HOIA TERVIST (märts 2016)

KÜLMETUS:

HEMORROIDID:

JALAHOOLDUS:

Rahvaravi ja ajurveeda

Pane tähele muutusi

Masseeri jalgu

Lk 131–132

Lk 148–149

Lk 156–157

Maalehe nõuandelisa Nr 9 3. märts 2016

130 Hoia tervist

Spaa Tervises saad nüüd soodsamalt oma tervist kosutada Kuurortravipakett

Tervis kuurordist alates

37 €

(1-le inimesele 1 ööpäev 2-kohalises toas) * pakett alates 4 ööbimisest

Paketis: arsti vastuvõtt, kuni 3 raviprotseduuri päevas, 3 söögikorda, saunakeskuse ja jõusaali külastus ning majutus mugavas hotellitoas.

või veeta hoopis lõõgastav nädalalõpp Mõnusaks lõõgastuseks

Nädalalõpu lõõgastus alates

80 €

(1-le inimesele 2 ööpäeva 2-kohalises toas)

Paketis: valida saad 45 min massaaži, näo-või kehahoolitsuse ning lisaks veel 1 mõnusa protseduuri.

Peale selle 2 söögikorda, saunakeskuse ja jõusaali külastus ning majutus mugavas hotellitoas.

Kam Kampaa paania kehtib niapake ttidele e 01.01-31.03.2 0 i laiene teised s 16. oodustu sed.

Tervis Pärnust!

Alusta oma puhkust aadressilt

www.spatervis.ee või helista telefonil 447 9200

Seedri 6, 80010 Pärnu, sales@spatervis.ee

Hoia tervist 131 SHUTTERSTOCK

Headest harjumustest

A

lanud punase tuleahvi aasta pidi endaga kaasa tooma tuld, kirgede tormi ja muid lõbusaid ootamatusi. Mis kõik võib nõrgemanärvilistel pea ringlema panna või lausa jalust rabada.

Ise oma ennustusest ehmununa on horoskoobitegijad ka käitumissoovitusi jaganud.

Esiteks, sel aastal püüdke plaanidega tagasihoidlik olla, et tulemustes mitte pettuda. Ja teiseks, kujundage endale häid harjumusi, rutiine, millest iga päev tuge leida.

Teise soovituse valguses olen uude aastasse päris hästi sisenenud. Kui kuivharjamine kuulub mu hommikurutiinidesse juba palju aastaid, siis viimane pool aastat olen end lausa ületanud! Tõusen ebanormaalselt vara ning teen oma lemmik-joogaharjutusi.

Need 15 minutit aitavad mul luua silla uue päeva ja ka kehvasti magatud öö vahel.

Rutiinid on toredad veel selle poolest, et neid eirates saab vahel päeva aega juurde.

Näiteks kui ma mõnel hommikul sisse magan, on vajalik veerand tund kui maast leitud!

Maailm on muutunud ja raskete haigustegagi on võimalik igapäevaste protseduuride toel sõbralikult koos elada. Ehk siis neid ei peagi alati “noaga taga ajama”. Hiljaaegu kohtasin endist kolleegi, säravat keskealist prouat, kes teatas: “Ma põen kolme kroonilist haigust ja vaata, kui elus ma olen!”

KAJA PRÜGI

Ingveritee on hea esmaabivahend külmetuse puhul.

Talviste tõbede leevenduseks

ERAKOGU

Ajurveeda toitumisnõustaja Kaja Keil õpetab, kuidas külmetusega toime tulla. n Kui tunnete, et olete külmetunud, aga teil pole palavikku, jooge soojendavat ingveriteed. Palaviku korral tuleb organismi pigem jahutada. n Kui kurk hakkab valusaks minema, võtke pool klaasitäit leiget vett, segage sellesse mett ja kurkumit.

Kuristage ning neelake alla. n Nohu ennetamiseks määrige nina (seestpoolt) selitatud võiga. Selitatud või hoiab nina niiskena, sel on puhastav ja baktereid tõrjuv toime.

Nohu ajal ei tohiks seda enam kasutada. n Organismi puhastav tee, mis on hea ka immuunsüsteemi kaitsmiseks: segage kuuma vette ingverit, apteegitilli (fennelit), koriandrit, vürtsköömnet. n Köhateeks segage kuuma vette kuningköömnet ja aniisi. Hingamisteedele teeb head, kui panete teesse või närite kardemoni­seemneid.

Punase peedi stressisupp Igas toidus peaks olema esindatud kuus maitset: magus, hapu, soolane, mõru, kootav, terav.

Kaja Keil.

M I S O N M I S?

Ajurveeda n Ajurveeda on viiel elemen­ dil baseeruv elu teadus, mille eesmärk on tervist kaitsta, säilitada ja parandada.

Sanskriti keeles tähendab Ayur elu ja Veda teadmisi.

Punapeedil on soojendav omadus, magus maandab. Supisse segas Kaja peeti, õuna, kookospiima, vürtsköömnet, koriandrit, kaneeli, kardemoni ja toitvamaks tegemiseks ka musta riisi.

Järg lk 132

Narva mnt 13, 10151 Tallinn, www.maaleht.ee Toimetaja Kaja Prügi 661 3337 / Reklaami projektijuht Kathy Kilusk 680 4521 Kujundaja Mari Peterson / Keeletoimetaja Ene Leivak / Korrektor Merike Järvlepp Väl­jaand­ja Ekspress Meedia AS / Trükk AS Printall / Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2016 Ilmub koos Maalehega

132 Hoia tervist SHUTTERSTOCK

Selitatud või ehk ghee säilib suurepäraselt toatemperatuuril.

Algus lk 131

Selitatud või ehk ghee Ghee on või, millest madalal kuumusel on välja keedetud piim. Eesti keeles tuntud kui selitatud või.

Võtke üks pakk toatemperatuuril seisnud head ja kvaliteetset eestimaist võid. Pange see paksema põhjaga potti ning laske pliidil madalal kuumusel ära sulada.

Varsti märkate, et võile hakkab peale tekkima vaht. Laske sellel omaette toimetada ning vaadake aegajalt (puhta lusikaga vahtu eemale lükates), kas kollane vedelik on veel hägune või paistab juba poti põhi.

Kui vedelik on täiesti selge, siis ongi ghee valmis. Nüüd võtke metallist sõel, pange sinna peale tavaline köögipaber või puhas puuvillane kangas ning kurnake vedelik aeglaselt valades purki või väiksemasse kaussi.

Ghee säilib suurepäraselt toatemperatuuril ning seda ei pea

hoidma külmkapis. Võtke ghee’d alati puhta lusikaga ja pange tähele, et sinna ei satuks sisse vett või teisi toiduaineid.

Ghee raviomadused Ajurveeda peab selitatud võid ehk ghee’d kõikidest rasvadest universaalseimaks. Kasutatakse nii toidu kui ravimina, et toita keha kudesid, puhastada toksiinidest, parandada silmade tervist, alandada kolesterooli, tugevdada immuunsüsteemi ja toetada elujõudu.

Ghee teravdab mõistust ja parandab mälu, soodustab seedimist (ärritamata magu) ja aitab tasakaalustada mao happelisust.

Ghee aitab kanda maitseainete ja teiste toiduainete raviomadusi keha kudedesse ja rakkudesse, mistõttu seda loetakse toiduaineks, mis toob head tervist, elujõudu ja pikaealisust.

Kosmeetilise poole pealt on hea teada, et ghee niisutab kuiva nahka.

Ghee’ga toidu valmistamine Pühapäevahommikused pannkoogid saavad ghee’ga väga erilise maitse ning praadides ei lähe need kunagi kõrbema.

Ghee talub väga kõrget kuumust, ja kuna selles pole vett ega piima, jääb köögi õhk puhtaks.

Riisi ja muude teraviljade keetmisel on hea need enne kuumas ghee’s korraks üle kuumutada ja alles siis valada peale vesi.

Ghee sulandub riisitera sisse ja valmistab selle juba enne kõhtu jõudmist ladusaks seedimiseks ette.

Köögiviljade hautamisel on hea enne nende potti panemist kuumutada ghee’s läbi kõik vürtsid. Sel moel saavad vürtsides sisalduvad aroomid ja kõik muu kasulik hautamise ajal hõlpsasti köögiviljadesse sulanduda.

Allikas: www.praktiline-ajurveeda.ee

Hoia tervist 133

134 Hoia tervist

Traditsioonilised Eesti toidud

EESTI PÕLLUMAJANDUSMUUSEUM

Eesti Põllumajandusmuuseum on juba pikki aastaid tegelnud traditsiooniliste Eesti toitude unustuse hõlmast päästmisega.

Muuseumi töötajad on küpsetanud ehedat rukkileiba nii siinkui sealpool piiri. Sel aastal alustame uue sarjaga, mille eesmärk on just koolilastes kokandushuvi tekitamine. Ning seda loomulikult eestimaisest toorainest ja traditsioonidest lähtudes.

Muuseumi kokakool Muuseumi kokakool hakkab toimuma enne rahvakalendri- ja teisi tähtpäevi. Kokakoolis õpetatakse valmistama neid toite, mis eelolevatel pühadel peolauale sobivad.

Esimene kokakool oli pühendatud vabariigi aastapäevale ning seal õpetati, mida põnevat saab valmistada rukkist ja mis sobib ka peolauale panna.

Muuseumi kokakool on mõeldud eelkõige kooliõpilastele, et tekitada neis huvi Eesti toidukultuuri ja toiduvalmistamise vastu.

Loomulikult on oodatud ka kõik teised huvilised. Kõik kokakoolis osalejad saavad kaasa uued põnevad oskused ning retseptid.

Toiduvalmistamise kursused Lisaks muuseumi kokakoolile pakub Eesti Põllumajandusmuuseum ka teisi toiduvalmistamisega seotud kursusi, sh leiva ja karaski ning teiste Eesti traditsiooniliste toitude valmistamine. Osaleda saab näiteks ka töökollektiiviga või sõpruskonnaga.

Kursused toimuvad väljakuulutatud aegadel.

Järgmine kokakooli tund on pühendatud naistepäevale ja see toimub 4. märtsil kell 16.

Valmistatakse kohupiimatorti ja naistesalatit.

KATRIN VASK

Koolilapsed on koos kokkamisest vägagi huvitatud.

P Õ L L U M A J A N D U S M U U S E U M I P E R E N A I N E S O O V I TA B

Porgandi- ja kapsa-munapirukad Tervislik toitumine on muutunud järjest populaarsemaks. Eesti inimesedki, nii noored kui vanad, on saanud väga teadlikuks selle suhtes, mida ja kui palju nad söövad.

Vahelduseks nisujahu­ küpsetistele võiks proovida rukkijahust pirukaid. Rukki­ jahust on aegade jooksul valmistatud pühadeja rituaaltoite. Rukkijahu on tervislikum kui nisu­ jahu, kuna sisaldab palju kiudaineid, B-grupi vitamii­ ne, kasulikke mineraalaineid ja suhkruid ning vähe rasva.

Pirukate valmistamiseks sobib igasugune leivatainas.

Hästi kerkinud tainast võetakse peopesasuurune pallike, surutakse käte vahel madalamaks ja pan­ nakse küpsetusplaadile. Keskele asetatakse meelepärane täidis.

Küpsetatakse 220 kraadi juures 15–20 minutit.

Porganditäidis n 400 g porgandeid n 2 sl võid n soola n peterselli n vett Porgand lõigata kuubikuteks, hautada vähese veega pehmeks. Mait­ sestada või, soola ja peterselliga.

Kapsa-munatäidis n 200 g valget peakapsast n 4 keedetud muna n võid n soola n peterselli n vett Kapsas ribastada ja hautada vähe­ ses vees pehmeks. Kurnata. Lisada võid, soola ja munakuubikuid.

Retseptis antud kogusest saab küpsetada umbes 20 pirukat.

Head isu!

Hoia tervist 135

Vajad lõdvestust kogunenud pingetest?

Tule koos kaaslasega ja veetke lõõgastav lühipuhkus meie ravispaas!

LÕÕGASTUS RAVISPAAS kaaslasele 50% soodsamalt!

Paketis 2 ööd valitud toas, täistoitlustus, sauna- ja basseinikeskuse piiramatu kasutamine, 2 erinevat raviprotseduuri ja hommikuvõimlemised.

Soodushind alates 141 €/2 ööd kahele (tavahind al. 188 €) Puhkamiseks kuni 18.03.2016

Hind 2-öisele paketile alates

35,25 €/öö

inimese kohta

Oled Sa noor või veidi eakam – KOOS PÄRNUSSE PUHKAMA TULLA on tore!

MÕNUSALT TERVEMAKS kahekesi puhkamiseks pühapäevast neljapäevani koos täistoitlustusega, Termide kasutamisega, arsti konsultatsiooni ja 9 raviprotseduuriga kaaslasele 50% soodsamalt.

Soodushind alates 238,50 €/4 ööd kahele (tavahind al. 318 €) Puhkamiseks kuni 13.03.2016

Hind 4-öisele paketile alates

29,80 €/öö

inimese kohta

Lisainfo ja broneerimine: I tel 447 6905 I sales@spaestonia.ee www.spaestonia.ee I ESTONIA Medical Spa & Hotel I Pärna 12/Sääse 7, PÄRNU

136 Hoia tervist

Tervistavad VÜRTSID

Hiina meditsiin õpetab talvekülma peletama sisemise soojuse tekitamisega. Sisemise soojuse tekkele aitavad tõhusalt kaasa vürtsid meie toidus ja joogis. Tuletagem meelde, millisest vürtsist millise tervisemure puhul abi on ja millega haigusi peletada.

SHUTTERSTOCK

n Aniis soodustab seedimist, alandab põletikke, leevendab köha, tõstab tuju.

n Ingver tugevdab immuunsust ja aitab külmetuse puhul. Rahustab magu ja leevendab valu.

n Koriander mõjub antiseptiliselt, tugevdab närve, aitab keskendumishäirete puhul, leevendab kurnatust ja migreeni.

n Kurkum tugevdab maksa ja sappi, puhastab verd, tugevdab närvisüsteemi ja koos energia tõusuga annab hea tuju.

n Paprika tugevdab südant, korrastab vereringet, takistab veresoote lupjumist.

n Ristiköömen soodustab seedimist, vähendab gaaside teket, parandab naha verevarustust, lõõgastab krampe.

n Safran tugevdab südant, leevendab kurnatust ja tõstab tuju.

n Kadakamari ergutab vereringet, kergendab hingamist, tugevdab mälu, leevendab kõhupuhitusi, alandab mao ülitundlikkust.

n Kaneel mõjub lõõgastavalt, tugevdab mälu, leevendab liigesepõletikke, ravib kõhulahtisust ning hävitab kahjulikke baktereid.

n Kardemon ergutab vereringet, kergendab hingamist, tugevdab mälu, leevendab kõhupuhitusi, rahustab magu.

n Köömen soodustab seedimist, leevendab puhitisi ja spasme, kergendab lima ja röga eritumist.

n Muskaat vaigistab põletikke, tugevdab maksa, rahustab närve.

n Nelk ergutab seedimist ja verevarustust, puhastab verd, vaigistab valu ja desinfitseerib.

n Tšillipipar ergutab vereringet ja seedimist, alandab palavikku, hävitab kahjulikke baktereid.

n Tähtaniis soodustab seedimist, ravib köha ja reumat, värskendab hingeõhku.

n Vanill tugevdab kaitsevõimet seenhaiguste vastu.

Hoia tervist 137

Medifur OÜ • Mustamäe tee 5, Tallinn • tel 506 7040, 646 3350

138 Hoia tervist SHUTTERSTOCK

Kodused Vesiravi aitab paljude terviseprobleemide puhul nagu peavalud, depressioon, unehäired, hingamisteede haigused, verevarustuse-, seede- ja veeniprobleemid, samuti suguorganite kroonilised põletikud ja hormonaalsed muutused.

Külma veega ravimist tuntakse ammustest aegadest. Juudid pesid jalgu iga päev, Jeesus tegi pimeda silmad tiigiveega terveks ja India rahvas arvab tänini, et saavad taevasse, kui nad end püha Gangese jões pesevad.

Dr Sebastian Kneipp oli XIX sajandi lõpus Saksamaal tegutsev ravitseja, kes lõi oma kogemuste põhjal tervisekontseptsiooni, mille põhialuseks on vesiravi. Vesiravi ehk veeteraapiad on Saksamaal, eriti Bad Wörishofenis, Kneippi sünnilinnas, tänini tuntud. Seal asub mitu vesiravi uurimisele, õpetamisele ja praktiseerimisele pühendunud loodusravi kliinikut ja kooli.

Eestlastelegi ei ole vesiravi võõras, juba meie esiesivanemate hulgas oli saun pühapaik, kus käidi puhastumas ja tervist toomas. Kneippi veeprotseduurid on lihtsad ja need sobivad ideaalselt ka Eesti inimesele kodus katsetamiseks. Kneippi lubaduse kohaselt on vesiravi tulemused näha juba esimese nädala järel.

Paljajalu kastesel rohul ja värskel lumel Paljajalu kõndimist kastemärjal rohul tuleks teha varahommikul, kui muru on jahe ja värske. Esimestel päevadel võiks kõndida 1–2 minutit, hiljem juba kuni 5 minutit. Pärast käimist ei tohi jalgu ära kuivatada. Pange sokid ja kingad jalga ning kõndige edasi, et jalad sooja saaks.

Värskel lumel kõndimisel on sama efekt, kuid protseduuri pikkus hulga lühem. Alustaja võib käia kuni 30 sekundit, hiljem juba kuni kolm minutit. Tugeva külmatunde ja ägedate põletike korral ei tohi protseduuri teha.

Jalgade karastamine lumel või kastel parandab verevarustust, tugevdab veene, stabiliseerib närvisüsteemi ja ennetab haigusi.

Keha jaheda voolava veega ülevalamised

Jalgade karastamine lumel parandab verevarustust, tugevdab veene, stabiliseerib närvisüsteemi ja ennetab haigusi.

Veega ülevalamisi on kodus lihtne teha. Selleks võib kasutada kas ilma otsikuta dušivoolikut või kastekannu. Vesi tuleb kehale valada ühtlase joana nii, et see ei pritsiks. Ülevalamist tuleks alustada väljahingamise ajal ja edaspidi jätkata sügavat hingamist.

Sõltuvalt sellest, mis piirkonda üle valatakse, on mõju erinev. Näiteks põlvede külm ülevalamine on kasulik peavalude, külmade jalgade, jalgade higistamise ja veeniprobleemide

Hoia tervist 139

veeprotseduurid korral. Käsivarte ülevalamised kuni küünarnukini on värskendavad, aitavad väsimuse vastu ja rahustavad südame tööd.

Soojad ja külmad vannid Sebastian Kneipp kasutas oma teraapiates erisuguseid vanne: külmi, sooje, täisvanne või vanne kehaosade kaupa. Soojad vannid on temperatuuriga keskmiselt 37 kraadi, külmad aga kuni 16 kraadi. Külmas vannis võib inimene olla 30 sekundit, olenevalt kehaosast ka kuni 90 sekundit. Soojas vannis ei maksa liguneda üle 20 minuti. Sooja vanni puhul võib sinna panna ka lisandeid, näiteks ülemiste hingamisteede raviks võiks soojale vanniveele lisada kas eukalüptiõli, okaspuuõli, mentooli, kamprit või tüümiani.

Tõusva temperatuuriga jalavann sobib külmetuse algusjärgus, kui pole veel palavikku. Vette võiks

panna ka tüümiani. Alustatakse 33 kraadist, 15–20 minuti jooksul tõstetakse temperatuur kuni 42 kraadini. See vann ei sobi veenihaiguste puhul. Protseduuri järel tuleb jalad kuivatada ja voodis puhata.

Mähised Mähiste tegemisel on metoodikal oluline roll, sest mähis peab olema keha vastas nii tugevasti, et õhk vahele ei pääseks. Selleks võetakse kolm rätikut. Üks rätik on märg, see läheb keha vastu, teine katab märga rätikut ja kolmas on peal keha soojenduseks.

Mähis võib olla tehtud nii sooja kui ka külma veega. Soojad juhivad piirkonda soojust juurde, külmad aitavad liigset soojust vähendada. Seepärast võetakse külm mähis kehalt ära siis, kui see veel külm on. Kui liiga kaua hoida, muutub ka külm mähis keha mõjul soojaks.

Külm sääremähis on suurepärane abimees pärast pikka käimist või seismist.

Niiske ülehõõrumine Niiske ülehõõrumine tähendab seda, et vees niisutatud froteelapiga hõõrutakse kehapiirkond üle ja lastakse ise ära kuivada. Niisutamiseks kasutatakse külma (16 kraadi) või toasooja vett. Selle protseduuri tulemusel nahapoorid avanevad, paraneb vereringe ja karastub immuunsüsteem, paraneb seedimine ja uni. Meie rahvameditsiinis on tuntud ülehõõrumine eelkõige palaviku puhul, koos sellega tehakse viinasokke. Kneipp ei soovita siiski hõõruda kogu keha, piisab vaid jalasäärte niisutamisest jaheda veega.

ANNELI SIRP Kneippi veeteraapiate programmijuht, Põlistarkuste ja Rahvaravi Kool

140 Hoia tervist

Lõbus huulepalsami tegu ERAKOGU

Ökokosmeetik Ene Lille sõnul nn poekaup – mineraalõli baasil valmistatud huulepalsam – vaid libestab huulte õrna nahka.

Isetehtud huulepalsami eesmärk on aga huuli kaitsta ja ravida. Selle valmistamiseks sobivad mitmesugused söödavad komponendid, mida võib omatahtsi valida ja kokku segada – vastavalt nende omadustele ja iseenda (maitse)eelis­ tustele. n Mesilasvaha – niisutab, toidab nahka. n Linaõli – pehmendab nahka.

Vanasti kasutati linaõli põletushaavade puhul. NB! Linaõli tuleb hoida pimedas ja külmas kohas, et see ei rääsuks. n Kookosrasv/kookosõli. n Lõhnadeks oliiviõli või viinamarjaseemneõli. n Eeterlikud õlid toimivad säilitus­ ainetena. Valige kas sidrun, vanill, apelsin… Apelsiniõli tõstab tuju, parandab verevarustust.

Pange potike tulele. Kuna mesilasvaha sulamistemperatuur on 60 kraadi, siis on just sel ajal mõistlik pott tulelt võtta ja segu topsikestesse valada. Praegu tehtud huulepalsam säilib suveni.

KAJA PRÜGI

Ökokosmeetik Ene Lill segas Põlistarkuste ja Rahvaravi Kooli avatud uste päeval peetud lühiloengu käigus kokku ka tõeliselt mõnusa ökoloogilise huulepalsami.

Linasaadused terviseks!

Arstid ja toitumisteadlased soovitavad iga päev tarbida 30–40 g linaseemnesaadusi. Moostes tegutsevad agrobiotehnoloogia selts ja Linaagro OÜ on Eesti suurimad linaseemnesaaduste arendajad ja tootjad.

LINAJAHU sisaldab limaaineid (lignaanid – bioaktiivsed ained), mis tervendavad seedekulglat ja reguleerivad rakutasandil ainevahetust. Selle tulemusel tugevneb inimese vastupanuvõime vähkkasvajatele ja hoitakse ära veresoonte varajane lupjumine.

10% linajahu süsivesikutest on mittelahustuv kiudaine, mis puhastab organismi jääkainetest.

Linajahust üle 35% on valgulise koostisega, sealhulgas 11,3% on asendamatud aminohapped. Linajahu lipiidide (13,1%) sisaldusest 57% on oomega-3-rasvhapped.

LINAÕLI erilisus seisneb küllastumatute rasvhapete (88%) ja oomega-3-rasvhapete sisalduses 57%. Toitumisteadlaste arvates võiksime igapäevasest toiduenergiast saada 25–27% lipiidide (rasvhapete) kaudu. Küllastunud rasv-

happed võiksid moodustada sellest 1/3 ja küllastumata rasvhapped 2/3.

Eesti toitudes on oomega-3 suhe oomega-6sse 1 : 10 kuni 1 : 25, nn tööstustoitudes koguni 1 : 30. Õige suhe oomega-3 ja oomega-6 vahel peaks meie igapäevapäevases toidus olema vähemalt 1 : 3, ideaalne suhe on 1 : 1.

Arstiteadlased on jõudnud järeldusele, et oomega-3 vähesus inimese ajus on üheks stressi ja depressiooni tekitajaks.

Linaseemnesaadusi küsige apteegist!

Jae- ja hulgimüük: Loodustoode OÜ Kadaka tee 1/3, Tallinn Tartus: TÜ Kesklinna Apteek, Poe 8 Loe lisaks: www.lina.ee

Hoia tervist 141

142 Hoia tervist

Kevadväsimus ja stress? Apteek aitab!

Talv hakkab pikkamööda taanduma. Aastaaegade vaheldumine mõjutab inimesi erinevalt, kuid enamikku meist kimbutab väsimus.

Pimedamal talveperioodil on organismis ülekaalus melatoniini tootmine, mis on seotud uneprotsessidega. Suveperioodil toodab organism rohkem serotoniini, mis on nn õnnehormoon ja mille sünteesimine on otseses sõltuvuses päikesevalgusest.

Kevadel on vahepeal periood, kus organism üritab leida tasakaalu kahe hormooni tootmises, see kutsub esile suuremat väsimust ja stressi. Keha füüsiline ja vaimne kurnatus mõjutab ka immuunsüsteemi.

Lisaks on teisigi tegureid, mis suurendavad vitamiinivajadust.

Näiteks elustiiliga seonduv: suurenenud töökoormus, ühekülgne toitumine, suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine jne. Ka mõningad ravimid pikaaegsel kasutamisel takistavad vitamiinide ja mineraalainete omastamist toidust, nt rasestumisvastased preparaadid, maohapet vähendavad ravimid, kolesterooliravimid.

Kevadväsimuse peletamiseks ja stressi vähendamiseks on apteegis müügil lai valik vitamiine, mineraalaineid ja ravimtaimi sisaldavaid preparaate.

Vitamiinidest tõstaksin esile C-, D-, E- ja B-grupi vitamiinid. n C-vitamiin tugevdab immuunsüsteemi, on abiks nii külmetushaiguste ennetamises kui ka toeks

haiguse ajal. Haigena õiges koguses tarbitav C-vitamiin vähendab põdemispäevi.

Maksimaalne C-vitamiini annus haigusperioodil on 1000 mg ning seda võetakse 10 päeva järjest.

Oluline on C-vitamiini õigesti tarvitada, sest 1000 mg korraga kehas ei imendu ning vesilahustuva vitamiinina tuleb see kehast lihtsalt välja. Kehas imendub korraga 200 mg C-vitamiini, sellisel juhul tuleks maksimaalse annuse saamiseks võtta 200 mg viis korda päevas. Nii on imendumine parim.

C-vitamiini suurem puudus tekib enim suitsetajatel ja nn antibeebipillide kasutajatel. Kes arvab, et ei saa seda vitamiini maoärrituse tõttu tarbida, on võimalik apteegist valida C-vitamiin ester-vormina, mis ärritab magu vähem. n D-vitamiin tugevdab samuti immuunsüsteemi ja selle puudus on seotud mitme haiguse tekke riskiga.

D-vitamiini ehk päikesevitamiini võiks kasutada profülaktilise annusena novembrist kuni märtsini, 1000–1200 TÜ päevas ehk 25−30 μg.

Suured annused on näidustatud ainult arsti ettekirjutusel, sest pidevat D-vitamiini liigtarvitamist tuleks vältida, sest see muutub organismis hormooniks.

Kuna D-vitamiini poolväärtusaeg (aeg, mille jooksul selle vitamiini sisaldus veres väheneb poole võrra) on 30 päeva, siis kuu pärast viimast päikese käes viibimist on meie organismis alles pool saadud D-vitamiini kogusest. n E-vitamiin kaitseb organismi vabade radikaalide kahjulike mõjude

eest ja tugevdab organismi. Selle vitamiini oskuslik manustamine võib olla ravi lisakomponendina efektiivne ateroskleroosi, aneemia ja dia­ beedi korral. n B-vitamiin. Organismi lisatoetuseks sobivad ka B-grupi vitamiinid, mis parandavad ajutegevust ja toetavad nii vaimset kui füüsilist heaolu. n Mikroelementidest tooksin esile seleeni ja magneesiumi. Seleen tõstab organismi vastupanuvõimet haigustele. Magneesium on oluline mineraalaine, mis reguleerib närvi- ja lihasfunktsiooni. n Ravimtaimed, mis sobivad stressi vastu, on palderjan, humal, meliss, naistepuna. Naistepuna on nn looduslik antidepressant, kuid selle taimega peab olema ettevaatlik, sest naistepunal on koostoimeid ravimitega.

Soovitan kevadel kindlasti palju väljas liikuda, anda organismile piisavalt puhkeaega, toituda mitmekülgselt, ning kui vaja, teha üks vitamiinikuur, sest objektiivne ja õigetes doosides vitamiinide manustamine võib anda märkimisväärse tulemuse. Silmas peaks pidama, et sellealaseid soovitusi võivad anda siiski ainult õppinud spetsialistid.

MERLE MEOLA Saare Selveri Südameapteegi proviisor-juhataja

Diabeedihaige Diabeedihaigevajab vajab

lisavitamiinejajamineraalaineid mineraalaineid lisavitamiine • Enamusel • Enamusel diabeedihaigetest diabeedihaigetest tekib tekib tõsine tõsine B1-vitamiini B1-vitamiini (tiamiini) (tiamiini) puudus puudus • B1-vitamiini • B1-vitamiini puuduse puuduse tõttutõttu kuhjuvad kuhjuvad organismis organismis kahjulikud kahjulikud ained, ained, mis mis põhjustavad põhjustavad diabeedi diabeedi hilistüsistuste hilistüsistuste süvenemist süvenemist • B1-vitamiinil • B1-vitamiinil on oluline on oluline roll roll suhkrute suhkrute ainevahetuses, ainevahetuses, eritieriti glükoosi glükoosi lõhustamises lõhustamises • B1-vitamiinil • B1-vitamiinil on tähtis on tähtis roll roll närvisüsteemi närvisüsteemi talitluses. talitluses.

B1-vitamiini B1-vitamiini aktiivne aktiivne vorm vorm kokarboksükokarboksülaaslaas on tähtis on tähtis komponent komponent glükoosi glükoosi oksüdatiivoksüdatiivsel sel lõhustamisel. lõhustamisel.

Kuna Kuna närvirakkudele närvirakkudele toodetakse toodetakse energiat energiat peamiselt peamiselt just just glükoosi glükoosi oksüdatiivsel oksüdatiivsel lõhuslõhustamisel, tamisel, siis siis on on närvisüsteemi närvisüsteemi normaalseks normaalseks talitlutalitluseksseks vajavaja tagada tagada tiamiini tiamiini piisav piisav kogus. kogus.

Kui Kui veresuhkru veresuhkru tasetase kõrgeneb, kõrgeneb, suureneb suureneb ka B1-vitamiini ka B1-vitamiini vajadus. vajadus.

B1- B1vitamiini vitamiini puudusele puudusele on on eritieriti tundlikud tundlikud lihaskude, lihaskude, südamelihas südamelihas ja närvisüsteem. ja närvisüsteem.

Kokarboksülaasi Kokarboksülaasi vähesus vähesus põhjustab põhjustab ainevahetuse ainevahetuse kahjulike kahjulike vaheproduktide vaheproduktide kuh-kuhjumise jumise veres veres ja kudedes. ja kudedes.

Benfotiamiin Benfotiamiin suurendab suurendab oluliolulisel määral sel määral kokarboksülaasi kokarboksülaasi tasettaset organismis organismis ja pidurja pidurdab dab nende nende kahjulike kahjulike ainete ainete kuhjumist. kuhjumist.

Benfotiamiini Benfotiamiini toime toime efektiivsust efektiivsust diabeetilisele diabeetilisele polüneuropaatiale polüneuropaatiale on on kinnitanud kinnitanud mitmed mitmed teaduslikud teaduslikud uuringud. uuringud.

Päevas Päevas võe-võetakse takse sõltuvalt sõltuvalt tiamiinipuuduse tiamiinipuuduse nähtude nähtude raskusest raskusest 1...3 1...3 kaetud kaetud tabletti. tabletti.

Toime Toime saamiseks saamiseks tuleb tuleb benfotiamiini benfotiamiini võtta võtta pidevalt pidevalt pikema pikema aja jooksul aja jooksul (vähemalt (vähemalt 2 kuud).

2 kuud).

Miks Miks diabeedi diabeedi korral korral tekib tekib puudus puudus erinevaist erinevaist vitamiinidest vitamiinidest ja ja mineraalainetest? mineraalainetest?

• Diabeedi • Diabeedi korral korral vajab vajab organism organism ainevahetuse ainevahetuse muutuste muutuste tõttutõttu roh-rohkemkem vitamiine vitamiine ja mineraal-aineid ja mineraal-aineid kui toiduga kui toiduga saabsaab • Diabeetikutel • Diabeetikutel viiakse viiakse vitamiine vitamiine ja mineraalaineid ja mineraalaineid tavapärasest tavapärasest enam enam organismist organismist väljavälja Diabetiker-Vitamine Diabetiker-Vitamine on on vitamiinide vitamiinide ja mikroelementide ja mikroelementide kompleks, kompleks, mis mis on on väljavälja töötatud töötatud spetsiaalselt spetsiaalselt diabeedihaidiabeedihaigetegete jaoks, jaoks, kuidkuid sobib sobib tõhusa tõhusa multivitamiinimultivitamiinipreparaadina preparaadina hästihästi ka tervetele ka tervetele inimestele. inimestele.

SOOVITUSLIK SOOVITUSLIK ANNUSTAMINE: ANNUSTAMINE: 1 tablett 1 tablett ööpäevas, ööpäevas, pärast pärast sööki. sööki.

Diabeedihaigele Diabeedihaigele soovitatakse soovitatakse sedaseda toidulisandit toidulisandit kasutada kasutada pidevalt. pidevalt.

Toidulisand Toidulisand ei asenda ei asenda mitmekülgset mitmekülgset ja tasakaaja tasakaalustatud lustatud toitumist. toitumist.

indind e he h ! !

o So dn o So dn

Miks Miks on on diabeedi diabeedi korral korral vaja vaja kasutada kasutada benfotiamiini? benfotiamiini?

Benfotiamiin Benfotiamiin on B1-vitamiini on B1-vitamiini rasvlahustuv rasvlahustuv vorm, vorm, mismis imendub imendub palju palju paremini paremini ja on ja on tugevama tugevama toimega toimega kui vesilahustuv kui vesilahustuv tiamiin. tiamiin.

EE23A-10.15-bendi-E1

EE23A-10.15-bendi-E1

REKLAAMTEKST Hoia tervistREKLAAMTEKST 143

Benfogamma 50 mg on käsimüügiravim.

1 kaetud Benfogamma 50(benfotiamiin) mg (benfotiamiin) on käsimüügiravim.

1 kaetud tablett sisaldab 50 mg NÄIDUSTUSED NÄIDUSTUSED : vitamiin : vitamiin B1 B1 tablett sisaldab 50 benfotiamiini. mg benfotiamiini. vaeguse vaeguse ravi täiskasvanutel. ravi täiskasvanutel.

PAKENDI PAKENDI SUURUS SUURUS : 50 kaetud : 50 kaetud tabletti. tabletti.

Tähelepanu!

Tähelepanu!

Tegemist Tegemist on ravimiga. on ravimiga.

Enne Enne tarvitamist tarvitamist lugegelugege tähelepanelikult tähelepanelikult pakendis pakendis olevatolevat infolehte. infolehte.

Kaebuste Kaebuste püsimise püsimise või ravimi või ravimi kõrvaltoimete kõrvaltoimete tekki-tekkimise korral mise korral pidagepidage nõu arsti nõu või arsti apteekriga. või apteekriga.

Diabeedihaiged Diabeedihaiged vajavad vajavad toiduga toiduga saadavale saadavale lisaks lisaks vitamiine vitamiine A, CA,jaCE,ja E, B-grupi B-grupi vitamiine, vitamiine, tsinki tsinki ja kroomi. ja kroomi.

Kõiki Kõiki neidneid aineid aineid sisaldab sisaldab DiabetikerDiabetikerVitamine.

Vitamine.

Müügiloa Müügiloa hoidja: hoidja: Wörwag Wörwag Pharma Pharma GmbH GmbH & Co.&KG, Co.Calwer KG, Calwer Str. 7,Str. 7, D-71034 D-71034 Böblingen, Böblingen, Saksamaa.

Saksamaa.

Täiendav Täiendav teaveteave tootja tootja esindajalt: esindajalt: Wörwag Wörwag Pharma Pharma GmbH GmbH & Co.& Co. KG esindus, KG esindus, Vienibas Vienibas gatvegatve 87B - 87B 3, LV- 3, 1004, LV 1004, Riia, Riia, Läti. Läti.

Kontakt Kontakt Eestis: Eestis: Laki 25-402, Laki 25-402, 12915,12915, Tallinn.

Tallinn. +372 +372 662 3369, 662 3369, info@woerwagpharma.ee info@woerwagpharma.ee SAADAVAL SAADAVAL APTEEKIDES. APTEEKIDES.

144 Hoia tervist

D-vitamiin –

vajalik igas eas Viimastel aastatel on Euroopas avaldatud hulk raporteid ja uuringuid, mis viitavad võimalikule üldisele D-vitamiini defitsiidile.

Apteekrid, arstid ja tervisespetsialistid on üha enam mures vitamiini D vähesusega kaasnevate terviseriskide pärast. On leitud, et vitamiin D mängib olulist rolli nii luude tugevdamises kui ka kaltsiumi metabolismis.

Lisaks arvatakse, et vitamiin D võib mängida olulist rolli selliste haiguste nagu vähk, diabeet, multiskleroos ning mitmete bakteriaalsete ja viiruslike infektsioonide ennetamises.

Kogutakse usaldusväärset tõendusmaterjali Kasvav tõendusmaterjali hulk viitab sellele, et vitamiini D defitsiit võib negatiivselt mõjutada kardiovaskulaarsüsteemi tööd. Kuid selleks, et leida, kas vitamiini D lisaks manustamine aitab südamehaigusi ennetada, on tarvis koguda rohkem kliinilist ning eksperimentaalset tõendusmaterjali. Ühes Bostoni meditsiinikooli tehtud uuringus leiti, et vitamiini D defitsiit võib olla kõikide vanuserühmade seas väga tavaline.

Kuuest eksperdist koosnev uurimisgrupp tuli järeldusele, et kuna D-vitamiini leidub vähestes toiduainetes, on soovituslik olenevalt inimese vanusest ja kliinilistest näita-

jatest D-vitamiini päevase ülemise limiidi koguses juurde manustada.

Lisaks soovitati riskigruppi kuuluvatel inimestel mõõta seerumi 25-OHD taset, et vajadusel defitsiidis olevatele inimestele lisamanustamist soovitada. Väidetavalt ei ole hetkel veel piisavalt teaduslikku materjali, et soovitada, millisel grupil inimestest D-vitamiini defitsiiti ei esineks, seega ei saa ka veel soovitada, milline grupp inimesi ei peaks enda D-vitamiini taset üldse mõõta laskma.

D-vitamiini hulk väheneb koos vanusega Lisaks on leitud, et D-vitamiini tase veres inimese vananedes väheneb.

Väidetavalt johtub see napimast päikese käes viibimisest, loiumast naha võimest D-vitamiini toota ja toidust omastatava vitamiini D hulga vähenemisest. Ühes mulle kätte juhtunud 1995. aasta Lancetis avaldatud uuringus mõõdeti talveperioodil D-vitamiini taset kokku 842 vanemal inimesel kokku 11 Euroopa riigis. 36 protsendil meestest ning 47 protsendil naistest oli D-vitamiini tase (25OHD) alla 30 nmol/l.

Huvitav on see, et kõige madalamad D-vitamiini näidud olid LõunaEuroopa riikides elavatel inimestel.

Selle põhjus arvati peituvat vanemate inimeste tervislikus seisundis ning sealsete inimeste päikese kaes viibimise ebapopulaarsuses. Sealjuures olid arvestatavad negatiivsed faktorid inimeste päevane elukorraldus ning päikese käes pikkade varruka-

TA S U B T E A DA

Vitamiini D normide vahemikud Vere 25(OH) D-vitamiini sisaldus vitamiinipuuduse, -vaeguse, -küllastatuse ja -mürgistusseisundite korral.

Parameeter Väärtus Puudus < 10 ng/ml 0–25 nmol/l Vaegus 10–30 ng/ml 25–75 nmol/l Küllastatus 30–100 ng/ml 75–250 nmol/l Mürgistus > 100 ng/ml > 250 nmol/l

tega riiete kandmine. Kokkuvõtteks leiti, et olenemata Lõuna-Euroopa riikide geograafilisest asukohast, võivad vanemad inimesed nendes riikides olla D-vitamiini taseme poolest arvestatavas riskigrupis. Neile peaks soovitama kas muudatusi toidusedelis või tuleks neil tõsiselt kaaluda D-vitamiini lisaks manustamist.

Noortelgi on D-vitamiini puudus Soomes tehtud uuringus, kuhu oli kaasatud 328 noort tervet täiskasvanut, leiti, et selles grupis oli D-vitamiini tase talve perioodil normist madalam.

Arvati ka, et D-vitamiini tase võib olla alla normi teistegi Põhja-Euroopa noorte täiskasvanute seas, kuigi nende päevane tarvitatav D-vitamiini hulk võib jääda soovitatava normi piiridesse. Selle põhjuseks arvati jällegi olevat vähene D-vitamiini kogus toidus ning vähene saadav päikesevalguse hulk.

Uuringu kokkuvõtteks leiti, et tulevikus tuleks suunata rohkem tähelepanu nii D-vitamiini tasemete kui ka selle vitamiini allikate uurimisele ning panustada D-vitamiini lisamanustamist hõlmavatesse teaduslikesse uuringutesse.

D-vitamiini defitsiit ka vanemate naiste seas Ühe suure 2013. aastal ilmunud uuringu põhjal, kuhu oli kaasatud 7564 postmenopausis ning osteopo-

Hoia tervist 145 Varakevadine päike aitab organismi D-vitamiini taset tõsta.

des. Ühes teises 2004.–2005. aastal tehtud uuringus, kuhu oli kaasatud 2606 postmenopausis osteoporoosiga naist, leiti, et 64%-l uuringus osalenud naistest jäi D-vitamiini tase alla 30 ng/ml-s.

Kokkuvõtteks võib öelda, et madal D-vitamiini tase on osteoporoosi põdevate naiste puhul väga tavaline ning sellele patsiendigrupile tuleks pöörata suuremat tähelepanu.

Mis kujul ja kui palju D-vitamiini lisaks võtta

SHUTTERSTOCK

roosi diagnoosiga naist, leiti, et D-vitamiini defitsiit on vanemate naiste seas väga tavaline.

Andmeid koguti 25 riigist kokku viielt kontinendilt. 25OHD-seerumi tase oli 25–50 nmol/l 24,3% nais-

test. D-vitamiini tase näitas ka suurt korrelatsiooni sesoonsuse vahel ehk siis selle vitamiini tase oli madalam talveperioodil.

Sellist suurt negatiivset korrelatsiooni täheldati kõigis piirkonda-

D-vitamiini lisamanustamise võimalus võib olla näiteks selle vitamiiniga rikastatud toiduainete paigutamine toidusedelisse, kõrge kvaliteediga toidulisandite tarvitamine ning ka päevavalguse (sh kunstliku) käes viibimine.

Eesti Osteoporoosi Liit soovitab täiskasvanutel võtta D-vitamiini 800–1000 ühikut päevas.

KAREL RIVIS Med. Pharm.

Artikli autor on töötanud Inglismaa ja Austraalia apteekides.

Igapäevase D-vitamiini vajaduse tagab Lamberts

Lambertsi tooted leiad hästi varustatud apteekidest ja e-poest www.lamberts.ee

146 Hoia tervist

Uurisin Tartu Ülikooli Kliinikumi gastroenteroloogia osakonna juhatajalt dr Riina Saluperelt, kuidas üldse tekivad soolegaasid ja mida teha, kui inimest on pikka aega vaevanud kõhukinnisus.

Doktor Salupere sõnul jaotatakse seedekanali alaosa talitlushäired vastavalt peamisele vaevusele.

“Näiteks roojamissageduse muutus alakõhu valuta viitab kas funktsionaalsele kõhulahtisusele või kõhukinnisusele. Kui aga alakõhuvaevusega kaasneb roojamissageduse ja rooja muutus, siis sellist talitlushäiret tuntakse soole ärritussündroomina. See ongi sagedasim, esinedes kuni 20 protsendil inimestest ning tavapäraselt kaasneb ärritussündroomiga ka kõhupuhitus,” selgitab Riina Salupere.

Mõistlik on pöörduda perearsti vastuvõtule, kes otsustab lisauuringute vajaduse ning suunab edasi erialaarstile konsultatsioonideks.

Kuidas tekib soolegaas?

SHUTTERSTOCK

Kuula oma kõhtu!

Enamik meist on elu jooksul rohkem või vähem kokku puutunud soole­gaasidega või seede­elundite häiretega.

Anatoomiat õppinud inimene teab, et soolegaas moodustub allaneelatud õhust ja tekib ka soolesiseselt.

Teatmeteosed kinnitavad, et näiteks allaneelatud õhk moodustab 20–60 protsenti soolegaasist. Soolegaas tekib soolevalendikus olevate mikroobide elutegevuse kaasabil.

Normaalselt on seedekulglas vähem kui 200 milliliitrit soolegaasi. Lõhnatud lämmastik, hapnik, süsihappegaas ja vesinik moodustavad tervelt 99 protsenti soolegaasist.

Doktor Riina Salupere sõnul võib soolegaasi rohkenenud teke põhjustada kõhupuhitust, sama kõhupuhitus vaevusena ei pea ise olema otseses sõltuvuses soolegaasi suurenenud hulgast.

“Mõnel inimesel on ärrituslävi soolesisese rõhu suhtes madalam ning see inimene tajub kõhupuhitusena ka tavapärast soolegaasi kogust. Kõhukorin on soolegaasi põhjustatud vulisev, kõmisev ja korisev heli. Soolegaas võib avalduda ka röhitisena või kõhutuulena. Röhitis on õhu iseeneslik väljumine maost suhu, millega kaasneb krooksuv heli. Pärasoole kaudu väljub kõhutuulena päevas keskmi-

Hoia tervist 147 selt 600 ml soolegaasi. Mõnel inimesel isegi rohkem, tegu on suurte individuaalsete kõikumistega.”

Röhitised, kõhutuul ja seedekorin on arsti sõnul seedekulglas oleva soolegaasiga kaasnevad loomulikud nähtused.

Millele viitab kõhukinnisus?

“Kõhukinnisus on olukord, mille puhul roojamissagedus on harvem kui kolm korda nädalas. Sagedasti peetakse kõhukinnisuseks ka pingutust nõudvat valulikku roojamist, mittetäieliku roojamise tunnet ja muutusi väljaheites,” selgitab doktor Salupere. Kõhukinnisuse põhjuseks peetakse jämesoo-

Kõhupuhituse all kannataja peab oma toidusedelist välja jätma need toiduained, mis soodustavad gaaside moodustamist.

Riina Salupere

Milline on sinu kõhutunne?

le motoorikahäiret, mille korral jämesoole lainjad roojamassi edasi ajavad liigutused on aeglased.

“Kontakt soolesisu ja jämesoole imendumispinna vahel pikeneb ning soolevalendikus olev vesi imendub. Enamasti on kõhukinnisus põhjustatud kaasuvatest haigustest, samuti ravimitest, mida inimene tarvitab, toitumisharjumustest ja füüsilise aktiivsuse puudumisest. Harva on põhjuseks soolevalendiku ahenemine tingituna soolekasvajast.”

Doktori sõnul soovitatakse kõhukinnisuse ennetamiseks ja ka raviks tarbida kiudaineterikast toitu ning juua piisavalt vedelikku. Oluline on füüsiline aktiivsus, olgu selleks siis mõõdukas kehaline töö või lihtsalt liikumine.

Õige toitumine esmatähtis Selleks et meil esineks vähem kõikvõimalikke vaevusi, on vaja iga päev süüa tasakaalustatud toitu, kindlasti tuleks piisavalt süüa juur- ja puuvilja. Toidukorrad peaksid olema regulaarsed, kinni tuleks pidada enamvähem kindlatest kellaaegadest.

Päevas tuleb tarbida piisavalt vedelikke, liialdada ei maksa aga tee- ja kohvijoomisega. Vältida tuleks gaseeritud jooke.

“Kindlasti peaks teadma, et sorbitool ja teised kunstlikud magusained soodustavad kõhupuhitust. Kõhupuhituse all kannataja peab oma toidusedelist välja jätma need toiduained, mis soodustavad gaaside moodustamist, olgu selleks kaunviljad, kapsad, küüslauk ja puuviljamahlad,” selgitas doktor Salupere.

Millest tekivad kõrvetised?

“Kui kõrvetised esinevad harva ja need ei häiri igapäevast elu, saab neid leevendada antatsiididega,” teab dr Salupere. “Need on apteekide käsimüügis olevad maosoolhapet neutraliseerivad ravimid. Parim tulemus saavutatakse maosoolhappe tekke vähendamisega maonäärmeis omeprasooli, pantoprasooli või esomeprasooliga.”

Siiski soovitab doktor suuremate vaevuste puhul kohe pöörduda perearsti poole.

VAMBOLA PAAVO

Inimese seedekulglas on miljardeid kasulikke baktereid, mis kõik on osa loomulikust mikrofloorast. Kuna neil on tugeva immuunsüsteemi ja terve seedekulgla säilitamises suur roll, on väga tähtis nende optimaalne tasakaal.

Kasulike bakterite tasakaal on avatud mitmetele mõjuritele, nagu stress, reisimisest tingitud pinged, ebatervislik toitumine jne. Üks tõhus viis selle tasakaalu taastamiseks on tarvitada kasulikke baktereid ehk probiootikume.

Bio-Kult on unikaalne 14 kasuliku bakteritüvega probiootikum, mis on loodud, aitamaks säilitada tervet seedekulglat ja immuunsüsteemi.

Mitmetüveline probiootikum mõjub paljudes seedekulgla osades ning on seetõttu tõhusam.

Sobib nii väikelastele kui ka täiskasvanutele.

Osta e-poest www.hortusmedicus.ee või küsi apteegist!

148 Hoia tervist

Hemorroidid on meil Rahvakeeli tähistab “hemorroid” pigem hemorroidi haigusseisundit.

Lääne-Tallinna Keskhaigla proktoloog Jüri Kivimäe meenutab, et on nii mõnelegi patsiendile, kes tulnud jutuga, et tal on hemorroidid, vastanud: “Mul on ka!”

“Hemorroid – see on tegelikult anaalkanalit vooderdav hemorroidaalkude. See on ab- Dr Jüri Kivimäe. soluutselt normaalne kude, mis on igal inimesel alates sünnist ja enamgi veel – juba lootena emaüsas.”

Doktor tunnistab, et see kude on anatoomiliselt päris keeruka koostisega, oma olemuselt aga sarnane peenises oleva kavernooskoega, mis kord täitub verega, kord mitte ning vastavalt sellele muudab oma kuju ning liikuvust. Elastne hemorroidaalkude on abiks tualetis käimisel, aidates väljaheitel väljutuda.

Millal peaks ärevust tundma Probleemid saavad alguse siis, kui hemorroidid hakkavad mingil põhjusel suurenema ja liigselt liikuma, tekitades vaevusi. Kui koes tekib põletik, lisandub valutunne. Kõige sagedasem nähtav vaevus on veritsemine.

“Põletikuline reaktsioon tekibki harilikult sellest, kui hemorroidkude hakkab liigselt liikuma ja vajub tualetis käies välja. Väikese väljavajumise puhul liigub kude lihaste jõul tagasi, ühel hetkel tuleb seda ise tagasi aidata.”

Dr Kivimäe möönab, et hemorroidi ja vaevuste suurus pole omavahel tegelikult võrdelises seoses.

Nii võib väike sõlmeke tekitada piinavat valu, samal ajal kui suurem muutus võib hoopiski märkamata jääda.

Hemorroidaalkoe muutuste peamisteks põhjusteks peetakse sidekoe nõrkust – see võib olla kaasasündinud, tekkinud raskest füüsilisest tööst, istuvast eluviisist, kõ-

Kui iste tekitab vaevusi, tasub pöörduda perearsti poole.

hukinnisusest, ka rasedusest. Kõigi nende põhjuste tüsistusena võivad tekkida tromboosid, hemorroidide pitsumine anaalkanalisse jmt.

“Pikamaa-autojuhtidel võib lisanduda vajakajäämine isiklikus hügieenis, mille tõttu tekib haudumine ja haavandid hemorroidaalkoe peale.”

Probleemid hemorroidaalkoe muutustega kipuvad kujunema eelkõige vanemas eas, mil seedetrakt ja selle motoorika ei tööta enam nii nagu nooruses.

Koostöö perearsti ja kirurgiga Doktor Kivimäe soovitab vähimagi vaevuse puhul pöörduda perearsti poole, kes korraldab läbivaatuse. Hemorroide aitab diagnoosida ka palpatsioon, per rectum digitaalne kontroll, anoskoopia või rektoskoopia.

Ise netis guugeldades pole arukas diagnoosi panna, sest samad sümptomid võivad viidata ka teistele haigustele, näiteks kasvajatele.

Kui perearstil pole võimalik täpsustavaid uuringuid teha ja/või on tekkinud ebameeldivaid tüsistusi, suunab perearst patsiendi erialaarsti vastuvõtule.

“Kas ja kuidas hemorroidaalkoe muutusi ravida, see tulebki arstil koos patsiendiga välja selgitada.

Ka lõikuse näidustus on subjektiivne. See selgub koostöös patsiendiga, kes otsustab, kas vaevused halvendavad oluliselt tema elukvaliteeti. Kui veritsus kestab päevast päeva ja hemorroidkude tagasi ei tõmbu, tuleb muidugi opereerida.

Päris hiljaks pole selle diagnoosi puhul õnneks lõikusega võimalik jääda.”

Doktor tunnistab, et kindlasti esineb ka iseeneslikku paranemist.

Hoia tervist 149

kõigil

SHUTTERSTOCK

TÕHUS LEEVENDUS HEMORROIDIDELE!

Näiteks võib raseduse lõpus või pärast sünnitust esineda hemorroidkoe paistetust ja pitsumist. Kui kuu-poolteise möödudes on 90 protsendil patsientidest näidustused kadunud.

Raviks kasutatakse tänapäeval ka lihtsamaid võtteid kui operatsioon, näiteks ligeerimist. Kui vanasti lõigati veritsev hemorroidisõlm ära, siis nüüdisajal kasutatakse lateksrõngast, mis sõlme kärvutab ning jätab armkoe.

Kordame lõpuks üle ka paljude teiste haiguste ennetamiseks kasuliku käitumise: rohkem liikumist, rohkem kiudaineterikast toitu ning kontroll kehakaalu üle. Aga ka piisav isiklik hügieen.

•

Toetab ja soodustab hemorroidide paranemist

•

Hoiab ära bakteriaalse infektsiooni tekke

•

Tagab kohese jahutuse ja leevenduse

•

Libestab ja kaitseb

•

Ennetab hemorroidide ja lõhede teket

•

Hügieeniline, ohutu, lihtne kasutada

Sobib kasutamiseks raseduse ja rinnaga toitmise ajal.

HemoClin jahutav geel Aerosool jahutava aplikaatoriga

HemoClin geel Tuub koos aplikaatoriga

Saadaval apteekides!

RASEDUS

RINNAGA TOITMINE

Rohkem infot: www.hemoclin.com

KAJA PRÜGI Edasimüüja: AS Sirowa Tallinn • Toodetud Hollandis.

150 Hoia tervist SHUTTERSTOCK

URIINIPIDAMATUSE SÜMPTOMID

WC

Uriinipidamatus pole piinlik mure Ühtki terviseprobleemi ei tohi pidada sedavõrd piinlikuks, et sellega arsti poole mitte pöörduda.

Uriinipidamatus on kogu maailmas laialt levinud ja kasvav probleem.

Pidamatuse all kannatab enam kui 1,9 miljonit inimest, Eestis arvatavalt kuni 120 000 inimest.

Uriinipidamatust esineb naistel ligi kaks korda enam kui meestel.

Iga neljas üle 35aastane naine ja iga neljas üle 40aastane mees kogeb pidamatust vähemalt korra elu jooksul.

Millised on pidamatust soodustavad tegurid?

Lühiajaliselt võib uriinipidamatust esineda rasedatel ja äsja sünnitanutel. Regulaarset pidamatust esineb menopausieas ja selle järgselt.

Nii naiste kui meeste puhul on pidamatust soodustavad tegurid ülekaal, kofeiini, tubaka ja alkoholi liigtarbimine, vähene või ülemäärane füüsiline koormus. Pidamatust võivad esile kutsuda ka kõhukinnisus, diabeet, neuroloogilised haigused, põletikud jne.

Millisel juhul peaks pöörduma arsti poole?

Mille poolest erinevad pidamatus- ja hügieeniside?

Perearstile tuleks uriinipidamatusest rääkida kohe, kui olete uriinilekkeid kogenud. Tema teeb vajadusel uuringud ja suunab edasi uroloogi või günekoloogi juurde. Ilma saatekirja ja visiiditasuta võib suuremates linnades nõu saamiseks pöörduda ka Inkotubadesse, kus pakutakse individuaalset nõustamist ning aidatakse leida esmased lahendused uriinipidamatuse hooldamiseks.

Tulenevalt vere ja uriini koostisest on nende vedelike imamiseks välja töötatud ka eri sidemed. Vere konsistents on paksem kui uriinil ning selle eritumise kiirus on palju aeglasem. Uriini lekkekiirus on 10–20 korda suurem kui vere puhul ning seetõttu on oluline kasutada kiire imavusega pidamatustooteid.

Hügieenisidemed koosnevad peamiselt tselluloosikiust, pidamatustooted sisaldavad superabsorbenti. Graanulitest koosnev superabsorbent tagab vedeliku kiire imavuse, ühtlase jaotuvuse ja lõhnakontrolli. Hügieenisidemel on väiksem imavus, uriinilekke korral jääb selle pealispind niiskeks ning side võib kaotada vormi. Ühtlasi ei hoia tavaline hügieeniside ära uriinilõhna tekkimist ja levikut.

Pidamatussidemeid on nii naistele kui meestele. Nende hulgas ka selliseid, mida saab kasutada kuni seitse tundi. Need on diskreetsed ning võimaldavad inimesel jätkuvalt elada täisväärtuslikku ja aktiivset elu.

Mida sümptomite vähendamiseks ise teha saab?

Vaagnapõhjalihaste nõrkusest tingitud uriinipidamatust saab vähendada regulaarse treeninguga.

Spetsiaalsed vaagnapõhjalihaste harjutused (tutvustatakse nõustamisel, leitavad internetis) tugevdavad põit toetavaid lihaseid, ja seda igas eas! Sümptomid võivad väheneda isegi kuni 80aastastel naistel.

Harjutusi tuleks jätkata ka siis, kui põieprobleem väheneb.

Vaagnapõhjalihaste tugevdamist soodustavad pilates ja jooga, kuid hästi mõjuvad ka kepikõnd, ujumine, vesiaeroobika, rattasõit.

Allikas: Merike Mikko, Inkotoa nõustaja

Hoia tervist 151

Inkotuba aitab valida õige abivahendi

L

ai valik koduhoolduses ja põetuses enim vajaminevaid abivahendeid on saadaval Inkotubades üle Eesti.

Soodusmüügi ja nõustamise eest vastu­ tavad oma valdkonda hästi tundvad spetsialistid. Igale inimesele leitakse parim lahendus. Jaanuaris on abi­ vahendisüsteemis muudatusi, mistõttu on meie nõustajad igati vastutulelikud, teadlikud uutest muutustest ja valmis küsimustele kohapeal üheksoos vastuse leidma.

Tasuta nõustamine „Uriinipidamatus pole raske haigus, aga valmistab palju ebamugavust ja võib teha inimesed väga õnnetuks. Probleem sunnib loobuma mitmetest oma senis­ test meelepärastest tegevustest, nagu sport, tantsimine, reisimine. Mingil juhul ei tohi aga probleemi häbeneda, sellest tuleb rääkida ja abi otsida,” ütleb Tallinnas Tõnismäe polikliinikus tegut­ seva Inkotoa nõustaja Merike Mikko.

Nõustamisele saab registreerida telefo­ nil 646 2121.

Soodustingimustel abivahendite müük Inkotubadest saab osta soodushinnaga abivahendeid, peamiselt uriinipidama­

tuse ja nahahoolduse tooteid. Lastel alates 3. eluaastast, vanaduspensionäri­ del ja puuetega inimestel on võimalik soetada paljusid abivahendeid riigi­ poolse soodustusega. Selleks tuleb Inko­ toale esitada isikut tõendav dokument, arstitõend ja isikliku abivahendi kaart.

Kaardi väljastab sotsiaalkindlustusamet arstitõendi alusel.

Kasulikku infot saab ka meie kodulehelt www.kuivaks.ee/inkotuba/infomaterjal/ ja telefonil 646 2121.

Lapsed – väikelaste mähkmetest võõrutamine õnnestub kõige paremini umbes 2 a vanuselt.

Potil istumiseks võib kasutada jalgade kõrgen­ dust. Kooliealistel esineb öist allapissimist.

Soovitame sellesse suhtuda võimalikult rahu­ likult, eemaldada kõikvõimalikud pinged lapse päevakavast, vältida gaseeritud jooke, kõhu­ kinnisust.

Uus kord 1. jaanuaril 2016 hakkas kehtima sot­ siaalkaitseministri uus määrus nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt üle võtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abi­ vahendi kaardi andmed”, mis sätestab abivahendite uuendatud loetelu ja ISO­ koodid. Juba olemasolevat arstitõendit pole vaja uuendada. Arstitõend kehtib kaks aastat ning selle väljastab perearst, vajadusel eriarst. Tõendil peab olema märgitud isiku abivahendivajadus.

Naised – pärast sünnitust võib esineda uriini­ lekkeid, ent kui need jätkuvad ka kuus kuud pärast sünnitust, soovitame arsti poole pöör­ duda. Uriinipidamatus võib tekkida ka põle­ tiku ja menopausi järel. Vaagnapõhjalihaste harjutused aitavad kerget pidamatust enne­ tada.

Mehed – eesnäärme suurenemine võib põh­ justada pidamatust (järeltilkumist), soovi­ tame arsti poole pöörduda.

Abivahenditest ei jätku?

Juhul kui mõnel inimesel on suurem vajadus abivahendi järele, kui riiklikud piirmäärad ette näevad, võib ta esitada sotsiaalkindlustusametile erimenetlus­ avalduse. Perearst saab suurema vaja­ duse põhjenduse märkida arstitõendile.

Eakad – 20 protsendil üle 65aastasest esineb pidamatust. Tule nõustamisele ja küsi sobi­ vaid abivahendeid Inkotubadest.

MTÜ Inkotuba nõustab uriinipidamatuse probleemide puhul alates 2001. aastast, nüüdseks tegutseb Eestis 14 Inkotuba. Inko­ tubade kohta saab rohkem infot kodulehelt www.kuivaks.ee, asukohad leiab kaardilt.

Leia lähim Inkotuba!

Abiks uriinipidamatusega inimestele ja nende hooldajatele: • TASUTA nõustamine (etteregistreerimisel) • abivahendite müük SOODUSHINNAGA

Tallinn HARJUMAA

Kärdla

Kohtla-Järve

Rakvere

IDA-VIRUMAA

LÄÄNE-VIRUMAA

Vormsi

Haapsalu

HIIUMAA

LÄÄNEMAA

Rapla RAPLAMAA

Paide JÄRVAMAA

Jõgeva

Muhu

JÕGEVAMAA SAAREMAA

Pärnu

Tartu

Kuressaare PÄRNUMAA

Abruka

Kihnu

Viljandi

TARTUMAA

VILJANDIMAA

Põlva

PÕLVAMAA

VALGAMAA Ruhnu

Valga

Võru VÕRUMAA

www.kuivaks.ee

Inkotuba

REKLAAMARTIKKEL

Narva

152 Hoia tervist SHUTTERSTOCK

Eesti Vähiliidu nõuandetelefoni teenus on väga populaarne, helistavad nii vähihaiged, nende omaksed kui ka “vähi kartjad”.

Vähiliit nõustab

TA S U B T E A DA

Sõeluuring

Eesti Vähiliidu tasuta nõuandetelefonil 800 2233 vastavad igal tööpäeval kella 10–12 ja 18–20 oma ala arstid ning spetsialistid. Mobiililt tuleb valida number 631 1727. Kõne hind kujuneb vastavalt helistaja kõnepaketile, mobiililt Telia võrku. Nõuandetelefoni projekti toetab Tervise Arengu Instituut.

n Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse naisi iga kahe aas­ ta järel. Tänavu: 50–62aastas­ tele ravikindlustatud naistele, sünniaastaga 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966.

Lõuna-Eesti Vähiühingu juhatuse esimehe, Eesti Vähiliidu nõukogu liikme onkoloog Kaiu Suija sõnul on teenus vägagi populaarne. Helistajateks on nii vähihaiged, nende omaksed kui ka “vähi kartjad”.

Vähihaigetel on palju küsimusi ravi korralduse, kõrvaltoimete, ravivõimaluste ja ka alternatiivravi osas. Samuti vajavad haiged psühholoogilist abi ning küsivad nõu nii majanduslike kui sotsiaalsete toetuste kohta.

“Omastel on samuti küsimusi toetuste, hoolduse ja toetusravi võimaluste kohta. Ning ka nemad

n Lisateavet leiate www.haigekassa.ee/et/inimesele/haiguste-ennetamine/ vahi-soeluuringud-naistele ja www.cancer.ee. Haigekassa infotelefon 16 363.

Väike osa helistajatest kurdab mõne tervise­ häda üle, küsides arglikult, ega need ometi vähile viita. Neile anname teada, kuhu pöörduda, et meelerahu tagasi saada.

Kaiu Suija

vajavad psühholoogilist abi. Väike osa helistajatest kurdab mõne tervisehäda üle, küsides arglikult, ega need ometi vähile viita. Neile anname teada, kuhu pöörduda, et meelerahu tagasi saada.”

Kaiu Suija kiidab, et helistajad on väga teadlikud, nende küsimused küllalt spetsiifilised: osatakse küsida konkreetse ravimi ja/või ravimeetodi kohta.

“Kuna sellest aastast on muutunud invatehniliste abivahendite taotlemise süsteem, siis praegu on palju küsimusi ka selles valdkonnas. Kui meedias lahvatab mingi uudis vähihaiguse või -ravi kohta, küsitakse kohe täpsustavaid küsimusi ka selle konkreetse uudise taustal.”

Vähiliidu nõuandetelefonil ooda­takse helistama kõiki inimesi, kellel on vastuseta jäänud küsimusi või soovitakse saada kinnitust oma teadmistele.

Kaiu Suija sõnul tuleb hinge põletama jäänud küsimustele kindlasti leida vastused. Oma murega ei tohi üksi olla.

KAJA PRÜGI

n Emakakaelavähi sõeluurin­ gule kutsutakse naisi iga viie aasta järel. Tänavu: 30–55aas­ tastele ravikindlustatud nais­te­le, sünniaastaga 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986.

Konsultatsioon rinnavähi patsientidele n Kord nädalas, neljapäeviti kl 12–15 võtab Eesti Vähiliidus Tallinnas Viru tn 5–3 vastu mammoloog dr Astrid Järvet, kes konsulteerib rinnavähi patsiente seoses rinnaprotee­ sidega. n Kohapeal valik Saksa firma Thämert kvaliteetseid Silima rinnaproteese ja spetsiaalseid rinnahoidjaid. Eelregistreerimi­ ne telefonil 631 1730.

Hoia tervist 153

154 Hoia tervist

Mesi ja selle segud SHUTTERSTOCK

Terviseteadlikud eestlased on meeusku niikuinii, ent segumeed pakuvad lisavõimalusi organismi turgutamiseks.

Kui räägime või loeme meepurgi sildilt, et tegu on kanarbikuvõi pärnaõiemeega, siis eeldame, et mesilinnukesed on nektari korjanud vastavalt kas kanarbikuväljadelt või pärnapuudelt. Millistelt taimedelt on nektar korjatud, seda näitab tarusse toodav õietolm. Igal taimel on see ise värvi, samuti näitab laboris meeanalüüs selle ära.

Teisalt on meie poe-, turu- ja laadalettidel juba aastaid pakutud väga erineva koostisega segumett.

Mesi on ise konservant ja säilitab kõik temasse lisatu. Meesse lisatud droog konserveerub ega kaota aastaid oma (ravi)omadusi.

Maire ja Martin Valtin usuvad, et nende perefirma Artocarpus oli 17 aastat tagasi Eestis üks esimesi, kes segumett tootma ja laiemalt turustama hakkas. Kuid see, et segumeed on meil ka teistel tootjatel populaarseks saanud, teeb Maire Valtinile ainult rõõmu: “Eesti rahvast teeb see vaid tervemaks!”

Kui mesi on ise konservant, kas siis pole vaja ka tema hoiutingimustele tähelepanu pöörata? Kui kaua mesi õieti säilib ja kas segumee säilitamiseks on mingid erinõuded?

Meepurki on pikemaajalisel säilitamisel mõistlik hoida jahedas ja soovitatavalt ka pimedas. Sel juhul säilivad mees olevad fermendid, mis ongi võetud aluseks mee kvaliteedi määramisel, kauem. Fermendid on mesilaste lõuanäärme eritised, mis on abiks inimesele ainevahetuse regulee­rimisel.

Muidugi on mees ka kasulikud vitamiinid, mikroelemendid, aminohapped jne.

Kui te tarvitate purgi mett ära nädala jooksul, võib see ju ka seista laual.

Segumett aga soovitame hoida külmkapi alumisel riiulil, sest lisatud komponendid hakkavad soojas hoides pinnale tõusma.

H Ü VA N Õ U

Tervistavad segumeed

Viimasel ajal on väga levinud tõdemus, et üks õige mesi kristalliseerub umbes paari kuu jooksul.

Teisalt räägitakse, et iga (õige) mesi ei kristalliseerugi, see oleneb, millistelt taimedelt nektar on kogutud.

Iga taime mesi ei kristalliseerugi. Kindlasti jääb poolpehmeks ehk sültjaks kanarbikult ja paakspuult korjatud mesi.

Kristalliseerumine sõltub ka hoiutingimustest. Soojas ruumis säilitamisel jaguneb mesi kahte ossa: alumine osa kristalliseerub, ülespoole jääb vedelam kiht. See on tingitud suhkrute eraldumisest: allpool asuv kiht koosneb peamiselt viinamarja-, pealmine vedel kiht aga puuviljasuhkrust.

Mõni mesi on hele, teine tume. Tumedamat peab rahvas tervislikumaks, kuigi nad ei tea isegi, miks just.

Kas mesi on hele või tume, sõltub suuresti aastast: mõnel aastal on õieglükoosi hulk mees suurem, mõnel väiksem. Paljud taimed nagu mesikas, võilill, ohakas, põdrakanep, vaarikas jt annavad ainult heleda mee. Tumedas kanarbikumees on rohkem fermente. Samas kõik inimesed ei talu nii suurt õietolmu sisaldust mees, nagu seda on pressitud kanarbikumees. Kevadsuvises mees on rohkem vitamiine, sügisestes aga mineraalaineid.

n Segumee võib kokku segada näiteks lihatoitude maitses­ tamiseks, lisades küüslauku, mädarõigast, aedtilli ürti jne.

Toreda maiuse saab, lisades meele pähkleid, kakaod, marju.

Kuid mõnda segumett võiks tarvitada ka otseselt oma tervise turgutamiseks. n Astelpajumesi. Suure vitamiinisisaldusega, tarvitada organismi tugevdamiseks, samuti kurguvalu puhul. On aidanud leevendada kõrvetisi.

Samas ei sobi sapi- ja maksa­ hädade korral. n Mesi piparmündiga. Soo­ dustab seedimist ja rahustab. n Mesi taruvaiguga. Taruvai­ gul on antibakteriaalne toime.

Taruvaiguga mett on kasulik võtta profülaktika mõttes enne magamaminekut. Haige kurgu ja köha korral võib võtta veidike kas või 15 korda päevas, 10 minutit pärast seda mitte süüa ja juua. Toode mõjub läbi limaskestade. Taru­ vaiku on tarvitatud ka halvasti paranevate haavade raviks.

Allergilistele ei sobi.

Allikas: artocarpus.ee

Mida mee sisse võib lisada? Ja kas seda võiks teha igaüks kodus ka ise?

Meie oleme kaheksateist aasta jooksul katsetanud astelpajuõli, ingveri, kadakamarjade, kummeli, sinepiseemnete, sidruni, piparmündi, saialillega…

Neid oleme lisanud kuivatatud ja jahvatatud kujul. Toore taimse materjali lisamisel saab rikutud mee niiskuse tasakaal ja mesi läheb käärima.

Kodus soovitaks teha näiteks marjadega, värske riivitud ingveriga, sidruni ja küüslauguga mett, ning ainult nii palju, kui ruttu ära tarvitate.

KAJA PRÜGI

Hoia tervist 155

156 Hoia tervist

Jalgade igapäevahool ERAKOGU

Idamaades öeldakse, et tervis algab jalgadest.

Jalgade eest hoolitsemist peetakse oluliseks, kuna need saavad suure koormuse, kandes keharaskust kogu päeva vältel.

Jalgadele pole hea pikka aega ühes asendis olemine, näiteks istumine ja staatiline kohapeal seismine.

Vere- ja lümfiringe aeglustumise tõttu on õhtuti jalad rasked, pakitsevad, tursunud. Üldiselt näen massöörina, et näo, juuste ja käte eest hoolitsetakse palju rohkem, kuid võõrale pilgule peidus jalad jäävad talveperioodil tagaplaanile.

Võimlemine ja vannid

Massöör Marge Kaljuvee sõnul aitab igapäevane jalgade masseerimine hoida ära veenilaiendite tekkimist ja varvaste deformatsioone ning soodustab elujõudu.

Jalad vajavad liigutamist, hea oleks hommikut alustada kas või voodis aktiivse võimlemisega. Võib teha nn jalgrattasõitu, pöiaringe. Sirutatud jalgadega võib tõmmata pöida ja varbaid enda poole ning siis tagasi lükata. Õhtul soovitan teha jalavanni ja massaaži. Vannivette võib lisada peotäie meresoola või magnee­ siumihelbeid – viimased aitavad jalakrampe ära hoida ning rikastavad organismi vajaliku mineraaliga.

Enne soola vette panemist võib soolale tilgutada paar tilka meelepärast eeterlikku õli. Näiteks rahustavat lavendliõli, antibakteriaalset teepuuõli või värskendavat eukalüptiõli. Kui õli lõhn meeldib, on see tavaliselt ka teie kehale so-

VEENID

Harjutusi jalaveenidele n Seiske tooli kõrval ja hoidke ühe käega tooli­ leenist. Toetudes ühele jalale, tehke teisega 20 ringikujulist liigutust. Vaheta­ ge kätt ja jalga.

n Seiske täis­ taldadel põrandal, üks jalg põlvest kergelt kõverdatud ja toetuge kätega vastu seina.

Venitage väljasiru­ tatud säärelihast.

Vahetage jalga.

Allikas: valuvastu.com

KAJA PRÜGI

n Tõuske päkka­ dele ja laskuge kandadele, nii­ moodi 20 korda. n Pingestage kõhulihased, tehke 20 aeglast poolkükki, nagu tahaksite istuda.

Hoia tervist 157

biv. Lisaks meeldivale aroomile on need lõhnad head hingamisteedele ja tõstavad immuunsust.

Külmetavatele jalgadele sobib kuum vann, tursete puhul tuleb kasutada jahedamat vett. Pärast vanni tehke endale või kaaslasele elujõudu andev jalamassaaž.

Jalgade massaaž n Masseerige alustuseks põlveõndlaid õrnalt ringe tehes. Liigutage kergelt nahka lümfisõlmede kohal, see aktiveerib nende tööd.

n Silitage säärt alt ülespoole. Alustades hüppeliigeselt, liikuge korduvalt pikkade siluvate liigutustega põlveni. Sääre välisküljel, kus on tugev lihas, võite avaldada rohkem survet. See soodustab jalgade turse vähenemist ja toetab venoosset vereringet. Pehmeid silitusi võib teha ka veenilaiendite puhul, tugevam surve on sel juhul keelatud. n Pigistage säärelihaseid. Pigistage ühe või kahe käega sääremarja lihast, alustades kannakõõlusest ja liikuge ülespoole. Kui on veenilaiendid, tursed või tekib valu, jätke see võte vahele. Põlve ümbrust on hea pigistada sõrmseongus kätega. n Hõõruge kannakõõlust intensiivselt edasi-tagasi. n Silitage jalalaba. Jalaseljal liikuge pöialdega pöialuude vahesid mööda edasi-tagasi ja sõrmeotstega vajutage talla all tallalihaseid.

Tugeva talla puhul võib kasutada sõrmenukkidega jõulisemat vajutust. Tursunud jala puhul olge õrn.

Liikuge silitustega pehmelt varvastest keha poole.

n Väänake jalalaba. Haarake sõrmedega pöia külgedelt ja painutage talla servi allapoole ning siis ülespoole. n Võtke kand peopessa, hõõruge ja pigistage. n Silitage, hõõruge ja pigistage varbaid. Ärge unustage varbavahesid, kus paiknevad nina ja kurgu peegeldustsoonid. Painutage ja sirutage varbaid ning tehke ringe iga varbaga, et pehmendada liigeseid. Lõpuks venitage varbaid pikemaks.

Suure varba nuki väljapöördumise korral venitage suurt varvast pöialuu suhtes otseks ja väljapoole. Liigese punetuse ja valu korral olge õrn, seal võib olla põletik, mis vajab arstiabi. Siiski julgustan suurt varvast tugevasti pikaks ja otseks venitama, et vältida nuki süvenemist. n Ringitage jalalaba. Tehke jalalabaga aeglaselt suuri ringe mõlemas suunas.

Selliseid protseduure iga päev tehes hoiate ära veenilaiendite tekke, varvaste deformatsioone ja soodustate elujõudu.

MARGE KALJUVEE massöör

158 Hoia tervist

Müstiline šungiitkivi võib aidata ka Sind!

Ettevõtja Toivo Kuldkepp alustab oma päeva värskendava veesahmakaga näkku. Alles pärast näo loputamist jaheda šungiidiveega, lubab ta endale oma esimese klaasi tervendavat ja organismi puhastavat vett ka joogiks.

Niimoodi iga päev. See mees on ehe tõestus sellest, et šungiit toimib – mees näeb välja nooruslik ja vitaalne ja seda juba üle poole sajandi.

“Ma pean tunnistama, et minu hea tervise taga on siiski lisaks šungiidivee regulaarsele tarvitamisele ka muud tegurid,” selgitab mees, kui talt uurida tema nooruse ja hea väljanägemise saladuste kohta. Ent oma osa lisaks tervislikule toitumisele, liikumisele ja positiivsele mõtlemisele, on kindlasti ka sellel mustal salapärasel kivil.

Külaskäik šungiidikaevandusse Toivo Kuldkepp avastas selle kivi enda jaoks aga pooljuhuslikult, kui tema esoteerikahuvilisest tütar tõi talle šungiidikivi kohta infovoldiku.

“Esialgu vaatasin, et huvitav jutukene, aga ei tea, kui palju selles tõtt on?” meenutab Toivo. Pragmaatilise mehena otsustas ta siiski asja lähemalt uurida.

Ilma arvuti tagant lahkumata, sai ta teada, et šungiidi kohta on avaldatud teadlastelt internetis üle 700 teadusliku artikli ja patendi. Ilmselt on see arv nii suur just selle kõrge fullereeni sisalduse tõttu, mida on ülikallis toota ja mida kasutatakse näiteks kosmonautikas.

Kuid sellest infost Toivole ei piisanud – mees otsustas sõita šungiidikaevandusse kohale ning tutvus sealse töödejuhatajaga, kes suisa pakatas tervisest. Mees oli kaevanduses juba üle 15 aasta töötanud ja kinnitas, et samasuguse hea tervise juures on kõik sealsed mehed.

Seda hoolimata nahka katvast pidevast tolmukihist. Nimelt oli juba pärast mõnekümneminutilist jalutuskäiku kaevanduses Toivo valge särgi krae kattunud musta šungiiditolmuga.

Toivo otsustas tuua esimese partii šungiiti ka eestlastele ning hakkas iseenda peal katsetama. “Ma ei ole kindlasti teadlane ja minu katsed on kõike muud kui teaduslikud, kuid oma järeldused olen teinud kasutades seda kivi igapäevaelus ning märganud positiivseid tulemusi,” muigab Toivo.

Samuti on ta tuttavad ja sõbrad, kes on aktiivsed kivi kasutajad, täheldanud paremat enesetunnet. “Šungiidiga ongi nii, et ei toimu kiiret tulemust, kuid pikemal kasutamisel head omadused kuhjuvad ning kivi pääseb mõjule,” teab mees, kes näeb oma vanusest vähemalt kümme aastat noorem välja. Toivo umbusk on asendunud tõdemusega, et ta on enda jaoks avastanud ühe viisi, mis aitab tal säilitada head enesetunnet ja noorust.

10 huvitavat fakti šungiidi kohta.

1.Šungiidis sisalduva fullereeni molekuli suurus on 1nm. See on kolm korda väiksem kui DNA ja sada korda väiksem kui viirus. Fullereeni molekul läbib raku membraani vigastamata. Võib olla see seletab šungiidi tervistavaid omadusi.

2. Üldtuntud on šungiidi mõju e-coli ja mõnede teiste tervist häirivate bakterite kahjutukstegemisel. Samas nn. häid baktereid šungiit ei puutu.

3. Šungiidiveega naha topsutamine paar korda päevas pidurdab mõnede psoriaasivormide arengut ja hoiab seda mittehäirivas, peaaegu märkamatus seisundis.

4. Senine šungidivee kasutamise kogemus näitab, et paljudel inimestel normaliseerus seedimine hämmastavalt kiiresti.

5. Hommikuti šungiidivee regulaarsel kasutamisel näo loputamisel (mitte kuivatada, kuivab ise minutiga)

Tutvu ja osta internetist aadressil: www.tervisekivi.ee või Tervisetooted OÜ esinduspoes Tallinnas, Kadaka tee 70C Tervisekivi maaletooja: Gyllenhaal OÜ

muutub näonahk elastsemaks ning paranevad mõne päevaga väikesed vigastused ja vistrikud.

6. Šungiidiveega juuste loputamine kinnistab juukseid, juuste väljalangemine väheneb paari korra järel märgatavalt. (oluline neile, kes tihti juukseid värvivad).

7. Šungiidivesi viib organismist välja toksiine ja mürke, sh. alkoholi liigtarbimise jääke. Tänu oma absorbtsioonivõimele puhastab šungiit kange alkoholi puskariõlist.

8. Venemaal läbiviidud teaduskatsete käigus, kus hõberebastele anti joogiks šungiidivett, selgus, et emaste loomade viljakus suurenes viiendiku võrra. Samuti paranes loomadel karvkatte tihedus ja läige. Muide, ka kassidele ja koertele maitseb selline vesi.

9. Eestis läbiviidud katse käigus, kus kogu laut viidi üle šungiidiveele, tõusis lehmadel piima rasvasus 0,5%.

Samuti vähenes noorloomade suremus ja hakkas sündima kaksikuid vasikaid.

10. Eestis läbiviidud katse käigus, kus segati tammepuude mulda 300-400 grammi šungiidi puru, läksid need puud kaks nädalat varem lehte kui kõrvalkasvavad tammed, millele seda puru ei lisatud.

Hoia tervist 159

160 Hoia tervist