HOIA TERVIST (november)

HINGAMINE:

MEESTE TERVIS:

ÜLEMINEKUIGA:

Praktiseeri täishingamist

Abi apteegist

Muuda elustiili

Lk 715–716

Lk 718–719

Lk 724–725

Maalehe nõuandelisa Nr 46 12. november 2015

PAKKUMISED NOVEMBRIS

TOIME

LIIGES- J A LIHASVA LU

-20

KUNI

OLFENTM 1% GEEL 50G Toimeaine: diklofenak. Käsimüügiravim. Näidustus: nõrga kuni mõõduka valu ja põletiku paikne sümptomaatiline leevendamine pehmete kudede valulike ja põletikuliste seisundite korral.

OLFENTM RAVIMPLAASTER 140MG N2, N5, N10 Toimeaine: diklofenak. Käsimüügiravimid. Näidustus: nõrga kuni mõõduka valu ja põletiku paikne sümptomaatiline leevendamine pärast väikeste või keskmise suurusega liigeste ja liigeste piirkonna traumat.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Pakkumised kehtivad kuni 30.11.2015 või kuni soodushinnaga tooteid jätkub!

www.benu.ee

%

714 Reklaam

SEEDRISEEMNEÕLI KVALITEETNE KÜLMPRESSÕLI. SIBERI LOODUSE HINDAMATU KINGITUS SINU ORGANISMILE. Siberi Altai mäestiku puhtast loodusest pärit seedriseemneõli sisaldab hulgaliselt vitamiine (A, E, D, B1, B2, B3). Näiteks E-vitamiin turgutab nahka ja mõjub hästi potentsile.

Seedriseemneõli sisaldab oomega-6 ja oomega-3 rasvhappeid vahekorras 2:1, mis uuringute järgi on kehale sobivaim omastatav suhe. Oomega-3 rasvhapetel on põletikuvastane, südame-veresoonkonna haigusi ennetav ja kolesterooli alandada abistav toime.

Kvaliteetse õli tarbimine on suureks abiks Eesti külmal ja pimedal talvel organismi toonuse tõstmiseks ja immuunsussüsteemi tugevdamiseks.

Internetipood ja info: www.pineseedoil.ee

715

Mõtle ja käitu end terveks

M

äletan, et viimasel kohtumisel kurtis mu nüüdseks lahkunud eakas ristiisa, et üks konnasilm teeb astudes valu. Muidu pole tervisel ega elul viga midagi.

Tuletasin talle meelde, mida minu isa, tema sõber, tavatses konnasilma raviks soovitada: “Võta punane marker, tee konnasilmale ring ümber ja … saad tuvisilma!”

Isa tegi üldse iseenda ja teiste haiguste üle kohatut nalja. Kui tal oli suurem ja tatisem nohu, hädaldas, et nüüd on küll surmatõbi – ta seestpoolt mädaneb! See oligi ainus kord, kui teda oma tervise üle kurtmas kuulsin.

Psühhosomaatika – selle sõnaga tähistatakse mehhanismi, kui stress kutsub esile haiguse. Vähem osatakse mõelda selle üle, et haigust saab üle kavaldada – just rõõmsa meelega. On stressiolukord, organism tahaks kurjalt kipra tõmmata, aga ei saa adekvaatset signaali – inimene ise nii päikeseline! Jääbki süda seiskumata, hing peetumata, sool keerdumata, magu krambist priiks...

Stressi, ehmatuse, ootamatu olukorra, tüli puhul ongi kõige esmane esmaabivõte: hinga! Hinga sügavalt sisse, sügavalt välja, sügavalt sisse, sügavalt välja… Ja maailm sinu sees ning ümber muutub aina paremaks.

KAJA PRÜGI

Ära unusta

HINGATA

ERAKOGU

Sügav sisse- ja väljahingamine vabastab keha pingetest ning jääkainetest.

Ehmun, vihastun, solvun, nii et hing jääb kinni – kas on tuttav tunne ja ütlemine? Või siis soovitus: enne kui vastad, hinga sügavalt sisse-välja ja loe kümneni…

Hingamine on nii lihtne ja igapäevane asi, et inimesed ei pööra sellele tavaliselt tähelepanu, kuid see on üks vägevamaid vahendeid inimese füüsilise ja vaimse tervise parandamiseks ning sisemise tasakaalu hoidmiseks.

Miks me hingame Meie elu algab esimese sissehingamisega ja lõpeb siis, kui hingame viimast korda välja. “Hingamisrütm on tavalisel inimesel 10–15 korda minutis,” räägib hingamisterapeut Tiina Pedak.

“Joogid, kes on praktiseerinud hingamisharjutusi, hingavad minutis kaks-kolm korda ja n-ö sügavamalt. Vahe on selles, et me tavatseme hingata vaid kopsu ülaosaga ehk siis pinnapealselt, kuid peaksime praktiseerima nn täishingamist ehk loomulikku hingamist – hingamist kogu kopsu, eriti selle alaosaga. Sest just seal asuvad alveoolid, kus toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel. Et vajalikku hapnikku kätte saada, hingamegi rohkem kordi.”

Füsioloogiliselt tähendab sügav sisse- ja väljahingamine seda, et meie keha saab rohkem hapnikku ja väljutab rohkem süsihappegaasi. Hingamine on keha kõige tähtsam enesepuhastamismehhanism.

Hingamisega viime välja 70% jääkaineid, samal ajal kui nahk, põis

Tiina Pedak.

ja soolestik väljutab 30% jääkainetest.

“Kui hingamisrütm on aeglasem ja sügavam, annab see kehalõdvestuse, rahulikuma meele, rahulikuma mõtlemise,” teab Tiina Pedak.

“Inimese meeled pole nii ärevad ja keha ei ole nii pinges. Pinges keha leiavad aga üles kõikvõimalikud haigused.”

Hingamist saab treenida “Kui olete ärritunud, võtke endale aega ja keskenduge oma hingamise jälgimisele,” õpetab hingamisterapeut. “Juba ainuüksi see tegevus rahustab. Minu kõige lihtsam harjutus, mida hakkasin tegema kümme aastat tagasi, kui kontoris töötasin, oli selline, et iga tunni tagant hingasin kümme korda sügavalt sisse-välja. Uskuge, ka teie leiate selle aja.”

Täishingamine on inimesele ka kõige tervislikum. Sel moel hingavad nii loomad kui beebid. Loomuliku hingamisviisiga on kõik lapsed juba sündimisel ette valmistatud. Kui hingame loomulikult, saab keha kogu hapnikukoguse, mida ta vajab selleks, et optimaalselt funktsioneerida.

Järg lk 714

Narva mnt 13, 10151 Tallinn, www.maaleht.ee Toimetaja Kaja Prügi 661 3337 / Reklaami projektijuht Kathy Kilusk 680 4521 Kujundaja Mari Peterson / Keeletoimetaja Ene Leivak / Korrektor Merike Järvlepp Väljaandja Ekspress Meedia AS / Trükk AS Printall / Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2015 Ilmub koos Maalehega

716 Hoia tervist Algus lk 715 “Enamik täiskasvanuid kasutab ainult kolmandikku oma täielikust hingamisvõimsusest,” teab Tiina Pedak. “Üldiselt jäävad puuduliku hingamise tagajärjed märkamata, tuues kaasa vaid väikesi probleeme. Raskematel juhtudel seostatakse sellega koguni allergiaid, astmat, vähki, vereringe probleeme, diabeeti, epilepsiat, peavalu, migreeni, maohaavu…”

Hingamine on automaatne, kuid võib olla ka teadlikult ning tahtele vastavalt kontrollitav ja juhitav. Me ei pea endale pidevalt meelde tuletama tarvidust hingata, kuid võime muuta oma hingamise laadi, millal iganes seda soovime.

Tavalise ja treenitud hingamise kõrval räägitakse ja tehakse ka lihtsamaid ja keerulisemaid hingamisharjutusi.

“Osa hingamisharjutusi on mõeldud selleks, et inimene tunneks ennast hästi, et tal oleks rohkem energiat ja rõõmu. See on ka enamiku inimeste soov. Soovitan alati alustada lihtsamatest harjutustest. Eelkõige tasub alustada oma hingamise jälgimisest. Ühel nädalal minut päevas, teisel nädalal juba paar minutit päevas ja ikka nii edasi.”

Vabastav hingamine Tiina Pedak viib läbi ka nn vabastava hingamise kursusi. See pole teraapia, õige oleks öelda: vaimne, spirituaalne praktika, mis mõjutab meie keha, mõtteid ja tundeid. Indias teati juba 4000 aastat tagasi, et hingamine on võimas vahend, millega saab ravida ka väga ammuseid kogemusi ning muuta oma elu.

Meeskonnale võid tellida ka laheda naerujooga tunni!

“Vabastav hingamine tegeleb inimese kui tervikuga,” räägib Tiina Pedak. “Kui alustame hingamist, läheb meie sisemus liikvele, see ärkab ja aktiveerub. Äratuse saab kõik, mida armastame, millest puudust tunneme, mille järele igatseme. Vabastava hingamise läbi suureneb füüsiline ja vaimne energiatase. See on kiireim viis vabastada ennast teadlikest ja alateadlikest negatiivsetest mõtetest, tunnetest ja mälestustest, mis pärsivad sinu elu. Vabastav hingamine toob kaasa suurema õnnetunde ja meelerahu. See on kui sügav meditatsioon, mis läbi sügava ühendatud hingamise avardab südameruumi, vabastab kehast kinni jäänud energia ja muudab hinge kergeks.”

Vabastavat hingamist juhendatakse nii grupis kui ka individuaalselt. “Eesmärk on vähem mõelda ja rohkem tunda – tulla mõtlemise juurest tunnetamise juurde. Lõppeesmärk on võtta kontakti oma alateadvusega, et vabastada pingeid, vähendada stressi. Kuid päris kindlasti ei soovita ma seda ise praktiseerida. Vähemalt mitte enne, kui 10–15 hingamisseanssi hingamispraktiku käe ja silma all läbi tehtud.”

Miks mitte üksi? “See hingamisviis ei tarvitse algul olla keha jaoks mugav. Kui protsessi käigus aktiviseerub mõni vana mälestus, mis on seotud ebamugava tundega, ja inimene katkestab, jääb tal sellest tundest läbi hingamata. Tundeenergia jääb vabastamata ja tal võib pärast ebamugav olla.”

Tiina Pedak usub, et vabastava hingamisega saab leevendada ja tervendada nii ärevushoogusid kui ka paanikahäireid.

5 Hingamine on nii lihtne ja igapäevane asi, et inimesed ei pööra sellele tavaliselt tähelepanu, kuid see on üks vägevamaid vahendeid inimese füüsilise ja vaimse tervise parandamiseks ning sisemise tasakaalu hoidmiseks.

KAJA PRÜGI

Oodatud on ka need, kellele see on esimene joogatund üldse!

Hoia tervist 717

SHUTTERSTOCK

718 Hoia tervist

Igas vanuses mehe Meeste tervise juures tasub erilist tähelepanu pöörata südame- ja veresoonkonnahaigustele, mis on surmapõhjustajate edetabelis jätkuvalt esikohal.

Treeningutega alustamisel tasuks koostada võimetele vastav treeningplaan.

SHUTTERSTOCK

Hoia tervist 719

süda vajab hoolitsust Eluviisi, toitumisharjumuste ja keskkonna muutmisega saab vähendada nii nende haiguste riskitegureid kui ka pidurdada haiguste arengut.

Mehed vanuses 18–40 eluaastat kipuvad vältima arstikabinette ning ei pruugi omada kuigi head ülevaadet oma tervislikust seisundist.

Südametervise seisukohalt oleks oluline käia vähemalt kord viie aasta jooksul perearsti juures kontrollis, et jälgida oma vererõhku (<135/85 mmHg), kolesteroolinäitajaid (üldkolesterool < 5,0 mmol/l) ja veresuhkru taset (tühja kõhu veresuhkur < 6,0 mmol/l).

Soovi korral saab ülevaate oma tervisest ka ilma arsti juurde minemata, külastades apteeki ning leides endale sobiva aja tervisenäitajate määramiseks. Seejuures saadakse kohe esialgne soovitus tervise parendamiseks nii tegevuste kui ka ravimpreparaatide näol. Näiteks soovitab apteeker südamevitamiine, toonikuid, kaaliumi ja magneesiumi jm.

Kujunda häid harjumusi Noorte meeste puhul on oluline heade harjumuste kujundamine, mis aitavad tulevikus haigusi vältida. Nendeks on regulaarne kehaline aktiivsus, mittesuitsetamine, liigse alkoholitarbimise vältimine, mitmekülgne toitumine ja mõõdukas soolatarbimine.

Treeningutega alustamisel tasuks koostada võimetele vastav treeningplaan ning alustada sobiliku koormusega. Ülepingutamine võib anda esialgsetele headele kavatsustele vastupidise efekti.

Trennitegijale on abiks magneesium, B-grupi vitamiinid, soojendavad spordigeelid, valgupulbrid jpm.

Mehed vanuses 40–60 eluaastat võiksid käia arstlikus kontrollis korra kolme aasta tagant. Kahjuks ei ole selles vanuses meestel haruldane südameinfarkt. Stressirohke eluviis on suur südame koormaja.

Kiire elutempo juures unustatakse korralik toitumine, tihtipeale suitsetatakse ning füüsiline aktiivsus piirdub kontoritoolilt autoistmele liikumisega.

Regulaarne liikumine mõjub tervisele läbi südamelihase tugevdamise, kehakaalu alandamise, suhkru ainevahetuse parandamise ning ka meeleolu parandamise.

Suitsetamisest loobumiseks leiab abi nikotiiniplaastritest ja -närimiskummidest. Lisaks võib pöörduda nii perearsti kui ka suitsetamisest loobumise nõustamise kabinettidesse.

Apteegist saab abi Kõrge stressitasemega mehed leiavad abi rahustavatest (nt veiste-südamerohi, palderjan, humal, meliss) ja närvisüsteemi toetavatest preparaatidest (nt B-grupi vitamiinid, magneesium).

40–60 vanusegrupi mehed peaksid oma kolesteroolinäitajatel silma peal hoidma. Toitumise muutmine on suureks abiks kolesterooli alandamisel. Juhul kui ei olda valmis oma menüüd muutma, leiab abi punase riisi, oomega-3 rasvhapete ja letsitiini preparaatidest.

Olles südamehaiguste riskigrupis, peaks kaaluma nn südameaspiriini igapäevast võtmist. See aitab ennetada trombide teket ning seeläbi vältida infarkti ja insulti.

Mehed vanuses 60+ Üle 60aastased mehed võiksid käia kontrollis korra aasta jooksul. Lisaks südametervise näitajatele tasuks uurida ka veresoonte seisundit. Ateroskleroos põhjustab veresoonte ahenemist ja veresoonte seinte jäigaks muutumist ning see viib verevarustuse halvenemiseni.

Vanemaealistel on tihtipeale mitu kroonilist haigust ning nad vajavad kompleksset ravi. Neile sobivad kõik eespool mainitud tervistturgutavad vahendid.

Enda tervise eest hoolitsemise tähtsust ei saa ülehinnata. Ometigi kipub see tänapäeva kiire elutempo juures ununema. Tervisekontrollis käimine võimaldab saada ülevaate oma tervislikust seisundist, ja sellega tuleks alustada varakult ning olla järjepidev.

KATRIN JEEGER Nõmme Keskuse Südameapteegi proviisor

720 Hoia tervist

MAKS RASVUB – mitte ERAKOGU

Kuigi maksa rasvumise põhjus number üks on alkoholism, toob Lääne-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog dr Vadim Brjalin välja ka teised tegurid, millest hoiduda.

Milliseid tüsistusi ja haigusi maksa rasvumine veel kaasa toob?

10–30 protsendil juhtudest võib tekkida maksapõletik, mis viib edaspidi maksatsirroosi tekkeni ehk sidekoe vohamiseni. Tsirroosil on mitmeid ohtlikke tüsistusi, näiteks astsiit ehk vesikõht, söögitoru veenilaiendite verejooks jne.

Kui haigus jääb ravimata, tekib lõpuks maksapuudulikkus. On uuringuid, mis näitavad, et kaugele arenenud maksatsirroosi foonil võib tekkida ka maksavähk.

Seega, kuigi rasvunud maks ei too esialgu kaasa vaevusi, võib see lõpuks viia tõsiste tüsistusteni.

Maalehte helistas keskealine naine, kes oli uuringute järel saanud diagnoosiks maksa rasvumise. Tuttavad ja pereliikmed ütlevad (loe: naeravad), et see on alkohoolikute haigus. Kuna naine alkoholi üldse ei tarbi, oli ta ehmunud ja üllatunud.

Kui palju maksahaigusi ja ka maksa rasvumist on põhjustatud alkoholist ja kui palju teistest põhjustest?

Maksa rasvumine on tervisemure, millel võivad olla väga tõsised tagajärjed. Põhjustest on esikohal siiski alkoholi liigtarbimine, kuid kindlasti ei ole see ainus.

Teine põhjus on ülekaal, rasvumine. Prognoositakse, et lähima 30 aasta jooksul muutub ülekaalulisus globaalseks epideemiaks, ning mitte ainult Euroopas ja Ameerikas, vaid ka Aasias ja Aafrikas. Selle põhjustajateks on ebatervislik toitumine, istuv töö kontoris arvuti taga, vähene liikumine.

Kas siis koos organismi üldise rasvumisega rasvuvad ka organid?

Maksa rasvumine on tihedalt seotud metaboolse sündroomiga.

Selle puhul esinevad inimesel korraga ülekaalulisus, kõrgvererõhktõbi, rasvade ainevahetushäire ja kõrgenenud veresuhkur. Ülesöömine tekitab olukorra, kus rasv ei ladestu mitte naha alla, vaid läheb elunditesse, nende hulgas kannatab ka maks.

Metaboolsest sündroomist räägime juhul, kui vööümbermõõt on meestel üle 94 cm ja naistel üle 80 cm või kui kehamassiindeks on suurem kui 30. Koos sellega peab olema täidetud vähemalt kaks järgmistest tingimustest: triglütseriidide väärtus on suurem kui 1,7 mmol/L; HDL-kolesterooli näitaja on alla 1,29 mmol/L; vererõhk on kõrgenenud: ülemine vererõhk üle 130 mmHg ja alumine vererõhk üle 85 mmHg; veresuhkru tase tüh-

Vadim Brjalin.

ja kõhuga on üle 5,6 mmol/L; patsiendil esineb II tüübi diabeet.

Kas võib rääkida ka n-ö juhuslikest ehk üksikutest teguritest?

Maksa rasvumist võib tekitada ka C-hepatiidi viirus. Samuti soodustavad maksa rasvumist mitmesugused ravimid, näiteks hormoonpreparaadid (tamoksifeen, kortikosteroidid jne).

Mõnikord võivad maksa rasvumist soodustada pärilikud haigused, näiteks Wilsoni tõbi, mis põhjustab vase ainevahetushäireid.

Kui räägime mittealkohoolsest maksa rasvumisest, on inglise keeles kasutusel koguni lühend NAFLD – non-alcoholic fatty liver disease.

Kui kiiresti maksa rasvumine välja kujuneb? Millised on esimesed vaevused-süptomid?

Selle kohta, kui kiiresti maksa rasvumine välja kujuneb, täpseid andmeid ei ole. Inimesed võivad sellega elada üsna pikalt, ilma et nad midagi tunneksid. Arvatakse, et kuni 30 protsenti inimestest kannatab rasvunud maksa all.

70–90 protsendil juhtudest kulgeb terviseprobleem asümptomaatiliselt ehk inimesel ei avaldu probleemile viitavaid sümptomeid. Kaebused on enamasti ebaspetsiifilised: ebamäärane väsimus, nõrkus, jõuetus, raskustunne.

Kuidas käituda, kui maksa rasvumine on diagnoositud?

On terve kompleks tegevusi, mis tuleks ette võtta. Kui põhjuseks on ülekaal, tuleb tegutseda selles suunas, et võtta kaalust alla: süüa madala kalorsusega toitu, vähendada süsivesikute osa menüüs, vältida küllastunud rasvu ja magusaid jooke. Tervislik on kaalulangus 0,5–1 kg nädalas.

Loomulikult tuleb suurendada ka füüsilist aktiivsust. Soovitatav on liikuda vähemalt pool tundi päevas, viiel päeval nädalas. Eesmärgiks võiks olla teha rohkem kui 10 000 sammu päevas.

Kas saab rääkida ka medikamentoossest ravist?

Rasvumise korral on võimalik ka kirurgiline ravi ehk bariaatriline kirurgia (maovähendusoperatsioon).

See on näidustatud, kui inimese kehamassiindeks on vahemikus 35–40 ja tal esineb ühtlasi mõni rasvumisega kaasuv haigus (nt kõrgvererõhktõbi) või kui tema kehamassiindeks on üle 40. Otsuse, kas kirurgiline sekkumine on konkreetse inimese puhul vajalik või mitte, teeb kirurg.

Mis puudutab rasvunud maksa medikamentoosset ravi, siis selles osas konkreetseid ravimeid hetkel pole, need on uuringufaasis.

Samas on oluline, et kui patsiendil on kaasuvaid haigusi, tuleks tegelda nende ravimisega. Näiteks kõrgvererõhktõve korral peab võtma vererõhku alandavaid preparaate, diabeedi korral diabeediravimeid jne.

Hoia tervist 721

ainult alkoholist Kahjuks ei ole sellist ravimit, mis teeks haige maksa terveks. Pigem on oluline maksahaigusi ennetada, elades ja toitudes tervislikult.

Kas maksa rasvumise puhul saab rääkida pärilikust eelsoodumusest?

Praegu veel puuduvad kindlad uuringud ja andmed, mis annaksid tõestust pärilikust eelsoodumusest rasvunud maksa korral. Uuritakse geene, mis võivad olla seotud rasvunud maksa tekkimisega, kuid kindlaid andmeid selle kohta veel ei ole.

KAJA PRÜGI Prognoositakse, et lähima kolmekümne aasta jooksul muutub ülekaalulisus globaalseks epideemiaks. Selle põhjustajateks on ebatervislik toitumine, istuv töö kontoris arvuti taga ja vähene liikumine.

SHUTTERSTOCK

722 Hoia tervist

AASRISTIK

Kui leiate oma aianurgast taime, mida peate tülikaks umbrohuks, siis uurige enne selle hävitamist, kas ei ole tegemist hoopis ravimtaimega.

Üks selliseid taimi on aasristik (Trifolium pratense), mis kasvab kõikjal Eestis – teeservadel, põllupeenardel, elamute ümbruses, puisniitudel, karjamaadel, võsastikes.

Kuna see ilusa ja silmatorkava lillakaspunaka õisikuga taim õitseb juunist kuni septembrini, on teda raske mitte märgata. Märkamata ei jää ta ka kimalastele, kes hindavad ristikut kõrgelt selle õites leiduvate rikkalike meevarude tõttu.

Me kõik oleme aasristikut näinud, kuid enamasti ei tea, et ta on väga hinnatud ravimtaim. Aasristik pakub erinevaid ravitoimeid alates põletikuvastasest kuni naiste üleminekuaastate vaevusi leevendava toimeni. Viimasel ajal on teadlased hakanud üha rohkem huvi tundma aasristikus leiduvate bioloogiliselt aktiivsete ainete raviomaduste vastu. Aasristik sisaldab rohkesti erinevaid isoflavoone ning on tiamiini, C-vitamiini, niatsiini ja erinevate mikroelementide (kaltsium, kroom, magneesium, kaalium, fosfor) rikkalikuks allikaks.

Ravitoime väga mitmeks puhuks Traditsioonilises ja rahvameditsiinis on aasristiku erinevaid osi sajandite jooksul kasutatud paljude erine-

– midagi palju enamat kui lihtsalt muru

vate haiguste puhul.

Mitmete rahvaste ravitsejad hindasid aasristikut tema spasmidevastase, kuse- ja sapieritust suurendava ning külmetuseja põletikuvastase toime tõttu. Hiina traditsioonilises meditsiinis leiab see taim rakendust “organismi pu- Aasristik. hastajana”, rahustava vahendina ja ekspektorandina külmetushaiguste puhul.

Paikselt on aasristikut kasutatud haavade parandajana ning erinevate nahahaiguste raviks. Aasristiku ürdiga tehti vanne rahhiiti põdevatele lastele.

Aasristik on hea vedeliku väljutaja organismist, sobib seega paastujale ja ka reuma- ning podagrahaigetele. Rahvameditsiinis on aasristikut peetud organismi puhastajaks tänu tema uurini- ja limaproduktsiooni suurendavale, vedelike ringlust parandavale ja sapinõristust stimuleerivale toimele.

Leevendab üleminekuaastate vaevusi Aasristik on kõigi ravimtaimede seast üks rikkalikumaid isoflavoonide allikaid. Isoflavoonid on fütoöstrogeenid – ained, mis küll struktuurilt erinevad naissuguhormoonidest, bioloogilise aktiivsuse ja toime poolest aga on lähedased inimese östrogeenidele. Kuni viimase ajani on isoflavoonide allikana kasutatud peamiselt soja. Aasristik aga pa-

VIKIPEEDIA

kub sojast palju enamat. Esiteks sisaldab ta kõiki sojas leiduvaid hormoonilaadseid aineid (genisteiin ja daidzeiin) veelgi suuremates kogustes.

Teiseks sisaldab aasristik lisaks veel kahte fütoöstrogeeni (formononetiin ja biohaniin), mida sojas üldse ei ole.

Mitmed uuringud on näidanud, et suu kaudu sisse võetuna toimivad aasristiku isoflavoonid hormooni asendajana menopausis naistel, kellel on madal östrogeenide tase. Sellisel moel aitab aasristik oluliselt vähendada kuumahooge, öist higistamist ning teisi menopausiga kaasnevaid ebameeldivaid sümptomeid.

Aitab ennetada osteoporoosi teket Keskeas suureneb naistel risk haigestuda luude hõrenemisse – osteoporoosi. See on seotud peamiselt naissuguhormoonide tootmise langusega organismis. Teadusuuringuist on selgunud, et aasristiku isoflavoonid võivad aeglustada luumassi vähenemist ja isegi tõsta luumassi tihedust pre- ja postmenopausis naistel. Isoflavoonid soodustavad kaltsiumi ladestumist luudesse ning suurendavad seeläbi luutihedust. Aasristikus leiduvad mikroelemendid kaltsium ja fosfor tugevdavad seda mõju.

PEETER VILLAKO

Üleminekuaastad teevad muret?

• Võtta 1 kapsel päevas Rotklee plus kapslid sisaldakoos vedelikuga. vad aasristiku ekstrakti ja soja • Soovitav kasutada isoflavoone. Need on taimsed korrapäraselt pikema naissuguhormoonid, mis aja jooksul. aitavad efektiivselt leevendada üleminekuea vaevusi.

Täiendav teave apteegist või telefonil 733 8080.

proviisor

Hoia tervist 723

724 Hoia tervist

Üleminekuea Alates 45. eluaastast hakkab naise organismis munarakkude varu kahanema, naissuguhormoonide – östrogeeni ja progesterooni – tase kõikuma ning langema.

Seda muutuste jada naise organismis nimetatakse üleminekuea alguseks. Naiste üleminekuiga toob kaasa hormonaalsed tormid, mis on kogu maailma naiste keskea loomulik osa. Üleminekuiga ehk perimenopaus kestab keskmiselt 4–5 aastat ja lõpeb menopausiga tavaliselt 51. eluaastaks.

Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku günekoloogilise ambulatoorse ja päevaravi osakonna juhataja dr Brigita Tamm kinnitab, et üleminekuea esialgseteks sümptomiteks võivad olla menstruatsioonitsükli muutused. Naine on jõudnud menopausi, kui menstruatsiooni ei ole olnud vähemalt aasta. Üleminekuiga ei tähenda aga alati seda, et vaevused oleksid tuntavad – paljudel naistel on need tagasihoidlikud ja üleminekuiga saab lihtsalt üle elatud.

Üks üleminekuea klassikalisi sümptomeid on kuumahood.

Levinumad vaevused “Üleminekuea klassikalised sümptomid on kuumahood, öine higistamine, unehäired, väsimus, tujukus, peavalu, kontsentratsioonivõime langus, depressioon ja kaalu tõus,” loetleb dr Tamm. “75%-l naistest kestavad üleminekuea vaevused aasta enne ja aasta pärast menopausi saabumist. 25%-l nais-

SHUTTERSTOCK

Climofemin 6,5 mg tabletid 30tk

• Kuumahood?

• Liigne higistamine?

• Meeleolu langus?

•

Näidustused: üleminekuaastatega (menopausiga) seotud vaevuste (näiteks kuumahood, liigne higistamine, unehäired, närvilisus ja meeleolu langus) leevendamine naistel.

Kobar-lursslille risoomi (Cimicifuga racemosa) kuivekstrakt

• • •

Leevendab üleminekuaastatega kaasnevaid vaevusi Taimne toimeaine Piisab ühest tabletist päevas Tõhus alternatiiv hormonaalasendusravile

Müügiloa hoidja: UAB Sirowa Vilnius, Eišiškių pl. 8A, LT-02184 Vilnius.

Täiendav teave on saadaval ravimi müügiloa hoidja Eesti esindusest: Sirowa Tallinn AS; Salve 2c, 11612 Tallinn, Eesti. Tel: +372 6 830 700

KÄSIMÜÜGIRAVIM. SAADAVAL APTEEKIDES Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte.

Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Hoia tervist 725

vaevustega ei pea leppima test kestavad vaevused üle viie aasta ja 9%-l 70aastastel naistel kaebused püsivad jätkuvalt.”

Naistearst lisab, et umbes 20%-l naistest põhjustavad perimenopausi aegsed hormonaalsed kõikumised ja hormoonitaseme langus sedavõrd raskeid kaebusi, mis viivad elukvaliteedi olulise languseni.

Seda nimetatakse patoloogiliseks kliimaksiks, ja neil naistel soovitab dr Tamm abi saamiseks minna günekoloogi juurde.

“Kindlasti tuleks günekoloogi poole pöörduda juhul, kui esineb emaka verejookse menopausis – see võib olla ohusignaaliks ning südamerahuks tasub sel juhul käia kontrollis.”

Kaasuvad vaevused “Menopausis naistel esineb keskmisest enam madalast hormoonitasemest lähtuvalt eritus- ja suguelundite limaskestade atroofiat, mille tõttu hakkavad sagenema põiepõletikud,” teab dr Tamm.

“Lisaks langeb kusepõie sulgurlihase toonus ja võib kaduda kontroll uriini väljavoolu üle, tekib uriinipidamatus pingutusel.

Tupe limaskesta haprusest võib muutuda seksuaalelu valulikuks ja vastumeelseks. Vaagnapõhja lihased atrofeeruvad ja lõtvuvad ning emaka ja tupe seinte allavaje hakkab süvenema. See ei ole eluohtlik haigus ega vaja pöördumist haigla erakorralise meditsiini osakonda, küll aga soovitan selliste kaebuste korral nõuandlas arstiga konsulteerida ja tänapäevaseid ravivõimalusi kasutada.

Kindlasti tuleb probleemide tekkimisel korrigeerida raskuste kandmise harjumust, rasket füüsilist koormust oluliselt vähendada ning kehakaal saada range kontrolli alla.”

Muuda oma elustiili Menopausi peetakse järkjärgulise vananemisprotsessi alguseks. Siin ei saa loota ainult arstidele ja ravi-

mitele, vaid menopausis ligi hiilivate krooniliste haiguste – näiteks diabeet, hüpertoonia, rasvtõbi jne – ennetamiseks on ülim aeg teha oma elustiilis tõsiseid korrektiive.

Kindlasti tuleb üle vaadata oma liikumis- ja toitumisharjumused.

“Menüü võiks muutuda tervislikumaks ja tasakaalustatumaks, misläbi paraneb enesetunne,” soovitab dr Tamm.

“Langetada ja jälgida tasub kehakaalu, et olla ise rahul oma välimusega ning atraktiivne ka partnerile. Kindlasti tuleb päevaplaani lülitada regulaarne sportlik harrastus, soovituslik oleks aktiivselt liikuda vähemalt 150 minutit nädalas. Hea sportlik vorm säilitab energilisuse ning loob rõõmsa meele.

Tervise eest hoolitsemine ja positiivne ellusuhtumine on aga õnneliku ja aktiivse elu jätkamise võti – just naine ise saab sellega algust teha oma elustiili muutes,” kinnitab dr Tamm.

KADRI PENJAM

726 Hoia tervist

Venitus ishiase taltsutamiseks Teadaolevalt on ishiast kui istmikunärvi kiirguvat valu mainitud juba 1450. aastal.

Joosep Toots naasis Venemaalt longates, ise kurtes, et ishias, sinder, lööb kord reide, puusa, selga… Ja eriti hull, kui see pähe lööb! Massöör Marge Kaljuvee kinnitab, et pähe ei löö ishias ehk närvivalu kunagi, sest see kiirgab ikka keha alapoolele.

“Ishias ehk istmikunärvivalu on ka nimmevalude sagedasim põhjus. Lahtiseletatult pitsub istmikunärv nimmelülide, lihaste või kõõluste vahele ning annab valuaistingu eri kehaosadesse: peale nimmepiirkonna tuharasse, reide, säärde, labajalga... Seega pole ishias omaette haigus. Lisaks valule võib esineda tuimust, surinaid või tunnet, nagu kaoks jalg alt ära.”

ARHIIV

Marge Kaljuvee sõnul on ishias tänapäeval mitte niivõrd raske töö tegijate, vaid kontoriinimeste vaevus. Nii tööl kui kodus, samuti autoroolis istume palju, ja selles sundasendis toimub lülivaheketaste ehk diskide kokkuvajumine.

Nimmepiirkonnast seljalülide vahelt algab istmikunärv – inimese kõige suurem ja pikem närv. See võibki anda pitsumise tõttu valu, mis võib kiirguda puusa, jalga, reie ette, reie taha, labajalga.

Abi võib saada tuharalihase teadlikust venitamisest.

Harjutus n Heida selili, kõverda jalad põlvedest. Pingutades kõhulihaseid vii üks säär teise põlve peale. Haara kätega alumise jala reiest või säärest. Hinga välja ja tõmba jalga enda poole. Turi hoia lõdvestunult. n Tunned venitust alumise jala sääres ja tuharas. Püüa iga väljahingamisega säärt veel rohkem enda poole tõmmata. Kui venitus läheb hästi, võid küünarnukiga vajutada pealolevat põlve väljapoole. Sellega suurendad ja tõhustad venitust veelgi. Kuigi venib tuharalihas, saab hea venituse ka alaselg, kust istmikunärv alguse saab. n Minimaalselt hoia ühte venitust 30 sekundit, kokku ühe harjutusena tee 10 väljahingamist. Seejärel vaheta jalga.

KAJA PRÜGI Haara kätega alumise jala reiest või säärest ning tõmba jalga enda poole.

Hoia tervist 727

Hoia tervist

Karla Auto O.K. – märk kindlast kvaliteedist

Autosõbrad ehk teavad linnalegendi, et diiselmootoriga autot on hirmus kallis pidada – küll lähevad pihustid umbe, küll on kõrgsurvepump vigane.

Mõlemal juhul tuleb tellida uhiuued, tuhandeid eurosid maksvad komponendid.

Saame väita, et see jutt on ebatäpne. Karla Auto oskab pihusteid ja pumpasid remontida, tagades tehtud töödele tehasekvaliteedi.

Kui teie sõidukil, raskeveokil, traktoril, kombainil või mõnel muul diiselmootoril on Boschi uue põlvkonna pihustisüsteem Common Rail, ei pea te probleemide tekkimisel kohe uut muretsema, vaid võite selle meie töökotta remonti tuua. Remontida saab ka kõrgsurvepumpasid.

Tallinna piiril, Peetri külas asuvas Karla Auto O.K. töökojas antakse suvel hangitud moodsa Boschi diagnostikasüsteemi abil Common Raili pihustitele ja kõrgsurvepumpadele uus elu ning seda koos garantiiga, mis on võrdväärne tehase omaga.

Korrastatud pihustile antakse ka unikaalne kood, mis kantakse ülemaailmsesse registrisse.

Edaspidi saab klient pöörduda juba eri maailmapaigas asuvasse Boschi esindusse, kus kõik vastava pihusti andmed on kohe kättesaadavad.

Pihusti remondile tagavad maksimumkvaliteedi uued Boschi mõõteseadmed täpsusklassiga 0,001 mm! Juba aastaid diiselmootorite pumpade ja pihustite remondiga tegelenud Karla Auto O.K. OÜ on ametlik Bosch Diesel Center.

Karla Auto O.K. soovitab aasta ringi kasutada Stanadyne’i (USA) kütuselisandit Performance Formula, mis parandab kütuse kvaliteeti, puhastab pihusteid ja hoiab külmal ajal ära kütusefiltri ummistumise. Saadaval 0,5 l pakendis või lahtiselt, küsi varuosakauplustest või tanklatest.

Kui näiteks uus Common Raili pihusti Fendti traktorile maksab ligi 800 eurot, siis selle taastamine vaid 300 eurot. Uue kütusepumba soetamine on aga kordades kallim kui selle remontimine.

Soovime tähelepanu pöörata sellele, et Boschi tehase autoriseeritud töökoda annab remonditud seadmetele ja varuosadele uutega samaväärse garantii erinevalt veebipoest või romulast hangitud toodetest, mida paigaldavad mõnes suvalises garaažis ebaprofessionaalsed isikud.

Tõnu Lokotar Karla Auto O.K. OÜ juhatuse liige

Vaata lisa: www.karla.ee. Helista numbril 605 0250 või kirjuta e-postil karla@karla.ee.

Selle kupongi ettenäitamisel kõik tooted –10% kuni 30.04.2016.