HOIA TERVIST (veebruar 2015)

VILLID:

MIGREEN:

TALVEPUHKUS:

Villid suu limaskestadel

Tunnused ja ravi

Talvised terviseriskid

Lk 85–97

Lk 88–91

Lk 92–95

Maalehe nõuandelisa

Nr 7 12. veebruar 2015

82

Hoia tervist

e Läksim ga ma e a n a v se! s e s i v r Te Võtsime

Tervis kuurordist, paketi

alates

40 €

1 inimene 1 ööpäev

Ravid mõnusad, toidud maitsvad

järgoitell, e l u T ah vispa s ra NU Tervi i 6, PÄR e Se dr vaata

nne ee NB! E ervis.

.spat

www Külasta Tervise boksi turismimessil

7 ta 44

ja

pane

9200

i!

n t kin paket

elis või h

Kampaania kehtib 01.01.-30.04.2015

TOUREST

13.-15.02 Tall innas.

Ostes paketi m essilt, saab allahindlust

veel 5 €

1 ööpäeva koht a.

Tervis ravispaahotell Seedri 6, 80010 Pärnu sales@spatervis.ee

Hoia tervist

83

VIIRUK:

Mille eest põgeneme? iidne ja uudne

J

uba mitmed põlved enne meid teati, et hiired sünnivad mustast pesust, täid murest ja vaesusest. Aga kust siginevad haigused? Kõigist neist kolmest niikuinii, tänase rõhuasetusega keskmisel. Millel on ka moodne ussitav-sisisev nimi – stress.

Kuid kas me tahame seda tunnistada? Mitte alati, sest stress tundub olevat meie enda tegemata (mõtte)töö vili.

Pigem kirume Eesti kliimat ja räägime reisivatest kaasmaalastest kui kliimapõgenikest.

Mul on tõsine kahtlus ja isiklikihulik kogemus, et kliimal on selle sõja- ja sõnamängu juures vaid jälgi segav roll.

Tõehetk saabus mulle veebruari alguses, täpselt neli tööpäeva pärast soojalt maalt naasmist. Äkki ragises siit, vindus sealt, torkas kolmandast kohast ja purskas neljandast.

“Mis mõttes?” küsisin endalt ja taipasin: tegu on täpselt sama tundemustriga, millega lennukile astusin ja mis kadus nõiaväel kogu äraoldud ajaks.

Kliimavahetus? No andke andeks, ega see meie kliima nii hull ka ole, et ninast vere välja lööb! Jääb siis see va sisiseja. Mis on suurepärane avastus, sest kliimat me muuta ei saa, küll aga oma (halbu) mõtteid. Kas või hetkega ja kohe.

Terviseks.

KAJA PRÜGI

ravivahend

Viirukis sisalduvad bosvellhapped toimivad leevendavalt eelkõige krooniliste põletikuliste haiguste puhul.

Viirukisuits seostub enamikule meist katoliku kiriku ja seal toimetatavate religioossete rituaalidega.

Viiruki eriline magus lõhn levib sageli ka new age-poodides. Asjasse pühendamatutena ei tunnegi me pahatihti huvi, mis osa on viirukil riitustes täita ja miks seda tervisetoodete poes müüakse.

Viirukipuu eriline vaik Viiruk on viirukipuu (Boswellia) vaik. Viirukipuu 24 liiki on leitud Kirde-Aafrika, Aasia ja Araabia poolsaare troopilistest piirkondadest. Neist levinuimad on püha viirukipuu (Boswellia sacra) ja India viirukipuu (Boswellia serrata).

Boswellia sacra pärineb PõhjaSomaaliast, Etioopiast, Lõuna-Jeemenist ja Omanist. Boswellia serrata kasvab peamiselt India poolsaarel. Igihaljas viirukipuu sirgub maksimaalselt viie meetri kõrguseks. Lehed on paaritusulgjad. Viie õielehega väikesed kreemjasvalged õied asetsevad pööristes, vili on marjataoline luuvili.

Viiruki saamiseks tehakse puukoorde sisselõiked, et piimjas vaik välja voolaks. Õhu ja päikese käes tardub see kollakaks, punakaks või pruunikaks vaiguks. Vaik sisaldab eeterlikku õli, polüsahhariide, terpeene ja raviomadustelt kõige tähtsama koostisosana bosvellhappeid.

Traditsioonilises meditsiinis Piiblilugu räägib, et kolm idamaa tarka viisid vastsündinud Jeesusele kingiks kulda, mürri ja viirukit.

Viiruk oli sajandite vältel hinnaline kingitus, ihaldatud sõjasaak ning

SHUTTERSTOCK

seda põletati suurtes kogustes tänuohvrina. Paljudes iidsetes kultuurides – vanas Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Indias, Hiinas ja Vahemere maades − kasutati viirukit lõhnaainena ning kosmeetika- ja ravivahendina.

Antiikaja arstid Hip­pokrates, Galenos ja Dioskorides, aga ka India traditsiooniline ajurveeda meditsiin kasutasid viirukit reuma, artriidi, podagra, põletikuliste haavade raviks. Islami arst ja filosoof Ibn Sina (Avicenna) kasutas viirukit düsenteeria, palaviku, põletike, haavandite raviks ja oksendamise vastu.

Ajurveeda meditsiinis tarvitatakse tänapäevalgi viirukipuu eri osi astma, bronhihaiguste, düsenteeria, reuma, palaviku ja haavade raviks.

Hiina meditsiin kasutab püha viirukipuu vaiku seespidiselt verevarustuse parandamiseks, veritsuse pidurdamiseks, valu leevendamiseks ja menstruaalhäirete raviks.

Välispidiselt kasutatakse viirukit aroomteraapias astma, bronhiidi, köha, larüngiidi, põletike, külmetushaiguste, stressi, närvipinge ja valulise menstruatsiooni korral.

Bosvellhapete raviomadused Viirukiekstrakt ja bosvellhapped on viimasel kümnendil olnud arvukate teaduslike uuringute objektiks. On tehtud nii laboratoorseid kui ka kliinilisi uuringuid, mis on kinnitanud viirukipuu vaigus sisalduvate bosvellhapete põletikuvastast toimet.

See toime põhineb põletikumediaatorite, eriti leukotrieenide aktiivsuse pidurdamisel. Leukotrieenid on mediaatorid, mida peetakse oluliseks faktoriks krooniliste põletikuliste haiguste (reuma, artriit, kroonilised soolepõletikud) tekkimises ja süvenemises. Neil on oluline roll ka allergiliste haiguste, näiteks bronhiaalastma tekkimimisel.

Järg lk 84

Narva mnt 13, 10151 Tallinn, www.maaleht.ee Toimetaja Kaja Prügi 661 3337 / Reklaami projektijuht Helen Lehismets 661 3312 Kujundaja Mari Peterson / Keeletoimetaja Ene Leivak / Korrektor Merike Järvlepp Väl­jaand­ja AS Eesti Ajalehed / Trükk AS Kroonpress Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2015 Ilmub koos Maalehega

84

Hoia tervist SHUTTERSTOCK

Algus lk 83 Leukotrieenid soodustavad põletiku püsimist, aidates transportida uusi põletikurakke põletikukoldesse, aktiveerides õgijarakke ning suurendades veresoonte läbilaskvust, mistõttu tekivad tursed. Lisaks leukotrieenide tootmise pärssimisele pidurdavad bosvellhapped ka teiste põletikumediaatorite, sealhulgas prostaglandiinide aktiivsust.

Bosvellhapete põletikuvastast toimet tugevdab ensüüm leukotsüütelastaasi aktiivsuse pidurdamine.

Bosvellhapete sisaldus on kõige kõrgem India viirukipuu (Boswellia serrata) vaigus.

Looduslik vahend põletike vastu Uurimused on näidanud, et viiruki abil on krooniliste põletikuliste haigustega patsientide enesetunne oluliselt paranenud. Reumaatiliste haiguste ja artriidi puhul on alanenud liigeste tursed, vähenenud valu ning hommikune liigeste kangus. Krooniliste soolepõletike puhul on vähenenud kõhukrambid ja kõhulahtisus.

TA S U B T E A DA

Viiruk

Viirukipuu.

Võrreldes keemiliste põletikuvastaste ravimitega, avaldub viirukiekstrakti mõju küll aeglasemalt, aga kestab kauem. Viirukit võib kasutada nii iseseisva ravivahendina kui põhiravi toetava vahendina. Viirukiekstraktist on abi ka manustatuna põhiravimikuuri järgselt, vältimaks põletikuliste protsesside uut ägenemist.

Looduslikud vahendid tekitavad kõrvalnähtusid üliharva, kuid tundliku mao puhul on mõistlik ka viirukiekstrakti manustada pärast sööki.

Viiruki raviomaduste teaduslikku uurimist jätkatakse, lootes te-

TOIMED n Põletikuvastane. n Valu leevendav. kasutusvaldkonnad n Kroonilised reumaatilised haigused, liigesepõletikud. n Kroonilised soolepõletikud – Crohni tõbi (Morbus Crohn) ja haavandiline soolepõletik (Colitis ulcerosa). n Astma, hepatiit, urtikaaria.

Reumaatilised haigused n Sõna “reuma” pärineb kreeka­keelsest sõnast rheos ja tähendab “voolavat valu”.

Reuma on streptokokk-aller­ giline põletikuline haigus, mis võib kahjustada südant, liigeseid, kesknärvisüsteemi, nahka ja nahaalust kudet.

mast tulevikus abi ka psoriaasi, astma, hepatiidi, urtikaaria, ajuödeemide ja isegi teatud kasvajate ravil.

Hoia Tervist

Boswellia

abiks liigesepõletike puhul Boswellia kapslid sisaldavad 100 mg India viirukipuu ekstrakti, milles on rikkalikult bosvellhappeid. Liigesehädade puhul on Boswelliat soovitatav kasutada pikema aja vältel (vähemalt 3 kuud järjest). Boswelliat võib kasutada ka koos põletikuvastaste ravimitega. Sel moel on võimalik saavutada tugevam toime põletiku vastu. Boswellia sobib hästi ka põletikuvastaste ravimite kuuri järgselt, aidates vältida põletike uut ägenemist.

Täiendav teave apteegist või telefonil 733 8080.

Arstid soovitavad Boswelliat liigesepõletike, liigesevalude ning liigeste jäikuse ja vähenenud liikuvuse korral.

Hoia tervist

Villid suus viitavad

85

SHUTTERSTOCK

VIIRUSHAIGUSELE Suus olevad villid on küllalt sageli perearstile pöördumise põhjuseks.

Enamjaolt on tegu viirushaiguse nähuga ning lisaks villidele esineb muidki kaebusi: nohu, köha, kurguvalu või palavikku.

Villid võivad olla valusad ja takistada isegi söömist, aga mõnikord ei anna nad endast märku mingilgi viisil ja on lihtsalt juhuslikult – nt peegli ees hambaid pestes – leitud.

Teada-tuntud ohatis esineb villidena Ohatise tekitajaga – herpesviirusega (Herpes simplex 1, mis reeglina avaldub huuleohatisena, või Herpes simplex 2, mis kahjustab eelkõige suguelundeid, aga mõnikord ka suu piirkonda) – nakatumist esineb väga sageli. Arvatakse, et klassikalist huuleohatist tekitava viirusega on nakatunud peaaegu 80% inimestest, kuid enamik neist ei tea seda, sest haigus avaldub vaid umbes viiendikul.

Nakatumine huuleherpesega toimub enamasti lapseeas – tekib gingivostomatiit ehk igeme-suupõletik. Haigus on lapsele häiriv: suu limaskestale, huultele ja keelele tekivad villid, mis lõhkevad kiirelt ja jätavad järele õrnad haavakesed, igemed punetavad, on turses ja võivad veritseda. Suu on väga valulik, mistõttu laps võib keelduda toidust. Kaasnevana esinevad palavik ja halb enesetunne. Seisund taandub ise umbes nädalakahe jooksul.

Paraku on nii, et herpest välja ravida ei saa ja haigus võib jääda korduma, küll õnneks kergemate sümptomitega kui esmase haigestumise puhul.

Enamasti tekib villike (või villikesed) huulele või mujale näo piirkonda. Algul võib inimene tunda kihelust või sügelust, millele järgneb punetava laigukese teke ja turse, edasi moodustub sellesse piir-

konda vill, mis kattub koorikuga – see kukub lõpuks ise ära.

Ohatise raviks kasutatakse suukaudseid viirusevastaseid tablettravimeid, kusjuures ravi võib olla episoodiline (ravimiga alustatakse ohatise esimeste sümptomite tekkel), profülaktiline (ravimit võetakse enne sellist olukorda, mille puhul on haiguse ägenemine kindlalt teada) või supressioonravi (igapäevane ravimi tarvitamine pikema aja vältel, kui haiguse kulg on raske).

Mõnikord on abiks ka pealemääritavad ravimid ja teinekord on kasu lihtsamatest rahvameditsiini võtetest, kuigi viimaste tõhusust ei ole uuringutega kinnitatud.

Kuna ohatis tekib olukordades, kui inimese immuunsus on alla surutud, nt muude viirushaiguste põdemisel, stressirikkal eluperioodil, intensiivse päikesevalguse toimel

Huuleohatis.

või külma saades, on haiguse ägenemise vältimisel oluline ka ennetus: enda füüsilise ja vaimse heaolu eest hoolitsemine.

Ka inimesel on oma “suu- ja sõrataud” Käe-jala- ja suuhaigust, mis esineb valdavalt lastel, põhjustab kõige sagedamini Coxsackie viirus. Lisaks suus olevatele villidele leidub ville ka kätel ja jalgadel. Kaasneda võivad halb enesetunne, väike palavik ja väsimus. Lööve lastel tavaliselt ei sügele, küll aga võib see olla sügelev täiskasvanutel.

Järg lk 86

Eakate ööpäevane jälgimine ja hooldamine.

Majutamine ühe- ja kahe-kohalistes kutsungisüsteemiga varustatud telefoni-, kaabel TV- ja internetivalmidusega tubades.

Ranniku tee 48, Tallinn Telefon 609 2605 kursana@kursana.ee

Minu turvaline kodu

86

Hoia tervist

Algus lk 85 Haigusnähud mööduvad ise paari nädala jooksul ja eriravi ei vaja, piisab süptomite leevendamisest. Vaid üksikutel juhtudel võib muidu kergelt kulgeva viirusinfektsiooniga kaasuda tüsistusi, mis vajavad haiglaravi. Haiguse hooaeg on suvel ja varasügisel ning nakatumine toimub ninasekreediga kokkupuutel või fekaaloraalsel teel. Profülaktika hõlmab nakatunud inimesega otsese kontakti vältimist ja kätepesu.

Herpangiin – valulik suuinfektsioon Coxsackie viirus tekitab ka teist villidega kulgevat ning sageli esinevat haigust – herpangiini. Sellele haigusele on iseloomulikud suu tagaosas, suulael, kurgumandlitel ja neelu tagaseinas paiknevad valulikud villid, mis lõhkevad kiirelt.

Põhilised herpangiini haigestujad on lapsed, kuid haigust võib olla ka noorukitel ja täiskasvanutel. Herpangiini kõrgaeg on suvel.

Lisaks valusale kurgule esinevad tavaliselt kõrge palavik ja üldnä-

hud nagu halb enesetunne ja peavalu, lapsed keelduvad sageli söögist. Haigussümptomid taanduvad jällegi ise 1–2 nädala jooksul ja raviks piisab kaebuste leevendamisest sümptomaatilise raviga.

Tuulerõuged avalduvad ka suus Üldiselt lastehaiguseks peetava, aga vahel ka teismelistel või täiskasvanutel esineva tuulerõugehaiguse korral tekib iseloomulik nahalööve esialgu juustega kaetud peanahale ja näole, levides edasi rindkerele ning mujale üle terve keha. Löövet võib mõnikord täheldada suu või silmade, aga ka tupe limaskestal. Löövet iseloomustab paljude villikeste teke, mis lõhkevad, jättes järele koorikutega kattuvad haavad.

Tuulerõuged on sagedasti esinev nakkushaigus, mida tekitab herpesviiruste rühma kuuluv tuulerõugeviirus – Varicella zoster. Haigusnähud võivad ilmneda 2–3 nädalat pärast viirusega nakatumist, kusjuures haige on nakkusohtlik juba kaks päeva enne lööbe teket.

Lööbimine kestab keskmiselt viis päeva ning koorikud langevad

ära umbes nädala või kahe jooksul, enamasti nahale arme ei jää.

Tuulerõugete ravi on üldjuhul sümptomaatiline. Vajadusel antakse kaasuva palaviku puhul palavikualandajat, sügeluse vastu antihistamiinikumi (allergiavastast ravimit, mille toimeks on muu hulgas ka sügeluse leevendamine) ning peitsitakse lööbeelemente kuivatava ja sügelust vähendava lahusega.

Nõrgenenud immuunsusega inimesed võivad vajada spetsiaalset viirusevastast ravi, tüsistuste korral (naha mädapõletik, ajupõletik, kopsupõletik jm) oleneb ravi tekkinud probleemist. Haiguse vältimiseks on olemas tuulerõugevaktsiin.

Oluline on sümptomaatiline ravi Kõiki kirjeldatud haigusi iseloomustab see, et tekitajaks on viirusinfektsioon, mis sageli võib esineda just lastel. Kaasnevad üldsümptomid nagu palavik ja halb enesetunne, mis viitavad nakkuslikule tekkepõhjusele – seetõttu on ka nende diagnoosimine mõnevõrra kergem. Üldiselt spetsiifilist ravi rakendada ei ole vaja (v.a ohatis). Olu-

HOIA OMA SUU TERVENA! Oma suutervise eest hoolitsemisel tarvita järgmisi abimehi: • B2- ja C-vitamiin aitavad hoida limaskesti normaalsena.

• C-vitamiin ja koensüüm Q10 aitavad kaitsta iget rakukahjustuste eest ning kiirendavad igemete taastumist kahjustustest.

• B6- ja B2-vitamiin aitavad ära hoida suuhaavandeid.

• Mineraalaine tsink osaleb rakujagunemise protsessis, mistõttu aitab kaasa kudede taastumisele.

• Oomega-3-rasvhapped aitavad kaasa põletike vähendamisele.

Suutervise eest hoolitsemisel tuleb tähelepanu pöörata üldisele suuhügieenile, igemete tervisele ning toitumisele, et tagada vajalike toitainete olemasolu meie organismis.

Inglismaa tootja Lamberts on koos toitumisspetsialistidega välja töötanud toidulisandid, mis tuginevad teaduslikele uuringutele. Toidulisandites sisalduvad toimeaineid just sellises kontsentreeritud koguses, mis on vajalik efektiivse toime saavutamiseks. Lambertsi toidulisandite koostisained on hästi imenduvad ning valmistatud kvaliteetsest toorainest.

Lambertsi tooted leiad Apothekast ja hästi varustatud apteekidest.

Lisaks saab tooteid tellida meie e-poest www.kmpharma.eu

Toidulisand ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ja tervislikku eluviisi.

Hoida lastele kättesaamatus kohas! Mitte ületada päevaseks tarbimiseks soovitatavat kogust.

Maaletooja: K&M Pharma OÜ, www.kmpharma.eu

Tootja: Lamberts Healthcare Ltd., Inglismaa

Hoia tervist SHUTTERSTOCK

Suu limaskesta haavand.

line on sümptomeid leevendada: võtta palavikku alla; valusate villide puhul määrida neid valuvastase geeliga, mida saab apteegist; rohkelt juua ja kodus rahulikult puhata; vältida kuumi ja vürtsikaid toite-jooke, tsitruselisi jm limaskesta ärritavaid toiduaineid. Ville ei tohi katki teha ega kratsida – see võib viia bakternakkuse lisandumiseni, mis vajab juba antibiootikumravi ja võib jätta inetud armid.

Villide ja suuhaavandite tekitajaid on teisigi Ville suu piirkonnas võib olla ka muudel, harvem esinevatel juhtudel, mis mõnikord võivad tekitada diagnostilisi raskusi ka arstile. Retsidiveeruvad (taastekkivad) valulikud limaskesta haavandid kaasnevad aftoosse stomatiidiga (ehk suupõletikuga), mille tekkepõhjus ei ole lõpuni selge. Haigust on seostatud autoimmuunhaiguste ja muude süsteemsete haigustega, kuid see võib esineda ka täiesti tervetel inimestel.

Mõningad harvemini ette tulevad süsteemsed haigused ja nahahaigused võivad samuti ilmneda suu limaskestal. Nii on leitud, et näiteks pemfigus ja pemfigoid võivad tekitada suu limaskestadele ville, mis kipuvad lõhkema ja jätavad järele haavandi, mis võib olla väga valulik.

Kui villid püsivad suus vaatamata kaasuvate infektsioonnähtude taandumisele või pole alust arvata, et tegu võiks olla nakkushaigusega, on mõistlik oma perearstiga konsulteerida. Vahel võtab õige diagnoosini jõudmine aega ning vajalikuks võib osutuda ka mõnelt teiselt spetsialistilt nõu küsimine.

EVELIN RAIE perearst

87

88

Hoia tervist

Üle 50-aastaste inimeste elus on väga palju väärtuslikku ja ainulaadset. Lapsed on suureks kasvanud, nüüd on aega iseendale ja oma hobidele. Et elukvaliteeti ei häiriks eaga kaasuvad probleemid, on Se-Cure Pharmaceuticals Ltd. välja töötanud spetsiaalse toote nii mehele kui ka naisele.

Brizo on soja ekstrakti põhine toode meestele, kes kannatavad healoomulisest eesnäärme suurenemisest põhjustatud urineerimishäirete all.

• Muutuseid on tunda juba Brizo 4-nädalase kasutamise järel.

MIGREEN – sage peavaluhaigus Migreeni ravi esimene ja tähtsaim etapp on haigus täpselt diagnoosida.

• Maksimaalne tulemus saabub Brizo 3-kuulise kasutamise järel.

• Pidev Brizo kasutamine aitab vältida probleemi tagasitulekut.

Femarelle on soja ekstrakti põhine toode naistele, mis leevendab üleminekueaga seotud probleeme ja kaitseb luid.

• 3-l naisel 4-st paraneb enesetunne juba pärast 1-nädalast Femarelle kasutamist.

• Femarelle ei mõjuta kehakaalu.

• Femarelle kasutusaeg ei ole piiratud.

Femarelle ja Brizo on müügil hästivarustatud apteekides.

“Ah, mul on migreen!” Selle ettekäändega (loe: valega) on printsessid ja teised peened preilid-prouad end igasugustest tüütutest seltskonnakohustustest välja vabandanud. Tegelikult on migreen üks raskemaid kroonilisi peavaluhaigusi.

Migreeni tunnused Migreeni loetaks maailmas kõige levinumaks närvihaiguseks.

Nii Euroopas kui mujal maailmas tehtud uuringute kohaselt kannatab selle haiguse käes kuni 24% naistest ja kuni 8% meestest.

Täheldatud on migreeni sagedast pärilikku eelsoodumust, umbes 70% haiguse all kannatajatest teab, et migreeni põeb ka mõni lähisugulane, sageli ema.

Esimene migreenihoog võib tekkida juba lapseeas, sagedamini pärast murdeiga ja enne 20. eluaastat.

Ometi ei teata migreeni tekkepõhjuste kohta täit tõde. Uuringud on näidanud, et migreenihoo ajal toimuvad ajus eri keskuste, k.a ajukoore ja ajutüve piirkondade aktiivsuse muutused, millele järgnevad samuti verevoolu muutused ja ajuarterite läbimõõdu muutused. Protsessidega on seotud närvilõpmed ja keemilised ained – mediaatorid.

Migreeni võivad vallandada ilmamuutused, mingid toidud või joogid, erutus, unerežiimi muutused, stress, emotsionaalsed üleelamised jpt.

Migreeni tunnused on järgmised: n tugev, sageli pulseeriv peavalu – enamasti ühepoolne, kusjuures peapooled võivad ka vahelduda; n kaasnev iiveldus ja/või oksendamine; n ülitundlikkus valguse, müra ja/või lõhnade suhtes; n valu kestab 4–72 tundi; n füüsiline tegevus süvendab valu.

Migreeni aetakse pahatihti segamini pingetüüpi peavaluga, mille võib vallandada sund­

Hoia tervist

Näidustus: Nõrk kuni mõõdukas valu.

Düsmenorröa. Palavik.

SHUTTERSTOCK

asendi tagajärjel tekkinud kaelaja õlavöötme lihaste lihaspinge.

Valu meelekohtades või koguni terves peas on suruv ja pigistav.

Selline kerge või mõõdukas valu võib kesta poolest tunnist nädalani ja enamasti ei kaasu sellega teisi, k.a migreenile iseloomulikke kaebusi.

Auraga ja aurata Migreeni kaks sagedasemat esinemisvormi on auraga ja aurata migreen. Auraga migreeni puhul tekib enne peavaluhoo algust rida eelkaebusi, mis kestavad viiest minutist tunnini.

Aurasid võib omakorda jagada sensoorseteks ja motoorseteks. Sensoorsete aurade puhul on enamasti tegu nägemishäiretega, kuid ka tuimuse ja “sipelgate jooksu” tundega. Motoorse aura puhul võib esineda ühe kehapoole jäsemete nõrkust, kõnehäiret.

Migreeni ravi Korduvate peavalude korral tuleks pöörduda perearsti poole, kes paneb patsiendi kaebustele

tuginedes ehk siis kliinilise pildi alusel õige diagnoosi. Migreeni puhul määrab arst individuaalse ravi, mis sõltub valu tugevusest ja selle mõjust igapäevaelule.

Paraku kipuvad peavalude all kannatajad migreeni ja ka teisi kroonilisi peavaluhaigusi alahindama ning püütakse end ise ravida. Meedikud on seda meelt, et inimene ei pea valu kannatama, vaid otsima abi.

Et haigus õigesti diagnoosida ja kontrolli all hoida, tuleks meedikute soovitusel käituda järgmiselt: n perearsti poole pöördudes kirjeldage väga täpselt peavaluhoo kulgu ja kaasnevaid nähte; n jälgige ja märkige üles peavaluhoogude sagedus, kestus, kasutatud ravimid; n ärge tarvitage omal algatusel pikaaegselt valuvaigisteid; n püüdke välja selgitada migreenihoogu vallandavad asjaolud ning üritage neid vältida; n võtke ainult neid ravimeid, mida arst teile soovitanud on.

KAJA PRÜGI Loe ka lk 90–91

Y

Y

89

90

Hoia tervist

Peavalu uued diagnoosid Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku neuroloogi, Eesti Peavalu Seltsi presidendi dr Mark Braschinsky sõnul on rahvusvahelisse peavalude klassifikatsiooni viimastel aastatel lisandunud uusi diagnoose ja korrigeeritud olemasolevate diagnooside kriteeriume.

Samuti on toimunud üksikuid muudatusi terminoloogias.

võimeline haigust ise diagnoosima ja ravima. Juhul kui perearst kahtleb oma diagnoosis või tema alustatud ravisoovitustega inimese elukvaliteet ei parane, siis on põhjendatud erialaarsti – neuroloogi konsultatsioon.

Vanasti arvati, et väga sagedaste peavaludega ehk krooniline migreen on haiguse tüsistus, kuid uuemad andmed viitavad sellele, et tegu on migreeni eraldiseisva vormiga.

Uues klassifikatsioonis mainitakse ka suhteliselt uut terminit – vestibulaarne migreen. See on olukord, kui ühel ja samal isikul tekivad vaheldumisi migreeni ja sisekõrva tasakaaluaparaadi funktsioonihäiret meenutavad ehk vestibulaarsed hood, kusjuures vähemalt poolte hoogude korral esineb seda samaaegselt.

Vaadates väljapoole migreeni, on korrastatud mitmeid peavalude alagruppe: osa peavalusündroome on hakatud koondama ühiste nimetajate alla, seda nende sarnaste väljenduste ja oletatavate mehhanismide tõttu.

On ka täiesti “uusi haigusi”, nagu näiteks lennukiga reisimisega seotud peavalud (vanasti ei olnud inimesel sellist võimalust) – seda seisundit on alust kahtlustada, kui inimesel tekivad peavalud lennukiga lendamise ajal – õhkutõusmisel ja/või maandumisel.

Migreen on küll krooniline haigus, kuid kas selle kulg ja seetõttu ka raviviisid võiksid elu jooksul muutuda?

Jah, migreen kipub aastatega muutuma. Mitte et aurata migreen muutub auraga migreeniks, vaid episoodiline võib muutuda krooniliseks, või vastupidi – ilma olulise ravita “ära kaduda” ehk minna spontaansesse remissiooni.

Kahjuks pole meil selgeid prognostilisi faktoreid, mille alusel saaksime igal konkreetsel juhul ennustada, kuidas sel inimesel migreen tulevikus kulgema hakkab. Seetõttu on kõige olulisem haiguse kulu jälgimine. Ka ravi muutub koos migreeni endaga: harvaesineva episoodilise migreeni korral on peamine rõhk leida atakki tõhusalt leevendavaid preparaate; kroonilise korral, täiesti vastupidiselt – inimene ei tohiks jääda lootma ainult valuvaigistitele, põhisuund on profülaktiline ravi.

Millised on huvipakkuvamad uuendused-lisandused?

Migreenist rääkides on toimunud mõned kontseptuaalsed muutused.

Näiteks, varasemalt vaid lapseea migreeni eel- ehk prekursorsündroomide alla kuulunud tsüklilist oksendamise, abdominaalset ehk nn kõhumigreeni jms on omistatud vaid lastele. Uuemate andmete kohaselt võib samu migreeniga seotud seisundeid harva esineda ka täiskasvanueas.

Kas migreeni diagnoosimine kuulub vaid perearsti pädevusalasse või peaks täpsustuse huvides pöörduma ka mõne erialaarsti poole?

Kõige sagedasemate ehk “tavalisemate” migreeni vormide diagnoos ei eelda spetsialisti konsultatsiooni, seda tingimustes, kui esmatasandi arst täidab Euroopa Peavalu Föderatsiooni soovituslikke tingimusi ehk on teadlik ning Dr Mark Braschinsky, Eesti Peavalu Seltsi president.

ERAKOGU

Kas maailmas tegeldakse ka migreeni väljaravimise võimalikkuse uurimisega ja kui kaugele selles vallas on jõutud?

Maailmas on mitmeid migreeni mehhanisme uurivaid teadusgruppe ja asutusi. Migreeni mehhanismide tundmine on aluseks, et selgitada välja haiguse põhjusi. Saades teada põhjusi, saab aga jätkata uuringuid selles suunas, et töötada välja kureerivad ehk haigust välja ravivat ravi. Viimastel aastatel on migreeni mehhanismide juures avastatud palju uut ja olulist, kuid täielikku tõde me veel ei tea, mistõttu hetkel pole olemas ega lähiajal oodata kureeriva ravi tekkimist.

On räägitud ka migreeni kirurgilisest ravist. Mida see endast kujutab ja milliseid tulemusi on andnud?

Paraku peab tõdema, et migreeni kirurgilist ravi propageerivad asutused ja arstid ei oma täit ülevaadet

Hoia tervist

ja ravi migreeni kui haiguse mehhanismide komplekssusest. Migreen on ajuhaigus – ükski kirurgiline ravimeetod ei saa migreeni seisma panna või seda “välja lõigata”. Enamasti on tegu tõenduspõhjata töötavate üksikute “tegelastega”.

Alati pole peavalu korduv ja kindlate tunnustega. Kuidas käsimüügist õiget valuvaigistit valida?

Kui räägime esmastest peavaludest, siis need on ikkagi stereotüüpselt korduvad ning neil on konkreetsed tunnused – ka kaaskaebuste puudumine nn tavalise peavalu korral on kindel tunnus.

Enamasti räägime siinkohal pingetüüpi peavaludest, mis on episoodilisel kujul kõige levinumad ja ohutumad, ei alanda inimeste elukvaliteeti ega toimetulekut.

Käsimüügiravimite valiku juures soovitatakse lähtuda teatud printsiipidest. Eelistatud on monoteraapia (teisisõnu – tuleks vältida kombinatsioonpreparaate), arvestama peaks individuaalsust ja võimalikke kaasuvaid haigusi. Näiteks mao- ja/või kaksteistsõrmiksoole haavandite korral tuleks vältida mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid ja eelistada paratsetamooli. Vastupidine eelistus on juhul, kui inimesel on taustana maksahaigus – paratsetamool on sel juhul mittesoovitatav, aga mitte­ steroidsed põletikuvastased vastunäidustatud ei ole.

Peavalude ravis ei tohiks kasutada opioidseid ehk morfiinitaolisi preparaate – ka neid sisaldab osa käsimüügiravimitest.

Tasub meeles pidada, et pinge­ tüüpi peavalu on sageli ka selline, mis ei pruugi üldse tablettravi vajadagi. Tehes spetsiaalseid kaelalihaste toonust normaliseerivaid harjutusi (vt www.peavalu.ee) või tõstes oma füüsilist aktiivsust, on alanud peavalust teinekord võimalik jagu saada ilma tabletita.

KAJA PRÜGI Loe ka lk 88–89

91

92

Hoia tervist

Vaktsineeri end enne VAMBOLA PAAVO

Talvekuudel sõidetakse lõunamaale otsima päikest, mida meie laiuskraadil napib. Egiptusest või Taist pöördutakse paraku hiljem tagasi mitmesuguste tõbedega, millega siis kodus kimpus ollakse.

Tohtrite kinnitusel tuuakse soojamaareisidelt kaasa eri viiruste põhjustatud ülemiste hingamisteede infektsioone ja kõhuviiruseid. Sageli ei toimu nakatumine kaunis sihtkohas, vaid hoopis lennukis, rongis või muus rahvarohkes kohas.

Tõsiste sümptomitega haigused Tartu Ülikooli nakkuskabinetti jõuavad ägedate viirusinfektsioonidega reisijad harvem, kuna need haigused on sageli lühikese kestusega ja iseparanevad. Infektsioonhaiguste arsti-õppejõu Kadri Kõivumägi kinnitusel näevad nemad sagedamini hoopis keerulisemaid probleeme ja selliseid reisihuvilisi, keda vaevavad tõsised sümptomid või kelle haigus on pikalt kestnud.

“Oleme viimasel ajal diagnoosinud nii sääskedega levivat dengue’i viiruspalavikku, liivakärbeste põhjustatud naha leishmaniaasi kui ka puugihammustustest tingitud riketsioose,” tõdes Kõivumägi.

Tema ja kolleegide kõige tõsisem juhtum on seotud malaariaga. Sealhulgas on olnud ka surmajuhtum, põhjustatuna reisilt kaasa toodud halvaloomulisest malaariast.

Metsikul kõrbereisil (pildil Tuneesia) ja kallil pakettreisil on erinevad riskid.

Dr Kõivumägi sõnul ei käi inimesed aktiivselt reisieelsetel nõustamistel, kus antakse ülevaade ühes või teises piirkonnas valitsevatest ohtudest. Arvatakse ikka, et ei pruugi midagi hullu juhtuda. Kui ollakse malaariariskiga piirkonnas, on soovitatav seal võtta malaariatablette.

“Kõrge risk raskekujuliseks malaariaks on lastel ja rasedatel ning kindlasti soovitaks kõigil enne reisi tunda põhjalikumat huvi, kas sihtkohas, kuhu reisitakse, esineb malaariat. Kergekäelisel käitumisel ja nõuannete eiramisel võivad hiljem olla kurvad tagajärjed.”

Talviti reisides tuleb silmas pidada sedagi, et lennujaamades liigub palju inimesi, kes põevad mitmesuguseid viirusinfektsioone. Selleks et reisi- või kojujõudmise rõõmu ei varjutaks hiljem äge haigus, on mõistlik lasta end vaktsineerida gripi vastu ning pesta korralikult käsi.

Eksootilistes kohtades nakatutakse doktor Kõivumägi sõnul ägedasse kõhulahtisusse. Tohtri juurde jõutakse selle probleemiga küll harvem, kuna see põetakse sageli reisi jooksul ära. Koju jõudes on kõik juba lahenenud.

Reisiva ajakirjanikuna võin kinnitada, et riikidesse nagu Egiptus, India või Tai pole liiast kaasa võtta 0,5-liitrine pudel valget viina ja kasutada seda puuviljade pesemisel.

Olen Egiptuses kastnud ükshaaval maasikaid või väiksemaid puuvilju viinalahusesse ja siis neid söönud.

Ei mingeid kõhuhädasid.

Saabumispäeval on tark valada profülaktikaks pitsi 4 cl viina ja puistata sisse musta või punast pipart. Sellist segu tuleks võtta kolm korda päevas, ja tõesti aitab!

Mõistagi tuleb sageli hoolsalt käsi pesta. Eestigi apteekides müüakse väikestes pudelites desinfitseerimisvedelikke. Selle võib julgesti reisikotti panna ja kaugel maal kasutada kõikvõimalike esemetega kokkupuute järel.

Kõhuhädad või külmetused?

Küsisin doktor Kõivumägilt, kumb reisi tagajärg on rohkem levinud: kas kõhuhädad või külma kliimasse tagasi tulles külmetused?

“Nakkusarstina pean tõdema, et igasugune külmetus on tegelikult siiski viirusinfektsioon. Nii kõhuvii-

Ruumid lamajatele Sõbralik personal Rahulik miljöö Ilus loodus Hooldekodu Jõgevamaal Kääpa küla, Saare vald, Jõgevamaa tel 773 4744, 528 8217 info@kaapahooldekeskus.ee

www.kaapahooldekeskus.ee

Hoia tervist

reisi rused kui hingamisteede nakkust põhjustavad viirused levivad aasta ringi ja inimeselt inimesele.”

Doktor paneb südamele sedagi, et talvel soojalt maalt tagasi tulles ilmnevate hädade ennetamiseks on üks rohi: tuleb lasta ennast vaktsineerida. “Eesti mõistes oleks esmane, millele mõelda, gripivaktsiin. See kaitseb nii kodus kui reisil olles. Edasi peaks vaatama, millised vaktsiinid on soovitatud sihtkohta sõitmiseks. Paljudes maades soovitatakse lasta end vaktsineerida A-hepatiidi ja kõhutüüfuse vastu.

Eriti eksootilistesse paikadesse minekul tasub enne tutvuda terviseameti kodulehega. Seal on kõik vajalik kirjas.”

Kui juba võõral maal ollakse, on haigustest hoidumiseks oluline hea käte- ja toiduhügieen ning võimalusel tuleks hoida eemale haigetest inimestest.

VAMBOLA PAAVO

93

TA S U B T E A DA

Erinevatel reisidel on ka erinevad riskid n Üldlevinud arvamuse kohaselt on Lõuna-Ameerika ja Kesk-Aafrika terviseriskiga piirkonnad. Arstide meelest on kõik suhteline. Senegalis või Namibias ringi liikudes sõltub kõik sellest, mida seal tehakse. Kallis pakettreis, mis hõlmab bussireisi ja ööbimist viietärnihotellides, erineb riskidelt samas piirkonnas tehtavast seljakotireisist ja metsikult telgis ööbimisest. n Ebolaga nakatunud piirkondadesse ei tee reise ükski reisikorraldaja, sinna ei lenda ka suuremad Euroopa lennufirmad. Aafrikas pole mõtet nina pista kaugetesse küladesse ja seal kohalikega tutvust teha.

Sama kehtib araabia riikides. n Enne pikemale reisile asumist on tark teha tutvust terviseameti kodulehega www.terviseamet.ee ja lugeda sealseid nõuandeid. n Soojadel maadel peab arvestama ka mittenakkuslike probleemidega nagu vedelikupuudus, päikesepõletus või kuumarabandus. Mõõduka parasvöötmelise kliimaga harjunud eestlane ei peaks kohe esimesel päeval minema basseini äärde ennast praadima. Kindlasti panna pähe müts ja seda võiks paari tunni tagant niisutada. n Bussi või autoga kõrbepiirkonda reisides tasuks reisiesindajalt küsida sedagi, kas olemas on konditsioneer. Jahutusest on eri riikides väga erinevad arusaamad. n Kõrbereisile tuleks kaasa võtta vett ja peakate ning kreemitada end päikesekaitsekreemiga. n Reisidel pesta hoolsalt käsi ja vältida tundmatute toitude söömist. n Ka viietärnihotellides võib nakatuda. Köögis valmis tehtud ja lauale kandmist ootavatele salatitele tõmmatakse küll kile peale, ent kui see avatakse, võivad tunni pärast platsis olla bakterid, mida meie organism omaks ei võta. Keegi ei tea sedagi, kuidas ja millistes tingimustes toitu valmistatakse.

94

Hoia tervist

Talvenautija terviseriskid Eestis nihkuvad talvekülmad aina enam kevade poole. Millele tähelepanu pöörata, et lund ja karget külma nautides endale liiga ei teeks? Ja kui see ikkagi juhtub, siis kuidas talitada?

Enne külma ilmaga õue minemist peaks olema kindel, et organism on toas korralikult üles soojenenud. Ka tuleks valida ilmale vastav riietus, mis aitab kehatemperatuuri säilitada.

Nahahooldus Hoolt tuleks kanda ka selle eest, et need kehaosad, mis riietega kaetud pole – kõrvad, nina, põsed – ei saaks külmakahjustusi. Pakaselisel päeval on abi mitmesugustest maskidest-näokatetest, aga ka

Triinu Entsik-Grünberg proviisor/piirkonnajuht Südameapteek

spetsiaalsetest kreemidest. Kasutatavad kreemid ei tohiks sisaldada vett ning kreem peaks enne külma kätte minemist olema korralikult nahasse imbunud. Seepärast tuleks kreemitada vähemalt 30 minutit enne toast väljumist. Imendumata kreem võib nahal jäätuda ja nahka kahjustada.

Vahetult enne külma kätte minemist tuleks vältida ka pesemist.

Niiske nahk suurendab külmetusriski, ja kui nahk on juba korra külmetanud, on taaskülmetumise oht senisest kõrgem.

Intensiivse päikesega suusareisidel tuleks peale päikeseprillide kasutada ka päikesekreemi, samuti jälgides, et see oleks korralikult imendunud.

Külma ilmaga õue minnes tuleks kanda hoolt selle eest, et need kehaosad, mis riietega kaetud pole – kõrvad, nina, põsed – ei saaks külmakahjustusi.

Eriti naisperet kimbutavad jalgade külmetuse korral sageli põiepõletikud. Selle esimesi vaevusi saab leevendada jõhvikamahla või leesikateega. Lihtsam võib olla jõhvikaekstraktist valmistatud tablettide manustamine, mille toimeained ei lase haigust tekitavaid mikroorganisme kinnituda põie ja kuseteede seintele. Kui lisaks juua palju vett või sooja teed, uhutakse haigusetekitajad organismist välja.

köha puhul kohe erilist ravi määrama. Köha eesmärk on hingamisteid ärritavast rögast vabanemine, aga seda võib tingida ka välistemperatuuride kõikumine, mis võib lima­ eritust suurendada.

Köharavimite valik on apteegis väga lai. Pakutakse köhateed, siirupeid, lahuseid ja tablette. Kui röga on veeldunud ja hingamisteedest eemaldunud, kaob ärritus ja sellega koos ka köha.

Köha ravil on taas au sisse tõusnud ka sooja niiske auru sissehingamine. Auru tegemiseks on apteegis müügil inhalaatorid, ja koostöös apteekriga leiate kindlasti sobiva toote.

Kurguvalu ja köha

Piinav nohu

Kui tunnete, et olete külmetunud, sobib hästi kohene sinepi jalavann, pärnaõietee ja taastav puhkus.

Külmetusest annavad sageli märku kurguvalu ja aina kähedamaks muutuv hääl. Kui sellega asi piirneb ja palavikku ei tõuse, võiks ravi alustada apteegi käsimüügis pakutavate kurgutablettide või -aerosoolidega. Tugevatoimelisemad neist sisaldavad nii põletikuvastaseid kui ka valuvaigistavaid aineid. Reeglina ei aita ühest tabletist, vaid ravimeid tuleb manustada regulaarselt mõne tunni tagant.

Köha möödub sageli iseenesest.

Seetõttu ei kiirusta ka perearstid

Ka nohu võib lugeda iseparanevaks haiguseks. Keskkonnamuutuste tõttu (temperatuur, õhuniiskus) ninaveresooned laienevad ja põhjustavad kerget nina ummistust ning limaeritust, mis on kiirelt mööduv nähtus.

Harvem on tegu viirusega, aga tegelikult ei ole ka see nohu ravitav, leevendada saab vaid sümptomeid. Tilgad ja aerosoolid aitavad kiiresti, aga lühiajaliselt leevendada nina limaskesta turset. Sellistel ravimitel on oma ohud – nimelt tekitavad need pikaajalisel kasutamisel sõltuvust ja seega ei tohiks neid liiga kaua manustada.

Põiepõletik

Hoia tervist

95

SHUTTERSTOCK

Rosmariinileht, maasapiurt, leesputkejuur

Nina limaskesta niisutamiseks, loputamiseks ja sekreedi vedeldamiseks ning väljanuuskamise hõlbustamiseks sobivad erineva soolasisaldusega meresoolalahused. Neid võib muretult kasutada ka teiste ravivõtetega samaaegselt.

Lisaks võib abi olla looduslikest kapslitest ja nohusalvidest, mis sisaldavad hingamisteedele kasulikke eeterlikke õlisid.

Õnnetud traumad Lisaks eelnimetatule on talvel veel mõned trumbid varuks.

Selleks on lumi ja jää, mis sageli põhjustavad kukkumisi. Suuremate traumade korral tuleb pöörduda traumapunkti, aga väiksemate põrutuste, nihestuste ja venituste korral leiab abi ka apteegist.

Selliste õnnetuse korral tuleb haige koht maha jahutada.

Kui nahk on terve, sobivad selleks külmageelid või -aerosoolid. Haava või marrastuse korral aga näiteks külmageeli kott.

Jahutavaid salve peaks kasutama mitu päeva järjest. Kui valu ja põletik ei taandu, võib kasutada ka põletikuvastaseid ning valuvaigistavaid salve või geele.

Kukkumistest saadud verevalumite vastu sobib kasutada hepariini sisaldavat geeli.

Kuseteede p0letik?

Neerukivid?

n kombinatsioo e ln a a ik n u eainete Taimsete toim Traditsiooniline taimne ravim, mille näidustus põhineb pikaajalistel kasutamiskogemustel.

Kasutatakse neerude ja kuseteede põletikuliste haiguste täiendavaks raviks ning neerukivide tekke ennetamiseks.

Taimedes sisalduvad koostisained omavad põletikuvastast, antimikroobset, spasmolüütilist ja uriinieritust soodustavat toimet.*

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Tootja: Bionorica SE, Saksamaa.

Esindaja Eestis: Miecys-Pharm OÜ, Vitamiini 4, 51014 Tartu. www.miecys.ee * Peter Bradley, British Herbal Compendium, Vol.2: 105, 258-259, 334-335.

96

Hoia tervist