Targu Talita erinumber Hoia Tervist (aprill 2011)

APTEEK AITAB:

TOITU TERVISLIKULT:

REISIRISKID:

Lk 244–245

Lk 250–251

Lk 252–253

Ravimilett täieneb

Joo piima

Maalehe nõuandelisa

Väldi hepatiiti

Nr 16 21. aprill 2011

242 Hoia Tervist

Hoia Tervist 243 SXC.HU

2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust selgus, et vaatamata keerulisele ajale ei ole 2008. aastaga võrreldes kasvanud alkoholi tarvitamine ega suitsetamine ning meeste puhul toimus väike langus ülekaalu ja rasvumise levikus.

Kevad(n)ohud

J

umal teab, millise hirmsa karmavõla pärast on eestlane siia kliimasse kannatama loodud!

Kevadväsimus vaevu läbi kurdetud, haarab jäine külmakäsi sind ninast ja kägistab kurgust.

Nii nagu iga inimene võiks kirjutada oma elust raamatu, on meist igaühel ka oma tervenemise tarkus. Mis paraku ununeb kohe, kui haigus ründab.

Arstid ütlevad: olge nädal aega kodus ja lihtsalt paranege. Ja neil on õigus! Ainult et seda soovitust on võimatu täita – haigus tabab inimest tavaliselt kõige pingelisemal tööperioodil. Ja erand sinu isikus kinnitab reeglit, et asendamatuid inimesi pole.

Seega jooksed lõunavaheajal apteeki ja ostad kokku: kurgusprei (mis reklaamides vabastab ööklubi uksehoidja okastraatkraest), imemistabletid (mille mõju kaob hetk pärast tableti äralutsutamist), kanged järeleproovitud nohutabletid (mis kuivatavad nina ja silmamunadki nii kuivaks, et ahmid õhku nagu kala kuival ja kööginugagi kõri peal).

Siis veel gripitee ja ... süda hakkab kõige selle manustamise järel läikima nagu Kiirel oma venna ristsetel.

Seejärel teed uue käigu apteeki, seekord loodustoodete leti äärde. Algab uus raviring meresoola ja taruvaiguga.

Ja ennäe – umbes kahe nädala pärast hakkabki kergem! Isegi mõistus hakkab tööle ja mälu taastub. Muu hulgas meenub ainus asi, mis külmetuse puhul tõepoolest aitab: kuum jalavann!

KAJA PRÜGI

Masu on meie tervisele jälje jätnud Kriisiaastad tõid Eesti inimeste terviseseisundis ning arstiabi kasutamises ilmseid muutusi, märgatavamad on need meeste seas, selgub 2010. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust.

2008. aastaga võrreldes tõusis märgatavalt “rohkem kui tavaliselt” või “talumatus stressis” olnute osa – 15%-lt 23%ni. Umbes samal määral tõusis ka nende inimeste osa, kes vastasid, et nad tunnevad end rohkem kui varem kas masendunud või õnnetuna. Meeste seas oli neid 27% ja naiste hulgas 31%, märkis uuringu vastutav täitja, Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Mare Tekkel.

Pideva tõusu järel langes mõnevõrra oma tervist üsna heaks või heaks hinnanute osa – meestel 46%-le ja naistel 50%-le. Suurim langus toimus 25–34aastaste meeste vanuserühmas.

“Nende osa, kes ei puudunud viimase 12 kuu jooksul päevagi töölt või koolist, suurenes märkimisväärselt, eriti meestel, kellel see näitaja jõudis 63 protsendini,” lausus Tekkel. “See tõus näitab, et inimesed on haigena siiski tööle või kooli läinud ja rohkem on seda teinud vanemaealised mehed.”

Vaatamata hea tervise enesehinnangu osa vähenemisele, langes samal ajal ka perearstiabi kasutanute osa. Enim vähenes see 35–44aastastel meestel.

Hambaarsti juures käimise tase oli madalseisus 2004. aastal ja vähenes nüüd jällegi eelneva tõusu järel, kuid jäi siiski kõrgemaks 2004. aasta tasemest. Meestest käis viimase 12 kuu jooksul hambaarsti juures 42%, naistest 57%. 16–24aastaste meeste hulgas vastav näitaja suurenes.

“2010 oli esimene aasta, mil inimeste seni pidevalt kasvanud enesehinnang oma tervisele muutus halvemaks.

Samas saab positiivsena välja tuua, et keerulisele ajale vaatamata ei kasvanud alkoholi tarvitamine ega suitsetamine. Ülekaalu ja rasvumise levikus toimus meeste puhul väike langus.

Suurenes ka rohkem kui üks kord nädalas tervisesporti harrastavate meeste osa,” lisas Tekkel.

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring toimub alates 1990. aastast igal paarisaastal. Viimatisele, 2010. a kevadel toimunud uuringule vastas 3024 inimest vanuses 16–64 aastat. Uuringu valdkonnad on toitumine, suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, kehaline aktiivsus, liikluskäitumine, aga ka arstiabi ja ravimite kasutamine, tervise enesehinnang ja teadmised HIV-nakkuse kohta.

Uuring moodustab osa Finbalt Health Monitori ühisuuringust, milles osalevad veel Leedu, Läti ja Soome.

Uuringu tulemustega saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi kodulehel www.tai.ee.

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Narva mnt 11e, 10151 Tallinn Toimetaja Kaja Prügi 661 3337 / Kujundaja Mari Peterson / Keeletoimetaja Ene Leivak Väljaandja AS Maaleht / Trükk AS Kroonpress Lehekülgede numeratsioon algab 1. jaanuarist 2011 Ilmub koos Maalehega

244 Hoia Tervist

Apteek aitab!

Müügile on tulnud uusi tõhusaid terviseturgutajaid.

Kevad on salakaval, piisab vaid kergest külmetusest ning paar päeva piinava tõve käes vaevlemist ongi tagatud. Liikvel on ka kõiksugu salakavalad viirused.

Seadsin sammud Tartus tegutseva Tamme Apteegi juhataja Eire Peiki jutule, saamaks teada, millised uued ravimid on viimasel ajal turule tulnud ning mida farmatseudid ise tervise edendamiseks-hoidmiseks soovitavad.

4 Kui tegu on külmetuse või mõne kergemat sorti viirusega, siis on kasulik loputada nina merevee lahusega, sest viirused sisenevad organismi enamasti nina kaudu. Siiski ei tasu vett otse merest ninna tõmmata, vaid küsida apteegist vastavat ninaaerosooli.

,00812(/,.6,,5

Suurendab vastupanuvõimet nakkustele, tõstab toonust.

Koostis: punane päevakübar, meliss, roosilõhnaline kuldjuur, salvei, saialill, etanool, vesi.

Toime: punane päevakübar, meliss ja roosilõhnaline kuldjuur on kõik väga tuntud immuunsussüsteemi ergutava, viiruste levikut takistava ja toonust tõstva toime poolest.

Tinktuuri koostisesse kuuluvad salvei ja saialill on tuntud ja rahvameditsiinis palju kasutatud antiseptikud.

www.vipis.ee

.h/0$6,,583 Koostis: nõmmliivatee, islandi käokõrv, kaselehed, altee juured, suur teeleht, pärnaõied, astelpaju mahl, mesi, suhkur.

Pakend: 150 ml Kõik tootes sisalduvad ravimtaimed on rahvameditsiinis väga tuntud ja palju kasutatud kerge külmetuse korral.

Astelpajumahl ja mesi mõjuvad üldtoniseerivalt, jõuduandvalt.

Kasutamine: enne tarvitamist tugevalt loksutada! Lastele 1 tl 3 korda päevas, täiskasvanutele 1spl 3–5 korda päevas.

Säilitamine: hoida toatemperatuuril, avatuna jahedas.

NB! Hoida lastele kättesaamatus kohas.

NB! Allergia korral köhasiirupis sisalduvate komponentide suhtes toodet mitte kasutada.Toidulisandit mitte kasutada mitmekesise toitumise asendajana.

Tootja: OÜ Vipis, Veldi tee 2, Vene küla, Rae vald, Harjumaa. Tel. 656 6224, www.vipis.ee. Müügil apteekides ja loodustoodete kauplustes.

SXC.HU

Hoia Tervist 245

Eelistagem loodustooteid Eire Peik soovitab eelistada looduslikke tooteid, mis võiksid olla külmetuse puhul esmane valik. Riiulilt hakkab silma mitmesuguseid mett ja taruvaiku sisaldavaid preparaate.

Apteeker kinnitab, et kui tegu on külmetuse või mõne kergemat sorti viirusega, siis on kasulik loputada nina merevee lahusega (müügil on vastavad ninaaerosoolid), sest viirused sisenevad organismi enamasti nina kaudu.

“Võiks juua sidruni ja meega sooja teed või manustada paaril päeval 200 milligrammi C-vitamiini kaks korda päevas ja edasi 60–100 milligrammi C-vitamiini päevas,” räägib Eire Peik.

“Lastele soovitan kurgu- ja neelukäheduse korral Eestis toodetud looduslikku kurgusiirupit, mis sisaldab taruvaiku ja kuusevõrse ekstrakti. Seda tuleb suus hoida pool minutit ning seejärel alla neelata. Loomulikult sobib see ka täiskasvanutele.

Turule on jõudnud looduslik organismi vastupanuvõimet tugevdav seespidine palsam, mida võib kasutada juba kolmandast eluaastast. See on väga hea koostisega, sisaldades taimseid ekstrakte, taruvaiku, mett ja C-vitamiini.”

Kui ise südatalvel haigeks jäin, märkasin, et seniste tuntud headuses Coldrexide kõrval on müügil uue kujunduse ja sisuga pakendid.

Sidrunimaitselise joogi kõrval tasuks rüübata Coldrexi meega. Teatavasti on meel head raviomadused ja kellel meeallergiat pole, võib eelistada mett sisaldavaid tooteid. Coldrex meega on apteekrite kinnitusel tarbijate poolt nüüdseks hästi vastu võetud.

Jäätis kurku ei ravi Levib müüt, nagu saaks angiini ravida jäätisega, ehk siis mõjuvat kuumenenud kurgule külm hästi.

Põhjuseks tuuakse, et näiteks käe või jala põletuse korral pistetakse haige jäse külma vee vanni.

Apteeker Eire Peiki kinnitusel on see müüt ohtlikult vale. “Angiini või haiget kurku kohe kindlasti külma jäätisega ei ravita. Jäätis on omal kohal pärast mandlioperatsiooni. Kare ja valus kurk tahab sooja ning hea on, kui tohter kirjutab tõsisemal juhul välja ravimid.”

Kuid millised hädapärased ravimid peaksid koduses ravimikapis olema, et esmast haigestumist edukalt tõrjuda?

Eire Peiki arvates võiks kodus kindlasti olla ninaaerosool mereveega, C-vitamiin, kõiksugused gripiteed, kurgule aerosoole ja imemistablette, palavikualandaja-valuvaigisti paratsetamool.

Looduslikest ravimteedest tasuks tallele panna kummel ja pärnaõied ning kindlasti peaks olema purk mett.

Küüslauk samuti. Profülaktika mõttes pole paha õhtuti väike küüslauguküüs sisse võtta, kui tunned, et enesetunne pole päris see.

Apteeker soovitab lähtuda eelkõige nendest võtetest ja vahenditest, mis teid varem on aidanud ja isiklikult sobivad.

Aga apteegistki saab alati head nõu.

VAMBOLA PAAVO

246 Hoia Tervist

HEA VESI

Puhta veeta ei tule me päevagi toime: tahame juua, pesu pesta, süüa teha, kohvi keeta jne.

ei olegi absoluutselt puhas

Öeldakse, et puhas vesi on elu alus. Niisugust vett aga polegi alati lihtne saada. Missugune vesi on hea? Kui puhas peab see olema? Vastust aitab leida Tallinna Tehnikaülikooli keemiatehnika instituudi professor Rein Munter.

Kuidas võiks üldiselt hinnata Eesti vee kvaliteeti?

Suhteliselt heaks. Iseäranis võrreldes näiteks Indiaga, kus ma poolteist aastat tagasi käisin Euroopa Liidu ja India veeseminaril. Seal on pea kõik looduslikud veed bakterioloogiliselt saastunud. Lisaks veepuudus. Sama olukord valitseb Aafrikas, araabia maades ja kohati ka Ameerika lõunapoolsetes osariikides. Eesti on veevarude poolest tõepoolest õnnelikus seisus.

Kui suured on veekvaliteedi erinevused Eestis piirkonniti?

Eestis tehakse joogivett pinnaveest vaid Tallinnas (Ülemiste järv) ja Narvas (Narva jõgi). Mujal saadakse seda põhjaveest. Protsentuaalne jagunemine on 15 ja 85%.

Pinnaveed sisaldavad huumuse põhiliste koostisosade hulka kuuluvaid bioloogiliselt aktiivseid ühendeid ehk humiinaineid ning ka loomset ja taimset planktonit (eriti soojadel suvekuudel). See teeb vee puhastamise tehnoloogia keerulisemaks.

Niisugusesse vette ei tohi doseerida kloori, nagu on seda Tallinnas alates 1927. aastast tehtud. Tol ajal ei teatud, et kui humiinainete- ja planktonirikkasse vette satub kloor, tekivad trihalometaanid ehk kantserogeensed kloororgaanilised ühendid, neist tuntuimana kloroform (CHCl3).

Sellele jõuti jälile Rootsis ja Ameerikas alles seitsmekümnendate teisel poolel. Tallinnas sai see probleem likvideeritud 1997. aasta novembris osooni kasutuselevõtuga.

SXC.HU

Mille poolest osoon parem on?

Erinevalt kloorist osoon vähkitekitavaid ühendeid ei anna. Kloori küll vette lisatakse, kuid nüüd alles enne selle veevõrku juhtimist, kui see on puhastustsükli täielikult läbinud. Seda on vaja vee pikemaaegseks desinfitseerimiseks, mida osoon ei suuda.

Narvas seisab osoonimisele üleminek ees lähiajal. Muide, osoonimise juurutamine Tallinnas kohtas alguses suurt vastuseisu. Levitati asjatund-

Hoia Tervist 247

MESSIFOTO

Brita karedusfiltriga 2,4 l MARELLA mudelil on kasutusel filtrivahetuse indikaator, mis hindab vee kvaliteeti ja soovitab täpsemalt, millal filtrit vahetada.

matuid kuulujutte, nagu krõmpsutaks osoon isukalt veetorustikku. Enne veevõrku suubumist oli aga osoon veest ammu kadunud (ära reageerinud).

Millised on meie põhjavee omadused?

Põhjavesi on Eestis paraku piirkonniti väga erinevate omadustega. See ei tähenda, et kuskil otsene kõlbmatus kõne alla tuleks.

Näiteks Lääne-Eestis Audru–Ahaste kandis sisaldab põhjavesi lubatust rohkem fluoriide (kuni 6 mg/l), nende toimel inimese hambad pruunistuvad.

Ahastes on leitud ka üks puurkaev, mille vesi sisaldas nii palju väävlit, et suvel soojaga, kui vesi sai õhustamise protsessis hapnikku, hakkas vohama väävlibakter. Tekkis valge sültjas sade, mis pääses läbi kõigist seadmetest ja filtritest, ummistas torustikku ning jõudis tarbija veekraanideni. Sealgi sai vanast tehnoloogiast loobutud.

See kujutas endast õhustamist ja filtreerimist läbi mangaanrohelise liiva. Filter täidab ioonvaheti ülesannet, pehmendades vett ning kiirendab tänu mangaandioksiidile kahevalentse raua hapendumist. Nüüd on selle ülesande täitmiseks juba paremaid materjale nagu näiteks FMH ja Pyrolox. Vana süsteemi puuduseks oli see, et ei kasutatud üldse desinfitseerijat. Osooni kasutamisega saab see mure murtud.

Tartust lõuna poole sisaldab põhjavesi üsna palju rauda, mangaani ja kohati väävelvesinikku.

Fluoriidi eemaldamiseks veest peab kasutama membraantehnoloogiat. On ka meetod, kus fluoriid adsorbeeritakse alumogeeli (Al2O3) teradele. Ent filt-

Tüdinenud vanni küürimisest?

Kahtled joogivee kvaliteedis?

Kui vesi on kollakat värvi, hägune või metalli maitsega, aitab rauafilter.

tele Mai lõpuni rauafiltri ni soodushinnad ku

-20%!

Teeme vee analüüsi ja leiame parima lahenduse vee puhastamiseks.

Filtrid sobivad eramule, ühistule ja ettevõttele. Rauafilter töötab automaatselt ja ei vaja hooldamist.

Küsi täpsemalt info@biopuhastus.ee www.biopuhastus.ee info@biopuhastus.ee www.biopuhastus.ee

rit tuleb regenereerida kord happega, siis jälle leelisega. See töö vajab väga head veekeemikut. Soomes on levinud automaatsed membraanpuhastusseadmed. Osa veest filtreeritakse membraanis, muist juhitakse sellest mööda. Vastasel juhul võetaks kõik soolad veest välja ja see soolavaba vesi enam joogiks ei kõlba.

Segamisega saadakse normikohane vesi, kus fluoriidisisaldus ei ületa 1,5 mg/l. Meditsiinilisest seisukohast peaks see kogus olema ca 0,8–1 mg/l, et vältida hambakaariese teket. Mitmekordne normi ületamine põhjustab aga hammaste lagunemist ja luude hõrenemist.

Rakvere kandis on leitud põhjaveest liigselt boori ja baariumi. Mõnes paigas esineb ülemäära mineraalsooli, kloriide ja sulfaate.

Põhjavesi Eestis, ka Ülemiste järve oma, on üldiselt kare. Seda põhjustab lubjakivi. Karedus ohustab peamiselt pesumasinaid ja kohvikeetjaid. Kareduse vähendamiseks oleks soovitatav kasutada ioonvahetusfiltreid. Näiteks Brita filter jt sisaldavad tavaliselt aktiivsütt ja kationiiti, mis eemaldab kaltsiumi ja magneesiumi.

Järg lk 248

248 Hoia Tervist Algus lk 246 Vee raua- ja mangaanirikkus on päris tavapärased hädad. Mangaan tekitab pesus riietele musti plekke. Raud värvib lisaks rõivastele ka nõusid. Samas on raud vajalik element, kuulub näiteks vere hemoglobiini koostisesse. Eksisteerib paradoks – inimese organismile vastuvõetav või isegi vajalik, aga majapidamises soovimatu.

Millised on euronormid?

ELi joogivee direktiivid näevad ette lisandite piirnormid, mida ei tohi ületada. Siit võiks järeldada, et mida steriilsem vesi, seda parem. Nii see kahtlemata pole. Absoluutselt soolavaba ehk destilleeritud vesi on organismile mürgine. See tähendab, et niisuguse vee joomisega viiakse soolad organismist välja. See kahjustab rakkusid.

Soolade ülekülluse all kannatavad inimesed peavad siiski ülipuhast vett arsti nõuande kohaselt tarvitama.

Teadlaste seisukoha järgi peab joogivesi kindlasti sisaldama kaltsiumi ja magneesiumi. Magneesium on väga oluline südametegevuses, kaltsium vajalik luustikule ning lihastele. Kaltsiumi peaks olema ühes liitris joogivees 40–50 mg ja magneesiumi 20–30 mg.

Sellekohaseid uuringuid asuti tegema Tšehhis pärast seda, kui hakati tootma vee puhastamise membraanseadmeid, mis sisuliselt veest kõik ained nullini eemaldasid. Tagajärjeks olid kasutajate vereringesüsteemi tõsised haigused, sealhulgas insuldid ja infarktid, mis tekkisid mõnel juhul juba paari-kolme kuu möödudes.

Tegelikult peaksid joogiveedirektiivid sisaldama ka soovituslikke norme, kui palju peaks vesi üht või teist ainet sisaldama. Selleni pole aga veeseadusandlus maailmas veel jõudnud.

Kuidas filtreid valida?

Kui varasematel aegadel sai kaubandusest osta lihtsalt veefiltri, mille täpne toime oli tihti teadmata, siis nüüd on võimalik tellida filter veeanalüüsi alusel.

Membraanfiltreid on kaht tüüpi. Ühed korjavad veest esialgu kõik välja ja doseerivad seejärel vajalikus koguses soolasid tagasi. Siin peakski olema aluseks meditsiinilised uuringud, millega oleks määratud õiged vahekorrad.

Teine ja lihtsam variant on see, kui pool veest lastakse membraanist mööda ja segatakse filtreeritud osaga. Ta-

valiselt saadakse ka sel moel normidele vastav vesi.

Majapidamisaparaatide jaoks oleks kasulik küll täiesti soolavaba vesi, välja arvatud see, millest kohvi keedame või toitu valmistame. Liigsest rauasisaldusest vabanemiseks, mis on Eesti tüüpiline probleem, aitavad spetsiaalsed rauafiltrid. Kui kirju pesu ei meeldi, tuleb neid vahendeid kasutada. Niisuguste filtrite valik on lai ja nende hinnad ei käi üle jõu.

Seevastu fluoriidi membraanfiltrid on kallid. Nende kasutamine on mõistlik kooperatiivselt, ühes peres vist mitte.

Bakterid tavaliselt Eesti põhjavees muret ei tee. Kui aga kuskil puurkaevus peaks leiduma samasugust vett, nagu oli Ahastes, kus võimutseb väävli (või ka raua) bakter, tuleb alustada puurkaevu enda desinfitseerimisest. Veetöötlusskeemis peab kasutama osooni või muud tugevat desinfitseerijat, näiteks kloordioksiidi. Kui seda ei tehta, võivad torud suvel ummistuda.

Kas meie vesi on happeline või aluseline?

Eesti veed on enamasti happelised.

Väidetakse, et leeliseline vesi, mille pH üle 7, on organismile parem, see aeglustavat rakkude vananemist. Teatud soovituste kohaselt võiks see olla 8–9 (näiteks Ülemistes on 7,2–7,3). Rakud omastavad seda paremini. Kui pH on juba 9, tekib veele seebi maitse.

Väga oluline on aga ka see, et saaks vähendada vee korrodeerivat mõju torustikule ja seadmetele. Enamik metalle lahustub happelises keskkonnas.

Kui pinnasevee töötlemisel lisada vette happelisi koagulante, näiteks alumiiniumsulfaati (Al2(SO4)3, tekitab see alumiiniumhüdroksiidi (Al (OH)3).

Koos kolloidide eemaldamisega muutub vesi happeliseks, pH langeb alla 7.

See probleem tekitas Tallinna veepuhastusjaamas pikka aega muret.

Vesi vastas küll euronormidele, kuid oli ebastabiilne, korrodeeriv ning torustikule hävitav. Kui alumiiniumsulfaat va-

Rauafilter BA-10 suudab tunnis puhastada 1000 liitrit vett, mille rauasisaldus ei tohi olla kõrgem kui 10 ml/l.

VEEPUHASTUSE OÜ

hetati välja leeliselise alumiiniumpolükloriidi vastu, muutus vesi stabiilsemaks ja mittekorrodeerivaks. Põhjavesi sisaldab ka palju süsihappegaasi, mis teeb vee agressiivseks. Vee aereerimisega puhutakse CO2 välja.

Eestis on vee stabiliseerimisega tegeldud suhteliselt vähe.

Kas on võimalikud n-ö kodukootud filtrid?

Ränihapet või ränikolloide on võimalik välja filtreerida liivafiltriga, kuigi kolloidid ei taha hästi settida. Kartongfiltrid on efektiivsemad. Neid peab aeg-ajalt vahetama. Aktiivsütt, mis parandab vee maitset ja lõhna, pole kõrge hinna tõttu mõtet kasutada.

Muid lisandeid koduste vahenditega eemaldada pole võimalik. Kui vesi sisaldab kahevalentset rauda, siis ainus, mida teha saab, on lasta veel seista. Kahevalentne raud muutub kolmevalentseks ja settib pikkamööda põhja. See võtab palju aega. Nii et ikkagi – raua filter. Fluoriidi ja muid aineid aga iseseisvalt kätte ei saa. Filtreid tuleb sageli vahetada, sest nende pinnal hakkavad kergesti arenema bakterid.

Kuidas on lood radioaktiivsusega?

Vee radioaktiivsus on kohati probleemiks Eesti põhjarannikul.

Suhteliselt kergesti saab lahti radoonist nagu liigsest desinfitseerivast klooristki, kui vesi pumbata vahepaaki. Radioaktiivsed elemendid, nagu raadium, mida põhjavees kohati leidub, jäävad aga ikka alles.

Normi kohaselt ei tohi inimene aastas saada joogiveega radioaktiivset kiirgust rohkem kui 0,1 millisiivertit. Väidetakse, et umbes 70%-l kambriumvendi puurkaevudest on see arv üle 0,1.

Need on puurkaevud, mille sügavus on suur, olenevalt geoloogilistest kihtidest 150–200 m. Madalamates puurkaevudes on radionukliide vähe. 0,1 mSv pärast siiski muretsema ei pea, sest keskkonna radioaktiivsusfoon (kosmiline kiirgus, toit, röntgen jne) on 20–30 korda suurem.

Muide, algselt oli see 0,1 euroliidu soovitus. Meie agarad keskkonnaametnikud kehtestasid selle aga range normina. Nüüd ollakse põhjarannikul hädas mõttetu radionukliidide eemaldamisega, mis tõstab vee hinda. Tehnoloogiad radionukliidide eraldamiseks põhjaveest on maailmas siiski olemas.

Sealhulgas ka Eestis välja töötatud suhteliselt lihtne ja odav firma OÜ Water Technology Partners poolt patenteeritud tehnoloogia.

IVO PILVE

REKLAAMTEKST

Hoia Tervist 249

Vabane sügelemisest!

ERAKOGU

Sügage palun mu selga, on tuttavad sõnad meile kõigile. Hea, kui peale kerget seljasügamist saame rahulikult oma tegemiste juurde naasta. Aga kui sügelemine esineb sageli ning on valulik ja tüütu? Selleks et end rahustada, me muudkui sügame, sügame ja sügame, kuni tekib valu ja nahaärritus. Kas nõiaringist on väljapääs?

Pöördume meditsiini poole Sügelemise spetsiaalne meditsiiniline termin on pruritus. Sügelemine on levinud probleem ja võib olla lokaliseeritud (piiratud kehaosal) või laialt levinud (üle kogu keha).

Alguses tundub, et sügamine toob kauaoodatud efekti – kergenduse –, aga nagu öeldakse, mida rohkem sügeleb, seda rohkem tahame sügada. Pikalt kestev sügelemine põhjustab nahaärritust ja -kahjustusi, mille tagajärjel tekib bakteriaalne infektsioon.

Kuigi sügelemist ei ole piisavalt uuritud, kinnitavad meedikud, et selle tekkimisel mängivad rolli ümberkaudsed faktorid. Kõige tavalisemad nendest: karvad, juuksed, klaasvill, pesuvahendid, ilmastikuolud. Näiteks peopesad ja jalatallad sügelevad mitte ainult seenhaiguste korral, aga ka kingade ja kinnaste kandmisest.

Sageli kurdavad sügelemise üle inimesed, kellel on kuiv nahk, olenemata vanusest. Vanusega protsessid nahas muutuvad, sellepärast on eakatel reeglina väga kuiv nahk (eriti põlvedel ja kätel) ning neid piinab pidev sügelus. Teine põhjus on nahahaigused, näiteks atoopiline ja kontaktne dermatiit, psoriaas, nõgestõbi jne.

Sageli kaasneb sügelemine ka rasedatel, suhkruhaigetel ja inimestel, kel on siseorganid haiged.

Tugeva sügelemise riskigrupp: • sesoonsete allergiate all kannatajad • suhkruhaiged • rasedad • vanainimesed Kui sügelemine piinab, tuleb välja selgitada selle tekke põhjus. Oluline on meeles pidada, et peame ennast ravima, mitte sügama. Kui uuringutel sügelemise põhjust ei selgu, võib tegu olla ka lihtsalt tugeva ärrituse või stressiga.

Kuidas saame end aidata?

Arstide ja spetsialistide lihtsad soovitused: 1. Hoolitsege naha eest, kasutades niisutavaid ja toitvaid kreeme ning ihupiimu.

2. Vähendage vannisoleku aega. Peale vanni kandke kindlasti nahale niisutavat ja toitvat kreemi või ihupiima. Soovitatav on kasutada leelisevaba seepi (lasteseepi) 2–3 korda nädalas.

3. Niisutage ümbritsevat õhku, eriti talvel.

4. Kandke riideid, mis ei ärrita nahka, soovitatavalt pehmet puuvillast või siidi.

Vältige sünteetilisi rõivaid.

Meditsiinilistest preparaatidest on tähtis ära märkida hiljuti turule tulnud naturaalne kosmeetiline vahend Excipial Pruri, mida toodetakse Šveitsis. Excipial Pruri ihupiima koostisesse kuulub töödeldud mündiõli, mille koostisosa levomentool leevendab sügelemist. Glütserool on aga jällegi naturaalne nahaniisutaja, lipiidid ja taimsed õlid tugevdavad naha kaitsefunktsiooni.

Excipial Pruri ihupiima kasutatakse mitmesugustel põhjustel tekkinud sügeluse korral. Preparaat sobib nii imikutele kui ka vanainimestele.

Ei ole määratletud nahale kandmise ulatus ega kasutuskordade arv päevas: kantakse peale kohe sügelemise ilmnemisel. Ihupiima võib kasutada ka näol, lihtsalt tuleb olla ettevaatlik, et see silma ei satuks.

Tähelepanu! Meie keha nõuab enda eest hoolitsemist. Kui täita kõiki soovitusi ja külastada õigel ajal arsti, suudame võita ka kõige hullema ja valusama sügelemise.

TOIMEAINE: levomentool, glütserool Preparaat on mõeldud sügelemise leevendamiseks.

Ei ole piiranguid nahale pealekandmise ulatuse ega korra kohta.

PAKENDID: 30 ml ja 200 ml RAVIMILOA HOIDJA: Spirig Baltikum, Maironio 13–7, Kaunas, Leedu MÜÜGIL APTEEKIDES. TÄHELEPANU! Tegemist on ravimiga.

Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise või kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga.

250 Hoia Tervist

Piim meie toidulaual Lehmapiimas on kokku tuvastatud üle saja biokeemilise ühendi, millest enamikul on ka arvestatav toiteväärtus.

Umbes 87% on lehmapiimas vett. Kõrge veesisaldus on vajalik piima koostisosade lahustumiseks. Kuivainesisaldus on ligi 13% ja selle hulka kuuluvad piimarasv (keskmiselt 4–5%), valgud (2,5–5%), süsivesikud (peamiselt laktoos 4,6–4,8%), samuti mineraalained, vitamiinid, ensüümid, hormoonid ja pigmendid.

Piimavalkudes on kõik asendamatud aminohapped, mida inimorganism vajab, kuid ise neid ei tooda.

Lisaks on piim tähtis vitamiiniallikas, sisaldades peaaegu kõiki vesi- ja rasvlahustuvaid vitamiine. Piimas on rohkesti vitamiini A (ning selle eelühendeid karotenoide), suurt tähtsust omab piimas D-vitamiin, mis parandab kaltsiumi omastamist.

Mineraalainetest ongi piimas kõige olulisem kaltsium, seda on keskmiselt 120 milligrammi 100 grammi piima kohta.

Piimatoodetest saame umbes 75% organismile vajaminevast kaltsiumist.

Piima ja vedelate piimatoodete kaltsium on inimorganismile väga hästi omastatav ning seega peaks inimene tavaolukorras saama piimast ja piimatoodetest ligi kolmveerandi vajaminevast kaltsiumikogusest.

Ka piimarasv on hästi omastatav ja tähtis energiaallikas, eriti just kasvava organismi jaoks.

Inimene peaks iga päev sööma 2–4 portsjonit piimatooteid. Üks portsjon on olenevalt rasvasisaldusest 70–100 kcal. Päevas on piimatoodetest vaja saada kokku 140–400 kcal energiat.

Kõik piimatooted on kasulikud Piimasaaduste valikut rikastavad jogurtid, keefir, hapupiim ja pett. Hapendatud piimatoodetes on laktoosi vähem kui tavapiimas.

Just väiksema piimasuhkru sisalduse tõttu sobivad jogurt ja teised hapendatud piimatooted eriti hästi neile inimestele, kelle seedekulgla piimasuhkrut üldse ei talu. Ülekaalulistel ja südamehaigetel inimestel soovitatakse valida vähendatud rasvasisaldusega piimasaadusi, näiteks kuni 1,5% rasvasisaldusega piima, rasvata kohupiima jne.

Kohupiim sisaldab lisaks väärtuslikele valkudele ka rohkesti mineraalaineid, kuid vitamiinide hulk on kohupiimas töötluse käigus vähenenud.

Juust on suhteliselt rasvarikas, seetõttu ei ole kasulik seda iga päev suures koguses süüa. Kuid siingi on võimalik eelistada madalama rasvasusega juustusid.

Piimatee Neljale  4 dl vett  2 kaneelikoort  2 tera nelki või 0,5 sl purustatud värsket ingverit  1 tl kardemoniseemneid  2 pakki musta teed  0,5 dl fariinsuhkrut või mett  5 dl värsket piima  jahvatatud kaneeli Keeda vett ja maitseaineid madalal kuumusel umbes 10 minutit. Võta nõu tulelt, lisa teepakid ja lase teel kaanega kaetult 5 minutit tõmmata. Maitsesta suhkru või meega, sega ja lisa 4 dl piima. Vala valmis jook kuumakindlatesse klaasidesse. Vahusta 1 dl piima, kalla vaht klaasidesse piimatee peale, puista kaunistuseks pisut kaneeli ja serveeri soojalt või külmalt.

Jääkohv Viiele  4 dl kanget kohvi  1 tl kaneeli  0,5 tl vanillsuhkrut  4 sl suhkrut  3 dl värsket piima Sega kange kohvi hulka kaneel, suhkur ja piim. Jahuta ning aseta külmikusse. Serveeri koos jääga. See on suurepärane jook kuumal suvepäeval.

V N L E $LNHVH MD JULOOL Hoia Tervist 251

EPKK

Maasika-jogurtijook

H O H G D U V}S

Kahele

Sl

ď Ž 200 g maitsestamata jogurtit ď Ž 200 g kĂźlmutatud maasikaid ď Ž poole sidruni mahl ď Ž 2 sl suhkrut ď Ž 0,5 tl vanillsuhkrut Pane kĂľik ained kannmikserisse ja pĂźreesta Ăźhtlaseks. Serveeri kohe.

$67(/3$-8 6$/9 3lLNH NlLE MXED N}UJHPDOW MD PHHOLWDE URKHQlS SH DHGD WRLPH WDPD 1LL S KD WRLPLQJX SXKXO XQXQHYDG VDJHOL NLQGDG WDVNXVVH ² QlSXG LNND HKHGDOW PXOGD

Marjane petijook kamaga Kahele

Suvine hapupiima-maasikajook Kuuele ď Ž 5 dl hapupiima ď Ž 2 dl apelsinimahla ď Ž 100 g maasikaid ď Ž 2 sl suhkrut Vala kannmikserisse maasikad ja kata suhkruga. Kalla peale hapupiim ja apelsinimahl.

PĂźreesta ning serveeri kohe.

ď Ž 2 dl petti ď Ž 1 dl punaseid sĂľstraid vĂľi jĂľhvikaid ď Ž 3 sl suhkrut ď Ž 2 sl kamajahu Vala kannmikserisse jĂľhvikad, lisa suhkur ja pĂźreesta. Lisa pett ja kamajahu ning sega Ăźhtlaseks.

Serveeri kohe.

$67(/ 3$-8ÂŻ/, .HYDG NXWVXE ND JULOOLPD MD HJD LJDÂ NV RVND NRKH UDQQDKRRDMDOH P}HOGD 3DKDWLKWL NLSXWDNVH OLKD V|| PLVHJD OLLDOGDPD $VWHOSDMX}OL RQ SDULP ORRGXVOLN YDKHQG N}UYH WLVWH YDVWX (UL QHYDOW YlOLVPDLV WHVW YDKHQGLWHVW PLV OHHYHQGDYDG N}UYHWLVL YDLG KHWNHNV RQ DVWHO SDMX}OLO SLND DMDOLVHP WRLPH $VWHOSDMX }OL Y}WDE N}UYHWLVHG lUD UDYLGHV VDPDO DMDO ND UHIOXNVKDLJXVW

Mustikabanaani kohupiimajook

$QWLRNVÂ GDQWVHWH RPDGXVWH W}WWX VRELE DVWHO SDMX NLLULWXVUDYL VDDYDWHOH KDLJHWHOH $VWHO SDMX}OL PllULWDNVH QDKDOH HQQH NLLULWXVUDYL VDDPLVW HW YlKHQGDGD NXGHGHV UDNXNDKMXV WXVL 2Q WHDGD HW DDVWDO 7ĂĽHUQRE}OL NDWDVWURRILSLLUNRQQDV W||WDQXG HHVWODVWHOH VRRYLWDWL QDDVWHV WDUYLWDGD DVWHOSDMX}OL

Kahele ď Ž 1 banaan ď Ž 300 g kohupiimapastat ď Ž 2 dl värsket piima ď Ž 2 dl värskeid vĂľi kĂźlmutatud mustikaid ď Ž 2 sl kaerahelbeid ď Ž 0,5 dl suhkrut ď Ž 0,5 tl vanillsuhkrut Koori ja tĂźkelda banaan. Pane kĂľik koostisained kannmikserisse, pĂźreesta ja serveeri kohe.

$VWHOSDMXVDOY RQ SDULP ORRGXVOLN MD HHVWL PDLQH VDOY YlLNVHPDWH QDKDNDKMXVWXVWH NRUUDO 6DPXWL Â OLKHD YDKHQG SlLNHVH S}OHWXVH MD SXWXNDKDPPXVWXVH SXKXO $VWHOSDMXVDOY VLVDOGDE DVWHOSDMX}OL PHVLODVYDKD MD WDUXYDLJXWLQNWXXUL

Allikas: Eesti PĂľllumajandusKaubanduskoja väljaanne “Värske piim iga päevâ€?, infoserver Eest Toit

ZZZ WHUYL[ HH

252 Hoia Tervist

VIIRUSHEPATIIDID – Maksapõletikku ehk hepatiiti võivad põhjustada viirused, aga ka mitmed mürgised ühendid jmt. Järgnevalt tuleb juttu just levinumatest viiruslikest maksapõletikest: A-, B- ja C-hepatiidist.

Rahvasuus tuntakse hepatiiti ka kollatõve nime all, kuna osadel juhtudel kaasneb maksapõletiku põdemisega naha ning silmavalgete kollaseks muutumine.

Samas ei pruugi salalik haigus endast kuidagi märku anda ning leitakse juhuslikult vereanalüüsi võtmise teel või siis, kui juba tüsistused käes. Kollakaks muutunud nahk võib olla aga tingitud ka muudest põhjustest.

A-hepatiit – ettevaatust, lõunamaadesse reisijad!

A-hepatiiti põhjustab nakatumine A-hepatiidi viirusega. Viirus levib eelkõige saastunud toidu ja vee kaudu, aga ka mustade käte ja nakatunud inimese väljaheidete abil.

Oluline on teada, et viirus võib säilida päevi toiduainetes ning vees. Näiteks väike kogus alkoholi viirust kahjutuks ei tee – seega võib nakkuse saada ka alkohoolse kokteili sees kasutatavatest jääkuubikutest, mille valmistamiseks on kasutatud viirust sisaldavat vett.

Eestis oli viimane nakkuspuhang õnneks eelmisel kümnendil, põhjust liigseks rõõmustamiseks aga pole.

Kuna sagenenud on välisreisid ning eestlaste suureks armastuseks on just lõunamaad, sh Egiptus, esineb ikka ja jälle nn imporditud A-hepatiidi juhte ka meil. Unustada ei tohiks ka hiljutist A-hepatiidi puhangut Lätis, mis samuti eestlasi puutumata ei jätnud. Seega – reisides tasub ettevaatlik olla.

Haigusnähud ilmnevad 2–6 nädalat pärast viirusega kokkupuudet.

Tekkida võivad palavik, isutus, lihasvalud, oksendamine, äärmine jõuetus, naha ja silmavalgete kollakaks muutumine jm haigusnähud.

Kuigi haiguse põdemine on väga vaevarikas, ei põhjusta A-hepatiidi viirus tõve kroonilist kulgu ja põdemisjärgselt kujuneb eluaegne im­ muunsus.

Et vältida nakatumist, tuleb kinni pidada hügieeninõuetest. Korralik kätepesu on asendamatu, samuti võiks reisil (eelkõige lõunamaades) olles eelistada pudelivett, loobuda jääga jookidest, vältida koorikloomade ning pesemata tooreste juur- ja puuviljade söömist. Söödav toit peaks olema keedetud, praetud või küpsetatud.

A-hepatiidi profülaktilise meetmena on kasutusel ka vaktsiin, mida kindlasti peaks soovitama arengumaadesse reisijale, aga miks mitte ka teistes riikides käijatele. Infot jagavad nii perearstid kui reisikabineti nõustajad.

B-hepatiidi viirus – 100 korda nakkavam kui HIV B-hepatiiti põhjustav B-hepatiidi viirus on ääretult “sitke” – mitu korda nakkavam kui nt HI-viirus ning väliskeskkonna tingimustele tohutult vastupidav.

Viirus levib verega: vereülekannetel, saastunud süstaldega süstides, eri tüüpi vigastustega, mikrotraumade kaudu. Näiteks nakatunud inimese žiletti või hambaharja kasutades, tätoveerimisel, kõrvade augustamisel jne.

Samuti seksuaalsel teel ning nakatunud emalt vaststündinule.

Haigusnähtudest võivad esineda väsimus, isutus, kehatemperatuuA-hepatiidi viirus võib säilida päevi toiduainetes ja vees. Nakkuse võib saada ka kokteilis või mahlas hulpivatest jääkuubikutest, mis on valmistatud viirust sisaldavast veest.

ri tõus, valulikkus parema roidekaare all (maksa piirkonnas), naha kollaseks muutumine, naha sügelus jm.

Tasub aga teada, et ligi kolmandikul nakatunutest ei pruugi ühtegi sümptomit esinedagi.

Erinevalt A-hepatiidist on selle viirushepatiidi puhul oht muutuda krooniliseks. Kusjuures, mida noorem on nakatunud inimene, seda tõenäolisem see on. Siit ka üks põhjus, miks on riiklikku vaktsineerimisprogrammi toodud sisse imikute vaktsineerimine B-hepatiidi vastu – enamik nakatunud väikestest maailmakodanikest võiksid jääda kroonilisteks haigeteks!

Miks on haiguse krooniliseks muutumine ohtlik? Põhjus peitub suures riskis saada maksatsirroos või lausa maksavähk.

Kuidas ohtlikku haigusesse nakatumist vältida? Kindlasti peab hoiduma võõrastest hügieenivahenditest (pardlid, hambaharjad jne). Tätoveeringu tegemine või nabarõnga panek tasuks aga teha tuntud ja tunnustatud salongides, kus on kindel, et järgitakse ohutusnõudeid. Nakatumist seksuaalsel teel aitab vähendada kondoomi kasutamine. Haavad ja kriimustused tasub katta plaastriga, samuti vältida kokkupuudet võõra inimese verega (meditsiinitöötajad kasutavad seetõttu ka kummikindaid).

Parim viis B-hepatiiti ennetada on selle vastu vaktsineerida. Riiklikust vaktsineerimiskavast leiame nii imikute vaktsineerimise (esimesel eluaastal) kui ka 12aastaste laste immuniseerimise (kui last pole imikueas vaktsineeritud), kaugeltki kõik inimesed pole aga B-hepatiidi eest kaitstud.

Vaktsineerimise soovi korral tasub nõu pidada perearstiga, sagedasel reisijal on võimalik A- ja B-hepatiidi vastane vaktsineerimine ka ühendada.

C-hepatiit – äge haigus muutub sageli krooniliseks C-hepatiidi viirus levib eelkõige vere ja kehavedelike kaudu, nagu B-hepatiitki. Enamik nakatumisi toimub kokkupuutel verega, nt saastunud süstalde kasutamisel, tätoveeringute tegemisel jm juhtudel. Sugulisel teel nakatumine on üsna harv, ent siiski võimalik. Ka nakkuse kandumine emalt lapsele on raseduse või sünnituse käigus võimalik.

Hoia Tervist 253

salalikud haigused

SXC.HU

Haigusnähud vþivad olla sarnased nagu B-hepatiidi puhul, sagedamini aga puuduvad hoopiski. Enam kui pooltel juhtudel vþib haigus muutuda krooniliseks, tekivad rasked maksakahjustused. Teatud hulka kroonilise C-hepatiidiga haigetest on ravimitega vþimalik aidata, kþiki kahjuks mitte.

C-hepatiiti nakatumise ohtu saab vähendada, jälgides samu pþhimþtteid mis B-hepatiidi vältimise puhulgi. Keerulisemaks teeb ennetustegevuse aga see, et C-hepatiidi vastu pole vaktsineerida vþimalik.

Nakatumist maksapþletiku viirusega aitab kindlaks teha vereanalßßs.

Nakatumise kahtluse vĂľi haiguse ennetamise soovi korral tasub nĂľu pidada oma perearstiga, kes saab vajalikud soovitused anda ise vĂľi suunata patsiendi infektsioonhaiguste tohtri vĂľi gastroenteroloogi juurde. perearst-resident

Et nakatumisest hoiduda, tuleb kinni pidada hßgieeninþuetest. Korralik kätepesu on asendamatu, ka peab vältima pesemata tooreste juur- ja puuviljade sÜÜmist.

0QUJMJOF (SVQQ 0Âś KB 4JMNBLF 0Âś LPSSBMEBWBE

IFBUFHFWVTMJLV LBNQBBOJB

c,"4 ,¯*, "650+6)*% /ž&7"% )ž45* p 3FHJTUSFFSVHF UBTVUB TJMNBLPOUSPMMJMF

XXX PQUJMJOF FF

"VUPKVIUJEFMF NÎFMEVE OžHFNJTLPOUSPMMJ LBNQBBOJB LFTUBC NBJOJ KB TFEB UFPTUBUBLTF 0QUJMJTF (SVQJ QSJMMJQPPEJEFT

,FT UPPC TVVSFNB KB QBSFNJOJ TžJMJOVE QPSHBOEJ TBBC TVVSFNB BMMBIJOEMVTF

1"3*. 1",,6.*/& ,ĂŽJHJMF LFT TPPWJWBE LĂŽJHF TPPETBNBU QSJMMJ r UBWB UVHFWVTUFM LĂŽWBQJOOBHB QMBTUJLLMBBTJ Ă•IF LMBBTJ IJOOBHB

015*-*4& (361* ,"61-64&%

EVELIN JĂ•EMĂ„GI

5"--*// +" )"3+6.""

015*," /BSWB NOU E 4BNQP NBKB IPPWJ QPPMU UFM

4žž456015*," /BSWB NOU 1FBQPTULPOUPSJT UFM

7**.4* 5&37*4 015*," 3BOEWFSF UFF )BBCOFFNF UFM

1&3&015*," 3BWJ -BTUFQPMJLMJJOJLVT UFM

/¯..& 1&3&015*," 1žSOV NOU /ÎNNF BQUFFHJ LÎSWBM UFM

450$,015*," 5BSUV NOU 4UPDLNBOOJ WBTUBT UFM

,&*-" 13*--*ž3* +BBNB UFM

,&*-" 450$,015*," 1JJSJ ,FJMB 4FMWFSJT UFM

5"356.""

5"356 4žž456015*," 7JUBNJJOJ UFM

5"356 "//&-*//" 4žž456015*," +BBNB UFM

&-7" 4žž456015*," 4VQFMSBOOB UFM

*%" 7*36.""

**%-" 13*--*ž3* .BMFWB UFM

+ÂŻ)7* 450$,015*," /BSWB NOU 4FMWFSJT UFM

4*--".ž& 4žž456015*," 7JSV QTU UFM

/"37" 1&3&015*," ,BOHFMBTUF 1SJTNBT UFM

/"37" ,3&&/)0-.* 4žž456015*," ,SFFOIPMNJ 4žžTUVNBSLFUJT UFM

1ÂŻ-7".""

1ÂŻ-7" 450$,015*," ,FTL "BTB UFM

3ž1*/" 4žž456015*," 7ÎSV 3žQJOB IBJHMBT UFM

1ž3/6.""

1ž3/6 4žž456015*," 1BQJOJJEV UFM

4""3&.""

"+"."+" 4""3& 015*," 5BMMJOOB ,VSFTTBBSF "KBNBKBT UFM

7"-(".""

05&1žž 4žž456015*," -JQVWžMKBL UFM

7ÂŻ36.""

7¯36 4žž456015*," -FNCJUV B UFM

254 Hoia Tervist

Hemorroidid – probleem, millest pigem vaikitakse Hemorroidid on kõige sagedasem pärasoolehaigus. Eri andmete kohaselt kannatab hemorroidide all 25–40% täiskasvanud elanikkonnast. Probleemi esineb nii meestel kui naistel.

Sõna “hemorroid” tuleb kreeka keelest ja tähendab veritsemist. Kõige sagedasem sümptom hemorroidide korral ongi veritsemine: erepunased vereplekid tualettpaberil pärast soole tühjendamist.

Algstaadiumis hemorroid valu ei põhjusta. Valu tekib siis, kui on lisandunud põletik või hemorroidid on välja langenud.

Algul vajuvad hemorroidikomud välja soole tühjendamisel ja lähevad iseenesest tagasi, kuid hiljem peab haige nad käega sisse tagasi lükkama.

Kui hemorroidid on väga suured, võivad nad häirida ka päraku sulgurlihase toimimist.

Hemorroidide teket soodustavad pärilik eelsoodumus, kõhukinnisus, istuv töö (näiteks autojuhid on riskigrupp, sest autoiste ärritab pidevalt seda piirkonda) ja naistel rasedus.

Hemorroidide sümptomite (valulikkus, sügelus, veritsus) leevendamiseks on võimalik kasutada apteegis ilma retseptita müügil olevaid kreeme ja küünlaid.

Hemorroididest vabanemiseks tuleb ikkagi pöörduda kirurgi poole, kes vabastab patsiendi sellest tülikast probleemist.

SXC.HU

Hemorroidide riskigruppi kuuluvad näiteks autojuhid kui pideva istuva töö tegijad.

Kui teil on Valu, ebamugavustunne või kipitus päraku piirkonnas Veritsus tualetis käimisel Valulik „muna”, mis ei lase istuda …võib tegemist olla hemorroidi, anaallõhe või proktiidiga.

KIIRE LE E VE N D U S E T O O B Müügil apteekides ilma retseptita. Enne tarvitamist lugege kasutusjuhendit, vajadusel konsulteerige apteekri või arstiga. Meditsiiniseade.

Hoia Tervist 255 Aitab hoida urinaaltrakti tervist Toetab urinaaltrakti head funktsioneerimist Tänu vett väljaviivale toimele väljutab organismist kahjulikke jääkaineid ja haigusetekitajaid Efektiivse antioksüdandina pakub kaitset vabade radikaalide eest

Urinal Akut sisaldab toimeainet Hi-PACTM - kõrgkontsentreeritud jõhvikaekstrakti. Preparaat on soovitatav ägedama põiehäda ja intensiivse ebamugavustunde puhul urinaaltraktis.

eesti.info@boehringer-ingelheim.com

Saadaval apteekides ja e-poes www.walmark.ee

Maaletooja: Remedex OÜ, Harjumaa, www.remedex.ee

256 Hoia Tervist