Jahile ja kalale (aprill 2017)

Jahile ja kalale A S E K S P R E S S M E E D I A T E E M A L E H T E D E J A P R I N D I E R I D E O S A K O N D

Jahile ja kalale Ilmub Maalehe vahel

Väljaandja AS Ekspress Meedia Tallinn, Narva mnt 13

Prindieride tegevtoimetaja Juuli Nemvalts juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee

Toimetaja Juuli Nemvalts juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee

27. A P R I L L 20 17

Reklaam Maksim Hrustaljov maksim.hrustaljov@ekspressmeedia.ee, tel 5837 3916

Kujundaja Piret JĂźrisoo piret.jyrisoo@ekspressmeedia.ee

2 J A H I L E

JA K ALALE

,BMBMF 0Ã ,BVQMVT 7PCMB )BBCFSTUJ 5BMMJOO

MAALEHT 17 (1542) 27. aprill 2017

J A H I L E

MAALEHT 17 (1542) 27. aprill 2017

IRINA MÄGI

Metsloomade seas levivate haiguste tõkestamiseks püstitatud riiklikud kohustused on andnud jahipidamisele teise värvingu.

JAHIMEES on

rahva teenistuses Tänasel päeval on jahindus kardinaalselt teine, kui oli veel kümme aastat tagasi. Jahist kui hobist on märkamatult saanud praktiliselt tasuta töö ühiskonna hüvanguks.

Tänapäevane Põhja-Euroopalik jahindus on eelkõige praktilise looduskaitse osa. Inimese mõju keskkonnale on tohutult suur ja kasvab veelgi. Rahvaarv maailmas suureneb ning põllu- ja metsamajandus intensiivistub, muudest majanduse harudest rääkimata. Sellises olukorras on äärmiselt oluline hoida ulukite arvukust neis piirides, mille puhul kahjud oleksid minimaalsed. Samas aga peavad ulukipopulatsioonid säilitama oma elujõulisuse ja taastootmisvõime.

Riigilt oodatakse rohkem tuge Juba ammu ei ole tegemist pelgalt vaba aja hobiga – jahipidamine on saanud nii riigi kui ka ühiskondlikuks tellimuseks. Viimasel ajal on riiklik ulukiküttimise tellimus mõningal juhul esitatud ka korralduse vormis, mille mittetäitmine toob kaasa sanktsioonid. Nii on see näiteks sigade Aafrika katkuga. Metssigu tuleb kohustuslikus korras küttida etteantud mahtudes ja selles osas jahimeestel valikuid pole.

Jahiaastal 2015–2016 kohustas riik jahimehi küttima 29 608 metssiga. See kohustus täideti ja ületati ning kütiti 32 332 metssiga. 2016–2017 jahiaastal seati kohustuseks 18 272 isendit ja kohustus ületati 66 isendi võrra.

Need on väga suured arvud ja ainult jahimehed teavad, missugune töö ja panustamine tegelikult selle taga on. See pole olnud lihtne jahimeestele, metssigadele ega meie riigi majandusele.

Hea koostöö on seakasvatajatega: jälgitakse, et farmide ümbrus oleks katku ajal metssigadest vaba. Üheskoos tegutsedes saa-

me ka katkust üle. Seda enam, et jahimehed kavatsevad katku möödumisel metssigade ressurssi jätkusuutlikult edasi majandada.

Praegune jahimeeste seltside suur panustamine loob selleks hea eelduse ja moraalse õiguse.

Viimasel ajal on seoses sigade Aafrika katkuga üha rohkem räägitud bioohutuse nõuetest jahipidamisel. Eelkõige puudutab see kütitud uluki rümpade säilitamist 2–5 päeva soojal ajal, seniks kui saabuvad analüüside vastused. Samuti lihakehade esmast töötlemist. Selleks on vaja rajada jahipiirkondadesse kasvõi lihtsamat tüüpi säilitus- ja esmatöötluse kohad.

Jahiseltsid on nõus ise panustama, aga oodatakse tuge ka riigilt. See eeldaks vastava toetusmeetme avamist. Natuke on olukorda leevendanud veterinaar- ja toiduameti piiratud koguses kasutusse antud külmkapid.

Selliste nõuetele vastavate kohtade rajamine on hädavajalik, et panna piir seakatkule. Vajalik juba seetõttu, et tulemas on uued haigused, nagu hirvlaste kurtumushaigus.

Ühiskondlik tellimus ei piirdu metssigadega Põdrad, hirved ja metskitsed tekitavad kahju metsakasvatajatele ja nii on jahimeestel kohustus hoida ka nende sõraliste arvu kontrolli all. See küttimiskohustus vormistatakse kokkuleppena maakondlikes jahindusnõukogudes, kuhu kuuluvad maaomanike, jahimeeste ja riigi esindajad. Jällegi lasub jahimeestel seadusest tulenev kohustus kahjud hüvitada.

Edasi tulevad suurkiskjad karu, hunt ja ilves. Karud teevad suure arvukuse korral liiga mesilatele ja jälle on tellimus jahimeestele küttida nuhtlusisendeid. Sama on hundiga ja karjakasvatusega. Ikka ja jälle kuuleme tapatalgutest kodulooma karjades ja palvet jahimeestele tulla appi.

Tellimusi lisandub aina juurde. Mõni aasta tagasi kirjutati seadusesse kalurite ettepanekul ja nõudmisel hallhülgejaht.

Hülgejahi traditsioonide taastamise kõrval meie saartel ja rannikul oli oluline osa hülge tekitatud kahjudel kalapüügile.

Rändlinnud tekitavad põllupidajatele ülisuuri kahjusid ja maksumaksja taskust hüvitatakse ainult osa neist. Lõuna poolt suruvad peale uued liigid, nagu šaakal, kes on samuti kiskja ja tekitab märkimisväärseid kahjusid lambakasvatajatele.

Märkamatult on jahipidamisest kui hobist saanud ühiskondliku tellimuse täitmine, mida võib juba ka tööks nimetada. Jahimeestel on seega tänapäeva ühiskonnas oluline roll täita – hoida tasakaalu looduse ja inimese vahel. Seda ei saa teha ainult tunnetuse ja emotsioonidega. On vaja teaduslikku lähenemist ja selleks ongi EJS valinud teadus- ja teadmistepõhise jahinduse suuna.

See tundub esialgu paljudele harjumatuna, aga praegune jahimees on ulukitele pigem kaitseingel.

Just jahimehed on need, kes jahindusnõukogudes tuletavad majandusmeestele meelde, et on ka pehmemad väärtused, mida tuleb hoida ja järgida. Meil on kohustus ühist ressurssi säästlikult majandada. Just jahimeeste huvi ulukite kui taastuva ressursi vastu kindlustab nende parima kaitse. Õitseb see lill, mille poole on inimene näoga.

Elu on näidanud, et kogukonnapõhised otsused on parima kvaliteediga ja ühiskondlikel alustel tegutsemine tagab läbipaistvuse. Praegu on just valdavalt MTÜ-d need, kes majandavad jahipiirkondadega. Eesti Jahimeeste Selts pooldab kogukonnapõhist jahindust. Õigus kaasa rääkida on eelkõige sellel, kes igapäevaselt kogukonnas toimetab.

TÕNIS KORTS Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

JA K ALALE

3

4 J A H I L E

JA K ALALE

MAALEHT 17 (1542) 27. aprill 2017

Ühine jaht toob rutiinist välja

SVEN ARBET

Margus Ameerikas BALTIC AGRO

Põllumajandustehnika müüjal Baltic Agro on välja kujunenud jahitraditsioon, kus sügiseti korraldatakse võtmeklientidele jahilkäiku. Ettevõtte arendusdirektori Margus Ameerikase sõnul sai jahi korraldamine alguse soovist, et põllumehed saaksid omavahel suhelda.

Baltic Agro alustas paarkümmend aastat tagasi erinevate põllumajandusnäituste külastamist koos klientidega, et põllumehi erialaselt koolitada. Sealt kasvas edasi muu laiem omavaheline suhtlemine.

“See on kindlasti rutiinist välja murdmine, kuhu on kutsutud põllumehed üle Eesti. Nad saavad rääkida nii hobist kui ka töödest-tegemistest. Sageli ei saa nad kuskil mujal omavahel kohtuda kui suurel jahil. Meile pole jahipidamine ainuke seltskondlik tegevus. Oleme teinud kalameestele merele väljasõite ja vaadanud rallisõpradest põllumeestega MM etappe lähimaades,” rääkis Ameerikas.

Otsitakse igapäevatööst vaheldust Jahipidamise kasuks rääkis tõik, et tihti on põllumees ka ise metsa omanik. Esimest jahti korraldades oli Ameerikas enda sõnul noor jahimees, toona võttis sündmusest osa 10–20 jahimeest. Praegu on ettevõtte jahiüritus populaarne põlumeeste seas ja suurematel jahtidel on olnud korraga väljas 50 kütti.

“Pole tahtnud suuremaks seda hulka ajada, sest siis pole enam lihtne jahti navigeerida – lisanduvad ju veel mehed-naised, kohalikud jahimehed,” selgitab Ameerikas.

“Meile on jaht eelkõige kliendisuhte hoidmise ja arendamise sündmus. Üks asi on igapäevaselt põllutarkust jagada, teine aga koos ennast hobide alal proovile panna. Olen tähele pannud, et ühiste huvidega inimesed sobivad väga hästi ja saavad juba poolelt sõnalt aru,” kiidab mees jahil valitsevat meeleolu.

Küsimusele, mida jaht korraldajale annab, miks seda teha,

vastab Ameerikas muiates, et muidu ei teeks, kui igaaastaselt ei küsitaks.

“Alati on huvilisi rohkem, kui suudame ühte jahti ära mahutada. Meie eripära on, et teeme jahti Eesti erinevates paikades ja üldjuhul on see ühepäevane üritus. Peame jahti nädala sees, tavaliselt toimuvad meestel omad jahid nädalalõpus. Need, kes jahist osa võtavad, pakuvad juba ise, et tulge järgmine kord ja tehke meie juures,” selgitas ta.

“Osaleja tahab teada, kuidas teised jahti peavad, kui palju mõjutab teine käekiri korraldust.

Mets on erinev ja loomade valik samuti, näiteks igal pool polegi hirve. Käisime mõned aastad tagasi Saaremaal hirvejahil ja mandrimeestel polnudki sellist kogemust, kuidas hirv võib ajujahi ajal käituda.”

Ameerikas räägib, et jahi korraldaja on kohalik jahiorganisatsioon, kellega kooskõlastatakse isegi see, milliseid loomi ja kui palju lasta võib. Näiteks valiklaskmise eesmärgil tuleb nii mõnigi tulevane trofeepull laskmata jätta.

Liha pole see, mille järele minnakse Ühine ajujaht on osalejatele huvitav, sest mehed ei lähe metsa liha pärast. Mõnigi kord on jahijumalanna olnud kitsi ning pole varem kokkulepitud looma lasta saadudki.

“Alati on kambas olnud kohalikud jahimehed. Ettevõte ei saa ise jahti organiseerida ja juhtida. Seda korraldab kohalik jahiorganisatsioon, kes on paikkonnas a ja o. Nemad tunnevad ja teavad oma piirkonna metsa.

Me ei saa minna võõrale maale ja hakata seal midagi korraldama. Tavaliselt oleme jätnud

Traditsioonid Jahimeeste aasta tähtsündmuseks saab lugeda üleeestilist jahimeeste kokkutulekut, mis toimub iga aasta erinevas kohas.

Jõulude ajal toimub pidulik jahirahu väljakuulutamine, millega soovitakse panna lõppevale aastale väärikat punkti.

Jahi algus kuulutatakse välja jahipasuna helide saatel. Erinevatel toonidel on erinevad tähendused, näiteks küttide kogunemine või jahi lõpetamine. Asjaosalised ütlevad, et jahipasunast hääle väljapuhumine on üsna keerukas, rääkimata kindla meloodia mängimisest.

Kuuseoks asetatakse uluki tabamiskohale. Jahi korraldaja paneb kütile, kes õnnestunud lasu tegi, kuuse- või männioksa mütsi vahele. Osal jahtidel valitakse jahi lõpus jahikuningas.

Suuresti on jahitraditsioone üle võetud Saksamaalt, palju on mõjutusi saadud pika jahitraditsiooniga Inglismaalt.

Põllumehed üle Eesti saavad jahil kokku, ühine supisöömine metsas kuulub traditsioonide hulka.

toitlustamise kohalike meeste ajada, kas siis jahiseltsi jahimajas või kohalikus turismistalus. Samas oleme lõunat valmis-

Hea teada: Tavaliselt on jahimehi 1% elanikkonnast, põllumeeste hulgas rohkem.

Soomes on jahimehi 5% elanikkonnast ja nendel on naiskütte sama palju kui meil jahimehi kokku – 15 000.

Jahist võtavad osa pädevad jahti pidavad inimesed, kellel on olemas kehtivad jahiload.

tanud metsas lõkkel. Seal proovime pakkuda suppi või teeme termostega varem valmis ja soojendame kohapeal. Õhtul oleme söönud päeval lastut, kuigi kindla peale minek on varasemalt lastud jahisaagi söömine,” rääkis Ameerikas jahi korralduslikust poolest.

Jahipidamisel on kindald reeglid Suure hulga inimeste metsa minemine koos püssidega vajab selgeid reegleid ja kokkuleppeid.

Ameerikase sõnul on jahil osalejad kõik dokumentidega jahimehed ja väga pädevad. Jahipäeva hommikul kontrollitakse enne metsa minekut kõigi püs-

sikandjate kehtivaid jahilubasid ja laskekatse tunnistusi.

“Jahikorraldaja, kes vastutab jahi eest, on tavaliselt kohalik mees. Tema instrueerib osalisi ja paneb mehed paika. Võõrale inimesele, kellel pole jahimehe paberid korras, püssi kätte ei anta,” räägib Ameerikas.

“Kütt peab alati veenduma, mida laseb, mitte et paneb paugu ära, kui kuuleb sahinat. Ohutuse tagamiseks lastakse üldjuhul looma, kes küttide vahelt ajust välja läheb. Ajujaht on kollektiivne üritus, kus reeglid on paigas ja joobes osalemist ei lubata. Pealegi võivad osalejaid kontrollida inspektorid, kes koos politseiga panevad jahilisi isegi puhuma. Seda on meil ka juhtunud,” lisas ta.

Ameerikas kinnitab, et tema ei tea ühtegi jahti, mis oleks halva ilma pärast ära jäänud. Kõik algab korralikust riietusest ja jalanõudest.

“Oleme isegi 20-kraadises külmas jahil osalenud, võib-olla oleme siis veidi varemalt küttimise ära lõpetanud. Väike vihm ei tee midagi, vihmasabin isegi summutab heli ja loom ei saa täpselt aru, kustpoolt paugud kostavad ning on seetõttu kergemini tabatav,” selgitas ta. “Oleme kahel korral jahi ära jätnud, seakatku esimestel aastatel, et ei toimuks potentsiaalset katku levikut, kas jalanõude või liiklusvahendi kaudu.”

JUULI NEMVALTS ajakirjanik

MAALEHT 17 (1542) 27. aprill 2017

J A H I L E

JA K ALALE

5

6 J A H I L E

JA K ALALE

MAALEHT 17 (1542) 27. aprill 2017

Jahilkäik teeb korraga kõhu tühjaks kui ka täis

SHUTTERSTOCK

Jahilkäimine on inimese DNA pärisosa ning absoluutse kindlusega ka Eesti toidualasesse komberuumi kuuluv korilusvorm. Jahilkäimine ja loomade küttimine toiduks käib alati koos austusega selle looma vastu, kes ohvriannina meie kõhud täidab.

Metsas käiakse nii jahil, seenel, marjul kui ka niisama hulkumas. Maailmakuulus kirjanik Lee Harper kirjutas oma legendaarses raamatus “Tappa laulurästast”, et on üldine arvamus, et inimene, kes niisama sihitult jalutab ja kolab, ei ole võimeline oma elus üldse millegi sihipärasega hakkama saama. Ehk siis metsa minnes peaks olema alati seenekorv, marjaämber või jahipüss kaasas.

Vähem on neid, kes püssi kaasa haarata saavad, kuid vähegi toitu armastava inimesena oleks tark leida endale kontakt, kellelt lastud loomade liha muretseda.

Hea metsloomaliha täidab kõhu nii füüsiliselt kui ka vaimselt.

Hea metsloomaliha täidab kõhu nii füüsiliselt kui ka vaimselt.

Jahileminek 21. sajandil tähistab nii metsas elavate erinevate loomakarjade hooldamist, toitmist kui ka neilt saadavate gastronoomsete maitseelamuste jälitamist. Meie metsade liigirikkus on rikkus ka pannil ja ahjus,

edasi meie suus. Metsloomaliha valmistamise oskus peaks/võiks meil kõigil olemas olla, seda nii ajaloolistel aga ka puhtalt gastronoomsetel põhjustel.

Metsloomalt saadud lihade maitse on erinev sellest, mida

Jõgeva nahavabrikus alustati nahkade parkimisega juba 1913. aastal. Üle 100-aastase traditsiooniga vabrikus toimub ka tänasel päeval kodumaiste Jõgeva nahavabrikus alustati nahkade parkimisega juba 1913. aastal. nahkade parkimine ja müük.nahkade Pargimeparkimisega lamba- ja metslooma Jõgeva nahavabrikus alustati juba 1913.nahku. aastal. Üle 100-aastase traditsiooniga vabrikus toimub ka tänasel päeval kodumaiste Kasutame vaid kvaliteetseid parkaineid.

Otse tootjalt tarbijale. Üle 100-aastase traditsiooniga vabrikus toimub ka tänasel päeval kodumaiste nahkade parkimine ja müük. Pargime lamba- ja metslooma nahku. nahkade parkimine ja müük. Pargime lamba- ja metslooma nahku.

Kasutame vaid kvaliteetseid parkaineid. Otse tootjalt tarbijale.

Kasutame vaid kvaliteetseid parkaineid. Otse tootjalt tarbijale.

TEENUSED TOOTED TEENUSED TEENUSED TOOTED Eestimaised naturaalsed ja ulukinahkade parkimine TOOTED TOOTED lambanahad allergiavabad

Eestimaised naturaalsed ja ulukinahkade parkimine Eestimaised naturaalsed ja TOOTED Eestimaised naturaalsed ja ulukinahkade parkimine allergiavabad lambanahad Värvitud lambanahad lambanahkade parkimine TOOTED allergiavabad lambanahad

allergiavabad lambanahad TOOTED (susside, kasukate jne jaoks)

Eestimaised naturaalsed ja Värvitud lambanahad lambanahkade parkimine Eestimaised naturaalsed ja Värvitud lambanahad parkimine kvaliteetsete allergiavabad lambanahad TOOTED Eestimaised naturaalsed ja lambanahkade parkimine Värvitud lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) Taimparknahad allergiavabad lambanahad TOOTED (susside, kasukate jne jaoks) Saksa parkainetega allergiavabad lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) parkimine kvaliteetsete Eestimaised naturaalsed ja Värvitud lambanahad Taimparknahad parkimine kvaliteetsete Eestimaised naturaalsed ja Värvitud lambanahad Taimparknahad Saksa parkainetega allergiavabad lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) Värvitud lambanahad Taimparknahad TEENUSED Saksa parkainetega allergiavabad lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) (susside, kasukate jne jaoks)

TOOTED TOOTED TOOTED TOOTED TOOTED Eestimaised naturaalsed kopranahkade müük ja TOOTED TOOTED lambanahad allergiavabad

Eestimaised naturaalsed ja kopranahkade Eestimaised naturaalsed naturaalsete jamüük värvitudja TOOTED Eestimaised naturaalsed ja kopranahkade müük allergiavabad lambanahad Värvitud lambanahad TOOTED allergiavabad lambanahad lambanahkade müük allergiavabad lambanahad TOOTED (susside, kasukate jne jaoks) naturaalsete ja värvitudja Eestimaised naturaalsed Värvitud lambanahad naturaalsete ja müük värvitudja Eestimaised naturaalsed lambanahkade Värvitud lambanahad allergiavabad lambanahad TOOTED Eestimaised naturaalsed ja Värvitud lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) Taimparknahad lambanahkade müük taimparknahkade müük allergiavabad lambanahad TOOTED (susside, kasukate jne jaoks) allergiavabad lambanahad (susside, kasukate jne jaoks)

Eestimaised naturaalsed Värvitud lambanahad Taimparknahad taimparknahkade müükja Eestimaised naturaalsed ja Värvitud lambanahad Taimparknahad allergiavabad lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) taimparknahkade müük Värvitud lambanahad Taimparknahad TEENUSED

allergiavabad lambanahad (susside, (susside, kasukate kasukate jne jne jaoks) jaoks)

Lambanahkade parkimine Värvitud lambanahad Taimparknahad TEENUSED Värvitud lambanahad Taimparknahad TEENUSED (susside, kasukate jne jaoks) TEENUSED Taimparknahad

Lambanahkade parkimine Värvitud lambanahad Taimparknahad TEENUSED Värvitud lambanahad Taimparknahad TEENUSED (susside, kasukate jne jaoks) TEENUSED Taimparknahad

Lambanahkade parkimine Lambanahkade parkimine TEENUSED Ulukinahkade parkimine Taimparknahad TEENUSED Taimparknahad TEENUSED

Lambanahkade parkimine Lambanahkade parkimine TEENUSED Ulukinahkade parkimine Taimparknahad TEENUSED Taimparknahad TEENUSED

(susside, kasukate jne jaoks) Lambanahkade parkimine Suur 49B, Jõgeva (+372) 50 58 581 Suur 49B, Jõgeva (+372) 56 222 760 Lambanahkade parkimine Suur 49B, Jõgeva Ulukinahkade parkimine (+372) 50 58 581 Lambanahkade parkimine Ulukinahkade parkimine Lambanahkade parkimine Ulukinahkade parkimine e-mail: skineks@skineks.ee TEENUSED Nahkade parkimisel kasutame (+372) 50 58 581 (+372) 56 222 760 TEENUSED kvaliteetset Saksamaa www.skineks.ee (+372) 56 222 760 Lambanahkade parkimine Ulukinahkade parkimine e-mail: skineks@skineks.ee Nahkade parkimisel kasutame Zschimmer and Schwarz parkainet.

Lambanahkade parkimine Ulukinahkade parkimine e-mail: skineks@skineks.ee Nahkade kasutame Ulukinahkade parkimine Nahkade parkimisel parkimisel kasutame kvaliteetset Saksamaa www.skineks.ee kvaliteetset Saksamaa www.skineks.ee kvaliteetsetand Saksamaa Zschimmer Schwarz parkainet.

Zschimmer and Schwarz parkainet.

Ulukinahkade parkimine Nahkade parkimisel kasutame Zschimmer and Schwarz parkainet.

Ulukinahkade parkimine Nahkade parkimisel kasutame

(susside, kasukate jne jaoks) Lambanahkade parkimine Lambanahkade parkimine Ulukinahkade parkimine

Lambanahkade parkimine Ulukinahkade parkimine Lambanahkade parkimine Ulukinahkade parkimine TEENUSED Nahkade parkimisel kasutame TEENUSED kvaliteetset Saksamaa

Lambanahkade parkimine Ulukinahkade parkimine Nahkade parkimisel kasutame Zschimmer and Schwarz parkainet.

Lambanahkade parkimine Ulukinahkade parkimine Nahkade kasutame Ulukinahkade parkimine Nahkade parkimisel parkimisel kasutame kvaliteetset Saksamaa kvaliteetset Saksamaa kvaliteetsetand Saksamaa Zschimmer Schwarz parkainet.

Zschimmer and Schwarz parkainet.

Ulukinahkade parkimine Nahkade parkimisel kasutame Zschimmer and Schwarz parkainet.

Ulukinahkade parkimine Nahkade parkimisel kasutame

oleme harjunud tundma farmiloomade puhul. Selles osas tuleks end koolitada, see tähendab süüa ja nautida.

MARTIN HANSON

Süteliha juurikate ja karulaugukastmega Vaja läheb n suuremat tükki uluki kaelaliha või fileed (põder, kits, siga) n meresoola n musta pipart n kadakamarju n oliiviõli n koorimata kartuleid n koorimata porgandeid n koorimata peeti n koorimata maapirni n kapsalehti n lillkapsast n karulauku n küüslauku n sibulat n kookospiima n valget veini n sidrunimahla n palsamiveiniäädikat n tilli Valmistamine Lõika lihast paksemad, umbes 2,5 sentimeetri paksused viilud ja maitsesta need soola, värskelt purustatud pipra ja kadakamarjadega. Nirista peale ka natuke oliiviõli ja lase lihal selles segus pisut marineeruda.

Pese kõik juurviljad hästi puhtaks, kuid ära koori. Paki kartulid, porgandid, peedid ja maapirnid kõik eraldi fooliumisse, nirista enne fooliumi kokku keeramist “pakkidesse” oliiviõli, raputa meresoola ja pipart. Peetidele piserda juurde ka veiniäädikat. Pista juurikad

süte vahele valmima. Kapsalehtedest lõika pikuti kahe sentimeetri laiused ribad, millest keeruta fooliumisse kokku “linnupesa”, mille keskele aseta paar lillkapsaõisikut. Maitsesta kapsad soola ja pipraga, nirista peale pisut õli ja sidrunimahla.

Keera foolium kokku ja pista sütele valmima. NB! Pane fooliumi alati vähemalt kaks kihti.

Mikserda karulauk, küüslauk ja sibul õliga siidjaks massiks ning pista kastmepatta madalal tulel valmima. Sega segu pidevalt, et see ei kõrbeks. Viie minuti pärast maitsesta soola ja pipraga ning vala hulka pokaal valget veini. Hauta umbes 20 minutit, et enamik alkoholi oleks veinist kadunud. Pärast seda lisa kookospiim ja hauta kaste valmis.

Seejärel võta ette liha: aseta liharibad järjest otse kuumadele punastele sütele valmima.

Valmista liha ühelt poolt nii kaua, kuni see laseb ise söed lahti, pärast mida keera liha teistpidi ja korda protsessi. Liha valmib umbes 6–7 minutiga.

Lase sel pärast sütelt tõstmist natukene taheneda.

Serveerimisel lõika liha pikkupidi ribadeks. Serveeri koos kapsapea ja muude juurviljadega, nirista peale kastet.

martin.hanson@delfi.ee

Head isu!

VÄRSKE JA EESTIMAINE SEALIHA VAJANGU PEREFARMIST:

 Sealiha al 2,29 €/kg   Grilltooted al 2,95 €/kg  HINNAKIRI ÜLEVAL:

www.omaporsas.ee MEIE LIHAPOED:

Rakveres Vaala keskus Lõõtspilli 2 Rakveres Pikk tn 11 Tabasalus Klooga mnt 5a Tallinnas Mustamäe, Nõmme ja Lasnamäe turul

J A H I L E

MAALEHT 17 (1542) 27. aprill 2017

JA K ALALE

7

Norra nõiub kalamehe ära KALLE KALJUSTE

Need, kes soovivad kogeda kalapüügil saagi rohkust koos lummava maastikuga, valivad sõidu Norra. Kes lähevad Norras kalastama põhja poole, saavad polaarsuve valgusele lisaks võimaluse kala püüda ka öösel – pimedaks ei lähegi.

Tõnu on sõpradega Norras kalaretkel käinud seitse korda. Sellel suvel plaanib ta käia Norras suisa kaks korda. Vastuseks küsimusele, mis teda Põhja-Norra ajab, muigab Tõnu, et kui isegi seda teaks. “Tahtmine kala püüda ja ilus loodus, sest suvel on Põhja-Norras ilus aeg – polaarala valged ööd. Kuigi nii suurt kala nagu Eestis, pole Norras veel spinninguga kätte saanud,” rääkis mees, kelle sõnul on Norras võrguga raske püüda, sest ranniku ääres on vesi väga sügav ja ei tea õiget kohta, kuhu võrk sisse lasta.

Kindlasti peaks võrguga püüdja endale kalapüügiloa taotlema, mida spinninguga merest püügil vaja pole. Kindlasti tuleb kala püüdes jälgida alammõõtu.

Esimestel reisidel, mis Norra viisid, püüdis Tõnu kaldalt kalu, kuna reisi ajal sõideti palju ringi ja vaadati muud eluolu ka. Praegu laenutab seltskond kohapeal paadi ja elab ühes mökk’is nädal-poolteist paigal.

“Niisama pole mõtet paati laenutada, ikka koos mökk’iga, kus on sügavkülmkirst kala külmutamiseks olemas,” selgitas Tõnu. Ta räägib, et ühes populaarses kalapüügi peatuspaigas, Uloya saarel, Tromsø lähedal, pakuti kala külmutamiseks kalatöötlemistsehhi. Seal asuv sügavkülmakamber oli vähemalt 100 ruutmeetri suurune kõrge laega ruum.

Reis algab peatuspaiga otsinguga Tõnu sõnul sõltub majutuspaiga ja paadi valik suuresti rahakoti paksusest. “Hind majutusele ja paadile on kõige alus. Kõrgema hinna eest saab parema majutuskoha ja paadi ning kaunima looduspaigaga püügikoha,” on mees veendudnud.

Sobiva koha leidmisele järgneb pikk ooteaeg. Kes tahab majutust ja paati tuntud kalarohkesse kohta, on pidanud ootama isegi kaks aastat ning see ei tarvitse olla kõige odavam variant.

“Mina olen ikka aastase ooteajaga saanud. Viimases kohas tuli ühe inimese maksumus 325 euro kanti ja kandsime kulud nelja inimese peale. Algul maksad väikese osa sisse ja kui ülejäänud osa ei maksa, kaotad sissemaksuraha,” manitseb Tõnu kalastusplaane tõsiselt võtma.

Paadi laenutamine on suuresti õnnemäng. Sageli pole majutuspaiga reklaamis paadist pilti, teada on üksnes veesõiduki pikkus ja mootori võimsus.

Ohutus – mida silmas pidada?

Veeohutuse ABC algab ikka päästevestiga. Seaduste järgi ei pea paadis olijal päästevesti seljas olema ja seetõttu paigutatakse need kahjuks tihti paati kuskile kinnisesse laekasse, nii-öelda jalust ära. Kui veesõiduk ümber läheb, on neid sealt keeruline, kui mitte võimatu kätte saada.

Meie arvamus on, et päästevest peaks vee peal liigeldes alati seljas olema või siis vähemalt käeulatuses. Kui tunnete, et ohu tase mingil põhjusel tõuseb (äikesetorm, suur laev möödub teist jne), siis saate vesti kiiresti selga panna.

Ohutuse teine tähtis osa on otseses ja kaudses mõttes kaine mõistus. Veele minnakse puhkama ja meie kultuuris paraku assotsieerub puhkus tihti alkoholi tarbimisega.

Paadi juht ei tohiks üldse napsutada ja peab teistel pardal olijatel silma peal hoidma. Kuigi seaduste järgi võib väikelaeva kaptenil 0,5-promilline joove olla.

Hoolega tuleb hinnata ilma- ja veeolusid, ajal, millal veekogule minnakse, ja ka ilmateadet, millal plaanitakse sealt ära tulla.

Isegi kui teate, et teie paat on C-kategooria veesõiduk, mis peaks kannatama kahemeetrist lainet, aga tunnetate, et targem oleks sellise lainega mitte merele minna, jätke kindlasti paadisõit tegemata.

Kes tahab majutust ja paati tuntud kalarohkesse kohta, on pidanud ootama isegi kaks aastat.

INDREK HÄRM IFB Baltic OÜ juhataja

Karm mägine loodus nõiub kalastaja ära.

“Tunnustatud kohtades on suured alumiiniumist paadid, millel on korralikud navigatsiooniseadmed ja vähemalt 50–55-hobujõuline mootor. Väiksemas

Hea teada: Norrast võib kalastaja kaasa tuua 15 kg fileed, lisaks trofeekala, mis ei tohi olla tükeldatud.

kohas ei saa kindel olla, et tegu pole 60-aastaste paadiköksudega, kus mootor jupsib ja paati peab rullikutega käsitsi kaldast üles vedama, sest suured mõõnad-tõusud veaksid muidu paadi ära,” räägib ta.

Marsruuti plaanides on Norra sõiduks võimalusi kolm-neli, riikidest kas Soome või Rootsi kaudu. Stockholmi kaudu sõites tuleb arvestada, et kaks ööd läheb merel kaduma. See-eest satutakse Kesk-Norra, kus on korralikud püügikohad ja piisavalt kala. Lõuna-Norras pakutakse merel kalastuseks vähem kohti.

Samas saab kaldalt püüki teha igal pool.

Kalapüügivahendid olgu tugevad Tõnu jutust selgub, et kõige targem on püügiriistad kodunt kaasa võtta. “Ilmselt saab kalapüügivahendeid ka kohapeal

laenutada. Ma ise pole sedasi küll teinud. Vaja läheb tugevaid ritvasid, et trolling’ut (landi järele vedamist) ja sikutiga püüdes pilking’ut teha,” räägib Tõnu.

Trolling’ut kasutatakse paltusepüügil kindlal sügavusel (kuni 30 meetrit). Paltus hoiabki ennast sellisel sügavusel või veidi lähemal. Selleks et lanti nii sügavale saada, on hea kasutada teist landitüüpi, wobbler’it, millel on “suur lõug” ja suuri raskuspeadega silikoonlante – need viivad landi vajaliku sügavusega vette.

Veel vajatakse põhjas kalapüügil olles tugevat tamiili või kalapüüginööri. “Lisaks kasutame spetsiaalseid lante, kaaluga kuni pool kilo või raskemaidki. Meil siin Eestis sellistega kala ei püüta. Neid raskeid lante tuleb vette lastes õõtsutada,” selgitas Tõnu.

“Landi valid vastavalt püügikohale ja jälgid, milline on ilm.

Kergemat lanti on tugeva tuulega kalavõtualasse raske viia.

Lanti vette lastes pead alati arvestama, et see püsiks õigel sügavusel ning tuul ja hoovused paati kõrvale ei kannaks. Ise eelistan püüda kergema varustusega, loopides 40–60-grammiseid lante umbes 50 meetri raadiuses ümber paadi, et sportlikku põnevust säilitada,” lisas ta.

Millist kala minnakse püüdma?

Kalamehe sõnul võib suur kalaõnn inimese paadis lausa metsikuks ajada ja siis ta aina tõmbab ja tõmbab kalu paati. Tõnu teab rääkida, kuidas ühel retkel sai meestel paadis bensiin peaaegu enne kaldale jõudmist otsa, sest kalalast, mida välja tõmmati, tegi paadi nii raskeks.

“Eks selget pead on sellisel juhul üsna raske hoida. Inimesel silmad lausa hiilgasid peas ja

ta oli kui transis,” kommenteeris Tõnu saidaparve kohanud meeste juhtumit.

Tema sõnul ongi peaasjalikult püütud turska ja saidat. Esimest on mitmeid erinevaid alaliike, kuid kindlasti minnakse sinna püüdma paltust.

“Minu arust on põhjas püütud kaladest kõige maitsvam siiski kasskala, inglise keeles satlantic wolffish (merihunt). Teda on hea ära tunda mustade triipude järgi hallil taustal. Lisaks on kalal hirmuäratav omapärane hambumus.

Veel püüame meriahvenat (punaahven) ja merilutsu, mis on samuti väga maitsev,” räägib mees ja näitab kätega vahemaad (30 cm), millise pikkusega saidakala on hea püüda. Sellisest teed kaks fileed ja praed kohe – nii on kõige maitvam.

JUULI NEMVALTS ajakirjanik

8 J A H I L E

JA K ALALE

MAALEHT 17 (1542) 27. aprill 2017

Mida haugi püüdmisest teada?

Täismõõdus haugi ainukesed looduslikud vaenlased on suuremad haugid ja inimesed. Tema saagiks on kõik, mis temast väiksem ja liigub, kaasa arvatud enda liigikaaslased.

Haug on üks laiemalt levinud kalu Eestis, talle sobivad erinevas mõõdus järved ja jõed, kuid ka riimveeline rannikumeri. Elukeskkonna suhtes ei ole ta erinevalt paljudest teistest kaladest väga valiv, taludes kõikuvat veetemperatuuri (0,1–30 °C ), soolsust ja vee sogasust.

Haugi kasvutempo on väga erinev, sõltudes keskkonnast.

Keskmise täiskasvanud haugi pikkus on 50–100 cm ja alammõõt Eestis 45 cm. Emased kasvavad tavaliselt isastest tunduvalt suuremaks, üle kümne kilo kaaluvad haugid on juba haruldased. Kümme kilo on see maagiline piir, mille ületamisest paljud kalamehed unistavad.

Hea tava on sellised kalad pärast kiiret mõõtmist, kaalumist ja pildistamist tagasi vette lasta, neil on oluline roll liigi taastootmisel. Haug on tavaliselt esimene saak alustaval spinningistil ja tavaliseim kaaspüük ükskõik millise teise kala püüdmisel. Kaaspüügina võib haug väga

tüütu olla, tihti rebib ta oma teravate kolmerealiste hammastega tamiili katki.

Tihti võib sama haug niimoodi korduvalt rünnata. Kui see sama kala kuidagi lõpuks ikkagi kätte saada, on ta pea alati iseseisvalt konksust vabanenud. Et sellist katkihammustamist vältida, tuleks haugipüügil kindlasti kasutada trossi. Haugitrosse tehakse väga erinevatest materjalidest ja see, millist valida, sõltub kalamehe eelistusest ja püügiviisist, tänapäeval ka rahakotist.

Harrastuslikest püügivahenditest püütakse meil haugi jäävabast veest peamiselt spinninguga, lendõngega ja elussöödaga. Nendeks püügivahenditeks on vaja kalastusluba, mis ei ole kallis ja mida saab osta nii päevaks kui ka kogu aastaks. Harrastajad alustavad tavaliselt spinningupüügist, see on kõige lihtsam ja taskukohasem.

Spinningu soovitatavaks pikkuseks on 2,1–2,7 m ja selle test sõltub landist, millega kavatsetakse püüdma hakata. Kõige tavapärasem haugipüügiks kasutatava ridva test on 10–30 g. Landi ja püügiviisi järgi tasub valida ka spinningule ketas.

Tavaliselt sobivad haugipüügiks keskmise suurusega kettad, Shimano mõõtkava järgi 2000– 4000 suuruses. Püügiks tasub eelistada nööri jämeduses 0,15– 0,25 mm, see on tavaliselt mono-

RAUNO VOLMAR

Hea teada:

Spinninguga haugipüügiks sobivad väga erinevad landid, sest haug on valmis ründama kõike, mis liigub ja millest tal jõud üle käib.

fiilist tugevam ja jäigem. Ka monofiili võib kasutada, siis peaks jämedus algama 0,3 mm. Nööri või monofiili jämedus võib muidugi neist soovitustest oluliselt erineda, sõltudes konkreetsest püügiviisist.

Spinninguga haugipüügiks sobivad väga erinevad landid, sest haug on valmis ründama kõike, mis liigub ja millest tal jõud üle käib. Näiteks hommikuti ja õhtuti, kui päike terava nurga

alt paistab, sobivad püügiks hästi nn lusiklandid, nende helk võib haugi kaugelt kohale meelitada.

Teinekord võivad hästi toimida pöörlevad landid. Need tekitavad tugevat vibratsiooni, millest haug oma saagi tabamisel juhindub. Kui vesi on jahedam, liiguvad suured haugid madalamasse vette, et seal oma saaki varitseda. Tihti on roostiku vahelt või vetikate keskelt ainuke võimalus haugi tabada nn rohuvaba landi-

Haugipüügi keeluajad Eestis jäävabast veest: n merest 1. märts kuni 30 aprill; n Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest 15. aprill kuni 15. mai; n Võrtsjärvest 15. märts kuni 15. aprill; n teistes siseveekogudes 15. märts kuni 10. mai.

Haugi alammõõt on suletud suuga kalal mõõdetuna ninamiku tipust sabauime lõpuni 45 cm või siis kuni keskmiste sabakiirte alguseni 40 cm. Kala loetakse mõõduliseks, kui vähemalt üks neist mõõtudest on võrdne või ületab alammõõtu.

ga. Lanti paadiga järele vedades on eelistatuim wobbler’iga püük.

Osa wobbler’itega on võimalik püüda ka madalas vees. Tavaliselt on nende sukeldumissügavus märgitud landikarbile.

Eestis on järjest populaarsemaks muutunud nn jerk-püük.

Selleks kasutatakse spetsiaalseid suuri lante, mis tulevad vee pealt või veepinna alt ning mida mängitatakse ridvaga nii, et need imiteeriksid haavatud kala. Sellise

püügi teeb väga atraktiivseks, et tavaliselt näeb efektselt, kuidas kala lanti ründab.

Jerk-püüki on võimalik harrastada ka tavavarustusega, siis tuleks eelistada väiksemaid lante. Suurte jerk-lantidega (mis kaaluvad kuni 200 g) püügiks on vaja erivarustust. Paljud kalamehed ainult suurte lantidega püüavadki, arvates et see tagab suurema saagi. Osaliselt see kindlasti nii on – väikesed haugid suuri lante ei ründa. Samas, suured kalad võivad vahel hoopis väikeseid lante eelistada.

Landi värvist olulisem on landi mäng. Et see õige mäng leida, tuleb katsetada erinevate lantidega ja neid omakorda erinevalt mängitada ja pausitada. See muidugi ei tähenda, et värv üldse oluline poleks. Selge läbipaistva veega võiks eelistada naturaalseid värve, mis meenutavad haugi looduslikku saaki. Halva nähtavusega vees on kindel eelis erksatel värvitoonidel, sest neid on paremini näha.

Haugipüük on üks lihtsamini planeeritav kalastusturismi püügiviis. Suurepärased võimalused kalastamiseks on kõigis meie naaberriikides, kuid enne tasuks ennast kurssi viia kohalike kalastusreeglitega, mis võivad meie omadest oluliselt erineda.

RAIKO JÄÄRATS kaasautor

PETERBURI MAANTEE SALMO

NÜÜD VEELGI SUUREM!

Pärast möödunud aastal toimunud kolimist ning mõne kuu pikkust tegevuspausi on Peterburi maanteel asuv Salmo kalastustarvete kauplus juba mõnda aega avatud. Uus pood asub samas majas kus varemgi, ainult nüüd on sissekäik kümmekond meetrit Ülemiste poole.

Kaupluse kolimise uuele pinnale tingis asjaolu, et vana, Peterburi mnt 2f hoone ja selle uue juurdeehituse ühendus oli projekteeritud läbi Salmo vana kaupluse müügisaali.

Ehitustööde tõttu läks pood vanas asukohas kinni juba möödunud aasta juulis ning uuel pinnal tehti uksed lahti oktoobris. Nagu öeldud, asub uus kauplus samas majas, ent uues korpuses. Aadresski on endine – Peterburi maantee 2f.

Mis on uuel pinnal muutunud? Pood on nüüd endisest suurem (väljapaneku all on praegu veidi üle 400 m2), mis omakorda tähendab veelgi paremat kaubavalikut. Uus müügisaal on avaram, õhku ja valgust on rohkem, kõik on ilus, uus ja puhas. Juurde tuli ka kõrgust, nii et nüüd saab pikemaid ritvu julgemini lahti tõmmata ja proovida, kuidas need kätte istuvad.

Teiseks suuremaks uuenduseks on logo vahetumine – endise „Salmoga kalale” asemel on nüüd kasutusel lihtsalt „Salmo” (hoone katusel on veel vana „Salmoga kalale” logo).

Poe nime ja logo vahetuse tingis kõigi kaupluste nimede ja stiilide ühtlustamine üle terve kontserni. Nüüd on nii, et ole sa kas Tallinnas, Riias või kus tahes – kõik Salmo poed leiad üles ühe ja sama Salmo logo järgi.

Liikluskorralduse muutumisega on mõnevõrra muutunud poeesisesse parklasse keeramine. Nimelt peavad mööda Peterburi maanteed Ülemiste poole sõitjad vasakpöörde sooritamiseks läbima lühikese maa-aluse tunneli, tulles uuesti maa peale juba kaupluse lähedal, seejärel tegema

tagasipöörde ning siis juba poe ette (sinnasamasse, kuhu varemgi) keerama. Üldiselt on ligipääs igati mugav – autoga saab sõita otse treppi, poe ees asuvas parklas on alati vaba ruumi ning klientidele on reserveeritud eraldi parkimiskohad.

Mis muutunud ei ole, on väga kvaliteetne teenindus (Salmo on üks valdkonna suurepärase klienditeeninduse standardi loojaid ja hoidjaid Eestis) nii Peterburi maantee kui ka kõigis teistes Salmo poodides. Ole sa alles algaja kalamees, kalapüügipisikuga raskel kujul nakatunud fanaatik või hoopis õngeritva vajav puhkaja, spinningu-, õnge-, fiidri- või mõne muu püügi mees – Salmo poodidest saab abi igaüks.

Tule kohale, uudista ja julge ainult küsida.

2017. aasta kevadsuvel ootavad Salmo poodides kliente ka mitmed uued tooteuudised ja -üllatused. Märkimisväärselt uueneb näiteks Lucky Johni kaubamärgi all pakutav spinninguvarustus. Lisaks tuliuutele söödavatele võdikutele ja vobleritele tulevad sel aastal sama kaubamärgi alt müügile spinningurullid, ridvad jm – põnevat avastamist jätkub igale spinningusõbrale. Täpsema pildi saab kalastushuviline kõigist neist asjust ette aga ikkagi siis, kui sammu lähimasse Salmo kauplusesse seab – oma silm on kuningas!

Endiselt on Salmo kauplustes saadaval väga suur valik ritvu ja rulle erinevate püügiviisidega tegelemiseks, rakenduste komponente, lante, abivahendeid, peibutussöötasid (peale Salmo ja Sensase sellest aastast ka Mondial), riietust, jalatseid, abivahendeid, esmavajalikke matkatarbeid jmt. Olemas on ka konksusöödad: ussid, kärbse- ja sääsevastsed. Kogu mõnusaks kalaretkeks vajaliku varustuse saab Salmost, õnne ja ka natuke teadmisi peab endal olema.

Tere tulemast Salmo kalastustarvete kauplusesse!

Maikuu kampaaniad Salmo kauplustes: PÜSIKLIENTIDELE:

Rull Diamond Spin 6 (art 1820FD, 1830FD, 5320RD, 5330RD) –25% Ritv Diamond Jig 35 (art 5513-228, 5513-248, 5513-270) –25% Kostüüm Norfin Light Shell (art 518000...) –25% KÕIGILE KLIENTIDELE:

Ostes 2 Lucky Johni voblerit, võnkuvat või pöörlevat lanti või võdikut, saad samasse gruppi kuuluva kolmanda odavaima toote tasuta.

Salmo esinduskauplused asuvad Tallinnas Mustamäe tee 50 ja Peterburi tee 2f ning Tartus Riia 140c.

Veeb: www.salmo.ee Facebook: Salmoga

MAALEHT 17 (1542) 27. aprill 2017

J A H I L E

JA K ALALE

9

10 J A H I L E

JA K ALALE

MAALEHT 17 (1542) 27. aprill 2017

tuna550

ustelt üks on sõiduomad rimaid. pa si as kl oma ineid Kere lõikab la ugu pa ei , sujuvalt . ega pritsi vett

Tugevad

! a g a n in h r e p u s

alumiiniumpaadid TUNA 800 HT

Kvaliteetpaatide maaletooja aastast 1996

L TUNA 600 DC-A

L TUNA 500 CC -A

TUNA 460 DC

TUNA 410 CC

Kaatrite müük, hooldus ja transport. Bell-Marine OÜ Kloostri tee 6a (Pirita), telefon 504 4188, sulev@bellmarine.ee Professionaalne töökoda: Haapsalu mnt 9a, Rummu, Harjumaa , telefon 372 5167944 www.BellMarine.ee

J A H I L E

MAALEHT 17 (1542) 27. aprill 2017

Paati vali otstarbe järgi

Küsimusele, millised on praegusel ajal populaarseimad paadid, vastas Kalastuspood OÜ juhataja Taavi Salumets, et kõik sõltub paadi hinnast ning transportimise ja hoiustamise omadustest.

“Populaarsemad on meie kogemuse põhjal PVC-paadid, järgmisena tulevad plastikpaadid ja viimasena alumiiniumkaatrid. Hinnatud on viieaastase garantiiga Dulkan PVC-paadid, mis sobivad nii kalameestele kui ka veemõnusid nautivatele inimesele,” ütles Salumets.

Tunne oma vajadusi IFB Baltic OÜ juhataja Indrek Härm lisas, et kuigi paljudele assotsieerub kummipaadiga vana vene roheline kummipaat, on nende paatide aeg tegelikult juba ammu läbi. “Tänapäeval on materjalid tublisti edasi arenenud. Kummi asemel kasutatakse armeeritud PVC-kangast, mis on erakordselt tugev ja kulumiskindel. Paatide eluiga on pikenenud isegi 15–20 aastani. Plastikpaatide seas on enim levinud klassikalised aeru- ja mootorpaadid. Hind jääb reeglina alla 2000 euro, sellega saab sõita rannikumerel, Peipsil ja Emajõel, rääkimata väikestest järvedest ja jõgedest,” selgitas Härm.

“Paadi valikul tuleb esmalt selgeks teha, millisel veekogul peamiselt sõidetakse,” ütles Härm ja lisas,

TERJE LEPP

Kui paati kasutatakse laevatataval veekogul, tuleb veesõiduk registreerida liiklusregistris ehk ARK-is.

et arvestama peab sellega, mitu inimest paadis olema hakkab ja mida seal tegema hakatakse.

“Kui paati kasutatakse laevatataval veekogul, tuleb veesõiduk registreerida ARK-is. Tuleks uurida, kas soetatav veesõiduk ikka vastab kõikidele vajalikele nõuetele, et registreerimine võimalik oleks. Kui paati kasutatakse aga lihtsalt lõbusõiduks, võiks jälgida, mitu inimest maksimaalselt paati minna võib.

Kui paati kasutatakse aktiivselt kalastamiseks, siis kaks inimest paadis võivad teineteist segama hakata, isegi kui maksimaalselt lubatud inimeste arv paadis võib olla näiteks neli. Lõpliku otsuse tegemisel soovitame pöörduda spetsialiseerunud paadimüüjate poole. Kui sooritada ost ehituspoest, kus teenindaja reeglina teemat ei valda, võib valikuga mööda panna,” selgitas ta.

Kummipaat sobib kõikidele veekogudele, lihtsalt tuleb vali-

da vastava suurusega ja kategooriaga paat. “See on isegi ohutum paljudest plastikpaatidest. On olnud juhtumeid, kui plastikpaat on ümber läinud, näiteks nakkevõrgu veest välja tõmbamisel, seda siis, kui paadis olevad inimesed lähevad kõik ühte paadi serva. Kummipaati nii lihtalt ümber ikka ei aja,” täpsustas Härm.

Hind sõltub materjalist Salumetsa arvates on parim paat Eesti karmidesse oludesse alumiiniumpaat, millel korralik V-kujuline põhi. “See, kellel pole alumiiniumpaadiks raha, valib plastikpaadi. Kellel plastikpaadiks raha pole, valib PVC-paadi,” lisas ta.

Härm aga soovitab tänapäevast armeeritud PVC-kangast jäiga vineerpõhjaga ja kiiluga kummipaati, pikkusega alates 3,3 meetrit.

“Sellise paadiga saab hea ilma kor-

ral sõita kõikidel Eesti veekogudel.

3,3 meetrit on miinimumpikkus, kus saab hakkama kaks kalameest, ilma et teineteist segama hakkaks.

On mootori paigaldamise võimalus, hind jääb 690–900 euro vahele. Selline paat mahub pea kõikide autode pagasiruumi ja teeb paadipidamise võimalikuks ka korteris elavale inimesele,” selgitas Härm.

“Tänavu on esmakordselt Eesti turul alumiiniumkaatrid, mis on mõeldud tõsisemale hobikalamehele,” ütles Salumets. Nende hinnad hakkavad 13 550 eurost ning koos paadimootori, treileri ja kaardiplotteriga jääb hind suurusjärku ca 25 000 eurot. Härm lisas, et populaarsed on bensiinimootorid, mille paljud asendaksid elektrimootoriga, kui suudetaks toota aku, mis oleks kompaktne ja suure mahutavusega.

SIGRID SÕRMUS

JA K ALALE

11

Seadus näeb ette järgmise kohustusliku varustuse veesõidukis D-kategooria: 1. ujuvusvahend kandevõimega vähemalt 50 N; 2. tulekustuti, kui kasutatakse võimsamat päramootorit kui 25 kw, või sisemootorit; 3. pilsipump või hauskar; 4. tuled vastavalt rahvusvahelisele laevakokkupõrgete vältimise eeskirjale (COLREG) või laevatatavatel sisevetel liiklemise korrale. Vajalik ainult siis, kui liikled pimedal ajal; 5. ankur koos ankruotsaga; 6. pukseerimisots; 7. aerud või mõla; 8. udupasun või muu heliseade; 9. kompass; 10. jäätmekogumisvahendid.

C-kategooria paadis võib piirduda sama varustusega, kui kasutad veesõidukit D-kategooria piirides. See tähendab, et talitate paadiga nii, nagu see oleks D-kategooria paat. Kui sõidad C-kategooria paadiga kahemeetrise lainega või kuni kuuepallise tuulega, siis nõutav varustus lisaks D-kategooriale on selline: 1. päästerõngas või päästeling koos viskeliiniga 15–25 m; 2. päästevest kandevõimega vähemalt 100 N; 3. purjejahil ohutusvööd igale pardalviibijale; 4. kolm punast säratuld; 5. navigatsioonivahendid asukoha määramiseks ja navigatsioonikaart; 6. esmaabivahendid; 7. binokkel.

Eelnimetatu on nõutav, kui sõidate laevatataval veekogul. Paljud paadid on kasutusel väikestel järvedel ja jõgedel, kus ohutusvarustuse hulk ja selle kasutamine on iga inimese enda teha, mis tähendab, et keegi teilt seda ei kontrolli ega nõua ka kasutama. Sellisel juhul jääb ikka esmaseks elupäästjaks päästevest.

kaasautor

Saaremaa

Enimtunnustatud sõudepaadid Eestis!

Pakume uudistamiseks järgmisi mudeleid: • Kasse 455R Uus mudel!

• Kasse 430 • Kasse 430R

• Kasse 380 • Kasse 385R • Kasse Joll

NORDLINE PAADID hind alates 490 €, järelmaks alates 15 €

Toome paadi kohale!

10 mudelit: Pikkused 2,5 m; 2,8 m; 3,0 m; 3,3 m; 3,8 m; 4,1 m; 4,2 m; 5,1 m

OÜ Kasse Paadid • tel +372 525 3937 • info@kasse.ee

www.kasse.ee

Vaata teisi mudeleid: www.paadipood.ee tel 505 5152 Klaasfiibermaterjali müük, remonditööd Tasuta konsultatsioon ja nõustamine

12 J A H I L E

JA K ALALE

MAALEHT 17 (1542) 27. aprill 2017

,"-"-& 0Ã ,BVQMVT 7PCMB )BBCFSTUJ 5BMMJOO