Jahile&kalale Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Ulukil on alati peatee!
Sügis 2021
Metsloomal on alati peatee Mitmel puhul näeme ja kuuleme, eriti ilmneb see aga Häirekeskusesse saabunud sõnumeid lugedes, et juhtide segadus olukorras, kus kokkupõrge metslooma ja sõiduki vahel on juba juhtunud, väärib täiendava selgituse jagamist. TEKST: EESTI JAHIMEESTE SELTS FOTO: SHUTTERSTOCK
Projekti toimkond ja looduseuurijad on koostanud kolmeetapilise, aga lihtsa otsustamise ja õigesti käitumise juhendi. Teabe kogumisel ja koondamisel on oma hindamatu sisendi andnud valdkonna spetsialistid Val Rajasaar, Jüri Tõnisson ja Lauri Klein. Nutiseadmete kasutamise ja positsioneerimise toe lisasid Jaan Villak Rakvere Jahindusklubist ja projektijuht Urmas Salmu. Nutiseadmete kasutajatele pole QR-koodi kasutamine mingi raskus. Nii avaneb kogu teave mugava lingina nutiseadme ekraanil, PDF-vormis faili saab kasutaja salvestada sedmesse. Esimesena avaneb juhis – kuidas käituda, kui õnnetus on juba juhtunud. Sellele järgneb teave selle kohta, kuidas pimedal ajal maanteel suurima lubatud kiirusega sõites metslooma märgata. n Kui märkate looma teel või teepervel, võtke kiirus maha ja lülitage sisse ohutuled. Oodake, kas esimesele loomale ei järgne ehk teine, kolmas jne. n Ärge üritage mööduda loomast eest või tagant, sest loom käitub ettearvamatult. n Mitte mingil juhul ärge üritage looma teelt või teepervelt eemale peletada signaaliga. Loom võib ehmuda ja liikuda ootamatus suunas. n Kui teie ees liigub aeglaselt ohutuledega auto, siis tuleb enne temast möödumist kindlasti veenduda, mis on ohumärgi põhjus. n Hämaras ja öösiti sõites jälgige teeservi ja vähendage kiirust. n Loomade silmad helendavad autotulede valgel ja nii on neid võimalik märgata enne, kui nad teele tormavad. Jälgimist nõudvaid objekte on pimedal teel küllaga. Valmis tuleb aga
olla ka ootamatusteks! Metsloom ei liigu sageli üksi, metskitsed ja metssead liiguvad mitmekesi, teatud aegadel aga karjadena. Aegu tagasi ei olnud harvad juhused, kui liikluses põrkasid kokku sõiduk ja mitu seapõrsast. Katk ja laes olevad küttimislimiidid on sigade seas teinud korralikult korrektuure, kuid ka metskitsed liiguvad mitmekesi, eriti talviti, kui koos on lihtsalt soojem. Nii nad sageli ka liiguvad – karjas! Tuleb üks, peab juht arvestama, et tuleb ka teine, kolmas jne. Liiga sageli loodetakse – minuga ju ei juhtu!
Aga juhtub … ja siis, kui seda kõige vähem oodata oskaks. Materjali, mis võiks olla huvipakkuv, oli oluliselt enam, kui avaldamiseks mahtus. Lisatud kalendris on peale suurulukite ka lindude ja kahepaiksete rändeajad ning nende aktiivsema liikumise perioodid. Loomulikult tuleb autojuhil olla valvas igal ajal ja kõigi ohtude ning elusolendite suhtes, kuid sellest kalendrist võib abi olla tavalisemate ohuolukordade ennetamisel. Teadmiseks, et kõik roomajad ja kahepaiksed on Eestis looduskaistealused liigid.
TA S U B T E A DA
Pärast kokkupõrget loomaga Peatage sõiduk teepervel ja lülitage sisse ohutuled. Kas õnnetuses sai viga inimene? Helistage viivitamatult numbril 112! Teie asukoht leitakse telefoni kasutajat positsioneerides automaatselt. Kas õnnetuses sai vigastada või surma vaid metsloom? Helistage numbril 1247 ja kirjeldage sündmuskohta. Kas metsloom lamab teel ja võib olla veel elus? Ärge minge talle lähemale kui 2 meetrit. Las seda teevad asjatundjad. Metsloom on ilmselgelt surnud, kuid looma keha paikneb ohtlikult sõiduteel? Kui metskitse või mõne väikeuluki puhul olete julgem, siis võite looma omal jõul teelt eemaldada. Seda ikka selleks, et järgmine sõiduk ei põrutaks samale kehale uuesti otsa!
Kitarri ja jahi vahel Ken Einbergi loodud laul “Alabama Watchdog” valiti viimatise Eesti Laulu poolfinaali. Valiti poolfinaali ja sai kraesse kirglikud süüdistused transfoobias. Nüüd astus Ken veel ühe sammu ja temast on saanud ahjusoe jahimees. Seega andis ta võimaluse arvata end seltskonda, mis verdunud silmil mööda metsi ragistab ja tulistab kõike, mis jääb suuruselt harvesteri ja põdrakärbse vahele. Ken Einberg ja muusika
FOTO: KEN EINBERG
TEKST: INDREK SILVER EINBERG
WELL DONE GRUPP OÜ – ÜLE 20 AASTA KOGEMUSI TURVATOODETE ALAL Kõik meie pakutavad relva- ja püstolikapid vastavad Eesti Vabariigi relvaseaduses kehtestatud nõuetele: 1. Püstoli- ja relvakapid on valmistatud vähemalt 3 mm paksusest terasest 2. Laskemoona hoiustamiseks on kappidele sisse ehitatud eraldi lukustatav laegas
RELVAKAPPIDE MÜÜK, AVAMINE JA HOOLDUS
3. Relvakapid on varustatud sertifitseeritud võtmevõi elektronlukuga Me ei paku relvakappe mööblilukkudega (kombinatsioon, kus lisaks elektronlukule on nn avariivõtmelukk – see on avatav sekunditega)
Well Done Grupp OÜ Tuuliku tee 4f, 10621 Tallinn
5 AASTA GARANT T IID
tel 506 8084 welldone@welldone.ee
www.welldone.ee www.seifid.ee
“Jah, jahimehed on stigmatiseeritud. Mõned kuulujutud, mis jahimeestest ringlevad, on ikka absurdsed ja kahjuks elujõulised,” tõdeb Ken ja lisab: “Jahimehena on see ka minu vastutus, et seda stigmat natukenegi hajutada.”
Sa oled läbi ja lõhki linnapoiss. Kuidas see nüüd siis tuli, et korraga jahimees?
sid austust, lugupidamist looduse vastu. Sellega koos ka kõva tahtmise jahimeheks saada.
Ja kuidas on?
Äge on! Peaaegu täpselt aasta eest, oktoobri teisel nädalavahetusel olin esimest korda ajujahil. Ning teadsin, et mina ei taha siit enam ära minna!
Said ka ise tulistada?
Tegelikult ei tulnud see äkki, sest huvi Ei veel. Ma ei olnud siis paberitega tekkis siis, kui olin alles päris väike. jahimees. Käisin ajajaks. Päris jahiVanaemaga suviti Hiiumaal käies oli meheks saamine on omaette “takisseal üks meie vanem sugulane. Tema tusriba”. Koolitus kestab paar kuud. hakkas jahil käima 12-aastaselt. Ühe- Siis koolieksamid ja seejärel riiklisõnaga – salakütt. Ometi olid ta jutud kud eksamid. Riiklikul eksamil kukjube põnevad. Temalt kuulsin esimest kusin esimese hooga läbi ja sain alkorda, et kui tahad metles teisel katsel tehtud. salt midagi saada, pead Eks seda materjali on Jahimehed on ka andma. Näputäis ikka paksult, mis tuleb soola või värvilised linstigmatiseeritud. selgeks saada. Ainudid puu külge, kus Metüksi lindude teema on saisa kodu on. Tema suur ja mahukas. Kauseletas, et napsusena metsa ei min- ged täpid mere kohal on tegelikult da, sest sa ei ela seal, vaid lähed kül- sõtkad ja vardid, aulid ja kosklad, la. Endalegi ei meeldi, kui keegi sulle ja see on valgustav kogemus, kui ospurjus peaga ukse taha sajab, eks ole. kadki korraga neil vahet teha. Lisaks Neid jutte oli teisigi ja need kasvata- tuleb sooritada laskekatsed, mis pole
üldse lihtsad. Selle-eest aga jube põnevad. Tilluke savitaldrik lastakse suure hooga lendu ja sa pead sellele umbes paari sekundi jooksul pihta saama. Nii 15 korda järjest ja tabada tuleb vähemalt seitset taldrikut. Ja seegi pole veel kõik, sest jahimehepaberid annavad ainult õiguse asuda relvaluba taotlema. Just sellega ma praegu tegelen.
Jahiga käivad kaasas veri, soolikad ja püssirohuving. Kuidas sa sellega hakkama saad?
Kütitud põtrade vanuse määramiseks lõigatakse neil lõualuu lahti. Esimest korda sellega toimetades tundsin väga lühikese viivu kestel tõesti midagi … nagu vastikust või? Aga see läks kohe üle ja rohkem pole seda tundnud.
Kuidas sinu muusikutest kaaslased su uut hobi vaatavad?
Ega nad selle tegelikust sisust suurt ei teadnud. Olen vahel selgitanud, kuidas jahti peetakse ja miks peetakse. Mil moel näiteks kogu ajujahi keeruline kaadervärk püsti pannak-
Mina lendan turistiklassis, kuid mu sõber lendab ESIMESES KLASSIS.
KUI TEIL ON VAJA TRANSPORTIDA MIDAGI VÄGA ERILIST, ÜKS-KORD-ELUS-LASTI, SIIS VÄÄRIB SEE PARIMAT HOOLT! MIDA ME TOODAME?
Valmistame vastavalt tellija soovidele ja mõõtudele sobilikke transpordikaste, -katteid ja/või vahtplastsisusid
MIDA ME MÜÜME?
Usaldusväärseid transpordikohvreid ja -tarvikuid Ages Partner OÜ · info@agescase.ee · Tel 5558 4333 ·
Ages Case
se ja kõigil on tekkinud huvi rohkem teada saada. Sest see ongi tegelikult huvitav! Nüüd on tehnilisi võimalusi, mis tulevad minuvanustele mõnes teises kohas rakendatult ka tuttavad ette. On ju päris põnev, et reaalajas saab jälgida ajajate liikumist ja küttide paiknemist. Peaks keegi ajajatest takerduma, saab teistele kohe edasi anda, et hoog tuleb maha võtta. Jaht on meid justkui jälle kokku toonud, kuigi olen ainus jahimees mulle tuttavate muusikute seas. Peaks kellelgi tulema idee, et saame kokku, siis jäädakse nõusse, eriti kui on sauna oodata. Aga ega veel ei tea, kas ja kes tegelikult kohale tulevad. Siis läheb lahti aga kõlakas, et Ken toob metsaliha kah ja kõik ongi kohal, kahvlid peos püsti.
Miks tänapäeva inimene ülepea jahile läheb?
See on looduses tasakaalu hoidmine. Kui me laseme kopral omatahtsi möllata, suudab see elukas hulga puid suretada, ilma neist ivagi söömata. Ta ujutab lihtsalt suured alad üle ja see käib tal väga kiirelt. Kobras
FOTO: KEN PÕDER
VEIKO ESULA RELVASEPP VEIKORELV OÜ 5348 3685 veikorelv@gmail.com Ridala, Aluste 87601 Põhja-Pärnumaa 6
Sügis 2021
on aga vaid üks loom meie pikast, pikast metsaloomade nimestikust. Terves looduses on nii, et kui kedagi on väga palju, siis kedagi jääb paratamatult väga vähe alles. Meie proovime tasakaalu hoida.
Miks aga sina jahti pead?
Ühelt poolt on see sellise toidu hankimine, mis ei ole toidulisandeid täis topitud ega pikalt kusagil tapamaja järjekorras kannatama pidanud. Jahimehena on mul see võimalus. Teisalt aga kõik need kombed ja traditsioonid, mis saavad elada tänu jahile. Nendega hoitakse austust looduse vastu. Kuusalu kandis, kus minul on võimalus jahil käia, võtab RMK sellise hoolimatu agarusega metsa maha, et loomadel polegi varsti enam kohta, kus elada. Vähemalt jahimeeste seas elab loodusest hoolimine aga edasi. Ehk on sellestki kasu. Hussar (Peeter Hussar, Eesti Jahimeeste Seltsi koolitaja) rääkis, et jaht on mõneti väga üksildane hobi – ühel hetkel on seal uluk ja oled sina. Te olete kahekesi ja üks jääb kohe elust ilma, täpselt nii nagu tuhat aas-
TA S U B T E A DA
Kui palju maksab jahimeheks saamine ja esialgne varustus jahimehe kursus – umbes 380 € eksamid – 24 € relvakoolitus – umbes 200 € relvaluba – 30 € relva soetamisluba – 30 € kasutatud töökorras sileraudne jahipüss – umbes 300 € kuuliga laetud padrun – alates 1,1 € odavam binokkel – 60 € odavam jahinuga – 40 €
tat tagasi. Minul ei ole veel seda üksikut hetke olnud. Aga kindlasti kasvatab see aukartust looduse vastu. Jahimehena olen ma võtnud vastutuse looduse ees, kohustudes teda austama ja hoidma, nagu minu pisike panus seda võimaldab.
Ken Einberg ja mets
Milleta ei maksa jahile minna? Jahimeest ilma jahipüssita või teatud juhtudel ilma vibuta juba ette ei kujuta, küll aga mängib sama olulist rolli ka kõik muu ehk nii seljas kui kaasas olev varustus. Millised riided ja abivahendid muudavad jahipidamise efektiivseks ning mugavaks? TOIMETAS: MARET LUUN FOTO: SHUTTERSTOCK
Kuigi erinevad jahipidamised nõuavad mõnevõrra erinevat varustust, on siiski teatud vahendeid, ilma milleta ei tohiks samme metsa jahile seada. Kui mõnda kaasavõetud abivahendit või riietuseset ka iga kord tegelikult vaja ei lähe, pole hullu midagi. Sama ei saa aga öelda vastupidise olukorra kohta.
Spetsiaalsed jahisaapad Kindlasti üks koht, kus ei tohiks koonerdada ega jahisaabaste pähe riiulist suvalisi jalanõusid võtta. Jahisaapad on teie jahivarustuse loendis kriitilise tähtsusega. Külmetavad, ebamugavust ja/või valu tundvad jalad saadavad teid tagasi sõidukisse kiiremini, kui oskate arvata.
Ohutusvest Lisaks elementaarsele vastupidavale ja ilmastikuolusid arvestavale riietuse-
8
Sügis 2021
le on jahimehele suureks abiks ka ohutusvest, mis on funktsionaalne muu hulgas erinevate taskute tõttu. Vesti taskud on mõeldud nii nutitelefoni, raadiosaatja, padrunite ja padrunihoidjate hoidmiseks kui ka vajadusel käte mugavaks soojendamiseks. Sarnaselt muu riietusega peaks vest olema hingav, vetthülgav ja tuulekindel.
Näomask, kindad ja vihmakeep Ilmastikutingimused võivad kujutada endast jahimeestele juba ammu harjumuspäraseid, kuid olulisi takistusi. Hüpotermia ehk alajahtumise vältimiseks peaks jahimehe lahutamatuks varustuseks olema nii korralik riietus, vastupidavad saapad kui ka lisaabivahendid, nagu näomask, kindad ja vihmakeep, mida on mugav kokku-lahti pakkida ja endaga kaasas kanda. Need ei lase kehale ligi niiskust ja aitavad välja juhtida ka keha toodetud niiskust ehk higi. Lisaks võimaldab näomask ka loomadele paremini ja märkamatult läheneda.
sus ja kergus. Lõikeriista võib jahimehel vaja minna väga erinevateks tegevusteks, mistõttu ilma selleta ei minda kunagi jahile.
Navigatsiooniseadmed Oluline on täpselt teada, kuhu te lähete, kus te parasjagu olete ja milline maastik teekonnal ette satub. Traditsiooniline kaart ja kompass on juba ammu standardvarustus, kuid ainult siis, kui jahimees teab, kuidas neid õigesti kasutada. Kahjuks on orienteerumine tänapäeval oskus, mida ei õpetata piisavalt. Mida aeg edasi, seda rohkem on GPS-seadmed hakanud traditsioonilisi kompassi ja kaarti asendama.
Rajakaamera Rajakaamera on jahimeeste jaoks suur abimees loomade vaatlemisel. 4G-rajakaamerate edastatud pildid ja videod võimaldavad sisuliselt reaalajas näha loomade liikumist ja tegutsemist nende söödakohal või teistel turvatavatel objektidel.
Nuga ja/või multitööriistakomplekt
Kaugusemõõtja ja/või binokkel ning taskulamp
Mõned jahimehed eelistavad fikseeritud teraga nuge, teised kokkupandavaid ning tihti on varustuses rohkemate võimalustega multitööriistakomplekt, mis sisaldab ka näiteks saagi, kruvikeerajat ja kääre. Fikseeritud teraga noa eeliseks on suuremad terad, tugevus ja lihtne hooldus. Kokkupandava teraga nugadel aga kompakt-
Kuna inimsilm pole kõikvõimas, vajavad jahimehed ka visuaalseid abivahendeid, mida leidub ka Eesti kauplustes väga erineva hinnaskaala, omaduste ja võimsusega. Allikad: gameandfishmag.com; zerotohunt.com
www.rajakaameramüük.ee
PARIM RAJAKAAMERA ON SEE, MIS TÖÖTAB 279 € 345 € PAKETT • kõik ühest kohast ning kaamera kohe töökorras (kaamera on seadistatud, kaasa tuleb SIM-kaart koos aastase andmesidega ja väline toiteaku) • Kaamera hind ise koos mälukaardi ja toitekaabliga, eelseadistatud, 199 € • Eestikeelne menüü ja juhend • Kaks antenni – tagab tugeva levi • Sisseehitatud GPS • • Tehniline tugi ka tulevikus • Silmale nähtamatu välk • Kiire reageerimisaeg 0,35 sek
pilvelahendusega 215 € • Pildid otse telefonirakendusse • Kõrge kvaliteediga 24 MP pildid • Kõige uuem mudel • otse telefoniga ning naudid kasutamist
Müügipunkt Männikul Trapi tee 3, T–P 11.00–18.00
tel 5786 7535 info@rajakaameramuuk.ee
Paneme vorstid ritta Põdral maja metsa sees, väiksest aknast ... Kui ma viimati sest väiksest aknast sisse vaatasin, nägin veel väiksema köögilaua taga istumas jahimeest, jalg üle põlve. Jahimees ütles: “Ega põder pole sul mõni kägu, kes puu otsa ronib ja ajudele käib! Põder on majesteet!” Seepeale neelas kummaline tegelane – siuh! – tulivett ja haukas põdravorsti järele. Niivõrd kummalise jutu peale ei osanudki ma muud teha, kui vorstid ritta seada ja isegi neid järjepuhku maitsma asuda. Järgnevas pajatuses toon välja kolm, mis mulle kõigi nende siuhide vahel maitsemeelde jäid. TEKST: TAAVET KASE FOTO: SHUTTERSTOCK
Põdravorst tšilliga Vaevalt et põder kunagi metsas üldse tšillit kohanud on, aga näe – vorsti sees kohtusid nemadki ja said kohe päris sõpradeks. Ei saa öelda, et tegemist oleks täitsa põrguvorsti, veel vähem siis põrguvürstiga, kuid omajagu lööki sel kamakal siiski leidub. Löök ei tule kohe, löök tuleb natikese aja pärast. Võtad esiti ühe mehise ampsu, mälud, imestad, kui hästi maitseb peategelane põder, ja siis laseb ninasõõrmeis õrna joodelduse valla ka teine viiul – tšilli. Miski terav kraabib käpaga su söögitoru ukse taga ning sina tervitad külalist rõõmuga. Ja mitte mõne teeseldud rõõmuga, sest teise ampsu võtad ju õige pea veel! Tšilliga põdravorstile annan viie palli skaalal hindeks neli koma viis!
10
Sügis 2021
Täissuitsu põdravorst lepasuitsujuustuga Kel tibake mahedam iseloom ja maitseeelistus, võib suure heameelega leida lettide vahelt lepasuitsujuustuga põdravorsti. Kaugele see mahemees vaatama ei pea, sest sellise iseloomuga inimestele on alati justkui looduse laekast valatud kaasa nii kannatlikku meelt kui ka ettenägevat pilku – nemad leiavad kohe, mida parasjagu otsivad. Vorstiks keeratud metsatleedi kints võib esiti tunduda kaunis kuiv järamine, aga suuremat lärmi ei maksa seetõttu tõsta. Miks muidu on eine sisse leidnud tee ka lepasuitsujuust! Ikka selleks, et kõik läheks alla libedamalt, mahedamalt, juustusemalt. Ja seda võin ma kinnitada käsi südamel, et libedalt, mahedalt ja juustuselt see vorst tõepoolest maitseb. Viie palli skaalal pean meeldiva toidukogemuse auks panema lepasuitsujuustuga põdravorstile kõrged neli koma viis palli!
Metsseavorst Kuldike Kõigepealt – kujutage pilti –, kui armas nimi on pandud lõunasöögile! Hellitav lausa! Et vältida minu kui toidukriitiku kallutatust ja süüdistusi liigses põdravorstisümpaatias, võtsin valikusse ka ühe metsseavorsti ja pean tunnistama, et õigesti tegin. Esmalt hakkab silma hoopis tumedamat tooni vorstivärv, mis äratab kohe huvi. Siuh! Ampsan tüki, ampsan kaks. Ja ampsamata ei jää kolmaski. Tummise ulukiliha maitse on see, mis kustutab igasuguse mälupildi mingist jahusest Lastevorstist. Selle poole enam pilk ei kisu, kuigi omal kohal särab kindlasti ka Lastevorst. Aga see siin ... rikas maitse ja ilusad mälestused, mis ma muud oskan öelda. Metsseavorst Kuldike saab viiepallisel skaalal lausa neli koma viis punkti! Voh!
Pühapäevaseks röstimiseks loodud põder Millal viimati põtra sõite? Millal põtra üldse nägite? Meie kandi suurim metsashulkuja on lisaks sellele, et silmale ilus vaadata, ka väga võimsate maitsete pakkuja ahjupajas. Kuid põdraliha röstimist peaks pidama ikkagi pidupäevaks, seda nõuab nii looma suurus kui ka olulisus meie kandi folkloorile. Kuidas aga põtra söömiseks valmistada? Parim viis on kergelt röstida ja seejärel pikalt hautada. Loomulikult ohtras võis ja hiljem lopsakas punaveinis, juurde juurviljad ning viil pehmet saia – et saaks kogu rikkaliku leeme paja põhjast kätte.
Põdrajahile Toosikannu Puhkekeskusse Toosikannu Puhkekeskus ja loomapark asub Eestimaa südames: Tallinnast 86, Pärnust 72, Tartust 126 kilomeetrit. Peamiselt on puhkekeskus keskendunud küll suurürituste korraldamisele (kuni 5000 inimest), kuid aina enam pakutakse mõnusaid looduses veetmise võimalusi ka peredele, tõusvas trendis on ka konverentside korraldamine. Puhkekeskuses on üks vabariigi vingemaid laskespordikomplekse: jahilasketiir, kuulilasketiir, laskesimulaator ja õhupüssi laskmine. Toosikannu Puhkekeskuses on tervikuna au sees aktiivne puhkamine. Selle tar-
12
Sügis 2021
beks pakutakse väga laia ringi huvitavaid tegevusi: Ulukisafarid oma auto/ matkaveoki/retrobussi/jalgrattaga, metsamatkad, räätsamatkad, ATV matkad, mootorsaanimatkad, hirvesarve töötuba, seiklusmängud, discgolf, glämping, vibulaskmine, piljard, koroona, karaoke, petank, sulgpall, kepikõnd, jalgrattasõit. Loomulikult saavad kõik külalised ka puhkekeskuste erinevates hoonetes mugavalt majutatud, rikkalikult ja maitsvalt toidetud ning ka saunatatud.
RETSEPT
Põdrafilee
(võimalusel sisefilee) Koostisosad Marinaad Kadakamarjad Küüslauk Mesi Trühvliõli Oliiviõli Sool Pipar Valmistamine Puhasta põdrafilee. Pane kõik marinaadi komponendid blenderisse ja purusta ühtlaseks marinaadiks. Pane liha marinaadi ja lase vähemalt 24 tundi marineerida. Prae liha igast küljest ja pane ahju 180 kraadiga küpsema. Küpsetusaeg sõltub meelepärasest küpsusastmest. Serveeri liha koorese metsaseenekastmega või punaveinikastmega. Broneerimise ja hindade kohta informatsiooni saamiseks külasta Toosikannu Puhkekeskuse kodulehte ja sotsiaalmeediakanaleid: www.toosikannu.ee, www.facebook.com/toosikannu, www.instagram.com/toosikannu
Haugist kotlet taastab usu kalasse Dieetiliseks kalaks nimetatud röövkala haug peaks olema iga eestlase toidusedeli tüviliige. Ühelt poolt on tegemist väga maitsva kalaga, teiselt poolt väga tervisliku kalaga ja kolmandaks kalaga, millest on võimalik valmistada tervet nimekirja õhtusöögiväärilisi toite. Kotlet on, paljuski nagu ka haug ise, üsna alahinnatud toit. Kui panna need kaks mõtet kokku, saame suurepärase tulemuse: haugikotletid. Need kalarikkad, kuid siiski dieetilised burgerid maitsevad kõigile, nii noortele kui vanadele, nii lastele kui täiskasvanutele. Lisaks valmivad kiiresti ega nõua liiga palju vaeva. Suurepärane Eesti köök seisneb tervislikkuses!
Parim haugipüügikoht on Merikoivula Uus kalastus- ja puhkeküla Merikoivula asub Lokalahti kaunis männimetsas otse merekaldal, Turu ja Uusikaupunki vahel. Esimesed külalised majutati märtsi lõpus, esimesed kalastajad selle aasta mais. Merikoivula on nimena tuntud juba aastast 1969. Meil on aga rõõm pakkuda nüüd Soomes eestikeelset teenindust ja ka koduleht on eestikeelne. 2020. aastal ehitati Merikoivulasse 7 uut villat ja renoveeriti algupärased palkidest kämpingusuvilad ehk suve mökid. Merikoivulal on oma
paadisadam koos paadirambi, renditavate mootor- ja sõudepaatidega ning kalapuhastuslauad, suitsuahjud ja grillid. Kõigis villades on Kamado Joe grillid ja saunades eestimaised HUUM disainkerised. Tule oma paadiga või ilma – kõik on olemas! Koosolekuruum mahutab kuni 60 ja samas hoones asuv saun kuni 15 inimest. Uutesse Villadesse mahub 54 inimest ehk konverentsisaali jagu. Lisaks on vaid külaliste kasutuses olevad kaks tenniseväljakut, jalgpalli- ja võrkpalliväljak ning laste mänguväljak ja välijõusaal.
12 Sügis 2021 RETSEPT
Haugikotlet Koostisosad Kilo haugifileed Suurem sibul 250 grammi peekonit Kaks muna Peoga riivsaia Hapukoort Tilli Soola Pipart Sidrunimahla Kalapuljong Võid Valmistamine Puhasta haug ja lase läbi hakklihamasina. Lõika peekon ja sibul kuubikuteks ja lisa hakkmassile. Lisa muna, riivsai, hapukoor ja till. Maitsesta segu soola, pipra ja sidrunimahlaga ning kui on kodus olemas, siis lisa natukene kalapuljongit. Sega mass ühtlaseks seguks. Mida vähem segada, seda õhulisem ja pehmem mass jääb. Vormi sobiva suurusega kotletid ja prae keskmisel kuumusel võis mõlemalt poolt kuldseks. Paku juurde külma tartarkastet.
Broneerimine ja info: www.merikoivula.fi/et/ või www.facebook.com/puhkussoomes Telefon: +372 5686 6929
12 Sügis 2021
Sügis 2021
13
Miks mitte haugikotlet? Kes meist ei teaks ütlust “Havi käsul, minu soovil”, mille lausumise järel võitis Loll-Ivan Vene muinasjuttudes kangeid sõjamehi, sai kuningatelt kingiks tütreid, kulda ja maid. Kuid havi ehk haug sobib sama sooviga imeliselt ka pannile. Näiteks kotletina. TEKST: MARTIN HANSON FOTO: RAUNO VOLMAR
RETSEPT
Haugikotlet Vaja läheb haugifileed muna sibulat küüslauku koriandrit peekonit meresoola valget pipart oliiviõli sidrunimahla kappareid Valmistamine Haki haugifilee peeneks ja maitsesta soola ning pipraga, lase seista. Löö kalasegusse ka muna ja seda mass ühtlaseks. Samal ajal haki peeneks sibul, küüslauk, koriander ja peekon ning sega kala hulka. Lase jälle seista. Umbes 30 minuti pärast tee valmis kotletid ja prae oliiviõlis pannil kuldseks. Serveerimisel nirista peale natukene sidrunimahla, lisa kappareid ja hakitud koriandrit. Imeliselt sobib siia juurde ka hapukoor või Kreeka jogurt!
RETSEPT
Haugi liha on lahjavõitu ja väga madala kalorsusega, samas noorematel ja väiksematel kaladel väga maitsev. Nii sobib haug väga kenasti näiteks dieettoiduks. Suhtumine haugi kui toidukalasse on eri riikides ja ajastutel olnud erinev ning on seda veel praegugi. Paikkondades, kus püütakse arvestataval määral siiga, forelli, lõhet või teisi hinnalisemaks peetavaid kalu, suhtuvad ka paljud kalamehed sageli haugi kui prügikalasse, kes ei vääri püüdmist ega söömist, seevastu kalavaesemates piirkondades hinnatakse haugi vägagi kõrgelt. Kuivõrd haugi seljaosas on palju peeni luid, mida pole ka fileerides võimalik korrektselt eemaldada, valmistatakse haugi lihast sageli hakkmass ja sellest hakkmassist kotlette, frikadelle jne. Haug on populaarne kala Prantsuse köögis, eriti roog nimega broche-
14
ton, mida valmistatakse nelja- kuni kuuenädalastest noorhaugidest. Prantsusmaal on restorane, mis on spetsialiseerunud just haugiroogade pakkumisele. Kui mõtlete, mida sel nädalal süüa teha, siis vastust ei pea kaugele otsima minema – kalakotletid kõlavad imehästi! Olgu selleks haug, ahven, koha, latikas, särg või mõni muu kala, agaramad kokad püüavad tooraine ise, kel aga võimalus puudub, sel jääb kala konksu otsa poeletilt. Haugi on nii poes kui ka turul ikka saada. Muuseas, ajakirja Kalastaja eestvõttel ja internetis toimunud rahvahääletuse tulemusena valiti 2021. aasta kalaks just haug (Esox lucius). Lisaks on paljudele meele järele tuulekala ehk tuulehaugi traalimine kevaditi Eesti saarte ümbrustes. Allikad: kalafoor.ee, kalatoidud.ee
Kuressaares kalarestorani juhtiv tippkokk Toomas Leedu soovitab vanema haugi liha valmistada järgmiselt: “Vanad haugid pole enam maitsvad ja väidetavalt annavad nad kõige kvaliteetsemaid järglasi. Mida vanem haug, seda tuimemaks liha muutub (tuunikalaga on vastupidi). Lihtsalt praadida seda ei soovita, parem on teha kotletimass ja tuleks kõvasti lisada midagi rasvast. Mulle meeldib lisada linaskit või Pihtla kalakasvatuse forellifileed, see on oma värvilt haugiga väga sarnane. Tavalist (n-ö punast) forelli lisades jääb mass kirju. Mõnes peres lisatakse kala asemel rasvast sealiha. Kindlasti peaks lisama võis hautatud sibulat, tilli ja piimas leotatud saia.” Allikas: omamaitse.ee
Sügis 2021
Sügis 2021
11
K
ui koroonaajastu peale tuli, sulgesid nii mõnedki restoranid järjest oma uksi, kuid meie olime nii indu täis, et täide viia oma elu unistus – avada Vergis restoran nimega Wirkes’, mis oleks toidu poolest nii kõrge kvaliteediga kui valmistada oskame, võimalikult taskukohase hinnaga ning külastajate soovide suhtes nii vastutulelik ja personaalne kui vähegi võimalik. Võtsime maja üle 2021. aasta alguses ning alustasime mitmeid kuid kestnud koristus- ja värvitöid ning mai lõpus oli kauaoodatud avamise päev. Suvi oli täis unetuid öid, igapäevast hommikust õhtuni jooksutrenni ning kordades rohkem vigu, mille läbi tegemine teeb meid lõpuks tugevamaks. Hetkel pühendame oma aja ja energia restorani ülesehitamisele, erinevatele üritustele, olgu need siis pulmad, matused, firma koosviibimised või lihtsalt kallimaga linnast maale põgenemiseks. Meid ümbritseb meri, rahu, vaikus ja Lahemaa võrratu loodus oma puhaste metsadega. Toidus kasutame võimalikult palju värsket toorainet – on see siis kala, seened, köögiviljad või juustud väiketootjatelt. Oleme iga kell avatud koostööle just väiketootjatega, et ka neil aidata see raske aeg üle elada. Meelelahutuse poole pealt toetame samuti pigem hobiartiste ja väiksemaid koosseise ning seinu kaunistavad lähiümbruse kunstnike teosed. Hetkel on näitusel Jüri Sikka, Lembe Aasoru ning Karin Evarti teosed. Ootame külalisi nii ööbima kui ka einestama aasta ringi ning oleme iga eraürituse puhul nii personaalsed ja avameelsed, kui olla oskame, et garanteerida edukas koosviibimine!
Meriforellifilee, 1 tk
Poolkuiv valge vein, 150 ml ega Sidrun, 1 keskmise suurus Till, 80 g tervena Sool maitse järgi atud või Must pipar, värskelt jahvat em purustatud – katteks ja pig rohkem kui vähem Pohlad, 100 g a vein Pane kala fooliumi sisse, val võimalikult peale, vaata, et kala saaks l ja pipar, palju veiniga kokku, lisa soo aseta kala lõika sidrunist rattad ning ad. peale, viimasena lisa tillioks ta, Kata forell fooliumiga ja vaa ni. kin et ääred oleksid korralikult ja küpseta Pane eelsoojendatud ahju utit. 200 kraadi juures 20–30 min , jäta veel Kui kala on veel pisut toores ust välja. ahj 5 minutiks foolium peale ja Eesti kartulit Kirsiks tordil keeda kõrvale tilli, kui sul ju ning lisa pisut võid ja nii pal te. kas on, ja tee kõrvale kukeseene s’
rke Vergi sadama restorani Wi menüüde autor Lauri Loit. Vergi Sadam
Millega Millega arvestada, arvestada,
kui kuiplaan plaanteha teha esmatutvust esmatutvust talvepüügiga talvepüügiga
Talvepüügil on kõige tähtsamad õiged riided, kallis termos ja kodust kaasa võetud kõhutäide, ütlevad vanad jääpüügi kalad. TEKST: SVEN SULA FOTO: SHUTTERSTOCK
Talvine kalapüük on karmide ilmastikutingimuste tõttu keeruline, kuid sellel on oma võlu ja vaieldamatud eelised. Sestap naudivad paljud õngitsejad jääkalastust rohkem kui suviseid kalaretki. Ennast külmas proovile panna, vantsida kilomeetreid kaldast eemale ja võidelda saagiga üks ühe vastu, kannatades ära kõik tolle kapriisid – selles on midagi ürgset ja rahuldustpakkuvat. Esimene asi, millele mõelda, kui plaan juba sel aastal jääl käsi valgeks saada, on see, kuidas mitte kringliks külmuda. Kuna püük käib lagedal ja mitmeid tunde, sageli halastamatult lõõtsuva tuule käes, kujuneb õnnestunud kalaretke kõige olulisemaks komponendiks nutikalt koostatud riietus, mis aitab vältida keha liigset mahajahtumist ja hilisemat haiguslehte. Nagu kihilise riietumise puhul ikka, algab kõik pesust. Õigemini termopesust, mis hoiab hästi sooja, kuid laseb niiskusel väljapoole lii-
16
kuda. Kuna jää peal suurt rahmeldamist ei toimu, kasutavad paljud vana kooli mehed esimese kihina ka villast. Järgnevad ülejäänud kihid, mis tipnevad jopest ja pükstest koosneva termoülikonnaga või vett ja vilet pidava ujuvkombega, tingimata tuulekindla ja kogu tarkust hoidvat kaela kaitsva kapuutsiga.
Jäsemed külma eest peitu Vilte on kalamehed jääl kandnud juba ammustest aegadest ja kui pole sula, siis ongi need väga mugavad kalamehesaapad. Need aga, kel asja talvel augu servale rohkem kui paar korda, kannavad spetsiaalseid talvekummikuid, millel tihti all jäänaastud ja sees viltvooder, või siis kõrgtehnoloogilistest materjalidest valmistatud kalastussaapaid. Ostma selliseid esmatutvujal tormata ei tasu, asja ajavad ära ka mitut sokipaari mahutavad kõrged matkasaapad. Supermarketis pakutavates Hiina kummikutes on küll tore käia seenel, kuid jääl muutuvad need libedaks nagu hokilitrid, pealegi kohutavalt jäigaks, ja on külmad takkapihta. Käte kaitsmiseks eelistab mõni kalamees villaseid kindaid, mõni sulevoodriga kindaid, neopreenist sõrmikuid või üldse talviseid töökindaid. Oluline, et need kõik tuult peaksid ja kaasas võiks olla selliseid mitu paari. Koju ei tohi unustada ka talvemütsi ja salli.
Algaja püügivarustus on lihtne Nüüd, kui riided olemas, pole muud, kui leida mõni tuttav, kellega end jääle kaasa kaubelda, sest õige püügivarustuse leidmine saab alguse just sealt – teiste kogemusest. Kui kaasa võetakse ja silmad-kõrvad lahti hoida, võib minna poodi endale esimest püügikomplekti koostama. Alati saab abi muidugi ka kalavarustuse poest, kust pole eales kedagi minema saadetud isegi siis, kui minna jutuga, et raha pole ja tahaks võimalikult häid asju. Suure tõenäosusega saab esimeseks püügivahendiks tundliku noogutiga lihtne taliõng ja peibutiseks sääsevastsega isuäratavamaks muudetud kirptirk. Monofiili paksus jääb sellisel vahendil vahemikku 0,8–0,12 millimeetrit ning kirptirk valitakse vastavalt saagile ja voolutugevusele veekogus. TA S U B T E A DA
Kõige tähtsam kõige lõpuks Veekogule ei minda ilma jäänaaskliteta, millega end pärast läbi jää vajumist palju mugavam taas kindlale alusele vinnata kui kinnastes või paljakäsi. Need on päästnud nii mitmegi õngitseja elu. Oma puur, jääkulp, püügitelk ja muu varustus on juba tulevikumuusika.
Sügis 2021
Sügis 2021
9
STELS mootorsaanid ja ATVd tõsiseks töö tegemiseks. STELS ATV 850 GUEPARD Mootor
2-silindriline, 4-taktiline, vedelikjahutusega, bensiin
Silindrimaht (cm3) 850
Koostööpartnerid üle Eesti.
Võrus Oja tn 1 | Jüris Kesk tee 3 tel 504 7560, 5331 3329, 782 1959, 621 1710 | info@ramo |
ramo.as | ramo.ee
IGALE KALALE OMA VÕRK! Oleme välja töötanud hästi püüdvad spetsvõrgud. Toodame ja müüme nii jae-kui hulgiostjatele. Kalavõrgud, ujuvnöörid, raskusnöörid, võrgu-ja mõrralinad, ujukid, märklipud. www.saarevork.ee Saarevõrk OÜ Kuivastu mnt 15, Orissaare, Saaremaa tel. 58856551
SPETSVÕRK
LESTALE
ДЛЯ КАМБАЛА
SAAREVÕRK
Võrgupüük toidab nii keha kui ka vaimu
Milleks üldse minna kalale? Taldrikule jõudev ja maitsemeeli ergutav saak on muidugi ka väärtus iseeneses, kuid tegelikult vaid üks põhjustest. Kalastamine ühendab endas lisaks gastronoomilisele osale ka meeldivat ajaviidet ja millegi uue kogemist, millega võib iga soovija algust teha. Värske ja kvaliteetne kala ootab huvilisi nii poe- kui ka turulettidel, ometigi võetakse selle asemel sageli ette kalaretk. Tõsi, kõik nõuab planeerimist ning teadmised ja vilumus ei teki üleöö, kuid kel vähegi pealehakkamist, saab hakkama. Kalastamise kui omaette meeldiva hobi olemust tunneb ka esmakordne katsetaja – isegi kui kohe ei näkka, naastakse kaldale uue kogemuse ja meeldiva enesetundega. Pealegi pole vajaminev varustus eriti kallis ning reeglid ja vastava loa omandamine on pigem lihtsamate killast. Mereriigina on Eestis olnud kalastamine pikka aega au sees ja kuigi algajad haaravad tihti esmalt just õnge või spinningu järele, on võrgupüügi oskused samuti kiiresti omandatavad. Asjatundjatelt nii kaupluses kui ka merel abi palumine pole mingi häbiasi, nagu ka esimest korda tühja võrgu veest välja võtmine. Uued proovijad teavad rääkida, et algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama.
Pikaajaline traditsioon ja 25-aastane tootmiskogemus Saaremaal Orissaares on kalavõrke ja sellega seonduvat varustust toodetud juba 1996. aastast alates. Nii ekspordiks kui ka Eesti turule mõeldud toodang leiab koha nii edasimüüjate, elukutseliste kaluri-
te kui ka harrastajate seas. Klientide osas kehtib põhimõte – kõik erinevad, kõik võrdsed. Saarevõrk OÜ juhatuse liikme Kalvar Ige sõnul on just harrastajate osakaal hiljuti kasvanud. “Meie jaoks on kõik kliendid tähtsad, nii-öelda keskmist on raske välja tuua. Kuna võrgulubasid on lihtne osta, tekib paljudel inimestel soov võrgupüügiga algust teha. Tuleb pidevalt uusi kliente, kes soovivad täitsa nullist alustada. Teeme alati hea meelega neile selgitustööd ning jagame nõuandeid.” “Teeme kliendiga esmalt selgeks, mida ja kuidas ta püüda soovib – valime sobiva silmasuurusega võrgu. Ja näiteks kui ta tahab minna kummipükstega võrke paigaldama, siis on selleks madalamad võrgud. Sügavamas vees on ka võrgud sügavamad. Kindlasti soovitame ka juurde, mida tal veel võib vaja minna. Püünised peavad meres või veekogus ankurdatud ja märgistatud olema. Toodame ka märgistamisvahendeid ja märklippusid,” täpsustab Ige.
Võrkude ja kalaliikide huvitav maailm Saarevõrk OÜ pakub võrke ja võrgupüügiks muud varustust laias sortimendis, teatud kalaliikide püüdmiseks ka spetsvõrke. Need võrgud on tähistatud kleebistega, viitega otstarbele. Kuna sügis on siia- ja lõhepüügi aeg, oleme praegu keskendunud sel-
leks sobivaimatele võrkudele. Spetsiaalsed siiavõrgud on rakendatud hästi kergete nööridega pikema rakendusega, et võrk oleks hästi tundlik ja kala takerduks kergemini võrku, võrgusilm on siiale sobivaim 43 mm ja 48 mm. Spetsiaalsed lõhevõrgud on meil tugeva ja kvaliteetse, oranži värvi multimonofil (keerutatud tamiil) linast 55 mm / 60 mm / 65 mm silmasuurusega võrgud, tagasiside püüdjatelt on saagi osas väga positiivne. Rakendame neid võrke ka meie uudistoote – kohtraskusnööriga, mis veel lisaks parandab püügiomadusi. Kevadel, mais ja juunis, kui merest saab tuulehaugi, on meil müügil selle püüdmiseks sobivad ujuvvõrgud. Suve teises pooles – lestavõrk. Suviseks angerjapüügiks toodame põhjaõngejadasid, muud kala saab sellega ka. Augustikuu on siseveekogudel vähipüük, ka selleks on oma varustus saadaval.
Praktiliselt kogu vajaminev võrgusortiment on Saarevõrk OÜ laos püsivalt saadaval, samuti on kiire tootmise tõttu vastupidine olukord kiiresti parandatav. saarevork@saarevork.ee www.saarevork.ee
Sügis 2021 2021 18 6 Sügis
TA S U B T E A DA
Kalapüügivõistlus Narva Lõhe 2021
Eesti parimad kalastuskohad Põhjarannikul forellipüük kevadel ja sügisel Suvel Haapsalus rannikualadel haugipüük, sadamates ahvenapüük Pärnus suvel kohapüük Hea kohakoht Tartus Emajõel Siseveekogudes igasugune lepiskalade püük, Pühajärves ka haugi-, koha- ja ahvenapüük Talvine Peipsi ahvenapüük Saaremaa haugiveed – kala on palju kevadel pärast keeluaega ja sügisel Emajõel latikapüük Paide kandi jõeforellikohad
ja 50 000 dollarit maksnud kaatri auhinnaks saanud. Ta räägib, et kogu seltskonnas õnnestus kaks kala välja tõmmata vaid kahel inimesel ja Endrik oli üks neist. Kui kalu mõõtma hakati, siis võitjal oli teine kala eestlase omast natuke suurem ja sinna see auhind jäi.
Protsessi peab nautima Kui kogemusi on juba rohkem, siis hakkad lisaks kalasaagile hindama ka muid asju kalastamise juures. Hakkad nautima kogu protsessi: looduses olemist, sõprade seltskonda ja kalatoitude valmistamist. “Elan nagu “kalastaja aastas”, st eri aegadel püün erinevaid kalaliike. Kuid peamiselt püüan läänerannikul haugi, ahvenat ja koha. Teen neist
kõigist ka süüa! Mulle meeldib kalatoite valmistada,” lisab Endrik. Püügiviisidest meeldib talle spinningupüük ja trollimine, tema lemmikuks on aga allveepüük. See on võrreldes kaldalt või paadist õngitsemisega väga eksootiline ja põnev: “Just allveepüüki pean selleks kõige-kõigemaks, kus oled vahel kuni viis tundi vees, oled muutunud justkui kalaks ja kütidki kalu nagu jahimees metsas kütib ulukeid.”
· metsloomadele · tiigikaladele · lemmikloomadele
E-pood: www.agromix.ee SÖÖDAD ON PAKITUD NII VÄIKEPAKENDISSE KUI
KOTTI
KÜSI PAKKUMIST!
Agromix OÜ · Tel 5305 0230 · agromix@agromix.ee Kauplus: Ravila 75, Tartu E–R 9–17
Sügis 2021
20
rem on kohapeal käinud, või võetakse kalagiid kohapealt. Endrikust saigi kalagiid just niiviisi, et 2000ndate alguses sai mõned korrad käidud Soomes-Norras olusid vaatamas ja siis tulid sõbrad, kes tahtsid samuti minna ning võtsid ta endale giidiks kaasa. “Nüüd on väga paljudel juba välismaal käimise kogemused olemas ja lisaks eestlastele näeb põhjamaades kalastamas palju lätlasi, poolakaid, sakslasi, nii et popimates kohtades on tegu ilmselge ülerahvastusega,” arvab Endrik.
Eksootilistel vetel Paarikümne aasta jooksul on Tõnsbergi püügiretked viinud teda üle maailma väga erinevatesse paikadesse, ta on kalastanud nii meredel kui ka ookeanil, Austraalias, Kagu-Aasias ja Kariibi merel. “Kui olete meeldiva eksootilise piirkonna välja valinud, tasub juba internetist uurida, mida teised kalastajad on sealse piirkonna kohta kirjutanud. Kui kohale sõita, saab juba hotellis seinalt teateid uurida. Kui on populaarne püügipiirkond, siis leidub kindlasti teenusepakkujaid ja kalagiide. Kord Ameerikas panin ise teate hotelli seinale. Sain
TA S U B T E A DA
Endriku kalamehejutud Suurim kala on ikka iga kalamehe unistus. Minul on seni suurimaks 94 kg suursilm-tuun, mille püüdsin Madeira saare juurest 10 aastat tagasi. Huvitav ja eriti meeldejääv juhtum on ka umbes 30 aastat tagasi öiselt Kaiavere järvelt angerjapüügilt, kus meie paatide vastu tundsid huvi kolm hõbedast valguskera-taldrikut. Viskasime-jätsime varustuse kaldale ja panime järvelt minema! Alles hommikul tulime asjadele järele. Kalastajad, hoidke silmad lahti ja nautige kogu kalastamisega seotud protsessi – loodust, saaki, oma aega ning ettevalmistusi.
üsna kiiresti mitu meest ja nii saime soodsamalt paadi üürida,” meenutab ta. Ameerikas on kalastaja jaoks ilmselt kõige atraktiivsem tuunika-
la püük. Suuri kalu, ka tuunikalu, püütakse spetsiaalsete tugevate õngedega, nn trollinguga, ning püügil käiakse kiirete mootorpaatidega. Igal mehel on õng väljas ja kellel näkkab, peab asuma kalaga jõudu katsuma. “Kõigepealt peab kala umbes kolmveerand tundi järel vedama, et teda väsitada. Kui kala on paras pirakas, siis on see tegevus võrdne kolmveerand tunniga jõusaalis,” teab Endrik. Norras on kõige populaarsemad lõhe- ja tursapüügid. Ühel tursapüügil oli Tõnsberg ka reaalses surmaohus: “Küllap ei vaadanud piisavalt hoolega ilmaennustust, sõitsime fjordide vahelt avamerele, peale meie oli teisigi kalastajaid. Tõusis väga korralik tuul, nii et meie paat oli poolest saadik vett täis. Me ei oleks pääsenud, kui mootor oleks seisma jäänud. Üks paat sakslastega läkski ümber ja mehed uppusid.” Endrik Tõnsberg on ülemaailmsetel harrastuskalastajate meistrivõistlustel käinud 2001. aastast alates, mil võistlused toimusid Lõuna-Koreas Soulis. Austraalia maailmameistrivõistlustel mõned aastad hiljem läks päris napilt, et ta oleks kogu võistluse võitnud
21 Sügis 2021
Kalastamises on kuhjaga hasarti ja sporti Raske on leida harrastuskalameestest kirglikumalt oma hobile pühenduvaid inimesi. Kui tavainimesele näib üpris võimatu missioon puhkepäevahommikul enne kukke ja koitu mistahes ilmaga kuhugi suhteliselt märga paika minna, siis kalamees selliste hetkede nimel elabki. TEKST: JANA RAND
Kalastamispisikuga on samamoodi nagu iga teisega – võime vaid aimata, kust ta pärit on. Endrik Tõnsberg, Eesti harrastuskalastajate liidu esimees, tunnistab, et teda tabas see pisik umbes kümneaastase poisina. Oma esimesed kalameheteadmised sai ta onult, kes oli kirglik õngemees. Sestpeale on ta läbi proovinud vist enamiku püügimeetoditest õngepüügist kuni allveepüügini.
Harrastajaid üha enam Harrastuskalamehi on viimastel aastatel tulnud jõudsalt juurde ja üldse on meie veeäärne elu viimastel kümnenditel väga elavaks muutunud. Juurde on ehitatud uusi väikesadamaid ja lautrikohti, kuid soetatud ka hulgaliselt uusi paate, mootoreid, uhkeid püügivahendeid. Seetõttu tundub, et ka uued sadamad hakkavad kitsaks jääma. “Kui on aega ja viitsimist, siis on kõige mõistlikum hankida mobiilne väiksem paat, mida saab treileriga lihtsalt sobivasse kohta vedada. Aga kui on suurem vahend, siis peab leidma sellele kõige otstarbekama kaikoha. Millegipärast on eurotoetustega ehitatud sadamates hinnad suhteliselt kõrged ja tõusevad pidevalt,” leiab Endrik Tõnsberg. Kui uusi paadiomanikke on massiliselt juurde tulnud, siis on esialgu neile kõik, mis vee peal toimub, suhteliselt uus. Endriku arvates saavad osa uutest tulijatest päris hästi aru, kuidas asjad käivad, kuid paljudel on teadmised kalastamisest ja vee peal liikumisest üsna puudulikud: “Kõik ei tunne kalamehe eetikat ega hooli teistest. Aga asjad paneb üsna ruttu paika väike sõnavahetus, mõistli-
Endrik Tõnsberg Halliste jõest püütud haugiga
kud inimesed teevad oma järeldused ja on õige varsti täitsa asjalikud. Muidugi tuleb end kurssi viia ka kehtiva seadusandlusega, mis kehtib nii kalapüügi kui veesõidukite kohta”.
Kalaturism on sportlik harrastus Hoogsalt on käima läinud selline turismi alaliik nagu kalaturism, seda nii kodu- kui ka välismaal. Kui algul pole kogemusi, siis Endrik soovitab esimese asjana leida mõni sõber, kes asjaga tegeleb ja tema kõrval tasapisi õppida. Kuid alati võib otsida mõne asjatundja ehk kalagiidi, kes teab hästi kohalikke olusid ja kalakohti ning pakub enamasti ka võimalust rentida paati või püügivahendeid. Peaaegu iga veekogu ääres
ja rannakülas leiab mõne kalaturismi talu või kalagiidi.
Kust saada teadmisi? Harrastuskalamehed on ühenduses erinevate foorumite ja veebilehtede kaudu, näiteks digikalastaja.ee, kalale.ee, kalastajateselts.ee jt. “Kui seal ikka keegi kirjutab, et mõne järve või jõe ääres kala võtab, siis on järgmisel päeval seal mehi kobaras koos,” teab Endrik. Kui teema huvitab, siis eeltöö tehakse ära just interneti teel. Näiteks digikalastaja.ee pakub lausa igapäevaselt pilte, videoid ja kalameeste postitusi oma püügikogemustest. Juba neid lugedes saab pidada plaani, kuhu kanti järgmisena õnge leotama tasub minna. Samuti toimub üle Eestimaa aasta ringi väga palju erinevaid kalapüügivõistlusi. Ka nende kohta leidub infot nimetatud internetiallikates. Et kalaspordi huvilisi on palju, näitab seegi fakt, et üle Eesti korraldatakse igas kuus vähemalt 4–5 kalapüügivõistlust.
Kalale Eestist välja Kui aga Eestimaale on ring peale tehtud, siis vaatavad kalamehed ka väljapoole. “Meie kalastajate jaoks on kõige populaarsemad kohad Soome, eriti Ahvenamaa, sest see on nii lähedal, samuti Läti. Ka Rootsi ja Norra pole kuigi kaugel ja seal on võimalusi erinevat moodi kalapüügiks oi kui palju!” kiidab Endrik. Tavaliselt võetakse üks punt huvilisi kokku, renditakse näiteks väikebuss ja minnakse valitud piirkonda. Päris umbes ei minda, enamasti juhib vägesid mõni mees, kes juba va
Talvepüük Pärnu jõel
Sügis 2021
22
Jahile&kalale Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
Sügis 2021