AASTA KALANDUSTEGU Konkurss “Aasta kalandustegu” tunnustab Eesti kalandusvaldkonna silmapaistvamaid ettevõtmisi ning tähelepanuväärsemaid eestvedajaid.
Kalanduse teabekeskuse erileht, koostaja ja väljaandja Ekspress Meedia AS
Kevad 2022
Vanemuise kannel oli tehtud kalaluust ... Foto: Anneliis Aunapuu
Vladislav Koržets pärjati 2021. aasta kalandusteo konkursil nii rahva lemmikuks kui ka žürii esikoha ehk peaauhinna võitjaks. Mitmekülgsete huvidega tark mees on läbi elu kalade vastu suurt huvi tundnud ja ka lahkelt oma teadmisi teistega jaganud. ANNE-MARI ALVER "Huvi kalade vastu sai alguse lapsepõlves," meenutab Vladislav Koržets aega, mil tädimees talle õnge pihku pistis ja ta Keila jõe äärde kalale saatis. Edasi tegutsesid saatus ja kalajumalad – väike poiss tõmbas kiiresti välja elu esimese kala ning koos selle ahvenaga tõmbas ta oma ellu ka aastakümnetega mõõdetava huvi ja kire veealuse maailma salapäraste asukate vastu. "Ega siis kalad ainult vees ei ela," selgitab Koržets. "Kalad ujuvad ka meie vaimus – teadmistes ja kultuuriloos."
Kala pole looduses kerge märgata, veel raskem on põgusal vaatlusesel tema eluviisist aimu saada. Sarnased on lood ka kalamotiividega folklooris ja usundites ning rahva keeles ja meeles. Vladislav Koržets toob näiteid, mille lätted on kauges minevikus, niisamuti nagu jäävad tihti silme eest varjatuks ka sügavusi armastavad kalad ise. "Kala on üks varakristlikke sümboleid, mis pärineb antiik-
Kalamotiivid on kristlusest vanemad Kes võikski seda paremini teada kui Vladislav Koržets ise, kelle sulest ilmus eelmisel aastal "Eesti kalaluule antoloogia". Mahukasse kogumikku on koostaja sikutanud pooleteise sajandi jooksul Eestis kirjutatud üle tuhande laulu ja luuletuse meie vetes ja vaimus ujuvatest kaladest, nende püüdmisest ja püüdjatest, vaevast ja valust, lõbust ja lustist. Nagu koostaja raamatut tutvustades kirjutas: "Poeemipurikad, ballaadilatikad, sonetisäinad, kiisalimerikud, haikuviidikad, epigrammiogalikud ja muudki rahvaluulevaramust ja 264 luuletaja loomingust."
Kalatoidud on kultuuri osa – kalapüük on vanem kui põlluharimine. Just seda raamatut tehes puutus koostaja kokku Mart Raua ballaadiga eelmise sajandi keskpaigast, kust sai lugeda Vanemuise kalaluisest kandlest. Veidi täiendavat uurimistööd tõi välja ka Kreutzwaldi täpsustuse – kannel oli tehtud haugiluust.
Lehe koostas Ekspress Meedia AS.
Toimetaja Irmeli Karja irmeli.karja@ekspressmeedia.ee
Projektijuht Kati Remmelkoor kati@input.ee
Kujundaja Marju Viliberg marju.viliberg@ekspressmeedia.ee
Foto: Britta Koržets
sest Roomast ning tegelikult on veel märksa vanem kui kristlus ise," jutustab mees ja ütleb, et kui näeb ringi liikumas autot, millele on peale trükitud kalad, võib aimata, et see auto kuulub kellelegi, kes hindab iidseid kristlikke väärtusi. Kalakujundit tunti ka vanas Hiinas – just kahest karpkalast, iidvanast viljakuse sümbolist, koosneb meile tänapäevalgi hästi tuntud yin’ i ja yang’i märk.
Kalad kirjasõnas ja teleekraanil Enne viidatud "Eesti kalaluule antoloogia" pole ainus võimas teos, mis Vladislav Koržets kalade maailma tutvustamiseks kirjutanud on. Aastal 2016 ilmus Keeletoimetaja Helina Koldek helina.koldek@ekspressmeedia.ee
"Koržetsi suur kalaraamat" – entsüklopeedilise haardega võimas teos, mis peamiselt keskendub kaladega seotud kulinaarsetele aspektidele, kuid hõlmab ka kaladega seotud müüte, uskumusi ja pärimusi.
Kalad ei uju mitte ainult vees, vaid ka inimeste vaimus. "Materjali olen kogunud eluaeg, aga raamatu lõppkirjutamine ise võttis aega kolm aastat," meenutab elav legend oma teose valmimist. "Kalapüük ja kalatoidud on kultuuri osa, üks ajaloo tahkudest," selgitab autor ning lisab, et kalapüük ja kalade toiduks tarvitamine on vanemad tegevused kui põlluharimine ja loomakasvatus. Kalapisiku on Vladislav andnud edasi ka poeg Kaarlile, kes on peakokk Koržetsite pererestoranis Kalambuur ja kelle koostatud on suure kalaraamatu retseptiosa. Lisaks kirjasõnale on Vladislav Koržets jaganud nii kalade kui ka muu loodusega seotud teadmisi kümne aasta jooksul keskkonnasaates "Osoon" ja meenutab nüüd, et toimetaja pidi teda vahepeal isegi veidi ohjeldama, et kalateemad kogu saadet üle ei võtaks. Siiski jäid kalad eetrisse küllalt sageli, et kalasõprade tähelepanu õnge otsa saada – nimelt valiti "Osoon" kalandusteo konkursi rahva lemmikuks aasta tagasi. Kui aga Vladislav Koržetsile pakuti võimalust toimetada ja juhtida ka saadet "Kalailm", leidus seal mitme aasta jooksul kajastamist tohutu hulk erinevaid kalade ja kalapüügiga seotud teemasid. Trükk Printall
2
AASTA KALANDUSTEGU
Konkurss “Aasta kalandustegu” tunnustab Eesti kalandusvaldkonna silmapaistvamaid ettevõtmisi ning tähelepanuväärsemaid eestvedajaid.
KALA
Fotod: Joonas Paas
oma vanaemalt – seega sai iidne retsept koos uue põlvkonna kalasõpradega endale uue elu. Konkursi eesmärk oli innustada noori rohkem kalatooteid proovima ja kinnistada neis teadmist kala kasulikkusest. Vaadates retseptide hulka ja lugedes rõõmsaid lugusid erinevate kalatoitude valmimisest, saab nentida, et noored on kalaletid edukalt üles leidnud ning oskavad seal pakutavast ka maitsvaid roogasid valmistada.
kõlab hästi Kampaania "Kala kõlab hästi", mis pälvis žürii otsusel teise koha, on toonud maitsvate kalaroogade juurde igas vanuses kalasõpru. Maaeluministeeriumi asekantsler Siim Tiidemann meenutab, et kui aasta tagasi kampaaniaga "Kala kõlab hästi" algust tehti, oli selle peaeesmärk panna inimesed rohkem kala sööma. Kampaaniaga sooviti minna veebist välja ja jõuda inimestele lähemale. Ehkki Eestit ümbritseb kolmest küljest meri, süüakse siin vaid umbes 15 kilo kala inimese kohta aastas. "Me ei seadnud enesele eesmärgiks Islandi kalatarbimist, mis on 80 kilo aastas, ega ka mitte Portugali, kus kala süüakse 60 kilo inimese kohta aastas, kuid leidsime, et Euroopa Liidu keskmise poole, mis on üle 20 kilo, peaksime püüdlema," selgitab Tiidemann ja lisab, et Eestis püütakse kala neli-viis korda rohkem, kui süüakse. Kuna kampaaniat rahastatakse Euroopa Liidu eelarvest,
ei saa selle käigus teha reklaami ühelegi ettevõttele ega ka Eestile kui kalariigile. Ent selle kõrval, et Maaeluministeeriumi kampaania tutvustab kala kui maitsvat ja tervislikku toitu, võivad soovi korral teha oma kampaaniaid kalurid ja tootjad. Lisaks innustab "Kala kõlab hästi" ettevõtjaid ka rohkem kala kasvatama. "Kes armastab punast kala, saab lisaks põhjamaisele lõhele tunda rõõmu ka kodumaisest vikerforellist," arutleb Siim Tiidemann.
Kalasõprade noor põlvkond Siim Tiidemann selgitab, et kampaania "Kala kõlab hästi" on mõeldud kaasama erinevaid põlvkondi ja erilist tähelepanu pööratakse lastele. Neile tutvustab kalu ja kaladest valmistatud toite kampaania "Kala kõlab hästi"
Kevad 2022
Kalatrammiga kala ostma
Prangli põhikooli õpilased peakokk Rudolf Visnapuuga
maskott, tore punane kassipreili Siia-Miia. Koolinoorte kalaroogade kokanduskonkursile laekus aastaga üle 200 retsepti, mille alusel on toite valmistatud koos klassi, kokandusringi, pere või sõpradega. On vana tõde, et kui laps teeb oma kätega toidu valmis, siis ta seda
ka sööb – ning koos temaga tavaliselt ka tema pere või sõbrad. Kampaanias osalesid aktiivselt nii eesti- kui ka venekeelse õppekeelega koolid. Konkursi auhindadest kõige võimsamad loosis Siia-Miia oma õnneliku käpaga juba välja – selleks on privaatkokkamine koos Estonia Resort
Hotel & Spa restorani Noot peakoka Rudolf Visnapuuga. Peaauhinnana naeratas õnn Saku gümnaasiumi 5.f klassi ahvenatakodele ja Prangli põhikooliõpilaste tursakotlettidele. Väärib märkimist, et viimaste retsept on pärit tiimis olnud Prangli lapse vanaemalt, kes oli selle saanud omakorda
Kala kõlab hästi ka täiskasvanute jaoks. Nii näiteks sõidab Tallinnas kalatramm, millega saab minna kalaturule, poodi ja mere äärde. Kalatrammi kordumatu võlu on üle kahe kuu vahelduvad kalatoitude retseptid – need võib trammist kaasa võtta ja teel koju poest läbi põigata, et uue toidu jaoks vajalikud ained kaasa osta. Retseptid on hooajalised – kuna praegu on räimehooaeg, keskenduvad räimetoitudele ka kalatrammi retseptid. Lisaks said kalatrammiga sõitjad osaleda loosimises, kui tegid kalatrammist või endast trammis koos retseptiriputiga foto ja laadisid selle kampaaniakeskkonda. Siim Tiidemann rõhutab, et lisaks heale maitsele ja hinnale on kalaroad ka väga kestlik valik – kalakasvatuse või -püügi jalajälg on loomakasvatusega võrreldes märksa väiksem. "Ja muidugi ei saa unustada, et kala on väga tervislik toiduvalik," lisab ta.
Kalasõbralik Ukraina rahvas 2021. aasta kalandusteo konkursi kolmanda koha otsustas žürii anda Ukraina rahvale, tänu kelle kalaarmastusele on Eesti kalurite püügisaavutused leidnud aastate jooksul tänuliku ostjaskonna. Eesti Kalurite Liidu juht Mart Undrest ütleb, et Ukraina on viimase kaheksa aasta jooksul olnud üks olulisemaid Eesti kalade ekspordiriike. "Veel kaks aastat tagasi liikus Eestist, Lätist ja Soomest Ukrainasse ca 40 000 tonni Läänemere kilu ja räime aastas," meenutab ta ning lisab, et need ongi olnud põhilised ekspordiartiklid. Ukrainas on Eestist tulnud kalu hinnatud nii külmutatuna kui ka vürtsitatuna. Kui siin ostetakse vürtsikilu enamasti pisikeste kogustena, siis Ukraina poole rändasid suured, viie- ja kümneliitrised vürtsikalaanumad. Enne 2014. aastat kuulus Eesti kalurite ekspordimaade
hulka Venemaa, kuid vastuseks Euroopa kehtestatud meetmetele kehtestas ka Venemaa sanktsioonid ja selle tulemusel keelati kilu ja räime sissevedu Eestist. Kalaeksport Ukrainasse toimis hästi varemgi, kuid seejärel muutus Ukraina veelgi olulisemaks turuks.
Eksporditakse ka kalajahu ja kalaõli
Lisaks toiduks kasutatavale kalale on Eesti ettevõtjad eksportinud Ukrainasse ka neid kalatooteid, mis pole mõeldud toidulauale. Nii näiteks valmivad 2019. aastal kalandusteo auhinna saanud Paldiski komponen-
ditehases kalaõli ja kalajahu, mida teiste riikide kõrval on vähesel määral eksporditud ka Ukrainasse. Valdavalt kasutatakse kalajahu ja kalaõli kalasööda komponendina ning lemmikloomatoitude tootmisel. Praegu tarbitakse Paldiskis valmistatud kalaõli ja kalajahu
Hispaanias, Prantsusmaal, Kreekas, Ukrainas, Hollandis ja Taanis. Töö uute turgude leidmise nimel käib pidevalt ja tänu komponenditehase toodangu kvaliteedile on see ka hästi õnnestunud. Nii kasutatakse ära suuremate püügikvootide aegsed kalakogused, mis muidu võiksid
jääda müümata, samuti ebastandardsed kalad ja kalatööstuse jäägid. Nüüd aga, kus Ukrainas on väga raske aeg, soovivad Eesti kalurid ja teised kaladega töötavad inimesed ukrainlastele jõudu vastu pidamiseks ning loodavad koostöö jätkumisele.
Kevad 2022
Konkurss “Aasta kalandustegu” tunnustab Eesti kalandusvaldkonna silmapaistvamaid ettevõtmisi ning tähelepanuväärsemaid eestvedajaid.
AASTA KALANDUSTEGU
3
MTÜ Kehra Kandi Kalavarud taastab kodukandi veekogude kalavarusid ja suurendab liigirikkust Aastaid mõeldud mõte sai teoks, kui kalamehed Marko Teppan, Ain Trolla, Margus Miidla, Rando Pung ja Tiit Tammaru panid pead kokku ning kaasasid kogukonna, ettevõtjad, ametnikud ja teadlased. MTÜ Kehra Kandi Kalavarud pälvis "Aasta kalandustegu 2021" rahva lemmikute seas 2. koha. ANNE-MARI ALVER Mõte, et Kehra kandi veekogudes võiks olla rohkem kalaliike, tuli kalahuvilisel Marko Teppanil juba tosin aastat tagasi. Aga kuna plaan tundus siis teostumatuna, jäi see esialgu mõttetasandile. Aastakest poolteist tagasi tuli kalavarude vähenemine sõpruskondlikus vestluses taas kõne alla. Arutelu viis otsuseni küsida Facebooki Kehra grupis, kas kodukandi veekogudes kalade liigirikkuse ja arvukuse suurendamine pakuks veel kellelegi huvi. Kui alustaks õige kohamaimude asustamist? Toetus mõttele oli tugev, ja kui kohalike kalameeste hulgas hakati huvi tundma, kuhu saaks toetusraha üle kanda, oli selge, et eraisikuna sellist üritust hallata ei saa ja arukas on teha MTÜ. Kui esialgu oli ühingu nimeks mõeldud Kehra Kandi Koha, siis veidi hiljem otsustati, et Kehra Kandi Kalavarud on märksa täpsem, sest teisedki kalaliigid vajavad tähelepanu. Loodud MTÜ pangakontole laekus huvilistelt eurosid 10, 15 ja isegi 50 kaupa. Esmane plaan oli kohamaimude asustamine Kaunissaare ja Aavoja veehoidlatesse ning Jägala jõe Kaunissaare ja
Horizoni paberivabriku vahelisele lõigule. Põhjuseid on mitu: koha on kalameeste rõõm ja väga maitsev. "Koha kasvab korraliku haugi mõõtu, nelja-viiekiloseks. Kuigi päris delikatesskala ei saa koha kohta öelda, on see ikkagi ülimaitsev," räägib Marko Teppan. Talle on teada, et nõukogude ajal asustati Leho Trolla eestvõttel Kaunissaare veehoidlasse korra samasuviseid kohamaime, kuid koha ei hakanud seal paljunema ja edaspidi katsetamisest loobuti. "Looduslikult pole koha tahtnud meie kanti levida. Ei tea, kas ei sobi talle siinsed veed või pole õiget söögipoolist. Jägala jõe üks viga on see, et see on tohutult tammitatud ning allavoolu asuvad Linnamäe hürdoelektrijaama tamm ja Jägala juga on läbipääsmatuks tõkkeks. Viimastel aastatel on aga meie kandi tammidele tehtud hulk kalatreppe, ehk on neist kasu. Teisalt võib kala nende kaudu ka ära minna," arutleb ta.
Ettevõtjad ja Anija vald panid õla alla Eraalgatuse korras koguti üle pooleteist tuhande euro, kuid sellest jäi uute kohamaimude ostmiseks siiski väheks. Kalamehed otsustasid kaasata ka ettevõtjaid ja pöördusid esmalt Tallinna Vee poole. Sõlmitigi tore kokkulepe: Tallinna Vesi kasutab Kehra kandi veeressurssi ja toetab loodushoiu huvides kalamaimude ostmist. Ülemiste veepuhastusjaama opereerimisjuhi Martin Haugi sõnul on Kaunissaare veehoidla meie pinnaveehaardesüsteemi strateegiline punkt, mistõttu mõjutab sealse vee kvaliteet ka pinnaveehaarde terviksüsteemi. "Meie pinnaveehaare laiub umbes 1800 ruutkilomeetril ja selle moodustavad Ülemiste järv, kaks veehoidlat ja neli hüdrosõlme, mille kaudu saab vajaduse korral Ülemiste järve vett juurde juhtida. Tallinna Vee tegevusel on igapäevane mõju ümbritsevale looduskeskkonnale, mistõttu on esmatähtis suhtuda
ümbritsevasse vastutustundlikult ja hoolitseda oma veevarustussüsteemi eest kogu selle ulatuses. Seega on meil väga hea meel panustada kohalike kalameeste veetavasse projekti, mis kohamaimude asustamise kaudu suurendab veehoidlate elurikkust," selgitab Martin Haug. Teise ettevõttena toetas kohamaimude ostmist Anija vallas tegutsev Leadpau OÜ. Samuti oli projekti toetajaks Anija vald. Projekti kestuseks on viis aastat ja esimesel aastal asustati 4000 uut kohamaimu.
Koostöö teadlasega Kalamaimude veekogudesse asustamiseks on vaja keskkonnaameti luba. Selle saamise üks eeldusi on teadussoovitus ehk teadlase hinnang, kas veekogu, kuhu kala tahetakse asustada, on sellele liigile sobilik. Marko Teppan kaasas kalavarude täiendamise plaani
kalateadlase Teet Krause. "Meie plaan on asustada kalad siia viie aasta jooksul ja mitte väga palju korraga. Võib ju olla, et mõne aastakäigu kalad on elujõulisemad ja jäävad ellu, teised mitte. See tekitas Teet Krauses kui teadusmehes huvi. Kui taotleksime riigilt raha, ei annaks ta meile teadussoovitust, sest on liiga suur risk, et koha ei jää siia pidama ega hakka siin kudema. Küll aga võivad kalad, kelle siia toome, jääda paikseks ja on ikkagi püütavad," selgitab Teppan. Kuna tegu on eraalgatusega, oli kalateadlane huvitatud koostööst ja soovis, et Kehra harrastuskalamehed annaksid talle hiljem tagasisidet, kuidas kalamaimude asustamine läks. "Mine tea – kui koha jääb siia pidama, siis ehk tulevad järgmised asustamised juba riigi toetusega. Nii et võime olla teerajajad," loodab Marko Teppan. Ta lisab, et kuigi kohamaimude Kehra vetesse toomine ei garanteeri, et kala seal "kanda kinnitab", soovivad nad katsetada. Hea näide on tema sõnul linask, mida toodi aastaid tagasi Kahala järvest, kui see oli pärast külmi talvi ummuksis: "Linask hakkas siin kenasti sigima. Emajõgi, kus koha levib, on aeglase vooluga, rohketoiteline ja küllaltki läbipaistmatu, Jägala jõgi on sellega suhteliselt sarnane." MTÜ Kehra Kandi Kalavarud meeskond usub kalavarude ja liigirikkuse suurendamisse kogukonna hüvanguks ja toel ning edasised mõtted puudutavad peale kohade viieaastase asustamisplaani ka jõevähke ja -forelle. Aga sellest juba tulevikus!
4
AASTA KALANDUSTEGU
Konkurss “Aasta kalandustegu” tunnustab Eesti kalandusvaldkonna silmapaistvamaid ettevõtmisi ning tähelepanuväärsemaid eestvedajaid.
AVATUD KALASADAMATE PÄEV
rõõmustab igas vanuses kalahuvilisi Fotod: Toomas Tuul
30. aprillil toimub neljas üle-eestiline avatud kalasadamate päev, kus külastajaid ootab tervelt 24 eriilmelist sadamat nii mererannas kui ka siseveekogude ääres. Kalanduse teabekeskuse juht Toomas Armulik selgitab, et avatud kalasadamate päeva idee sai alguse avatud talude päevast, mille põhiline idee on näidata, kust tuleb toit – ikka põllult ja laudast, mitte kauplusest ega hulgilaost. "Avatud kalasadamate päev on hea võimalus nägemaks, et kala jõuab meieni paadiga merelt, ning saada aru, et kõige värskem kala ongi see, millele sadamasse vastu minnakse," räägib Toomas Armulik ja toob heaks näiteks Pärnus asuva Japsi sadama, kus kohalik rahvas on juba harjunud värsket kala ostmas käima.
Peasadamaks on Võsu Igal aastal on olnud planeeritud üks n-ö peasadam, kus toimub kõige rohkem erinevaid üritusi ja kus sel aastal antakse üle ka kalandusteo auhinnad. Sel aastal on peasadamaks Võsu, kus jätkub väga erinevaid
tegevusi – külas on kalakokk Vladislav Koržets, õngeõpet jagab Peep Männil, muusikat teeb Singer Vinger ning lastele ja loodushuvilistele on põnev eriprogramm. Kes aga päeva hoolikalt planeerib, saab uudistada ka teistes põhjaranniku avatud sadamates toimuvat – näiteks Hara ja Eisma on vaid lühikese autosõidu kaugusel. Samamoodi saab planeerida sadamapäeva näiteks Hiiumaal, Pärnu lahe või Peipsi ääres, kus samuti on mitu sadamat koos paljude lahedate üritustega ühes piirkonnas. Kõikides osalevates sadamates algab tegevus hommikul kell kaheksa. Just sel ajal naasevad merelt kalapaadid värske kalaga, sest kaluri tööpäev algab reeglina kusagil öö ja varahommiku piiril. Korraldajad paluvad kalaostuhuvilistel kaasa võtta sularaha, sest kaluripaadi varustuse hulka pangaterminal tava-
Kui viimati oli avatud kalasadamate päeva peasadamaks Dirhami ja rahvast hullutas Winny Puhh, siis sel aastal on peasadamaks Võsu ja lavale astub legendaarne Singer Vinger.
liselt ei kuulu. Lisaks värskele kalale rõõmustatakse kalasõpru ka suitsukala ja paljude kalatoodetega.
Põnevad programmid
Nii nagu viimati Dirhamis, on ka sel aastal Võsul rahvale erinevaid räimetoite tutvustamas Vladislav ja Kaarel Koržets. Võsul antakse Vladislavile üle ka kalandusteo rahva lemmiku auhind elutöö eest kalanduse ja kalatoitude tutvustamisel.
Toomas Armulik räägib, et avatud kalasadamate päev on perepäev, kus huvitavat tegevust on ka pere noorematel liikmetel. "Keskealised enamasti teavad, et kala tuleb merest ning et need mehed ja naised, kes kala püüavad, on kalurid, lastele aga võib see teema olla uus," arutleb
ta ja avaldab lootust, et kokkupuude kalurite tööga võib tekitada selle ameti vastu täiendavat huvi ka nooremas põlvkonnas. Lisaks sellele, et uudistada saab kalurite tööd ja selle tulemusi, ootab avatud kalasadamate päeval ees rohkesti harivat meelelahutust. Mitmes sadamas tegutseb Teadusteater, kus lastele õpetatakse läbi mängu veega seotud füüsika- ja keemiatarkusi, toimuvad õpitoad nii kalapüügi, kalade kui teiste vee-elanike teemal. Samuti avaneb võimalus õppida kalatoite valmistama. Saab ka kaldalt kaugemale – nii näiteks toimuvad Võrtsjärvel Limnoloogiajaama sadamas parvesõidud, Virtsu kalasadamas aga korraldatakse kalalaeva juhtimise õpituba. Kuna paljud tegevused toimuvad õues, tasub valida ilmakohane ja mugav riietus. Paljudes sadamates ootab külastajaid kultuuriprogramm ja sageli on tegevust ka laiendatud ning ühendatud kalasadama tutvustamine teiste kogukondlike ettevõtmistega, väljas on ka erinevad toidu- ja joogitootjad väljastpoolt kalandust. Toomas Armulik avaldab lootust, et on oodata igati toredat rahvapidude päeva, kus pole puudust ei meelelahu-
Kevad 2022
OSALEVAD SADAMAD Harjumaa Hara Tallinna kalasadam Tilgu Hiiumaa Haldi Kõrgessaare Roograhu Läänemaa Dirhami Puise Sviby Virtsu kalasadam Pärnumaa Japsi kai Lindi Pärnu Fishing Village kaluriküla Võiste
Peipsiääre Kolkja Räpina Varnja Saaremaa Nasva jõesadam Turja Virumaa Eisma Toila Võsu Võrtsjärve Limnoloogiakeskuse sadam Valma
tusest, suhtlemisest ega uutest teadmistest. Osalevate sadamate ja nende programmidega saab tutvuda lehel www.agri.ee/ et/avatud-kalasadamatepaev-2022 oleva kaardi abil. Avatud kalasadamate päeva korraldavad Maaeluministeerium ja kalanduse teabekeskus. Üritust rahastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.