Koolitusleht (august 2011)

18. august 2011

Eesti Maaülikool tervitab algava õppeaasta puhul kõiki endiseid, praeguseid ja tulevasi tudengeid!

Ajakohane ja elulähedane haridus lk 2

Parim noor talunik on Sirli Põldaru lk 4

23. septembril lahtiste uste päev ja teadlaste öö Eesti Maaülikooli 60. aasta juubeli üritused: 29. septembril linnarahvapäev www.emu.ee 30. septembril vilistlaspidu

Uued võimalused toiduainete töötlejatele lk 5

Lapsepuhkuselt tööellu tagasi lk 7

Eesti Maaülikool annab ajakohase ja elulähedase hariduse Viimasel ajal on üha sagedamini avalikkuses mõtiskletud eestlaseks olemise ning Eestimaal elamise sisu ja väärtuste üle nii möödunud noorte laulu- ja tantsupeo kui ka eeloleva taasiseseisvuspäeva valguses. Kultuurikestvusele paneb aluse terve elukeskkond, puhas omamaine toit ning tasakaalus loodus.

Marge Kohtla Eesti Maaülikool

N

ende alusväärtuste säilimist ja arendamist toetab ka oma õppeja teadustööga Eesti Maaülikool.

Eesti Maaülikoolis õpetatakse Eesti elukeskkonnaga seotud erialasid: maastikuarhitektuurist majanduseni ja metsandusest veterinaarmeditsiinini. Ülikooli lõpetajad saavad lisaks praktilistele ja aja­kohastele erialastele teadmistele kaasa Eesti elukeskkonda hoidva rohelise ja säästliku mõtteviisi.

Praktiline ja kvaliteetne kõrgharidus Eesti Maaülikooli nimi võib tunduda tagasihoidlik, ent peidab endas siiski laiapõhjalist teadustööd ning kvaliteetset ja praktilist kõrgharidust, mille keskmeks on tipptasemel õppejõud ning avatud ja teadmishimulised tudengid. Seda kõike toetab moodne ja kompaktne ülikoolilinnak ja õpikeskkond. Maaülikooli teeb eriliseks see, et siin ei õpetata laialivalguvaid erialasid – kõrgkoolist saab teadmised, mis on praktilised ning mida Eestis mujal ei õpetata.

Metsamajanduse kolmanda aasta tudeng Andre Purret leiab, et parim koht metsanduse õppimiseks on Eesti ja just maaülikool: “Lektorid on tasemel, õppekavas sisalduvad ained moodustavad ühtse terviku ning tudengid saavad omandada kvaliteetset haridust.” Tema hinnangul on tore näha, kuidas praktiline ja teoreetiline lähenemine on omavahel sümbioosis, suhtlemine õppejõududega lihtne ja vaba ning lisaks sellele saab valida paljude õppeväliste tegevuste vahel, millega enda üliõpilaselu rikastada. “Eelolevalt õppeaastalt ootan uusi väljakutseid ja võimalust enda oskusi ja teadmisi proovile panna. Loodan, et Eesti Maaülikooli erilisuse kindlustamine ja osakondade arendamine toimub jätkuvalt sama kiire tempoga kui senimaani.” Õige eriala valik pole alati lihtne ning võib tekitada parajalt peavalu. Näiteks kaalus loodusturismi erialale sisseastumist päris tõsiselt nüüd juba kolmandat aastat maaülikoolis õppiv Kristel Sepp: “Loodusturismi eriala on üsna uus ning mul oli valiku tegemisel mitmeid kõhklusi. Seda enam, et loodusturismi ei saa maaülikoolis õppida tasuta.”

Kristel on oma valikuga aga rahul, sest kõrgkoolist saadavad teadmised on praktilised ja laialdased. “Lisaks loodusainetele

2

Koolitusleht 18. august 2011

Kaisa Muutra praktikal.

Andre Purret (vasakult teine) RMKs praktikal koos prantslastega metsa kõrgust mõõtmas.

Kristel Sepp kalapüügivõistlusel.

on meil majanduse, turisminduse ja ette­ võtlusega seotud aineid, samuti tuleb läbida enamasti suvel toimuvad väga kasulikud õppepraktikad. Olen tänulik nendele õppejõududele, kes on meid juhendanud ja meile Eestimaa loodusest head teadmised andnud.”

Lisaks õppetööle on maaülikool pakkunud Kristelile palju võimalusi eneseteostuseks – ta tegutseb tuutori ning üliõpilas­ esinduse liikmena. “Kahe aastaga on minust saanud julge ja aktiivne tudeng, kellel

on peas mõtted oma ettevõttest ning olemas oskused tutvustada turistidele Eesti­ maa kaunist loodust. Minu maailmapilt on avaram kui varem ning mul on palju uusi sõpru, tuttavaid ja vajalikke kontakte.” Kristel leiab, et tema raha on läinud õigesse kohta. “Usun, et iga tudengi edukus sõltub eelkõige temast endast.

Need aastad maaülikoolis on tõepoolest olnud elu parimad. Kuigi sügisest algab juba kolmas kursus, on esmakursuslase elevust ikka veel tunda.” Pärast bakalau-

reuseõppe lõpetamist loodab Kristel jät- saanud palju uusi teadmisi, praktilisi kokata õpinguid magistriastmes. gemusi ning loodussäästliku mõtteviisi.”

Eesti Maaülikooli erialade valik on lai.

Kevadel lõpetas Kaisa edukalt liha- ja Nii saab õppida näiteks maastikuarhitek- piimatehnoloogia eriala bakalaureusetiks, keskkonnaõppe ning sügispetsialistiks, tusest asub ta edasi rismiettevõtjaks, õppima magistMaaülikooli teeb ökonomistiks, riastmes. “Oma aga ka metsaüle- eriliseks see, et siin ei õpinguid oleksin maks, inseneriks õpetata laialivalguvaid saanud jätkata ka ja veterinaariks. teistes kõrgkoolierialasid – kõrgkoolist Palju on ka ette­ des, kuid maaülikool on saanud võtteid, kus maa- saab teadmised, mis on mulle südame­ ülikooli lõpetaja praktilised ning mida tööd leiab – ala- Eestis mujal ei õpetata. lähedaseks.” tes erafirmadest Möödunud õppekuni Euroopa Liiaastal astus Kaisa du institutsiooka Eesti toiduainideni välja. Eesti Maaülikooli lõpetajad nete tehnoloogia seltsi liikmeks, mille nimetavadki kooli suure plussina seda, tegevuse edendamine on talle väljakutet tööturule minnes on neil teiste Eesti se, ühendamaks erialaspetsialistidest ülikoolide lõpetajate ees konkurentsiee- üliõpilasi ja vilistlasi. “EPA ehk Elu Palis just seetõttu, et mujal sedavõrd elu- rimad Aastad, päriselt ka!” teatab Kaisa lähedasi ja praktilisi erialasid ei õpetata. veendunult.

Elu parimad aastad on maaülikoolis Avar ja loodussäästlik loodetavasti veetnud ka need tuhanded vimaailmavaade listlased, kes sellel sügisel tähistavad Eesti Liha- ja piimatehnoloogia magistri­õppes Maaülikooli 60 aasta juubelit. 29. septembalustav Kaisa Muutra peab Eesti Maaüli- ril ootab Eesti Maaülikool oma Tähtvere kooli peaaegu oma teiseks koduks: “Siit kampusesse külla kõiki nii lähedalt kui ka olen leidnud oma parimad sõbrad, siin on kaugelt. Päev hiljem kogunevad maaülitekkinud ühtekuuluvustunne üliõpilaste kooli moodsas spordihoones töötajad ja ja õppejõududega, kes teavad teineteist vilistlased, et üheskoos toredaid ülikoolilausa nägupidi. Maaülikoolis õppides olen aegu meenutada.

Fotod: eesti maaülikool

Foto: Mai Sein-Garcia

Terapeutiline suhe on teraapia­ protsessis üks tähtsamaid kom­ ponente. Fotol tudengid loengus “Visuaalkunsti­ teraapia alused”.

Visuaalkunstiteraapia aitab suhelda Visuaalkunstiteraapia on teraapia vorm, kus visuaalkunsti vahendeid ja tehnikaid kombineeritakse psühhoteraapilise lähenemisega.

K

asutatakse värve, savi, erinevaid pabereid, väljalõikeid ajakirjadest, fotosid ja igasuguseid materjale, millest on võimalik teha pilte ja installatsioone. Teraapias on tähtsal kohal enese väljendamine pildi kaudu ning selle mõtestamine igapäevaelu kontekstist lähtudes.

Teraapia eesmärgid tulenevad kliendi east, seisundist ja vajadustest ning võivad olla seotud terviseprobleemi või elukriisist väljatulekuga, üldise arengu toetamisega, sotsiaalsete oskuste täiendamisega või oma potentsiaali ja ressursside parema kasutamisega.

Visuaalkunstiteraapia aitab suhelda ka siis, kui kõne puudub. Pablo Picasso on öelnud, et “kunst on pettekujutlus, mis kõneleb tõde”. Milline on “tõde” meie endi kohta, võib inimene avastada loomingulise tegevuse teel. Teraapias tehtud pilt võib autorilegi üllatuseks tuua esile tema varjatud potentsiaali, avada olukorrale uue vaatenurga, anda vastuseid mitmetele seni vastuseta jäänud küsimustele.

Loominguline töö võimaldab mitteverbaalset kommunikatsiooni, pildiga saab väljendada seda, mida

2011/2012. õppeaastal võtame õpilasi vastu järgmistele erialadele: PÄ E VA N E O S A KO N D Põhikooli baasil:

Keskkooli baasil:

• AIANDUS 3 aastat

• AIANDUS 2 aastat

• MAASTIKUEHITUS 3,5 aastat

• KESKKONNAKAITSE JA -KORRALDUS

• FLORISTIKA 3 aastat • TEKSTIILITÖÖ 3 aastat • AIANDUS (põhi- ja keskhariduse baasil vene koolide lõpetajatele) 1 aasta

2 aastat

• MAASTIKUEHITUS 2,5 aastat

• FLORISTIKA 2 aastat

Mai Sein-Garcia, Eha Rüütel, Tallinna Ülikool

www.ak.rapina.ee

Põltsamaa Ametikool

sõnades on raske või võimatu väljendada või millest ei soovita rääkida. Visuaalkunstiteraapia võtted aitavad suhelda ka siis, kui kõne puudub. Loomeprotsess käivitab kujutluse, mõtted, tunded. See on kehaline ja vaimne protsess, mida sageli kogetakse pingeid alandava ja eneseteostust toetavana.

Visuaalkunstiteraapiat kasutatakse individuaal-, pere- või rühmateraapiana ning see sobib klientidele väikelastest eakateni. Seda teraapiavormi rakendatakse haiglates, hoolde- ja päevakodudes, lasteaedades ning koolides õpilaste tugisüsteemis jt institutsioonides.

Kunstiteraapiate eriala (visuaalkunsti, muusika, tantsu ja liikumise ning draama teraapilist rakendamist) saab õppida bakalaureuse- ja magistriõppes Tallinna Ülikooli kunstide instituudi rakendusloome osakonnas. Kunstiteraapiate tasemeõpe loob eeldused kujuneda praktika käigus professionaalselt küpseks loovterapeudiks. Lisainfot erialade kohta saab aadressilt www.tlu.ee/rakendusloome.

SESSIOONÕPPE OSAKOND Keskkooli baasil:

• AIANDUS 2 aastat • KESKKONNAKAITSE JA -KORRALDUS 2 aastat • MAASTIKUEHITUS 2,5 aastat • FLORISTIKA 2 aastat • TEKSTIILITÖÖ 2 aastat

Koolil on ühiselamud, spordisaal, söökla. Head võimalused on huvitegevuseks, keeleõppeks ning praktikaks koduja välismaa ettevõtetes.

Sisseastumiseks vajalikud dokumendid: lõputunnistus, 4 fotot (3 x 4 cm), arstitõend, passi koopia.

MEIE AADRESS: RÄPINA, Pargi 32, 64505 Põlva maakond, tel/faks 796 1397 • istikute müük 524 8301 • sessioonõppe osakond 796 1157 • kool@ak.rapina.ee

Koolitusleht 18. august 2011

3

FOTO GRETA KAUPMEES

Sitke talupidaja Sirli Põldaru Tavaliselt on talupidajad ikka mehed. Kuid ka õrnema soo esindaja saab talumajapidamises edukalt hakkama.

Seda tõestab meie loo kangelanna.

Greta Kaupmees

M

öödunudaastasel noortalunike võistlustel Säreveres tegi Sirli Põldaru ajalugu: esimest korda tuli võitjaks tütarlaps. Maatöödega sina peal oleval noorikul on ette näidata samalt võistluselt ka varasemate aastate kaks alavõitu, üks neist muide traktori vigursõit. Samuti saavutas õbluke neiu esikoha rammukatsumises. Sirli ütleb, et maatöö ja loomadega tegelemine konti küll ei murra ning on talle justkui loodud.

Sirli lõpetas sel aastal Järvamaa kutsehariduskeskuses põllumajanduse eriala hobusekasvatuse suunal. Poisse hobusekasvanduses ei olnudki, kõik noormehed valisid põllumajanduse mehhaniseerimise.

Maalähedane eriala Kui Sirli 2007. aastal kooli astus, kandis see veel Türi tehnika- ja maamajanduskooli nime, aasta pärast sai koolist Järvamaa kutsehariduskeskus. “Minu jaoks oli just sinna kooli minek loogiline jätk minu senisele elule. Ma ei tahtnud mitte midagi muud õppida. Tahtsin midagi maalähedast. Kuna ema kodus nagunii hobuseid kasvatab ning mina olen lapsest saati abiks olnud, tekkis mõte sel alal endale teadmisi juurde hankida ja hobusekasvatust laiendada,” räägib Sirli.

Sirli ema talu asub Pärnumaal mere ääres. Tal on hobuseid ja ponisid nii aretuseks kui ka turistidele atraktsiooniks. “Nüüd on meil juba ligi 30 poni. Toon ema juurest mõned ponid endale aretuseks,” räägib Sirli ja lisab, et plaanib turismitalu teha ka Rebase talust, mis asub Tallinna külje all.

Noorikul on võimsad plaanid. Ta tahab ehitada suuremad tallid, teha turistidele metsaradadel sõitu ning aretada ponisid müügiks.

“Meile õpetati koolis ettevõtluse aluseid, sain sealt küllalt häid ideid. Kooli lõputööks tuli koostada äriplaan. Tegin selle just turismitalu arendamise

kohta. Nüüd tuleb oma firma luua ja tegutsema hakata,” ütleb ettevõtlik noor.

Sirlil on juba välja vaadatud ka kohad, kust saab investeeringutoetust taotleda. Samas suuri lootusi ta sellele ei pane. “Kui ei saa sel aastal, proovin järgmisel aastal uuesti, aga pihta hakkame vaikselt ikka.

Tall tuleb kohandada hobuste jaoks. Tahan võtta kokku umbes kümme hobust. Mul üks poni juba on, mehel on kaks hobust hetkel üüritallis, aga tore oleks, kui saaks nad koju tuua.”

Lisaks oma kodusele loomapidamispraktikale ema talus on Sirli käinud koolipraktikal. Ta oli abiks Ruila tallis. “Enamik meie rühmast oli juba hobustega tegelenud, ainult üks õpilane polnud loomi kunagi näinud ja algul natuke kartis, aga sai hakkama.

Ega nendega muud tööd pole, kui tuleb õpetada sõnakuulelikkust ja seda, et nad inimest ei pelgaks, laseks igalt poolt puutuda,” selgitab Sirli.

Talus on igapäevane rutiin alati sama. Loomad tahavad kolm korda päevas süüa, veidi jooksutada ja tegelemist-õpetamist. Nii need päevad kuluvad.

Musketär harjutamiseks Sirli sõnul on veidi lihtsam vabapidamise peal olevate loomadega. See eeldab, et hobustel või ponidel on varjualune ja nad saavad ise olla kas sees või väljas.

Aga toit tuleb ikka ette kanda. Korraliku talli puhul tuleb hommikul loomad koplisse viia, tall korrastada ning kolm korda päevas süüa anda.

Sirlil on praegu harjutamiseks poni nimega Musketär. Temaga on neiu juba lapsest saati tuttav ning koos üles kasvanud. Sirli on poni eest hoolt kandnud ning temaga võistlemaski käinud. 13aastane Musketär on Sirli sõnul hea iseloomuga ja sõbralik. “Loomad on väga erineva loomuga, mõni ei taha inimesega üldse koos töötada. Musketär teeb ka vahel pahandust ja hakkab vastu, eriti siis, kui tal on mängutuju: muudkui kepsleb käe kõrval. Kui viin ta välja tavalisest hiljem, siis ta solvub: jookseb taha koplisse

TULE ÕPPIMA TALLINNA POLÜTEHNIKUMI

3 a.

Pärnu mnt. 57, Tallinn tel. 610 3601, info@tptlive.ee INE PPIM NB! Õ NA IN IS TALL IKUM TEHN POLÜ UTA! S ON TA

4

Jälgi infot internetis www.tptlive.ee

VALI PINGE, ÄRA

Koolitusleht 18. august 2011

2011/2012 ÕPPEAASTAL VÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE:

* Mehhatroonik

(kooli- ja sessioonõpe) * Külma- ja ventilatsioonisüsteemide hooldustehnik (sessioonõpe)

JÄTKUB VASTUVÕTT PÄEVAÕPPESSE KESKHARIDUSE BAASIL: Trükitehnoloogia, eesti k.

UUED JA HUVITAVAD TÄIENDÕPPEKURSUSED TÄISKASVANUTELE

ega tule enam hüüdmise peale üldse ligi. Peab kannatlik olema,” kinnitab Sirli. Loomadega sobivadki tegelema need inimesed, kes on loomult rahulikud ja kannatlikud.

Sirli on rahul ja rõõmus, et hobusekasvatuse valis.

Keskkooli baasil

TÄIENDAV VASTUVÕTT ÜKSIKUTELE VABADELE KOHTADELE PÄEVAÕPPESSE PÕHIHARIDUSE BAASIL: Elektrik, eesti ja vene k.

Automaatik, eesti k.

Trükitehnoloogia, eesti k.

SESSIOONIÕPPESSE KESKHARIDUSE BAASIL: Elektrik, eesti ja vene k.

Arvutid ja arvutivõrgud, eesti ja vene k.

Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja, eesti k.

Musketär ja Sirli on koos üles kasvanud ning see teeb koostöö harjutamise kergemaks.

Jätkub vastuvõtt

2,5 a.

2 a.

2 a. * Arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide seadistaja (sessioonõpe) 1 a.

Keevitaja (poolautomaat) 2 a.

Automaaler 2 a.

Autoplekksepp 1,5 a.

Autodiagnostik (sessioonõpe) * Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus.

Ta tahab seda ala sügavuti tunda. “Plaanin veel kooli minna ja ärikorraldust juurde õppida, et osata paremini majandada. Samuti tahan ratsutamisteenust pakkuda. Selleks tuleb mul kursustele minna ja ratsutamistreeneri paberid teha. Arenemisruumi on.”

Olustveres saab nüüd toiduainete töötlemist õppida fotod Olustvere teenindus- ja maamajanduskool

2006. aastal otsustas haridus- ja teadusministeerium liita Õisu toiduainetööstuse kooli Olustvere teenindus- ja maamajanduskooliga. Esialgu jätkus õpe küll Õisus Olustvere kooli nime all, kuid üsna pea koliti erialadega üle Olustverre.

O

lustvere teenindus- ja maamajanduskooli toimimise põhimõte on toimida toidu­ ketina “Põllult lauale”. Oma algusaastatest, 1920. aastast alates on kool ette valmistanud põllumajandusspetsialiste. Eelmise sajandi 90. aastate lõpul lisandus toiduvalmistamisega seotu ning alles hiljuti toiduainete töötlemine. Nii hakkaski Olustvere kool koolitama pagareid-kondiitreid, piima- ja liha­ saaduste ning jookide valmistajaid.

Esialgu polnud Olustveres õiget praktilise väljaõppe baasigi. Praktilistes tundides jagati kooli õppekööki kokkadega ning tootmisliinide põhimõttel toimuvast tootmise õppest ei olnud veel juttugi.

2008. aastal sai rahastuse Olustvere teenindusja maamajanduskooli esitatud projekt Euroopa Liidu regionaalarengufondi, tänu millele hakati ehitama praktilise väljaõppe baasi. Tänaseks on ajakohane, automatiseeritud minitootmisliinidega õppebaas olemas ning nii moodsat õpetust mujal Eestis polegi.

Toiduainete töötlemise valdkonnas saab Olustveres õppida pagariks-kondiitriks ning jookide, piimaja lihatoodete valmistajaks.

Pagari-kondiitri õppekaval õpitakse valmistama leiba, saia, sepikut, plaadikooke, väikesaiu, keekse, pirukaid, kooke, küpsiseid, torte ja palju muud – kõike

Juustu valmistamine on õppurite silmis hinnatud oskus.

Olustvere TMK jookide valmistamise õppekava on Eestis ainulaadne.

seda, mida meie kohvikute, pagariäride ja kaupluste lettidelt leida võib. Teooriatundides omandatu proovitakse praktikas järele õppetööstuses 20 õppenädala jooksul, lisaks praktika ettevõttes. Pagariks-kondiitriks saab õppida nii põhi- kui ka keskhariduse baasil.

Ainsana Eestis saab Olustveres õppida piimatoodete ja jookide valmistajaks. Seda toiduainete töötlemise õppekaval, kus valitakse spetsialiseerumine kas piima- või lihatoodete või jookide valmistamise-

le. Põhihariduse baasil kestab õpe kolm, keskhariduse baasil kaks aastat.

Piimatoodete valmistaja õpib tegema nii jogurtit, koort, võid, pudingut kui ka kohupiima. Eriti hinnatud on õppijate silmis teadmised ja oskused juustu valmistamisest. Lihatoodete valmistaja aga oskab pärast lõpetamist teha nii suitsusaadusi, grill- ja keedu­ vorsti kui ka paljut muud.

Jookide valmistaja õpib tegema nii gaseeritud

joogivett, limonaadi, mahla, veini, õlut kui ka kanget alkoholi. Kõik õppijad kinnistavad teooriatundides õpitut praktilise õppe läbimisega õppetööstuses, kus on maailma tasemel minitootmisliinid. Lisaks toimub praktika ettevõtetes.

Nii pagariks-kondiitriks kui ka toiduainete töötlejaks saab õppida sessioonõppes. See tähendab, et õppe­töö toimub üks nädal korraga, õppeaasta jooksul kokku viis korda. Vanusepiirangut õppijatele ei ole.

Koolil on moodne, 2009. aastal valminud õpilas­ kodu. Boonuseks Olustveres õppimisel on kindlasti imekaunis mõisapark oma vanade taastatud hoonetega.

Marika Šadeiko

Koolitusleht 18. august 2011

5

foto EE arhiiv

Ematöölt töötööle Lapsepuhkuselt tööle naasmine tekitab paljude naiste jaoks hulga psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme. Lahendused on tihti lihtsamad, kui arvatakse. foto: teele toots

Anne-Ly Rõuk

hoia end kursis erialaste uudistega. Millegi te­ gemiseks on enamasti vaja seda lihtsalt tegema hakata. Kui juba kusagilt otsa lahti teed, hak­ kab fantaasia lendama ja elu ise aina rohkem võimalusi pakkuma – nii tekivad ka valikud.

rühmanõustaja, kolme lapse ema

E Maaülikool rajab Polli kompetentsikeskuse

E

ttevõtluse Arendamise Sihtasutus otsustas anda 3,14 mil­ jonit eurot tervise- ja loodustoodete kompetentsikesku­ se rajamiseks Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskusesse Viljandimaal.

Loodava keskuse eesmärk on taimsetest materjalidest suure lisaväärtusega toidu ja toiduks mitte pruugitavate tervisetoode­ te arendus. Polli kompetentsikeskuse peamine eesmärk on taim­ se materjali täielikum ärakasutamine toidus ja söödamatutes too­ detes, parandades nende kvaliteeti ja säilivust. Keskus peab ai­ tama arendada taimset toorainet kasutavate ettevõtete konku­ rentsivõimet ning parandama teadmiste ja oskuste kasutamist tooraine väärindamisel.

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi di­ rektor Aret Vooremäe usub, et lähiaastail muutuvad tervisetoo­ ted üha populaarsemaks, sest rahvastiku keskmine vanus kasvab ning ühtlasi paraneb inimeste terviseteadlikkus.

EASi rahastatava projekti käigus ehitatakse ümber Polli aiandus­ uuringute keskuse peahoone ning luuakse senisest paremad tin­ gimused firmadele uute tootearendusideede katsetamiseks. Esi­ mene samm kompetentsikeskuse poole tehti Pollis juba paar aas­ tat tagasi tootearenduskeskust avades.

Maaülikooli teatel on senine koostöö kasvatanud ettevõtjate huvi Polli keskuse kasutamise vastu ning kompetentsikeskus on arengu loogiline jätk suurema teaduslikkuse ja parema kvalitee­ di poole. Praegu on plaanitaval kompetentsikeskusel juba kolm­ teist lepingupartnerit ettevõtete ja teadusasutuste hulgas. Kon­ sultatsioone edasiseks koostööks on peetud veel kümmekonna ettevõttega. Kompetentsikeskuse loodab maaülikool avada kol­ me aasta pärast.

Regionaalministri valitsemisalas välja töötatud kompetentsi­ keskuste meetme projekte rahastab EASi kaudu Euroopa Regio­ naalarengu Fond.

Väljaandja AS Eesti Ajalehed Toimetaja Anne-Mari Alver Keeletoimetaja Marilin Look Kujundaja Tuuli Prees Projektijuht Maie Viilup maie.viilup@lehed.ee, tel 661 3339 Järgmine Koolitusleht ilmub 17.11.

VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL

võtab vastu uusi õpilasi

27. juunist 25. augustini 2011 järgmistele erialadele: PÕHIHARIDUSE BAASIL: ehitus (õppeaeg 3 aastat, omandatakse kutsekeskharidus) põllumajandus (õppeaeg 3,5 aastat, omandatakse kutsekeskharidus) lapsehoidja (õppeaeg 3 aastat, omandatakse kutsekeskharidus) KESKHARIDUSE BAASIL: plaatija (õppeaeg 1 aasta, omandatakse kutseharidus) lapsehoidja (õppeaeg 1 aasta, omandatakse kutseharidus) PÕHIHARIDUSE NÕUDETA (VANUS 17+): põllumajandus (taimekasvatus ja põllumajandustehnika kasutamine; õppeaeg 1 aasta, omandatakse kutseharidus) ehitus (õppeaeg 2 aastat, omandatakse kutseharidus) ESITATAVAD DOKUMENDID: lõputunnistus (põhihariduseta sisseastujatel klassitunnistus), ID-kaardi või passi koopia, 4 fotot, arstitõend perearstilt, avaldus, lapsevanema nõusolek (alaealisel) Dokumentide vastuvõtt E–R 8–15.

Info: tel 785 3338, www.vana-antsla.edu.ee

6

Koolitusleht 18. august 2011

uroopa Sotsiaalfondi rahalisel toel ko­ gunes arengukeskuses Avitus projekti “Uus algus” raames paari viimase aasta jooksul 12 rühma inimesi, kes vajasid nii hinge­ tuge kui ka ideid tööeluga edasiminekuks. Nen­ de hulgas oli mitmeid väikelaste emasid, kes jagasid oma mõtteid ja muresid. Kuigi iga ini­ mese elu on kordumatu, kõlasid nende naiste suust ometi sarnased küsimused ja hirmud, mille üle siinkohal veidi mõtisklen.

Lapsepuhkusel olnud naise naasmine töö­ ellu võiks olla üks loomulikumaid asju. Lap­ se sünd on ju ometi täiesti loomulik nähtus, samuti see, et kui lapsed veidi kasvavad, pü­ hendab naine taas osa oma ajast tööle väljas­ pool kodu. Meie ühiskonnas see enamasti nii ju käib. Ometi tekib lapsepuhkuse lõppemisel tegelikus elus sageli mitmeid probleeme nii naise enda, tööandja kui ka ühiskondlike hin­ nangute tasandil.

Hirm tuleviku ees Paljudel lastega kodus olevatel naistel on hirm tuleviku ees, nad kardavad töökoha kaotust. Ühest küljest on sel hirmul ka alust – seda toi­ davad jutud töötuks jäänud emadest. Teisest küljest mitte – on ka palju selliseid tööand­ jaid, kes võtavad emakssaanu rõõmuga tagasi.

Kuigi teadmatust on raskem taluda kui kindlat teadmist, olgu või ebameeldivat, pii­ nab enamik naisi end pika aja jooksul just ni­ melt teadmatusega, maalides oma kujutlus­ tes kõikvõimalikke stsenaariume, üks masen­ davam kui teine. Kui oled ise sellises olukor­ ras, võta süda rindu ja küsi. Kui saad teada, et su koht sind endiselt ootab, võid edaspidi rahulikult magada ja end vajadusel ka tööle­ minekuks ette valmistada. Kui aga selgub, et tuleb hakata uut kohta otsima, saad sellega kas või kohe tegelema asuda, säästes lõppkokku­ võttes aega, närve ja raha.

Kui lapsepuhkuse ajal selgub, et töökoht on kadunud, võid alguses tunda end justkui mus­ ta auku kukkununa. Ebakindlus on suur, pal­ jud tööandjad praagivad väikeste lastega nai­ sed juba enne nendega kohtumist välja. Võib tekkida lõksus oleku tunne – suurenenud pere vajab suuremat sissetulekut, aga seda saavu­ tada on raskem kui enne.

Muutused tööandjate suhtumises toimuvad aeglaselt ning mitme teguri koostoimel (soovin pikka iga peresõbralike ettevõtete konkursile!), aga üheks mõjutajaks saavad olla ja peavadki olema emad ise. Kui väikelaste emad ise taju­ vad end kui väheväärtuslikke probleemitekita­ jaid, miks siis tööandjatelt midagi muud ooda­

Anne-Ly Rõuk.

ta? Kuigi see võib olla raske, tuleb kõigepealt astuda ohvri rollist välja ja hakata ennast ise väärtustama. Jah, lapsed on aeg-ajalt haiged ja ema puudub töölt, aga mõnikord on haiged ju ka lasteta töötajad. Paljudes kohtades saab teha vahel tööd kodus, võimalik on kutsuda haigeid lapsi hoidma ema või lapsehoidja või põetada abikaasaga vaheldumisi. Kui tehakse koostööd, leitakse ka lahendus. Hea töötaja on hea töötaja ka siis, kui tal on väikesed lapsed.

Isegi siis, kui mõnda aega peab hea tulemuse saavutamiseks natuke rohkem vaeva nägema.

Oht ennast kaotada Kui ema on olnud lastega kodus pikka aega, on oht ennast “ära kaotada”. Andekas ja edu­ kas naine hakkab end tundma tühja ja saama­ tuna, ta ei näe enam oma tugevaid külgi ega usu võimesse tööelus toime tulla. Ta avastab, et pärast pikka lastele pühendumist ei oska ta enam seltskonnas millestki rääkidagi, kogu tema maailm koosneb lastest ja kodustest prob­ leemidest. Selline avastus võib naist kas akti­ veerida ja enesearengule suunata või hoopis veel enam masendada ja julguse täiesti ära võt­ ta. Võiks ju öelda, et valik on sinu, aga lootuse kaotanu tajub, et tal valikuid pole.

Isegi kui tunned, et valikut pole, asu ometi tegutsema. Tegutseda saab esialgu ka ilma usu­ ta, küll see hiljem tekib, kui tulemused paistma hakkavad. Meenuta, mida meeldis sulle teha selles kauges elus, kus sul veel lapsi polnud. Äkki meeldiks sulle praegugi midagi sarnast ette võtta? Uuri, milliseid huviringe on sinu lähikonnas, otsi vabatahtliku töö võimalusi ja

Hoia end tööeluga kursis!

Emasid võib alla suruda ka ühiskonnas levi­ nud suhtumine. Üks noor edukas mees ütles mulle kord, et teatud erialadel töötavad nai­ sed ei saa olla pikalt lastega kodus, sest muu­ tused toimuvad nii kiiresti, et tööle naastes on värske ema lootusetult rongist maas. Mi­ nul kerkis selle peale silme ette pilt naisest, kes sünnitusmajast koju tulles riputab oma ajud kuhugi kapinurka, kus need siis tolmu ja koisid koguvad.

Kui värskelt kooli lõpetanud ja töökoge­ museta noor suudab oma erialal tööle hakata (kuigi esimesel õpiaastal omandatud teadmi­ sed on selleks ajaks ka osaliselt vananenud), mis takistab siis juba kogenud naist end töö­ le mineku ajaks üles töötamast?

Ka laste kõrvalt on võimalik end kõige va­ jalikuga kursis hoida. See võib küll tähendada suurt koormust, sest ka väikelapse emaks ole­ mine on enamasti täiskohaga töö, aga täiesti kindlasti on see võimalik. Kuidas seda laiema­ le üldsusele selgeks teha? Arvan, et seda teeb (edulugusid vahendava ajakirjanduse kaasabil) elu ise, st naised, kes ei lase end heidutada ja oma eeskujuga teisi innustavad.

Võta vastutus!

Kui töökohti ei jagu kõigile, tuleb neid juurde luua. Ühiskond vajab igaühe panust, muutus­ te aegadel tuleb lihtsalt rohkem nuputada, mis on need tööd, kaubad või teenused, mida just see aeg vajab. Kellele vaadata otsa uute töö­ kohtade loomise küsimuses? Kas kellegi vastu­ tus sulle töökoha loomisel on suurem kui sinu enda oma? Jah, igaüks ettevõtjaks ei sobi, aga enne otsusele jõudmist, et sinul see kindlasti ei õnnestu, mõtle see vähemalt läbi. Kui endal teadmisi ja kogemusi napib, leia kõrvale ini­ mesed, kelle oskused, teadmised ja isikuoma­ dused sinu omi täiendavad, ehk suudate mit­ mekesi ettevõttele elu sisse puhuda.

Vaata üle oma elulugu ja otsi sealt välja kõik, mida teha oskad. Võid üllatuda, kui avas­ tad, et peale raamatupidamise ja leivaküpse­ tamise oled veel osav sokikuduja, luuletus­ te lugeja või isegi traktorijuht. Kasuta see ära kas ettevõtluse või palgatöö tarbeks. Vajadu­ sel mine nõustaja juurde või ettevõtluskooli­ tusele, praegu leiab mitmelt poolt tasuta abi.

Mitme pea kaasamine aitab olukorda ruumi­ liselt näha ja seetõttu avastatakse ka rohkem võimalikke lahendusteid.

Räpina Aianduskool ootab õpipoisse

R

äpina Aianduskool alustab õpipoisikoolitusega taas 2011. aas­ tal, kui laekub piisavalt sooviavaldusi. Õppida saab kahel eri­ alal: haljastus ja aiandus. Õpipoisikoolitus on töökohapõhine õpe, kus 70 protsenti koolitu­ sest moodustab praktiliste ülesannete täitmine ettevõttes ja 30 prot­ senti teoreetiliste teadmiste omandamine kutsekoolis. Õppekava pikkus on 40 õppenädalat + 1 nädal vaheaega suvel. Teoo­ riaõpe koolis kestab aprilli alguseni, millele järgneb praktika ettevõttes.

Kooli tullakse taas novembris ning kursus lõpeb novembri lõpus. Algav koolitus ei sea vanuselisi piiranguid, vajalik on põhihariduse olemasolu.

Haljastuse ja aianduse erialal saab õpingute lõppedes sooritada “Aed­ nik I” kutseeksami, mis annab tööturul konkurentsieelise.

Teooriaõppes hüvitatakse õppijale bussipiletid kojusõiduks kaks kor­ da kuus ning alates teisest semestrist makstakse parimatele õppetoetust. Õppijal on õigus ka tasuta koolilõunale riigi kehtestatud korras. Prakti­ lises õppes maksab tööandja tasu vastavalt kokkuleppele.

foto: räpina aianduskool

Koolitusleht 18. august 2011

7

Oled juht või juhitav?

Mis oled teinud Sina enda karjääri edendamiseks?

EBS on rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteetset äriharidust pakkuv eraülikool Eestis. Kooli eesmärgiks on lisaks tugevale teoreetilisele teadmistepagasile anda tudengitele ka praktilised oskused ja kogemused oma eesmärkide saavutamiseks. Ülikooli õppejõud on oma ala professionaalid ning paljud EBSi magistrid on Eesti majanduses võtmepositsioonidel. See on ettevõtluse eliit, kelle koostöövõrgustik on Sulle toeks nii magistriõpingute ajal kui kogu Sinu edasise karjääri jooksul.

Bakalaureuseõpe

Magistriõpe

Rahvusvaheline ärijuhtimine:

Rahvusvaheline ärijuhtimine MA

• Turundus ja suhtekorraldus • Investeeringute juhtimine (koostöös LHV Pangaga) Võõrkeeled ja ärikorraldus: • Hotellindus (koostöös Tallink Hotelsiga)

MA programm on suunatud eelneva majandusharidusega tudengitele.

(Est, Eng, Rus)

Spetsialiseerumine: • Turunduse juhtimine (Est, Eng) • Finantsjuhtimine (Est, Rus)

Rahvusvaheline ärijuhtimine MBA MBA kaugõppe programm keskendub ettevõtlusele ning klassikalisele rahvusvahelisele ärijuhtimisele. Õppekava on suunatud neile, kel puudub varasem majandusalane kõrgharidus. (Est)

UUS! Ametialane kommunikatsioon ja võõrkeeled MA (Est)

Ettevõtlus ja ärijuhtimine:

Õppekava on suunatud neile, kes soovivad arendada professionaalset ärialast võõrkeelt ja ametialast suhtlust nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.

• Müügijuhtimine (koostöös Vain & Partneritega) • UUS! Ettevõtlus loomemajanduses (koostöös EKA ja EMTAga)

MAGISTRIÕPPE VALIKMOODULID: • Kaasaegse turunduse valdkonnad • Strateegiline finantsjuhtimine • Ärijuhtimisõigus

Doktoriõpe • Juhtimisteadus

Vastuvõtt bakalaureuse- ja magistriõppesse kestab! Vaata lisa www.ebs.ee