Koolitusleht (mai 2011)

Koolitusleht Loodussäästlik mõtteviis ja haridus Eesti Maaülikoolist!

Loodusvarade kasutamine ja kaitse Põllumajandusettevõtete majandamine

19. mai 2011

Loodussõbralik ja praktiline ülikool lk 2 Metsa ei minda raha teenima lk 4

Maastikuarhitektuur Geodeesia

Tootmistehnika

Ökonoomika ja ettevõtlus Tehnotroonika

Biotehnilised süsteemid Majandusarvestus ja finantsjuhtimine

Taastuvenergia ressursid Maastikukaitse ja -hooldus Loodusturism

Võimalus panustada riigikaitsesse lk 5

Kinnisvara planeerimine

Maaehitus Toiduainete tehnoloogia Maakorraldus

Metsamajandus Loomakasvatus

Veemajandus Metsatööstus

Ergonoomika Linna- ja tööstusmaastike korraldus

Energiakasutus Kalakasvatus

Veterinaarmeditsiin Rakendushüdrobioloogia Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine

Aiandus

Vastuvõtt: 20. juuni - 7. juuli Vastuvõtt kaugõppesse: 13. juuni - 18. august Täpsem info: www.emu.ee/sisseastujale

Tule õppima maaülikooli!

Tel. 731 3048 vastuv@emu.ee Kreutzwaldi 1, Tartu

Praktika tegi tuden­ gitest liba­ kliendid lk 7

Loodussõbralik ja praktiline ülikool MAAÜLIKOOL

Eesti Maaülikoolis on võimalik õppida arvukatel erialadel – maastikuarhitektuurist majanduseni ja tehnotroonikast veterinaarmeditsiinini. Meil on ka erialasid, mida kuskil mujal Eestis õppida ei saa.

Lisaks teadmistele ja erialale leitakse Maaülikoolis tihti sõbrad kogu eluks.

Marge Kohtla Eesti Maaülikooli kommunikatsioonispetsialist

“M

äletan, et kui olin umbes 14, tegi ema mulle vihje, et ma võiks tema jälgedes loomaarstiks õppida. Praktikat oli ju juba küllaga – emaga sai ikka koos koeri vaktsineerimas ja vasikaid välja tõmbamas käidud. Sellest ajast olen alateadlikult püüelnud veterinaaria poole. Keskkooli viimastel aastatel suutsin juba kindlalt väita, et tahan saada loomaarstiks. Muud meditsiiniga seotud erialad mõttesse ei tikkunudki,” räägib oma kõrgkoolivalikust kuuendal kursusel veterinaarmeditsiini tudeeriv Julija Koltsova. “Tol ajal ma isegi ei mõelnud sellele, milline ülikool on parim või edevam. Minu jaoks oli oluline just eriala, mida saab õppida vaid maaülikoolis.”

Metsanduse doktorant Kristi Teppo räägib, et tema tuli maaülikooli seepärast, et soovis õppida keskkonnaga seotud eriala. Tallinnas pakutavad erialad ei tundunud talle piisavalt looduslähedased, pigem näisid võimalusena saada arvuti taga istuvaks ametnikuks. “Samuti eelistasin suure ülikooli asemel õppida kuskil, kus kursused on väiksemad ja saab tihedamalt õppejõududega suhelda.”

Kristi näebki ühe maaülikooli eelisena selle kompaktsust, sest tema hinnangul lisandub tavapärasele akadeemilisele haridusele sellises kõrgkoolis roh-

kesti võimalusi reisida ja ennast välismaal täiendada – maaülikooli paindlikkus annab võimaluse individuaalseks lähenemiseks. “Ülikool tunneb huvi tudengite arvamuse vastu ning võimalusel teeb õppekavas pärast arutelusid parandusi ja täiendusi,” selgitab doktorant.

Maaülikoolis õppimine ei ole puhtalt teoreetilise põhja ladumine, vaid iga tudeng on ka tegelikkuses tutvunud koolis õpetatud taimeliikidega, nende kasvukohtadega, mitmesuguste seadmetega jne. Ühe olulisema osana maaülikoolis õppimise juures toobki Kristi välja praktikad Tartu lähedal Järvselja katsemetskonnas – aasta jooksul õpitu rakendatakse kevadel ja suvel praktikasse. “Tänu sellele osatakse palju rohkem hinnata loodust ja selle keerulisi suhteid,” arvab Kristi. “Kindlasti on ka praktikumide juures olulised koosviibimised oma kur-

susekaaslastega, mis mõnikord venivad hommikutundideni.”

Eesti Maaülikool on arenev ja uuenduslik Miks astuda sisse just Eesti Maaülikooli ja jätkata seal oma õpinguid? Meie kõrgkool on viimastel aastatel läbinud pika põhjaliku uuenduskuuri, mille raames on põliste põllumajanduserialade kõrvale loodud hulk uusi õppekavu. Ikka selle nimel, et meie lõpetajad oleksid tööturul hinnatud tegijad, aga eelkõige head peremehed oma kodumaal, kelle kätte võib usaldada maad, metsad, õhu ja vee.

Maaülikoolis õpitakse loodusressurssidega ümber käima ja uuritakse kogu seda rikkust ka teaduslikult, kusjuures meie õppe- ja teadusvaldkonnad ei kattu teiste ülikoolidega. Maaülikoolis tehakse maailmatasemel teadust – meil on iga aastaga järjest enam vä-

lisõppejõude ning -tudengeid ning igal tudengil on võimalik oma teadmisi täiendada välismaal.

Maaülikoolil on kujunemas ülikoolilinnak Erinevalt mitmest teisest kõrgkoolist on Eesti Maaülikool koondumas ülikoolilinnakuks. Siin, Tartu linna piiril Tähtvere väljal on silmside kaugusel õppehooned, raamatukogu, renoveeritud ühiselamud, uus spordihoone ning spordiväljakud ja matkarajad.

Samas on ka kauplused. “Maaülikool iseenesest on väga soodne oma asukoha ja linnaku ülesehituse poolest: kõik on käe-jala juures,” sõnab veterinaariatudeng Julija. “Tudengitel, kes tahavad nädalavahetuseks Tallinna koju sõita, on kerge tee ääres näpp püsti ajada! Kui väsid ära või läheb kõht tühjaks, tuled tagasi ühikasse keha ja vaimu kinnitama...”

Uus spordihoone ja aktiivne seltsitegevus 2009. aasta sügisel avati maaülikooli uus spordihoone – 4600ruutmeetrises hoones on nii profi- kui harrastustasemel võimalik tegelda paarikümne alaga. Spordihoones on kolm pallimängusaali, kaks aeroobikasaali, maadlus-, tõste- ning jõusaal, lastenurk, saunad ja suusabaas. Tähtveres, kohe spordihoone juures paiknevad Tartu linna parimad suusarajad. Seal on ka kolm liivakattega väljakut võrkpalli jaoks, jalgpalli mängimiseks kunstmurukattega “puur” ning saepurukattega jooksulõik kergejõustiklastele.

Maaülikoolis on üheksa tudengite erialaseltsi, mis ühendavad eri valdkondade esindajaid – nii metsa-, maastikuarhitektuuri, keskkonnakaitse, ehitus-, tehnika-, ergonoomika-, kinnisvara- ja toiduainete tehnoloogia tudengeid kui majandus- ja sotsiaalinstituudi üliõpilasi. Seltsid korraldavad koolitusi ja seminare, aga ka teemaüritusi ja väljasõite. On rahvatantsuansambel, kammer- ja meeskoorid ning spordiklubi – seega on vaba aja veetmise võimalusi kõigile.

“Asudes õppima maaülikooli, ei omandata lihtsalt kõrgharidust, vaid leitakse sõbrad terveks eluks,” lõpetab Kristi Teppo.

Koolitusleht Väljaandja AS Eesti Ajalehed Toimetaja Anne-Mari Alver Keeletoimetaja Katrin Hallas Kujundaja Tuuli Prees Projektijuht Maie Viilup maie.viilup@lehed.ee, tel 661 3339 Järgmine Koolitusleht ilmub 16.06

MAJANDUSHARIDUS MAAÜLIKOOLIST Bakalaureuseõpe (3 aastat):

• Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekava

AJAKIRJANDUS JA KOMMUNIKATSIOON ERIPEDAGOOGIKA HARIDUSTEADUS (humanitaarained/loodusteaduslikud ained/reaalained) KLASSIÕPETAJA KOOLIEELSE LASTEASUTUSE ÕPETAJA KUTSEÕPETAJA PSÜHHOLOOGIA RIIGITEADUSED SOTSIOLOOGIA, SOTSIAALTÖÖ JA SOTSIAALPOLIITIKA

TÜ SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND Tel: 737 5957, www.sh.ut.ee 2

Koolitusleht 19. mai 2011

Magistriõpe (2 aastat):

• Ökonoomika ja ettevõtluse õppekava • Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekava Õppida on võimalik nii päeva- kui ka kaugõppes, nii riikliku koolitustellimuse kui ka tasulise õppe üliõpilasena.

VastuVÕtutingimused: www.emu.ee/sisseastujale info: tartu,

Kreutzwaldi 1, tel 731 3048, 731 3061 www.emu.ee

Majandus- ja sotsiaalinstituut

Käesoleval kevadel on võimalik asuda õppima mitmele uuele Tallinna Ülikooli erialale nii bakalaureuse- kui magistritasemel.

vallo kruuser

Sügis toob Tallinna Ülikooli uusi erialasid

Anneli Juul Tallinna Ülikooli suhtekorralduse osakonna juhataja

K

atariina Kolledžis avatakse esimesena Baltikumis kaks Liberal Artsi süsteemi järgivat bakalaureusetaseme õppekava – interdistsiplinaarsed humanitaarteadused ning interdistsiplinaarsed sotsiaalteadused.

Neil rahvusvahelistel õppekavadel õppivatel tudengitel avaneb võimalus omandada laiapõhjalised teadmised humanitaaria, sotsiaalia või loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. Kui nn tavaliste õppekavade spetsiifika näeb ette ühe konkreetse valdkonna, eriala või suuna esiletoomist, siis Liberal Arts eeldab sünteesi ning annab võimaluse näha tervikut ning seoseid, mis jäävad tihtipeale tagaplaanile, kui süvenetakse vaid ühte erialasse.

Magistriõppe kaalujatele pakub kindlasti huvi muudatus tänavuses vastuvõtusüsteemis – kui varem eelistati magistriõppe riigieelarvelistele kohtadele vastuvõtul kolmeaastase bakalaureusekraadiga kandidaate, siis sellest aastast toimub kandideerimine kõigile (nt kolme- või nelja-aastane bakalaureusekraad või rakenduslik kõrgharidus) ühtse pingerea alusel, mis moodustub vastuvõtueksami tulemuste põhjal.

Professor Kaja Tampere eestvedamisel avatakse aga Kommunikatsiooni Insti­

Uus maja, uued erialad, uued võimalused.

tuudis suhtekorralduse bakalaureuseõppekava, kuhu on oodatud õppima kõik need, kellel on soov mõista nüüdisaegse kommunikatsiooniühiskonna olemust ja toimimist.

Kommunikatsiooniühiskonna toimimine Suhtekorraldust saab õppida koos teiste kommunikatsiooniteadustega, eelkõige koos ajakirjanduse ja reklaami erialaga. Õppekava koostamisel on järgitud tänapäevast rahvusvahelist trendi – laiapõhjaline kommunikatsiooniõpetus on aluseks kitsamale spetsialiseerumisele organisatsioonikommunikatsiooni ja avalike suhete erialale. Bakalaureusetase on siiski vaid esimene samm – suhtekorralduse lõpetamise järel on võimalik oma õpinguid

jätkata kommunikatsioonijuhtimise magistrikaval, seejuures saab sisseastuja valida, kas hakkab õppima eesti või inglise keeles. Keda aga tõmbab enam reklaamivaldkond, võib õppima asuda Baltikumis ja Põhjamaades esimest korda magistritasemel avatavale rahvusvahelisele reklaami ja imagoloogia õppekavale.

Ristmeedia tootmine Kommunikatsioonist ja interaktiivsest meediast huvitatuile on uudiseid ka Balti filmi- ja meediakoolil – sügisest avatakse uus rahvusvaheline õppekava “Ristmeedia tootmine”. Nüüdisajal pole kellelegi uudiseks, et audiovisuaalsisu – filme ja telesaateid – saab tarbida ka paljudel uutel interaktiivsetel meediaplatvormidel – veebis, mobiilidel, tahvelarvutitel jm. Filmid

võivad neil platvormidel jätkata ka huvitavat iseseisvat elu – võivad vormuda erisugusteks arvutimängudeks, mobiilidele võib luua peategelaste kohta filminarratiivist hargnevaid lisaepisoode jpm. Selliseid meedianähtusi, kus lood nõnda üle paljude platvormide levivad, nimetatakse erialakeeles ristmeediaks. Just sellise sisuloome õpetamiseks avabki BFM uue innovatiivse magistriõppekava, räägib ristmeedia tootmise õppekava juht Indrek Ibrus.

Ristmeedia spetsialistide järele on maailma meediasektoris tekkinud selge vajadus. Üha enam on tarvis inimesi, kes tunnevad meediasektorile omaseid innovatsioonijuhtimise protsesse, ristmeedia sisuesituse strateegiaid ning vastavat tootmisspetsiifikat, samuti sektorile omaseid ettevõtlusvorme.

Ristmeedia ja ettevõtlusõppe sünergia Eriala fookuses on innovatiivsete ristmeediatoodete loomise protsessijuhtimise spetsiifika, kusjuures rõhku pannakse ka ettevõtlusõppele, mis võtab arvesse nüüdisaegsete konvergeeruvate meedia- ja IKT-toodete turgude iseärasusi.

Tunnustatud rahvusvaheliste spetsialistide juhitav ingliskeelne õppekava asetab rõhu uute kunstiliste väljendusvormide, mitut platvormi integreerivate loojutustamistehnikate ja meediatoodete ning neid toetavate ärimudelite otsingutele.

Lisaks Balti filmi- ja meediakooli rahvusvahelisele keskkonnale avaneb võimalus õppida ka õppekava partnerite – Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut ning Stockholm ­School of Economics in Riga – juhtivõppejõudude käe all. Interaktiivsete meediarakenduste arendamise moodul aga läbitakse Tallinna ülikooli informaatika instituudi õppejõudude juhendamisel. Õppekava läbinuil on võimalik leida rakendust nii väiksemates tootjafirmades kui ka suurtes meediaettevõtetes ning telekommunikatsiooniettevõtetes ristmeedia arenduse valdkonnajuhtidena.

Kandidaatidel peab olema omandatud bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse diplom või neile vastav kvalifikatsioon.

Heal kandidaadil on kas eelnevad audiovisuaalsisu loome, infotehnoloogia arenduse või ärijuhtimise alased kogemused, mida hinnatakse vastuvõtueksamil (essee, vestlus, loomeportfoolio või ülevaade teostatud IT-projektidest või ärijuhtimiskogemusest). Õppekava kohta saab lisainfot: www.bfm.ee või www.facebook.com/bfmcrossmedia

Vali akadeemiline vabadus!

Tule Tallinna Ülikooli!   

58 bakalaureuseõppe eriala 73 magistriõppe eriala 15 doktoriõppe eriala

Õppetöö toimub seitsmes valdkonnas:       

HARIDUS HUMANITAARIA KUNSTID LOODUSTEADUSED SOTSIAALTEADUSED TERVIS ÕIGUS

Dokumentide vastuvõtt alates 28. juunist. www.tlu.ee/vastuvott Dokumentide vastuvõtt TULE-programmi tasuta kohtadele 26.–31. maini. www.tlu.ee/tule

Koolitusleht 19. mai 2011

3

Luua metsanduskooli õpilased soovitavad:

mine metsa!

Mõne inimese hobiks on aiapidamine. Teise aga viib metsa, põllule ja aeda hoopis töö. Loodusega oleme me nii või teisiti seotud. Luua metsanduskooli õpilased räägivad Greta Kaupmehele oma rohelisest elukutsevalikust. fotod luua metsanduskool

Luua kooli õpilane Liina ja vilistlane Viktoria aiandusala kutsemeistrivõistlustel.

Luua Metsanduskooli sisseastumiskatsetel nõutav: • Maastikuehitus (põhikool) – lõputunnistuse keskmine hinne ja test • Maastikuehitus (keskkool) - lõputunnistuse keskmine hinne ja test • Maastikuehitus (sessiooniõpe) – lõputunnistuse keskmine hinne, test ja essee • Metsamasinate juhtimine (põhikool) - lõputunnistuse keskmine hinne, erialane test ja reaalainete (matemaatika, füüsika) test • Metsamasinate juhtimine (forvarderioperaator) - lõputunnistuse keskmine hinne, erialane test ja reaalainete (matemaatika, füüsika) test • Metsamasinate juhtimine (harvesterioperaator ja forvarderioperaator, töökohapõhine)- vestlus • Metsamajandus - lõputunnistuse keskmine hinne ja test • Metsamajandus (arborist)- test • Metsamajandus (metsur)- test • Metsandus - lõputunnistuse keskmine hinne ja test • Loodusturismi korraldus (spetsialiseerumisega retkejuhtimisele) lõputunnistuse keskmine hinne, test ja essee

Metsa ei minda raha teenima

L

L

uua metsanduskooli õpilane Liina Nisu oli juba põhikooli lõpuklassis kindel, et tema tahab minna kutsekooli haljastuse eriala õppima. Neiul on kodus suur aed, kus ta askeldab pidevalt, näpud mullas. Talle kohe meeldib vaadata, kuidas inimene saab enda ümber ilu luua.

“Mulle on eluaeg meeldinud looduses,” ütleb Liina peamiseks põhjuseks, miks ta sellise elukutse on valinud. Et hobist saaks töö, selleks oli vaja Liinal mõningaid nippe juurde õppida.

Tal oli valida kahe kooli vahel, kas Räpina aianduskool või Luua metsanduskool. “Tuttavad soovitasid Luua kooli ja mul on hea meel, et nii otsustasin,” kiidab Liina.

Neiu läks pärast haljastuse eriala lõpetamist samasse kooli õppima maastikuehitust. Hetkel on Liina II kursuse õpilane, kes võtab suure innuga osa ka kõikvõimalikest aiandusala kutsevõistlustest. Viimati oli ta vabariiklikul aianduslikul kutsevõistlusel tugev teine. Õpid nüüd maastikuehitust. Kas see liiga mehine ala pole?

Ei ole. Haljastusega võrreldes on planeerimist natuke rohkem ja ehitust, aga peamine ikka ju sama.

4

Koolitusleht 19. mai 2011

Kas sul oma aias ka midagi katsetades täiesti n-ö metsa on läinud?

Jänesed sõid õunapuud ära, aga otseselt välja pole miski mu käe all veel läinud.

Milliseid soovitusi annad algajale aiapidajale?

Praegu on tähtis õunapuude lõikus. Et nad ikka korralikult vilja kannaks, tuleb puid kindlasti lõigata. Ma soovitaks neile, kes eriti vaeva näha ei taha, panna rohkem põõsaid, puid ja püsikuid kui suvelilli. Püsikud kestavad aastaid ja nendega on vähem vaeva. Lilli pole aga aeda üldse palju vaja.

Ma olen märganud, et on liiga palju aktsenttaimi ja siis ei tule ükski neist õieti esile.

Tasub rohkem mõelda taustataimedele. Muidugi, poes on raske valikut teha, sest kõik tundub nii ilus. Vaatad, see on äge, värviline, aga kui kõik kokku panna, läheb kirjuks ja ükski äge taim ei pääse mõjule. Kui on rohkem taustataimi, siis paistavad mõned aktsenttaimed hästi silma.

Tänapäeva aedades olen näinud palju praaki just tiikide ehituses. Pannakse näiteks membraan või kile, aga selle ääred jäävad paistma.

Seda küll ei tohiks lubada.

uua metsanduskooli õpilane Kaidar Kübar­ sepp (pildil) ütleb, et tema ei lähe metsa selleks, et raha teenida, vaid seepärast, et see meeldib talle.

“Mõelda, saad palju olla värskes õhus ja liikuda,” kiidab Kaidar oma ametivalikut. Juba põhikoolis oli noormehel selge, et tema tahab metsandust õppida. Ka tema noorem vend, kellega tal kõigest aasta ja kolm kuud vanusevahet ning kellega koos ta kooliteed alustas, valis sama ameti.

“Oleme juba algklassidest koos koolis käinud ja koos läksime tööle ning pärast ka Luuale õppima,” ütleb Kaidar.

Luua kooli astusid poisid alles siis, kui olid oma esimesed metsaristsed juba saanud metsas tööd tehes. Kaidar leidis, et tahab natuke häid võtteid juurde õppida, et olla parem spetsialist.

Kaidarile meeldib oma oskusi proovile panna ja teistega mõõtu võtta. Ta on käinud rahvusvahelistel metsandusala võistlustel nii Soomes, Norras, Lätis, Leedus, Luksemburgis kui Eestis. Möödunud aastal Luksemburgis tuli Eesti tiim saevõistluses Euroopa meistriks, üldarvestuses kolmandaks ja toodi ära ka hulk individuaalseid kõrgeid kohti.

“Hea kogemus. Saad ilma näha ja näha teisi töötamas, õpid uusi töövõtteid.”

Viimasel, vabariiklikul võistlusel, mis peeti aprilli lõpus Luual, saavutas Kaidar saevõistluses I koha.

Ta ütleb, et polnud raske võita, sest mitu aastat on juba treenitud.

Kõige keerulisem oli võistlusel Kaidari arvates elusa puu langetamine, see on ka kõige ohtlikum. Kuid tänapäeval on kõik metsatööd tehtud võimalikult turvaliseks. “Turvanõuded on tõesti väga suured. Enda tervis on ikka esmatähtis. Omalt poolt tuleb teha kõik, et õnnetust ei juhtuks,” ütleb noor metsamees.

fotod Kaitsevägi

Rakenduskõrgharidus sõjalise juhtimise erialal • Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgema Sõjakooli põhikursuse lõpetaja saab rakenduskõrghariduse sõjalise juhtimise erialal.

• Uuest õppeaastast on kõigi kolme väeliigi – maa-, mere- ja õhuväeohvitseridel võimalik saada baas­ haridus Eestis. Õppetöö kolmeaastasel mereväe põhikursusel toimub koostöös mereväe ja Eesti Mereakadeemiaga.

• Õppeaeg maaväe suunal on kolm aastat, õhuväe õppesuunal kestavad õpingud koostöös Eesti Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat.

Kandideerimise eelduseks on ajateenistuse või vastava sõjalise väljaõppe läbimine. Sisseastumiskatsed saab sooritada enne ajateenistust.

• Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel mereväe-, maaväe- ja õhuväeohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas.

• Mereväeohvitseriks saamise eelduseks on kõrgharidus Eesti Mereakadeemiast või Tallinna Tehnikaülikoolis lõpetatud mehhatroonika eriala.

• Õhuväeohvitseriks saab õppida eelneva lennundusega seotud kõrghariduse baasil. Aastane kursus läbitakse koos tulevaste maaväeohvitseridega.

Kapten Tõnis Vau juhtimas kaitseväelaslikku jalutuskäiku KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli 92. aastapäeva puhul Tartu linnas.

• Põhi- ja täiendusõppekursuste lõpetajatele antakse

Sõjakool kedagi valmis ei tee Kapten Tõnis Vau tahab anda oma panuse kaitseväe arengusse. Sestap tuli ka otsus 1999. aastal Kõrgemasse Sõjakooli õppima astuda kergelt.

Risto Veskioja

“L

eidsin, et sõjakool on hea koht, kus ennast realiseerida ja riigikaitse süsteemi panustada. Seni pole ma oma otsust kahetsema pidanud,” mõtiskleb Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgema Sõjakooli 12. põhikursuse ülem kapten Tõnis Vau.

Soov töötada inimestega Töö inimestega ongi üks peamisi põhjusi, miks kapten Vau otsustas pärast ajateenistust kaitseväkke edasi jääda ning hiljem sõjakooli õppima asuda. “Kadettide puhul tuleb töö inimesega veel eriti hästi esile. Kui sa väeosas saad sõdurite seast valida, kelle määrad kuulipilduriks, kelle tankitõrjuriks ja kelle jaoülemaks, siis sõjakoolis sa ei õpeta mitte üksust, vaid tulevasi juhte,” tõdeb ta.

Kuigi kursuseülemad on ka vastuvõtukomisjonides, siis nii lühikese ajaga tulevastest kadettidest just palju teada ei saa. Kapten Vau arvates peab kursuseülem leidma ka sisseastumisperioodi järel aega oma kursust tundma õppida. “Tegelikult me sõjakoolis ju kedagi “valmis” ei tee. Siit peaks minema selge sõnum teenistusse kaasa, millised on kadeti tugevad küljed ja milliseid külgi tuleb veel arendada. Kui me seda suudame, siis on kursuseülem oma tööd hästi teinud,” leiab Vau. Huvi tekkis ajateenistuses Huvi militaarvaldkonna vastu tekkis Tõnis Vaul ajateenistuses olles.

Pärast ajateenistust Pärnu Üksik-Jalaväepataljonis teenis ta aasta sealsamas kaadrikaitseväelasena ning seejärel astus Lahingukooli, pärast mida jõudis teenida muuhulgas kompaniiveebli ametikohal.

Kõrgemasse sõjakooli astumine tõi kapten Vau mingis mõttes maa peale tagasi. “Kuigi mul oli juba kaheaastane teenistuskogemus ja nooremveebli auaste, siis sõjakoolis olime me kõik võrdsed,” meenutab Vau. “See oli koht, kus tegelikult taipasin, et tuleb asju juurde õppida, hoolimata suhteliselt suurest kogemustepagasist,” lisab ta.

Pärast kaht aastat sõjakoolis õppimist anti Tõnis Vaule nooremleitnandi auaste ning ta saadeti väeossa praktikale. Aastase praktika järel läbis ta sõjakoolis jalaväe eriala kursuse tankitõrje suunal ning kõrgema sõjakooli diplom ulatati kapten Vaule 2003. aastal.

Kooli lõpetamise järel viis tee Vau teenima tagasi kodukanti, Pärnusse. “Pärnu aeg mulle meeldis, kuna seal oli kaitseväe mõistes väike, vaid paarisajameheline üksus ning seega oli omavahel kergem suhelda.

Samuti teenisid Pärnus tihti motiveeritud mehed ja sinna üldjuhul ei võetud kontingenti, kes “aia vahel” püsida ei tahtnud,” meenutab Vau. Pärnust siirdus Vau pärast kolmeaastast teenistust uuesti kõrgemasse sõjakooli, sedapuhku keskastmekursusele ehk magistriõppesse. Sõjakoolis on ta teeninud sellest ajast peale ehk juba 2006. aastast.

Vaba aeg spordile ja perele Pere toetus on Tõnis Vau jaoks tähtis ning vaba aeg on tema võimalus pühendada end perele. “Pere loomine sai alguse siis, kui ma olin juba kaitseväelane. Seega, mu naine saab väga hästi aru, miks ma oma tööd teen ning miks ma olen kodus niipalju, kui ma olen. Ta toetab mind, mis on tegelikult kaitseväelasele ääretult tähtis,” ütleb Vau. Kol-

me tüdruku isana oma lapsi ta aga kaitseväelastena praegu ette kujutada ei suuda. “Eks nad peavad enne ise aru saama, mida nad elult tahavad, ja siis saab neid suunata,” arvab ta.

Head meelt valmistab kapten Vaule võimalus aeg-ajalt sporti teha.

Eriti südamelähedased on talle pallimängud, eelkõige korvpall. “Korvpalli olen juba kaua mänginud ja üritan sellega tegeleda niikaua, kuni jalad veel kannavad,” on Vau kindel.

Rohkem kontakti ajateenijatega Järgmised kolm kuni viis aastat on kapten Vaule suhteliselt selged. Sügisest hakkab Vau õpetama sõjaväe taktikat KVÜÕA Kõrgemas Sõjakoolis ning plaan on ka mõnel välismissioonil osaleda.

Seejärel on tal kindel soov minna tagasi mõnda väeossa, kus ajateenijaid koolitatakse. “Tunnen, et kontakt aega teenivate sõduritega hakkab katkema ja sooviks seda taastada või vähemalt tugevdadagi. Pealegi ei istu mulle paberitöö, kuigi ilmselt pean seda igal pool tegema,” ütleb kapten Vau.

nooremleitnandi auaste, pärast mida jätkub teenistus maaväe, mereväe või õhuväe üksustes.

• Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused (KVÜÕA) on Eesti ainus riigikaitseline rakenduskõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule.

Lisainfo: www.sojakool.ee www.facebook. com/s6jakool tel. 717 6131 või sisseastuja@ksk. edu.ee

Kapten Tõnis Vau tervitamas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülemat KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli 92. aastapäeva puhul.

Väärt meistrite kool TELEFONID: õppesekretär 651 9044 täiskasvanute koolitus 655 8079

Pärnu mnt. 162 11317 Tallinn e-mail kool@ehituskool.ee http://www.ehituskool.ee

Koolitusleht 19. mai 2011

5

Praktika tegi tudengitest Psühholoogiatudeng Kati siseneb Maksu- ja Tolliameti teenindussaali.

Ta uurib põhjalikult stendi, vaatab ruumis ringi ning võtab rahulikult sappa...

L

eti taga esitab Kati küsimusi mitmest vallast, nii ettevõtte tulumaksu kui ka tudengi õppelaenu kohta. Kui teenindaja läheb tagaruumi neiu küsitud dokumenti tooma, laseb nooruke klient kontrolliva pilgu üle paberite, mis töötaja on tema vaatevälja jätnud. Õues ootab Katit Maksu- ja Tolliameti personaalse autojuhiga masin.

Pimeostud ja testkõned Kevadel valisid Kati Madisson ja Laura Maasalu psühholoogia eriala praktikakohaks Maksu- ja Tolliameti (MTA). Maksuhaldur otsis üliõpilasi pimeostude tegemiseks. Kui enamik kursusekaaslastest valis ühekuuse

3 a.

praktika paigaks Põhja-Eesti Regionaalhaigla, siis Kati ja Laura otsustasid katsetada täiesti tundmatul maal. Nii pimeostude meetodi kui ka maksutemaatikaga olid nad seni vähe kokku puutunud.

“Käisime MTA kontorites üle Eesti – Rakveres, Tartus, Raplas, Pärnus, Haapsalus, kokku kahe peale 10 linna 12 kontoris,” kirjeldab Kati.

“Päris uhke tunne oli, kui saime MTA-lt päris oma autojuhi,” naerab Laura. Lisaks kontorite külastamisele helistasid mõlemad tüdrukud ka kümneid kordi MTA infotelefonidele.

Tüdrukud usuvad, et klienditeenindajad ei saanud aru, et nad on kontrollijad. “Eesmärk oli esitada samu küsimusi, et tulemused oleksid võrreldavad. Aga kui ei õnnestunud, eks siis läks jutt ka muude teemade peale,” avab Laura selle salapärase töö metoodikat. Iga külastuse ja kõne järel täitsid “libakliendid” põhjaliku ankeedi, milles tuli hinnata üldmulje ja vahetu teeninduse eri aspekte.

Laura tunnistab, et päris algul ta MTA praktikapakkumisest huvitatud ei olnud, sest oma tulevast ametit seob ta pigem psühholoogitööga. “Aga siis mõtlesin, et võiks ikkagi proovida valdkonda, kuhu ma tõenäoliselt edaspidi kunagi ei satu,” räägib Laura. Kati oli asjas algusest peale kindel, sest planeeritav karjäär võib just sellist rida CVs vajada.

Praktikast avaliku esinemise kogemuseni Juurde õppisid tüdrukud palju. “Pidime endale selgeks tegema nii tolli kui ka maksudega seotud küsimusi, näiteks ettevõtlusmaksude kohta,” meenutab Laura. Mõne koha pealt olid kontrollkäiguks ettevalmistatud küsimused teenindajatele suisa ootamatud, sest näiteks õppelaenuintresside kohta tavaliselt keegi kontorisse uurima ei tule. Samas olid õppelaenu maksustamises alles hiljuti toimunud muudatused. Näiteks ei saa alates uuest aastast õppelaenuintresse enam tulust maha arvata.

Mis oli praktikantidele kõige keerulisem? “Pidime oma tulemusi mitu korda MTAs ette kandma,” meenutab Kati. Esialgu väiksemale ringile, siis suuremale ja lõpuks videokonverentsina juba kõikidele teeninduskontoritele. “See ehk tekitas algul veidi kõhedust – esineda kõikide nende inimeste ees ja vastata nende küsimustele. Aga tegelikult polnud selles samuti midagi hullu.”

Kursusekaaslastega võrreldes oli Kati ja Laura praktika ajaliselt väga paindlik. Kõige mahukam töö oli statistiline analüüs, sealjuures kogutud andmete võrdlemine eelmiste aastatega, mida sai teha endale sobival ajal. “Selles mõttes on MTA praktikapaigana väga sobiv just neile, kes kooli kõrvalt ka tööl käivad,” soovitab Kati järgmise aastakäigu kaasvõitlejatele võimalust kaaluda.

Tudengid said suurepäraselt hakkama Tüdrukute praktikakogemusest kõneleb MTA teeninduskorralduse osakonna peaspetsialist Karin Aleksandrov: “Maksu- ja Tolliamet on teeninduskvaliteedi parandamiseks mystery shopping’u ehk testostu mee-

TULE ÕPPIMA TALLINNA POLÜTEHNIKUMI PÄEVAÕPE PÕHIHARIDUSE BAASIL: Elektrik, eesti ja vene k.

Automaatik, eesti ja vene k.

Telekommunikatsiooniseadmete spetsialist, eesti k.

Arvutid ja arvutivõrgud, eesti ja vene k.

Trükitehnoloogia, eesti k.

Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja, eesti k.

PÄEVAÕPE KESKHARIDUSE BAASIL: Trükitehnoloogia, eesti k.

Fotograafia NB! Järgmine vastuvõtt 2012.a.

SESSIOONIÕPE KESKHARIDUSE BAASIL: Elektrik, eesti ja vene k.

Arvutid ja arvutivõrgud, eesti ja vene k.

Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja, eesti k.

TÄIENDÕPPEKURSUSED TÄISKASVANUTELE Pärnu mnt. 57, Tallinn tel. 610 3601, info@tptlive.ee INE PPIM NB! Õ NA IN S TALL KUMI EHNI T Ü L PO !

SUTA ON TA

6

Jälgi infot internetis

Koolitusleht 19. mai 2011

www.tptlive.ee

VALI PINGE, ÄRA

Laura Maasalu.

Kati Madisson.

todit kasutanud juba kuus aastat. Varem ostsime testostude korraldamiseks professionaalsete uuringufirmade teenust. Kuna kokkuhoid on hetkel märksõna kõikjal, kuid teenindustaseme hindamist peame siiski väga oluliseks, siis hakkasime otsima muid võimalusi. Meie otsingutele vastuseks tundis asja vastu huvi Tallinna ülikool ning esimene koostöö testostu valdkonnas sai alguse 2010. aasta kevadel.

Testostjate ülesanne oli vaadelda ning hinnata Maksu- ja Tolliameti teeninduskohtade letiteenindajate ning kontaktkeskuse telefoniteenindajate käitumist igapäevases teenindussituatsioonis, analüüsida vahetu teeninduse ja telefoniteeninduse kvaliteedi erinevusi, kaardistada teenindusprotsessi positiivsemaid ja negatiivsemaid aspekte ning võrrelda tulemusi varasematel perioodidel tehtud testostude tulemustega.

MTA jaoks oli sellealane töö tudengitega esmakordne, aga meeldiv kogemus. Hindame väga tänavuste testostjate täpsust, sõnapidamist ja paindlikkust töö organiseerimisel. Teeninduse testimisel kontrollkliendina on väga tähtis omada kiiret ümberkehastumisvõimet ja mitte peljata end näidata “rumalana”.

Kati ja Laura said sellega suurepäraselt hakkama ning tegid lisaks

KOOL KÕIGILE!

ERIALAD 2011

Vana-Vigala, 78003 Raplamaa ••• tel 482 4545, 505 2766 faks 482 4450 ••• kool@vigalattk.ee ••• www.vigalattk.ee

••• GÜMNAASIUMI BAASIL: Autodiagnostik (1 a 6 k), sepatöö (2 a), metalli sepistöötlemine (1 a), automaaler (1 a), kivitöö (2 a)

Puit- ja kiviehitiste restaureerimine (3 a) päevaõpe

••• PÕHIKOOLI BAASIL: Kokk (3 a), autotehnik (3 a 6 k), automaaler (3 a), sepatöö (3 a), tisler (3 a), autoplekksepp (3 a)

KESKHARIDUSE BAASIL (kaugõpe, kutseharidus)

••• LIHTSUSTATUD PÕHIHARIDUSE BAASIL:

KUTSEKESKHARIDUSÕPE PÕHIHARIDUSE BAASIL

Puit- ja kiviehitiste restaureerimine (2 a) Keskkonnakaitse (2 a) Loodusturismi korraldus (2 a) Maastikuehitus (2 a ja 5 k) Majandusarvestus (2 a) Väikeettevõtlus (1 a) Väikesadama spetsialist (1 a)

PÕHI- JA KESKHARIDUSE BAASIL Veoautojuht (6 k), kaugõpe, kutseharidus (tingimus 21. a, B-kategooria juhiluba) Metsamajandus (raietööline, 1 a), kaugõpe, kutseharidus

PÕHIHARIDUSE NÕUDETA Metsamajandus (raietööline, 1 a), kaugõpe, kutseharidus Dokumente võtame vastu kuni 15. augustini 2011. Sisseastumisvestlused ja -katsed 17. augustil 2011 aadressil Suuremõisa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa.

E-post hiiumaa.ametikool@hak.edu.ee, tel 469 4391, koduleht www.hak.edu.ee.

Kokk (3 a), ehitusviimistlus (3 a), kodumajandus (3 a), automaaler (3 a)

••• TOIMETULEKU TASEMEL PÕHIHARIDUSE BAASIL: Kodumajandus (3 a) ••• KOOLITUS ILMA PÕHIHARIDUSETA:

Koolikohustusea ületanud (üle 17aastased) põhikooli poolelijätnutele kutseõpe koos võimalusega jätkata põhiharidusõpinguid 8. või 9. klassis.

Koolikohustusealistel (alla 17aastastel) õpiraskustesse sattunud noortel võimalik omandada ametialaseid algoskusi kutsealase eelkoolituse korras ning jätkata põhihariduse õpinguid 7., 8. või 9. klassis.

Kutseõppes võimalik õppida kas autohoolduse, toitlustuse, ehituspuusepa või tisleri erialal.

••• TÄISKASVANUTE KOOLITUS: Täiendus- ja ümberõpe (lisainfo kodulehel)

libakliendid fotod erakogu

Dokumentide vastuvõtt 27. juuni – 27. juuli 2011

Testkliendid saavad koolis õpitut praktikas rakendada, testijate kasutamine aga näitab kätte teenindajate nõrgad kohad.

ankeetide täitmisele ka mitu ettepanekut töö paremaks korraldamiseks. Kuna üliõpilane eelistab üldiselt suhelda arvuti teel ning ei ole meie teeninduskohtades just sage külaline, siis on noore inimese arvamus meie vahetu teeninduse kohta värskendav ja edasiviiv. Loodame väga, et selline koostöö ei jää viimaseks ning üliõpilased tunnevad ka edaspidi huvi maksuhalduri pakutavate praktikavõimaluste kohta. Kasu on sellest kindlasti mõlemale poolele!”

Põhihariduse baasil

Keskhariduse baasil

• Arvutid ja arvutivõrgud • Ehituspuusepp • Ehitusviimistlus • Kokk • Majutusteenindus • Majutusteenindus (hariduslike erivajadustega) • Elektroonikaseadmete koostaja • Müüja • Koostelukksepp • Autotehnik • Tisler • Pagar-kondiiter • Laohoidja • Metsamajandus

• Ärikorraldus • Rätsepatöö • Sekretäritöö – personalitöö lisaoskusega • Juuksur • UUS! Kinnisvarahooldus • UUS! Autodiagnostik

KEsKhaRiDusE baasiL (5 kuud kuni 2,5 aastat): • • • • • • • •

bussijuht D (sesoonõpe) 5 k (20 õppenädalat) autojuht C (sesoonõpe) 5 k (20 õppenädalat) elektrik (sesoonõpe) 2 a kokk (sesoonõpe) 2,5 a puit- ja kiviehitiste restaureerimine 2 a kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus 2 a ehitusviimistlus 2 a kinnisvarahooldus 2 a

PõhihaRiDusE nõuDETa, alates 17. eluaastast: • kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus 1 a • abikokk 1 a • palkmajaehitaja 1 a

PõhihaRiDusE baasiL: • mööblirestauraator (sadulsepp) 1 a • keevitaja (MIG/MAG keevitaja osaoskustega) 1 a • automaaler 3 a • veoautojuht 3 a • kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus 3 a • kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (vastuvõtt põhikooli lihtsustatud õppekava alusel lõpetajatele) 3 a • keskkonnatehnika lukksepp 3 a • ehituspuusepp 3 a • ehitusviimistlus 3 a • elektrik 3 a • kokk 3,5 a • autotehnik 3,5 a • arvutid ja arvutivõrgud 3,5 a

Niidupargi 8/12, 80047 Pärnu tel 442 7883, 445 9465 parnumaa@hariduskekus.ee

SUVEKOOL 2011

Tule suvel kooli! Lisainfo tel 442 7870. e-post kursused@hariduskeskus.ee www.hariduskeskus.ee/suvekool Tee ise!

Õpi kasulikku!

26.07 • Keraamilised pokaalid

26.–27.07 • Säästlik ja

27.07 • Märgviltimistehnikas ehted 27.07.–06.08 • Ehete valmistamine

erinevates tehnikates 28.07 • Seebi viltimine 02.–04.08 • Beebitekkide heegeldamine 02.–05.08 • Pergola ehitus 06.08 • Erinevad patsipunumistehnikad ja õiged võtted juuste tasandamiseks

Dokumentide vastuvõtt: 13. juunist 8. juulini ja 1.–15. augustini

E kl 9–18, T–R kl 9–14 Viljandi linnas VÜKK täiendusõppekeskuses, Leola 15a või internetis www.vykk.vil.ee.

Kooli astumiseks vajalikud dokumendid: • avaldus (blankett kooli kodulehel, võib esitada elektrooniliselt) • põhi- või keskkooli lõputunnistus • viimase lõpetatud klassi tunnistus (põhihariduseta õpe) • 9. klassi klassitunnistus (põhikooli lõpetajatele) • isikut tõendav dokument

• 3 fotot (3 x 4 cm) • arstitõend • vanema kirjalik nõusolek (alla 18aastastel) • erivajadusega õppijal rehabilitatsiooniplaan (olemasolul) • suunamis- või garantiikiri ettevõttest (soovitatav)

Soodustused: • stipendium 38 € • kompensatsioon tööriiete soetamiseks • tasuta koolilõuna • keskkonnatehnika, elektriku ja autoeriala õppijatele autojuhiluba (B-kat) • transporditoetus

• Müügikorraldus • Majandusarvestus • Arvutid ja arvutivõrgud

www.hariduskeskus.ee

Tiina Tambaum, teadmussiirde keskuse juhataja

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli 2011/2012 vastuvõtu info

Keskhariduse baasil sesoonõpe

Mine loodusesse!

29.–30.07 • Orienteerumine metsas 06.08 • Põhjalik ravimtaimekursus

kiire koristus nii tava kui ka ökotoodetega 26.–28.07 • Sulgpalli suvekool 26.–29.07 • Digifotograafia algajatele 26.07.–04.08 • Suguvõsauurimise algkursus 29.–30.07 • Orienteerumine metsas 30.07 • Sissejuhatus joogapraktikasse ja filosoofiasse 06.08 • Põhjalik ravimtaimekursus

Õpilaskodu: • uus kortertüüpi õpilaskodu (260 kohta)

Kontakt ja info: Vana-Võidu, Viiratsi vald, 70108 Viljandimaa tel 435 1020 • vastuvõtuajal tel 435 1049 • vastuvott@vykk.vil.ee

KUTSE HEAST KOOLIST Koolitusleht 19. mai 2011

7

Noored aednikud kohtuvad Räpinas räpina aianduskool

3. juunil Räpina Aianduskoolis

aednike kutsevõistlus

Floristaia 2011 Kavas

aianduslik taimekaitse, näidisaia rajamine ja looduslikest materjalidest objekti kujundamine.

Täpsem ajakava:

www.estoskills.ee

3. juunil toimuvad Räpina Aianduskoolis üheksandad aiandusala kutsevõistlused Floristaia 2011.

Floristaial võetakse mõõtu mitmel alal, nagu taimetundmine, floristika, maastikuehitus, mahamärkimine, taimekaitse ja silma järgi kaalu, mahu ja pindala arvestamine. Võistlust korraldab SA Innove koostöös Räpina Aianduskooliga. Kaasa lööma on kutsutud ka partnerkoolide õpilased, eri aastatel on osavõtjaid olnud Prantsusmaalt ja Saksamaalt, kuid enamik siiski Eestist. Võistlust rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ning haridus- ja teadusministeerium, toetavad Eesti Aiandusliit, põllumajandusministeerium.

Võistlusele oodatakse ka pealtvaatajaid. Aiandushuvilised pealtvaatajad saavad koolist kaasa osta istikuid. Saadaval on Eesti kõige odavamad tomatitaimed ja ilupõõsad.

Võistlusülesanded ja kava: Noore aedniku kutsevõistlus 1.1 Praktiline kompleksüles­ anne (120 min) Kolmeliikmelisel võistkonnal tuleb näidata teadmisi taimede tundmises ja etteantud plaani kohaselt rajada näidisaed.

1.2 Aianduslik taimekaitse (40 min)

Tulge vaatama!

Võistluse toetajad:

Hetk aastataguselt Floristaia võistluselt.

Võistleja tunneb enamlevinud taimekahjustajaid. Osaleja peab oskama doseerida ka taimekaitsevahendeid ja praktiliselt taimekaitset korraldada.

1.3 Aianduslik töö (30 min) Võistlejal tuleb sooritada aianduslik töö.

1.4 Aianduslik viktoriin (30 min) Võistleja peab oskama vastata aiandusega seonduvatele küsimustele.

2. Objekt looduses (120 min) Kolmeliikmelisel võistkonnal tuleb valmistada etteantud looduslikest materjalidest (kivi, puit, oksad jm) geomeetriline või mõni muu tuntud vorm.

AJAKAVA 8.00–8.30

Registreerimine

8.30–8.45

Võistluste avamine kooli õppehoone ees

8.45–10.45 Praktiline

kompleksülesanne 10.50–11.30 Aianduslik taimekaitse 11.35–12.05 Aianduslik töö 12.05–12.55 Lõuna 13.00–13.30 Aianduslik viktoriin 13.35–15.35 Objekt looduses 17.00–18.30 Autasustamine ja

võistluste lõpetamine