KOOLITUSLEHT (mai 2015)

Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus

21. mai 2015

Eesti koolid on ilusad ja annavad häid teadmisi lk 3

Vanus õppimist ja arengut ei lõpeta lk 4

Kõige laiem valik erialasid Eestis.

Vaata: TULEULIKOOLI.EE

.

Rätsepatöö on distsip­ lineeriv ja kirglik lk 6–7

Filosoofia õpetab avaramalt mõt lema lk 8

foto hendrik osula

Teadmised kuld, oskused teemant ehk kuidas teadmised oskusteks vormida

ni. Kohapealne tehnika võimaldab arendada rakendusi ka kehaliigutusi ja häälkäsklusi registreerivale Kinect 2.0 seadmele.

Ideelaborist edasi viib ettevõtlike tudengite tee protokeskusse Tartus Maarjamõisa väljal, kus ideedest saavad prototüübid, mis ühel päeval tarbijani jõuavad ja maailma muudavad.

Ideelaborist on alguse saanud mitme tänaseks eduka projekti tähelend, nagu antimüramasin, innovaatiline pilliõppimise tarkvara MatchMySound, nanosatelliitide tehnikat arendav PL Space või CUDA, mis suudab satelliidipildil ja mobiilipositsioneerimise abil kaardistada linnastumist.

Tartu ülikoolist saab lisaks erialastele teadmistele ka oskused praktiliseks tööks – õppetöö kaudu suurendatakse ka ettevõtlikku eluhoiakut.

Mida õpid, seda teed

Virge Tamme

K

ui Mari esmaspäeval Tartu ülikoolis oma teaduskonda jõudis, olid ­praktikumid-seminarid juba alanud... Kui nüüd korraks seisatada ja mõelda tööturu vajadustele näiteks viie aasta pärast, on olulisim märksõna, mis meid töö otsinguil teistest eristab, ilmselt praktiline kogemus. Juba täna näib, et vaid ­raamatutarkusest pakatava noore silmaring jääb ­tööandjate jaoks kitsaks ja tema kaalukauss vajub pigem alla. Ülikoolis ­omandatud teadmiste kõrval kaaluvad aga oskused, mis on ka igapäevast rakendust leidnud.

Siiski ei tasu teooriat alahinnata. Hea teooriatundmine annab võimaluse kohandada praktikat muutuvatele tingimustele. Ülikoolis ei omanda oskusi niivõrd kitsaste probleemide lahendamiseks kui teemadega laiemalt tegelemiseks See on väärtus, mida hinnatakse. Üha enam pakub ülikool siia juurde aga ka reaalset praktilist kogemust.

Seepärast ei lähegi Mari enam lihtsalt loengusse, vaid üha sagedamini praktikumi-seminari, kus üheskoos nii kursusekaaslaste kui ka teiste tudengitega üle ülikooli reaalseid situatsioone lahendatakse, milles ettevõtjad on soovinud tudengite nõu kas mõneks analüüsiks, tootearenduseks või tarbijauuringuks.

Näiteks teevad turunduse tudengid peaaegu igal aastal projekte A. Le Coqile, kommunikatsioonijuhtimise eriala tudengid linnavalitsusele, ajakirjandustudengid praktiseerivad lehtedes, teles ja raadios, füsioteraapia tudengid on avanud oma praktika-praksise, filoloogid teevad tõlketöid, IT-tudengid loovad uusi äppe ja platvorme, mis meie igapäevaelu kergemaks muudavad, ja arheoloogid käivad väljakaevamistel – need on vaid mõned näited paljudest.

Tartu ülikoolis on ühtekokku 63 bakalaureuseõppekava, millest ühegi eesmärk ei ole anda edasi ainult erialaseid teadmisi, vaid pakkuda ka oskusi eluks – õpitakse juhtima projekte, tegema meeskonnatööd

Kõikide võimaluste Tartu

ning lahendama tekkivaid probleeme. Teisisõnu suurendatakse õppetöö kaudu ettevõtlikku eluhoiakut ja pealehakkamist.

Et lõpetaja maailmapilt oleks võimalikult lai ja tulevaste tööandjate mitmesugused huvid kaetud, on Tartu ülikoolis võimalik paindlikult siduda õppekavasid üle ülikooli. Nii võid sa korraga õppida infotehnoloogiat ja majandusteadust, võttes samal ajal kõrvale aineid psühholoogiast ja füüsikast. Ja miks mitte õppida juurde näiteks hiina keelt!

Kuna ettevõtlik hoiak on Tartu ülikoolis õppimise peamisi märksõnu, on tudengite ideede arendamiseks loodud hulk toetavaid võimalusi, mille juures on mentoriteks ka ettevõtjad ja tulevased tööandjad.

Paljud ettevõtlike tudengite ideed saavad hoo sisse näiteks ideelaborist.

Ettevõtlike tudengite kohtumispaik

Ideelaboris kohtuvad eri teaduskondade noored. Paljudel on juba endal mõttes mõlkumas mõni ühiskonnas aktuaalne prob-

3 a.

ÕPETAJA MUUDAB MAAILMA Ootame sind õppima kasvatusteaduste ja õpetajakoolituse õppekavadele!

Bakalaureuseõpe Eripedagoogika (ka avatud ülikoolis) Humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis Haridusteadus (loodusteaduslikud ained) Haridusteadus (reaalained) Koolieelse lasteasutuse õpetaja (ka avatud ülikoolis) Kutseõpetaja (avatud ülikoolis)

Rakenduskõrgharidusõpe Eesti viipekeele tõlk

Bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õpe Klassiõpetaja

 Dokumentide vastuvõtt 22. juunist 2. juulini 2015 Info telefonil 737 5957 sh@ut.ee | www.sh.ut.ee/

2

Koolitusleht 21. mai 2015

leem, mida innovaatilisel viisil lahendada, teised aga otsivad endale seltskonda, kellega koos mõnd uuenduslikku teenust või toodet looma hakata. Nii kohtuvadki ideelaboris näiteks spordihuvilised filoloogid, et arendada kergliiklusteede võrgustikku, või kassisõbrad keemikud ja loodusteadlased, et töötada välja ja toota uutmoodi kassiliiva, mis pärast kassi pissimist lõhnab vähem kui konkurent-liivad.

Oma toodete ja teenuste arendamiseks on ideelabor majandusteaduskonna hoones äsja avanud inspireeriva meeskonnatöö keskuse, mis on lisaks ideelabori tiimidele avatud kõigile Lõuna-Eesti õppuritele. Need ruumid on mõeldud ideede genereerimiseks, meeskondade kokkupanekuks, äriideede väljaarendamiseks ja toodete-teenuste meeldivuse testimiseks.

Lisaks mõttekaaslastega kohtumisele ja äriidee testimisele saab siin moodsate seadmetega mõõta pilgu liikumist, analüüsida nii emotsioone kui ka kehareaktsioone, nagu pulss ja peopesa niiskus, et jõuda efektiivseima võimaliku tootepakendi-

Seega pakub Tartu ülikool nii õppekavapõhiseid kui ka -väliseid võimalusi ettevõtliku hoiaku suurendamiseks. Ära piira oma ülikooliaega vaid õppekava juures püsimisega, sest Tartu pakub hulga alternatiive.

Tartus tegutseb hulganisti vabaühendusi ja tudengiorganisatsioone, sh korporatsioonid ja seltsid, kus on võimalik ka kooli kõrvalt meeskonnatööd, projektijuhtimist, avalikku esinemist ja paljusid teisi edasisel eluteel olulisi oskusi omandada. Targalt valides saad kujundada oma teadmisi väga mitmele elualale sobivaks ning õpingute kõrvalt omandada praktilisi kogemusi.

Seega, kui Mari esmaspäeval Tartu ülikoolis oma teaduskonda jõudis, olid praktikumid-seminarid juba alanud. Kui soovid ka ühel päeval Tartu ülikoolis õppimist kogeda, siis tule tudengivarju programmi raames päevaks-paariks Tartusse. Uuri tudengilt tema eriala kohta, küsi, milliste tudengiorganisatsioonide liige ta on, ning tutvu tema sõpradega mitmelt erialalt.

Tudengivarjuks saad tulla aasta läbi sulle sobival päeval. Tule ja ole uudishimulik ning ettevõtlik, sest kõik võimalused on sinu ees avatud.

2015/2016 ÕPPEAASTAL VÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE: ÕPPETÖÖ ALGUS SEPTEMBER 2015

Põhikooli baasil

Mehhatroonik Sõiduautotehnik Automaatik Metallitöötleja CNC pinkidel töötaja Keevitaja Müüja rõivaalal Sisekujundaja assistent Rätsep - stilist

Keskkooli baasil

Mehhatroonik * Külmamehaanik Sõiduautotehnik * Arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide seadistaja * APJ lehtmetalli töötlemispinkidel töötaja (jätkuõpe) Keevitaja Juuksur * Meisterjuuksur (jätkuõpe - tasuline) Rätsep - stilist ** Meeste - rätsep (jätkuõpe) ** Sisustustekstiilide õmbleja (tasuline) Automaaler Autokeretehnik * Autodiagnostik * Müüja rõivaalal

3 a.

3 a.

3 a.

3 a.

3 a.

3 a.

3,5 a.

3 a.

2 2 2 2

a. a. a. a.

1 a.

1 a.

1,5 a.

0,5 a.

2 a.

9 kuud 0,5 a 1,5 a.

1,5 a.

1,5 a.

2,0 a.

* kaugõpe ** õhtuneõpe

Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus

TASEMEL KUTSEHARIDUS

Eesti koolid on ilusad ja annavad häid teadmisi Kose gümnaasiumi inglise keele õpetaja Kristel Kook-Aljas kirjutas ja osales oma kooli õpilaste ja õpetajatega rahvusvahelises Comeniuse projektis ning sai kinnitust kahele tõdemusele – õpetajatöö on parim ja Eesti koolid on väga head.

erakogu

Anne-Mari Alver

“V

ahel on vaja oma tegevust natuke kaugemalt vaadata,” arutleb õpetaja Kristel Kook-Aljas, kes Comeniuse projekti raames koos õpilastega Euroopa koole külastas. Ühtpidi oli koos õpilastega välismaal käimine seotud otseselt tema enda õppeainega – kogu suhtlus käis ju inglise keeles ning pärast sellist kogemust ei kahtle ükski õpilane ei sõnavara ega grammatika vajalikkuses. Teisalt andis teiste maade külastamine ning ise külaliste vastuvõtmine ka märksa avarama vaate koolielule ja õppimisele üleüldse.

Kristel on Comeniuse projektiga südamest rahul ning kinnitab, et seda tunnet jagavad kõik projektis osalenud õpilased ja õpetajad.

Head reaalteadmised

“Ma olen oma õpilastest ja koolist, kus ma töötan, kogu aeg hästi arvanud, aga pärast seda projekti mõtlen ma nii neist kui ka meie koolist kui ka Eesti haridusest veelgi paremini,” jagab Kristel Kook-Aljas oma vaimustust.

Inglise keel on Kose koolilastel väga hästi selge, selle eest on neid kiidetud kõigis kohtades, kus käidud on – õpilased on igaks kohtumiseks valmistanud ette ingliskeelsed ettekanded ning osalenud mitme-

sugustes aruteludes. “Prantsusmaal näiteks kohtasime ainult üht inimest, kes oli võimeline heas inglise keeles vestlema. Ja siis selgus, et tegu oli hiljuti Prantsusmaale kolinud šotlasega,” jutustab õpetaja.

Ent teiste Euroopa koolidega võrreldes on Kristel Kook-Aljase sõnul Eestis väga hea ka reaalainete oskus.

“Meil, ja ka teistes endistes idabloki riikides, on reaalained eraldi ainetena. Eraldi õpetatakse matemaatikat, keemiat, füüsikat, geograafiat... Nii-öelda vanas Euroopas on matemaatika eraldi, aga ülejäänud ained on ühtne science,” märgib ta. “Eestiga samaväärsel heal tasemel on reaalainete õpetamine aga Poolas ja Slovakkias.”

Meie tugevused ja nõrkused

Eesti koolide ühe suure plussina toob Kristel Kook-Aljas välja koolide heakorra ja puhtuse, mis paljudele nähtud koolidele silmad ette annab.

“Eesti tavalised riigikoolid on nii ilusad ja puhtad, nagu paljudes Euroopa riikides on ainult erakoolid,” tõdes Kristel. “Nägime koole, mis kohati olid ikka üpris räämas ja hooldamata. Koolist ja selle ruumidest hoolimist ei nõuta ka õpilastelt – meie jaoks nii loomulikud vahetusjalatsid pole kaugeltki mitte igal pool kasutuses. Ka garderoobe ei tunta, õpilased tulevad klassi üleriietes ning kui on soe, panevad lihtsalt mantli või jope pingi peale.”

Ka üllatas Kristelit n-ö vana Euroopa koolide kehvavõitu sanitaarseisukord ning väga pisikesed ja sumbunud õhuga klassiruumid.

Küll aga jagub eesti õpetajal kiidusõnu koolivõrgu tiheduse kohta Gran Canarial. Paarikümne õpilasega kool keset üksildasi mägesid on pigem reegel kui erand – ning mõne kilomeetri pärast on järgmine sel-

Numbrite asemel õpilased: Kristel Kook-Aljas valis raamatupidamise asemel pedagoogika ja on valikuga väga rahul.

line kool. Eestis, paraku, on väikeste koolide ülevalpidamine omavalitsustele valusalt kulukas.

Käsitöö, matemaatika ja keeleoskus

Veel üks teema, mis Kristel Kook-Aljasel hingel, on õpilaste käeliste oskuste arendamine. “See on algklassides tohutult oluline,” ütleb ta. Ja põhjendab: “Kui õpilase tegevused on seotud peenmotoorikaga, mida igasugune käsitöö vaieldamatult on, siis arenevad hästi ka tema matemaatilised, lugemis- ja kirjutamisoskused ning tal on koolis märksa kergem.”

Jällegi, Eestis räägivad peenmotoorika vajalikkusest nii lastearstid kui ka lasteaia- ja kooliõpetajad, kuid näiteks Hispaania õpetajad olid üsna üllatunud, kui Kristel külalistele pärliloomade meisterdamist õpetas.

“Neil oli kaasas üks väga hüperaktiivne laps,” meenutab Kristel Kook-Aljas. “Ja see laps istus ja nokitses käsitöö juures üle 60 minuti – segamata seejuures kordagi teiste tegevust.”

Raamatupidajast õpetajaks

Kristel Kook-Aljas on aastal 2014 valitud Harjumaa parimaks põhikooli õpetajaks ja vabariigi aasta põhikooliõpetaja finalistiks ning nii see kui õpilaste kaasaelamine tema tundides kinnitab järjest, et õpetajaks õppimine oli õige valik.

Nimelt õppis Kristel kõigepealt hoopis raamatupidajaks ning töötas valitud erialal poolteist aastat.

Kõik oli justkui kena, aga midagi oli puudu... Ja see midagi viis Kristeli Tallinna ülikooli klassiõpetajaks õppima. “Enne käisin veel oma kunagise klassijuhatajaga nõu pidamas, kas ma tema arvates ikka sobin õpetajaks,” meenutab ta. “Õpilastel pole igavaid õpetajaid vaja ja minu unistus oli saada heaks ja huvitavaks õpetajaks.”

Lisaerialana õppis Kristel Kook-Aljas ka inglise keelt ning Tallinna ülikooli diplom käes, läks ta Tartu ülikooli inglise filoloogia magistriõppesse.

Valikud osutusid õigeks. “Teen tööd, mida ma väga armastan,” kinnitab õpetaja Kook-Aljas.

Mõtle suurelt!

TUTVU EBSi UUENENUD BAKALAUREUSEPROGRAMMIDEGA: RAHVUSVAHELINE ÄRIJUHTIMINE* • Turundus ja kommunikatsioon • UUS! Teenusedisain ja -juhtimine • UUS! Ettevõtlusrahandus

ETTEVÕTLUS JA ÄRIJUHTIMINE • Loomeettevõtlus • Professionaalne müük • UUS! Tehnoloogiaettevõtlus

VÕÕRKEELED JA ÄRIKORRALDUS* • Turundus ja kommunikatsioon • UUS! Teenusedisain ja -juhtimine * Võimalus omandada EBSi ja Lancaster University Management Schooli topeltdiplom.

Uuri lähemalt www.sojakool.ee ja küsi juurde Sõjakooli Facebookis.

Gümnaasium – Ülikool – Täiendõpe

www.ebs.ee Koolitusleht 21. mai 2015

3

Margoti ja Raivo kitselüpsi elukool

Kati Saara Vatmann

mast rajamegi. Rakukesed on loodetavasti tänaseks need alad välja raalinud, mis meid eluõhtuni teenivad.”

Mitme kõrgharidusega Margot Torn otsustas õppida loomakasvatajaks.

Paraadpilt nunnumeetriga

Ükski vanus pole liiga kõrge, et teha elustiilis muudatusi ning õppida midagi uut. Mitme kõrgharidusega Margot Torn on sel teemal heaks näiteks.

M

argot Torn on Ohekatku külas Kuusemäe talus katse-eksituse meetodil õigeid nišše ja ellujäämismooduseid õppinud mituteist ning Raivo Rähni tema kõrval peaaegu neli aastat. Mõlemad on kuuekümne ringis, lasterikkad ja mitme haridusega.

Täna on paar jäänud kitsede-notsude, ponide-penide, lindude-jäneste pidamise juurde. Mesilased ka. Kuna ­Brüsseli toetustele Kuusemäe omad reeglina ei kvalifitseeru, katab Margot talu eelarve lüngad raamatupidajana. Tal on ka majandus-, teoloogi ja psühholoogi haridus ning karm elukool õlg õla kõrval tehniku-ehitaja-autojuhi-kitsetalitaja-poniteenindaja Raivoga üha kestab.

Katse haaval arukamaks

Elu võimalikkuse kool on Margotile ja Raivole õpetanud, et põhirõhk tuleb panna kahele loomaliigile. Sama on avastanud teisedki Kuusemäe perega samasse haritlas-maaettevõtjate võrgustikku kuuluvad pered. Andrus Teemanti kunagisest miniloomaaiast on jäänud miniponid ja miniveised. Viimased minisead saabusid koos tosina poniga Margoti-Raivo muinasmaale ning on osutunud toredateks teenistu-

jateks. Põrsaid ostetakse sama hoogsalt, kui neid juurde sünnib.

Ka tänavused tüdruk-talled on kõik juba ette ära lubatud, sest suuremaks kui 40 lüpsikitse Margot oma koormust kasvatada ei taha.

Seep ja ajurakud

Nii Margot ja Raivo kui isand Teemant, kellelt nende ponid-notsud-küülikud tulid, on korduvalt kaalunud Eestist lahkumist.

Mitte maalt ära, vaid lausa Eestimaalt. Kes unistab talupidamise jätkust Austrias, kes Skandinaavias... ent järeldus on alati üks: koduigatsus tapaks seal, kuhu tegelikult ju ei oodata.

“Olen siin Kuusemäel aina õppinud, kukkunud ja tõusnud ka naisena. Siia kolimise aegne abikaasa elab täna oma uue perega Soomes ning mina olen temast jäänud võlad ja haavad ammu lappinud. Teine katse-eksikaasa on samuti järgmisse tallu koduväiks tädirandunud ning mina sain oma taluvuse piirid teada,” on Margot elukooli eest tänulik.

“Raivoga püüdsime meie esimesel ühisel talvel siia jõulumaad rajada – ent raplamaine turism kätkeb endas juba eos sissekodeeritud pankrotti. Siia tullakse tarbima ja kitsepiima jooma, lobisema ja tuulduma – ning hämmastutakse, miks

DOKUMENTIDE VASTUVÕTT 15.06.–15.07.2015 KUTSEKESKHARIDUSÕPE • ehitusviimistlus • elektroonikaseadmete tehnik • IT-süsteemide nooremspetsialist • keevitaja • kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus • kokk • koostelukksepp • laotöötaja • majutusteenindus • metsur • müüja-klienditeenindaja • pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia • puitkonstruktsioonide ehitus • sõiduautotehnik • tisler KUTSEÕPE PÕHIHARIDUSE BAASIL • arborist – õppetöö algus 9. novembril 2015 • ehitusviimistlus • koduhooldaja PÕHIHARIDUSE NÕUDETA KUTSEÕPE • metsakasvatus – õppetöö algus 10. jaanuaril 2016 • palkmajaehitaja • puhastusteenindaja abiline (HEV)

• puidupingioperaator – õppetöö otsustamisel ehk õpperühm avatakse vaid piisava arvu avalduste laekumisel!

• nooremaednik – õppetöö algus jaanuarisveebruaris 2016

DOKUMENTIDE VASTUVÕTT 15.06.–14.08.2015 KUTSEÕPE KESKHARIDUSE BAASIL • CNC töötlemiskeskuse operaator • eritoitlustus – õppetöö algus 6. oktoober 2015 • hooldustöötaja • IT-süsteemide nooremspetsialist • juuksur • kosmeetik • müügikorraldus • raamatupidaja • rätsepatöö • sekretär • väikeettevõtlus • ärikorraldus

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Niidupargi 8/12, 80047 Pärnu tel 442 7888, 442 7883 parnumaa@hariduskeskus.ee Voltveti Koolituskeskus Peahoone tee 2, 86201 Tihemetsa Saarde vald, Pärnumaa.Tel 449 1062

www.hariduskeskus.ee KUTSE HEAST KOOLIST 4

Koolitusleht 21. mai 2015

koju kaasa küsitava kitsepiima eest on maksta vaja...

Raivol on siinmail olnud rehvipost ja toidupood – meie talule arendusraha teenimiseks on ta ühe talve Soomes ehitanud ning me kogesime, et ükski raha ei korva seda, kui 24/7 ametis peremees on

ära. Täna teeb ta pankrotis seavabrikule transat, saab söödaveo eest palka lihatoodetes ning ühtlasi on kursis sündmustega pankroti- ja reilbaltiku rindel.

Ja niimoodi me õppetund haaval seebikeetmist ja ajurakkude kasutamist harjutades endale loodetavat pensionisam-

Tuleviku tehnikaharidus Tallinna Polütehnikumist

1915-2015

Pärnu mnt. 57 Tallinn tel. 610 3601 info@tptlive.ee

Dokumentide vastuvõtt algab 15. mail ja kestab: põhikooli baasil 8. juulini keskkooli baasil 19. augustini Erialade kohta vaata lähemalt: www.tptlive.ee Foto: Kadri Lahtmaa

Kati Saara Vatmann

Soojad ja vaimukad, eluterved ja kohati isegi põhjendamatult optimistlikud Kuusemäe omad võtavad nii kooliekskursioonid, sünnipäevapeod kui ministeeriumirahva vastu ühtviisi leebelt nagu maavanaema-vanaisa muiste.

“Kuidas linnamees Urmas Kruuse maaelu müsteeriumiga kohanenud on?” küsib Raivo.

“Me töötame sellega,” vastab keegi ministeeriumitöötajatest pilku nuhvlist välja tõstmata. “Ma pole teda kohanud, sel päeval, kui kohtumine pidi olema, olin Brüsselis.”

“Miks ta koos teiega meile külla ei tulnud?” imestab Margot.

“Ta ei ole meie osakonnast,” vastab teine ametnik endast koos talledega pilti tehes.

Pildile jääb metafoorne olukord, kus seitse kitsetalle püüab emad kaotanult ja segadusse sattunult ühe heatahtliku kitsemamma tissi otsa mahtuda. Justkui maksuamet, kolme instantsi kontrollid, päästeamet ja aktsiisikollid kõik ühe korraga.

Margot võtab kummagi käe otsa ühe lapselapse, et jõuda enne selle päeva raamatupidajatööd perele süüa teha ja järele mõelda, mida järjekordsed ekskursandid siis õigupoolest sellele talule andsid. Külaliste linlikult võhikliku maaelumüstilise pilgu kaudu on meeldiv ja julgustav märgata, kui sügavate kihtideni me oma elukoolis oleme jõudnud – linnalastena alustades, loendamatute rehade ees kaerajaani tantsides – ning vaatamata riiulitäite elukooliraamatute südamest läbi laskmisele pole me kaotanud usku-lootust-armastust.

Ega kaotagi – aukartus elu ees ei luba. Lihtne on lõpetada – aga katsu sa alustada...

3 erialaosakonda ja 17 põnevat eriala!

Võtame vastu õpilasi nii põhikooli kui ka keskkooli baasil.

Uued õppekavad, ka lühiõpe!

NB! Õppimine Tallinna Polütehnikumis on tasuta!

Võrumaa Kutsehariduskeskus toetab iga õppija arengut fotod vkhk

Iga-aastane vilistlasuuring kinnitab, et koolis omandatud praktiliste kutseoskustega tuleb tööturul hästi toime.

Turismi-, toitlustusja majutusteeninduse erialad. Praktikal õppeköögis valmib mmm .... palju maitsvat.

Võrumaa Kutsehariduskeskus ja MTÜ Robootika korraldasid juba teist korda üleriigilist robotivõistlust Võru Roboti Tsõõr ja RoboMiku Lahing.

Seekord osales rekordarv võistlejaid.

Terje Kruusalu

K

utseharidus annab tulevikuks tööd ja karjäärivõimalusi. Vilistlased, kellest paljud on ettevõtjad ja praktikajuhendajad, on tõelised kooli fännid ja head koostööpartnerid, kes hindavad kõrgelt omandatud eriala ning tööandjate ja praktikajuhendajatena heade praktiliste oskustega töötajaid.

Koolis tehakse kõik selleks, et õppija arengut toetada. Kogu õppekeskkond, mis on tõesti maailmatasemel, toetab õppuri arengut ja loob võimalused ise avastada ja teha. Koolis on tänapäevased puidutehnoloogia, metallide töötlemise ja mehhatroonika töökojad ja laborid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Lisaks head praktikavõimalused tunnustatud ettevõtetes, tehnikaringid (robootika, bagiehitus), õpilaskodud ja sportimisvõimalused, aktiivne õpilaselu. Loodud on üleriigiline puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus.

Võrumaa Kutsehariduskeskus on kool, kus on ühendatud pikaajalised traditsioonid ja nüüdisaegne õppekeskkond. Kui kvalifikatsioon ehk kutse on olemas, mida tõendab kutsetunnistus, on kutsekooli lõpetaja tööturul kvalifitseeritud ning tulevikus enam hinnatud ja saab olla tööturul suurema kindlustundega.

Uued õppekavad

Kutseharidusreformi tulemusena on kool kõik oma õppekavad uuendanud ja juba 2014. aastal alustas Võrumaa Kutsehariduskeskus esimest korda Eestis õpet kutsehariduse kõige kõrgemal tasemel ehk kutseeriharidusõppes.

Hea õppija! Kui sul on gümnaasiumiehk keskharidus, tule ja õpi 5. taseme esmaõppes. Õppeaeg on vaid 2 aastat. Sind ootavad kindel töökoht, korralik palk ja karjäärivõimalused.

5. tasemel omandavad erialase ettevalmistuse spetsialistid ja meistrid, tehnikud ja tehnoloogid. Vajadus nende järele on ettevõtetes suur ning nüüdsest on võimalik omandada selleks Võrumaa Kutsehariduskeskuses praktiline eriala.

Kutse­eriharidusõppes omandatud praktilisi teadmisi ja oskusi saab kohe tööturul rakendada ning saadud kogemuste baasil võib ka hiljem edasi õppida kõrgkoolis ja/ või läbida täienduskoolitusi.

Head võimalused kõigile

5. tasemel saab gümnaasiumihariduse baasil esmaõppes Võrumaa Kutsehariduskeskuses õppida järgmistel erialadel: metallide töötlemise tehnik-tehnoloog, mehhatroonik, puittoodete tehnoloog, telekommunikatsiooni spetsialist, müügikorraldaja, majutuskorraldus.

Jätkuõppesse saavad astuda 4. või 5. kvalifikatsioonitaseme omandanud või vastavate kompetentsidega keskharidusega inimesed, et õppida järgmistel erialadel: toitlustuskorraldaja, väikeettevõtte turundusspetsialist, tisler, mehhatroonik, metallilõikepinkidel töötaja (spetsialiseerumine – APJ treipinkidel töötaja), metallide töötlemise tehnik-tehnoloog.

Kui sul on põhiharidus, saad valida 4. taseme ehk kutsekeskharidusõppe erialad: metallitöötlemispinkidel töötaja, tisler, mehhatroonik, infotehnoloogia süsteemide spetsialist, majutusteenindus ning kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja.

Põhi- või keskhariduse baasil saab va-

lida järgmised 4. taseme kutseõppe esmaõppe erialad – keevitaja (osakutsega pool­ automaatkeevitaja), puhastusteenindajajuhendaja, APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaator (osakutse lehtmetalli töötlemispingi operaator), puidutöötlemise CNC masina operaator, pehmemööbli valmistaja, müürsepp, maaler.

Keskhariduse baasil saab 4. taseme kutseõppes õppida väikeettevõtluse, ärikorralduse, pärandturismi korraldaja eriala.

Kui soovid õppida ainult ametit, tule haridusnõudeta kutseõppesse (3. tase, õppeaeg 1 aasta) puidupingioperaatori, abikoka, infotehnoloogia süsteemide noorem­ spetsialisti erialal.

Toimetuleku õppekava lõpetajal on võimalik õppida puhastusteenindaja abilise erialal, õpe toimub Urvaste Koolis.

Võrumaa Kutsehariduskeskus on väga tänapäevane kool ja Võrumaa üha enam tuntud kiire arengu ning ainulaadsete võimalustega piirkonnana, kus on ühendatud kohalik kultuur ja moodsad tehnoloogiad.

Võrumaal on palju erilist ja väärtuslikku,

Üle 30 eriala Õppijaid ootab parim praktiline ettevalmistus 2.–5. kutsetasemel ning valida on üle 30 eriala järgmistes õppekavarühmades:

• info- ja kommunikatsioonitehnoloogia • energeetika ja automaatika • kaubandus • mehaanika ja metallitöötlus • puitmaterjalide töötlus • tervishoid ja sotsiaalteenused • turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus

• äriteenused • ehitus mida saad Võrumaa Kutsehariduskeskusesse õppima asudes avastada. Kindlasti leiad koolist sõpru ja häid tuttavaid. Võrumaa Kutsehariduskeskus ootab sind!

Mida tähendab 5. taseme kutseõpe?

Lääne-Viru rakenduskõrgkool (LVRKK) alustab 2015/2016. õppeaastal raamatupidaja, müügikorraldaja, sekretäri ja väikeettevõtja 5. taseme kutseõppekavadel õpetamist, aluseks vastavad uuenenud kutsestandardid. Euroopa haridusruumis on nimetatud seda ka Short Cycle Higher Education’iks ehk kõrghariduse lühikursuseks, meil kutseeriharidusõppeks. Samade erialade õppekavad paiknesid varem Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 4. tasemel, olgugi et mõlema puhul oli tegu keskharidusjärgse õppega.

Erinevused tasemetes tulenevad kompetentside (teadmiste/oskuste) sügavusest, ulatusest, vastutusest ja eri kontekstides rakendamisest. 5. tase tähendab töö või õppesuuna põhjalikke, spetsialiseeritud, faktilisi ja teoreetilisi teadmisi ning teadlikkuse olemasolu oma teadmiste piiridest. 5. taseme omandanul on igakülgsed kognitiivsed ja praktilised oskused abstraktsetele küsimustele loovate lahenduste leidmiseks. Vastutuse ja iseseisva tegevuse ulatus kirjeldataval tasemel seisneb töö- ja õppesituatsiooni juhtimises ja juhendamises ettearvamatute muutuste tingimustes ning enda ja teiste tegevuse kontrollimises ja arendamises.

LVRKKs on võimalik omandada 5. taseme kutseeriharidus nii statsionaarses kui ka mittestatsionaarses õppevormis, kusjuures statsionaarne õppevorm jaguneb omakorda kooli- ja töökohapõhiseks õppeks. Näiteks müügikorraldaja erialal on peale koolipõhise õppe võimalik alustada õpinguid ka töökohapõhises õppes. Viimane eeldab töötamist kaubandusettevõttes või mõne muu valdkonna müügiüksuses ja juhendaja olemasolu töökohal. Kõige tähtsam aspekt eri õppevormide kasutamisel on see, et õppekava ei sõltu õpilase kasutatavast õppevormist. Seega on õppekava täitmise nõuded kõigi õppevormide puhul ühesugused – kooli lõpetamiseks tuleb saavutada kõik nõutavad õpiväljundid.

Uutes õppekavades põhineb hindamine õpiväljundite lävendipõhisusel. Õpingute lõpetamiseks tuleb võimalusel sooritada kutseeksam. Kutseõppes on tähtsal kohal õpingute vältel omandatavad oskused, mistõttu praktiline töö ja praktika ettevõttes moodustavad vähemalt poole õppekava mahust.

Millised on kutseerihariduse õppekavadel lõpetajate rakendusalad?

Vajadus kutseõppe lõpetanud raamatupidajate järele on suurtel ettevõtetel, kus raamatupidamistöö on jaotatud osadeks ning kus iga spetsialist tegeleb kindla töölõiguga.

Igapäevaseks raamatupidamistööks vajalike teadmistega spetsialiste on vaja ka ettevõtetel, kelle tegevus on väikesemahuline ja suunatud Eestile. Seega on tegu valdavalt lihtsamate, samalaadsete tehingutega.

Sekretäri eriala lõpetaja töötab väiksemas organisatsioonis, dokumenteerib selle tegevust (vajalik organisatsiooni järjepidevuse tagamisel) või tegeleb konkreetse töölõiguga – andmesisestaja, kontorispetsialist, protokollija, sekretär, tehniline sekretär, tekstitöötleja jne.

Tulenevalt kõrgkooli eesmärgist on vaja muu hulgas rakendada õppekavasid, mis aitavad tõsta elanikkonna ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkust. Väikeettevõtja õppekava lõpetaja omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad tegutseda või alustada väikeettevõtjana ükskõik millises majandusvaldkonnas ning täiendada end erialaselt ja osaleda elukestvas õppes.

Müügikorraldaja õppekava lõpetaja on valmis töötama kaubandusvaldkonnas müügikorraldajana ning täiendama end erialaselt ja osalema elukestvas õppes. Ta peab kaubandusettevõttes toime tulema klienditeeninduse, kaupade käitlemise ja müügitöö korraldamisega ning müügipersonali juhendamise ja juhtimisega kaubandustegevust reguleerivate õigusaktide ja hea kaubandustava kohaselt.

Võimalikud töökohad on müügiassistent, tooterühmajuht, vahetusevanem, teenindaja-administraator jne.

Senine statistika LVRKK kutseõppe õppekavadel lõpetajate kohta viitab asjaolule, et meie lõpetajad on töömaailmas oodatud ja hinnatud. Nii töötab oma erialal ja/või õpib edasi 80 protsenti kutseõppe lõpetajatest.

Müügikorralduse eriala puhul töötavad erialasel tööl kõik, majandusarvestuses 85 protsenti lõpetajaid.

LVRKK kutseerihariduse tasemel õpetatavatel erialadel on Eestis ja regioonis tööjõuvajadus olemas, sest vajatakse nii kitsamate erioskustega töötajaid kui ka sügavamate ja laiemate teadmistega keskastmejuhte ja spetsialiste.

Koolitusleht 21. mai 2015

5

Rätsepatöö Pealkirjas toodud väitega põhjendas Tallinna Tööstushariduskeskuse rätsepa-stilisti erialal lõpukursusel õppiv Maria Prii, miks on lahe olla rätsep.

Astra Mõistlik

M

eie ümber on tohutult kaubanduskeskusi, mis sisaldavad rõivakauplusi, ning on ka veidi taskukohasemate hindadega taaskasutuskeskusi, kuid ometi tulevad ülikooli lõpetanud ja juba teises eluvaldkonnas ent tõestanud inimesed just kutseharidusse praktilist eriala omandama – rätsepatööd.

Uurisime õpilastelt, miks sellised otsused tekivad ja miks valitakse erialaks väga praktiline rätsepatöö. Oma mõtteid jagasid Tallinna Tööstushariduskeskuse lõpukursuse õpilased Maria Prii, Vootele Vaher, Siiri Kaseorg, Riina Mere, Eliise Saar.

Loodusfoto konkurss

“Vooremaa Voorused 2015”

Kust tuli mõte tulla Tallinna Tööstushariduskeskusse rätsepaks õppima?

Tartu Vallavalitsus kuulutab välja loodusfoto konkursi „Vooremaa voorused 2015“

Võistlusel osalema oodatakse Vooremaal jäädvustatud loodusfotodega.

Võistlusfotosid saab esitada kuni 10. novembrini 2015. a.

Tulemused avalikustatakse SA Lõuna-Eesti Turism aastakonverentsil 2015.a. detsembris.

Konkurss toimub kolmes vanuserühmas: • lapsed (kuni 13-a k.a) • noored (kuni 19-a k.a) • üldarvestus (osavõtjate vanus ei ole piiratud) Laste ja noorte vanuserühmas hinnatakse töid kolmes teemakategoorias: • Loomad • Loodus • Inimene ja loodus Üldarvestuses hinnatakse töid neljas teemakategoorias: • Loomad • Taimed ja seened • Maastik • Inimene ja loodus Igas vanuserühmas antakse välja kolm auhinnalist kohta.

Lisaks mitmeid eriauhindu.

Konkursi parim foto saab peaauhinna “Vooremaa voorus 2015”.

Konkursijuhend ning võistlustööde üleslaadimine veebiaadressil: http://voored.leib.pro/

Foto: Tiit Helm

Tule õppima Luua metsanduskooli!

MAJANDUSHARIDUS MAAÜLIKOOLIST MAAMAJANDUSLIK ETTEVÕTLUS JA FINANTSJUHTIMINE – Bakalaureuseõpe (3 aastat; päevaõpe, kaugõpe; täiskoormus) ÖKONOOMIKA JA ETTEVÕTLUS – Magistriõpe (2 aastat; kaugõpe; täiskoormus) MAJANDUSARVESTUS JA FINANTSJUHTIMINE – Magistriõpe (2 aastat; kaugõpe; täiskoormus)

Luua, Palamuse vald 49203 Jõgeva maakond

tel 776 2111 e-post info@luua.ee

PÕHIHARIDUSE BAASIL METSANDUS Forvarderioperaator IV taseme kutsekeskharidusõpe / statsionaarne / 3 a Harvesterioperaator IV taseme kutsekeskharidusõpe / statsionaarne / 3 a Metsamajandus (metsur) IV taseme kutsekeskharidusõpe / statsionaarne / 3 a Metsakasvatus III taseme kutseõpe / mittestatsionaarne / 1 a

AIANDUS Maastikuehitaja IV taseme kutsekeskharidusõpe / statsionaarne / 3 a Puukoolimajandus III taseme kutseõpe / mittestatsionaarne / 1 a

KESKHARIDUSE BAASIL NB! Uus ärijuhtimise magistriõppekava neile, kes omavad 2-aastast töökogemust maaettevõtte arendamisel või juhtimisel: MAAETTEVÕTETE STRATEEGILINE ARENDAMINE (3 aastat; kaugõpe; osakoormus) Täiendav informatsioon: http://www.emu.ee/sisseastujale/ Info tel 7 313 890 Tartu, Kreutzwaldi 1a

METSANDUS Forvarderioperaator IV taseme kutseõpe / statsionaarne / 2 a Harvesterioperaator IV taseme kutseõpe / statsionaarne / 2 a Metsamajandus (metsur) IV taseme kutseõpe / statsionaarne ja mittestatsionaarne / 2 a Arborist IV taseme kutseõpe / mittestatsionaarne / 1,5 a

TURISM Looduretkejuht IV kutseõpe / mittestatsionaarne / 2 a

Koolitusleht 21. mai 2015

Miks just rätsep?

Maria: Kuigi ma ei ole enne palju õmmelnud, tundsin suurt huvi õmblemise ja konstrueerimise vastu. Tänapäeva ühiskonnas on minu meelest vajaka sellistest inimestest, kes midagi oma kätega loovad.

Vootele: Riided meeldivad hullult!

Siiri: Õmblemine on mind alati huvitanud, sest sellel alal on kõik minu lemmikasjad koos – kunst, käsitöö ja mood. Ja ilmselt on ka mu ema, kes on samuti seda ala kunagi õppinud, natuke süüdi, ta õmbles meile vanasti kõik asjad selga.

Riina: Võimalus oma kätega midagi ilusat teha, eristuda ja ehk ka pisut teenida asjaga, mis meeldib ja pakub naudingut.

Eliise: Mulle meeldis osta huvitavaid kasutatud rõivaid ja neid endale ringi teha. Nii sain masinatunnetuse kätte, aga otsast lõpuni midagi ise õmmelda ikka ei osanud. Huvi oli suur ja nii otsustasingi rätsepa eriala kasuks. Alguses tahtsin lihtsalt põhitõed selgeks saada ega seadnud suuri eesmärke. Rätsepa eriala õppimine on aga, nagu käiks kohal ainult lemmiktundides, kus tahad pingutada ja häid hindeid saada.

Mida väärtustad koolis õpitust kõige rohkem?

Maria: Väärtustan kõige rohkem oma eriala õpetajaid ja seda, kuidas – kui põhjalikult ja millise kannatlikkusega nad meid õpetavad. Nad õpe-

AIANDUS Maastikuehitaja IV taseme kutseõpe / statsionaarne ja mittestatsionaarne / 2 a Haljasalade hooldaja IV taseme kutseõpe / statsionaarne ja mittestatsionaarne / 1 a Kõikidel erialadel head praktikavõimalused nii kodu- kui ka välismaal.

Lahtiste uste päev 23. mail 2015.

Dokumentide vastuvõtt StAtSIonAARSESSE õppesse kuni 27. juulini 2015.

Dokumentide vastuvõtt mIttEStAtSIonAARSESSE õppesse kuni 17. augustini 2015. Täpsem info: www.luua.ee.

6

Maria: Olen lõpetanud õigusteaduse eriala ja sellel alal ka neli aastat töötanud. Siis jäin aga lastega koduseks ja sel ajal tekkiski mõte, et läheks õpiks midagi juurde. Kaalusin variante ja tundsin, et rätsepa eriala on see õige.

Vootele: Vastasin sellele küsimusele kaks aastat tagasi Alinale (praktikaõpetajale), et pargipingil istudes, mõeldes tulevikumõtteid, leidsin ajalehest artikli, mis rääkis Tallinna Tööstushariduskeskuse vilistlasest Maarja Naanist ja rätsepa-stilisti erialast. Huvitaval kombel haukas vesipiipu mu kõrval minu tulevane fotograafia õppejõud Jarmo Nagel.

Varem olin mõelnud otsida uus eriala, mida omandada, kuna olin sattunud elus nullpunkti, kus ülikooli enam ei tahtnud minna ja vanaisa soovitas kunagi ikka üks amet ära õppida. Veel oli mul juba varem suur huvi riiete valmistamise vastu, aga polnud kunagi midagi õmmelnud, v.a pükste parandus, räsitud seljakoti parandamine ja kahe gaasimaskikoti kokku õmblemine.

Siiri: Enne õppisin teabegraafikat (graafilist disaini). Olin koolist kuulnud tuttavatelt, kes olid siin õppinud.

Riina: Rätsepatööd ma enne õppinud ei ole, küll aga olen juba alates suhteliselt varasest noorusest õmmelnud endale ja hiljem ka lastele. Kuna õmblusoskus on ise õpitud, siis sain õmmelda ainult lihtsaid asju ja needki alati ei õnnestunud nii, nagu oleks tahtnud.

Olin juba mõnda aega otsinud võimalust õppida lisaks õmblemist ja konstrueerimist, koolituleku plaani otseselt ei olnud. Otsisin rätsepaõpet kursustena, kuid ei leidnud. Kuna netiotsinguna tuli ikka ja jälle välja Tallinna Tööstushariduskeskus, siis küsisin ka sealt kursuste kohta.

Eliise: Eelnevalt olen õppinud arvuteid ja arvutivõrke. Väiksest saati olen käsitöö ja kunsti vastu suurt huvi tundnud ning mõistsin, et tuleb ikkagi tegeleda erialaga, mis tuleb loomulikult välja ja pakub tõesti huvi. Sõbrad soovitasid mulle juba esimesel erialavalikul hoopis rätsepa-stilisti eriala. Kuid siis ei julgenud seda õppima minna, kuna õmblemise kogemus oli väga väike ja kartsin, et olen juba hiljaks jäänud.

Nüüd tunnen, et kõik otsused on olnud õiged ja kunagi pole liiga hilja eriala vahetada.

Toimetaja Anne-Mari Alver Projektijuht Maie Viilup, tel 661 3339 maie.viilup@lehed.ee

Keeletoimetaja Katrin Hallas Kujundaja Tuuli Prees Väljaandja AS Eesti Ajalehed Järgmine Koolitusleht ilmub 18.06

on distsiplineeriv ja kirglik! tavad meile päris vana kooli rätsepa tõdesid ja oskusi. Kuidas kiiremini ja lihtsamini teha, seda saab alati pärast töö käigus õppida.

Vootele: Koolis väärtustan kõige enam õpetajaid. Praktikaõpetajad on väga nõudlikud ja see innustab ka toodet püüdlikumalt valmistama.

Mitte ühelegi erialaõpetajale ei saa kahe aasta jooksul oma töö tegemata jätmist ette heita. Toon esile ka seda, kuidas nad motiveerivad õpilasi katsetama uusi tegumoode ja võtma ette keerukamaid ülesandeid.

Siiri: Hindan väga vana kooli õpetajaid, sest nendelt õppisin nii, nagu peab olema, mitte seda, kuidas lihtsamalt saab. Oskan nüüd kvaliteeti hinnata ja seda ka ära tunda.

Riina: Enim väärtustan omandatud praktilisi oskusi, kuid sama oluliseks pean ka sõlmitud tutvus- ja sõprussuhteid inimestega, kel sarnased huvid.

Eliise: Väärtustan kõike, mida olen koolis õppinud. Näen terviklikku pilti rätsepa-stilisti erialast ning kõigest, mis sellega kokku puutub.

Oskan õmmelda eri tooteid ning sain luua oma visiooni järgi esimese autorikollektsiooni. Lisaks olen saanud juurde kogemust stilistika ja fotograafia valdkonnas.

Kas midagi on üllatanud selle eriala juures?

Maria: Ma arvasin, et kutsekoolis õppimine on lihtsam. Eks muidugi asju saaks lihtsamini võtta, aga vanusega on ilmselt tulnud ka see, et kui midagi teha, siis ikka põhjalikult. Ja kui kooli poolt on antud sellised õpetajad ja väga head vahendid, millega töötada, siis on patt mitte seda eriala põhjalikult õppida.

Eks selliseid mõtteid on küll olnud, et kui maailmas toodetakse niigi palju rõivaid, siis milleks neid juurde toota. Aga rätsepa tehtud rõivad ilmselgelt peavad kauem vastu kui poest ostetud kiirkaup. Miks mitte propageerida just seda. See ala ei ole pealiskaudne, kuigi seda pahatihti arvatakse. Kes meist ei tahaks hea välja näha ja ennast hästi tunda, kvaliteetne ning hästi istuv riietus selle tunde ju annabki.

Veel on tänu ettevõttepraktikale ja ka koolile kinnitunud arusaam, et kui väljapoole tundub see ala tohutu glamuur ja puhas kullasära, siis selle lühikese glamuuri nimel, mida nt laval korraks näha saab, tehakse üle mõistuse palju tööd. Need inimesed, kes seda ala südamega teevad, on ikka väga andekad ja imelised.

Vootele: Üllatus on see, kui suurt osa mängib moetööstus meie igapäevaelus. Meeletult suur valdkond, kus on võimalik kehastuda eri rollidesse: stilist, fotograaf, disainer, konstrueerija, koreograaf, rätsep jne.

foto tallinna tööstushariduskeskus

harjumusi. Tahan, et mul oleks vähe, aga kvaliteetseid ja funktsionaalseid rõivaid. Olen alati jätkusuutliku mõtlemisega olnud, aga varem käisin ikka päris palju ostlemas. Nüüd saan endale ise täpselt sellise toote õmmelda, nagu tahan, ja ei jäta midagi kappi seisma.

Mis on edasised plaanid?

Tallinna Tööstushariduskeskuse avatud uste päevadel sai näha uhket moeetendust. Võitjaks kuulutati kaks kollektsiooni THK II kursuse rätsepatelt-stilistidelt: Vootele Vaheri “Saunainimesed” ja Riita Jaup’i, Riina Mere, Siiri Kaseoru ja Maria Prii “Ära viska villast”.

Siiri: Kunagi ei saanud ma aru, miks mu ema ei saa mulle õpetada õmblemist ja konstrueerimist. Koolis sai mulle juba esimese nädalaga selgeks, miks ta seda mulle edasi ei saanud anda. See ei ole lihtsalt kahe riidetüki kokku õmblemine. Rätsep olemine on midagi palju enamat.

Mind üllatas selle eriala juures see töö, mis pannakse ühe eseme sisse, ja kui palju on ikkagi võimalusi.

Riina: Eriala juures otseselt üllatanud ei ole vist miski. Kuna olen selles koolis õppinud ka varem (u 30 aastat tagasi), siis üllatas kooli väga hea praktikabaas ja see, et seda nii vähe kasutada saab (praktiliste tundide arv suhtes mitmesuguste teoreetiliste, mitte otseselt erialaga seotud tundide arvuga on tugevas vähemuses, samuti lähetatakse õpilased pikaks ajaks ettevõttepraktikale, kus mitte igaüks ei saa piisavat rätsepakogemust). Ei tea, kas üllatas, aga tahaks ära mainida väga asjatundlikke kutseõpetajaid – need, kellega minul on kokkupuude olnud, on kõik olnud väga pühendunud, asjatundlikud ja abivalmid. Eriline tänu teile, Ülle Link ja Aire Brük!

Eliise: Selle eriala õppimine on täielikult muutnud minu tarbimis-

Maria: Hetkel keskendun kooli lõpetamisele ja siis alles teen otsused edaspidiseks. Paar väga head pakkumist on juba tulnud, nii et see annab kindlust tuleviku suhtes.

Vootele: Kõige rohkem paelus mind õpingute jooksul DIY ehk do it yourself, mida kavatsen oma igapäevaelus praktiseerida. Ebareaalne plaan on avada Tallinna esimene thirdhand secondhand pood, kus müüdavad asjad ei oleks korduvkasutatavad, vaid korduvalt kasutatavad.

Siiri: Edasised plaanid on väga lahtised, aga tahaks, et üks mu elu osa kuuluks sellesse maailma.

Riina: Süües kasvab isu – plaanin järgmisel aastal läbida Tallinna Tööstushariduskeskuses meesterätsepa jätkuõppe. Samal ajal ja sealt edasi juba iseseisev rätsepaelu ja seda loodetavasti koos mõne toreda õpingukaaslasega.

Eliise: Edasi sooviksin täiendada ennast veel disaini valdkonnas ja õmmelda tellimustöid. Kui varem mind meeste mood suurt ei huvitanud, siis meeste pintsakut õmmeldes hakkasid ülikonnad mind väga huvitama. See on valdkond, millega sooviksin tegeleda.

Miks on lahe olla rätsep?

Maria: Ma arvan, et ükskõik milline töö on väga lahe, kui seda südamega teha. Minu jaoks on rätsepatöö väga distsiplineeriv ja samal ajal ka meeletult kirglik.

Siiri: Rätsep on lahe olla, sest see oskus ei jookse kunagi mööda külgi alla, inimesed peavad ju ikka midagi kandma. Ja saad teha midagi, mida kellelgi teisel ei ole!

Riina: Oskus ja võimalus enda või teiste ideed mõttest või joonisest valmis rõivaesemeks vormida. Teha midagi erilist ja erinevat. Õmmelda sellise kvaliteediga rõivaid, mida on võimalik soovi korral pärandada põlvest põlve.

Eliise: Usun, et kiirmoe trend ja ületarbimine on vähenemas ja inimesed hindavad üha rohkem kvaliteeti. Eriti tore on näha kedagi sinu valmistatud toodet kandmas. Lisaks on töö huvitav, kuna võimalusi on lõputult ja piiriks ainult fantaasia.

Koolitusleht 21. mai 2015

7

erakogu

Leo Luks õpetab kahtlema

Ma arvan, et see ei oleks kerge, kui ma poleks juba varem õpetanud gümnaasiumis ning saanud sealt teatud pedagoogilisi erioskusi.

Sest ega akadeemilistele ametikohtadele kandideerides ju pedagoogilisi oskusi ei mõõdeta, vaadatakse kraade ja teadustöid ning seetõttu ei ole noortega tegelemise taustsüsteemi mõistmine sageli lihtne. Ülikool on lõpuks selline keskkond, kus vastutus aine omandamise eest pole enam õpetajal, vaid noor inimene peab muutma suhtumist ja võtma oma õpingute eest ise vastutuse.

“Ülikoolist, kus filosoofiat ei õpetata, ei tule iial Nobeli preemia laureaati,” on Maaülikooli filosoofiaõppejõud veendunud.

Kairit Prits

E

makeelepäeval, 14. märtsil andis Eesti Kultuurkapital kätte aastaauhinnad. Kategooriaid oli kümme ning üheks laureaadiks pärjati majandus- ja sotsiaalinstituudi dotsent, filosoofiaõppejõud Leo Luks artikli “Eesti kirjanduse kadunud kodu” (Keel ja Kirjandus 2014, nr 10) eest.

Artikkel räägib kodu määratlustest Eesti kirjanduses. On see temaatika su isiklik huvi?

Selle artikli puhul oli allikaks eesti kirjanduse kohta käiv tunne ning see oli sellest aspektist läbi uurimata ala. Juba 2013. aastal avaldasin kaks filosoofilist artiklit Akadeemias ning üks neist tõmbas selgelt ka selle artikliga seoseid. Kuid huvi on selles mõttes isiklik, et mul on vabad käed oma uurimistöös ja ma ei kuulu ühessegi uurimisrühma. Algne käsikiri oli kaks korda pikem ning potentsiaalselt on selles veel nelja artikli materjal, millest ma loodan, et kasvab kokku raamat. See auhind on tore tunnustus, mis jätab möödunud aasta hästi meelde. See oli mulle eriline aasta, sest ilmusid õiged inspireerivad teosed ning kokku sai kirjutatud 15 artiklit.

Kuidas sa omal ajal filosoofiani jõudsid?

Ma ei olnud gümnasistina selline nagu tänapäeva noor, et oleks käinud ülikoolide juures mingeid töid tegemas ja olnud kõigega kursis. Mul oli toona aimdus, et filosoofia mind huvitab, ning ma absoluutselt ei hoomanud, kas selles valdkonnas on erialaseid töökohti. 1995. aastal oli vist teine vastuvõtt filosoofia erialale ning polnud kindlat teadmist, kelleks pärast lõpetamist saadakse. Olin valiku ees, kas filosoofia või arvutivaldkond, kuid viimane on praegu kõrvalt vaadates igav, sest Eestis ei tegele keegi ju näiteks tehis­

intellekti loomisega. Kuigi igapäevaelu oleks ITvaldkonnas muidugi muretum.

Miks õpetamine ja Maaülikool?

Nägin Postimehes Maaülikooli kuulutust ja nii ma kandideerisin, kedagi siin tundmata. Lõpetasin 2002. aastal Tartu ülikoolis magistrantuuri ning olin juba tudengipõlves töötanud Herbert Masingu koolis. Õpetama ei hakanud ma mitte vajadusest leiba teenida, vaid pigem andis see teist laadi kogemuse ja võimaluse tegeleda nende teemade ja klassikutega, kellega muidu igapäevauurimises kokku ei puutu.

Eesmärk on panna nad kahtlema?

Arvan, et see tähendab seda, et siin on palju ühistegevust ning õpe ei ole nii formaalne, tudengid sõbrunevad näiteks praktikarühmades. Ilmselt tekib neil siin omamoodi mikrokoduilm, kus kõik on käe-jala juures ning ei ole ka ruumiliselt väga hajevil. Võib-olla ka siinsed teemad on neile tuttavad.

Just. Ma olen nagu kahtluseuss nende stuudiumis.

Kuna erialane süvenemine peab ülikoolis olema nii suur, siis sellist avaramat mõtlemist ja kriitiliste küsimuste esitamist võib väheks jääda. Ma julgen oletada, et ülikoolist, kus filosoofiat ei tähtsustata, ei tule iialgi Nobeli preemia laureaati. Kõik fundamentaalseid avastusi teinud teadlased on olnud otsapidi filosoofid. Kui teadus tahab olla suur asi, mis avastab suuri asju, siis ilma filosoofiata ei saa.

Mis on sinu missioon Maaülikoolis?

See on nii kõrge sõnavara. Kuna ma olen siin ainus filosoof ning aastaid tudengeid õpetatud, siis on selge, et suurem enamik ei tulnud siia õppima humanitaaraineid või filosoofiat. Neil on oma kindel loodusvõi tehnikateaduslik huvi ning filosoofia on nende õppekavas nagu võõrkeha. Suuremat missiooni ei saagi püstitada, kui et see põgus kokkupuude humanitaariaga jätaks jälje. Eesmärk on ärgitada avaramalt mõtlema ning kes tahab mõtteavardust saada, see ka minu kursustelt seda saab. Valmis filosoofi siit ühe kursusega loomulikult ei kasvata.

Kas on lihtne õpetada gümnaasiumist tulnud noort avaralt mõtlema?

2015

Arvutikursused Disainikursused Kunstikursused JUUNI Ehtekunst- hõbedast sõrmus 1.-10. juuni Siiditrükk 2.- 6. juuni Korralik kompa- kujundamise alus 3.-12. juuni Visandame kevadsuve 8.-17. juuni Graa�ka- sügavtrükk 9.-13. juuni AUGUST Raamatu illustratsioon 10.-13. august Valgusti kujundus 10.-13. august Sepise kursus 10.-14. august Töötamine RAW- failidega 10.-14. august Joonistamine- Kuidas portreteerida last 11.-19. august Digitaalne mustvalge foto töötlus 17.-24. august Portselan ehe 17.-25. august Graa�ka- käsiladu 24.-28. august Photoshop edasijõudnutele- pin-up stiilis portree töötlus 26. august- 4. september Restaureerimine- vana tool uuele elule 24.-28. august Ehtekunst- vanad ehted uuele elule 27.-29. august

Tel 6267327 / 5160740, pirje.kovatomas@artun.ee

h� p://suveakadeemia.artun.ee Koolitusleht 21. mai 2015

See arutelu läheks nüüd väga pikaks. Kuid kui publikut arvesse võtta, on siinse kursuse raames filosoofia heas mõttes šokeerimine ja irriteerimine. Panna kuulajad mõtlema, et asjad ei ole nii lihtsad, nagu nad paistavad. Tudeng, kes on oma teadustee alguses, võib avastada, et teaduselus on uurimismeetodid, valdkonnad ja probleemid ette antud ja iga päev käib vaid tehniline töö, kuid filosoofiaga saab seda kindlat veendumust kõigutama asuda.

Sageli öeldakse, et Maaülikool on kodune.

Mis sa arvad, miks?

SUVEAKADEEMIA

8

Mis on filosoofia definitsioon sinu jaoks?

Kuidas su vaba aeg möödub?

Filosoof on tööl senikaua, kuni ta on ärkvel. Kuna mul on kaheaastane laps, siis temaga tegelemine täidab suure osa vabast ajast. Olen aastaid bridži mänginud, olin kümmekond aastat Eesti koondises. Suvel ilusa ilmaga käin kalal. Korvpalli mängin.

Sul on 35% tabamusega külgvisked?

“Filosoof on tööl senikaua, kuni ta on ärkvel,” märgib Leo Luks.

(Mängime sõpruskonnaga Tartu II maakondlikku liiKuna ma füüsilist tööd ei tee ja oma maakodu mul ka pole, siis tuleb sportlik olla, muidu ei jõua ka tööd teha.