KOOLITUSLEHT (juuni 2015)

Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus

18. juuni 2015

VETTPIDAVAD TEADMISED*

Diplomaatia inimese ja looduse vahel lk 3

Mereharidus toob hea palga lk 4–5

Nuti­kirja­oskus ­suurendab vabadust lk 6

*Vetthülgavad lahendused!

Sisseastumine 25.06-07.07.2015 Teeme asju hingega.

Kõrgetasemeliselt. Eesti moodi.

Maaülikool teeb rahvusvahelisel tasemel õppe-, teadus- ja arendustööd kõigis maaelu ja maamajanduse ning inimese eluks vajalike ressursside säästliku kasutamise ja elukeskkonna säilitamisega seotud valdkondades.

Unistuste täitmiseks tuleb hirm ületada lk 7

Maaülikooli tudengid rahvusvahelisel pneumosõidukite võistlusel kolmandad foto maaülikool

mete arvates liiga kiire – peale nende sai selle nõude täitmisega hak­ kama vaid kolm meeskonda.

Marten Madissoo ütles, et ühe kümneliitrise õhuballooniga saab meie meeskonna masinaga sõita järjest viis kilomeetrit. Kõige pikem distants, mis sama õhukogusega kohapeal läbiti, oli kaksteist kilo­ meetrit. Samas polnud tema sõnul sõiduk projekteeritud selleks, et läbida väga pikka distantsi, vaid pigem panustati ülejäänud aladele, nagu kiirendus ja ringrajasõit. “Kui pneumosõidukiga kiiresti sõita, kulub rohkem õhku ja seega jääb distants lühemaks,” selgitas ta ma­ sina tööpõhimõtteid.

“Veelgi keerulisemaks teeb kestussõidu sõitja vahetuse nõue, ehk et ühel hetkel peab üks mees välja ja teine sisse ronima,” selgi­ tas Marten Noorem. “Meil oli see boksis mitu korda läbi mängitud – ega seal ei ole aega pikalt mõelda ja ilma vaadata –, nii et see õnnes­ tus meil tõeliselt kiiresti. Aga oli ka selliseid masinaid, kus sõitja oli nii tihedalt masinasse “pakitud”, et teda oli raske sealt välja saada,” lisas üks meeskonna liikmetest ja ühtlasi masina piloot Kristjan Türk.

Kiirendusvõistlusel tabas meeskonda ebaõnn: kuigi masinal on kuus käiku, ei saanud neljandast edasi, sest purunes käiguvahetus­ tross. Nii jäi maksimumkiiruseks 30 km/h, samas kui võidumasin sai sisse kiiruse 45 km/h.

Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi ja Tartu tehnikakolledži tudengid osalesid iseehitatud pneumosõidukiga ehk suruõhu jõul töötava hobikarti meenutava masinaga 8. ja 9. mail Ungaris rahvusvahelisel võistlusel VIII International Aventics Pneumobile Competition, kus konstruktsiooni kategoorias saavutati kolmas koht.

Kariina Tšursin Eesti Maaülikooli turunduse peaspetsialist

B

osch Rexrothi pneumokomponentide tehase poolt Ungaris juba kaheksandat korda korraldatavast rahvusvahelisest võistlu­ sest võtsid maaülikooli tudengid ja ühtlasi Eesti osa teist kor­ da. Võistlusel osales 54 meeskonda 7 riigist, Eesti oli võistluse toimu­ miskohast kõige kaugemal asuv riik. Möödunud aastal esimest kor­ da osalenud ning sel aastal edasi arendatud sõidukiga kohale minna plaaninud meeskond eesotsas Mart Müllerbeckiga jäi oma masina kokkupanekul ajahätta ning vaatamata tõsistele viimase hetke pin­ gutustele, milles lõid käe külge ka “kolleegid” teisest meeskonnast, võistlema ei jõudnud.

Ungarisse lähetatud võistkonda, mille koosseisu kuulusid tehni­ kainstituudi ja tehnikakolledži tudengid Marten Noorem, Indrek Vir­ ro, Kristjan Türk ja Timo Mäeots (lisaks panustasid Gert Truu, Andres Raido Roosileht, Sander Kallissaar ja Taavi Kasler), juhendanud pneu­ maatika lektori Marten Madissoo sõnul on võistlus populaarne eel­ kõige ungarlaste seas, ja see on toimumiskohta arvestades ka ootus­ pärane. Palju osalejaid oli aga ka Poolast, Rumeeniast ja Tšehhist. Esi­ mest korda olid sel aastal esindatud Leedu ja Saksamaa. “Viimased kahjuks oma masinat võistluse ajaks valmis ei saanud ning tulid liht­ salt oludega tutvuma,” kommenteeris Madissoo. Ta rõõmustas siis­ ki selle üle, et võistlus läheb aasta-aastalt suuremaks – mida rohkem võistkondi, seda suurem võistlusmoment.

Marten Madissoo sõnul on sellistest võistlustest osavõtul oluline see, et tudengid saavad reaalse inseneritöö kogemuse alates projek­ tide kirjutamisest, projekteerimisest ja materjalide hankimisest ning lõpetades masinaehitusega. “Võistlus on hea praktiline väljund klas­ siruumis õpitule, ning hea tulemus näitab, et meie tudengid saavad sellise asja ehitamisega täiesti nullist edukalt hakkama,” kommen­

MAJANDUSHARIDUS MAAÜLIKOOLIST MAAMAJANDUSLIK ETTEVÕTLUS JA FINANTSJUHTIMINE – Bakalaureuseõpe (3 aastat; päevaõpe, kaugõpe; täiskoormus) ÖKONOOMIKA JA ETTEVÕTLUS – Magistriõpe (2 aastat; kaugõpe; täiskoormus) MAJANDUSARVESTUS JA FINANTSJUHTIMINE – Magistriõpe (2 aastat; kaugõpe; täiskoormus) NB! Uus ärijuhtimise magistriõppekava neile, kes omavad 2-aastast töökogemust maaettevõtte arendamisel või juhtimisel: MAAETTEVÕTETE STRATEEGILINE ARENDAMINE (3 aastat; kaugõpe; osakoormus) Täiendav informatsioon: http://www.emu.ee/sisseastujale/ Info tel 7 313 890 Tartu, Kreutzwaldi 1a

2

Koolitusleht 18. juuni 2015

Kallihinnaline Lego

Maaülikooli võidukas meeskond: Gert Truu (vasakult), Taavi Kasler, Andres Raido Roosileht, Timo Mäeots, Indrek Virro, Marten Noorem ja Kristjan Türk (roolis).

teeris Madissoo. Ta lisas, et üldjuhul kuulutatakse võistlus välja sep­ tembris, kui saab hakata masinat projekteerima. “Nii et aega masina ehitamiseks on praktiliselt terve õppeaasta.”

Kolmas koht konstruktsiooni kategoorias

Võisteldi sõiduki konstruktsioonis, kestussõidus, ringraja läbimises ja kiirenduses. Konstruktsiooni kategoorias hinnati sõiduki ehitust, mida tuli žürii ees kaitsta. Maaülikooli meeskonna eestvedaja, nel­ jandal kursusel tehnotroonikat õppiva Marten Noorema sõnul ei ko­ peeritud teisi, vaid mindi võistlema täiesti uue mootoriga. “Ütlesin­ gi žüriile, et igavaid asju me ei tee,” teatas ta. Konstruktsiooni eest saadi maksimumpunktid ning kogenumate meeskondade järel au­ väärne kolmas koht.

Marten Noorema sõnul on kolmas koht üle ootuste hea tulemus.

“Arvestades, et meie meeskond oli võistlusel esimest korda, on viie­ kümne nelja osaleja seas esikolmikusse jõudmine väga suur asi.” Kõi­ ge enam just konstruktsiooni kategooriale panustanud meeskonnal õnnestus väga hästi ka ringrajasõit, millest on ette näidata arvesta­ tav üheteistkümnes koht.

Kõige keerulisemaks hindas meeskond kestussõitu, kuna seal oli nõue, et tuleb hoida keskmist kiirust 15 km/h, mis on meeskonna liik­

Peale käiguvahetuse trossi purunemise meeskond tehniliste problee­ midega eriti rinda pistma ei pidanud. Masina ehitamises n-ö toetaja­ liikmena (vältimaks liigset sagimist boksides, on lubatud meeskonna­ liikmete arv võistlusalal neli, kuid tegelikult võib meeskond olla suu­ rem) osalenud Gert Truu sõnul on suur asi ka see, et süsteem töötas kogu võistluse jooksul, ja seda ilma tõrgeteta. “Ei pidanud masinat pidevalt putitama, vaid saime kenasti hommikul ennast välja maga­ da, rahulikult võistlusalale minna ja masina lihtsalt käima panna,” kommenteeris Truu.

Ta lisas, et oma kümme-viisteist meeskonda ei saanudki boksist välja, vaid aina ehitasid. “Masinad ei töötanud: ei käivitunud, lagu­ nesid laiali, eks seal oli igasugu probleeme. Kuigi meil purunes käi­ guvahetustross, töötas masin üldjoontes probleemideta.” Meeskon­ naliikmete sõnul oli nende masin ehitatud põhimõttel, et see oleks nagu Lego – kui miski läheb katki, siis on varuosa lihtne ja kiiresti saada ning selle saab ruttu välja vahetada. Ehk et masin on väga kii­ resti remonditav.

Kui mitte rääkida korraldajalt tasuta saadud pneumokomponen­ tidest ning meeskonnaliikmete töötundidest, mida kolm-neli kuud järjest kuni kaheksa (lõpus isegi kümme-kaksteist) tundi päevas ma­ sina kallal toimetades kogunes meeskonna peale omajagu, siis ma­ sina väärtus on umbes 5000 eurot. Marten Madissoo kommentee­ rib: “Kuigi võiks mõelda, et selle raha eest saab juba auto, tuleb ar­ vestada sellega, et tegemist on prototüübiga, see on ainueksemp­ lar ning kasutatud on mitmeid spetsiaalselt selle masina jaoks too­ detud detaile. Sõiduauto puhul, mida toodetakse 10 000, tuleb oma­ hind alati selle võrra soodsam.” Marten Noorema sõnul sai aga ma­ sinat ehitama hakates üsna pea selgeks, et masina ehitamine on kallis: “Nii kui lähed mingeid juppe ostma, on juba poodi astudes 100 eurot läinud, näiteks ainuüksi mutreid ja polte on selles masi­ nas umbes 150 euro eest!”

Eesti Maaülikool pakub tudengitele eri võimalusi loengusaalis omandatud teadmisi praktikasse rakendada, ise ehitatud võistlus­ auto oli vaid üks paljudest projektidest. Kellel silm praktiliste oskus­ te ja akadeemiliste teadmiste ühildamise peale särama lööb, saavad sisseastumisavaldusi Eesti Maaülikooli esitada 25. juunist 5. juulini.

fotod tehnikaülikool

Tark ja praktiline valik

TTÜ Tallinna Kolledži direktor ja majandusteaduste doktor Udo Meriste armastab puhkehetkedel malet mängida.

“Just nüüd on õige aeg kirjutada avaldus ja tulla õppima,” kinnitavad tudengid.

TTÜ Tallinna Kolledžis on võimalik valida kolme väga perspektiivika eriala vahel. Õppimiseks on mitmeid erinevaid võimalusi.

Anne-Mari Alver

“E

estis on kolledžite süsteem vähem levinud kui näiteks Amee­ rikas – seal alustavad vanemad juba lapse sünni järel sääst­ mist, et laps kolledžisse õppima pääseks,” räägib TTÜ Tal­ linna Kolledži direktor Udo Meriste. Eestis ilmtingimata sääste evima ei pea – päevases õppes ja õppekava järgides saab hariduse riigi kulul.

Tallinna Tehnikaülikoolil on viis kolledžit: Tallinna, Tartu, Virumaa ja Kuressaare Kolledž ning Eesti Mereakadeemia.

Tallinna Kolledži ajalugu on neist pikim, see on vaid veidi lühem kui taasiseseisvunud Eesti oma. Kolledž tegutseb aastast 1997, mil Tallin­ na Kommertskool ehk Taani Ärikool ühines TTÜga. Esialgseks nimeks sai TTÜ Kõrgem Majanduskool. 2004. aastal muudeti nimi TTÜ Tallin­ na Kolledžiks. Direktor Udo Meriste on juhtinud kolledžit aastast 1997.

TTÜ Tallinna Kolledžil on kolm huvitavat õppekava – maastikuar­ hitektuur, kinnisvara korrashoid ning majandusarvestus ja ettevõtlu­ se juhtimine. Viimane jaguneb omakorda kolmeks suunaks: majan­ dusarvestus, ettevõttemajandus ja teenuste turundus ja juhtimine.

Viimase kohta märgib direktor, et õppesuund on loodud koostöös Ees­ ti Kaupmeeste Liiduga.

“Need ajad on aga kahjuks või õnneks möödas ning meieaegne ettevõtlus vajab haritud juhte, kes on oma ala õppinud ja valmis pidevalt juurde ja ümber õppima,” selgitab direktor, miks majan­ dusarvestuse ja ettevõtluse juhtimise eriala aasta-aastalt üha po­ pulaarsem on. “Pole vahet, kas omandatud erialaga luuakse uus et­ tevõte või minnakse juhtivale ametikohale teiste loodud ettevõte­ tesse – selle eriala teadmisi ja oskusi on vaja praktiliselt igal juhti­ val ametikohal.”

Haritud ärijuhtide vajadust tõestab ilmekalt ka Eesti ettevõtlus­ statistika: firmasid, mis on ajaproovile vastu pidanud, on üsna vähe.

“Aga ilma ettevõtluseta pole riigi majanduse areng mõeldav,” nen­ dib Udo Meriste.

Paindlikud õppevõimalused

Kõigil kirjeldatud õppesuundadel saab õppida nii statsionaarses õp­ pes kui ka avatud õppes. Esimene võimalus toimub riigi kulul, ava­ tud õppe eest tuleb tasuda ainepunktide alusel.

Avatud õppes omandatud teadmised on sama kvaliteetsed kui tasuta kohal õppides, kuna õpe toimub koos üliõpilastega ning ek­ samid sooritatakse võrdsetel alustel. Olles läbinud kõik õppekava ai­

ned ja kaitsnud lõputöö, omandab avatud õppe õppur Tallinna Teh­ nikaülikooli diplomi.

Udo Meriste sõnul sobib avatud õppe hästi näiteks töö kõrvalt õp­ pijaile – sel juhul pole ka keeruline avatud õppe eest tasuda.

Direktori elukogemus näitab, et parimad tulemused ­saavutatakse siis, kui päevases õppes keskendutakse õppimisele ning püütakse kõr­ valt mitte palju tööd teha. Teine hea võimalus on aga tulla õppima siis, kui töökoht on juba leitud ning arengusihid selgemad. Esimesel juhul sobib hästi statsionaarne õpe, teisel juhul avatud õpe.

“Minu isiklik soovitus on paljude erialade puhul see, et enne ma­ gistriõppesse tulekut võiks mõne aasta teha praktilist erialatööd,” üt­ leb Meriste ja põhjendab: “Siis on magistriõppesse tulles märksa sel­ gem, mida sealt saada soovitakse, millest senimaani puudu on jää­ nud. Üksiti on tekkinud oma erialast parem arusaamine – muuhul­ gas ka sellest, milline palgatase seal reaalne on ning kuhu on võima­ lik edasi areneda. “Ükski haridus ega teaduskraad ei anna garantiid töö leidmiseks,” nendib Udo Meriste, kuid kinnitab, et TTÜ Tallinna Kolledžis õpetata­ vate erialade juures on rakenduse leidmine lihtne, kuna praktiline ko­ gemus omandatakse juba õppetöö käigus.

Diplomaadid inimese ja looduse vahel

Päeval, mil siinkirjutaja TTÜ Tallinna Kolledžit külastab, saab korido­ ris uudistada tulevaste maastikuarhitektide loomingut.

Reaalsete maastike kavandamine algab juba esimesel kursusel, koostööd tehakse eri omavalitsustega. Tegu on erialaga, mis on sõna otseses mõttes piirideülene – nii mõnelgi korral jätkub üks park või kaitseala teisel pool riigipiiri.

TTÜ Tallinna Kolledž on ainus õppeasutus Eestis, kus maastiku­ arhitektuuri saab ühtse erialana õppida nii bakalaureuse- kui ka ma­ gistriprogrammis.

Udo Meriste nimetab maastikuarhitektuuri diplomaatiaks inimes­ te ja looduse vaheliste suhete silumisel. Töö hõlmab kõike, mis jääb välisuste taha – haljasaladest võimsate tööstusparkide ja looduskait­ sealadeni.

Kinnisvara vajab korrashoidu

Ükski elukeskkond ei püsi iseenesest: kus asuvad majad, seal on vaja tegeleda ka nende korrashoiuga.

Just seda õpetatakse TTÜ Tallinna Kolledžis kinnisvara korrashoiu õppesuunal. Tänu laiale dimensioonile on kinnisvara korrashoiu eri­ ala väljakutse noorele, edukusele orienteeritud ja majanduslikult mõt­ levale inimesele. Õppimine kinnisvara korrashoiu erialal kestab koos praktikaga 3,5 aastat ja annab rakendusliku kõrghariduse.

Kolledži direktor märgib, et rakenduskõrgharidusel on mitu tuge­ vat plussi. Kooli lõpetamise järel on amet selge ja saab kohe tööle asu­ da, samas on aga võimalik haridust jätkata magistriõppes.

Ettevõtlus eeldab haritud juhti

Vastu võtt 2 0.j uuni -3.j uu li

www.ttu.ee/tallinna-kolledz TTUTallinnaKolledz

Haritus on vabadus!

Haritus on Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledž

Vali oma lemmik! 

MAASTIKUARHITEKTUUR



KINNISVARA KORRASHOID



MAJANDUSARVESTUS



ETTEVÕTTEMAJANDUS



TEENUSTE TURUNDUS JA JUHTIMINE UUS!

Direktor meenutab, et paarkümmend aastat tagasi võis noore Eesti et­ tevõtluses edu saavutada ka vaid hea idee ja ettevõtliku loomuse abil.

Koolitusleht 18. juuni 2015

3

fotod mereakadeemia

re piirkonna tänapäevaseimat simulaatori­ keskust. Laevajuhtimise simulaatoris saab ruumilise efektiga kaptenisillas proovida sõita mis tahes laevaga maailma eri sada­ mates, katsetada juhtimissüsteeme, har­ jutada eri ilmastikuoludega ning mängida läbi võimalikke ohusituatsioone.

Lisaks tüürimeestele ja kaptenile on lae­ vadel vaja jõuseadmete mehaanikuid, kes vastutavad laeva masinate, seadmete ja mehhanismide tehniliste korrashoiu eest.

Külmaseadmete mehaanikud oskavad pro­ jekteerida ja hooldada konditsioneere, soo­ juspumpasid ja külmutussüsteeme. Sellised seadmed on olemas kõigis praegusaegsetes elu- ja ärihoonetes ning suurtel ristluslaeva­ del, kalalaevadel ja gaasitankeritel. Mehaa­ nika erialade lõpetajad saavad tänu kõrg­ tasemel tehnilisele haridusele töötada nii laevadel kui ettevõtetes maa peal.

Kõigile laevajuhi, laeva jõuseadmete ning külmaseadmete mehaanika erialade õppuritele on tagatud tasuta koolivorm ning toitlustus kolm korda päevas. Viieaastase õppeaja sees on üks aasta tasustatud me­ resõidupraktikat. Selle ameti valinud noo­ red saavad rahvusvaheliselt kvalifitseeri­ tud diplomi, millega on võimalik töötada laevadel üle maailma, võimaluse piirama­ tult reisida ja töötada multikultuurses kesk­ konnas. Samuti kiidavad vilistlased võima­ lust ise oma aega planeerida ja võtta vastu just endale sobivaid tööpakkumisi. Näiteks on paljud pool aastat merel ning järgmised kuus kuud puhkavad ja saavad oma ajaga teha just seda, mida hing ihkab.

Meri tähendab ka huvitavat tööd ja head palka Enam kui 90% kogu maailma rahvusvahelisest kaubaveost käib mereteid mööda. Piltlikult võib öelda, et kui laevad enam ei sõidaks, kannataks pool maailmast külma ja teine pool nälga.

Inkeri Parman

A

inuüksi Euroopas on hinnanguliselt puudu ligi 30 000 laevadel tööta­ vat spetsialisti. Maailma üha suu­ renev rahvaarv ja tarbimine toovad kaa­ sa kasvava nõudluse laevade liikumise ja merenduse valdkonna ekspertide järele.

Mereakadeemia kohta teab enamik, et selles koolis saab õppida laevajuhiks. Tege­ likult on Mereakadeemias kuus merendu­ sega seotud eriala, mis võimaldavad teha rahvusvahelist karjääri nii maal kui merel.

Laevajuhtimise eriala lõpetajad alus­ tavad laeval tööd tüürimehena. Tööüles­ annete hulka kuulub teiste aluste liikumi­ se ja ilmastikuolude jälgimine, et tagada laeva õige kurss ja ohutu sadamasse jõud­ mine. Lisaks tuleb hoolitseda raadioside ja päästevarustuse eest ning vormistada lae­ va ja kaupade transpordiga seotud doku­ mente. Kapteniks saavad need, kel seljata­

ga aastatepikkune meresõidukogemus ja läbitud vastavad kvalifikatsioonieksamid.

Vastupidi levinud arvamusele, et laevaju­ hiks õpivad enamasti noormehed, on sel­ lel erialal ka palju edukaid tüdrukuid. Me­ reakadeemia õppejõudude hulgas on nais­ kapten ja kooli 700 õppurist on umbes kol­ mandik naised.

Mehaanika erialade eelis on võimalus töötada nii laevadel kui kaldal

Paljud seostavad Mereakadeemiat mere­ väega. Tegelikult annab kool tsiviilhari­ dust ja enamik lõpetajaid ei asu tööle sõ­ jalaevadel. Merenduse valdkonnas kasuta­ tav mõiste “laevaohvitser” tähendab lae­ val töötavat spetsialisti – laevajuhti või mehaanikut ega ole seotud sõjaväelise auastmega. Küll aga kasutavad mereväe­ lased enda koolituste raames Mereakadee­ mia õppevahendeid, sealhulgas Lääneme­

Hüdrograafid tagavad ohutu liikluse veeteedel

Mereakadeemias õpetatakse veeteede hal­ damise ja ohutuse korraldamise eriala eks­ perte, kes kaardistavad mereteid ja märgi­ vad üles võimalikke ohtusid – veepõhjas olevaid madalikke ning laevade vrakke.

Lisaks laevadele saavad selgeks ka väiksemad alused, näiteks Mereakadeemia purjejaht Tormilind.

Tuleviku tehnikaharidus Tallinna Polütehnikumist

1915-2015

Pärnu mnt. 57 Tallinn tel. 610 3601 info@tptlive.ee

Dokumentide vastuvõtt algab 15. mail ja kestab: põhikooli baasil 8. juulini keskkooli baasil 19. augustini

Foto: Kadri Lahtmaa

Erialade kohta vaata lähemalt: www.tptlive.ee

3 erialaosakonda ja 17 põnevat eriala!

Võtame vastu õpilasi nii põhikooli kui ka keskkooli baasil.

Uued õppekavad, ka lühiõpe!

NB! Õppimine Tallinna Polütehnikumis on tasuta!

4

Koolitusleht 18. juuni 2015

Eesti Mereakadeemia EBS Sisekaitseakadeemia Kaitseväe Ühendatud õppeasutused Tallinna Tehnikaülikool Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Tartu Ülikool Tallinna Ülikool Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Kunstiakadeemia 0 Bakalaureus 2012

Bakalaureus 2013

500 Magister 2012

1000 Magister 2013

1500

2000

2500

Allikas: Statistikaamet

Sadamamajanduse eriala lõpetajad töötavad tulevikus muu hulgas merekonteinerite transpordi korraldamisega.

Merepõhjaga seotud mõõdistustööd on vaja­ likud kaldaalade ja sadamate planeerimiseks ja arendamiseks. Hüdrograafid uurivad muu­ hulgas tõusu ja mõõna ning veekogude vee­ taset eri aastaaegadel. Näiteks maailmakuu­ lus Dubai tehissaarte projekt sai teoks just tänu hüdrograafidele, kes andsid informat­ siooni selle kohta, kuhu ja kuidas täpselt on mõistlik saari rajada.

Veeteede ohutuse korraldamine hõlmab ka poide, tuletornide ja meremärkide planeeri­

mist. Kõik selleks, et laevad madalikule ei sõi­ daks ja ohutult liigelda saaksid ning et kaubad ja inimesed turvaliselt ühest sadamast teise jõuaksid. Veeteede spetsialistiks pürgides on oluline huvi looduse vastu ja valmidus tegele­ da nii matemaatika, füüsika kui geograafiaga.

Üks miljard käivet merel toob kaks miljardit käivet maal

Iga laeva liikumine annab tegevust teistele majandusharudele – laevad vajavad sead­

Mereakadeemia lõpetajate töötasu on Eesti kõrgkoolide tipus

Mereakadeemia õppurid on rahul väikesele kõrg­ koolile omase personaalse lähenemisega. Õppe­ jõud tunnevad tudengeid ja on ainete omanda­ misel igati abiks. Tallinna Tehnikaülikooli juur­ de kuulumine annab Mereakadeemia õppuri­ tele laia valiku võimalusi rikastada oma õpin­ guid mõne huvitava vabaainega ja osaleda põ­ nevas tudengielus.

2013. aastal korraldatud Statistikaameti ­uuring näitab, et Mereakadeemia vilistlase sis­ setulek on Eesti kõrgkoolide suurim ja edestab kõigi teiste ülikoolide lõpetajate oma.

ÕPITU MÕISTMISE RÕÕM ON KÕIGE ÕILSAIM NAUDING.

Räpina Aianduskoolis toimub 29.–30. juunil algusega kell 9 KOOLITUS

„Taimekaitse täienduskoolitus professionaalsele taimekaitsevahendite kasutajale” (taimekaitse tunnistuse pikendamiseks)

www.ak.rapina.ee

Bakalaureuse ja magistriõppe lõpetanute keskmine töine kuusissetulek õppeasutuse järgi 2012, 2013 (eurodes)

meid ja kütust, sellel töötavad inimesed varus­ tust, toitu ja vett. Tankerid ja kalalaevad varus­ tavad töötlusettevõtteid toorainega. Reisilae­ vad koondavad enda ümber suure hulga turis­ miteenuseid hotellidest ja taksodest kuni res­ toranideni ja ekskursioonide korraldamiseni. Ükski suur laev ei saa silduda tühjas sada­ mas – kaldal vajatakse eksperte, kes tegelevad laeva vastuvõtmisega. Mereakadeemias õpivad sadamamajandamise ja meretranspordi juhti­ mise eriala spetsialistid, kes tagavad lasti efek­ tiivse liikumise ühest riigist teise. Merelogisti­ ka tähendab kaupade laadimise, hoiustamise ja transpordi korraldamist. Selle eriala õppurid saavad põhjalikud teadmised majanduse ja me­ reõiguse vallast ning võivad töötada sadama­ tes või merelogistika ettevõtetes üle maailma.

Merenduse sektorisse kuulub ka kala- ning mereandide püük, nende töötlemine, toote­ arendus ja turustamine. Kalanduse tehnoloo­ giate majandamise ja juhtimise eriala lõpeta­ jad lõikavad kasu maailma üha suurenevast kalatarbimisest. Nõudlus kalatoodete järele on kasvamas ja kalanduse sektoris on ruumi ettevõtluse arendamisele nii loodusliku püügi kui kalakasvatuse arvelt. Lisaks atraktiivsete kalatoodete müüki toomisele tegevad kalan­ duse eksperdid püügilubade ja kalanduspolii­ tika kujundamisega.

Koolitust toetab EL ja Eesti riik ning on õppegrupi täitumisel osalejale tasuta.

Vajalik eelregistreerimine. Kohtade arv on piiratud.

Täpsem info ja registreerimine: www.aianduskool.ee/täienduskoolitus või tel 796 1549, 5346 1209

Valik suvistest lühikursustest: Ettevõtluse intensiivkursus 16.07.–17.09 Tartus Tootefoto pildistamise koolitus 05.–06.08 Pärnumaal Tasakaalu loomine 10.08 Tallinnas, 14.08 Tartus Loova ja teraapilise kirjutamise kursus 11.–12.08 Valgemetsa puhkemajas Esmaabikoolitus 17.–18.08 Tallinnas, 27.–28.08 Tartus Valik sügisel algavatest töökoolitustest: Ettevõtluskoolitused Tartus, Pärnus, Tallinnas Raamatupidamiskoolitused Tartus ja Tallinnas Sekretäritöö kursused Tartus ja Tallinnas Lapsehoidjate ja hooldustöötajate kursused Tartus ja Tallinnas Täpsem info, registreerimine ja koolituste tellimine ettevõtetesse: tel 733 3690, 5332 6481 • koolitus@reiting.ee Vaata ka teisi koolitusi: www.reiting.ee

Mõtle suurelt!

TUTVU EBSi UUENENUD BAKALAUREUSEPROGRAMMIDEGA: RAHVUSVAHELINE ÄRIJUHTIMINE*

Jah. Soovime, et Sinust saaks vääriline ohvitser Eesti jaoks, Sa pead selleks palju õppima ja pühenduma parimatele tulemustele. Õpingutele pühendumiseks on Sulle õppe ajal tagatud igakuine sissetulek alates 600.- EUR, tasuta elamine ja arstiabi.

• Turundus ja kommunikatsioon • UUS! Teenusedisain ja -juhtimine • UUS! Ettevõtlusrahandus

ETTEVÕTLUS JA ÄRIJUHTIMINE* • Loomeettevõtlus • Professionaalne müük • UUS! Tehnoloogiaettevõtlus

VÕÕRKEELED JA ÄRIKORRALDUS • Turundus ja kommunikatsioon • UUS! Teenusedisain ja -juhtimine * Võimalus omandada EBSi ja Lancaster University Management Schooli topeltdiplom.

Gümnaasium – Ülikool – Täiendõpe

www.ebs.ee Koolitusleht 18. juuni 2015

5

Fotod: Moonika Kutser, erakogu

Vaata Maailma õpetas seenioridele, kuidas nutitelefoniga ümber käia

“Nutiseadme abil saab vajalikud asjad ära korraldada kas või purjekaga merel olles,” kinnitab IT-koolitaja Peep Võrno.

Oskus digimaailmas igas vanuses hakkama saada on Eestis elukestva õppe üks peamisi prioriteete, sätestab riiklik strateegia.

Agne Narusk

K

ui IT-nõustaja Ivar Liivamägi kohale jõudis, olid prouad juba laua taga hakkamas, nutitelefonid sõrmede vahel – võiks see lugu alata.

Sest täpselt nii see esimesel nutiseadmete nõustamisel Tal­ linnas Magistrali keskuses ka oli. Soliidsed prouad tõid kotist oma te­ lefonid lagedale ja tahtsid üksikasjalikult teada, kuidas nendega Face­ booki konto ligi pääseda, Skype’is lähedastega rääkida, bussiaegu vaa­ data ja ravimtaimi uurida. Liivamägile armu ei antud: teadmishimuli­ sed daamid harjutasid kaks tundi ega lahkunud enne, kui asi oli selge.

“Lapsed kinkisid, et saaksin Facebookis nende pilte näha, mis nad sinna üles panevad,” ütles Linda. “See on hea väike, mahub kotti, ja te­ lefoni on ikka vaja. Siis tasub võtta see, millega saab internetis arveid ka maksta.”

Mai lõpus – juuni alguses viis sihtasutus Vaata Maailma koos Swed­ banki ja Microsoftiga nutituuri nutinõustamised 67sse Eestimaa paika, lisaks toimusid suuremad klassikoolitused kõigis maakonnakeskustes.

Mitte kusagil ei saanud kurta huviliste puudumise üle – hinnanguliselt käis nõu ja abi küsimas ligi tuhat inimest.

Itikoolituse järgmine aste?

Kui algul oli nutituuri sihtrühmana määratletud just vanem generat­ sioon, kes alles plaanib nutiseadet kasutama hakata ja kelle igapäeva­ elu ei jookse paralleelselt online’is, siis tegelikkuses tuli kohale igas va­ nuses inimesi. Kuigi jah, 60+ külastajaid oli tõepoolest kõige rohkem.

Uuriti, millist seadet on mõtet osta, kuidas seda sisse/välja lülitada.

Kel nutiseade juba olemas, tõi selle nõustamisele kaasa. Kel veel polnud, sai uurida koolitajate omi. Vanemad osalejad eelistasid rohkem nutitele­ fone, nooremad tahvelarvuteid, rääkis IT-Koolituse koolitaja Peep Võrno.

digitaristule ning puuduliku ja ebaühtlase digitaalse õppevara.

Kolmandikul tööealistest puuduvad digioskused

• Strateegilise meetmetena pakub

• Eesti tööealisest elanikkonnast pea kolmandikul puuduvad minimaalsed digioskused ning tööks vajalikud tehnilised oskused on ebapiisavad.

Piisavaks hindab statistikaameti tööjõu-uuringu põhjal oma arvutioskusi 76% inimestest. Piisavaks ses mõttes, et otsida või vahetada töökohta järgmise aasta jooksul.

• Eesti elukestva õppe strateegia aastani 2020 on püstitanud ühe eesmärgina digipädevustega inimeste osakaalu tõstmist vanuserühmas 16–74 eluaastat 80%-ni. Aastal 2012 oli see 65%.

Swedbanki kliendinõustaja Mariana Raidma näitab esimesel nutinõustamisel Tallinnas Magistrali keskuses, kuidas kingitud nutitelefoniga internetipanka siseneda.

• Tänaste kitsaskohtadena toob hariduspoliitika alusdokument ära õppijate puuduliku ja ebaühtlase ligipääsu

Üsna hiljaaegu korraldas Vaata Maailma üle Eesti arvutikasutamise koolitusi, eraldi ka seenioridele. Siis tulid internetikoolitused. Kas eest­ laste üldine IT-oskus on niivõrd paranenud, et jõudis kätte aeg midagi keerulisemat pakkuda, näiteks nutiseadmed ette võtta?

Nutiseadmete koolitusi tellib elu ise: enamik praegu müüdavatest telefonidest on nutitelefonid ja on oluline, et kõik, kes neid kasutada ta­ havad või kasutama peavad, saaksid seda ka teha, nimetab Vaata Maa­ ilma sihtasutuse juhataja Kristi Kivilo tegeliku põhjuse.

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Meil saad valida eriala viies valdkonnas:

MAJANDUS TEENINDUS TEHNIKA EHITUS PÕLLUMAJANDUS Vaata lähemalt www.jkhk.ee

Suvine põhivastuvõtt 15. juuni – 14. august 2015 Koolis on tänapäevased õppebaasid ja head elamistingimused

Koolitusleht 18. juuni 2015

Agne Narusk

“Uuringud on näidanud, et enim kasutavad nutiseadmeid 25–49aas­ tased. Aga me tahame, et digioskused leviks ka vanemasse vanuserüh­ ma. Soovime parandada nutikirjaoskust, sest sugugi mitte kõigi Eesti elanike jaoks ei ole infotehnoloogia enesestmõistev,” ütleb Kivilo.

Niisiis on eesmärk inimesed nutiseadmetega sõbraks teha, sest neis saab kõik asjad aetud. Kivilo ütleb, et kui arvutite ja interneti õppimi­ ne võib tunduda kohati hirmutav, siis nutiseadmete kasutamine on pal­ ju lihtsam.

“Nii ja naa,” ütleb selle peale Raplas koolitusel käinud 70+ proua, kes lähemalt sellest rääkida ei taha. Paljastab vaid, et sõrmed ei kuula­ nud sõna, kõik kadus ekraanilt kuhugi ära ning miks ei võiks telefonid olla üksnes helistamiseks. Kuid ometi sai ju koolitusele tuldud, järelikult tahaks ikka rohkem teada?

“Mul oleks vaja kogu aeg meilidele ligi pääseda, töö on selline. Aga ei tea, kas õpin ära,” kahtleb ta.

Kivilol on ka selleks tarbeks retsept: nutitelefone on ka suurema ek­ raaniga ning kasutada võib n-ö kirjapulka, kui oma sõrmed tunduvad kohmakad.

Koolitaja Peep Võrno ütleb, et kõige kiiremini tuleb tavaliselt oskus kasutada pangalinki. “Nutiseadmes on pangapilt palju lihtsam, pole üle­ liigset teksti, pakkumisi ega reklaami.” Edasi tuleb tahtmine rohkemat osata: kuidas navigeerida, leida tee metsast välja, vaadata maakaarte, fotosid saata. Uuritakse, milline äpp on parim ja kuidas seda saada, va­ hendab koolitaja. Lihtsamad küsimused tulid seadme sisse- ja väljalü­ litamise vallast, keerulisemad olid, millega uuriti eri operatsioonisüs­ teemide kohta.

“Eestlastel on piinlik näidata, et nad ei saanud aru. Nad puurivad ja uurivad nii kaua, kuni on asja endale selgeks teinud,” on Võrno rahul rahvuskaaslaste jonnakusega.

Kuid kõige tähtsam on õppida nutitelefoni turvaliselt kasutama.

Unustatakse, et see on siiski väike arvuti, kust võib hooletusest või tead­ matusest “rändama minna” vägagi olulist infot, võtab Kivilo kokku nu­ tituuri ühe peamise eesmärgi.

Vaata Maailma andmetel kasutab 50+ vanuses elanikest mõnd nu­ tiseadet 18%. Hinnanguliselt 16% kogu elanikkonnast ei kasuta arvu­ tit ega internetti üldse.

Tallinna 46, Paide kool@jkhk.ee, tel 525 3736

Tule õppima Kesk-Eesti suurimasse ametikooli!

6

strateegia välja digikultuuri integreerimise õppeprotsessi kõigil haridustasemetel ja kõigis õppekavades.

“Tehnoloogilisest innovatsioonist inspireeritud pedagoogiline ja koolikorralduslik haridusuuendus peab toimima süstemaatiliselt, selle eelduseks on haridustehnoloogilise toe tagamine juhtkonnale, õpetajatele ja õppijatele kõigis õppeasutustes,” seisab dokumendis. Kui kõik läheb plaanipäraselt, ootab Eestit ees digipööre.

Tulevikus on (töö)elus edukamad need, kel olemas vähemalt elementaarsed digioskused.

Toimetaja Anne-Mari Alver Projektijuht Maie Viilup, tel 661 3339 maie.viilup@lehed.ee

Keeletoimetaja Katrin Hallas Kujundaja Tuuli Prees Väljaandja AS Eesti Ajalehed Järgmine Koolitusleht ilmub 13.08

Unistuste täitumiseks tuleb hirm ületada Elu ja tööturg on pidevas muutumises. Uute teadmiste omandamine on üks kindlamaid viise, kuidas nende mõlemaga sammu pidada.

Anneli Zirkel on kogenud, et õppimine ja ettevõtlus tekitavad algul hirmu, kokkuvõttes aga toovad eduelamuse.

K

oolitusfirma Reiting PR on tegutsenud juba 22 aastat ning pakub peamiselt tööalaseid, juhti­ mise ja ettevõtlusega seotud koolitusi – just selliseid, mida tööturul püsimiseks ja edasi arenemi­ seks vaja võib minna. Koolitusosakonna juht Anneli Zirkel on täheldanud, et õppima asumisega kaasneb inimestel aga terve rida kõhklusi ja hirme.

“Meie koolituste sihtrühmad on väga erinevad.

Näiteks korraldame ettevõtetele sisekoolitusi, kus on eelnevalt kooskõlastatud spetsiifiline programm; teeme koostööd Eesti Töötukassaga, kes tellib koo­ litusi tööturu vajadustest lähtudes ja kuhu tulevad inimesed, kelles nähakse potentsiaali teatud eriala õppimiseks; lisaks leiavad meie juurde tee õppijad, kellel koolist juba mõni aeg möödas ja kes tunne­ vad taas vajadust omandada uusi teadmisi,” selgi­ tab Anneli Zirkel.

Eri koolitusi on Reitingus umbes 150, lektoreid üle 200. Seega on valik tõesti väga lai ja koolituste nime­ kirjale tasub kindlasti pilk peale heita.

Hirm vanuse pärast

Anneli Zirkeli sõnul osalevad täienduskoolitustel väga erinevas vanuses inimesed, kellel õppima asumise osas üsna samad küsimused, hirmud ja eelarvamused. Üks sagedamaid hirme on mure oma vanuse pä­ rast. “Kas ollakse 30 või 60, ikka küsitakse, et äkki on vanus õppimiseks liiga kõrge,” on Anneli märganud.

“Vahel lausa uuritakse, et kas nii ja nii vanalt ikka to­ hib osaleda. On juhtunud, et 40aastast küsijat tuleb pikalt julgustada, kinnitada, et isegi 60 ei ole mingi vanus ka mitte täiesti uue eriala omandamiseks. Mõni kõhkleb, kas pensionärid võivad tulla koolitusele, et ega see keelatud pole. Vastupidi, meil on olnud väga vahvaid pensioniealisi õppijaid, kes on oma ettevõt­ tegi loonud,” julgustab Anneli Zirkel.

Kõhklusi võib tekitada ka koolitaja noorus – kui õppija on temast mõnevõrra vanem, tunneb ta sageli muret, kas lektor ikka “teab tegelikust elust midagi”.

Hirm ebaõnnestumise ees

Üks levinud hirm on “läbi kukkuda”. “Kardetakse näi­ teks, et tuleb teha palju teste ja kontrolltöid, nagu omal ajal koolis, ja küll on häbi, kui siis hakkama ei saa,” kirjeldab koolitaja ja julgustab, et kardetud tuupimist täna täienduskoolitustes siiski ei esine. Nagu muud­ ki valdkonnad, on arenenud ka koolitusmetoodikad.

Koolituskeskus Reiting tegeleb palju ka ettevõt­ lusega seotud koolitustega. Seetõttu puutuvad koo­ litajad kokku kõigi nende hirmudega, mis kaasnevad oma ettevõtte loomisega. “Nii mõnigi on oma ettevõt­ te alustamist edasi lükanud – mis siis saab, kui mul

Kutseõpe keskhariduse baasil — Sepp * — Kivitöö (looduskivi ehituslik kasutamine) * — Autokeretehnik — Automaaler — Sõiduautodiagnostik * — Elektri-ja hübriidautotehnik * — Mööblirestauraator * — Kondiiter * — Pagar * Kutseõpe põhihariduse baasil — Kondiiter * — Pagar * — Puhastusteenindaja abiline (LÕK) — Sepp * — Mööblirestauraator * — Kivitöö (looduskivi ehituslik kasutamine) * — Mootorielektroonika spetsialist * — Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja* — Autokeretehnik — Automaaler

2a 1a 1,5 a 1,5 a 1a 0,5 a 0,5 a 1,5 a 1a 1,5 a 1a 2a 2a 0,5 a 1a 3k 3k 1,5 a 1,5 a

ikka ei lähe nii, nagu planeerisin ja mõtlesin...” vahen­ dab Anneli Zirkel üht tihti esinevat hirmu.

Veel kardetakse, et keegi teine võtab ära hea äri­ idee või et ettevõtluskoolitusele tulek tähendab ka fir­ ma loomise kohustust. “Jah, suheldes ja õppides võib tõesti juhtuda, et kaua peas mõlkunud mõte osutub sellisel moel mittetoimivaks ja targem oleks loobuda, kuid ka sel juhul on äriidee paberil läbi mängitud ja loobumisotsus tehtud faktide põhjal. Kuid rohkem juh­ tub ikka vastupidi – saadakse indu juurde ja tehakse oma unistus teoks,” teab koolitaja oma kogemustest.

Hirm raha pärast

Sageli arvatakse, et täienduskoolitus on nii kallis, et seda nagunii ei saa enesele lubada. Anneli tõdeb, et päris ilma rahata üldjuhul head spetsialistid tõesti oma teadmisi ei jaga, kuid küsib: “Kui grupikoolituse tunnihind jääb vahemikku 5–15 eurot, siis milliseid teisi teenuseid me täna odavamalt saame?”

Tihti pakuvad koolitusfirmad ka järelmaksu või­ malust. Töötuna arvel olles tasub uurida rahastamis­ võimaluste kohta ka Eesti Töötukassast või mõnelt teiselt tööhõiveteenust pakkuvalt organisatsioonilt.

Lisaks maksab küsida ka kohaliku omavalitsuse abi.

“Sageli kardetakse, et kui juba töötu, siis tohib osaleda ainult Töötukassa pakutavatel koolitustel.

Nii see küll pole,” kinnitab koolitaja ja lisab, et Töö­ tukassal on mitmeid võimalusi, kuidas aidata inime­ ne uuesti tööle. Kui on vaja omandada uusi teadmi­ si või olemasolevaid värskendada, on üks võimalusi koolituskaardi süsteem, mis lähtub ennekõike kahe osapoole koostööst – esmane eesmärk on avardada tööotsija võimalusi tööturul läbilöömiseks. Õppimisvõimaluste leidmiseks on teisigi orga­ nisatsioone ja sageli on võimalik leida ka projektide raames tasuta võimalusi enda täiendamiseks – tuleb olla vaid aktiivne ja õpihimuline.

Lõpetuseks tõdeb koolitusfirma juht, et hirmud ja kõhklused tasub endale sõnastada ja neid ka koo­ litusfirmaga jagada. “Elukestvast õppest räägitakse küll palju, aga tundub, et vahel jääb see ­inimestele siiski kaugeks teemaks,” tõdeb ta ja julgustab samas: “Tegelikult tasub kõigil tööealistel inimestel, kel koo­ liskäimisest või viimasest täienduskoolitusest juba mõni aeg möödas, taas õppimisele mõelda – eriti tä­ napäeval, kui iga valdkond uueneb nii kiiresti. Oma tööpraktikas pole ma kohanud ühtegi õppijat, kes pä­ rast koolitust oleks öelnud, et koolitus oli kasutu ja tema targemaks ei saanud.”

Anne-Mari Alver

Kutsekeskharidusõpe põhihariduse baasil — Kokk — Kokk (LÕK) — Tisler — Automaaler — Automaaler (LÕK) — Autokeretehnik — Sõiduautotehnik — Puhastus- ja kodumajandus — Puhastus- ja kodumajandus (LÕK) — Ehitusviimistlus — Ehitusviimistlus (LÕK) Haridusnõudeta kutseõpe — Puhastusteenindaja abiline (LÕK) — Abikokk — Autoplekksepp-komplekteerija — Maalritööde ettevalmistaja

3a 3a 3a 3a 3a 3a 3a 3a 3a 3a 3a

2a 1a 1a 1a

Põhiharidusõpingud katkestanutele kutseõpe koos põhiharidusõpingute jätkamise võimalusega 7.,8. ja 9. klassis INFOT SAAD TELEFONILT 482 4545; 505 2766 VÕI KODULEHELT WWW.VIGALATTK.EE

* sessioonõpe

LÕK - põhikooli lihtsustatud õppekava

DOKUMENTIDE VASTUVÕTT 15.06.–15.07.2015 KUTSEKESKHARIDUSÕPE • ehitusviimistlus • elektroonikaseadmete tehnik • IT-süsteemide nooremspetsialist • keevitaja • kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus • kokk • koostelukksepp • laotöötaja • majutusteenindus • metsur • müüja-klienditeenindaja • pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia • puitkonstruktsioonide ehitus • sõiduautotehnik • tisler KUTSEÕPE PÕHIHARIDUSE BAASIL • arborist – õppetöö algus 9. novembril 2015 • ehitusviimistlus • koduhooldaja PÕHIHARIDUSE NÕUDETA KUTSEÕPE • metsakasvatus – õppetöö algus 10. jaanuaril 2016 • palkmajaehitaja • puhastusteenindaja abiline (HEV)

• puidupingioperaator – õppetöö otsustamisel ehk õpperühm avatakse vaid piisava arvu avalduste laekumisel!

• nooremaednik – õppetöö algus jaanuarisveebruaris 2016

DOKUMENTIDE VASTUVÕTT 15.06.–14.08.2015 KUTSEÕPE KESKHARIDUSE BAASIL • CNC töötlemiskeskuse operaator • eritoitlustus – õppetöö algus 6. oktoober 2015 • hooldustöötaja • IT-süsteemide nooremspetsialist • juuksur • kosmeetik • müügikorraldus • raamatupidaja • rätsepatöö • sekretär • väikeettevõtlus • ärikorraldus

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Niidupargi 8/12, 80047 Pärnu tel 442 7888, 442 7883 parnumaa@hariduskeskus.ee Voltveti Koolituskeskus Peahoone tee 2, 86201 Tihemetsa Saarde vald, Pärnumaa.Tel 449 1062

www.hariduskeskus.ee KUTSE HEAST KOOLIST

3 a.

2015/2016 ÕPPEAASTAL VÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE: ÕPPETÖÖ ALGUS SEPTEMBER 2015

Põhikooli baasil

Mehhatroonik Sõiduautotehnik Automaatik Metallitöötleja CNC pinkidel töötaja Keevitaja Müüja rõivaalal Sisekujundaja assistent Rätsep - stilist

Keskkooli baasil

Mehhatroonik * Külmamehaanik Sõiduautotehnik * Arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide seadistaja * APJ lehtmetalli töötlemispinkidel töötaja (jätkuõpe) Keevitaja Juuksur * Meisterjuuksur (jätkuõpe - tasuline) Rätsep - stilist Meeste - rätsep (jätkuõpe) ** ** Sisustustekstiilide õmbleja (tasuline) Automaaler Autokeretehnik * Autodiagnostik * Müüja rõivaalal

3 a.

3 a.

3 a.

3 a.

3 a.

3 a.

3,5 a.

3 a.

2 2 2 2

a. a. a. a.

1 a.

1 a.

1,5 a.

0,5 a.

2 a.

9 kuud 0,5 a 1,5 a.

1,5 a.

1,5 a.

2,0 a.

* kaugõpe ** õhtuneõpe

Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus

TASEMEL KUTSEHARIDUS Koolitusleht 18. juuni 2015

7

MEISTRITE KOOL!

ROHKEM KUI 50 NÕUTUD ERIALA Eesti suurimast kutse- ja täiendusõppekeskusest

„Siin on palju lahedaid õpetajaid, kes annavad edasi kõik oma oskused.

Aga ise pead ennast edasi arendama.“

ARLES KARV, 19 a Juuksuri eriala Peterburi ilufestival 2015 pronks

ÕPI UNISTUSI ELLU VIIMA! Dokumentide vastuvõtt 29. juuni – 31. juuli 2015

Tartu Kutsehariduskeskus, Kopli 1 / khk.ee / tel 736 1859, 736 1863 / info@khk.ee / FB/kutseharidus