KOOLITUSLEHT (august 2014)

Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus

14. august 2014

Käsitööga juurtetuse vastu lk 2

Maailma kõrgeimad puud sihikul lk 3

Itaalia keel Võrumaa metsade vahel lk 6

Hea kutseharidus on väärt varandus lk 8

Et juured ei läheks meelest

foto erakogu

Tallinnast vaid pooletunnise autosõidu kaugusel lokkab loodus oma täies ilus. Väikeses Lööra külas Kose vallas Harjumaal asub Võtikmetsa talu, mis pakub põnevaid koolitusi ning kaasaegseid koosolekuruume keset mõnusat idülli.

V

õtikmetsa perenaine Annely Tisler on kõndinud läbi elu pidevalt midagi uut õppides, õpitut ellu rakendades ning tekkivatele vajadustele vastates jälle juurde õppides.

Kõigepealt läks Mulgimaal kasvanud tüdruk Olustverre mesinikuks õppima. Sõitis praktikale Harjumaale Habaja külas elava mesiniku juurde, kohtas seal üht toredat Lööra küla poissi – ning sellest kohtumisest sai alguse armastus, mis kestab juba paarkümmend aastat. Hiljem õppis Annely majandust ja ettevõtlust ning töötas Tallinnas ühes mööblifirmas. Kui perre sündis tütar, tundis Annely, et pidev linnavahet sõitmine väsitab teda. Kodukant Kose vallas aga meeldis väga – ilus loodus, toredad inimesed, mõnusad väikesed lasteaiad ja koolid ...

“Nii sündiski mõte, et tahan luua endale maale töökoha,” ütleb Annely. “Olin kindel, et see ei ole võimatu. Maainimene peaks suutma enesele palka maksta ka linnaelust sõltumata.”

Nii algas pikk ja keeruline periood, mille käigus ehitati vanast laudast kaunis ja rustikaalse ilmega, kuid kõiki kaasaegseid mugavusi pakkuv hoone. Annely Tisler ja tema perekond tänavad siinjuures kõiki sõpru-lähedasi, kelle abiga ehitus- ja remonditööd sujusid. Laenu võtta pere ei söandanud – polnud ju teada, kas suudetakse nii palju teenida, kui pangale maksmiseks vaja oleks. Küll aga kirjutati käsi-

töömaja rekonstrueerimiseks projekt, mida Leaderprogramm toetas.

Autentne käsitöö

Annely Tisler tegi mõttes inventuuri – mida sellist ta teab, oskab ja armastab, mida võiks teistelegi pakkuda. Sõelale jäi käsitöö. “Olen seda alati armastanud ja teinud,” jutustab perenaine. “Aga ma ei teadnud, kas ma teen seda õigesti. Nii läksin oma kunagisse kooli tagasi – sedapuhku aga õppisin Olustveres rahvuslikku tekstiili. Kui tahta juuri säilitada ja tutvustada, tuleks seda teha autentselt. Olin selleks ajaks Lööras nii kodunenud, et tahtsin elus hoida just oma ja ümberkaudse kandi rahvariidemotiive.”

Oma jutu illustratsiooniks näitab Annely pikka rahvariidevööd, mille ta kudus ühel käsitöökoolitusel. Mustris on meelespeasinist ning väga erk helepunane. “Ilus!” ütleb siinkirjutaja spontaanselt ning vöö autor vangutab pead.

“Selles mure ongi, et tegelikult ei ole ilus. Ei ole autentne! Tegin nagu juhendaja õpetas ning alles hiljem sain teada, et siinkandi sinine peab olema tumesinine ja punane peab olema tumepunane. Sellise vöö kudumine on aeganõudev, minul kulus umbes tund viie sentimeetri peale, pärast aga selgus, et olen teinud tegelikult vale asja.”

Annely Tisleri väljakutseks sai leida tegevuskava

“Rahvakunstimustrid kolivad kaasajal praktilist kasutust leidvatele esemetele,” näitab Annely Tsiler Juuru mustriga pleedi.

ja äriplaan, mis võimaldaksid tegeleda käsitöö ja rahvakunstiga – ning samal ajal tagaksid selle, et selleks ajaks juba kahe tütre ema saaks kodus tööd teha ning enesele palka maksta.

Hobikoja sünd

Koostöös oma kauaaegse sõbratari Reelika Karuga, kes samuti ilusat käsitööd tegi, lõi Annely Tisler MTÜ Võtikmetsa Hobikoda. Koos otsustati korraldada esimene käsitööpäev ja avada pidulikult käsitöömaja, kuid selle organiseerimise ajal ränka haigust põdenud sõbratar oli siis juba haigevoodis. Temast jäid maha head ideed ning Annely kindel otsus, et Võtikmetsa Hobikoda tahab pakkuda häid koolitusruume ja huvitavaid ettevõtmisi ka erivajadustega inimestele. Seepärast on kõik ruumid niisugused, kuhu ka ratastooliga mugavalt sisse pääseb.

Võtikmetsa Hobikoda on hea koht mitmesuguste koolituste korraldamiseks. Rahvusliku käsitöö teemalisi juhib Annely Tisler ise. Kes aga soovib tellida mõnd muulaadset, annab Annelyle oma soovidest teada ning lahke perenaine otsib vajaliku õpetaja.

“Mulle meeldib, et ma ei konkureeri teiste koolitajatega vaid pigem pakun neile koostööd,” on Annely oma tegevusmudeliga rahul. “Olen kõigile öelnud, et siia võib rahumeeli koolitama tulla, minul on minu eriala ning teiste koolitusideid ja -nippe ma üle ei võta.”

Annely Tisler soovitab vahepeal põhitöökohalt lahkuda ja pidada koosolek mõnusas õhkkonnas ning värskendada vaimu mõne uue ettevõtmisega ka asutuste ja ettevõtete nõupidamisteks. Loominguline mõtlemine näiteks viltides või vitraaži tehes kandub üle ka loominguliseks suhtumiseks oma igapäevatöösse.

2

Koolitusleht 14. august 2014

Sotsiaalne ettevõtlus

Annely Tisleri enda õpingutee aga üha jätkub. Praegu osaleb ta Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuses mentii koolitusel, mille korraldajatele tal ohtralt kiidusõnu jagub.

Proua Tisler kiidab koolituse paindlikkust ning arvestamist justnimelt iga osaleja töiste vajadustega.

“Olen sellelt koolituselt palju saanud. Enesekindlust, julgust ja oskust oma ettevõtmistest säravate silmadega rääkida, oskuse oma finantsasjad korras hoida. Kõige tähtsamaks aga pean seda, et just seal jõudsin kindlale veendumusele, et tahan tegeleda sotsiaalse ettevõtlusega ning et see, mida ma teen, on õige.”

Annely räägib, et on mitme ettevõtjast tuttavaga sotsiaalse ettevõtluse teemal vaielnud. Et kus on see kogukondlik probleem, mida ta lahendada tahab?

“Aga see ju ongi kogukondlik probleem, kui inimesed unustavad oma juured ja rahvakunsti. Kui juuri ei ole, puhub tuul ära – olgu linna või teise riiki, aga kodukohast minema. Kui kodukant on südames nii ajaloo kui ka oleviku-tulevikuga, siis nii naljalt ära ei minda ja kui minnakse, siis on suur tõenäosus, et tullakse tagasi.”

Annely Tisler näeb MTÜ tegevust sellisena, et koolitus-koosolekute ruume välja üürides teenib ta tulu, millega saab kogukonna heaks tegeleda rahvusliku pärandi hoidmise ja õpetamisega.

Alles see oli, kui Hannes Võrno tegi Facebookis ettepaneku, et igaüks võiks kanda auto küljes vöökirjalindikest oma hingelähedase kandi mustriga. Et neid mustreid aga kusagilt leida oleks, on vaja säravate silmadega spetsialisti – nagu näiteks Võtikmetsa Annely.

Anne-Mari Alver

Noor raiesportlane sihib maailma kõrgeimaid puid Metsandus hoiab heas füüsilises vormis ja võimaldab palju looduses liikuda, kirjeldab Luua Metsanduskoolis metsamajandust õppiv Jarro Mihkelson (19). Hiljuti tunnistati Jarro vabariiklikel metsandus- ja aiandusalastel kutsevõistlusel parimaks raiesportlaseks. fotod tõnu eller

Liina Liiv

M

etsamajanduse eriala valikut soosis muuhulgas ka see, et Eestis on metsandusvaldkonna töökohad hästi tasustatud ja sellel alal on alati vaja oskajaid töölisi, selgitab Jarro. Tema sõnul ei suutnud ta peale põhikooli üldse mõelda, mis edasi saab. “Ainuke asi, mis suurt huvi tekitas oli jahindus ning see viis mind Luuale metsandust õppima,” meenutab Jarro.

Praegu Jarrol kindlad tulevikuplaanid puuduvad, kuid noormees on veendunud, et soovib tegeleda metsandusega. “Erialaselt soovin saada rahvusvaheliselt tunnustatud tegijaks, tahan kunagi langetada maailma suurimaid puid,” ütleb Jarro naerdes.

Ohtlik töö vs. tugev teooria

Luua Metsanduskooli sisseastumine ei olnud Jarro jaoks keeruline ja ei eeldanud suuri ettevalmistusi.

Metsasõbralt küsiti elementaarseid küsimusi loodusest, nagu erinevaid puidu- ja taimeliike.

Jarro sõnul on õppetöö Luual väga hästi korraldatud, enne saadakse tugev teooria, siis tuleb praktika.

“Kuna töö on ohtlik, tuleb teoorias palju selgeks teha ning alles siis algab samm-sammult praktika,” ütleb Jarro. Ta lisab, et tänapäeval peab metsamees käima kaasas ka tehnika arenguga, eriti oluline on olla kursis uute IT-lahendustega. “Kui mõni aeg tagasi märgiti lanki paberil, siis nüüd käib see tahvelarvuti ja GPS-iga,” märgib noor raiesportlane.

Noor raiesportlane on sooritanud praktika nii koolis kui ka väljaspool. Jarro hinnangul õpetab praktika iseseisvalt töötama ja näitab, mis on vastutus. Eestis on noormees käinud enim praktikal RMK-s. “Olen käinud mitmesugusel praktikal, alates metsaistutusest kuni lageraieni, sest kui metsamees puu lange-

Metsandus õpetab vastutust, teab Jarro Mihkelson. Töö hõlmab nii metsa mahavõttu kui ka istutamist ja hooldamist.

tab, peab ta oskama ka uue istutada ja noort puud hooldada,” selgitab Jarro.

Võistlus pakub närvikõdi

Lisaks õppetööle ja praktikale saab oma oskusi täiendada võistlustel. Jarro võistluspagas on juba üpriski suur. Ta on osalenud kolmel korral Maamessi raievõistlusel ja kooli kutsevõistlusel ning kätt proovinud Eesti raiemeistrivõistlusel. Lisaks Eestile on ta end proovile pannud raievõistlustel Austrias, Soomes ja Itaalias. Võistlusteks harjutab Jarro kooli treeninglaagrites ja teeb ka iseseisvalt trenni.

“Minu parimad võistlustulemused jäävad lähiaega, sest tekkinud on päris korralik kogemus,” ütleb

Jarro. Ta on olnud kahel aastal koolivõistluste võitja. Eelmisel aastal Austrias Euroopa juuniorite raiemeistrivõistlustel sai ta kolmanda koha ja Eesti juuniorite meistrivõistlustel teise. Sel aastal sai Itaaliast koju toodud juuniorite teine koht ning Eestis on Jarro raiespordis juuniorite meister.

Viimase võistluse tulemuse põhjal valiti ta Eesti koondisse. “Selle nelikuga sõidame Šveitsi maailmameistrivõistlustele,” selgitab Jarro. Ta peab seda suurepäraseks saavutuseks, millega võis rahulikult suvevaheajale minna. Kuid suvi pole Jarro jaoks pelgalt puhkus. Kuna ees seisab tähtis võistlus, siis otsustas noormees rajada koju endale treeningplatsi, kus saab igal vabal hetkel oma oskusi lihvida.

MAJANDUS- JA TEENINDUSÕPE • Arvutid ja arvutivõrgud • Kodumajandus • Puhastusteenindaja • Puhastusteenindaja abiline • Puhastusteenindaja-juhendaja • Puhastustööde juht* • Laohoidja • Laohoidja* • Laotöötaja • Logistika klienditeenindaja • Veokorraldaja* • Müüja • Müügikorraldaja* • Väikeettevõtlus* • Ärikorraldus*

Jarro sõnul tuleb reaalses töös ja elus ette võistlusülesannetele sarnaseid situatsioone ning olles korra midagi läbi teinud, oskad teinekord paremini toime tulla. “Et olla oma ala parim, tuleb tunda konkurente ja võistlused on selleks hea võimalus,” ütleb Jarro.

Ta lisab, et muidugi annavad võistlused halli argiellu paraja annuse mõnusat pinget ja närvikõdi.

TEHNIKA- JA EHITUSÕPE • Autotehnik • Autodiagnostik • Elektrik • Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja • Pottsepp • Liikurmasinajuht • Teedeehitaja** PÕLLUMAJANDUSÕPE • Põllumajandustöötaja • Põllumajandustootja • Hobumajandaja** • Hobuhooldaja** • Karusloomakasvataja** • Kalakasvataja*/** • Loomaarsti abiline*/**

*keskhariduse nõudega **ainult Järvamaa Kutsehariduskeskuses

Tutvu erialadega lähemalt kodulehel www.jkhk.ee, tee oma valik ja tule õppima Järvamaa Kutsehariduskeskusesse!

Ole kursis meie tegemistega Facebookis: www.facebook.com/J.Kutsehariduskeskus Dokumentide esmane vastuvõtt kuni 15. augustini 2014. Tutvu infoga jooksvalt.

Tallinna 46, 72720 Paide tel 525 3736 e-post kool@jkhk.ee

Koolitusleht 14. august 2014

3

foto erakogu

Itaalia keel Võrumaa metsade vahel Eestlanna Anneli Treumuth hakkas südame sunnil itaalia keelt õppima. Nüüd õpetab ta seda juba teistelegi.

Anne-Mari Alver

Anneli ja Franco on suveperioodil avanud oma kodutalu kõigile neile, kes tahavad mõnusas õhkkonnas itaalia keelega tutvust teha.

A

nneli Treumuth jagab oma elu Itaalia ja Eesti vahel. Veetes suurema osa aastast Itaalias, jõuab ta ometi suveks Võrumaale Kündja külla, kust ta ka ise pärit on. Koos sitsiillasest kaasa Francoga on Anneli jaganud oma Itaalia-armastust teistelegi, korraldades omalaadseid talukoolitusi.

Koolitustel tehakse tutvust itaalia keele, muusika, toidu ja veiniga – seega on õhkkond mõnus ja vaba ning uude kultuuri armumine on kerge tulema. “Ürituse algul kõlab üks kuulsaimatest itaalia lauludest, mille sõnad antakse kätte, ja kursuse jooksul saadakse tuttavaks vähemalt kuue maailmakuulsa itaalia lauluga, nende sõnade ja muusikaga. Seejärel saavad algajad selgeks itaalia keele ABC ja häälduse põhitõed ning artiklite kasutamise. Juba esimese loengu käigus õpitakse ära sada sõna. Sõnad on lihtsad ja naljakad ning jäävad igavesti meelde: la cacca – kaka, la tasca – tasku, lo scialle – õlasall. Need on vaid üksikud näited, kuid kõik sada sõna on suhteliselt naljakad ning eesti keelega sarnased,” jutustab Anneli Treumuth.

Itaalia keele suvetundidesse satub nii algajaid kui ka neid, kes on itaalia keelt juba õppinud ning saavad seda Francoga vesteldes praktiseerida.

Anneli ja Franco koolitusele võib tulla mitmel põhjusel – seal on ilus ja lõbus, seal kuuleb palju põnevat Itaalia kohta ning saab esimese aimduse sellest kaunist kultuurkeelest. Kellel seisab ees reis Itaaliasse, saab ühe nädalavahetuse jooksul kätte sedajagu sõnavara, et reisil lihtsamate vestlustega hakkama saada.

“Kursuse käigus avaldatakse palju huvitavaid ja jahmatavaid fakte Itaalia kohta, mida laiem üldsus ei tea. Soovijatele paljundan oma artiklid, mis on aastate jooksul Itaalia kohta ajakirjanduses avaldatud.

Franco laseb edasijõudnutel lugeda ette mõne põne-

va teksti ja korrigeerib rõhkusid ning hääldust, seejärel toimub loetu üle arutelu. Kõik kursuslased saavad nende 12 tunni jooksul selgeks enesetutvustuse, viisakusväljendid ja oskuse tellida kohvi, veini, õlut, toitu. Selgeks saavad numbrid sajani, nädalapäevad, kuud ning palju muid vajalikke sõnu,” räägib Anneli.

Lõpus on viie-seitsme küsimusega lõbus loogikaviktoriin ja võitjameeskonna liikmed saavad igaüks autasuks loorberilehed ja rosmariinioksad.

Vabal ajal on võimalik tellida kohalik massöör Tamara Kohtla, teha lõket, käia saunas, hüpata tiiki, mängida lauatennist ja seejuures õppida veel uusi sõnu ning väljendeid.

miseid teid. Mõnikord ka asjata, kui selgus näiteks, et õpetaja on haigeks jäänud ja mulle polnud keegi helistanud. Kursuslasi käis kohal vähem kui kümme hinge,” meenutab Anneli. “Üks kursusekaaslane andis mulle lugeda Elizabeth Gilberti äsjailmunud raamatu “Söö, palveta, armasta”. Hämmastusega lugesin, et ka kuulus Liz oli ühel nutusel ööl äkitselt täie selgusega otsustanud, et läheb itaalia keelt õppima ja elab seejärel pisut aega Roomas …”

Miks just itaalia keel?

Anneli jääb mõttesse: “Täpset seletust on raske leida. Olen koolipõlves lisaks inglise keelele õppinud vaSöök, palved ja armastus bal valikul veel saksa keelt, teinud läbi soome keele Anneli Treumuthi enda itaalia keele õpingud algasid kursused, alustanud rootsi keelega ja kes meist vene ühel 2008. aasta külmal talkeelega poleks tegelenud ... vehommikul, mil ta ärkas Ilu poolest sai lemmikuks üles oma öö jooksul alajah- Keele õppimisel on kõige tol kaugel ajal siiski vaid ingtunud maakodus Vastseliina tähtsam luua seoseid, lise keel. Nüüd domineerib põlismetsade keskel ja teadis, teiste keelte ilu üle selgelt et niipea kui tööle jõuab, ot- saada aru, kuidas sõnad itaalia keel. Ükskord Horvaasib internetist kõige esime- on tuletatud. tias reisides selgus äkitselt, se asjana välja itaalia keele et saan aru ka sellest keelest kursuse. ja oskan isegi natuke rääki“Leidsin otsitu Tartu Rahvaülikoolist ja õppisin seal da, kuna horvaadi keel on segu vene ja itaalia keekaks talve. Õpetajaks oli Annika Mikkel ja hiljem üks lest, ehk siis slaavi ja ladina juurtega. puhastverd itaallane. Loengud toimusid kaks korda Reisides Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis, nädalas hilisõhtusel ajal, seega sõitsin koolis käimi- on tänu itaalia keelele väga lihtne hakkama saada. seks iga nädal 400 km libedaid, pimedaid ja lumetor- Nüüdseks olen itaalia keelt õppinud viis aastat, nen-

dest viimased kolm aastat Itaalias, Pisas, välismaalastele mõeldud keelekursustel ja jätkata tuleb veel sellelgi sügisel, et jõuda C2 keeletasemeni.

Keele õppimisel on kõige tähtsam luua seoseid, saada aru, kuidas sõnad on tuletatud. Mulle keeleõppimine õnneks raskusi ei valmista, kuigi grammatikareeglid ei tule kätte just taeva kingitusena, vaid ikka järjekindla tööga.”

Müstilised seosed

Anneli Treumuth kinnitab, et Itaaliaga seob teda armastus selle maa ilu, ajaloo, kirjanduse, muusika ja … inimeste vastu.

“Mõistagi pole see mingi maapealne paradiis, aga armastus ei küsi. Lugesin just hiljuti, et Tiit Pruuli armastab näiteks Etioopiat. Kõik me teame, et Tõnn Sarv armastab Taid ja tailasi. Minu poeg armus Vietnamisse ja elab seal oma abikaasaga juba poolteist aastat. Enamasti armastavad eestlased tõsi küll Eestimaad, kuid elu ei ole ju ainult mustvalge või siinkohal tuleks öelda õigemini sinimustvalge ja ei kulge alati mööda rutiinset rada.

Võrumaa ja Vastseliina põlismetsadega seovad mind sugupuu juured ning lapsepõlve juurde kuulub mälestus maavanaemast ja vaarikamoosist.

1986. aastal sain müstiliste kokkulangemiste tõttu osta selle talu võõraste käest tagasi ning tuleb tõdeda, et hoopis teine tunne on tegutseda oma ema sünnikodu maadel kui lihtsalt kuulutuse peale ostetud paigakeses.”

J. Liivi nim. ALAtskivi keskkooL ootab 10. klassi

uusi õpiLAsi

Kooli õppekava valikkursusteks on teoreetiline ja praktiline kursus turismikorraldusest ja giiditöö alustest ning liikluskursus, mis võimaldab saada B-kategooria juhiloa.

Hea noor, tule saa osa Alatskivi arendavast haridus- ja kultuurielust!

Soovijatele õppeperioodiks majutusvõimalus.

Keskhariduse baasil, tsükliõpe

Kas tahad saada professionaaliks?

Alusta

Hiiumaa Ametikoolist

Puit- ja kiviehitiste restaureerimine Väikesadama spetsialist Floristika Põhihariduse baasil Maastikuehitus Puit-ja kiviehitiste restaureerimine Savikrohvi meister Metsamajandus (raietööline) Väikeettevõtlus Veoautojuht Keskkonnakaitse (säästev looduskasutus) Bussijuht

Alatskivil tegutseb kunstide kool, noortekeskus ja spordiklubi Juku.

Dokumentide vastuvõtt 21. ja 22. augustil.

Lisainfo: tel 528 8311, www.alatskivi.edu.ee 4

Erialad 2014/2015 õppeaastal

Koolitusleht 14. august 2014

Toimetaja Anne-Mari Alver Keeletoimetaja Katrin Hallas Kujundaja Tuuli Prees Projektijuht Maie Viilup, tel 661 3339 maie.viilup@lehed.ee Järgmine Koolitusleht ilmub 20. novembril

kuni 22.08.2014 Dokumentide vastuvõtt 25.06.-22.08.2014

Küsi lisa 4694 391, 56 471 544, hiiumaa.ametikool@hak.edu.ee

Väljaandja AS Eesti Ajaleheda

www.hak.edu.ee

foto raivo tasso

Itaalias toitu nautimas Tallinna Teeninduskooli lõpetanud noor kokk Argo Kuusik käis pärast kooli lõppu Itaalias praktikal ning naasis sealt hulga kasulike kokanippide ning suu(re)päraste kogemustega.

Itaallaste toidukultuur on kuulus üle maailma. Mis praktika käigus esmajoones silma jäi?

foto erakogu

Käisin isegi ühe korra oma koordinaatori naise vanemate juures külas ja nagu ma aru sain, siis külalistel ei ole õigust otsustada oma toidu üle, sest kõik külalised on aukülalised. Sulle tõstetakse toit ja kui sa seda ei söö, siis nad mõtlevad, et sa oled haige või hoopis solvuvad. Vein on lõuna juures püha asi, seda juuakse nagu limonaadi.

Toidukultuurist ja -harjumustest rääkides on esikohal toorainepasta. Seda võiksid osa inimesi süüa isegi kõikide söögikordade ajal.

Millega itaalia kodus päeva alustatakse?

Hommikuti kodus väga ei sööda, pigem minnakse kohvikusse, kus tellitakse kange espresso ja mõni singi-mozzarella pirukas, sest paljude sõnul on nii odavam.

Aga kui süüakse kodus hommikust, siis enamasti võileibu prosciutto, mozzarella ja tomatiga. Ja kui neidki ei suudeta või ei viitsita kodus teha, siis saab neid ka saiatoodete poest. Lähed poodi ja ütled, millist panini’t tahad ja mida sinna vahele, ja teevadki sulle korraliku kõhtu täitva võileiva.

Kas serveerimiskunstis on midagi teistmoodi kui meil?

Millised on eelistatumad toiduained?

Reeglina ei puudu itaallase köögist pasta kõrvalt sellised toorained nagu tomat, baklažaan, paprika, apelsinid – need kõik peavad kodus olema. Vähe süüakse kala, pigem eelistatakse liha. Väga levinud on veiseliha kõikvõimalike küpsetiste, praadide ja hautiste kujul.

Midagi tõeliselt teistsugust?

Kõige erilisem asi, mida mina seal sõin, oli hobuse sisefilee, ja see on isegi parem kui veiseliha.

Kui oluline on Itaalias toidu tervislikkus?

Isegi väga oluline, oma tervise eest püüavad kõik hoolitseda. Väga tähtsal kohal on igal pool kohalik tooraine – eri salatid, köögiviljad ja puuviljad.

Restoranis, kus mina praktikal olin, rääkis minu juhendaja, et toidu välimus ja ser-

Hobuseliha, cannoli’d ja riisipallid on kõige maitsvamad, kinnitab Argo Kuusik.

veerimine pole kõige olulisem. Tähtis on toidu maitse ja toiduga selle tegemisel ei mängita – see tähendab, et toidud on väga lihtsa valmistusviisiga ja tõeliselt maitsvad.

Itaallaste külalislahkus on samuti lausa legendaarne ...

Laudu kaetakse sisuliselt sama moodi nagu meil, kohataldrik peab olema kahe näpu kaugusel laua servast, sama nugade ja kahvlitega. Käisin söömas ka peenes restoranis, kus polnud laua peal mitte riidest laudlina, vaid mingisugusest paberist – seega ühekordselt kasutatavad linad, aga need jätsid väga kalli mulje, sest olid erinevate tikanditega.

Laud oli kaetud vastavalt, kuna restoranis olid esindatud väga mitmed pastatooted, siis oli laua peal kahvel, nuga ja supilusikas (supilusika abil keeratakse pasta ümber kahvli ja nuga on teatud pastade jaoks, kus on suured lihatükid). Ühesõnaga, istud lauda, tellid oma söögi ja sinu käest isegi ei küsita, vaid tuuakse lauda suurema nälja kustutamiseks värske salat ja suur kausitäis leiba.

Pitsarestoranis üllatas mind see, et kui meil Eestis tuuakse kahvel ja nuga, siis seal oli pitsa suure keerleva puidust taldriku peal ja noa asemel toodi väike pitsalõikur.

Soovitus turistile?

Kui peaksite Itaaliasse resima, siis soovitan teil kõigil esimese asjana minna sööma hobuse liha, cannoli’sid ja riisipalle, sest need kolm asja viivad keele alla.

Gerli Tiitus

DOKUMENTIDE VASTUVÕTT KESTAB VEEL !!!

www.ak.rapina.ee

* Võimalik osaleda ka töötukassa koolituskaardiga; + koolitust on võimalik tellida ettevõttesse või nn kogukonda. ** Koolitus sihtgrupiks põllumajandustoodete tootmise, toidu tootmise ja töötlemise või metsa majandamisega tegelevale füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule ja tema töötajatele. Koolituse läbiviimist toetab PRIA. Koolitust toetab EL ja Eesti riik ning on õppegrupi täitumisel osalejale tasuta.

Osalejate arv on piiratud. Vajalik eelregistreerimine.

Täpsem info ja registreerimine alates 20.08.2014 (v.a. taimekaitse augustikoolitus): www.aianduskool.ee või tel 796 1549, 5346 1209

Tartu Kutsehariduskeskuse sisseastumise korras on tänavu mitmed uuendused. Kõige olulisim neist on kahe eriala valimise võimalus ning see on ka noorte poolt hästi vastu võetud. Umbes 2/3 noortest kandideerib korraga kahele erialale.

Sel aastal on näha ka trendi, et tütarlapsed ei karda enam konkureerida erialadele, mida seni vaid meeste pärusmaaks on peetud. Näiteks on neiud avastanud sõiduautotehniku, automaalri ja elektriku erialad. Üks vahvatest neidudest, Greete, tõi avalduse kutsehariduskeskusse sõiduautotehniku erialale. “Oma hinnete ja õpihuviga võinuks ta minna ka gümnaasiumi, kuid tütre soov oli kindlasti peale põhikooli minna autoasjandust õppima,” rääkis Greete ema Krista Kuningas ja lisas, et kui see huvi ikka nii suur on, siis tema kätt ette panna ei saa. Kooli, kus autotehniku eriala omandada saab leidis Võrumaa piiga Tartust ning tõi oma dokumendid ise kohale.

Erialade populaarsuse tippu on aga tõusnud uus spaateenindaja eriala, kus juba praegu on kolm kandidaati ühele õppekohale. Keskhariduse baasil erialadest on kõrgem konkurss ka juuksuri ja ärikorralduse erialadel.

Põhihariduse baasil erialadest on noored siiani eelistanud enam ITsüsteemide spetsialisti, majutusteeninduse ja keevitaja ametiõpinguid.

Karjäärinõustaja Ene Raidi (pildil) sõnul on märgata, et mõned noored on väga küpsed ja oma erialavaliku hästi läbi mõelnud. “Kuid on ka neid, kel tulevasest ametist head ettekujutust pole,” nendib karjäärinõustaja Ene Raid. “Kiputakse eelistama ikka tuntud erialasid ja jäetakse tahaplaanile oma huvid ja võimed” tõi ta näiteks. Seetõttu soovitab kutsehariduskeskus oma valikuid hoolikalt kaaluda ning ka motivatsioonikirjas selgitada.

KEHTNA MAJANDUS- JA TEHNOLOOGIAKOOL

Räpina Aianduskoolis on 2014. aasta sügisest tulemas järgmised tasulised koolitused: 26.–28. aug kl 9 Taimekaitse aluskoolitus professionaalsele taimekaitsevahendite kasutajale** 33 t (PRIA) 19. sept 2014 – 27. juuli 2015 kl 10 Viinamarjakasvatus* 40 t 30. sept – 4. dets kl 16 Arvutikasutus algajatele (vene k)* 80 t 13.–24. okt kl 9 Raietöölise väljaõppe koolitus* 80 t 24.–25. nov kl 12 Taimekaitse aluskoolitus turustajale + 12 t okt–dets kl 15 Eesti keel muukeelsetele (vene k)* 60 t okt–nov õhtupoolikul Tavatud kingipakkimised + (Tartus ja Räpinas) 4 t okt–nov kl 9 Vitspunumine * ( Põltsamaal ja Räpinas) + 8 t okt–dets kl 16 Tekstitöötlus* (neile, kel algteadmised olemas) 40 t sept kl 9 Kalmu kujundamise võimalused* + (Viljandis ja Rakveres) 8 t okt–dets kl 9 Väikeaia kujundamine* (Viljandis) + 20 t okt–dets kl 9 Erivajadustega õpilane õpi- ja tööprotsessis* + 24 t okt 2014 – veebr 2015 kl 9 Köögiviljade ja maitsetaimede tootmistehnoloogiad ja turundamise põhimõtted* 100 t

Tüdrukud mehelikke erialasid ei karda

Meil saab õppida järgmistes valdkondades:

Lisaks õppekavadele pakume arvukalt lühikoolitusi nii algajatele kui edasijõudnutele.

-

arvutid ja tarkvara autod ja tehnika ehitus ja viimistlus maamõõtmine toitlustus ja teenindus

Rohkem infot kodulehel www.kehtna.edu.ee Koolitusleht 14. august 2014

5

Kool pakub õpitule väljundit juba enne lõpetamist

foto ehte

Diana Tšistjakova leidis võimaluse end kooli ajal töiselt proovile panna – erialavõistlused annavad palju kasulikke kogemusi.

Praktilised oskused on tööturul hinnatud • Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkoolis EHTE rõhutame praktilist lähenemist rakenduskõrghariduses ehk võrreldes akadeemilise kõrgharidusega olemegi sõna otseses mõttes rakenduslikuma suunaga juba ainuüksi praktika mahu poolest.

Diana Tšistjakova on õpingute vältel Eesti Hotellija Turismikõrgkoolis EHTE saanud oma oskusi proovile panna nii Eestis kui ka välismaal. Erialavõistlused kasvatavad julgust ja kogemust.

K

õrgkooli valides lähtuvad noored paljudest kriteeriumidest – kus linnas õppida soovitakse, milliseid erialasid pakutakse, kus õpivad sõbrad, mida soovitavad vanemad. Vahel vaadatakse üle õppekavad, parimal juhul tutvutakse lähemalt üksikute õppeainetega.

Tööandjaid huvitavad aga lõpetajate praktilised oskused. Oodatakse, et tööturule siseneja oleks omandanud vajalikud teadmised ja asjatundlikkuse, et töökohal ilma suurema juhendamiseta hakkama saada. Praktilisi oskusi paraku raamatust ei õpi, vaid tuleb mugavustsoonist välja astuda ning eriala praktiseerides kogemusi koguda.

Heaks võimaluseks erialavõistlused

Diana Tšistjakova õpib Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkoolis EHTE kolmandal kursusel hotellimajandust. Ka tema esimesi valikuid mõjutasid perekonna soovitused ja soov õpinguid pealinnas jätkata, kuid sellele lisaks leidis ta õpingute vältel koolis õpitule praktilise väljundi – erialavõistlused.

“Minu võistlustee algas 2013. aastal, kui õppisin teisel kursusel. Tahtsin proovida midagi uut ja nii võtsin osa kevadel koolis toimunud kelneri võistlustest. Võistlused koosnesid viiest alarühmast: salvrätikute voltimine, vahendite äratundmine, lauakatmine, täpsusvalamine ning klientide teenindamine lauas. Saavutasin kol-

manda koha ja sellega ka võimaluse minna EHTE kooli esindama European Association of Hotel and Tourism Schools korraldatavale rahvusvahelisele võistlusele. Võistlus toimus Vahemere kruiisilaeval,” meenutab Diana.

“Niiöelda soojenduseks soovitasid EHTE õppejõud kõigepealt osa võtta võistlusest Noor Teenindaja 2013. Eesmärgiks oli lähemalt aru saada taoliste suurte võistluste loogikast ja eelseisvaks suureks võistluseks kogemusi koguda. Peale Noore Teenindaja võistlust oskasin kruiisiks paremini valmistuda,” räägib Diana.

“Siiski oli kruiisilaeval toimuv senistest võistlustest midagi sootuks erinevat. Saabudes jagati võistlejad kaheliikmelistesse võistkondadesse, mina sattusin paari austerlase Simoniga, kellega leidsime kiiresti ühise keele. Sujuv koostöö paistis silma ka kohtunikele ja nii lahkusime võistluselt kuldmedaliga restoraniteeninduses.

Pean seda siiani enda kõige paremaks ja samas ka meeldejäävaimaks kogemuseks ja olen koolile tänulik, et sain võimaluse võistlusel osaleda.”

Peale rahvusvahelist võistlust jätkas Diana võistlusteega ning on tänaseks edukalt osa võtnud eri võistlustest nii Eestis kui Soomes. Väga edukalt läks tähtsal riiklikul võistlusel EstoSkills, kus Diana valiti Eestit esindama oktoobris aset leidval

RAAMATUPIDAMINE MTÜ ja SA raamatupidamine ja maksud Raamatupidamise kursus

TARTU ESINDUS Kastani 39, Tartu telefon 733 3690, 5332 6481

Raamatupidamine programmil Merit FIE raamatupidamine ja maksud Raamatupidamise e-õpe SEKRETÄR-JUHIABI Sekretär-juhiabi kursused (ka koos raamatupidamise ja personalitööga) Kiirprotokollimise koolitus TÖÖOHUTUS Töötervishoiu ja tööohutuse koolitus Töötervishoiu- ja ohutuse täiendõpe ETTEVÕTJALE Ettevõtluskoolitus raamatupidamisega Ettevõtluskoolitus koos äriplaani koostamise ja kaitsmisega Projektide koostamine Ettevõtluse intensiivkursus

KEELEÕPE Inglise ärikeel (B1) Vene keel klienditeenindajale Soome keele algkursus raamatupidajale TURUNDUS JA MÜÜK TALLINNA ESINDUS Müüja-klienditeenindaja Pärnu mnt 67A, Telefonimüügi koolitus IV korrus, Tallinn Eristumine ja neuromarketing telefon 652 5982, Turundusstrateegia kiirkursus 5332 6481 LAPSEHOIDJAD Lapsehoidjate kursus (koos juhendatud praktikaga) HARIDUSTÖÖ Täiskasvanute koolitaja: portfoolio ja meisterlikkus

MAHT 6

ALGUS KOHT 12.09.2014 Tartu 10.09.2014 Tartu 120 22.09.2014 Tallinn 18 24.09.2014 Tartu 8 26.09.2014 Tartu 21 kokkuleppel MAHT ALGUS KOHT 170

10.09.2014

6 10.09.2014 MAHT ALGUS 24 22.09.2014 8 26.08.2014 MAHT ALGUS 3.09.2014 220 22.09.2014 3.09.2014 160 9.10.2014 48 12.09.2014 18.09.2014 60 2.10.2014 MAHT ALGUS 40 22.09.2014 60 8.09.2014 60 15.09.2014 MAHT ALGUS 158 8.09.2014 6 16.09.2014 7 18.09.2014 24 19.9.2014 MAHT ALGUS 21.08.2014 240 16.09.2014 MAHT ALGUS 6

27.8.2014

Tartu Tartu KOHT Tartu Tartu KOHT Tartu Tallinn Tartu Tallinn Tartu Pärnu Tartu KOHT Tartu Tartu Tartu KOHT Tartu Tartu Tallinn Tartu KOHT Tartu Tallinn KOHT Tartu

REGISTREERU KOOLITUSTELE koolitus@reiting.ee või telefonidel 7333 690 ja 652 5982 või www.reiting.ee

6

Koolitusleht 14. august 2014

• Kogemus näitab, et praktikakohtadest saavad tublimad ka tööpakkumised, seega on hea töökoht pea kõigile lõpetajatele, kes on koolis teadmisi ja oskusi omandanud ja neid ka praktikal rakendanud, juba enne lõpetamist garanteeritud.

Korralik ettevalmistus

VALIK KOOLITUSTEST, SÜGIS 2014

TEGEVUSALAD Täiskasvanute tööalane koolitus Raamatupidamisteenus Raamatupidamise sisekontroll Projektide, toetuste ja äriplaanide koostamine Finantskonsultatsioon ettevõtetele

• Koolipingis õpitud teooriale järgneb alati praktiline osa, kus õppijad värskeid teadmisi proovile saavad panna. Julgustame neid ka osa võtma erialavõistlustest ja teeme aktiivset koostööd paljude ettevõtetega, et õppijad varakult töökogemuse saaksid.

Ain Hinsberg, Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli EHTE rektori kohusetäitja

üleeuroopalisel kutsemeistrivõistlusel EuroSkills Prantsusmaal. Suvekuudel käib juhendaja Tiiu Parmi käe all vilgas harjutamine seitsmes võistlusklassis, mille seas ka näiteks kange alkoholi pimetest ja fine dining lauakatmine.

Praktiline õpe

EHTE kooli puhul hindab Diana lisaks võimalusele erialavõistlustel osaleda orienteeritust praktikatele.

Rakenduskõrghariduse õppekavast moodustavad praktikad lausa kolmandiku, mis tähendab et igal õppeaastal tuleb sooritada kindlal etteantud teemal erialapraktika.

“Vastuvõtu, majapidamise ja konverentsi praktika sooritasin näiteks Pädaste mõisas. Swissotel Tallinnas läbisin aga töökorralduspraktika majutusettevõttes.”

Swissotel Tallinna restoranis Horisont käib Diana õpingute kõrvalt ka restoraniteenin-

RÄPINA AIANDUSKOOL

3 a.

dajana tööl. “Olen oma tööga väga rahul, sest teen endale meelepärast tööd ning olen kohas, kus olen tahtnud olla esimesest kursusest peale. Kes palju teeb, see palju jõuab!”

Kõrgkooli valivatele noortele soovitab Diana tutvuda koolide võimalustega end juba õpingute vältel erialaselt proovile panna ning kogemusi koguda. Tasub lugeda vilistlaste muljeid koolist ning tutvuda kooli poolt pakutavate praktikavõimalustega.

“See, mis meeldib ja mis mitte, selgub ikka tegevuse käigus, seega tuleb juba varakult julgus kokku võtta ning end proovile panna!” jagab Diana kogemust.

Aiki Lehtsoo

2014/2015 ÕPPEAASTAL VÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE: Põhikooli baasil

Mehhatroonik Sõiduautotehnik Automaatik Metallitöötleja arvjuhtimisega (CNC) pinkidel töötaja Keevitaja Müüja rõivaalal Sisekujundaja assistent Rätsep - stilist

Räpina Aianduskoolis toimub täiendav vastuvõtt päevasesse osakonda 19. augustini!

• Aiandus • Maastikuehitus • Floristika • Keskkonnakaitse • Haljasalade hooldus • Piirdeaedade ehitus • Sillutise paigaldus • Tekstiilitöö Pargi 32, Räpina tel 796 1397 mob 5336 3600 kool@aianduskool.ee

www.aianduskool.ee

Dokumentide vastuvõtt igal tööpäeval kell 10–15

Keskkooli baasil

Mehhatroonik Robotitehnik (jätkuõpe) Külmamehaanik Sõiduautotehnik * Arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide seadistaja * APJ lehtmetalli töötlemispinkidel töötaja (jätkuõpe) Keevitaja (poolautomaat) Juuksur Meisterjuuksur (jätkuõpe) Rätsep - stilist ** Meeste - rätsep (jätkuõpe) Sisustustekstiilide õmbleja ** Automaaler Autokeretehnik * Autodiagnostik * Sõidukikere- ja värvitööde meister (jätkuõpe) * Müüja rõivaalal * Müügikonsultant * kaugõpe ** õhtuneõpe

3,5 a.

3 a.

3,5 a.

3 a.

3 a.

3 a.

3,5 a.

3 a.

2,5 a.

1 a.

2 a.

2 a.

2 a.

1 a.

1 a.

1,5 a.

0,5 a.

2 a.

9 kuud 0,5 a 1,5 a.

1,5 a.

1,5 a.

1 a.

2,0 a.

0,5 a.

Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus

TASEMEL KUTSEHARIDUS

Koduõue laupäevakool ametivalijatele fotod kati saara Vatmann

Sagedamini kui varem arutlevad lisaks lastele ja noortele selle üle, kelleks nad saada tahavad, ka 30–70-aastased.

K

una talu juurest külla viiva tee ääres polnud iidsed saarepuud juba mitu aastat lehte läinud, oli aeg nad kiviaia seest maha võtta, et uued puud saaksid asemele kasvada.

Saaremaal Hansode legendaarset klanni külastades tutvusime keskmise poja Heikiga. Vanimad Hansod – Hannes ja Hille – olid siinkirjutaja headeks teekaaslasteks saanud juba ammustel aegadel, mil praegu Istanbulis töötav Hille soovitas Tallinna lennujaamas Londonisse lendajatele oma venna transfeeriteenust ning Hannes sõidutas kaasmaalasi mitteturistiradadele ja on ise nüüd pärast üleilmarännakuid Kuressaare linnapea. Nooremad – Halliki ja Hendrik – on leebema ja kodusema loomuga. Keskmised – Heili ja Heiki – aga päris džigitid. Heili hobuste suunas, Heiki kõrgustesse. Ametilt arborist – kuidas tahes asetsevate puude langetaja, puude diagnoosija, ravija – on mees ühiskondlikku teadvusse jäädvustunud ka Tallinna teletorni ronijana ning kui ronimisest-lendamisest aega üle jääb, kaob näiteks Andamani merele kalmaarilaevale tööle.

Neil on sõbra Hannes Valdnaga firma ArborEst OÜ, mis asub justkui Orissaares, ent tegutseb kõikjal Eestis – aga ka juba Soomes, nagu need asjad ikka lähevad. Ning vihje peale, et mõni mäda saarepuu tuleks austusavaldustega ära saata, helistasid noormehed ühel kenal päeval, et hooldavad praegu Raplamaa mõisaparke ja saavad need kliimasoojenemise tõttu massiliselt välja minevad saared kohe ette võtta – ning järgmisel päeval olid kohal.

Heiki ja Hannes on tublisti investeerinud nii haridusse kui ka tehnikasse. Et professionaalset taset veel ja veel tõsta, käivad Skandinaavias koolitustel – ning tööle ilmuvad väikeveokitega, ühe kastis väiketraktor, teises hakkemasin. Neil on täiuslikulähedane varustus nii puude otsa ronimiseks kui ka langetamiseks ja ultraheliaparaat auväärsete puude diagnoosimiseks. Ning kutse-eetiline tava sekkuda, kui keegi kipub mõnd alleed või parki iseenese tarkusest nudima.

Toona võtsid mehed pärast diagnostikat kogu puuderivi maha ning jätsid targu kõrged kännud – et saaks anda oma aja äraelanutele uue lisaelu puuskulptuuridena. See mahavõtmine aga oli päevapikkune imetlusväärne etendus.

Saega loodud kujud

ArborEsti meeskond koosneb korraliku väljaõppega sportlikest meestest. Majade-aedade vahel kõrguvad puud langetatakse niimoodi, et oskuslik arborist ronib köite-kassidega tüvepidi üles, laasides enda järel oksad maha. Latva jõudes on ta tekitanud masti, millest laskudes lõikab tüve – taas enda järel – kahemeetristeks palkideks. Väike traktor viib palgid hunnikusse – teine mees lõikab need seal soovi korral pakkudeks ning oksad tehakse hakkeks. Viimane sobib nii biokütuseks kui ka talviseks sügavallapanuks looma-

Loo autor korraldas vahva perepäeva, kus kohalikud noored said arboristika ja saetööga tutvust teha.

dele talli-lauta. Kogu selle kiire-täpse vaatemängu tulemusel oli pärast intensiivset päeva maas vaid üks eksinud oksaraag. Ning kui oled midagi väga imetlusväärset näinud, tahad seda ka teistega jagada.

Kõrgete kändudega loovus- ja loomatalu sobis seega sae-sünnitatud kutsevalikupäeva korraldamiseks.

Saaremaa poisid Heiki ja Hannes panid Kehtna valla noorte jaoks üles puu otsa ronimise tehnika ning andsid nii ronimise, langetamise kui ka saega suhtlemise koolituse. Tüdrukud ronisid poistega võrdse hasardiga puulatva – trakatsi ja hakkemasinaga müdistamine huvitas siiski poisse rohkem.

Samas tõestas Hiiumaalt saabunud vigursaagija Maire Põldma, et mootorsaag sobib ka daami kätte – eriti kui seda kasutatakse puus peituva kuju välja aitamiseks. Päikeseline naine, kelle särgiseljale on trükitud hoiatuskiri “saega töötav naine – ohutsoon 50 meetrit”, jõudis nii kahefiguurilise kuju voolida kui pereisadele ja -emadele! õpetust jagada, kuidas kännus või pakus varjuv skulptuur ära tunda ja päevavalgele saagida. Seitsmest kännust sai kuju – kõik nad üksteisest nii erinevad kui veel olla saab. Kaksühes metshaldjapaar, kobras, lill, karu, keldi rist, vanataat ja tool.

Pered said kutsevalikupäevalt kaasa nii õpetuse kui ka valmis või visandi tasemeni voolitud kujud, millega kodus edasi töötada. Ja värskendava ülevaate teistestki moodustest puitu kui Eestimaa kulda kasutada.

Naabertalus asub kandlekoda, kus meister Rait Pihlap loob erinevaid kandleid. Ametileidmise päevale oli noor mööblimeister Mihkel Babtšenko toonud enda väljamõeldud kiik-päevitus-telekatoolide mudelitest mõned – nii mudeleid kui lahendusi tuleb iga personaalse tellimusega aina juurde.

Vaatamata sellele, et Eestimaa aastaaegade dik-

Keskhariduse baasil — Sepatöö (tsükliõpe) — Metalli sepistöötlemine (tsükliõpe) — Automaaler — Autodiagnostik (tsükliõpe) — Kondiiter — Looduskivi ehituslik ja kunstiline kasutamine (tsükliõpe) — Automaaler (pindade töötleja) (tsükliõpe) — Autoplekksepp (auto keredetailide ühendaja ja töötleja) — Autoplekksepp (auto keredetailide ühendaja) (tsükliõpe) — Pehme mööbli restaureerija (tsükliõpe)

2a 1a 1a 1a 6k 1a 1a 6k 1a 6k 6k

Erialad põhihariduse baasil (vanem kui 22) — Looduskivi ehituslik ja kunstiline kasutamine (tsükliõpe) — Autoelektroonika spetsialist (tsükliõpe) — Automaaler (pindade töötleja) (tsükliõpe) — Automaaler (pindade töötleja ja värvija) — Autoplekksepp (auto keredetailide ühendaja) (tsükliõpe) — Autoplekksepp (auto keredetailide ühendaja ja töötleja) — Pehme mööbli restaureerija (tsükliõpe) — Kondiiter

1a 1a 6k 6k 1a 6k 1a 6k 1a

Põhihariduse baasil — Kokk — Sepatöö — Tisler — Automaaler — Autoplekksepp — Autotehnik

3a 3a 3a 3a 3a 3a 6k

teeritud rütm ajab iga nädalavahetuse kullahinda ning igal laupäeval on 1001 üritust, kogunes sedasorti perepäevale poolsada inimest, kes said lisaboonusena oma tervist testida – Tartu daamid tõid kohale peopesa punktide kaudu kogu inimkeha kõigi organite tööd analüüsiva biopulsari.

Nagu arvata oligi, osutusid Heiki ja Hannes seoses sportliku iga-ilmaga-õues töötamisega üle platsi terveimateks tegelasteks ning Maire, kes on enda sõnul hingelt 22-aastane, sai kinnituse tõsiasjale, et õigesti valitud amet ja elutee on hoidnud kere selle sisetundega sobivas konditsioonis.

Tallinna Polütehnikum

Soodne asukoht Tallinna kesklinnas Õpilaskodu võimalus Koostööprogrammid mitmete kõrgkoolidega

Toimetuleku ÕK alusel omandatud põhihariduse baasil — Kodumajandus 3a

INFOT SAAD TELEFONILT 482 4545; 505 2766 VÕI KODULEHELT WWW.VIGALATTK.EE

Enne kui iidsetest puutüvedest kujusid voolima hakata, tuleb metalliotsijaga kindlaks teha, kas ja kui sügaval on tüvedes näiteks okastraat. Taludes on varasematel aegadel mäletatavasti loomi peetud, traditsiooniliseks ohjamisvahendiks oli okastraat. Siinkirjutaja juhitud Soone talus, kus elab täna viis hobust ja tosin lammast, kasutatakse elektrikarjust ja võrkaeda, ent puude küljest ja maast on nelja aasta jooksul kokku keritud vähemalt Valtust Raplani ulatuv okastraadihunnik. Seda on veel ja veel – nagu ka aastakümnete jooksul eri peremeeste poolt maasse maetud plastikut-metalli-klaasi.

Kattes endisaegseid mentaliteete okstega, et need silma ei riivaks ning lapsi-loomi ei ohustaks, on ühtlasi võimalik külalistele kirjeldada, mida kujutab endast loomapidamise kultuur ja vastutus kõigi hingeliste heaolu eest. Nii kujuneski metsanduse ja arboristika, filoloogia ja matemaatika-füüsika-meditsiini, zootehnika ja kokanduse, tisleritöö ja kunsti kohtumispaik. Kui naaberküla külavanem Helen Link küsis, millal järgmine saagimisepäev tuleb, tuli soovitada tegijad-juhendajad järgmisel korral näiteks neile kutsuda. Kumma külla varutud uhkete oksakohtadega pakud, mida on raske raiskamine ahju ajada – raske lõhkuda ja kangesti inspireerivad! – läksid proua Põldmaga Varbola puupäevadele uut elu saama.

Lapsepõlves tahtsin saada loomaarstiks. Olles nüüd loendamatuid kutsikaid ja tallesid ning varssasid vastu võtnud ja suureks kasvatanud, peab tunnistama – mis määratud, see tuleb. Pärnu kunstikooli esimest lendu lõpetades ei söandanud vaatamata kunstiülikoolis ettevalmistuselgi käimisele siiski skulptoriks pürgida – Tauno Kangro ja Rait Pärja lend oli … Ent mõne aasta eest sai (aja)kirjanikuna koostatud vigursaetud puitskulptuuride raamat.

Ning nüüd hiilib keegi lõhkiküpsenud Pipi mootorsaega ümber kändude ning peab aru, milline olend ootab notist välja aitamist …

Kati Saara Vatmann

Tuleviku tehnikaharidus Tallinna Polütehnikumist

Pärnu mnt. 57, Tallinn tel. 610 3601 info@tptlive.ee

Lihtsustatud põhihariduse baasil — Kokk 3a — Ehitusviimistlus 3a — Kodumajandus 3a — Automaaler 3a

Põhikooli poolelijätnutele kutseõpe koos võimalusega põhiharidusõpingute jätkamiseks.

Ametite vikerkaar

Keskhariduse baasil erialadele jätkub dokumentide vastuvõtt kuni 19. augustini Trükitehnoloogia eesti keeles Multimeedium (veebispetsialist) eesti keeles Fotograafia eesti keeles Elektrik eesti või vene keeles IT süsteemide spetsialist eesti või vene keeles Trükiste järeltöötlusseadmete operaator eesti keeles Elektriseadmete koostaja eesti või vene keeles Jaotusvõrgu elektrik eesti keeles

Vastuvõtt üksikutele vabadele kohtadele põhihariduse baasil erialadele kuni 19. augustini Värskeim info kodulehelt: www.tptlive.ee või telefonil 6103 623

Elektrik eesti või vene keeles Automaatik eesti või vene keeles Elektroonikaseadmete koostaja eesti keeles Telekommunikatsiooniseadmete spetsialist eesti keeles Koolitusleht 14. august 2014

7

Hea kutseharidus on väärt varandus foto Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool

Kuna oskustöötajaid ja spetsialiste on Eestis ja Euroopa Liidus kogu aeg vaja, on kutseharidus hea võimalus oma tuleviku kindlustamiseks.

rõhk siiski juba erialal. Teooriaõpe vaheldub praktikaga. Praktika jooksul on olemas reaalne side töömaailmaga ning sageli praktika eduka läbimise järel on tõenäoline leida ka töö. Kui õppija vähegi ise soovib ning on aktiivne, siis on võimalik läbida osa praktikast välismaal.

Kutseõpe on tasuta kõigile, lisaks makstakse hea õppeedukuse eest õppetoetust . Täiskasvanud õppijal on kutseõppeasutustes võimalik lihvida olemasolevaid kutseoskusi või omandada uus amet igas vanuses. Paindlikud õppevormid võimaldavad õppida ka töö kõrvalt.

V

eel mõned mõnusad soojad nädalad ning läbi ta ongi, see meie kauaoodatud suveaeg. Kuis siis edasi? Paljudel on küll valik juba tehtud, kuid mitmedki seisavad veel küsimuse ees, kas gümnaasium, kutsekool, ülikool, välismaa või kui õnnestub, siis minna üldse tööle? Kõik teed on käidavad ja reeglina on igal valikul nii oma pluss- kui miinuspool. Mis töötab ühe jaoks, ei pruugi teise juures soovitud efekti välja tuua. Üks võimalikest valikutest, ja sugugi mitte kehv, on kutsekool. Tänapäevani on nii Eestis kui kogu Euroopa Liidus kõige suurem nõudlus oskustöötajate ja spetsialistide järele. Oskustöötajate kui ka keskastme spetsialistide kasvulava on aga just kutseõpe.

Kuigi viimase aastakümnega on kutseharidus teinud ja tegemas läbi terve hulga positiivseid sisulisi ja väliseid muutusi, kohtab veel siiani suhtumist, et kutsekoolist saadud haridus on tupiktee ehk sellega edasi pole võimalik õppima minna. Kui veab, siis ainult tööle. Üldjuhul lugu siiski nii mustvalge pole. Kutsekoole on palju ja valikuvõimaluste ning tasemete ring lai, aga näiteks Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolis saab haridust omandada pärast põhikooli, gümnaasiumi või ülikooli lõppu. Põhikooli baasil õppijate programm näeb ette üldharidusainete (vähemas mahus kui gümnaasiumis) ja erialaainete läbimist ning lõpetatakse kutsekeskharidust

Miks valida siis just Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool?

Kehtna Majandus- ja tehnoloogiakool annab teadmisi väga erineva elukogemusega õppuritele – kes tuleb õppima pärast põhikooli, kes pärast kõrghariduse omandamist.

tõendava tunnistusega ehk saavutatakse haridustase, mis on aastast 2011 kehtiva haridussüsteemi kohaselt võrdsustatud gümnaasiumiharidusega.

Kutsekooli lõpetamisel on võimalik sooritada eri taseme kutseeksamid. Saadud tunnistus kehtib terves Euroopa Liidus ning üha enam firmasid eelistab tunnustatud spetsialiste.

Pärast kutsekooli lõppu on ka võimalus jätkata õpinguid rakenduskõrgkoolides või kõrgkoolides, kus VÕTA (ehk varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise) abil saab seni õpitut üle kanda. Näi-

Tule ja õpi

väikelaevajuhiks!

Põhjalik koolitus Praktiline meresõiduõpe Rahvusvaheline juhitunnistus Järgmised koolitused Tallinnas 2. september – 16. oktoober T ja N 18–21 20. september – 6. oktoober Nädalalõpud L–P 10–19 Nüüd ka SRC raadioside koolitus!

Telefon 504 3130 info@paadiluba.ee www.paadiluba.ee 8

Koolitusleht 14. august 2014

teks Kehtna MTK arvutite valdkonna lõpetajatel on võimalus õpinguid jätkata IT-Kolledži II kursusel.

Võimalusi edasiõppimisks on, kuid kõik sõltub eelkõige inimesest ning tema soovidest ja valikutest.

Mis on kutsekoolis teisiti kui gümnaasiumis?

Pärast üheksandat klassi kutsekooli tulles omandatakse samal ajal nii ametialast kui ka keskharidust. Reeglina on esimesel kursusel üldainete osakaal kõige suurem, teisest kursusest alates on põhi-

Kui Sind huvitavad arvutid, ehitus, majutus, toitlustus või tehnika (autod, veoautod, liikurmasinad) – siis on Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool just õige koht. Meil saab õppida nimetatud valdkondades erinevatel erialadel ja tasemetel. Täpsema info leiab kooli kodulehelt www.kehtna.edu.ee või ka FB-lehelt facebook.com/KehtnaMTK. Kui küsime oma kooli lõpetajatelt, kas meilt saadud haridus võimaldab neil soovikorral õpinguid jätkata, siis valdav enamus on kindlad, et nii see on. Õpilaste sõnutsi teeb Kehtna MTK eriliseks kooli paras suurus, head õpetajad, mõistev suhtumine ning ka erialad, mida mujal kutsekoolis ei õpetata (maamõõtmine, liikurmasinate tehnik, kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus).

Kuid eriline tuleb ka see õppeaasta Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli jaoks, sest täitub 90 aastat ametialase hariduse andmist Kehtnas.

Tulles tagasi loo alguse juurde, siis kõik teed on käidavad ja võimalusi edasiõppimiseks on, aga oma valikud teeb igaüks ise lähtuvalt eesmärkidest. Otsustamisel on abiks tõene info otse allikast.

Kaidi Kauffeldt