KOOLITUSLEHT (august 2015)

Väljaande koostas Ekspress Meedia ASi eri- ja lisalehtede toimetus

13. august 2015

ELU MUUTEV ÕPE!

Kuidas näitlejast talunik sai lk 3

VALI PARIM KOOLITUS TÖÖKS VÕI HOBIKS! KIIREMATELE SOODUSHIND ILUKOOL Säästlik ja efektiivne puhastusteenindus SPA hoolitsused Ripsmete ja kulmude keemiline värvimine ning kulmude korrigeerimine

ÄRIKOOL 18.09

36 €

21.09–22.12 1 440 € 22.–23.09

47 €

Looduskosmeetika töötuba

23.09

22 €

Praktiline massaaži õpituba - enesemassaaž

24.09

28 €

Iluteenindaja koolitus

05.10–18.12 1 200 €

Maniküürikoolitus

06.10–23.10

270 €

Depilatsioonikoolitus

20.10–21.10

68 €

Sisekujundus kodus

27.10–10.11

45 €

Klassikaline näohoolitsus ja jumestamine

27.10–13.11

360 €

Pediküürikoolitus

16.11–11.12

300 €

Puitmööbli restaureerimine

22.08

42 €

25.09–10.10

225 €

TEHNIKAKOOL Tõstukijuhikoolitus e-kursus: Arvutigraafika Päikeseenergia ja päikesepaneelide kasutamine ning paigaldamine

62 €

18.08

42 €

25.–27.08

130 €

26.08

60 €

29.08–10.10

290 €

8.–16.09

130 €

Kvaliteedijuhi ja siseaudiitori koolitus

21.09–07.10

190 €

Kaubavedude korraldamine

13.10–05.11

120 €

Majandusaasta aruanne

septembris

130 €

Raamatupidaja koolitus

septembris

595 €

Raamatupidamise algõpe

septembris

240 €

19.09–10.10

60 €

15.–30.09

230 €

16.09

24 €

17.09–30.10

550 €

Toiduhügieeni koolitus

17.09

24 €

Koka meistriklass. Kastmed Menüü koostamine ja kalkulatsioon toitlustusettevõttes Restoraniteenindaja täienduskoolitus videotagasisidega

29.09

90 €

19.10–11.11

120 €

06.–27.10

160 €

Esmaabiandja täiendõppekursus Töötervishoid ja tööohutus Töötervishoiu ja tööohutuse täiendusõpe Raamatupidamine edasijõudnutele Projektikirjutamine

Mida ma tegelikult oma elus väärtustan ja vajan, saavutamaks suuremat rahulolu?

TOIDUKOOL Toitlustusettevõtte juhi koolitus

27.–29.08

135 €

31.08–18.10

120 €

10.–12.09

185 €

TURISMIKOOL Turismitoote turundus Klassist välja! Kuidas kavandada ja läbi viia õppekavapõhist ekskursiooni

17.–18.08

Esmaabiandja väljaõppekursus

Ettevõtlusõpe aitab unistustel täituda lk 6

ARENGUKOOL

EHITUSKOOL Männitõrva põletamine ja kasutamine

-15%

Kool hoiab hinge noorena lk 4–5

27.10–12.11

135 €

20.–22.10

165 €

Kodukokkajate teemaõhtu. Toorsalatid Abikoka koolitus

Pulgakoogid Tortide kujundamine ja kaunistamine

31.10

40 €

16.11–05.12

188 €

Registreeri koolitusele khk.ee/koolitus ja kirjuta lisainfo lahtrisse märgusõna „Maaleht“.

Saad lemmikkoolituse 15% soodsamalt! Pakkumine kehtib kõigile eraisikutele ja firmadele kuni 01.09.2015.

KOOLITUSTE INfO: khk.ee/koolitus, tel 7361 831, koolitus@khk.ee, Tartu, Kopli 1 A, 2. korrus

Vahetusõpilane on peegel pere ees lk 8

Fotod Tartu Ülikool

Õpetajate koolitused on mängulised ja põnevad. Hiljuti toimus innovatsioonisõprade foorum “Võta kaasa uus idee” (foto üleval) ja õpetajakoolituse üliõpilaste teaduskonverents (parempoolne foto).

Täiendkoolitus loob uusi võimalusi õpetajatele Tartu Ülikool pakub haridustöötajatele tänapäevast, kvaliteetset ja rohkelt praktikat sisaldavat õpet nii esmakui ka täiendkoolituses. Äli Leijen TÜ haridusteaduste instituudi juhataja

E

elmisel aastal läbis TÜ haridusteaduste instituudis täiendõppekursused 3947 haridustöötajat. Hoolimata väikseimaist gümnaasiumilõpetajate arvust taasiseseisvunud Eestis oli konkurss õpetajakoolituse õppekavadele Tartu Ülikoolis suurem kui eelmisel aastal. Põhikooli mitme aine õpetaja õppekaval tõsteti vastuvõetute arvu lausa kuuelt kahekümne kuuele, sest häid kandidaate oli palju.

Miks valitakse õppimiseks just Tartu Ülikooli õpetajakoolitus?

Sest õpe on väga praktiline. Ainevaldkondade tipud annavad edasi suurepäraseid ja tänapäevaseid teadmisi. Üldained annavad aga oskused meeskonnatööks ja meeskonna juhtimiseks, suhtlemiseks eri

situatsioonides, kaasa arvatud konfliktsituatsioonis, ning projektijuhtimiseks.

Suur huvi põhikooli mitme aine õpetaja õppekava vastu näitab, et sisseastujad hindavad õpingute käigus paljudest valdkondadest saadavaid teadmisi. See tagab suurema konkurentsivõime tööturul ning kindlustab täiskohaga töö olenevalt soovist nii väikeses maakoolis kui ka suures linnakoolis.

Tähtis osa on praktikal

Õpetajaks õppimine Tartu Ülikoolis tähendab, et kolmandik õppest toimub praktika vormis ehk koolis. Tartu Ülikooli Pedagogicumi loodud innovatsioonikoolide ja innovatsioonisõprade võrgustik võimaldab teha aktiivset koostööd koolidega üle Eesti selle nimel, et praegustel üliõpilastel ehk tulevastel õpetajatel oleks õpingute algusest alates võimalik käia koolis praktikal ning võtta ülikoolis iga päev loengutes ja seminarides saadud teadmised kasutusele. Üliõpilane vaatleb tunde ja osaleb abiõpetajana nende läbiviimisel. Ta saab osaleda kooli töökoosolekutel, aidata korraldada koolis toimuvaid üritusi, võtta klassijuhataja rolli ja proovida praktikas läbi kõik see, mis teda ka tulevases õpetajatöös ees ootab.

Just viimastel aastatel Pedagogicumi eestvedamisel tehtud muudatusi praktikas hindavad õpetajaks õppimisel ka Tartu Ülikooli lõpetajad. Lisaks praktiseeritakse tundide andmist ülikooli õppelaborites, kus õppijal on taas võimalik praktikas katsetada eri õppemetoodikaid ja -vahendeid.

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut kutsub haridustöötajaid täiendusõppesse.

Pakume: • tasemeõppe aineid täiendusõppena • täiendusõpet individuaalse õppekava alusel • pedagoogiliste kompetentside omandamise toetamist • alustavale õpetajale võimalust osaleda tasuta tugiprogrammis • mentorkoolitust Lisainfo: www.ht.ut.ee 2

Koolitusleht 13. august 2015

Praktilise õppe puhul ei või alahinnata tarkusi, mida kogenum meister õpipoisile edasi annab. Seetõttu saab iga õpetajaks õppiv üliõpilane endale kogu õpingute aja kaaslaseks koolis töötava praktiku ehk mentorõpetaja, kes on õppijale teejuht, nõuandja, toetaja ja sõber. Tartu Ülikoolis on mentorkoolituse läbinud juba 656 kogemustega õpetajat ning tänu sellele saavad nad olla mentoriks nii alustavale õpetajale kui ka veel õpetajaks õppivale üliõpilasele. Mentorõpetajaks hakanud õpetajad tõdevad, et peale võimaluse anda edasi juba olemasolevaid teadmisi õpivad nad mentoriks olemise kaudu ka ise ning on seetõttu rohkem motiveeritud ja rahul.

Mitmekülgsed ja paindlikud võimalused

Elukestva õppe strateegia 2014–2020 määrab eesmärkide hulgas muutunud õpikäsituse (iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsituse) rakendamise kõigis Eesti koolides ning õpetajate ja koolijuhtide pädevuse arendamise. Nende eesmärkide elluviimisse panustab ka Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut, pakkudes täiendõppes mitme­külgset valikut koolitusest, mis mõeldud nii alustavatele kui ka juba töötavatele õpetajatele. Õpetajate täiendkoolitus Tartu Ülikoolis on jätkuvalt liikunud kasvavas tempos, kui arvestada osalenud õpetajate arvu. Koolitustel osalejate seas on õpetajaid kõikidest Eesti maakondadest. Osalejate seas on ka õpetajaid ja teisi haridustöötajaid väljaspool Eestit.

Nende osakaal õppijate üldarvust on küll praegu veel väike, ent näitab huvi meie täiendõppe vastu.

TÜ haridusteaduste instituudi õpetajate täiendkoolituskeskus korraldab koolitusi väga erinevatel teemadel. Näiteks eelmisel aastal osaleti 99 nimetusega koolitusel, mille kavandamisse ja õppetöö korraldusse olid ekspertidena kaasatud õpetajad ja haridusjuhid. Hoogu on saamas õpikogukondadega töö. Alustanud on juba üks rahvusvaheline õpikogukondade arengut toetav projekt.

Oluliseks peetakse koolituste toimumist üle Eesti. Eelmisel aastal toimusid koolitused Pärnus, Tallinnas, Jõhvis, Narvas, Viljandis ja mujal. Jätkuvaks trendiks on kogemustega õpetajate ja välisõppejõudude kaasamine õppetöö korraldusse.

Uueks võimaluseks on tasemeõppe ainete läbimine täiendõppes, mis annab õpetajale väga paindlikud võimalused leida enesetäiendamiseks just endale sobilikud teemad. Vähetähtis pole taseme­õppesse astumiseks eeldusainete läbimine. Olulisel kohal on alustavate õpetajate toetusprogramm “Kutseaasta”, mida rahastab haridus- ja teadusministeerium.

Toimetaja Anne-Mari Alver Projektijuht Maie Viilup, tel 661 3339, maie.viilup@ekspressmeedia.ee

Keeletoimetaja Marilin Look Kujundaja Tuuli Prees Väljaandja Ekspress Meedia AS

Kuidas näitleja tõpratohtriks õppis Foto: Kati Saara Vatmann

Lauri-Kare Laose lavaelu taga peitub ka taluelu koos kõige sellega, mida loomade kasvatamisel vaja teada on.

Isa ja poeg: teatrija talumehed Lauri-Kare ning Rein Laos on edukad nii lavalaudadel kui ka talutöödel.

N

äitleja on üldrahvalik omand. Kui vaatame Lauri-­Kare Laost teleris keskearõõmsalt abielukriisi ületamas, usume – ka meil õnnestub. Naudime tema seriaalirolle pahalastena ning laseme temal kui etenduse “Täisring – indiaanlane mõisa­valitsejaks” võtmefiguuril end ära veenda. Õnneks mitte petta, sest mööda mõisaid tuuritav lavalugu ongi Kareka enese pealt kirjutatud. Ta ongi selline indiaanimeelne loodusfilosoof – lisaks soe isa, armastav mees, pühendunud poeg ja elust enesest õppinud talupidaja, see tähendab zootehnik-ämmaemand-lambapügaja-hobutervendaja-lihunik ja kõik teised ametid, mida elu ühelt loomatalu peremehelt eeldab.

Isa ja poeg, teatrimehed ja talunikud

Mõne aasta eest pidas Karekas lambatalu Matsirannas ning see polnud pehmelt öeldes sedasi mõeldud, et ta maandus paarikümnepealise villastekarjaga oma samuti näitlejast isa Rein Laose väiksesse Jõõpre ja Lavas­ saare vahel asuvasse Tootsi tallu. Kuivõrd palju lendava-­ rändava poja lambad ja hobused, kanad ja kassid annavad tööd ja pühendumist ka isale, on papa Laos nüüd selle saatusliku sissemarsi eest lausa tänulik.

“Ma liigun iga ilmaga värskes õhus, naudin loomade teenindamist ja eriti ühendust hobustega. Ehkki massiivsemad lamburid peavad tallede lutitamist rumaluseks, naudin neid õrnu aegu, mil mõnd lamba­ last on vaja lutipudeliga järele aidata,” on Rein tänulik. “Lauril – ma olen vist ainus, kes seda indiaanimeelikut Karekat sedasi kutsub – on suured ja tugevad töömehe käed. Mina pean oma saabastega kassi käpakestega toime tulema – aga tulen ka. Sellepärast, et mulle täiesti ootamatu elulaadi koju kätte toonud poeg on õpetanud mind seda elu ja loomi armastama.”

Hilana Taarka veri ei värise

Karekas ja tema üliandekas tütar Laura Retti põlvnevad setu lauluemast, kes omakorda kandis endas mustlastalendilisi juuri. Artistlikkus on ses geno-­mikstuuris Kareka puhul juba lapsest saadik olnud indiaanimeelne. Ta on lisaks igapäevasele põlisrahvalikule elulaadile pühitsetud tseremooniameister ning tema juhitud higitelgi-tseremooniad on ühed emotsionaalsemad, mida Eestimaa indiaanlased teavad. Neil riitustel vallanduvad absoluutselt uskumatud ja ootamatud laulud, naerdakse ja nutetakse ning vägi käib kuu peale ja tagasi. Äärmise rahu ja vaba voolamisega ajab mees tükati nii isa kui ka sõbrad pöördesse – lambakoplite ehitus venib, sest enne on vaja tepee valmis saada – hobuste olme seisab servi, sest higitelk nõuab oma. Ent kõik toimub ja saab saama. Nagu kinnitavad nii Karekas kui ka tema kehastatav indiaanlane-­mõisavalitseja: “Kõik tuleb kõige õigemal ajal, just nii, nagu on – nii on õige –, ning oluline on see, mis on oluline.”

Siinkirjutaja noppiski mõisaid pidi tuuritava loo Kareka enese suust ja südamest.

Suvise mängugraafikuga mõisaid pidi möllav ning sügisest teatritesse-rahvamajadesse suubuv Täisring käivitus ühest episoodist isand Laose enese elus. Ta on jõulude ajal oma talu ja kallite elatamiseks iga päev vähemalt korra kuni mitu jõuluvana. See on tore ja vajalik. Ent talle, kes ta ennast vabamehena sugugi sundida ei taha ega suuda, ülimalt ränk väljakutse.

Vastusena küsimusele, kuidas küll indiaanlasest jõuluvana sai, sündiski stseen, kus Ameerikast Eestisse sattunud navaho käib mõisa elektriarve maksmiseks ja katuse lappimiseks koole pidi jõuluvanaks.

Avastseenis, kus native american tuhiseb lamba veristamise järel tükkis noaga lavale, on Kareka käes aga tema isiklik väits, millega ta just seda tööd teebki.

Lauludest ja lihunikutööst

“Selge, et esimene kord oli raske ja õudne. Nüüd on rahu ja lepitus,” kirjeldab näitlejahärra lihunikuks kujunemist. “Lammas on loom oma alguse ja otsa, ees-

märgi ja abinõuga. Temalt tuleb ilusti küsida, palve lugeda – ning lahkumine ongi rahulik ja leebe. Ta annab end meeleldi isandale.”

Lisaks sellele, et Laos on äärmiselt vaikne ja väärikas, sujuv ja delikaatne lihunik, on ta ka äärmiselt osav nülgija. Kusjuures ta laulab nii nülgides kui ka tükeldades, nii liha pakkides kui ka maksa ja südant praadides. Ilusti laulab. Ilusamini kui sõber Valvoga peetavas süldibändis. Mistõttu jääb soovida, et muusikalilavastajad kuuleksid tema salasoovi ning kutsuksid ta mõnda muusikalavastusse.

Nüüdseks on Laostel kolm kanakest. Enne seda, kui marutaudivaktsiini lauskülvamine rebaste arvukuse lakke lennutas, oli hulgim – eesotsas kukk Sidoroviga. Rahu tema põrmule rebaseurus. Ka mõisatuuritava indiaaniloo teine vaatus algab vaikellu lõikuva Pirjo Levandi huilgega virtina rollis: “Rebane viis parima muneja kana ära – kas mõisas on mõni mees, kes kanavarga maha lööks?”

Multifunktsionaalselt tegusast Karekast võiks ilmselt ülima vajaduse korral rebasekütt saada küll – ainult et ta ei tunneta seni seda ülimat vajadust. Kui tema elu, kus iga hingetõmme on palve, oma filosoofilisel tõusuteel selle äratundmiseni tõuseb – küllap siis saab ja teeb.

võiks. Neid rabas sõit Andrus Teemanti poniga Dexteri farmist Lodja-Paikusele metsateed pidi – umbes 30 kilomeetrit metsa-metsa-metsa ühegi teeäärse taluta –, sest mujal Euroopas ei ole ei maid ega metsi.

Ja Sherley perekond soovib eestlastele õnne selle puhul, kui jõukad ja vabas enesemääramises, kui loovad ja leidlikud, rikkumata ja loomulikud me siin võrreldes ülejäänud Euroopaga oleme. Ainult prantsuse keelt kõnelevad Martinid selgitavad: “Tootsi talu on meie jaoks väga kodune ja loomulik elukeskkond, ainult et Belgias sellises elada ei saaks. Kuna elektrikilbil pole kaant ja köögis on muldpõrand, viiks päästjad härrad näitlejad siit sotsiaalpinnale ja plommiksid uksed-aknad kinni.

Eestlased pahandavad praegu küll selle üle, et riik püüab metsaseente-marjade müüjatelt mingil moel tulumaksu kätte saada – ent tänage õnne, et teil pole nagu meil. Meie peame kalale-seenele minekuks alati ja igal juhul pileti ostma.

Võib küll tunduda, et meie palkadel on üks null rohkem, ent riik on erakordselt leidlik vähemalt kahte kolmandikku meie sissetulekutest tagasi ja endale saama. Sõbrad eestlased, te olete palju jõukamad ja õnnelikumad, loovamad ja leidlikumad kui enamik maailma – olgu teil õnne sellest ka ise aru saada!”

Puud tuntakse viljadest

Kareka-sugune armunud lillelaps, karismaatiline ja orgaaniline artist elab oma unistust. Kogu tema elukorraldus ja sinusoidjas saatus on otsekui kehastunud lapsepõlvesoov, õnne võimalikkuse tõestus.

Eluõpetatud zootehnik-veterinaar-ämmaemand Karekas kirjeldab: “Mitte et meie kõigi elu peaks olema millegi tõestamine ja tunnustuse pälvimine – ent kuna Eesti on nii uskumatult väike, oleme paratamatult üksteise silme ees ja avalikku ametit pidades ka eeskujuks. Seega tuleb nii oma unistust elades kui ka lavarollide kaudu sõnumit edastades pidada silmas, et meid peetakse silmas.

Mustrimuutjate loos, mis on meie trupile kirjutatud ja töös, hakkan kehastama Eestimaa viimses metsas šamaanina töötavat meest, kes käib naise nõudmisel ja turu tahtel getostunud linnades tervendaja­ametis, ehkki tahab teha midagi tõelist. Mustrid muutuvad – hakkabki tegema. Eks ma loodan, et uues heas ilmas ongi käsil embrüonaalne – kõigi seniste stereotüüpide murdmise aeg. Püüan nii mõtte, sõna kui ka teoga mõtestada hipilaadsete lille­laste võimsat missiooni seisvate vete liikuma-­loomisel. Ja kes teaks paremini kui mina: palveid kuuldakse – alati! – ning kaitse on peal.”

Kati Saara Vatmann

Eesti taluelu belglaste pilgu läbi

Hea ja hell isa ja poeg, palvetas Karekas mitmeid aastaid iga hingetõmbega, et tema ellu tuleks Naine, Keda Armastada. Just sel ajal, kui näitleja julgustas kirjanikku ilma igasuguse tagatise ja perspektiivita Täisringi-lugu looma, saabus Kareka ellu Sherley.

Sel ajal, kui käivitus idee tükiga mõisatuurile minna, õppis Karekas vargsi, ka lähemate sõprade eest varjatult ja endamisi armastavaks meheks. Veidi enne proovide algust sõitis indiaanlane oma autoga Belgiasse ning tõi armsama koju.

“Nii nagu elu on õpetanud lambaid pügama ja nahku parkima, on elu õpetanud vajadusel ka sellest loobuma, mis tundub mulle kõige-kõige tähtsam,” arutleb Karekas. “Olin Belgias selleks valmis, et kui nii peaks vaja olema, jään sinna ja loobun navahorollist – mis ometi oli varem mu elu suurim unistus.”

Mees jõudis koju pool päeva enne proovide algust. Esietendusel esitles ta mõrsjat trupile ja paarile lähemale sõbrale. Sherley perekond saabus Belgiast erilise väimehe etteastet vaatama ühele Ohtu mõisa etendusele. Ja tegelikult Martinite perekond Karekat üldse nii üle mõistuse eriliseks ei peagi, kui oletada

Arenda oma strateegilise juhtimise oskusi Eesti Maaülikooli uuel magistriõppekaval

MAAETTEVÕTETE STRATEEGILINE ARENDAMINE Ärijuhtimise magistriõppes (MBA) on võimalik täiendada oma praktilisi kogemusi uuemate teoreetiliste lähenemistega ning arendada oma strateegilise juhtimise kompetentse Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli õppejõudude ning tunnustatud praktikute abiga. Õppima on oodatud: • maaettevõtete, omavalitsuste ja mittetulundusühingute juhid ning spetsialistid; • konsulendid; • maaettevõtete omanikud jt.

Vastuvõttu on pikendatud 28. augustini.

Nõutav eelnev kõrgharidus ja praktiline töökogemus. Õppetöö toimub kaugõppe vormis, osakoormusega. Õppeaeg 3 aastat, semestritasu 900 eurot.

Lisainfo maaülikooli kodulehel: www.emu.ee/sisseastujale/magistriope/ Koolitusleht 13. august 2015

3

Õppida ja vaimustuda nagu laps Kuidas said kirjanikuks?

Anne-Mari Alver Mida oled varem õppinud ja millega igapäevaselt tegeled?

Tartu Õpetajate Seminaris omandasin algklassiõpetaja eriala. Hiljem otsustasin natuke suunda muuta ning suurest lugemishuvist ja armastusest ilukirjanduse vastu õppisin Tallinna ülikoolis juurde raamatukoguhoidja kutse.

Pärast lisandus igasugu koolitusi, millest kõige paeluvam oli minu jaoks kahtlemata psühholoogia. Mu sahtel on täis kõikvõimalike koolituste tunnistusi alates andmebaaside haldamisest ja keelõppest kuni lilleseade ja pilditöötluseni. Iga uus koolitus on meeltele nagu sõõm värsket õhku, avardades maailmapilti ja andes lisaks teadmistele kuhjaga head energiat.

Olen mõnda aega töötanud algklassiõpetajana, juhendanud kunstiringi ja teiste loominguliste huviringide tegevust, samuti andnud koorilaulu tunde ja klaveri eratunde. Tallinna elama asudes sai minust paljudeks aastateks lasteaiaõpetaja. Huvist käsitöö vastu ja soovist end sootuks muus vallas korraks proovile panna tegutsesin mõne aasta hulgitootmises õmblejana. Seegi oli omanäoline ja rikastav, kuigi mõneti karm kogemus. Olgugi et töötasin end sel ametil kiiresti üles, tagasi seda rutiinsevõitu aega ei tahaks.

Nüüd olen ringiga jälle lasteaiaõpetaja ameti juures ja usun, et sellel erialal jään ankrusse. Võiks tuua võrdluseks, nagu oleksin korraks kodust ära läinud ja mujal ilmas ringi vaadanud, seda kõigest veendumuse pärast, et kodus ehk siis laste­aiaõpetaja ametis on siiski kõige etem.

Kirjanikukingadesse astumine juhtus minu puhul kuidagi iseenesest, nagu ikka juhtuvad asjad, mis on mõeldud juhtuma. Algul polnud mul mõtetki kirjapandut muu maailmaga jagada, kirjutasin enda lõbuks ja proovilepanekuks. Kuid käsikirju hakkas üksteise järel üha sündima ning äratundmine ja rõõm tehtavast oli nii suur, et lõpuks tundus kirjastuse uksele koputamine mõistlik samm. See juhtus aastal 2010.

Esimene teos ilmus juba aasta hiljem. Kuna mu debüütromaani “Lepatriinupüüdja” saatis võrdlemisi suur menu, näis samal lainel kulgemine asjade loogiline käik.

Oma osa kirjanikuks kujunemisel oli kindlasti ka elumuutusel. See oli aeg, mil kolisin koos oma hiiu juurtega abikaasa ja väikese tütrega Tallinna kärast eemale – Hiiumaale. Saare rahu ja rohelus aitasid loomingu sünnile suurepäraselt kaasa. Teatava eripärana saan kirjutada ainult neis tingimustes, mis võimaldavad vaimset rahu ja keskendumist. Tundsin end hiidlaste keskel hästi ja nad võtsid mu kiiresti omaks.

Kuidas sa kõike jõuad?

Ega siin mingit imevalemit ole. Küllap teavad seda kõik kiire elutempoga inimesed, et ainumõeldav lahendus on aja planeerimine. Esmatähtis tuleb teha ära kõigepealt ja tegevused, millega veel piskugi aega, lükata külma närviga tagaplaanile. Eks seegi ole oskus, mis on ajapikku tulnud. Annan endale aru, et kõike korraga jõuda ei olegi reaalne, kuigi mõnikord kipun ikkagi üritama ja läbipõlemist katsetama. Õnneks on ka homme alati päev ja see on kergendust pakkuv teadmine.

Armastus tehtava suhtes annab palju

VÄLJASTAME RAHVUSVAHELISED TUNNISTUSED 4

Koolitusleht 13. august 2015

Kirjanik ja lasteaednik Kiiri Saar astus taas ülikooli – õppimine hoiab vaimu virge ja hinge noorena.

Uuel ringil: Alati õppimisest lugu pidanud Kiiri Saar astus taas ülikooli.

positiivset lisaenergiat. Vahel jääb ajanappusel küll lillepeenar rohimata või mõni saade vaatamata, aga see pole määrava tähtsusega kaotus.

Kas oled loomult õppija-tüüpi?

Olen elukestva õppe usku. Keeruline on rahulolumulli hulpima jääda, sest alateadvuses kripeldab alatasa mingi uudishimu ja avastamisvajadus, et mis edasi. Hetke­ situatsioon ei saa ju olla päriselt kõik. Tegelikult on kogu meid ümbritsev elu rohkesti täis õpivõimalusi, kui vaid olla vastu­

võtlik ja omada avatud meelt. Õppida saab nii iseenda kui ka teiste kogemustest, teadmisi ja inspiratsiooni ammutada loetud raamatutest, nähtud filmidest, käidud kultuuriüritustest, kasvõi mõnest huvitavast jutuajamisest.

Kuidas sündis mõte minna uuesti õppima? Mille järgi valisid eriala ja kooli?

Ega ma tagantjärele teagi, mismoodi see täpselt juhtus. Mõtlesin, et mis seal’s ikka.

On suvi ja puhkus, aega piisavalt. Lähen

lihtsalt kohale. Nagunii tahtsin vahelduseks paar päeva pealinnas olla. Muidugi olin alateadvuses ülikooli-mõtet veeretanud juba ligemale aasta aega. Kui sisse­ astumiskatsete aeg kätte jõudis, tundsin, et lihtsalt pean kohale minema. Kasvõi iseendale kinnituseks, et sellest kõigest ei tule midagi välja. Kui ma poleks üritanud, oleksin olnud endas pettunud. Allaandmine pole minu loomuses.

Mul on tore ja toetav pere, hea töökoht, kena kodu, armas lemmikloom, rahuldust ja rõõmu pakkuv eneseteostus kir-

janikuks olemise kaudu. Kuid ikka tahtsin veel midagi. Võib-olla lihtsalt veel olla noor õppimise ja uue elukogemuse abil. Tahtsin taas koolis käia ja üliõpilane olla.

Teema sobis, kirjutada oli lihtne, nagu see alati on olnud, kuigi käsi igatses muhkliku ja sõrmede vahele sobimatu pastapliiatsi asemel arvuti siledat jahedat klaviatuuri ning kõrvad süvenemist soodustavat taustamuusikat, mitte hiirvaikset auditooriumi, kus iseenda hingaminegi võõras näis.

Võimalust alushariduse pedagoogika erialale sisse saada ei pidanud ma kuigi suureks.

Kaalusin päris tõsiselt ka psühholoogiaõpinguid, sest inimesed ja nende elu keerdkäigud, mõistmine ja ärakuulamine on mind alati paelunud. Olen loomult suure empaatiavõimega ja mulle meeldib kõik sisekaemuslik.

Siiski otsustasin pedagoogika kasuks, kuna see on tuttav ja kodune tee, mida mööda olen kõndinud juba hulk aega. Pealegi poleks psühholoogia­haridusega siin saarel suurt midagi peale hakata. Väikeses ühiskonnas kurdetakse pigem üksteisele kui diplomeeritud nõustajale.

Tallinna ülikool näis igati loogiline ja sobiv valik, mis annab hea hariduse. Meelsasti kujutaksin ette end töötamas mõnes kirjastuses, sest olen nagunii kirjandusmaailma ja raamatute kirjastamisega seotud.

Miks eelistad just tsükliõpet?

Tsükliõpe ehk kaugõpe, nagu varem öeldi, on suurepärane võimalus ühel ja samal ajal nii töötada kui ka koolis käia. Tööl käivale inimesele igati sobilik variant, sest kohal tuleb käia ainult viis korda aastas ning paljud asjad saab ära teha distantsilt.

Kui kerge või raske oli taas ülikooli minna? Mis oli sinu jaoks kõige keerulisem, mis kõige põnevam?

Kõige keerulisemaks osutus sisevõitlus ise­ endaga. Seisin keset hämarat koridori, ootasin oma korda, et eksamile pääseda, ja mõtle-

sin, mida ma siin üldse teen. Neljakümnesena taas koolipingis? Sulaselge hullumeelsus. Tegelikult oligi see vist hetk, mis otsustas kõik.

Alla anda olnuks imelihtne, samas mõttetu, sest olin nagunii juba nõnda kaugele tulnud. Ühes minuga kandideeris samale erialale üle kahe ja poolesaja inimese. Ligemale kahesajal üritajal tuli ukse taha jääda. See oli nagu mingi “Superstaari” valimine. Meeletud rahvamassid, mida tohutud koridorid suutsid vaid suurivaevu ära mahutada. Oli umbne ja palav. Meik sulas ja mu lootus väljavalituks osutuda koos sellega.

Kui vestlus läbi sai, jätsin hüvasti naerusuiste õppejõududega, kes minusse selle napi aja jooksul väga sõbralikult suhtuma hakkasid ja Hiiumaale tervitusi viia palusid. Enda järel ust sulgedes mõtlesin: “Appi, mida ma ometi tegin? Ma sain ju sisse!” Mingil kummalisel moel teadsin seda juba selsamal hetkel. Kinnitus sisetundele tuli nelja päeva pärast, reede varahommikul, kui mu telefon piiksatas saabunud meili peale, mis teatas, et olen vastuvõetavate nimekirjas. Tegelikult ei usu ma seda päris lõpuni veel siiani.

Kõige põnevam oli tutvuda uute ja toredate inimestega, kes olid ühes minuga üritama tulnud. Omapärane elamus oli ka enne sisseastumiskatseid veedetud öö – ruuminappuse tõttu koos viie võhivõõra ja väga eri kultuuriruumist pärit inimesega. See kujunes niivõrd veidraks, naljakaks ja eredaks kogemuseks, et otsustasin sellest kirjutada ajakirja Saatus & Saladused.

Mida õppimine sinu elus muudab, mida juurde annab?

Uuesti õppima minek muudab kahtlemata palju. Eelkõige annab mulle minust endast märksa värskema, elurõõmsama ja enesekindlama mina­pildi, mis on igati teretulnud. Ega ma isegi veel täpselt tea, mis juhtuma hakkab, aga tunne on, et midagi suure­pärast!

Suhtun ees­ootavasse heatahtliku uudishimu ja optimismiga, sest olen läbi elu optimist olnud. Õppimine aitab jääda nooreks. Minu hin-

Tuleviku tehnikaharidus Tallinna Polütehnikumist

nangul pole õppiv inimene kunagi vana. Juba pelk teadmine niisugusest suurest elumuutusest ja avanenud võimalusest on küpsele inimesele hulga noorendavam kui mis tahes imet tõotav hirmkallis ilueliksiir. Julgus ennast ületada teeb õnnelikuks!

Miks sulle meeldib töö lasteaias?

Loomingulise inimesena ei talu ma rutiini. Töö lastega on väga vaheldusrikas ja annab võimaluse end igast küljest teostada. Iga päev on uus väljakutse ja ükski tööpäev ei sarnane teisega.

Lapsed on parimad kolleegid. Keeruline oleks ette kujutada mõnda muud elukutset, kus lapsed tervituseks vastu tormaks ja saabuja kallistustega üle külvaks. Selline südamesoe vastu­ võtt tagab hea tuju ja tegutsemistahte terveks päevaks. Mulle sobib töö inimestega, nende vahetu lähedus süstib positiivsust.

Kunstiarmastajana aitan lastel end rohkete kunstitegevuste kaudu välja elada, õpetan neid ennast värvide maailmas hästi tundma.

Pean ka oluliseks viia nad ilukirjanduse fantaasiarohkesse maailma ja tutvustada head lastekirjandust. Loodusesõbrana tahan õpetada märkama ja väärtustama ümbritseva keskkonna rikkust.

Millistele inimestele soovitaksid tööd lastega? Millised omadused peaksid tulevasel lasteaednikul olema?

Lastega töötav inimene võiks ka ise hinges olla igavene laps, kes oskab vaimustuda mõnest toredast putukast, pehmest valgest lume­ sajust või värviliste lehtede langemisest. Siis suudab ta ka lapsi paremini mõista ja olla neile tore kaaslane.

Mõnikord mõtlen, et ma ei saagi vist kunagi päriselt täiskasvanuks. Selliseks suureks, tähtsaks ja tõsiseks, keda huvitavad igavad asjad ja kelle elus on vähe rõõmu. Naeran hea meelega mõne vembu või tobeduse üle, kuigi jään sealjuures siiski autoriteediks. Elurõõm on see salapärane võlurohi, mille võiks iga lasteaednik eneses tallel hoida.

3 a.

1915-2015

Pärnu mnt. 57 Tallinn tel. 610 3601 info@tptlive.ee

1,5 a 1a 0,5 a 0,5 a 1,5 a 1a 3a 3a 3a 3a 3a 3a 3a 3a 3a 3a 3a

1a 2a 2a 0,5 a 1a 3k 3k 1,5 a 1,5 a 2a 1a 1a 1a

Põhiharidusõpingud katkestanutele kutseõpe koos põhiharidusõpingute jätkamise võimalusega 7.,8. ja 9. klassis

INFOT SAAD TELEFONILT 482 4545; 505 2766 VÕI KODULEHELT WWW.VIGALATTK.EE

* sessioonõpe

LÕK - põhikooli

lihtsustatud õppekava

2015/2016 ÕPPEAASTAL VÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE:

Keskkooli baasil

Foto: Kadri Lahtmaa

NB! Õppimine Tallinna Polütehnikumis on tasuta!

1a 1,5 a

1,5 a

Mehhatroonik Sõiduautotehnik Automaatik Metallitöötleja CNC pinkidel töötaja Keevitaja Müüja rõivaalal Sisekujundaja assistent Rätsep - stilist

Erialade kohta vaata lähemalt: www.tptlive.ee

Uued õppekavad, ka lühiõpe!

Kutseõpe põhihariduse baasil — Kondiiter * — Pagar * — Puhastusteenindaja abiline (LÕK) — Sepp * — Mööblirestauraator * — Kivitöö (looduskivi ehituslik kasutamine) * — Mootorielektroonika spetsialist * — Mootorsõidukite kliimaseadmete käitleja* — Autokeretehnik — Automaaler Haridusnõudeta kutseõpe — Puhastusteenindaja abiline (LÕK) — Abikokk — Autoplekksepp-komplekteerija — Maalritööde ettevalmistaja

2a

ÕPPETÖÖ ALGUS SEPTEMBER 2015

Jätkub vastuvõtt keskhariduse baasil nii päeva- kui ka sessiooniõppesse

Võtame vastu õpilasi nii põhikooli kui ka keskkooli baasil.

— Sepp * — Kivitöö (looduskivi ehituslik kasutamine) * — Autokeretehnik — Automaaler — Sõiduautodiagnostik * — Elektri-ja hübriidautotehnik * — Mööblirestauraator * — Kondiiter * — Pagar * Kutsekeskharidusõpe põhihariduse baasil — Kokk — Kokk (LÕK) — Tisler — Automaaler — Automaaler (LÕK) — Autokeretehnik — Sõiduautotehnik — Puhastus- ja kodumajandus — Puhastus- ja kodumajandus (LÕK) — Ehitusviimistlus — Ehitusviimistlus (LÕK)

Põhikooli baasil

Täiendav vastuvõtt vabadele kohtadele põhihariduse baasil

3 erialaosakonda ja 17 põnevat eriala!

Kutseõpe keskhariduse baasil

Mehhatroonik * Külmamehaanik Sõiduautotehnik * Arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide seadistaja * APJ lehtmetalli töötlemispinkidel töötaja (jätkuõpe) Keevitaja * Meisterjuuksur (jätkuõpe - tasuline) Rätsep - stilist ** Meeste - rätsep (jätkuõpe) ** Sisustustekstiilide õmbleja (tasuline) Automaaler Autokeretehnik * Autodiagnostik * Müüja rõivaalal

3 a.

3 a.

3 a.

3 a.

3 a.

3 a.

3,5 a.

3 a.

2 2 2 2

a. a. a. a.

1 a.

1 a.

0,5 a.

2 a.

9 kuud 0,5 a 1,5 a.

1,5 a.

1,5 a.

2,0 a.

* kaugõpe ** õhtuneõpe

Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus

TASEMEL KUTSEHARIDUS Koolitusleht 13. august 2015

5

fotod: erakogu

Tartu Kutseharidus­keskuses aetakse tõrva

Viive Martma rõõmsast hobist valmis ettevõtluskoolitusel toimiv äriplaan – kümnest kanast aga on arenenud väike farm.

22. augustil toimuval koolitusel tutvustab haabjate ehitaja Jaan Keerdo tõrva ajamise käiku, tooraine valikut ja saaduse kasutusviise. Koolituse kestus ehk ühe laari tegu on ajaliselt umbes viis tundi pikk.

Jaan Keerdo sõnul on looduslikud materjalid kindla peale minek ning neid kasutavad inimesed, kes ei soovi oma lähedusse kahtlase väärtusega, teadmata koostisega ja tundmatut päritolu kemikaale, mis on sageli väga mürgised ning saastavad nii meid kui ka keskkonda.

Vabas õhus toimuval koolitusel “Männitõrva põletamine ja kasutamine” teemegi vanadel traditsioonidel põhineva tõrvapõletamise praktiliselt läbi. Põletatud tõrva saab igaüks endaga koju kaasa.

Marge Palm

Ettevõtluskoolitus muutis elu Ettevõttega alustades tasub läbida koolitus, kirjutada ise äriplaan ning julgelt teiste ettevõtjatega suhelda, tõestab koolituskeskuse Reiting vilistlaste kogemus.

Anneli Zirkel

S

uvevaheaeg on läbi saamas ja lapsed kooliteed alustamas. Sel ajal tekib paljudel täiskasvanutelgi mõte jälle õppima minna – et muuta oma elu ja proovida midagi uut. Miks mitte mõnel ettevõtluskoolitusel seada end ettevõtja rolli ja mängida läbi võimalused olla iseenda peremees? Seejuures kartmata, et maal on ettevõtjaks olla raske või võimatu.

Märjamaal Sulu külas asuv pereettevõte Viire­lind OÜ tegeleb linnukasvatusega ja vabalt peetavate kanade munade tootmisega. Kõik sai alguse kolm aastat tagasi, kui pere kolis maale ja võttis enda rõõmuks õuele kümme kana.

Kodused munad osutusid sõprade seas aga nii nõutud kaubaks, et pererahvale endale jäi tihti vaid tühi korv. Seepeale mõeldigi, et mune võiks ju suuremalt tootma hakata. “Just neid rõõmsate kanade omi, kes õue peal vabalt ringi jalutavad ja kelle munad on seest ilusad päikesekollased,” meenutab perenaine Viire Martma (32).

TULE MEILE ÕPPIMA! TASUTA KUTSEÕPE TÄISKASVANUTELE TSÜKLIÕPPES Keskhariduse baasil: - loodusturismi korraldus 2a - maaturismi ettevõtlus 2a - majutusettevõtte juhtimine 0,5a UUS! - toitlustuskorraldus 1a UUS! Põhihariduse baasil: - IT-süsteemide spetsialist 2a - hooldustöötaja 2a - tekstiilitöö 2a - puit- ja kiviehitiste restauraator 2a KUTSEKESKHARIDUSÕPE Põhihariduse baasil: - bürootöötaja 3a UUS! KUTSEÕPE - majutusteenindus 3a Baashariduse nõudeta: - üldehitus 2a - ehitusviimistlus 3a - abikokk 1a - tisler 3a - kangakudumine 0,5a UUS! - kokk 3a

VASTUVÕTUKOMISJONID 21. augustil Täpsem info www.hkhk.edu.ee või telefonil 6661740.

6

Koolitusleht 13. august 2015

Praktikutest nõuandjad

Nõnda sattuski Viire töötukassa vahendusel Reitingu ettevõtluskoolitusele. “Läksin tegelikult käega lööma. Arvasin, et minu äriplaan ei kõlba kuhugi ja kuidagi piinlik oli teistele sellest rääkida. Teiste ideed tundusid nii lennukad ja uhked, et mis mina oma kanade ja munadega seal vahel… Kujunes aga hoopis vastu­pidi – teised toetasid ning andsid väga palju mõtteid ja ideid juurde, ka koolitajad julgustasid,” meenutab naine, kes kaitses äriplaani edukalt ja sai töötukassalt abikaasaga kahasse topelttoetuse ettevõtluse alustamiseks ja kanala ehitamiseks.

Viire mäletab, et algus polnud kerge: “Ettevõtte käivitamine, kanala ehitamine, vajalike tegevuslubade taotlemine ja kanade kasvatamine – see kõik võttis aega üle aasta, aga kui juba toodang hakkas tulema, läks kõik rõõmsamaks.”

Pereettevõtja soovitab kõigil, kes oma firma loomist kaaluvad, liituda mõne koolitusgrupiga ja äriplaan kindlasti ise valmis kirjutada.

“Siis mõtled kõik läbi, teed arvutusi ja paned plaani paika. Sealt tuleb välja ka see, kas ideega on üldse mõtet alustada. Koolitajad aitavad väga palju ja juhivad tähelepanu puudustele.

Nad on praktikutest nõuandjad,” teab naine omast kogemusest.

Viire käis peale ettevõtluskoolituse ka raa-

matupidamiskursustel. “Esimesel aastal ostsime raamatupidamisteenust sisse, aga nüüd teen seda ise – see on minu jaoks suur samm edasi. Soovitan ise teha, sest nii on ettevõtte tööst palju parem ülevaade.”

Koolituste vajalikkusele viitab ka Rüütli OÜ juhatuse liige Peeter Adler (60), kes lõi samuti abikaasaga kahasse Valgamaale ettevõtte, mis majandab end neljal tegevussuunal: raamatu­ pidamisteenus, puidu töötlemine, kultuurmustikate kasvatamine ja vibulaskmisteenus.

Peeter tõdeb, et peale koolitajate kogemuste oli suur kasu ka kursusekaaslaste mõtetest ja kogemustest. “Need on väga vajalikud, sest tänu nendele jäävad nii mõnedki valeotsused ellu viimata,” on mees veendunud. Nagu Viire soovitab temagi äriplaani ise koostada, lisaks kasutada kindlasti spetsialistide abi selle ülevaatamisel, et enne ettevõtlusega alustamist testida ära kõik nõrkused.

Koolitusel õpitakse ka teiste kogemusest

Kindlasti ei tähenda ettevõtlusega alustamine seda, et peatselt ollakse oma murede ja rõõmudega üksi. Nii Viire kui ka Peeter osalesid lisaks mahukale ettevõtluskursusele töötukassa tellitud ja Reitingu koolituskeskuse korraldatud mentorklubides, kus peale teadmiste oli võimalus jagada juba ka esimesi kogemusi ettevõtjana.

Pärast oma firma loomist osales mentorklubis OÜ Janelle omanik Helle Lemberg (56), kes valis äriplaani kaks südamelähedast tegevust: oma senise eriala ja hobi. Kui alguses tundus tõenäolisem raamatupidamisteenusele keskendumine, siis nüüdseks on Rakvere väike­ettevõtja peamine tuluallikas hoopis tema hobi – õmblustöö.

Hellegi on veendunud, et äriplaan on mõttekas ise koostada, mitte võõralt tellida. Tänu varasematele finantsõpingutele sai tema kirjutamisega hakkama ise, kuid algajal soovitab siiski vastaval kursusel osaleda. Nii saab idee enda jaoks selgemalt lahti mõtestatud. “Lisaks sunnib see uurima kohalikku turgu, kuhu oma teenust või toodet müüma hakatakse – kui palju on kliente ja kui palju on konkurente,” toob naine välja ühe teema, millega peab iga ettevõtja kursis olema.

Helle sõnul töötas mentorklubi rühma­

sünergia väga hästi. “Sel ajal olime kõikide tegemistega hästi kursis, teadsime üksteise tugevusi ja nõrkusi, toetasime üksteist oma kogemustega. Näiteks minu nõrgaks kohaks oli turundus, teenuse müümine. Mentorklubi andis mulle juurde kindlustunnet ja julgust.” Sama meelt on ka Viire: “Mulle meeldis mentorklubi just seetõttu, et seal osaledes oli ettevõtlusest juba mingi aimus, midagi juba töötas ja toimis ning oskasin konkreetsemalt nõu küsida. Mentorklubisse läheks iga kell uuesti!”

Julge hundi rind on rahul

“Meie ettevõte küll kogu perele leiba veel lauale ei too – abikaasa käib ikka palgatööl, aga mina saan töötada kodus. Aga see, et töökoht on kodus ja veel maal, on täielik luksus,” on Viire õnnelik. Pereettevõtte Viirelind OÜ turustab mune käest kätte Tallinnas, väikepoodides Märjamaal ja Peetri Selveri talupoes. Naise sõnul turustaks rohkemgi, kui vaid toota jaksaks. “Ettevõtlus on olnud võimas kogemus.

Olen nii palju õppinud ja targemaks saanud,” tunnistab Viire.

Hellegi on oma ettevõtja-staatusega rahul: “Saan teha asja, mis mulle väga meeldib,” reedab ta oma edu saladuse.

OÜ Rüütli tegusad asutajad saavad samuti nautida elustiili, mis koondab ühe mütsi alla kodukoha, meeldivad tööd ja hobid.

Sangaste lossi lähedal asuva talu maadele on jõutud lühikese tegutsemisaja jooksul rajada kultuur­mustikaistandus ning vibulaskmise harjutusväljak ja talu metsa ka vibujahi püsirada. Viimase teenusega ollakse portaalis www.puhkaeestis.ee turismiobjekt.

Eelkirjeldatud kogemused näitavad, et head ideed sünnivad tihti väikestest asjadest ja võivad seejuures ikkagi teoks saada. Kõigil kogemustel on ka ühine omadus: nad on ühel või teisel moel seotud õppimisega – tuleb vaid leida sobiv kursus ja sellega liituda. Kõhklejaid julgustab Viire: “Ettevõtlus väljaspool Tallinna on võimalik!”

Kui oled mõelnud ettevõtlusega alustada, siis esimeste sammude seas on mõttekas valida endale sobiv koolitus. Karta ei tasu ka seda, et alustamine on kulukas, sest koolitusel tutvustatakse mitmeid toetusmeetmeid – lisaks töötu­kassale ja EASile on teisigi, kes aitavad alustada ja edasi liikuda.

Tervist taimetinktuuridest Toost “Terviseks!” kõlab tänapäeval, mil alkoholi liigtarvitamine on muutunud ohtlikult normaalseks, ebapopulaarse ülistusena vaenlasele.

V

õitus kangete protsentidega joogi vastu sai Euroo­pas alguse 13. sajandil, kui viin muutus nautimisjoogiks, kui aeti palju puskarit ning kui halba põhimaitset maeti maitse- ja ravim­ taimedega.

On suur vahe, kas tulivett manustada sõrmkübara või klaasiga. Määrav on kogus nagu paljudel asjadel elus. Väike alkoholikogus saab olla ravim, mis tugevdab immuunsüsteemi või väldib ateroskleroosi, sest takistab kolesterooli ladestumist veresoonte seintele.

Tegelikult kannab soov “Terviseks!” endas õiget mõtet ja teistsugust hinnangut, kui alkoholile on lisatud ravimtaimi. Korrektsem oleks siinkohal öelda hoopis nii, et ravimtaimed on lahustatud alkoholis.

Kuna alkohol koosneb veest ja piiritusest, siis alkoholis lahustuvad need taime toimeained ja eeterlikud õlid, mis lahustuvad mõlemas – nii vees kui ka piirituses. Seega on taimetinktuur kahekordse tugevusega.

Tuhanded aastad kogemusi

Ravimtaimede tinktuuridega raviti haigeid juba Euroopa keskaegsetes kloostrites. Kloostriasukatel olid lihtrahvast laialdasemad, ajastukohaselt eesrindlikud meditsiinilised teadmised ning kõrged teadmised taimedest. Kloostritel olid ka väga mitme­ kesise valikuga ravimtaimeaiad ning seal valmistati nii salastatud kui ka tuntud retseptide järgi essentse ja eliksiire.

Meie esiisad on ravimtaimi kasutanud juba tuhandeid aastaid, õppides palju loomade jälgimisest ja enda kogemustest. Haige metsloom teab, millist juurikat närida või millise puu najal ennast hõõruda.

Teadmised taimede ravivast jõust on ajale mingil määral vastu pidanud ning eestlasele pole probleemiks suvel puhtas looduses käia ja sihipäraselt mõned teadaolevad taimevihad korjata. Tänapäeval oskame taimi eristada küll vähem kui tabletieelsel ajal, aga sellest hoolimata oleme ravimtaimeusku rahvas.

Väiksemate terviseprobleemide korral saab abi vanaemade taimetarkusest – võib valmistada teed, tinktuure, salve, õlisid, mähiseid, siirupeid, vanne jms.

Taimsetel ravivahenditel pole õige manustamise korral kõrvamõjusid, mis on aga keemilisel tabletil.

tilkadena tarvitada kolm korda päevas kaks nädalat järjest. Tinktuure, mis on mõeldud haigusi ennetama, organismi puhastama ja jõudu andma, võib võtta teega korra päevas, soovitatavalt regulaarselt igal õhtul.

Vanad teadmised ei kao

Praegu on imekaunis suvi oma küllusliku taimevalikuga. Soe aeg ei kesta kaua ning tark on mõelda taimede jõu ja toime säilitamise peale. Enamik inimesi korjab taimi teeks, aga on veel teinegi lihtne moodus koduseks raviks ja profülaktikaks – nimelt tinktuurid. Taimetinktuuri tegemisega saab hakkama igaüks, vaja on vaid korjata õiged taimed.

liigesevalu või trauma kohale

Retsepti juurde võib tulla ka lisateave, millega tasub arvestada. Näiteks pole soovitatav kasutada üle 0,5 tl päevas naistepunatinktuuri, mis on hea ärevuse, depressiooni ja põletiku vastu. Paljud tinktuurid ei sobi lapseootel naistele, näiteks pune tõstab emaka toonust ja võib põhjustada raseduse katkemise.

Sügis on taimejuurte korjamise aeg. Väga mõjusa pealemäärimistinktuuri saab valmistada varemerohu juurest, mis kiirendab luumurdude ja haavade paranemist ning vähendab turseid. Samas sissevõetuna suuremas koguses mõjutab see mürgiste alkaloidide tõttu kesknärvisüsteemi.

Peale tee ja tinktuuri saab taimedest valmistada tervistavaid siirupeid. Veel on metsaservades angervaksa, millest võib keeta koos sidruniga omapärast maitsvat siirupit. Täies ilus on piparmünt.

Omaette teema moodustavad ravitoonikumid, mida valmistatakse veini baasil ning milles on säilinud rohkelt taime vitamiine ja mineraale. Tuntud on retseptid südame- ja seedimisravi veinidest.

Kohe on käes kukeseeneaeg. Teatud kanguses kukeseene-alkoholitõmmis on tõhus kõrvalmõjudeta jook soolestiku parasiitide vastu.

Krautmani terviseakadeemia pärimusmeditsiini osakonnas on võimalik põhjalikumalt saada teadmisi sellest, mis esivanemad meile on pärandanud, sealhulgas taimede kasutamisest salvis, saunas ja tinktuuris.

• lahjendatult (20%) kompressina • vannivees

Kristel Krautman

Ravimtaimetinktuuri valmistamise põhialused

Tinktuur on taimetõmmis, kus kasutatakse 70% alkoholi. Kindlasti ei tohi see olla üle 70%, sest siis tõmbab taim ennast lukku ja toimeained ei lahustu. Kodus võib valmistada tinktuure ka lahjemast alkoholist, näiteks viinast. Kindlasti tuleb kasutada neutraalse maitse ja lõhnaga alkoholi. Taimed peavad olema korjatud õiges kasvuetapis ja päikeselise ilmaga ning nad ei tohi olla kahjurite poolt rikutud. Korjaja ise võiks olla ka tulevane kasutaja.

Koguseliselt vajame 500 ml viinale 10 sl värskeid peenestatud taimi. Laias laastus võib kodus arvestada suhtega 1 : 3. Hästi suletud läbipaistvas purgis päikesepaistelises soojas kohas olevat tinktuuri tuleb iga päev loksutada, et ained lahustuks ühtlaselt.

Nii peaks toimima 2–3 nädalat, kui pole ette nähtud teisiti. Seejärel tuleb kurnata, pressida taimedest vedelik välja ja säilitada tinktuuri jahedas kohas ning tumedas purgis. Selline taimepudel on kasutuskõlblik üle kahe aasta.

Kui soovitakse teha ravikuuri, tuleks tinktuuri

Kuidas tinktuure kasutada?

• 10–30 tilka segada 1 kl vee või teega • lahjendamata, seespidiselt (kui retsept ette näeb)

• salvide valmistamisel • lahjendamata, määrides lihase- või

Krautmani massaaži- ja terviseakadeemia juhataja

Tule õppima Luua metsanduskooli!

Veel on vabu kohti järgmistele erialadele: Luua, Palamuse vald 49203 Jõgeva maakond

tel 776 2111 e-post info@luua.ee

PÕHIHARIDUSE BAASIL AIANDUS

KESKHARIDUSE BAASIL METSANDUS Metsamajandus (metsur) IV taseme kutseõpe / statsionaarne ja mittestatsionaarne / 2 a Metsanduse spetsialist V taseme kutseõpe (jätkuõpe) / statsionaarne ja mittestatsionaarne / 1 a Arborist IV taseme kutseõpe / mittestatsionaarne / 1,5 a Puittaimede hindaja V taseme kutseõpe (jätkuõpe) / mittestatsionaarne / 1 a

TURISM Looduretkejuht IV taseme kutseõpe / mittestatsionaarne / 2 a

AIANDUS Maastikuehitaja IV taseme kutseõpe / statsionaarne ja mittestatsionaarne / 2 a Haljasalade hooldaja IV taseme kutseõpe / mittestatsionaarne / 1 a Kõikidel erialadel head praktikavõimalused nii kodu- kui ka välismaal.

Dokumentide vastuvõtt statsionaarsesse õppesse kuni 18. augustini 2015.

Dokumentide vastuvõtt mittestatsionaarsesse õppesse kuni 17. augustini 2015.

Täpsem info: www.luua.ee

Koolituste valdKonnad: ettevõtlus ja juhtimine Raamatupidamiskoolitus sekretäri-juhiabi kursus Projektikirjutamise e-õpe Ärikeeled logistika Puhastusteenindaja kursus Hooldustöötaja koolitus lapsehoidjate kursus taRtu esindus Kastani 39, Tartu tel 733 3690, 5332 6481

tallinna esindus Pärnu mnt 67a IV korrus, Tallinn tel 652 5982, 5332 6481

Täienduskoolitused 2015 II poolaasta 18.–19. aug kl 9 Eesti puuvilja- ja marjaveini valmistamine väiketootmises 16 t 28. aug 2015 – juuli 2016 kl 9 Mitmeotstarbelised aiataimed 32 t 28. aug Okaspuuhekkide lõikus 8 t 2.–4. sept kl 9 Taimekaitse aluskoolitus professionaalsele taimekaitsevahendite kasutajale 34 t 3.–4. sept kl 9 Maitse- ja ravimtaimed väiketootmises 16 t 3. sept – 11. okt kl 9 Püsililled, peenarde planeerimine, rajamine ja hooldamine (osaliselt e-õppena) 32 t 18. sept 2015 – juuli 2016 kl 10 Viinamarjakasvatus 32 t 25. sept kl 9 Mulla uurimine 8 t 28. sept – 19. okt kl 9 Kodu- ja väikeaia kujundamine 24 t 25. sept kl 9 Eestisse sobilikud ilupuud ja põõsad ning nende kahjustajad 24 t Koolitusleht 13. august 2015

www.ak.rapina.ee

Maastikuehitaja IV taseme kutsekeskharidusõpe / statsionaarne / 3 a Puukoolimajandus III taseme kutseõpe / mittestatsionaarne / 1 a

Lisa endale väärtust!

7

dega on soovituslik mitte väga palju suhelda – ikka selleks, et anda võimalus kõigele uuele. Vahetusaasta kestab 20. augustist järgmise aasta 1. juulini ning oma päris vanematega ei kohtu õpilane enne vahetusaasta lõppu. Kerge see ei ole, aga arengus teevad vahetusõpilased läbi lausa kvanthüppe – tuleb laps, lahkub nooruke täiskasvanu.”

Heli teine vahetusõpilane kohanes Eestis raskelt. Esimeses peres ei suutnudki ta kohaneda ning kuna Heli oli tema tugiisik Eestis, sai ta teise võimaluse Heli peres.

Tagantjärele nendib vahetusema, et tulija oli kodust lahkunud veidi valedel põhjustel – uute kogemuste otsimise asemel põgenes ta vanade probleemide eest. “Kuna need olid aga eelkõige isiksuslikku ja enese­hinnangulist laadi, ei jäänud nad maha. Samas oskas ta imekaunilt laulda ja kitarri mängida ning võib öelda, et ta laulis end meie südamesse. Kokku­ võttes jäid siiski nii temal kui ka meie perel sellest vahetusaastast head mälestused.”

Haruldane hetk – mõlemad vahetusõpilased on külas!

Vasakult: Petra Austriast, peretütar Marta, pereisa Ahto, perepoeg Mart ja Anna Saksamaalt.

Võõras keeles koolis

Õppeaastaks uude riiki “Aasta vahetusõpilasena tähendab hindamatut kogemust nii uuel kodumaal kohanevale noorele kui ka teda vastu võtvale perele,” hindab vahetusema Heli Aade.

J

uba aastast 1951 on tegevuses YFU rahvusvahelised haridusprogrammid ning hõlmavad praeguseks ligi 60 riiki. YFU Eesti MTÜ loodi aastal 1992 ning selle kaudu on vahetusaastal käinud üle 375 gümnaasiumiõpilase Eestist ning üle 300 välisriigi noore on veetnud oma vahetusaasta Eesti peres ja koolis. YFU on vabatahtlike kogukond, keda

seob avatud maailmavaade ning kultuurikogemus kas vahetus­õpilase või vahetusperena.

Nüüd on hea võimalus piiluda ühe vahetus­pere ema maailma ja argipäeva. Heli Aade valmistub vastu võtma kolmandat vahetuslast, kes tema hubasesse koju, väikesesse külla Koeru lähistel saabub juba 20. augustil.

Ruumi ja looduse jagamine

Heli Aade mõistis ühel hetkel, et tema elus on ressursse üle. “Esmalt ruum. Elan talus, mille minu vana­isa ja vanavanaisa ehitasid 20. sajandi alguses selle plaaniga, et peres on kuus last. Minu peres on aga kolm last, seega on mul ruumi üle ning võin seda jagada.

Teiseks sain aru, et olen väga rikas. Elan kohas, kus on imeilus loodus. Meil on vaikus ja meil on tähistaevas, puhas õhk ja puhas loodus – tundsin, et olen valmis seda kõike veel kellegagi jagama.”

Kui sisearhitektist Heli Aade alustas tööd kodus, jäi üle ka hulk aega – ikka seda, mis varem kodust tööle ja töölt koju sõitmiseks kulus. Kõik see kokku motiveeris Helit liituma YFU Eesti MTÜga ning alustama uut põnevat väljakutset – vahetuspereks olemist.

Vahetusaasta paneb kõik proovile

Esimene vahetusõpilane saabus Heli koju Saksamaalt.

Samuti “väikesest külast” – sellisest, kus elab 200 inimest. Jahmatus selle üle, et Eesti külas elab 16 inimest, oli päris suur. Heli meenutab, et nooruke sakslanna oli sotsiaalselt väga võimekas ning kohanes uute oludega kiiresti.

“Oluline on teada, et vahetusaasta on õpilasele tegelikult ikka väga suur ja keeruline ettevõtmine,” räägib Heli. “Ta tuleb täiesti uude keskkonda. Uus riik, uus keel, uus kodu, uus kool ja uued sõbrad. Oma kodu, vanemad ja senised sõbrad jäävad maha ning nen-

Kindlasti on vastuvõtva pere roll vahetusõpilase elus ülimalt tähtis, aga ka kooli tähtsust ei saa teismelise noore puhul alahinnata. Kuidas kulgeb õppimine keeles, millest enne midagi ei teatud?

Heli jutustab: “Kooli minnes oskab vahetusõpilane ehk eesti keeles “Tere!” öelda. Kunstitunnis saab hakkama, matemaatikas mõne ülesandega ehk ka, kuid saksa keele tunnis saksa ja austria vahetusõpilane lausa särab. Eesti keelt minnakse tihti õppima koos teise või kolmanda klassi õpilastega – nii saab vahetusteismelisest koolis kõigi väikeste suur sõber.

Jõuluks proovitakse minna üle juba ainult eesti keelele. Kevadeks on eesti keel nii selge, et paljud vahetusõpilased teevad ära riigikeele eksami, mis lubab eesti keeles ülikooli astuda.”

Vot nii. Olgu see mõtlemisaineks neile, kes räägivad, et eesti keel on nõnda keeruline, et aastatega lihtsa suhtluskeele omandamine üle jõu käib.

Mugavustsoonist välja

Küsimusele, kui kerge või raske on olla vahetus­vanem, vastab Heli Aade siiralt: “Teismelistega on ikka probleeme, see on selge. Aga nende probleemide lahendamine hoiab vaimu ja hinge värske ning õpetab igas olukorras avaramalt mõtlema. Kui lahendame probleeme, oleme arengus. Teismelise lapse majjatulek tähendab peeglit oma pere ette – saame iseendist ja oma suhetest nii mõndagi teada. Kindlasti lõhub vahetusvanemaks hakkamine mugavustsooni, aga võita on palju rohkem kui kaotada.”

Kogemustega vahetusema soovitab YFU-aastat teistelegi – kõigile, kel on avatud maailmavaade ning soov end uues rollis proovile panna.

Anne-Mari Alver

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Meil saad valida eriala viies valdkonnas:

MAJANDUS TEENINDUS TEHNIKA EHITUS PÕLLUMAJANDUS Vaata lähemalt www.jkhk.ee

Jätkub vastuvõtt Suvine põhivastuvõtt 15. juuni –õppekohtadele.

14. august 2015 vabadele Koolis on tänapäevased õppebaasid ja head elamistingimused Tallinna 46, Paide kool@jkhk.ee, tel 525 3736

Tule õppima Kesk-Eesti suurimasse ametikooli!

8

Koolitusleht 13. august 2015