KOOLITUSLEHT (november 2015)

Väljaande koostas AS Ekspress Meedia eri- ja lisalehtede toimetus

19. november 2015

MAKSUDE

AASTAKONVERENTS 26. novembril

Tallinnas

Milliseid vigu tehakse maksude arvestamisel enim ja kuidas vigu vältida?

TURUNDUSTREFF MEISTRIKLASS:

Internetiturunduse plaan aastaks 2016 03. detsembril Tallinnas

Eesti tunnustatuim internetiturunduse koolitaja

Konverentsi peaesinejad: EV Rahandusminister Sven Sester, Maksu ja Tolliameti Peadirektor Marek Helm, Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov, Kaia Loob EMTA, Tanel Molok ja Paul Künnap Sorainen, Inga Kalda IMG Numeri jpt.

Lisanfo www.fastleader.com

Priit Kallas

Tartu ülikooli põnevad õppekavad lk 2

Sellist meistriks Võrumaal lk 3

Lisanfo www.fastleader.com

TEENINDUSE JUHTIMISE

SEKRETÄRI JA JUHIABI

KOGEMUSKOOLITUS

MOTIVATSIOONIPÄEV

02.detsembril

03. detsembril Tallinnas

Tallinnas

Koolitusel saab teada, kuidas teistes organisatsioonides teenindust korraldatakse.

Olulised teemad on: teenindustaseme hindamine, lisamüük, kaasaegsete tehnoloogiate kasutamine, arenguvestlused teenindajatega ja nende motiveerimine.

Andeka iseõppija võimas elutöö lk 6 Motivatsioonipäeval saab kasulikke võtteid motivatsiooni hoidmiseks ja kasvatamiseks.

Peaesinejad on Raimo Ülevere, Jaanus Kangur, Kristjan Otsmann ja Harald Lepisk.

Lisanfo www.heateenindus.ee

Uus elu vanale majale lk 4

Lisanfo www.fastleader.com

Fotod hendrik osula, tartu Ülikool

Teadlik valik on üks õpingute edukuse olulisemaid eeldusi Tartu ülikool liigub üha enam laiapõhjalise õppe süvendamise suunas, kus üliõpilased saavad ise endale meelepärase ja sobiva õppekava kujundada.

Siret Rutiku Tartu Ülikooli õppeosakonna juhataja

Ü

ha erialadevahelisemaks muutuvas töömaailmas ei piisa enam sageli kitsalt erialastest teadmistest, vaid vajalik on eri valdkondade teadmiste ja oskuste ühendamine. Oskus ennast kriitiliselt analüüsida aitab märksa selgemaid tulevikusihte seada.

Bakalaureuseõppe üliõpilasel, kes on kombineerinud erialadena näiteks võõrfiloloogia ja majandusteaduse või usuteaduse ja riigiteadu-

se õpingud, on kindlasti avaramad võimalused edasi õppida ja huvipakkuvat tööd leida.

Uus omanäoline magistrikava

Hea näide sellisest lahendusest on Tartu ülikoolis sellest sügisest pakutav uus magistriõppekava “Info- ja teadmusjuhtimine”, mille lõpetanutest saavad sotsiaalteaduste taustaga IT-analüütikud. Nagu iga õppekava kokkupanek, nõuab ka see eri nüansside läbimõtlemist ja väljakutsete lahendamist.

Kuigi õppekava raames ei õpetata otseselt programmeerimist, koolitatakse tudengeid mõtlema süsteemi nõuetele vastavalt.

Seetõttu ongi magistrikava Eestis omanäoline, sest selles sobitatakse sotsiaal- ja infoteaduslikku teadmust. Programmeerimisest olulisem on analüütiline osa. Tudengid peaksid aru saama, mida vajab ühiskond ja organisatsioon, ning oskama sellest lähtuvalt seda vajadust n-ö tõlkida piisavalt tehnilisse keelde.

Põnevad kõrvalerialad

Bakalaureuseõppes saab enamikus õppekavades valida, kas keskenduda oma õppekava ainetele ning saada põhjalikum haridus ühes valdkonnas või valida kõrvaleriala ja saada seega laiapõhjalisem haridus. Kõrvaleriala võib valida teistest TÜ õppekavadest, ent soovi korral saab kõrvaleriala võtta ka mõnest teisest ülikoolist Eestis või välismaal. Kõrvaleriala moodustab kolmandiku bakalaureuseõppekavast.

Enamik õppekavu sisaldab ka valikaineid või -mooduleid, mis võimaldavad erialasiseselt oma teadmisi ja oskusi vastavalt oma huvidele ja eelistustele täiendada või süvendada. Lisaks on üle ülikooli võimalik valida enam kui 5000 õppeaine seast endale sobivad vabaained.

Näiteks võib üliõpilane täiendada oma võõrkeeleoskust, valides endale huvipakkuva kursuse maailma keelte ja kultuuride kolledži keelekeskuses õpetatava 21 võõrkeele hulgast.

Kindlasti väärib mainimist, et ülikoolis ei ole üliõpilaste õppimisele seatud mingeid mahulisi piiranguid. Igaühel on võimalus läbida täpselt nii palju õppeaineid, kui ta ise soovib ja jõuab.

Riigieksami asemel sisseastumis­ eksam

Võrreldes paari aasta taguse ajaga on laienenud õppekavade ring, millele kandideerimiseks tuleb teha sisseastumiseksam. Paljudel õppekavadel on sisseastumiseksam välja pakutud alternatiivina matemaatika riigieksamile. Seega ei pea huvilised, kellel riigieksam sooritamata, muretsema selle pärast, et nad ei saa oma soovitud õppekavale kandideerida.

2

Koolitusleht 19. november 2015

Õpingute puhul määrab ääretult palju motivatsioon – miks valitakse üks või teine eriala ja millise missiooniga õpitakse. Eks õigusteadus on küllaltki prestiižne eriala ning päris tihti tehakse valik, lähtudes majanduslikust kaalutlusest. Samas tundub mulle, et läbi löövad kahte tüüpi tudengid: väga ambitsioonikad või väga tugeva missioonitundega. Emb-kumb kujuneb eelkõige siis, kui seda maailma natuke lähemalt nähakse. See veendumus on ka põhjus, miks olen mitmel korral osalenud Tartu ülikooli tudengivarju programmis ja võtnud huvitatud noori päevaks endaga ülikooli kaasa ning näidanud õigusõpingute eri tahke.

Tartu ülikool on võimaluste koht, mille potentsiaal inimest arendada on meeletu. Kõikjal ülikoolis on tohutult inspireerivaid inimesi, kes pidevalt innustavad. Tuleb vaid end tegudele ajada ja Tartu vaimust viimast võtta.

Kertu Liis Krigul, TÜ bioloogia eriala üliõpilane

Liina Hirv, TÜ õigusteaduse üliõpilane

Veel tähtsam on aga see, et üliõpilane peaks enne ülikooli sisseastumisavalduse esitamist põhjalikult mõtlema oma tuleviku üle ehk esitama endale klassikalise küsimuse “kelleks ma tahan saada?” – millised on tema huvid, tugevused ja nõrkused, millisena näeb ta oma (töö)elu näiteks viie aasta pärast – ning sellest tulenevalt tutvuma õppekavadega. Teadlik õppekava valik on üks kõrgkooliõpingute edukuse olulisemaid eeldusi.

Uued alad ka ingliskeelsetena

2015. aastal avati TÜs viis uut ingliskeelset

magistriõppekava. Üks neist on Eestis ainulaadne infotehnoloogiaõiguse õppekava, kus koolitatakse kõrgetasemelisi IT valdkonna õiguseksperte. IT-õiguse õppekava loomist ajendas otsene vajadus ja tööturu nõudlus. Seda on korduvalt kinnitanud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT asekantsler Taavi Kotka.

Mitmed teisedki seni eestikeelsed õppekavad avatakse edaspidi ingliskeelsena. Nende hulka kuuluvad informaatika, demokraatia ja valitsemine, rahvusvahelised suhted ja regiooni uuringud, arvutitehnika ja robootika.

Fotod: võrumaa kutsehariduskeskus

Õppimine ja töötamine käsikäes Võrumaa Kutsehariduskeskus ootab ettevõtteid ja töötajaid koolitusvajadusi ehk õppimist ja töötamist veelgi tihedamalt siduma.

Terje Kruusalu

K

utseharidus on väga hea haridus. Need, kes on kutsehariduse ja vastava kvalifikatsiooni omandanud, on selles juba veendunud. Võrumaa Kutsehariduskeskus annab võimaluse õppida igas vanuses väga mitmel viisil ning ka töötamisega paralleelselt.

Õpipoisina meistri käe all

Kõige sobivamaks õppevormiks töötaja väljaõppel vastavalt tema konkreetsele töökohale ja koolitusvajadusele on töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe.

Töökohapõhises õppes ühendavad tööandja, töövõtja ja kutseõppeasutus oma jõud, et muuta töötajate kvalifikatsioon tööturu ja ühiskonna vajadustele paremini vastavaks ning tõsta töötajate ja ettevõtete konkurentsivõimet.

Võrumaa Kutsehariduskeskus pakub just käesoleval õppeaastal koostöös ettevõtetega palju uusi õppimisvõimalusi töötavatele inimestele. Õppimine on kõigile tasuta, riiklikel koolituskohtadel. Vastavalt töötaja ja ettevõtte vajadustele saab valida kahe õppevormi vahel – kas sessioon- ehk mittestatsionaarne õpe (toimub mõnepäevaste sessioonidena üle kahe nädala või kord kuus) või töökohapõhine õpe. Töökohapõhises õppes moodustab praktika ettevõttes või asutuses vähemalt 2/3 õppekava mahust ning juhendamine toimub töökohal.

Head võimalused saadaval

Töökohapõhises ja sessioonõppes on osa koolitus-

Moodne CNC-keskus on hea võimalus praktiliseks õppeks.

gruppe juba alustanud ja osa veel alustamas. Teeninduse valdkonnas pakume palju häid võimalusi.

Tule õpi abikokaks! Õppida saab nii töötav abikokk kui alles valdkonnas alustavad huvilised vanuses 18– 50 aastat. Õpingud lõpevad abikoka 3. taseme kutse­ eksami sooritamisega.

Hea ala on ka toitlustuskorraldus. Toitlustuskor-

ralduse 5. taseme jätkuõppe õppekava esimene lend lõpetas selle aasta juunis.

Toitlustuskorralduse õppekava pakub sessioon­ õppena enesetäiendamise võimalust toitlustusega tegelevatele praktikutele, et avardada silmaringi ja omandada uusi oskusi kulinaarias. Õpinguid rikastavad praktikud töömaailmast. Uus õppegrupp alustab 2016. aasta jaanuaris.

Kaubanduse valdkonnas pakutakse erialast kvalifikatsiooni müüja-klienditeenindaja ja müügikorraldaja õppekava alusel, koostöös kaubandusettevõtetega ning eriti Võru Tarbijate Ühistuga.

Müüja-klienditeenindaja õpingud on suunatud jaekaubanduses töötavatele erialase ettevalmistuseta töötajatele, keda motiveerib enese proovilepanek müüja-klienditeenindaja 4. taseme kutseeksamiks ettevalmistamisel.

Müügikorraldaja õpingud on suurepärane võimalus müüja töökogemusega või erialase haridusega töötajatele, kes töötavad kauplusejuhatajatena, kaubagruppide juhtidena jms. Õpingute lõpus on õppijal võimalus sooritada müügikorraldaja lõpueksam.

Huvitavad tehnoloogiaerialad

Tehnoloogiaerialadest saab sessioonõppes või töökohapõhises õppes omandada järgmisi kutsekvalifikatsioone.

Puidupingioperaatoriks õppimine sobib kõigile, kes vajavad oskusi ning kvalifikatsiooni puidutööpinkide seadistamiseks ja puitmaterjalide töötlemiseks.

Müürsepakoolitus on mõeldud vähemalt põhiharidusega töötajale, et sooritada kutseeksam ning omandada kvalifikatsioon, mis võimaldab töötada Eesti ja välisriikide ettevõtetes.

Puidutöötlemise CNC masina operaatoriks õppimine eeldab vähemalt põhiharidust, et sooritada kutseeksam ning omandada nõutav kvalifikatsioon.

Tislerikoolitus on 5. taseme jätkuõpe kvalifikatsiooni tõstmiseks ning arenguks spetsialistidele, kellel on tisleri 4. taseme kutse või erialane töökogemus ja keskharidus.

Metallitöötlemispinkidel töötaja (APJ treipinkidel töötaja) koolitus on 5. taseme jätkuõpe kvalifikatsiooni tõstmiseks ning arenguks spetsialistidele, kellel on erialale vastav 4. taseme kutse või erialane töökogemus ja keskharidus.

APJ lehtmetalli töötlemispinkide operaatoriks (laserlõikepinkide operaatoriks) saavad õppida kõik soovijad, kellel on vähemalt põhiharidus. Seega, Võrumaa Kutsehariduskeskus pakub koostööd ja õppimisvõimalusi ettevõtetele ja töötajatele. Tuleb vaid valida või koostada sobiv õppekava ning esitada avaldus sisseastumiseks. Töökohapõhine õpe ja sessioonõpe – see ongi õppimine ja töötamine käsikäes.

Koolitusleht 19. november 2015

3

fotod Kermo Jürmann, Piret Uus

Võimalused üle Eesti

Aastaid inimesteta seisnud maja (vasakul) sai uue elu ja hingamise (paremal).

Vana maja taastamisel küsi nõu pärandehituse nõustajate käest Maale kolimine on endiselt popp. Ent tihti ootab uut maaperet üpris viletsas seisus hoone.

Kust saada häid ideid maja kordategemiseks?

Mari Kaisel

M

aale maja ostjaid nimetab eesti trükimeedia viimasel ajal ekstremistideks, mõeldes selle all tegelikult püstihulle, kuna kõik kinnisvaraeksperdid kinnitavad kui ühest suust, et linnast välja ehitatud maja väärtus või kordategemisele kulunud investeeringu tasuvus väheneb iga linnast sõidetud kilomeetriga.

Hoolimata kinnisvarahaide hirmutamisest ning riigi äraspidisest regionaalpoliitikast tuleb kodanikualgatuste, kogukonnaliikumiste ja arenevate kaugtöövõimaluste tõttu neid ekstremiste või püstihulle siiski iga päevaga juurde.

Maja käes, mis edasi?

Heakene küll, otsus osta maale maja on tehtud, pangaga on käed löödud ning võrratu vaatega talukoht ongi teie omaks kuulutatud. Aga kuidas edasi?

Maapiirkondades on kõige levinumad palkehitised ja paraku on neist suur osa väga õnnetus seisukorras, peale aja ja ilmastiku ohustab neid ka omanike tead-

4

Koolitusleht 19. november 2015

matus. Kuidas hinnata, mitu palki on vaja välja vahetada või milliseid töid tuleb vundamendi kindlustamiseks teha?

Kas lae­talad kannatavad teist korrust või sarikad uut kivikatust? Kas teha kõik ise või palgata ehitusmehed? Mis see kõik maksma läheb? Need on vaid mõned paljudest küsimustest, mis vana maja omaniku ees seisavad.

Nagu vana maja omanikud tegutsema asudes kiiresti mõistavad, riiklikke toetusskeeme ega regulaarset nõustamisteenust vanade hoonete taastamiseks ei ole.

Ka enamik kohalikke omavalitsusi ei oska maja taastamise küsimustes aidata ega abivajajat asjatundjateni suunata. Nii seisab vastne majaomanik vana maja renoveerimise keeruliste küsimuste ees ning teadmatusest tehtud otsused võivad lisaks rikutud miljööväärtusele olla ka ehituslikult valed ja tuua kaasa hilisemaid probleeme.

Nõustajate võrgustik

Pärandehitust propageerivad vabaühendused on vanade majade omanike muredest teadlikud ja püüavad jõudumööda abiks olla. Enamasti on aga tegemist õhi-

maja näitel kõige levinumaid kahjustusi ja nende kõrvaldamise võimalusi ning taastamislahendusi. Kuna vanade majade probleemid on tihti sarnased, siis saavad kõik huvilised nõustamispäeval osaledes kasulikke teadmisi ning on võimalik ka enda hoonete kohta nõu küsida. Huvitatud omavalitsused võivad Vanaajamajaga ühendust võtta (www.vanaajamaja.ee) ja avalikeks nõustamisteks sobivaid piirkondi või hooneid välja pakkuda. Ühtlasi plaanib pärandehituse võrgustik ka koostööd vastutustundlike renoveerimisettevõtjatega, et muuta vanade hoonete taastamise keerulist ning aeganõudvat protsessi sujuvamaks ja majaomanike jaoks kvaliteetsemaks. Kuna kõikide abivajajateni on hoolimata võrgustikuliikmete ühistest pingutustest ikkagi raske jõuda, siis tulevikus avaldatakse jõudumööda vanade majade omanikele abistavat infomaterjali.

Vanade majade põhiprobleemid on tihti sarnased.

napõhiste ettevõtmistega, kus inimeste jõudlus ning aeg on piiratud. Õnneks on Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskus kutsunud ellu pärandehituse nõustajate võrgustiku, mille eesmärk on kogemusi jagades tulevikus paremini vanade majade omanikeni jõuda ja muuta traditsioonilise arhitektuuri kaitse ja säästva renoveerimise Eesti ühiskonnas kõrgelt hinnatud ning loomulikuks käitumisnormiks. Üks võrgustiku loomise eesmärke on kasvatada koha-

like kogukondade ja omavalitsuste teadlikkust pärand­ehitusest ning vanade hoonete väärtusest. Loodetavasti paranevad nii võimalused miljööväärtuslikke alasid planeerida ja kaitsta ning majaomanikke osatakse edaspidi paremini nõustajate poole suunata.

2016. aasta kevadel-suvel toimuvad üle Eesti ka avalikud nõustamispäevad, kus nõustamist tutvustatakse vanade majade omanikele ja kohalikele omavalitsustele. Nõustamispäeval analüüsitakse ühe

Võrgustiku ühine huvi on vanade majade omanikke taastamistööde juures ja majade heaperemehelikul kohtlemisel aidata ja suunata. Nõustamise skeem on kõikjal Eestis üsna sarnane. Meister tuleb kohale ja vaatab talu üle, räägib, mis seisukorras hooned on, millest tuleks töid alustada, mis materjale tasub kasutada. Võimalus on küsida nõu ja vahetada mõtteid talu taastamistööde kohta.

Lõuna-Eestis aitavad vanade majade omanikke Mooste mõisas tegutsev mittetulundusühing Vanaajamaja ning Viljandimaal tegutsev Rahvusliku Ehituse Selts.

Lääne-Eestis võib nõu küsida mittetulundusühingult Vana ja Väärt ning Tartus, Paides ning Tallinnas tegutsevad nõuandjatena Säästva Renoveerimise Infokeskused.

Juba praegu löövad nõustamisvõrgustikus kaasa nii mõnedki pärandehitusega tegelevad väikeettevõtted, nagu Purest, Maakivist, Küüp ja Weel. Loodetavasti tuleb neid aja jooksul juurde. Lisaks saab alati nõu ja abi küsida ka EVMi maa-arhitektuuri keskuselt. Seda tasub eriti silmas pidada neil, kel on õnn olla rehemaja omanik. Vabaõhumuuseum kogub Eesti rehielamute kohta infot ning kui olete nõus oma maja kohta teavet jagama ning küsimustikule vastama, siis on esimene nõustamine teile suisa tasuta.

Vana maja taastamine nõuab oskusi ja selleks, et väärtuslik hoone ka pärast uuenduskuuri väärtuslik oleks, tuleb teadmisi omandada. Kui majaomanikul on huvi vana maja taastamine ise ette võtta, aga täit kindlust veel ei ole, kuidas ja millises järjekorras töid planeerida, tasub silm peal hoida pärandehituse koolituskalendril.

Pärandehituse nõustajate tugivõrgustiku käivitamist toetavad kultuuriministeerium ja siseministeerium koos Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga.

Raamatupidamistöö eeldab pidevat õppimist des päevalehtede esikülgi. (Ja vahel üsna küündimatul tasemel, seadustes ei orienteeruta!) Kõik see tekitas minus soovi edasi õppida. Aga seekord päris algusest alustades, et kogu teema ikka kindlalt ja turvaliselt selge oleks.

Nii valisin Lääne-Virumaa rakenduskõrgkooli ja olen praegu oma otsusega rahul. Uut ja õppimisväärset on palju.”

Mõdrikul asuva kooli kasuks rääkis mitu asja – võimalus saada oma teadmistele tugev vundament, tsükliõpe ja ühiselamu.

“Kool ja õppimisvorm sobivad mulle hästi. Elan 120 kilomeetrit koolist eemal ja võimalus tsükliõppes käia ja kohapeal elada ongi tegelikult ainuke võimalus õppida. Oma praegusel tööl kavatsen kindlasti jätkata. Aga kuna lapsed on kasvanud suuremaks, teadmisi on tulnud juurde, eneseusaldust samuti, olen valmis oma töös ka edasi arenema,” arutleb Galina.

foto erakogu

“Täiskasvanuna õppima asumine on omal kombel kergemgi, kui see oli noorena – saad kiiresti aru, mis on tõeliselt oluline,” arutleb majandusarvestust õppiv Galina Kovalevskaja.

E

esti maaelu on ilus. Palju õhku ja palju ruumi. Vähe inimesi... Ja paraku ka üsna vähe töövalikuid.

Just selline on olnud Galina Kovalevskaja kogemus.

Tegus daam elab pealinnale piisavalt lähedal, et vajadusel linnaelu nautima minna, kuid piisavalt kaugel, et mitte tahta linnas iga päev tööl käia. “Üks amet, mis toidab nii maal kui ka linnas, on raamatupidamine. Ja kui kolhooside lagunemise järel oli aastal 1996 selge, et zootehniku tööga – vaatamata korralikule kõrgharidusele Eesti Põllumajanduse Akadeemiast – end ära ei elata, tuli hakata uusi võimalusi otsima,” jutustab Galina.

Suure pildi otsinguil

Ärikoolitusest kõrgkooli

Kui kõrgharidus enam leiba ei anna ja midagi on vaja muuta, siis millest alustada?

“Matemaatika on mulle alati meeldinud. Sellele toetudes otsustasin raamatupidamisõpingute kasuks ja valisin Mondo Ärikoolituse. Sealt sain algteadmised ja julguse kogenud raamatupidaja käe all tööle hakata.

Ala meeldis mulle ja ma otsustasin sellega edasi tegeleda. Otsustasin kõrgema lennukaare kasuks ja läksin Tallinna Tehnikaülikooli pearaamatupidajate täienduskoolitusele,” meenutab Galina Kovalevskaja.

TTÜ kohta märgib ta, et õppimine oli huvitav: “Kahtlemata oli. Õppisin palju ja sain palju targemaks. Aga kohati oli see liiga keeruline – näiteks bi-

November

Galina Kovalevskaja peab töö kõrvalt pidevat edasiõppimist möödapääsmatuks: kõik on ju arengus.

lansi tegemise asemel õpetatakse sellel tasandil bilansside põhjal firmasid hindama jne. Õppisin ja arenesin, mõtlesin väga palju ja püüdsin ka kõik töösse rakendada.

Vahepeal olin saanud iseseisvale raamatupidamistööle ja töötasin (ning töötan siiani) kohaliku perearsti raamatupidajana.”

21.11 Vana maamaja päev Eesti vabaõhumuuseumis 23.11.–4.12 Vanaajamaja palkmaja ehituse kursus Moostes

Vundament oli puudu Töö Galinale meeldib, aga tasapisi hakkas tekkima tunne, et kui edasi ei õpi, tekib oht ajale jalgu jääda: “Seadused muutuvad, raamatupidamismaastik areneb, kunagi peamiselt kitsa spetsialistide valdkonna arutlusteemad täidavad praegu eri variatsiooni-

Tallinna Polütehnikum

27.11 Teaduspäev Eesti vabaõhumuuseumis 28.–29.11, 5.–6.12 Saviukumaja Gekolakt ja tadelakt kursus Moostes

Jaanuar Veebruar

28.–31.1 Saviukumaja keskkonnasäästliku kütteseadme ehituse kursus

1.–5.2 Vanaajamaja 5päevane vahvärkkonstruktsioonide ehitamise kursus Moostes 19.–21.2; 26.–27.2 Vanaajamaja palkmaja ehituse kursus Moostes 27.–28.2 Saviukumaja Gekolakt ja tadelakt kursus Moostes

Märts

Vanaajamaja akende restaureerimise kursus Moostes Vanaajamaja palkmaja ehituse kursus Moostes Saviukumaja savikrohvikoolitus Moostes

Aprill

Vanaajamaja 5päevane palkhoone taastamisekursus Moostes Vanaajamaja 5päevane maakiviseina taastamise kursus Moostes

Koolituskavad täienevad jooksvalt.

“Minu esimeseks plaaniks on praeguse kooli edukas lõpetamine. Seejärel tahaksin end proovile panna mõnes raamatupidamisfirmas, mis pakub teenust mitmele kliendile. Võimalik, et kunagi võiksin ka ise sellist ettevõtet omada ja juhtida.

Olen üsna tugev konkreetse ettevõtte majandusarvestuse tegemisel, aga tahaksin osata näha ka suuremat pilti. Mida paremini ma tunnen oma tööga seotud seadusi ja määrusi, seda kergem on mul ka tööandjale selgitada, miks teatud asju tuleb teha just nii.

Kuna väikestes ettevõtetes teeb raamatupidaja sageli ka personalitööd – nagu ka mina a­ rstikabinetis –, tahaksin sellel alal olla professionaalsem ja seda vähemalt lisaerialana juurde õppida.

Raamatupidamistöö võimaldab mul elada just niisugust õnnelikku ja kvaliteetset elu, nagu mulle meeldib – suurtest linnadest eemal, ilusas kohas ja oma pere keskel,” võtab Galina Kovalevskaja oma töö ja õppimise loo kokku.

Anne-Mari Alver

Tuleviku tehnikaharidus Tallinna Polütehnikumist

Pärnu mnt. 57, Tallinn tel. 610 3601 info@tptlive.ee

Soodne asukoht Tallinna kesklinnas Õpilaskodu võimalus Koostööprogrammid mitmete kõrgkoolidega

3 erialaosakonda ja ligi 20 põnevat eriala!

Võtame vastu õpilasi nii põhikooli kui ka keskkooli baasil.

Uued õppekavad, ka lühiõpe!

NB! Õppimine Tallinna Polütehnikumis on tasuta!

Vaata lähemalt: www.tptlive.ee

Jälgige infot: maaarhitektuur.blogspot.com.ee ja www.vanaajamaja.ee

Koolitusleht 19. november 2015

5

Juhuslikult avastatud talendist sai elutöö Skulptuurikoja juht Kain Rezev on kena näide andekast iseõppijast, kes on oma talendi ja tohutu tööga loonud unikaalse ettevõtte.

fotod erakogu

Olgu purskkaev, skulptuur või keerukas detail renoveeritavas majas – Kain Rezev teeb esmalt vormi ja siis taiese.

E

ttevõtja Kain Rezev on skulptuure teinud juba kaheksateist aastat. “Kõik algas sellest, et ma tahtsin endale purskkaevu,” meenutab mees.

“Aga sobivat polnud kusagilt leida. Üks firma oli valmis mulle purskkaevu Hiinast kohale tooma, aga tarneaeg oli kaks kuud, tervena kohale jõudmist ei garanteeritud ja raha, mis ma vaatamata sellele maksma pidin, oli minu jaoks väga suur. Mõtlesin hoolikalt kõik läbi ja tegin betoonist ise purskkaevu. Kui juba tegemiseks läks, siis paar vaasi tegin ka.”

Et sellest isetegemisest saab tema kutsumus, töö ja karjäär järgmisteks aastakümneteks, polnud Kainil siis veel aimugi. Kunstiharidust oli mehel koolipoisina käidud kunstikooli jagu, ent seal õpetati joonistamist, mitte skulptuuri.

Sõbrad, kes külas käisid ja tema töid nägid, soovitasid Kainil tõsiselt müügivõimalusi otsida – nii kenad tundusid need tööd.

Ja noor skulptor prooviski. Tegi esimesed paar näidistööd valmis ja pakkus aianduspoodidesse müüki.

“Ja need kõik osteti ära ja küsiti juurde!” kõlab Rezevi hääles elevus ja üllatus veel tänagi. “Vaatamata sellele, et tegelikult olid need üsna algelised tööd... Igatahes sain ma julgust juurde ja tegin uusi vorme. Kogu raha, mis ma teenisin, investeerisin ­uutesse vormidesse.”

Muide, vormide tegemine on Kain Rezevi töös üks aja- ja rahamahukamaid töid. Kui vorm on valmis, võib sellega aastaid kujusid juurde luua.

Skulptuurikojas valmivad vormid peamiselt talvel, siis on klientide teenindamise ja müügivõrgu korraldamise kõrvalt rohkem aega.

Tallinn jäi kitsaks

Nii oli sündinud üks paljudest Eestis toona nii levinud garaažiettevõtetest. Ainult et selles garaažis ei putitatud autosid, vaid loodi ilu. Ühel hetkel jäi garaaž kitsaks ning Tallinn samuti – mastaapne töö eeldas vastavat ruumi.

Kain Rezev mõtles põhjalikult järele ning otsustas maale kolida. Esmalt ostis ta Harjumaale Aruvalla külla laguneva karjalauda. Aastaid tühjalt seisnud hoone kordategemine nõudis palju aega ning investeeringuid, paraku aga lahvatas lauda ümber aastaid kestev kohtuvaidlus ning Rezev, kel sellega isiklikku seost polnud, otsustas oma tööaja ja -jõudluse säästmiseks veel korra kolida.

Skulptuurikoja järgmiseks koduks sai Kuivajõe küla Kose vallas, kus kunstnik leidis vana viljakuivati. Kõrge hoone seinad koosnesid kivist ja eterniidist, millest olid umbes pooled tahvlid tuulega minema lennanud. Renoveerimistöö algas taas. Praegu näeb kuivatist loodud koda sõna otseses mõttes lahe välja. Kõrgetele kiviseintele on ehitatud läbipaistvad seinad ning tulevikus saab hoone ka läbipaistva katuse. Suurtes saalides on palju valgust ja väga-väga kõrged seinad.

Uudistajale on Skulptuurikoda esmapilgul nagu tohutu näituse- või messihall, kus saab näha lugematut kogust purskkaevusid ja kujusid.

Külalised on kõige enam oodatud kevadel ja suvel, siis on Skulptuurikojas kõige ilusam. Paljud purskkaevud vulisevad, sammaste ümber lokkavad viinamarjad, mis ka saaki kannavad, ning kõikjal õitsevad lilled.

Müügi ja ajajuhtimise meistriklass

Praeguseks on Skulptuurikojal tekkinud arvestatav ja esinduslik müügivõrk nii Eestis kui ka Soomes.

Eestis müüvad Kain Rezevi loomingut kõik Bauhofi kauplused üle Eesti, Soomes aga on skulptoril leping Bauhausi kaupluseketiga. Lisaks saab Eestis kujusid osta ka väiksematest aianduskauplusest, kuid nende kaudu müümist on aja jooksul pigem vähendatud – alles on jäetud koostöö nende poodidega, kus kujusid ka päriselt ostetakse. Aeg on teadupoolest ettevõtja jaoks hindamatu ressurss ning Skulp-

6

Koolitusleht 19. november 2015

tuurikoja kujud rändavad üle Eesti kauplustesse ainult koos Kain Rezevi endaga.

Ajajuhtimises võiks skulptor meistriklasse anda.

Arvel on nii aasta- kui ka ööpäevarütm. Sellest, et vorme valmistatakse talvel, oli juba juttu, ent kogu tarnetegevus on korraldatud nii, et Skulptuurikoja auto seisab tellija poe ees täpselt poe avamise ajal, hommikul kell kaheksa või üheksa.

“Põhjus on lihtne,” selgitab Kain Rezev. “Kui ma vara hommiku poole ööd sõitma lähen, on kaubiku ja käruga kergem sõita, kaupluses on avamise järel, kui kliente vähem, kergem kujusid maha laadida ning pärast tagasijõudmist jõuan ma sel päeval veel midagi teha. Kui lõunaks teise Eesti otsa sõidaks, oleks tegu kogu päevase ettevõtmisega.”

Aega hoiab kõvasti kokku ka tõsiasi, et Kain Rezev elab koos perega sealsamas. Tööle mineku ja töölt tuleku peale aega ei kulu, nii saab rohkem luua ja tööd teha.

Praeguseks on Kain Rezev jõudnud sinnani, et tahab oma oskusi ka teistele õpetama hakata. Nii saab Skulptuurikotta minna õpilasekskursioonile, mille käigus õpilased ka ise väikese kuju loovad, samuti plaanib skulptor tulevikus avada Skulptuurikoja keraamikaringi. Ehk avastab keegi just tema juures selle, mis teda elus kõige enam huvitab...

Anne-Mari Alver

erakogu

Kaugkoolitus annab õppijaile lisavõimalusi Tartu ülikooli kaugkoolitus annab võimaluse praktilisel majandusalal õppima asuda nii töö kui ka keskkoolis õppimise kõrvalt.

Uus eriala – äriplaanimine iPlanneri toel

Kokku on Tartu ülikooli majandusteaduskonna kaugkoolituses kohe algaval talvesemestril 18 ala, paljudel neist on võimalik läbida korraga duubelkursus, mis annab ainest laialdasemad teadmised.

Kõige uuem eriala on „Ideest äriplaaniks iPlanneri toel”, mis annab nii ettevõtlushuvilistele kui ka juba tegutsevatele ettevõtjatele võimaluse oma äriplaani tänapäevase e-lahenduse toel testida ja arendada.

Kaugkoolituskursuste õppeainete valik on lai ja väga praktiline, andes olulisi teadmisi nii väikeettevõtjatele kui ka suurfirmade või riigiasutuste töötajatele. Õppima tullakse nii omal algatusel kui ka tööandja soovil. Õppetöö koordinaator ja juhtiv õppejõud Karin Liikane märgib, jätkub lk 8

Toimetaja Anne-Mari Alver Projektijuht Maie Viilup, tel 661 3339, maie.viilup@ekspressmeedia.ee

Keeletoimetaja Katrin Hallas Kujundaja Tuuli Prees Väljaandja AS Ekspress Meedia

Tartu ülikooli kaugkoolituse projektijuht Karin Liikane julgustab edasi õppima ka neid, kel päevaõppes õppimine mingil põhjusel liiga keeruline oleks.

Dokumentide vastuvõtt 02.11.2015–08.01.2016

Värsked haljasalade hooldajad asuvad tegutsema

(põhihariduse nõudeta kutseõpe) UUS! Kodutekstiilide õmbleja

Dokumentide vastuvõtt 09.–17.12 (põhihariduse nõudeta kutseõpe) Nooremaednik (õppetöö algus 05.01.2016) Arborist (täiendav vastuvõtt)

Möödunud kuu lõpul said Luua metsanduskoolis diplomi haljasalade hooldaja õppe läbinud kaheksa õppurit.

T

birgit püve

egemist on täiesti uue erialaga, värsked lõpetajad on esimesed diplomeeritud haljasalade hooldajad Eestis. Diplomi said ka kümme puukoolimajanduse lõpetajat, nende puhul on tegemist juba kolmanda lennuga.

Haljasalade hooldaja on üks uuemaid erialasid Luua metsanduskoolis. Õpe on mittestatsionaarne, kestab aasta ning on üks kolmest maastikuehituse eriala osakutsest. Kursus lõpeb kutseeksamiga ning lõpetajad saavad haljasalade hooldaja kutse (4. tase).

www.hariduskeskus.ee

Ettevõtluskursused (võimalik valida raamatupidamise õppe ja tööohutuse koolitusega) 14.12.–18.02 Tartus ja 16.–12.02 Tallinnas, alates 160 ak

Eriala ettevõtete soovil

Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu räägib, et uued erialad ei teki kutseõppeasutustesse mitte seetõttu, et kool ise väga sooviks just seda eriala õpetada. „Muidugi peab koolis olema vastav kompetents, kuid eelkõige on uue eriala tekkimise eelduseks tööturu nõudlus ühe või teise eriala lõpetanute järele. Nii oli see ka haljasalade hooldaja eriala avamise eel, kui ettevõtted soovisid just selliste oskustega lõpetajaid,“ ütles Zuba-Reinsalu.

Eriala loomisel tegi suure töö Luua metsanduskooli meisterõpetaja Aino Mölder. Aktusel sõnas ta, et mõlemad erialad, nii puukoolimajandus kui haljasalade hooldajad, on ühe keti osad. „Puukoolides kasvatatakse istikuid, mida haljasalade hooldajad saavad maha panna, nii saab meie maa üha elavamaks ja kaunimaks,“ rääkis Mölder.

Sobib nii algajaile kui ka aiandusinimesele

Uue eriala, haljasalade hooldaja lõpetanute hulgas oli suur hulk juba haljastuses töötavaid inimesi. Juba kogenud aednik Signe Raudsepp soovis eelkõige oma erialaseid oskusi täienda-

Dokumentide vastuvõtt: Pärnu, Niidupargi 8/12, A120, kell 10–14 Lisainformatsioon: 442 7883 või leili.ruul@hariduskeskus.ee

KUTSE HEAST KOOLIST!

N

ii võib eriti tubli gümnasisti puhul kujuneda lausa nii, et paralleelselt keskkooli lõputunnistusega on selgeks saadud rida väga praktilisi teadmisi ja oskusi. Lisaks sellele on tekkinud kindel ettekujutus, kas enne põneva ja perspektiivsena tundunud majandus on tõesti see, millega soovitakse tegelema hakata.

Edasisi võimalusi on palju. Minna ülikooli ja olla rahul, et mõned ainepunktid on juba olemas. Minna tööle. Hakata tegelema ettevõtlusega... Või teha seda kõike korraga või vaheldumisi.

Kaugkoolituse slogan on lause „Käi tööl, kuulu ülikooli”. Tegemist on ainulaadse õppesüsteemiga, mis annab võimaluse õppida enesele sobival ajal ja sobivas mahus.

Kaugkoolitus on väga populaarne õppevorm eri vanuses ja eri põhjustel õppima tulijate seas.

FIE raamatupidamine ja maksud 11.12 Tallinnas ja 17.12 Tartus, 8 ak Raamatupidamise algõpe 19.01.–18.02 Tartus ja 25.01.–23.02 Tallinnas, 60 ak Laotöökursus kaubakäsitlejatele ja laotöötajatele 24.–25.11 Tartus, 16 ak Lapsehoidjate kursus (koos juhendatud praktikaga) 03.12.–05.02 Tartus, 240 ak Haljasalade hooldajaile jagub tööd igas Eesti linnas. Pildil vaade Tallinna loomaaeda.

da. „Päris puhtalt lehelt õppimist alustada on ilmselt raske – peab ikka tundma taimi, tegema vahet puudel-põõsastel. Saab muidugi hakkama ka päris kogemusteta, aga siis on palju raskem. Lisaks saab praktik kohe uusi oskusi kasutama hakata,“ rääkis Raudsepp.

Lõpetaja Jüri Ehandi ütles, et tema tuli õppima kahel põhjusel – asi tundus huvitav, kuid ta oli ka just loonud haljasalade hooldusega tegeleva ettevõtte, nii soovis ta lisaks praktilistele kogemustele omandada ka teoreetilisi teadmisi. „Õppes oli asju, mis olid teada, aga palju

oli ka seda, mida varem ei teadnud. Kindlasti annavad omandatud teadmised nüüd kindlust juurde sel alal jätkamiseks,“ kinnitas Ehandi.

Lõpetaja Sille Reinsalu kuulus aga nende hulka, kes polnud aianduses töötanud. „Mul oli suur taimehuvi, siit tahtsin saada juurde oskusi koduaias tegutsemiseks. Neid sain palju, tegelikult võib selle õppe baasilt isegi mõelda päris elukutseliseks maastikuhooldajaks hakkamisele, kui tahtmist on ja veel asju juurde õppida,“ rääkis Reinsalu.

Tegevusjuhendaja koolitus 27.01.–15.06 Tartus, 260 ak Sekretär-juhiabikursus (võimalik valida raamatupidamise õppe ja personalitööga) 14.12.–26.02 Tartus ja 25.01.–05.05 Tallinnas, alates 164 ak Koolitaja koolitus 14.01.–30.06 Tartus, 80 ak Vene ärikeel 12.01.–15.03 Tartus, 60 ak Logistika keskastme kursus 01.–02.12 Tartus, 16 ak

Anne-Mari Alver Koolitusleht 19. november 2015

7

algus lk 7

et kuna kaugkoolitus sobib hästi ka distantsilt õppimiseks, on see hea võimalus eestikeelse hariduse omandamiseks neile noortele, kes pärast keskkooli välismaale tööle ja seiklema on läinud. „Koju saabuvatel talentidel on Eestis vaja rakendust ja meie suudame anda hea teadmistebaasi selle rakenduse leidmiseks,” kinnitab ta.

Kaugkoolituskursused hõlmavad pika rea majandusalasid. Algsele pangandussuunale on lisandunud ridamisi uusi õppekavu. Väga populaarne on näiteks kinnisvaraäri koolitus, samuti sellega piirnev perspektiivne eriala kinnisvaraõigus. Koolitus on väga kasulik läbida näiteks enne maakleri kutseeksamile suundumist.

Kindlustusaladele tullakse sagedamini tööandja suunamisel, samuti selleks, et tegutsemiseks vajalikku litsentsi saada. Ent näiteks eraisiku finantsplaneerimine, kuhu pangad samuti töötajaid saadavad, on populaarne ka pangandusväliste inimeste hulgas. Karin Liikane meenutab näiteks staažikat pedagoogi, kes läbis selle kursuse selleks, et osata oma õpilastele praegusaegset rahakasutust õpetada.

Majandusarvestuse kursus on hea ettevalmistus raamatupidaja kutseeksami tegemiseks, samuti annab see praktilise ettevalmistuse väikefirma raamatupidamise korraldamiseks, mistõttu kursusel võib kohata nii raamatupidaja kui ka firmajuhina töötavaid inimesi. Sama lugu on majandusõigusega – sinnagi jagub nii ettevõtjaid kui ka riigitöötajaid.

Viimati lisandus õppekavasse makromajandus ja rahapoliitika, mida Karin Liikane nimetab analüütikute kursuseks.

8

Koolitusleht 19. november 2015

Raamatud, veeb, õppejõud...

Kaugkoolituskursus tähendab õppeviisi, kus koos käiakse minimaalselt ning igaüks õpib oma tempos ja sobival ajal. Paindlik süsteem loob võimaluse õppida ka koolist geograafiliselt väga kaugel (näited ulatuvad lausa teisele mandrile), lapsepuhkusel olles või pingelise töögraafiku kõrvalt. Päev ja öö sobivad üksinda õppimiseks ühtviisi hästi.

Kursuse esimeseks kohtumiseks on avaaktus-infotund, kus jagatakse kätte õppematerjalid. Need on Tartu ülikooli õppejõudude poolt just selle kursuse tarvis koostatud. Õppimist toetab veebis moodle-süsteem, kus saab kursusekaaslaste ja õppejõududega suhelda. Igale kursusele on ette nähtud kaks klassikonsultatsiooni, mis annavad võimaluse õppejõuga läbi arutada kõik need kohad, mis õpikuga töötades on ebaselgeks jäänud. Õppimisega paralleelselt tuleb ära teha kodutööd ning kui need valmis, lubatakse eksamile.

Kaugkoolituskursused annavad Tartu ülikooli ainepunkte, mida vajaduse korral on võimalik kasutada ka kraadi omandamisel. „Meie tunnistus on paber, mis ei küsi leiba, kuid mis võib leiva lauale anda,” märgib Karin Liikane ning lisab, et Tartu ülikooli kaugkoolitus on ka Töötukassa partner ja on viimaste aastate jooksul andnud majandushariduse ligi sajale töötule.

Tudengipõlves töö leidmine on sageli väga keeruline ning võib üliõpilast õpingutest eemale tõmmata. Kaugkoolituskursuse läbinul on hulga kergem leida erialalähedane töö ja sellega ilma liiga suure vaevata õpingute ajal lisa teenida.

Anne-Mari Alver

Meistritelt meistritele MS Access baaskoolitus VIIMASED KOHAD! PHP jätkukoolitus VIIMASED KOHAD!

23., 26.27.11 23.-25.11

Arvutikasutaja baaskoolitus

23.25.11

Exceli makrode loomine Visual Basicus

02.-04.12

IS2 IKT arendustaotluste koostamine

24.-25.11

IS1 IT- ja äriprotsesside kaardistamine

08.12

Veebidisain HTML ja CSS baasil

28.-29.12

WordPress: lihtsa kodulehe valmistamine

28.-29.12

Otsuste langetamine Exceliga Excel raamatupidajatele

09.-11.12

Tabelarvutus ja andmete käitlemine VIIMASED KOHAD!

16.-18.12

Tööta nagu proff Meisterlik arvutikasutamine

07.-09.12

TARTUS Tabelarvutus edasijõudnutele

14.-16.12

Telli ettevõttesisene koolitus kõikjale Eestis

www.akoolitus.ee/koolitused arvutikool@akoolitus.ee