KOOLITUSLEHT (november 2014)

Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus

20. november 2014

2015

Elus Teadus paneb koolilapsed võist lema lk 2

TEADUSLAHING ON VÕISTLUS KOOLINOORTELE, MIS TOOB ÕPILASED PÕNEVASSE LOODUS- JA TÄPPISTEADUSTE MAAILMA. OSALEMA OODATAKSE 7. – 9. KLASSIDE KOLMELIIKMELISI VÕISTKONDI.

Ülikooli töö ja pere kõrvalt lk 3

R EGISTREERUMINE 24. november - 8. detsember

REGISTREERI

OMA KOLMELIIKMELINE VÕISTKOND

KOHE ,

Külaelu muinasajaloo ja käsitööga lk 6

SEST KOHTI ON PIIRATUD HULGAL!

E ELVOORUD MAAKONDADES 26. - 30. jaanuaril 2015

S UPERFINAAL E ESTI M AAÜLIKOOLIS 15. mail 2015

L ISAINFO JA REGISTEERIMISKESKKOND : http://teaduslahing.emu.ee/ K ORRALDAJAD :

T OETAJAD :

Kas hobusekasvatus tõuseb taas hinda? lk 7

Maaülikooli tudengid kutsuvad õpilasi Teaduslahingusse Foto Eesti Maaülikool

2015. aasta jaanuaris stardivad 7.–9. klassi õpilastele suunatud teadusvõistluse Teaduslahing eelvoorud. Lõppvõistlus maikuus selgitab välja Eesti nupukaima ja parima meeskonnatööga võistkonna. Registreerimine avatakse 24. novembril.

Marko Kass Elus Teaduse vabatahtlik

N

eli aastat tagasi lõid Eesti Maaülikooli doktorandid programmi Elus Teadus, mille eesmärk on rääkida õpilastele lihtsas keeles ja praktilises vormis loodusteadustest.

Vabatahtlikkuse alusel tegutsevad üliõpilased hakkasid koolides korraldama 45minutilisi õpitubasid, kus lisaks teoreetilistele teadmistele antakse õpilasele võimalus ise oma käega teadust puudutada. Ikka selleks, et näidata, et teadus ei ole midagi keerulist, vaid pigem osa meie igapäevaelust.

Tänaseks on Elus Teaduse vabatahtlikud esinenud 125 koolis mitmesaja töötoaga umbes 7000 kooliõpilasele. Maaülikooli doktorantide kõrval on Elus Teadusega tänaseks liitunud ka magistrandid ja bakalaureuse astme üliõpilased, lisaks õppurid Tartu ülikoolist ning välistudengid mitmest riigist.

Teaduslahing paneb õpilased võistlema

Kooliõpilaste “koolitamise” kõrval täiendavad ka vabatahtlikud ennast nii õpetamisoskuste kui loovuse arendamise alal.

2012. aastal käisid kaks Elus Teaduse üliõpilast programmi sünnimaal Kanadas uudistamas, kuidas sealsed kõrgkoolid korraldavad praktilisi töötubasid koolides üle kogu vahtralehe maa. Tollelt õppereisilt toodi kaasa hulk ideid, kaasa arvatud Teaduslahingu idee. Nimelt kutsuvad mitmed Kanada ülikoolid endale külla kooliõpilasi, pannes nad omavahel mõõtu võtma. Näiteks Ottawa ülikoolis peavad õpilased parimate selgitamiseks koostama uurimistöö põhjal stendiettekande ning olema valmis vastama teadlaste ja teiste õppurite küsimustele.

Möödunud talvel jõudsid Elus Teaduse vabatahtlikud järeldusele, et aeg on küps kooliõpilastele suu-

Teaduslahingut eest vedavate noorte teadlaste eesmärgiks on innustada põhikooliõpilasi teadusteemadele mõtlema.

natud teadmistevõistluseks. Kui kevadel otsustas haridus- ja teadusministeerium Teadusagentuuri eestvedamisel toetada teaduse populariseerimise riikliku konkursi raames Elus Teaduse vabatahtlike ideed viia ellu kooliõpilastele suunatud võistlus Teaduslahing 2015, oligi karavan liikuma pandud.

Maaülikooliga seotud

Võistluse eesmärk on anda põhikooli vanema astme õpilastele võimalus panna ennast proovile teadusega seotud praktiliste ülesannete lahendamises. Tudengid loodavad, et Teaduslahing annab lisaks põneva-

tele teadmistele õpilastele ka meeskonnatöö kogemuse ning arendab analüüsioskust ja pingetaluvust.

Kuna üle Eesti on sadu koole, toimub võistlus kahes etapis, kus esmalt selgitatakse välja maakondade parimad kolmeliikmelised võistkonnad.

Eelvoorus võtavad 7.–9. klasside õpilased mõõtu praktiliste ülesannete lahendamises, kus etteantud aja jooksul tuleb lahendada üks teadusega seotud probleem, mis on suuremal või vähemal määral seotud Eesti Maaülikoolis õpetatavate erialadega. Lisaks on õpilastel võimalus kuulata populaarteaduslikku loengut.

fotod greta kaupmees

Võhikuna lilli seadmas Viimasel ajal on üha populaarsemaks muutunud kõikvõimalikud ilu- ning maitsemeelele suunatud kursused.

S

edalaadi kursused on üldjuhul lühikesed ja praktilised. Rõõmu jagub nii üksinda, perega kui ka sõpruskonnaga midagi uut õppides. On ju ometi tore kaunistada torte ja veeretada šokolaaditrühvleid ning muid maiusi valmistada...

Floristikakursused arvasin olevat lilleseadele spetsialiseerunud tegijate pärusmaa, kuid florist Jaak Tomson murdis müüdi.

puks ka mõne lilleõie. Tulemus on tõepoolest huvitav – seade näeb välja kallis ja keeruline.

“See on see, mida väga paljud lillede hulgimüügid ei tee. Nemad tahavad lilli müüa, lilleseadjad tahavad inimesele ilu pakkuda, aga kui paned sinna liiga palju lille, siis ei jaksa keegi seda ära osta,” selgitab Jaak.

Õhk ei maksa midagi

Jaagu väga lihtne nipp kodukujundajale on see, et tasub vaadata oma koduümbrust ning kappide sisu.

Kõik käepärased vahendid võib ilualtarile panna, kui vaid natuke sättida ja värve kokku sobitada.

Jaak õpetab tegema üpris lihtsat seadet, millel on aga õige keeruline nimi: vabaasetusega transparentne drapeeringuga seade.

“Selles seades ei ole ühte domineerivat materjali,” ütleb Jaak ja keegi kursuslane kommenteerib, et temal on eriliselt eriline risuhunnik. “Peabki nii olema, oksi, natuke rohelist ja lille ja ongi kõik! Vaba asetusega, see tähendab nagu tuulest viidud,” selgitab Jaak.

Jaagu sõnul võib kõike kokku panna, ei ole mingeid piiranguid või reegleid, peaasi, et enda-

Mees ütleb, et lilleseadmine on imelihtne loominguline protsess, mida tasub tulla õppima ka neil, kes seda kaunist harrastust veel katsetanudki pole. Tema sõnad on järele proovitud ja tõestus olemas ikebana kujul, mida esialgu küll käkebanaks sai nimetatud, kuid lilleseadja näpunäidetel muutus teos kui imeväel lauakaunistuseks, mis külalised pahviks lõi.

Peamiselt osalevad Jaak Tomsoni koolitusel küll floristid ja lillemüüjad, kes Jaagu käe all paremini seadeid, pärgi ja kimpe õpivad tegema. “Õhk ei maksa mitte midagi!” kirjeldab Jaak, sättides vaasi hulganisti looduslikku materjali, nagu jändrikke oksi, sammalt, kõrsi, ja peites nende vahele tükikese kaunivärvilist kangast ning kõige lõ-

2

Koolitusleht 20. november 2014

Kappide sisu ilualtaril

Maakondade parimad kolmeliikmelised võistkonnad saavad õiguse osaleda tuleva aasta 15. mail toimuvas võistluse finaalis.

Teaduslahing 2015 finaal toimub Tartus, Eesti Maaülikooli peahoones, kus lahingusse astujaid ootavad teravat mõistust vajavad ülesanded ja kus stendiettekandega tutvustatakse paari kuu jooksul tehtud uurimustöö olemust ja tulemusi.

Teaduslahingule saavad registreeruda 7.–9. klassi kolmeliikmelised võistkonnad 24. novembrist 8. detsembrini 2014. Rohkem infot leiab võistluse kodulehelt teaduslahing.emu.ee.

“Vaba asetusega, see tähendab nagu tuulest viidud,” õpetab Jaak Tomson kasutama kõike käepärast.

le meeldib. Näiteks väga vahvalt mõjub roos, mis on romantiline ja saladuslik, ning sammaldunud mänglev oks.

Jaak näitab korra ette, kuidas okstest ja traadist teha seadele alus ning mismoodi lilli ja muud materjali sinna vahele panna nii, et tekiks seade. Kui kursuslastel tööd valmis, käib meister iga töö juures ja reeglina võtab igalt poolt midagi vähemaks ning uskumatu, aga seade muutub dekoratiivsemaks. Jaak ütleb ka, et lilleseades on tähtis materjali paigutuse rütm: “Ei ole vaja tekitada trepiastmeid. Rütm võiks olla veidi looklev ja isegi asümmeetriline, mõjub paremini.”

Greta Kaupmees

K

foto tartu ülikool

augkoolituse slogan’iks on lause “Käi tööl, kuulu ülikooli”. Tegemist on ainulaadse õppesüsteemiga, mis annab võimaluse õppida enesele sobival ajal ja sobivas mahus. Puudub ka eelneva hariduse nõue, mistõttu soovi korral võib õpinguid alustada juba gümnaasiumis käies.

Kaugkoolitus on väga populaarne õppevorm mitmesuguses vanuses ja eri põhjustel õppima tulijate jaoks.

“Kursustel on mõnikord kolme põlvkonna esindajaid,” märgib kaugkoolituse projektijuht ja juhtiv õppejõud Karin Liikane. “Vahel tullakse õppima perekonniti – kursustel on olnud abikaasasid ja õdesid-vendi, eksamiruumis on kõrvuti istunud ema ja tütar.”

Õpi, kus tahad ja millal tahad

Kolme põlvkonna kursuslased

Õppeainete valik on lai ja väga praktiline, andes olulisi teadmisi nii väikeettevõtjatele kui ka suurfirmade või riigiasutuste töötajatele. Õppima tullakse nii omal algatusel kui ka tööandja soovil.

Kaugkoolituse ajaloopoolest rääkides tulebki mainida, et selliste kursustega alustas rahvusvahelises koostöös Eesti Pangaliit ning üks esimesi suundi oli pangatöötajate koolitamine. Tosin aastat tagasi andis Eesti Pangaliit koolitussüsteemi Tartu ülikoolile üle ning pärast seda hakkas kursuste valik järjepidevalt laienema.

Panganduskoolitus on populaarne ka nüüd, aastaid hiljem. Lisaks pankade saadetud õppijatele tullakse ka ise. “Nii näiteks ütles mulle üks õppijatest, et teeb kursused läbi, saab ingliskeelse tunnistuse ning lahkub Eestist,” jutustab Karin Liikane. “Aga on ka vastupidi – aastaid välismaal elanud ja töötanud noored tulevad Eestisse tagasi ja meie juurde õppima, et siin hea töökoht saada.”

Väga populaarne on näiteks kinnisvaraäri koolitus, samuti sellega piirnev perspektiivne eriala kinnisvaraõigus. Koolitus on väga kasulik läbida näiteks enne maakleri kutseeksamile suundumist.

Kindlustusaladele tullakse sagedamini tööandja suunamisel, samuti selleks, et tegutsemiseks vajalikku litsentsi saada. Ent näiteks eraisiku finantsplaneerimine, kuhu pangad samuti töötajaid saadavad, on

Juuni 2014. Järjekordsed kursuslased on pika ja keerulise tee läbi käinud ning Karin Liikane lõikab lahti aktusetorti.

Iseseisva õppimise võlu Tartu ülikooli kaugkoolitus on võimalus praktilise majandushariduse omandamiseks töö ja pere kõrvalt. populaarne ka pangandusväliste inimeste seas. Karin Liikane meenutab näiteks staažikat pedagoogi, kes läbis selle kursuse selleks, et osata oma õpilaste tänapäeva rahakasutust õpetada.

Majandusarvestuse kursus on hea ettevalmistus raamatupidaja kutseeksami tegemiseks, samuti annab see praktilise ettevalmistuse väikefirma raamatupidamise korraldamiseks, mistõttu kursusel võib kohata nii raamatupidaja kui ka firmajuhina töötavaid inimesi. Sama lugu on majandusõigusega – sinnagi jagub nii ettevõtjaid kui ka riigitöötajaid.

Viimati lisandus õppekavasse makromajandus ja rahapoliitika, mida Karin Liikane nimetab analüütikute kursuseks. “Muu hulgas peaks see suurepäraselt sobima ka majandusteemadel kirjutavatele ajakirjanikele,” märgib ta.

Kokku on Tartu ülikooli majandusteaduskonna kaugkoolituses kakskümmend ala, paljudel neist on võimalik läbida korraga duubelkursus, mis annab ainest laialdasemad teadmised. Sageli tullakse pärast ühe kursuse lõpetamist tagasi. Kõige teadmishimulisem õppur on läbinud 14 kursust.

Kaugkoolituskursus tähendab õppeviisi, kus koos käiakse minimaalselt ning igaüks õpib oma tempos ja sobival ajal. Paindlik süsteem loob võimaluse õppida ka koolist geograafiliselt väga kaugel (näited ulatuvad lausa teisele mandrile), lapsepuhkusel olles või pingelise töögraafiku kõrvalt. Päev ja öö sobivad üksinda õppimiseks ühtviisi hästi. Kaugkoolitus on hea võimalus ka erivajadustega inimestele.

Kursuse esimeseks kohtumiseks on avaaktus-infotund, kus jagatakse kätte õppematerjalid. Need on Tartu ülikooli õppejõudude poolt just selle kursuse tarvis koostatud. Õppimist toetab veebis Moodle’i süsteem, kus saab kursusekaaslaste ja õppejõududega suhelda. Igale kursusele on ette nähtud kaks klassikonsultatsiooni, mis annavad võimaluse õppejõuga läbi arutada need kohad, mis õpikuga töötades on ebaselgeks jäänud. Õppimisega paralleelselt tuleb ära teha kodutööd ning kui need valmis, lubatakse eksamile.

Kaugkoolituskursused annavad Tartu ülikooli ainepunkte, mida vajaduse korral on võimalik kasutada ka kraadi omandamisel.

“Meie tunnistus on paber, mis ei küsi leiba, kuid mis võib leiva lauale anda,” märgib Karin Liikane ning lisab, et Tartu ülikooli kaugkoolitus on ka Töötukassa partner ning on viimaste aastate jooksul andnud majandushariduse 83 töötule.

Karin Liikane lisab ka emotsionaalse aspekti – ülikoolis käimine hoiab hinge noore ja silmad säramas.

Anne-Mari Alver

• Uued õppijad on oodatud talve­ semestrile, mis toimub 11. dets – 6. juuni.

• Registreeruda saab 1. detsembrini.

Lähem info ja registreerimine www.finance.ut.ee.

Koolitusleht 20. november 2014

3

Uued võimalused personalitöö õppimiseks

PARE valib parimat juhti Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE koostöös Pärnu Konverentsidega korral­ davad konkursi PARIM JUHT. Konkursi eesmärk on väärtustada Eestis tegutsevate organisatsioonide juhtide hulgas tarka ja väärtuspõhist inimeste juhtimist ning toetada inimeste juhtimi­ se arendamist parimate edulugude ja eeskujude tunnustamise ning esile tõst­ mise kaudu.

Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE on kõigi oma 22 tegevusaasta vältel pühendunud personalitöö ja -juhtimise valdkonnas töötavatele inimestele enesearendamise võimaluste pakkumisele, selgitab PARE juht Ene Olle.

T

öötulemused sõltuvad alati töötajatest. PARE missioon on toetada inimeste juhtimise arendamist Eesti organisatsioonides. Tulemus saadakse ikka inimeste kaudu ning sõltuvalt sellest, kuivõrd oskame protsesse läbi mõelda ja inimesi juhtida. Targa juhtimise esile toomine ning parimate praktikate jagamine on üks häid viise, kuidas hea juhtimise tähtsust ühiskonnas teadvustada.

Koostöös partneritega korraldab PARE Parima Juhi konkurssi, mille peagi välja kuulutame, ning lisaks sellele toimub iga kahe aasta tagant konkurss Parim Personaliprojekt, mis samuti parimate näidete ja praktikate kaudu annab inspiratsiooni organisatsioonide juhtimise parendamiseks. Personalijuhtimise aastakonverents, mis 16.–17. aprillil 2015 toimub juba 23. korda, olles sellega Eesti pikima ajalooga pidevalt toimunud konverents, käsitleb just organisatsiooni arendamise ja juhtimisega seotud teemasid.

Personalijuhtidele ja ettevõtjatele

PARE pakub enesetäiendamise võimalusi nii juhtidele kui personalispetsialistidele ja -juhtidele ning väljaõpet neile, kellel on soov personalitöö valdkonnas tegutsema hakata või kes seda teevad teiste tööde kõrvalt. Eestis on palju mikro- ja väikeettevõtteid, neis teeb üks inimene mitut asja korraga, kõiki neid tuleb teha hästi ja personalitööga seotud teadmised saab parimal kujul just PAREst.

PARE korraldatavad koolitused on koostatud PARE tegevuses aktiivselt kaasa löövate oma valdkonna praktikutest professionaalide poolt. Nii on meie koolitustel tasakaalus teooria ning praktilised elulised näited ja kogemuste vahetamine. Koolituste töörühma kuuluvad isikud panustavad valdkonna arengusse vabatahtlikult, siirast soovist ja missioonist oma karjääri jooksul kogutud teadmisi edasi anda. Kogenud praktikute kokku pandud programmid annavad maksimumi eriala inimestele nii teooria kui praktilise poole pealt.

Uus arenguprogramm algamas

Jaanuaris 2015 alustab uus grupp arenguprogrammiga neile, kes soovivad õppida personalitöö spetsialistiks – personalitöö baaskoolitus. Personalitöö baaskoolituse programm vastab nõudele, et personalitöö valdkonnas alustavale inimesele oleks see võimalikult kasulik teooria ja praktiliste näpunäidete osas. Koolitusele on oodatud alustavad personalitöötajad ja -spetsialistid nii avalikust kui ka erasektorist ning personalitööd tegevad teiste ametikohtade esindajad (raamatupidajad, sekretärid, juhiabid, büroojuhid jne).

2014/2015 hooaja uudiseks on see, et PARE-l on välja töötatud täiesti uus koolitussari – töötubade sari. See on ennekõike mõeldud personalijuhtidele ja personalitöö valdkonna spetsialistidele, et rääkida töös tihti ette tulevatel teemadel. Need on need

Konkurss soovib ühiskondlikul tasandil juhtida tähelepanu inimeste juhtimise olulisusele tulemuste saavutamisel, parandada juhtimiskvaliteeti ja koos sel­ lega Eesti tööelu kvaliteeti.

2014. aastal valiti parimaks juhiks Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur.

Ene Olle julgustab küsimusi esitama ning koolitstel osalema nii kogemustega personalijuhte kui ka neid, kes teevad seda teiste tööde kõrvalt.

KKKd, mida PARE liikmed on kõige enam tõstatanud. 11 erineva töötoa jooksul, mis kestavad 4–6 tundi, saab vastused küsimustele ja hulgaliselt ideid lahenduste loomiseks.

Töötubade vastu on olnud väga suur huvi, mõned grupid on juba täis, aga see teeb meile vaid rõõmu ning kindlasti tulevad populaarsemad teemad uuesti arutusele, seega võib oma huvist märku anda ka siis, kui teema on juba ära räägitud, räägime veel.

Konsultantide võrgustik

Mitte kõiki teemasid, millega personalitöötaja, -juht kokku puutuvad, ei pea minema kursustele õppima.

Paljusid teemasid ei olegi võimalik vajalikul tasemel avalikul koolitusel pakkuda. Selleks on PAREs olemas oma konsultantide võrgustik.

Alati saab töös ette tulnud küsimusega pöördu-

da PARE poole ja leitakse sobiv ekspert, kes on analoogse teemaga juba kokku puutunud ning saab oma kogemust ja mõtteid lahendustee otsingul jagada. Kuna meie võrgustik on lai, siis leiab soovija endale PARE vahendusel nii mentori kui coach’i, tuleb vaid PAREst küsida.

Organisatsioonisiseselt suurima kasu saavutamiseks võib kõiki PARE koolitusi tellida ka ettevõttesse. PAREs on võimekus kohandada koolitust just konkreetse organisatsiooni eripärast tulenevalt (sõltuvalt suurusest, tegevusvaldkonnast, organisatsiooni sees toimuvatest muudatustest jne). Oleme võimelised pakkuma tunduvalt enam, kui on meie kodulehel loetletud koolituste nimekirjas, nii et kui on koolitamist/arendamist vajav teema, võib igal juhul PAREst pakkumist küsida.

Algaval hooajal jätkub ka liikmete seas väga populaarne klubiline kokkusaamine. Klubid toimuvad Tallinnas, Pärnus, Tartus, Virumaal, Järvamaal ja Saaremaal. Klubide kavad ja teemad, nagu ka kogu muu põnev ja kasulik informatsioon, on saadaval PARE kodulehel, liikmetele aga veelgi põhjalikum info PareNetis.

10 võimalust, mida pakub Europassi keskkond hea CV koostamiseks Meie südameasjaks on toetada ja edendada inimeste juhtimise arendamist Eesti ettevõtetes ja organisatsioonides aastast 1992.

PARE Personalitöö Baaskoolituselt* teadmised ja oskused personalitööks!

UUS GRUPP alustab 28. jaanuaril Kuues moodulis anname ülevaate personalitööst, majanduskkekkonnast ja töösuhete õiguslikust taustast. Rohkete praktiliste näidetega räägime töölepingust, tööjõu planeerimisest, töö analüüsist, tööde ja töötajate hindamisest, värbamisest, töötajate arendamisest (arenguvestlused, koolitused), motiveerimisest, tasustamisest ning muudest personalitöös olulistest teemadest.

PARE Töötubade Sarjast vastused korduma kippuvatele küsimustele!

08.01 22. 01 27. 01 12. 02 26. 02 26. 03 23. 04 07. 05 21. 05 11. 06

Kuidas kujundada tugev tööandja bränd? (Kersti Vannas) Kuidas luua toimiv sisekommunikatsiooni süsteem? (Kadri Tonka) Kuidas coaching ja mentorlus organisatsiooni eduks tööle panna? (Ivar Lukk) Kuidas talendisõjast võitjana väljuda? (Gustaf Geterud) Kuidas maatriksorganisatsioonis ellu jääda? (Maria Kütt) Kuidas jõuda värbamisel erinevate generatsioonideni? (Marge Roosi) Kuidas luua organisatsioonikultuur, mis tagab äri edu? (Arti Ots) Kuidas muudatused organisatsioonis tulemuslikult lõpuni viia? (Elari Tamm) Kuidas viia läbi mõjusaid ja tähenduslikke töötajaskonna uuringuid? (Kadi Tamkõrv) Kuidas arendada juhtimiskultuuri soovitud suunas? (Lia Ratnik)

CVd koostama hakates tekib palju küsimusi nii selle sisu kui ka välimuse kohta. Kui sa just ei ole CVsid väga tihti kirjutanud, vaata, milliseid võimalusi pakub Europass. See on tööriist, mis annab CV koostamise käigus piisavalt näpunäiteid, häid ja selgeid kujunduslahendusi ning lihtsa viisi koostada CVd osade kaupa. Nii kulutad vähem aega ja energiat CV koostamise tehnilistele külgedele ning saad keskenduda oma oskuste ja kompetentside esiletoomisele.

Europassi kümme võimalust, mis teevad CV koostamise lihtsaks: 1. Saad luua detailse CV ning vajadusel seda kergesti muuta.

2. Europassi CVs saad selgelt välja tuua oma hariduse ja töökogemuse. Nende järjekorda saad lihtsalt ümber tõsta.

3. Sinu eest on ära tehtud kasutajale mugav, selge ja ühtlane liigendus. Sina saad keskenduda CV sisule, vormistamise teeb keskkond ise ära.

4. Oma keeleoskust on võimalik ise paremini hinnata kuueastmelisel skaalal.

5. Europassi CV-le saad lisada manustena tunnistusi ja diplomeid, mis tõendavad sinu oskusi.

6. Salvesta oma CV kindlasse kohta, et see uuesti üles laadida, kui soovid seda täiendada.

7. Kui kasutad alati sama arvutit, märgi ära, et soovid talletada andmeid brauseris. Nii on iga kord Europassi keskkonna avamisel eelmine kord sisestatud andmed näha.

8. Kõiki lahtreid täitma ei pea – vali ja täida just need, mis on sulle olulised. Täitmata lahtrid lõppdokumenti ei ilmu.

9. CV koostamist lihtsustavad juhised ja näidised.

10. Impordi oma LinkedIn CV Europassi ja saad mõne liigutusega ka ingliskeelse CV. CVd läheb igaühel ikka ja jälle vaja – tööle kandideerimiseks, uutes projektides osalemiseks ning karjääri planeerimiseks ja arengu analüüsimiseks. Hoia oma CV alati värskena ja vajadusel kohenda seda just konkreetse kandideerimise jaoks.

Europassi Eesti kodulehelt leiad veel nõuandeid oma oskuste parimaks näitamiseks. CVd saad samuti kohe koostama hakata: www.europassikeskus.ee

Küsi koolituse pakkumist oma oragnisatsioonile pare@pare.ee Vaata lähemalt ja registreeru juba täna www.pare.ee/koolitused *PARE on ka Eesti Töötukassa kooltuspartner

PAREga PAREmaks!

4

Koolitusleht 20. november 2014

Projekti on rahaliselt toetanud Euroopa Komisjon.

Publikatsiooni sisu peegeldab autori seisukohti ja Euroopa Komisjon ei vastuta selles sisalduva informatsiooni kasutamise eest.

2014 aasta parima maamajandusõpilase preemia läks Järvamaale

Tallinna Tehnikaülikooli inseneride ja Portugali koostööpartnerite juhitud projekti tulemusena valmib uus e-õppekeskkond, mis võimaldab Magabotrobotite kaugprogrammeerimist üle interneti.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt välja antava parima maamajanduseriala õpilase preemia sai Pille-Riin Reinaus Järvamaa Kutsehariduskeskusest.

Pille-Riin sooritas ettevõttepraktika põllumajandusettevõttes Kehtna Mõis OÜ, teostades erinevaid põllumajandustöid, mis enamasti olid seotud taimekasvatuse ja traktoritega. Ettevõtte agronoomi sõnul, kes oli tema praktikajuhendaja, sai Pille-Riin kõikide töödega väga hästi hakkama, ta on kohusetundlik, usaldusväärne, aktiivne ning talle sai usaldada ka kõige kallimaid ja suuremaid masinaid.

Pille-Riin Reinaus on osalenud ja saanud häid tulemusi “Noortalunik” võistlustel. Samuti on ta edukalt võistelnud rakendispordis.

2013.aastal tunnustas Eesti Ratsaspordi Liit teda aasta parima rakendisportlase ja parima üheponirakendi kutsari tiitliga.

Projekti toetab Leonardo da Vinci elukestva õppe programm. USORA on suuresti jätkuprojekt sama programmi raames lõppenud projektidele Virtual LAB ja NETLAB. Neist viimase tulemusena on valminud raamat “Õpisituatsioonid mehhatroonikas ja robootikas”.

USORA projekt on keskendunud uue robootika e-õppekeskkonna loomisele ja Portugalis välja töötatud robotplatvormi Magabot integreerimisele sellesse.

Väljatöötatud õppekeskkonda hakkavad katsetama kutseõppeasutused Portugalis, Saksamaal ja Eestis.

Projekti on kaasatud üks uurimisasutus ja kutseõppeasutus Portugalist, Saksamaalt ja Eestist. Uurimisasutused tegelevad innovaatiliste lahenduste väljatöötamisega robotite, kaug- ja virtuaallaborite valdkonnas ning robootika õpetamise metoodika ja õpisituatsioonide väljatöötamisega. Kutseõppeasutustes katsetatakse projekti töö tulemusi ning antakse tagasisidet.

Projekti juhib koostööpartner Portugalist IST-ID, kes tegeleb ka uute robotplatvormide väljatöötamisega.

Koostööpartner ITT Group Eestist arendab robootika õpetamise metoodikat, töötab välja ja arendab Robootika Kodulaboreid ja e-õppekeskkonda, mida kasutatakse robootika õpetamisel.

Koostööpartner Saksamaalt it:matters tegeleb robootika virtuaallaborite väljatöötamisega.

Kolme kutseõppeasutuse ülesanne projektis on uue e-õpikeskkonna kasutamine robootika õpetamiseks ja projekti piloteerimine.

Portugali kutseõppeasutust esindab INETE, Saksamaalt HBO ja Eesti kutseõppeasutust esindab Võrumaa Kutsehariduskeskus.

Projekti meeskonda kuuluvad IT õppetoolist Lembit Pähnapuu, Indrek Saar, Jaan Štein ja Airi Pilt. Lembit Pähnapuu sõnutsi kasvab projekti ellu viimisel robotite programmeerimise õpetamise tase märgatavalt. Magabot-robotite rakendamine annab uue kvaliteedi senisele robootika õpetamisele.

Kutseõpe (põhihariduse baasil): arborist – dokumentide vastuvõtt kuni 28. nov 2014 (õppetöö algus 8. dets 2014) Kutseõpe (põhihariduse nõudeta): metsakasvatus – dokumentide vastuvõtt kuni 2. jaan 2015 (õppetöö algus 12. jaan 2015) nooremaednik – dokumentide vastuvõtt kuni 2. jaan 2015 (õppetöö algus 7. jaan 2015) Dokumentide vastuvõtt: Pärnu, Niidupargi 8/12, A120, kell 10–14 Lisainformatsioon: 442 7883 või leili.ruul@hariduskeskus.ee

KUTSE HEAST KOOLIST!

Võrumaa Kutseharidus­ keskus osaleb põnevas robootikaprogrammis

Toimetaja Anne-Mari Alver Projektijuht Maie Viilup, tel 661 3339 maie.viilup@lehed.ee

Keeletoimetaja Katrin Hallas Kujundaja Tuuli Prees Väljaandja AS Eesti Ajalehed

Põllumajandusuuringute Keskus korraldab: 25. novembril kell 9.30–15.40 sakus teaduse 4/6 Koolitus-teabePäeva

„Mahepõllumajandus ja teadus 2014” 09.30–10.00 registreerimine ja hommikukohv 10.00–10.10 Avamine 10.10–10.40 Mahepõllumajanduslik tootmine eestis 2014. aastal. Virve Järvsoo, PmA 10.40–11.15 MaK 2007–2013 mahetoetuse hindamistulemused.

Karli sepp, PmK 11.15–11.40 Mahepõllumajanduse arengukava. Eve Ader, Pm 11.40–12.00 Kohvipaus 12.00–12.40 Mahetoiduturu arengust meil ja mujal. merit mikk, mahepõllumajanduse sihtasutus 12.40–13.20 Põllumajanduse keskkonnamõjude terviklik hindamine läbi olelusringi. sirli Pehme, EmÜ 13.20–14.00 lõuna 14.00–14.50 Külvikorra- ja maheväetiste katse tulemustest Kuusikul. Karli sepp, PmK 14.50–15.25 Kartuli väetamisest maheväetistega. marje särekanno, PmK 15.25–15.40 Arutelu ettekannete kohta EElrEgistrEEriminE kuni 24. novembrini telefonidel 672 9130, 672 9144 või e-postil karli.sepp@pmk.agri.ee. mahepõllumajandustootjad saavad tunnistuse kohustusliku täiendkoolituse (6 tundi) kohta.

pmk.agri.ee

www.hariduskeskus.ee

REKLAAMTEKST

Tööelu algab juba kutsekoolis Viimase kuue aasta jooksul on Eesti kutseharidus teinud läbi suure muutuse – uuenenud on erialade riiklikud õppekavad, mis tähendab õppija jaoks hulga süsteemsemat ja praktilisemat õpet ning tööandjate jaoks parema ettevalmistusega spetsialistide värbamise võimalust.

Kehtna majandus- ja tehnoloogiakooli õpetaja ning majutus- ja toitlustusvaldkonna juht Anne Kersna vedas riiklikul tasemel koka õppekava töörühma ning osales ka toitlustusteeninduse ja majutusteeninduse õppekavade väljatöötamises. Kogu protsess toimus programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008– 2013” raames.

Teooriat rakendatakse enam praktikasse Konkreetne töö uue kokaõppekava väljatöötamise kallal käis 2009. aastal. Oma sõna said lisaks töörühma kuulunud spetsialistidele sekka öelda nii koolide esindajad kui ka tööandjad. „Meie töörühma sattus näiteks tööandjatest Indrek Kivisalu (kokk ja Foodstudio Tallinn OÜ üks omanikke – toim.), kes oli töömaailma poole pealt väga kasulik arvamusliider,” tõi Kersna näite.

Aastase aktiivse töö tulemusena sündiski uus õppekava, mis pakub varasemast hulga laiemaid erialaseid teadmisi ja praktilisi oskuseid. Sisuliselt tähendab see vanades õppekavades olnud paljude väiksemate teemade moodulitesse jagamist ning nende teoreetiliste teadmiste praktikasse rakendamise õpetamist. „Sellest ei ole kasu, kui me teoreetiliselt räägime näiteks isiklikest või toiduvalmistamise hügieeninõuetest. Kui õppija neid teadmisi ellu ei rakenda, on see tunnis mõttetult raisatud aeg,” arvas Kersna.

Kehtna majandus- ja tehnoloogiakoolis tegutsevasse õpperestorani Neljapäev saavad õppurid minna oma teadmisi praktiseerima pärast seda, kui on selgeks tehtud olulised aspektid muudes tundides. „Mina kui menüü koostamise õpetaja panen koos õpilastega paika teemad ja menüü. Siis liiguvad õpilased edasi kalkulatsioonitundidesse, kus kalkuleeritakse selles menüüs olevate toitude kogused ja hinnad. Sealt edasi tehnoloogiatundidesse, kus sõnastatakse tehnoloogiliselt toitude valmistamise viis, siis toorainetundidesse, kus õpitakse tooraineid tundma ning mõistma, kuidas üks või teine tooraine mõjutab menüüd toiteväärtuslikult. Edasi koostatakse toiduaineõpetuses tellimuslehed ja liigutakse järgmisse etappi, milleks on töökorraldus,” selgitas Kersna.

Koolis kogetakse tööelu situatsioone Kui kõik need etapid on läbitud, minnakse õpperestorani praktilist tööd tegema, kus igaüks saab endale ka kindla rolli – üks õpilane on peakokk, kes valmistab pearoogasid ja suppe; teine külmköögikokk, kes valmistab eelroogasid ja magustoite jne.

Alles pärast neid protsesse on mõistlik asuda majandusliku analüüsi õpetamise juurde ehk teha selgeks, palju läks toorainet, palju kulus vett, elektrit, millised olid töötajate tunnitasud jm. „Sisuliselt elavad õpilased tööelu juba koolis, tehes läbi reaalseid töösituatsioone,” toonitas Kersna.

Programmi raames toimus ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) erialade õppekavade loomine. „IKT valdkond areneb kiiresti, töömaailma vajadused ja ootused on muutunud. Vanad õppekavad andsid ülevaate IKT valdkonnast, kuid süvitsi kompetentside arendamist ei toimunud,” sõnas protsessi juures olnud Tartu kutsehariduskeskuse IKT osakonna juhataja Signe Vedler.

Nii ongi uutes õppekavades pööratud tähelepanu õpetatavate teemade vahel seoste loomisele ning õpilase ettevõtlikkuse arendamisele. „IKT valdkond aitab ellu viia eri valdkondade äriloogikaid. Seega ei tohiks õppekava keskenduda kitsalt tänaste lahenduste tundmaõppimisele, vaid andma õppijale suurema pildi mõistmaks ühiskonna, sealhulgas valdkonna tulevikutrende ning IT-spetsialisti toetavat rolli eri valdkondades,” selgitas Vedler.

Lõhe nõudluse ja pakkumise vahel väheneb Õppekavade uuenduskuuri suurimaks plussiks on see, et lõhe tööturu vajaduste ja kutseõppe läbinute kompetentside vahel on vähenenud. Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi kutsepedagoogika lektori Sirje Rekkori sõnul olid vanade õppekavade juures olulised peamiselt läbitavad teemad ja see, kas õpe oli näiteks põhi- või keskharidusejärgne. „Vähe tähelepanu pöörati sellele, mida õppekava läbinu tegelikult teadis ja oskas, milliseid hoiakuid omas ning kuidas õpitut tööolukorras rakendada suutis.” Uued õppekavad aitavad seda muuta ja õpilasi paremini tööeluks ette valmistada. „Tööandjad ütlevad, et kui õpilased koolist tulevad, on nad toorikud. Ühesõnaga aitavad uued õppekavad anda välja n-ö paremaid ja viimistletud toorikuid,” sõnas Kersna. Lisaks on Vedleri sõnul plussiks see, et erialaspetsialistidest õpetajad toovad kooli reaalseid ülesandeid. See aitab kaasa seoste loomisele töömaailma ja koolis õpitu vahel. „Väga tähtis on nende kui potentsiaal-

−

Möödunud kuue aasta jooksul vältas Sihtasutus Innove kutsehariduse agentuuri õppekavakeskuse eestvedamisel programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013”.

−

Programmi peamine eesmärk oli kutseõppe sisu ajakohastamine, et see toetaks isiksuse arengut ning vastaks ühiskonna, majanduse ja tööturu vajadustele.

−

Programmi käigus toimus riiklike õppekavade uuendamine lähtuvalt uuenenud seadustest ja kutsestandarditest ning õppekavade rakendumist toetavate õppematerjalide väljatöötamine. Samuti pakuti kutseõppeasutuste õpetajatele täienduskoolitusi muudatustega toimetulekuks.

−

Programmi tulemusel on uuenenud kutseõppe 20 riiklikku õppekava, nende hulgas arvuti-, majutamise ja toitlustamise, iluteeninduse, trükitehnoloogia, põllumajanduse, metsanduse erialade riiklikud õppekavad. Mitmetel erialadel uusi õppekavu juba rakendatakse, ülejäänute puhul toimub üleminek lähiaastatel.

−

Loodud on üle 51 ajakohase õppematerjali, osa materjale kasutavad õppetöös ka üldharidus- ja kõrgkoolid.

−

Kutseõppeasutuste juhtidele, kutseõpetajatele, praktikajuhendajatele ja õppekavanõustajatele on tehtud 452 koolitust, lisaks on toimunud 261 erialast võrgustikuseminari, kuhu on kaasatud ka tööandjaid.

−

Praegu on uuendamisel 620 kooli õppekava.

llasoo Tekst: Signe Siännimägi M do ar M Foto: sete tööandjate vahetu suhtlemine ja selgitamine, milliseid töötajaid nad ootavad,” tõi Vedler välja plusse nii tööandjate kui ka koolide jaoks.

Millised on suurimad muutused ja võit õppekavade uuendamisega seoses õppijate jaoks?

Mida võidavad sellest tööandjad ja tööturg?

Sirje Rekkor, Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudi kutsepedagoogika lektor Õppijate jaoks saab uuenenud õppekavade järgi õppides õpiväljundite kaudu selgeks, milliste oskusteni peavad nad välja jõudma. Õpe on struktureeritud loogiliste tervikute ehk moodulitena. Õppijatel on ka võimalik enamiku erialade puhul taotleda kutset (kutsetunnistus näitab omandatud kompetentse, mis on kirjeldatud vastavas kutsestandardis – toim.) õppe läbimise järel või siis mõne eriala puhul lõpetada kool ühildatud eksamiga (lõpueksam on ühildatud kutseeksamiga – toim.).

Kutsekoolid aastal 2008 ja praegu on ikka päris erinevad ja paljude kutsekoolide õppebaas on valdkonna ettevõtete võimalustest pika sammuga ees. Niisiis õpivad praegused õppijad igati ajakohastes koolides igati ajakohaste õppekavade järgi ja õppevara abil, kasutades moodsaid õppevahendeid ja seadmeid.

Kõik kirjapandu peaks võimaldama väita, et õppinud ja kutsetunnistusega töötaja vastab tööturule suunduses tööandjate vajadustele kindlasti suuremal määral kui enne programmi elluviimist.

Koolitusleht 20. november 2014

5

foto erakogu

koos tehti koolimaja ette viikingitoolid, et kool veel mõnusam oleks.

Käsitöö ja ajaloo põnev kooslus

Väikekooli kiituseks

Harmi kool asub hubases mõisahoones keset kaunist parki ning on ilusasti korda tehtud.

Toomasel jagub oma töökohale ohtralt kiidusõnu: “Harmi kool on terve ja inimsõbralik. Minu jaoks on seal õpetamine puhkus ja ma loodan, et ka seal õppimine teeb lastele rõõmu. Meie koolis ei ole vägivalda ega lahenduseta pingeid. Koolis on umbes kolmkümmend last ning vahetundides mängivad nad kõik koos. Ma olen töötanud gümnaasiumi keemiaõpetajana ka suuremas koolis, aga väikekoolis töötades olen ma õnnelikum. Tegelikult ei saa ma aru, miks paljud lapsevanemad suuremaid koole eelistavad, väikeses on ju lastel parem: õpetaja saab märgata nii andekaid kui ka õpiraskutega lapsi.

Kui laps on liiga aktiivne, on väikekool meeldivalt rahustav, ja kui laps on liiga häbelik, leiab ta siin toetust,” selgitab pedagoog.

Maal on mõnus ja vaikne.

Enamasti minnakse aga sügisel linna tagasi. Kuid kes maale või metsa pidama jääb, leiab huvitavat ja rõõmustavat aasta läbi.

Ü

ks niisugune jääja on keemikuharidusega Toomas Mägi (50), kes töötab Harjumaal väikeses Harmi koolis ajaloo- ja tööõpetuse õpetajana ning on loonud väärt keskkonna nii oma perele kui ka õpilastele.

Muinasajalooga kodukant

Kose vallas asuv Harmi küla ning sealne ümbrus on ajalooliselt põnevad alad, kust on tulnud välja huvitavaid muinasleide. Sealt on ajast aega läbi viinud Põhja-Eestit ja Lõuna-Eestit ühendav tee, veelgi varem aga olid oluliseks kauba- ja reisiteeks veeteed. “Muinasajal olidki jõed olulisemad kui rajad, sest meie mõistes teid toona polnudki,” räägib Toomas Mägi.

Harmi kandis on olnud mitu ehte- ja mündileidu, enamik neist just jõe lähedalt. Viimane suurem leid oli alles sel aastal Kõue mõisa maadelt. “Muinasaja mõistes oli siin rikas piirkond,” selgitab Toomas.

Ehkki Toomas Mägi on ülikoolihariduselt keemik, on elukool andnud talle suure ajalookogemuse – nimelt töötas ta kakskümmend aastat Ajaloo Instituudis muinastehnoloogia laboratooriumis.

Maale kolides leidis ta meelepärase töö idülliliselt mõnusas Harmi mõisas, kus toona tegutses põhikool. Praegu, tõsi küll, on kool ainult kuue­

Küünalde ja päikesega

Toomas Mägi sõnul saab väikeses koolis õpilastele rohkemgi pakkuda kui suures.

klassiline, kuid siiski väga sümpaatne tarkuse taganõudmise paik.

Toomas Mägi kinnitab, et talle meeldib valitud kodukoht väga. “Linnatornid siia ei paista, ometi pole raske vajadusel linna sõita. On rahulik ja vaikne ning kui koduteel tuleb vastu auto, on selle roolis tõenäoliselt tuttav inimene.”

Käsipidi ajaloos sees

Toomas Mägi õpetab ajalugu viiendale ja kuuendale klassile. Tegu on liitklassiga ning õpetaja ülesanne on anda parimad teadmised kõigile. Õpetamise kohta on Toomas Mägil kindlad vaated: “Loomulikult võtame me programmi läbi. Aga sellega me ei piirdu. Kui viienda klassi laps ei suuda peast nimetada kõiki vanas Egiptuses ja Indias olnud jumalaid, pole see väga suur mure. Aga kui ta ei teaks oma kodukandi eripärast ajalugu, oleks tõeliselt kurb.”

Kuna Toomas Mägi annab ka poiste tööõpetust, käib ajalooga tutvumine tihti sõna otseses mõttes kä-

2015/2016 ÕPPEAASTAL VÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE:

3 a.

VASTUVÕTT ALANUD !!! ÕPPETÖÖ ALGUS VEEBRUAR 2015

* Robotitehnik (jätkuõpe) Juuksur * Müüja * Sõidukikere- ja värvitööde meister (jätkuõpe)

1 a.

1,5 a.

2 a.

1 a.

ÕPPETÖÖ ALGUS SEPTEMBER 2015 Põhikooli baasil

Mehhatroonik Sõiduautotehnik Automaatik Metallitöötleja CNC pinkidel töötaja Keevitaja Müüja rõivaalal Sisekujundaja assistent Rätsep - stilist

3,5 a.

3 a.

3,5 a.

3 a.

3 a.

3 a.

3,5 a.

3 a.

Mehhatroonik * Külmamehaanik Sõiduautotehnik * Arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide seadistaja * APJ lehtmetalli töötlemispinkidel töötaja (jätkuõpe) Keevitaja * Meisterjuuksur (jätkuõpe) Rätsep - stilist ** Meeste - rätsep (jätkuõpe) ** Sisustustekstiilide õmbleja Automaaler Autokeretehnik * Autodiagnostik * Müüja rõivaalal

2,5 a.

2 a.

2 a.

Keskkooli baasil

2 a.

1 a.

1 a.

0,5 a.

2 a.

9 kuud 0,5 a 1,5 a.

1,5 a.

1,5 a.

2,0 a.

* kaugõpe ** õhtuneõpe

Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus

TASEMEL KUTSEHARIDUS 6

Koolitusleht 20. november 2014

sipidi. Sest tööõpetuseski võetakse programm läbi ja lisatakse sellele omalt poolt palju väärtuslikku – näiteks on Toomase tundides tehtud tuhande aasta taguse ideega kontuisud ja viikingiteajast inspireeritud pronksehteid.

Siinkirjutajale olid kontuisud täiesti tundmatu teema ning Toomas jagas lahkelt selgitusi. ­Kontuisud tehakse põdra sääreluudest, neisse puuritakse augud, august pannakse läbi köiejupp ning sellega saab uisud saabaste külge siduda. Tulemuseks on uiskude ja minisuuskade vahepealse funktsiooniga sõiduriistad.

Pronksehete tegemine käib samuti viikingiteaegsel viisil: esmalt mesilasvahast mudel, siis savivorm.

Lõppfaasi, pronksi valamise aitab teha õpetaja.

Harmi kool pole soopõhiste tundide osas liiga range: kui mõni tütarlaps tahab traditsioonilise naiste käsitöö asemel hoopis Toomase tundides uiske ja ehteid meisterdada, saab ta seda teha.

Käsitöö pole vaid enda ja vanemate rõõmuks –

Suurema osa oma elust on Toomas elanud Tallinnas.

Aastal 2006 kolis ta oma sõnul metsa elama – ja jäigi sinna. “On lausa hämmastav, kui vähe inimene tegelikult vajab,” arutleb Toomas oma valikuid kaaludes. Nii näiteks ei vajanud Toomas kaheksa aastat kodust elektritki. Sooja annab puuküte, valgust küünlad. Kuni möödunud suveni elas ta koos elukaaslasega küünalde valgel ning alles sel suvel paigaldas päikesepaneelid. Nüüd põleb lugemislamp päikesevalgusest ning kodus saab mobiili laadida. Suvel töötab külmkapp, kui aga päike teeb lühemaid kaari, püsib toit värskena ka sahvris.

Unarule ei jää ka ettevõtlik meel. Toomas Mägi armastus muinasaja vastu on leidnud veel ühe praktilise rakenduse – tal on oma mikroettevõte, mis tegeleb muinasajast inspireeritud ehete tootmisega ning korraldab Kiruvere muinaslaagreid. Need toovad Eestisse muinasajaloo huvilisi üle terve Euroopa.

Jääb tunnistada, et maaelu on põnev ja varjundirikas nagu sügisesed ilmadki. Kes tahab, leiab meelepärast tegevust igas valdkonnas.

Anne-Mari Alver

Kuidas hobune teenima panna foto kati saara vatmann

Pokumaa emandad Airi Hallik-Konnula ja Merle Tom­ bak korraldasid Kanepi taga ürgmetsas hobutöö nädala ja seda kulmineerinud seminari üsna praktilistel kaalutlustel.

Anu ja Triin Taul laulavad hobusele mustlasromansse.

Kati Saara Vatmann

P

okumaa juurde kuulub 30 hektarit metsa, mida oleks patt hooldada traktoritega müristades ja alusmetsa lammutades. Sellepärast otsustati põhjalikumalt vaadata ja kuulata, mida kujutab endast tegelik hobusega töötamine ning kui mõttekas oleks Pokumaale oma hobused-teenijad soetada.

Teenivate hobuste fenomen

Meil on Eestis praegu teatavasti hobuste traditsiooniline töö ja teenimine esitletud üksikute ilusate museoloogiliste mudelitena, nagu Kurgjal, või näidatud künnipäevade ja metsaveo kui näidisüritusena, mitte igapäevase tegelikkusena.

Tegelikkus on selline, et meie ilusal isamaal on üksikud osavad, kes töötavad päevast päeva hobustega. Tööriistade järel vedamise mõttes. Samas on töö ja teenimine ju ka ratsutav ja lapsi kasvatav või hipoteraapiline ja läbipõlemise ennetamise hobune ning lemmikloomana oma pererahvast laadiv-väes- lasi otsuseid juhul, kui iga ala esindajate ees seisab tav või järglasi andev loom. üks üheselt mõistetav juht, keda selle ala esindajad Seminaril teeniva hobuse fenomeni analüüsinud toetavad ning kelle sõnum on tõesti esinduslik. Praeminister Ivari Padar, hobumatroon Maie Kukk, vete- gusel hetkel puudub see juhttäkk või -mära, kes horinaariakorüfee Tiit Siiboja, hobusega töötavad Kaja buinimeste hääle ministeeriumi tooks, sest hobuiniVäärsi ja Kaido Kama ning tegelikku hobutööd näi- meste konfliktid ja hukatuslik võimuvõitlus seltsidanud ja õpetanud Priit Kalev Parts, Vello Tamm ja de, alaseltside ja kontseptsioonide vahel pole kindImre Õim olid üksmeelel ideaalse eestimaise hobu- lasti see hääl, mis õiglaste otsusteni viiks. On väike maastiku väljanägemise asjus. Kuidas seda saavuta- lohutus, et samavõrd konfliktne ja segaseid signaada, pole paraku üheselt selge – kui oleks, siis ju oleks le saatev on ka seakasvatajate seltskond.” ka saavutatud.

Ideaal on Ivari, Maie ja Tiidu – ja eks kõigi teistegi Traktoriga hobusele söök ette hobuinimeste unelmais selline, et enam kui 12 000-le Poliitik-põldur Kaido Kama väitis, et ka väiketalkasvanud hobuste hulk Maarjamaal pole mitte toe- lides hobuseid lemmikloomadena pidavad hobutuste saamiseks paljundatud mustangite mass, vaid inimesed peaksid välja astuma hobust teenindategutsevad hobused. Kui need kaunid ja arukad loo- va traktori nõiaringist. Praegu küsib näiteks väikemad on väärindatud, siis saab nende kui töötavate- talli pidaja kas otsetoetust või investeerib oma erioskavate olendite eest ka õiglast alatööga teenitud raha traktohinda küsida. Arutu mass, milleri ostmisse selleks, et hobustega keegi midagi mõistlikku ette “Kui hobused on väärt, le kui lemmikloomadele heinaei võta, ajab ka õpetatud ja töö- tõuseb hinda ka hobuserulle veeretada, sõnnikut vedale rakendatud isamaiste hobus- kasvatajate haridus.” da ja lund lükata. Ning hobute hinnad alla ning garanteerised naeravad. Selle asemel, et Tiit Siiboja tult “töökorras” ratsusid tuuak- olla mõistlikul moel ette rakense pigem võõrsilt. datud ja ise need tööd ära teha.

Järelikult tuleb toetussüsKuid hobihobundaja sageli ei teem ümber korraldada analoogselt pindalatoetus- oska hobust ette panna ja riistu ka pole. tega. Nii nagu tulevast aastast ei toetata enam heiJust seetõttu ongi Pokumaa hobutöönädala laadna purustajaid, vaid neid, kes reaalse heina ja silo rul- sed ettevõtmised eriti tänuväärsed, et veel on alles livad, ei peaks toetama ka neid, kes lasevad karjata- vana kooli inimesed, kes oskavad kasutada hobust mis- ja ohustatud tõugu loomade kasvatamise toetu- kui töölooma. Nad teavad, kuidas tööriistu valmisse eest käsitsemata hobuste massil vohada, ent tege- tada ja kasutada. Ning Viljandi kultuuriakadeemias likke tööloomi mis tahes funktsioonis ei paku. õpetatakse teiste vanade oskuste seas ka traditsioonilist hobusega töötamise kultuuri.

Hobuste väärindamine toetuse alla Juuru hobumees Vello Tamm, kelle üks suuriTiit Siiboja sõnastab lihtsa tõe: “Toetust ei peaks maid unistusi äsja täitus – ta vedas oma raskeveomaksma selle eest, et inimene vaevub hommikul hobuse Hämarikuga laulupeo dirigente –, julgustas voodist tõusma ja püksid jalga ajama ning teatab, samas hobust ja mootorit leidlikult ühendama. Ta et tal on nii raske. Toetamist on väärt hobuste vää- näitas seminaril videoid sellest, kuidas koos hoburindamine. Ja kui väärindamine on väärt, siis lä- sega, tema seljas turnides kopliposte maasse lööb, heb taas au sisse ka Säreveres Järvamaa kutsehari- ning tööriistadest, mida Hämarik küll vapralt veab, duskeskuses õpetatav hobusekasvatuse eriala. Olid ent millele on lisatud ka mootor. Ja leidur-töömees ajad, mil sinna oli tohutu tung. Nüüd satuvad seda on lahkesti nõus näitama-õpetama, kuidas hobuse ala õppima need, kes näiteks kokanduse erialale ei ja mootori ühendjõul lumeajamise, niitmise, sõnnimahtunud. Seega ei tule sealt ka selliseid hobuha- kuveo ja metsateo riistu meisterdada. Tal enesel on ritlasi, keda tallidel-kasvandustel oleks tore prakti- Raplamaal maastikuhoolduse firma, mille töödest kale võtta ja tööle palgata.” suure osa teeb ta just hobusega.

Ivari Padar selgitab seaduste loomist: “AmetniSelleks, et tööhobune aegsasti tööde ja mootorikud jagavad toetusi ja teevad seadusi pädevalt siis, tega kaasneva lärmi ja kaosega kohaneks, käib Häkui nad on pädevad. Esiteks saame pädevaid amet- mariku pooleaastane varss Vürst Lurich ema kõrval nikke niimoodi, et Kaido Kama ning härra ja proua rakendis ja õpib. Nagu ka Viljandi kultuurikolledži Konnula näiteks saadavad oma koolitatud lapsed vanade oskuste õppejõu, talumees Priit Kalev Partsu mulle tööle, palun.

Eesti kuulekaimaks hobuseks nimetatud mära kõrJa teiseks saavad asjalikud ametnikud teha õig- val õpib ametit mõnekuune varsake Aare.

Hobune kui teraapialoom

Priit Kalev Parts võttis hobuse peresse esmalt hipoteraapia pärast – tema viiest lapsest üks on erivajadustega ning sõbrad-spetsid soovitasid hobuse appi kutsuda.

Andekas ja koostööaldis eesti tõugu mära kujunes ühtlasi talus suurepäraseks tööhobuseks. Poku-

Tallinna Polütehnikum

maa hobutöönädalal oli ta näitlik õpetaja, kuidas hobune teenima panna. Ning õigupoolest pakkus Parts oma hobuse ja lastega seminarijärgse kontserdi eel ja ajal liigutavaimaid vaatepilte. Et hobune tamburiine-kitarre ei kardaks, esitasid Anu ja Triinu Taul talle Pokukoja ees personaalseid mustlasmeloodiaid ning hobusele laulvad neiud oli üks meeltülendav ja südantliigutav hetk.

Sellised hetked sisendavad emotsionaalset usku, et ehk on meie hobusekasvatajad siiski suutelised jõudma koosmeele juurde. Koosmeel viib ministrini hobuinimeste ühtse hääle, mis aitab teha õiglasi seadusi ning jagada toetusi väärindatud hobuse, mitte lihamassi paljundamise eest.

Hobuste väärindamine tõuseb koos õiglaste hindadega taas ausse ning Särevere kasvandikud on suutelised nii mustangeid drillima kui tulevikus uusi hobuinimesi õpetama-kasvatama – ning asjalikeks ametnikeks minema.

Siis on lihtsam teha ka ühiskondlikku selgitustööd, et keskkonda ja inimkooslust teenivate hobustega tegelevad inimesed on pühendunud entusiastid, kes annavad hobustele kogu oma elu – mitte kadestamisväärsed rikkurid. Tänu hobuinimestele, kes päevast päeva iga ilmaga hobuseid teenivad, on lastel võimalik trennis käia, paljude inimeste erialatöö on hobuste kui väeloomade energiaga väestatud ning meie ilus Eestimaa üha üldisemalt selliste talude võrgustikuga kaetud, kus elavad ja töötavad enesestmõistetava osana nii ratsa kui ees toimivad hobused.

Maal ja hobusega elavad, loovad ja töötavad tänases Eestis eriti distsiplineeritud inimesed, kes on suutelised vedama viit vankrit ühe hobuse taga.

Tuleviku tehnikaharidus Tallinna Polütehnikumist

Pärnu mnt. 57, Tallinn tel. 610 3601 info@tptlive.ee

Soodne asukoht Tallinna kesklinnas Õpilaskodu võimalus Koostööprogrammid mitmete kõrgkoolidega

3 erialaosakonda ja ligi 20 põnevat eriala!

Võtame vastu õpilasi nii põhikooli kui ka keskkooli baasil.

Uued õppekavad, ka lühiõpe!

NB! Õppimine Tallinna Polütehnikumis on tasuta!

Vaata lähemalt: www.tptlive.ee

Koolitusleht 20. november 2014

7

Kõrgema sõjakooli lõpetajad juhivad riigi kõige olulisemat ressurssi foto Lauri Rikas

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgema sõjakooli kadetid saavad teadmised ja oskused, kuidas juhtida kodanike väge nii väljaõppes kui sõjas.

Õ

ppe mitmekesisusest, võitudest ja proovikividest räägib kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem.

Millised on ohvitseriõppe kõige olulisemad ained?

Millist haridust KVÜÕA pakub?

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõige tähtsamad ja peamised kursused on ohvitseri tasemekursused Tartus ja allohvitseri tasemekursused Võrus. Tartus asuvas kõrgemas sõjakoolis omandavad kadetid kolme aastaga rakendusliku kõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväes. Pärast mõnda aastat teenistust on maaväelastel võimalus õppeasutustes omandada magistrikraad.

Kuidas erineb kaitseväe ühendatud õppeasutustes pakutav juhtimisalane kõrgharidus teiste kõrgkoolide omast?

Teistes kõrgkoolides õpetatakse spetsialiste ja eksperte, kellel on oma tulevases töös võimalus juhtima hakata, ning juhte abstraktsetesse struktuuridesse. Firmas võib olla nii kolm, kolmkümmend kui ka kolmsada inimest, keda juhtida.

Meie õpetame eri tasandite juhtimist ning saame lähtuda üsna konkreetsetest struktuuridest, suurustest ja protsessidest, seega on lähenemine tunduvalt konkreetsem ja elulähedasem. Erinevalt teistest kõrg-

Sõjakooli õppurite elu on täis praktilisi harjutusi, seda nii koolis kui ka õppetöövälisel ajal. Neil tuleb kogu aeg võtta mingisugune liidri positsioon. Õppes on tihtipeale nii, et antakse ülesanne – ole valmis juhtima. Juhtimine – oma otsuse selgitamine teistele ja alluvate abil eesmärgi saavutamine – määratakse viimasel hetkel ühele kolmekümnest. See tekitab olukorra, kus inimene peab pidevalt oma otsust läbi mõtlema ja mingit juhtimisvõtet kavandama, sõltumata sellest, kas ta hakkab seda kasutama või ei.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Martin Herem.

koolidest asuvad kõik meie kooli lõpetajad tööle juhtivatele kohtadele. Õpe toimub eri tasanditel, sest ohvitser peab alati mõistma, mida ootavad temalt nii talle alluvad juhid kui need juhid, kelle alluvuses tema töötab. Selles osas on meie kooli õpe ehk komplekssem kui mujal.

Kui midagi teistest ainetest esile tõsta, siis ikkagi taktikaharjutused. Maastikul ja kaardil taktikaharjutusi tehes pannakse õppur olukorda, kus tal on mingi keskkond ja ülesanne ning ta peab tegema oma käigu. See on koht, kus ta peab võtma vastu otsuse, selle välja ütlema ja saama õppejõult vastuse. Selle õppe käigus sõelume välja need, kes ei pane otsustamispingele vastu. Oleme rahuaja õppes näinud, kuidas osa inimesi halva otsuse tulemusena nii-öelda ära hanguvad ja enam järgmist otsust vastu võtta ei julge.

Maastikul juhivad õppurid ka üksteist, kuid suur osa õppest toimub kaardil või arvutiekraanil kastikesi liigutades. Selliste harjutuste käigus tekib inimesel vastutus nende mängusõdurite eest, kellega nad opereerivad. Näha on, kuidas õppurid elavad rolli niivõrd sisse, et pärast harjutust inimesed värisevad. Nad on rahul või õnnetud, nagu oleks kõik toimunud päriselt.

Pärast selliseid harjutusi tekib kadettidel põhjalikke arutelusid, kes tegi õigesti, kes valesti.

Mida kadetid sõjakoolis veel õpivad?

Ülejäänud õppeainetega antakse kadettidele muu maailmatunnetus, olgu siis sõjatehnikaõpe või õpetamistehnika õpe, psühholoogia, sotsioloogia, õigus.

Seda maailmatunnetust peavad kadetid otsuste tegemisel kasutama. Olenemata sellest, et me keskendume kitsas sektoris ja ühiskondlikus mõttes kalgile sõjapidamisele, arvan mina, et meie üliõpilased ja lõpetajad võivad rahumeeli Tartu või Tallinna ülikooli lõpetanud inimestega kuskil seltskonnas istuda ja intellektuaalset vestlust pidada.

Lisaks õpetame me inimestega ümber käima. Meie juhtimispõhimõtted ei ole sellised, et käsk on täitmiseks ja kõik. Alluv peab ülema käsku enne mõistma ja siis täitma. See juhtimine, mida me õpetame, on väga palju seotud pedagoogika ja laia sotsiaalteaduste valdkonnaga – kuidas aru saada ühiskonnast, inimesest ja tema psühholoogiast, aga samas ka riigi ressurssidest ning mis see riik üleüldse on.

Millised on teenistusülesanded pärast sõjakooli lõpetamist?

Meie kooli lõpetajad hakkavad juhtima riigi kõige olulisemat ressurssi – kodanikke. Ka ministeeriumid juhivad teatud eluvaldkondasid, kuid meie kooli lõpetajad juhivad riigi kodanikke kõige äärmuslikumais tingimustes, otseselt riigi kaitsmises. Ressurss, mis mängu pannakse, on inimeste elud. Ühelgi teisel erialal seda ei ole.

Rahuajal me ei mängi, vaid valmistume sõjaks.

Kas see tuleb või mitte, on iseasi. Valmistumine sõjaks tundub hästi karm, aga hirm selle ees, mis meid ootamas on, tagab õppe kvaliteedi. Kui inimene hakkab lootma, et sõda ei tule, siis ta hakkab tegema mingeid järeleandmisi. Rahuajal on meie ohvitseride eesmärk valmistada kodanikke ette riigi kaitseks ohtlikus olukorras, ja selleks, et osa nendest läheksidki sirge seljaga surema selle nimel, et teised jääksid elama.

Kõrgemas sõjakoolis õpivad kadetid juhtima selliseid inimesi, kes ei taha, et neid juhitakse. Meie kadetid õpivad juhtima kodanike armeed, kellel on kohustus kaitseväeteenistus läbida. Minna ajateenistusse, õppekogunemisele ja sõtta – tavalisele inimesele on see loomupäraselt vastumeelne. Kunst on selliseid inimesi tööle panna ja mis viga on pärast seda juhtida inimesi, kes tahavad oma tööd teha.

Ave Eerma, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused

SA OLED SÜNDINUD JUHT?

NÜÜD TULEB AINULT ÕPPIDA. Kohtumiseni infomessil Teeviit 2014 Lisainfo: www.sojakool.ee www.facebook.com/s6jakool

8

Koolitusleht 20. november 2014