KOOLITUSLEHT (november 2013)

Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus

21. november 2013

Maastiku­ ehituse mitu nägu lk 2

Kandle loomi­seks on vaja head puitu ja leebet meelt lk 4–5

Meie loome tulevikku. roheline mõtteviis praktilised erialad kindel tulevik

Võrumaal asub heade meistrite kool lk 6

teaduspõhised lahendused sõbralik õpikeskkond kaasaegne ülikoolilinnak

Kohtume Teeviidal!

Sõjakooli lõpetajat ootab kindel töökoht lk 7

Krista Kõiv kinnitab, et maastikuehitust klassis istudes selgeks ei saa – kõik tööd on vaja oma kätega läbi teha.

sanduskooli maastikuehitamist õppima ja kuna ta pelgas üksi minna, läksin “julgustuseks” kaasa. Ja jäin – sest õpitav osutus just minu alaks.”

Maastikuehituse mitu nägu Noor maastikuehitaja Krista Kõiv (23) jõudis õige erialani pärast üsna pikka otsimist. “Nüüd aga tunnen, et olen tõepoolest oma eneseväljendusvõimaluse leidnud,” kinnitab ta.

K

rista Kõivu edulugu on ilus näide, et mitte alati ei tunta oma lemmik­ eriala ära juba kooliajal või vahetult pärast lõpueksameid. Paar vale sammu pole aga veel maailmalõpp ning õige ala leidmine toob endaga edu kaasa ka siis, kui vahepeal veidi vanemaks on saadud.

“Pärast põhikooli otsustasin kutseha-

2

Koolitusleht 21. november 2013

riduse kasuks ning läksin Tartu Kutsehariduskeskusesse maalriks õppima,” meenutab Krista Kõiv. “Tore eriala, aga mitte päris see, mis mulle sobiks.”

Edasi mõtles neiu keskhariduse omandada ning astus täiskasvanute gümnaasiumisse, ent ka see polnud päris see.

“Siis võtsin aja maha, et selgusele jõu-

da, mida ma õigupoolest tahan. Olin paar aastat kodune. Üht ma teadsin – mul on vaja end väljendada ning haridus ja töö peaksid seda soovi toetama. Aga mida õppida või kuhu ma tulevikus tööle tahan minna, seda ma siis veel ei teadnud. Lahendus saabus tänu nooremale õele – kui ta põhikooli lõpetas, tahtis ta minna Luua met-

litöö, Eestis aga katab parke ja aedu talvel paks lumekiht. Et maastikuehitajatel läbi aasta leib laual oleks, õpivad nad ka projekteerimist ja floristikat.

Viimane teeb Kristale eriti palju rõõÜhtaegu naiselik ja mehelik töö mu ning sellel alal on tal ka väga tugeMaastikuehitus on väga mitmekülgne eri- vad tulemused. ala, mis eeldab töötajalt ­mitmesuguseid Selle aasta kevadel toimunud kutsetugevusi. Ilu loomine ja kujundamine – meisterlikkuse võistlusel Noor Meister näiteks lillede valik ja istutamine – on saavutasid Krista ja tema õde Erika parijustkui klassikaliselt naiselik, ehitustööd mad tulemused. Krista rõhutab, et seda aga on justkui klassikaselt mehelikud et- vaatamata sellele, et konkurendid Räpina Aianduskoolist õpivad floristikat põhieritevõtmised.

Edukas maastikuehitaja peab eneses alana, nemad Luual aga maastikuehituse koondama need mõlemad. Krista Kõiv kin- kõrvalerialana.

“Tahtsime õega teha midagi teistmoodi, nitab, et temale on töö naiselikum pool, kunsti ja eneseväljendusega ­seonduv, vei- midagi hästi omanäolist – ja õnneks läks di hingelähedasem. “Aga ma ei pelga ka see meil ka korda,” särab Krista.

Lisaks sellele, et florisrasket tööd, kivide tassitikaga saab tegeleda aasta mist ega ehitamist. Olen läbi, annab see võimalused maatüdruk, lapsest saategutsemiseks nii mõne etti raske tööga harjunud, tevõtte ridades, oma firma lehmi kasvatanud ja pal- Floristika ja loomiseks kui ka lihtsalt jut muudki teinud ning projekteerimine eraisikuna oma töö pakjõudu mul on. Selles töös kumiseks. Lilleseadet, kauju teisiti ei saagi. Võib-ol- tagavad töö ka neid kimpe ja väärikaid pärla suures firmas tööta- talveperioodiks. gi vajatakse ju ikka. des saab loota, et mõni Pärgadega seondub mees tassib su eest kivid õdedel Kõivudel ka arvesära, aga enamasti tuleb tatav rahvusvaheline tunikkagi kõige vajalikuga nustus – Slovakkias peetud floristikavõistise hakkama saada.”

Ka masinate kasutamine ei ­valmista lusel saavutas Erika oma pärjaga teise, KrisKristale muret: “Olgu saag või murutrak- ta enda omaga aga neljanda koha.

“Mina olen enne võistlusi nii Eestis tor, ma saan hakkama. Koolis õpetati ning praktikal on kõik läbi tehtud. Kui vaja, ehi- kui ka Slovakkias kartnud ja muretsenud,” tan aiad ja terrassid – ehitamine pole te- meenutab Krista, “aga õde ütles hästi enegelikult kaugeltki ebanaiselik, kui oma sekindlalt, et me lähme ju võitma. Ja läksmõistuse ja kätega saab keskkonda ilusa- ki hästi! Slovakkias oli tase ikka väga võimas, kohal olid paljude maade parimad maks muuta.”

Luua Metsanduskool reklaamib oma lilleseadjad.” maastikuehitaja eriala lausega “maastiku­ ehitus – see on lihtsalt niivõrd raju eriala!” Plaanis oma ettevõte ning kinnitab, et Eesti kõige tänapäevasem Tööst puudu ei tule ei maastikuehitajatel maastikuehituse õpe asub justnimelt Luual. ega floristidel. Valikuid on suhteliselt palKrista on kooli väidetega päri ja lisab ju – tööd jagub nii maa- kui ka linnapiirkiidusõnu omaltki poolt: “Luual võetakse kondadesse, nii töö- kui ka ettevõtjatele. õpilasi tõsiselt, nagu täiskasvanud inimesi.

Krista jäi õppimise ajal beebit ootama Sellepärast on seal väga hea õppida. Õpe- ning lõpetas kooli pooleteistaastase lapse tajad on asjatundlikud ning ka praktika- kõrvalt. Pärast kooli on Krista olnud koduvõimalused on väga head. Maastikuehitus ne ning käinud vahepeal näiteks terrasse on ju selline ala, et seda ainult klassis is- ja aedu ehitamas. tudes ja õppides selgeks ei saa, kõik tööd Kui väike ilmakodanik veel veidi suuon vaja oma kätega läbi teha.” remaks kasvab, plaanib naine oma firma loomist ning teenuse pakkumist.

Suvised ja talvised tööd “Veel üks suur pluss Luua koolis oli Nii nagu maastikuehitust võib tinglikult ja- see, et meile õpetati ka majandust ja etgada naiselikuks ja mehelikuks, võib seda tevõtluse aluseid. Usun, et saan oma firala vaadelda ka sesoonsete tööde vahel- ma loomise ja pidamisega hakkama,” kindumise alusel. nitab Krista Kõiv.

Maastikuehitamine on ju peamiselt vä- Anne-Mari Alver

Eesti Maaülikool on roheline koostöö- ja õppekeskus

Kariina Tšursin

Eesti Maaülikooli pühendunud õppejõud, tudengid ja vilistlased teevad omalt poolt kõik, et meil, eestlastel, ei ununeks meie elamise ja olemise sisu – tasakaalus loodus, meie juured ning elukeskkond.

Marge Kohtla Eesti Maaülikooli kommunikatsioonispetsialist

E

esti Maaülikooli õpetajad ja lõpetajad on oma praktiliste ja tänapäevaste teadmistega aidanud palju kaasa Eesti elukeskkonna hoidmisele ning rohelise ja säästliku mõtteviisi säilimisele.

Kõrgkooli arvukad erialad – paljud Eestis ainulaadsedki – annavad juurde tippspetsialiste maastikuarhitektidest ökonomistideni ja tehnotroonikutest veterinaarideni.

Eesti Maaülikool peab äärmiselt oluliseks looduse jätkusuutlikkust, mille tagamiseks tuleb oskuslikult majandada – looduskeskkonna säilimist ja säästmist tuleb toetada koolitatud ekspertide ja valdkonna uuringute abil, samuti tuleb panustada käitumise ja suhtumise muutmisse. Selles seisnebki Eesti Maaülikooli oluline vastutus – muuta ühiskonna hoiakuid ümbritseva suhtes ning teha seda targalt ja teadusuuringutele toetudes. Maaülikool kui roheline ülikool tegutseb selle nimel, et tema vilistlased ja töötajad oleksid keskkonna jätkusuutlikkusest teadlikumad ja kannaksid neid sõnumeid ka teistele ühiskonnaliikmetele.

Kvaliteet ja koostöö

Suure panuse Eesti loodusressursside jätkusuutlikku majandamisse ning pikaajalisse maakasutuse planeerimisse põllumajanduses ja metsanduses annab ­Eesti Maaülikooli juurde loodud Keskkonnamuutustele Kohanemise Tippkeskus (ENVIRON).

Keskus uurib taimede ja ökosüsteemide kohanemist keskkonnastresside ning globaalse kliimamuutusega.

“Praegu toimuvad ulatuslikud muutused meie planeedi kliimas – kasvab õhu süsihappegaasisisaldus, muutuvad temperatuuri- ja veerežiimid, samuti on kiiresti muutunud maakasutus ja plahvatuslikult suurenenud paljude ohtlike saasteainete kontsentratsioon. See kõik mõjutab omakorda elusorganismide arengut,” rääkis tippkeskuse juht Ülo Niinemets. Ökosüsteemidel on suur võime keskkonnamuutustega kohanemiseks, samuti võib maakera elustik muuta globaalsete kliimamuutuste kiirust. Interdistsiplinaarses tippkeskuses osalevad maailma juhtivad uurimisrühmad ning lisaks ökosüsteemide ja globaalmuutuste omavaheliste seoste uuringutele tagab tippkeskus tingimused üliõpi-

Maaülikool on huvitav ja populaarne: ka Maamessil jätkus nende boksi kogu aeg uudistajaid.

laste, doktorantide ja järeldoktorite tipptasemel koolitamiseks.

Loodusressursside jätkusuutliku majandamise kõrval ei saa unustada toidutootmist ja -tehnoloogiat ning nende valdkondade uurimissuundade arengut. Kvaliteetse ja puhta omamaise toidu tootmine ja tooraine kasvatamine muutub aastatega järjest tähtsamaks. Siinkohal on taas oluline roll Eesti Maaülikoolil, sest meie teadlased on uurinud valdkonna eri tahkusid alates ravimijääkide sisaldusest mullas ja selle mõjust meie toidulauale kuni mahetootmise väljaarendamise ning uurimise-

ni aiandustaludes ja katsealadel. Meil on tipptasemel laborid ja keskused – mikromeierei, mahekeskus jne.

Toetav õpikeskkond

Maaülikool on sobivaim kõrgkool neile, kes hindavad kõrgtasemel akadeemilise hariduse kõrval ka praktilist õpet – peale teoreetiliste loengute toimub maaülikoolis õppepraktikume nii laborites kui väljaspool ülikooli. “Siit saadavad teadmised on väga heaks eelduseks hakata tegelema ettevõtlusega,” ütles sel aastal maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi magist-

riõppe lõpetanud Tartu maavanem Reno Laidre. Laidre sõnul valitseb maaülikoolis väga hea õhkkond: inimesed on harjumuspärasest avatumad, õppejõud on mõistvad ja abivalmid.

Eesti Maaülikooli tehnikakolledžis mehaanika suunal tehnotroonikat õppiv Ants Agu ütles, et ta tuli maaülikooli just seetõttu, et soovis rakenduslikku kõrgharidust.

“Eesti Maaülikooli juures meeldib mulle kõige rohkem kooli suhtumine ­õpilastesse – kõik võimalused ja uksed on avatud, tule lihtsalt kohale, ole aktiivne ning löö kaasa,” räägib noormees ja muigab, et koolis ringi käies on alati tunne, et peaks midagi asjalikku tegema või proovima midagi uut ja põnevat. Maaülikooli eelis teiste kõrgkoolide ees on Antsu hinnangul see, et kogu maaülikooli õppekompleks asub ühes linna servas koos. “Viimastel aastatel on jõudsalt renoveeritud õppehooneid ning juurde soetatud nüüdisaegset laboritehnikat,” loetleb Ants maaülikooli tugevaid külgi.

Maaülikool on üks selgema visiooniga ülikoole Eestis, sest näeme oma missioonina konkreetselt Eesti puhta keskkonna ja loodussäästliku mõtteviisi arendamist ja toetamist ehk teisisõnu kestvat ja elamisväärset Eestit. Eesti Maaülikooli uksed on alati avatud kõigile neile, kes jagavaid meie suhtumist ja väärtusi – siit saab nii kvaliteetset õpet kui ka teaduslikel tulemustel põhinevat nõuannet, kuid avasüli võtame vastu ka koostööpartnereid, kellega koos Eestimaa jätkusuutlikkust tagada.

• Töötervishoid ja tööohutus • Esmaabi • Tõstukijuht (laadur, virnastaja, käru) • Tellingutel töötamine ja nende paigaldus • Ekskavaatorijuht • Troppija • Kraanajuht (liikurnool-, sild-, pukk-, tornkraana) • Kraanade kasutamise järelevaataja • Hüdro- ja teleskooptõstuki juht • Hüdro- ja korvtõstuki kasutamise järelevaataja • Ehitusplatsi koordinaator • Tuleohutus • Toiduhügieen • Elektriku alg- ja täiendusõpe • Elektriohutus • Keevitaja alg- ja täiendusõpe koos atesteerimisega • Katlakäitaja • Soojussõlme hooldaja • Kaablipaigaldaja

Kursuste toimumisaegu vaadake kodulehelt

www.e-katedraal.ee

E-Katedraal Koolituskeskus OÜ Mustamäe tee 5, 10616 Tallinn tel 656 1277; mob 502 8656; faks 656 5509 info@e-katedraal.ee www.e-katedraal.ee

Koolitusleht 21. november 2013

3

Vajad töötajaid oma ettevõttesse? Oled 16–24aastane töötu noor või kuni 7aastase lapsega kodus olev lapsevanem? Meie koolitame praktika kaudu ja aitame alustada ametiõppega.

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE VOLTVETI KOOLITUSKESKUSES TOIMUB

26. novembril 2013 kell 9–16

ÕPPURITE JA PRAKTIKAETTEVÕTETE ÜHINE ÕPPEPÄEV KAVAS: PRAKTIKAKONVERENTS. Ettekannetega esinevad praktikalt naasnud õppurid, ettevõtete esindajad ja kooli praktikajuhendajad.

ESF PROJEKTI „Osaoskus on ameti alus” tutvustamine ning uute õppurite registreerimine.

Ameti- ja kutsevõistlused. Õppurite ja praktikaettevõtete tunnustamine. Õppepäev-konverents toimub Pärnumaal Tihemetsas Peahoone tee 2 saalis.

Päev sisaldab energiapause ja lõunat.Täpne kava edastatakse registreerunuile.

Palun teata osalemisvõimalusest hiljemalt 22. novembriks e-postil mare.raid@hariduskeskus.ee või telefonil 5625 7560 (projektijuht).

Vaata lisa: www.hariduskeskus.ee ja www.facebook.com/AlustameAmetist

Järvamaa Kutsehariduskeskuses algavad 2011. aastal Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi finantseerimisel

Järvamaa Kutsehariduskeskuse Särevere õppekohas algavad Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi finantseerimisel TASUTA koolitused põllu- ja metsameestele, toidutootjatele ja -käitlejatele:

al 21.–22. veebr 2014 Loomatervishoidu käsitlev koolitus „Terve loom – suurem kasu” 70 tundi al 21.–23. jaan 2014 Põllumajandustootjate asendajate koolitus 150 tundi Lisainfo ja registreerimine: Ruth Türk 5329 2188, 387 4042 ruth.turk@jkhk.ee www.jkhk.ee/5593

Osalejate arv on piiratud. Vajalik eelregistreerimine. * ja ** võimalik osaleda töötukassa koolituskaardi alusel ** mõeldud algajatele Täpsem info ja registreerimine: www.aianduskool.ee/taienduskoolitus tel 796 1549, 5346 1209

4

Koolitusleht 21. november 2013

www.ak.rapina.ee

29. nov kl 16 DIGI- JA TRÜKIREKLAAMPLAKATI JA FLAIERI DISAIN NING TRÜKIKS ETTEVALMISTAMINE* 30 € 29.–30. nov kl 9 LEINAPÄRJA ALUSE JA VANIKU VALMISTAMINE* 16 t • 75 € 27. nov kl 10 KÕRGED LILLESEADED JA KIMBUD** 6 t • 40 € 28. nov kl 9 LILLESEADE VÄRVI- JA KOMPOSITSIOONILAHENDUSED** 6 t • 40 € 4. dets kl 10 LEINATÖÖD LILLESEADES** 6 t • 40 € 11. dets kl 10 PULMATÖÖD LILLESEADES** 6 t • 40 € 13.–14. dets kl 10 VITSPUNUMINE (korvid koorimata okstest)* 14 t • 40 €

“V

ana maailma lagunemine on valulikum, kui kujutlesime – meil pole enam riiki ega külakogukonda, pole põllumajandust ega haridustki. Sellepärast on aeg, mil eriti millestki midagi arvama ei kipu. Ei lärma ega korralda – ei tõsta oma õiguste kaitseks häält ega korralda nii palju kursusi, kui vaja oleks. Mis on kahtlemata raiskamine. Meid kõiki raisatakse. Kasutame oma andeid ja eeldusi, oskusi ja missioonitunnet heal juhul pooles mastis – püüame elus püsida, kuni ajad muutuvad,” arutleb kandlemeister Rait Pihlap. Ta on nagu Oskar Looritsa “Eestluse elujõu” kehastus – ja nimelt selle peatüki juurde, kus mõtiskletakse ugrimugri sesoonse depressiivsuse üle. Tuhandeaastases Kumma külas ­Raplamaal Valtu-Kaerepere tuiksoone taga on põlise puuseppade-vankrimeistrite traditsiooni jätkaja, kellel on Vanatalu rehe all teenekas kandlekoda.

See on rahvapillide valmistamisele spetsialiseerunud töökoda, mis avati 2001. aasta septembris. Rait Pihlap on kandleid valmistanud alates 1998. aastast. Rait on sügavalt süüvinud kandle kõlaliste ja konstruktsiooniliste iseärasuste uurimisse ja täiustamisse. Kui enamikule eestlastest piirdub kandletunnetus “Kevade” tasandiga – “lase üks lugu, Imelik!” –, siis Raidi jaoks on see terve maailm. Ta näitab seal sündivaid kandleid – nii 5- kui 15keelelisi – häbelikul porinal. Ehkki hiljuti kinkis Kehtna vald Helen Linki kui fenomenaalse projektialgataja teenena näiteks Valtu põhikooli esimesele klassile Kandle-Raidi juures meisterdatud kandled, mida ka külanaised kambakesi meisterdamas käisid, ei piisa sellest meistri sügavale maailmavalule peale puhumiseks.

Reservi surutud

27.–29. nov 2013 Ohutu taimekaitse teostamine 16 tundi

Räpina Aianduskoolis on tulemas järgmised koolitused:

Kandlekoja Rait: oleme Eur

Rait Pihlap ja tema kaasa Margit Kuhi on mõlemad väga väekad, aga hetkel seoses Eestimaa eksistentsiaalsete kärisemistega suuresti reservis. Selle asemel, et pillimeisterdamise kursusi teha, nohistab mees metsas oma jumalikke pille luua. Seitse aastat lastele rahvapillilaagreid korraldanud ja Märjamaal neid õpetanud Margit aga on projektipõhisest elust väsinud. Märjamaa vahet sõitmine on kurnav, ohtlik ja poolik – nende lastega peaks kogu aeg koos olema. Projektipõhisuse kohta aga ütleb Rait, et see on üks moodus väärikad inimesed ära kurnata, maatasa alandada ja energiast tühjaks lasta – üha uuesti tuleb bürokraadi­kantseliiti kasutades kirjutada, mis laagrid-koolitused-kursused – aina tuleb seletada, kustkohast tuleb rahaline omaosalus – see kõik on juba nii olnud, et kaasad on otsustanud end sedalaadi piinadest päästa ja säästa. Margit juhatab Viljandis Rohelist kohvikut ning on laste Waldorf-kooli pärast neli päeva, Rait kaks päeva nädalas Viljandis.

“Tunnen end nagu nurkasurutud Krae,” tunnistab Rait, kelle meistrikoja läve valvab lepitamatu penivolask. “Kui Krae nurka surutakse, siis ta ründab. Ma tahaksin ka – aga Margit ei luba. Naine väidab, et kurjad mõtted teevad mulle endale viga. Aga meile kõigile tehaksegi viga – piiramatult ja karistamatult. Ma tahaksin Siim Kallast pehmelt öeldes hammustada selle eest, et ta oma Brüsseli-aja viimse teenena väga väikese kildkonna ärihuvides, saatanliku luigelauluna Eestimaa just meie külast pooleks püüab lõigata. Selle deemonliku äriplaani avalikustamine jäeti viimasele sekundile, et saaks öelda – ups, rahvas, juba hilja, otsustasime ära, muidu raha ei saaks – sorrikene, teie kodud lammutatakse, põllud-karjamaad lõigatakse pooleks ja teile makstakse võib-olla kompensatsiooni, mille eest saate Eestist minema kolida. Võib-olla ei maksta ka – isegi rikkas Rootsis peteti analoogse juuda-projekti käigus rahvast ja midagi ei korvatud.

Niigi hinge vaakuva Eesti küla hävitamine, põhjavee ja rabamaastike hukkamine ongi kor-

Kannel tuleb valmistada heast puust ja hea leebe meeleoluga, kinnitab pillimeister Rait Pihlap.

Veidi kannelde ajaloost • Vanim keelpill Eestis on 6–7keelne kannel (varem 5keelne), mille vanust loetakse paarituhande aastaga. Kannel kujunes välja muistsel ajal läänemeresoome ja balti hõimudel (soome kantele, läti kokle, leedu kanklis) ning levis naabruses slaavlastele (gusli).

• Kuigi kandle helitekitamise põhimõte on kõikjal sama, on pilli ehituses täheldatud küllaltki suuri erinevusi. Paikkonniti on leitud pille, kus kõlakarp on õõnestatud kas pealt, alt või hoopis küljelt. Eestis kasutati reeglina kuuse-, männi, pärna-, lepa- või kasepuud.

Kannelt valmistati ka vana palkmaja seinapalkidest, kuna need olid hästi kuivad ja puit oma sisepinged juba maandanud. Keelte materjalina eelistati vask­traati, kuid kasutati ka hobusejõhve või lambasooli. Algul kasutati pilli häälestamiseks puidust keerdpulki (puitvirblid), kuid hiljem asendusid need raudvirblitega.

• Kandlemängu kõrgaeg langes aga 19. sajandi viimasele veerandile ja 20. sajandi algusse, millal kandlemäng muutus koguni moeasjaks. Eestis üldlevinud 6–7keelne kannel tegi kaasa rahvamuusika üldise arengu ning pillikeelte arv hakkas tasapisi suurenema, kohati ulatus keelte arv 12ni.

• Vanema kandlemängutraditsiooni taustal ja osalt ka selle pilli alusel algas hiljemalt 17. sajandil uuemate, samuti kandleks nimetatud keelpillide väljakujunemine.

Eeskujuks olid mitmesugused võõramaised psaltrid ja tsitrid.

Eestis kujunes välja omanäoline tsitri tüüpi kannel ehk simmel või simbel. 6-,7-, 9keelset väikekannelt mängiti 20. sajandi algupoolel vaid Setomaal, kus moodsam tsitritüüp peagi väikekandle välja tõrjus.

Allikas: www.kandlekoda.ee

vamatu. Jumalaga, Eesti – muudame siinsed külad raudteetammina eestluse hauakääpaks ja veame sedapidi fosforiiti, mille kaevandamisega saaks üksiti kogu maale ja rahvale kriipsu peale. Parem õudne lõpp kui lõputu õudus…

Täpselt samamoodi surutakse praegu ka Kanada indiaanlasi – jah, ikka veel on mõni neist elus! – otsitakse ettekääne, et rahumeelsed indiaanlased nafta pärast lõplikult ajaloo prügikasti nügida.

Rail Baltic on samasugune giljotiin – ehkki Siim Kallas vääriks selle eest tribunali, ei saa muidugi mina näiteks jääragi veristatud. Nii et lasen lahkesti ennast ohverdada.”

Kandlemäng suudab ravida

Raidi kõige tulihingelisem imetleja, kelle elu pillimeister on sõna otseses ja parimas mõttes muutnud, on Kanadas Ontarios elav ungarlane Georg Rudkay. Ta on bassist-rokkar, kes on paradoksaalsel kombel abielus kurdi naisega. Naine sattus mõne aja eest kohutavasse autoavariisse – arvutud luumurrud kõikjal kehas, lahtine koljuluumurd ja ajuverejooks, mille tõttu kaasa, keda Georg meeletult armastab, on elu lõpuni hooldushaige.

Lõputud haiglapäevad tegid Georgist üha veendunuma muusikaterapeudi. Ta koges, kui müstiline ravitoime on kandle vibratsioonil. Sai teada, et ka kurdid ja koomas patsiendid tajuvad selle jumaliku instrumendi energiat. Ning tema suurim unistus on talle kandleid meisterdava Raidi juurde külla ja kooli sõita. Mis on nii naise hooldamise kui raha tõttu võimatu – väikefirma müügimees loodab küll Kumma küla Kandlekoja pillide abiga tulevikus jäägitult muusikateraapiale pühenduda, kuida rahaliselt jääb Eesti hingesugulaste-saatusemuutjate juurde tulek kättesaamatuks…

“Pillitöökojast on võimalik tellida eri tüüpi kandleid ja muid sarnase ehitusega pille. Samuti on võimalik tulla pillitöökotta ise kannelt meisterdama. Kandlekoja pillitöökoda on alati avatud,” ütleb Rait.

Meistritee algus koos vanaisaga

“Noorema õigus on vanemale au anda. Elan külas, kus on pikad puutöö traditsioonid. Minu emapoolne vanaisa Aalus Linamäe oli vankrimeister ja olen talle väga tänulik, et ta äratas minus huvi puutöö vastu. Tänu temale tegin ma tutvust puutööriistadega ja voolisin esime-

uroopa indiaanlased sed isetehtud mänguasjad. Vanaisalt õppisin järjekindlust ja lugupidavat suhtumist töösse.”

Raidi isa Jaan Pihlap räägib, et tema vanemad olid mulgid. Isa viidi 1949. aasta küüditamise käigus Siberisse, kus ta suri. Ema läks seitsmeaastase Jaaniga kaheks aastaks metsa. Jaanist kümme aastat vanem vend sai otsa aupauku tehes ning austatud ja hinnatud metallitöömees Jaan nendib mõtlikult: “Ema ütles, et pärast venna lahkumist jäi too talle aina käe ette – oli üha ligi. Nüüd hingedeajal on siin palju arutletud, kus need on, keda enam justkui pole…”

Rait ise arutleb mornilt, kuhu jäi meie külade elujõud: “Need, kes veel siin tuhandeaastases Kummas elavad, on valinud korteri-elulaadi. Loomi kasvatada ega põldu pidada pole tasuv, vaid kulukas ja tülikas. Pole loomi, pole ka talguid. Pole talguid, ei saada ka muudel asjaoludel kokku – me ei lävigi siin peaaegu kellegagi, rajad naabertalude juurde on võsastunud, inimesed ei tunne enam üksteist. Üksindus teeb abituks. Abitus hirmutab. Hirm kurnab.

Aga eks praegu olegi endassetõmbumise aeg. Ma ei pea silmas kitsamat hingedeaega – üleüldist kahe ajastu vahelist Värava läbimise aega mõtlen ka.”

Selles endassetõmbumise ajas ei saa Raidi ja Margiti sõnul olla midagi juhuslikku ega pealiskaudset. Kaasa Margit Kuhi õppis alternatiivmeditsiini ja refleksoloogiat Ülle Liivamägi juures, ent lõpueksameid pole teinud just sellepärast, et ei saa-tohi-taha olla pealiskaudne. Vanatalu köögis on kõik nõud pereema ja tema kolme tütre koja kaubamärgiga. Ning tütred on kodus sündinud. Vanim küll Pelgus, ent edasi teine juba tugiisikutega kodus ning kolmanda tõid Margit ja Rait ilmale päris kahekesi.

Meie kohtumise päeval sündis pereisa kandlekojas kaks kannelt – üks tellijale, üks Viljandisse müüki – Rait lihvis ja immutas neid parasjagu idamais-

te tõukude kestadest saadud erilise nestega. Ta kinnitas nii küla väljasuremist, rahvavastast riigipoliitikat kui piinu lõpetada tõotavat Rail Balticut analüüsides: “Hea, et Margit ei luba mul ärrituda ega ennast sellega kahjustada. Oma rea hoidmine hoiab koonu vee peal. Igaühel oma pill…”

Väärispuit ja leebe meeleolu

Rait jutustab: “Minu huvi kandle vastu tekkis tänu selle pilli imelisele ja müstilisele kõlale. Esimest korda kuulsin väikekandle häält ühes teatrietenduses 1992. aastal. Kannelt ise valmistada proovisin aga 1998. aastal – Tallinna Klaverivabrikus toodetud pilli eeskujul. Põhjalikult pühendusin kandlemeisterdamisele ja hea kõla otsingutele 1999. aastal. Enne seda töötasin puusepana. Oma pillide juures taotlen säravat kõla, käsitsuslihtsust, head häälestatavust ja mängumugavust.

Materjalina kasutan eestimaist väärispuitu – tamm, kask, vaher, saar. Kandle tähtsaim osa – kõlalaud – on valmistatud spetsiaalsest oksavabast tiheda süüga kuusepuust (resonantsmaterjal). Keelteks on muusikainstrumentide juures kasutatav terastraat.

Elan kogu olemusega kaasa iga oma pilli valmimisele ja tunnen suurt rõõmu, kui pill on valmis.

Kunagi ei meisterda ma kannelt halva tujuga, oma tööd peab nautima, siis on tulemus ka parem. Parim pill valmib koostöös tellijaga, kes oma soove ja tahtmisi võimalikult täpselt kirjeldab. Iga pill on eriline ja kordumatu. Suhtun kandlesse suure austusega, sest just see pill on olnud üks tähtsamaid muusikainstrumente meie esivanemate muusikalises enesemääratlemises ja kestnud läbi sajandite tänapäevani. Olen õnnelik, et minu töö on ka hobi ning mul on palju sõpru folgiklubis Kandlekoda ja rahvamuusikute hulgas.”

Kati Saara Vatmann

haridusnõudeta kutseõpe

Koolitusleht 21. november 2013

5

VKHK bagi valmis meeskonnatööna tehnikaringis.

IT õppijad korraldasid rahvusvahelise robotivõistluse Võru Roboti Tsõõr 2013.

Oma ala meistrid õpivad Võrumaa Kutsehariduskeskuses Kutsehariduskeskus on suurepärane paik õppimiseks ja harjutamiseks.

Lisaks üleriigilistele ja rahvusvahelistele mõõduvõtmistele korraldatakse ka kooli oma kutsemeistrivõistlusi.

Terje Kruusalu

T

LÜHIKOOLITUSED 2013/2014 Tervendamine taimsete eeterlike õlidega ja aroomteraapia, Angelika Maasikmäe (4 päeva) Naise tervis, Ingrid Kaoküla (2 päeva) Vesi ja õieteraapia, Mercedes Merimaa (2 päeva) India peamassaaž Champi, Kristel Krautman (1 päev) Tai kõhumassaaž, Kristel Krautman (2 päeva) TRE tehnikad, Karin Brown, Iren Laidma ( 4 õhtut) Meemassaaž, Alar Krautman (2 päeva) Koolitused toimuvad vahemikus 2013 detsember – 2014 märts Tallinnas ja/või Tartus. Lisainfo kuupäevade ja sisukirjeldusega kodulehel.

Koolitused sobivad nii algajatele kui ka tegutsevatele massööridele ja terapeutidele.

www.terviseakadeemia.ee

6

Koolitusleht 21. november 2013

ehnomajas võime kohtuda ja iga päev juttugi ajada puidutöötlemise tehnoloogia teisel kursusel õppiva Rain Tomingaga, kes on hea suhtleja, aga jääb oma saavutustest rääkides siiski tagasihoidlikuks. Rain on koguni kolme kutsemeistrivõistluse medali omanik.

Euroopa meistrivõistlustel Belgias võitis ta hõbemedali ja meeskondliku pronksmedali. Ülemaailmsel kutsehariduse olümpial World­Skills 2013 anti talle parima eestlasena Best of Nationi medal. WorldSkills peeti Saksamaal, Leipzigis ning Rain tuli üldarvestuses oma erialal maailmas 11. kohale.

Küsimuse peale, kuidas on lood tulevikuplaanidega ehk pärast Võrumaa Kutsehariduskeskuse lõpetamist tööle saamisega, vastab Rain väga rahulikult, et juba praegu on valida mitme pakkumise vahel. Aga aega veel on ja valida saab tänu kutsemeisterlikkusele parimate seast. Aga ärme rutta ajas ette. Paljud ettevõtted ootavad ja otsivad häid spetsialiste. Kui kvalifikatsioon ehk kutse on olemas ja tulemused lõputunnistusel kenasti näha, on palgatingimused igatahes väga korralikud.

Raini lugu on vaid üks lugu meistriks õppimisest. Kutsehariduskeskuse lõpetajad leiavad kindlasti tööd nii teenindus- kui tehnoloogiavaldkonnas. Viimase 11 aasta vilistlasuuringu tulemused näitasid lõpetajate suurt läbilöögivõimet tööturul, head palka ja seda, et eluga ollakse rahul. Kõige enam teeb kooliperele rõõmu see, et kutsehariduskeskuse moto HEA KOOL KOGU ELUKS! peab täiesti paika.

Paindlikud valikud

Millised on aga praeguste põhikoolide ja gümnaasiumide lõpetajate valikud kutseõppes? Selgub, et tänu uuele kutseõppeasutuse seadusele ja kutseharidusreformile muutub kutseõpe nüüd veelgi paindlikumaks ning eri sihtgruppidele kättesaadavamaks. Lisandub täiesti uus – 5. kvalifikatsioonitaseme õpe ehk kutseeriharidusõpe. Võimalik on valida õppimine esmaõppes (õppeaeg 2–2,5 aastat) või jätkuõppes (õp-

Meister Rain Toming võistlustööga, mis tõi talle suurepärase tulemuse.

peaeg 1–1,5 aastat) ning õppekavade valik on mitmekülgne – puidutöötlemise tehnoloogia, metallide töötlemine, mehhatroonika, telekommunikatsiooni spetsialist, majutus- või toitlustusettevõtte juhtimine, turundus ja müük. Tuleviku erialad ootavad õppijaid! Kutseerihariduse tasemel õpitakse meistriks ja juhiks. Kasulik on saadud praktilisi teadmisi ja oskusi tööturul rakendada ning nende kogemuste baasil hiljem edasi õppida kõrgkoolis või läbida täienduskoolitusi. Muidu hakkakski iga aastaga aina rohkem kõrgharidusega õppureid tulema kutseharidusõppesse, et ometi õppida amet, millega on võimalik ka reaalselt tööle saada.

Tänu kutseharidusreformile saavad edaspidi hõlpsamalt kutseoskusi omandama tulla kõik soovijad olenemata eelnevast haridustasemest, samuti on võimalik omandada osaoskusi. Pakkuma hakatakse haridusnõudeta kutseõpet (2. ja 3. kutse- ehk kvalifikatsioonitase), erialadeks puittoodete viimistleja, kaubapaigutaja, infotehnoloogia, abikokk, puidupingioperaator, keevitaja (MIG/MAG osaoskustega).

Veelgi enam väärtustatakse kutseeksamite ja kvalifikatsioonisüsteemi ning kuna õppekavad muutuvad lühemaks, siis jõuavad spetsialistid veel kiiremini tööturule. Kutseõpe muutub ka veel praktilisemaks ning tööjõu ettevalmistamine efektiivsemaks.

Tööstusettevõtted (puidu-, metalli-, toiduainetöötlemine) vajavad pidevalt hea ettevalmistusega oskustöötajaid. Oma ala parimaid spetsialiste hakkab Võrumaa Kutsehariduskeskus ette valmistama 4. kutse- ehk kvalifikatsioonitasemel – gümnaasiumijärgses kutseõppes – järgmistel esmaõppe erialadel (õppeaeg 1–2 aastat): müügikorraldus, väikeettevõtlus-ettevõtja, hotelliteenindus, loodusturismikorraldus, lapsehoidja, APJ treimis- või freesimiskeskuse operaator.

Keskhariduse baasil saab õppida jätkuõppe (0,5–1 aastat) erialadel: puidutöötlemise CNC masina operaator, müügikorraldus, pärandturismi korraldus.

Kutse koos keskharidusega

Põhikooli lõpetajad saavad edasi õppida kutsekoolis, et omandada 4. tase ehk kutsekesk-

haridus ehk kasutada võimalust saada kutseõppes kohe kätte ka keskharidus, ning teadmiseks kõigile – riigieksamid ei ole kohustuslikud. Kutsekeskhariduses õpitakse 3 aastat ja jällegi, erialad on väga praktilised: metallilõikepinkidel töötaja, automaatik (elektrik), tisler, majutusteenindus, infotehnoloogia süsteemid.

Kooli lõpetajatel läheb siingi hästi. Näiteks metallilõikepinkidel töötaja erialal lõpetas sel aastal 2. lend ning noormehed olid juba pärast praktika lõpetamist tööpakkumised kätte saanud. Lõpetaja Madis Taur käis presidendi vastuvõtul ning õpib praegu Võrumaa Kutsehariduskeskuses edasi mehhatroonikat. Noormehed kinnitasid, et praktiline ettevalmistus on väga hea, koolis omandatakse teadmised ja oskused seadmetel, mida kasutatakse reaalses tootmisettevõttes. Samuti on koolis väga heal tasemel IT pool, mida vajatakse igal erialal. Õppimise ajal tuleb enesekindlust kõvasti juurde ning kooli lõpetajad on arvamusel, et iga inimene peab ise endale selgeks tegema, mis talle meeldib ja sobib. Küll kulub ära aga kursusejuhataja, sotsiaalpedagoogi, psühholoogi ja õpetajate nõu ja abi õpingutes ning samuti koolikaaslaste toetav suhtumine, eriti esimesel kursusel.

Võrumaa Kutsehariduskeskuse erialade ­lõpetajad on seega nõutavad spetsialistid. Pigem võib osa ettevõtteid, kes vajavad pidevalt ja rohkem tööjõudu, jääda hoopis tühjade kätega, sest kutsehariduses ei ole vastuvõtuarvud suured ja nõudlus ületab pakkumist. Hea kool teeb palju koostööd ettevõtjate – praktikajuhendajatega. On alustatud praktikaettevõtete tunnustamisega ning Võrumaa Kutsehariduskeskus on andnud üle tunnuskirjad ja -märgid nõuetele vastavatele ettevõtetele. Praktikajuhendajad läbivad ka koolitused ning õppekavade arendamisel lõimitakse veelgi enam üldja erialaaineid.

Tuleviku töökohad on kindlasti sellised, kus töötaja peab ise olema valmis muudatusteks, peab oskama muutusi juhtida ning projektipõhiselt tegutseda, peab tegema koostööd, suhtlema, kasutama uusimaid tehnoloogiaid.

Väga tänapäevane kool

Parim valik on teadlik valik ja kõiges eeltoodus saab veenduda kohale tulles, kooli külastades.

Saab oma silmaga näha, et ootamas on väga nüüdisaegne kool, õppekeskkond lausa maailmatasemel ning õppimine tõesti praktiline ja huvitav. Euroopa Liidu toel on valminud uued koolihooned, õpperuumid, laborid, kõikjal on IKT vahendid, töökodades saab kätt harjutada kõige uuematel seadmetel. Lisaks ehitatakse roboteid ja bagi, aga korraldatakse ka koolipidusid, kontserte, kevadnädalat, valitakse oma kooli rammumeest jpm. Saab teha sporti, mängida võrk- ja korvpalli, teha aeroobikat, treenida jõusaalis. Õppureid on koolis üle 800, seltskond on mõnus. Õppijaid on kokku tulnud üle Eesti, sest Võrumaa Kutsehariduskeskus on tõesti HEA KOOL KOGU ELUKS.

Kolonelleitnant Mati Tikerpuu: sõjakooli lõpetajat ootab kindel töökoht kaitseväes Oled mõelnud, kuidas saada ohvitseriks?

Kadettide õpingutest ja igapäevaelust annab ülevaate Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu.

Mati Tikerpuu: “Meie lõpetaja oskab juhtida inimesi ja langetada kiireid otsuseid ka keerulistes olukordades.”

Milline inimene peaks tulema õppima sõjakooli?

Sõjakooli peaks õppima tulema mitmekülgne ja meeskonnatööks sobiv inimene. Heaks sõjaväeliseks juhiks saamine eeldab kindlat tahet ja pidevat tööd iseendaga, sest sõjaväeline juht on kui Eesti riik – ta ei saa kunagi lõplikult valmis. Sõjakooli õppur peab olema suuteline kohanema erinevates olukordades ning näitama oma võimeid nii akadeemilises keskkonnas, nagu matemaatika, võõrkeeled ja ajalugu, kui ka “rohelises” keskkonnas, milleks on taktikaõpe ja laskmised.

Kaitseväe meedikud korraldavad aastakonverentsi • Kaitseväe meditsiiniteenistus ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus korraldavad 5. ja 6. detsembril 2013 Tartus Dorpati konverentsikeskuses konverentsi teemal “Sõja- ja katastroofimeditsiin”.

• Konverentsi ettekanded toimuvad mõlemal päeval ajavahemikul 9.00–16.00. Kella 9st on võimalik juua hommikukohvi ja tutvuda konverentsi näitusega, kus on vaatamiseks erakorralises meditsiinis, sõja- ja katastroofimeditsiinis ning väljaõppes kasutatavad vahendid ja erialane kirjandus. Loengud algavad 10.00. Ettekanded on nii eesti kui ka inglise keeles ja võimalus on kasutada sünkroontõlget.

Milles on sõjakooli lõpetav kadett kvalifitseeritud ja mis on need aspektid, mille osas võib noor ohvitser käega vastu rinda lüüa ja öelda, et “mina oskan seda teha”?

• Konverentsil esinevad ettekannetega eksperdid Eestist, Inglismaalt, Leedust, Rootsist, Šveitsist ja Saksamaalt.

Sõjakooli lõpetaja erineb humanitaareriala lõpetanust juba selle poolest, et meil on igale lõpetajale garanteeritud kindel töökoht kaitseväes.

Ma usun, et meie lõpetaja võib julgelt endale vastu rinda lüüa ja öelda, et ta oskab juhtida inimesi ja langetada kiireid otsuseid väga mitmesugustes keerulistes olukordades.

Kui iseloomustada ühe kadeti elu kõrgemas sõjakoolis kolme lausega, siis kuidas need kõlaks?

Enda uute võimete ja piiride avastamine. Raskusi ületades saavutatav suur rahuldustunne. Tulevaste võitluskaaslastega saavutatav sisemine side, mis jääb kestma aastakümneteks.

Millised on sõjakooli erialad?

Esimene jagunemine on väeliigiti, kas maavägi, merevägi või õhuvägi.

Järgmine valik on väeliikide siseselt. Õhuväes on erialadeks lennuväljaohvitser, õhuoperatsioonide ohvitser ja õhuseireohvitser. Mereväes saab õppida mereväetaktika ja mereväetehnika eriala. Maaväes omandada jalaväe, pioneeri, suurtükiväe, õhutõrje, side ja logistika eriala.

Millised on kadeti sotsiaalsed garantiid? Kas saab näiteks hambaid tasuta ravida?

Kadetile rakenduvad kõik tegevväelasele ettenähtud sotsiaalsed garantiid. Sõjakoolis õppimine on tasuta. Kaitsevägi annab õppimise ajal tasuta ühiselamukoha, vajaliku riietuse ja varustuse ning igakuise sissetuleku. Meil on oma meditsiinikeskus, kus saab ka näiteks tasuta hambaid ravida.

Kui maaväe õppesuuna lõpetanu alustab suure tõenäosusega teenistust mõnes väeosas rühmaülemana, siis mis saatus võib oodata mereväe kadette?

Mereväekursuse lõpetajad lähevad teenima laevadele kas relvastus- või navigatsiooniohvitseridena.

Mathis Bogens

Aga õhuväe omasid?

Laias laastus jagunevad õhuväe ohvitseride töökohad Õhuseire­divisjoni ja Lennubaasi vahel. Esimeseks töökohaks saab vastavalt siis näiteks radarpostidele vahetuste ülem või näiteks väljaõppekeskuse instruktor.

Milliseid õppeaineid läbivad kadetid lisaks taktikalistele?

Nende aastatega, mis kadett veedab sõjakoolis, valmistatakse ta ette võimalikult laiapõhjaliselt. Et maailm on pidevas muutumises ja otsuseid tuleb langetada väga madalatel tasanditel, siis valmistame ette inimesi keerulisteks ülesanneteks. Nende alla kuuluvad rühmasuuruse allüksuse juhtimine eri taktikalistes olukordades, inimpsühholoogia ja täiskasvanute pedagoogika.

Lisaks läbitakse ka filosoofilisemaid aineid, nagu sõjakunsti ajalugu, milles on meie kool eriala spetsiifikast lähtuvalt teistest kõrgkoolidest taseme võrra kõrgem. Samuti käivad meie koolis õppejõud teistest koolidest ja kadetid saavad läbida näiteks rahvusvaheliste suhete ja andmeanalüüsi alaseid õppeaineid.

Kas Kõrgema Sõjakooli lõpetajad on oma teenistusega rahul?

Eelmisel sügisel vilistlaste seas korraldatud küsitlus näitas, et tervelt 82 protsenti meie lõpetajatest on rahul saadud tööga ja väljakutsetega.

Mismoodi kadett elab? Milline on see rutiin ja distsipliin, mida ta järgima peab, ja kui palju on vaba aega?

Kadeti elu sõltub suuresti sellest, mitmendat aastat ta sõjakoolis õpib.

Esimese õppeaasta esimene semester on kõige pingelisem, sest siis on nende iseseisvus piiratud. Näiteks tuleb käia õhtustel loendustel ja hommikvõimlemisel. Teisest semestrist on kadettide elu vabam.

Me soovime kasvatada kadettidest iseseisvaid ohvitsere. Anname neile kätte ülesande, ressursid, kehtestame piirangud ja siis peab kadett ise vaatama, millal ning kui palju ta mingi õppeaine või ülesande täitmiseks panustab. Vaba aja olemasolu sõltub kadeti enda võimekusest.

Mida tähendab “üliõpilaselu” Kõrgemas Sõjakoolis?

Kui sa võtad tsiviilülikooli tudengite vabameelsuse ja loovuse ning suunad seda sõjaväeliselt, siis on tulemus raskesti kirjeldatav – seda peab kogema. Hea näide on eelmise aasta tudengite suvepäevadelt, kui meie umbes 50 kadetti võistles teiste ülikoolide kuni 600-liikmeliste võistkondadega ja saavutas sealjuures üldarvestuses neljanda koha!

Kadettide õppetöövälise tegevuse eest vastutavad suures osas teise õppeaasta kadetid. Nende korraldada on mälumänguõhtud, spordivõistlused, tutvumisõhtud teiste korporatsioonide ja ülikoolide tudengitega.

ARVUTI- JA JUHTIMISKOOLITUSED Lähenevad avatud koolitused Tallinnas ja Tartus „Nauditava esitlusettekande koostamine”

Põllumajandusuuringute Keskus korraldab:

(MS PowerPoint 2010/2007 baasil) Tallinnas: 09.12 • Tartus: 02.–03.12

26. novembril kell 9.30–15.40 sakus teaduse 4/6 Koolitus-teabePäeva

„Mahepõllumajandus ja teadus 2013” 09.30–10.00 registreerimine ja hommikukohv 10.00–10.10 Avamine 10.10–10.40 Mahepõllumajanduslik tootmine eestis 2013. aastal.

Egon Palts, PmA 10.40–11.25 Külvikorra- ja maheväetiste katse tulemustest Kuusikul. Karli sepp, PmK 11.25–11.45 Kohvipaus 11.45–12.20 talirukki saagi ja kvaliteedi kujunemine. ilme tupits, EtKi 12.20–12.55 talirüps mahetingimustes. lea narits, EtKi 12.55–13.30 seltsilistaimedega kapsakahjurite vastu.

Elen Peetsmann, EmÜ 13.30–14.10 lõuna 14.10–14.45 Mahetootmise rohusööda toiteväärtus.

Uno tamm, EtKi 14.45–15.20 Maakasutusest eestis. Priit Penu, PmK 15.20–15.40 Mahetoetuse hindamistulemused.

Karli sepp, PmK

EElrEgistrEEriminE kuni 25. novembrini telefonidel 672 9142, 672 9130 või e-postil karli.sepp@pmk.agri.ee. mahepõllumajandustootjad saavad tunnistuse kohustusliku täienduskoolituse osas (6 tundi).

pmk.agri.ee

„Tabelarvutuse võlu avastamine” (MS Excel 2010/2007 baaskoolitus) Tallinnas: 05.–06.12

„Kokkuvõtted risttabeliga”

(MS Excel 2010/2007 baasil) Tallinnas: 09.12 • Tartus: 02.12

„Efektiivne ajajuhtimine ja e-posti organiseerimine”

(MS Outlook juhtidele ja edasijõudnutele) Tallinnas: 28.11; 06.12

Lisainfot koolituste kohta ja täismahus sügistalvise koolituskalendri leiab: www.akoolitus.ee Tallinnas: Suur-Sõjamäe 10 / Tartus: Pikk 14 tel 617 7344 • arvutikool@akoolitus.ee www.akoolitus.ee

Väljaandja AS Eesti Ajalehed Toimetaja Anne-Mari Alver Keeletoimetaja Katrin Hallas Kujundaja Tuuli Prees Projektijuht Maie Viilup, tel 661 3339; maie.viilup@lehed.ee Järgmine Koolitusleht ilmub 22. mai 2014 Koolitusleht 21. november 2013

7

Värviste näppudega loominguline töö Tallinna Ehituskooli ehitusviimistluse ala õpilane Elsa Pärna (20) esindas Eestit juuli alguses ülemaailmsel kutsemeisterlikkuse olümpial WorldSkills 2013, kus neiu läbis siseviimistluse vabakava maksimumpunktisummaga.

P

ärna valis ehitusviimistluse eriala, kuna soovis selgeks õppida kindla ameti. Valik ehitusviimistluse kasuks tuli kiiresti, sest Elsal on hea kunstianne. “Naistele sobib ehitusviimistluse eriala hästi, tapeetimine, seinte värvimine ja dekoreerimine vajavad täpsust ja kannatlikku meelt,” ütleb Pärna oma valitud ameti kohta.

Tema sõnul on ehitusviimistleja töö suur eelis tööaja paindlikkus ja loomingulisus. “Tubli ehitusviimistleja oskab tööd teha kiiresti ja laitmatult,” sõnab Elsa Pärna ja lisab, et kõige olulisem on kliendi rahulolu ja tunnustus.

Näppupidi värvi sisse

Pärna väitel ei eeldata õppima asujatelt erilisi oskusi. “Muidugi tuleb kasuks kunstimeel,” märgib ta ja lisab, et kõik muud oskused on õpingute käigus treenitavad.

Koolipingis istumist ja teooria õppimist on ehitusviimistluse erialal vähe, kohe pannakse noored näppupidi värvi sisse.

fotod liina liiv

Elsa Pärna maalib Leipzigis kutsemeisterlikkuse olümpial kosmosetüdrukut.

Kuna eriala korralikuks omandamiseks on vaja rohkelt praktikat, siis harjutab Pärna iseseisvalt, aga teeb ka praktikaid Eesti ettevõtetes. “Tikkurila praktikal sain mitmesuguseid dekoratiivvärvimisi harjutada,” meenutas Pärna kõige huvitavamat praktikat. Suurepärase töökogemuse sai Pärna, osaledes WorldSkillsil, mida peab siiani eredaimaks elukogemuseks.

Eestis paistab võistleja välja

Selle aasta jaanuaris hakkas Pärna valmistuma juuli alguses Leipzigis toimunud ülemaailmseks kutsemeisterlikkuse olümpiaks WorldSkills, kus võtsid mõõtu 53 riiki ja 1046 noort meistrit. Lisaks ehitusviimistlejale võistlesid eestlastest mööblitisler, trükkal, mehhatroonikud, maastikuehitajad, florist, plaatija, ehitusviimistleja ja infotehnoloog.

Elsa Pärna pidi 22 tunni jooksul seina tapeetima, toone segama, joonistama seinale kodus ette valmistatud vabakava ja teostama joonise järgi maalritöid. “Vaba-

kavana esitasin töö poolhaldjast kosmosetüdrukust, kes lendab suhkruvahu abil jäisesse kosmosesse,” ütles Pärna. Neiu tuli lõpparvestuses 14. kohale. Pärnale hoidsid Eestis pöialt lähedased sõbrad ja perekond, kellega ta vahetas võistlusmuljeid telefoni teel. “Eriti tore oli see, et Tallinna Ehituskooli õpetajad tulid mulle Saksamaale kaasa elama,” ütleb neiu.

“Kõige rohkem meeldis mulle võistluse suurus ja hea korraldus,” kirjeldab Elsa Pärna WorldSkillsi. “Võistlusvaimu hoidis tugevana eri rahvustest noorte hasart ja võistluselevus.”

Pärna sõnul andis WorldSkills põhjalikuma ülevaate õpitavast erialast. “Ma nägin ja kogesin rohkem, kui koolis on võimalik õpetada. Võistlustel sain ka ülevaate uudsetest tehnikatest.”

Pärna sõnul toovad kutsemeistrivõistlused välja õpilase tegelikud võimed ja omandatud oskused. Ta lisas, et võistlused süstivad noortesse tahet olla parim oma erialal.

Kas teadsid, et …

Ametikoolis õppides on praktikal sama oluline osa kui teoorial. Kutseharidus sobib neile, kellele meeldib ise oma kätega midagi valmistada.

Ametikooli lõpetaja saab reaalsed oskused, millega teenida leiba ja hakkama saada igapäevaelus. Kuldsed käed on alati hinnas ja kutseharidus annab ameti, millega leida endale tasuv töökoht ja miks mitte tulevikus ka ise uusi töökohti luua. Kui amet on käes, on alati võimalus juurde õppida või minna edasi kõrgkooli.

Ametikoolides on hea õppida, peaaegu kõik koolid ja õpilaskodud on renoveeritud ning varustatud moodsate õppevahendite ja -tehnikaga.

“Eestis paistab võistleja teiste seast välja ja kindlasti annab see paremad võimalused,” leidis Pärna. Ta lisas, et osalemine rahvusvahelistel võistlustel näitab tööandjatele, et noorel on pühendumus ja maailmatasemel oskused.

Õpingute kõrvalt mugav töötada

Suvel Elsa puhkas ja töötas maalrina, nüüd aga õpib Tallinna Ehituskoolis teisel kursusel. Pärast kooli lõpetamist tahab neiu jätkata õpinguid Tallinna Tehnikakõrgkoolis ehituse erialal. ”Ma usun, et minu erialal on õpingute kõrvalt mugav ka tööl käia,” märkis ta.

Ehitusviimistlejaks võivad õppida nii poisid kui tüdrukud, kellele meeldib olla loominguline ja ise näha oma töö tulemust.

Elsa lisab, et õppimisel vanusepiirangut ei ole ja õpe on tasuta. ”Kutseharidusega saab ameti ja oskused kogu eluks,” ütles Pärna. ”On väga oluline, et ametikoolis saab praktikat teha ka välismaal.”

Liina Liiv

VÕITMA ÕPID SA IGAL JUHUL KÕIGEPEALT ISEENNAST. Jah, Kõrgem Sõjakool õpetab Sulle meeskonnatöö ja ühiste eesmärkide kaudu oma “minast” kaugemale nägemist.

Kohtumiseni infomessil Teeviit 29.-30.11 Sinu küsimused on oodatud: sojakool@mil.ee või 717 6131

8

Koolitusleht 21. november 2013