Lähedaste hooldus (aprill 2022) by Maaleht

LÄHEDASTE HOOLDUS L E H E K O O S TA S E K S P R E S S M E E D I A E R I L A H E N D U S T E J A S I S U T U R U N D U S E O S A K O N D

K E VA D 20 22

Lossipargi Eakatekodu Teie lähedased on kindlates kätes

• • • • •

ööpäevaringne üldhooldusteenus 4 korda päevas toitlustamine meditsiinipersonali abi majutus 1-, 2-, või 3-kohalises toas vaba aja sisustamine, sealhulgas huvitegevused, kontserdid jpm • hooldus- ja põetusvahendid ning baasravimid • enam kui 3 hektari suurune aiaga piiritletud park • meile on oodatud ka dementsusega ja voodikesksed inimesed.

Võtke meiega ühendust ja leiame Teile parima lahenduse 5305 4639 info@lossipargi.ee

www.lossipargi.ee Lossipargi eakatekodu

LÄHEDASTE HOOLDUS

Ilmub Maalehe vahel

Väljaandja Ekspress Meedia AS, Tallinn, Narva mnt 13

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

Reklaam Kevin Põld, kevin.pold@ekspressmeedia.ee

Kujundaja Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeedia.ee

Keeletoimetaja Helina koldek, helina.koldek@ekspressmeedia.ee

2 LÄHEDASTE HOOLDUS

Tooted müügil Euroapteekides ja e-poes www.curaprox.ee

Kevad 2022

LÄHEDASTE HOOLDUS

Toit vastavalt eale: mis jääb vananedes menüüst välja? FOTO: SHUTTERSTOCK

Eakateks loetakse üle 65-aastaseid inimesi. Üha rohkem on tõendusi selle kohta, et mitmed varem vananemise süüks pandud kroonilised haigused ja muutused on tegelikult tekkinud puuduliku toitumise ja söömisvigade tõttu. TOIMETAS: MARTIN HANSON Eakate toitumist mõjutavad eluviis ja sotsiaal-majanduslik olukord, seoses vananemisega tekib terve rida elu-olustikulisi muutusi. Erinevate füüsiliste, sotsiaalsete ja psühholoogiliste põhjuste tõttu on vanematel inimestel toitumisprobleeme nii vajaliku toidu saamisel, selle valmistamisel, söömisel kui ka toidu imendumisel ja omastamisel. Üle keskea jõudnud inimeste energiavajadus hakkab pidevalt vähenema. Pensioniikka jõudes väheneb energiavajadus võrreldes keskeaga: l meestel 2700  2000 kcal/ päevas, l naistel 2000  1700 kcal/ päevas.

Energiavajadus väheneb koos vanuse lisandumisega, sest kudedes jääb vähemaks aktiivseid rakke, mis muudab kogu organismi ainevahetuse aeglasemaks ja vanemad inimesed vähendavad tihti ka oma füüsilist aktiivsust, kuigi ei peaks seda tegema. Esmatarvilik on saada väiksema toidukoguse juures kätte vajalik hulk vitamiine ja mineraalaineid. Kuna valkude ning peamiste vitamiinide ja mineraalainete koguseline vajadus jääb enam-vähem samaks kui keskeas, siis nende kättesaamine väiksemast toidukogusest eeldab põhjalikumat ja tervislikumat toiduvalikut. Eakatel on suurenenud D-vitamiini vaja-

dus, mistõttu tuleb seda võtta toidulisandina.

Probleemiks vaegtoitumine Vanemas eas mehi ja naisi ohustab vaegtoitumine, seda eriti siis, kui nad elavad üksi. Sagedamini tekib olukord, kus eakad söövad liiga vähe ja ühekülgselt kas halva toiduvaliku või rahapuuduse tõttu, haigustest tingitult, halva suu ja hammaste olukorra tõttu või siis üksindusest ja suhtlusvaegusest. Alatoitumuse-

le viitab see, kui inimesel on kehakaal lühikese aja jooksul langenud rohkem kui 3 kg. Füüsilistest põhjustest on toitainete vaeguse tekkimine tingitud hammaste halva olukorra kõrval vähesest väljas käimisest, oksendamisest ja iiveldusest, seedeorganite operatsioonidest ning kroonilistest haigustest. Psüühilistest teguritest mõjutab seda depressioon ja üksindustunne. Ravimid võivad põhjustada toitainete imendu-

TASUB TEADA

Kuidas vanemas eas õigesti toituda? Tervislik toitumine on vajalik igas elueas, kuid eriti vanemas eas peab vältima riske, et mitte haigestuda südamehaigustesse, diabeeti, rasvtõvesse ega muudesse kroonilistesse haigustesse. Söödud toidust saadav energiakogus peab olema tasakaalus füüsilise aktiivsusega. l Toit olgu mitmekülgne – see kindlustab toitainete tasakaalustatuse. l Tuleks süüa rohkesti puu- ja köögivilju ning marju. l Iga päev tuleb süüa leiba. Lisaks putru, kartulit või makarone. l Eelistada väiksema rasvasusega piima ja piimatooteid. l Lisatavatest toidurasvadest eelistada taimeõlisid, võimalusel ka pähkleid-seemneid-mandleid. l Süüa kaks kuni kolm korda nädalas kala, nii punast kui ka valget. l Päevas tuleb juua lisaks toidust ja jookidest saadavale vedelikule ka 2–3 klaasi puhast vett, vastavalt individuaalsele vajadusele ja tervislikule seisundile. l Toituda regulaarselt – mitte alla kolme korra päevas. l Vajadusel süüa vahepalaks puuvilja, jogurtit, hapupiima vms. l Süüa pigem sagedamini, eelistades väikseid portsjone ja süüa neid aeglaselt. l Kui alkoholi pruukimine on möödapääsmatu, siis tehke seda mõõdukalt. l Maiustusi (nt kreemikoogid, magusad saiakesed, kohukesed) süüa võimalikult harva. l Süües lõuna- või õhtusööki, pea meeles taldrikureeglit. Allikas: toitumine.ee

mise halvenemist, samuti alkohol, suitsetamine ja liigne kohvijoomine. Majanduslikud põhjused võivad raskendada näiteks liha, kala ja piimatoodete, puuviljade ja marjade ostmist. Vähe süüakse marju, puu- ja köögivilju. Vaegtoitumuse põhjuste selgitamine aitab abistamiseks vaja-

likke meetmeid rakendada. Põhjusi on vaja selgitada nii tervise halvenemise ja organismi vastupanuvõime vältimiseks kui ka hoolduse ja abi korraldamiseks kodus või hooldusasutuses. Materjal pärineb Tervise Arengu Instituudi veebilehelt toitumine.ee

Andur teavitab lähedast eaka liikumatuse ja toa ebahariliku temperatuuri korral.

KODUANDUR ANNAB MEELERAHU LIIGSE SEKKUMISETA

Tavapärane liikumine tähendab, et vanaemaga on kõik hästi ja pole vaja muretseda ning kui vanaema telefoni ei võta, siis ta lihtsalt ei kuulnud kõnet.

Koduandur on taskukohane • Andur maksab 120 eurot • Kuutasu algab 25 eurost kuus, mis sisaldab kõiki kulusid (pole vaja eraldi interneti eest maksta) Juhtmevaba andur salvestab vaikides eaka kodus liikumise ja liikumatuse info. Andmeid on võimalik kontaktisikul arvutist ööpäevaringselt vaadelda. Soovi korral on võimalik seadistada sõnumid mobiiltelefonile või e-postile eaka mitteliikumisest või ruumi temperatuuri järsust muutumisest. Koduandurit saab kasutada ka kohtades, kus pole interneti- ja wifiühendust.

• Andur töötab kahe AA-patareiga ligikaudu aasta aega

Koduandur on kaasaegne • KODUANDURI KASUTAMISEKS POLE VAJA TELEFONI- EGA INTERNETIÜHENDUST

4 LÄHEDASTE HOOLDUS

Kevad 2022

FOTO: INVARU

Kuidas saada hakkama täiskasvanu hooldamisega kodus? Inimese elu võib ühel päeval jõuda punkti, kus ta enam iseseisvalt hakkama ei saa, olgu põhjuseks vanus, haigus või õnnetuse tagajärg. Lähedase hooldamisega kodus käib tihti kaasas mure, kuidas saada hakkama keeruliste hügieenitoimingute, lamatiste vältimise või voodihaige toitmisega. TOIMETAS: UKU ADRIAN ILVES Liikumisvõime langus või kaotus on alati traagiline sündmus nii inimesele endale kui ka tema lähedastele, tõdeb abivahendikeskuse Invaru teenindusjuht Kadri Lemberg. "Oluline on küsida abi, mitte püüda üksi kõigi keeruliste toimingute ja valikutega hakkama saada. Tänapäeval on olemas ka spetsiaalsed abivahendid, mis igapäevaelu toetavad, ja tänu riiklikele toetustele ei tähenda abivahend tingimata ka suurt väljaminekut," julgustab ta.

FOTO: INVARU

Kadri Lemberg

ja juustepesumüts," kirjeldas juhtivterapeut veeta pesemise võimalust. "Hea variant on ka spetsiaalne otsikuga dušikott, kuhu käib vesi sisse ja mille saab voodi külge kinnitada. Kui kasutada juurde veel ka kaela taha seatavat täispuhutavat peapesuvanni, saab abivajaja juukseid pesta nii, et teda ei pea magamisasemelt mujale liigutama." Kui lähedane vajab koduhooldust, on Kadri Lembergi sõnul mõistlik ka tema eluruumid üle vaadata – kas oleks vaja laiendada ukseavasid ja eemaldada lävepakud, et tõstuk või ratastool läbi mahuks. Kas WC-s oleks abi kõrgendusega potitoolist? Kas vajalikes kohtades on olemas käsipuud, mille abil saab püsti tõusta ja istuda?

Õiged töövõtted säästavad hoolitsejat Liikumisraskusega inimese eest hoolitsemisel tuleb palju kasutada füüsilist jõudu. "Kindlasti peab inimene, kes hakkab abivajaja eest hoolitsema, tundma õigeid töövõtteid, muidu võib ta endale liiga teha," hoiatab Kadri Lemberg. "Voodihaige keeramiseks tema hooldamise ajal või tema asendi korrigeerimiseks saab kasutada libistamiskindaid," toob ta näite lihtsamast abivahendist. "Libikinnaste välimine pind on libe ja sobib hästi voodis ning ratastoolis näiteks vaagna ja õlavöötme asendi korrigeerimiseks," selgitab abivahendikeskuse teenindusjuht. Voodihaiget saab liigutada ka libedast materjalist libistamislina abil, mis aitab vähendada hõõrdumist. "Libilina kasutatakse inimese liigutamiseks ühelt aluselt teisele, voodis asendi muutmiseks või nihutamiseks ning istuma aitamiseks," kirjeldab Lemberg. Inimese aitamiseks voodist ratastooli, duši- või potitooli või

ka ratastoolist autosse saab võtta abiks libistamislaua. "Selle vahendiga saab istuvas asendis inimene iseseisvalt või hooldaja abiga end ühelt pinnalt teisele libistada ehk siirduda külje suunas," selgitab terapeut. "Abistaja koormuse vähendamiseks on olemas ka spetsiaalsed kodus kasutamiseks mõeldud kompaktsed tõstukid koos linguga. Need on ratastel elektrilised tõsteseadmed, mille abil saab tõsta voodihaiget voodist, toolist, põrandalt või vannist. Vajadusel saab kasutada tõstukit ka haige transportimiseks eri tubade vahel."

Kodu ja sisustus vajadustele vastavaks Kui abivajaja veedab suurema osa päevast voodis, aitab igapäevatoiminguid lihtsustada

funktsionaalvoodi, kus abivajaja saab ka ise mugavalt enda asendit muuta. "Voodihaige puhul on väga oluline roll madratsil ja mõistlik oleks mõelda lamatisi vältiva madratsi peale. Ainult madrats siiski lamatisi ära ei hoia ja seepärast on vaja abivajaja asendit pidevalt muuta," märkis Lemberg. Voodis lamava inimese abistamisel on oluline, et aitaja pääseks igast küljest ligi. Samuti peab silmas pidama, et voodi vajab elektrit ja elektripistik peab asuma voodi lähedal. Abivajaja ja hooldaja elu teevad oluliselt lihtsamaks ka spetsiaalsed hooldusvahendid. "Näiteks kui lähedast on olenevalt keskkonnast või tema füüsiliste piirangute tõttu vee ja seebiga keeruline pesta, siis alternatiiviks on spetsiaalne pesuvaht, kindad

Otsi abi ka omavalitsusest Kui lähedane inimene jääb koduhooldusele, kaasneb sellega paratamatult rahaline kulu, kuid tänu riiklikule toetusele ei pruugi väljaminekud olla tingimata suured. Kadri Lemberg selgitab, et näiteks funktsionaalvoodit või ratastooli ei pea välja ostma, kuna abivahendikeskused pakuvad üüriteenust, mis on peredele kindlasti jõukohasem. Lisaks on nii vanaduspensionäridel kui ka määratud puude ja vähenenud töövõimega inimestel võimalik saada abivahendite ostmisel ja üürimisel riiklikku soodustust. "Abivahendite määruse alusel kompenseerib riik olenevalt abivahendist 40–90% abivahendi piirhinnast," lisab teenindusjuht. Allikas: Invaru abivahendikeskus

Kevad 2022

HORTUS MEDICUS

LÄHEDASTE HOOLDUS

BIO-KULT,

naljaka nimega küll, aga tõhus abimees seedimisel Kuigi meile, eestlastele, kangastub nime Bio-Kult kuuldes isane siga, siis tegelikku seost siin pole. AMD Protexin Ltd, Inglismaa probiootiliste toidulisandite tootja, pani oma teise põlvkonna kasulike bakteritega toidulisandite sarjale sellise nime sellest, et Bio-Kult tooted sisaldavad elusaid kultuure/baktereid. MIS ON PROBIOOTILISED BAKTERID EHK KASULIKUD BAKTERID JA KELLEL NEIST ABI ON?

Meie organismis on suur hulk baktereid, kes elavad meie sees või meie pinnal ja kes aitavad meil end tervena tunda. Suurim hulk baktereid on meie soolestikus, hoides korras meie soolestiku limaskesta ja aidates läbi viia seedimist. Baktereid ja bakteritega sarnaseid mikroorganisme on meie soolestikus 1–2 kg. Lisaks kasulikele bakteritele on meie soolestikus ka kahjulikke baktereid ja haigustekitajaid. Üldiselt toimub soolestikus võitlus kasulike ja kahjulike bakterite vahel ja kui me tunneme end hästi, on kasulikud bakterid ülekaalus. Kui aga tunneme oma seedimises kõrvalekaldeid või, olgem ausad, paneme üldse oma seedimist tähele, on kasulike ja kahjulike bakterite tasakaal läinud paigast ära. Bio-Kult tootesarjas on üle 6 erineva toote, mille eesmärk on abistada erinevate terviseprobleemide puhul või tugevdada organismi puudujääkide puhul.

BIO-KULT AITAB NEID, KES ON OMA SEEDIMISEGA HÄDAS.

Põhjuseid võib olla erinevaid: viirunakkus, antibiootikumide ravi, reisidel meile harjumatute toitude, jookide tarvitamine, äge või krooniline soolehaigus, stress jne. Sellises olukorras on õige aeg võtta kasutusele kasulikud bakterid. Bio-Kult kui sarja universaalseim toode sisaldab 14 erinevat bakteritüve, viiest erinevast bakterite perekonnast. Miks nii palju, küsite. Põhjuseid on mitmeid. Erinevad bakterid elavad sooles erinevates piirkondades. Hästi valituna ja erinevate tüvedega saame katta suurema osa soolestikust. Teine oluline argument rohketüvelise piimhappebakteri tarvitamisel on see, et meil on suurem tõenäosus tugevdada organismis just seda bakteritüve, mida me enim vajame ja mille puudujääk on põhjustanud probleeme. Kolmas argument on see, et rohkete tüvede korral aitavad ühed teistel toime tulla ning õiges koosluses loovad võimsa ja vastupidava sümbioosi. Bio-Kult Candéa kompleksi võib proovida Candida pärm-

seente vohamise puhul. Lisaks on tootes küüslaugu ja greibiseemne ekstrakt, mis on rahvameditsiinist teada kui immuunsuse tugevdajad. Bio-Kult S. Boulardii on eriline pärmseen, mida võiks kasutada antibiootikumi kuuri ajal, kui tundub, et Bio-Kult probiootikumidest üksi jääb väheks. Tootesse lisatud D-vitamiin tagab normaalse immuunsüsteemi toimimine. Bio-Kult Mind võiks sobida stressi ja näi-

teks eksamite perioodil ning BioKult Migréa kasutamisel vähenes nii krooniliste kui ka episoodiliste migreenihoogude hulk (Martami, F., Togha, M., Seifishahpar, M et al The effects of a multispecies probiotic supplement on inflammatory markers and episodic ad chronic migraine characteristics: A randomized double-blind controlled trial. Cephalalgia. Jan 2019.).Ka Bio-Kult Migrea ning Bio-Kult Mind sisaldavad li-

saks suurele hulgale erinevatele piimhappebakterite tüvedele ka vitamiine ja mineraalaineid, et parandada toodete tõhusust just kindla probleemi puhul. Veel on valikus Bio-Kult Pregnéa, mis sisaldab peale piimhappebakterite ka magneesiumit, tsinki, folaati ning vitamiine C ja D ning mille vajadus suureneb raseduse perioodil. Tutvu lähemalt toodetega siin: www.hortusmedicus.ee

Incrediweari põletikuvastased toed Põlve-, puusa-, selja- ja üleüldiselt liigesvalu (sh reumatoidartriidi) või nn külma õla korral võib olla lahenduseks tootesari Incrediwear. Erinevalt tavalistest tugedest on Incrediweari toed rikastatud germaaniumi ja süsinikuga, mille toimel väheneb turse ning paraneb verevarustus. Incrediweari toodetes kasutatud elemendid ei anna keemilist reaktsiooni, vaid hakkavad kehaga kontakti saades organismi varustama negatiivse laenguga ioonidega. Orga-

nismi suundunud elektronid põhjustavad rakkude vibratsiooni ning kuigi kandja seda ise ei tunne, hakkavad koed omavahel liikuma. Ehk olete märganud, et vigastuse korral on valu kontrolli all nii kaua, kui saate edasi liikuda. Kui jääda paigale, hakkavad põletik ja valu võimust võtma. Incrediweari toode-

te abil liiguvad koed imeväiksel kujul edasi ning seetõttu ei saa turse ja valu tugevneda. Protsessi tagajärjel turse vähe-neb, paranev verevarustus viib kudedesse rohkem hapnikku ja ainevahetus muutub intensiivsemaks. Tulemuseks on kiirem paranemine. Germaaniumit sisaldavad tooted omavad ka otsest valuvaigistavat toimet. Incrediweari tugedest on abi ägeda või kroonilise põletiku korral, traumajärgselt ning ka lümfitursete korral. Erinevalt tavalistest tugedest on soovitav Incrediweari kanda ka öösel, et pikendada raviaega.

Õla-, põlve-, küünarliigese-, hüppeliigese-, puusatuge ja korsetti e seljatuge ning kehasidet on võimalik soetada Eesti haigekassa soodustusega digiretsepti olemasolul. Incrediweari tugesid on erinevatele kehapiirkondadele, alustades kinnastest ning lõpetades spordi- ja tsirkulatsioonisokkidega. Viimaseid kasutatakse ka külmetavate jalgade korral. Täpsem info: www.hortusmedicus.ee ja www.incrediwear.ee ja telefonil 656 7333.

Mitu aastat järjest on Suurbritannia juhtiva loodusmeditsiini ajakirja Natural Pharmacy Business lugejad tunnistanud Bio-Kult piimhappebakterid parimaks looduslikuks toidulisandiks.

6 LÄHEDASTE HOOLDUS

Kevad 2022

NOORED JUTUTAJAD

kingivad eakatele helgeid hetki Eakate üksildus on kogu maailmas järjest suuremaks probleemiks. Kõigil eakatel ei pruugi olla lapsi või lapselapsi, kellega vestelda või muudmoodi ühiselt aega veeta. Sõprade ja sõbrannade ring võib kõrges eas olla võrdlemisi väike. Siin tulevadki mängu eakatega suhtlevad noored jututajad. TEKST: MIRELL TRUSS "Kõik algas minu ja õe nüüdseks lahkunud vanavanematest, kelle tervis elu lõpuaastatel kiirelt halvenes ning sellega koos kasvas ka isoleeritus ja üksildasena tundmise aeg," meenutab Katre Liiv. Ta räägib, et mõlemal oli laste ja lastelaste näol toetav

võrgustik sisuliselt katkematult olemas ja valmis vajadusel kohe reageerima, kuid oli ka selge, et sellest oli ikkagi vähevõitu. "Tuge oleks olnud vaja nii meile endile kui ka vaheldust vanaemale ja vanaisale," ütleb ta. "Olgu siis kodus või hiljem juba

da inimestega silmast silma kui rääkida telefoni teel. Loodame, et saame pandeemia taandudes aina enam vahetult kohtuda.

Jututaja Tabasalu Pihlakodus

eakate kodus." Idee noortest jututajatest sündiski Katre, tema õe Mari-Liisi ja viimase töökaaslase Anu ühise pingutusena. Järgmiseks sammuks Jututaja loomisel võib ilmselt pidada Mari-Liisi juhuslikku kohtumist Norra samalaadse sotsiaalse ettevõtte Generasjon M eestvedajaga. Tekkis küsimus, miks ei võiks sama lahendus Eestis toimida. Kolmas ja otsustav samm oli NULA nutikate lahenduste konkursi 2020. aasta reklaam "Mis sind närvi ajab?". Katre nägi seda reklaami oma kontoris iga päev ja sinna kolm naist oma ideega lõpuks kandideerisidki. "Pärast kuudepikkust väga intensiivset koolitustsüklit, idee paremaks tuunimist, reaalset testimist ja hulga kõnede pidamist olime lõpuks kümnest kolme parima hulgas, kes stardikapitaliga sealt tuule tiibadesse said." Noori ja eakaid kokku viiv MTÜ Jututaja saigi teoks.

MERIVÄLJA SÜDAMEKODUD EAKATE ÖÖPÄEVANE JÄLGIMINE JA HOOLDAMINE MAJUTAMINE ÜHE- JA KAHEKOHALISTES KUTSUNGISÜSTEEMIGA TUBADES, MIS ON VARUSTATUD TELEFONI-, TV- JA INTERNETIVALMIDUSTEGA

Ranniku tee 48, Tallinn Telefon 609 2605 merivalja@sudamekodud.ee sudamekodud.ee

FOTO: EDERI OJASOO

Miks sellist asja üldse vaja on? Kui uskuda eakaid, kes meie jututajatega jutu peale on saanud, siis paremat asja kui jututamine ei ole peaaegu olemaski. On imestatud, et kuidas te küll sellise asja peale tulite, sellest just ongi puudus olnud. Eakad tahavad väga noortega suhelda ja ühiselt aega veeta. Meie kogemus ütleb, et sama kehtib ka vastupidiselt – on terve hulk noori, kes naudivad eakate seltsi. See rikastab nende maailma samamoodi, nagu nemad rikastavad eakate oma. Jututamine on eakale kui värske sõõm õhku – uued mõtted ja emotsioonid, mille järel on elurõõmu nivoo kohe tükiks ajaks uutes kõrgustes ja ootusärevus järgmise kohtumise ees. Samasuguseid emotsioone saavad ka jututajad, sest need on hoopis teised jutud ja lood kui need, mida igapäevaselt eakaaslastega aetakse.

Missugustest noortest saavad jututajad? Igast noorest võib saada jututaja. Meie jututajaid võib iseloomustada näiteks tahtega head teha, neil on väga hea kuulamisoskus, vastutustunne ja uudishimu. Meie kodulehelt saab saata kandideerimissoovi. Iga kandidaadiga teeme jutuajamise, kus saame mõlemad kohe selgeks, kas me klapime. Järgnevad koolitused ja "põllule" minek. Kus ja kuidas jututajate ja eakate kohtumised toimuvad? Pakume individuaalseid ja grupikohtumisi. Individuaalsed kohtumised toimuvad üldiselt eaka juures kodus ja grupikohtumised puudutavad eeskätt hooldekodusid. Koroona tõi endaga kaasa telefonijututamised ja võimaluse pakkuda seltsi telefoni teel üle Eesti. Meie prioriteet on vahetud kohtumised, sest hoopis teine tera on kohtu-

Mida siis tehakse, kui jututajad ja eakad kokku saavad? See loetelu on mingis mõttes lõputu. Kui Jututaja alles loonud olime, arutasime kolmekesi omavahel samuti, et milliseid tegevusi noor ja vana koos teevad. Leppisime kokku, et Jututaja kuvand saab olema positiivne ja rõõmus ning meie eakad ja noored võivad koos kasvõi kuule lennata. See tähendab, et nad teevad ühiselt seda, mis neile mõlemale rõõmu pakub – mängivad kaarte, lobisevad, jalutavad või midagi muud toredat. Meie kodulehelt leiab uudiste rubriigist toredaid lugusid kokkusaamistest. Kui tugev või habras on noorte ja eakate vahel loodud liit? Oleme teadvustanud, et näiteks olukord, kus noor peaks mingil põhjusel jututamise katki jätma, võib eakale emotsionaalselt raske olla. Seepärast on meil noortega kokkulepe, et katkijätmisest tuleb meile võimalikult aegsasti teada anda, et saaksime tegeleda selle olukorraga nii, et keegi end halvasti ei tunneks. Jututamine on meil näiteks katki jäänud ja eakas uue toreda jututaja seltsiks saanud seetõttu, et noor läks aega teenima. Erinevaid olukordi võib elus ette tulla. Eakad on ülitänulikud meile, et oleme olemas, ja jututajatele, et nemad on olemas.

Kevad 2022

LÄHEDASTE HOOLDUS

TARTUS OOTAB SIND

Suhtlema ja liikuma innustav eakatekodu • head omavahelised suhted • lootuse ja elurõõmu säilitamine • isikukeskne lähenemine • tähendusrikas elu • elujõu leidmine

AVAME SÜGISEL 2022 Tule meile elama või töötama!

eluring.ee

Eluringikeskus

5699 7500

info@eluring.ee

Annemõisa 2

8 LÄHEDASTE HOOLDUS

Kevad 2022

FOTOD: SHUTTERSTOCK

Kuigi probleemne võib olla ainult üks jalg, müüakse tallatugesid paarikaupa ja neid tuleks kanda mõlema kinga sees.

Jalad teevad valu?

Millal peaks appi võtma tallatoed? On olemas kolm sagedasemat jalapöia hälvet peale raskete sünnipäraste ja trauma tagajärjel saadud kõrvalekallete. Mis need on? Mis neid põhjustab? Kas spetsiaalsetest tallatugedest võiks olla abi? Hallux valgus ehk jalanuki esiletungimine ehk pöialiigese deformatsioon on levinum naiste seas. Põhjustajaks peetakse kitsaid ja kõrge kontsaga kingi, pärilikkust ja traumat. Valed kingad ise ei ole probleemi algpõh-

jus, küll aga võivad need vaevusi süvendada. Kõige sagedasem põhjus on jalalaba biomehaaniline ebastabiilsus, mida võivad tingida näiteks jalalaba luulised eripärad. Mõju võib avaldada geneetiline eelsoodumus.

Soodustavad tegurid on kõrge vanus ja suur kehakaal. Füsioloogilisest aspektist võib põhjustajana nimetada põigitist lampjalgsust ehk ristvõi pikivõlvi lamendumist ja sideaparaadi nõrkust. Muutusest annavad märku valu ja punetav kühm. Metatarsalgia on muutus jalalabas, kus üks või mitu pöialuu otsa muutuvad valulikuks. Kui pöid on liigse rõhu all, võib areneda välja pöia- või varbaliigese põletik. Põhjus on liiga kitsa ninaga kingade kandmine või suur füüsiline või löögikoormus – näiteks kõval pinnasel jooksmine. Vanemas eas võib metatarsalgiat põhjustada rasvavahekihi õhenemine pöia tallapinnal.

Põlve- ja puusaliigeste ülekoormus mõjutab omakorda luustiku- ning lihassüsteemi, kõverduda võib ka selgroog.

Lamppöid võib olla sünnipärane, aga võib välja kujuneda ka pärast traumat. Lamppöidsed jalad väsivad kiiresti ja olematu pöiavõlvi ning säärelihaste piirkonnas võib esineda teravat valu. Põlve- ja puusaliigeste ülekoormus mõjutab omakorda luustiku- ning lihassüsteemi, kõverduda võib ka selgroog.

Abivahendid leevendavad, aga muutust olematuks ei tee Nagu iga haigust, tuleb ka jalapöia muutusi vara märgata. Iga aastaga levib rohkem spetsiaalsete tallatugede kandmine jalanõude sees. Abivahenditest saab leevendust, aga muutust jalalabas need olematuks ei tee. Spetsiaalsed tallatoed võib hankida enne, kui probleem hakkab suuremat muret tegema. Tallatoed tõstavad pelotti ehk talla keskel asuvat padjandiga jalavõlvi ning korrigeerivad sellega pöia käimiseks mugavasse asendisse. Valmistatakse täistaldu, pooltaldu ja eraldi pelotte. Esmalt võiks osta täis- või pooltal-

lad, sest nende sobivus mõõdetakse poes välja jala järgi. Teistele jalanõudele võib osta juba ainult pelotid, mõõtes täis- või pooltalla järgi õige kauguse kannast. Tallad kleebitakse jalanõu sisse, kuid neid on lihtne eemaldada. Kuigi probleemne võib olla ainult üks jalg, müüakse tallatugesid paarikaupa ja neid tuleks kanda mõlema kinga sees. Kui ühel jalal on mingi häda, kipub kogu keha võtma vale asendi, koormates ühe või teise kehapoole üle. Kui suure varba liigese deformatsioon on veel algstaadiumis, saab abi elastsest varvaste eraldajast. Kummikommi taoline padjake pannakse kodus päevaks või ööseks suure ja järgmise varba vahele või igasse varbavahesse. Kui varbaliiges on tugevalt väljapoole tunginud ja teeb valu, saab tallatugedest ning mugavatest jalanõudest vaid leevendust. Sel juhul tuleks ortopeediga nõu pidada ja kaaluda operatsiooni. Allikas: eestinaine.ee

Kevad 2022

KADRIMARDI

LÄHEDASTE HOOLDUS

Sest iga sõna on oluline. Pakume Teile tasuta konsultatsiooni, paigaldust, kuulmisuuringuid ning soovi korral ka 12 kuud järelmaksu 0% intressiga. Esindame üht maailma suurimat kuuldeaparaatide brändi GN Resound Taanist.

Broneeri aeg personaalsele ja turvalisele nõustamisele! Leidke endale lähim kuulmiskeskus ja broneerige aeg tasuta konsultatsioonile kodulehel kuuldeaparaadid.ee või lihtsalt helistage meile lühinumbril 17800.

KIIRELT vastuvõtule!

Selle reklaami ettenäitamisel iga uue kuuldeaparaadi ostjale tasuta 2 aastane varu patareisid (120 patareid).

TASUTA kuulmisuuring!

PARIMAD aparaadid!

TALLINN Tulika 19 C, 2. korrus Telefon: 53 011 529 Tallinn@kuuldeaparaadid.ee

TARTU Medita trepi kõrval Teguri 37B, I korrus Telefon: 5380 7287 Tartu@kuuldeaparaadid.ee

NARVA Kerese keskus Kerese 3, 3. korrus, kab 311 Telefon: 53 011 529 Narva@kuuldeaparaadid.ee

PÄRNU Ülejõe Tervisekeskus Jannseni 7a Telefon: 53 011 529 Parnu@kuuldeaparaadid.ee

Lasnamäe Medicum, Punane 61, kab 142 , I korrus Telefon: 5301 1529 Tallinn@kuuldeaparaadid.ee

RAKVERE Tuleviku 1, kab 19 Telefon: 324 3253 Rakvere@kuuldeaparaadid.ee

VILJANDI Tervisekeskus, I korrus, B korpus, sissepääs Turu tänavalt Telefon: 433 3783 Viljandi@kuuldeaparaadid.ee

PAIDE AS Järvamaa Haigla Tiigi 8, kab. 412 Telefon: 53 011 529 Paide@kuuldeaparaadid.ee

10 LÄHEDASTE HOOLDUS

Kevad 2022

Vererõhk

FOTOD: SHUTTERSTOCK

vererõhku, suurendab südameinfarkti ohtu, põhjustab liigse vedeliku kogunemist organismi ja tursete teket, soodustab luustiku hõrenemist, ägestab astmat jm.

kui murekoht

Stressi vähendamine on oluline

Kõrgvererõhktõbi on tavaliselt iseseisev haigus, mille kõige suuremad ohutegurid on stress ja liigne soola tarbimine. Haiguse väljakujunemisel mängivad rolli ka ebatervislikud eluviisid ning pärilikkus, mõnikord ka muud probleemid, näiteks neeruhaigused ja hormonaalsed häired. TOIMETAS: EVE KALLASTE Mis see vererõhk üldse on? Vererõhk on südametöö numbriline näitaja. Kui süda pumpab verd veresoontesse, tekib veresoontes rõhk, mida saab mõõta. Rõhu suurust mõjutavad südamelihase jõud ja veresoonte toonus. Ülemiseks vererõhuks nimetatakse suure vereringe suurte arterite kõige kõrgemat rõhku südame vatsakese kokkutõmbe ajal. Alumiseks vererõhuks nimetatakse suure vereringe suurte arterite kõige madalamat registreeritavat rõhku süda-

me vatsakese lõõgastumise ajal. Vererõhk muutub ööpäevas vastavalt organismi vajadusele. Kõige madalam on vererõhk öösel, kõige kõrgem erutuse või kehalise koormuse korral.

Kuidas tekib kõrge vererõhk? Täiskasvanud inimesel on õlavarrelt mõõdetud normaalne ülemine vererõhk <130 mm ja alumine vererõhk <85 mm elavhõbedasambal. Sageli märgitakse seda lühidalt <130/<85 mm

Hg. Kõrge vererõhk tekib siis, kui arterid on liiga pinges ja seetõttu tihenenud. Sel juhul peab süda rakendama suuremat jõudu, et suruda verd läbi ahenenud soonte ja varustada kudesid hapnikuga endisel tasemel.

Millist kahju teeb kõrge vererõhk? Püsivalt kõrge vererõhk on südamele lisakoormus. Kõrge vererõhk kahjustab veresooni ja kiirendab veresoonte lubjastumist. Kõrge vererõhu korral ei teki alati muutusi enesetundes ega nähtavaid haigusilminguid, kuid süda ja veresooned kahjustuvad siiski. Kui kõrge vererõhk püsib kaua, muutuvad elundi-

te kahjustused pöördumatuks. Seetõttu on tarvis vererõhku regulaarselt kontrollida. Kõrgenenud vererõhk on üks peamisi südamehaiguste kujunemise ohutegureid. See põhjustab l südame isheemiatõbe (mis võib ilmneda mh rinnaangiini ehk stenokardiana, südameinfarktina, äkksurmana), l südamepuudulikkust, l neerupuudulikkust, l ajuinsulti. Ajuinsult ja sellest tingitud jäsemete või kehapoole halvatus ning sageli ka kõnevõime kaotus on valdaval osal juhtudest tingitud halvasti ravitud vererõhust!

Kuidas mõjub kõrge

vererõhk südamele?

Kõrgenenud vererõhu tingimustes südame koormus suureneb. Selle tagajärjel kahjustub südame töö. Südamelihase paksenemise korral häirub südame lõõgastumine ja see võib viia südamepuudulikkuse tekkeni. Südant verega varustavate veresoonte pärgarterite ummistumise tagajärjel tekib südamelihase infarkt ehk südamerabandus.

Soola tarbimisele piir peale! Soola liig on kõrge vererõhu soodumusega inimestele ohtlik soolas sisalduva naatriumi tõttu, kuna naatriumi liig tõstab

Stressi allikateks võivad olla pingeline kodune õhkkond, üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus või trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, kurnatus jm. Kui stressiga kaasnevad suitsetamine, alkoholi joomine, korrapäratu ja ebatervislik toitumine ning vähene liikumine, suureneb südamehaiguste oht veelgi. Stressi korral vallanduvad stressihormoonid, mis pidevalt toimides põhjustavad lihaste pinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Sellepärast tuleb õppida stressi maandama. Kõige olulisemaks on positiivse hoiaku säilitamine ja eluviisi sobivaks ning tervislikuks sättimine. Puhata ja liikuda tuleb piisavalt, toit peaks olema tervislik ja sõpradega tasub ka kokku saada. Allikas: Lege Artis, Eesti Haigekassa infomaterjal (materjali koostamist nõustasid dr Anu Hedman, dr Katrin Martinson, dr Ruth Kalda, dr Pille Ööpik)

LÄHEDASTE HOOLDUS 11

Kevad 2022

Kuidas töötab meie mälu? FOTOD: SHUTTERSTOCK

Sherlock Holmesi teooria põhjal võib väita, et mälu on justkui pööning, kuhu saab talletada teatud hulga infot. Kui ruum otsa saab, pole uuele infole enam kohta. Kas see vastab tõele või on meie mälu lõpmatu? TOIMETAS TAAVET KASE Tegelikult on mälu hoopis keerulisem – ajus pole ühte kindlat kohta mälu jaoks. Erinevad mälestused paiknevad erinevates aju nurkades ja ühe mälestuse (või mäletamise) saab esile kutsuda, kombineerides väikseid fragmente. Näiteks – meenutades vanaema küpsetatud õunakooki, löövad põlema erinevad piirkonnad ajus, mis mäletavad koogi lõhna, välimust, maitset või hoopis mõnd muud assotsiatsiooni. Selle järgi jõuame järeldusele, et mälu pole üks füüsiline objekt, vaid pigem tegevus. Kuigi mäluga seostatakse peamiselt hipokampust, ei saa seda siiski nimetada nii-öelda mälestuste varasalveks.

Kuidas tekivad mälestused? Laborirott labürindis – niimoodi on teadlased uurinud mä-

lestuste tekkimist. Labürindist väljapääsu otsiva roti ajus tekivad uued seosed. Et neid seoseid mäletada, peab rott aga hiljem need uuesti ajus nii-öelda läbi mängima. Sedasi muutuvad neuronite vahel tekkinud uued ühendused tugevamaks ja tekib mälestus. Samamoodi toimib mäluprotsess ka inimeste ajus. Peab lisama, et selline prot-

Laborirott labürindis – niimoodi on teadlased uurinud mälestuste tekkimist.

sess pole lollikindel, sest teatud sündmuse komponente ajus taasesitades võib mälestus sellest muutuda üha reaalsemaks. Niimoodi võivad näiteks mõrvauurijad tunnistajatele infot ette sööta, kuigi see ei pruugi vastata tõele. Mida rohkem tunnistaja sellele aga mõtleb, seda reaalsemaks mälestus muutub.

Kuidas mälestused ununevad? Esiteks, mälestused ununevad aja möödudes. Needsamad ühendused aju osakeste vahel muutuvad aastatega lihtsalt nõrgemaks, samuti nõrgenevad

Põetusvahendid, uriinipidamatuse sidemed ja mähkmed OÜ Lartim apteekidest. Teid nõustavad meie abivalmid apteekrid.

APTEEGID PÄRNUMAAL ÜLEJÕE APTEEK Jannseni 7a, Pärnu tel 443 2255, E–R 8–19 L 9–16 SINDI APTEEK Jaama 8, Sindi tel 443 8600, E–R 9–17 PÄRNU-JAAGUPI APTEEK Uus 20 a, Pärnu-Jaagupi (Grossi Toidupood) tel 446 4463, E–R 9–18 L 9–15

Müüme vahendeid ka riikliku soodustusega.

TÕSTAMAA APTEEK Varbla mnt 24, Tõstamaa tel 446 3623, T ja R 10–15 TERVISEKAUPLUS Keskväljak 1, Pärnu (Endla Teatri maja) tel 447 2686, E–R 10–18

APTEEK TALLINNAS KOPLI APTEEK Sõle 63 tel 662 3080, E–R 9–18

nii-öelda impulsid, mis mälestusi esile kutsuvad. Kui inimene tunneb kaneelilõhna, meenub talle eile söödud kook. Kui aga seesama kaneelilõhn jõuab meieni 30 aastat hiljem, ei pruugi see samasugust mälestust enam esile kutsuda. Teiseks, magades toimub niiöelda mälu puhastamine. Kindlasti olete kuulnud ütlust: pea pole prügikast! Prügi viiakse ajust välja öösiti une ajal. Näiteks igapäevaste toimetustega seotud mälestused, mis pole ellujäämiseks kuigi olulised, pühitakse öö jooksul peast. Magades toimub ka uute mälestuste kin-

nistamine ja vanade parandamine. Seepärast soovitatakse enne eksamit korralikult magada, sest uued teadmised vajavad kinnistumiseks und. Kolmandaks võib rääkida tahtlikust unustamisest. See juhtub siis, kui inimene proovib tahtlikult ebameeldivaid mälestusi unustada või alla suruda. Paljuski on selline käitumisviis seotud meie emotsionaalse heaoluga – iga päev teravalt ebameeldivat kogemust meenutades mõjutab see meie tuju ja takistab igapäevaseid toimetusi. Ellujäämise seisukohast on olevik olulisem kui minevik. Kuidas tahtlik unustamine ajus täpsemalt toimub, pole veel selge. Küll aga saab rääkida ebameeldivate kogemuste blokeerimisest, mis on hädavajalik, et inimene tuleviku suhtes optimistlik oleks.

Kujutage ette, et mäletaksite kõike, mida olete näinud, maitsnud, haistnud, kõike, mida olete kellegagi kunagi rääkinud ...

Mäletamine versus unustamine Kuigi mäletamine on elutähtis ajufunktsioon, võib unustamine olla vaat et tähtsamgi. Kujutage ette, et mäletaksite kõike, mida olete näinud, maitsnud, haistnud, kõike, mida olete kellegagi kunagi rääkinud, või kõike, mida kunagi emotsionaalselt kogenud. Või mäletaksite äärmise detailsusega iga elatud päeva ilmaolusid. Igasugune areng oleks sel juhul väga raskesti teostatav. Evolutsiooniliselt on

mäletamine äärmiselt oluline – vigadest tuleb õppida ja õppimine toimub eelkõige mäletamise kaudu –, aga ebavajalike detailide või kogemuste unustamine on evolutsiooniks vähemalt sama vajalik. Seega ei tasu heituda, kui me kõike ei mäleta – võib-olla ongi nii parem! Allikas: Be Smart; Joe Hanson, PhD

12 LÄHEDASTE HOOLDUS

Kevad 2022

FOTO: SHUTTERSTOCK

Väsimus ei tule ainult magamatusest

Kolm fakti, mida sa D-vitamiini tarbimise kohta ei teadnud Aeg on oluline D-vitamiini ei soovitata võtta hommikuti. Sel lihtsal põhjusel, et me joome siis kohvi ja kohv takistab selle imendumist. Dvitamiini võtmine ja kohvijoomine võiksid jääda eri aegadele. Teine variant on võtta vitamiini õhtul, kuid väga paljudel ei lase see siis hästi uinuda. Kui ka sina kuulud sinna gruppi, siis võiksid D-vitamiini võtta hoopis keset päeva. Kuidas määrata kogust? Selleks, et teada saada, kui palju D-vitamiini peaksid toidulisandina juurde tarbima, tuleks selle tase veres ära määrata. Kui selgub, et on suur deﬁtsiit, siis soovitatakse teha D-vitamiini kuur kangemate kogustega (tavaliselt 5000 IUd 8 nädalat), kuid kui kehas on väike deﬁtsiit või tase normis, võiks lähtuda päevastest soovitatud kogustest.

Energia peaks tulema nii unest kui toidust. Mõnikord on aga nii, et tundub, et seda ei tule ei ühest ega teisest kohast. Mis siis valesti on? TEELE TEDER, TOITUMISNÕUSTAJA Väsimus on organismi kaitsereaktsioon olukorrale, kus energiavarud hakkavad ammenduma. Et inimene endast viimast välja ei pigistaks, hakkab keha teda kaitsma. Üldiselt on väsimus näiteks kevadel organismile loomuomane, sest selleks ajaks on juur- ja puuviljade toitainetesisaldus kindlasti vähenenud ja seetõttu saame tõepoolest vähem vitamiine ja mineraalaineid, kui vajaksime. Heaks lahenduseks on siis köögiviljade, puuviljade ja marjade

osakaalu suurendamine päevamenüüs või toitainete puudujäägi katmine toidulisanditega. Kõige enam esineb just kevadväsimust inimestel, kes talveperioodil regulaarselt ei liigu ega võta juurde D-vitamiini. Neile mõjub kevadväsimus eriti raskelt, sest D-vitamiini defitsiit annab end tunda tugeva väsimusena ja on selleks hetkeks jõudnud oma tippu. Tegelikult on väsimus väga paljude vitamiinide ja mineraalainete puuduse tunnuseks. Seega oleks hea ebaloomu-

TASUB TEADA

Rasva imeline mõju Kuna D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, võiks seda võtta koos mõne rasvase toiduainega, nagu näiteks pähklid. Koos rasvase toiduainega võttes imendub D-vitamiin paremini.

like väsimusmärkide ilmnemisel pöörduda perearsti poole ja lasta teha vajalikud vereanalüüsid. See võib olla kiireim tee energilisuseni.

Toitu on, aga kas ta toitaineid? Oluline teema, millest toitumisega seoses kuigi palju ei räägita, on mullastiku toitaineline vaesus. Nimelt mullastik, kust nii loomse kui ka taimse toidu puhul meie vitamiinid ja mineraalaineid peaksid pärinema, muutub aasta-aastalt järjest toitainevaesemaks. Seda kinnitab ka näiteks juba aastatel 1996

kuni 2002 tehtud uuring, kus jälgiti, kui palju selle aja jooksul muutub maailma eri riikides mullastiku muutuste tõttu köögi- ja puuviljade koostis. Näiteks suutis brokoli selle ajaga kaotada kaltsiumisisaldusest 70%, foolhappest 62% ja magneesiumist 55%. Banaan kaotas kaltsiumi 12%, foolhapet 70%, magneesiumi 23% ja B6-vitamiini lausa 96%. Eestis ja Põhjamaades paistab mullastik silma eriti seleeni- ja tsingipuudusega. Selline olukord loob soodsad tingimused erinevate vitamiinide ja mineraalainete puuduseks organismis.

Stress seab toidule uued nõudmised

Lisaks tasub arvestada, et stressiolukorras vajab meie keha veelgi rohkem toitaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Tavaolukorras on keha ülesanne number üks ainevahetus, sealhulgas seedimine, kuid stressiolukorras on prioriteediks hoopis valmisolekuolukord ründamiseks või ärajooksmiseks. Selline ärev seisund seab seedimise tähtsuselt teisele kohale ja tähendab automaatselt, et sellega ei tegeleta enam senise pühendumise ja kiirusega. See tähendab ka, et mikroelementide

imendumine pole nii kvaliteetne, samuti kulutab organism stressiolukorras rohkem ressursse. Muidugi pole stressi vältimine sajaprotsendiliselt võimalik, sest keha jaoks on stress ka juba bussist mahajäämine või millegi maha unustamine. Need on hetkelised seisundid, mis lähevad varem või hiljem üle. Kõige laastavamalt mõjub kehale pidev stressisituatsioon, mis võib kesta kuid või lausa aastaid. Siiski ei tasu toidulisandeid kergekäeliselt võtta, sest väga paljude vitamiinide ja mineraalainetega liialdamine tekitab organismis lisaks muule kahjule ka väsimust.

jad puhkust a v a n … i S a K sso SPA män ala re Th a M Fra

t! koh e g i dide ke õ skel ja mere ääres on just

Tee üks lühikene „Puhkuse paus“ alates 142 € ühele (2 ööd) Sind ootab: • hubane majutus • 2 hommiku- ja õhtusööki • 4 erinevat hoolitsust valikust • Thalasso Day Spa sauna- ja basseinipargi külastus • männimets ja mereäär • hurmav Haapsalu Vaata lisa: www.framare.ee Info ja broneerimine: admin@framare.ee Fra Mare Thalasso SPA Ranna tee 2, 90403 Haapsalu

rvist! e t a d n e a t Toe Vahel piisab vaid hetkest ja juba oledki uus Sina!

LÄHEDASTE HOOLDUS 13

Kevad 2022

Milline näeb välja insuldipatsiendi raviteekond? Uuringud on näidanud, et mida varem insuldijärgset taastusravi alustada, seda tulemuslikum on taastumine.

FOTO: SHUTTERSTOCK

TOIMETAS: MARIANN VILBRE Insuldi kulg ja komplikatsioonide esinemine on inimestel väga erinev Kuna neuroteadused on tõestanud, et aju plastilisus ehk paranemisvõime jätkub ka vanemas eas, põhineb taastusravi inimese õppimisprotsessidel ja terapeudid kasutavad metoodikaid, mis põhinevad aju plastilisusel. Taastusravis on seetõttu väga oluline, et patsient osaleks aktiivselt teraapiates. Taastumise tulemusena suureneb inimese liikumisvõime, paranevad motoorika, taju ja tundlikkus ning kognitiivsed funktsioonid, nagu kõne, mälu ja orienteerumisvõime. Patsiendi jaoks on kõige olulisem, et paraneb tema toimetulek igapäevaeluga ja lihtsustuvad liikumine, tualetitoimingud, hügieen, riietumine, toiduvalmistamine jne.

Taastusravi oleneb palju sellest, millised probleemid on inimesel pärast insulti tekkinud. Sellest lähtuvalt seatakse ka teraapia eesmärgid, et tegevus oleks võimalikult sihipärane. Meeskondlikult koordineeritud ja spetsiaalsesse taastusravisse kuuluvad füsioteraapia, tegevusteraapia, kõne- ja neelamisravi, mälu ja mõtlemise treenimine ning mitmesugused tugiteenused.

Füsioteraapia eesmärk on motoorsete oskuste ehk liikumisvõime arendamine Füsioteraapia sisaldab terapeutilisi harjutusi, mille tulemusena paranevad tasakaal ja koordinatsioon, lihasjõud ja liigutuste täpsus. Liigutuste stabiliseerimiseks ja lihtsustamiseks kasutatakse ortoose. Oluline on kõigi liigeste liikuvuse taastamine.

Tegevusteraapia algab patsiendi tegevusvõime hindamisega, kus tehakse kindlaks, millised probleemid takistavad tal igapäevaeluga hakkamasaamist. Meeskonda kaasatakse ka patsient ja ta lähedased. Vastavalt olukorrale tehakse plaan. Selleks, et inimene hakkama saaks, harjutatakse raskusi valmistavaid enesehooldustoiminguid, näiteks riietumist, tualetitoiminguid ja pesemist, ning raskusi valmistavaid majapidamistoiminguid, näiteks rahaga ar-

veldamist, söögivalmistamist, poeskäimist ja koristamist. Samuti õpetatakse insuldi läbielanutele kompensatoorseid tehnikaid, näiteks ühe käega riietumist, söögivalmistamist jne, soovitatakse abivahendeid riietumise, pesemise ja söögivalmistamise lihtsustamiseks ning parandatakse tegevuseeldusi. Füüsiliste tegevuseelduste parandamisel on väga oluline käeteraapia – käeliste oskuste parandamine tegevuste ja harjutustega.

• • • • • • •

Insuldi tagajärjel võib tekkida nii kõne- kui ka neelamishäire või mõlemad. Sellisel juhul kuulub patsiendi ravimeeskonda logopeed. Logopeed hindab patsiendi neelamisvõimet ja probleemide korral määrab joomiseks paksendatud vedeliku ja söömiseks peenestatud toidu. Kui neelamine on väga tugevasti häiritud ja toit võib sattuda hingetorru, pannakse patsiendile nasogastraalsond. Logopeed tegeleb neelamislihaste treenimisega ning suu ja kurgu tundlikkuse taastamisega, vajadusel ka kõne-, lugemis- ja kirjutamisvõime taastamise treenimisega. Insuldi taastusravi programmi kuulub kindlasti ka psühholoog, kes hindab patsiendi mälu, mõtlemisvõimet, orienteerumist ja õppimisvõimet. Lisaks pakub psühholoog nii patsiendile kui ka tema lähedastele tuge haigusest tulenevate muudatustega kohanemisel (ärevuse, masenduse või depressiooni korral). Kui vaja, kuulub meeskonda ka sotsiaaltöötaja, kes nõustab edasise hoolduse, hooldusravi või rehabilitatsiooniteenuste asjus. Insuldi taastusravi programmi juhib taastusraviarst, kes koordineerib kogu taastusravi protsessi ning paneb koos teis-

Ühe kehapoole tuimus Sageli tunneb inimene, et ühes kehapooles on "surinad" või nahk tundub "võõras". Häiritud kõne Sageli tunneb inimene raskusi õigete sõnade väljaütlemisel ja kõnest arusaamisel. Põhjendamatu nägemishäire Sageli on inimesel raskusi asjadele fokuseerimisel. Tasakaaluhäire ja kohmakus Sageli tunneb inimene äkilist peapööritust ja raskusi tasakaalu leidmisel. Väga tugev peavalu Sageli tunneb inimene väga tugevat ja äkiliselt tekkivat peavalu. Allikas: insult.ee

te meeskonnaliikmetega paika lühi- ja pikaaegsed eesmärgid. Raviarst nõustab, määrab ja korrigeerib ravimeid ning kontrollib ja monitoorib analüüse. Allikas: insult.ee

ALATI TEID AITAMAS – SÕLTUMATA KELLAAJAST!

Meie kõige uuem ja mõjuvam abivahend aitab teil unustada, et olete vaegkuulja – ükskõik kus: kas kodus oma lähedastega suheldes või telerit vaadates. Sama kehtib väljas jalutades, teatris, poes, tänaval käies või autoga sõites. Eriti tähtis on, et teie ise saate aparaati reguleerida nii, et mitte ainuski sõna ei lähe kaotsi – samas saate kõigest aru, mis ümberringi toimub. Veel on selgunud, et tinnitus hoiab ka kaugemale, kui kasutate Maxi Prod! Enam ei ole vaja patareidega jännata, sest Maxi Pro töötab akudega. NB! Need vaegkuuljad, kellel on mobiil (Bluetoothiga), saavad Maxi Proga pidada juhtmevabu mobiilikõnesid. Tänu oma töökindlusele ja mugavale kasutamisele on Maxi Pro saanud populaarseks eakate vaegkuuljate seas (vähemalt 95+ a)

VIBIO juhtmeta äratuskell-vibropadi (BE1221)

Kuhu, kuidas, kui palju ja milliseid andureid ja häire vastuvõtjaid paigaldada – küsige oma valla või linna päästeameti asjatundjatelt – nemad teavad ja aitavad alati!

Mobiilihelinasaatja (BE1433)

Vinguandur

Uksekellahelinasaatja (BE1411)

Vaegkuuljate ja kurtide abivahendite Tel 511 5340 | ks@kadrimardi.ee

Äratuskell-vilkur vibropadjaga häire vastuvõtja

Kantav heliga vilkur-vastuvõtja

Äratuskell Pro vibropadja ja lauatelefoni sisendiga (BE1370)

Lapsenutusaatja (BE1491)

Uksekellanupp-saatja (BE1420)

Noored vaegkuuljad hindavad eriti meie uusi juhtmevabu äratuskell-vibropatju. Tõeliselt vinge uudisena mobiilihelinasaatjad – kõik, mis on kodus juhtunud või just toimumas, saate teada oma nutitelefonist – midagi ei lähe kaotsi. Kõik meie abivahendid saame Rootsist. Kõikidele toodetele kehtib garantiiaeg 30 kuud. Loomulikult võite meie poole pöörduda ka muude küsimustega – leiame alati teile vajalikud lahendused!

keskus KADRIMARDI

Kantav piipar vöövibraator häire vastuvõtja

Äratuskell Classic vibropadjaga (BE1350)

LEIAME TEIE MUREDELE ALATI LAHENDUSED: • • • • •

Suitsuandur

Äratuskell vastuvõtja vibropadjaga (BE1580)

NÜÜD ALATI TEILE ABIKS – KÕIGIKS ELUJUHTUMITEKS!

NÜÜD KA TULEOHUTU – SÕLTUMATA KELLAAJAST!

• HÄIRESAATJAD • HÄIRE VASTUVÕTJAD • VILKURID JA VIBROPADJAD

Vilkur vibropadjaga häire vastuvõtja

Ühe näopoole halvatus Sageli tunneb inimene, et pool nägu ei "kuula sõna".

IGAPÄEVAELUKS VAJALIKUD ABIVAHENDID

UNUSTAMATUD KUULMISABIVAHENDID!

Maxi Pro + TV

Kuidas insulti ära tunda?

VAEGKUULJATE JA KURTIDE

TARK KODU

Maxi Pro

TASUB TEADA

www.kadrimardi.ee Kadrimardi Oleme avatud tööpäeviti E–R 10–16

14 LÄHEDASTE HOOLDUS

KOERU HOOLDEKESKUS | 28. aprill 2022

Elu koos armsa dementsusega inimesega FOTO: SHUTTERSTOCK

TASUB TEADA

Nende muutuste puhul võiks arstiga nõu pidada l Sotsiaalsete oskuste ja sotsiaalse taju vähenemine – see ei ole vananemise loomulik osa. Huvi vähenemine suhtluse vastu, vähenenud kõnevõime või kõnest arusaamine ja mittetavapärane käitumine võivad viidata dementsusele. l Meeleolu – järsud meeleolumuutused, suurenenud tundlikkus elulistele muutustele ning sagenenud ärevus ja rahutustunne. l Isiksuse muutused – üldine huvi kadumine, harjumuspäraste käitumismustrite märkimisväärne muutus. Allikas: Dementsuse Kompetentsikeskus

“Kui lähedasel hakkab välja kujunema dementsus, on veel palju võimalusi, kuidas teda aidata ja ühist aega võimalikult meeldivalt veeta,” jagab soovitusi Dementsuse Kompetentsikeskuse juht Pipi-Liis Siemann. “Haigusi valida ei saa,” ütleb Pipi-Liis Siemann, kuid rõhutab, et dementsus pole kindlasti midagi, mis vananemisega igal juhul kaasas käiks. Dementsus kujuneb välja pikkamööda – aastate ja isegi kümnetega. See, et mälu vanemas eas veidi alt veab, on aga pigem loomulik. Sellest ei pruugi kunagi dementsus kujuneda ja ka õppimisvõime ei kao vanemas eas kuskile. Kui mälu ja mõtlemise muutused on veel kerged, kuid siiski märgatavad ja suuremad kui ealised muutused, nimetatakse sellist seisundit kergeks kognitiivseks häireks ning sellest võib, kuid ei pruugi kujuneda välja dementsussündroom. Kerge kognitiivse häire kujunemisel dementsuseks on riskiteguriteks vanus, depressioon, diabeet või kõrge vererõhk.

Kodu aitab mälu toetada Esmaste toimetulekuraskuste tekkides pole vaja veel täiel määral lähedase hooldusele pühenduda, küll aga saab aidata kujundada oma kodune elu selliseks, et seal oleks võimalikult kerge toime tulla.

Kõige paremini toimivad lahendused, mis on lähedasele juba varasemast tuttavad või mis on väga lihtsalt mõistetavad. Näiteks on vähetõenäoline, et inimene, kes ei ole oma elus kunagi kalendermärkmikku kasutanud, võtab selle haiguse süvenedes kasutusele. Küll aga võiks nähtaval kohal olla suur seinakell ja kalender – viimases võiks tänane kuupäev olla hõlpsasti eristatav, näiteks punase ruudukesega. Nägemis- või tajuprobleemide korral sobib rääkiv kell. Tegevuste õigeaegseks alustamiseks saab kasutada äratuskella või nutitelefoni meeldetuletusi. Nende seadistamiseks on su lähedasel tõenäoliselt abi vaja. Mitmeosaliste tegevuste (näiteks helistamine, TV-puldi käsitsemine) puhul võib olla abi lühikeste ja konkreetsete tegevusjuhiste kirjapanemisest. Korras kodu ja asjade hoidmine kindlates kohtades aitavad vajalikke esemeid kiiremini leida. Sahtlitele kleebitud pildikesed aitavad meeles pidada, mis millises sahtlis käib. Väikesed olulised esemed, nagu mobiiltelefon, rahakott ja

võtmed, kipuvad kergesti kaotsi minema. Abiks on harjumus hoida neid ühes kindlas kohas ja kõige olulisemate külge võib panna ka leidmist lihtsustavad andurid.

Võtmesõnaks saab turvalisuse tagamine Kui lähedasel võivad mälu või tasakaalutunne alt vedada, tuleks koos üle vaadata ka see, et kodu oleks turvaline. Lahtised ja libisevad vaibad võivad muutuda ohtlikuks ning põrand peaks olema puhas kõigist üleliigsetest asjadest, millele on kerge komistada. Kui on risk voodist välja kukkuda, võiks voodi ees olla pehme vaip või matt. Söögi valmistamise turvalisemaks muutmiseks võib paiTASUB TEADA

Loomuliku vananemisega kaasnevad muutused: l aeglustunud mõtlemise ja mälust ammutamise võime; l vähenenud probleemilahendusoskused; l aeglustunud reaktsiooniaeg; l vähenenud tähelepanuja kontsentratsioonivõime; l vähenenud õppimise maht ja õpikiirus. Allikas: Dementsuse Kompetentsikeskus

galdada nn pliidivalvuri, mis jälgib pliidi temperatuuri ja kasutusaega ning ohu korral pliidi automaatselt välja lülitab. Dementsuse süvenedes võivad ka tikud ja välgumihkel endast ohtu kujutada. Kui lähedase kodus ei ole veel suitsuandurit, siis tuleb see kindlasti paigaldada, samuti regulaarselt kontrollida, et see töötaks. Piisav valgustus on väga oluline, eriti treppidel ja uste juures. Poodides on saadaval liikumisanduriga lambid, millest võib olla abi näiteks öösel tualettruumi leidmisel. Teineteisest selgelt eralduvad kontrastsed värvitoonid aitavad leida pidepunkte nii liikumiseks kui ka tegevuste alustamiseks, näiteks punased valguslüliti ümbrised, erksavärviline markerriba trepiastmetel. Aknad, mida on võimalik avada vaid osaliselt (näiteks tuulutusasendisse), on turvalisemad kui täies ulatuses avatavad aknad. Võimalusel võiks vahetada isesulguvad snepperlukud tavaliste lukkude vastu. Nii vähendatakse tõenäosust, et lähedane kogemata end kodust välja lukustab.

Lahke ja sõbralik hoiak Ent veelgi olulisem kui ruumi sobivaks korraldamine on see, et mäluprobleemidega lähedasse suhtutakse lahkelt ning temaga räägitakse nii, et ta tunneks end hoituna ja turvaliselt. Loomulikult on kõigil raskeid päevi ja närvilisi hetki, kuid enne dementsusega – või sinnapoole liikuva – inimesega suhtlemist tasuks võtta enesele väike rahu-

nemishetk. Lisaks sõnadele on oluline ka kehakeel, mida lähedane võib tajuda sõnadest pareminigi. Mittesõnaline suhtlus on sinu lähedase jaoks eriti oluline siis, kui tema võime kõnest aru saada haiguse arenedes nõrgeneb. Sinu lähedane tajub sinu ärritust ja pinget ning võib vastata sellele rahutuse ja vihaga. Hea on küsida lihtsaid küsimusi, millele saab vastata kas jah või ei. Natuke huumorit on hea, kuid nalja ei tohiks kunagi teha vestluskaaslase arvel. Parem on vältida asesõnade kasutamist (näiteks “Tule siia!” asemel “Tule kööki!”; “Siin need on!” asemel “Siin on su prillid!”; “Tere, mina siin!” asemel “Tere, vanaema! Mina olen Maria.”). Enne kui palud oma lähedasel midagi teha, kasuta tema nime. See aitab tema tähelepanu köita. Väldi negatiivset sõnakasutust (näiteks “Ära mine õue!” asemel “Jää tuppa!”). Püüa “kuulata” tundeid öeldu taga. Vahel pole sinu lähedase jutt õige, kuid proovi aru saada, mis tundeid või soove ta väljendada püüab. Näiteks see, kui inimene küsib oma ema järele, võib väljendada turvatunde- ja lähedussoovi. Selle asemel, et lähedasele selgitada, et tema ema pole enam, anna talle hoopis mõista, et saad tema tunnetest aru. Näiteks võid öelda: “Ma tean, et sa igatsed oma ema. Sa oled emale väga kallis.” See aitab lähedasel tunda, et teda mõistetakse, ja tekitab turvatunde. Muidugi tuleks dementsusega inimest toetaval lähedasel alati hoolitseda ka iseenda eest –

lisaks rahu ja rõõmu säilitamisele saab abi otsida ka kohalikust omavalitsusest ja Dementsuse Kompetentsikeskusest, kus infoliinil 644 6440 antakse esmased soovitused ja vajadusel pakutakse põhjalikku personaalset nõustamist.

Mälu toetamine algab eluviisist Pipi-Liis Siemann jagab veidi soovitusi ka sel teemal, mida igaüks meist saab läbi elu teha iseenda jaoks, et elada hea vaimse tervise ja toimiva mäluga võimalikult kaua. Dementsuse ennetamiseks on meil kõigil võimalik palju ise ära teha! Dementsuse tekkes on oma osa pärilikkusel, kuid märksa enam määrab see, milliseid valikuid elu jooksul on tehtud. Pärilikkusest rääkides tasub olla veidi ettevaatlikum neil, kelle suguvõsas on probleeme diabeedi ja südame-veresoonkonnahaigustega – kuid tervislikumad eluviisid peaksid selliste riskide puhul olema niigi enesestmõistetavad. Peamisteks riskifaktoriteks, mida saame ise vältida, on füüsiline passiivsus ehk istuv eluviis, ülekaal keskeas, depressioon ja suitsetamine. Kuna ka madalam haridustase on uuringute põhjal dementsusega inimesi ühendavaks jooneks, siis kindlasti tuleb kasuks elukestev õpe ja uute oskuste omandamine kogu elukaare vältel. Rõõmsameelne ellusuhtumine, piisav liikumine, muusika ja tantsimine on hea nii meeleolule, stressi vähendamiseks kui ka dementsuse ennetamiseks! Lähem info: www.dementsus.ee

Kevad 2022

LÄHEDASTE HOOLDUS 15

16 LÄHEDASTE HOOLDUS

Kevad 2022