Lemmikloom mai 2017

Erilehtede tegevtoimetaja: Juuli Nemvalts, juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Külli Kruusandi, kylli.kruusandi@ekspressmeedia.ee

VÄLJAANDE KOOSTAS AS EKSPRESS MEEDIA

Toimetaja: Triin Vasli, triin.vasli@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeedia.ee

WWW.LEMMIKLOOM.EE

4. MAI 2017

SELLES NUMBRIS Koerte fitnessitreening Millisel viisil kaitsta oma lemmikut parasiitide eest?

Miks on kevadine karvahooldus ülioluline? Elu eksootiliste loomadega Kummutame koertega seotud enamlevinud müüdid Meisterdamine

Evelin Ilves: Schubert on koer, kes on kogu aeg sinu kõrval

2

Evelin Ilvesel on neljajalgseks kaaslaseks üks omanäoline koer. Helilooja järgi nime saanud Schubert oli esimene oma tõu esindaja Eestis. Värvikate lugude kaudu räägib Evelin Ilves, milline loom on stabyhoun’i tõugu koer.

Kas te olete olnud juba lapsest saadik suur loomasõber? Milliseid loomi on teil olnud varem rõõm pidada?

Ma veetsin kõik vaheajad ja vabad päevad Võrumaal vanaema juures, kus oli kõiki taluloomi, nii et loomadega kooselu on mulle alati igati loomulik olnud. Ma pole isegi mõelnud, kas olen loomasõber. Loom on inimese elus igati loomulik kaaslane. Muidugi ka üks parimaid sõpru.

Kas te peate end hingelt pigem koerainimeseks või on kodus ka teisi loomi?

Oma kodus on mul alati koer(ad) olnud. Esimese päris oma koera sain kaheaastaselt, tema oli krants Pata. Siis oli meil 15 aastat prantsuse bolonka Kim, seejärel pea 15 aastat iiri setter Ludwig ning tema järel tulid pea korraga inglise setter Edward ja stabyhoun Schubert.

Kuidas jõudsite just selle, Eestis veel üsna haruldase ja tund-

matu tõuni ning kas kaalusite Schuberti võtmise otsust pikalt?

Me leidsime stabyhoun’i tõu internetist. Toomas sisestas otsingusse mole hunting dog (mutte püüdev koer) ja tulemuseks olid kaks Hollandi koeratõugu. Info ja piltide järgi tundus ta sobivat ning tellisimegi ära. Ooteaeg oli kolm aastat, aga läks nii, et setter Ludwig suri pea ning tollane Hollandi suursaadik aitas meil kohe Schuby saada. Ta enda sõbra koeral olid kutsikad tulemas ja kuigi planeeritud kaheksa olid kõik ära lubatud, sündis päev peale Luddu surma üheksa

kutsikat. Nii saime lapsele öelda korraga hea ja halva uudise. Tänu sellele läks Luddu surmast ülesaamine palju lihtsamalt: laps otsustas, et Luddu hing läks Schuby sisse. Äkki tõesti? Kuigi nad on natuurilt väga erinevad koerad. Schubert oli esimene stabyhoun Eestis, praeguseks on neid vist kuus.

Rääkige meile temast pisut pikemalt. Paljudele on tegu tundmatu tõuga. Milline on tema iseloom?

Schuby sai veebruaris viieaastaseks. Tegu on Hollandi rahvuskoeraga, sadu aastaid vana universaalse talukoeratõuga. Teda pole aretatud ilukoeraks ega mõne muu ühe omaduse koeraks.

Sestap näeb ta välja nagu hundike, tavaline karjakoer. Minule kõige armsama ja päriskoera moodi. Ta on väga intelligentne tõug, platseerudes koos bordercollie ja saksa lambakoeraga

Öeldakse, et on koerad, kellega sa ootamatult jääpangale triivima jäädes suure tõenäosusega pääsed, sest nad suudab sind kaua soojendada, valitsedes ülihästi oma nälga ja tundeid, ning on need, keda sina pead päästma ja soojendama.

Evelin Ilvese stabyhoun’i tõugu koer Schubert on tänaseks viieaastane.

maailma kõige intelligentsemate koeratõugude hulka. See väljendub päriselus väga kiires õppimisvõimes ja kohanemises. Ta saab hetkega aru, kuidas tuleb käituda. Kuigi olen juba viis aastat temaga päevast päeva koos elanud ja igale poole kaasa võtnud, hämmastab ta mind ikka veel oma nutikuse, aga ka leplikkuse ja rahuga. See tõug on vastupidav raskele kliimale, sestap läksid Schuby õed-vennad Islandile, Põhja-Kanadasse, Alaskale ... Öeldakse, et on koerad, kellega sa ootamatult jääpangale triivima jäädes suure tõenäosusega pääsed, sest nad suudab sind kaua soojendada, valitsedes ülihästi oma nälga ja tundeid, ning need, keda sina pead päästma ja soojendama.

Schub on tõeline ihukaitse sõna otseses mõttes. Ta on heast kennelist, kandes ametlikku nime Schubert Maatsje van de Waterplaats. Kui sellele mõtlen, hakkab kripeldama, et me pole temaga näitustel käinud, mis on eelduseks, et ta kutsikad saaksid korralikud paberid ...

Kust sai Schubert omale sellise vahva nime?

Meil on kõik koerad saanud nimed heliloojate järgi: Ludwig (van Beethoven), Edward (Elgar) ja (Franz) Schubert. Arvo Pärt on Schubertile palju kordi klaveril Schubertit

Fotod: Kalev Lilleorg/Naisteleht

3 mänginud ning mul on tunne, et ta tunneb selle kontserdi ära, kui talle vilistada: tõuseb kohe püsti, keerab pea viltu ja läheb ukse juurde vaatama, kus Arvo on.

sin ise raamatukokku tööle. Kui paari tunni pärast naasin, lamas Schub oma kausi juures ja vesistas suud. Päris hull tunne oli.

Kas stabyhoun on tõug, kes sobib igaühele? Kellele te seda tõugu soovitaksite?

Intelligentsed tõud ei sobi neile, kes koera pikkadeks päevadeks üksinda jätavad. Nad vaja-

Palju teil Schuberti jaoks igapäevaselt aega jääb ja kuidas on koer teile endale mõjunud?

Ma arvan, et 24 tunnist 20–22 on ta minuga koos, kui ta pole just õe perre laenatud. Õepojad tahavad ka väga koera, aga isa

Tal on kinnistunud head kombed.

Näiteks ei hakka ta kunagi enne sööma, kui olen talle head isu soovinud. Ükskord unustasin ja läksin ise raamatukokku tööle. Kui paari tunni pärast naasin, lamas Schub oma kausi juures ja vesistas suud. Päris hull tunne oli. vad stimulatsiooni: tööd, mängimist, suhtlemist. Muidu hakkavad nad pahandust tegema või muutuvad kurvameelseks. Muide, bordercollie’d on USA-s enim varjupaikadesse toodav tõug, sest hakkab kodus lõhkuma, kui temaga ei tegelda ja ta üksi jäetakse.

Milliste aspektidega peaksin arvestama, kui olen otsustanud, et tahan omale just sellist tõukoera võtta?

Sul peab olema võimalik teda endaga pea igale poole kaasa võtta ning pead võtma aega temaga jalutamiseks. 10 000 sammu on absoluutne miinimum. Ta on talukoer ja tahab pärisloodusesse, nii et linnatänavail rihma otsas pissimine pole tema jaoks jalutamine. Nii muutub ta kiiresti apaatseks ja kurvameelseks.

Ta on ikkagi päris pereliige. Kui näiteks setter vaatab linde ning ajab enamasti oma asju, otsides sinuga vahetevahel kontakti, siis stabyhoun on kogu aeg sinu kõrval, et muu hulgas sulle 40 korda päevas öelda: ma armastan sind. Stabyhoun tähendab friisi keeles: koer, kes on sinu kõrval (ingl stay by houn).

Schubert on aktiivne koer. Kuidas näeb välja tema igapäevaelu ja kas ta on käinud ka mõnes koertekoolis?

Schubyga käisime kaks aastat koolis üldist kuulekust treenimas. Tema kõige eredam omadus on tuua ruumi rahu, ärevad olud maha rahustada. Äsja käis ta teraapiakoerte sobivushindamisel. Juhul kui eksami ära teeme, saab meist teraapiakoera tiim.

Stabyhoun on tõug, kes on kogu aeg sinu kõrval, et muu hulgas sulle 40 korda päevas öelda: ma armastan sind.

Tema tähelepanu on nii terane, et mõistad paratamatult, et tema teab sinu olekust rohkem kui sa ise. Nii lojaalset sõpra annab otsida. See on võimas ja kindel tunne.

Kas tal on välja kujunenud ka mõni kummaline harjumus?

Kui ta midagi soovib, siis paneb sulle käpad sülle ja vaatab pikalt oma suurte ilmekate silmadega otsa. Kui ta seda mõnes avalikus kohas teeb, hakkavad inimesed kohe kilkama: oi, nunnumeeter on täitsa põhjas! Hommikuti tahab ta kaissu tulla, kasvõi kaheks minutiks, aga ikkagi, siis hakkab tal juba palav. Ühtlasi mängib hea meelega palli ja tassib igasugu asju tokkidest saabasteni. Tal on head kombed kinnistunud. Näiteks ei hakka ta kunagi enne sööma, kui olen talle head isu soovinud. Ükskord unustasin ja läk-

pole seni lubanud võtta. Schub käib siis vahel laenuks. Schub on õpetanud kannatlikkust ja heas mõttes alandlikkust, mis ju ongi suuremeelsus. Tema tähelepanu on nii terane, et mõistad paratamatult, et tema teab sinu olekust rohkem kui sa ise. Nii lojaalset sõpra annab otsida. See on võimas ja kindel tunne.

ALUSTA SUUREPÄRAST ELU Purina Pro Plan esitleb

Kui sa soovid kinkida oma koerale suurepärase elu, siis tuleb alustada optimaalsest toitumisest. Meie teadlastele ja loomaarstidele on see hästi teada. Sellest teadmisest sündis OPTINUTRITION, meie kõige täiuslikum ja efektiivsem toitainesegu, mis toetub kõige uuematele teaduslikele uuringutele. Tegime kõik selleks, et sinu koer saaks süüa toitu, mis tõestatult toetab tema tervist nii kutsika, täiskasvanu kui ka seeniorina.

Meenutage mõnd naljakat või kummalist seika, mis teil Schubertiga juhtunud on.

Kuna ta on hästi rahulik, siis heidab alati maha, kui on uue koha ära uurinud ja nuusutanud. Nii võib ta tunde lamada, kui mina näiteks kuskil kohvikus kirjutan. Ükskord istus Nopis minu kõrvallauda mees. Me Schubyga olime juba pikalt seal olnud, aga tema hakkas varsti nihelema. Siis tõusis otsustavalt püsti ja kummardus minu laua alla. Järsku hüppas ta ehmunult peaaegu teise kohviku otsa: ta arvas, et minu kasukas on maha kukkunud ning viisaka mehena hakkas seda üles tõstma, ent võta näpust, “kasukas” tõstis samuti oma pea ... mille peale mees põhjalikult ehmus. Aga kõik lõppes õnnelikult.

Kuhu te tavaliselt oma lemmiku jätate, kui peate reisile minema või on plaanis mõni pikem väljasõit?

Ta tuleb igale poole kaasa, v.a lennureisid ja kui mõnel sõbral on iseloomuga kass. Ühel sõbral on Bengal, nemad ühte majja ei mahu. Schuby on neil juhtudel mu õe juures Sakus, kus teda väga hoitakse ja armastatakse. Aga kui talle järele lähen, siis ikka pool päeva mossitab ...

Kui kogu eelneva elu on see pigem probleemiks olnud, et kuhu koer jätta, kui pead ise ära lendama, siis Schubyl on järjekord sõpradest, kes tahavad teda hoida võtta.

Kas tulevikus on plaan võtta veel mõni lemmikloom?

Kui saaksin maale kolida, võtaksin kohe teise stabyhoun’i veel.

Ja meil on tegelikult lemmikloomadega seoses üllatusi ja uudiseid tulemas.

Intervjueeris: Triin Vasli

Müügil lemmikloomakauplustes ja -kliinikutes.

4

Koerte fitnessitreening – uus, igale koerale sobiv ala Koerte fitness ehk võimlemine on hobi, mis sobib igale kodukoerale. Tegelikult on see lausa soovitatav igapäevane üldtreening, et tagada koera hea füüsiline tervis ja vorm. Mida kujutab endast võimlemine? Sellest räägib lähemalt sertifitseeritud koerte fitnessitreener Mari Valgma (CPCFT – Certified Professional Canine Fitness Trainer).

Tänapäeval on koerte rollid meie elus oluliselt erinevad sellest, mis need olid kunagi looduses või isegi mõnikümmend aastat tagasi kodukoertena. Koerad on meie sõbrad, elukaaslased, treeningukaaslased, sportlased. Ühtlasi on palju koeri, kes käivad tööl, andes märku lähenevast haigushoost, toetades erivajadustega inimesi või võideldes kuritegevusega. Meie kontrollime koerte elustiili, mis kell nad söövad ja kui palju liikuda saavad. Meie ütleme, millal on treeninguaeg, millal tööaeg, millal puhkeaeg.

Teeme isegi suure osa aretusvalikuid. See on tore, kui koertel on meie eludes nii suur roll – nad on ju ütlemata toredad ja nutikad kaaslased. Samas ei tohiks unustada meil lasuvat vastutust oma karvaste sõprade vaimse ja füüsilise heaolu tagamisel.

Just sellisel kasvulaval ongi viimastel aastatel hakanud nii mujal maailmas kui ka Eestis populaarsust koguma koerte fitness (võimlemine). Tegu ei ole mitte eraldi spordialaga, vaid koerte üldfüüsilise treeninguga, mis aitab meil tagada koerte mitmekülgse treenituse. Kindlasti peaks võimlemine kuuluma töö- ja sportkoerte treeningkavasse, aga sellest saavad kasu ka kodukoerad. Täpselt nagu inimestelgi, kuulub ka koertel hea füüsiline vorm täisväärtusliku elu juurde. Koeraga võimlemine koosneb põhiliselt süvalihaste ja stabiliseerivate lihaste treeningust ning jõutreeningust, mis inimeste maailmas oleksid vastavalt näiteks pilates ja jõusaalitreening. Tuleks meeles pi-

dada, et treeningut alustatakse süvalihastest ning ainult jalutamine või jooksutamine ei taga alati süvalihaste treenitust.

Süvalihaste treening on koerte võimlemise üks olulisemaid komponente, mille roll on hea rühi ja võimalikult sümmeetrilise kehahoiu tagamine, mistõttu on see vajalik praktiliselt igale koerale. Me ei mõtle sellele tihti, aga koertel on samuti rühiprobleemid, täpselt nagu inimestelgi. Väidetavalt looduses rühiprobleeme ei esine ja see on üks meie elustiili negatiivseid kaasnähtusi, mis mõjutab ka koeri, kelle seljad on tihti nõgusad või küürus. Samas peaks kehaehituse poolest enamikul koertel (välja arvatud näi-

Võimlemine ei vaja palju aega, 10–15 minutit 3–4 korda nädalas.

Süvalihaste treening on koerte võimlemise üks olulisemaid komponente, mille roll on hea rühi ja võimalikult sümmeetrilise kehahoiu tagamine.

Täpselt nagu inimestelgi, kuulub ka koertel hea füüsiline vorm täisväärtusliku elu juurde. teks mõned hurdalised ja saksa lambakoer) selg sirge olema, mis tähendab, et turja ja vaagnaluu vaheline osa on küljelt vaadates sirge ja lihaseline. Teadliku treeninguga on võimalik koerte rühti parandada. Me ei tea, kas koertel põhjustab kehv rüht samuti seljavalusid ja väsimust nagu inimestel. Küll aga on võimlemistrennides näha, kuidas rühi paranemisel muidu väsinuna tunduvad koerad justkui rõõmsamaks ja enesekindlamaks muutuvad.

Mari Valgma koos oma austraalia lambakoerte Pipi (vasakul) ja Kinoga (paremal).

Võimlemise mõju liigeseprobleemidele Tihti võib kuulda ka koerte liigeseprobleemidest. Ilmselt on lugeja kuulnud näiteks düsplaasiast või sidemerebenditest. Meil ei ole alati võimalik vigastusi või geneetilisi haigusi vältida. Küll aga saame nende ilmnemise tõenäosust ja nende mõju koera elukvaliteedile teadliku füüsilise treeninguga oluliselt suunata. Heas vormis stabiliseerivad lihased toetavad liigeseid ja parandavad koera kehatunnetust. Seeläbi suudab koera keha end ise paremini vigastuste eest kaitsta. Hea kehatunnetus ja koordinatsioon aitab koeral ka näiteks libedusega paremini toime tulla või ebatasasel pinnal komistamata liikuda, mis vähendab oluliselt traumade riski.

Proovi üht harjutust Stabiliseerivate lihaste töö olulisuse mõistmiseks võib ühte harjutust enda peal proovida, kui tervislik seisund lubab. Harjutus algab ühel jalal seisuga. Kui ühel jalal seistes on tasakaal käes, siis proovida vaadata 5–10 sekundit üles,

seejärel samamoodi alla, paremale ja vasakule. Kogu harjutuse kestel võiks hoida oma tähelepanu sellel ühel toetaval jalal ning jälgida, kas lihased peavad mingite peaasendite korral rohkem töötama. Kogu selle harjutuse ajal peaksid tuntavalt töötama toetava jala stabiliseerivad lihased, eriti peaks seda tunda olema pahkluu-, põlveja puusapiirkonnas. Alati ei ole lihaste treeninguks liikumist vaja.

Siinkohal võib tekkida küsimus, et kuidas siis siiamaani on hakkama saadud ja miks peaks nüüd neid süvalihaseid ja stabiliseerivaid lihaseid treenima hakkama? Arvan, et kui laseksime koertel liikuda nii palju, kui nad ise soovivad, nendel pindadel, kus nad soovivad, ja teha neid asju, mis neile kõige loomuomasemad on, siis tõenäoliselt ei oleks täiendavat lihastreeningut vaja. Arvestades aga meie kontrolli ulatust koerte eluviiside ja aretuse juures ning meie aina kasvavaid ootuseid koertele, siis on ainult aus arvata, et võtame suurema vastutuse nende füüsilise vormi tagamise eest ning valmistame nad muuhulgas ka füüsiliselt ette meie ootuseid täitma.

Võimlemine on võimalus koos koeraga midagi toredat teha Peale lihaskonna arendamise ja füüsilise kasulikkuse pakub võimlemine võimalust oma koeraga koos midagi toredat teha. Tihti paraneb võimlemise tulemusena omaniku arusaam oma koera füüsilistest võimetest ja murekohtadest. Pelglikud koerad muutuvad julgemaks ja enesekindlamaks.

Võimlemine on nii füüsiliselt kui ka vaimselt koerale väsitav ning seetõttu teretulnud tegevus näiteks pikkadeks sügisõhtuteks, kui koerte liikumine on tavalisest piiratum. Võimlemine sobib igas vanuses ja erinevate vajadustega koertele. Küll aga tasub meeles pidada, et võimlemine on mõeldud tervetele koertele ja enne treeninguga alustamist tuleks konsulteerida veterinaariga. Kui koer taastub vigastusest või operatsioonist, on kõige targem pöörduda füsioterapeudi poole.

Võimlemine ei vaja palju aega, 10–15 minutit 3–4 korda nädalas.

Küll aga vajab võimlemine järjepidevust, ainult aeg-ajalt harjutusi tehes loodetud tulemusi kahjuks ei saavuta. Hea võimlemiskava peaks

Võimlemistreener Mari Valgma koos oma austraalia lambakoera Pipiga harjutusi tegemas.

Fotod: Erakogu

sobituma nii koera vajadustega kui ka omaniku elustiiliga. Alguses ei ole vaja eraldi varustust. Enamikku harjutusi saab teha põrandal, vajadusel trepiastmeid, kaste või vanu patju kasutades. Koera füüsilise vormi arenedes on võimalik kasutada inimestele mõeldud erinevaid tasakaalupatju ja -ube. Kuigi erinevad harjutused ja videod on tänapäeval vabalt kättesaadavad, tasub harjutuste kava koostada koos koerte võimlemise või fitnessitreeneriga, keda on Eestis praegu juba paar tükki. Treener suudab tagada, et harjutused oleksid süstemaatilised ja eesmärgipärased ning arvestavad iga koera eripäradega. Võimlemine ei tohiks kunagi põhjustada koerale valu või ebamugavust ning nende ilmnemisel tuleks harjutus koheselt lõpetada. Samuti ei tehta võimlemisharjutusi läbi väsimuse.

Arvestades meie aina suurenevat rolli koerte elustiili dikteerimisel, peaksime rohkem rõhku panema ka sellele, kuidas tagada oma koerte hea elukvaliteet võimalikult pikaks ajaks. Meie nõudmised koertele suurenevad pidevalt, seda eriti töö- ja sportkoerte jaoks. Füüsiline treening piirdub aga tihti ainult jalutamise või jooksutamisega, mis kahjuks ei taga alati mitmekülgset tööks vajalikku lihaste treenitust. Heaks lisandiks iga koera ellu on võimlemine, mis algab süvalihaste ja stabiliseerivate lihaste treeningust ning vastavalt koera vajadustele ja omaniku ootustele kaasab ka jõu- ja kiirustreeningu. Võimlemine annab võimaluse koos midagi toredat ja kasulikku teha, parandab koera usaldust ja meie arusaamist koera füüsilisest võimekusest ning loob hea füüsilise baasi ükskõik millise ala harrastamiseks. Soovitan kõigil koeraomanikel seda oma lemmikutega proovida.

Koerte fitnessitreener Mari Valgma

5

ilmas. Aga niipea, kui ta kuuleb sõna „õue”, on ta mikrosekundiga püsti ja ukse juures,” räägib Ragnar.

Riki kireks on lõhnu uurida ja jälgi ajada − ta on ju jahikoer. Kui ta kuuleb, et keegi läheb ukse juurde, siis tuleb ka tema uurima, kas saab kaasa minna. „Siin on palju inimesi, keda ta juba pikalt tunneb ja kellega hea meelega jalutama läheb,” ütleb peremees rahulolevalt. Ilmselt on selline lahendus päästnud tema nii mõnegi kiire ja tiheda tööpäeva. Lisaks sellele aitavad Riki liikumisvajadust rahuldada igapäevased jalutuskäigud tööle ning pikemad jooksutiirud. „Tal on küll näos natuke halli, sest vanus on selline, aga ta on päris heas vormis,” ütleb Ragnar tunnustavalt.

Käinud pea igas restoranis Teinekord leitakse ka kontoris mängimiseks aega. „Ma lihtsalt peidan midagi maitsvat ära ja ütlen, et otsi,” räägib Ragnar. Rikile sellised mängud meeldivad. Ta teab, et kui ta maiuspala üles leiab, siis võib selle nahka panna.

RIKI LUGU: KUIDAS RÕÕMUS KOER DIREKTORIKS SAI 8-aastane Eesti hagijas Riki on oma tööelus kohtunud nii suurte kui ka väikeste ninadega ja teinud nii mõndagi huvitavat. Loe lähemalt järjekordsest „Käpad tööl” sarja loost.

Tegelikult on Clanbead Riki jaoks juba kolmas kontor, kuhu ta igal hommikul küünte krõbinal tõttab.

Enne seda oli Eesti edukaim start-up firma Pipedrive ja päris alguses United Dogs, mis lõi suhtlusportaalid kassidele ja koertele. Riki peremees Ragnar Sass on tegelenud nende firmade asutamise ning juhtimisega.

Riki on alati olnud seal, kus luuakse midagi uut ja huvitavat. Tänu sellele on tal olnud au kohtuda ka endise peaministri Taavi Rõivase ja presidendi Toomas Hendrik Ilvesega, kui nood Pipedrive’i kontorit külastasid.

Lisaks oli Riki esimene koer, kes sai loa käia ära riigikogus. „Vähemalt tol hetkel ei olnud riigikogu ametnikud sellist luba veel välja andnud,” mainib Ragnar lõbusalt.

Firmas peab koer olema!

Mõte, et ka tema firmas peaks koer olema, tuli Ragnarile siis, kui ta tegeles koerte portaali loomisega. „Eesti patrioodina jõudsin ma lõpuks ikkagi Eesti hagijani. Inimesed hoiatasid, et tegemist on väga aktiivse tõuga,” räägib mees ja lisab, et õnneks sai ta ruttu aru, et koer tuleb kaasata võimalikult paljudesse tegevustesse. „Kontoris saab ta suhelda, mängida ja joosta. See ongi hea. Ta elab ennast siin välja, mitte ei näri üksinda kodus nukrutsedes kingi,” on Ragnar veendunud.

Asjade hävitamine närimise teel pole Rikile siiski päris võõras tegevus. Oma elu jooksul on ta närinud katki ühe raamatu. Kuna tegemist on erandiga, leiab Ragnar sellele heatahtliku selgituse: „Ta aimas, et ma lähen reisile ja näris katki raamatu, mis rääkis maiade kunagisest impeeriumist.”

Riki aitas firmat tutvustada Pipedrive’i ajal oli Rikil päris oma ametikoht. Ta oli Chief Happiness Officer ehk õnnelikkuse direktor.

Tegu pole mingi naljaametiga. Paljudes rahvusvahelistes firmades töötavad samal ametikohal inimesed, kelle ülesandeks on töötajate rõõmu ja rahulolu tagamine.

Riki sai selle ameti tänu oma heale tujule ja positiivsele iseloomule. „Just selline ta ongi. Ma ei ole kunagi näinud teda halvas tujus,” ütleb Ragnar.

Koera üheks ülesandeks oli töökeskkona tutvustamine. „Riki aitas meil näidata, milline on töö Pipedrive’i kontoris,” räägib Ragnar. Kõik välismaalt Eestisse palgatud spetsialistid kohtusid esmalt Rikiga, kes Youtube’i videos neile kõrvade lehvides kõik ruumid ette näitas.

Kas Riki tohib igas ruumis käia? „Piire ei ole, aga tal on kontoris oma diivan ja ka oma ase. Natuke käsuvastaselt suudab ta vahetevahel ka tugitoolidesse ronida, kust ta tihtipeale küll maha aetakse,” vastab Ragnar.

Kord padjakoer, siis agar hagijas Tugitoolist võib ju loobuda, kuid ühestki padjast Riki niisama mööda ei lähe. „Ta tõesti hindab patju.

Kui ta näeb, et kusagil on padjad, siis ta hea meelega pikutab nende peal,” ütleb Ragnar. Koer nagu arvaks, et kõik padjad ongi just tema jaoks loodud.

Samas võib rahulik padjakoer Riki ühe hetkega muutuda kõige innukamaks hagijaks. „Ta on seda tüüpi koer, kes võib lamada diivanil ja vaadata sind õndsa pilguga, mis ütleb, et see on kõige parem koht maa-

„Rikil on nii palju kogemusi, et ta oskab käituda nii kontoris kui ka tipprestoranis,” kinnitab Ragnar, kes on koos koeraga käinud peaaegu kõigis Tallinna restoranides. „Neid kohti, kuhu teda sisse ei lasta, on väga vähe.”

Põhjus on lihtne: Riki oskab vaikselt olla ja oma soovidest ka vaikselt märku anda. Tavaliselt teeb ta seda käpaga. Näiteks kui ta tahab juua, siis läheb ta kausi juurde ja kraabib käpaga, kuni talle vett kallatakse. „Riki on sellega harjunud, sest ta liigub kogu aeg kohtades, kus tuleb olla rahulikult,” ütleb Ragnar rahulolevalt ja lisab lõpetuseks, et Rikil on veel üks hea omadus – tal on kell sees. „Kui kell hakkab pool kuus saama, siis ta tuleb ja istub su laua kõrvale ning vaatab otsa: kuule, aeg on koju minna. Kui inimene midagi ära unustab, siis Riki juba ei unusta.”

Loe teisi Purina „Käpad tööl” lugusid veebist: lemmikloom.delfi.ee/ kapadtool Purina „Käpad tööl” programm toetab lemmikute kaasavõtmist kontorisse ja teistesse sobivatesse töökohtadesse. Sellest võidavad kõik, nii inimesed kui ka lemmikud. Purina alustas „Käpad tööl” lugude avaldamist 2014. aastal.

6

Millisel viisil oma lemmikut

ohtlike parasiitide eest kaitsta?

Foto: Shutterstock

Ilmad ei jõua veel õieti soojakski minna, kui puugid välja ilmuvad. Pärast jalutuskäiku metsas võib koera karvalt kindlasti mõne leida ja kassil, kes paaripäevaselt jalutuskäigult tagasi ilmub, on puugid juba kui küpsed tikrid kõrvade taga. Ega nende väljakiskumine meeldiv tegevus ei ole, kuid siiski tuleb seda teha. Milliste vahenditega oma lemmikut parasiitide eest kaitsta ja mida tasub seejuures meeles pidada?

Puugid levitavad ka haigusi. Inimestele väga ohtlikku puukentsefaliiti koerad ja kassid küll reeglina ei põe, kuid samas kasvab aasta-aastalt puukborrelioosi ja -anaplasmoosi haigestunud loomade arv. Eestis küll vastav statistika puudub, kuid see ei anna alust arvata, et meil neid haigusi ei ole. Diagnoositud on neid üpriski harva, sest kliiniline pilt on üsna ebamäärane. Kliinikus tehtavate kiirtestidega saab kindlaks teha ainult kokkupuudet borrelia’tega, mitte aga kliinilist haigestumist.

Borrelioos avaldub koeral kõrge temperatuuri, liigesepõletiku, lümfisõlmede suurenemise ja neerukahjustusena. Kui borrelioos ohustab ainult koeri, siis teine puukide kaudu leviv haigus – anaplasmoos (vana nimega erlihhioos) – on ohtlik ka kassidele.

Nagu borreliooski, näitab see haigus viimastel aastatel Skandinaavia maades tõusutendentsi. Eestis jällegi puudub tõendav statistika, aga selliste kummaliste palavikusööstudega haigeid koeri-kasse, kel võiks anaplasmoosi kahtlustada, tuuakse vastuvõtule igal suvel. Mõlemat haigust ravitakse üsna edukalt antibiootikumidega.

Need, kes reisivad koeraga Lätist lõuna poole, peaksid meelest pidama, et Kesk- ja Lõuna-Euroopas on levinud väga ohtlik haigus nimega babesioos (piroplasmoos),

maas: põrandal, vaibas, õuemurul, aga ka lemmikloomade magamisasemetes. Kui loom kasutab inimesega samu mööbliesemeid (tugitoole, diivaneid ja sageli ka voodeid), siis muidugi ka seal. Ainult täiskasvanud kirp veedab osa elust peremehe seljas parasiteerides.

Eestis levinud kassikirp (Ctenocephalides feli) parasiteerib ka koeral. Kirbud ei kanna endaga kaasas küll lemmikloomadele ohtlikke haigusi, aga võivad tekitada mõnedel loomadel tüütu sügelusega kulgevat kirbuallergiast põhjustatud nahapõletikku. Kuna kirp armastab sooja ja niiskust, on tema lemmikaastaaeg suvi. Mõistlik oleks hakata profülaktilisi kirbutõrjevahendeid (rihm, aerosool, tilgad, tabletid) kasutama juba mais ja teha seda kuni külmade tulekuni. Mõnel juhul, kui loom on väga allergiline, teha seda aastaringselt. Kui loom on kirbud kusagilt juba korjanud, tuleks teda kirbušampooniga pesta, seejärel võtta kasutusele mõni profülaktiline vahend ja töödelda spetsiaalse aerosooliga kogu korterit, eriti magamisaseme ümbrust.

Enamik kirbutõrjevahenditest on efektiivsed ka puukide tõrjeks.

Kahjuks on nende mõju puukidele tunduvalt lühem kui kirpudele. Puugiohtlikus piirkonnas tuleks kirburihma vahetada, koera

Need, kes reisivad koeraga Lätist lõuna poole, peaksid meelest pidama, et Kesk- ja Lõuna-Euroopas on levinud väga ohtlik haigus nimega babesioos. mille tekitajaks on Babesia canis.

Kirbud on Eestis sama laialdaselt levinud kui puugid. Neid on lihtsalt harvemini näha. Suurem osa kirbu perekonnast, sealhulgas kõik noorvormid, elavad

aerosooliga töödelda, spetsiaalseid tilku turjale tilgutada või anda parasiitidevastast tabletti tihedamini kui puugivabas ümbruses.

Puugivastane rihm peab olema loomal suhteliselt tihedalt üm-

ber kaela. Rihmas sisalduv keemiline aine peab olema kontaktis nahaga, et see saaks looma organismi imenduda. Lõdvalt rippuvast rihmast ei ole kasu. Rihm ei ole soovitatav, kui peres on mitu looma, sest nad kipuvad mänguhoos seda ära kiskuma ning keemilise ainega rihma närides võib loom mürgistuse saada. Ka väikelastega peredes on soovitatav kasutada mõnd teistsugust puugitõrjevahendit, et vältida otsest kokkupuudet rihmas sisalduvate kemikaalidega. Palju ringi hulkuda armastav kass aga võib rihmapidi kuskile kinni jääda ja viga saada.

Puugivastased tilgad (täpilahus) on mugavad, kuid neid tuleb õigesti tarvitada. Mõne firma

tilkade puhul ei tohi kaks päeva enne ja kaks päeva pärast tilkade panemist koera pesta. Teisalt on tähtis see, et tilgad satuksid nahale, mitte karvadele, sest sel moel ei imendu need hästi.

Sprei ehk aerosool on väga efektiivne, kuid pikakarvalisel koeral ebamugavam kasutada. Aerosooliga piserdades tuleb karv vastukarva üles lükata, et aerosool satuks nahale lähedale. Kui tilku tilgutatakse looma kuklale või seljale, siis aerosooli pihustatakse üle kogu looma keha.

Tablettide kasutamine on kõige lihtsam. Sõltuvalt preparaadist tuleb tablette anda kas ühe- või kolmekuuse vahega.

MEELESPEA, KUIDAS KAITSTA OMA LEMMIKUT OHTLIKE PARASIITIDE EEST • Juba varakult, enne hooaega tuleb alustada kirbu-ja puugitõrjevahendite kasutamist ja kasutada neid järjekindlalt hilissügiseni.

• Koeraga lõuna poole reisides on põhjust puugitõrjet korrata, sest seal levib väga ohtlikke haiguseid.

• Puugitõrjet tuleb teha kõigile pere loomadele korraga.

• Jalutuskäigult tulles kontrolli koera. Veel parem oleks teda kammida, et eemaldada veel kinnitumata puugid. Samuti tuleb kontrollida ja kammida ka õueskäivaid kasse.

• Puuki ei eemaldata sõrmedega (nakkusoht!). Tuleb kasutada spetsiaalseid puugipintsette.

• Puugi õliga määrimine pole hea mõte – niimoodi pääseb rohkem haigustekitajaid looma kehasse, sest puuk ei taha koerast lahti lasta ja aeg tiksub.

• Eemaldatud ja mahakukkunud puugid tuleb hävitada.

Tiina Toomet, loomaarst

7

Foto: Shutterstock

Esmakohtumisel kassile otsa vaatamine või tema paitamiseks või süllevõtmiseks ette kummardumine võib kassile sageli ähvardavana tunduda.

Millisel viisil on õige kassile läheneda?

Kuidas on õige kassi tervitada? Viis, kuidas enda või võõrast kassi tervitatakse, mõjutab seda, kuidas kass inimest tajub ja tema suhtes reageerib. Juhul kui tervitus on kassile ebamugav või ta tajub ohtu, võib kass ehmatada ja põgeneda proovida. Kui see ei õnnestu võib ta end urina või kriipimisega kaitsta.

Õnnestunud tervitusega on märksa tõenäolisem, et kass tervitab sind armastavalt vastu. Kuna kõik kassid on omaette isiksused, pole nende tervitamiseks üht täiuslikku meetodit. Kuid on kindlad tervitusviisid, mida kass võib tajuda ohtliku või ähvardavana, ning teised, mida saab suurema tõenäosusega pidada turvaliseks ja sõbralikuks.

Näiteks kohtumisel kassile otsavaatamine või tema paitamiseks või süllevõtmiseks ette kummardumine võib kassile sageli ähvardavana tunduda. On küll olemas seltskondlikke kasse, kes taolisi kiindumusavaldusi naudivad või aktsepteerivad, kuid nad on pi-

gem erandid. Enamik kasse eelistab tervitusviisi, kus nemad saaksid inimest järk-järgult hinnata ja omas tempos sõpruse sõlmida.

Millisel viisil tuleks kassi tervitada?

Lase kassil otsustada, kas ta tahab tere öelda. Kohe läheneda ja kätt kassi poole sirutada, kui ta ise pole seda algatanud või tema kehakeel väljendab hirmu, pole edasiseks suhtlemiseks parim variant. Selle asemel lähene kassile tasa ja targu. Ära pööra talle liigselt tähelepanu ning lase tal olukorda kontrollida ja esimene sõbralik žest teha. Nii tunneb ta end turvaliselt. Kassile eesõigu-

se andmine aitab vältida võimalikke konflikte, nagu kriimustamist või hammustamist. Samuti võimaldab see kassil lisada oma nn heakskiidu templi, kui ta end vastu su keha nühib, jagades nii oma lõhna – see muudab ta olemise mugavamaks ja näitab, et ta on su omaks võtnud. Ära kiirusta, kui kass on inimeste suhtes eriti ettevaatlik. Ignoreeri kassi, väldi silmsidet ja ära ürita teda paitada ega sülle võtta. Las tema tuleb sinu juurde. Kui ta seda teeb ja end mugavalt tunneb, võid proovida õrnalt paitada tema kaela või külgi seni, kui ta on lõõgastunud.

Jälgi oma kehahoiakut. Proo-

vi pöörduda kassi poole pigem küljega, mitte otse, vältides pikka silmsidet, ja teha end istudes või põlvitades väiksemaks. Väldi kassi tervituseks paitamist pikalt väljasirutatud käega. Kui kass tahab sind uurida, ulata käsi või mõni sinu järele lõhnav asi. Samuti pea meeles, et paljudele kassidele meeldib tervitada nii, et nad on kusagil kõrgemal, näiteks diivanil või aknalaual.

Proovi silmi aeglaselt pilgutada, näidates kassile, et sul pole kurje kavatsusi. Silmade sulgemine, kolmeni lugemine ja siis nende avamine võib ebakindla kassiga sõbrunemisel abiks olla.

Allikas: vetstreet.com

8

Miks on kevadine karvahooldus ülioluline ja kuidas seda õigesti teha?

Kevad on jälle käes, mis tähendab, et tasub mõtlema hakata koera karva kevadisele süvahooldusele. Just nüüd on õige aeg puhastada oma lemmiku kasukas talvekarvast ning võtta ette üks korralik pesu. Kevadise karvahoolduse olulisusest räägib lähemalt oma ala spetsialist, koertesalongi omanik ja juuksur Kadi-Liis Säre.

Fotod: Shutterstock

Sa oled öelnud, et kevaditi külastab salongi rohkem rahvast kui tavaliselt. Miks on just kevad hea aeg koera karvale süvahoolduse tegemiseks?

Jah, tõepoolest, kevad on igas koertesalongis väga kiire aeg, sest ilmade soojenedes hakkavad koerad hirmsasti karva ajama.

Kuidas kevadine karvahooldus välja näeb? Millest peaks alustama ja milliseid protseduure tegema?

Ka suurte õue- ja ketikoerte karv vajab hooldamist, vastupidiselt siiani laialt levinud arvamusele, et hooldamine on karvale kahjulik. Must pulstis karv ei täida oma funktsiooni, milleks on kaitsta organismi alajahtumise ning ülekuumenemise eest. Üksnes hooldatud karv laseb palava ilmaga õhku läbi ja hoiab talvel külmaga sooja.

Kevadine karvahooldus ei tähenda ilmtingimata karva maha pügamist, vaid pigem vana talvekarva eemaldamist, korralikku pesu, et ka nahk saaks korralikult puhastatud. Ühtlasi loomulikult põhjalikku föönitamist, mille tulemuseks on nahani puhas pusavaba karv. Hoolduse käigus tuleb üle vaadata ka kõrvad, küüned ja hambad.

Kui tihti peaks sellist süvapuhastust koera karvale tegema ja kas seda saaks ka ise teha?

Seda küsitakse tegelikult väga sageli ning minu vastus on alati, et nii tihti kui vaja ja nii harva kui võimalik. Õuekoertel võiks minimaalne hoolduste arv olla kaks korda aastas – kevadel talvekarva ja mustuse eemaldamine ning sü-

gisel karva talveks ettevalmistav hooldus. Kahjuks on veel tänaselgi päeval levinud arusaam, et pesemine rikub koera karva. Ei riku see midagi, lihtsalt tuleb valida vahendeid. Koeri peaks pesema kindlasti ainult loomale mõeldud šampooniga ning alati tasub lugeda koostist – mida vähem on vahendites silikoone, parfüüme, parabeene jm ballasti, seda parem. Puhtama koostisega vahendid võivad olla küll pisut kallimad, kuid nende kvaliteet on parem, mis tähendab väiksemat kulu, kergemat hooldust ja kauakestvamat tulemust. Pestes karva ebakvaliteetsete ainetega (näiteks majapidamisseep, nõudepesuvahend, erinevad majapidamiskemikaalid, mida reklaamitakse kui kõikvõimsaid universaalseid puhastusvahendeid jne), võib sellele hoopis palju kahju teha – väga abrassiivsed vahendid tõmbavad karvast välja kogu loomuliku rasu ning karv muutub rabedaks, tuhmiks ja halvimal juhul tekivad lööbed.

On olnud ka juhtumeid, kus koer kratsib end veriseks.

Regulaarselt hooldatud koera karv näeb kogu aeg hea välja ning püsib ilma suurema vaevata korras. Ka hooldusprotseduurid mööduvad kiiremini ja kergemini.

Loputa, loputa, loputa! Ja kui tundub, et kõik on puhas, siis loputa veel.

Väga oluline aspekt, millele koera võttes paraku tihti ei mõelda, on just hooldusprotseduuridega harjutamine. Ka õuekoeri, kes võib-olla kunagi toas käima ei hakka, tuleb kammimise, pesemise, katsumise ja muude selliste protseduuridega harjutada. Seda juhtub väga tihti, et salongi tuuakse juba mitmeaastane koer, kes tuleb eelseisva ürituse või koera enda sünnipäeva puhul kaunilt korda teha, kuid kes ei ole oma elus varem selliste protseduuridega kokku puutunud. Sellisele koerale on see väga stressirohke kogemus. Ta ei saa aru, kus ta on, miks ta seal on, kes need võõrad inimesed on, mis helid ja lõhnad tema ümber on. Tagatipuks pannakse ta lauale, vanni ja lülitatakse sisse puhur. See on paljudele koertele väga hirmutav või

lausa talumatu kogemus. Koerale, kes on selliste protseduuridega harjunud ja kelle karva on regulaarselt hooldatud, on see igapäeva normaalne osa. Haruharva hooldust saavatele koertele on see vastupidi tohutu karistus millegi eest, mida nad ei mõista.

Parim, mis omanik ise teha saab, on harjutada koera harjamisega ja käppade katsumisega.

Kindlasti tuleks koerale tutvustada ka pesuprotseduure ja fööni. Seda kõike tasub tasa ja targu alustada juba maast madalast ning positiivsete meetmetega. Tulemuseks on koostööaldis ja stressivaba koer.

Miks on regulaarne karvahooldus oluline ja mida tasub seejuures tähele panna?

Regulaarne karvahooldus on oluline eelkõige koera heaolu seisukohast.

• Pulstid “kasvavad” suuremaks väga kiiresti. Need hakkavad nahka sikutama ning muudavad seeläbi liikumise koerale valulikuks. Samuti hakkab nahk pulstis ja viltis karva all hauduma.

• Sõltuvalt tõust ja karvast võivad karvad hakata silma kasvama, tekitades sellega koerale suurt ebamugavust ning halvimatel juhtudel tugevaid silmakahjustusi.

• Ka hambad vajavad hoolt. Eriti just väikestel tõugudel kipub hambakivi kogunema. Kahjuks ei tule paljud omanikud selle peale, et koera suud regulaarselt kontrollida. Tihti avastatak-

se liiga kaugele arenenud põletikud ja hambakivi alles juuksuri juures, kuid siis võib juba liiga hilja olla.

• Liiga pikaks kasvanud küüned ei tee valu mitte ainult käpale, vaid kogu jäsemele.

Pidev karvahooldus aitab õigel ajal avastada ka tervisehädasid. On üllatav, kui palju leiavad koerajuuksurid hoolduste käigus erinevaid võimalikele terviseprobleemidele viitavaid märke, mille olemasolust omanik ei tea – lööbed, kahtlased kühmud, haavandid, välisparasiidid, suuõõne- ja hambaprobleemid, silmaprobleemid, kõrvaprobleemid ja palju muud. Põhjaliku hoolduse käigus ei tohiks mitte miski kahe silma vahele jääda ning professionaalne salongipersonal oskab selliseid asju märgata ja omanikku informeerida. Varakult arsti poole pöördudes saab paljudele probleemidele lahendused enne, kui asi on juba väga tõsine. Üks meeldejäävamaid näiteid, mis mul meenub, on üks vahva ja armas tiibeti mastif. Temalt leidsime hoolduse käigus nahalt kahtlaseid karvavabasid laike. Samuti tuli föönitades karv suurte “tuustidena” ära, mis kindlasti ei ole normaalne. Informeerisime omanikku, kes pöördus koheselt arsti poole – suhteliselt kiiresti diagnoositi väga raske kuluga pärilik haigus. Kuna jaole jõuti varakult, möödus esimene haigushoog kergemini.

Regulaarselt hooldatud koera karv näeb kogu aeg hea välja ja püsib suurema vaevata korras.

Ka hooldusprotseduurid mööduvad kiiremini ja kergemini. Järjepidev karvahooldus hoiab korras ka majapidamise.

9 Mida on koera regulaarseks karvahoolduseks vaja?

Koera hooldamiseks ei pea ilmtingimata juuksuris käima. Väga palju asju on võimalik kodustes tingimustes suurema vaevata ära teha. Vaja on ainult karvatüübile vastavaid vahendeid ja varustust.

Kraas See on hea abivahend paksu aluskarvaga koertele. Kindlasti tasub jälgida, et kraasi piid oleksid tugevad, põhi pigem kumer kui sirge ning kindlasti ilma piide otsas olevate väikeste nupukesteta. Mida pikem ja paksem karv on, seda pikemad võiksid olla kraasi piid. Meil kaubanduses valdavalt saadaval olevad kraasid sobivad kahjuks ainult kerges karvas koertele. Korralikke tõhusaid vahendeid tasub otsida lemmikloomasalongidest.

Kraasiga saab väga edukalt eemaldada lahtist aluskarva. Selleks peab karva kraasima kihiti, mitte pealt siludes – eesmärk peaks olema kogu karva nahani läbi töötlemine.

• Töötle karva süstemaatiliselt – võta ette üks koht, tõsta teise käega karv kõrvale ja hakka kohta kraasima. Kui tekib selge joon, kust nahk ilusti läbi kumab, võib õhukese kihi kaupa edasi liikuda.

• Kraasimise hõlbustamiseks on soovitatav kasutada spreid, mis muudab karva kergemini kammitavaks, kaitseb seda mehaanilise kahjustuse eest ning ühtlasi niisutab ja hooldab.

• Kraasides ole ettevaatlik, et kogemata nahka ei kriimustaks.

Kindluse mõttes võib algul enda käevarre peal proovida, milline surve tundub nahal hea.

Kamm Kamm on hea abivahend kontrollimaks, kas kõik pusad ja tihedad kohad said kenasti välja kammitud. Sõltuvalt kammist ja karvast saab sellega edukalt ee-

maldada aluskarva. Kamme on väga erinevaid – soovitan alati jälgida, milline on kammipii kuju – tömbi otsaga pii tundub küll ohutum, kuid tegelikkuses libiseb see pusadest ja tihedatest kohtadest üle ning karv ei saa korralikult kammitud. Pisut teravnev pii läheb pusadesse sisse ja kammib need läbi.

• Suuremad pusad proovi alguses kraasiga õhukeseks ja väiksemaks teha, alles seejärel nokitse need kammiga lahti. Kõige lihtsam on pusa lahti harutada paari karva kaupa pusast karvu eemaldades. Liiga jõuliselt kammides on koeral valus.

Hari Harjaga on hea hooldada pikemat ja õrnemat karva, sest see on karva suhtes õrn ja erinevalt kraasist ei tõmba nii palju karva välja. Harjasid on erinevaid: metallpiidega, nailonharjastega, naturaalsete harjastega ning kombineeritud harjastega. Metallpiidega harjad sobivad ka väga paksu karvastiku harjamiseks, samas kui naturaal-, nailon- ja kombineeritud harjastega harjad sobi-

vad õrnemale ja õhemale karvale. Harjade puhul tasuks samuti jälgida, milline on pii – see peaks kindlasti olema otsast ümar, mitte lõigatud ja kindlasti ilma tippu katva nupukeseta.

• Harjamisel on oluline töödelda karv läbi süstemaatiliselt ja kihiti, et karvastik saaks kuni nahani puhtaks ja tuulutatud ning lahtine karv eemaldatud.

Millega hooldada väga lühikest karva?

Väga lühikese karvaga koerad ajavad samamoodi karva nagu kõik ülejäänud, kuid sellist karva ei saa eemaldada ei kraasi ega kammiga.

Sellistel puhkudel on mitu head abivahendit.

Furminator-tüüpi kammid Need on tegelikult väga väikese hambaga terad, mis eemaldavad ülilühikest karva väga kiiresti ja edukalt. Tuleb ainult ettevaatlik olla, et liigselt kraapides koera nahka ei vigasta. Seda tüüpi kammid ei sobi juba natuke pikema karvaga koertele (haski, saksa lambakoer jne), vaid tõesti ainult väga

lühikesele karvale (bokser, beagle, dalmaatsiakoer jne).

Pimsskivi Pimsskiviga hõõrudes saab samuti lahtist karva eemaldada ning see on oluliselt naha- ja karvasõbralikum kui furminator.

Kumminupsudega kummikinnas Kumminupsudega kummikindaga on hea lühikarvalist koera pesta ning ringjate liigutustega masseerides ka lahtist karva eemaldada. See ergutab ka vereringet ja on koerale väga mõnus.

Küüne lõikus tundub paljudele koeraomanikele hirmutav, kuid ka seda tuleb regulaarselt teha.

Kuidas on õige küüsi lõigata?

Küünetange on väga erinevaid: tangid, giljotiinid ja väga väikeste küünte käärid. Tangide muretsemisel tasub jälgida tera paksust – mida õhem, seda mugavam on lõigata.

Meilt küsitakse seda küsimust väga tihti. Just seda, kui kaugele tangidega minna tohib. Valge ja läbipaistva küüne puhul on lõikus väga lihtne, sest küüne säsi on ilusti näha. Musta küüne puhul tuleb jälgida lõike pinda – kui küüs tundub kuiv ja valge säsi paistab, on veel ruumi lõigata.

Kui lõikepind on nagu suur rasvane täpp, on piisavalt kaugele lõigatud. Tegijal ikka juhtub! Kui juhtud kogemata sisse lõikama, saab verejooksu kiiresti peatada kaaliumpermanganaadipulbriga – torka veritsev küüs otse pulbrisse ja verejooks peatub. Anna koerale maiust ja tee talle pai.

Mille järgi saan aru, et nüüd oleks õige aeg koera karvahoolduseks?

Koera karva tasub hooldada siis, kui tundub, et koer lõhnab halvasti või teda katsudes jääb kätele mustus ja karv tundub rasune.

Küünetangide muretsemisel tasub jälgida tera paksust – mida õhem, seda mugavam on lõigata.

KOERA PESEMISE MEELESPEA

Intervjueeris: Triin Vasli

Šampooni võib valmis lahjendada pudelisse, kaussi või ämbrisse.

Pesemine • Koera peaks pesema ainult loomale mõeldud šampooniga. Šampooni võib valmis lahjendada pudelisse, kaussi või ämbrisse ning väiksemate koguste kaupa koera karva sisse masseerida. Karva ei pea ilmtingimata eelnevalt märjaks tegema, vaid piisab, kui võtta valmislahjendatud šampoon, kanda see väikeste koguste kaupa karvale ja hõõruda koheselt nahani vahule. Kindlasti veendu, et šampoon ja loputusvesi ei satuks koerale silma ja kõrva.

• Kui koer on šampoonitatud, masseeri hoolikalt kõik kohad üle: kaenlaalused, kõhualune, saba ja tagumik. Kannad ja käpaotsad on need kohad, kust vahel võib jääda korralikult mudimata – pööra nendele kohtadele erilist tähelepanu.

• Loputa koera parajalt sooja veega. Liiga külm või kuum vesi on koerale ebamugav ning nahale ja karvale halb.

“Loputa, loputa, loputa! Ja kui tundub, et kõik on puhas, siis loputa veel,” ütlen mina alati.

Kuivatamine • Pärast pesu on oluline, et koer saaks soojas ja ventileeritud kohas kuivada. Suvel sobib ka päikeselise ja tuulevaikse ilmaga koer õue jätta. Kui koer on märg ja tuul tõmbab, võib ta kergesti külmetada ja kopsupõletikku haigestuda.

• Koera võib kuivatada ka fööniga. Kuivatamise kiirendamiseks võib karva samaaegselt harjata. Kindlasti jälgi, et föönist tulev õhk ei oleks väga kuum. Enne föönitamist või kuivama jätmist võiks koera rätikutega kuivatada, samuti lasta tal end raputada. Niisket karva on tunduvalt kergem kuivatada kui tilkuvmärga.

10

Madudest tarantliteni – elu eksootiliste loomadega Fotod: Erakogu

EKSOOTILISED LOOMAD VETERINAARKLIINIKU KÜLALISENA Andrus Joost, loomaarst, Tatari Loomakliinik OÜ

Eksootilised lemmikloomad on Tatari Loomakliinikus igapäevased külalised. Meie juures saavad abi näiteks kilpkonnad, maod, sisalikud, kameeleonid, akselotid, Aafrika kääbussiilid, suhkruoravad, kängurud, ninakarud, erinevad eksootilised linnud jpt. Meie kogemuse põhjal tundub, et eksootilisi loomi ei peeta päris sama palju, kui peetakse näiteks koeri ja kasse, aga nende osakaal suureneb kindlasti iga aastaga.

Kõige enam tekib terviseprobleeme seoses loomade valede söötmis- ja pidamistingimustega. Olles lummatud looma eksootilisest välimusest ja päritolust, soetatakse endale lemmik emotsioonide ajel. Kahjuks ei vii paljud loomaomanikud ennast piisavalt kurssi eksootilise looma või linnu tegelike vajadustega. Ei ole harvad ka juhused, kui loomapidaja pole endale isegi selgeks teinud, kas tal on vee- või maismaakilpkonn.

Mõnikord ei teata isegi täpselt, millise loomaliigiga või mis soost loomaga tegemist on. Ravimiskuludest rääkides peab ütlema, et tavaliste koduloomade ravimisega võrreldes pole hindade suhtes suuri erinevusi, kuid mõnikord võib tulla ette probleeme konkreetsele loomaliigile sobiliku ravimi hankimisega.

Kui enamik inimesi eelistab kodus lemmikloomana pidada koeri, kasse, merisigu või hamstreid, siis nende kõrval koguvad üha enam populaarsust ka eksootilised lemmikloomad.

Jonny-Harrison Nõmmik on just üks sellistest inimestest, kes kõiksugu eksootilisi lemmikuid ära ei pelga – vastupidi, noormees on selliseid lemmikuid pidanud juba aastaid.

Mis loomad teil praegu kodus on ja kuidas tekkis idee just selliste lemmikute kasuks otsustada?

Mul on kodus maod, sisalikud, tarantlid, konnad, kilpkonn, skorpionid, rotid ja kaks koera. Kokku on loomi umbkaudu 85 ja neile lisanduvad veel pisemad närilised, keda oma loomadele söögiks kasvatan. Ega otseselt sellist plaani mul polnudki. Ühel päeval lihtsalt sai mindud ja ostetud esimene madu ning sellest ajast peale hakkas roomajate kogu kasvama.

Aga kust üldse selliseid loomi saab? Tavalistes loomapoodides eriti tihti ju näiteks madusid müügiks ei kohta.

Alguses sai ostetud teiste, hobiga tegelevate inimeste käest. Nüüd aga käin välismaal loomi ost-

Maod söövad vastavalt enda kasvule kas rotte, hiiri või jäneseid.

mas, müümas ja vahetamas, peamiselt näiteks Rootsis, Saksamaal ja Hollandis.

Kuidas pereliikmed ja sõbrad teie lemmikutesse suhtuvad?

Ka minu isa tunneb roomajate vastu huvi, tema tegelikult selle hobi algataja oligi. Meie kahekesi olemegi perekonnas ainsad, kes selliste loomade vastu huvi tunnevad. Sõpradega on nii, et nagu ikka inimesi, on neidki mitut sorti – mõnele väga meeldivad mu lemmikud, plaanivad endalegi võtta, teistele pole nad jällegi just väga meeltmööda.

Kokku on mul loomi umbkaudu 85, neile lisanduvad veel pisemad närilised, keda oma loomadele söögiks kasvatan.

Mida teie loomad söövad ja kust neile süüa hangite?

Maod söövad vastavalt enda kasvule kas rotte, hiiri või jäneseid.

Rotte ja hiiri kasvatan ma ise, kuid ostan ka messidelt külmutatud kujul närilisi. Sisalikke on kahte sorti – on neid, kes söövad liha (närilisi) ja selliseid, kes toituvad kas ainult taimsest toi-

dust või siis taimedest ja putukatest. Skorpionid ja tarantlid söövad putukaid ning konnad toituvad närilistest ja putukatest.

Kui palju keskmiselt kuus selliste lemmikute peale kulutate? Kas nende pidamine on kallis lõbu?

Otseselt ma arvet pidanud ei ole, aga ütleme nii, et kui on ainult mõni madu, siis ei ole kulu toidule peaaegu et mainimist väärt.

Aga kui madusid on juba mõnikümmend, siis lisandub kindlasti ka suurem elektriarve, eriti talvekuudel, kus peab hoolitsema selle eest, et tagada madudele vajalik temperatuur.

Kui mõni teie lemmikutest peaks haigestuma, kas Eestis jätkub spetsialiste, kes mure korral aidata oskaksid?

Kui juhtub olema mõni kergem probleem, siis tõenäoliselt saab ikka abi. Üldiselt teavad aga meie veterinaarid kahjuks sel-

listest loomadest ikkagi päris vähe.

Mida teete siis, kui olete sunnitud pikemaks ajaks oma lemmikute juurest lahkuma? Kes nende eest siis hoolitseb ja kui kaua suudavad nad üldse ilma igasuguse järelevalveta olla?

Kui mind pikemalt kodus ei ole, tegeleb nendega isa. Ja kui isa on tööl, peab vend tegelema. Toitu tahavad nad minimaalselt iga nädal saada, samas, mõned maod teevad talveperioodil söögist üldse mõnekuulise pausi.

Milline näeb välja teie tavapärane päev koos oma lemmikutega? Kui palju keskmiselt päevas nende peale aega kulub?

Igapäevaselt vaatan üle, kellel vaja terraariumi koristada või vett vahetada, söötmine toimub korra nädalas. Suurem aeg kulub nädalavahetusel toimuvale toitmisele.

Intervjueeris: Sigrid Sõrmus

11

KUIDAS LÄHEB, “UUED SÕBRAD”?

Mida programm seenioritele pakub?

• Põhjalik ülevaade lemmiklooma iseloomust ja tervislikust seisundist, abi ja nõuanded.

Juba kolmandat aastat abistab eakaid inimesi ja lemmikloomi Varjupaikade MTÜ ja Purina ühisprogramm “Uued sõbrad”. Rääkisime Varjupaikade MTÜ juhi Triinu Priksiga sellest, kuidas 2016. aasta läks.

“Kui lühidalt vastata, siis on olnud tegus ja edukas aasta,” ütles Triinu Priks. “Meile teeb iga kodu leidnud koer või kass palju rõõmu. Veel toredam on see, kui uue sõbra saab eakas inimene!”

Seda kinnitavad ka Tallinna varjupaigast koera võtnud vanahärra sõnad: “Ega ma endale koera ei võta. Mina saan endale sõbra. Ja hoolitsen ta eest nii nagu sõbra eest hoolitsetakse.

Sest ilma temata ma oleksin täitsa üksi.”

Kui numbritest rääkida, siis on Tallinna, Võru, Valga, Viljandi, Pärnu, Lääne- ja Virumaa varjupaikadest aasta jooksul “Uute sõprade” programmi raames kodu leidnud 68 lemmikut, 38 koera ja 30 kassi.

Iga kodu leidnud koer või kass teeb rõõmu “Vanemad inimesed on tavaliselt meile tulles juba programmist teadlikud. Kes veel ei ole, saavad tihti meeldiva üllatuse osaliseks,” mainib Triinu.

Rõõmustav uudis on see, et seenioritele kehtib väiksem loovutustasu. Näiteks koera puhul on see tavalise 40 euro asemel ainult 25 eurot. “Pärnus ütles üks vanaproua, et tema on arvestanud neljakümne euroga. Las see, mis üle jääb, olla annetuseks,” meenutab Triinu. Ta lisab, et üha rohkem on seeniore, kes loevad programmi kohta internetist, et varjupaigas saaks keskenduda põhilisele – uue sõbra valimisele.

“Mõned inimesed on ka eelnevalt varjupaika helistanud ja uurinud, et kas meil on neile sobivat koera pakkuda,” ütleb Triinu ja lisab, et varjupaiga töötajad nõustavad meeleldi telefoni või meili teel kõiki, kes hakkavad looma valima.

Pikem arutelu toimub loomulikult kohapeal, kui saab loomad oma silmaga üle vaadata.

Anname nõu telefoni ja meili teel Kuidas lemmiku valimisega hakkama saadakse? Ikka asjalikult, tasapisi ja sageli ka vorstide-viinerite abiga.

Kellel endal hakkamist vähem, kutsuvad appi lapsed ja lapselapsed. Üsna tavaliseks on saanud see, et nooremad sugulased vaatavad internetist koera välja ja siis tullakse üheskoos varjupaika temaga tutvust tegema.

Samas otsustama ei pea kohe, tutvumas võib käia nii kaua, kuni sõprus sõlmitud. “On ka neid, kes käivad varjupaigas aeg-ajalt jalutamas ja koeri vaatamas,” ütleb Triinu. Selline lähenemine on igas varjupaigas teretulnud ja aega leitakse selleks alati. On ju kõige olulisem see, et inimesed leiaksid endale selle lemmiku, kes neile sobib.

Purina ja Varjupaikade MTÜ alustasid programmi “Uued sõbrad” 2014. aastal, et eakad inimesed saaksid koos lemmikloomadega rõõmsamat, sisukamat ja tervislikumat elu elada.

Programmi kohta saate lisainfot Varjupaikade MTÜ varjupaikadest ja veebilehelt varjupaik.ee

• Väiksem loovutustasu: kass 15 eurot (tavaliselt 25 €), koer 25 eurot (tavaliselt 40 €).

• Soovi korral kaasa 1 kuu jagu Purina toitu kassile või koerale.

• Varjupaigas elavad täiskasvanud kassid ja koerad on kiibistatud, vaktsineeritud, steriliseeritud ning läbinud tervisekontrolli.

• Osalevad Varjupaikade MTÜ varjupaigad Läänemaal, Pärnus, Tallinnas, Valgas, Viljandis, Virumaal ja Võrus.

• “Uued sõbrad” toetab üle 60-aastastasi inimesi, kes soovivad võtta varjupaigast kassi või koera.

12

Kummutame koertega seotud enamlevinud müüdid Koerad on inimesega koos elanud tuhandeid aastaid. Meil on olnud pikka aega võimalus koeri jälgida ja nende kohta õppida. Nüüd, kui tehnika areng võimaldab meil uurida ka loomade aju, oleme saanud palju uusi tõendeid koerte loomuliku käitumise kohta. Ometi on mõned arvamused ja hoiakud säilinud muutumatul kujul aastakümneid. Sageli on nende hoiakute tõttu kannatajaks koerad ise, kuna loovad soodsa eelduse mõne ebameeldiva käitumisprobleemi tekkeks. Koerte koolitaja Kati Ernits lükkab ümber mõned enamlevinud koertega seotud müüdid.

Noor koer ei tohi üldse liikuda veel väljaarenemata liigeste tõttu.

Koer (vanusest hoolimata), kes ei saa piisavalt liikuda, muutub suure tõenäosusega ärevaks, kuna tema kehas on pidevalt üleliigset energiat. Selle väljaelamiseks hakkavad koerad tihti käituma viisil, mis inimestele tavaliselt ei meeldi. Näiteks aias kaevama, haukuma, ulguma, närima jms.

Liikumine on koera üks baasvajadustest. Ka kutsikas vajab liikumist. Noorte koerte puhul tuleb lihtsalt liikumise turvalisusele ja sobilikule distantsile keskmisest rohkem tähelepanu pöörata, et looma mitte ära kurnata ega tekitada vigastuste ohtu.

Kõige olulisemad faktorid, mida jälgida, on järgmised.

•Maastiku tüüp. Pinnas peab olema selline, mis ei koorma liigeseid. Sobivad on looduslikud metsarajad, liivarannad, põllud.

Kõvakattega (näiteks kergliiklusteed) teed ei ole parim valik. Samuti ei pruugi noorele koerale parim valik olla väga raske metsamaastik, kus koer peab pidevalt kraave ületama, võsa läbima, üle mahalangenud puude hüppama vms.

•Liikumise viis. Parim liikumistempo on kas traavijooks või kõndimine. Galopeerimine ja hüppamine koormab looma liigeseid ning stimuleerib adrenaliini tootmist kehas. Adrenaliin tõstab koera psüühilist ärevust ja tekitab li-

Praeguseks on tehtud ka mitmeid uuringuid koerte omavaheliste suhete kohta ja üldiselt on leitud, et koer ei taha olla lähedastes suhetes kõikide teiste koertega.

hastesse pingeid. Pinges lihased ei kaitse liigeseid piisavalt ning vigastused tekivad kergemini.

Traavijooks maastikul treenib lihaseid ja tugevad lihased toetavad liigeseid. Nõrkade lihastega on vigastuste oht oluliselt suurem. Sobival maastikul mõõdukas tempos liikumine aitab pigem noore koera keha arengule kaasa. Samuti aitab see vältida mitmete käitumisprobleemide tekkimist.

Enne kõikide vaktsiinide saamist ei tohi kutsikaga kusagil käia.

Tavaliselt lähevad kutsikad uude koju kaheksanädalaselt ehk kahekuuselt. Kutsika üks parimaid sotsialiseerumise (uute kogemuste omandamine ja kohanemine) perioode on vahemikus 8–12 nädalat. Selles vanuses piisab tihti ainult ühest positiivsest kogemusest õppimaks, et maailm on turvaline koht. Paraku ei ole selles ajavahemikus kutsikad veel kõiki vaktsiine saanud ja seetõttu soovitatakse tihti kutsikaga ainult kodus olla. See tähendab, et noor koer jäetakse ilma kogemustest, mida ta hädasti sel ajal vajab, et kasvada vaimselt tasakaalukaks ja ümbritsevaga hästi toimetulevaks loomaks. Olen oma praktikas näinud koeri, keda on hoitud kuu aega ainult korteris. Omanikud ei julgenud koeraga isegi õue pissile minna, kuna kõik vaktsiinid ei olnud veel tehtud. Tulemuseks oli koer, kes kartis täiesti tavalisi igapäevaseid asju, nagu busse, autosid, prügikonteinereid, võõraid inimesi. Koer, kes kardab asju, millega igapäevaselt kokku puutub, elab pidevas hirmus.

Kuidas kutsikat sotsialiseerida ajal, kui kõik vaktsiinid ei ole veel tehtud?

• Keskkond. Valige hoolikalt kohti, kuhu koeraga lähete. Vältida tasuks selliseid, kus on palju prügi, teiste loomade väljaheiteid. Ärge lubage kutsikal maast prahti võtta.

• Teiste koertega kohtumine.

Teiste koertega suhtlemine on kutsikale oluline, kuna teised

Vanasti oli koerte töö sageli valvata ja seeläbi inimese turvalisus tagada.

Haukumine on lihtsalt üks viis, kuidas koer ohust märku annab. koerad aitavad tal koeraks olemist õppida. Inimene ei suuda seda asendada. Turvalisem on lasta kutsikal suhelda ainult koertega, kes on sõbralikud, terved ja kellel on kõik vaktsiinid tehtud. Soovitatav on vältida kokkupuuteid võõraste koertega, kelle kohta te midagi ei tea.

Nii nagu inimestelegi, on koertele lapsepõlvekogemused väga olulised, kuna see mõjutab suurel määral sotsiaalset toimetulekut hilisemas elus. Koera käitumist on võimalik muuta ka hiljem, kuid see võib tähendada oluliselt suuremat pingutust ja võtta palju kauem aega.

Kutsikas peab sotsialiseerumise eesmärgil saama iga vastutuleva koeraga suhelda.

Kõigepealt tuleks lahti rääkida, mida tähendab sõna “sotsialiseerumine”. Lihtsustatult tähendab see kohanemist ja õppimist, mingist olukorrast aru saamist, sotsiaalsuse saavutamist. Õppimise ja kohanemise tulemusena on elusolend kindel, kuidas asjad käivad.

Ja edaspidi tunneb ta end selles olukorras rahulikult. Selleks, et midagi ära õppida, on vaja aega.

Lühikeste otsekontaktide võimaldamisega ei jõua koer teise kohta väga palju õppida. Seetõttu ei ole tal suure tõenäosusega võimalik sellisel viisil teiste koertega piisavalt sotsialiseeruda. Sotsialiseerumine tähendab ka piiride ja reeglite selgeks õppimist.

Igal koeral on teiste koertega suhetes omad piirid. Mõned koerad on teistega sotsiaalsemad ja soo-

Suur aed ei asenda koera loomulikku liikumisvajadust, kuna seal ei ole pidevalt uusi lõhnu, mida avastada. Koerad ei liigu ka tavaliselt aias kunagi nii palju, kui näiteks metsas jalutamas käies. vivad rohkem suhelda, teised aga vajavad suuremat privaatruumi ja nende huvi liigikaaslaste suhtes on väiksem. On ka koeri, kellel on väga madal huvi liigikaaslastega suhtlemiseks. Seetõttu peaks koeraomanik arvestama kutsika sotisaliseerimisel ka teiste koerte vajadustega ja mitte lähtuma ainult oma kutsika vajadustest.

Lubades oma koera iga vastutuleva koera juurde, võime tekitada teisele koerale ebamugavusi. Kui koeraomanik ei piira noort koera

ja teisel poolel puudub võimalus ära minna, tekib risk, et koer, kelle privaatruumiga ei ole arvestatud, kasutab jõulisemat viisi selgitamaks teisele, et too ületas tema piire. Ilmselt sellist kogemust kutsikaomanik oma loomale ei soovi.

Praeguseks on tehtud mitmeid uuringuid koerte omavaheliste suhete kohta ja üldiselt on leitud, et koer ei taha olla lähedastes suhetes kõikide teiste koertega. Leitud on, et neil kujunevad välja omad eelistused ning samuti ka need, kes neile üldse ei meeldi.

Koeraomanik saab siin ise hästi palju ära teha, et oma loomale häid kombeid õpetada. Kutsikale on kasulik kohe alguses õpetada, et iga vastutulev koer ei ole suhtlemiseks. Hea oleks hoopis leida mõned sõbrad, kellega aeg-ajalt kokku saada ja lasta neil vabalt turvalisel territooriumil omavahel suhelda.

Kui on suur aed, ei pea jalutamas käima.

Paljudel koertel on küllaltki suur liikumisvajadus. Enamasti tuleneb see koerte varasematest ülesannetest inimese heaks. Näiteks mitmed jahikoerad on aretatud mets-

loomi jälitades läbima pikki vahemaid. Sageli on koera liikumisstiil n-ö lõhnast lõhnani. Just lõhnamaailm on see põnev maailm, mis koera köidab. Suur aed ei asenda koera loomulikku liikumisvajadust, kuna seal ei ole pidevalt uusi lõhnu, mida avastada. Koerad ei liigu tavaliselt aias ka kunagi nii palju, kui näiteks metsas jalutamas käies. Selline elu on koerale üksluine ja igav. Siia sobib ehk võrdlusena tuua näide, kui inimene viibiks kogu elu ainult ühes aias või hoones. Kas tahaks siiski vahel väljas käia? Kinno, sõprade juurde, puhkusereisile vms? Inimesel on sageli väga palju soove, mida tahab teha, ja kohti, kuhu soovib minna.

Koertega on asi palju lihtsam. Nemad ei tahagi väga palju muud kui seda, et omanik neid vahel jalutama viiks.

Kutsikale tuleb väga palju süüa anda, siis täiskasvanuna sööb ta vähem.

Iseenesest vajab kasvav organism tõepoolest veidi rohkem toitu, kuna kasvamiseks kulutab organism lisaenergiat. Ületoitmine on siiski risk kutsika tervisele. Liigne keha-

13

Foto: Shutterstock

kaal koormab liigeseid ja piirab looma liikumist. Kui palju täpselt tuleb kutsikale süüa anda, oleneb konkreetsest loomast. Oluline on jälgida, et kehakaal oleks normis ja toit täisväärtuslik. Nooremas eas ületoitmine ei taga kindlasti seda, et koer täiskasvanuna vähem sööb. Ka täiskasvanud koera söömisharjumused olenevad peamiselt järgmisest.

• Kas koeral on kõht tühi või täis. Tühja kõhuga koer näitab alati toidu suhtes kõrget huvi. See, millisel hetkel ja kui tihti kõht tühjaks läheb, oleneb konkreetsest koerast ja sellest, kui palju on eelnevalt energiat kulutatud.

• Kui palju väärtustab koer toitu. See võib koertel olla erinev, hoolimata sellest, kui palju nad kutsikana süüa on saanud. On koeri, kellel säilib ülikõrge toiduhuvi eluea lõpuni, hoolimata sellest, kas neil on kõht täis või mitte. Ja on koeri, kes on kogu oma elu küllaltki väikese söögiisuga.

• Koera elustiil. Koer, kes elab väga aktiivset eluviisi (näiteks osa sportkoeri, teenistuskoeri), vajab rohkem toitu.

Kutsika üks parimaid sotsialiseerumise (uute kogemuste omandamine ja kohanemine) perioode on vahemikus 8–12 nädalat. Selles vanuses piisab tihti ainult ühest positiivsest kogemusest õppimaks, et maailm on turvaline koht.

Alfaliider, kes kontrollib kõike ja kõiki.

Kontrollitung tekib ainult nendele asjadele, mida tahetakse omastada. Tõenäoliselt ei ole maailmas ühtegi elusolendit, kes sooviks absoluutselt kõiki asju täpselt ühepalju ning seda igal ajahetkel ja pidevalt. Võitlus ressursside pärast tekib ainult siis, kui sellel on kõrge väärtus. Mida väärtuslikum on hüve, seda rohkem ollakse valmis pingutama ehk võitlema selle omastamise nimel. See, kui palju on konkreetne elusolend valmis temale väärtuslike hüvede nimel võitlema, oleneb tema eelnevatest kogemustest ja iseloomuomadustest. Siin hakkavad mängima sellised omadused nagu järjepidevus, julgus, valutundlikkus, keskendumisvõime, pingetaluvus.

Ka väga tugeva ja järjepideva

iseloomuga koer ei võitle pidevalt kõikide asjade nimel. Ta võitleb ainult nende hüvede nimel, mida ta kindlal ajahetkel väärtustab. Näiteks kui koeral on kõht täis, siis ta ei pinguta toidu nimel nii palju kui tühja kõhuga.

Koera töö on haukuda.

Vanasti peeti koeri sageli valvuritena. Nende ülesanne oli ohust märku anda. Seetõttu võiksime hoopis öelda, et koerte töö oli valvata ja seeläbi inimese turvalisus tagada. Haukumine on lihtsalt üks viis, kuidas koer ohust märku annab. Põhjuseta haukumist ei saa pidada valvamiseks inimese elukvaliteedi ja turvatunde tõstmise kontekstis. Pidev põhjuseta haukumine võib hoopis teistele inimestele ja ka

koerale endale väga ebameeldivaks osutuda.

Varasemal ajal, kui elati rohkem hajaasustuses, oli vastuvõetav, et koer haukus iga mööduja peale. Neid möödujaid oli tavaliselt üsna harva ja seetõttu ei haukunud koerad reeglina pidevalt. Tänapäeval, kui koerad elavad tiheda liiklusega asulates, kus käiakse pidevalt aiast mööda ja kui koer peaks seetõttu ka pidevalt haukuma, võib see ülejäänud inimestele küllaltki häiriv olla. Koer ei tee vahet, kas tema territooriumist mööduv jalakäija või rattur on päriselt oht või mitte. Kui ta valvab, siis ta haugub enamasti kõikide läheduses viibivate inimeste ja loomade peale. Haukumise eesmärk on oht eemale peletada.

Pidev haukumine võib koera psüühikale halvasti mõjuda, sest haukuv koer on alati ärevusseisundis. Kui koer on lõdvestunud ja rahuseisundis, ei haugu ta kunagi. Pikaajaline ärevusseisundis viibimine on elusorganismile ääretult kurnav. Sagedase ärevusega kaasneb stressihormoonide (nagu adrenaliin ja kortisool) taseme tõus ning see tähendab, et koer on pidevas stressiseisundis.

Vana koer enam uusi trikke ei õpi.

Nii nagu inimesedki, õpivad koerad kogu oma elu. Uue info hankimine ja õppimine on loomulik evolutsiooniline protsess kõikidel elusolenditel. Ka juba kinnistunud käitumismustreid saab vanemal koeral muuta. Võrreldes inimesega on koerad alati valmis muutuma.

Piisab ainult neile võimalus anda.

See, kui kaua kulub aega, et muutusi saavutada, oleneb vahel isegi rohkem koera iseloomuomadustest kui koera vanusest. Näiteks võib juhtuda, et vanem koer, kes on iseloomult väga hästi inimese juhitav, õpib uue soovitud käitumise ära kiiremini kui noor koer, kes on väga iseseisev ja järjepidev ning ei taha, et inimene teda juhiks. Kindlasti ei tasuks vanemate koerte omanikel loobuda oma koera käitumisega tegelemast ainult koera vanuse pärast.

Tänapäeval oleme ümbritsetud tohutu infohulgaga. Vahel on raske aru saada, milline info meid edasi aitab ja milline tekitab kasu asemel hoopis kahju. Ehk aitab see, kui läheneme loomulikkuse võtmes. Näiteks, kas koerale on loomulik elada kogu elu ühel territooriumil või päev otsa järjest haukuda? Samuti on vajalik arvestada sellega, et meie elustiil ja keskkond on viimase saja aastaga väga palju muutunud. Koerad ei ela enam samades tingimustes nagu sada aastat tagasi, kuid nende vajadused on suures plaanis siiski samad. Usun, et inimene teab sageli ise õigeid vastuseid. Need on vaja ainult üles leida. Ükskõik mis info või soovituse puhul võiks koeraomanik enne mõelda, kas see on ikka see, mida tema koeral vaja on. Kui infot tuleb liiga palju ja ei tea, mida teha, on kasulik enne otsustamist alati läbi mõelda.

Mida olulist annab see mu koerale? Mis on selle asja/tegevuse eesmärk? Kuidas ma tean, et mu koer on oma eluga rahul?

Psühholoog ja Eesti Kennelliidu atesteeritud koerte koolitaja Kati Ernits

14

Lastenurk Leia Ăľige tee

Joonista ise

Leia 10 erinevust

15

Meisterda kassile oma kätega üks omanäoline pesa Valmista oma pere armsale vurrulisele üks uhke vilditud kassikoobas, kuhu end jahedatel suveõhtutel kerra tõmmata.

Omanäoline pesa sobib kenasti ka kodu kaunistama. Lumewilla kassikoobaste valmistaja Kristel Kuslap õpetab samm sammu haaval, kuidas selline elegantne koobas valmib.

Asjad, mida selle käsitööprojekti tegemisel vajad • Meriino vill (250–300 gr) • Veeprits • Plastikust ringikujuline šabloon, diameetriga vähemalt 60 cm • Nõudepesuvahend Fairy või seebivesi • Kaks mullikilet (ühepoolne) • Lihvimismasin • Saunalinad • Pesukauss • Lusikatäis äädikat

Tööprotsess

Ettevalmistus Kata töölaud mullikilega ja lõika välja šabloon. Aseta šabloon mullikilele.

1.

Kata šabloon ringjalt villakihiga (kokku tuleb lõpuks 4–5 kihti). Villakiht peab ulatuma šablooni servast veidi üle. Kata šablooni, kuni terve šabloon on villakihi all.

3.

Seejärel kata villaga kaetud šabloon mullikilega. Pane tähele, et mullidega pool jääks alla.

Kasuta villakihtide kokkuviltimiseks lihvimismasinat. Kuna lihvimismasin ei ole otseselt selleks tööks mõeldud, käsitse seda ettevaatlikult ja ohutusnõudeid järgides.

6.

Korda umbes 4–5 korda villakihtide lisamist nii nagu eelnevalt õpetuses (punktid 1–4) kirjas. Viimast villakihti lisades ei tohiks vill enam üle šablooni äärte ulatuda. Kui juhtub, et vill on läinud ka üle äärte, saab selle lihtsa vaeva ja seebivee abiga ülejäänud kihi külge kinnitada.

7.

Kui oled mõlemale poolele kandnud 4–5 kihti meriino villa ja need lihvimismasinaga kokku viltinud, vala pesukaussi kuum vesi ja kasta viltunud pesa kuuma vette. Seejärel vääna viltunud töö ettevaatlikult kuivemaksa ja mulju toodet ettevaatlikult!.

4.

2.

Täida veeprits kuuma veega ja lisa supilusikatäis Fairyt või riivitud seepi ning lahusta see soojas vees. Pritsi villale soe seebivesi.

Kui vill on kokku vilditud, keera šabloon ümber. Üle šablooni äärte jäävad servad kinnita seebivett pritsides šablooni teisele küljele.

5.

Kata šablooni teine külg villakihtidega nagu eelmiselgi küljel ja kinnita lihvimismasinaga.

Lihvi nii kaua, kuni kõik villaribad on omavahel kokku põimunud ja ei liigu enam sõrme vahel.

Äsjavalminud kassikoopale augu lõikamine Selle augu märgistamiseks võib kasutada mõnda ringjat eset või lõigata selle tarvis välja šablooni. Ringi diameeter võiks olla mitte suurem kui 8 cm. Kassikoopa avaust on võimalik hiljem suuremaks lõigata, aga väiksemaks seda enam teha ei saa. Seetõttu soovitan esmalt teha pigem väiksema läbimõõduga auk.

Kui avause suurus on kassikoopa pealmisele poolele märgistatud, lõika see ettevaatlikult sealt välja. Pane tähele, et sa ei lõikaks ka alumist kihti! Pärast šablooni eemaldamist ja augu lõikamist kinnita auku ümbritsevad ääred taas lihvimismasina abil, et kõik hargnevad villaosad saaksid taas omavahel kinnitatud.

Nüüd tuleb kassikoobast pesukausis sooja ja külma veega loputada. Viimase loputusringi käigus tuleb veele lisada veidi söögiäädikat. Soovitan kassikoobast enne kuivama panemist kergelt tärgeldada. Viimase sammuna täida kassikoobas rätikutega, vajadusel vormi pannilabidaga ja jäta kuivama. Eemalda rätikud, kui kassikoobas on kuivanud.

Head katsetamist!

16