Lõuna-Eesti Maailet (november 2021)

Lõunakeskus on 20 aastaga kasvanud 10 hektari suuruseks Lk 2–4 Tartu Topauto juhataja Enn Poola räägib, kuidas Lõuna-Eesti inimene autot ostab Lk 6–7

11. november 2021 Nr 4

Aivar Jallai palkmajatööstus Ööbiksaares loob võimalusi looduskeskseks elamiseks

Triinu Guerrin katsetab oma permakultuuri aias Vastseliinas uusi aiapidamismeetodeid

Lk 10–12

Lk 8–9

2 K A U B A N D U S

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 11. NOVEMBER 2021

Lõunakeskus on 20 aastaga kasvanud 10 hektari suuruseks FOTOD: ARGO INGVER

Eesti suurimaks kaubanduspargiks kujunenud Lõunakeskuse juht Marju Jeedas avab intervjuus keskuse köögipoolt ja räägib tulevikuplaanidest.

Lõunakeskus laiub 10 hektaril, nii et seda on raske ühele pildile püüda.

HELI RAAMETS

Kui Lõunakeskus avati, siis ma mõtlesin, et kes küll läheb linnast välja põllul olevasse poodi. Aga käiakse ja kuidas veel. Mis see saladus on?

Number üks on asukoht. Ühelt poolt oleme liikluse tuiksoonel, teiselt poolt on sihtgrupiks kogu Lõuna-Eesti.

Lõunaeestlasel, kes elab Võru-, Põlva- või Valgamaal, on väga mugav meie juurde tulla. Ta saab auto ära parkida ja kõik ostud ühest kohast teha, kuhugi kaugemale polegi vaja minna. Lõunakeskus on kogu aeg olnud linn linnas.

Teine asi on areng – me pole jäänud liiga pikalt ühele kohale seisma, vaid oleme kogu aeg edasi arenenud. Juurde on

tulnud palju erinevaid funktsioone, mis annab lisaväärtust, miks siia tulla.

Kesklinnas ei saa kaubanduskeskused laieneda, kuna maa osas on piirang ees. Kui palju on Lõunakeskus selle 20 aasta jooksul kasvanud?

Alustasime 15 000-ruutmeerise peamajaga ja tänaseks on meil ligi 100 000 ruutmeetrit pinda.

See on ju 10 hektarit!

Jah. Ma arvan, et sel hetkel, kui omanikud selle maatüki ostsid, ei osanud nad ette kujutada nii suurt laienemist. Võib-olla tol hetkel oleks võinud veel rohkem maad soetada.

298-osaline tööriistakäru

€600.00 €620.00 (sisaldab KM)

Vajad abi maamajade elektrisüsteemide ja dokumentatsiooni kordategemisel?

Tungraud 3T

ELEKTEST OÜ AITAB!

€120.00

(sisaldab KM)

Teenused: projekteerimine, elektritööd, automaatikatööd, elektritööde mõõdistustööd ja audit

HELISTA MEILE (+372) 5368 0450 Külasta meie e-poodi

WWW.AMKAUBAD.EE

tel 5345 3303 • info@elektest.ee

www.elektest.ee

K A U B A N D U S 3

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 11. NOVEMBER 2021

Kui palju ruumi laienemiseks veel on?

Natuke veel on. Meie viimane laiendus on preagusest Mileedi majast teisel pool teed – IKEA, Asko ja Sotka maja. Sinna tuleb IKEA väljastuspunkt, mis avab uksed 25. novembril. Uutest tulijatest on tulemas Lidl, kes tuleb Mileedi majja Asko ja Sotka vanasse asukohta. Kasvame ja areneme kogu aeg, nii et inimestel on põhjust siia ikka uuesti tulla.

Olen kuulnud, kuidas inimesed tulevad hommikul Lõunakeskusesse ja alles õhtul lähevad ära. Siin ei ole ainult poed, vaid ka meelelahutus- ja söögikohad, nii et terve päev saab sisustatud.

Me oleme alati lähtunud sellest, et oleme perekeskus. Tahame, et kõigil pereliikmetel oleks siin midagi teha, et see oleks selline soe koht, kuhu tahaksid tulla ja kus aega veeta. Selle pärast oleme hästi palju tähelepanu pööranud rohelusele ja õhkkonnale. 99% meie siseruumides olevatest taimedest on päris taimed ja meil on palgal aednik Maia, kes nende eest hoolitseb.

Mõned puud, näiteks Rimi juures, on juba väga kõrgeks kasvanud. Äsja saime valmis ka uue taimeseina. Rohelised taimed tagavad palju parema õhu.

Ka tegevuste osas on näiteks meie liuväli ainulaadne Eestis ja Baltikumis. On ka teisi kaubanduskeskusi, kus on liuväljasid, aga selle avamisest 2005. aastal kuni siiani on see väga populaarne. Esiteks on see las-

tele hea õppimiskoht, teiseks pakub ka meelelahutusvõimalusi.

Meil saab kevadel viis aastat uue osa laiendusest, siis tuli palju uusi funktsioone – hotell, kino – ja uusi toitlustuskohti, et hoida head taset ja et inimesele oleks põnev siia tulla ja kõigil pereliikmetel midagi teha.

Kas teil on siin rohkem kauplusi või toitlustust ja muud meelelahutust?

Kaubandust on ikka kõige rohkem, nii 60%, aga meie meelelahutuse ja toitlustuse osa on ka päris suur. Kaubandus peab üha rohkem muutuma. Näeme, et paljud inimesed tulevad kaubanduskeskusesse selleks, et saada emotsiooni. Uus põlvkond ei taha enam asju omada, nad tahavad kodust välja tulles saada midagi, mis teeks nad õnnelikuks ja rõõmsaks ja pakuks häid mälestusi, mida sõpradega jagada. Asjade omamise aeg hakkab ilmselt mööda saama.

COVID-19 oli hästi suur kiirendi ja muutis palju inimeste ostuharjumusi. Nüüd mõeldakse ostud rohkem läbi. Paljud kolisid e-poodi.

Lõunakeskuse juht Marju Jeedas kinnitab, et tänu elustaimedele on õhkkond keskuses väga mõnus.

Kas e-poed suretavad kaubanduskeskuse välja?

Tegelikult mitte. Kuigi esimese lainega tekkis endal täpselt sama hirm – kaubanduskeskused pandi kinni ja kõik kolisid e-poodidesse. Kui keskuse lahti tegime, siis üllatusime, kui rõõmsad olid inimesed ja et nad tahtsid siia tulla. Füüsiline keskkond ei kao kuhugi, inimesed tahavad riideid selga proovida ja tooteid katsuda. See õpetas, et epood ja füüsiline pood toimivad kõige paremini koos. Ühelt poolt saad e-poest mugavalt osta ja saad sealt rohkem infot kätte.

Poeomanik saab aga füüsilisest poest tarbijalt otse tagasisidet oma tootele. Võtmeks on edaspidi mõlema koos toimimine.

Noorem põlvkond ei taha asju omada, nad tahavad kodust välja tulles saada midagi, mis teeks nad õnnelikuks.

20 aasta juubeliks otsustasime teha kogukonnaaia, et koostöös Lõuna TERA kooli ja lasteaia lastega seal taimi kasvatada.

Meil on ka enda e-pood astri.ee, kuhu saavad liituda nii meie keskuse üürnikud kui ka ettevõtted väljastpoolt.

Meil on seal üle 550 partneri. COVID-19 näitas, et saime pakkuda üürnikele veel ühte võimalust, kui kubanduskeskused kinni pandi. Seal saab kõik asjad osta ühest kohast.

Selle avamisest saab tegelikult viis aastat ja COVIDi ajal leiti see üles. Pärast piirangute lõpetamist on müük pisut langenud, aga see on nii igal pool maailmas. Arvan, et 75–80% kaubandusest jääb füüsilisse keskkonda ja 20–25% e-poodidesse. Ma usun, et kaubanduskeskused ei kao kuhugi.

Kui palju külastajaid teil näiteks nädala jooksul käib?

Keskmiselt üle 100 000 nädalas, kuu külastatavus on pool miljonit. Oleme nädalalõpu ostukoht ja valdav osa klientidest käib reedel-laupäeval-pühapäeval.

Äsja valmis roheline sein. Taimede eest hoolitseb aednik Maia.

PALLETIKATLAD Põhjused, et võtta ühendust: hingamisvaegused, depressioon, väsimus jne

Tervendaja Volli

vastuvõtule registreerimine olenemata elukohast.

Eelinfo tel 558 9281

Kapri VILJANDI

Kauplus Tallinna tn 58 E–R 8.00–17.30 | L 10–14 Tel 433 3016, 433 8355, 523 8016

• Veo- ja sõiduautode, haagiste varuosad • Raadiosaatjad ja Tehnoturu kaubad • Kinnitus- ja tõstevahendid, tööriistad • Lahtiselt Lääne ja Vene õlid • Määrdeained ja keemia • Tulekustutite kontroll • LED töö-, taga- ja kaugtuled, vilkurid • L. Bradori ja Björnkläderi tööriided • Helly Hanseni tööriided SOOJUSPUMBAD | PELLETIKÜTE | VEESÜSTEEMID ERINEVAD KÜTTELAHENDUSED | MÜÜK, PAIGALDUS, HOOLDUS

Tel 518 5364

Balmer OÜ meeskond teeb üldehituslikke töid!

Ettevõte tegutseb peamiselt Lõuna-Eestis. Oleme avatud uutele koostööpartneritele ja -pakkumistele.

Kvaliteetse töö saamiseks võtke meiega julgelt kontakti, kindlasti leiame lahenduse! balmerehitus@gmail.com

4 K A U B A N D U S

Lõunakeskus oli Baltikumis esimene keskus, kus avati ka liuväli. See on siiani aktiivses kasutuses.

Kui suur on Lõunakeskus Eesti kaubanduskeskuste seas?

Kaubanduspargina peaks meie maht olema kõige suurem. Meil on peamaja ja kõrvalhooned – Hawaii Ekspressi ja Handymani maja, McDonalds, Bauhofi maja ehk ehituspood, Mileedi maja – interjöör ja lilled, Asko, Sotka, IKEA maja ehk mööblimaja, Jazzi pesula ja jäähall. Aga meil on ka koolimaja ja lastead.

Kuulda on olnud, et siia plaanitakse ehitada ka veekeskus.

Meil on väga hea meel, kui siia ujula tuleb. Kahjuks ei saanud me seda ise arendada, aga arvan, et veekeskuse ja ujula vajadus on Lõuna-Eestis täitsa olemas. See lisab siia kindlasti palju elu.

Tahame ise kaubanduspargi liiklust ja jalakäijate liikumist natuke loogilisemaks teha. Nüüd tuleb Riia ringi juures uus liikluskorraldus ja siis on väga mu-

gav jalgrattaga ja jalgsi tulla.

Kaubanduspargi sees on puhkealad, kus saab istuda ning viidandus muutub inimestele paremini arusaadavamaks.

See on jah oluline, et saaks aru, kust sa sisse läksid ja kust välja pääseb, ja autoga tulijad leiaksid oma auto üles. Siin on ju nii suur parkla.

Endalgi tuleb ette, et peab meenutama, kuhu hommikul auto parkisin. Siin on üle kahe tuhande parkimiskoha. Kuigi kaugelt vaadates võib jääda mulje, et parkla on täis, siis tegelikult leiab alati koha.

Meil on viis põhisissepääsu ja igast tuleb enam-vähem võrdselt kliente. See näitab, et sissepääsud on õigetes asukohtades ja ükski ei domineeri.

Kas pärast Riia ringi ümberehitust muutub Lõunakeskusesse

Santeenus.ee

Torutööd, küttesüsteemide läbipesu, veevarustussüsteemide ja pumpade paigaldus.

Tel 5813 5496 www.santeenus.ee

www.vorumaateataja.ee

www.digileht.vorumaateataja.ee

Võrumaa Teataja otsib

TRAGI REPORTERIT kelle tööpõlluks oleks Võrumaa kõrval ka Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti.

Omalt poolt pakume kõigele vajalikule lisaks autot (manuaaliga Golf).

Kuu töötasu koosneb palgast ja honorarist.

Kandideerimise tähtaeg: 1. detsember 2021

Kontakt: Kalev Annom Võrumaa Teataja vastutav väljaandja kalev@vorumaateataja.ee | tel 505 5947

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 11. NOVEMBER 2021

Prügi sorteerimine on tehtud lihtsaks ja plaan on edaspidi biojäätmetest ise komposti teha.

sisse ja välja sõitmine lihtsamaks?

Oleme ise lõpptulemusega väga rahul, see läheb palju loogilisemaks. Linna poolt tulevate jalakäijate ja jalgratturite tee läheb maa alla, muutudes palju ohutumaks. Maapinna tasandil on kohapealne liiklus ja kolmandal tasandil on transiitliiklus Võru poolt Tallinna maanteele. Palju sujuvamaks läheb ka Lõunakeskuse kaubanduspargist välja- ja sissesõitmine.

Eesmärk on panna kõikide uute hoonete katustele päikesepaneelid.

Praegune remondiaeg tuleb lihtsalt üle elada.

Missugune võiks kaubandus 10 aasta pärast välja näha?

See on palju muutumas, esiteks kontseptuaalselt. Poed, kus on palju asju üksteise otsas, hakkavad kindlasti ära kaduma.

Kauplustes on rohkem õhku, tooteid on vähem ja valikut on lihtsam teha.

Euroopas on huvitavad trendid, kus kaubanduskeskuse territooriumil kasvatatakse toodangut. Belgias on üks supermarketikett, kes kasvatab kaubanduskeskuse katusel salateid ja tomateid ja neid müüakse sealsamas. Mõte on vähendada logistikat ja sellega seotud kulusid. Need tooted on seal palju odavamalt müügil.

Me mõtlesime, mida 20 aasta juubeliks teha ja tahtsime midagi ühiskonnale anda.

Tänavu loodud aias kasvatavad TERA kooli ja lasteaia lapsed mitmesuguseid taimi.

Otsustasime teha kogukonnaaia, kus koostöös Lõuna TERA kooli ja lasteaia lastega taimi kasvatada. Tänavu kasvasid suured kõrvitsad, mida juba kogukonnas jagasime. Kuna meil on siin maad, siis potentsiaal rohelise ja kogukonnatunde kasvatamiseks on väga suur. See aed võimaldab laste õpetamises nii palju asju teistmoodi teha.

Kogu hoonestuse areng läheb mitmefunktsionaalsemaks.

Meil on hotell, kaubandus, autopesula, koolimaja, kliinik.

Meie suund on seda jätkata ja luua mitmekülgseid elukeskkondi.

Kuidas teil loodussäästliku poole pealt olukord on, kas katused on päikesepaneelidega kaetud?

Uus Asko, Sotka ja IKEA maja on täielikult päikesepaneelidega kaetud. See on väga ener-

giatõhusalt ehitatud. Eesmärk on panna kõikide uute hoonete katustele päikesepaneelid.

Peahoone katusele oleme pannud paneelid neisse kohtadesse, kuhu konstruktorid on lubanud. Meil on kaugjahutuse võimalus, mis aitab elektrikulu vähendada. Prügi sorteerimine on lahendatud. Taaskasutuse osas on meil siin Uuskasutuskeskuse kogumispunkt, kuhu saab tuua enda jaoks üleliigseks osutunud asjad. Pole mingi ime, kui kaubanduskeskusesse tuleb ka mõni taaskasutuspood.

Tulevikus on aina rohkem pakiautomaate, iseteeninduskassasid, roboteid. Varsti lähed telefoniga poodi ja klienditeenindajat polegi otseselt vaja, kuna skaneerides saab toote kohta nii palju infot uurida.

Kogu see pool hakkab kasvama, kuna on tööjõuprobleem ja terviseriskid.

Müüa ehituslikku saematerjali, põranda-, terrassi- ja värvitud voodrilauda. Vedu tasuta.

Tel 528 2268 | www.mppuit.ee

TULE MEILE KOOLIJUHIKS, et arendada linnalähedast 6-klassilist Viiratsi kooli.

FEKAALIVEDU • SURVEPESU • UMMISTUSTE LIKVIDEERIMINE www.fekto.ee tel 558 8811

Eakatekodu Mulgi Häärber OÜ võtab tööle

ABIHOOLDAJA Tööülesanded: Tööks on hoolekandekeskuses viibivate eakate ja puuetega inimeste juhendamine ja abistamine hügieenitoimingutel, söömisel, riietumisel, liikumisel ja füüsilise aktiivsuse tagamisel, autoga toidu toomine.

Nõuded kandidaadile: • vastutusvõime, soov inimesi aidata, empaatilisus, kannatlikkus • kasuks tuleb varasem hooldustöötaja töökogemus • eesti keele oskus, soovituslikult vähene vene keele oskus • B-kategooria juhtimisõigus • algtasemel arvutioskus Omalt poolt pakume: vahetustega tööd, soodsat toitlustamist, tööriietust.

Toetame sportlikke harrastusi ja võimaldame erialast koolitust.

Tööaeg 7.30–18.00 (pikk ja lühike nädal)

HOOLDAJA Tööülesanded: Hooldaja tööks on hoolekandekeskuses viibivate eakate ja puuetega inimeste juhendamine ja abistamine hügieenitoimingutel, söömisel, riietumisel, liikumisel ja füüsilise aktiivsuse tagamisel.

Nõuded kandidaadile: • vastutusvõime, soov inimesi aidata, empaatilisus, kannatlikkus • valmisolek hooldustöötaja koolituse läbimiseks (kui ei ole eelnevalt läbitud) • kasuks tuleb varasem hooldustöötaja töökogemus • eesti keele oskus, soovituslikult vähene vene keele oskus • algtasemel arvutioskus Omalt poolt pakume: vahetustega tööd, soodsat toitlustamist, tööriietust.

Toetame sportlikke harrastusi ja võimaldame erialast koolitust.

Töökoht asub: Viljandi mnt 4, Halliste alevik, Mulgi vald, Viljandi maakond Kontakt: Merle Palk, juhiabi, tel 5850 5032, e-post: info@mulgihaarber.ee

R E K L A A M 5

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 11. NOVEMBER 2021

Kõik vajalik sinu autole ühest kohast!

13–17 tolli. Hinnad al 15 €

Margi- ja mudelipõhised salongi kummist ja tekstiilist jalamatid.

Hinnad al 23 €

Lai valik istmekatteid sõiduautodele ning kaubikutele (2+1 istmetele).

Hinnad al 28 € komplekt Kvaliteetsed autoakud

K2 professionaalne ja väga kvaliteetne autohooldustoodete sari

Kvaliteetne vahend autokerele rooste tõrjeks

Erinev valik autovärve

Väga mitmekülgse valiku ja taskukohaste hindadega autokeemia. Salongi ning välispindade hoolduseks

Eestis toodetud autopuhastusvahendid

USA-s väljatöötatud ja testitud mootorikeemia

Universaalne vahend läike andmiseks salongi pindadele, õhuvärskendiga

Niisked salvrätikud salongi puhastamiseks

Mikrofiiberlapid autohoolduseks

Kvaliteetsed tulekustutid.

Ohutus ennekõike!

Erinevad värvid nahkpindadele

Sepa Autokaubad, Sepa keskus, Turu 45b, Tartu Avatud iga päev |

523 1204 |

Sepa autokaubad |

info@sepaautokaubad.ee

6 A U T O D

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 11. NOVEMBER 2021

Kuidas Lõuna-Eesti inimene autot ostab Topauto esindab Lõuna-Eestis paljusid automarke – Citroën, Hyundai, SEAT, Cupra, Izuzu, Suzuki, SsangYong. Rääkisime Tartu esinduse juhataja Enn Poolaga automüügi eripäradest Lõuna-Eestis.

ANDRUS LAANSALU Kas automüügil Lõuna-Eestis on oma eripärane spetsiifika?

Autode saadavuses ja hinnastamises erinevusi võrreldes Põhja-Eestiga ei ole. Aga kliendi käitumises on küll mõned erinevused. Tallinnas on raha ja ostujõudu muidugi rohkem, aga peamine erinevus on elutempos, elu kiiruses – inimesed teevad Tallinnas oma otsused kiiremini.

Ostuotsus, ostuemotsioon muudetakse kohe lepinguks. LõunaEesti inimene võtab selgelt rohkem aega mõtlemiseks ja otsustamiseks. Ja Lõuna-Eesti inimene ei talu survestamist, ta on ratsionaalne, mõtleb ja kaalub oma otsuse läbi, ei tee emotsiooniostu. Müügipakkumistest realiseerunud ostude protsentsuhted on

Tallinnas ja Lõuna-Eestis üsna sarnased, aga Lõuna-Eesti klient tahab selleni jõudmiseks rohkem infot ja vähem veenmist.

Põhja-Eesti kliendid vahetavad auto üldiselt kiiremini järgmise vastu välja, Lõuna-Eesti klient peab autot mõnevõrra kauem.

Kui Lõuna-Eesti autoostja on mõned aastad oma uue autoga sõitnud ja algsed korralised hooldused ära teinud, kas ta jääb siis ka edasi esinduse juurde või hakkab otsima odavamaid ja kodule lähemal asuvaid töökodasid?

Garantii ajal käiakse muidugi esinduses. Ja garantiid on tänapäeval läinud suhteliselt pi-

kaks, enamasti on need 5-aastased. Pärast seda umbes kaks kolmandikku Lõuna-Eesti autoostjatest otsib alternatiive ja üks kolmandik jääb kliendiks edasi. Aga ka need alternatiivseid töökodasid otsinud kliendid teevad sageli lihtsamaid hooldusi soodsamates kohtades, aga keerukamad remondid tulevad ikkagi esindusse. Inimestel on piisavalt kogemusi sellega, et esinduse tunnihind on küll grammikene kõrgem, aga samas mehed on välja õppinud, töökojas on olemas kõik eritööriistad, erirakised ja -juhendid. Soodne töökoda, kus tehakse kõiki autosid, ei pruugi spetsiifilisi töid teha nii kiirelt kui meil esindu-

Lõuna-Eesti inimene on ratsionaalne, ta mõtleb ja kaalub oma otsuse läbi, ei tee emotsiooniostu.

Ilmatsalu 28, Tartu

www.topauto.ee

ses. Tunnihind on odavam, aga tunde tuleb rohkem. Niimoodi võib remondi lõppsumma kergelt tulla kõrgem kui esinduses.

Esindusel on olemas ka garantiiaja lõpuks tehasetoed varuosade soodustustele, et klient oleks ka garantiijärgselt rahulolev. Ka neid võimalusi soovitaks esindusest uurida.

Milline on Lõuna-Eesti kliendi margieelistus ja mida ta autolt ootab?

Siin on selged erinevused Tartu ja Tartu lähiümbruse inimeste ning kaugema Lõuna-Eesti, näiteks Põlvamaa või Valgamaa vahel. On näha, et Tartus on paremad palgad ja parem finantsvõimekus, inimesed tahavad rohkem lisavarustust ja mugavuslahendusi, varustustasemed on reeglina kõrgemad. Inimene kaugemalt Lõuna-Eestist teeb mudelite poolest samad valikud, aga pigem on tema otsused pragmaatilisemad. Võtab need lisad, mis on hädavajalikud, ja üleliia palju luksust autole juurde just ei pane. Ega inimesed Lõuna-Eestis kehvasti ei ela, aga otsused on selgelt pragmaatilised ja vajaduspõhised.

Topauto Tartu esinduse juhataja Enn Poola

A U T O D 7

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 11. NOVEMBER 2021

Aga paremas varustusastmes autot oleks 3 või 5 aasta pärast lihtsam edasi müüa ja auto maksaks müües rohkem.

See võiks ju ka olla pragmaatiline argument lisavarustuse kasuks?

Jah, oleks küll mingis mõttes lihtsam müüa, aga siin on oluline, et Lõuna-Eesti inimene, kes ostab täna uue auto, müüb selle auto edasi teisele ringile küllalt suure tõenäosusega oma tutvusringkonda või suguvõssa. Või oma külasse või valda – kuhugi lähedusse. Ostja jaoks on mõjuv argument, et on teada auto ajalugu ja eelmine kasutaja. Pigem on just selline auto kindlalt edasi müüdav.

Kallima varustusega auto on tõepoolest kallim müüa, aga samas on teda ka kallim osta. Üks tasakaalustab teise ära.

Kas Topauto Tartu esindus katab kogu Lõuna-Eesti? Te ei ole plaaninud näiteks Võrus ka esindust avada?

Tartu katab jah kogu LõunaEestit. Esinduse avamine on väga suur kulu. Üks asi on ruumid ja seadmed ja inimesed.

Aga selle kulu teevad väga suureks tehasenõuded. Kui tahad olla diiler, tuleb alati arvestada tehase disainikontseptsiooniga, need asjad on väga rangelt paigas, tuleb olla vastav kõigile standarditele, mis tehas on kehtestanud.

Samas, Citroënil on ka Võrus esindus olemas. Aga ainubrändina oleks neil ilmselt keeruline hakkama saada. Võru Automaailm, kus hooldati

Vaade Topauto salongi läbi peegelduste

Kallima varustusega auto on tõepoolest kallim edasi müüa, aga samas on teda ka kallim osta.

Peugeot’sid, sai ka Citroënide hooldamise ja müügi õigused.

Aga kas me oleme sellepärast kaotanud Võrru hoolduskliente? Tegelikult ei ole. Võrus on ettevõtted, kellel tõesti on mugav käia just seal hoolduses, aga samas jagub kliente nii meile Tartusse kui ka neile Võrru. Kui ma vaatan Võru müügi- ja visiidinumbreid, siis praegu ma Lõuna-Eestisse uut esindust juurde ei teeks. Meil on suur hulk kliente Võrumaalt, Valgamaalt ja Põlvamaalt, aga ka näiteks Jõgevalt, kellel Tartus hoolduses käimine ei ole probleem, sest nad käivad oma tööde või ostude pärast niikuinii Tartus. Üks oluline asi on see, et suure esindusena on meil ka

suur asendusautode park. Kui kliendil on vaja või siis auto remondi iseloom on vastav, siis me anname alati asendusauto, et kliendil ei jääks tema sõidud tegemata. Väiksel ettevõttel oleks paratamatult keeruline pidada sellist rendi- ja asendusautoparki, et kliendi mobiilsus ei kannataks. Aga kui auto on pikemalt hoolduses, siis see on vajalik. Ja puhttehniline asi – eritööriistad on päris kallid ja kuna elektroonikat on väga palju, siis on vaja ka pidevalt eritööriistade nimekirja täiendada. Meil oli just hiljuti vaja soetada uus tulede reguleerimise stend, millega saaks normikohaselt reguleerida leed- ja lasertulesid. Väiksemale esin-

dusele oleks need kulud proportsionaalselt päris suured.

Milline on praegu autode saadavus? Igal pool on kriis ja probleemid, kuidas see automüüki mõjutab?

Praegune olukord on selline, et tuleb ajas 5–6 aastat tagasi minna. Siis oli täiesti normaalne, et inimene pidi ootama oma tellitavat autot 3–4 kuud ja kui auto oli midagi erilist, siis 5 või 6 kuud. Aga siis tuli aeg, kus maaletoojate laod olid autosid täis ja diilerite laod olid autosid täis.

Ka hinnad läksid selle käigus alla. Kliendile oli see väga mugav aeg. Praegu on kujunenud selline olukord, et ongi peaaegu see 5–6 aasta tagune aeg tagasi.

Uut autot tuleb tellida ja oodata. Ennekõike on selle taga ülemaailmne kiibidefitsiit. On siiski ka mõned autotootjad, kellel see probleem on väiksem. Näiteks Hyundail, Korea autotootjal, keda me ka esindame, on olukord lihtsam, neid on kiibikriis selgelt vähem mõjutanud.

Teil käib esinduses Ilmatsalu tänaval ehitus. Mis on plaanis?

Me oleme valmis saamas Citroëni salongi. Ehitasime maja suuremaks, lisasime hoonesse Citroëni müügisalongi – lisandus 255 ruutmeetrit. Kõik brändid on nüüd kolitud ühele aadressile, Ilmatsalu 28. Ootame praegu veel tehase mööblit. Aga müük selles saalis juba toimub.

SUTS JA VALMIS!

Kaitse ise oma autot korrosiooni vastu.

Sa oled kasutanud teisi. Proovi nüüd kvaliteeti:

Salutary Service OÜ Tartu, Tähe 135b Tel: 7330 221 www.salutary.ee

ÕÕNSUSTESSE ÕLID JA VAHAD • MASTIKSID • KIVIKAITSED • AEROSOOLID

Sõidukite kere- ja värvimistööd, kahjukäsitlus ning kalkulatsioonid kindlustusseltsidele, avariiliste sõidukite taastamine Ringtee 26, Tartu | 516 4231 | 515 5198 | info@automaaler.eu | www.automaaler.eu

SÕIDUKITE SISE- ja VÄLISPINDADE HOOLDUS ETTEVÕTETELE JA ERAISIKUTELE. KERAAMILINE VÄRVIKAITSE

SALONGIHOOLDUS

Ringtee 25, Tartu (Bussipark) KÜSI LISA tel 5670 0799

POLEERIMINE

www.carwise.ee

Autopeeglid • Peegelseinad • Peegellükanduksed Klaaside puurimine ja lihvimine • Klaasilõikus Klaasimistööd • Klaasist erilahendused • Köögi taustaklaasid Klaasist rõdupiirded • Klaaspaketid • Klaasvaheseinad Dušinurgad • Lamineeritud klaas • Liuguksed • Musterklaasid Aknaklaasid • Toonklaasid

Oja tee 2a, Viljandi Fassaaditööd Tartus, Võrus ja mujal Lõuna-Eestis.

www.klaasimees.ee

E–R 9–17

512 7748

viljandi@klaasimees.ee

Klaasimees

25 aastat kogemust!

Meie põhitegevuseks on fassaadi soojustus ja viimistlustööd, soojustus puistevillaga. Lisaks teostame üldehitus- ja katusetöid.

Küsi hinnapakkumist! armor@suhtlus.ee www.armorfassaad.ee Tel 56876112 Armor Group OÜ-Fassaaditööd

8 A I A N D U S Salumaa OÜ

puhastab võsast, vanadest hakkehunnikutest, seemnepuudest, lepast, tuulemurrust, metsakuivast teie metsad, kraavid ja krundid.

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 11. NOVEMBER 2021

RAKKE- JA SALVKAEVUDE

Triinu Guerrin katsetab permakultuuri tehnikatega suuremates mastaapides.

puhastamine, süvendamine, kaevamine ning remont üle Eesti.

Hind kokkuleppel

Info tel 5637 9375

Küsi hinnapakkumist: kaevumeister@hot.ee tel 5638 1774

OTSIME OMA KOLLEKTIIVI

HOOLDUSTÖÖTAJAT Hooldustöötaja tööks on: eakate abistamine, juhendamine ja toetamine igapäevastes elamistoimingutes (hügieen, riietumine, söömine, pesemine, riiete ja toa korrastamine) Ootused kandidaadile • keskharidus • kasuks tuleb hooldustöötaja õppekava läbimine või hooldustöötaja kutse • eelnev töökogemus ja hooldustöö koolituste läbimine

Pakume • tööd graafiku alusel (24 h või 12 h vahetused), võimalik töötada ka osalise tööajaga • stabiilset sissetulekut • toetavat ja sõbralikku meeskonda

www.noohooldekodu.ee noohooldekodu@gmail.com, tel 745 5365

Jalaravi stuudio ootab PROBLEEMSETE JALGADE JA KÄTE HOOLDUSESSE Probleemsete jalgade hoolduses tegeletakse järgmiste kaebustega: sissekasvanud küüned, küüne- ja nahaseen, paksenenud küüned, traumaküüned, nahapaksendid ja kannalõhed, diabeetiline ja reumaatiline jalg, konnasilmad ja soolatüükad.

SOODUSTUS PENSIONÄRIDELE JA ÕPILASTELE! Asume väga heas asukohas Vaksali 17, Ortopeediakeskuse III korrusel. Majas on lift!

Info ja borneerimine tel 5666 8490 Facebook: Jalaravi stuudio Veel leiad meid Mõisavahe 34b, Tartu Tervisekeskusest Jalad korda kodust lahkumata!

PAKUME KA KODUVISIITE

Ära jää oma murega üksi!

Triinu Guerrini permakultuuri aed tutvustab uusi aiapidamisvõimalusi Loodus ei pööra oma pinnast regulaarselt pahupidi, et midagi kasvatada.

VETBUSS ON ESIMENE LIIKUV LOOMAKLIINIK LÕUNA-EESTIS, MIS PAKUB KVALITEETSET JA STRESSIVABA LOOMAARSTIABI TEIE KODU KÕRVAL

Vetbussi loomakliinik tuleb Teie juurde sobival ajal, nii saab säästa oma aega ja loom tunneb ennast turvalisemalt.

Vetbussis on kõik vajalikud seadmed olemas, et teha esialgsed uuringud ja määrata ravi.

Helistage ja broneerige aeg tel 5680 7515 e-post: info@vetbuss.ee | www.vetbuss.ee

ANDRUS LAANSALU Sõna permakultuur on praeguseks ennast Eesti aiapidamistes juba natuke sisse töötanud. Aga sisu on ilmselt ikkagi veel võõras. Olen märganud küll, et inimesed siin-seal arutavad, et kas peaks proovima, kuidas see kergelt eksootilisena tunduv taimekasvatusmeetod töötab. Aga on selgelt tunda, et tõsiselt mõtlevad per-

makultuuri peenrale pigem ikkagi need inimesed, kes tahavad liikuda rohelisema eluviisi ja väiksema ökoloogilise jalajälje suunas. Ennekõike need, kes peavad niisugust liikumist üldse võimalikuks ja realistlikuks. Üks selge mõtteviisi muutus on küll tarvis lihtsalt oma peas teha, kui permakultuuri

peenardega katsetama hakata.

Tuleb vabaneda liigsest korralikkusest. See ei pruugi olla lihtne. Permakultuuri aed ei pruugi välja näha nagu eeskujulike korrapäraste ristkülikute süsteem. Muidugi ei keela miski käiguradasid nööri ja joonlauaga paika ajamast, ainult et see ei sobi permakultuuri mõtteviisiga kuigi hästi kokku.

Triinu Guerrin ütleb, et permakultuuri peenardega katsetades tuleks mõelda, kuidas võimalikult vähe taimede ellu sekkuda.

Erinevad liigid võivad kasvada segiläbi, kasvamisterritoorium ei pruugi eristuda käiguradadest, umbrohuks peetavad taimed (nagu vesihein ja võililled)

kasvavad peenra põhitaimede vahel ning keegi ei kitku neid välja. Sest neil on selles süsteemis oma koht. Neist võib saada toit. Ja neist võib saada täide – alus uutele kihtidele, mis peenrasse ladestuvad.

Vaatame Triinuga sissejuhatavalt üle peenra, mille koondnimetus on “Mida sügisel veel teha”. Tehniliselt tuleks öelda “kompostpeenar”. Peenra all on papikiht. Triinu kirjeldab peenra tekitamist: “Kõrval kasvasid mitmed erinevad taimed, aga vahepeal läksid öised temperatuurid nii madalaks, et päris palju külmus ära. Ja nüüd see biomass läks kõik kompostpeenrasse pealisehituseks.

A I A N D U S 9

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 11. NOVEMBER 2021

Lisaks veel ka niidetud hein.

Kõik, mis praegu maha on kukkunud – lehed, oksad, taimejäänused (mul on siin näiteks vanaks läinud suvikõrvitsad), kõik selle biomaterjali võib sügisel kokku koguda ja kompostpeenrasse panna. Seda kõike saab ehitada kuni lume tulekuni. Järgmisel aastal on mul siin uus peenar valmis. See on permakultuuri peenra tekitamise põhimeetod.”

Mul tekib papilehti vaadates küsimus, kas papp tuleb hiljem alt ära tõmmata. Selgub, et ei tule. “See papp kõduneb üliruttu ära. Ta on paari-kolme kuuga läinud. See on mul siin tavaline lainepapp, aga ta võiks olla isegi tugevam. Sinna võib panna ka kangaid ja vanu linu, oluline on, et see kõik kõduneks ruttu ära. Hiljem võib peenra ära ka katta. Ja kui ta liiga madalaks vajub, siis tuleb teda täita, panna kuivi lehti, märgi lehti.

Kevadeks võiks see peenar olla mõõdukalt kõrge, et tal oleks võimalik suvel madalamaks vajuda – nii, et taimejuured ei läheks kohe aluskihini välja. Ja köögijäätmed võib ka permapeenrasse suunata. Peenar kogub kokku suure osa materjalist, mis aias ja köögis pidevalt tekib.”

Sellisena on permapeenar nagu omamoodi puhastusjaam.

Biomaterjal, mis on igas mõttes ülejääk, läheb uuesti ringlusesse. Eks ka kunagine kompostihunnik kusagil tagaaias oli sarnase funktsiooniga, vahe on võib-olla kõige selgemalt selles, et permapeenar ei vaja enam ümbertõstmist – ta on pidevalt valmis peenrana edasi töötama.

Triinu rõhutab kihilise ladestumise olulisust. “Selline paks ladestus tõmbab sügisel ja talvel niiskuse sisse ja kui tuleb kuum ja kuiv suvi, siis see kiht on niiske ja ta ka säilitab seda niiskust. Samal ajal ta katab ja lämmatab kogu seda tohutut heina, mis siin muidu üles tuleks. Selle heina vastu papikihiga midagi ära ei tee. Üldine idee ongi selles, et peenar toimiks ise, et inimene ei peaks teda kogu aeg aitamas käima.

Permakultuur võib olla ka päris suures mõõtkavas, aga siis on juba vaja ka masinaid kasutada.”

Vaatame aias ringi. Ühes puudealuses nurgas on ka ... seenepeenar. Sellist sõna kuulda on teataval määral muidugi ootamatu. Aga kuna permakultuuri peenar näebki välja pigem nagu metsaalune, siis ei ole ka seenepeenar väga erinev lihtsalt natuke täpsemalt tähistatud metsaalusest. Mõned seeneliigid kasvavad otse kasepakku lõigatud rõngaste sees. See tundub esimesel hetkel eksootiline, aga piisab meenutamisest, kuidas seened metsas kasvavad, ja kohe tulevad silma ette lõputud väikeste seentega kaetud kännud. Nii et pole see mingi eksootika.

Permakultuuri aia kontseptsioon ongi selgelt loodusega kaasa liikumine, selle aastamiljonite pikkuste kasvamisloogikatega sulandumine. Mingisugune eristus jääb paratamatult, aga vajadus maa igal kevadel ümber pöörata, läbi kaevata ja varasemaid taimi esindavad elemendid välja võtta puudub.

Triinu rõhutab seda väga selgelt – tuleb aru saada, et loodus ei võta kihte ära, ei pööra midagi pahupidi, looduses kihid ladestuvad, kukuvad üksteise peale ja tihenevad.

Ja uus kasvamine algab sellest tihendusest, paksust kihist, mis on kogunenud pika aja jooksul.

Inimene tahab taimede kasvamise iseenda vajaduste järgi ära organiseerida.

Seda on kultiveeritud põllupidamise algusest peale. Aga nüüd võib olla käes aeg õppida, kuidas lasta taimedel nende tahtmist mööda kasvada ja selle käigus endale vajalikud komponendid siiski peenrast kätte saada.

Kogu biomaterjali, mis maha kukub, võib sügisel kokku koguda ja kompostpeenrasse panna.

Oluline on kihiline ladestumine – nagu looduses.

Seenepeenar

“Ma rajan siin endale uut istandust. See, mis siit praegu paistab, eks ole, on totaalne võpsik ja heinamaa.

Ma katan siin pinna ära hästi paksu põhukihiga ja kevadel tulevad siia maasikad.

Ja nad lähevadki otse põhu sisse. Aga ma panen igale taimele siiski natuke mulda ka. Seal ülevalpool on mul varasemad maasikaistandused ka, aga nüüd ma laiendan seda ala. Ma kasutan praegu põhku veel küll, aga tegelikult ma seda enam nii väga ei promo. Põhk on siiski suurtootmise jääde ja ta võib sisaldada taimekaitsejääke.

Aga kui te teate täpselt, kust see põhk pärineb, mida te kasutate, siis muidugi ei ole probleemi. Ma kasutan ka siitsamast ühe kohaliku talupidaja juurest toodud põhku.

Tema jaoks on see jääde, mis põllu ääres mädaneb. Mul läheb see siin kõik ringlusesse.

Kusjuures poolkõdunenud põhk sobibki permakultuuri süsteemi eriti hästi.”

Triinu permakultuuri istandus on ühtlasi ka katse üldisemalt tutvustada võimalusi, mida ja mis mastaabis sellise meetodiga teha saab. “Ma ei taha oma poolt hektarit põldu ära jagada, et osa on permakultuur ja teine osa on tavaline põld. Nii et ma teen katset siin kõik permakultuuri meetodi peale üle viia. Eks see natuke on ka suuremate talumajapidamiste jaoks näitamiseks, et niimoodi saab taimi kasvatada ka suuremas mastaabis ja et see ei ole mingi põllu mängimine.”

KOOLITUSED TARTUS

01.12–31.03 Sekretär-juhiabi kursus (osaliselt veebis) 07.12–08.12 Kaubaveologistika 29.12 UUS! Konfliktijuhtimine ja läbirääkimised

KOOLITUSED VEEBIS

17.11–18.11 Korteriühistu revisjon 29.11–28.01 Praktiline turunduskoolitus algajatele 23.11–02.02 Raamatupidamiskursus 29.11–17.02 Sekretär-juhiabi kursus Koolituskeskus Reiting on Eesti Töötukassa koolituskaardi partner

www.reiting.ee | tel 5332 6481 | koolitus@reiting.ee |

Paragon Sleep AS pakub tööd Viljandis

ÕMBLEJATELE,

PAKKIJATELE,

PEHME MÖÖBLI VALMISTAJATELE, TRANSPORTTÖÖTAJATELE

Lisaks pakume tööd Abja-Paluoja tootmises

TOOTMISTÖÖTAJATELE

Info telefonil 435 5101 CV saata personal@paragonsleep.com

reiting

10 E H I T U S

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 11. NOVEMBER 2021

Aivar Jallai palkmajad

FOTOD ANDRUS LAANSALU

sobivad neile, kes tahavad olla loodusele lähedal Palkmaja ehitus jätkab seda konstrueerimist, mille loodus juba osaliselt varem valmis on teinud.

ANDRUS LAANSALU Kui inimene hakkab majaehitusest mõtlema, tuleb tal otsustada, millist tehniliste lahenduste komplekti ta eelistab. Kas liikuda kõrgtehnoloogia suunas ja ehitada tark maja? Või hoopis looduslike ehitusmaterjalide ja -traditsioonide suunas ning ehitada selline maja, mis hingab ja elab koos keskkonnaga? Nende kahe vahele jääb palju üleminekuid, aga eelistused ja loomulikult ka ressursside hulk annavad ikkagi suuna kätte.

Traditsiooniline palkmaja on loodusega koos hingav.

Ta ei moodusta kliinilise puhtusega inimest loodusest eraldavat kapslit. Materjalitundlik inimene saab kindlasti pä-

Aivar Jallai

Santeenus.ee

Kaevude puhastus, septikute paigaldus, veetorustike ja kanalisatsiooni rajamine.

Tel 5813 5496 www.santeenus.ee

FEKAALIVEDU, SURVEPESU, UMMISTUSTE LIKVIDEERIMINE, RASVAKAEVUDE TÜHJENDUS JA PUHASTUS TARTUS JA LÕUNA-EESTIS +372 5353 7333 robinihaldus@gmail.com Robini Haldus OÜ

PALKHOONETE EHITUS KÄSITÖÖNA

Taastame vanu palkhooneid, mädapalgi vahetus, vundamendi parandus/soojustus.

Karkassmaja ehitus, fassaaditööd, müüriladumine, korstnapitsid, katusetööd (plekk, eterniit, kivi), põranda ja seinte soojustamine. Koostame hinnapakkumise pärast objektiga tutvumist.

Tel 5697 0199, 5615 5582 agroehitus@gmail.com

ris selgelt aru, mismoodi palkmajas olles on teistsugune tunne kui kaasaegsetel materjalidel põhinevas majas. Võin seda ka omast kogemusest kinnitada. Kuigi hindan väga uusi tehnoloogiaid ja teaduse avastustel põhinevaid materjale, eelistan ma iga kell pikemaks kohalviibimiseks lihtsast puidust tehtud hoonet.

Aivar Jallai Ööbiksaare palkmajatööstus ongi nende inimeste jaoks, kes tahavad elada sõna otses mõttes looduses. Sellised majad on looduse osa ja nad sulavad isegi väljastpoolt puudega kokku, puit ei ole neis taandatud täpselt joondeaetud neutraalseks materjaliks. Palkide looduslik vorm jääb alles

ka siis, kui nad on paratamatult täpsust nõudvate meetoditega seinteks komponeeritud. Ööbiksaare palgid kooritakse käsitsi liimeistriga. Selline koorimisviis surub puidu poorid teraga kinni ja üldiselt peetakse selliselt töödeldud palki ilmastikukindlamaks. See on ka üks tehnoloogiline argument, mille Aivar esile toob kui enda meeskonna töövõttelise omapära.

Kui täpselt klient teab, mida tahta, kui ta esimest korda majasooviga Aivari uksest sisse astub? Kõike tuleb ette – on kliente, kes saabuvad täielikult valmisjoonistatud plaanidega, kus juba ka elektrijuhtmed ja muud kommunikatsioonid on kõik täpselt peale kantud. On ka neid, kes on paberile joonistanud mõned ristkülikud – kuidas maja umbes võiks välja nägema hakata. Sellisel juhul istutakse muidugi kliendiga maha ja hakatakse täpset plaani kliendi vajaduste ja soovide järgi lahti joonistama.

Töödel garantii!

Teostame kaevetöid üle Eesti!

Otsime oma meeskonda välistrassiehitajat www.kraavihall.ee | info@kraavihall.ee +372 56 494 025 | +372 56 693 856

• Palk-, puitkarkass- ja kilpmajade ehitus.

• Saunade, suvilate ja terrasside ehitus.

• Puitmajade rekonstrueerimine ja renoveerimine.

• Puitfassaaditööd.

• Katusekatete vahetus ja paigaldus.

E-post taivo@mixoral.ee Tel 510 1406 Mixoral Grupp OÜ

PALKMAJAD SAUNAD

 

 

SUVILAD RENOVEERIMINE

Pupsi AZ OÜ Kabila küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond Telefon: +372 516 7406 / E-post: pupsiaz@hot.ee

www.pupsiaz.ee

E H I T U S 11

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 11. NOVEMBER 2021

Standardprojekte pole. Kui planeering isegi juhtub olema mõne teisega väga sarnane, siis palgid on ikkagi erinevad ja ka tulemus erineb – käsitööna pole võimalik kahte päris täpselt ühesugust maja teha.

Edasi tuleb muidugi palkide valimine. Talvised palgid on toodud varjualusesse kuivama. Väga kauaks nad sinna ei jää – aasta-kaks, mõnikord harva ka rohkem. Aeg-ajalt läheb ehitusse ka keerulisema kujuga elemente – tagurpidi pööratud juurestikust saab palkmajale ideaalselt sobivad sambakapiteelid. Nagu ikka unikaalsete vormidega, tuleb teha muidugi valikuid ja sobitamist, aga tulemus on seda väärt.

Siis algab tööhallis maja kokkumonteerimine. Kõik pannakse täpselt paika, salapulkade augud puuritakse sisse, ka kommunikatsioonide ja läbi-

viikude augud pannakse paika. Printsiip on, et teha viilhalli all valmis nii palju, kui saab, et kliendi juures läheks kõik võimalikult lihtsalt ja kiirelt. Kohapeal pannakse linavildid paika, puuritakse elektriaugud ja muude kommunikatsioonide läbiminekukohad. Ka sarikad ja lae saab kohapeal valmis teha.

Oli isegi juhtum, kus saunalava sai eelnevalt valmis tehtud ja pärast kokkupanemisel lihtsalt õigesse kohta paika tõstetud.

Maja kokkupanemine käib nii, et kaks meest koorivad, kaks on seina peal. Palgid lähevad virna peenemad all, jämedamad peal – sest seina peavad nad vastupidi minema. Kui palgis on jõnks sees, ja ikka vahel on, siis see ei muuda palki veel kasutuks. Ukse või akna juurde on vaja umbes kahemeetrisi juppe, võtad jõnksu ära ja jääb järele just sobiva pikkusega sirge osa.

Valmismonteeritud maja detailid märgistatakse täpselt ära, konstruktsioon võetakse lahti ja pannakse auto peale – Aivari meeskonnal on 16,5-meetrise tõstukiga Scania. Auto ülevalpidamine pole odav, aga logistiliselt on parem teha töid oma autoga. Lihtne näide – tahad minna objektile, aga hakkab vihma sadama. Sa ei hakka palkmaja vihmaga kokku panema – kui linavilt võtab niiskuse sisse, on kogu töö rikutud. Aga kui sul on rendiauto, siis sa ei ütle ju neile, et teate, me täna ikkagi ei võta teie autot. Tekivad probleemid. Enda autoga selliseid muresid pole – kui sa-

Maja pannakse viilhalli all täielikult kokku, võetakse lahti, viiakse kliendi juurde ja ehitatakse uuesti täpselt samamoodi üles.

Materjalitundlik inimene saab kindlasti päris selgelt aru, mismoodi palkmajas olles on teistsugune tunne kui kaasaegsetel materjalidel põhinevas majas.

Ruumipuudusele on kõige kiirem ja soodsam lahendus PVC-hall Kui kallis põllutehnika, tootmine või kaup vaja veel enne talve katuse alla saada, pole paremat lahendust kui PVC-hall, mis valmib vaid kahe kuuga. Vähemalt siis, kui selle ehitab Oras Metall.

“Tõsi taga! Standardlahenduse puhul läheb tellimisest kuni võtmete üleandmiseni kaks kuud,” lubab Sven Oras, kelle eestvedamisel on siinsamas Eestis töötatud välja hallid, mis täidavad kõiki rangeid Põhjamaade nõudeid.

Räägime temaga, mille poolest on konkreetsed hallid erilised ja kuidas endale sellist soetada.

Sven, kuidas nende PVC-hallidega on, kas võrreldakse endiselt kilekasvuhoonega, mis kaua vastu ei pea või tuulega minema lendab?

See umbusk on meil tegelikult aastatega pea ühele poole saanud. Skandinaavias kasutatakse PVC-halle juba ammu. Seitse aastat tagasi, kui hakkasime selle asjaga tegelema, siis enamik kliente ikka üritas käte vahel katet puruks rebida, aga tulutult. Ja tegelikult katet, millega oma toodetud halle katame,

pole võimalik ka suurte jõududega rebestada.

Skeptikute kadumisele aitasid tegelikult usinalt kaasa kunagi PRIA toetused, millega põllumajandustehnikat soetati. Kuna liisingu tingimused nõudsid soetatud seadmetele katusealust hoiukohta ja PVC-hallid vastasid kõikidele nõudmistele, siis hakkas halle Eestis nii viis aastat tagasi ka usinasti kerkima. Soodsam variant on vast ainult koormakate, kuid hoiab siis hea peremees oma elektroonikat täis kombaini või traktorit kuskil katte all.

Mille poolest erineb üks PVChall teisest? Võtame näiteks teie oma.

Katte materjalist juba rääkisime, aga selle juures on veel üks erinevus, mis eristab meid kõikidest teistest tootjatest, kes keevitavad PVC-d kokku kuumapuhuritega 680 kraadi juures, mis teeb talve-

tingimustes liitekohad rabedaks.

Meid aitab sellega hea partner PVC Katted, kes liidab katet ultrahelikeevituse abil ja see protseduur toimub oluliselt madalamatel temperatuuril, 40 kraadi juures, mis ei riku materjali omadusi. Saame seal teha väga suuri katteid, sest ainsana Baltimaades on neil nii suured ultrahelipingid, kus võimalik 65 meetrit ühe jutiga kokku keevitada.

Orase hallide karkassides on oluliselt rohkem terast kui teistel tootjatel ja need on välja töötatud nii, et lahendus oleks kliendi jaoks jätkusuutlik. Tal on iga hetk võimalus loobuda PVC-st ja katta samad konstruktsioonid näiteks pleki või sandwich-paneeliga – karkassi tugevuse taha asi ei jää.

PVC kui kõige soodsam oleks siis justkui stardipakett, kuigi enamikule on see täiesti piisav. Et rihime Skandinaaviat, siis kasutame ainult komponente, mis vastavad sealsetele nõuetele, nende hulgas ka kandevkonstruktsioonidele sertifitseeritud keevitustraati.

Tarneajad on ka teistest lühemad. Oleme oma toodet aastaid luues jõudnud kõikides ettappides lahendusteni, mis lubavad saada asju valmis kindlaks tähtajaks. Ja kui peakski mingi takistus tulema, suudame öelda, millal halli kliendile üle anname, sest kontrollime ise iga tootmise

ja paigalduse etappi. Praeguse hetkeni on kõik projektid 100% õnnestunud ja tarneajas. Üks asi on siiski teistega sarnane – teeme seda kõike sama turuhinnaga kui muud tootjad.

Kui nüüd kellelgi tekkis huvi ja vaja ruttu veel enne talve näiteks tootmishoone valmis saada ja soe sisse, kas siis veel jõuab?

Jõuab-jõuab. PVC-halli saab püstitada kuni 15 külmakraadiga. Ja mis kütmist puudutab, siis meil on olemas hallide jaoks mitmeid erinevaid küttelahendusi. Kuid mitte ainult, abi saab ka riiulisüsteemide ja näiteks telfritega.

Tegelikult kõige sellega, mida vajab kaasaegne tootmishoone või ladu. Üht pean siiski ütlema. Kui hoone pind peaks olema 2000 m2 või suurem, siis sellist me päris kahe kuuga valmis ei saa. Läheb natuke kauem, aga kindlasti mitte kuid. Aga eks me räägi sellest iga huvilisega eraldi, võtke aga julgesti ühendust.

Loe rohkem: orasmetall.ee ja facebook.com/orasmetall

Standardprojekte pole. Kui planeering isegi juhtub olema mõne teisega väga sarnane, siis palgid on ikkagi erinevad ja ka tulemus erineb – käsitööna pole võimalik kahte päris täpselt ühesugust maja teha. jab, siis lihtsalt ei sõida objektile. Teed teisi töid viilhalli all kuivas.

Lõpuks tuleb ikka normaalne ilma sajuta ilm. Siis sõidetakse kohale ja monteeritakse maja uuesti üles. Enamasti võtab see aega paar päeva. Seal, kus veel hetke eest oli lihtsalt lage maa ja vundament, on ootamatult maja püsti ning inimene võib hakata tegelema kaabelduse ja kommunikatsioonidega.

Kui klient tahab, võib ta maja ise ka kokku panna. Aga seda teevad pigem siiski ainult need, kes palkmajade ehitamist juba tunnevad. Kui varem selle valdkonnaga tihedat kokkupuudet pole olnud, siis Aivar ei soovita katsetama hakata. See võib ju tunduda lihtne, et tõsta lihtsalt palk palgi peale, mis see siis ära ei ole. Aga on vaja vaaSISUTURUNDUS

12 E H I T U S data väiksemaid juppe, kuidas sa neid kinnitad, kuhu kiilud lööd, et miski välja ei hakkaks vajuma ja nii edasi. Või näiteks salapulkade paikapanek, need käivad palkide sisse ega tohi olla nii, et ülemine palk jääks pulga otsa peale kandma. Kui maja hakkab hiljem niiskuse- ja temperatuurimuutustes mängima, siis see võib tõsta vara lihtsalt lahti. Tundub lihtne asi, aga kogemusteta kokkumonteerijal võib jääda märkamata.

Aivar ütleb, et ta näeb rõõmuga, et tänapäeval on päris palju noori peresid, kes teavad täpselt, et tahavad elada palkmajas. “Ehitasime ühele noorele perele 200-ruutmeetrise palkmaja. Nad tegid ise pliidid ja ahjud ka sinna sisse, et vajadusel olla elektrist sõltumatud.”

Palkmaja sein ei ole kunagi täpselt nööri järgi ja see teebki ta ilusaks. Materjalil on loomuliku kasvamise omapära. Aivar

Printsiip on teha viilhalli all valmis nii palju, kui saab, et kliendi juures läheks kõik võimalikult lihtsalt ja kiirelt.

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 11. NOVEMBER 2021

ehitas isegi oma kiige metsast leitud materjali kõvervorme ära kasutades. “Sa pead leidma materjalist üles need loomupärased jooned, mis ülejäänud konstruktsioonidega kokku sobivad. Kui metsas käid, siis ei saa huvitavat puutükki maha jätta. Sa ei pruugi kohe teada, kuhu ta sobib, aga ühel hetkel ta hakkab kuhugi sobima.” Sellepärast ei taha Aivar palke freesist läbi lasta – tulemus oleks väga korrapärane, aga siis hakkab maja välja nägema, nagu ta oleks toodetud tehase töötlusliinidel. Monteerida oleks lihtsam, aga loodusega kooskõlas olemise tunne läheb kaduma. Ööbiksaare viilhalli all on ühe majaga just alustatud – sellest saab saun-suvila. Esimesed read palke on juba paika pandud. Vaatame selle valmiva maja nurgakonstruktsioone. Need on ühendatud tuuleriiviga kalasabatapis. Aivar ütleb, et kui palk hakkab ilmastiku käes mängima, siis selline konstruktsioon püsib kindlalt paigas. “Tallinna Tehnikaülikoolis tehti uurimused, et kalasabatapp tuuleriiviga on kõige soojapidavam nurgaühendus.”

Klient tahab sageli maksimaalselt palju ühe ehitaja käest. Tal on niimoodi turvalisem, ta teab, kuidas see konkreetne ehitaja töötab. Samas ei teki ka olukorda, et mõned tööd satuvad mitme eri valdkonna vahele ja lõpuks keegi ei taha neid ära teha. “See on hea ka ehitajale,” ütleb Aivar. “Kokkulepitud töid on niimoodi kor-

Aivari suitsusaun on nagu tehnoloogiate ja materjalide näidis.

raga rohkem ees. Nii et me lõikame ka näiteks katusesindleid.

Sindlid peavad olema kõik ühepikkused, pakust lõikad need välja. See on samamoodi sellepärast, et kliendil oleks võimalik saada meiega võimalikult palju töid tehtud.”

LIIVAPRITS – pindade puhastamine suru­ õhujoas liiva abil. Sobib tugevatele aluspindadele, nagu kivi, betoon või metallkonstruktsioonid.

Liivaprits eemaldab tõhusalt vana värvi ja rooste.

Räägime materjalidest ka natuke. “Sindlid teeme kuusest. Igasugu konstruktsioonid, nagu sarikamaterjal ja laelauad, need on ka kuusk. Aga seinapalk on männist. Mänd on vaigusem ja tihedam, kuusk on jälle konstruktsiooniliselt tuge-

vam. Ja sindlid lähevad ikkagi süvaimmutusse, et nad ilmastikule vastu peaksid.”

Vaatame üle ka Aivari suitsusauna. See on sisuliselt valmis näidis, selle pealt saab kliendile näidata töövõtteid, lahendusi ja materjalide kasu-

tamist. Parim näidis ongi pidevas kasutuses olev objekt. Aivar ütleb, et nad võtavad naisega maasikad ja jäätise sauna kaasa ning sellest tundest, mis niimoodi palkhoones tekib, on raske midagi meeldivamat välja mõelda.

PUHASTUSED KPE

KLAASIPRITS – on tugevam kui soodaprits ja seetõttu kasutatakse seda siis, kui sooda jääb natuke nõrgaks ja liiv juba liiga tugevaks ja abrasiivseks.

Klaasipurul on õhema pleki, näiteks autode või mootorrataste detailide, puhastamisel eelis liivapritsi ees.

Akende pesu

SOODAPRITS – uusimaid ja keskkonnasõbralikumaid puhastusmeetodeid.

Eeliseks on see, et puhastamise käigus ei kahjustata aluspinda. Sooda eemaldab värvi, pahtli, mustuse, õlid, hallituse, põlemise lõhna ja jäägid jpm. Sooda sobib ideaalselt nii puidu kui ka metalli puhastamiseks.

Remonttööd

Katuste pesu ja värvimine Fassaadide pesu ja värvimine Aedade pesu ja värvimine

Rennide puhastus Lume ja jäätõrje katustelt

PAKUME EHITUSTEENUST TEEME TEEMANTPUURIMIST

Kui soovid rohkem teada, siis helista tel 5607 3131, 5612 2668 või külasta

www.rastblaster.ee

MEIEGA SAAB ÜHENDUST kpe.kpe@mail.ee • tel 5638 8994 •

K.P.E OÜ

E L U V I I S 13

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 11. NOVEMBER 2021

Roheline mõtteviis ja looduses elamine FOTO: ANDRUS LAANSALU

Mida tähendab elu rohepöörde ajastul, kui palkmaja ümber on niikuinii mets ning kui põhk ja biojäätmed laotuvad niikuinii permakultuuri peenrasse?

ANDRUS LAANSALU Ilmselt oleme me kõik aru saanud, et elame rohepöörde ajastul ning see toob kaasa palju uusi ja väga keerulisi probleeme. Osa tuleneb sellest, et looduses ongi suured probleemid. Teised aga sellest, et katsed looduses olevaid probleeme kuidagi lahendama hakata pole ei globaalses ega kohalikus mastaabis kaugeltki kõige õnnestunumad olnud. Ühest küljest ongi vaja radikaalseid muutusi. Teisest küljest on probleemilahendamine halvasti välja tulnud ka siis, kui nende radikaalsete muutuste käigus inimeste elu harjumuspärane infrastruktuur ära lõhutakse ja igapäevased tegevusalad (nagu põllupidamine, loomakasvatus ning tootmine) piirangute, keeldude ja käskudega võimatuks või ülejõukäivalt kulukaks muudetakse.

Need muutused peavad olema sujuvad, isegi siis, kui aega nendeks on vähe.

Roheline mõtlemine ei hakka kuidagi tööle, kui see on väljastpoolt pealepressitud sund.

Isegi kui tundub, et see ajutiselt midagi lahendab, siis pikemas perspektiivis saab rohelisest mõtteviisist asja ainult siis, kui inimesed ise tahavad seda oma ellu rakendada.

Roheline mõtlemine peaks ideaalis suunama inimese looduslähedaselt elama.

Looduslähedase eluviisi mõiste peab kindlasti kujunema küllalt avaraks, see ei ole “elu keset metsa”. Seda enam, et järjest rohkem inimesi elab linnades ja see tendents pigem kiireneb. Need, kes liiguvad linnast maale, teevad seda paljuski looduses elamise pärast. Aga päikesepaneelid Lõunakeskuse katusel või uue paberi valmistamine vanadest paberi- ja riidejääkidest paberikunstikeskuses on kõik sammud rohelise mõtlemise ning loodushoiu

Roheline eluviis peab olema sisuliselt mõtestatud, ainult siis ta realiseerub.

Triinu Guerrini permakultuuri aed.

suunas. Või Lõunakeskuse kogukonnaaed, kus sellel aastal kasvasid kõrvitsad. See aed on planeeritud laienema, nagu ütleb Lõunakeskuse juht Marju Jeedas. Ka suurtes ja majanduslikult võimsates stuktuurides saadakse aru, et paljudest väikestest muutustest kujuneb välja võrgustik, mis viib sujuvalt rohelisele eluviisile lähemale. Lõunakeskus ei kaotaks otseselt midagi, kui seda aeda poleks, aga aia rajamine on teadlik eesootavatele probleemidele lahenduste otsimine.

Aga otsene loodusele lähedal elamine tuleb ikkagi kõige selgemalt välja permapeenarde rajamise ja palkmajade ehitamise praktikates. Sellisel puhul pole mõistet roheline mõtlemine võib-olla enam rakendada vajagi. See on niikuinii nende praktikate osa. Inimesed Lõuna-Eesti äärtel, kellel kasvab maja taga mets või kellest mõni järv on sadakonna meetri kaugusel, ongi ise looduskeskne mõtteviis. Teooria on hea ja kasulik, aga praktika, mida inimene ei pruugi kuidagi eristavalt esilegi tuua, on olulisem.

See praktika, mida ta elab, kui koorib palki või laotab köögijäätmeid oma kihilisse peenrasse. Nendes tegevustes on roheline mõtteviis juba juurdunud, seal pole vaja midagi lisama hakata.

Invertergeneraator 3,5kw

€460.00 €500.00

(sisaldab KM)

HELISTA MEILE (+372) 5368 0450 Külasta meie e-poodi

WWW.AMKAUBAD.EE

14 M U U S E U M

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 11. NOVEMBER 2021

TYPA trüki- ja paberikunstikeskus on näide, kuidas teha väikest, aga väga head muuseumi Ma ei hakanud kirja panema peaaegu midagi, mida ringkäigul räägiti – huvitavat oli väga palju, aga seda peab kuulama kohapeal. Ütlen lihtsalt – minge ja laske endale seda kõike näidata.

ANDRUS LAANSALU TYPA trüki- ja paberikunstikeskus asub Tartus Aparaaditehase piirkonnas vanas saapatehasehoones. Kunagi varem asus muuseum Kastani tänaval, üsna Kastani ja Riia ristis. Osa suurtest masinatest asus kunagi veel varem Tallinnas Polymeri kultuuritehases. Seadmete ajalugu on pikk ja keeruline ning lehe-

Puuvill

Suurima valikuga vaibapood Tartus · VALMISVAIBAD · VAIPKATTED · PLAATVAIBAD · PVC-KATTED · PORITÕKKED · TÖÖKOHAMATID · KUMMIKATTED · KUMMIRESTID Alfalend Põrandakatted Tartus Aardla 25 E–R 9–18 • L 9–16 • tel 736 6185

loos pole ruumi selle kirjeldamiseks. Aga ma võin öelda, et mingil määral nägin kõrvalt, kuidas praegune mäluasutus kujunema hakkas.

Pean tunnistama, et nimemuutused on mind pisut segadusse ajanud. Praegune nimi on kindlasti täpsem kui varasemad. Aga ma ei saa midagi teha

– kui ma tahan kellelegi öelda, et sa pead seda kohta kindlasti nägema, siis ma räägin endiselt trükimuuseumist. Olen katsetanud ka paberimuuseumiga, aga lõpuks tuleb trükimuuseum ikkagi tagasi. Kui mingi nimetus on automatiseerunud, siis seda muuta on päris raske.

Kunagi palju aastaid tagasi hakkas Lemmit Kaplinski tundma huvi vanade trükimasinate vastu. Kõik oli kindlasti palju keerulisem, aga nii nagu mina protsessi mäletan, pani Lemmit kõigepealt kokku märkide ja masinate ajalehe, mille ta trükkis traditsioonilisi trükkimistehnoloogiaid kasutades, ning see ilmus Vikerkaare lisana. Siis selgus, et tema huvi trükimasinate ja vana tüpograafia suhtes oli midagi palju sügavamat kui üks väike kirjanduslisa. Lemmit pühen-

M U U S E U M 15

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 11. NOVEMBER 2021

Taaskasutuspaber

Trükimatriitsi värviga katmine

dus trükimasinatele ja sellest tekkis trükimuuseum. Juba siis oli see muljetavaldav. Käisin ka ise seal mõne projekti jaoks plakateid trükkimas ja see oli võimas kogemus.

Praegune trüki- ja paberikunstikeskus, mille õige nimetamine ei taha mul kuidagi automatiseeruda, on toonase projekti ideaalne edasiarendus. Muuseum/keskus on saanud juurde avaramad ja paremini valgustatud ruumid, lihvituse, mitmekihilise sisu, kus on korraga koos läbipaistvale paberile ja massiivsele mehaanikale keskendunud lähenemine.

Nagu keskuse tutvustuses on öeldud: “Keskuses on võimalik

näha paberi valmistamist, paberskulptuure, ajaloolisi trükipresse, puust ja tinast kirjatüüpe ning erinevaid teemakohaseid ekspositsioone ja vahetuvaid näitusi.” See kõik on eksponeeritud kompaktselt, aga hästi ligipääsetavalt. Kuna mõned masinatest on selgelt väga ohtlikud, siis ei saa külastajaid lasta nende vahele omapäi jalutama. Mitte miski ei garanteeri, et keegi kunagi ei pane oma kätt valesse kohta, ning paljudest kangidest, hammasratastest ja ülekannetest koosnev masin ei kõhkle oma toorest mehaanilist jõudu rakendamast. Nii et külastajad võetakse kokku gruppi ja neile tehakse põhjalik ringkäik.

Kui mina keskusesse sattusin (ja ma ei öelnud, et ma teen sellest külastusest loo), tehti mulle tunnine personaalne ekskursioon, sest parasjagu kedagi teist ei olnud. Ekskursioon oli suurepärane – detailne, põhjalik, vaataja huvisid arvestav ja

Seal on masinaid, mida oskaks parandada ainult mõned üksikud inimesed maailmas.

• Haldusteenus • Heakorrateenus • Raamatupidamine • Tugiteenused VÄ ÄRTUSTADES KINNISVAR A

• Tehnosüsteemide hooldus • Renoveerimistööde korraldamine • KÜ konsultatsioon Küsige personaalset pakkumist Tartus ja selle lähiümbruses:

www.haldusest.ee Kinnisvarahaldur Karl Liivakant

Kinnisvarahaldur Mihkel Liivakant

tel 518 8629

OLEME SPETSIALISEERUNUD Massey Fergusoni, Fendti, Valtra ja Deutz-Fahri traktorite HOOLDUSELE ja REMONDILE. PARIM ALTERNATIIV MARGIESINDUSTELE Maikki, tel 508 6034 • Tarmo, tel 523 0838 • Info@acmhooldus.ee

Pabermehhanism ei ole ohtlik

kontekstitundlik. Minu ringkäiku kureeris Kristiin Hanimägi ja kuigi ma olen kunstiteadlasena näinud palju muuseume ja ekskursioone, siis see oli kindlasti üks parimate hulgast.

On näha, et tegijatele läheb see muuseum/keskus väga korda ja selline hoiak peegeldub edasi ka külastajatele.

Keskuses on võimalik olla ka residentuuris, seal korraldatakse õpitubasid, kus tegeldakse paberivalmistamise, plakatite trükkimise, köitmise ja muude kirjatarkusega kaasnevate tegevustega. Muuseum tegutseb ka trükikojana ja korraldab kursusi kunstitudengitele. See viimane lause on pärit keskuse kodulehelt.

Veel on keskuse kodulehel kirjutatud, et “avastamisrõõmu jätkub nii erialaspetsialistile kui ka lastega perele”. See kõlab peaaegu nagu tavaline promomaterjal, mille iga endast vähegi lugupidav muuseum tänapäeval kuhugi seinale riputab.

Aga nüüd, pärast seda põhjalikku ringkäiku, olen ma valmis ütlema, et see on puhas tõde ja üldse mitte standardne PR-lause. See keskus ongi lõputu avastamise koht ja saad selles minna järjest keerulisemaks, mida enam sa tead midagi masinatest või trükitehnoloogiast. Piir ei tule sugugi ette – see materjal, mis keskuses on, nii lihtsalt juba ei ammendu, arvan, et isegi siis

mitte, kui juhtud olema tippmehaanik. Seal on masinaid, mida oskaks parandada ainult mõned üksikud inimesed maailmas. Ja kui tahad, siis võid püüda olla üks neist. Aga siis tuleks arvestada aastatepikkuse avastamisrõõmuga. See võiks olla kellegi elutöö.

See kõik ei sega lastel täpselt samamoodi paberitrikke ja trükkimise põhiolemust avastamast. Tartu trüki- ja paberikunstikeskus on tõepoolest üks paremaid muuseume, mida ma näinud olen. Minge sinna kindlasti, see ei asu Viinis või Amsterdamis, see asub otse siinsamas ja sinna pääseda on väga lihtne.

16 R E K L A A M

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 4 11. NOVEMBER 2021