Kaks tuntud toidukohta Tõrvas ja Põlvas Lk 10–11 Piusa Savikojas on Lkkuipigemtegeminekeraamikaelustiiltöö4–5vaatamaonkeskväljakutTõrvapõhjustminnaLk8 11. august 2022 Nr 8 Avatud talude päev tegi publikurekordi Lk 6–7
Võrgustikuline kogukond
FOTO: ANDRUS LAANSALU Avatud talude päeva õhkkond oli rahulik ja lõõgastunud (Viinamärdi taluhoov) kpe.kpe@mail.ee • tel 5638 8994 • K.P.E OÜ
Ja kui ma nüüd järele mõtlen – mul näiteks on oma maamajas tegelikult hea meel, et naabrid elavad ümberringi. Eraldatus on tore asi, aga naabrite kohal olu täidab selle väikese asundu se siiski elujõuga, mida täiesti üksildases kohas sellisel kujul ei ole. Kogukonda pole sinna küll veel moodustunud, aga ma tean väga paljusid kohti, kus on olemas naabrite kogukonnad ja need toimivad väga normaal selt. Võimalik, et eestlastel võtab see kõik lihtsalt rohkem aega.
Näiteks avatud talude päev an dis selgelt mõista, et sellise ti heduse ja intensiivsusega suurüritus on just see, mis eestlas tele meeldib. Kuigi korraldajad olid omalt poolt soovitanud, et parem ärge jookske talust tallu, võtke endale hoopis aega ja vaa dake rahulikult (mõistlik soovi tus), siis mulle jäi küll mulje, et inimesed olid edukalt suutnud need kaks poolt ühendada. Ehk siis rahulikult-võtmise ja samas ka graafiku järgi talust tallu lii kumise. Üks vanem daam ütles väga selgelt oma sõbrannale: „Nii, ja milline oli meil nimekir jas järgmine talu?“ Hakkas kis kuma juba pühapäeva õhtupoo likuks ja ametlik lahtiolekuaeg pidi varsti läbi saama. Aga min git väsimust küll nendes kahes osalejas ei paistnud. Mulle tundus ka, et selline sihipärane nimekirjaga liikumi ne ongi väga mõistlik. Sa tead ju talu teema järgi, kus tahaks kauem peatuda ja mille võib ka lihtsalt läbilibisevalt üle vaada ta. Väga pikki hüppeid piirkon dade vahel ehk ei jõuagi teha, aga talude valik oli tõesti suur – igaüks, keda talumajandus ja toidutootmine natukenegi huvi tab, sai endale sobiva program mi kokku panna.
Selle ürituse tugev külg (ja võimalik, et ka täpselt eestlase natuurile sobiv) oli hajutatus. Otseselt ei koondutud kusagil mingile keskväljakule kokku. Talud paiknevad üksteisest ena masti piisavalt kaugel, nad on nagu võrgustik. Vahepeal, ühest teise minnes, oled omaette, ja kusagil ei kogune kokku liiga suurt inimhulka. Aga kusagil ei ole ka ebamugavalt tühi. Ja igal pool saad küsida, kui mingi spet siifiline asi huvi pakub. Või siis jätad küsimata, kui ei taha su helda. Lihtsalt vaatad. Niisama ju ei läheks kellegi õue peale vaatama.Mingis mõttes oli ka see ko gukonnaüritus. Muidugi me peame kogukonna all silmas tavaliselt tihedamate seostega ühendatud inimgruppe, kel le elukohad on ka rohkem seo tud. Aga Eesti on tegelikult nii väike, et selline talust tallu lii kuv inimeste voog moodustab ka omamoodi huvipõhise kogu konna. Kes tahtis, sai kindlasti palju uusi tuttavaid ja palju uusi teadmisi. Ja samal ajal oli üri tuse formaat vägagi pingevaba. Kuhugi ei pidanud otseselt kella pealeTegelikultkiirustama.oleks meil kogu oma loomupärasest ja ka sel geksõpitud individualismist hoolimata vaja, et naabri peale saaks loota. Et kui peaks olema tarvis, siis selgub, et me polegi nii äärmuslikud individualistid. Sellised üle-eestilised, aga siis ki kohaliku väiketööstuse domi nandiga üritused võivad meile sellist kindlustunnet anda küll.
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 8 11. AUGUST 2022 2 KOLUMN Tundub, et eestlastele siiski meeldib käia suurtel üritustel. Enda teada oleme me kõik ju hoopis täielikud individualistid, elame eelistatult kännu all, et ei peaks ühtegi tundmatut inimest enda lähedal nägema, ja maja ümber ehitame kõrge kiviaia või vähemalt kasvatame läbipääsmatu võsa. Aga päriselt see vist ikka nii ei ole.
ANDRUS LAANSALU
PUHASTUSED KPE Töökogemust11AASTATMEIEGA SAAB ÜHENDUST
Festivaliga on seotud Mikko talu Südamete aed, mis on ava tud 21. augustil kell 10–17. Ringkäigud aias koos perenai sega toimuvad kell 11, 13 ja 15. Korraldustoimkond lubab, et festivali ette valmistades ja läbi viies ollakse võimalikult kesk konnahoidlikud. Osalejate ja kauplejatena eelistatakse näha
Põlvamaa Ökofestival Karilatsi Vabaõhumuuseumis
Viieteistkümne käsitöömeistri loomingust on eksponeerimi seks valitud esemed, milles tra ditsioonid on ühendatud täna päevase käsitööga ja mis kanna vad endas paikkondade eripära. Näitusele valitud töödel on palju seoseid Vana-Võromaaga. Meistrid on oma loomingus lähtunud sellele kandile omas test mustritest, sümbolitest, ka sutusel olnud tehnikatest, et nograafilistest õmblusvõtetest ja leitidejuppikuseegitaksesutust.Olulisekssestpuidusttraditsioonilistestrimuslood.kakohapealnedivanusedInspiratsioonivärvikombinatsioonidest.onandnudsajankindadjakirivööd,kuppelmaastikjaesivanemateltkuuldudpäTöödonvaldavaltmaterjalidest:jasavist,linasestjavillalõngast,hõbedastjanahast.onpeetudkataaskaKuigitaaskasutusesträäjusttänapäevalpalju,onolnudalatimaterjalisäästlieluviisisisu–ühtkivanariieivisatudära,asjadeleuusrakendus.
Põlvamaa Ökofestivalile oodatakse mahedaid ja keskkonnasäästlikult kasvatatud tooteid •
Ulla Toropi valmistatud nahast sõlg FOTO: VANA-VÕROMAA KÄSITÜÜ MTÜ
Näitus jääb avatuks 9. septembrini. Täpsem info: n Helve Alla (näituse kuraator ja käsitöömeister, tel 565 6104) n Vilve Oja (Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ, tel 554 1999, vilve.oja@gmail.com) Näituse ja osalevate meistrite kohta saab lisainfot Vana-Võromaa Käsitüü Facebooki lehelt: facebook.com/vanavoromaahandycraft TASUB TEADA Korraldaja on SA Põlvamaa Arenduskeskus Tel: 527 telkristi.kahu@polvamaa.ee,ühendust:tutvustada,21.08.2022Kuiwww.ecofest.eepak@polvamaa.ee5899soovidomategevusiÖkofestivalilsiisvõtaKristiKahu,55543907. TASUB TEADA
siduv käsitöönäitus Võru Linnagaleriis FOTO: EKSPRESS MEEDIA Räpina Aianduskooli putuka hotell tutvustab, kuidas käib putukahotelli
Traditsioone ja tänapäeva meisterdamine oma koduaeda – see aitab säi litada aia teemadel.vestlustoadsiauhinnadmäng,Toimubelurikkust.kaQR-maastiku-milleläbijatootavadloojaorganiseeritudonmetsasellujäämise
21. augustil toimub Karilatsi Vabaõhumuuseumis Põlvamaa Ökofestival. Festivalitegevustes osalevad Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024, Võru Instituut, Keskkonnaamet (teabetelgiga), Pokumaa, saab proovida vibulaskmist koos Kagu Vibuklubiga, sõita Kirsi Ponitalu ponidega. Kohal on ka Põlvamaa sõprusmaakonna Bad Segebergi esindus ja toimub heategevuslik müük Ukraina heaks. päevade ajal 19. augustil algu sega kell 13 kuraator Helve Alla ning 20. augustil samal kella ajal Vana-Võromaa käsitöövõr gustiku koordinaator Vilve Oja. Näitusele toetuvad loomislu gude tunnid toimuvad ka sep tembris. Siis oodatakse ideid koguma ja kaasa mõtlema õpi lasfirma loomist kavandavaid koolinoori, aga ka käsitööhuvi lisi õpilasi. Näituse korraldajad on VanaVõromaa Käsitüü MTÜ, Võru Linnagalerii ja Võru linnavalit sus. Näitus on osa linnavalitsu se algatatud koostööprojektist „ER58 BestNest“, mille eesmärk on noorte ettevõtlikkuse ja loome valdkonna väikeettevõtjate toeta mine Võru linnas ja maakonnas. Projekti kaasrahastab Euroopa Liit Euroopa naabrusinstrumen di raames, lisaks toetavad Eesti Kultuurkapitali Võrumaa eks pertgrupp, Eesti Rahvakultuuri Keskus ning Võru Instituut. Korraldajad loodavad käsitöö kaudu teadvustada paigaidenti teeti ja luua elavast kultuuripä randist paremat ettekujutust. Näitust, meistreid ja loomis oskusi tutvustab Võru linna kohalikke, keskkonnahoidlikke ettevõtteid ning toitlustajaid. Festivali toetajad on Põlvamaa Omavalitsuste Liit ja Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond meetmest „Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlik kuse edendamiseks“
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 8 11. AUGUST 2022 UUDISED 3
2. augustil avati Võru Linnagaleriis näitus „Meistre kässiga luudu / Meistri kätega loodud“. Näitus annab ülevaate Vana-Võromaa mustrikirjadest ja meistritest, kes niisuguseid traditsioone oma loomingu kaudu elus hoiavad.
Piusa Savikoda on avatud nii suvel kui ka talvel ja iga päev. Välja arva tud need mõned harvad päevad, kus see on kinni mõne olulise sündmuse pärast. Küsimus, et millal te puhkate, võtab vastajad korraks imestama.
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 8 11. AUGUST 2022 4
Meelis Krigul käib savikojas peaaegu iga päev. Savikoda on elustiil, see polegi nagu töö
FOTOD: ESTA TATRIK
Inimene Piusale.vaja,etTartusse,jõudissaiaru,talonsedaasjajasõitistagasi • Katusetööd • Puitfassaaditööd • Sisetööd • Vannitubade remont • Korterite remont • Maja kapitaalremont TEEME EHITUSTÖID KAGU- JA LÕUNA-EESTIS (VALGA-, VÕRU-, TARTUMAA): Arroc OÜ Tel 5363 0802 Broneeri aeg varakult – ära jäta viimase minutile! küttesüsteemideTorutööd,läbipesu,veevarustussüsteemidejapumpadepaigaldus. Tel 5813 5496 www.santeenus.ee San teenus.ee
ESTA TATRIK Savikoja meister keraamik Meelis Krigul möönab, et mõni harv päev on tõesti selline, kus ta ei tule tööle. „Ja siis päeva peale tunnen end justkui vales teetassis, nagu hiinlased ütle vad.“ Savikoja töö on elustiil, see nagu polegi otseselt töö. Kohe Piusa liivakarjääri kõrval tehakse keraamikat sa vist – ja isegi mitte Eesti savist. Keraamikud Meelis ja Signe Krigul elavad siin. Eesti savi ka sutatakse Piusal vahel harva mõne glasuuri segamiseks. Eesti savid on madalkuumussavid, sa vikojas põletatakse kõrgkuumu ses. Piusa endisesse jaamahoo nesse mahub töötuba pottsepa kedra ja põletusahjuga, müügi riiulid, glasuurimisruum ja pika lauaga tuba huvilistele savitöö õpetamiseks.Jaapanistiilis rakukeraami kat tehakse õues gaasiahjus, aga üsna harva, kevadel ja sügisel, kui veel ei ole külm ja enam ei ole palav. „Esimene töökoda oli mul üldse kodus, me olime ala jaama kõige viimane ots, ainult kaks traati tuli majani,“ meenu tab meister Meelis Krigul. „Mul oli pisike ahi, see ei suutnud üle 900 kraadi välja kütta. Pinge oli nii madal, et kui ahi töötas, siis televiisorit enam vaadata ei saanud. Oli sundolukord, tegin gi ainult rakut.“ Praegu teeb ra kut peamiselt Signe, Meelis teeb vaid siis, kui tuleb hea uus idee. Kõike ei jõua ükski meister Keraamika ajalugu on pikk, tehnoloogiaid, põletuslaade ja glasuure on nii palju, et ükski meister ei jõua niikuinii kõike läbi mängida. „Meil käib asi nii, et savi tuleb siit laua alt,“ osu
Sellel suvel nõuti kõige rohkem muidugi sinise ja kollasega nõusid tab meister suurtele savinõudele. Ise nad enam savi ette ei valmista, kaks kolmandikku tööajast läheks sellele. Hiinas öeldi, et üks põlv kond valmistab järgmisele savi ette. Protsess on hästi pikk. Glasuure se gatakse veidi siiski ka kohapeal. Piusa savikoja peamine tööva hend on potikeder. Suurem osa, isegi 90 protsenti tööst tehakse siin kedra peal. „Treid poti valmis, kui vatad, teed eelpõletuse 900 kraadi juures, glasuurid ära, paned uues ti ahju 1200 kraadiga, kui hästi lä heb, läheb hinnasilt alla ja müüki.“ Silma jäävad lainjalt triibulised tassid. Tegu on Jaapani nerikomi tehnikaga. Nimelt tekib kedratöös palju savijäätmeid. Kolmandik, ise gi neljandik kedra peale läinud sa vist jõuab laua alla jäätmesavitün ni. See on tegelikult korralik ma terjal ja läheb uuesti kasutusse, ne rikomi-tehnika sobib selleks hästi.
PIUSALOOMING tehakseSAVIKOJASkõikeloominguliselt
Suure asja valmistamine nõuab palju rohkem oskusi, ka füüsiliselt on see nõudlik, kümme kilo savi on vaja ära taltsutada Selle dekooriga nõusid tehakse juba ümmarguselt kakskümmend aastat ja inimestele jätkuvalt
meeldibLäbikumavast
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 8 11. AUGUST 2022 LOOMING 5
TARTU RAEKOJA PLATSIL FESTIVALI PEALAVAL ORKESTRITE JA SOLISTIDE ESINEMISED LAVAL, VIDEOESINEMISED EKRAANIDEL, SUUR TANTSUÕHTU; PALJU PÕNEVAT MUUSIKALIST TEGEVUST TERVE PÄEVA JOOKSUL LAUPÄEVAL, 13.08.2022 KELL 16.00-23.45 TARTU RAEKOJA PLATSIL FESTIVALI PEALAVAL ORKESTRITE JA SOLISTIDE ESINEMISED LAVAL, VIDEOESINEMISED EKRAANIDEL, SUUR TANTSUÕHTU; PALJU PÕNEVAT MUUSIKALIST TEGEVUST TERVE PÄEVA JOOKSUL PÜHAPÄEVAL, 14.08.2022 KELL 13.00-18.00
FESTIVALI KUNSTILINE JUHT MARGUS KASEMAA. KOLMAPÄEVAL,
TARTU RAEKOJA PLATSIL FESTIVALI PEALAVAL ORKESTRITE JA SOLISTIDE ESINEMISED LAVAL, VIDEOESINEMISED EKRAANIDEL; PALJU PÕNEVAT MUUSIKALIST TEGEVUST TERVE PÄEVA JOOKSUL; KELL 16.00 FESTIVALI GALAKONTSERT JA PIDULIK LÕPETAMINE Puhkpilliorkester Tartu palub kuulama: 16. „MÜRTSUBPUHKPILLIFESTIVALRAHVUSVAHELINEPILL“MEIEFESTIVALIPEAESINEJAD:ConcertWindBandPrivateMusicSch ool Makó (Ungari); Maestro Di Cerbo Band (Itaalia); Maestro Doktor József Csikota (Ungari); Maestro prof Kanat Akhmetov (Kasahstan); Maestro Volodõmõr Runtšak (Ukraina); Maestro Darius Ledzion (Poola); Maestro Nikolaos Chrysochoou (Kreeka); Wind Orchestra Kybartai (Leedu); Wind Band Ogre Horizonts (Läti); Liepājas Mūzikas un Mākslas Skola puhkpillimuusikud (Läti); Krāslavas Mūzikas un Mākslas Skola puhkpillimuusikud (Läti); Lobezi Linna Kultuurimaja Puhkpilliorkestri muusikud (Poola); Eesti Dirigentide Akadeemia Puhkpilliorkester (Eesti); Kaitseliidu Pärnu Maleva Orkester Saxon (Eesti); Kaitseliidu Tallinna Maleva Orkester (Eesti); ansambel Estraadiraadio (Eesti); Puhkpilliorkester Forte (Eesti); ansambel EmeriitBrass (Eesti); Väike-Maarja Pasunakoor (Eesti); Puhkpilliorkester Saku (Eesti); Kunda Linnaorkester (Eesti); Pärnu Noorte Puhkpilliorkester (Eesti); Puhkpilliorkester Tartu ja Airi Allvee (Eesti); Tartu Rivitrummide Ansambel ja õpetaja Helen Kasemaa (Eesti); festivali ühispuhkpilliorkester, festivali pillikoorid ja festivali sümfooniline ühispuhkpilliorkester. broneeri aeg VÕRU TEHNOÜLEVAATUS55 tel 734 tartu@e-tehno.ee9776 E-R: 8.00 - 19.00 L-P: 9.00 - 16.00 Teenindus toimub elavas järjekorras või broneeri aeg ELVA TEHNOÜLEVAATUS Kirde põik 8 tel 738 elva@e-tehno.ee1183 E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00 - 15.00 P: TeenindusSULETUDtoimub elavas järjekorras
Kui suudad oma ühekordset juhust korrata, siis oled meister.
portselanist nõud savikoja aknal Kas siis savi kaduma ei lä hegi? „Läheb ikka! Pärast seda, kui olen ära põletanud, pole enam savi, siis on keraamika. Tegelikult läheb kogu savi ka duma!“ Keraamikutel on eriline vastutus, räägib Meelis, sest savi on materjal, mis on miljoneid aastaid küpsenud ja settinud. „Ja siis sa võtad ja teed savist keraamika ja kui ära rikud, siis on see ikkagi järgmised miljon aastat sellises olekus.“ Põnev portselan Praegu on Meelisele kõige hu vitavam portselan. See val ge ja kergelt läbikumav ma terjal on Eesti ja ka Euroopa kultuuri jaoks natuke võõras. Portselanini jõudis keraamik nii, et sai kolleegidega napsu võetud ja selle käigus kurdetud, et igav on, kõik on juba ära proovitud. Kolleeg andis tüki portselani, et näe, proovi seda. „Selleks ajaks olin juba 20 aastat savi teinud, tundsin, et oskan, tean juba mi dagi. Võtsin portselani ja tun dus, et midagi ei oska! Just trei mine on keeruline. Portselani keegi ei tahagi väga treida, sest see on kapriisne ja jonnakas.“ Suvel savikotta sattudes portselani tegemist ei näe. Pretensioonikas ja kapriisne ma terjal tahab meistrilt erilist süve nemist ja Töölaualkeskendumist.seisabsuur kauss. Ikka väga suur, oma kümme või viisteist liitrit. See on jääksavi dest tehtud, meister saab oma piire testida, et kas saab nii suu re kausiga hakkama. „Tegelikult on need väga ebapraktilised,“ ütleb Meelis, „sobivad ruumi väga ei uskunud. Ma elan küll Setu poole peal, jõgi on kohe lä hedal. Ma ei sõida läbi Setumaa, vaid tulen tööle sõites üle jõe läbi küla. Kui mu lapsed kooli läksid, polnud meil üldse teed maja juurde. Üks rada oli neli kilomeetrit metsas üle kändu de ja juurikate ja teine läks üle vana purde, mis oli poolenisti ära lagunenud. Setumaa poo lel öeldi, et me lastele bussi ikka ei saa panna käima, aga mina ei saanud ka lubada, et ma neli kilomeetrit iga ilmaga suudan lapsed kooli viia. Oravalt öel di seevastu kohe, et me toome bussi teisele poole jõge, sinu asi on vaadata, kuidas lapsed üle jõe saada. Niimoodi käibki integreerumine, oleks teistpidi läinud, oleksime küllap Setusse palju rohkem integreerunud, ka lapsed.“Savikoja parim müügiaeg on ikka kevad ja suve esimene pool, aga riiulitelt leiab prae gugi lisaks harjumuspärasele keraamikale nii portselani kui ka kristallglasuuri, krakleed ja musta savi. Meelis räägib loo, kuidas tal kunagi ammu tekkis ühele rakuvaagnale imeline vi kerkaar, otsast lõpuni. Külla tul nud tehnoloog vaatas ja ütles, et siin juhtusid nüüd sellised prot sessid.„Meistrina pead aru saama, mis juhtus. Kogemata tekib kõi gil ilusaid asju. Aga katsu seda teadlikult tekitada ja korra ta!“ See ongi hobikeraamiku ja meistri vahe, et ühel juhtub, tei ne teeb teadlikult. Kui suudad oma ühekordset juhust korrata, siis oled meister.
kujunduseks.“ Aga ta ikkagi ta haks teha suuri asju. Suure asja valmistamine nõuab palju roh kem oskusi, ka füüsiliselt on see nõudlik, kümme kilo savi on vaja ära Savikojataltsutada.tegevust mõjutavad kallimad energiahinnad kind lasti, kuigi ega väikeste elektri arvete üle ka enne hinnatõusu väga kurta ei saanud. Ka kallim kütusehind mõjutab, täiesti tun tavalt vähem rahvast liigub rin gi. Hästi suur osa Piusa Savikoja klientuurist on püsiklientuur, kes on aastaid Piusal käinud. Valdavalt inimesed ei osta asju riiuli peale, tahavad ikka ka sutada. Savikojas oli juhus, et inimene käis ja ahhetas, et küll on äge ja ilus, aga jättis ostma ta. Kahe-kolme tunni pärast oli tagasi. Jõudis Tartusse, sai aru, et tal on seda asja vaja, ja sõitis tagasi.„Kui oled 25 aastat teinud, siis on tekkinud mingi turvali susetunne, klientides on tekki nud usaldus. Kui koroona tuli, siis naersin, et üheksakümnen dad elasime üle, mis see koroo na siis üle elada!“ Meelis meenutab, et ühek sakümnendatel ei tulnud keegi maale elama. „Kui me siia tuli me, ega me ise ka ei teadnud, mis sellest tuleb, ja ega keegi 10.08.2022 KELL 19.00 SUUR KÜLALISTE ÕHTUKONTSERT ERMI SUVELAVAL NELJAPÄEVAL, 11.08.2022 KELL 19.00
www.etehno.ee RINGTEE TEHNOÜLEVAATUS25 tel ringtee@e-tehno.ee7502513 E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00Teenindus16.00toimub elavas järjekorras TURU TEHNOÜLEVAATUS32 tel tartuturu@e-tehno.ee6780461 E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00Teenindus16.00toimub elavas järjekorras või
PÕLVA TEHNOÜLEVAATUS Tehnika tee 6,Mammaste küla, tel polva@e-tehno.ee7997023 E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00 - 15.00 P: TeenindusSULETUDtoimub elavas järjekorras RÄNI TEHNOÜLEVAATUS Kassisilma 26, Räni alevik, Tartumaa tel 610 kassisilma@e-tehno.ee8890 E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00 - 15.00 P: TeenindusSULETUDtoimub elavas järjekorras või broneeri aeg
FESTIVALI AVAKONTSERT ERMI SUVELAVAL REEDEL, 12.08.2022 KELL 16.00-23.45
Võiks ju arvata, et võib-ol la on ka koroonasuletus või mendanud inimeste soovi käia avalikel üritustel ja tun da ennast vabalt. Aga tõenäo lisem on siiski, et avatud talu de päev ise on lihtsalt inimes tele üha selgemaks saanud ja kes juba teab, millega on te gemist, soovitab ka teistele või võtab kodused ja sõbrad kaasa. Nii et pigem on lihtsalt ürituse populaarsus ja nähta vus pidevalt Statistikakasvanud.järgitehti see kord ehk 23.–24. juulil kõige rohkem külastusi Tartumaal ja huviliste lemmiktaluks osutus Andre Farm – näda lavahetusel toimus 6300 kü lastust. Kahe päeva kohta on seda väga palju. Arvatavasti peabki paika Urmas Kruuse väide, et inimeste huvi Eesti kodumaise toidutootmise ja loomakasvatuse vastu on äärmiselt suur. Kodulehel on nõuanded nii külastajatele kui ka osalejatele. Nõuanded on kasulikud ja mõistlikud. Näiteks tuletatakse külasta jale muu hulgas meelde, et võetagu kaasa oma tass ja söögiriistad, sest see aitab vältida tarbetut plastnõude kasutamist ja vähendab tek kivat prügi. Suurtel üritustel ajakirjad selliseid soovitusi täis, aga ma hindan niisuguseid kir jalikke nõuandeid siinsel juhul just sellepärast, et võttes endaga kaasa mingi valiku taimi, saab ostja ühes ka teadmised, mis on osalenud just nende taime de kasvatamisel ja hooldamisel. See teeb seose ostetud taimega isiklikumaks ja ilmselt ka oskus teabe osas täpsemaks. Ostsin Aiasõbrast alpi jäne sekäpa ning sattusin selle käi gus aedniku ja aiandusettevõt ja Lembit Kaarnaga vestlema. Sain kaasa hulga kasulikke nõu andeid, oli tunda, et taimedest räägitakse siin põhjalikult ja ko gemused on sügavad. Viinamärdi lambad ei lase end uudistajatest kuigivõrd segada tuli võtta kaasa kolm kivi, käia läbi võistluspaiga väljapanek ja siis jagada kivid vastavalt oma eelistustele. Võis ka kõik kolm kivi anda ühele lillele, kui peaks tekkima konkurentsitu lemmik. Tundub, et avatud talude päev on just täpselt õige aeg sellise võistluse pidamiseks, aga see võistlus on tegelikult ikka pikem protsess, avatud talude päev lihtsalt aitab hinnanguandjate kogunemisele kaasa. Kaasa sai võtta ka Aiasõbra trükise. See pole lihtsalt müü gis olevaid taimi loetlev tooteka taloog. Trükises on nõuanded, kuidas istutada ja kuidas kas vatada. Muidugi on tänapäeval
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 8 11. AUGUST 2022 6 KOGUKOND
Osula Põhikool kuulutab
välja konkursi HUVIJUHI 1,0 ametikoha täitmiseks 2022/2023. õppeaastast. Tööle asumise aeg: e-postildokumendidharidustSooviavaldus,22.08.2022CVjatõendavadpalunsaata15.augustiks2022osulapk@osulapk.ee.Lisainfo:osula.edu.ee Põhjused, et ühendust:võtta depressioon,hingamisvaegused,väsimusjne Tervendaja Volli vastuvõtuleolenemataregistreerimineelukohast. Eelinfo tel 558 9281 Tartu 16.08, 26.08 Võru ja Põlva 17.08, 01.09 • Valga 18.08, 02.09 Viljandi 24.08, 31.08 • Jõgeva 30.08 Kaevude puhastus, septikute paigaldus, veetorustike ja kanalisatsiooni rajamine. Tel 5813 5496 www.santeenus.ee San teenus.ee FEKAALIVEDU • SURVEPESU • UMMISTUSTE LIKVIDEERIMINE • TORUSTIKE VIDEOUURING • RASVAPÜÜDURITE PUHASTUS • LIIVAPÜÜDURITE PUHASTUS Tel 558 8811 | www.fekto.ee • Aitame •••miniekskavaatoriteidteenustega.Kaeveteenus,vee-jakanalisatsioonitrassid,pinnasetöödjms.Infotel56624370www.tehnikateenus.ee Metsahake OÜ ostab RAIEJÄÄTMEIDKASVAVATKASVAVAMETSAKINNISTUIDMETSARAIETVÕSAJAVIRNASTATUD VÕSA pakkumised@vvh.ee • tel 507 9084 www.metsahake.ee
Kui kvaliteetsemaks.muutubsaavadviinapuudvanemaks,mari
Avatud talude päev on aasta-aas talt kasvanud. Seekord oli avatud 300 talu ja külastusi tehti nende lahtioleku jooksul kokku rohkem kui 260 000. Korraldajad kirjuta vad, et see oli kaheksa järjestikuse toimumiskorra külastusrekord. LAANSALU LAANSALU
Avatud talude päev tegi publikurekordiuue
Aiasõbra konkurss „Aasta püsilill 2022“ on prügiga majandamine alati mingis ulatuses probleem ja toi dutootmisega seotud ettevõtete tegevuses on loodushoidlik lä henemine üha olulisem teema. Nii suure mastaabiga ürituse ülevaateliseks kajastamiseks tu leks kokku tudteistesonga.tulebtäismõõduskirjutada-pildistadaajakiri.IlmselgelthakkamasaadavähemaKirjeldankolmenäidet,ükspuhtalttaimekasvatustalu,ontaimedjaloomadseotoidutootmisega. Aiasõber OÜ (Tüki küla, Tartu maakond) Ettevõtte tegevusala on püsilil lede ja õuetaimede istikute kas vatamine ja müük. Selles ko has tuli võtta aega, niisugusest hulgast taimedest ei ole võima lik läbi jalutada nagu pargist. Varjutaimed on varjuaias, roo sid on kasvuhoones. Toimus ka võistlus „Aasta püsilill“. Selleks
ANDRUS
FOTOD: ANDRUS
Avatud talude päeva korraldavad Maaeluministeerium, Põllumajandus uuringute Keskus, Eesti PõllumajandusKaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Maaleht. Avatud talude päeva korraldamist rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020 ja Euroopa Maaelu Arengu www.avatudtalud.eePõllumajandusfondist.
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 8 11. AUGUST 2022 KOGUKOND 7
Aiasõbra kasvuhoone
taimemaja interjöör HAAVA KÕRTS Söögid, joogid, peolauad ja peielauad! Pakume cateringi! 5560 0406 | Haavalounalaud@gmail.comKõrts www.haavakorts.ee Võru mnt. 3, Kambja vald, Tartumaa E-R 12.00-16.00 | L,P – ettetellimine JAELUPUUDEMÜÜME’SMARAGD’’BRABANT’POTITAIMILisaksvalikus100erinevattaimeliikiPakumekakuuse-jamänniistikuidTel51943567 • Palgisalu OÜ Pakun teenust nii linnas kui ka maal ja kaasas oma redel. Ametliku korrasoleku akti vormistamine. Telefon 5191 6605 Korstnapühkija Lõuna-Eestis. SÕIDUKITE SISE- ja VÄLISPINDADE HOOLDUS ETTEVÕTETELE JA ERAISIKUTELE. Ringtee 25,Tartu (Bussipark) KÜSI LISA tel 5670 0799 www.carwise.ee KERAAMILINE VÄRVIKAITSE / SALONGIHOOLDUS / POLEERIMINE S E Kaeve- ja ekskavaatorigaplaneerimistööd+giljotiiniga võsalõikus. Killustiku (erinevad fraktsioonid) ja liiva müük. Transport poolhaake/soologa Lõuna-Eestis. Tel 5648 7816 Koolituskeskus Luwi on Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner. www.luwi.ee | tel 508 1737 | luwikoolituskeskusinfo@luwi.ee TÖÖALASED 29.08–16.12LÕUNA-EESTISKOOLITUSEDJAVEEBIS Tegevusjuhendaja koolitus koos esmaabiandja väljaõppega Tartus/osaliselt veebis 12.09–20.01 Tugiisiku koolitus koos esmaabiandja väljaõppega Võrus 03.10–17.02 Tugiisiku koolitus koos esmaabiandja väljaõppega Tartus/osaliselt veebis 01.11–28.04 Kogemusnõustaja baaskoolitus Tartus
dateeritudViinamärdi
Järiste viinamarjad kasvuhoones Järistel selgitatakse külastajale viisakalt, mis on mõne tegevuse keelamise põhjus Viinamärdi juustud küpsevad, kõik on korralikult kanamaja Viinamärdi juustud soolvees, see soolvesi hoitak se aastaid sama
TASUB TEADA Järiste (AiamaaVeinitaluküla,Nõo vald) Talu tegevusala on veini- ja siidri tootmine ning viinamarjakasvatus. Selgub, et tingimata ei pea minema Itaaliasse või Kreekasse, et lõputuid viinamarjaaedu vaadata. Saab ka Eestis. Olgu, lõputud Järiste viina marjaaiad muidugi ei ole, aga Eesti kliimat arvestades on viinamarjade kasvatamine siin niikuinii eksootiline ettevõtmine ja seotud paraku ka mit mete raskustega. See loodusvara, mis itaallastel ja kreeklastel on piiramatul hulgal käes – nimelt päike –, on Eestis kaunikesti kasin. Ka avatud talude päevadel otsustas päike aeg-ajalt ära kaduda ja viinamarju tuli vaadata tagasihoidlikus pilvealuses halluses (mis päris pastoraalseks sügistaevaks õnneks siiski ei Veinimeistermuutunud).MartinSööt rääkis, et Järiste vanemad viinapuud on kümmekond aastat vanad, noore mad on neli-viis aastat kasvanud. Katmikalal hakkab viinapuu natu ke kandma isegi juba teisel aastal, väljas võtab saagini jõudmine na tuke rohkem aega, aga see võib ka juba kolmandal aastal olemas olla. Martin Sööt ütleb, et lõikab teise aasta kobarad ja õied siiski ära, taim on kandmiseks veel liiga noor. Kui viinapuud saavad vanemaks, siis muutub ka mari kvaliteetse maks. Järiste kõige vanemad viina puud kasvavad terrassil – need puud on 20-aastased. Viinamärdi talu (Luke, Tartu maakond) Talu tegevusala on piimalambakas vatus ja juustutootmine, seda toetab meierei. Kohale jõudes tundus esial gu, et siin on korraldatud inimestele vabas vormis puhkus ja meelelahu tus. Territoorium oli suur ja avatud, tekkis rahvapeo meeleolu, taevas oli selleks hetkeks juba sinine ja tundus valgete pilvede tõttu eriti kõrge. Sai vaadata lambaid karjamaal ja kanu kanaaedikus, lapsed said kanu sülle võtta. Kohal oli isegi fotograaf, kelle juures sai endast suures raamis ja tae va taustal ajaloolisi jäädvustusi teha. Inimesi oli nii palju, et võis öelda –peaaegu nagu laulupidu. Aga tegelikult ei tohi ise olla hoo letu. Kindlatel kellaaegadel toimusid tutvustavad ekskursioonid meiereis se, juustulattu ja avatud lambalau ta. Ekskursioon oli põhjalik, selgitas meierei tööpõhimõtteid, juustutoot mist ja ladustamist ning lammaste pidamise põhialuseid (Viinamärdil kasvatatakse lacaune’i tõugu piima lambaid). Inimesi oli ekskursiooni grupis nii palju, et ruumidesse ära mahtuda kõigil peaaegu ei õnnes tunudki.Viinamärdil tehakse lambajuustu väikestes kerades, seega nende küp semisaeg on mõistlik, küpsevad suu rusjärgus umbes pool aastat. Selle käigus juustukerasid pestakse ja kee ratakse ka ümber. Kõik see toimub kontrollitud temperatuuri ja niisku sega ruumis. Viinamärdi tõmbenum ber on pecorino-tüüpi lambajuustud. Juustutööstuse kõige olulisem varandus on soolvesi – igal juustu meistril ja juustukojal on oma sool vesi.Juustukerad hulbivad soolvees, seal nad omandavad spetsiifilise soo lasuse. Edasi lähevad juustud riiulite peale küpsema. Omanik Annemari Pretto rääkis, et ka Viinamärdi sool vesi on mitu aastat vana, seda aegajalt filtreeritakse, aga kui sellega midagi juhtuks, siis see oleks tõsine probleem. Viinamärdi kõige oluli sem suvine toode on burrata – seda võetakse väga palju restoranide su vemenüüdesse.
Aiasõbra kasvuhoone roosiampliga Aiasõbra
PAKUME EHITUSTEENUST TEEME TEEMANTPUURIMIST
LIIVAPRITS pindade puhastamine suruõhujoas liiva abil. Sobib tugevatele aluspindadele, nagu kivi, betoon või värvieemaldabruktsioonid.metallkonstLiivapritstõhusaltvanajarooste. Kui soovid rohkem teada, siis helista tel 5607 3131, 5612 2668 või külasta www.rastblaster.ee
Tõrva keskväljak on inimmõõduline Tõrva keskväljak tundub külalisele just täpselt selline hea avalik linnaruum, kuhu tahaks natuke pikemalt peatuma jääda ja kust ära minna on isegi natuke kahju.
Tõrva keskväljak ANDRUS LAANSALU ja Tartu maantee ristumiskohal seisis maakividest kõrtsihoone, asula moodustumine toimus kõrt sihoone ümber. 1871. aastal hak kas Helme ja Patküla mõisa oma nik von Stryk, kellele selle kandi mets kuulus, tahtjatele müüma raiesmikualade krunte. Esimesed majad püstitati praeguse Veski, Viljandi ja Tartu tänava ristumis kohale aastatel 1875–1892. Rah vapärimuse järgi olevat Tõnisenimeline mees ajanud kohalikus metsas kuuse- ja männikändu dest tõrva, sellest tekkinud nimi. Igatahes 1909. aastaks oli Tõrvas 150 maja 1750 elanikuga. Parkimisplatsist linna südameks Aga nüüd keskväljaku juurde. Kunagist keskväljakut aastast 1938 saab vaadata uue keskväl jaku ääres Läti Saatkonna sei na pealt. Kuigi väike detail, an nab see kohale ajaloolise pers pektiivi. ka Läti kunstnike tehtud suu red liivaskulptuurid, mille tee mad on samuti võetud Ukraina sõjast. Tõrvaahjule viitava välja kukonstruktsiooni tipus lehvib Ukraina lipp (ja ka Eesti lipp). Kogu see installatsioon sobib väljakuga, linnaruum ja kunst on sujuvalt integreeritud ja võib öelda, et väljak teeb just seda, mida ta ideaaljuhul peaks tege ma – koondab ja seob linna eri nevaid elurütme ja aktiviteete. Tõrva keskväljaku arhitektid on Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving ja Illimar Klammer arhi tektuuribüroost Arhitekt Must ning nende lahendus on aastal 2015 korraldatud Tõrva kesk väljaku konkursi võidutöö. Seda keskkonda tõepoolest tasub vaa tama minna, see näitab, et lin naruumi suuri alasid on võima rele alale rohkem tajutavaid ja piiritletud linnaelemente – ees märk oli luua justkui vanalinn, aga ilma hoonestuseta.“ (Ajaki ri Ehituskunst 61/62) Väljak vabaõhu-näitusesaalkui Väljak töötab lisaks üldisele lin naruumi sidumisele ka nagu va baõhu-näitusesaal. Just prae gu on seal Ukraina sõja teema line näitus. Ukraina fotograaf Maks Levini pildid on pildista tud sõja esimestel päevadel. Ja rohkem neid ei tule, sest ta sai Alvin Järving arhitektuuri büroost Arhitekt Must kirjeldab Tõrva linna praeguse keskvälja ku idee kujunemist: „Uus kesk väljak planeeriti linna keskele –kõrtsihoone, kesklinna kauplu se ning paisjärve vahelisele ala le. Ala oli varasemalt ennekõi ke kruusane parkimisplats, osa liselt (paisjärve pool) ka ülekas vanud park. Meie peamine idee oli liigsuure keskse platsiala jao tamine väiksemate üksustega ti hedaksSellelinnastruktuuriks.jaokspaigutasime alale väikeste platsikeste linnamust ri, mille eesmärk oli Klaasipurul on õhema pleki, näiteks autode või mootorrataste detailide, puhastamisel eelis liivapritsi ees. uusimaid ja kesk konnasõbralikumaid puhastusmeeto deid. Eeliseks on see, et puhastamise käigus ei kahjustata aluspinda. Sooda eemaldab värvi, pahtli, mustuse, õlid, hallituse, põlemise lõhna ja jäägid jpm. Sooda sobib ideaalselt nii puidu kui ka metalli puhastamiseks.
tiivis–sekukõndinudkustkohastmõelnud,dejetkohetuSaatkond,jakujäävadhuvitavkorda.matelKeskväljakutkeskväljakuga.olenvaraseaastatelpildistanudmituVäljakulonvisuaalseltlahendusjatõrvatilgadkohemeelde.OtsevälääresolevsöögikohtLätimillesttulebjuttoidukohtadeloos,avaldasesimeselkohtumiselmulomaleidlikunimejaheatoitudega.Jamuidugiolenkuipaljukordijatäpseltonvanaisaülesellesamaväljaalaningkastavahellahtiaknagatrompetitkamängisagasedamateadaeisaa.TõrvaonEestiajalooperspekvägauuslinn.Valga,Pärnu
SOODAPRITS
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 8 11. AUGUST 2022 8 LINNAEHITUS Minu vanaisa ja vanaema elasid päris noortena Tõrvas. Seda, millises majas ja millisel täna val, ma ei tea. Olen mõelnud, et peaksin oma Tõrva juured üles otsima. Aga praegu piirdun siis ki oluliselt lihtsamini leitava kohaga – Tõrva
luua suu Eesmärk oli luua vanalinn,justkuiaga hoonestuseta.ilma E–L 8–14, info tel 503 1485 ja 501 7500 Tule vii koju!mind Linnu Talu müüb Tagulas Valgamaal noori munemist alustanud pruune Bovans Browni tõugu kanu hinnaga 7 €/kana MÜÜA PUITEHITUSMATERJALI:JA välisvoodrilaud,värvitud tuulekastilaudvärvitud sisevoodrilaud terrassilaud höövelmaterjal55936326 PÕLLUMAADMETSA-OSTANJAÜLEEESTITEL5527322JAEHITUSMEHEPLAATIJA Lisainfo tel 518 8828 WOHOM OÜ PAKUB KAEVETEENUST LÕUNA-EESTIS 8 T EKSKAVAATORIGA. Hinnad kokkuleppel. Lisainfo tel 509 6152 WOHOM Kaevetööd KLAASIPRITS on tugevam kui soodaprits ja seetõttu kasutatakse seda siis, kui sooda jääb natuke nõrgaks ja liiv juba liiga tugevaks ja abrasiivseks.
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 8 11. AUGUST 2022 REKLAAM 9 Lisainfo tel 527 8119 Vajab uuele metsamasinale Vimek HARVENDUSRAIDE JUHTI EESTISSE ja LAGERAIDE HARVESTERI JUHTI ROOTSI Sawmill Wood Product OÜ • Saematerjali tootmine Otsime oma meeskonda MEHAANIKUT TööülesandedOmaltpooltpakume • Konkurentsivõimelist palka, toetavat meeskonda, huvitavat ja vaheldusrikast tööd Töökoha asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Põltsamaa linn,Tehase tee 5 Töötasu (bruto): 1000–2200 € Kontakt: Mäit Randmäe, meister Tel 5682 8729. • Sawmill Wood Product OÜ ootab oma meeskonda nutikat ja tegusat masinate ja seadmete hooldusnõunikku. Peamisteks tööülesanneteks on tootmisliinide ja -seadmete plaaniline hooldus ning ennetav remont, osalemine arendustöödes parema efektiivsuse või töökindluse saavutamiseks. • Vajadusel kiire tehniliste probleemide lahendamine tootmises. • Veo - ja sõiduautode, haagiste varuosad • Raadiosaatjad ja Tehnoturu k aubad • Kinnitus- ja tõstevahendid, tööriistad • L ahtised õlid • Määrdeained ja keemia • Tulekustutite kontroll • LED töö -, taga- ja k augtuled, vilkurid • L. Bradori ja Björnkläderi tööriided • Helly Hanseni tööriided SOOJUSPUMBAD | PELLETIKÜTE | VEESÜSTEEMID ERINEVAD KÜT TEL AHENDUSED | MÜÜK , PAIGALDUS, HOOLDUS Te l 518 536 4 V I LJAND I Kapri Kauplus Tallinna tn 58 E–R 8.00–17.30 | L 10–14 Tel 433 3016, 433 8355, 523 8016 Fassaaditööd Tar tus, Võr us ja mujal Lõuna-Eestis. 25 aastat kogemust! ar Twwwmor@suhtlus.ee.armorfassaad.eeel56876112ArmorGroupOÜ-Fassaaditööd• Fassaadi soojustus ja viimistlustööd • Soojustus puistevillaga • Üldehitus- ja katusetööd Küsi hinnapakkumist! www.semt.ee semt@semt.ee • tel 506 2377 SERTIFIKAADID ISO 45001 :2018 ISO 9001 :2015 K ONT AKT Töödele pikaajaline garantii AASTAT KOGEMUST TEOSTAMEKÕIKVÕIMALIKKEEHITUSTÖID
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 8 11. AUGUST 2022 10
Ega pidevalt avatud toidukohti pole Lõuna-Eestis just igal sam mul. Siin on muretu kant ja nii võib mõnes väikses söögiko has juhtuda, et kokk on korraks koju läinud või on päeva teisel poolel kõik söödav juba nahka pandud. Aga sellest ei tasu end segada lasta. Suviti leidub põ nevaid pop-up-kohti, mis ava vad end nädalavahetusteks või mõne rahvarohkema sündmuse puhul, samuti toimetavad kodu kohvikud ja siin-seal tegutsevad pitsaahjud. Nende kõigi puhul tasub teha internetis eelluuret, kas koht on avatud. Põlva Tillu Põlva Tillu kohvik on pühapäe viti ja esmaspäeviti suletud, ree deti aga on see avatud kogu ni hiliste öötundideni. Õdusa õhkkonnaga toidukoht on tun tud nende seas, kes armastavad häid saiakesi. Siinsed mooni- ja kaneelirullid on nii kuulsad, et Tillu pagaritöökoja küpsetis te pärast sõidetakse kohale ka Tallinnast.Õlekollase puitlaudisega ma jakese juures on väike mõnus suveaed ja auto saab jätta maja kõrvale parklasse. Kohvik on korraga nii-öelda neli ühes: toi dukoht, pagaritöökoda, taluturg ja käsitööpood. Värvikirevas vit riinis leidub talukaupa limonaa dist ja maiustustest alates. On ka siirupeid ja moose, siidrit ja sõi ra, purki pandud kala ja juustu moose. Kartuleid ja porgandeid ei tasu siiski siia otsima tulla.
FOTOD: ESTA TATRIK Esimest korda Põlvas Tillu kohvikut otsides tasub võtta appi mõni kaart, mis kohale juhataks. Kuulus kohvik on end peitnud Põlva äärelinna ja selle leidmiseks tuleb kaugemalt tulijal veidi vaeva näha. Tõrva toidukohaga Läti Saatkond on vastupidi – see asub otse keskväljakul. Vaatame, mida neis kahes Lõuna-Eesti tuntud söögikohas pakutakse.
Austrias.Taanislinnakohvikuidsarnaseidningkujundusõhkkondkohvikujasiseonõdusmeenutabväike-või Müügil on käsitsi maalitud ke raamikat nii jäälindudega kui ka lilledega, tasse ja seebialuseid, samuti käsitööseepe ja -küün laid ning lõhnakotikesi. Kooke ja torte on laias vali kus, pavlovatest ja rullkooki dest marja- ja šokolaaditortide ni. Pagarikoja kuulsaid saiakesi ja juusturulle müüakse kilohin naga. Need on kogukad ja väga kvaliteetsed. Külluslikelt moo
ESTA TATRIK Tillu talupood ja kodukohvik Tillu kohviku interjöör Lõunasöök Tillu kohvikus nirullidelt nõrgub suhkruvaapa ja mooniseemneid on puistatud helde käega. Kõik, kes te armas tate saiakesi, Tillu kohvik vastab ka kõrgetele ootustele. Õhkkond ja sisekujundus on õdus ning meenutab sarnaseid väikelinnakohvikuid Taanis või Austrias, ja kui ilm oleks soojem, siis võiks meelde tulla ka mõni Prantsusmaa provintsikohvik. Mööbel on kodune ja vanaaegses stiilis, laudadel on lihtsad pitsi servaga linakesed, leti kõrval on koha sisse võtnud pott hortensia tega. Toitu saab tellida ainult le tist, aga tellitu tuuakse lauda. Teenindus on sõbralik, kiire ja kena. Päevapraadi saab vali da kahes suuruses, tellin väikse ma. Kui midagi võiks teisiti teha, Tillu
• puitehitised • laserlõikus • graveerimine • kümblustünni rent Frank Puit OÜ | info@frankpuit.ee PUITLAHENDUSED,MISKESTAVAD Mobiilne lava 3 x 5 x 2,4 m. Tel 5302 9929 • info@poodiumlava.ee poodiumlava FT44 trussist metallkaar teie mõõtudega Spordivõistluste ja külasimmanite partner aastast 2017. Küsi pakkumist!
KaksTOIT
tuntud toidukohta Põlvas ja Tõrvas
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 8 11. AUGUST 2022 TOIT 11
pearoogadeni.raskusastmegajaalgabsuupisteteSaatkonnavalikkevadrullidestjõuabpisuttalvise erineva pikkuse ja ristlõikega mändi, kuuske, kaske, sangleppa ja haaba saunavoodri- ja lavalauda
servamata
Läti Saatkonna magustoit Lõunasöök Läti Saatkonnas Läti Saatkonna väliterrass Läti Saatkonna interjöör siis väikse prae võiks serveerida siiski suurel praetaldrikul, mitte desserttaldrikul, millel kartulid, liha ja salat kuhjuvad servadeni. Ei ole vaja karta, et väike ports jon näeks praetaldrikul kuida gi vaene välja. Mugavam oleks süüa. Toit on kodune ja peaks so bima kõigi lõunatajate maitsele. Ebaküdooniasiirupist kohapeal segatud limonaadi saaks pealin na peenemates puhvetites pakku da vähemalt poole kallima hinna eest ja kõik oleks ikka õnnelikud. Läti Saatkond Tõrva keskväljaku ääres asub teine Lõuna-Eesti tuntud toidu koht. Pubilaadne koht kannab nime Läti Saatkond ja siia sa tuvad varem või hiljem sööma kõik, kes Lõuna-Eestis ringi tii rutavad. Suvel on Saatkonna ees avatud väliala, mis jääb keskpäe vase päikese eest kenasti varju ja kuhu laupäevasel lõunal oli isegi pisut keeruline vaba lauda leida. Lauad olid segiläbi hõivanud ko halikud koos külla sõitnud sõpra dega ja ringreisijad. Vaikselt hak kas hoogu koguma suvise näda lavahetuse melu. Kohe Saatkonna kõrval, kesk väljaku servas, asub ka parkla ja nagu ikka vahel juhtub, siis tu rist turisti tunneb ning satutak ned Lõuna-Eesti kohanimed ja veeres edasi kuplite suunas. Läti Saatkonna menüü on pikk ja kirev ning rahvusvahelisele toi dukohale sobivalt nii eesti kui ka inglise keeles. Tellimine käib leti äärest, toidud tuuakse lauda. Suupistete valik algab kevad rullidest ja jõuab kanatiibade ja muu kohustuslikuni, mis käib õlle kõrvale. Eraldi on menüüs poke kausid ja pannipitsad. Taimetoitu pakutakse samuti. Pearoad tun duvad suve kohta pisut talvised, aga eks me elamegi kliimas, kus nõudmine kauaküpsenud veisefi lee järele ei vaibu ühelgi aastaajal. Portsjonid on suured ja sü damest valmistatud. Iseenesest lihtne roog – searibi friikartu lite ja grillsalatiga – on saanud seltsiks hulga erinevaid kast mesortse ja lõpuks ka kaunis tuseks mõned mustikad. Lõhe BBQ-glasuuri, kookoseriisi ja ah jupaprikaga kohtus kuskil köö gisügavustes purgimangodega ning koos jõudsid nad ka taldri kule. Huvitav, aga otseselt poleks vaja toite riskantsete lisanditega keeruliseks ajada. Nimele vas tavalt oleks tore leida menüüst mõni Läti roog või õllevalikust mõni Läti õlu. Magustoitude koh ta kehtib sama, mis pearoogade kohta – portsjonid on suured ja kokku pole hoitud millegi pealt. Sorbett sobib jagamiseks kahele, lisandiks on beseetükid ja oht ralt puuvilju. Nii et sugugi ei ül latu, kui ka lõunane kohv tuuak se suures kruusis. Pearoogade hinnatase on 12–15 eurot, Läti Saatkond on avatud iga päev ja hommikuti pakutakse ka hom mikusöögimenüüd. se lobisema. Juttu tuli ajama austerlane, kes oli oma päevi- ja maidnäinud Daciaga Tõrvasse jõudnud. Seljataga sõit ühe juti ga Viinist Valka ning edasi plaa nis Lõuna-Eestis telkida ja puha ta. Austerlane oli väga liigutatud Tõrva keskväljaku näitusest, kus väljas fotod Ukraina sõja esi mestest nädalatest. Fotograaf, ukrainlane, hukkus päris sõja alguses. Austria matkaja oli eelmisel suvel sama Daciaga sõitnud Hersonis, Melitopolis, Mariupolis. Südamest Ukraina ja ka Eesti fänn omandas palju reisinud inimese kergusega mõ Läti
SAEMATERJALIMÜÜA
haab, sanglepp Hööveldusteenus Eri mõõtu TransportvalmistaminekaubaalustekokkuleppelTel56608810FIEMaitHein RAKKE SALVKAEVUDEJA puhastamine, süvendamine, kaevamine ning remont üle Eesti. Küsi hinnapakkumist: kaevumeister@hot.eetel56381774 AUGUSTISHINNAD!HEAD SEPTIKUTE, BIOPUHASTITE PAIGALDUS JA MÜÜK Tel 5757 erlend@eestiseptik.ee0202www.eestiseptik.ee EESTISEPTIK.EE TERRASSILAUAD Termotöödeldud männi terrassilaud 27 x 90 x 3000/6000 Siberi lehise terrassilaud 28 x 120 x 4000, 28 x 145 x 6000 Siberi lehise voodrilaud 21 x 145 Siberi lehise saematerjal
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 8 11. AUGUST 2022 12 REKLAAM Veekeskus ja spaa on avatud iga päev kell 10–22 Täpsem info ja paketi d ööbimistega: tervisekoda.ee Pärnu tn 4 Suure-Jaani, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa 71502 Ootame Teid veekeskusesseTervisekojajaspaasse, mille atmosfäär on inspireeritud Soomaa viiendast aastaajast ja rabamaastikust ALATES 01.06 avatud veekeskuse terrass, kus saab mõnuleda soojaveetünnis, võtta päikest ja nautida vaadet Suure-Jaani järvele! Neli sauna ja erinevad basseinid koos mõnusate mullide ja jugadega tagavad täieliku lõõgastuse. Kohvikust Kukemari saate tellida otse basseinide äärde nii mõnusa suupiste kui karastava joogi. Selle ettenäitamiselreklaami-20%veekeskuseteenustest! Tesla Model 3 Long Range RENT teile sobivaks ajavahemikuks. rent@tehaseauto.ee
