Lõuna-Eesti Maaleht (jaanuar 2022)

Autokeraamika salongis tehakse autod detailselt puhtaks Lk 7 Enn Poola räägib elektrisõidukite müügist Lõuna-Eestis Lk 10–11

Võromaal ja Setomaal on suitsusaunatraditsioon täies elujõus

Vana-Võromaa kohad ja tegevused sajand ja rohkem tagasi

Lk 4–6

Lk 8–9

13. jaanuar 2022 Nr 1

SOODUSHIND

20 990

€

CITROËN C3 PURETECH 110 HJ AT SHINE

2 K O L U M N

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 1 13. JAANUAR 2022

Teine aeg Paljud asjad on halvasti. Elektri- ja gaasihinnad, välispoliitiline olukord, talveilm, mis sunnib lakkamatult kütteprobleemidega tegelema. Peenart ei saa teha (ettevalmistusi saab). Autot ei saa õue peal parandada. Aga Kanepis köetakse endist viisi muutumatu rütmiga suitsusauna ja Obinitsa galerii Hal’as kunn võtab vajadusel ikka külalisi vastu, laual serviis, mis on korraga ekspositsioon ja samal ajal kohe kasutamiseks valmis olev lauanõude komplekt.

ANDRUS LAANSALU

Pealinnas tundub, et kõik oluline toimub just seal. Aga see on illusioon. Lõpuks tehakse just pealinnast eemal ära väga suur hulk olulisi asju. Kuna ma pendeldan pidevalt Tallinna ja Lõuna-Eesti vahel, siis näen väga selgelt, et Lõuna-Eesti teemadest ei teata Tallinnas tõepoolest mitte midagi. Muidugi on nii öelda ikkagi liialdus, muidugi leidub ka palju neid, kes teavad. Aga liikudes on siiski tunda, et need on kaks erinevat maailma.

Ma tegelikult ei taha Tallinna ja Lõuna-Eestit kuidagi vastandada, minu jaoks on mõlemad täiesti normaalsed elukeskkonnad. Aga mind siiski hämmastab iga kord rütmimuutuse ulatus, kui astuda autost välja või mootorrattalt maha Kanepis või Vastseliinas või Obinitsas. Või Koorastes. Inimesed teevad paljuski ju neidsamu asju – ehitavad maja, sõidavad autoga tööle ja kasvatavad lapsi või taimi või mõlemaid.

Aga Lõuna-Eestis on tunda, et seda kõike saab teha hoopis teise rütmiga. Sellest on palju räägitud ja võib-olla on see romantiline illusioon, aga mulle tundub, et Vastseliinas ja Obinitsas on inimestel rohkem aega keskenduda, rohkem oskust panna vahepeal kellaseierid seisma ja tegeleda kõigi oma tegevustega väga rahulikult ja tasakaalukalt. Maailm käib siin aeglasemalt, kuigi ma ei ütleks, et asjad ja tegemised kuidagi aeglasemalt valmis saaks. Nagu ütleb vana Võromaa

tarkus – kellal on oma töö ja inimesel oma. (Tegelikult ma tean, kuidas seda võro keeles öelda, aga kirjapildis ei ole kindel.)

Võimalik, et maapiirkondades ja pealinnast kaugel asuvates linnades on lihtsam hoida kontakti sellega, mis jääb minevikku, aga ulatub ikkagi elujõulisena tänapäeva. Suitsusaunatraditsioon on aktiivne peamiselt Lõuna-Eestis (ja elab ka saartel). Mitte miski ei segaks ka Tallinna inimesel, kellel on oma maja, ehitada õue peale endale suitsusaun, et seal

siis täiesti suitsuvabalt ja väga kvaliteetselt saunatada, aga ma ei ole kunagi kuulnud, et keegi nii oleks teinud. Võib-olla mõni ongi, aga Tallinnas oleks see kurioosum, sellest kirjutataks ajalehes kui millestki erakordsest ja veidrast. Lõuna-Eestis on see traditsioon aktiivselt elus ja kasvav, aga kui Epp Margna ja Toomas Kalve suitsusaunade kaardistamisega peale hakkasid, oli peaaegu võimatu Tallinna otsustajatele selgeks teha, et see on üleüldse mingi väärtus või et sellel te-

gevusel on üleüldse mingi mõte.

Praeguseks on olukord kindlasti muutunud, aga tegelikult on raske vaielda UNESCO maailmapärandi registritega. Suitsusaunatraditsiooni kohal on nüüd jõuline muinsuskaitse vihmavari.

Aga ma olen endiselt hämmastunud, kui suur on LõunaEesti (ja et asetada see väide õigesse konteksti – ma olen lapsest saati Lõuna-Eestis ringi liikunud). Ja sellega seoses, kui palju mahub siia täiesti eri tüüpi kultuuri, arhitektuuri ja eluviise.

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 1 13. JAANUAR 2022

R E K L A A M 3

SOOJADE PVC-AKENDE SOOJAD PAKKUMISED JAHEDA ILMA VASTU!

4 S U I T S U S A U N A D

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 1 13. JAANUAR 2022

Suitsusaunatraditsioon on Lõuna-Eesti elu lahutamatu osa FOTOD: TOOMAS KALVE

Jaanuaris 2015 võeti Võromaa suitsusaunatraditsioon UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Oluline on, et tähelepanu koondus traditsioonile tervikuna, mitte üksikutele ehitistele. Seda mõjutas ka Epp Margna ja Toomas Kalve tegevus Võromaa ja Setomaa suitsusaunade ehituse kaardistamisel ja traditsioonide dokumenteerimisel.

ANDRUS LAANSALU Kui Vana-Võromaal ringi sõita ja inimestega rääkida, jääb silma, et peaaegu igas põhjalikumalt väljaarendatud talus näidatakse sulle ühel hetkel uhkusega ka suitsusauna. See on täiesti tuntavalt Lõuna-Eestis elamise üks traditsiooniline kese, olulised elurütmid koonduvad suitsusauna ümber ja suitsusaunaga seoses on igas sellises talus terve hulk lugusid. Kuigi ka tavalise Soome tüüpi sauna ümber koonduvad elu ja traditsioonid,

siis suitsusaun tundub olevat veel üks samm sügavamal traditsioonides.

UNESCO dokumendis on öeldud: “Suitsusaunatraditsioon on oluline osa Vana-Võromaa kogukonna igapäevaelust. See hõlmab arvukaid kombeid ja tavasid, mis on seotud saunatamise, vihtade tegemise, saunade ehitamise ja parandamise ning lihasuitsutamisega. Saun ise on ruum või hoone, mida köetakse kerisahjuga ja kus on kõrge-

S U I T S U S A U N A D 5

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 1 13. JAANUAR 2022

mal asuv lava istumiseks või lamamiseks. Kuna saunal pole korstnat, liigub ahjust tulev suits saunaruumis ringi. /.../ Suitsusaunas käimine on põhiliselt perekeskne komme.

Saunas käiakse tavaliselt laupäeviti ning enne suuremaid pühasid ja tähtpäevi ihu ja hinge puhastamas.

Sauna võib kutsuda lisaks lähiperele ka teisi külalisi. Sauna kütmise ja ettevalmistamise eest vastutavad tavaliselt vanemad pereliikmed, kes näitavad ka noorematele, kuidas sauna juures toimetada.”

Dokumendikeel võtab asja sisu lühidalt ja konkreetselt kokku, aga sellega väga kaugele ei sõida. Et Lõuna-Eesti elusast suitsusaunatraditsioonist midagi maalähedasemat kirjutada, tundus kõige mõistlikum minna rääkima Epp Margna ja Toomas Kalvega, kes on nii suitsusaunatraditsiooni kui ka nende saunade reaalse ehitamisega juba pikka aega tegelenud.

Epp: Suitsusaunade inventeerimisega me alustasime ikka juba jupp aega tagasi, mingi 20 aastat on kindlasti möödunud. Kõik hakkas pihta ühest maausuliste kesvaülikoolist, me nimetasime neid kogunemisi nii. On olemas Tamara Habichti raamat “Eesti saun”, välja antud aastal 1972. See on ikka päris vana raamat juba.

Vahepeal käis saunadest üle õitsev nõukogude aeg.

Ja see tähendab, et info

Epp Margna

Toomas Kalve

Koostaja Epp Margna

suitsusaunade kohta oli selgelt puudulik. Nojah, nii et me siis mõtlesime, et aga tegeleks siis ise selle info uue kokkukogumisega. Alguses me olime muidugi sinisilmsed selles osas, kujutasime ette, et sellise projekti jaoks pole küll mingi probleem Kulkast või mingitest muudest organisatsioonidest raha saada. Noh, selgus, et see on väga keeruline. Väljaspool Võromaad oli ikka päris raske seletada, et misasi see suitsusaun üldse on ja milleks seda vaja on.

Algne plaan oli võtta läbi kogu Eesti, kõik suitsusaunad. Noh, see plaan muutus. Põhjalikult sai läbi käidud Võromaa, täpsemalt Vana-Võromaa, koos Põlvamaaga. Ja saared. Ja ega palju rohkem poleks võimalik olnudki. Sest selgus, et neid saunu oli Võromaal ikka päriselt palju.

Mujal muidugi oli tühjem.

Läänemaal ja Põhja-Eestis suitsusaunu veel oli, aga Kesk-Eesti oli tõesti tühi.

Toomas: Alguses oli tõesti mõte, et kaardistame ja dokumenteerime nii palju, kui jõuame või näeme, aga ruttu selgus, et suitsusaunu on selleks liiga palju. Võtame näiteks Tännassilma küla, asub natuke enne Põlvat. Seal ei olnud küll otseselt arhailisi saunu, aga saunu oli vähemalt kolmteist või isegi rohkem. Osa oli küll laudadest, saepurutäidisega. Aga ikkagi suitsusaunad. Ja hakkame nüüd edasi minema,

Kui käid ringi nii, et vaatad igal pool teadlikult pisikesi hooneid, millel pole korstent, siis hakkab suitsusaunu muudkui ilmuma.

järgmisesse külla. Ja siis järgmisesse. Kõigi saunade dokumenteerimine ei ole sellises olukorras mitte kuidagi võimalik. Ja sellel pole ka mõtet. Tuli hakata välja valima ja otsustama.

Keskendusime Lõuna-Eesti erinevate piirkondade eri tüüpidele. Setomaa saunad, Võromaa saunad. Umbes samal ajal võis sageli kuulda juttu, et Eestis suitsusaunakultuur on kohe kadumas, seisab surma äärel, sellest oleme kohe ilma. No päris nii siiski ei olnud. Kui hakkasid ringi käima nii, et vaatasid igal pool teadlikult pisikesi hooneid, millel pole korstent, siis neid saunu hakkas muudkui tulema.

Ja neid tuleb ka praegu kogu aeg välja. Näiteks kuskilt on võsa ära võetud ja saun ilmub nähtavale.

See jäi aastateks sisse, et jälgid kogu aeg.

Ja see olukord muudkui paraneb. Sest praegu renoveeritakse vanu ja ehitatakse pidevalt uusi juurde.

Epp: Aga samas ega see hirm, et kohe kaob, ei olnud ikkagi ka ilmaasjata. Anzori Barkalaja rääkis sellest ja Kalle Eller ka, traditsiooni taandumist oli siiski vahepeal tunda. Ja paljud suitsusaunad, mis ei olnud maha põlenud, ehitati ümber Soome saunadeks, see traditsioon tuli ikkagi tugevalt peale.

Toomas: Mõõtmist ja inventeerimist oli väga vaja selleks, et saada aru, kui palju neid saunu tegelikult siiski olemas oli. Kui sa tead seda, siis mõtlemine muutub. Sa näed, et see kõik ei saa

Kui Sul ihu pärast hool, otsi üles Saunapood.

Siit saad kibu, kulbi, lauad seina hüva nõu võid ikka leida.

TELLI JUST SULLE SOBIV LAVA, SAUNAUKS VÕI KOGU SAUN! Tartus Tehase 16, tel 517 3482 Pärnus Lao 9, tel 522 2213

Pakume vääris- ja poolvääriskividega hõbe- ja kuldehteid.

Meie poodidest leiate laia valiku ilusate hindadega valmisehteid.

Lisaks anname teie vanadele ehetele uue elu ...

• parandame ja puhastame • taastame ja valmistame uusi ehteid • pakume käsitsi graveeringut Tulge külla ja leiame teile sobivad kingitused või muudame need isikupärasemaks!

Veeriku Ostukeskus/Selver| Vitamiini 1, Tartu E–R 11–18, L 11–15 | tel 5663 0023

6 S U I T S U S A U N A D

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 1 13. JAANUAR 2022

FOTO: TOOMAS KALVE

olla päriselt kadumas, kui neid nii tohutult palju üle Lõuna-Eesti olemas on. Ja noh, praegu ehitatakse kogu aeg uusi juurde.

Ma räägin Epu ja Toomase jutule vahele loo, kuidas tuttavad, kes suurema seltskonnaga, kus oli ka palju ameeriklasi, peatusid turismitalus ja läksid valmisköetud suitsusauna. Kuna uks käis kogu aeg kinni-lahti, siis oli saun varsti suhteliselt jahedavõitu ja ainult tavalisi saunatraditsioone tundvad pidulised hakkasid kerise alla uut tuld tegema, et saun jälle soojaks saada. Suurema jama hoidis ära juhuslikult suitsusaunatraditsiooni tundev inimene, kes pani sisuliselt eluohtliku saunakütmise seisma ja seletas seltskonnale ära, mis kõik selle kütmise juures valesti oleks võinud minna.

Epp: Nojah, Lõuna-Eesti inimestele seda rääkida pole vaja, aga suitsusauna kütmine käib nii, et saun köetakse enne ära ja kui sauna minnakse, siis sellel ajal loomulikult mingit tuld koldes ei ole. Tõesti, suitsusaunaga mitte kunagi kokku puutunud inimesed kujutavad sageli ette, et suitsusaunas on mingisugune auru ja suitsu suspensioon, kus siis inimesed poolhämaruses vehklevad. Aga midagi sellist muidugi ei ole. Olenevalt sauna suurusest köetakse teda vahel isegi viis või kuus tundi, oleneb aastaajast ju ka. Ja reeglina on ikkagi üks või kaks inimest, kes oma talu sauna kütavad, see ei käi nii, et igaüks kütab, nagu tuju tuleb. Sa pead tundma oma kerist, sa pead teadma, millised on tõmbevajadused. Mõni jätab

akna natuke lahti, mõnel on tõmbelõõr, seda kõike, kuidas saun käitub, peab täpselt teadma.

Ja kui kõik on ära küdenud ja tuld enam ei ole, siis tuleb jälle mängu koolkondade värk. Üks koolkond kraabib kütmise lõpus kindlasti kõik söed välja. Teine koolkond jätab sauna seisma, kuni söed on kõik ära kustunud.

Kuni söed hõõguvad, seni sauna loomulikult ei minda.

Mõni saun tahab seista tundpoolteist peale küdemist. Mõni väiksem saun aga palju vähem.

Toomas: See koolkond, kes söed sauna jätab, mõtleb nii, et võtta suur kogus hõõguvat sütt, mis tähendab puhast kuumust, ja visata välja see hõõguv süsi, mis annab korraliku lõppkuumuse saunale ja soendab kivimassi ühtlaselt läbi, see on lihtsalt raiskamine. Kivimass on aeglase akumulatsioonivõimega, kuumus peab mõnda aega kivi juures püsima. Muidugi sa saad kiiremini sauna, kui söed välja võtad. Aga saun tahab niikuinii natuke aega pärast kütmist tuulduda ja see puhastumine ja tuuldumine võib samahästi toimuda sellel ajal kui kuumus kivides akumuleerub.

Aga jah, see on koolkonna küsimus, kütmisi on väga erinevaid, mõni kütab ka 12 tundi ja on rahul.

Ja veel üks asi. Suitsusauna ehitamisel on läbimõeldud ohutustehnika ja õiged ehitusotsused väga olulised. Samamoodi õige kütmine. Kes tõesti väga hästi ei tea, mida ta teeb, ärgu tehku seda ise. Valesti ehitatud või valesti köetud suitsusaun läheb varem või hiljem põlema, ja pigem varem. Kui on suur tahtmine oma palgid ära põletada, ei pea neist enne sauna üles laduma, tule võib samahästi ka kohe palgihunnikule alla panna. Seda hoiatust tuleks võtta tõsiselt.

Epp: Ja kütta tuleb lepaga. Kasetõrv ja okaspuude vaik tekitavad põlemisel karmu.

Sauna õhk jääb vinguseks, paneb silmad kipitama ja võib ka suisa ohtlik olla. Õigesti köetud suitsusauna õhk on puhas, mingit vingulõhna seal ei ole.

Kokkuvõttes on suitsusaunaga hakkamasaamiseks vaja parajat hulka teadmisi, aga kui kõik õigesti teha, siis on suitsusaun ideaalne koht, kus puhata.

Rohkem teadmisi leiate aadressilt savvusann.ee.

Suitsusaunatraditsioon on oluline osa Vana-Võromaa kogukonna igapäevaelust.

See hõlmab arvukaid kombeid ja tavasid, mis on seotud saunatamise, vihtade tegemise, saunade ehitamise ja parandamise ning lihasuitsutamisega.

Võtame tööle õmblejaid!

Valmistame naiste rõivaid, töö ühes vahetuses. Töö Võru linnas.

VOGLIA EESTI OÜ I Tel 518 7229 Võru Empak AS pakub tööd

POLSTERDAJALE/ PEALISTAJALE

võtab vastu uusi kliente

Kasuks tuleb varasem töökogemus, vajadusel õpetame välja. Paindlik töögraafik, töö päevasel ajal.

Meil on mitmekesised võimalused elamiseks ühe- ja kahekohalistes tubades.

Töötingimused ja palk HEAD! Töökoht asub Võrus.

PAKETI HIND 1. jaanuarist 2022 alates 990 € PAKETIS SISALDUVAD TEENUSED:

• • • •

Majutus Toitlustus neli korda päevas Ööpäevaringne hooldus Võimaluste loomine, et tegeleda hobide ja huvialadega • Kohapealne meditsiiniline teenindus • Hooldusvahendid ja materjalid • Kuutasu sisaldab ravimeid kuni 30 euro eest kuus.

Osutame väga head, nüüdisaegset hooldusteenust kõikide raskusastmetega klientidele.

Info telefonil +372 5330 4252 info@helmepansionaat.ee Kooli 10, Helme alevik, Tõrva vald

Tel 523 5128 E-post: empak@empak.ee Aadress: Kubja tee 36, 65542 Võru

EKSO AS pakub tööd

rahvusvaheliste vedude autojuhile.

www.empak.ee

Palk kokkuleppel.

Tel 508 2616 | ekso@ekso.ee

PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM

on 4 õppekohaga (Põltsamaal, Adaveres, Lustiveres ning Aidus) ülevallaline kool, kus õpib ligi 830 õpilast.

Peamised tööülesanded: • arengukava ning sisehindamise korra koostamine ja täitmise jälgimine; • Ettevõtliku Kooli eesmärkide elluviimine ja koordineerimine; • arendusprojektide käivitamine ja haldamine; • kooli mainekujunduse koordineerimine; • koostöö vilistlaste ja teiste huvigruppidega ning koolile vajaliku partnerluse arendamine; • veebilehe ja sotsiaalmeediakontode sisu haldamine ja administreerimine.

Oled sobiv kandidaat, kui Sul on: • kõrgharidus; • meeskonna ja tulemuspõhise juhtimise kompetentsid; • algteadmised turundusest ja suhtekorralduse valdkonnast; • tulevikku suunatud mõtlemine; • arvuti kasutamise oskus kesktasemel; • projektide kirjutamise ja juhtimise oskus; • inglise keele oskus kesktasemel; • B-kategooria auto juhtimise õigus.

Ootame oma tegusasse kollektiivi:

ARENDUSJUHTI (1,0 kohta) Omalt poolt pakume: • töötasu vahemikus 1600–1800 eurot; • toetavaid töökaaslasi; • huvitavat ja mitmekesist tööd.

Tööle asumise aeg niipea kui võimalik.

Avaldus, CV, lühike arenguvisioon ning haridust tõendavate dokumentide koopiad palume saata hiljemalt 16. jaanuaril 2022 e-posti aadressile konkurss@poltsamaa.edu.ee.

Arenguvisioonis palume käsitleda vähemalt üht arendustegevust, millega meie kool võiks senisest rohkem tegeleda.

Kandidaadi isikuandmete töötlemisel lähtume Põltsamaa Ühisgümnaasiumi andmekaitsetingimustest: https://www.poltsamaa.edu.ee/andmekaitsetingimused.

Lisainformatsioon telefonil 5908 6670 või e-posti aadressil konkurss@poltsamaa.edu.ee.

A U T O D 7

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 1 13. JAANUAR 2022

Autokeraamika salongis

pühendutakse igale detailile eraldi FOTOD: JANAR LIND

Kui auto vastu puutudes varrukas või püksisäär mustaks saab, siis on midagi väga valesti. Auto põhjalik puhastamine on aga teadus omaette.

Kes tahab, et töö-, igapäeva- või hobiauto näeks hea välja ja oleks seest puhas isegi meie jubedas kliimas, pöördub detailingumeistrite poole.

ESTA TATRIK Mis on detailing, käisime uurimas Autokeraamika.ee salongis Tartus.

Praeguses kohas asub Autokeraamika.ee läinud aasta novembrist. Eelmine garaaž, kuhu mahtus põhimõtteliselt poolteist autot, jäi kitsaks, sest tööd oli nii palju, et järjekorrad venisid kuu aja peale. Tehti samm edasi ja nüüd asutakse Tartu äärelinnas ning ruumi jätkub korraga mitmele autole.

Siin ei käi nii, et valida on kolme pesu vahel ja korras. Detailingumeistrite juu-

See ei ole salongiauto, see sisu on niisuguseks puhastatud

res hooldatakse nii töö- kui ka argiautosid, kuid siin käivad lihvi saamas ka haruldased hobisõidukid. “Et inimesed ära ei ehmataks, siis me sotsiaalmeediasse kõiki kalleid ja haruldasi autosid ei panegi. Muidu tavainimene ei julge tullagi, et siin on ainult Ferrarid ja Corvette’id!” ütleb Autokeraamika.ee juhatuse liige Taimar Rebane. Otsekui tema sõnade kinnituseks seisab tööplatsil kõige tavalisem valge väikekaubik, tööauto, mille põhjalik puhastus on parajasti käsil.

Mida detailing tähendab?

“Igale detailile pühendutakse,” ütleb Taimar Rebane. Tavalises pesulas võetakse auto sisepuhastuseks lapp ja puhastusaine ja käiakse sõitjateruum üle.

Tegelikult autot niiviisi puhtaks ei saa. “Autol on pindade vahel igasugused vahed, mida puhastatakse pintslitega või õhuga, iga pinna jaoks on eraldi puhastusaine. Ka suunatulekangi puhastatakse pintsliga ja lambivalguse all.” Tänapäevastes autodes on puuteekraanid, mille puhastamiseks on samuti eraldi vahendid.

Taimar Rebane on pea kümme aastat valdkonnaga tegelenud ja aja jooksul on valikusse jäänud sobivad puhastusained. Näiteks on väga oluline klaasipuhastusaine.

“Puhastusained võivad olla väga head, aga kui tegijal kätt ja silma ei ole, siis ega ainest üksi ei piisa,” ütleb Rebane.

Detailing on käsitöö. Sageli katsetakse uusi vahendeid ka oma autode peal. Detailingumeistrite puhul pole haruldane, et võrdluse huvides on pool auto kapotti töödeldud ühe vahendiga, pool teisega.

Kui sagedasti peaks autot puhastama, sõltub inimesest ja harjumustest. Kuus korra võiks olla hea toon, arvavad detailinguspetsid. “Kui inimene käib kord kuus näiteks meie juures, siis talle läheb teenus odavamaks, sest ta ei suuda selle kuu ajaga korralikult puhastatud autot mustaks ajada.” Kui inimene käib korra aastas autot puhastamas ja tema käest küsitakse summa, mis paneb ahhetama, siis tarkus ongi selles, et hoolda oma sõidukit pidevalt ja tuleb kokkuvõttes odavam.

Detailing väljast algab põhjalikust pesust. Keraamilise kaitse paigaldamiseks valmistatakse auto võimalikult hästi ette, tehakse see ülimalt puhtaks. Isegi väljast pestakse autosid pintsliga, näiteks iluvõre vahed. Autolt eemaldatakse pigi ja rauad (naastrehvidest ja piduriklotsidest pärit mikroosakesed) ning töödeldakse saviga, et eemaldada viimasedki mustuse jäägid. Kui keraamikat võrrelda vana kooli vahaga, siis see on kümme korda tugevam. Sellel on keemiline vastupidavus, keraamikaga kaetud autole võib julgelt teha näiteks pigipesu.

Selle auto külje vastu puutudes püksisäär mustaks ei saa

Iga pinna jaoks on eraldi puhastusaine

Kõige kergem keraamika kestab umbes aasta. “Meil on väga rasked ilmastikutingimused.

Keraamiline kaitse ei tähenda, et auto on pommikindel ja talle ühtegi kriimu külge ei jää. Aga autot on lihtsam hooldada.” Ja kunagi hiljem, järelturul, tuleb see ka kõik kasuks.

KOGEMUST ÜLE 20 AASTA!

KUMMIBOX OÜ on 1998. a loodud ettevõte.

AUTO REMONT • Autoelektritööd • Kvaliteetsete talverehvide • • • • •

müük ja paigaldus Akude müük, paigaldus, seadistus ja hooldus Sildade reguleerimine Online broneerimine Hooldus ja õlivahetus Autode diagnostika

KAUPU MÜÜME

ÜLE EESTI MEIE TEENINDUSED: Teguri 37a, Tartu

tel +372 56 555 22

VEOAUTODE JA HAAGISTE remont ja hooldus SÕIDUAUTODE JA KAUBIKUTE remont ja hooldus WIELTONI HAAGISED/VARUOSAD REHVIVAHETUS + 3D-sillastendil geomeetria reguleerimine ALUMIINIUMI KEEVITUS TAGALUUKTÕSTUKITE paigaldus/hooldus/varuosad

Kreutzwaldi 56d, Tartu

info@carbox.ee

Kelli 7, Valga

www.carbox.ee

LISATULEDE müük ja hooldus, AUTOAKUD Aardla 23h, Tartu, E–R 8–17 tel 5650 7507, 564 2008 · info@tomarservice.ee tomarservice · www.tomarservice.ee

8 A J A L U G U

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 1 13. JAANUAR 2022

Põhjused, et võtta ühendust: hingamisvaegused, depressioon, väsimus jne

Tervendaja Volli vastuvõtule registreerimine olenemata elukohast.

Viljandis 18. ja 26.01 • Tartus 19. ja 27.01 Põlvas / Võrus 20. ja 28.01 • Valgas 21.01

Eelinfo tel 558 9281 Sikkim Ilusalong pakub tööd juuksurile Põlvas ja Tartus.

Sobivusel võimalik töötada nii Põlva kui ka Tartu ilusalongis.

Põlva salong pakub koostööd ka mõnes teises iluvaldkonnas töötavale inimesele.

Ootame kirja aadressil sikkim@sikkim.ee tel 516 6406

KIIRE KOHALETOIMETAMINE! Tel 506 8501 OTSE TOOTJALT: • 6 ja 8 mm Premium-pelletid, • pakitud kandiline kasebrikett, • pakitud kandiline turbabrikett, • pakitud kivisüsi, • kuivad kütteklotsid.

KOMPLEKSTEENUS: • võsalõikus giljotiiniga • väljavedu • hakkimine

Tel 5829 3564 Müüa 3 m küttepuid (hall lepp, must lepp, kask) kohale toomisega.

Jalaravi stuudio ootab PROBLEEMSETE JALGADE JA KÄTE HOOLDUSESSE Probleemsete jalgade hoolduses tegeletakse järgmiste kaebustega: sissekasvanud küüned, küüne- ja nahaseen, paksenenud küüned, traumaküüned, nahapaksendid ja kannalõhed, diabeetiline ja reumaatiline jalg, konnasilmad ja soolatüükad.

SOODUSTUS PENSIONÄRIDELE JA ÕPILASTELE! Asume väga heas asukohas Vaksali 17, Ortopeediakeskuse III korrusel. Majas on lift!

Info ja borneerimine tel 5666 8490 Facebook: Jalaravi stuudio Veel leiad meid Mõisavahe 34b, Tartu Tervisekeskusest Jalad korda kodust lahkumata!

PAKUME KA KODUVISIITE

Ära jää oma murega üksi!

Vastseliinas klaasiti veranda klaasnegatiividega Päikesevarjutuse vaatlejad Võru linnapargis. 1912. Fotograaf Johannes Rist

Fotograafia kuulutati Pariisis ametlikult leiutatuks aastal 1839.

Esimene kaamera jõudis Eestisse 1840ndate varases alguses.

Püsivama pildistamiseni Eesti territooriumil läks veel umbes kümmekond aastat aega ja “VanaVõromaa päevapiltnike” raamat algab dateeringuga 1845–1900.

Aga mis juhtus Vastseliina klaasverandaga, sellest hiljem.

ANDRUS LAANSALU Ago Ruusi koostatud raamatut “Vana-Võromaa päevapiltnikud” võib julgelt soovitada kõigile, kes tahavad täpsemalt teada, milline oli elu Lõuna-Eestis 19. sajandi keskpaigast alates. Fotodele toetumine aitab sageli oludest ja eluviisidest paremini aru saada kui ükskõik millised kirjeldused. Muidugi on kirjelduste detailsusel ja kontekstile viitamisel suur väärtus, aga asju, inimesi ja ruumilisi olukordi on vaja näha, muidu teeb kujutlusvõime ära pool tööd ja tegelikkus jääb varjatuks.

Mäletan oma kunagist tõsist hämmastust, kui montee-

risin Maanteemuuseumi ühele varasemale ekspositsioonile arhiivikaadritest kokku klippe tee-ehitusest Eestis. Polnud kunagi piisava selgusega ette kujutanud, kui primitiivsete vahenditega käis tee-ehitus veel 30ndate keskpaigas, kuigi samal ajal olid olemas ja töös ka tehniliselt vägagi arenenud teehöövlid ja muud teetöömasinad. Miski poleks seda arusaamist saanud paremini kohale tuua kui need mustvalged kroonikakaadrid.

“Vana-Võromaa päevapiltnikud” on paks ja põhjalik raamat. See avab sõltuvalt vaataja huvidest mitmesuguseid uksi minevikku, aga siin artiklis rõ-

Vana-Võromaa päevapiltnikud.

Koostaja Ago Ruus

hutaksin võimalust vaadata ajas tagasi just kohtadele ja eluviisidele. Mõistagi on raamatus ka palju portreid, aga neile ma siin väga ei keskenduks. Nii nagu KUMU Lõuna-Eesti maalikunstnike näitus “Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad” peegeldab olulises osas seda, mismoodi kunstnikud 100 aastat tagasi tajusid Lõuna-Eesti maastikke ja valguseid, samamoodi on siin raamatus LõunaEesti ilmaruum esitatud pool-

teise sajandi vanuste fotograafiliste vaatamisviiside ja tehnika kaudu. Raamatu materjalid jäävadki peamiselt ajalukku, tänapäevaste piltidega sellel raamatul midagi tegemist ei ole. Ja see on hea, sest niimoodi jääb materjalile rohkem ruumi.

Huvitaval kombel on Võru varases fotografeerimises kohal Friedrich Reinhold Kreutzwald isiklikult. Kõigepealt, tänu tema aktiivsele tegevusele ajalehe juures on teada, millal jõu-

A J A L U G U 9

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 1 13. JAANUAR 2022

SÕIDUKITE SISE- ja S VÄLISPINDADE HOOLDUS

ETTEVÕTETELE JA ERAISIKUTELE. E.

KERAAMILINE VÄRVIKAITSE / SALONGIHOOLDUS / POLEERIMINE Ringtee 25, Tartu (Bussipark) KÜSI LISA tel 5670 0799

www.carwise.ee

Eesti taastuvenergia tootja Elelevi OÜ ostab igasuguses seisundis põllu- ja metsamaad roheenergia arendusprojektideks.

Küsi pakkumist otse ostjalt elelevi@elelevi.ee või 5657 7377.

• • • •

PeriTek Paigaldus OÜ tel 5688 7045

Rõuge kirik, apteek ja tohtrimaja. 1900. Fotograaf Gustav Mikkelsaar

dis esimene fotograaf Võrru.

1845. aastal avaldas Tartus ilmuv saksakeelne ajaleht Das Inland Kreutzwaldi lühisõnumi, mis andis teada, et Võrus toimus kontsert, mille järel härra Georg Kleinschenck olevat linnakodanikele esitlenud “kaasatoodud fotoaparaati ja teinud ka mõned fotoportreed”.

Linnakodanikud said näha dagerrotüüpe. Kahjuks pole sellest sündmusest ühtegi dagerrotüüpi säilinud.

Küll aga on järgmine fotograafiateemaline teade Võrust jällegi seotud Kreutzwaldiga. On olemas pilt, millel Kreutzwaldi abikaasa poseerib koos tütre ja pojaga. Foto autoriks peetakse Peterburi fotograafi Robert Borchardit, kes koos vend Carliga pildistas aastatel 1853–1855 Tartus. Sellel perioodil on vennad pildistanud ka Võru elanikke. Esimene paikne fotograaf Võrus oli Julius Frohse. Alates 1858. aastast töötas ta Võrus ligi kümme aastat järjest.

Ja nüüd lõpuks ka provokatiivse pealkirja juurde. Ago Ruus juhatab oma raamatu sisse looga kihelkonnafotograaf Mihkel Timmo verandast, mis tõepoolest oli pärast akende purunemist klaasitud Timmo klaasnegatiividega. Tänapäeval tundub selline klaasimine päris hull kunstiprojekt, aga fotograaf Timmo jaoks oli see ehitustehniline hädavajadus.

Klaasnegatiividega illumineeritud verandat olla siiski vaatamas käidud kui kohalikku vaatamisväärsust. Hiljem kadusid need negatiivid muidugi ära, kuni Ago Ruusil oli õnne avada üks kuurinurgas vedelenud klaasitükkidega plekkämber. Ja mis oli selles ämbris? Muidugi, needsamad klaasnegatiivid.

Osaliselt mõjutas ka see leid “Vana-Võromaa päevapiltnike” raamatu sünnilugu.

Mida aga teha kõigi nende piltidega, kus on kujutatud Lõuna-Eesti äratuntavaid ja selgelt nimetatavaid kohti?

Kuidas neid vaadata? Ma soovitaks mängida Carl Sarapi ja Peeter Toominga mängu. Kuna tänapäeval on peaaegu igal ini-

Lamekatuste ehitus ja renoveerimine Bituumensindel katused Lumekoristus katustelt, katuste hooldus Mööbli montaaž

FEKAALIVEDU • SURVEPESU • UMMISTUSTE LIKVIDEERIMINE www.fekto.ee tel 558 8811

Vaade Võru Katariina kirikule. 1870. Fotograaf August Koch

Ago Ruusil oli õnne avada üks kuurinurgas vedelenud klaasitükkidega plekkämber. Ja mis selles oli?

Klaasnegatiivid.

mesel telefonis korralik kaamera, siis ei sõltu see mäng kokkuostetud fototehnika hulgast.

Mängu mängida on väga lihtne. Otsite raamatust üles kohamääratlusega pildi (näiteks Friedrich Sanderi hõbeželatiinfoto Taevaskojast või Mary von Harderi pilt maanteesillast Vastseliina linnusevaremete lähistel), proovite leida sama vaatepunkti ja teete uue foto samast kohast või objektist.

Saate võrrelda, mis on saja või saja viiekümne viimase aasta jooksul muutunud. (Sarapi ja Toominga mäng on see sellepärast, et Peeter Tooming just niimoodi pildistas üle Sarapi pildistatud kohti ja objekte.)

Kohti, mida otsima minna, on raamatus palju.

Mõned pildiallkirjad: Taluõu Urvastes (Bernhard Kangro), Rebasejärv (Peeter J. Küla), Raguli talu Urvastes (Peeter J. Küla), Nuustaku alev (Peeter J. Küla), Tartu-Petseri raudtee ehitus, Himmaste jaamaplats (Albert Ivask), Rõuge kirik, apteek ja tohtrimaja (Gustav Mikkelsaar). Selle viimase vaatepunkt meenutab peaaegu tänapäevast droonifotot. Ilmselt oli olemas kõrgem punkt, kuhu

kaamera seisma panna.

Sarapi ja Toominga mängus oleks ilmselt huvitav otsida kohta, millelt see vaatepunkt taastada.

Omaette väga huvitav kategooria fotodest on kohaga seostuv tegevusdokumentalistika. Näiteks Johannes Risti foto “Päikesevarjutuse vaatlejad Võru linnapargis”.

Aasta on 1912, parasjagu on 14. aprill ja tundub olevat heledasti valgustatud päev.

Aga sajanditagused varjutusevaatlejad seisavad üsna samamoodi, nagu seisaks ka praegused hobiastronoomid.

Kõigil on käes mingid abivahendid, aga mis need täpselt on, seda raamatust ära ei näe. Ka selle pildi saaks mõne sobiliku astronoomilise sündmuse ajal taaslavastada.

Kokkuvõtvalt – raamatut ümber jutustada ma ei jõua.

See ei ole ainult pildiraamat, fotograafidest on päris palju juttu. Ka sellest, kust saadi materjale ja kuidas peeti ateljeesid, saab raamatust hea ülevaate. Elu ei olnudki nii väga erinev praegusest, isegi mitte sellises tehnilises valdkonnas nagu fotograafia.

TMF Furgotec OÜ Haagel

pakub täiskohaga tööd

FURGOONIDE KOOSTAJALE Kasuks tulevad kogemused autoelektri alal.

CV saata tmf@furgotec.ee.

Info tel 50 264 35

10 A U T O D

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 1 13. JAANUAR 2022

ENN POOLA: elektrisõidukitest

küsitakse kõige rohkem hübriidi Jätkame Topauto Tartu esinduse juhataja Enn Poolaga juttu automüügist Lõuna-Eestis, seekord mitte üleüldistest müügitrendidest, vaid pigem kitsamates ja spetsiifilisemates valdkondades toimuvast. Teemaks on elektrisõidukid ja kastiautod.

ANDRUS LAANSALU Eelmine vestlus Enn Poolaga Lõuna-Eesti automüügist viis kokkuvõtteni, et Tallinna inimesed teevad autot ostes oma otsuse kiiremini, ostuemotsioon muudetakse kohe lepinguks. Lõuna-Eesti inimene seevastu võtab rohkem aega mõtlemiseks, ta kaalub oma otsuse rahulikult läbi, ei tee emotsiooniostu. Aga milline on Lõuna-Eesti kliendi suhe elektriautodega, kas kaalutlev Lõuna-Eesti klient ostab elektriautot?

Meil on olukord, kus rohepööre toob turule järjest rohkem erinevate lahendustega elektriautosid, hübriide ja pistikhübriide. Need autod on kallimad kui sisepõlemismootoritega autod.

Kas Lõuna-Eesti autoostja on läinud elektriautode müügitrendidega kaasa?

Võiks öelda nii, et elektriautode müüginumbrite kasv protsentuaalselt on muljetavaldav, aga ühikud seal taga on ikkagi väikesed. Aga muidugi on

näha, et elektriauto kui reaalne valik tuleb ikkagi järjest rohkem ja rohkem inimeste teadvusesse. Oma osa on muidugi ka selles, et enam ei ole nende autodega probleem sõita Eestile tiiru peale. Laadimistaristu on arenenud, kiirlaadimisvõimekusega laadimispunkte on pidevalt juurde tulnud. Kasutusmugavus ei ole enam probleemne teema.

Praegu on teemaks ikkagi veel see, et sama suuruse ja samade lisadega samaväärse sisepõlemismootoriga auto hind on madalam. Kui võtta hübriidsõiduk või elektrisõiduk, siis hinnavahe on väga suur.

Mis nüüd järjest veel iga aastaga muutub – Euroopa Liidu CO2 heitmemaksud. Täna on piir seal, et müüdud autode keskmine CO2 heitmete tase ei tohi ületada 95 grammi kilomeetri kohta. Ja seda on päris keeruline saavutada, kui ei ole elektriautosid ja

FOTO: SHUTTERSTOCK

Soovitaks, et võtke elektriauto mõnest esindusest proovimiseks päevaks-kaheks või nädalavahetuseks.

hübriide ja muid alternatiivseid kütuseid valikus. Need tootjad, kellel selliseid mudeleid on vähem, nende autod ka järjest kallinevad, sest tehased peavad hakkama euroliidule ühiku pealt trahve maksma, kui norme ületatakse. Nii et ka tootjate poolt läheb elu läbi maksunduse, CO 2 heitmega seotud nõuete ja läbi rohepöörde järjest keerulisemaks ja see kajastub ka autode hindades. Hinnad liiguvad üles, isegi kui autos endas ei pruugigi väga suuri sisulisi muutusi toimunud olla.

Praeguseks on selge, et elektriautod on tulevik. Nad on oma funktsionaalsuselt ja kasutusmugavuselt muutunud nii headeks, et kellel on huvi, peaks kindlasti proovima. Soovitaks, et võtke auto mõnest esindusest päevaks-kaheks või nädalavahetuseks. Auto kasutamispraktikast saab aru ikkagi alles mitmepäevase kasutamise juures.

Elektriauto kasutamispraktika üks peamine murekoht on algusest peale olnud küsimus, kas üldse õnnestub kohale jõuda ja kui palju rohkem aega see sisepõlemismootoriga autoga võrreldes võtab. Nüüd on olukord lõpuks ometi paranemas. Kas see on mõjutanud ostutrende? Milliseid elektrisõidukite variante ostetakse?

Ma võin öelda, et kiirlaadimine toimub tõesti kiiresti ja mugavalt ja et enam ei ole probleem saada väga lühikese ajaga väga korralik sõiduulatus juurde. Kiirlaadijaga on juba võimalik see, et sellel ajal, kui võtad kohvi, seisad kohvijärjekorras ja maksad selle ära, on mingi 150 kilomeetrit sõiduulatust juurde tulnud. Enam tõesti ei pea kogu sõitu ette ära planeerima, et kas ma jõuan laadijast laadijani ja kas ma ikka saan kohale.

Tõsi küll, Euroopa suunal liikudes võib olukord vahepeal ka keerulisemaks muutuda. Leedu ja Poola on kaetud tihedalt bensiini- ja gaasitanklatega, nad on olnud pikka aega

KINDLUSTUSTELE

FON

5192 6292 PAKKUDES PARIMAT VÄIKETANKLAD - TRANSPORTMAHUTID - VEEMAHUTID

AKS! M E IS L A V R U T U L E MUUDA OMA

Liikluskindlustus Kaskokindlustus Kodukindlustus Reisikindlustus Õnnetusjuhtumikindlustus Ettevõtte kindlustus

Kindlustusbüroo Eedeni Kaubanduskeskuses Tartus Kalda tee 1c, E–R 10–18, L 10–15

PLASTIST TRANSPORTMAHUTID 220l ja 430l

METALLIST VÄIKETANKLAD Lekkevanniga ja topeltkestaga

METALLIST TRANSPORTMAHUTID 710l ja 990l

METALLIST MAHUTID Lekkevanniga ja topeltkestaga

Kapri PLASTIST VÄIKETANKLAD 1500l, 2500l, 5000l ja 9000l

KMA GRUPP OÜ I Ringtee 27, Tartu, 50105 I +372 529 1045 I info@kmagrupp.ee

vastutuskindlustus Vastutuskindlustus Veosekindlustus Kolleri Auto ja Kindlustus agnes@kolleriauto.ee

Kindlustusteenuse pakkuja on PZU. PZU on AB Lietuvos draudimas Eesti filiaali kaubamärk Eestis.

Tutvu tingimustega www.pzu.ee ja pea nõu asjatundjaga Kolleri Auto ja Kindlustus OÜ telefonil 5192 6292.

VILJANDI

VEEMAHUTID Maapealsed ja maa-alused

Ehitusmasinate kindlustus Ehituse koguriskikindlustus Transpordiettevõtete

Kauplus Tallinna tn 58 E–R 8.00–17.30 | L 10–14 Tel 433 3016, 433 8355, 523 8016

• Veo- ja sõiduautode, haagiste varuosad • Raadiosaatjad ja Tehnoturu kaubad • Kinnitus- ja tõstevahendid, tööriistad • Lahtiselt Lääne ja Vene õlid • Määrdeained ja keemia • Tulekustutite kontroll • LED töö-, taga- ja kaugtuled, vilkurid • L. Bradori ja Björnkläderi tööriided • Helly Hanseni tööriided SOOJUSPUMBAD | PELLETIKÜTE | VEESÜSTEEMID ERINEVAD KÜTTELAHENDUSED | MÜÜK, PAIGALDUS, HOOLDUS

Tel 518 5364

A U T O D 11

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 1 13. JAANUAR 2022

FOTO: ESTA TATRIK

nii-öelda gaasiriigid ja elektrilaadijatega on seal keerulisem.

Kõige rohkem küsitakse ikkagi hübriidi, nii kerghübriidi kui ka täishübriidi. Ja ostuotsus tehakse täna ikkagi nii (see on muidugi ka hinnast tulenev), et enimmüüdud on muidugi bensiinimooriga auto ja siis edasi kombinatsioon bensiin/hübriid. Trend liigub selgelt hübriidi ja pistikhübriidi suunas ja sealt edasi ikkagi ka elektri suunas.

Isuzu D-Max

Kas selline sündmus oleks praegu veel harukordne, et tuleb Lõuna-Eestist klient ja ütleb ilma kõhkluseta, et ma tahan osta elektriauto?

Sellised näited nüüd ikkagi juba on. Ja selliseid müüke me oleme teinud ka, aga massiline see ikkagi veel ei ole. On mõned päringud kuus, nii et üldises võrdluses on see muidu-

Praegune kiirlaadimine toimub tõepoolest kiiresti ja mugavalt – enam ei ole probleem saada väga lühikese ajaga väga korralik sõiduulatus juurde.

gi suhteliselt vähe. Aga kui me vaatame küsimiste kasvu ja protsentkasvu, siis selles osas on tõus küll umbes 100% rohkem igal aastal.

Nende markide hulgas, mida Topauto esindab, on ka Isuzu.

Aga suuri veoautosid te ju ei müü. Millised Isuzu mudelid teil valikus on ja kes neid küsima võiks tulla?

Isuzu on maailmas tõesti tuntud just oma väga kvaliteetsete veoautode, busside, kaevandus-, karjääri- ja ehitustehnikaga. Aga meil siin Eestis ja Topauto valikus on Isuzu tööinimese igapäevane isiklik töömasin – me müüme Isuzu kastiautosid (Isuzu D-Max).

Isuzu on ka väga tuntud pikaajaline mootoritootja – Isuzu diiselmootoreid kasuta-

RINGTEE 25 TEHNOÜLEVAATUS tel 7502513 ringtee@e-tehno.ee

E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00 - 16.00 Teenindus toimub elavas järjekorras

TURU 32 TEHNOÜLEVAATUS tel 6780461 tartuturu@e-tehno.ee

E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00 - 16.00 Teenindus toimub elavas järjekorras või broneeri aeg

VÕRU 55 TEHNOÜLEVAATUS tel 734 9776 tartu@e-tehno.ee

E-R: 8.00 - 19.00 L-P: 9.00 - 16.00 Teenindus toimub elavas järjekorras või broneeri aeg

ELVA TEHNOÜLEVAATUS Kirde põik 8 tel 738 1183 elva@e-tehno.ee

E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00 - 15.00 P: SULETUD Teenindus toimub elavas järjekorras

PÕLVA TEHNOÜLEVAATUS Tehnika tee 6,Mammaste küla, tel 7997023 polva@e-tehno.ee

E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00 - 15.00 P: SULETUD Teenindus toimub elavas järjekorras

RÄNI TEHNOÜLEVAATUS Kassisilma 26, Räni alevik, Tartumaa tel 610 8890 kassisilma@e-tehno.ee

E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00 - 15.00 P: SULETUD Teenindus toimub elavas järjekorras või broneeri aeg

www.etehno.ee

takse suurte laevade ja rongide peal, see on väga töökindel tehnika. Nii et Isuzu teeb kõik oma käigukastid ja mootorid loomulikult ise, samas kui paljud konkurendid on läinud mootorite ja platvormide jagamise teed.

Isuzu kastikas on teadliku kliendi auto. Mõnda aega me jäime hangetest välja, sest Isuzu D-Maxil ei olnud taga-

diferentsiaali lukustust. Uuel mudelil nüüd on, ja muidugi ka igasugused radarid ja avariiennetussüsteemid ja inimesetuvastajad. Nüüd võiksime toote hinna poolest olla tugevas konkurentsis, aga praegu on kõigil probleemid autode saadavusega – tehaseauto kohaletulek võtab praegu kaua aega. Isuzu tehas paneb hetkel kiibid pigem suurte masi-

nate ja rasketehnika tootmisesse. Tellimused muidugi ikkagi toimuvad, saame siiski ka oma kastikad kätte, tuleb lihtsalt arvestada tavapärasest pikema ooteajaga.

Samas jällegi, D-Max on mugav ja väga vastupidav sõiduk.

Võib julgelt soovitada. Inimesed, kes on ostnud ja sõitnud, tulevad üldiselt klientidena tagasi.

PAKUME:  Korraline hooldus  Autodiagnostika  Tahmafiltrite hooldus ja kontroll  Mootoriremont  Sildade ja käiguosa remont ja reguleerimine  Keretööd

KÜSI JULGESTI! info@autohospidal.ee tel 7 310 321 E–R 09–18

www.autohospidal.ee

 Kärukonksude müük ja paigaldus  Õlivahetus  Uute rehvide müük  Autorent  Puksiir ja käivitusabi  Autoelektritööd

12 R E K L A A M

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 1 13. JAANUAR 2022

BETOONITÖÖD Spetsialiseerume betooni- ja valutöödele, mida viime läbi Lõuna-Eestis

TEOSTAME KÕIKVÕIMALIKKE EHITUSTÖID Töödele pikaajaline garantii

KÜSI HINNAPAKKUMIST!

AAST AT K

KONTAKT

OG

www.semt.ee

E MUS T

semt@semt.ee • tel 506 2377

SERTIFIKAADID ISO 45001 :2018 ISO 9001 :2015

Fontana Projekt OÜ

Kvaliteetsed ehitustööd Lõuna-Eestis!

• ehitus-, remondi- ja renoveerimistööd • sise- ja välistööd • abi- ja kõrvalhoonete ehitus • aedade ehitus ja paigaldus • tänavakivide paigaldus

Töö kvaliteetne ja korralik.

Küsi hinnapakkumist!

Tel 5690 0444

TEGEVUSALAD: • betoonitööd • betoonpõrandad • betoontrepid • vundamendi ehitus • väiksemad pinnasetööd • viilhallid • PVC hallid www.betox.ee | Tel

5344 9728 | info@betox.ee

BETOX OÜ - Betoonitööd/betoonpõrandad