Carringi müügispetsid räägivad elektriautode müügist Valga muuseumi hoovil on nahkhiirenäitus Lk 6–7
Lk 12–13
Kuidas puhastada pindu roostest, värvist ja mustusest
Kuidas Lõuna-Eesti suusamäed koroonatalve üle elasid Lk 8–10
Lk 3–5 10. märts 2022 Nr 3
10 aastat juusturõõmu!
JUUBELILOOS! Peaauhinnaks 4 pääset juustureisile Hollandisse! Juustupoed Lõuna-Eestis: Viljandi Centrum • Tartu Kaubamaja • Tartu Lõunakeskus E-pood www.juustukuningad.ee. E-tellimuste kättesaamine valitud poest järgneval tööpäeval või kulleriga üle Eesti 1-2 tööpäevaga.
Lisainfo juustupoodides, Juustukuningad ja juustukuningad.ee
2
KOLUMN
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 3 10. MÄRTS 2022
Mida teha, kui midagi pole teha
pääse, tekib paratamatult abituse tunne. On tekkinud ilmselt paljudes. Sellest hoolimata tuleb püüda säilitada normaalsus. Seda on näha ka ukrainlaste lugematutest sotsiaalmeediapostitustest ja nende üleüldisest hoiakust. Mingil arusaamatul viisil säilitavad nad normaalsust ja samal ajal nad lihtsalt ei lase endale peale astuda. Kaadrid sellest, kuidas ukrainlased lähevad lahingusse, meenutavad inimesi, kes lähevad põllule või traktorirooli taha või kes võtavad kätte sae ja kirve, et hakata palki tahuma. See hoiak erineb märgatavalt sellest, mida võiks ette kujutada, kui mõelda inimestele, kes sõdivad elu ja surma peale. See hoiak ütleb ka teistele, et tuleb säilitada normaalsus ja püüda teha välistest jõududest häiritud reaalsuses samme, mis hoiaks seda reaalsust lagunemast. Jätkata majaehitust ja samas arvestada sellega, et majade ehitamise jõud tuleb varsti plaaniväliselt suunata võib-olla hoopis Ukrainasse. Eeldusel, et Ukraina jääb püsima. Või et igapäevasest tegevusest mahepõllunduses või karjakasvatuses tuleb leida ressursse, mis aitaks Ukrainal ennast uuesti üles ehitada. See reaalsus on meil nüüd pikkadeks aastateks ja võib-olla ka aastakümneteks üsna paratamatult siinsamas kõrval. Iga oma igapäevase tegevuse juures on põhjust mõelda, kas sel-
Globaalse sfääri jõuvahekordade klaarimine tungib lugematute väikeste sootsiumide eludesse, lööb segi normaalsuse ja lendab edasi. Võibolla keerab ka maailma globaalses mõttes segamini. Selle vastu pole midagi teha, aga see ei tähenda, et sellega tuleks leppida. ANDRUS LAANSALU Päris raske oleks praegu kirjutada sissejuhatavat kolumni mõistlikel ja rahulikel teemadel sellest, kuidas keegi loomi kasvatab või traktoreid kevadeks ette valmistab. Praegu tundub, et neil teemadel pole hetke uudisvoos
lihtsalt mingisugust tähtsust. Olukord maailmas on pingelisem kui kunagi varem ja häid lahendusi enam ei ole. Sõja käigu muutmine sõltub suurtest poliitilistest jõududest ja vaadates nende tegevust siit, kus millegi muutmisele ligi ei
le käigus tekib midagi, millega saaks aidata Ukrainal ennast uuesti kokku panna. Muidugi on see vabatahtlik. Muidugi läheb meie elu siin igas mõttes keerulisemaks – kütusehinnad tõusevad, toiduainete hinnad tõusevad. Materjalide liikumine on katkestatud, paljud normaalsed majandusseosed on lõhutud. Aga maailm sellisena, nagu ta oli, läks katki. Hullumeelsel on ükskõik, mis juhtub, kui ta märatsema hakkab. Ainus tee sellest välja on püüda lõhutud asjad võimalikult kiiresti terviklikult kokku tagasi panna. Nüüd on peamine mõttekoht, kuidas seda teha. Lihtsas elupraktikas tähendab see küsimust, kas minna Ukrainasse appi või kutsuda ukrainlasi siia, kui neil peaks olema võimalust ja tahtmist siia tööle tulla. Ja kindlasti on ka mingeid selliseid koostöövorme, mida praegu ei pruugi veel ettegi kujutada. Selleks hetkeks, kui see kolumn trükis ilmub, on kirjutamishetkega võrreldes nii palju asju muutunud, et mul pole siia mõtet kirja panna mitte midagi, mis püüaks ette näha võimalikke tulevikustsenaariume. See ei erineks kristallkuulilt ennustamisest. Kui midagi teha ei saa, siis saab säilitada oma sisemist normaalsust. Ja keskenduda sellele, kuidas see, mis katki läks, normaalselt ja töötaval kujul uuesti kokku panna. Igaühel nii, nagu võimalused ja oskused lubavad.
võtab vastu uusi kliente
SEPA KESKUS TARTUS
Meil on mitmekesised võimalused elamiseks ühe- ja kahekohalistes tubades. PAKETI HIND alates 990 eurost PAKETIS SISALDUVAD TEENUSED:
• NAISTE- JA MEESTERÕIVAD • KANGAMAAILM • JUUKSURISALONG • JALANÕUD • LASTEKAUBAD • AUTO- JA MOTOKAUBAD • TEHNIKAKAUBAD • RIMI SUPERMARKET • BENU APTEEK • TÖÖRIISTAKAUPLUS • TOITLUSTUS RAHWARESTOS JA SEPA CHILLIS
ÄRA JÄTA HÄID VÕIMALUSI KASUTAMATA! OLEME AVATUD IGA PÄEV TURU 45B / SEPA 21 TARTU • TEL 507 3723 sepakeskus.ee
• • • •
Majutus Toitlustus neli korda päevas Ööpäevaringne hooldus Võimaluste loomine, et tegeleda hobide ja huvialadega • Kohapealne meditsiiniline teenindus • Hooldusvahendid ja materjalid • Kuutasu sisaldab ravimeid kuni 30 euro eest kuus.
Osutame väga head, nüüdisaegset hooldusteenust kõikide raskusastmetega klientidele. Info telefonil +372 5330 4252 • info@helmepansionaat.ee Kooli 10, Helme alevik, Tõrva vald
VÄIK E E T T E VÕ T LUS
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 3 10. MÄRTS 2022
Pindade puhastamine on peaaegu teadus Kõigepealt tuli üles leida Savikoti küla Viljandimaal. Muidugi polnud see raskem kui leida üles mõni teine väike koht, mille juurde sõites Google Maps juhatab sind kuhugi, kus ees laiub valge jää- ja lumeväli, ning kinnitab, et oled jõudnud sihtkohta. Kui esialgne nõutus ületada, siis selgub, et firma Pinnad Puhtaks töökoda on jäävälja lõpus siiski olemas ja täiesti ligipääsetav, ainult et teed sinna lähevad väikse ringiga. ANDRUS LAANSALU Firmajuhi Gert Kähriga räägitud jutu salvestus algab metsiku müraga. Nõrgema vastupanuvõimega inimene saaks sellest kuulmiskahjustuse. Müra on ulguv, vilistav, vihisev. Füüsiliselt tajutavalt abrasiivne. Ka visuaal on mõjuv. Seda kuulmekilesid purustavat sümfooniat tekitab inimene skafandris. Vanades ulmeraamatutes kujutati niimoodi kaugete ja ohtlike planeetide avastamisega tegelevaid planetonaute.
Inimesel skafandris on käes relv, mingi püssitaoline objekt, millega ta sihib enda ees olevat sõrestikku. Ilmselt pole mõtet rohkem ulmekirjandust esile manada, sest asi on tegelikult väga lihtne. Lugu on sellest, kuidas liiva- ja soodapritsidega objekte neile sadestunud materjalikihtidest puhastatakse. Ja nagu ikka, pole see üldse lihtne töö. Tänapäeval on kõigest tehtud teadus ja pritsipuhastus pole selles osas erand.
Lõpuks õnnestub salvestuselt siiski midagi ka välja kuulma hakata. Vaatame ralliauto metallpuuri, millelt tuleb vanad kihid maha võtta. “Sellel autol on see eriti tülikas. Siin on eriti palju torusid. Kaheukseline ka, ei pääse ligigi igale poole.” Puur meenutab tõesti kõrgepingemasti sõrestikku. “Tülikas” ei paista siiski tähendavat, et eesootav töö valmistaks kannatusi. Pigem on see lihtsalt tööhulga kalkulatsioon. Pole raske aru saada, et Gerdile meeldib tema töö.
• AUTOREMONT- JA HOOLDUS • VARUOSADE MÜÜK • DIAGNOSTIKA • 3D SILLASTEND • REHVIVAHETUS BRONEERI REHVIVAHETUSE AEG VARAKULT! +372 538 81 113
Jalaka 77, Tartu, boksid 19-20/46-47
Töödele pikaajaline garantii K
KONTAKT
TÖÖDE VASTUVÕTT +372 538 81 113 • E-R 9.00 - 18.00
TEOSTAME KÕIKVÕIMALIKKE EHITUSTÖID
www.semt.ee semt@semt.ee • tel 506 2377
AAST AT
OG
E MUS T
SERTIFIKAADID ISO 45001 :2018 ISO 9001 :2015
3
4
VÄIK E E T T E VÕ T LUS
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 3 10. MÄRTS 2022
TA S U B T E A DA
Abrasiivid ja nende omadused Kui soovitakse liivapritsi, siis teeme seda tavalise pestud liivaga. Igasugused mineraalid on välja pestud ja liiv on kuivatatud. Seda me toome Vastseliinast. Nii et meil on siin ehtne Lõuna-Eesti liiv. Selle liivaga on töö kvaliteet parem, puhastatud metallpinnad ei lähe kiirelt rooste. Vastseliina liival on fraktsioon ka parem kui tavaliselt pritsiliival, võtab poorist rooste paremini välja. On kvartsliiv, see on iseenesest juba puhtam. Tavalist standardset liiva me üldiselt ei kasutagi. Autokeresid puhastame eelistatult klaasipuruga, mis on täiesti surnud materjal. Kuigi klaas on ju ka tehtud liivast. Aga teda on põletatud. Standardne liiv on silikaatliiv, sisuliselt on see tavaline ehitusliiv. Probleem on selles, et temas on palju mineraale ja soolasid sees, karjääriliivas on mitmeid erinevaid kivimeid koos. See soodustab pindade roostetamist. Klaasipurus ei ole sees mitte mingisuguseid aineid, mida ei tohiks metalliga kokku lasta. Aga klaasipuru materjalina on kallim ja tööprotsess on aeglasem. Kuiva jää pritsiga saab eemaldada näiteks bituumenit. Bituumen on elastne ja kleepuv, kui püüad teda tavalise abrasiiviga eemaldada, siis terad põrkavad bituumeni pealt lihtsalt tagasi. Kuiv jää külmutab bituumeni ära. Võiks öelda, et bituumen saab termošoki – see tõmbab ta alusmaterjali küljest lahti ja pind puhastub. See on täiesti teistsugune tööpõhimõte kui muudel pritsimistel. Gert Kähr
“Seitse aastat oleme seda firmat teinud ja ikka alles avastame igasuguseid tehnilisi peensusi. Ega liivade valik ka kohe alguses selge ei olnud. Nüansse ja teadmisi on selles valdkonnas väga palju. Ja projektid on alati väga erinevad. Kindel on see, et kahte sarnast tööd ei ole.” Pritsimisel tekkiv abrasiivmaterjal kogutakse kottidesse kokku. Kui tegemist on liivaga, võib see muidugi kohe muutuda pinnase osaks, aga ega klaasipuru ka selles osas liivast väga ei erine. Seda materjali saab väga häs-
ti kasutada ehitustel täiteks, näiteks panna kuhugi põranda alla. Materjal on väga peeneks lastud ja seda on lihtne käsitseda. Uurin neid kotte päris põhjalikult. Kui liiva käes voolata lasta, on päris selge vahe puhta liiva ja pindadelt eraldatud materjaliosakestega segatud liiva vahel. Gert ütleb, et selle erinevusega tuleb arvestada. “Vahel kasutatakse mitu korda sama pritsimismaterjali. Meie seda ei poolda ja ei tee. Selles materjalis on värviosakesed või roosteosakesed sees, sõltuvalt sellest,
Me proovime ära täita just väikese kliendi vajadused.
mida sa pritsid, ja ei ole hea mõte neid mõne teise materjali peale pritsida.” Millegipärast kujutasin ma firmaga tutvuma minnes ette keskendumist peamiselt ehitistele ja palkseintele. Kohapeal selgus, et töökoja suured ruumid on erinevas koostestaadiumis autosid ja autokeresid täis. Oli isegi mootorratta külgkorv. Toimusid ka värvimistööd. Pidin tegema korrektuure oma ettekujutuses. “Tegevusvaldkondi on meil päris erinevaid. Autode puhastamine värvist on rohkem üle-
OSTAN METSA JA PÕLLUMAAD MAHARAIUTUD METSALANKE NOORENDIKKE RAIEÕIGUST OKASPUU-, SANGLEPA-, HAAVAPALKI KASEPABERIPUUD 3MEETRIST KÜTTEPUUD
TEL 5620 8897 KAGUMETS OÜ
Põhjused, et võtta ühendust: hingamisvaegused, depressioon, väsimus jne
Tervendaja Volli
vastuvõtule registreerimine olenemata elukohast. Tartu 16.03, 25.03 • Võru, Põlva 24.03 Valga 23.03 • Viljandi 11.03, 29.03
Eelinfo tel 558 9281
kaalus talveperioodil. Kuna siis on väljasõitudega rahulikum, töötame töökojas. Ja autodega töötamine on mulle oluline tegevus. Eks ma tegelikult tahakski lähitulevikus korraliku autode taastamise töökoja välja arendada. Praegu, kui on mingid väga spetsiifilised tööd, näiteks sertifitseeritud keevitused või mingid eriti peened värvimised, siis need tellime partneritelt.” “Seintega on nii, et suurem osa klientidest tahab puhastada palki. Järgmine materjal on maakivi ja siis edasi punane tel-
lis. Ja mõnikord on vaja puhastada ka betooni. Palgi puhastamiseks kasutame soodat. Üldiselt päris tavaline on palgi puhastamine liivaga, see on odavam ka, aga meie seda ei propageeri, igasugu soolade tõttu, mis liivas sees on. Liiv on olemuselt elus materjal, kui sa liiva vette paned, siis ta hakkab elama. Aga soodal on isegi kergelt desinfitseerivad omadused. Muidugi, kui klient soovib, et tehke liivaga, siis loomulikult teeme. Aga muidugi on hästi palju tööd taludega. Taludes on palk-
Santeenus.ee
Torutööd, küttesüsteemide läbipesu, veevarustussüsteemide ja pumpade paigaldus. Tel 5813 5496 www.santeenus.ee
VÄIK E E T T E VÕ T LUS
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 3 10. MÄRTS 2022
5
Pritsimiseks mõeldud sooda
TA S U B T E A DA
Kas klaasipuruga töötamine on ohtlik? Kiiver ja skafander on muidugi vajalikud, need peavad ikka seljas olema, aga muidu mingit ohtu siiski ei ole. Sissehingamist muidugi peab vältima – kui regulaarselt töötad, siis see puru hakkaks kopsudesse ladestuma. Fraktsioonilt on klaasipuru peenem kui liiv. Värvide mahapuhastamiseks on see väga hea. Puru tehakse taaskasutatud klaasist – lambipirnid, pudelid, autoklaasid jne. Aga ka klaasipuru peab olema ladustatud kuivades tingimustes – kui niiskust saab, tõmbab tükki ega käi masinast enam korralikult läbi. Kui materjali peal on lakk või tugev värv, mida sooda ei eemalda, siis puhastame klaasipuruga, sest selle eemaldusjõud on suurem. Aga kui sellise tehnikaga puidult tugevat värvi eemaldada, siis klient peab arvestama, et see protsess paratamatult võtab koos värviga ka osa puidust kaasa. Samas metalli peale jääb lihtsalt haljas perfektne pind.
seinad ja laudislaed. Siis tuleb puhastada veel kõikvõimalikke välisfassaade, teraskonstruktsioone. Aga näiteks ka skulptuure. Erinevate objektide nimekiri on tegelikult väga pikk. Materjalidest, mida tuleb puhastada, võib ära nimetada peaaegu kõik põhilised materjaligrupid – metall, klaas, plast, puit, kivimid. Ja kui pritsidest ei aita, siis saab olukorda lahendada pesuga. Tavaline survepesu või kuumavee-survepesu või ka ilma surveta pesu. Mingi lahenduse leiab alati.” Mind on alati vaevanud küsimus, et kui liivapaberiga midagi
puhastades maha hõõrutud materjal justkui kaob, siis liivaprits jätab ju endast maha suure koguse liiva. Minu kujutlustes on see umbes Sahara-suurune liivalaviin. Gert sellise kujutluspildiga nõus ei ole ja ütleb, et praktika on tegelikult märksa tagasihoidlikum ja probleemivabam.
Ei ole hea mõte kasutada abrasiivmaterjali kaks korda järjest.
“Kui me liivaga palke puhastame, siis meil on masin nii seatud, et enamvähem 100 kilo liiva tuleb tunnis süsteemist läbi. See ei olegi nii kohutavalt suur liivahunnik. Või noh, ütleme et see number kõigub 75 kilo ja 100 kilo vahel. Kui sa nüüd võtad sooda- või klaasipuru, siis seda tuleb maksimaalselt 40 kilo tunnis. Sooda lahustub veega ära. Ja klaasipuru on ülipeenike, kaob ka maasse. Ja kuiva jää graanulitest ei jää üldse midagi, see aurub ära ja temast ei jää isegi mitte vett.” Aga kes on kliendid? “No tavaline on, et otsitakse ikkagi suur-
kliente. Et kui on objekt, siis sellel töötad kuu või kaks järjest. Nii on tõepoolest rahulikum. Meie proovime teha vastupidi, me proovime ära täita just väikese kliendi vajadused. Muidugi, suuri töid küsitakse ka palju. Me oleme ostnud kõiki seadmeid endale kaks komplekti. Nii et kui tekib olukord, et me oleme väljas suurel objektil, siis see ei sega meil samal ajal väikeste tellijate probleemidega tegelemist. Väiketellija võib vahel olla täitsa hädas sellepärast, et kõik eelistavad olla suurtel objektidel. Aga sel juhul oleme meie tal ikkagi olemas.” www.pinnad-puhtaks.ee
LIIVAPRITS – pindade puhastamine suruõhujoas liiva abil. Sobib tugevatele aluspindadele, nagu kivi, betoon või metallkonstruktsioonid. Liivaprits eemaldab tõhusalt vana värvi ja rooste. KLAASIPRITS – on tugevam kui soodaprits ja seetõttu kasutatakse seda siis, kui sooda jääb natuke nõrgaks ja liiv juba liiga tugevaks ja abrasiivseks. Klaasipurul on õhema pleki, näiteks autode või mootorrataste detailide, puhastamisel eelis liivapritsi ees. SOODAPRITS – uusimaid ja keskkonnasõbralikumaid puhastusmeetodeid. Eeliseks on see, et puhastamise käigus ei kahjustata aluspinda. Sooda eemaldab värvi, pahtli, mustuse, õlid, hallituse, põlemise lõhna ja jäägid jpm. Sooda sobib ideaalselt nii puidu kui ka metalli puhastamiseks.
PAKUME EHITUSTEENUST TEEME TEEMANTPUURIMIST
Kui soovid rohkem teada, siis helista tel 5607 3131, 5612 2668 või külasta
www.rastblaster.ee
Fassaaditööd Tartus, Võrus ja mujal Lõuna-Eestis. 25 aastat kogemust! Meie põhitegevuseks on fassaadi soojustus ja viimistlustööd, soojustus puistevillaga. Lisaks teostame üldehitus- ja katusetöid. Küsi hinnapakkumist!
armor@suhtlus.ee www.armorfassaad.ee Tel 56876112 Armor Group OÜ-Fassaaditööd
6
NÄITUS
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 3 10. MÄRTS 2022
OSTAN LOOMAKASVATUSEKS SOBIVA 10–40 HA KINNISTU: • hoonestamata (rohumaa, põllumaa) • hoonestatud (talu/farm, ka remonti vajav) Lõuna- või Kesk-Eestis. ennluha@gmail.com I tel 505 5650
KAEVE- ja PINNASETÖÖD 21-TONNISE EKSKAVAATORIGA
• giljotiiniga võsalõikus põlluservadest ja kraavipervedelt koos kokkuveoga • kändude juurimine
Tel 5332 3760 � • Vares.grupp@gmail.com
www.atk.ee
SÕIDU- JA VEOAUTODE KARDAANIDE REMONT, VALMISTAMINE JA BALANSSEERIMINE TARTUS. Kohapeal vahetusfond ja suur valik erinevaid kardaane. TÖÖ KIIRE JA KORRALIK! • Trei- ja freesimistööd • Plokikaante remont ja survestamine Jaama 143b, Tartu | Tel 5624 2888 kardaantartu@gmail.com
www.kardaan.ee
Nahkhiirenäitus Valga muuseumi õuel Eestis elutsevate nahkhiirte edasine käekäik sõltub pajuski inimeste tegevusest. Igaüks saab nahkhiiri aidata! Valga muuseumi õuel on sissejuhatus sellesse, kuidas just täpselt.
KIIRE KOHALETOIMETAMINE! Tel 506 8501
ANDRUS LAANSALU
OTSE TOOTJALT: • 6 ja 8 mm Premium-pelletid, • pakitud kandiline kasebrikett, • pakitud kandiline turbabrikett, • pakitud kivisüsi, • kuivad kütteklotsid.
Nahkhiir iseenesest pole mitte kuidagi vastuoluline või probleemne loom. Küll aga on nahkhiirte ümber palju probleeme kerinud inimene oma kontrollimatu fantaasiaga. Reaalsusel pole selliste fantaasiatega tihtipeale mingit pistmist, aga emotsionaalselt mõjuvat juttu on palju kergem uskuda, kui minna tülikasse loodusesse ja hakata päriselt uurima, kuidas mingi loom elab või millega ta seotud on. Nahkhiirte välimus pole kassipoegade või koerakutsikate taustsüsteemis sugugi võrreldavalt armas. Nad on täiesti arusaadaval moel kergelt hirmutava välimusega. Endise bioloogina ma tegelikult nii ei arva, aga neile otsa vaadates on arusaadav, miks neid hirmutavateks on peetud. Nüüdseks on õnneks aru saadud, kuivõrd huvitavad loomad on nahkhiired ja kuivõrd nende liigitamine pimeduse sigitiste hulka oli rumal ja ebaõiglane. Valga muuseumi õuel
PARIMAD EHITUSLAHENDUSED MEILT! Õhekrohvfassaadid • Puitfassaadid • Klaasfassaadid Trepikodade siseviimistlus • Fassaadide pesu ja viimistlus Siseviimistlustööd • Plaatimine • Katused • Ventilatsioon www.hjpehitus.ee | Tel 5780 2163 | hjpehitus@online.ee
MÜÜME ELUPUUDE ’SMARAGD’ JA ’BRABANT’ POTITAIMI Lisaks valikus 100 erinevat taimeliiki Pakume ka kuuse- ja männiistikuid Tel 5194 3567 • Palgisalu OÜ
on Eesti Loodusmuuseumi näitus nahkhiirtest ja kes neid loomi väga ei tunne, leiab seal suurepärase võimaluse kiirelt nahkhiirte elu põhipunktidest midagi olulist teada saada. Näitus on koostatud lihtsalt – suured väljaprindid metallraamides. Siiski ei saa seda pidada lastenäituseks. Nahkhiirtest teatakse piisavalt vähe, paljugi sellest, mis väljaprintidel kirjas, võib tulla üllatusena ka paljulugenud täiskasvanule. Näituse põhiosa tuleb vaatama minna Tallinnasse Eesti Loodusmuuseumi, aga ka plakatite läbilugemisele ja -vaatamisele kulub omajagu aega. Õnneks läheb väljas varsti soojemaks, nii et näitusekülastus muutub meeldivamaks ja vähem libisemisohtlikuks. Igal juhul soovitan minna, lugeda ja vaadata. Oluline on teada, et Euroopas levinud nahkhiirte kaitseks on 36 riiki ühinenud Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga (Agreement on the
NÄITUS
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 3 10. MÄRTS 2022
7
Kaubikute varuosad Turu 28c, Tartu kunglapakiauto@gmail.com E–N 9–17. Tel 749 7122, 501 6721
FEKAALIVEDU • SURVEPESU • UMMISTUSTE LIKVIDEERIMINE • TORUSTIKE VIDEOUURING • RASVAPÜÜDURITE PUHASTUS • LIIVAPÜÜDURITE PUHASTUS Tel 558 8811 | www.fekto.ee
MÜÜME KÜTTEPUID.
30, 40, 50, 60 CM. LEPP, SANGLEPP, KASK, HAAB JA OKASPUU. TRANSPORT KOKKULEPPEL. TEL 5620 8897.
Santeenus.ee
Kaevude puhastus, septikute paigaldus, veetorustike ja kanalisatsiooni rajamine. Tel 5813 5496 Conservation of Populations of European Bats – UNEP/ EUROBATS). Eesti ühines selle lepinguga 2004. aastal. EUROBATSi lepinguga kaitstakse 53 liiki nahkhiiri. Kõik siinsed nahkhiired on kantud nn loodusdirektiivi IV lisasse. Selles lisas loetletud liigid kuuluvad Euroopa Liidus range kaitse alla. Kaitsta tuleb mitte ainult nahkhiiri endid, vaid ka nende varjepaiku. Loodusdirektiivi II lisas on toodud eraldi välja liigid, kelle kaitseks tuleb moodustada erikaitsealasid, mis peavad moodustama ökoloogiliselt sidusa Natura 2000 kaitsealade võrgustiku. Eestis leitud nahkhiireliikidest kuuluvad loodusdirektiivi II lisasse tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja euroopa laikõrv (Barbastella barbastellus). Looduskaitseseaduse järgi on 12 meil leitud nahkhiireliiki võetud kaitse alla II kategooria kaitsealuste liikidena. On piiritletud viis nahkhiirte püsielupaika (kolm talvituspiirkonda ja kaks suvist elupaika). Muu hulgas ütleb looduskaitseseadus, et kaitsealuse looma püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitamise ning rände ajal on keelatud. Eestis on kaks looduskaitseala, kus kaitstakse nahkhiirte talvituspaiku ja -kolooniaid: Ülgase looduskaitseala ja Piusa koobastiku looduskaitseala, nii et Lõuna-Eestiga on nahkhiirte kaitsel otsesed ja selged seosed. Paljudel kaitsealadel kaitstakse ka nahkhiirte suviseid elupaiku: jõgesid, järvi, mitmesuguseid puistuid (parke, metsi). Nahkhiirte reaalne kaitse algab konkreetsetest tegudest. Järgnevalt mõned näited.
MIS ON MIS
www.santeenus.ee
Miks ei tohi nahkhiiri talvitumise ajal häirida?
Eesti nahkhiireliikide arvukus sõltub paljuski inimesest. Siinsel tasasel maal ei leidu sobiva suurusega looduslikke koopaid, selle tõttu asuvad meil nahkhiirte talvituspaigad enamasti inimeste loodud rajatistes – vanades mahajäetud kaevanduskäikudes ja teistes sarnastes maa-alustes paikades, keldrites, vanades kindlustes ning vanades hoonetes. Paraku saab paljudele nahkhiirtele saatuslikuks see, et inimesed ei tea nende olemasolust maa-alustes käikudes ja keldrites või ei taha nendega arvestada. Ikka veel võib juhtuda, et nahkhiiri peetakse kõigest järjekordseks takistuseks inimeste elukeskkonna kujundamisel. Nahkhiired vajavad talvitamise ajal rahu ja vaikust. Vastasel juhul võivad nad hukkuda, sest on sunnitud liiga sageli ärkama ja oma rasvavarusid kulutama. Putuktoidulised loomad ei saa talvel oma varusid täiendada. Just seepärast ongi nahkhiired kohastunud külma aja üleelamiseks talitardumusse langema. Allikas: Eestimaa Looduse Fond
Kaitsta tuleb mitte ainult nahkhiiri, vaid ka nende varjepaiku.
Inimestele tuleb selgitada, kuidas käituda nendes kohtades, kus nahkhiired elavad ja talvituvad. Väga sageli tehakse asju valesti mitte pahatahtlikkusest, vaid teadmatusest. Nahkhiirtega tuleb arvestada inimeste elukeskkonna planeeringutes – kasvõi näiteks tuuleparkide rajamisel on vaja
paigutada need nii, et nad ei jääks nahkhiirte rändeteedele. Ka on vaja inimesi teavitada eluhoonetes paiknevate nahkhiirekolooniate kaitsmise viisidest. Nahkhiirte elupaikades tuleks vähendada kunstlikku valgust. www.elfond.ee/nahkhiired www.loodusmuuseum.ee
TÖÖALASED KOOLITUSED TARTUS: 05.04–31.08 Kogemusnõustaja baaskoolitus 19.04–20.07 Hooldustöötaja, tase 3, koolitus koos esmaabiandja väljaõppe ja toiduhügieeni koolitusega 25.04–19.08 Lapsehoidja, tase 5, koolitus koos esmaabiandja väljaõppe ja toiduhügieeni koolitusega 09.05–31.08 Tugiisiku koolitus koos esmaabi väljaõppega Koolituskeskus Luwi on Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner.
www.luwi.ee | tel 508 1737 | info@luwi.ee luwikoolituskeskus
8
SISETURISM
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 3 10. MÄRTS 2022
Lõuna-Eesti mäekeskused on keerulisest hooajast jagu saanud Lõuna-Eesti mäenõlvu ei saa küll Euroopa kuulsate suusakuurortidega võrrelda, kuid oma mäekeskused tegutsevad siin juba aastakümneid. Suusatamine ja lumelauasõit toovad Lõuna-Eestisse siseturiste ja annavad kohapeal tööd. Kolm Lõuna-Eesti mäekeskust – Kütiorg, Kuutsemägi ja Väike-Munamägi ehk Munakas – panustavad palju ka laste ja noorte liikumisharrastusse. Uurime, kuidas keeruline hooaeg on läinud. Otepää külje all asuv Munakas on moodne mäekeskus maailma tipptasemel pargiga. Mäkke saab tooltõstukiga ja valmis on saanud ka uus peahoone. FOTO: MUNAKAS
ESTA TATRIK
DENTALES HAMBARAVI (Tegevusluba L04708 ja L02852)
Tartu Tervisekeskus, Mõisavahe 34c Pakutavad teenused: • konsultatsioon ja raviplaan • esmaabi hambavalu korral • täiskasvanute ja laste hambaravi • hammaste juureravi • implantoloogia • hammaste proteesimine • suukirurgia ja hammaste eemaldamine • 3D- ja panoraamröntgen • suuhügienisti vastuvõtt • hammaste valgendamine • hambakivi eemaldamine • pärlipesu ja soodapesu • hambakaariese profülaktika • suuhügieeni toodete müük
Dentalese hambaravi on Eesti Haigekassa lepingupartner, kehtib täiskasvanute hambaravihüvitis, proteesihüvitis, alla 19-a laste hambaravi on tasuta.
Kliinik on avatud E–R kell 9–17. Vastuvõtule registreerumiseks helista 5551 0950 või broneeri aeg www.dentales.ee Meie teiste kliinikute kontaktid: RÄPINA Kooli 5, Räpina Tel 5683 4315 KAMBJA Aia 2, Kambja Tel 5647 6062
SISETURISM
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 3 10. MÄRTS 2022
Suusa- ja lumelauahooaeg kestab keskeltläbi detsembrist märtsi lõpuni. Tänavust talvehooaega iseloomustavad kolm märksõna: hea looduslik talv, hullumeelsed energiahinnad ja elu koroonareeglitega. Kui energiahinnad detsembris parima lumetegemise ilmaga tohutu hüppe tegid, kas käis ka peast mõte läbi, et mis nüüd saab, paneme keskuse kinni või? “Nii hull see asi polnud, võib-olla sai mõeldud, et seekord lumetootmine neelab esimese kuu tulud,” ütleb Imre Viilukas, Kütioru Puhkekeskuse juhatuse liige. Keskuse detsembri elektriarve oli 18 000 eurot, aga jaanuariks õnnestus juba saada mõistlik fikseeritud hind. Sama tõdeb ka Priit Tammemägi, kes juhatab kolme suusakeskust (Kuutsemäe ja Munakas ning Vimka Tallinna lähistel Viimsis). “Keerulisi olukordi ja hooaegu on ettevõtte üle 30-aastase ajaloo jooksul ennegi olnud, aga et paneme keskuse kinni, seda mõtet pole kunagi peast läbi käinud. Ei käinud ka seekord ja loodetavasti ei käi ka edaspidi.”
eurot oleks nagu maha visatud. “Õnneks oli ilm tõesti perfektne ja süsteemid töötasid 100% efektiivsusega.” Nimelt saavutab kunstlume valmistamise süsteem maksimaalse tootlikkuse –12…–15 kraadi juures. Soojema ilmaga väheneb tootlikkus proportsionaalselt, ent kulu jääb samaks, selgitab Tammemägi. Näiteks kui –15 asemel on –3, siis kulub lumeteole umbes viis korda rohkem aega ning vastavalt on ka tööjõu ja energia kulu viis korda suurem. “–3 on tavapärane lumetegemise temperatuur. Selliste elektrihindadega nagu sellel hooajal “tavapärastes” tingimustes lund toota enam ei saa. See on täiesti selge.” Kütioru keskuse eestvedaja Imre Viilukas ütleb, et lühikese talvehooaja ajal ei ole suurt millegi pealt kokku hoida. Lumetootmine on oluline, traktoriga tehtud radadele ei tee väikesed vihmad midagi ja hooaeg kestab aprillini.
Pöörased energiahinnad
Siiski on pöörased energiahinnad keskuste tegevust mõjutanud. “Lisakulu on räigeks osutunud,” tunnistab Tammemägi. “Elektri hind kasvas viis korda.” Kui lumeteo kuudel on tavaliselt elektriarve kolme mäekeskuse peale kokku umbes 20 000 eurot kuus, siis nüüd oli detsembri arve 100 000. Võib öelda, et 80 000
Schneestern tuleb Hiinast otse Munakale, et Munaka park lume alt välja kaevata.
9
“Vahepeal sulab linnas lumi ära, aga meil peab alati suusatada saama. Sellel talvel oli ilm ideaalne ja tänu sellele kulus lumeteole tavapärasest umbes poole võrra vähem aega. See pehmendas karmi hinnatõusu.”
Maailmatase ja piirangud
Hoolimata raskustest ei jäänud Lõuna-Eesti mäekeskustes midagi olulist tegemata. Kütiorg oma väikese vahva pargiga on juba pikki aastaid lumelaudurite lemmik, Munaka park on aga lausa maailmatase. Selle ehitajaks on Saksa firma Schneestern, kes on ehitanud kahe viimase taliolümpia lumepargid. Koostöö nende Läti kontoriga on olnud väga pikaajaline. “Nad tulevad Hiinast otse Munakale, et Munaka park lume alt välja kaevata ja märtsi alguses toimuvateks vigursuusatamise ja lumelaua FISi võistlusteks priimasse korda panna,” ütleb Priit Tammemägi. Lõuna-Eesti mäekeskuste asjatundlikkust näitab seegi, et eelmise hooajaga võrreldes ei saa mäepiletite hinnatõusust rääkida. Kui üldse on tõusnud, siis ehk kümnendiku, hindab Viilukas Kütioru mäepiletite hinda. Eelmise hooajaga võrreldes lisandus vaktsiinipassi nõue, mis küll veebruaris väliüritustelt maha võeti. Kütioru mäekeskuse juht leiab, et reeglid on lihtsad, aga kahjuks vaktsineerimata inimesed mäele tulla ei saanud, seega rahvast oli mäel umbes 20–30% vä-
Kütiorus on populaarsust kogunud koolide suusaõpe ja lapsi käib argipäeviti juba kaks-kolm klassi päevas. FOTO: KÜTIORG
hem. Otepää ümbruse mäekeskustes on hinnad isegi pigem langenud, sest eelmisel hooajal tuli kasutada rajusid meetmeid külastatavuse piiramiseks, millest üheks tõhusamaks osutus piletimüügi vähendamine ja
hindade tõus. Vaatamata meetmete ebapopulaarsusele saadi hakkama. “Meie opereeritavates suusakeskustes ühtegi viirusekollet ei tekkinud ja eriti uhked oleme selle üle, et Kuutsemäel
ja Väike-Munamäel ükski töötaja koroonasse ei nakatunud,” räägib Priit Tammemägi eelmisest hooajast. “Toona veel vaktsiini ei olnud ja sellele vaatamata sai mäekeskuseid täiesti turvaliselt avatud
• Inhalaatorid • Tallatoed • Tugisukad • Tugivööd • Ortoosid • Bandaažid • Songavööd • Rinnaproteesid • Tugikepid • Soe pesu • Libisemisvastased tallad • Jääpiikidega saapad • Soojad sussid • Ortopeedilised jalatsid • Füsioteraapia ja massaaži vahendid • Kinesioteibid ja palju muud vajalikku TRAUMA- JA OPERATSIOONIJÄRGSED OTROOSID DIGIRETSEPTIGA
90% SOODUSTUSEGA.
MÜÜK ISIKLIKU ABIVAHENDI KAARDIGA, KÕIK MAAKONNAD ÜLE EESTI * *vastavalt hetkel kehtivale korrale
Salutaris OÜ, Kalevi 4, Tartu. E–R kl 10–18, L kl 10–14 www.salutaris.ee, tel 734 0001
10
SISETURISM
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 3 10. MÄRTS 2022
TA S U B T E A DA
Lõuna-Eesti mäekeskused tahavad areneda Lõuna-Eesti kagusopis asuvas Kütioru suusakeskuses on laupäeviti nii palju rahvast, et kahest tõstukist jääb väheks. Möödunud suvel paigaldati tagumisele nõlvale uus tõstuk, sellel suvel tuleb ka kolmas tõstuk läänenõlva teenindamiseks. Tooltõstukit Kütiorgu ei tule, tavaline jalad-maas-lift on Imre Viiluka sõnul alati turvalisem. Kuutsemäel valmis tooltõstuk alles äsja ja Munakal on see juba mõnda aega töötanud, nii et nende ehitamises tuleb nüüd paus. Priit Tammemägi: “Edasised arengud puudutavad taristut. Munakal on avatud uus peahoone, aga Kuutsemäele on kindlasti vaja tänapäevast suusalaenutust.” Läbiv suund on loomulikult talvehooaja pikendamine. Kuutsemäe põhjanõlval säilitati juba möödunud suvel lund. Kui hooaja alguses eesnõlvadel veel lund pole, siis viib tooltõstuk lumeni. “Oleme palju mõelnud nii-öelda konteinerile ehk kunstlumesüsteemile, mis ka plusskraadidega lund toodab. Kuid praeguste elektrihindadega jääb see projekt küll kalevi alla.” Vaata ka mäekeskuste kodulehti www.kutiorg.ee, www.kuutsemae.ee ja www.munakas.ee.
Lõuna-Eesti suusakuurortides kestab hooaeg märtsi lõpuni, aprilli alguseni. FOTO: KÜTIORG
hoida. Tänavu oli pilt teine. Kuigi määrus ütles, et piiramata välialal, milleks suusamägesid pidasime, ei ole COVIDtõendit vaja, tõlgendas terviseamet määrust nii, et piirang rakendub siis, kui inimene ostab pääsme. Nad saatsid meile teate, et mäest alla lasta võib ilma vaktsiinipassita, aga tõstukile minekuks peab COVIDtõend olema.” Tammemägi arvutas välja, et juhul kui mäekeskusi oleks võimalik ilma pileteid müümata pidada, siis oleks seda määrust rakendades võinud ühes kes-
kuses olla korraga kuni 2000 külastajat. “Suusakeskuste ASi kolm keskust kokku mahutavad heal päeval 2000 külastajat. Ühele keskusele oleks selline külastajate arv liig mis liig. Väga läbimõtlematu määrus või selle tõlgendus,” leiab Tammemägi.
Hooaeg siiski toimus
Kõige selle taustal – kuidas hooaja külastatavus on olnud? Imre Viilukas Kütiorust: “Oleme populaarsemaks saanud ja uusi kliente on palju juurde tulnud. Aga piirangu-
te tõttu, mida eelmisel aastal polnud, on rahvast vähem.” Kuutsemäel ja Munakal oli hooaja algus rekordiline, kuid pärast talvist koolivaheaega hakkas külastatavus langema. “Üheks põhjuseks peame elektrihinna tõusu, kuna nägime märgatavat külastatavuse langust kohe pärast seda, kui detsembri elektriarved inimestele kätte tulid.” Kuutsemäel ja Munakal tuldi talviseks koolivaheajaks välja spetsiaalse, noortele mõeldud soodsama piletiga. Enamikus suusakeskustes Euroopas peab üle 12-aastane laps ostma täiskasvanu pileti, nii on see ka Eestis. Otepää keskustes kehtib talvisest koolivaheajast 13–17-aastastele täispiletist soodsam noortepilet. Kütiorus on populaarsust kogunud koolide suusaõpe ja lapsi käib argipäeviti juba kaks-kolm klassi päevas. “Neli tundi hiljem on kõigil suusatamise algoskused omandatud,” räägib Viilukas. “Oleme teinud koolilastele mõistliku hinnaga paketi, mis sisaldab varustust, mäepiletit, instruktorit ja lõunasööki. Summast tasuvad kohalikud omavalitsused poole ja lapsevanemal jääb tasuda ainult 13 eurot.” Lõuna-Eesti suusakuurortides usutakse, et harjumus mäele tulla on suur ja inimesed ikka leiavad võimaluse. “Inimesed tulevad suusatama, kui aknast lund näevad,” ütleb Viilukas. Kui lumi linnades sulab, siis Lõuna-Eesti suusakeskustes hooaeg alles kestab.
OÜ Tavt otsib
TEEDEEHITUSE OBJEKTIJUHTI
Musta ja värvilise metalli kokkuost, transport linna piires tasuta, tasuta käru vanametalli veoks, transporditeenused Scaniaga, multilift-tõstuk, metalli lõikamine ja demonteerimine. Teeme ka suuremaid objekte, kutsuge kohale esindaja ja teeme Teie objektile parima pakkumise. Võtame vastu pliiakusid. Tulge ja laenutage meilt tasuta vanametalli käru 2 tunniks või eelneval kokkuleppel ka pikemaks ajaks. Suuremate koguste puhul vedu, metalli lõikamine ja erihinnad. Pakume ka kaalumisteenust 40 t autokaaluga. Täpsem info: raometall@gmail.com tel 5698 5756 Elva teenindusplats Kirde 4 E–R 9–16 L 9–14 Tel 5307 6136
Põlva teenindusplats Jaama 81 E–R 9–16 L,P suletud Tel 5354 3329
www.raometall.ee
Põltsamaa teenindusplats Pargi 1 E–R 9–16 L,P suletud Tel 5887 6328
Tööülesanded:
Nõudmised kandidaadile:
objektil tööde korraldamine ja alltöövõtjate juhtimine
ehitusalane haridus (või selle omandamine)
tööde dokumenteerimine ja üleandmine
projektide lugemise oskus
suhtlemine alltöövõtjate, tellija ja omanikujärelevalvega
hea suhtlemis- ja meeskonna juhtimisoskus
töö- ja keskkonnaohutuse tagamine tähtaegadest ja eelarvest kinnipidamine
ausus, kohusetundlikkus ning otsustus- ja enesekehtestusvõime
kvaliteedi eest vastutamine
B-kategooria juhiluba Kasuks tuleb:
Omalt poolt pakume: konkurentsivõimelist tulemusele orienteeritud töötasu huvitavat ja mitmekesist tööd ning nüüdisaegseid töötingimusi ametiautot ja muid tööks vajalikke vahendeid
erialane kutsetunnistus (6. või 7. tase) töökogemus teede- ja/või sillaehituses või lähedases valdkonnas Kandideerimine kuni 01.04.2022.
pidevat erialast täiendkoolitust
OÜ Tavt • Vitamiini 4, Tartu • Tel 528 6205 • tavt@tavt.ee
UUDISED
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 3 10. MÄRTS 2022
11
Maamess toimub 21.–23. aprillil 2022 Järjekorras 28. rahvusvaheline põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtteid ja organisatsioone koondav mess toimub 21.–23. aprillil 2022 Tartu Näituste messikeskuses. ANDRUS LAANSALU Maamessi projektijuht Margus Kikkul kirjutab, et algusaastatel toimusid põllumajanduse, aianduse, metsanduse ja toidumessid eraldi. Aastal 2000 otsustati kõik need erinevad üritused ühe katuse alla kokku koguda. Uuele palju suuremale üritusele sai nimeks Maamess. Praeguseks on messiväljak kasvanud 7 hektarini. Kui arvestada kokku kõik statsionaarsed näitusepaviljonid ja ajutised ehitised, siis võib seda kogumit nimetada juba linnakuks. Maamessi keskmes on tehnika, esitletakse põllutöö- ja metsamasinaid, farmiseadmeid, hooldustehnikat ja toiduainetetööstuse seadmestik-
ku. Samuti on kohal toidutootjad ja aiandid ning olemas on ka messitemaatikaga seotud tugiteenused. Maamessi üks idee on luua ühendusi suurtootjate ja väiketootjate vahel. Messi ajal koondub Tartusse kõrgetasemeline maamajanduse kompetents, toimuvad mitmed erialakonverentsid ja -seminarid. Praeguseks on saabuva messi ekspositsioonipinnad täitunud juba üle 80% ja lõplikult on registreerunud rohkem kui 350 osavõtjat. Maamess on nähtav ka rahvusvahelisel tasandil, nii et registreerunuid ja külastusgruppe on tulemas ka Soomest, Rootsist, Lätist, Leedust,
Eestis konstrueeritud Dipperfoxi kännupuur
Toodame Valgamaal Tsirguliinas kodumaisest okaspuidust multši aastast 2016. Peenestame puidu, toonime kauakestvate värvidega ning pakendame oma tooteid ise. Dekoratiivset multši on saadaval kuues erinevas värvitoonis.
PARIM ALTERNATIIV MARGIESINDUSTELE
tel 520 1274 � estmulch@gmail.com www.estmulch.ee @estmulch
Kohtume Maamessil 2022!
Kapri Kauplus Tallinna tn 58 E–R 8.00–17.30 | L 10–14 Tel 433 3016, 433 8355, 523 8016
Lõuna-Eesti seisukohalt on see ideaalne võimalus leida suhteliselt kodulävelt palju uusi ideid, koostööpartnerid ja tehnilisi lahendusi oma tööstuste, põldude ja toiduainetootmise jaoks. Koondatud info hulk on massiivne, aga igaüks saab teha valikuid ja need ei paista sellise mastaabiga üritusel otsa lõppevat. Järgmises Lõuna-Eesti Maalehes tegeleme messil osalevate Lõuna-Eesti firmadega põhjalikumalt ja anname eelpildi sellest, mis toimuma hakkab. Täpsem info Margus Kikkulilt: margus@tartunaitused.ee
OLEME SPETSIALISEERUNUD Massey Fergusoni, Fendti, Valtra ja Deutz-Fahri traktorite HOOLDUSELE ja REMONDILE.
Põhjalikum info toodete omaduste ja kasutusvõimaluste kohta:
VILJANDI
Tšehhist, Saksamaalt, Austriast ja Hispaaniast. Maamessil tegeldakse tehnoloogilise innovatsiooni esitlemisega, näiteks võtavad messist aktiivselt osa Eesti põllumajandus- ja metsatehnika konstrueerijad. Maamessil kohtutakse juba olemasolevate koostööpartneritega, luuakse uusi suhteid, vahetatakse uudiseid, lepitakse kokku tehinguid ja hoitakse silma peal ka konkurentide tegemistel. Margus Kikkul kirjutab veel, et korraldajate eesmärk on pidevalt Maamessi edasi arendada ja hoida olukorda, et Maamess oleks Eesti suurim mess nii mahult kui ka sisult.
Maikki, tel 508 6034 • Tarmo, tel 523 0838 • Info@acmhooldus.ee
• Veo- ja sõiduautode, haagiste varuosad • Raadiosaatjad ja Tehnoturu kaubad • Kinnitus- ja tõstevahendid, tööriistad • Lahtiselt Lääne ja Vene õlid • Määrdeained ja keemia • Tulekustutite kontroll • LED töö-, taga- ja kaugtuled, vilkurid • L. Bradori ja Björnkläderi tööriided • Helly Hanseni tööriided SOOJUSPUMBAD | PELLETIKÜTE | VEESÜSTEEMID ERINEVAD KÜTTELAHENDUSED | MÜÜK, PAIGALDUS, HOOLDUS
Tel 518 5364
Otsime kaevumeistrit-abitöölist
12
AUTOD
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 3 10. MÄRTS 2022
Elektrisõidukite turg kasvab, aga mitte ilma probleemideta
Carringi uute ja kasutatud sõidukite müügikonsultant Tanel Tiirik
Tartus Ilmatsalu ringil asub Carring – Opelite, Jeepide ja Alfa Romeode esindus Eesti lõunaosa jaoks. Autokaubandus on selles kohas asunud juba mäletamata aegadest, kunagi 90ndatel ostsin ma sealt Ford Sierra jaoks 15 cm gofreeritud toru. Praegust keskust ma varem külastanud ei olnud. Eesmärk oli rääkida Carringi müügiesindajatega autode ja eletriautode müügist Lõuna-Eestis. Ja ka üldisematest tendentsidest, mis elektriautode müüki kujundavad. ANDRUS LAANSALU
Carringi müügijuht Richo Freivald
Ma alustasin muidugi LõunaEesti automüügi praktilistest küsimustest. Milline on kliendi ja valikute suhe ja kas automüük Lõuna-Eestis erineb millegi poolest automüügist Eestis üleüldse?
Richo Freivald (müügijuht): Lõuna-Eesti ostja paraku ei jõua autotööstusele oma vajadusi dikteerida. Autotööstuse tootmisviisid dikteerib ikkagi vana maailm. Meid on siin umbes poolteist miljonit ja Euroo-
Laias valikus ahju-, pliidi-, kaminauksi, pliidiplaate, malmist ja plekist praeahjusid, suitsutorusid, siibreid, tuhareste ja palju muud. Malmist kaevuluugid.
pa kokku on 500 miljonit. Arvestama peab ka sellega, et eestlane tahab elada maal, aga enamik Euroopat elab linnas. Tulemuseks on see, et kõige paremini müüvad autod on linnamaasturid. Meil siin on Opel
Crossland, Opel Mokka – selle segmendi kõige uuem esindaja üldse. Need on väiksemad. Ja siis on ka suuremad, nagu Opel Grandland. Ja siis teine bränd, mis meil majas on – Jeep. Millega see bränd tavaliselt inimes-
tel seostub? Muidugi maastikul sõitmisega. Kui me liigume siin edasi, siis valikus maastikuvõimekus järjest kasvab. Jeep Grand Cherokee, see on veel vana mudel, aga kohe tuleb uus ka.
AUTOD
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 3 10. MÄRTS 2022
Võib öelda, et Carring on ainus Lõuna-Eesti autosalgong, kus on kõrvuti kõige maastikusuutlikum maastur ja kõige ringrajasuutlikum maastur. Kõrvuti seisavad tõepoolest Jeep Wrangler ja Alfa Romeo Stelvio. Carringi autovalikus on mõistagi lai spekter erinevate elektriajamitega autosid. Aga elektri lisandumine veoskeemi muudab auto märkimisväärselt kallimaks. Kuidas elektrijõuallikatega autode müük Lõuna-Eesti kontekstis üldse välja tuleb? Kas lõunaeestlane on nõus sellist autot ostma? Tanel Tiirik (müügikonsultant): Üleminek elektriautode ostmisele toimub nii, et ostetakse pistikhübriide. Sellel kuul saadame siit just esimesed kolm sellist Jeep Compassi klientidele. Üks klient, kes ostis Jeep Compassi ja saab selle esmaspäeval meilt kätte, ütles, et talle on oluline, et CO2 oleks alla 50 grammi. Aga teised võimalikud elektrilised valikud tekitasid temas kartuse, et ta sõidab hommikul Tartust Tallinnasse koosolekule ja seal öeldakse talle, et sa pead täna Riias ära käima. Sõit on ajaline ja kuhugi laadimiseks seisma jääda pole võimalik. Ja seda ei sõida täiselektrilise autoga ära. Nii et ta võttis pistikhübriidi. See täidab ettevõtte seatud normid ära – et pead ostma väikse ökoloogilise jalajäljega auto – ja samas tal säilib ikkagi vajalik sõiduulatus. Täiselektri peale minekuga on selline olukord, vähemalt meie majas, et on olemas Opel
13
Mokka, aga 40 000 euro eest saab klassi võrra suurema pistikhübriidi. Ja eestlane tahab endiselt saada suurt autot. Müügi tuleviku üle toimuvad meil pidevalt arutlused, aga me arvame, et järgmise viie aasta jooksul saavad pistikhübriidid olema kõige eelistatumad autod. Kui rääkida mudelitest, siis meil jõuab lähima kuu jooksul valikusse kohale selline Opel Astra. Ja uued mudelid, mis peale tulevad, on järjest elektrilised. Alfa Romeol tuleb varsti välja väike linnadžiip Tonale, pistikhübriidil on 15,5 kWh aku ja 80 km saab sõita elektri jõul. Milline on Lõuna-Eesti inimese ostujõud? Või siis huvi osta hinnakirja kallima otsa autosid? Tanel Tiirik: Jeep Wrangleri pistikhübriidi me veel ära müünud ei ole. Aga millest on loota, et läheb müügiks, on Jeepi pistikhübriid Grand Cherokee. See mudel sobib Lõuna-Eesti kliendile, lööb mitu kärbest ühe hoobiga. Ta on hea metsas käimiseks ja ta on hea ka kaugemale teatrisse minekuks. Kui me vaatame siia kõrvale Jeep Wrangleri pistikhübriidi, siis see on hea auto metsaskäimiseks, aga teatrissemineku auto ta ei ole. Tallinnas neid ostetakse, Tartus mitte. Lõuna-Eestis on palju põllumehi ja põllumehe fookuses on teistsugused autod. Aga küsimus ei taandu Eesti kliendi ostujõule. Hinnapoliitika kujuneb Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia suurturgude järgi. Nende loogika määrab, kuidas asjad autotööstuses arenevad.
Järgmise viie aasta jooksul saavad pistikhübriidid olema kõige eelistatumad autod.
Richo Freivald: Ja kui vaadata, kuidas suured riigid automüüki korraldavad, nad maksavad elektriautodele peale. Ja autotootja teab seda oma mudelite väljatöötamisel ja arvestab sellega. Niimoodi tal ei ole ka mingit põhjust autosid odavamalt müüa. Sakslane saab 9000 eurot, prantslane saab kuni 11 500 eurot elektriauto ostutoetuseks, see muudab ju täielikult seda, mida ja kuidas ostetakse. Tanel Tiirik: Ja ühtlasi tegelevad Saksa kohalikud omavalitsused laadimistaristu väljaarendamisega, elektriauto vabastab selle omaniku teemaksudest. Kui sa võtad selle ametiautoks, siis maksud kahanevad. Sellisel juhul peaks olema üsna mõtlematu neid kingitusi mitte vastu võtta. Eesti automüügidünaamikas selliseid argumente pole.
Aga teiselt poolt on küsimus ka selles, mis siis saab, kui see toetus kaob. Me oleme jälginud Saksamaa arenguid ja uuringuid. 60% ütleb, et kui toetusi ei ole, siis nad elektriautot ei osta. Selle juures ei saa imestada, kui Lõuna-Eesti inimene ei kiirusta elektriautot valima. Kui juba selline suur turg nagu Saksamaa kardab, et toetuste kadumisel kukub elektriautode müük nagu pomm vastu maad, siis meil on siin veel keerulisem. Ja omaette probleemid toob see kaasa kasutatud autode turul. Kes tahaks osta kasutatud autot, mille akud võivad kohe tahta vahetamist ja tõenäoliselt üsna krõbeda summa eest? See kunstlikult tekitatud olukord ei too kasutatud autode turule midagi head kaasa. Kui vaadata siinset olukorda, siis küsimus on, miks riik
nii vähe elektrisõidukeid ostab? Me andisme täna ühele vallale viis sõidukit kätte, aga nemad ei tahtnud elektrist midagi kuulda. Kuulda on olnud, et Eesti politsei pidi saama kätte esimesed Volkswagen ID.4-d. Aga riik ei räägi oma positiivsetest kogemustest elektriautodega. Riik võiks seda teha. Sest ettevõtted teevad oma otsused sageli just riigi poliitikast lähtudes. Aga see koht, kus elektriautode ostude maht võib numbriliselt hüpata, on tarbesõidukid. Richo Freivald: Meil on tänaseks Opeli tarbesõidukite täisrivi täiselektriline. Ja Saksamaal on sellesse rivisse ilmunud ka vesinik. Kuna ettevõtetel on selles osas suuremad nõudmised peal, siis tarbesõidukite turul saabub elektrifitseerimine ilmselt kiiremini.
TARTU PUKSIIR
Käivitusabi, puksiir, veo- ja tõsteteenus algusega Tartust!
RINGTEE 25 TEHNOÜLEVAATUS tel 7502513 ringtee@e-tehno.ee
E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00 - 16.00 Teenindus toimub elavas järjekorras
TURU 32 TEHNOÜLEVAATUS tel 6780461 tartuturu@e-tehno.ee
E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00 - 16.00 Teenindus toimub elavas järjekorras või broneeri aeg
VÕRU 55 TEHNOÜLEVAATUS tel 734 9776 tartu@e-tehno.ee
E-R: 8.00 - 19.00 L-P: 9.00 - 16.00 Teenindus toimub elavas järjekorras või broneeri aeg
ELVA TEHNOÜLEVAATUS Kirde põik 8 tel 738 1183 elva@e-tehno.ee
E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00 - 15.00 P: SULETUD Teenindus toimub elavas järjekorras
PÕLVA TEHNOÜLEVAATUS Tehnika tee 6,Mammaste küla, tel 7997023 polva@e-tehno.ee
E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00 - 15.00 P: SULETUD Teenindus toimub elavas järjekorras
0,85 €/km, Tartus ja kuni 20 km linnast hind alates 40 €/h, ooteaeg 15 €/h.
RÄNI TEHNOÜLEVAATUS Kassisilma 26, Räni alevik, Tartumaa tel 610 8890 kassisilma@e-tehno.ee
E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00 - 15.00 P: SULETUD Teenindus toimub elavas järjekorras või broneeri aeg
Töödeks kasutame autot, mille kandevõime on 4150 kg, 2 hüdrovintsi, 6 x 2,3 m hüdroplatet.
www.etehno.ee
KRAANAGA VEOAUTO: 1,10 €/km Tõstetööd ja veod Tartus ning raadiuses kuni 30 km hinnaga 50 €/h. Ooteaeg ja üle 1 h kestvad laadimised 25 €/h. Hindadele lisandub km! Auto kandevõime kuni 13,5 t ja kraana suudab tõsta vähemalt 3 t.
PUKSIIR: Koorem lisaks haagisel või prillidel 1,2 €/km. Hindadele lisandub km!
Tel 5820 0519 janlauinvest@gmail.com
www.tartupuksiir.ee
PuksiirTartu
14
AJALUGU
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 3 10. MÄRTS 2022
Kuidas tekkis Võru linn
Vana hea linnarajamismeetod käis nii, et pealik läks talle meeldivasse kohta, lõi seal kannaga või valitsemissauaga kõvasti vastu maad ja hüüdis: siia saagu linn! Ja nii saanudki, kohe hakatud väljavalitud kohta kibekiirelt linna ehitama. Võru linna tekkimine üldse mitte väga kauges minevikus käis üsna samasuguse printsiibi järgi.
ANDRUS LAANSALU
Lugesin Võru linnaarhitekti Diana Vene Epifanios ilmunud loost, et Võru linnast olevat olemas üks Vanapaganaga seotud mütoloogiline nimelugu. Vanapagan olevat millalgi pea Tamula järvest välja pistnud ja hakanud kohe linna ära nimetama. Olevat andnud nimeks Võru. Raske öelda, kas Vanapagana nimepanemistegu kuulub kuhugi Võru oja aegadesse või juba linnarajamisele järgnenud aega. Igatahes viimasel ajal pole Vanapaganat Tamula järves ega Võru linnas enam nähtud.
Eestikeelne Wikipedia ütleb, et võru keeles on see nimi Võro ja saksa keeles Werro. Inimasustuse arheoloogiline määramine algab tavaliselt ikka inimluudest ja ka Võru alla jääv asulakoht ei ole selles suhtes erand. Vanim viide võimalikele elanikele on naise kolju, mis kuulub keskmisse kiviaega ehk siis umbes 4. aastatuhandesse eKr. Üldjoontes tähendab see, et juba kuus tuhat aastat tagasi elas selles kohas keegi, kes täksis kivitööriistadega loomaluid ja tegi lõket. Niimoodi vaadates on Võ-
rus elamise traditsioon päris vana. Linnana Võru siiski Eesti vanade linnade vanusega ei konkureeri. 1783. aastal loodi Katariina II korraldusel Vene riigis palju uusi maakondi, ja selle käigus tekkis ka Võru kreis. Keskus oli plaanitud Vana-Koiola mõisa, aga 1784. aastal otsustused muutusid ja kreisilinna hakati looma hoopis Võru mõisa keskusesse. 21. augustil 1784 andis Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne nõusoleku linna asukoha ja nime määramise kohta.
Võru linna planeering 1785. Carl von Bronsert
Apteekrile ja trahteripidajale tuli eraldada suuremad krundid kui tavalisele käsitöölisele.
Algselt oli linn muidugi väike, kuid mitte mikroskoopiline. Proportsioonide paikasaamiseks tuleb vaadata linnaplaane ja vanu dokumente. Maade ostutehingu dokumentatsioon sellestsamast ametliku vormistuse aastast sisaldab 307 ha suuruse tänavavõrgu ja krundijaotuse skeemi. Esialgses planeeringus möllas klassitsistlik korraarmastus ja linn oleks ehitatud ruudustikulise tänavavõrgu idee järgi. Nagu korralikule klassitsismile kohane, pidid peatänavate teljed ristuma keskväljakul.
Tegelikult rajati selle idee järgi ainult Katariina puiestee, teised tänavad sisenesid keskväljakusse hoopis väljaku nurkades. Niimoodi oli hoonestamist hoopis mugavam planeerida. Ehitati ühekorruselisi puumaju. Kolm aastat hiljem, 1787. aastaks oli Võrus üle mõnekümne elamu ja rohkem kui poolsada väljajagatud ehituskrunti. Üldine printsiip oli, et piklikud ja kitsad krundid ulatusid kvartalite keskele ja majad paiknesid tänavajoonel väikeste vahedega.
Ootame Teid Tervisekoja veekeskusesse ja spaasse,
mille atmosfäär on inspireeritud Soomaa viiendast aastaajast ja rabamaastikust
Neli sauna ja erinevad basseinid koos mõnusate mullide ja jugadega tagavad täieliku lõõgastuse. Kohvikust Kukemari saate tellida otse basseinide äärde nii mõnusa suupiste kui karastava joogi.
Veekeskus ja spaa on avatud iga päev
kell 10–22
Täpsem info ja paketid ööbimistega:
tervisekoda.ee
Pärnu tn 4 Suure-Jaani, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa 71502
AJALUGU
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 3 10. MÄRTS 2022
Võru linna turuplats, vaade kiriku tornist, 1914–1916 Võru linna plaan 1850. J. Thetkarov
1785. aastal elas Võru linnas 67 kodanikku.
1785. aasta planeeringusse lisati sotsiaalselt tähtsaid lisatingimusi. Näiteks tuli apteekrile ja trahteripidajale eraldada suuremad krundid kui tavalisele lihtsale käsitöölisele. Turuplatsi ääres pidi olema maa raekoja jaoks, aga samas pidi sinna mahtuma ka tuletõrjeriistade kuur. Tuli jätta ka ehitusplatsid kiriku, koolimaja, pastori elamu ja köstri elamu jaoks. Et ehitustegevus edeneks, tehti ehitajatele mitmesuguseid soodustusi. Näiteks väiksem maamaks ja tasuta metsamaterjal. Mõistagi ergutas tasuta metsamaterjal puitmajade ehitamist. Linnakodanikud said lisaks ehituskrundile ka 9 vakamaad põllumajanduslikult kasutatavat maad. Aga et linnainimeste arv proportsioonide jaoks paika saada – 1785. aastal elas Võru linnas 67 kodanikku. Neist seitse kaupmeest, seitse tislerit, kolm kingseppa, kaks lihunikku. Olid ka parkal, pagar ja köster. Ei saa öelda, et Võru oleks olnud suur linn. Aga muidugi toimus sellel perioodil linna kiire kasvamine. 19. sajandi keskpaigaks oli Võrus juba 29 kooliõpetajat, kaks arsti ja apteeker. Ja linnas, kus oli nii palju kooliõpetajaid, oli mõistagi ka aktiivne kultuurielu, sest tolleaegne kultuurielu koondus sageli koolmeistri isiku ja institutsiooni ümber. Võru linna esimesed kivimajad ehitati turuväljaku äärde ja selle lähiümbrusesse. 19. sajandi keskpaigaks oli endiselt valdavalt puithoonestusega Võrus kümmekond kivimaja. Tolleaeg-
15
se elumaja paigutus ja kuju oli sageli selline, et maja paiknes tänava suunas tavaliselt pikiküljega, külje keskel oli paraaduks ja sellest kõnniteele ulatus trepp. Maja taga oli majandusõu, mille ümber paiknesid abihooned – ait, laut ja hobusetall. Piklike kruntide tagaosas olid tihtipeale juur- ja puuviljaaiad. Rajamisest poole sajandi jooksul kujunes Võru elujõuliseks linnaks. 1850-ndateks olid väljamõõdetud kruntidele enamikus hooned peale ehitatud. 1850. aasta linnaplaanil on juba olemas ka park, linna rajamise ajal pargi peale keegi ei mõelnud ja seda kuhugi sisse ei planeeritud. Kui 1889. aastal Võru linna läbiv Riia-Pihkva raudtee valmis sai, siis see andis omakorda tõuke linna laienemiseks, ühtlasi hakkas raudteele toetuvalt tekkima ja kujunema Võru väiketööstus. Ehitati punastest tellistest piiritusepuhastusvabriku hooned (Kreutzwaldi tänavale) ja nende kõrvale kerkis tärklisevabrik Greif. 20. sajandi alguseks elas Võrus umbes 4500 inimest. Üllatuslikult selgub, et sinnani, 20. sajandi alguseni, püsis Võru algselt planeeritud alade piires. Edasi kasvudünaamika muidugi muutus.
Artikli alusmaterjalid pärinevad Wikipediast ja Lilian Hansari koostatud raamatust “Eesti linnaehituse ajalugu. Keskajast tsaariaja lõpuni”, Lilian Hansari artiklist “Võru”, lk 489–494.
16
REKLAAM
Täname kõiki koostööpartnereid ja kliente!
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 3 10. MÄRTS 2022