Lõuna-Eesti Maaleht (juuli 2022)

Kui linnad kahanevad, tuleb leida, kuidas õigesti väiksemaks jääda Lk 10–11 Subaru Forester sobib ka maatöödeks Lk 9

Aakre suur moosipurk on 800-liitrine!

Ringreis Rõuge ümbruse ilusates kohtades Lk 4–5

Lk 6–8 14. juuli 2022 Nr 7

20 PESULAT ÜLE EESTI

UUED PESULAD: SELVEKAS24 TISKRES, Liiva tee 59 ja AQUA PESULA TARTUS, Palsa tee 2a, Tähtvere

Autode selve- ja automaatpesulad avatud 24/7 Nüüd ka lihtne ja mugav pangakaardimakse!

2

KOLUMN

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 7 14. JUULI 2022

Suund teadlikule kahanemisele FOTO: ANDRUS LAANSALU

Kogu inimese elu on üks lõputu ruumiprobleem. Sageli on ruumi liiga vähe. Vahel on ruumi ka liiga palju. Halval juhul tahab keegi kavaluse või sõjaga teise ruumi endale võtta.

ANDRUS LAANSALU Kui linn on üle rahvastatud, on halb. Kui linn hakkab tühjaks jääma ja majade koridorides ulub tuul, on teistmoodi halb.

Kui Detroitist hakkas saama tondilinn, ei parandanud olukorda see, et seal samal ajal huvitavat muusikat tehti.

Kui Lõuna-Eestis ringi sõita, siis mingeid nii hulle asju näha ei ole. Lõuna-Eesti tundub elus ja elujõuline ja ma arvan, et see ei ole illusioon. Muidugi on Tallinn kaugel ja regionaalarengutel on omad seaduspärad, aga ma ei väsi kordamast, et ükskõik kellega ma ka olen rääkinud, mitte keegi Lõuna-Eesti inimestest ei ole kurtnud viletsa elu või halbade tingimuste üle. Kõik on olnud täis tegutsemistahtmist ja nende asjad on liikunud pidevalt paremuse poole.

Samal ajal on oluline aru saada, et kuigi suurlinnad kas-

vavad, jäävad väikelinnad samal ajal aina väiksemaks. See tendents ei pruugi olla väga kiire ja alati on ka täies tööjõus inimesi, kes kolivad väiksematesse linnadesse, et elada rahulikumalt ja aeglasemalt, aga väikelinnade kahanemist see ei peata. Esimese hooga tundub kuidagi enesestmõistetav mõelda, et selline kahanemine on halb. Ja et tuleb ükskõik mis hinnaga leida meetodid ja vahendid, kuidas see kahanemine seisma panna. Aga selgub, et kui sisuliselt olukorra üle järele mõtlema hakata, siis võib kahanemisest teha hoopis väärtuse.

Jah, see ei ole lihtne. Me ei ole harjunud mõtlema, et kahanemine ja taandumine saaks olla väärtus. See tundub ikkagi kuidagi nagu elule või olukorrale allajäämisena. Ainult

Tänapäevasesse linna sobivad vormid ja lahendused, mis lähenevad loodusele ka esteetilises plaanis.

kasvamine saab olla hea. Aga kui vaadata üldisemaid suuri protsesse looduses, siis paistab, et kasvamine ei ole pikemas perspektiivis üldse enam miski, millele oleks võimalik pa-

nustada. Kasvamisega on nüüd tegelikult kõik. Tulebki hakata ennast kokku pakkima. Ühtlasi tuleb välja mõelda, kuidas seda teha nii, et see ei oleks täielik katastroof.

Väikses Lõuna-Eesti linnas elades ei löö ükski neist probleemidest sellise teravusega linnaelus üles, et mingit katastroofitunnet saaks tekkida.

Naabrivanaema käib endiselt

TARTUS RINGTEE 25 TEHNOÜLEVAATUS tel 7502513 ringtee@e-tehno.ee

E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00 - 16.00 Teenindus toimub elavas järjekorras

TURU 32 TEHNOÜLEVAATUS tel 6780461 tartuturu@e-tehno.ee

E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00 - 16.00 Teenindus toimub elavas järjekorras või broneeri aeg

VÕRU 55 TEHNOÜLEVAATUS tel 734 9776 tartu@e-tehno.ee

E-R: 8.00 - 19.00 L-P: 9.00 - 16.00 Teenindus toimub elavas järjekorras või broneeri aeg

kandevõrguga poes ja pood ei ole ka kaubast tühjaks voolanud. Ja see, et linnast on veel 50 inimest ära kolinud, ei jäta linna otseselt ja nähtavalt tühjaks.

Aga just sellises väikses linnas saabki hakata hägustama piiri linna ja maa vahel. Sest ka see on lihtsalt üks kokkuleppeline piir. Ja väikse linna võimalus on luua keskkond, kus linnaliku struktuuri komponendid on korraldatud loodusliku elurikkusega kooskõlas. Suurlinnas on seda palju raskem saavutada.

Kalle Komissarov kirjutab Ehituskunsti ajakirja uues numbris (Indrek Rünklale viidates), et ka luuaga kojamees ei pruugi olla mineviku igand, vaid hoopis linna essents – ta annab tänavale meeleolu. Ja see meeleolu pole miski, mille võiks lihtsalt niisama progressi nimel ära kaotada. Eluviiside rikkus on samavõrra oluline kui looduslik elurikkus. Iga linn peaks mõtlema läbi, mis on tema väiksed, aga olulised väärtused, need meeleolud ja koloriidid, mis on välja kujunenud pika aja jooksul ja mida nüüd tuleks säilitada.

Sest ega vanad mustrid enam ei taastu, kui nad on kord kaotsi lastud. Eriti on selle peale vaja mõelda nüüd, kui me teame, et lõputu kasv ei ole võimalik ja see protsess hakkab paljudes kohtades hoopiski kahanemise suunas tagasi liikuma.

ELVA TEHNOÜLEVAATUS Kirde põik 8 tel 738 1183 elva@e-tehno.ee

E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00 - 15.00 P: SULETUD Teenindus toimub elavas järjekorras

PÕLVA TEHNOÜLEVAATUS Tehnika tee 6, Mammaste küla, tel 7997023 polva@e-tehno.ee

E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00 - 15.00 P: SULETUD Teenindus toimub elavas järjekorras

RÄNI TEHNOÜLEVAATUS Kassisilma 26, Räni alevik, Tartumaa tel 610 8890 kassisilma@e-tehno.ee

E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00 - 15.00 P: SULETUD Teenindus toimub elavas järjekorras või broneeri aeg

www.etehno.ee • Kaeve- ja lammutustööd • Masinateenus • Põllumajandusteenus

www.masinakoda.ee | info@masinakoda.ee | Tel: 5648 9424

3

UUDISED

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 7 14. JUULI 2022

Asustusjaotuse muutmine Setomaa vallas Setomaa vallavolikogu otsusega nr 10 algatati mõned kuud tagasi asustusjaotuse muutmine Setomaa vallas.

Maa-amet tegi Setomaa Lahkmejoonte muutvallale ettepaneku vaamise protsess toimub vastavalt Vabar iigi data üle asustusüksusValitsuse määr usete piirid ning otsustada, kas ja milliseid neist le „Asustusüksuse liisaaks korrigeerida vastagi, nime ja lahkmejoonvaks maakatastris registte määramise alused ja reeritud katastriüksuste kord“. piiridega. Probleem on Asustusjaotuse muutselles, et Setomaa külamise algatamine on kode lahkmejooned ei ole haliku omavalitsuse voliigal pool katastriüksuste kogu pädevuses. piiridega kokku viidud.

Lahkmejooni puuduKuna algsed lahkmejootav Vabariigi Valitsuse määrus sätestab, et ned määrati sellel ajal, kui maareform oli alles lahkmejoone määramisel algusjärgus, ei arvestaarvestatakse katastriüknud need sageli moodussuste piiridega, kohalike elanike ettepanekute ja tatud katastriüksuste piiarvamustega, maakonridega.

Tulemus on see, et na-, üld- ja detailplaneepaljudes kohtades kulringust tulenevate terrigeb külade omavahetooriumi funktsionaalse tsoneerimise põhimõteline piir näiteks risti üle katastriüksuse. tega ja ka topograafiliste Asustusüksuste lahkmenähtuste ruumikujudega. jooni korrigeeritakse See protsess on juba FOTO: ERAKOGU kaardil, tõstes lahkme- Setomaa kaart. mõnda aega töös olnud, aga oluline on, et oma jooni katastriüksuse piirile vastavalt katastriüksuse lahkmejoontele sopistused, kus arvamustest ja ettepanekutest aadressile. See aga tõi kaasa ühe küla territoorium ulatus saab teada anda veel kuni 28. olukorra, kus mitmete külade nagu saba teise küla territoo- juulini 2022. piirid muutusid ebaotstarbe- riumile, või siis muutusid asusTäpsema info leiab aadressilt kaks ja raskesti arusaadavaks. tusüksuse lahkmejooned väga setomaa.kovtp.ee/asustusjaotuNäiteks kujunesid mitmel pool siksakiliseks. se-muutmine.

MTÜ Müüdud Naer

FOTO: ERAKOGU

on teinud suvelavastuseks võrokeelse Becketti

„Godot’d oodates“ on kindlasti üks kuulsamaid teatriteoseid, mis kunagi kirjutatud ja lavastatud. Godot on vähemalt sama kuulus kui Hamlet.

Kuigi kui täpsemalt küsima hakata, selgub küll tavaliselt, et sisu on jäänud pigem ebaselgeks.

Aga see ei sega levimast lõputu ootamise nalju, mis seostuvad Godot’ nimega. Samuel Beckett kirjutas selle näidendi aastatel 1948–1949.

Võrokeelset varianti „Godot’d uutõn“ sellest väga kuulsast näidendist mängitakse ka sellel suvel Navi külas Tamme talu küünis. Nagu on tutvustuses kirjas: „Kusagil, keset eimidagit ootavad kaks hulgust müstilise hr Godot’ saabumist. Nagu eile, nii ka täna ja homme. Videvik saabub ja midagi ei juhtu. Või juhtub?“ Näiteks toimub selline dialoog (väga iseloomulik sellele näidendile): Vladimir: Läämi är.

Estragon: Läämi.

(Nad ei liigu paigast.)

Niisiis, Samuel Becketti legendaarsel teatritekstil on nüüd võrokeelne hääl. Kuigi see on vana lugu, on selles loos ka 2022. aastal midagi eriliselt tuttavlikku – „tegelaste kramplik tahe leida lootusetust olukorrast mingigi väljapääs. Kuidas me muidu suudaksime tõusta igal hom-

mikul, lüüa päev läbi aega surnuks ja minna õhtul magama ilma teadmiseta, kas meie lootused ja unistused ka kunagi veel täituvad? „Godot’d oodates“ on ühtaegu vodevill, tragöödia, filosoofia ja metafüüsika, mida vürtsitab Becketti a i n u l a a d n e h u u m o r. “ Niimoodi tutvustavad tegijad ise oma mängu.

Võro keelde on Becketti tõlkinud Jan Rahman (Aino Pärsimäe eestikeelse tõlke ning Krista Rätsepa, Juhan Viidingu ja Tõnis Rätsepa redaktsiooni põhjal). Lavastaja on Taago Tubin (Ugala Teater).

Kunstnikud Taago Tubin ja Tarmo Tagamets, helikujundaja Patrick McGinley.

Valguskujundajad MariRiin Paavo (Ugala Teater) ja Sander Aleks Paavo (Ugala Teater). Mängivad Tarmo

Etenduse „Godot’d uutõn“ plakat.

Tagamets, Imre Õunapuu (Rakvere Teater), Agu Trolla, Patrick McGinley, Henn Rahman, Vootele Ruusmaa.

See projekt on olnud töös 2018. aastast alates, kui enamvähem sama seltskond seda korra võro keele ja kultuuri fondi Kaika suveülikoolis etendas. Aga vaevalt et Lõuna-Eesti inimestel on õnnestunud seda tüdimuseni vaadata. Kindlasti on veel palju neid, kes võiksid minna ja tutvuda. Järelejäänud suvi on kindlasti paras aeg üle vaadata, kuidas võro keeles Godot’d oodatakse.

Soovitatav alates 12. eluaastast, kinnitavad tegijad ise!

Etendused toimuvad 14., 15., 16., 17. juulil 2022 kell 20 Tamme talu küünis Navi külas Võromaal.

Piletid hinnaga 20 ja 17 eurot on eelmüügis Piletilevis.

Kohapeal pilet kõigile 22 eurot.

Puhkpilliorkester Tartu palub kuulama:

16. RAHVUSVAHELINE PUHKPILLIFESTIVAL

„MÜRTSUB PILL“ KOLMAPÄEVAL, 10.08.2022 KELL 19.00 SUUR KÜLALISTE ÕHTUKONTSERT ERMI SUVELAVAL NELJAPÄEVAL, 11.08.2022 KELL 19.00 FESTIVALI AVAKONTSERT ERMI SUVELAVAL REEDEL, 12.08.2022 KELL 16.00-23.45 TARTU RAEKOJA PLATSIL FESTIVALI PEALAVAL ORKESTRITE JA SOLISTIDE ESINEMISED LAVAL, VIDEOESINEMISED EKRAANIDEL, SUUR TANTSUÕHTU; PALJU PÕNEVAT MUUSIKALIST TEGEVUST TERVE PÄEVA JOOKSUL

Kapri VILJANDI

Kauplus Tallinna tn 58 E–R 8.00–17.30 | L 10–14 Tel 433 3016, 433 8355, 523 8016

• Veo- ja sõiduautode, haagiste varuosad • Raadiosaatjad ja Tehnoturu kaubad • Kinnitus- ja tõstevahendid, tööriistad • Lahtised õlid • Määrdeained ja keemia • Tulekustutite kontroll • LED töö-, taga- ja kaugtuled, vilkurid • L. Bradori ja Björnkläderi tööriided • Helly Hanseni tööriided

LAUPÄEVAL, 13.08.2022 KELL 16.00-23.45 TARTU RAEKOJA PLATSIL FESTIVALI PEALAVAL ORKESTRITE JA SOLISTIDE ESINEMISED LAVAL, VIDEOESINEMISED EKRAANIDEL, SUUR TANTSUÕHTU; PALJU PÕNEVAT MUUSIKALIST TEGEVUST TERVE PÄEVA JOOKSUL

PÜHAPÄEVAL, 14.08.2022 KELL 13.00-18.00 TARTU RAEKOJA PLATSIL FESTIVALI PEALAVAL ORKESTRITE JA SOLISTIDE ESINEMISED LAVAL, VIDEOESINEMISED EKRAANIDEL; PALJU PÕNEVAT MUUSIKALIST TEGEVUST TERVE PÄEVA JOOKSUL; KELL 16.00 FESTIVALI GALAKONTSERT JA PIDULIK LÕPETAMINE MEIE FESTIVALI PEAESINEJAD: Concert Wind Band Private Music School Makó (Ungari); Maestro Di Cerbo Band (Itaalia); Maestro Doktor József Csikota (Ungari); Maestro prof Kanat Akhmetov (Kasahstan); Maestro Volodõmõr Runtšak (Ukraina); Maestro Darius Ledzion (Poola); Maestro Nikolaos Chrysochoou (Kreeka); Wind Orchestra Kybartai (Leedu); Wind Band Ogre Horizonts (Läti); Liepājas Mūzikas un Mākslas Skola puhkpillimuusikud (Läti); Krāslavas Mūzikas un Mākslas Skola puhkpillimuusikud (Läti); Lobezi Linna Kultuurimaja Puhkpilliorkestri muusikud (Poola); Eesti Dirigentide Akadeemia Puhkpilliorkester (Eesti); Kaitseliidu Pärnu Maleva Orkester Saxon (Eesti); Kaitseliidu Tallinna Maleva Orkester (Eesti); ansambel Estraadiraadio (Eesti); Puhkpilliorkester Forte (Eesti); ansambel EmeriitBrass (Eesti); Väike-Maarja Pasunakoor (Eesti); Puhkpilliorkester Saku (Eesti); Kunda Linnaorkester (Eesti); Pärnu Noorte Puhkpilliorkester (Eesti); Puhkpilliorkester Tartu ja Airi Allvee (Eesti); Tartu Rivitrummide Ansambel ja õpetaja Helen Kasemaa (Eesti); festivali ühispuhkpilliorkester, festivali pillikoorid ja festivali sümfooniline ühispuhkpilliorkester.

FESTIVALI KUNSTILINE JUHT MARGUS KASEMAA.

SOOJUSPUMBAD | PELLETIKÜTE | VEESÜSTEEMID ERINEVAD KÜTTELAHENDUSED | MÜÜK, PAIGALDUS, HOOLDUS

Tel 518 5364

4

PUHKUS

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 7 14. JUULI 2022

Päev Lõuna-Eestis: väike ringsõit Rõuge kandis FOTOD: ESTA TATRIK

„Kuhu võiks Võrumaal minna, mida vaadata?“ küsivad põhja-eestlased, kui on plaanis lõuna poole sõita.

Mis siis ikka, siit leiate näite päevaseks ringsõiduks Rõuge ümbruses.

Vahemaad on lühikesed, teed omapärased ja vaatamist jagub suurtele ja väikestele. Kuna toidukohti otseselt teele ei jää, siis ei tee paha kaasa pakkida kerge piknik.

Mõniste muuseum-kauplus

Edasi võib keerata suurele maanteele või siis Rõugest läbi sõita ja võtta sealt suuna Mõniste poole. Mõniste talurahvamuuseumi peahoones asub Mõniste Tarwitajate Ühisuse muuseum-kauplus.

„Tõde ja õigust“ ei filmitud sugugi pärisVargamäel, vaid hoopis Võrumaa tagumises nurgas, kuhu selleks ehitati spetsiaalne filmi-Vargamäe.

ESTA TATRIK Hinni kanjon Rõugest Võru poole, täpsemalt küll Nursi suunas, jääb Hinni kanjon. Uhket nime kandev vaatamisväärsus on osake Haanja looduspargist ja asub Rõuge ürgorus. Devoni ajastu liivakivisse uuristunud 15–20 meetri sügavune Hinni kanjon on Eestis ainulaadne, sest teis-

test Lõuna-Eesti jõeorgudes asuvatest liivakivikanjonitest pole ükski nii sügav.

Kitsa kanjoni ulatus on paarsada meetrit ja järsud liivakivinõlvad kõrguvad oja kaldalt otse üles. Liikuda saab laudteel.

Suvel on Hinni kanjon varjuline ja meeldivalt jahe. Eks sääski on muidugi ka, aga mitte nii

hullusti, et enda kaitsmiseks nende eest peaks midagi erakorralist ette võtma. Koht on vaatamisväärsus veel ühel põhjusel – päikselisel päeval mängib kanjoni kollakatel ja rauapruunidel seintel tõeliselt ilus valgus.

Mõniste Tarwitajate Ühisuse muuseum-kauplus.

Tegemist on poega, kus antakse edasi 1920ndate lõpu ja 1930ndate Võrumaa külapoe olustikku. Kaupluseruum on taastatud 1928. aastal valminud poe eeskujul, riiulid, lett, nagid ja kaubad asuvad samades asukohtades. Sisse astudes kohe vasakut kätt on hoburakmete nagi, vasakul seinas on jookide riiul, kus praegu eksponeeritakse eelmise sajandi alguse napsu- ja karastusjookide pudeleid. Joogid telliti poodi otse tehase ladudest, õlu näiteks toodi Tartu A. Le Coqist.

Kohe jookide kõrval on majapidamistarvete riiul nõude ja köögiriistadega. Vastasseinas paistavad riiulitel niidid, nõelad, nööbid ja muud pudukaubad. Kõrgele lae alla on paigutatud reisikohvrid. Võib oletada, et toonases külakeskuses polnud reisitarbed just kõige nõutavam kaup, aga kui vaja läks, ei pidanud kohvri või kandekoti järele Võrru või Valka sõitma. Müügil olid mõistagi sigaretid, tubakas ja mitmesugused maitseained.

Parempoolne riiul oli Kawe

PUHKUS

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 7 14. JUULI 2022

Mõniste muuseum-kaupluse ajaloolised riiulid.

kompvekkide, küpsiste, kakao ja kohvi tarvis.

Sisse tulles paremat kätt akna all on klaasriiul lõhnaja juukseõlidega, lisaks kammid ja peened nipsasjakesed.

Riidekauba jaoks oli eraldatud terve kaupluse parempoolne sein, kus praegu on foto poe ajaloolisest väljanägemisest.

Kaupa toodi kord nädalas peamiselt Tartust, aga ka Valgast ja mõnda asja koguni Tallinnast.

Tarwitajate Ühisuse poel läks hästi ja peagi hakkas äri endale ihaldama Valga lao- ja saetööstur Bernhard Kuus. Lahkelt järelmaksuga kaupa pakkudes õnnestus Kuusil saavutada olukord, kus ühisus jäi võlgadesse, poodi tabas pankrot ning 1933. aastal läkski kauplemine Kuusi kätte. Kauplus suleti 1940. aas-

tal sõja tõttu. Praegu saab muuseum-kauplusest osta jäätist ja suveniire.

Filmi Vargamäe külastuskeskus

Kui nüüd võtta suund VastseRoosa poole, siis jõuab veerandtunnise sõidu järel Filmi Vargamäele. „Tõde ja õigust“ võeti üles 2017. ja 2018. aastal sugugi mitte päris-Vargamäe kandis, vaid Võrumaa tagumises nurgas, kuhu ehitati selleks spetsiaalsed võttepaigad ehk filmiVargamäe. 12 hektarit võtavad enda alla peamiselt põllud, külastuskeskuse südameks on Mäe Andrese talu. See on omapärane segu Eesti filmikunstist ja LõunaEesti taganurga loodusest koos päevakuumuses kirvendava õhu ja ablaste parmudega.

AHOI, PALUPERA KOOLIS ÕPPINU, VILISTLANE, ENDINE JA PRAEGUNE ÕPETAJA NING TÖÖTAJA! Kooli kokkutulek toimub 13.08.2022.

13.00 avatud kokkutulekule registreerumine 15.00 soovijatel võimalus kuulata mõisapäeva kontserti 16.00 kehakinnitus õues 17.00 vilistlaskogu (saalis) 18.00 jalakeerutuseks ansambel MisSiis 22.00 retrodisko 24.00 lõpp

Avatud kohvik. Mõisakoolis toimub sel päeval ka külastusmäng „Unustatud mõisad“.

Kokkutuleku osalustasu on 20 € ja selle saab kanda MTÜ P-Rühm SEB EE751010220051430017 (selgitus: kokkutulek) või tasuda kohapeal. Kohapeal tasudes 25 €.

Kokkutulekule registreeruda saab kooli kodulehel: http://www.palupk.edu.ee//content/view/1203/61/ või kohapeal.

5

Mõniste muuseum-kauplusest saab osta jäätist ja suveniire.

Paganamaa Keerates Filmi Vargamäe keskuse parkimisplatsilt vasakule, satute Lõuna-Eestile väga iseloomulikule kitsukesele kruusateele. Tolmune teeke keerutab üles-alla heinamaade ja metsatukkade vahel.

Tasub sõita aeglaselt, ühelt poolt seetõttu, et tee on kitsas ja sageli pimedate kurvidega – nagu siinkandis tihti –, aga teisalt sellepärast, et tekiks tunne, kuidas seda mööda omal ajal hobuvankriga logistati. Paganamaale jõudes tuleb pöörata Paganamaa vaatetornile ja matkaradadele osutava teeviida alt sisse, kuni paari kilomeetri pärast lõpeb tee väikeses parklas, kust edasi saab minna juba matkates.

Korneti linnamägi

Käik Korneti linnamäele lisab olulise nüansi kogu piirkonna tunnetusele.

Korneti asub tänapäeval Lätis, ent on ajalooliselt tihedalt Rõuge ja Krabi kandiga seotud, isegi sedavõrd, et seda loetakse Vana-Võrumaa osaks. Läti keeles kutsutakse linnamäge Drusku pilskalns’iks ja see paistab Munamäe vaatetornist selge ilmaga kätte, neid lahutab linnulennult 16 kilomeetrit. Krabilt on Korneti maalinnani alla kümne kilomeetri sõita. Linnamäega on seotud palju lugusid ja pühapaiku. Eesti arheoloogid on seal läbi viinud ka mitmeid kaevamisi.

Hoolimata sellest, et Korneti linnamägi paistab esmapilgul nagu üks ülekasvanud roheline mätas, tasub mäe otsa ronida. Kõrgus merepinnast on 247 meetrit ja suhteline kõrgus maa-

pinnalt kuni 85 meetrit. Vaated avanevad juba poolelt teelt, mida kõrgemale, seda üllatavamad ja lummavamad. Korneti linnamäel käik lisab mingi olulise nüansi kogu piirkonna tunnetusele.

Rõuge Ööbikuorg

Ringsõidu lõpetuseks sobib veel üks vaade Vana-Võrumaale, seekord Ööbikuoru vaatetornist, mis kannab nime Pesapuu. Arhitekt Karmo Tõra loodud ja 2016. aastal valminud objektist on saanud piirkonna üks tuntumaid maamärke. Ülemine vaateplatvorm asub 27 meetri kõrgusel.

Kui peaksite sinna jõudma õhtuhämaruses, siis peaks Pesapuu olema valgustatud. Kokku tuleb Rõuge väikese ringsõidu pikkuseks sadakond kilomeetrit.

6

TOOTMINE

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 7 14. JUULI 2022

L

SÕIDU- JA VEOAUTODE KARDAANIDE REMONT, VALMISTAMINE JA BALANSSEERIMINE TARTUS. Kohapeal vahetusfond ja suur valik erinevaid kardaane.

TÖÖ KIIRE JA KORRALIK! • Trei- ja freesimistööd • Plokikaante remont ja survestamine Jaama 143b, Tartu | Tel 5624 2888 kardaantartu@gmail.com

www.kardaan.ee

Korstnapühkija Lõuna-Eestis.

Pakun teenust nii linnas kui ka maal ja kaasas oma redel. Ametliku korrasoleku akti vormistamine.

Telefon 5191 6605

Niidame sinu muru ka raskesti ligipääsetavatel aladel (kraavid, nõlvad jms) ning trimmerdame aiaääred ELVA, NÕO NING OTEPÄÄ PIIRKONDADES Info tel 5662 4370

www.tehnikateenus.ee

Viljapuude ja marjapõõsaste istikute tootmine ja turustamine • Varese talu / FIE Sirje Tooding müüb ainult enda kasvatatud viljapuude ja marjapõõsaste istikuid.

• Asukoht Põlva maakonnas Räpina vallas Köstrimäe külas.

• Istikute kasvatamise ja müügiga tegeleb Sirje Tooding, info istikute kohta telefonil 529 0917.

• Antakse soovitusi viljapuude kasvatamiseks.

• Istikuid saab osta eelnevalt kokkulepitud ajal.

Aakre Moosi moosipurk on 800-liitrine!

Rõngu külje alla Aakresse jõuab suur hulk Lõuna-Eesti aedades, aiandites ja metsades kasvanud marju. Õunad samuti. Siin tegutseb Aakre Moos, ärinimega AS Bacula, keda võib pidada Eesti marja- ja moositööstuse suurimaks marjakokkuostjaks. Viimane pool aastat on maailma majanduses kõik nii segi paisatud, et ka meie alustame juttu rahast.

ESTA TATRIK

„Kõik sisendid on läinud kallimaks,“ ütleb Aakre Moosi asutaja ja juhataja Vahur Vuks. „Pakendid. Plastämbrid, kuhu me villime moosid, on läinud kallimaks. Klaaspurgid.

Kontsentreeritud mahlajookide viieliitrine pudel on läinud kallimaks. Lainepapist kast, mille sisse me need pudelid paneme, see on ka läinud kallimaks.

Kõik asjad!“ Aakres kasutatakse võimalust mööda Eestis toodetud pakendeid, näiteks klaastaaraks kasutatakse Järvakandi tehase toodangut. Lainepapist kastid tehakse samuti Eestis, aga selliseid plastmassämbreid, nagu Aakre moositööstusele sobiks, Eestis ei toodeta.

Aga selleks, et oleks, mida purki villida, on vaja marju,

suhkrut ja paksendajaid. Aakre toodab tööstustele ja nende jaoks on väga oluline moosi konsistents. „Kliendid on erinevad, kes tahab, et moos oleks hästi vedel, kes tahab, et oleks marmelaadi moodi paks.

Paksendajate ehk pektiinidega tuleb meil teha selline toode, nagu on kliendiga kokku lepitud,“ ütleb Vuks.

Aakres on suurklientidele toodetud juba kolmkümmend aastat. Kõige esimene klient, kes Aakre moosimeistritelt üldse midagi ostis, oli kommivabrik Kalev. Muide, arvake ära, kelle toorainest teeb kommivabrik Kalev praegu marmelaadikomme Tiina? Õige, Aakres valmistatud püreest. Kalevile tehakse õuntest, aga ka jõhvi-

TOOTMINE

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 7 14. JUULI 2022

7

FOTOD: ESTA TATRIK

T!

KKUMIS

KÜSI PA

• Ehitustööd • Remont- ja renoveerimistööd • Sise- ja välisviimistlustööd • Klaaslahenduste müük, paigaldus ja hooldus • Hooldustööd (fassaadid, katused, terrassid) • Terviklahendused LISAINFO JA KÜSIMUSED 5672 6823 info@teenustööd.ee teenustööd.ee www.teenustööd.ee

Võru mnt. 3, Kambja vald, Tartumaa E-R 12.00-16.00 | L,P – ettetellimine

HAAVA KÕRTS

Söögid, joogid, peolauad ja peielauad!

Pakume cateringi!

5560 0406 |

lounalaud@gmail.com Haava Kõrts

www.haavakorts.ee

Salvkaevude kaevamine, puhastamine, süvendamine ja remont.

Rõngaste vahetamine ja kaevuümbriste ehitus.

Käsipumpade remont.

Tel 5840 0240 • LAMEKATUSTE EHITUS • BITUUMENSINDELKATUSTE EHITUS • KATUSTE HOOLDUS • MÖÖBLI MONTAAŽ JA PAIGALDUS • REMONDITÖÖD • EHITUSTÖÖD

Tel 5688 7045 info@peritek.ee PeriTek Paigaldus

Santeenus.ee

Moositootmise töökeskkond on väga hoolikalt puhastatud.

Torutööd, küttesüsteemide läbipesu, veevarustussüsteemide ja pumpade paigaldus.

Tel 5813 5496 www.santeenus.ee

Aakre Moosi sildid.

kast ja mustast sõstrast pooltooteid.

Mooside valmistamine Rõngu külje all sai alguse 1989. aastal, kui Vahur Vuks tuli mõttele teha kooperatiiv. Ettevõtmist soodustas olukord, kus iseseisvust ihkava Eestiga ei tahetud enam Nõukogude Liidus eriti tegemist teha, Venemaalt näiteks ei tahetud enam hästi Eestisse müüa. Kalevile tuli siis palju õunapüreed Valgevenest, kus kasvatati püreeks hästi sobivat ‘Antonovkat’. Kalev ostis Aakrest kohe hiigelkoguse, esimesel aastal 400 tonni õunapüreed.

Mis tekitab muidugi küsimuse, et kust alustav kooperatiiv need õunad leidis?

Vahur Vuks: „Lõuna-Eestis on palju aiandeid, õuna oli siis ikka küll!“ Ka praegu varutakse õunad Lõuna-Eestist.

Marjaaianditest on suurtest jäänud töötama Vasula, aga juurde on tulnud uusi kasvata-

Reeglite järgi peab tootes olema miinimumkogus suhkrut, muidu ei tohi „moos“ nimeks panna.

jaid, musti sõstraid on istutatud päris palju ja ka arooniat. „Küsitakse, et mul on paar hektarit vaba maad, mida istutan, mida on kõige rohkem vaja?

Raske on vastata, sest kõik käib lainetena. Kui tänavu on kõige rohkem vaja näiteks punast sõstart, aga kolme-nelja aasta pärast, kui aed on täiskandejõus, jääb punane sõstar kolmandale-neljandale kohale.

Turg tellib.“ Vuks toob näite, kuidas kakskümmend aastat tagasi tahtsid tööstused pohlast valmistatud tooteid, ikka kümnete tonnidena. Mööda läks viis-kuus aastat, hakati tahtma jõhvikast valmistatud tooteid. „Jõhvikad kasvavad küll jumala abiga metsas, sellele ei pea inimesed palju kulutama ei aega ega maad. Kolm aastat tagasi pohla peaaegu ei küsitudki.“ Aedmarjade mood kõigub samamoodi. Aga sinna peab inimene panustama. „Kui just ei ole väga suur aed, ma mõt-

len kümneid hektareid, siis saab ikka maha müüa, kuigi nii palju ei pruugi teenida, kui oli äriplaanis kirjas. Aed peab olema ikka nii suur, et saab kombainiga koristada.

Esimesel aastal sõbrad ja sugulased tulevad appi, aga kolmandal aastal leiavad sada põhjust, et mitte tulla.“ Aakre Moos ostab marjad peamiselt LõunaEestist. Metsamarja saab küll ka kaugemalt tuua, aga eks Lõuna-Eesti kant on korilaste piirkond. Aga kuidas kujuneb kokkuostuhind? „Hind kujuneb siis, kui marjad on küpsed. Maikuus helistatakse, et mis hinnaga sellel aastal maasikaid ostate? Aga ma ei tea juuni viimastel päevadel ka veel! Võibolla juba homme tean.“ Kogenud tootja teab, et tuleb maasikabuum, ilm on palav, algul jõutakse turul kõik maha müüa, siis ha-

FEKAALIVEDU • SURVEPESU • UMMISTUSTE LIKVIDEERIMINE • TORUSTIKE VIDEOUURING • RASVAPÜÜDURITE PUHASTUS • LIIVAPÜÜDURITE PUHASTUS Tel 558 8811 | www.fekto.ee

Jalaravi stuudio ootab PROBLEEMSETE JALGADE JA KÄTE HOOLDUSESSE Probleemsete jalgade hoolduses tegeletakse järgmiste kaebustega: sissekasvanud küüned, küüne- ja nahaseen, paksenenud küüned, traumaküüned, nahapaksendid ja kannalõhed, diabeetiline ja reumaatiline jalg, konnasilmad ja soolatüükad.

SOODUSTUS PENSIONÄRIDELE JA ÕPILASTELE! Asume väga heas asukohas Vaksali 17, Ortopeediakeskuse III korrusel. Majas on lift!

Info ja borneerimine tel 5666 8490 Facebook: Jalaravi stuudio Veel leiad meid Mõisavahe 34b, Tartu Tervisekeskusest

Jalad korda kodust lahkumata!

PAKUME KA KODUVISIITE Ära jää oma murega üksi!

8

TOOTMINE

katakse tööstusele pakkuma. Sealtmaalt hakkab hind alla minema. „Kui me teeme sahvti ehk moosi, kus on sees terved marjad, siis mida väiksem on maasikas, seda parem, sest seda tervem ja ilusam see moosi sees jääb.“ Kokkuostuhinda ja -hetke kalkuleerides peab tootja arvestama ka sellega, et moosi tuuakse Eestisse sisse.

Aakrel on kolm gruppi ostjaid.

Piimatööstused – jäätistele, jogurtitele, kohupiimadele. Teine grupp on kondiitrid – tordikihtide vahele, moosisaiadesse jne. Kolmandaks köögid – lastaia- ja kooliköögid, haigla- ja hooldekodude köögid. Kõigile tuleb teha erineva paksusega moos. Mari ja suhkur on sama, aga moosi paksus, mille annab looduslikust toorainest (õunad, tsitruselised) valmistatud pektiin, erineb. „Kui kodus öeldakse, et keedame täna moosi, siis meie ei keeda, kuumutame 80–90 kraadini. Et suruda alla mikrobioloogia, kuid täpne temperatuur tuleneb konkreetsest paksendajast.

Me katsetame enne mõnekilose kogusega, saadame kliendile, et kas sobib. Kui kondiiter teeb rullbiskviiti, siis tänapäeval on masin, mis peab ühe korraga tekitama biskviidile õige paksusega moosikihi.“ Tootearendusest rääkides, kui palju te ise pakute tootjatele välja uusi tooteid? „Meil on sortimendis palju rätsepaülikondi ehk tooteid, mis on

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 7 14. JUULI 2022

Meil on sortimendis palju rätsepaülikondi ehk tooteid, mis on ainult konkreetsele ettevõttele.

Ja jõuame tagasi selleni, et mitte ainult materjalide hinnad pole tõusnud, vaid ka kättesaadavus on järsult halvenenud.

Tootja peab soetama varu ämbreid ja lainepapist kaste. Varem oli nii, et ämbrid said otsa, järgmine nädal olid uued kohal. „Hetkel on olukord selline, et kui komponent tuleb Euroopast, siis öeldakse, et meil ei ole autosid! Euroopas on 400 000 veokijuhti puudu. Ja kõik tehased ka enam ei tööta. Paksendajad tulevad üle maailma, Austriast, Saksamaalt, Iirimaalt. Viljad, mida peame sisse ostma – ananass, mango –, ei taha Eestis hästi kasvada. Troopiliste osakaal pole suur, aga kohale jõudmine on läinud aeglasemaks ja hinnad lähevad kogu aeg ülespoole.“ Varude soetamine aga hoiab raha kinni.

Mis on selle hooaja kõige moodsam moos? „Ilma suhkruta! Ärge suhkrut pange!, öeldakse. Me teeme nii, nagu tellitakse. Piimatööstusele teeme kõik ilma säilitusaineteta.

Arstid ütlevad, et see, et suhkrut üldse pole, pole ka päris hea mõte. Reeglite järgi peab tootes olema miinimumkogus suhkrut, muidu ei tohi „moos“

ainult konkreetsele ettevõttele. Kui midagi tuleb muuta, siis paksust, maitse, lõhn ja värv peavad jääma samaks.

Piimatootja Farmi peatehnoloogiga kunagi arutasime, et kui paksu moosi neil vaja on.

Nagu paks hapukoor, vastas tehnoloog. Me siis tegime ja sobis ka. Muidugi on mõõteriistad kõik olemas maailmas, väga täpselt saab mõõta.“ Ent lõpuks loeb kogemus.

Mahetoodang on moes, aga suurklientidele tootes tuleb arvestada, kellele on mõtet mahedat toodet pakkuda. „Kui me teeme maheda moosi, siis kondiiter ütleb, et vaata, Vahur, moosi me paneme tordile nii vähe, et ega see ei tee torti mahedaks. Mahedat proovivad kasutada toitlustajad ning ka koolid ja lasteaiad.“ Aakre jaemüük on marginaalne võrreldes tööstustele müügiga. Aakre moosipurgid on suurusega 800 liitrit, 600 liitrit, 200 liitrit.

Moosikonteinereid Eestist ei saa, kuigi kohalikud metallitööstused on kõik läbi kammitud.

Aakre Moos ostab marjad peamiselt Lõuna-Eestist.

Sahvt on moos, mille sees on terved marjad.

Santeenus.ee

Kaevude puhastus, septikute paigaldus, veetorustike ja kanalisatsiooni rajamine.

EESTISEPTIK.EE SEPTIKUTE, BIOPUHASTITE PAIGALDUS JA MÜÜK

Tel 5813 5496 www.santeenus.ee

Aitame teid miniekskavaatori teenustega.

• Kaeveteenus,

• vee- ja kanalisatsioonitrassid, • pinnasetööd jms.

Tel 5757 0202 erlend@eestiseptik.ee www.eestiseptik.ee

Info tel 5662 4370 www.tehnikateenus.ee

TEOSTAME KÕIKVÕIMALIKKE EHITUSTÖID Töödele pikaajaline garantii KONTAKT

K

www.semt.ee semt@semt.ee • tel 506 2377

AAST AT

OG

E MUS T

SERTIFIKAADID ISO 45001 :2018 ISO 9001 :2015

FA K T I K A S T

Aakre Moos n AS Bacula, Elva vald n Ühes kuus toodetakse keskmiselt 60 tonni. n Töötajaid on 24. n Toodang läheb Eestisse, pisut eksporti Lätti ja Norrasse. n Kõige pikaealisem toode on aedmarjamoos. Püsinud muutumatuna, sest ükski klient ei taha, et seda muudetaks.

nimeks panna. Meie marjad on enamasti üsna hapud, erandina mustikas, pohl, vast ka tikker ei ole väga hapu. Tulebki sobitada kokku erinevaid frukte, mis annab söödava maitse. Sõstramoosi saab paksuks küll, aga lapsed hakkavad nutma, kui nii hapu moos on laua peal!“ Maasikahooaeg on hetkel tipus. Aakre marjaostu kalender käib nii, et alustatakse rabarberiga, siis tulevad maasikas, vaarikas, mustikas, must sõstar. Sügisel läheb päris kirjuks – pohlad, jõhvikad, aroonia, ebaküdoonia, astelpaju, õunad, tikrid. Isegi kõrvitsast on moosi tehtud. Kirssi ja ploomi Eestist ei saa, tööstusel on vaja ilma kivideta vilju. Hinnad kõiguvad, näiteks eelmisel aastal vaarika hind tõusis kordades ja igal pool, samuti põldmarja hind.

Milliseks kujuneb hind sellel aastal, alles selgub.

AUTOD

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 7 14. JUULI 2022

9

Subaru Forester – võimekas ja turvaline Jaapani tööloom See siin on tõsine Jaapani tööloom.

Pole vaja endale ette kujutada, et tegemist on Subarute sportliku vereliini järeltulijaga.

ESTA TATRIK

Forester on endiselt see rammus täht Subaru logo täheparvest, mis veab teid rahulikult, aga kindlalt läbi ebamugavatest teeoludest, võttes sappa ka haagise, kui vaja.

Põhjuse Subaru „metsamehega“ sõita andis äsjane mudeliuuendus. Eks Forester sobiks ju ka linnaautoks, aga oma võimekust saab ta näidata ikkagi seal, kus tuleb tööd ka teha, olgu siis kasvõi pisutki. Siinkohal tuleb muidugi tunnistada, et jaanipäevajärgses soojas ja kuivas tehtud sõiduprooviring LõunaEesti tagumises nurgas (vaata ka lugu Rõuge ringsõidust!) ei sundinud Foresteri korrakski tõsisemalt pingutama. Tolmavad käänulised kruusateed olid nelikveolisele jaapanlasele kerge saak ja puhas meelelahutus. Ent

kui viies mudelipõlvkond 2018. aastal välja toodi, sain Foresteri Austrias katsepolügoonil päris põhjalikult väntsutada: turnida järskudel nõlvadel ja külgkaldes, roomata poris ja põigelda libedaks kastetud rajal takistuste vahel. Nii et võin kinnitada, et rahuliku pereauto oleku varjus peitub mitmekülgselt võimekas sõiduk.

Subaru Foresteri veab edasi kaheliitrine boksermootor (150 hj), mida toetab hübriidsüsteem ehk väike aku ja elektrimootor.

Kiirendus nullist sajani on pigem aeglane kui kärme, maanteekiirusel möödasõidud ei käi silmapilgutusega, aga kindlasti ei jää ka venima. Oma tugevused toob ta välja külateedel ja maastikuoludes, kasvõi juba 220 mm kliirens on igati maastikuauto

Subaru Forester suudab vajadusel vedada kuni 1870 kg haagist.

FOTOD: ESTA TATRIK Subaru Foresteriga võib sõita ka palju raskematel teedel.

Subarul on pikalt aega olnud Foresteri lihvida – mudeli algusaastaks on 1997.

vääriline. Mudelivärskenduse käigus on täiustatud nii mootori, automaatkäigukasti kui ka vedrustuse seadistusi ning pidurisüsteemi tundlikkust. Pidev nelikvedu ja maastikuabi režiim X-Mode kuuluvad samuti iga Foresteri põhivarustusse.

X-Mode kohaldab seadistusi vastavalt maastikule ja teeoludele, näiteks sõiduks lumes või poris.

Maal elades või maakodu pidades läheb ikka haagist vaja.

Forester suudab vedada kuni 1870 kg haagist ja see on hübriidide seas absoluutne tipptulemus.

Subarul on pikalt aega olnud Foresteri lihvida, nimelt on mudeli algusaastaks 1997 – toona linnadžiipide klass alles hakkas kujunema. Forester on maail-

mas enim müüdud Subaru mudel, läbi aegade on neid toodetud üle 4,5 miljoni. Eestis sõidab ringi umbes 4500 Foresteri, kuigi meil on viimasel ajal kõige popim Subaru ikkagi Outback.

Põhivarustusse lisandunud uus, neljanda põlvkonna juhiabisüsteem EyeSight on tuttav just eelmisel aastal esitletud uuelt Outbackilt.

Lisaks sõiduturvalisuse eest hoolitsevale EyeSightile lisandus muudki mugavusvarustust ja täienes põhivarustuse juhiabisüsteemide valik. Sellest, kui pole varem harjunud juhiabisüsteeme kasutama, ei tasu end segada lasta, tuleb proovida ja kohaneda. Ta oskab end päris sujuvalt maanteel sõidureas joonte vahel hoida, nii et kui süsteemiga ära harjuda, on pikki otsi kindlasti muretum sõita.

Massiivsel Foresteril on korralik ja mitmevaateline parkimiskaamera. Android Auto paraku juhtmevabalt ei ühendu, Waze’i ekraanile saamiseks tuleb iga kord telefon kaabli otsa võtta.

Viimistlusmaterjalide kvaliteet on tublisti paranenud ning ruumi ja avarust jätkub Foresteris kõigile reisijatele. Hind algab 33 900 eurost.

SEPA KESKUS TARTUS • NAISTE- JA MEESTERÕIVAD • KANGAMAAILM • JUUKSURISALONG • JALANÕUD • LASTEKAUBAD • AUTO- JA MOTOKAUBAD • TEHNIKAKAUBAD • RIMI SUPERMARKET • BENU APTEEK • TÖÖRIISTAKAUPLUS • TOITLUSTUS RAHWARESTOS, SEPA CHILLIS JA KIIRTOIDUKOHAS TEINE KODU

ÄRA JÄTA HÄID VÕIMALUSI KASUTAMATA! OLEME AVATUD IGA PÄEV TURU 45B / SEPA 21 TARTU • TEL 507 3723 sepakeskus.ee

10

KOGUKOND

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 7 14. JUULI 2022

Kas linnas saab elada nagu maal?

FOTO: ANDRUS LAANSALU

Linnadega seotud artiklites ja teemaarendustes paistab juba pikka aega domineerivat veendumus, et üha rohkem inimesi suundub elama linnadesse, eriti just suurlinnadesse.

Aga kas see on ainus suund?

ANDRUS LAANSALU Tõepoolest, üha rohkem inimesi planeedil Maa elab nüüdsest linnas ja see tendents ainult võimendub. Samal ajal näeme, et väikestel linnadel kasvõi meie oma riigi äärealadel on probleeme elanike vähesusega, väikelinnad kipuvad tühjenema ja infrastruktuuri areng kannatab selle käes. Need mõlemad protsessid on justkui peatumatud ja muuta ei saa selles justkui midagi.

Just ilmunud ajakirja Ehituskunst kaksiknumbris on selle küsimusega tegeldud uue vaatenurga alt. Numbri pealkiri on „Väikelinnad: mittekasvavad“.

Probleemile on lähenetud nii, et kasvu puudumist (või ka kahenamist) ei ole nähtud mitte murekohana, vaid paratamatu dünaamikana, millega tuleb kohaneda ja millelt tuleb ehitada üles uus arusaamine elust linnas ning ka linna käigushoidmisest üleüld-

se. Modernistlik veendumus, et ainult see, mis kogu aeg kasvab, on hea, tuleb ilmselt juhatada ajaloo prügikasti, kuigi see võib olla psühholoogiliselt raske, kui nii kaua aega on tundunud, et ainult nii ongi õige mõelda.

Lõuna-Eestis on piisavalt palju väikelinnu, mille arendajad peaksid kindlasti selle ajakirjanumbri vähemalt läbi sirvima. Muidugi ei saa kedagi kohustada mingit mõtlemisviisi vastu võtma. Võib-olla ei ole ka koondumine ja kahanemine lahendus, võib-olla on lahendus hoopis milleski muus. Aga igatahes esitab ajakiri väga tõsiseltvõetavaid kasvamisideoloogiale alternatiivseid mõttekäike, mis võivad aidata Lõuna-Eesti väikelinnade tulevikku liigutada hoopis uues suunas.

Tegelikult puudutab see tendents üleüldse peaaegu kõiki

Selline koht võib olla metsade vahel. Ja võib olla väikelinna keskväljaku kõrval.

Eesti linnu. Enamik meie linnadest kahaneb või siis vähemalt ei kasva. Ajakirja juhtkirjas on öeldud, et „üleilmse kuumenemise taustal, kus maailma rahvastik aina kasvab, tiheneb ja ületarbib, võiks nutikas kahanemine olla positiivne – märk jalajälje vähenemisest ja tasakas-

AMARK VEOTEENUS OÜ TÕSTETEENUS VEOTEENUS

vust“. Ometi seda Eesti linnade arengute näitel ajakirja toimetus väita ei saa.

Kui Lõuna-Eestis ringi sõita, tekib kogu aeg mõte, et pealinn on küll Tallinn, aga palju loogilisem oleks koha peal toimetades pidada pealinnaks hoopis Riiat.

Ajaloolise Liivimaa kontsept-

sioonile toetudes nii see olekski. Hetkel sunnivad ka Eesti eriti kõrged kütusehinnad inimesi jälle Lätis tankimas käima. Aga Lõuna-Eesti seosed Lätiga on muidugi tihedad ka ilma ajutiste sundsuundateta. Igor Gräzin räägib oma intervjuus lahti mõtte, et Valga ja Valka võiksid ühi-

SUURIM VALIK ILMASTIKUKINDLAID TERRASSIKATTEID -20% JUULI LÕPUNI

neda üheks linnaks, isegi kui kumbki jääks endiselt oma koduriigi pealinna valitsuse alla.

Esimesel hetkel tundub võib-olla jabur mõte, et milleks siis üldse ühineda, aga see probleem on laiem – tuleb välja, et selliste ühendamiste võimalikkuse peale on mõeldud paljude Euroopa piiriasulate territoriaalsetele probleemidele lahendusi otsides (näiteks Küprosel, Gibraltaril ja ka Itaalias). See ei ole üleüldse kitsalt Lõuna-Eesti probleem.

Ja teised oleks valmis õppima Lõuna-Eesti kogemusest.

Paljud Eesti linnad on väga väikesed. Kõige väiksem linn on Mõisaküla Läti piiri ääres.

Mõisakülas elab ametlikult 771 inimest ja tema pindala on 2,2 km2. Tallinnast asub ta sisuliselt sama kaugel kui Tartu – 189 km. Vastuolu, mis ajakirjas esile tuuakse, on järgmine. Just sellistes väikestes linnades saaks liikuda kõige lihtsamalt loodushoidliku ja keskkonna elurikkust suurendava linnakorralduse suunas.

Aga just sellistes väikestes linnades on see kõige raskem, sest näiteks niitmata jäetud platsid, mis suurlinnades mõjuvad loodusega arvestava trenditeadlikkusena, mõjuvad väikelinnades mahajäetuse ja hoolimatusena.

Ometi on elurikkuse aluseks just looduslikule korrastamatusele lähemale liikumine.

Aga selleks tuleb ületada hästi

MÜÜA SAEMATERJALI erineva pikkuse ja ristlõikega

servamata

IGAL AJAL IGA ILMAGA IGASSE PUNKTI

mändi, kuuske, kaske, sangleppa ja haaba

saunavoodri- ja lavalauda haab, sanglepp

Alati õigeaegselt kohal!

Hööveldusteenus Eri mõõtu kaubaaluste valmistamine Transport kokkuleppel Tel 5660 8810 FIE Mait Hein

TERRASSILAUAD Termotöödeldud männi terrassilaud 27 x 90 x 3000/6000 Siberi lehise terrassilaud 28 x 120 x 4000, 28 x 145 x 6000 Siberi lehise voodrilaud 21 x 145 Siberi lehise saematerjal

Tõstevõime 1000 kg ja kandevõime 2500 kg!

Küsi julgelt lisa ja koostöö võib alata!

Tel 5564 6854 E-post amarkveod@gmail.com amarkveod

MÜÜA PUIT- JA EHITUSMATERJALI:  värvitud

välisvoodrilaud,  värvitud tuulekastilaud  sisevoodrilaud  terrassilaud  höövelmaterjal

5593 6326

11

KOGUKOND

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 7 14. JUULI 2022

FOTOD: EHITUSKUNST

omandatud välise korralikkuse ülehindamine. Tegelikult on see üsna sama probleem, millest on juba varem korduvalt permakultuuride arendamise juures juttu olnud – uus arusaamine inimese ja looduse suhetest nõuab ka uute esteetiliste printsiipide äraõppimist ja omaksvõtmist.

Ja loodus ei näe välja nagu hästi hooldatud sirgete servadega lilleklump. Seda nimetatakse kureeritud elurikkuseks. Üks printsiip, millele kureeritud elurikkusega seoses viidatakse, on vaikne mõistaandmine, et tegelikult on tegemist poolhooldatud alaga, mitte täisloodusliku kaosega. Seda saab teha näiteks territooriumi servade niitmisega, mis markeerib ala ära, aga ei laasta tegelikku elurikkust. Samuti võib paigutada igale poole silte, mis harmoneeruvad keskkonnaga ja selgitavad lakooniliselt ja täpselt, milliseid printsiipe selles piirkonnas arendatakse ja millised taimed või loomad seda asustavad. Või milline on ökoloogiline seostevõrgustik, mida välja kujuneda

Just väikelinnades saaks kõige lihtsamalt liikuda keskkonna elurikkust suurendava linnakorralduse suunas.

Eesti linnade elanikonna kahanemine protsentides ajavahemikus 2000-2021 (Ulla Alla kaart).

lastakse. Täiesti sobilik näide oli eelmises Lõuna-Eesti Maalehe numbris näidatud Emajõe Aia infograafika, mis just nimelt tagasihoidlikult, aga selgelt andis teada aias arendatavatest loodushoidlikest printsiipidest.

Tegelikult see ongi uute linnahaljastusprintsiipide väljakujundamine. See toimub sammsammult, inimestele tuleb anda aega kohaneda ja peab olema võimalik ka arutada nende printsiipide üle. Loodushoidlik mõtteviis ei saa ennast jõuga peale pressida – kui ta pole sisemiselt omaks võetud, pole temast üldse mingit kasu. Vaja on, et väikeste linnade elanikud ise tahaksid oma elukeskkonda looduse poole kallutada. Mingis väga selges mõttes tähendab see

Paljud linnad maailmas kahanevad. Ajakiri Ehituskunst annab oma uues numbris sellest protsessist põhjaliku ülevaate, mis on kasulik ka kõigile Eesti väikestele linnadele.

Metsakool ja kogukonnakeskus Momonoura kalanduskülas Jaapanis. Projekti on arendatud koos kohalike elanikega (Atelier Bow-Wow).

teadlikku linna ja maa eraldusjoone hägustamist ja pikemas perspektiivis võib-olla isegi sellest loobumist. See on miski, mida saab teha just kahanevates väikelinnades, ilma et elukvaliteet selle tõttu kehvemaks muutuks. Pigem vastupidi – maal elamist peetakse praegu sageli palju suuremaks väärtuseks kui linnakeskkonda. Linnadest tahetaksegi ära maale. Ja seda saab teha ka palju läbimõeldumalt kui lihtsalt rongiga kunagisse vanaema Võrumaa tallu sõites ja seal nõutult läbi heina kahlates muruniidukit otsides.

­

•

•

Kajamark OÜ Tööülesanded Elektri- ja sidetrasside, platside, vee- ja kanalitrasside ehitus üle Eesti.

Kasuks tuleb väiksema ekskavaatoriga tööoskus. Samuti tänavakivi paigalduse kogemus.

Nõuded kandidaadile Kasuks tuleb autojuhiloa olemasolu (B, C), ekskavaatoriga töötamise kogemus.

Omalt poolt pakume Meeldivat kollektiivi, võimalust omandada erialaseid teadmisi ning autojuhiloa täiendamist. Väljaõpe kohapeal ning vajadusel saab osaleda koolitustel.

Kandideerimiseks helistada või kirjutada e-mail. Objektid üle Eesti.

Kandideerimise tähtaeg: 22.07.2022 Kontakt: 504 5394, e-post: indrek@kajamark.ee

Pakume laias valikus • sae- ja höövelmaterjale • voodri-, põranda- ja terrassilaudu • sügavimmutatud puitu • Vajadusel transport!

AS Tarm Tel +372 507 2419, +372 734 9991 www.tarm.ee

12

REKLAAM

LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 7 14. JUULI 2022

Sawmill Wood Product OÜ • Saematerjali tootmine Otsime oma meeskonda LINTSAE OPERAATORIT Tööülesanded • Saematerjali lõikamine vastavalt saekavale,sae seadistamine.

Omalt poolt pakume • Vahetustega töödarenevas ettevõttes, konkurentsivõimelist palka, toetavatmeeskonda.

Töökoha asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Põltsamaa linn,Tehase tee 5 Töötasu + tulemuspalk.

Töö vahetustega 3 päeva tööl –3 vaba.

Kandideerimise tähtaeg: 10.08.2022

Kontakt: Mäit Randmäe, meister Tel 5682 8729. mait@sawmill.ee

FORTIS TRANSPORT OÜ otsib oma meeskonda

CE-KATEGOORIA AUTOJUHTI EESTI SISESTE VEDUDE AUTOJUHTI TÖÖÜLESANDED Pakume tööd CE-kategooria autojuhile. Töö sisuks enamasti puisteainete (vili, graanul, lubi, hake) vedu kallur-poolhaagisega Eesti siseselt (vajadusel ka lähiriikidesse nt Lätti). Lisaks teostame ka metsamaterjali vedu poolhaagisega (sadamast). Töö sobib hästi Tartus või selle lähedal elavale inimesele– ettevõtte baas asub Tartus. Otsitava veoautojuhi tööülesanded: kauba peale- ja mahalaadimisel osalemine, koorma kinnitamine/katmine, veodokumentide täitmine.

NÕUDED KANDIDAADILE • Töökogemus sarnasel ametikohalvähemalt 1 aasta • CE-kategooria juhiluba • Ajaplaneerimise oskus

Vajab uuele metsamasinale Vimek

OMALT POOLT PAKUME Sõbralikku ja toetavat kollektiivi, korralikku töövahendit, vaheldusrikast tööd.

Võimalik töötada nii täiskohaga, kui osalise koormusega.

Saada CV ning palgasoov fortistransport@online.ee Kandideerimise tähtaeg 20.07.2022 | Kontakt tel 5343 0988

Tl ül!

–18.00

23.–24.07.2022 kell 10.00

Saa tuttavaks suure ja hella lehmaga, tee pai väiksele nunnule vasikale, anna nina peale musi eeslitüdrukule, maitse juustu, mis valmib lehma ja inimese koostöös.

DIGILEHM Oled unistanud vasikast või lehmast aga pole ruumi?

Nüüd on võimalus saada sul endal digifarmeriks!

Vaata rohkem infot ja osta digilehm

HARVENDUSRAIDE JUHTI EESTISSE ja HARVESTERI JUHTI ROOTSI

Lisainfo tel 527 8119