Vana Eesti mööbelsepatöö – kui tihe peab olema kvaliteetne puit? Lk 6–7 Võru kavandatavasse vabaajakeskusesse on plaanis rajada ka automuuseum Lk 4–5
Sordiaretus Väimelas annab põllumeestele kindla teadmise, mida tasub kasvatada Lk 8–10
10. november 2022 Nr 11
Lihuniku Äri – tänapäevane ostja mõtleb üha enam looma heaolule Lk 12–13
2
KOLUMN
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 11 10. NOVEMBER 2022
Maailma kõige parem FOTO: ANDRUS LAANSALU
ANDRUS LAANSALU Teate küll, vahel öeldakse külas olles, et mitte keegi maailmas ei oska teha nii häid pannkooke kui sinu vanaema. Või nii häid kringleid. Üldiselt on see muidugi ilus viisakusväljendus. Aga vahel mulle tundub, et see väide võibki teinekord tõsi olla. See, et miski on maailma parim, selguks objektiivselt võttes muidugi mõnel suurel võistlusel. Aga parim võimalikest on väga individuaalne kategooria. Ükskõik milles piisavalt detailseks minna, muutub lõpptulemuse hindamine äärmiselt subjektiivseks. Näiteks tippklassi audiot hinnates ei arva keegi, et oleks võimalik päriselt kindlaks määrata, milline on kõigile ideaalne kõlarikomplekt. Isegi arvustusi kirjutatakse sageli tehniliste andmeteta, pigem käib jutt justkui veinidest või gurmeetoitudest. Räägitakse oma elamustest. Võib-olla see maailma parimaid kringleid tegev vanaema annab küll oma oskused edasi, aga kellelgi teisel ei tule välja sellised kringlid nagu tal. Ükskõik kuidas nad ka proovivad. Sest vanaema oskas midagi rohkemat, midagi, mida ei ole võimalik sõnad ega ja õpetustega edasi anda. Mul on oma vanaema pirukate kohta küll täpselt selline tunne. Vanaema on ammu lahkunud ja sellise maitsega pirukaid pole ma enam kunagi ega kusagilt
See ei pruugi välja näha eriti apetiitne. Aga alati võib juhtuda, et selle kasvatamiseks või küpsetamiseks kasutatakse mingeid erilisi lokaalseid teadmisi, mida rohkem keegi ei tunnegi.
leidnud. Tema õppis neid pirukaid tegema oma emalt, kes oli mõisas virtin, ja valdas päris peeneid toidukunstitrikke. Nii et need pirukad tulid Balti-Saksa toidutraditsioonist, millest nüüd võib kuulata loenguid, aga oskused ja pirukad on igaveseks kadunud. Lavastaja Hendrik Toompere kirjeldas kord oma kogemust Kreeka supiga. Pisikeses külas oli mingi uberik, poolenisti traataia taga, kus sai tellida suppi. Supp nägi välja ebamäärane hallikas vedelik, milles polnud midagi apetiitset. Aga piisas ühest lusikatäiest, et saada aru: sellest supist paremat pole maailmas olemas. Selles uberikus osati midagi, mis võiski olla täiesti unikaalne ja kordumatu. Oskused kaovad koos inimestega. Aga kaovad ka koos materjalidega. Materjalid eeldavad mingeid töövõtteid. Need arendatakse välja. Aga siis kaovad materjalid ja kaovad ka töövõtted. Neid saab alles hoida nii kaua, kuni mõni meister veel nende materjalidega tegeleb. Ka vanade autode taastamises ja ülesehitamises on teadmisi, mida valdab maailmas võib-olla ainult mõni meister. Ta tunneb spetsiifilise auto spetsiifilist karburaatorit, ja kui tema selle häälestab, siis see käib. Ja kui häälestavad teised, siis ei käi hästi või üldse. Võib-olla see pole kohuta-
Oskused kaovad koos inimestega, aga ka koos materjalidega. valt vajalik teadmine, aga kui see on kadunud, siis on kadunud lõplikult ega tule enam kunagi tagasi. Aga ka näiteks viljast teatakse väga spetsiifilisi asju. Ja kuigi teadus dokumenteerib oma teadmisi väga täpselt ja annab neid kasutatavalt edasi, siis need teadmised viljast on paratamatult lokaalsed, kasvukohast sõltuvad. Ja neid ei saa teada päris samamoodi kusagil mujal. Ukraina sõja taustal olen palju mõelnud sellest, kui tohutul hulgal niisuguseid lokaalseid ja ainukordseid teadmisi ja oskusi võib hävitada brutaalne hoolimatus ja lollus. Lastakse puruks andmebaas ja enam pole võimalik taastada mingit spetsiifilist põlluharimisvõtet, mis sobis just täpselt ühele lokaalsele viljakultuurile. Inimeste ja loomade surmadega võrreldes on see väike kaotus, aga kultuuriliselt jääme vaesemaks. Mis ma tahan selle jutuga öelda? Niisuguseid lokaalseid teadmisi on oluline säilitada nii kaua kui võimalik. Alati võib tulla keegi, kes õpib need asjad kõigest hoolimata selgeks ja teeb neist midagi täiesti uut.
AMARK VEOTEENUS OÜ TÕSTETEENUS VEOTEENUS
Osutame väga head, nüüdisaegset hooldusteenust kõikide raskusastmetega klientidele.
IGAL AJAL IGA ILMAGA IGASSE PUNKTI
Alati õigeaegselt kohal! Võtame vastu uusi kliente vastremonditud hoonesse. Meil on mitmekesised võimalused elamiseks ühe- ja kahekohalistes tubades.
PAKETI HIND 1050 € 2-ne tuba 1200 € 1-kohaline tuba
Tõstevõime 1000 kg ja kandevõime 2500 kg! Küsi julgelt lisa ja koostöö võib alata! Tel 5564 6854 E-post amarkveod@gmail.com amarkveod
PAKETIS SISALDUVAD TEENUSED: • Majutus • Toitlustus kolm korda päevas + õhtuoode • Ööpäevaringne hooldus • Võimaluste loomine, et tegeleda hobide ja huvialadega • Kohapealne meditsiiniline teenindus • Hooldusvahendid ja materjalid • Kuutasu sisaldab ravimeid kuni 30 euro eest kuus. Kooli tn 10, Tõrva vald, Valgamaa • Info tel + 372 76 69761 tööpäevadel 8-16 • info@helmepansionaat.ee
UUDISED
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 11 10. NOVEMBER 2022
FOTO: ARGO INGVER
Lõuna-Eesti Haigla AS-i päikeseelektrijaama rajamine Võrumaal Meegomäe külas asuv Lõuna-Eesti haigla kuulutas välja riigihanke, et rajada haigla katusele päikeseelektrijaam. Projekt on algatatud energiasäästu auditi soovitusi arvesse võttes. Energiasäästu saavutamiseks rajatakse päikeseelektrijaam ja rekonstrueeritakse kogu haigla valgustussüsteem. Riigihanke eesmärk on päikeseelektrijaama rajamise peatöövõtu hankelepingu sõlmimine. Tööd on ette nähtud teha „võtmed kätte“ meetodil. See tähendab, et kõik projekti mahus olevad seadmed tarnitakse, installeeritakse, seadistatakse, kontrollitakse jne ning antakse tellijale lõplikult üle pingestatud kujul. Tööd hõlmavad peahoone 10. korruse katusekatte asendamist, piksekaitse uuendamist ja päike-
seelektrijaama rajamise tööde tegemist koos vajalike uuringute, mõõdistuste, kooskõlastuste, lubade taotlemise ning teiste vajalike tööde ja toimingutega. Nõuded on järgmised. Päikesepaneelidele antav garantii peab kestma vähemalt 15 aastat, inverterite garantii vähemalt 60 kuud ja paigalduse garantii peab kestma 36 kuud. Tööde mahu hulka kuuluvad pärast objekti valmimist 36 kuu pikkuse garantiiperioodi jooksul vajalikud garantiiremonditööd ja seadmete asendamised. Tööde alus on Elpec Energy OÜ koostatud põhiprojekt „Lõuna-Eesti Haigla AS-i päikeseelektrijaam 2 x 60 kW“. Hankes saab osaleda 21. novembri hommikuni kell 9.
Juust on kinkimiseks loodud! Maitseelamused: • omadele • sõpradele • kolleegidele • klientidele • äripartneritele Ideed ja valmis kingitused: andrefarm.ee » E-pood Personaalseid kingitusi küsi: erika@andrefarm.ee
3
Pühajärve rannapargi puhkealaks arendamine Pühajärve ranna ümbruse korrastamiseks ja arendamiseks on mõnda aega tehtud ettevalmistustöid. Nüüd on alanud projekti „Pühajärve rannapargi arendamine puhkealaks ja esinemispaigaks“ lõplik elluviimine. Töös on esimesed etapid. Lammutatakse vana laululava istmestik. Kuumtsingitud metallist alusraamile rajatakse uus sügavimmutatud puidust u 500 istekohaga pingistik. Parki ehitatakse kolm uut treppi, kaks neist laululava pingistiku juurde ja kolmas rannahoone juurde. Vanad trepid lammutatakse. Peale selle on plaanis ehitada umbes 1300-ruutmeetrine kartanokivist tantsuplats, mille kive ladudes järgitakse Otepää rahvarõivaste põllemustrit. Projekti rahastavad Otepää vallavalitsus ja rahandusministeerium. Kokku lähevad esimesed etapid maksma ligi 450 000 eurot, Otepää valla omaosalus sellest on 180 000 eurot. Edaspidi korrastatakse Pühajärve ranna päevitamisala, lammutatakse vana ujumissild ja ehitatakse uus, laste mänguväljak tehakse ümber, raja-
Pühajärv.
takse piknikuplats ja päikeseterrass ning tehakse ka uued pingid ja riietumiskabiinid. Nende ümberehitustööde tõttu ei ole võimalik Pühajärve rannapargis jalutajatel kasutada GMP Pühajärve parklast randa viivat peateed. Jalutajatel palutakse mitte pahandada ja kõndides vaadata suunavaid silte. Töid teeb MPI Kivipaigaldus OÜ. Tööd valmivad 2023. aasta kevadeks. Varem sai Pühajärve rannapark uued valgustid. Valgustuse renoveerimise projekti kogumaksumus oli 160 000 eurot, millest toetus oli 110 400 ja valla omaosalus 49 600 eurot. Projekti käigus renoveeriti 95 valgustuspunkti Pühajärve rannapargis ja sellega piirneval Tennisevälja tänaval. Projekti eesmärk oli vähendada elektrienergia tarbimist, kasutades tänapäevast LEDvalgustustehnoloogiat. Projekti teostas OÜ Kagu Elekter. Paigaldati Läti firma Vizulo valgustid, mis on eelprogrammeeritud ja mille juhtimine toimub olenevalt valgusolukorrast kas astrokellaga või hämaraanduriga.
FOTO: ESTA TATRIK
4
AJALUGU
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 11 10. NOVEMBER 2022
Võrru kavandatavas automuuseumis
saab näha tõelisi haruldusi
FOTOD: ESTA TATRIK
Eesti automuuseumid asuvad Põhja-Eestis ja lõunaeestlastele on Riia automuuseum isegi lähemal. Peagi olukord muutub, sest Võrru kavandatavasse vabaajakeskusse on plaanis leida koht ka automuuseumile. Heidame pilgu mõnele tulevasele eksponaadile. ESTA TATRIK Kui kõik sujub, valmib järgmisel suvel Võrru rajatava vabaajakeskuse projekt ja ülejärgmisel aastal juba ehitatakse. Ent mõte automuuseumist pole lihtsalt ilus unistus, sest Võru autokollektsionäär Mati Kuklane on valmis oma kogu haruldusi muuseumis välja panema.
Ukraina sõjast pääsenud ülim haruldus
Autokogu suurim hitt on kahtlemata nelikveoline Volga GAZ 24-95. Neid autosid toodeti Gorki autotehases aasta-
tel 1973–1974 viis eksemplari. Auto on kõrgele tõstetud, lehtvedrudel, veavad neli ratast. Viiest autost on säilinud kolm, aga üks neist rikuti restaureerimise käigus nii ära, et see enam ei sõida. See asub Moskva tehnikamuuseumis. Teine, sõidukorras eksemplar asub samuti Moskvas, sisuliselt kinnises automuuseumis. Ja kolmas, värskelt renoveeritud auto kuulub Mati Kuklasele. See auto pääses imekombel ümberehitusest ja Ukraina sõjast. Auto oli parasjagu Kiievi
Ka need haruldused pannakse loodavas Võru automuuseumis vaatamiseks välja.
lähedal garaažis restaureerimisel, kui veebruaris algas sõda. Rinne jäi pidama 12 km kaugusel. Enamik garaažimehi läks vabatahtlikena sõtta, aga kaks alles jäänud vanemat meest no-
kitsesid auto lõpuni valmis ja see jõudis septembris Eestisse. Tegemist on ilma naljata maailma ühe haruldasema autoga. Volga on sõidukorras ja taotleb praegu musta numbrit.
Järeletehtud Ford
1931. aasta Gaz A oli Nõukogude Venemaa esimene auto, mis ehitati Fordi järgi. Selle auto kogus Kuklane kokku nii, et juppe tuli nii Ameerikast
· TRANSPORT
▪ LAMMUTUSTÖÖD ▪ TEEDE, PLATSIDE, ALUSTE EHITUS ▪ PUISTEMATERJALIDE MÜÜK
Kapri VILJANDI
TEEDEEHITUS: ▪ ▪ ▪ ▪ ▪ ▪
teede ja tänavate ehitus parklad ja kõnniteed aluste ehitus suuremahulised mulla- ja kaevetööd haljastus- ja heakorratööd tänava- ja äärekivide paigaldus
LAMMUTUSTÖÖD: ▪ ▪ ▪ ▪ ▪
siselammutus suuremahulised tööd lammutustehnika rent kivi purustamine lammutusprojektid
Kauplus Tallinna tn 58 E–R 8.00–17.30 | L 10–14 Tel 433 3016, 433 8355, 523 8016
• Veo- ja sõiduautode, haagiste varuosad • Raadiosaatjad ja Tehnoturu kaubad • Kinnitus- ja tõstevahendid, tööriistad • Lahtised õlid • Määrdeained ja keemia • Tulekustutite kontroll • LED töö-, taga- ja kaugtuled, vilkurid • L. Bradori ja Björnkläderi tööriided • Helly Hanseni tööriided SOOJUSPUMBAD | PELLETIKÜTE | VEESÜSTEEMID ERINEVAD KÜTTELAHENDUSED | MÜÜK, PAIGALDUS, HOOLDUS
Tel 518 5364
Kontakt: Romm Jakovlev | tel 5822 7097 | oumantrum@gmail.com
MAAPARANDUSTÖÖD: • • • • • •
tiikide kaevamine ja puhastus kraavide kaevamine ja puhastus jõgede ja järvede puhastus kanalite ehitus maastikukujunduse tööd haljastus
MUU: • • • • •
liiva, killustiku, purustatud betooni ja mulla müük iga päev Kobratu liivakarjääris ehitus- ja lammutusmasinate rent juhiga või juhita transportteenused kalluritega transportteenused raskeveotreileriga kuni 30 tonni transportteenused multiliftkalluritega
Kontakt: Nikolai Jakovlev | tel 503 0102 | oumantrum@gmail.com
kui ka igalt poolt üle endise Nõukogude Liidu, mootori sai Ukrainast, käigukasti Peipsi äärest. „Seal jäi sõja ajal Vene diviis kotti ja see oli diviisi- või polguülema auto.“
•
•
AJALUGU
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 11 10. NOVEMBER 2022
Nelikveoline Volga on tõeline haruldus ja üks Mati Kuklase kollektsiooni erilisi tähti. Toodeti üldse ainult viis autot, säilinud on kolm.
Pagaritöökotta peidetud Buick
Kuklasel on ehitamisel üks eriline haruldus L1, mida nimetati ka Nõukogude Buickiks. Selle ehitamiseks oli vaja prototüüpi. Selleks ostis ta Hollandist spetsiaalselt sinise Buicki. „1940. aastal, kui sakslased vallutasid Hollandi, korraldas Hollandi vastupanuliikumine sakslastele mingi sigaduse. Igatahes see auto oli sigaduses osaline ja jäi silma. Seetõttu ei jäänud muud üle ja auto müüriti pagaritöökotta seinte vahele sisse. Vastupanuliikumise võitlejatel läks lõpuks ikkagi õnnetult ja sakslased lasid nad maha. Keegi ei teadnud, et see auto on pagaritöökoja seinte vahel. Auto leiti 1970-ndate lõpus, kui hakati pagaritöökoda põhjalikult ümber ehitama. Vaadati, et väljast on nagu suurem, seest palju väiksem – siin peab mingi jama olema. Ja leiti seinte vahelt see auto.“
Roheline vilkur
Kogus on näiteks Bulgaariast ostetud Tšaika, millega sõidutati Bulgaaria riigipea külalisi. Sellega on sõidutatud Fidel Castrot, Valentina Tereškovat jpt. Autoga on kaasas nimekiri neist, kes kõik selles autos on sõitnud. Kogus on ka GAZ 23, mida tuntakse rahva seas kui KGB Volgat. Neid toodeti 603, kokku on üldse säilinud 14. Aga ühel kollasel autol on peal roheline vilkur. „Eestis pole teadaolevalt teisi rohelise vilkuriga autosid. Kui küsida, siis keegi ei tea, milleks see on.“ Auto oli Gorbatšovi kolonni saateauto, roheline vilkur oli lubatud ainult Kremli autodele.
Kanadast ostetud Volga
Üks kollektsiooni silmajäävama välimusega autosid on sinivalge Volga. See on Eesti ajalooga auto, mille restaureeris Kuklase poeg ja millel on automaatkäigukast. „Neid tehti 64 tükki. Auto
“Eestis pole teadaolevalt teisi rohelise vilkuriga autosid. Kui küsida, siis keegi ei tea, milleks see on.”
PÕRANDAD SOOJAKS VAIBAD JA VAIPKATTED villased, paksud, pehmed, viltalusel
www.vaip.ee
Esindus Tallinnas Forelli 10
alfalend@alfalend.ee
1931. aasta Gaz A, mis ehitati Fordi järgi.
Eestisse jõudmise lugu algas sellest, et Sinimägedel haavata saanud Eesti mees sattus lõpuks läbi Saksamaa Kanadasse. Kuna vanemad ja vend jäid siia, ostis ta neile 1961. aastal Kanadast auto. Aga ta mõtles ikka nagu ameeriklane või kanadalane. Kui ta käest küsiti, kas tahad tavalist või automaatkäigukasti, siis valis ta mõistagi automaatkasti.“ Auto jõudis Eestisse, sõitis hästi, kuni selgus, et automaatkasti on vaja õli lisada. Aga automaatkäigukasti õli polnud kuskilt saada. „Sinna hakati mingit hüdroõli sisse panema. See lasi muidugi käigukasti kokku.“ Igavese valu ja vaevaga võeti mootor lahti, pandi uus väntvõll, ühendati tavaline käigukast ja sõideti edasi. Kuklaseni jõudis auto täieliku romuna, ent tähistus 21E näitas, et see toodeti automaatkäigukastiga. Selleks ajaks oli selliseid autosid säilinud üldse kolm või neli.
5
Üks kollektsiooni silmajäävama välimusega autosid on sinivalge Volga. Automaatkäigukastiga Volgasid toodeti 64 eksemplari.
Teadaolevalt Eesti ainus rohelise vilkuriga auto. See oli Gorbatšovi kolonni saateauto, aga on musta numbri jaoks veel liiga noor.
Ühele Ukraina mehaanikule meenus, et Taškendis üks mees pakkus sellist käigukasti ja väntvõlli. „Aga Taškendi mees oskas ka kaubelda. Ütles, et ma tean küll, et mul on selline haruldane asi, too mulle selle eest Tšaika mootor! Ostsime Tšaika mootori, saatsime Taškenti,
sealt tuli käigukast koos väntvõlliga tagasi. Käigukast oli üsna kehvas seisukorras, kuigi meie saatsime talle täiesti korras mootori!“ Ukraina automaatkäigukastide spetsialist tegi seda mitu kuud, valmistas ise vajalikke jupikesi. Nüüd töötab kõik ilusti.
6
PUIDUTÖÖ
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 11 10. NOVEMBER 2022
Meelis Kihulane:
MÜÜA PUIT- JA EHITUSMATERJALI: värvitud
välisvoodrilaud,
värvitud
Põhjused, et võtta ühendust: hingamisvaegused, depressioon, väsimus jne
tuulekastilaud sisevoodrilaud terrassilaud höövelmaterjal
Tervendaja Volli
vastuvõtule registreerimine olenemata elukohast.
5593 6326
Tartu 17.11, 2.12 • Rapla ja Paide 14.12 Võru, Valga ja Põlva 24.11, 8.12 • Jõgeva 25.12 Viljandi 18.11, 9.12, 16.12 • Pärnu 18.12
inimesed tahavad, et nende uus mööbel oleks nagu vana
Eelinfo tel 558 9281
FOTO: TIINA KÕRTSINI
SÕIDUKITE SISE- ja VÄLISPINDADE HOOLDUS ETTEVÕTETELE JA ERAISIKUTELE KERAAMILINE VÄRVIKAITSE / SALONGIHOOLDUS / POLEERIMINE Ringtee 25, Tartu (Bussipark) KÜSI LISA tel 5670 0799
www.carwise.ee
Salvkaevude kaevamine, puhastamine, süvendamine ja remont. Rõngaste vahetamine ja kaevuümbriste ehitus. Käsipumpade remont.
Tel 5840 0240
TEEME EHITUSTSÖTID IS E KAGU- JA LÕUNAAA-E): RTUM (VALGA-, VÕRU-, TA
Katusetööd itööd • Puitfassaad • Sisetööd remont • Vannitubade mont • Korterite re alremont • Maja kapita
•
Arroc OÜ Tel 5363 0802
Broneeri talveks aeg varakult!
Meelis Kihulane.
gselt!
starin Teostame töid aa
OÜ Kasekäbi pakub erinevaid teenuseid: • • • • • •
olme- ja ehitusjäätmete vedu ja utiliseerimine mulla, liiva, kruusa, killustiku, sõelmete müük veo- ja tõsteteenus (multilift ja autokraana) küttematerjalide müük (brikett, pellet) kaeve- ja pinnasetööd puhastame võsast kraavid ja metsaääred
Leiame lahenduse ka muude küsimuste puhul – uuri lisa! Tel 5199 4108
kasekabi@gmail.com
Jätkame Meelis Kihulase vana puidutöö sarja. Siit loost saab teada, millised on vana kooli nõuded puidule. Kui tihe peab olema selline puit, mida saab üldse tõsiselt võetavaks materjaliks pidada, ja mida peeti oluliseks vanas viimistluskunstis? ANDRUS LAANSALU Kas Eesti puidud on mööbelsepatöös kasutamiseks piisavalt head? Meelis Kihulane: Minu missioon on töödelda ainult Eestis kasvanud materjali. Tänapäeval on transport suhteliselt lihtsasti lahendatav ja niimoodi on mugav
töötada peamiselt sissetoodud kergesti töödeldavate materjalidega. Võtad mõned mahagonid või pähklid – muidugi, ega nendega töötamine ei ole nüüd ka ülikerge, aga füüsiliselt siiski palju kergem paljudest Eesti puitudest. Näiteks Eesti sitke tamm, millel on üldse väga
harva siledat ja sirget osa. Või Eesti kask, mis on salmiline ja mida on ka keeruline kuivatada. Minu meelest on see palju ägedam tööülesanne – sa kasvad ja arened koos selle keerulise materjaliga. Mugavam variant on muidugi see, et tellid Kesk-Euroopa puiduettevõtetest taadeldud materjali – see on ilusasti ära kuivatatud, kõik on ette valmis tehtud ning siis sina teed seal ainult lõpuviimistluse ja lõpuilu. Aga mind huvitab ikkagi see, et sa möllad oma materjaliga algusest peale, nii nagu vanasti siinsed meistrid tegid. Nemad üldiselt ei toonud oma materjali kusagilt väga kaugelt. Aga materjale ikka toodi ka. Meil ju näiteks punast värvi puud ei ole. Või õigemini, kukerpuu on, aga tema oksad on nii peenikesed, et sellest sa mööblit ei tee. Nii et muidugi oli vaja punast puitu sisse tuua.
Milline on hea puitmaterjal? M. K.: Käsitsi töötlemisel saad materjali omadustest teistmoodi aru kui masinatega töötades. Näiteks selline lihtne materjal nagu Eesti kuusk – kui sa seda masinaga töötled ja liimid kokku, siis ei hakkagi üldse mõtlema, mis on maltspuidu ja tihedasüülise puidu vahe ning milles seisneb näiteks nende tugevuse erinevus. Siin ma nimetan maltspuitu vanas tähenduses, mitte eristusena lülipuidust, vaid lihtsalt – maltspuit kui halb puit.
Tehke mulle palun täpselt samasugune nagu see vana, aga tehke palun uus.
PUIDUTÖÖ
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 11 10. NOVEMBER 2022
7
FOTOD: MEELIS KIHULANE
MÜÜME KÜTTEPUID.
Võru mnt. 3, Kambja vald, Tartumaa E-R 12.00-16.00 | L,P – ettetellimine
30, 40, 50, 60 CM. LEPP, SANGLEPP, KASK, HAAB JA OKASPUU.
HAAVA KÕRTS
TRANSPORT KOKKULEPPEL.
Söögid, joogid, peolauad ja peielauad! Pakume cateringi! Šellakpoleer intarsiatehnikas tehtud laekakaanel.
Tsälklõige koonlalaual.
5560 0406 |
TEL 5620 8897.
lounalaud@gmail.com Haava Kõrts
www.haavakorts.ee
KULLERTEENUS TARTU LINNAS JA LÄHIÜMBRUSES! • Matusepärjad/leinakimbud kiiresti ja kvaliteetselt • Leinalindi kirjutamine w w w.kallalilled.ee
Info ja kojutellimine 5307 2006 Pikk 45, Tartu • E-R 8.30–17.00, L 8.30–13.00, P kokkuleppel
Pood kus on Lõng ja ehe Eesti käsitöö Ühe jämedusega, aga erineva vanuse ja tihedusega puud. Kvaliteetne materjal peab olema tihe.
Messingiinkrustatsioon laeka serval.
Ma kohtusin hiljaaegu ühe 92-aastase korvimeistriga, võtsin oma materjali kaasa, et ta mulle pirdu lõhestaks, enda arvates valisin väga tiheda süüga puu. Siis vanahärra vaatas seda ja ütles, kuule, see on ju maltspuu, sellest ei saa mitte midagi. Saingi teada, et korvi tegemiseks on vaja puitu, kus millimeetris on vähemalt kaks aastat, mitte üks aasta. Rääkimata sellest, kui kolmes millimeetris on üks aasta, nii nagu praegu sageli puidus näha võib. Ja kui sa vaatad seda liimpuitu, mis poes on, siis sealt sa leiad isegi viiemillimeetrise aastase juurdekasvuga materjali küll ja küll. Minu seisukohast vaadates ei kõlba see isegi kütteks. Mööbelsepal on vaja ikkagi tihedat kvaliteetmaterjali ja siis õppida sellega toimetama. Me ei ole veel viimistlusest rääkinud. Kas viimistlus üldse kuulub mööbelsepatöö juurde või on see juba täiesti omaette valdkond? M. K.: Ütleme nii, et viimistlus on täiesti omaette valdkond mööbelsepa töös. Võib mõelda küll, et see ei puutugi enam otseselt käsitöösse. Vanasti meister pidi oskama muidugi mõlemat, aga praeguseks on need kaks eri valdkonda. Osata kõike teha on väga hea, aga kui nüüd ettevõtte plaanis mõelda, siis ei oleks majanduslikult kasulik eeldada samalt inimeselt nende valdkondade tundmist. Aga väikeettevõtetes on see siiski sageli paratamatu. Samad mehed teevad puutöö ja ka viimistlevad. Ja sageli viimistlus ikkagi kannatab. Minu kogemused näitavad, et masi-
naoskused ja käsitööoskused on tänapäeva meistritel sageli väga heal tasemel, aga viimistlus pigem mitte. Mööbelsepp peaks oskama mõlemat. Peaks tundma traditsioonilisi ja vanu peenviimistlusi. Kaasaegne meetod on, et kas lakid püstoliga või kasutad õli – ja tänapäeval peaaegu kõik asjad lähevad õli alla. Õlitootjad on tegelikult meistritele palju vastu tulnud, kõik on tehtud hästi tarbijasõbralikuks. See on muidugi hea, sest koduperenaine saab ka täiesti hobi korras suht hästi pinnad õlitatud. Aga vana viimistlusmaailm on olnud väga rikkalik ja keeruline. Šellakpoleerid, igasugu Jaapani viimistlused, eboniseerimine... Kõik need on ammu kadunud. Või siis olemas veel nendes maades, kust nad on pärinenud. Või vahatamised – ma ei mõtle siin selle pasta pealepanemist, mida poest saab, vaid võtadki sõna otseses mõttes selle kõva mesilasvaha kamaka ja töötled sellega pinda nagu renessansiajal tehti. Niisuguse vahapoleeringuga saadakse imelised viimistlused. Kas selline vahapoleering kuulus ka siinsete mööbelseppade oskuste hulka? M. K.: Jaa, kuulus ikka. Aga kindlasti see oli ülikute töökodades ja lossides veel spetsiifilisem. Seal toimus selge tööjaotus ja mõni meister, kes oskas puutööd ka, keskenduski ikkagi ainult viimistlusele. See jaotus on ikkagi alati olnud. Mõne viimistlusoskused olid palju paremad kui teistel. Samamoodi puidulõikajatega – ei osanud kaugeltki kõik
mehed puitu võrdselt hästi lõigata. Aga paistab küll nii, et tolleaegse viimistleja oskused olid mitu korda rikkalikumad kui tänapäeva viimistleja oskused. Aga väiketöökodades oskas mööbelsepp kindlasti ka poleerida. Kuidas praegu õnnestub neid vanu viimistlusoskusi välja kaevata? M. K.: Viimistlusoskustega on nii, et tänu restauraatoritele on need siiski üsna detailselt endiselt olemas. Samamoodi tappimised ja spoonimised ning mõningal määral ka intarsiate tegemised, mis on olnud mööbelseppade arsenalis. Restauraatorid on nii palju töötanud nende küsimustega, et need teadmised ja oskused on pika aja jooksul säilinud. Eestis ERM-i restauraatorid, Kanuti spetsialistid, selline muuseumipõhine töö, need meistrid tunnevad vanu viimistlusi. Nii et osa sellest teadmisest on veel täiesti elus ja alles. Aga näiteks käsitsi spoonimine traditsioonilise tisleriliimiga tänapäeva kontaktliime kasutamata – selle tehnika oskajaid on Eestis juba väga-väga vähe. Aga varem enamik mööblit spooniti käsitsi. Kui olid mingid selgelt korduvad detailid, siis tehti rakiseid ja
Vanaisa tehtud kummutit visatakse harva ära.
pressiti, aga kui oli ühekordne mööbliese, oli üldjuhul lihtsam see spoon ikkagi käsitsi peale pressida. Aga milleks teha käsitsi, kui niikuinii on kõige jaoks väga vähe aega? M. K.: See, et miski on hästi tehtud, on omaette kvaliteet. Ja see paistab välja. Mööbli võib tuua Jyskist või IKEA-st ja panna kokku, aga sealt paistab välja, et see ei ole hästi tehtud. On küllalt inimesi, kes ei vaja nelja ülikonda, neile piisab ühest, aga see üks on rätsepa tehtud. Ja suure tõenäosusega odavmööbel laguneb ruttu ära ja visatakse minema, aga see käsitöömööbel jääb väärtuslikuks ka siis, kui palju aega on mööda läinud. Ta võib ka paarisaja aasta pärast endiselt kellegi toas seista. Vanaisa tehtud kummutit visatakse harva ära. On veel üks aspekt. See eriline käsitöömööbel ei pea tingimata tulema kusagilt aegade hämarusest. On küllalt inimesi, kellele meeldib vanas stiilis mööbel, aga kes ei taha, et mööbel oleks päriselt vana, et tema materjal oleks vana, et see oleks kellegi oma olnud. Nad tahavad uut. Nad tulevad ja näitavad, et tehke mulle palun täpselt samasugune, aga ärge restaureerige midagi, tehke palun uus. Ja siis on meil küsimus: aga kes seda teeb, kui kõik on selliste asjade tegemise unustanud? Juba ainuüksi sellest piisab, et vanade meistrioskuste alleshoidmine oleks põhjendatud.
Riia 9,Tartu, sissepääs Akadeemia tänavalt E–R 11–18, L 11–15 www.longapesa.voog.com Lõngapesa
Müüa ehituslikku saematerjali, põranda-, terrassi- ja värvitud voodrilauda. Vedu tasuta.
Tel 528 2268 | www.mppuit.ee
Linnu Talu müüb Tagulas Valgamaal pruune Bovans Browni ja valgeid Nick Chicki tõugu munevaid noorkanu hinnaga 7 €/kana E–L 8–14, info tel 503 1485 ja 501 7500
8
TAIME K A S VAT US
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 11 10. NOVEMBER 2022
Sordikatsed annavad põllumehele kindluse, et sorti tasub Eestis kasvatada FOTOD: ESTA TATRIK
Sordileht on põllumajandus- ja toiduameti register, kus on loetletud kõigist Eestis kasvatatavatest põllumajanduskultuuridest parimad sordid. Sordilehele pääsemiseks tuleb läbida sordikatsed. Lõuna-Eesti Maaleht käis Väimelas Võru katsekeskuses uurimas, kuidas see käib. ESTA TATRIK
Sordikatseid tehakse Eestis kolmes keskuses, ja kui sõita Väimelast Põlva poole, võib tee ääres näha täpselt välja mõõdetud katsepõllulappe. Siinne, Lõuna-Eesti kohta väga sile maa sobib sordikatseteks, sest üks katsemaa tingimusi on see, et põllumaa oleks ühtlaste omadustega. Sordilehele kandideeriv sort, on ta siis tulnud Jõgevalt sordiaretusest või Euroopast, läbib Väimelas kaheaastase katsetsükli, mille jooksul teda võrreldakse standardsortidega. Neid on igast kultuurist kaks kuni kolm, heal juhul ka mõni rohkem. Kunagisest 15 katsekeskusest on nüüdseks alles jäänud Viljandi, Kuusiku ja Võru katsekeskus.
Katsekeskuse juhataja Rein Peedel.
Töödele pikaajaline garantii KONTAKT
www.semt.ee semt@semt.ee • tel 506 2377
AAST AT
OG
„Kui sort on standardsordist mõne omaduse võrra parem – näiteks talvekindlus, kasvuaeg, vähem vastuvõtlik haigustele –, siis esitame selle kui positiivse kandidaadi põllumajan-
Sordilehelt näeb põllumees, et sort on Eestis testitud, see on hea sort, seda võib kasvatada.
dus- ja toiduametile, kus sordivaliku komisjon otsustab, kas sort saab sordilehele või mitte,“ ütleb Rein Peedel, põllumajandusuuringute keskuse Võru katsekeskuse juhataja. Põhiomadus on muidugi saagikus. Sordilehelt näeb põllumees, et sort on Eestis testitud, see on hea sort ja seda võib kasvatada. Peedel toob näiteks, et tihti on Euroopast, näiteks Prantsusmaalt tulnud rapsisort, mis pidavat olema superhea talvekindlusega, aga kui külvatakse maha, on kevadel maa lihtsalt must. Väimela katsekeskuses on umbes 250 sorti sügiseti koristada. Igat sorti on neli lappi, nii et kokku on tuhat katse-
TALVELE vastu uute rehvidega!
TEOSTAME KÕIKVÕIMALIKKE EHITUSTÖID K
Kas saab sordilehele või mitte?
E MUS T
SERTIFIKAADID ISO 45001 :2018 ISO 9001 :2015
• Rehvid • Veljed • Varuosad • Autotarvikud • Akud • Akulaadijad • Õlid
TEL 5866 8999 E-post: rehvi.kaupmees@gmail.com Rehvikaupmees WWW.REHVIKAUPMEES.EE
TAIME K A S VAT US
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 11 10. NOVEMBER 2022
misel sügisel.“ Katses on kolm sorti ja üks standardsort on võetud kõrvale võrdluseks Euroopa sordilehelt. Kaunviljadest on sordikatsetes uba ja hernes, õlikultuuridest suvi- ja taliraps, rüpsid ka. Loomulikult tehakse sordikatseid ka kartulisortidega, aga need on viimasel ajal väga marginaalseks jäänud. Nii palju kui Jõgeva suudab aretada, ütleb katsekeskuse juhataja. Olid ajad, kus Väimelas oli kartulikatses üle 20 sordi. Kartul on väga töömahukas, tööd jagub traktorile ja taimekaitsele ning kõvasti on ka käsitsi tööd.
Võru katsekeskuses on igal suvel katses 250 sorti kokku tuhandel katselapil.
lappi. Esindatud on kõik teraviljad, nii suvi- kui ka taliviljad: rukis, nisu, oder, kaer, tritikale (söödavili, rukki ja nisu hübriid, meeletu saagipotentsiaaliga). Rukist on sellel aastal Võru katsekeskuses üle 30 sordi katses, kõik on hübriidid. „Sangaste von Berg keerab kuskil hauas külge, tema liinsort „Sangaste“ ei ole ammu enam pildis. Kasvatatakse küll veel, aga toetuste toel. „Sangaste“ on kaks meetrit ja enamgi kõrge, tänapäevased rukkid on heal juhul poolteist meetrit kõrged. Nüüd esimest aastat sellel sügisel külvasime neli sorti kääbusrukist. Kui kõrgeks kasvab, saame näha järg-
„Sangaste von Berg keerab kuskil hauas külge, tema liinsort „Sangaste“ ei ole ammu enam pildis.“ Katsekülvik on eriline külvik, neid toodetakse vähe ja need on kallid.
Latt on sortidele kõrgel Kõiki uustulnukaid võrreldakse standardsordiga – see on ennast tõestanud sort, millel on suhteliselt suur kasvupind ning mis on saagikas ja hea haiguskindlusega. „Latt on üpris kõrgel. Et sealt üle saada, peab olema tehtud päris hea aretustöö. Uus
9
sort peab olema standardsordist mingis osas parem,“ lausub Peedel. Näiteks võib tuua seisukindluse, mis ei ole kõige olulisem näitaja, aga kui saagikal sordil on liiga raske pea ja see sajab vett täis, siis taim lamandub või lükkab tugev tuul taime pikali. Nii võib hea saagikus põllule jääda. Uusi sorte tuuakse katsetamiseks Saksamaalt, Lätist, Poolast, Soomest, Rootsist, Taanist, kogu Põhja-Euroopa on kaetud. Mis näitajaid võrreldakse? Näiteks kasvuaega päevades, kas sort on varane või hiline. Haiguskindlust, seisukindlust. Saagikust, saagi kvaliteeti. Näiteks rukki kasvupind jääb Eestis sisuliselt 3–4% kanti, aga katsetes on teda jälle palju, üle 30 sordi. „Need on Saksa sordid ja Saksa aretajaid huvitavad kõige põhjapoolsemad numbrid, mida saab just meilt.“ Suvi läbi võetakse katselappidel analüüse, eriti nisu puhul, mis on põllukultuur, mida analüüsitakse teistest rohkem. Analüüse kohapeal ei tehta, need saadetakse Saku laborisse. Mõõdetakse näiteks valgusisaldust, mis on oluline näitaja nisu, aga eriti odra puhul. Suvi möödub katsekeskuses vaatluste käigus. Vaadeldakse ka erinevaid taimehaigusi, laiksust lehtedel. Haigusi määrates on põhiline oma silm ja kogemus. „Põhimõte on, et me ei ürita olla mahedad, vaid oleme samal tasemel, kui on tavatootja, hoiame Eesti keskmist latti nii väetiste kui ka taimekait-
Baltstar Grupp OÜ on pikaajaliste kogemustega ehitusettevõte. • Põllumajanduslik ehitus (karjalaudad, hoidlad vms) • Kaeve- ja planeerimistööd ekskavaatoriga Cat 315 • Pinnasevedu rasketes tingimustes suurte traktorite ja tehnikaga • Võsalõikus giljotiiniga, materjali väljavedu, hakkepuidu purustamine • Metsakraavide kaevamine • Maapinna mätastamine • Metsamaast haritava maa rajamine, kändude juurimine jne • Betoonitööd
TEEME ERINEVAID TÖID ÜLE EESTI JA KA SOOMES
Baltstar Grupp OÜ | Kalda tn 5, Antsla, Antsla vald, Võru maakond Baltstar Grupp OÜ | Tel 5660 6675 (Kalmer, ehitus) | Tel 5674 9277 (Stevel, masinateenus)
www.baltstargrupp.ee
10
TAIME K A S VAT US
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 11 10. NOVEMBER 2022
Katsetehnika
se koha pealt. Teeme keemilist haigustõrjet, umbrohutõrjet, kasutame kunstväetist. Sõnnikut panna ei tohi, sest see laotub ebaühtlaselt,“ selgitab Peedel. Katsekeskuses jälgitakse maksimaalselt objektiivsuse joont.
Hinnatõus ja kahjurid
Võru katsekeskusel on kasutada 50 hektarit riigi maad. Järgitakse nõudeid, kuhu üldse tohib katset rajada, iga kahe aasta tagant võetakse mullaproovid. Erikatseid tehakse ka Väimelas. Need on katsed, mis tehakse välismaiste suurkorporatsioonide tellimusel. Näiteks jõuab keskusse 10 või 20 sorti talirapsi, need pannakse maha. Sealjuures ei võrrelda neid sorte teistega, vaid tellijad saavad neile huvipakkuvad andmed. Eelmisel aastal oli järsk hinnatõus, aga erikatsete suurusjärku see ei mõjutanud. Sortide arvu dünaamika ongi suhteliselt stabiilne. „Põlduba oli möödunud aastal katses 20 sorti, üllatavalt palju, just söödakultuurina. Tänu soojadele sügistele ja talvedele tulevad kahjurid lõuna poolt peale, nüüd on meile jõudnud oa-teramardikas. Ta muneb, kui oakaun on veel hästi pisike. Kui katse ära koristame, ei näe midagi, uba on ilus. Ja mõne aja pärast võtan koti lahti, igas oas on väike ümmargune auk, kust uss on end välja söönud.“ Esimest korda puutus Rein Peedel selle kahjuriga kokku umbes viis aastat tagasi. Pakendas proovid ja saa-
Uue tehnika kõrval tuleb toime tulla ka vana põllumajandustehnikaga.
Kui saagikal sordil on liiga raske pea, siis see sajab vett täis ja taim lamandub.
tis Sakku laborisse. Peagi tuli kõne, et laboris tehti oakotid lahti ja neist lendas välja pahvakas mardikaid. Taimekaitsevahendite vallas minnakse üha leebemate preparaatide peale. „Näiteks rapsil on kahjureid hästi palju ja igaüks, kes mööda läheb, tahab hammustada. Prooviti valgete
• SISEVOODRILAUD
OSTAN METSA- JA PÕLLUMAAD ÜLE EESTI
Sisevooder STF 12x120 mm, 1,28 €/jm,11,60 €/m (sh KM) 2
• VÄLISVOODRILAUD
Välisvooder UTF 19x146 mm, 2,14 €/jm, 15,80 €/m2 (sh KM)
• NELIKANT HÖÖVELMATERJAL • PUITBRIKETT Brikett 390 €/t (sh KM)
Mitmekesine tehnika: vana sorteeri kõrval on nüüd uus.
õitega rapsiga, loodeti, et osa kahjureid käib kaarega mööda. Ei nad käinud midagi ja lõpuks see sort ei pääsenudki sordilehele.“ Raps toob raha, seda kasvatades ei saa põllul hoida kümmet aastat vahet. Taimekaitsevahendid on kontaktsed ja neid saab kasutada kõige rohkem kaks korda taime kasvupe-
rioodi jooksul. Väimelas on lähedal kaks veekogu ning haned ja luiged teevad päris palju kurja. „Igal aastal ehitame ka rapsikatsetele ümber traataedu kaitseks kitsede eest. Kui kits näksib pealt teravilja, et juhtu midagi, aga kui kits paneb nahka rapsi kasvukuhiku, siis on taim hukule määratud.“
• LAMEKATUSTE EHITUS • BITUUMENSINDELKATUSTE EHITUS • KATUSTE HOOLDUS • MÖÖBLI MONTAAŽ JA PAIGALDUS • REMONDITÖÖD • EHITUSTÖÖD
Katsekeskuse töö edukus oleneb ka kasutada olevast põllumajandustehnikast. Viimasel ajal on Väimela masinaparki lisandunud päris palju uut tehnikat. Katsekülvik on täiesti eriline külvik, igale katselapile külvatav kogus on valmis kaalutud ja masin külvab selle koguse välja täpselt kaheksale meetrile. Neid masinaid toodetakse vähe ja seetõttu on need kallid. Keskuses on nüüd ka kaks sorteeri kõrvuti, üks on vana, teine selle aasta masin. Mõlemad on töökorras. 1947. aastast töötavas katsejaamas pitsitab ruumipuudus. Tehnika hoidmiseks oleks vaja viilhalli, aga see pole eelarvesse mahtunud. Tihedat koostööd tehakse Jaagumäe taluga, kes kasutab katsetest vabaks jäävat maad. „Nad arvestavad meie nõudmisi eelviljadele ja kõigele muule. Jaagumäe on ka köögiviljakasvatajad, näiteks kartul on väga tänuväärne kultuur ka umbrohutõrje koha pealt. Nad on kvaliteedis kindlad, lihtlabaseid apsakaid ei lubata, koostöö laabub hästi,“ ütleb Peedel. Igal aastal antakse välja aasta kokkuvõte nii paberil kui ka veebis. Järgmise aasta algusest liidetakse põllumajandusuuringute keskus ja Jõgeval asuv Eesti taimekasvatuse instituut kokku üheks asutuseks, mille nimi on Maaelu Teadmuskeskus. Põllumajandusministeeriumi sõnul pole tegemist kulude kärpimise ja rahalise kokkuhoiu nimel tehtava muudatusega, samuti ei toimu teaduspositsioonide koondamist.
AVINURME SOTSIAAL- JA TURVAKESKUS MTÜ otsib
KOKKA Tel 5688 7045 info@peritek.ee PeriTek Paigaldus
Töö kirjeldus hooldekodu klientidele kvaliteetse toidu valmistamine; tooraine tellimine; menüüde koostamine. Ootused kandidaadile Haridustase: üldkeskharidus Keeleoskus: eesti keel – soovituslik B2 Kasuks tuleb eelnev töökogemus ja/ või erialane haridus. Ettevõte pakub sõbralikku ja meeldivat töökollektiivi; paindlikku töögraafikut; tasuta toitlustust; koolitusi ja väljaõpet.
TEL 552 7322
FINLAID OÜ | Kolmimäe tee 9, Tiidu küla, Otepää vald, Valgamaa Tel 767 9120 | E-post: findlaid@finlaid.ee | www.finlaid.ee
Climaservice OÜ otsib
torulukkseppa Töö kirjeldus • küttesüsteemide ehitus • maasoojuspumpade ja õhk-vesisoojuspumpade paigaldus • hooldustööde tegemine • kasuks tuleb külmatööde oskus Ootused kandidaadile • eelnev töökogemus vastaval erialal • projektilugemise oskus • hea tehniline taip • kohusetundlikkus • arenemis- ja õppimisvõime • julgus iseseisvalt otsuseid vastu võtta • B-kategooria juhiluba
Climaservice OÜ tegeleb alates 2006. aastast soojuspumpade müügi, paigalduse ja remondiga. Meie tegevusalas on õhksoojuspumbad, õhk-vesisoojuspumbad ja maasoojuspumbad. Esindame kaubamärke Nibe, Mitsubishi Electric, Carrier, Komforvent ja Vallox.
Ettevõte pakub • huvitavat ja mitmekesist tööd • töötasu vastavalt panusele • head ja toetavat töökeskkonda • arenemisvõimalusi • töö asukoht Viljandi- ja Järvamaal • tööaeg E–R 8.30–17.00, nädalavahetused ja riiklikud pühad on vabad
FEKAALIVEDU • SURVEPESU • UMMISTUSTE LIKVIDEERIMINE • TORUSTIKE VIDEOUURING • RASVAPÜÜDURITE PUHASTUS • LIIVAPÜÜDURITE PUHASTUS
Lisainfo: tel 5341 1318, e-post avisotsmty@hot.ee
Tel 558 8811 | www.fekto.ee
Otsime oma meeskonda
HOOLDUSTÖÖTAJAT Töö kirjeldus Hooldekodus elavate inimeste abistamine hooldus- ja igapäevaelu toimingutel. Ootused kandidaadile Haridustase: põhiharidus Keeleoskus: eesti keel – soovituslik A2 Muud nõuded: hooldustöötaja kutse olemasolu
TEGEVUSJUHENDAJAT
Kandideerimise tähtaeg: 4. detsember 2022
Tegevusjuhendaja kutse olemasolu
Lisainfo tel 520 5163., viljandi@prokliima.ee
Lisainfo tel 504 0835, e-postil pajupansionaadid@gmail.com
Ettevõte pakub Koolitusvõimalusi, lisapuhkust, meeldivat töökeskkonda, transpordivõimalust tööle ja töölt koju Valga linnast.
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 11 10. NOVEMBER 2022
REKLAAM
11
12
TOOTMINE
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 11 10. NOVEMBER 2022
FOTOD: LIHUNIKU ÄRI
Sada aastat vanu, järjepidevalt ühe pere käes tegutsenud tootmistalusid pole just palju. Mõnistes asub Sentafarm, kus Katrin Noorkõiv alustas 2004. aastal koos isaga rohumaaveiste kasvatamist. Juba mitu aastat peab ta Tartus Lihuniku Äri. „Mõte on selles, et kasvatan veised ja ise realiseerin. Päris hästi on läinud, pigem on mul veiseid praegu puudu, mitte üle.“ Katrin Noorkõiv (keskel) ja Lihuniku Äri inimesed võõrustamas president Alar Karist.
Katrin Noorkõiv:
pean veisekasvatust toidutootmise kõige keskkonnasäästlikumaks tegevuseks Rapla Kesklinna Kool kuulutab välja konkursi järgnevatele täiskoormusega ametikohtadele:
HEV-koordinaator 1,0 kohta eripedagoog 1,0 kohta Avaldusi ootame 24. novembrini 2022. a. Tööle asumise aeg: niipea kui võimalik Taotlus (avaldus, CV, haridust tõendavate dokumentide koopiad) palume saata e-posti aadressile direktor@rkk.edu.ee või rkk@rkk.edu.ee. Lisainfo telefonil 506 1322
Eksam Ekspert OÜ relvaeksam@gmail.com relvaeksam www.relvaeksam.eu
ESTA TATRIK Kahe aasta eest võttis Katrin Noorkõiv Sentafarmi majandamise isalt üle. Ta peab tegutsedes silmas taastava põllumajanduse põhimõtteid. „Ma teen loodusega koostööd, see annab võimaluse kuludelt väga tugevalt kokku hoida ja suurendab saagikust.“ Mõniste karja veised imiteerivad seda, kuidas liikusid suured mäletsejate karjad. Seda nimetatakse roteeruvaks karjatamiseks. Viimase nelja-viie aastaga on nii hästi läinud, et loomad hooldavad maa, hoiavad mulla väga heas korras ja väetavad, inimesed saavad liha ning elurikkus kasvab. „Eestis käib lihaveisekasvatusest üle 90% rohumaal, üle poolte on mahekasvatajad,“ ütleb Katrin Noorkõiv, kes oli ka Liivimaa Lihaveise kaubamärgi loojate seas, kuid lahkus sealt enne Lihuniku Äri asutamist.
„Roteeruva karjatamise suurim kasutegur on selles, et õigesti tehes on sama suurel maa-alal võimalik topelt rohkem loomi pidada. Meie laiuskraadil pole mõtet anda loomadele lisasööta. Kulu on suur, aga see ei anna piisavalt lisaväärtust. Mõistlik on võtta rohumaalt seda, mida rohumaa annab.“ Üle kogu maailma pole lihaveistega maa hooldamises seksikaid uusi tehnoloogiaid, kõik on taasavastatud vana. Üle maailma on loomad niiöelda üle karjatatud. „Pean ise veisekasvatamist ja veiseliha söömist toidutootmise kõige keskkonnasõbralikumaks tegevuseks. Müüdid ei vasta tõele. Et veised on väga suured metaani õhku paiskajad. Teadlased täna seda ei kinnita. Veis suudab rohumaa väärtuse-
TOOTMINE
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 11 10. NOVEMBER 2022
13
„Tänu veistele säilib jõeluhtadel liigirikkus. Niitmisega päris sama ei saavuta, ja kui üldse mitte hooldada, siis luht võsastub.“ Sentafarmi põhikarjas on 74 ammlehma.
tu tselluloosi muundada inimesele väga heaks valguks. Veised eraldavad metaani, mäletsedes taimestikku oma nelja mao süsteemiga. Aga metaan õhus laguneb ja läheb uuesti süsinikuringlusse.“ Teine müüt, et veis tarbib väga palju vett, vastab tõele selles mõttes, et veis on suur loom, aga 90% veest saab ta taimedest ja loodusest. Sentafarmis karja-
Roteeruvalt karjatatavad loomad hooldavad maad: hoiavad mulla väga heas korras ja väetavad seda.
Restorani tooraine on 80–100% mahe ja pärit Eesti tootjatelt.
tatakse veiseid Mõnistes Koiva maastikukaitsealal ühtedel liigirikkamatel jõeluhtadel. „Tänu veistele seal ka liigirikkus säilib. Niitmisega päris sama ei saavuta, ja kui üldse mitte hooldada, siis luht võsastub.“ Selle aasta peamine küsimus on hinnatõus. Lihuniku Äris, kus saab osta veiselihatooteid, pakutakse lõunat ja õhtusööke ning peetakse ka eriõhtusööke, ei ole otseselt hinda tõstetud. Hinnatõus oli eelmisel aastal, aga see ei tulnud niivõrd energiahindadest. „Minu tootmises ei ole määrav energiaega kütusekulu. Olen oma söödatootmist ja karjatamist muutnud nii, et sellel aastal olen kütust isegi vähem kasutanud kui eelmisel aastal.“ Noorkõivu farmi tooraine hind muutub talvel, sest need loomad, kes üle talve jäävad, söövad eelmise aastaga
OÜ Tavex
võrreldes suvel kõrgema hinnaga toodetud sööta. „Aga näeme, et ostmine on vähenenud võrreldes eelmise aastaga kõigis tootegruppides, nii liha ostmine kui ka lõunal ja restoranis käimine. Tööjõukulu on kasvanud, töötajate palgad tõusnud. Mahutootjatega võrreldes tuleb väiketootja hind paratamatult kallim. Aga vahed on läinud oluliselt väiksemaks,“ räägib Noorkõiv hinnatõusuteemat jätkates. Sageli küsitakse, miks veist ja veiseliha halvustatakse. Vastus võib peituda majandusmudelis. „Sest mulle kui veisekasvatajale on väga raske midagi müüa – mul ei ole vaja väetisi ega taimekaitsevahendeid, isegi energiat kulub vähe. Sea- ja kanaliha tootmine ei saa ilma lisasöödata hakkama. Kanaliha tarbimine on viimase küm-
põhitegevusala: segapõllumajandus
(lüpsikari 500 lehma + noorkari, söödatootmine ja teraviljakasvatus)
Loomakasvatusjuht
Vasikatalitaja
Tööülesanded: igapäevase sujuva töökorralduse tagamine loomakasvatusettevõttes
Tööülesanded: vasikate talitamine
Nõuded kandidaadile: • töökogemus sarnasel ametikohal vähemalt 2 aastat • rakenduskõrgharidus • väga hea eesti keele oskus • B-kategooria juhiluba • töötahe ja lojaalsus • vaba alkoholisõltuvusest • korrektsus ja kohusetundlikkus Kasuks tuleb: • varasem töökogemus loomakasvatuses • hea suhtlemisoskus • tahe töötada inimeste ja loomadega • soovitavalt põllumajanduslik kutseharidus
Nõuded kandidaadile: • põhiharidus • töötahe • vaba alkoholisõltuvusest • eesti või vene keele oskus Kasuks tuleb: • varasem töökogemus • hoolivus • sõbralikkus • tahe töötada loomadega • koostöövalmidus
Pakume ka väljaõpet kohapeal.
Omalt poolt pakume mõlema töökoha puhul:
heas korras mugavustega 4-toalist korterit (elektriküttega) või elamist ridaelamus (keskküttega) Ettevõtte omandis olevad elamispinnad asuvad Eidapere alevikus, kus on olemas põhikool, interneti kasutamise võimalusega raamatukogu, kultuurimaja, lasteaed. Farm asub Eidapere aleviku lähedal, elamisest töökohani 5 minuti teekond. Lähim pood asub 4 km kaugusel – Lokutal. Lähimad suuremad keskused: Järvakandi (11 km), Vändra (15 km).
Kandideerimise tähtaeg: 26.11
Lisainfo tel 507 2153
Kandideerimise e-post: info@tavexeesti.ee
ne aastaga väga palju kasvanud ja selle taga on intensiivne turundustöö kanaliha tervislikkusest. Kui võtta toitainete rikkuse järgi, siis veiseliha teeb kõikidele lihaliikidele silmad ette. Raud, tsink, B-grupi vitamiinid, aminohapped.“ Liha ostja mõtleb ka aina rohkem looma heaolule. Veis elab oma loomupärast elu. Noorkõivul on kokku neli karja, novembri alguses on kaks karja veel karjamaal. Nad saavad lisaks kuivheina, aga roteeruva karjatamise tulemusel on rohu kasv kestnud karjamaal 60 päeva. „Ammlehmad poegivad igal aastal, ammlehmakarjad ei lähe kunagi nuumafarmi. Järeltulijad viiakse nuumafarmi viimaseks üheks kuni kolmeks kuuks. Nii et siiski möödub üle maailma 70% veise elust karjamaal, mitte industriaalses kompleksis.“
Veisekasvataja suurust hinnatakse põhikarja järgi. Sentafarmis on 74 ammlehma, aasta läbi on karjas 160–170 looma. Veis saab aastas ühe järeltulija ja aasta jooksul müüaksegi Lihuniku Äris 60 looma. Millised on kõige populaarsemad tooted? „Veisest kindlasti antrekoot, mis on alati otsas. See on kindlasti praegu eestlaste lemmiklihas. Toorvorstid, lihaleib. Statistika näitab, et eestlane on suur vorstisööja. Lambakebab, samuti veise-peedikotlet – ääretult populaarne. Kontidest teeme puljongit, müüme ära terve lihakeha, ninast sabani. Praegu ongi tekkinud olukord, kus kõik populaarsemad tükid on otsas, aga me ei too uusi loomi enne juurde, kui oleme ka teised tükid ära müünud.“
Lihuniku Äri laagerdumisruum.
Jõulude ajal on tohutu populaarne veisepõsk, mida aga kõigile ei jätku. „Kui toon kuus lihakeha, siis kokku on 12 põske ja kuus saba. Väikeettevõtlus on suur kombineerimine, pead kogu aeg leidlik olema.“ Viimase 12–13 aastaga on Eestis veisetarbimine väga palju muutunud. „Liivimaa Lihaveises ma lõpptarbijat ei näinud, siin poes näen. Inimesed on väga vastuvõtlikud ja meie käest saab alati küsida, teeme ka koolitusi. Veisel on lihased, mis liiguvad rohkem, neid tuleb hautada, on lihased, mis seisavad paigal, need on väga hõrgud ja pehmed.“ Tartu pood töötab klassikalise lihunikuärina, kelle klient teab, et kui pole antrekooti, siis lihunik läheb ja lõikab midagi muud, mida oskad tahta.
14
ME TAL L I T Ö Ö
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 11 10. NOVEMBER 2022
Tuhandeaastane Rõuge ja tuhandeaastane rauasulatus FOTO: RÕUGE MUINASTALU
Tänapäevane Rõuge algas 16. sajandist ja Rõuge rüütlimõisast, aga asustusega saab tagasi minna tuhat aastat ja rohkemgi. Tuhandeaastase Rõuge üks pikendus tänapäeva on Rõuge muinastalu – rauaaegse elamu arheoloogiaeksperiment, talukompleks, mis on ehitatud viikingiaegsete ehitusmeetoditega. Selle projekti algatas 2010. aastal Tartu Ülikooli arheoloog Viire Kobrusepp. Rõuge muinastalus püütakse modelleerida tuhande aasta tagust elu. ANDRUS LAANSALU Rõuge ürgoru serval asub rauaaegne linnamägi. See piirkond oli Eesti ajaloos tähtis 6.–11. sajandini. Suuremalt jaolt on see kõik nüüd muidugi maa all. Aga midagi olulist on siiski ka maa peal: asulakoha serva on rajatud muinastalu, mille eesmärk on näidata ühte võimalikku versiooni sellest, kuidas rauaaeg-
Erinevad pottsepatööd üle Eesti – Ahjusoojus OÜ Küttekollete ehitus, remont ja paigaldus Tel 5362 0623 info@ahjusoojus.ee
TA S U B T E A DA Ragnar Saage on arheometallurg, tema põhiline uurimisvaldkond on mineviku metallitöö. Muistse metallitöö uurimiseks kasutab ta materjaliteaduse meetodeid – metallivalu tehnikatest aitab aru saada metallisulatustiiglite ja valuvormide analüüsimine, rauametallurgiast on vaatluse all olnud peamiselt sepikojad ja nende leiud. FOTO: VIIRE KOBRUSEPP
Rõuge Rauatalgud 2022.
sed inimesed elasid ja mida tegid.
Ebasõbralik kliima ja madalad majad
Muinasaegsete hoonete taastamine on Eestis peamiselt ehitusarheoloogiline eksperiment. Midagi saab tuletada põrandajäänustest ja tulekollete/ahju-
de kivivaremete järgi. Seinamaterjalidest ja katusetükkidest pole mõtet unistadagi – need on ammu maaks saanud. Ja kuigi ehitusarheoloogia on võimeline tuletama üht-teist ka sellest materjalist, mida ammu enam kohapeal alles ei ole, tuleb oletuste tegemiseks pöörduda ikkagi etnograafiliste jälgede juurde. Ja
lisaks muidugi kohalikku konteksti tunda. Siinses kliimas paratamatu küsimus, millega pidi tegelema ehitaja tuhat aastat tagasi ja peab ka tänapäeval, oli ja on hoone soojapidavus. Ebasõbraliku kliima tagajärjel olid majad madalad – seinte kõrgus kaks meetrit oli juba täiesti kor-
ralik tulemus. Nagu Rõuge muinastalu ise kirjutab, pidi ka uks olema suhteliselt väike ja selle lävi asus teise-kolmanda palgikorra kõrgusel. Aknaid tollastel hoonetel polnudki, aga seintes olid tõenäoliselt väikesed avad suitsu väljalaskmiseks. „Hoonete põrandad võisid olla kaetud savi või kivisillutusega, har-
Odaotsad, mis võisid kuuluda linnusepealiku sõjalisele kaaskonnale.
Mulgi Hoolekandekeskus otsib meditsiiniõde
REHVID
KÕIKIDELE MASINATELE
(autod, traktorid, laadurid, haagised jm) Näiteks Vene rehvid: MTZ-82-le ette/taha (240/540 €/tk) T-40 AM-le (175/450 €/tk) T-25 (100/285 €/tk) ja RS-09-le (75/240 €/tk)
Küsida võib kõiki rehve. Asume Tartus, transport üle Eesti.
Tel 503 9766 rain@redsom.ee www. redsom.ee
SANTEHNILISED EHITUS- JA REMONDITÖÖD Tel 5757 0202 erlend@eestiseptik.ee www.eestiseptik.ee
• • • • • • • •
KATUSED FASSAADID BETONEERIMINE PLEKITÖÖD TÄNAVAKIVIDE PAIGALDUS KORSTNAPITSIDE REMONT MÜÜRILADUMISTÖÖD ÜLDEHITUSTÖÖD ÕRUSTE, VALGA MAAKOND tel 5591 6560 erlend.jablonski@gmail.com
Töö kirjeldus • klientide seisundi hindamine • õendusprotseduurid • vajaliku dokumentatsiooni täitmine • klientide ja nende lähedaste nõustamine • meeskonnatöös osalemine Ootused kandidaadile • töökogemus sarnasel ametikohal vähemalt 1 aasta • haridustase: bakalaureus • keeleoskus: eesti keel – nõutud C1 – väga hea vene keel – nõutud B2 – hea • arvutioskus: spetsialisti tase Ettevõte pakub • mitmekülgset, tähenduslikku ja väljakutseid täis tööd • regulaarseid täienduskoolitusi • toetavat meeskonda Tööaja täpsustus: 40 tunnine töönädal Töökoha asukoht: Viljandi maakond, Mulgi vald, Mõisaküla linn, Kiikre tn 15; Mulgi vald, Polli küla, Longi tee 1 Lisainfo tel 5387 4165 e-post: hooldekodu@moisakyla.ee
ME TAL L I T Ö Ö
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 11 10. NOVEMBER 2022
15
FOTOD: RÕUGE MUINASTALU
vem kohtas puitpõrandaid, levinumaks võib arvatavasti pidada kõvakstambitud muldpõrandaga elamuid. Katuse kattematerjalina võidi kasutada nii kisklaudu kui ka õlgi, kuid välistatud ei ole ka mätaskatused.“ Neid teadmisi arvesse võttes on Rõuge muinasmaja eluhoone tehtud üheruumiliseks, rõhtpalktehnikas. Põrand on savist ja lameda nurgaga viilkatus kisklaudadest. Küttekoldeks on hoones korstnata kerisahi.
Tuhat aastat metalli
Rõuge muinastalu on kuulus oma metallieksperimentide poolest. Talus asuv sepikoda paigutuks umbkaudu 1000. aastasse. Metallitöid tehti ja tehakse selles sepikojas raua ja ka värviliste metallidega (aga ainult rauda toodeti kohapeal, värvilised metallid olid mujalt sisse toodud). Tänapäevane metall on perfektne, tugev, ülitäpselt töödeldav keeruline materjal. Tundide kaupa võib vaadata videoklippe sellest, kuidas metallitööpinkidega treitakse ja freesitakse metallist välja millimeetrikümendiku täpsusega detaile, mis üksteisega veatult kokku sobituvad. Enamik meie masinaid põhineb sellel, et metall on just niisuguste kuju säilitavate omadustega materjal. Kui nüüd sattuda jälgima metallitootmist, mille eesmärk on reprodutseerida metallitöötlemise varasemaid perioode, siis on vaataja hämmastus suur. Rõuge muinastalu metallieksperimentides on näha, kuidas tuhat aastat vana metallisulatamistehnoloo-
Ragnar Saage selgitab muistset rauasulatamist.
gia produtseerib mingeid hämaraid känkraid, milles mõõka või nuga, rääkimata tänasest mootoridetailist või lukuosast, pole kuidagi võimalik ära tunda. Pigem võib tunda imestust, kuidas üldse õnnestus midagi nii ebamäärast ja tehnoloogiliselt kohmakat loodusest üles leida ning kasutama hakata.
Katsed näitavad, et kasulikum on sulatamiseks kasutada väiksemat ahju ja suuremat kuumust.
Muistse rauasulatusahju töötav rekonstruktsioon.
Aga just selliste tehnoloogiate kaudu metall meile tuli ja meie hämmastust põhjustab see, et me elame tehnoloogilise täpsuse ja sileduse maailmas. Meil on väga raske ette kujutada aega, kui sellist täpsust ja siledust polnud olemas. Nii et aeg-ajalt on väga kasulik vaadata tagasi ja saada aru, kui maalähedased olid tänapäeva täpsuse algsed etapid. Näiteks 2018. aastal kasutati Rõuge muinastalu rauasulatuskatses kohalikku Rõuge rauamaaki. See on väga rauarikas maak, ainult et nagu sulatajad ise ütlevad, on see juba liiga rauarikas, nii et sellega töötada on probleemne – seda ei õnnestugi edukalt sulatada. Nii et 2018. aasta eksperimendis kasutati ka Tallinna Teletorni juurest avastatud soorauamaaki. Keegi ei tea, millised nägid rauasulatusahjud 1000. aastal
Osa ahjust tulnud rauda, millest taoti korralik rauakang.
Nii võis välja näha rauasulatus tuhat aastat tagasi.
TARTUS
Maasturite ja väikebusside lisatarvikud /
LED-tuled
Import, jae- ja hulgimüük / ametlik esindaja
castrum.ee
512 0966
info@castrum.ee
RINGTEE 25 TEHNOÜLEVAATUS tel 7502513 ringtee@e-tehno.ee
E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00 - 16.00 Teenindus toimub elavas järjekorras
TURU 32 TEHNOÜLEVAATUS tel 6780461 tartuturu@e-tehno.ee
E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00 - 16.00 Teenindus toimub elavas järjekorras või broneeri aeg
VÕRU 55 TEHNOÜLEVAATUS tel 734 9776 tartu@e-tehno.ee
E-R: 8.00 - 19.00 L-P: 9.00 - 16.00 Teenindus toimub elavas järjekorras või broneeri aeg
välja. 2018. aasta eksperimendi jaoks tehti ahi kohalikust Rõuge savist, liivast ja heinast. Katsed näitasid juba siis, et kasulikum on sulatamiseks kasutada väiksemat ahju ja suuremat kuumust. Kui materjalikogustest rääkida, siis umbes 25 kilost maagist saab umbes kilo toorrauda. Muistsed sulatusprotsessid polnud just väga efektiivsed, aga metalli tugevus ja vastupidavus tööriistade ja relvadena ilmselgelt korvas kulutatud vaeva. Seejuures näitab arheoloogiline materjal, et Rõuge linnus on ka mitu korda maha põlenud. On võimalik, et mõned nendest põlengutest võis põhjustada just sepikojast või rauasulatusahjust lahtipääsenud tuli. Selleaastastel Rõuge Rauatalgutel jätkati rauasulatuskatseid. Arheometallurg Ragnar Saage kirjeldab seekordseid tulemusi: „Me tahtsime seekord proovida, mis on ahju mõõtmete ülempiir. Ja saime teada, et Rõuge ahi oli seekord natuke liiga suur. Selle tõttu oli rauapäts natuke laialivalgunud, ei olnud piisavalt ilus. Ja natuke pudenes laiali. Suurema ahjuga saaks ka häid tulemusi, aga siis oleks vaja suuremat lõõtsa. Või siis mitut lõõtsa. Nii et võib öelda, et eksperiment läks hästi, saime teada, miks väiksem ahi on hea. Raua saime kätte ja sepad katsetasid, kuidas on ahjusooja rauda sepistada.“ Kui tahate muistsest rauasulatamisest rohkem teada, siis vaadake YouTube’ist Ragnar Saage klippi „Ettekanne „Rauast pätse viilutades – uudised rauasulatuse kõrgajast Eestis““.
ELVA TEHNOÜLEVAATUS Kirde põik 8 tel 738 1183 elva@e-tehno.ee
E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00 - 15.00 P: SULETUD Teenindus toimub elavas järjekorras
PÕLVA TEHNOÜLEVAATUS Tehnika tee 6, Mammaste küla, tel 7997023 polva@e-tehno.ee
E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00 - 15.00 P: SULETUD Teenindus toimub elavas järjekorras
RÄNI TEHNOÜLEVAATUS Kassisilma 26, Räni alevik, Tartumaa tel 610 8890 kassisilma@e-tehno.ee
E-R: 8.00 - 19.00 L: 9.00 - 15.00 P: SULETUD Teenindus toimub elavas järjekorras või broneeri aeg
www.etehno.ee
16
REKLAAM
LÕUNA-EESTI MAALEHT Nr 11 10. NOVEMBER 2022