Koolitusleht (17.05.2012)

17. mai 2012

Noored õpetajad läbivad mentorlus­ programmi lk 2–3

Teheranist Tartusse metsa­ korraldust õppima lk 4–5

“Miks ei võiks naine sepp olla?” lk 6–7

Autospets töö­ puudust kartma ei pea lk 8

Ülikoolide rahvusvaheli Kui kõrgharidusmaastikul on rahvusvahelistumine hetkel trenditeema, siis võib öelda, et Estonian Business School käib hoogsalt trendiga kaasas.

J

Urmas Kamdron

ja -õppejõude, korraldatakse rah­ vusvahelisi konverentse ja alga­ tatakse ise ühisprojekte. Ilmselt on rahvusvahelistumine tänaseks jõudnud nn tipping point’ini, rah­ vusvahelistumisest rääkimine ja rahvusvahelistumise avaldumine on jõudnud selle kriitilise piirini, millest edasi tundub, et nähtus ümbritseb meid iga päev ja igal pool,” selgitas Kerem.

Kultuuridevaheliste erinevuste loeng Marin Lehtmets, kes on EBSi rah­ vusvahelise ärijuhtimise inglis­ keelse eriala 3. kursuse tudeng, leiab, et inglise keeles õppimine annab talle rahvusvahelisel töö­ turul olulise eelise. “Inglise keeles õppima asumine on minu mee­ lest rahvusvahelise ärijuhtimise eriala puhul loogi­ line valik. Määravaks teguriks otsuse langetamisel sai see, et loenguid annavad mitmed välisõppejõud ning rahvusvahelises seltskonnas õppides on võima­ lik juba ülikooliajal luua tulevikuks kasulikke kon­ takte. Tänu ingliskeelsele õppele on mul tulevikus kindlasti kergem asuda välisriikides tööle, sest üli­ kooli ajal on ärialane inglise keel hästi omandatud.”

Pigem ongi rahvusvahelise seltskonna ja tunne­ tuse tekkimine ülikoolis kasulik just kohalikele tu­ dengitele, kelle silmaring avardub eri kultuuridest pärit kaastudengite ja õppejõududega koos tööta­ des. “Tudengi jaoks tähendab rahvusvahelistumine otsest kogemust teiste riikide inimeste, majanduse ja kultuuriga. Ehk kõik see, mida vanasti õpetati kul­

Noored õpetajad läbivad “Loota, et hea õpetaja etteval­ mistuseks piisab ülikooliaasta­ test, on idealism,” arutleb Tallinna ülikooli arendus­ prorektor Eve Eisenschmidt.

Eve Eisenschmidt.

Õ www.tlu.ee/info Dokumentide vastuvõtt algab 28. juunil 2

Koolitusleht 17. mai 2012

petaja vastutus ühiskonnas on nii suur, et selle määra on raske sõnutsi kirjelda­ da. Sõltub ju paljuski just temast, kui­ das tänaste koolilaste haridustee ja ettevalmistus eluks kulgevad, kas kool tekitab helgeid või valu­ said emotsioone ning kuidas kujunevad lapse suh­ ted ühiskonnaga. Äsja ülikooli lõpetanud noor õpetaja võib olla suu­ repärase ettevalmistusega, praktikadki edukalt läbi­ tud, ent ometi võib reaalne töö koolis kaasa tuua hul­ ga seniaimamatuid probleeme. Pole vahet, kas maal või linnas, Eestis või kaugemal – õpetajatöö vajab üsna pikka harjumisaega igal pool.

Eesti on Põhjamaade hulgas vähemalt ühel tee­ mal arvestatavalt heal tasemel: meie noorte õpeta­ jate programm kooli sisseelamiseks on ainulaadne ning pälvinud palju tähelepanu ja järgimist.

Möödunud nädalal peeti Tallinna ülikoolis alga­ jate õpetajate arengu toetamise alane rahvusvahe­ line konverents “Supporting New Teachers in Eu­ rope. International conference on Research for In­ duction of New Teachers”.

Kaheosaline mentorlusprogramm Eestis on algajate õpetajate toetusprogramm tegut­ senud juba 2004. aastast. Programm koosneb kahest osast – mentorlus uuel töökohal ning grupimentor­ lus ülikoolis.

Esimene osa tähendab seda, et kool, kuhu algaja

õpetaja tööle tuleb, õpetab välja mentori, kes on tal­ le uuel töökohal toeks, lubab oma tunde jälgida ning külastab noore õpetaja tunde ja annab tagasisidet.

Kõik mentorid läbivad vastava koolituse. Mentor ei pea olema superõpetaja, kes läheneb algajale paa­ ri aastakümne pikkuse töökogemusega ning näitab ette malli – õpetatakse just nii ja mitte teisiti. Pigem vastupidi, hea mentori tööriistade hulka kuuluvad kuulamisoskus ning võime anda tagasisidet.

Mentor pole üksnes andja rollis. Paljud mentorid on esile toonud, et see lisatöö on andnud neile või­ maluse vaadata uue nurga alt ka enda tööd õpetaja­ na ning saada osa uue tulija teadmistest.

Koolid, kus mentori koolitamise asemel võtab selle rolli enda peale koolijuht või õppealajuhataja,

tallinna ülikool

Järgmine peatus: Tallinna Ülikool!

uba üle 20 aasta on EBS pakkunud ingliskeelset äriharidust. Läbi aega­ de on EBSis õppinud ja töö­ tanud sadu välistudengeid ja -­õppejõude. Tänavu sügisel avas EBS oma filiaali Helsingis, kus õpib üle 60 soomlasest tudengi ning mille populaarsuse tõttu toimub sinna lisavastuvõtt ka uue aasta alguses. Järgmisest õppeaastast on EBSi bakalau­ reuseõppe rahvusvahelise äri­ juhtimise eriala päevaõppes täies mahus ingliskeelne. Sin­ na on õppima oodatud nii ees­ ti kui ka välistudengid. Kuidas on EBSi rahvusvaheline kesk­ kond tudengitele kasuks tul­ Katri Kerem. nud ja miks on rahvusvahelisus ülikooliõpingute ajal oluline, sel­ lest räägivad EBSi rahvusvahelise ärijuhtimise tu­ deng ­Marin Lehtmets ja turunduse õppetooli juha­ taja professor Katri Kerem.

Katri Keremi sõnul saab rahvusvahelistumise jagada kaheks – riigisiseseks ja -väliseks. “Väljas­ pool riiki on Eesti kõrgkoolidel rahvusvahelistumi­ se protsessis osalemise kogemus pikem – tehtud on teaduskoostööd, õppejõud käivad konverentsidel ja partnerülikoolides, tudengid veedavad semestri või kaks partnerülikoolides, turundusjuhid käivad vä­ lismessidel jne.

Rahvusvahelistumine on muutunud nähtavaks osalt tänu sellele, et nüüd toimub see ka riigi sees – avatakse ühisõppekavasid ja arendatakse ingliskeel­ set õpet, ülikoolides on aina enam välistudengeid

stumine on loomulik protsess ebs

õppejõule tülikaks. Lisaks on võõrkeeles mingi aine õppimine hea viis oma keeleoskust loo­ mulikus kontekstis arendada,” rääkis Kerem.

Marini sõnul harjus ta inglise keeles õppimi­ sega kiiresti ning see pole talle õpingute vältel probleeme tekitanud. “Inglise keeles ­õppimist ei tuleks karta, vaid pigem võtta seda kui väl­ jakutset ning võimalust saada Eestis ­õppides rahvusvaheline kogemus. Ning rahvusvaheli­ sel tööturul annab see ­eelise,” rääkis ta.

Marin Lehtmets (keskel) õpib kursusel, kus on palju teistest rahvustest üliõpilasi.

“Rahvusvaheline seltskond rikastab tööprotsessi,” kinnitab ta.

tuuridevaheliste erinevuste loengus teoreeti­ lisena, tuleb kätte ilma ninapidi õpikus istu­ mata,” arvas EBSi turunduse õppetooli juha­ taja professor Katri Kerem.

Marini kursusekaaslaste seas on palju soomlasi ja hiinlasi, samuti vahetustudengeid Prantsusmaalt, Itaaliast, Ungarist, Saksamaalt, Hispaaniast, Poolast, Indiast, Austraaliast ja mujalt riikidest. Tema sõnul annab koostöö eri tausta ja rahvusega tudengitega hea või­ maluse suhtlusoskuse arendamiseks. “Kahtle­ mata tekib rahvusvahelises seltskonnas töö­ tades asjadest erinevaid arusaamu, kuid ena­ masti need vaid rikastavad tööprotsessi ning viivad kokkuvõttes ka parema tulemuseni. Vä­ lis- ja külalisõppejõudude tase on kõrge ning loengud igati nauditavad. Nende kaasami­

ne muudab õppeprotsessi dünaamilisemaks ning annab tudengitele võimaluse vahetuks kontaktiks oma ala tegijatega,” arvab Marin.

Ingliskeelne õpe on praktiline vajadus Katri Keremi arvates on mõnede erialade õpe­ tamine inglise keeles vajalik ja kohati ka loo­ gilisem. “Eesti väiksuse tõttu ei ole meil oma­ keelsena olemas kõiki õppematerjale ja palju­ de ainete õpetamine käib nagunii segakeeles – õpikud, artiklid jm materjalid on inglise keeles ja nendest räägitakse eesti keeles. Minu õpe­ tatavad turundusained on just need segakeel­ sed, kus ka eestikeelse kursuse sisu on vähe­ malt pooles ulatuses ingliskeelne. Mingil het­ kel muutub selline kakskeelsus nii õppijale kui

Rahvusvaheline koduülikool ei asenda välisriigis elamise ja õppimise kogemust Ei tasu unustada, et rahvusvahelises kodu­ ülikoolis õppimine ei asenda reaalset välis­ riigis õppimise ja elamise kogemust, küll aga õpetab globaalselt mõtlema ning annab hea keelelise ja kultuurilise tausta välisülikoolis hakkama saamiseks. EBSi bakalaureuseõppe rahvusvahelise ärijuhtimise päevaõppe eriala tudengitel on lisaks vahetusprogrammidele võimalus omandada topeltdiplom Lancaster University Management Schoolis Inglismaal.

Topeltdiplomile pürgivad tudengid õpivad esmalt kaks aastat Eestis EBSis ning seejärel kaks aastat Inglismaal, kaitstes seal ka oma lõputöö ning saades mõlema ülikooli diplo­ mi. Kaks sel suvel lõpetanud noormeest kan­ dideerisid edukalt ka Lancaster University magistriõppesse.

“Loomulikult peaksid tudengid välismaal õppimise võimalusi rohkem kasutama. Oma kogemuse põhjal võin öelda, et ka bakalaure­ useõppe tasemel välisriigis veedetud semester mõjub tõelise maailmapildi avardajana, seda ka juhul, kui ollakse enne välisriikides reisi­ nud. Eestist eemal elamise kogemus ja õppi­ mine välisülikoolis panevad ka Eesti asjadele hoopis teisiti vaatama,” arvas professor Kerem.

Kerstin Sonts

mentorlusprogrammi teevad mentorlusprogrammi seisukohalt vea – men­ tor ei tohiks olla kooli juhtkonda kuuluv inimene.

Grupimentorlus ülikoolis tähendab seda, et alga­ jal õpetajal on võimalus kohtuda teiste noorte õpe­ tajatega ning kogemusi vahetades targemaks saada.

Tallinna ülikooli uuringud toovad välja huvitava tendentsi. Algajad õpetajad, kes on leidnud oma koo­ list tugeva toetuse, eelistavad oma töökoha mentor­ lust. Need aga, kelle sisseelamisperioodile töökohal vähem tähelepanu pööratakse, eelistavad ülikooli­ de grupimentorlust.

Seega on kaheosaline mentorlus algajatele õpe­ tajatele kasulik – nii on lootust, et ühel või teisel vii­ sil noor kooli tööletulnu ikkagi toetust leiab.

Grupimentorluses osalemine võib olla keeruli­ ne, kui algaja õpetaja töökoht seda ei toeta. Nimelt tehakse ülikooli­ de juures gruppe reeglina kooli­ vaheajal, samal ajal aga tahavad koolid tihti korraldada oma sise­ koolitusi või muud organisatoor­ selt vajalikku.

Kolm esimest tööaastat Mõtteline pingpong koolide ja üli­ koolide vahel, kus üks pool ütleb, et ülikool pole andnud noorele õpe­ tajale piisavat väljaõpet, ning tei­ ne väidab vastu, et tööleasujale ei pakuta piisavat toetust, on õn­ neks möödas ning keegi ei kaht­ le, et õpetajaks õppimise protses­ sis on kriitiline roll kolmel esime­ sel tööaastal. Õpetajate hariduses peitub üks suur vastuolu. Enne kõrgkooli astu­ mist on igaüks õpetajatööga kaks­ teist aastat kokku puutunud – ise koolis käies. Nii aga võib juhtuda,

et ülikoolis didaktikakursuse võrratult läbinud noor käitub klassi ees ootamatult nagu stagneerunud en­ disaegne õpetaja – sissejuurdunud mall oma kooli­ east on kindlamalt omandatud kui ülikoolis antavad tänapäevasemad teadmised. Hoiakud ja väärtused on kujunenud juba enne ülikooliaega ning kõrgkoo­ lis õpitud aastad ning saadud teadmised pole suut­ nud neid ümber lükata.

Sellistes ja paljudes muudeski õpetajatööga seo­ tud elulistes probleemides on kasu mentorlusest, kus targa kõrvaltvaataja abiga on võimalik endast ja oma uuest tööst paremini aru saada ning seda arusaamist praktikasse rakendada. Õpilaste hulgas, teadagi, on ju taas aukartust äratav hulk tulevasi õpetajaid...

MAGISTRIÕPE • muusikapedagoogika • organisatsiooni infotöö • pärandtehnoloogia • pärimusmuusika

Dokumentide esitamine: 25.06–6.07 www.sais.ee, 2.–6.07 TÜ VKA peamaja (Posti 1,Viljandi)

sisseastuja.kultuur.edu.ee Koolitusleht 17. mai 2012

3

“Hakkan juba ära harjuma, et juuksed kaetud pole” Kobra Maleki, metsakorralduse vanemlaborandi ja doktorandi sõnul on Eestis külalislahkust küllaga.

Enne siia kolimist olevat ta doktoritöö juhendaja, metsakorralduse osakonna dotsent Henn Korjus isegi Kobra kabineti isiklikult üle värvinud ning talle sellest Iraani pilte saatnud.

Su eesnimi tundub eestlastele vist pisut veider.

See on tegelikult üsna tavaline islami taustaga nimi. See tähendab araabia kee­ les “suurim”.

Maaülikoolis pole just väga palju Lähis-Idast pärit tudengeid. Kas sa ei tunne end siin n-ö valge varesena?

Alguses tundsin küll. Ma olen juba vä­ limuselt väga teistsugune. Vahel on pä­ ris naljakas, kuidas inimesed mind piid­ levad. Mingis söögikohas sättis kõrval­ lauas poiss end täpselt nii istuma, et ta saaks mind söömise ajal rahus jõllitada.

Samas on Tartus teisigi Lähis-Ida tuden­ geid, ka Iraanist.

Kas sa oled usklik?

Moslem küll, usklik mitte. Tõsi, ma olen pärit religioossest riigist ja kui ma Iraanis viibin, katan oma juuksed hejab’iga ning ei suru näiteks avalikult meestel kätt. Selli­ sed asjad on seadusega karistatavad, kuigi on lubatud mitteametlikes kohtades, näi­

teks pidudel. Aga ma ei palveta viis kor­ da päevas ja ma söön vahel sealiha, kui­ gi üldiselt see mulle ei meeldi, ma ei saa söömise ajal peast välja mõtet, et see on midagi keelatut ja räpast, nagu mulle lap­ sepõlves õpetati.

Kas mitteusklik olemine on tavaline?

See on lihtsalt isiklik valik – islamis on asju, mida ma tunnistan vastuvõetavaks, ja neid, mida mitte. Minu sõprade hulgas leidub nii usklikke kui ka mitteusklikke. Üldiselt on otsused siiski üsna vabad, väl­ ja arvatud üksikud detailid. Sa võid olla selline, nagu soovid.

Kuidas sa maaülikooli sattusid?

Üsna juhuslikult. Ma saatsin avalduse mitmesse ülikooli, kuid ei tahtnud minna õppima Aasiasse, sest kultuur tundus ko­ duga liiga sarnane olevat. Niisiis otsusta­ sin Euroopa kasuks ja sattusin Tartusse.

Mida su pere seepeale kostis?

Vahel võib Iraani naistel küll välismaale

MAJANDUSHARIDUS MAAÜLIKOOLIST Bakalaureuseõpe (3 aastat):

• MaaMajandusliku

ettevõtluse ja finantsjuhtiMise õppekava

Magistriõpe (2 aastat):

• ÖkonooMika ja ettevõtluse õppekava

• Majandusarvestuse ja

finantsjuhtiMise õppekava

Õppida on võimalik nii päeva- kui ka kaugõppes, nii riikliku koolitustellimuse kui ka tasulise õppe üliõpilasena.

VastuVÕtu tingimused: www.emu.ee/sisseastujale info: tel

731 3048, 731 3036 tartu, Kreutzwaldi 1

kolimisega probleeme tekkida, kuid minul neid eriti polnud. Mu pere toetas mind, nad teadsid, et armastan õppida. Ka mu kultuuriruum soosib õppimist – meil on isegi ütlus, et tee teadust, isegi kui sa pead selleks maailma lõppu minema.

Mis sind siia kolides üllatas?

Ma ei teadnud enne Eesti kohta suurt mi­ dagi, ainult, et see oli kunagi Nõukogude Liidu osa. Algul arvasin, et tegu on väi­ kese linnaga, ja mu sõbrad rääkisid, et see on Soome linn. Samuti räägiti mulle, et inimesed on siin kinnised ja võõrista­ vad, kuigi tegelikult osutusid kõik väga sõbralikuks.

RakenduskõRghaRidus õppeaeg 3–3,5 aastat

SotSiaaltöö MajanduSarveStuS KaubanduSöKonooMiKa juhiabi ÄrijuhtiMine

Kutseõpe keskhariduse baasil: Erialade lõpetajatel on võimalus jätkata õpinguid rakenduskõrghariduse omandamiseks.

Kõikidel erialadel toimub vastuvõtt ka vene õppekeeles keskhariduse omandanud noortele, kellele pakume eesti keele süvaõpet. Õppevormid: päevane, õhtune ja kaugõpe Vastuvõtt toimub keskhariduse baasil.

Vastuvõtul arvestatakse lõputunnistuse keskmist hinnet.

Tiigivahe tee 2 ∙ Mõdriku, Vinni vald, 46609 Lääne-Virumaa tel 329 5956 ∙ e-post vastuvott@lvrkk.ee ∙ faks 329 5951

www.lvrkk.ee

Koolitusleht 17. mai 2012

õppeaeg 2 aastat

Dokumente võetakse vastu 2. juulist 10. augustini tööpäevadel kell 8.30–16.00 või SAISi kaudu (www.sais.ee).

4

Järvamaa Kutsehariduskeskus kutsub osalema tasulistel koolitustel:

kutseõpe keskhaRiduse baasil MajanduSarveStuS MüügiKorralduS ÄriKorralduS tarKvara arenduS SeKretÄritöö hoolduStöötaja

Iraanis on tavaline, et inimesed väl­ jendavad end välimusega rohkem, näi­ teks naised pööravad oma välimusele suurt tähelepanu. Juuksed on kaetud, seega kantakse palju meiki või ehteid.

Siia tulles märkasin, et siinsete naiste jaoks pole see just tavaline, nad on vei­ di vähem ekspressiivsed.

Keskastme arvutikoolitus (20 t) 21.–25. mai Pottsepatööde praktiline koolitus (90 t) 21. mai Troppija ja telferikäitleja koolitus (16 t) 23. mai Tööohutusalane dokumentatsioon ettevõttes (24 t) 25. mai Kodulehe loomine ja haldamine algajatele (32 t) 25. mai Ekskavaatori- ja kopplaadurijuhtide täienduskoolitus (24 t) 26. mai Töötervishoiu- ja tööohutusalane täienduskoolitus (8 t) 30. mai Raamatupidamise koolitus (70 t) 4. juuni Esmaabiandjate koolitus (16 t) 4.–5. juuni Töötervishoiu- ja tööohutusalane väljaõpe (24 t) 6.–8. juuni Laomajanduse koolitus (60 t) 16. juuni AutoCAD 2012 + Autodesk Inventor 2012 komplektkursus (60 t) 30. juuni

Tõstukijuhtide koolituse praktiline õppesõit tõstukil (aeg kokkuleppel) Ekskavaatori- ja kopplaadurijuhi koolituse õppesõit simulaatoril (aeg kokkuleppel)

Veoautojuhtide täienduskoolitus (35 t) Tõstukijuhtide koolitus (24 t) Abikoka koolitus (120 t) Ettevõtluskoolitus (120 t) Igapäevane vene/inglise keel suhtluskeelena (30 t)

Täpsem info ja registreerimine telefonitsi 5329 2188 või meilitsi ruth.turk@jkhk.ee. Infot teiste kursuste kohta vaata kodulehelt www.jkhk.ee.

USUS EST MAGISTER OPTIMUS – Praktika on parim õpetaja!

fotod erakogu

• riiklik kõrgkool • rakenduskõrgharidus Avalduste vastuvõtt 27.06.–15.07.2012.

Avaldusi saab esitada SAISi kaudu aadressil www.sais.ee.

Pärnu mnt 62 tel 666 4569 vastuvott@tktk.ee www.tktk.ee; http://vastuvott.tktk.ee

Facebook: www.facebook.com/ tuletallinnatehnikakorgkooli

4 aastat, 240 Euroopa ainepunkti

• • • • • • • • • • • • •

Uus õppekava – elektritehnika Autotehnika Hoonete ehitus Masinaehitus Rakendusarhitektuur Rakendusgeodeesia Raudteetehnika Rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia Rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus Teedeehitus Tehnomaterjalid ja turundus Tehnoökoloogia Transport ja logistika

Tule õpi inseneriks ja arenda Eestit!

Metsakorralduse doktorant Kobra Malek tuli Tartusse õppima Iraanist. Kõige raskem oli kohaneda siinse talvekülma ja -pimedusega.

Sa õpid metsakorraldust – aga Iraanis on ainult vihmametsad ja kõrbed.

Ja see kliima. Mingil hetkel, kui väljas oli -30 kraadi, mõtlesin küll, et enam ei suuda. Talv oli nii pime ja kogu aeg oli tahtmine magada – ma ei suutnud uskuda, et tegelikult on päev ja et ma pean praegu tööl olema.

Teheranis elab 14 miljonit inimest ja Tartus 100 000. Kas oled aastaga ära harjunud?

Üldiselt küll, kuigi vahel hakkab väga igav. Eriti talvel, kui väljas olla ka ei saa. Ma veedan teis­ te iraanlastega aega ja käin spordiklubis. Meil on juba omavahel selline nali, et kui kerkib kü­ simus, kuhu minna või mida teha, siis vastus on alati – Kaubamaja.

Samas on Tartul omad plussid. Teheranis läksin peaaegu kaks tundi varem kodunt väl­ ja, et tööle jõuda – liiklus on linnas lihtsalt hullumeelne.

Ma olen nüüdseks isegi hejab’i mittekand­

mise ja vabamalt riietumisega harjunud, kui­ gi vahel on imelik. Nägin kord Tartu tänaval politseinikke ja kontrollisin automaatselt, kas juuksed on korralikult kaetud. Siis mee­ nus mulle, et mul pole midagi peas, sest ma ei ole kodus.

Aga ülikooliga?

Küllap olen – mulle meeldib, et siin Metsama­ jas moodustavad inimesed justkui perekon­ na. Kui kellelgi on sünnipäev, siis tehakse töö juures väike pidu – sellised suhted on Iraanis väga ebatavalised.

Samas on vahel raske, sest paljud asjad on eesti keeles. Ma olen üritanud isegi ­Google Translate’i kasutada – kord saime õppejõult mingi teate, mille ühe osa tõlkis see I love you, mis oli äärmiselt naljakas. Üldiselt ollakse aga abivalmid tõlkima, kui mul abi on vaja. Mul­ le meeldib siin.

Jah, ma uurisin okaspuid, need tõid viimase sa­ jandi jooksul Iraani sisse mitmed valitsejad, kel­ lele need Euroopa reisidel meeldima hakkasid.

Eestis on lihtsam metsandust õppida – teil on ainult mõned puuliigid. Iraanis pidin sel­ geks saama ligi 60 puuliiki, et tuleks pilt ette ainult kõige põhilisematest. Aga üldiselt olen doktoriõppes oma magistritöö teemast pisut eemale liikunud.

Pärast keskkooli tahtsin küll õppida me­ ditsiini, kuid konkurents oli väga karm ja taht­ sin kohe ülikooli astuda. Mind huvitasid aga ka keskkonnateadused ja eriti just puud. Iraa­ nis on keskkonnaprobleemid aktuaalsed, sest rohkelt on naftakompaniisid ning pealegi on mitmed kohalikud loomaliigid välja suremas, näiteks tiiger.

Mille kallal sa praegu täpsemalt töötad?

Lõpetan oma esimest aastat doktorantuuris ja spetsialiseerun metsakorraldusele. Tegelen nüüd metsa struktuuri modelleerimisega, ­uurin puude konkurentsi. Põhiliselt analüüsin and­ meid suurema projekti jaoks ja käin loengutes.

Millised on su tulevikuplaanid?

Esiteks saada kätte doktorikraad ning seejä­ rel sõltub kõik olukorrast. Küllap lähen natu­ keseks tagasi koju, seejärel leian võib-olla jä­ reldoktori koha kusagil mujal.

Kobra Maleki õpinguid rahastab Euroopa Sotsiaalfond DoRa programmi kaudu.

Mari Aigro

VAATA WWW.KUTSEHARIDUS.EE

Koolitusleht 17. mai 2012

5

“Miks ei võiks naine sepp olla?”

Liisimari Randjärv on kenaks tõestuseks, et sepatöö ja sepakunst sobivad ka naisele. Nutikusest on selles ametis rohkemgi kasu kui toorest jõust.

T

artu ajaloolises linnasüdames asub Antoniuse õu, kus tegutseb Antoniu­ se Gild. See on koht, kus luuakse ja armastatakse kunsti ning kus töötavad oma ala fanaatikud. Seal kohtuvad ajalugu ja tä­ napäev. See on eriline paik ka selle poolest, et sealses sepikojas taob ühe sepana rauda Liisimari Randjärv – väikest kasvu neiu.

Liisimari sõnul on sepikoda maagiline paik, kus saab oma silmaga näha, kuidas tu­ gev ja paindumatu raud vormub tule ning inimjõu varal kauniks sepiseks. Õbluke se­ papiiga käsitseb sepikoja seadmeid ja töö­ riistu, nagu näiteks alasit, suruõhuvasarat, sammaskäia, pihte ja meisleid, lausa män­ geldes. Tihti tuleb toore jõu asemel kasu­ tada nupukust, sest lihasrammust ei piisa.

Miks sa valisid just sellise mehise eriala?

Õpilaste vastuvÕtt algab 11. juunil 2012

Arvatavasti on erialavalik tingitud ikka ko­ dust. Olen sündinud ja kasvanud Raplamaal Valtu-Nurme külas. Peres on kunstiharidus ja looming au sees. Olen lõpetanud Kehtna Kunstide Koolis kunsti ja klaveri eriala. Pä­ rast põhikooli astusin Tallinna Kunstigüm­ naasiumi tarbekunstiklassi. Huvi metalli vas­ tu tekkis ja kasvas just kunstigümnaasiumis metallehistöö tunnis. Gümnaasiumi ajal te­ gelesin aktiivselt ka spordiga – poksimise­ ga –, seega ei kartnud füüsilist tööd. Sepa­ tööd õppima minnes julgustas mind tead­ mine, et vanaisa ja vanavanaisa olid sepad ning kodus ootab mind vana sepapada – mitte sepikoda, sest meie kandis öeldi nii!

Kukemetsa talu sepapada Valtu-Nurme kü­ las pole juba paarkümmend aastat ääsituld näinud, nüüd on käsil selle renoveerimine.

Leian, et tänapäeval on naiste- ja mees­ tetööde vaheline piir õige õhukene. Mehed on ka väga head juuksurid, kokad, stilistid – miks ei võiks siis naine sepp olla? Täna­ päeval on sepatöö füüsiliselt kergemaks tei­ nud suruõhuvasar, vanasti oli pealelööjaks sell. Lõõtsa ei pea ka enam elu eest tõmba­

ma, söed hoiab kuumana ventilaator. Veel 2005. aastal oli töölepinguseaduses nende raskete ja tervistkahjustavate tööde loet­elu, kus naiste töötamine on keelatud, sealhul­ gas metallitöötlemine. Uus töölepingusea­ dus, mis hakkas kehtima 1. juulil 2009. aas­ tal, kaotas naistele keelatud tööd – näiteks keevitus-, sepistus-, stantsimis- ja lukksepa­ tööd. Jagunemine meeste- ja naistetöödeks on Eestis Euroopa suurim. Seega, harjumu­ sed on visad kaduma!

2011. aastal Vana-Vigala TTK sepaeriala üheteistkümne lõpetanu hulgas oli peale minu veel üks neiu. Suvel võtsin osa 6. sep­ pade päevadest Kaarukal, sepaääsi taga koh­ tasin üht soomlannat, kuid naisi oli pealt­ vaatajate hulgas küllaga.

Nais-sepp tekitab alati elevust. Nii Tar­ tus Antoniuse gildis töötades kui ka laata­ del sepistamas käies on vastukaja ainult po­ sitiivne. Imestatakse vaid, et ma pole suur ja turske. Gildi teiselt sepalt Kaspar Kullilt on isegi ekslikult küsitud, kes see teine se­ papoiss on!

Mis sulle sepatöö juures kõige rohkem meeldib?

Sepatöö juures meeldib mulle tööprotsess.

Alustades põlle ettepanemisest ja tule üleste­ gemisest kuni sepise lõppviimistluseni. Söe­ lõhn ja tulesoojus loovad ainulaadse õhus­ tiku. Õige sepis on praktiline.

Praegu töötan Antoniuse gildis ülikooli kõrvalt, suvel osalesin Tartu hansapäevadel ja laatadel. Suvine aeg on seppadele sood­ sam, siis käib rohkem turiste ja on suure­ mad võimalused laatadel-messidel oma too­ dangut pakkuda, talv on selline vaiksem pe­ riood. Et sepana piisavalt teenida, peab ole­ ma meister, kes oma ala läbi ja lõhki tun­ neb... selleks kulub aga kümneid aastaid.

Mis oli esimene sepis, mille oma kätega valmis tegid?

Minu esimeseks sepatööks oli ­sepapihtide

TEHNILINE

KUTSEKESKHARIDUS TALLINNA

POLÜTEHNIKUMIST Noor Meister 2011 võistlustelt parima Microsofti spetsialisti tiitel ja elektroonikute võitlustelt esikoht Tallinna Polütehnikumi õpilastele. Õpilaskodu võimalus Soodne asukoht Tallinna kesklinnas Koostööprogrammid mitmete kõrgkoolidega

Elektrik Automaatik Telekommunikatsiooniseadmete spetsialist Arvutid ja arvutivõrgud Multimeedium (veebispetsialist) Trükitehnoloogia Elektroonikaseadmete koostaja Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja Fotograafia (ainult keskhariduse baasil) Tallinna Polütehnikum

TÄIENDÕPPEKURSUSED TÄISKASVANUTELE Pärnu mnt. 57, Tallinn tel. 610 3601, info@tptlive.ee Vaata lisaks: www.tptlive.ee

Liisimarist lühidalt • Liisimari Randjärv on lõpetanud Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli sepatöö eriala.

• Kutsetunnistusel seisab: rahvakunsti- ja käsitöömeister sepatöö alal, II kvalifikatsioon.

• Praegu õpib ta Tartu ülikoolis maalikunsti ja töötab sepana Antoniuse gildi sepikojas.

• Ta on teinud illustratsioonid Liis Ehavere lasteraamatule “Martin ja salalaegas” ning Arvi Paidla raamatule “Rapla maakond teise aastatuhande lõpul”.

• Neiu moto on – kõike, mida teen, teen südamega. tegemine. Pihid on sepa abilised, et ­küüned ei kõrbeks, kui rauda tulle panna või ­välja võtta. Sepp peab suutma ise endale ­tööriistu teha. Töö sai tehtud minust varem sepakoo­ li lõpetanud Helene ja Kõrvemaa ­meistri ­Sepa-Tommi abiga. Valmisid kalestatud käe­ pidemetega pihid. Tavaliselt alustatakse se­ pistamist naela tegemisest, pihtide sepista­ mine esimese tööna tundub nüüd nagu tund­ matus kohas vette hüppamine. Kuid need esimesed sepapihid on mu siiani tehtutest ühed parimad, olen väga õnnelik nende üle.

Mis on sepatöö juures kõige ­raskem?

Kõige tähtsam on leida idee, mis on olemas­ olevate tööriistade ja materjaliga teostatav nii, et selleks kuluks mõõdukalt aega, jõu­ du ja sütt. Kõige raskem on oma idee plaa­ nipärane teostamine, see nõuab püsivust.

Jonnakust peab palju olema, et kuuma ääsi ees seistes alla ei vannuks. Muidugi on se­ patöö ka füüsiliselt raske – ääsi ees seismi­ ne ja rohke müra (sepistamine, ventilaator,

Ehitajate tee 3, Uuemõisa, Läänemaa Ehitajate tee 3, Uuemõisa, TULELäänemaa MEILE ÕPPIMA!

TULE MEILE ÕPPIMA! TASUTA KUTSEÕPE täiskasvanud õppijale tsükliõppes: -TASUTA loodusturismi korraldus 2a KUTSEÕPE -täiskasvanud tekstiilitöö 2a õppijale tsükliõppes: -- mööblirestauraator 2a 2a loodusturismi korraldus -- sadulsepp tekstiilitöö1a 2a UUS! -- puitja kiviehitiste restauraator 2a mööblirestauraator 2a -- kinnisvarahooldus sadulsepp 1a UUS!2a -- arvutid arvutivõrgud 2,5a puit- ja ja kiviehitiste restauraator 2a -- toitlustusteenindus 2a kinnisvarahooldus 2a -- majutusteenuste korraldus arvutid ja arvutivõrgud 2,5a1a -- maaturismi ettevõtlus toitlustusteenindus 2a 2a UUS! majutusteenuste korraldus 1a -- majandusarvestus 2a maaturismi ettevõtlus 2a UUS! -- hooldustöötaja 2a UUS! - majandusarvestus 2a - hooldustöötaja 2a UUS! KUTSEKESKHARIDUSÕPE põhikooli baasil: - kokk 3,5a põhikooli baasil: -KUTSEKESKHARIDUSÕPE majutusteenindus 3a kokk 3a 3,5a -- tisler majutusteenindus -- ehitusviimistlus 3a3a tisler 3a 3a -- üldehitus ehitusviimistlus 3a -- arvutid ja arvutivõrgud 3,5a üldehitus 3a 3a (lihtsustatud õppekava) -- kodumajandus - arvutid ja arvutivõrgud 3,5a - kodumajandus 3a (lihtsustatud õppekava) KUTSEÕPE põhihariduse nõudeta,

Koolitusleht 17. mai 2012

-

vanus vähemalt 17a või KUTSEÕPE põhihariduse lihtsustatud õppekavaga:nõudeta, vanus vähemalt 17a või - abikokk 1a lihtsustatud õppekavaga: - üldehitus 2a - abikokk 1a www.hkhk.edu.ee - üldehitus 2a www.hkhk.edu.ee

6

-

fotod innove

Dokumentide vastuvõtt 25. juunist 25. juulini 2012 Kutsekeskharidus (põhihariduse baasil):

Kutseõpe keskhariduse baasil:

• arvutid ja arvutivõrgud

• arvutid ja arvutivõrgud (sesoonõpe)

• autotehnik • ehituspuusepp • ehitusviimistlus • elektroonikaseadmete koostaja • kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus

• kokk

• kokk • koostelukksepp • logistika klienditeenindaja

• majandusarvestus ja maksundus (sesoonõpe) – tasuline

• majutusteenindus

• müügikonsultant

• metsamajandus

• müügikorraldus

• müüja

• puidupingitööline (CNC masina operaator)

• tisler

Millised on su tulevikuplaanid?

Minu edasine idee on ühendada sepatöö ja maali­ kunst, mida ma Tartu ülikoolis teisel kursusel õpin.

Sepistamine loob mulle hea võimaluse ühendada mahuline vorm tasapinnalise maaliga. Kujutan ela­ valt ette, et mu maali ümbritseb sepistatud raam.

Maalimises ja sepatöös on üks väga lihtne paral­ leel – süsi. Mõlemat protsessi alustan söega. Se­

pistades teen tule ja lisan söed, need annavad va­ jaliku kuumuse ja raud muutub pehmeks. Sepista­ miskuumus on 720–1200 kraadi. Maali puhul on esimeseks etapiks kavandi kandmine lõuendile söejoonistusega. Tõsi on, et kasutatakse erinevat sütt, sepistamise puhul on kivisüsi ja joonistami­ sel puusüsi, kuid idee jääb samaks.

Peale maalikunsti plaanin veel Viljandi Kul­ tuuriakadeemias rahvuslikku metallitööd õppida.

Soovin täiendada just peenema metallehistöö os­ kust. Sepakooli praktika raames olen olnud kolm kuud praktikant Tartus kullassepatöökojas, see oli väga motiveeriv kogemus. Valmistasin endale hõ­ bedast kaelaketi türkiiskivist ehtega.

Praegu tegelen kodus Kukemetsa talu sepa­ paja taaselustamisega. Sepikoda on rajatud 1880. aastal. Puudu on veel ventilaator, siis saab pärast kahtkümmet aastat jälle ääsil tuld teha.

Anneli Piik

Väljaandja AS Eesti Ajalehed Toimetaja Anne-Mari Alver Keeletoimetaja Katrin Hallas Kujundaja Tuuli Prees Projektijuht Maie Viilup maie.viilup@lehed.ee, tel 661 3339 Järgmine Koolitusleht ilmub 14. juunil.

• kelner • kinnisvarahooldus

• puhastusteenindus (HEV)

käi, ketaslõikur, puur, suur suruõhuvasar). Tuleb täita ohutusnõudeid: kanda põlle, pearätti, kõrva­ klappe ja kaitseprille, olla alati valvas ja ettenä­ gelik oma tervise suhtes. Vahel tekitab trotsi ka see, et meestel on rohkem rammu ja mõne suure sepise tegemiseks läheb mul poole rohkem aega, kuid sellega tuleb lihtsalt leppida. Alati saab abi küsida, pealegi sepatööd tehakse traditsiooniliselt mitmekesi. Vanasti olid õpipoisid ja sellid need, kes meistrit abistasid. Tihtipeale teeb nutikuse­ ga rohkem ära kui jõuga.

• juuksur

• keevitaja

• pagar-kondiiter

“Naine kui kodusoojuse hoidja ja elu andja ei ole minetanud oma ürgset jõudu. Tule ja raua salapärane vägi võimaldab seda jõudu väljendusrikkalt esile tuua,” arutleb noor sepp Liisimari Randjärv.

• hooldustöötaja (sesoonõpe) • hotelliteenindus

Kutseõpe põhihariduse baasil: • arborist

Põhihariduse baasil (töökohapõhine õpe): • arborist

• kosmeetik (spaahoolitsus)

• rätsepatöö • sekretäritöö (personalitöö lisaoskusega) • väikeettevõtlus (sesoonõpe) • ärikorraldus

Põhihariduse nõudeta kutseõpe: • ehituspuusepp (palkmaja ehitaja)

www.hariduskeskus.ee Niidupargi 8/12, 80047 Pärnu tel 442 7883, 445 9465 parnumaa@hariduskeskus.ee

KUTSE HEAST KOOLIST Koolitusleht 17. mai 2012

7

jkhk

Autospets töötuks ei jää Autotehnika ja -diagnostika on tehnikahuvilisele noorele kindel valik: õppimine on põnev ning tööturul jagub huvitavaid väljakutseid üle Eesti.

Ö

eldakse, et sel ajal, kui inimene plaane teeb, jumal naerab. Joosep Männik teab seda omast käest – keskkooli lõpetades oli tal teada, kuhu ta oma sammud seab. Kõigepealt ar­ meesse, sealt edasi ohvitseride kooli... Et aastakäik oli aga noorte meeste rohke, siis jättis üsna tühi­ ne ja endale teadmata terviserike poisi ukse taha.

Nii sai suviseks vahepalaks mõeldud ehitami­ ne mõneks ajaks ta endale tööpoisiks. Aga nagu ta ise ütleb: “Sel ajal, kui mina ehituse peal töötasin, hakkasid mu õue peale autod kogunema. Ikka üks tuli, siis jälle teine – ole hea mees, aita!”

Hea seltskond ja profid õpetajad Nii juhtuski, et kui ta tagasi koolipinki istus, siis juba autotehniku erialale. Särevere on vana teadatuntud ametikool, et ta nüüd Järvamaa Kutsehari­ duskeskusega liidetud on, ei muuda asja. Üllatavalt oli kutseõpe palju kaasakiskuvam kui ennistine keskkoolipõli. Eriala pakkus tõeliselt huvi ja lisaväärtuseks – milline vahva seltskond! Oma õpetajaid ja meistreid on poiss austama õppinud – “tegemist on ikkagi oma ala tõeliste proffidega!” ei väsi ta kordamast. Eriti kõrgelt hindab ta seda, et enamik neist ei piirdu vaid õpetamisega, vaid te­ gutseb paralleelselt ka oma erialal, ja nad on tõe­ liselt hinnatud tegijad.

“Mulle on väga palju kasuks tulnud see, et olen ka juba varem autode putitamisega tegelenud, omal käel ja sõprade aitamiseks. Vaata – kui sa üldse asjast midagi ei tea, siis võib tõesti olla ras­ ke otsa peale saada. Pead oma kätega järele proo­ vima, ja mis kõige tähtsam, muudkui küsima ja uurima. Ja alati saad sa ka vastuse. Seda on küll juhtunud, et mees ütleb, et oodaku ma. Ta mõt­ leb ja uurib. Ja siis saan vastuse järgmises tunnis.

Ja see on põhjendatud ja arusaadav.

8

Koolitusleht 17. mai 2012

erakogu

Joosep Männik on kooli ja eriala valikuga enda sõnul megarahul.

Olen selle kooli valikuga ikka megarahul,” lõ­ petab Joosep veendunult. Õppimiseks mingeid suuri sääste poisil pole, pere jõudumööda küll toetab, aga see, et kutseha­ riduses on võimalik tasuta õppida, on talle ameti­ oskuste saamiseks olnud väga oluline. Söömisedelamised – juba nendega peab pingutama, et kui­ dagi toime tulla. Aga väärt ameti nimel on ta hak­ kama saanud.

Tööpuudust ei karda Väärt amet? Aga tööpuudus, kas see ei hirmuta?

See, et käid ja õpid ja saad oskused, aga pärast on ikkagi töötukassa või juhutööd?

Joosep teab praegust seisu – häid autotehnikuid otsitakse Pärnus, ta kodulinnas, küll. Rohkem veel on nõudlust Tallinnas, küllap mujalgi Eestis. Kuulda on olnud, et põhiharidusest kooli tulnud poistel on veidi raskem, nemad peavad ennast rohkem tões­ tama. Keskkoolist eriala õppima niisama ei minda, ikka vaid siis, kui ollakse tõesti huvitatud. Aga põ­ hikooliga on nii ja naa – vahel võib põhjuseks olla ka see, et “kuhugi peab ju minema”.

Nii et häda pärast mujale maale tööd otsima küll

ei pea minema, kui siis võib-olla lusti pärast. Aga tema täistöökohta veel võtta ei saa, sest kool avas autodiagnostikute grupi, kuhu ta ka kohe astus, nii et kooliaeg pikeneb nüüd pooleteise aasta võrra.

Miks siis nii? Amet on käes, mida siin veel ra­ beleda?

“Osale küsimustele ei saanud veel vastuseid,” naerab Joosep. Autodiagnostik on sama eriala kõr­ gem klass. Ja loomulikult annab see ka tööturul laiemad võimalused, kas või palga mõttes. Aga ikka ­uudishimu ka, tahaks seda, mida teed, ikka tõesti hästi teha.

Organiseerimise õppetunnid Kooli hindab Joosep ka sellepärast kõrgelt, et kui nad mõne poisiga tehnikaringi raames jäärada te­ gid või siis romuringi korraldasid, toetas kool asja igati. Noormehele endale oli jälle organiseerimise ja planeerimise õppetund oluline.

“See on uskumatu, kui aktiivselt rahvas osa võt­ tis. Kõigepealt sponsorite osa – paljud piirkonna mehed lõid kaasa, romuringi stardis oli 45 ekipaa­ ži, pealtvaatajate arv jäi segaseks, sest olime arva­ nud, et ehk ikka umbes 500 inimest tuleb... siis nii palju pileteid ka tegime. Aga need said 15 minuti­ ga läbi müüdud ja edasi käis sissesaamine templi­ ga. Üldiselt arvestasime, et kusagil pealt kahe tu­ hande inimese oli ära.”

“Kas edasisi plaane ka teed või avaldad?”

“Jah. Ma olen Tallinna Tehnikakõrgkooli selle pil­ guga vaadanud, aga sinna on veel natuke aega... ja raha vaja koguda.” Aga selles on noormees kin­ del, et Särevere pagasi ja kõigi nende kaaslaste­ ga, kelle ta sealt sõpradena kaasa saab, ta hätta ei jää. Ja ei jää tee peale ka see masin, mis on tema käest läbi käinud.

Valmo Mank

Parima peremehe ja perenaise võistlus 18. mail peetakse Järvamaa Kutsehariduskeskuses noor­ talunike kutsemeistrivõistlus, kuhu on oodatud osalema maamajanduslike kutseõppeasutuste õpilased, EMÜ üli­ õpilased ning noortalunikud (nii naised kui mehed va­ nuses kuni 40 aastat).

Võistlustel selgitatakse välja individuaalne paremus­ järjestus üksikutel aladel saadud punktide summeerimi­ sel (igalt alalt maksimaalselt 10 punkti). Kõikidel võistle­ jatel lähevad arvesse kõik kümme ala. Edukama “pere­ naise” ja edukama “peremehe” väljaselgitamiseks reas­ tatakse eraldi ka naisvõistlejad ja meesvõistlejad.

Tubli noortaluniku võistlus koosneb järgmistest aladest: • Teadmiste test • Arvuti kasutamine • Koduloomade ja -lindude sõnniku tundmine • Veiste eluskaalu määramine • Traktori täpsussõit • Põllu suuruse määramine sammudega • Ajalooliste talutööriistade tundmine + • • •

viljakoti kaalumine Palgi saagimine käsisaega Kartulite noppimine Põllutööriistade haakimine traktorile