Koolitusleht (14.06.2012)

14. juuni 2012

Keskkonnal ei ole probleeme, inimestel on lk 2–3

Magistri­ kraad aitab juhiks areneda lk 5

Uus võimalus loodus­ turismi alal lk 6

“Õppimine teeb mind õnnelikuks!”

lk 8

Keskkonnal ei ole probleeme, Kas keskkonnaprobleemide lahendus on elustiili ja maailmavaate muutus? Selle üle arutlevad sotsioloogia­ professor Airi-Alina Allaste ja ökoloog Mihkel Kangur.

Airi-Alina Allaste.

Mihkel Kangur.

Gertrud Kasemaa Mida tähendab termin öko?

Mihkel Kangur: Vaatame, mida ütleb “Ökoloogia­ leksikon”. Öko tuleb sõnast ökoloogia. See on ­teadus organismide ja nende populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest.

Termini võttis 1866. aastal kasutusele Saksa teadla­ ne Hacker.

Airi-Alina Allaste: Sotsiaalteadlasena ütleksin, et igapäevases kõnekasutuses on see mõiste esialgsest definitsioonist kõvasti kaugemale läinud. Kõige lihtsa­ malt tähendab öko säästlikku ja ­keskkonnateadlikku elustiili ning tarbimist, kõike sellega seonduvat. Tä­ napäeval on see muutunud väga atraktiivseks mär­ giks, mis tähistab mingeid ihaldatavaid elustiile või kaupu; märgiks, mille all saab müüa igasuguseid too­ teid: autot, seepi, puhkust jne.

Mihkel: Kui seda “Ökoloogialeksikoni” edasi vaa­ data, siis tähistab öko kõike seda, mis on seotud kesk­ konnakaitsega. Siit tuleb põhjus, miks see sõna on läinud kauba- või tootemärgiks. Need tooted või tee­ nused, mida tähistatakse sõnaga öko, peaksid olema mingisugusel kujul keskkonnakaitset toetavad või loo­ dussäästlikud. See, mis ökolooge ja keskkonnakait­ sega tegelevaid inimesi ärritab, on termini ebaõige kasutamine. Sellega tähistatakse absoluutselt kõike.

Airi-Alina: Nii nagu ma ütlesin, öko on muutu­ nud märgiks, mis on algsest sisust kaugenenud ja loob üsna vabalt mitmesuguseid konnotatsioone.

Ent millest lähtuvad ökokogukonnad? Kas moekusest, müügist või ideaalmudelist?

Mihkel: Ma ärritusin päris kõvasti, kui ma esimest korda lugesin ökokogukondade raamatut. Mu esime­ ne reaktsioon oli see, et mis mõttes on need kogukon­ nad nüüd ökomad. Kui ma olin selle veel paar korda läbi lugenud ja põhjalikumalt mõtisklenud, jõudsin järeldusele, et need inimesed, kes usuvad ökokogu­ kondadesse ja tahavad seal tegutseda, arvavad, et teevad midagi head.

Airi-Alina: Nad on võtnud selle kontseptsiooni oma ideoloogia aluseks ja see ei pruugi sugugi haa­ kuda ökoloogi vaatepunktiga samadest asjadest.

Mihkel: Nad on haakinud kokku mingisuguseid kontseptsioone, arvamusi sellest, mis on looduskait­ seline, keskkonnakaitseline, üritavad luua ­omamoodi ideaalmudelit oma eluviisist. Senikaua, kuni nad ei

Oled juht või juhitav?

Juhi oma edu ise, tule EBSi!

Vastuvõtt 2012/13 õppeaastaks on alanud!

Bakalaureuseõpe (koostööpartner LHV Pank)

(koostööpartner Tallink Hotels)

(koostööpartnerid Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia)

Magistriõpe Rahvusvaheline ärijuhtimine MA Rahvusvaheline ärijuhtimine MBA Ametialane kommunikatsioon

Doktoriõpe Juhtimisteadused

Lisainfo www.ebs.ee, 665 1325, Lauteri 3 Tallinn 2

Koolitusleht 14. juuni 2012

suru peale seda, et see ongi mudel, mida peab jär­ gima kogu ühiskond – kuni nad katsetavad ja kom­ pavad seda uut viisi –, on see aktsepteeritav. Kui see mudel osutub edukaks, siis võtab kogu ühiskond selle ­niikuinii üle. Seni, kuni see ei muutu pealesu­ rutuks, kõigile kohustuslikuks mudeliks, senikaua on kõik ju hästi.

Airi-Alina: Ma tooksin välja, et ökokogukonda­ de puhul on kogu mõtlemise ja maailma nägemise ­loogika kardinaalselt erinev keskmisest loodusteadus­ likust mudelist. Need ei ole üldse võrreldavad asjad.

Mihkel: Kokkuvõtteks saab öelda, et terminit öko kasutatakse teatud juhtudel valesti, aga samas ürita­ takse luua positiivset kuvandit. Soov ja tahe on see, et me käituksime säästlikult ja loodushoidlikult. Pür­ gimine keskkonnasäästlike ja loodussõbralike toode­ te poole on ka loodusteadlaste soov ja huvi. ­Seetõttu ei ole mõtet selle mõiste vastu rindele minna.

Tuleb selgitada, millistele tingimustele peab min­ gi asi vastama, et see oleks keskkonnasäästlik või et teatud toode vääriks ökotoote nime.

“Kui teatakse, kust toit tuleb, siis see teadmine ja usaldus ongi sertifikaat,” kiidab Mihkel Kangur Tagurpidi Lavkat – algatust, mis mahetoidu maalt linna toob.

laiemas mõttes mingi tähendus inimeste mentaal­ suse tasandil. Tegelikult pole kogu see ökoteema ja mahetoitumine levinud massidesse üldse mitte sel­ liste argumenteeritud põhjenduste kaudu, nagu sina esitad, vaid rohkem new age’i mõtlemise, ideoloogia­ te ja arusaamiste kaudu. See teema on väga lai ja eri tahkudelt vaadatuna üsna erinev.

Mihkel: See meenutab religioosset liikumist.

Airi-Alina: New age ongi nagu religioon. Õige, pu­ has toitumine – see käib new age’i mõtlemisega kaa­ sas. Alguses oli see nii. Praegu läheb sellega kaasa eri­ Kui eesmärk on üks – keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik areng –, siis millest peaks muu­ nevaid inimesi lähtuvalt eri ideoloogiatest, näiteks tus ühiskonnas alguse saama? Kes peaks taimetoitlus on väga tihedalt seotud ­eetikaga. Samas olema selle muutuse algataja? Kas öko­ tekib uus eristus, nagu sotsioloogid ütlevad: trendi­ kogukonnad? teadliku, hästi toime tuleva inimese elustiil, kes võib Airi-Alina: Eesti ökokogukondadel on ideaaliks see, et seda endale lubada. Valdav osa tarbijatest, inimestest, oleks mudel, mille järgi maailm tervikuna võiks õp­ kes ökotoodetega kokku puutuvad, ei argumenteeri pida, kuidas tuleb elada. Mina küünilise ­inimesena oma tegevust nii, nagu sina räägid. nii lihtsalt probleemi lahenemist ei näe. Küll aga teki­ Mihkel: Eesti kontekstis see küll väga hästi ei toi­ vad kogukondades mõtted ja mi, aga on olemas sertifitsee­ ideed, mis nende ­kaudu roh­ rimine ja ­litsentseerimine – kem levivad – puhtalt elustii­ tarbija õiguste kaitse selle li küsimused. Kuid kas see, kaudu, et sa tead, mida sa mida inimesed usuvad ole­ Ökoinimeste mõtlemine saad. Samas, tarbija maksab vat keskkonna­säästliku elu­ erineb kõvasti loodus­ rohkem, kui tootja peab serti­ stiili, seda ka tegelikult on? fitseerimise korraldama. Ena­ Ma olen kuulnud mitmesugu­ teaduslikust mõtlemisest. mik Eesti talunikke ei taotle seid jutte ja arvamusi, näiteks iial mahetoidu märki, sest prügi sorteerimisest: kui va­ see on kallis. jalik see siis ­ikkagi ühiskon­ Kaubandus võib toimi­ nale on või kui suur kasu sellest tegelikult tekib? Aga da ka kogukonnapõhiselt. Mina näiteks ei osta mett samas tuleb ­ökoliikumisest selliseid hoobasid nagu poest, vaid saan seda oma venna käest. Ma tean, et ­kohaliku toidu puhtam tootmine ja ­selle tarbimine. see mesi on ideaalselt puhas. Samamoodi saan por­ Mihkel: Eks keegi kuskil ikka peab olema, kes nen­ gandit, kartulit, piima, liha. Kui väikeses ühiskonnas de küsimustega tegeleb. Meie seadused kohustavad toimib võrgustikupõhine või kogukonnapõhine elu­ ju meid keskkonnasäästlikud olema. stiil ja sa tead, kust su toit pärineb, siis see ongi ser­ Airi-Alina: Jah, strateegia on eeskujulik. tifikaat – sa usaldad inimest, kellelt kauba saad. Aga Mihkel: Seadused määraksid justkui raamistiku kui sa elad suures linnas ja ei tea, kust su toit tuleb, ära, aga me ei tegutse sada protsenti selles õigusraa­ siis vajad kinnitust. mistikus – ehk riik on tegelikult teinud üsna palju sel­ Airi-Alina: Eestis on võrgustikud täiesti olemas. leks, et loodussäästlik, keskkonnasäästlik, sotsiaal­ Toidu müümine on suhteliselt hästi organiseeritud selt võrdõiguslik ühiskond areneks. Aga kuidas seda ning eristatakse mahetoitu ja talus kasvatatud toitu. asja praktikasse viia, sõltub paljudest asjaoludest.

Mis on keskkonnahoidlik? See on suur küsimus. Kuidas on ühiskonnas lood keskkonnatead­ Kindlasti näiteks mahetoit. Võime öelda, et võrreldes likkusega? Kas loeb mõtteviis või ikkagi väga intensiivse põllumajanduse saadusega on mahe­ taandub kõik rahale? toit pikemas perspektiivis inimese tervisele kasulik. Mihkel: Minu meelest siis, kui vaesust on rohkem, Teisest küljest, maaressursi kasutamise mõttes tar­ süüakse lihtsamalt ja pigem tervislikumalt. Kui meil vitab mahetoit tunduvalt suuremat pinda. Eestis ei on raha vähe, siis sööme pigem rohkem taimetoitu. ole see probleem, sest Nõukogude Liidu “viljastava­ Airi-Alina: See on mitme otsaga asi. Ühelt poolt te tingimuste” äralangemise tagajärjel jäi põllupinda võib mõelda veel meie vanaemade põlvkonnale, kel­ tohutult palju üle ja praegu on kasutuses umbes pool lest paljud elasid maal. Nende elustiil oli ­nõukogude varasemast. Samas, maakera teatud regioonides on ajal ainuvõimalik: kõik asjad olid korduvkasutuses, intensiivne põllumajandus põhjendatud, sest muidu looduspuhtad. Ka praegu on maal selliseid kogu­ ei suudeta kõiki sealseid inimesi ära toita. kondi, kes seda kõike teevad. Teiselt poolt, vaada­ Airi-Alina: Ma mõtlen, et võib-olla on sõnal öko tes, kuidas toimib meie kaubandussüsteem – im­

fotod Gert Gutmann, Maria Kullamägi

, inimestel on porditud toiduained on kolm korda odavamad kui kohalikud kaubad –, siis ilmselgelt ei vali majanduslikult vähekindlustatud inimene neid kallimaid ja tervislikumaid tooteid.

Mihkel: Aga kas eestlane üldiselt on öko­ inimene? Ma arvan, et me oleme ikka väga ökod võrreldes Lääne-Euroopaga, kuigi meil on suurest vaesusest tulles veel mingi lapselik tuhin sees, et peame klaasist maju ja suuri autosid ­ostma, aga see hakkab vaibuma. Eestlased tunduvad väga individualistlikud, kuid vaadates näiteks “Teeme ära!” aktsioone, on selge, et tegelikult on koostegemise tahtmist ja keskkonnast hoo­ limist palju. Või näiteks minu meelest suhteli­ selt absurdseks muutunud Roheliste ­rattaretke idee – tulla kambakesi kokku ja kihutada mööda ­Eestimaad ringi –, aga see näitab pigem elustiili.

Tahetakse näidata, et olen ka roheline.

Kas ja kuidas saavad ülikoolid mõjuta­ da keskkonnateadlikku ellusuhtumist?

Mihkel: Mina näen ülikoolil väga olulist rolli. Ülikool institutsioonina, kes peab haldama kin­ nisvara ja autoparki ja inimestele tööd andma ja kommunaalkulusid katma – sellisel tasemel ei tee ülikool väga palju ära. Aga ülikool saab õpetada, milline on keskkonnasäästlik elamis­ viis, teavitada ühiskonda, teha uuringuid. Tal­ linna ülikoolil on siin äärmiselt oluline roll, sest väga suur osa meie lõpetajaid saavad õpetaja­ teks, kes kannavad seda ideoloogiat edasi. Üks äärmiselt oluline roll, mida ülikool veel väga häs­ ti ei kanna, aga milleks tal on tugev potentsiaal, on eeskujuks olemine.

Airi-Alina: Lisaks on ülikool teadusasu­ tus, mis peaks probleeme analüüsima, tege­ ma ­uurimusi, otsima lahendusi. Olulised on distsipliine ületavad uurimused, sotsiaaltead­ lastel võiks olla suurem roll selliste teemade uurimisel, lahenduste otsimisel. Ma nüüd tsi­ teerin, Mihkel, sind: oled varem öelnud, et me räägime keskkonnaprobleemidest, mida uuri­ vad loodusteadlased, aga keskkonnal endal ei ole probleeme. Probleemid on ju inimesel. Ja inimest uurivad eelkõige sotsiaalteadlased ja humanitaarid. Neid teemasid tõstetakse esile, korraldatakse konverentse, seminare, tehakse uurimusi – see on juba osa teadlikkuse tõstmi­ sest, mis on omakorda aluseks sellele, et üli­

Väljaandja AS Eesti Ajalehed Toimetaja Anne-Mari Alver Keeletoimetaja Katrin Hallas Kujundaja Tuuli Prees Projektijuht Maie Viilup maie.viilup@lehed.ee, tel 661 3339 Järgmine Koolitusleht ilmub 16. augustil.

koolilõpetajad saavad kaasa kindla arusaama ja levitavad seda.

Mihkel: Loodusel iseenesest on täiesti üks­ kõik, kas me sõidame Hummeri või jalgrattaga, sööme plast- või savitaldrikult. Aga loodus on tunduvalt võimsam kui meie. Me peame hak­ kama saama looduskeskkonnast tulenevate pii­ rangutega ja nüüd tegelema ka nende jamade­ ga, mida inimene ise on keskkonnale tekitanud.

Loodusteadlane saab seletada seda fenomeni, et nüüd hakkavad teatud muutused juhtuma. Või­ me eeldada, et 50 aasta pärast oleme teatud si­ tuatsioonis. Aga me ei oska öelda, kuidas peaks inimene selles situatsioonis käituma hakkama.

Vaja on dialoogi, kus ühelt poolt seletatakse fe­ nomeni ja teiselt poolt pakutakse mingeid käi­ tumisviise. Sellistes dialoogides peaksid osalema sotsiaalteadlased, humanitaarid ja loodustead­ lased, lisaks veel insenerid, kes teavad, kuidas peab asju konstrueerima – selle suure pildi kau­ du tuleb ühiskonnas muudatus. Aga alguse saab see paljuski ühiskonna vastuvõtlikkusest sellis­ tele küsimustele. Kui ühiskonna soov on, et pea­ me saama igaõhtust “Santa Barbarat” ja popkor­ ni ja hamburgerit, siis võivad need loodustead­ lased kisada ja karjuda palju tahes.

Airi-Alina: Kui keskkonnaga seotud teemad on jäetud loodusteadlaste pärusmaaks, siis ini­ mestele jääb asi kaugeks, neil ei teki tunnet, et nemad saaksid midagi teha.

Mihkel: See on see kommunikeerimise küsi­ mus. Loodusteadlasi ei ole õpetatud oma uurimi­ se tulemust presenteerima sellisel viisil, et selle saaks kohe ühiskonda viia. Ma näen keskkonna­ alasel kommunikatsioonil olulist rolli. Seadus nõuab, et planeeringute puhul tuleb teha kesk­ konnamõjude hindamine. Enamasti kuuleme ajakirjanduses sellega seoses ainult negatiivset.

Asju ei suudeta lihtsalt omavahel läbi rääkida.

Kohalikele elanikele ei ole piisavalt hästi selgita­ tud või käib see selgitamine kuidagi ülevalt alla.

Inimestel on hirmud, inimestel on õigus olla hir­ munud, seega tuleb selgitada mõistlikul, rahuli­ kul viisil inimesele arusaadavas keeles.

Airi-Alina: Sotsiaalteadlased saavad teha sotsiaalseid riskianalüüse või näiteks kogukon­ na analüüsi, et pakkuda välja meetodeid, kuidas neid asju kohandada ja näidata erinevaid tahke sotsiaalsest aspektist.

Kui tahan, siis saan, kelleks tahan. rahvusvahelised suhted tõlkimine sisearhitektuur moedisain keskkonnakaitse ärijuhtimine

Dokumentide vastuvõtt AVATUD. www.euroakadeemia.ee info@euroakadeemia.ee / Tel +372 611 5801

MAJANDUSHARIDUS MAAÜLIKOOLIST Bakalaureuseõpe (3 aastat):

• MaaMajandusliku

ettevõtluse ja finantsjuhtiMise õppekava

Magistriõpe (2 aastat):

• ÖkonooMika ja ettevõtluse õppekava

MAGISTRIÕPE • muusikapedagoogika • organisatsiooni infotöö • pärandtehnoloogia • pärimusmuusika

• Majandusarvestuse ja

finantsjuhtiMise õppekava

Õppida on võimalik nii päeva- kui ka kaugõppes, nii riikliku koolitustellimuse kui ka tasulise õppe üliõpilasena.

VastuVÕtu tingimused: www.emu.ee/sisseastujale info: tel 731 3048, 731 3036 tartu, Kreutzwaldi 1

Dokumentide esitamine: 25.06–6.07 www.sais.ee, 2.–6.07 TÜ VKA peamaja (Posti 1,Viljandi)

sisseastuja.kultuur.edu.ee Koolitusleht 14. juuni 2012

3

võrumaa kutsehariduskeskus

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli 2012/2013. a vastuvõtu info

KESKhArIDUSE bAASIl: • • • • • • • • •

bussijuht D (sesoonõpe) 5 k autojuht C (sesoonõpe) 5 k elektrik (sesoonõpe) 2 a kokk (sesoonõpe) 2,5 a puit- ja kiviehitiste restaureerimine 2 a kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus 2 a ehitusviimistlus 2 a kinnisvarahooldus 2 a plaatija 1 a

PÕhIhArIDUSE bAASIl: • • • • • • • • • • • • •

mööblirestauraator (sadulsepp) 1 a keevitaja (MIG/MAG keevitaja osaoskustega) 1 a automaaler 3 a veoautojuht 3 a kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus 3 a kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (lihtsustatud õppekava) 3 a keskkonnatehnika lukksepp 3 a ehituspuusepp 3 a ehitusviimistlus 3 a elektrik 3 a kokk 3,5 a autotehnik 3,5 a arvutid ja arvutivõrgud 3,5 a

PÕhIhArIDUSE NÕUDETA: alates 17. eluaastast • kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus 1 a • abikokk 1 a • palkmajaehitaja 1 a DOKUMENTIDE VASTUVÕTT: Keskkooli baasil auto- ja bussijuhid 1.–16. detsember 2012 Kõik muud erialad 18. juuni – 6. juuli ja 1.–15. august 2012 Internetis kooli kodulehe kaudu 28. mai – 15. august 2012 Kontakt ja info: Vana-Võidu, Viiratsi vald, 70108 Viljandimaa tel 435 1020 vastuvott@vykk.vil.ee www.vykk.vil.ee Täiskasvanute koolitus, tel 433 3095, 5303 7346 Autokool, tel 507 9412

TEHNILINE

KUTSEKESKHARIDUS TALLINNA

POLÜTEHNIKUMIST

Liivimaale ametit õppima!

Võrumaal on väga head haridusvõimalused: õppida on võimalik tervelt 21 erialal ning omandada saab nii kutse- kui ka rakenduskõrghariduse.

Terje Kruusalu

Tulevased mehhatroonikud tehnomajas tegutsemas.

V

õrumaa Kutsehariduskeskus alustab sisseastumisdokumentide vastuvõttu 18. juunil. Uueks õppeaastaks võetak­ se vastu 430 õpilast.

Erialade valik on selle aasta vastuvõtul veel­ gi suurem kui varasematel, sest Võrumaal ühen­ datakse kaks kutseõppeasutust – Vana-Antsla Kutsekeskkool liitub Võrumaa Kutsehariduskes­ kusega. 1. septembrist alustatakse ühe õppe­ asutusena. Koostööd on tehtud juba pikemat aega, alguses Lõuna-Eesti kutseõppeasutuste koostöövõrgustikus ning kolmandat aastat Lii­ vimaa koostöövõrgustikus. See tähendab koos­ tööd õppekavade arendamisel, õppetöökodade ja praktikabaaside kasutamisel, projektide ellu­ viimisel ning koolituste ja ürituste korraldamisel ning kogemuste vahetamist ja koos õppimist.

Hea kool kogu eluks Võrumaa Kutsehariduskeskus on ­pikaajaliste traditsioonidega ja nüüdisaegsete õppimis­ võimalustega kutseõppeasutus. Kooli esmane eesmärk on õpetada välja kvalifitseeritud eri­ alaspetsialiste rakenduskõrghariduse ja kutse­ hariduse tasemel, pakkuda kutseõpet gümnaa­ siumis, kutse- ja karjäärinõustamist, täiendus­ koolitust ja elukestvat õpet, arendada koostööd ettevõtjatega ning korraldada rakendusuurin­ guid. Kooli missioon on ühiskonnas edukalt toi­ metulevate inimeste arendamine, tunnuslause “Hea kool kogu eluks!”.

Kool on tuntud ja tunnustatud oma õppe­

Sisseastumisaeg on ukse ees – Võrumaal ootavad head tingimused ning toredad kaaslased!

kvaliteedi ja õpikeskkonna, rahvusvahelise koos­ töö ning välispraktika võimaluste ning aktiiv­ se koostöövõrgustikes osalemise poolest. Koo­ lil on tänapäevane õppekeskkond – renoveeri­ tud on peahoone ja tehnomaja, valminud teh­ noloogiliste erialade uued laborid ja töökojad, hangitud uusimad CNC-seadmed, IKT vahendid ja tarkvara, renoveeritud õpilaskodud. Õpilas­ tel on head võimalused praktika sooritamiseks Eestis ja välismaal (Leonardo da Vinci ja Eras­ muse programmi toel).

Töö leidmisega muret pole Kool annab noortele väga head tulevikuvälja­ vaated. Vilistlaste uuringu tulemused näitavad, et kõikidel erialadel tulevad lõpetajad edukalt toime. Eriti nõutavad on tehnoloogiaerialade lõpetajad ning sajaprotsendiliselt leitakse väga tasuv töökoht. Pigem on isegi probleemiks see, et juba õpingute ajal värvatakse õppijad tööle.

Kui töö tõttu või muudel põhjustel on õpin­ gud katkenud, siis on siingi võimalik tagasi kooli tulla, et jätkata. Võimaluse selleks annab kõrg­ hariduse tasemel Euroopa Sotsiaalfondi ning Haridus- ja Teaduministeeriumi poolt toetatud programm TULE – “Tule uuesti, lõpeta edukalt!”, kutsehariduse tasemel aga KUTSE programm.

TULE programmi raames on õpinguid lõpeta­

Noor Meister 2011 võistlustelt parima Microsofti spetsialisti tiitel ja elektroonikute võitlustelt esikoht Tallinna Polütehnikumi õpilastele.

Õpilaskodu võimalus Soodne asukoht Tallinna kesklinnas Koostööprogrammid mitmete kõrgkoolidega

KESKHARIDUSE BAASIL Autodiagnostik (1a.6k.)

Sepatöö (2a.)

Metalli sepistöötlemine (1a.)

Elektrik Automaatik Telekommunikatsiooniseadmete spetsialist Arvutid ja arvutivõrgud Multimeedium (veebispetsialist) Trükitehnoloogia Elektroonikaseadmete koostaja Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja Fotograafia (ainult keskhariduse baasil)

TÄIENDÕPPEKURSUSED TÄISKASVANUTELE

Vaata lisaks: www.tptlive.ee

PÕHIHARIDUSE BAASIL Kokk (3a.)

Sepatöö (3a.)

Autotehnik (3a.6k.)

Automaaler (3a.)

Tisler (3a.)

Autoplekksepp (3a.)

LIHTSUSTATUD PÕHIHARIDUSE BAASIL Kokk (3a.)

Ehitusviimistlus (3a.)

Automaaler (3a.)

Kodumajandus (3a.)

TOIMETULEKU TASEMEL PÕHIHARIDUSE BAASIL Kodumajandus (3a.)

KOOLITUS ILMA PÕHIHARIDUSETA

Tallinna Polütehnikum

Pärnu mnt. 57, Tallinn tel. 610 3601, info@tptlive.ee

KOOL KÕIGILE !

MEIE ERIALAD:

Automaaler (1a.)

Kivitöö (2a.)

Põhihariduseta, üle 17- aastased, võimalik kutseõpe koos põhiharidusõpingutega (8. või 9. klass), järgmistel erialadel: 8. klass - auto keredetailide ühendaja või abikoka eriala 9. klass - tisler Õpiraskustega, alla 17- aastased, võimalik jätkata põhihariduse õpinguid 7., 8. või 9. klassis koos kutsealase eelkoolitusega, ehituspuusepa erialal Vana-Vigala 78003 Raplamaa Tel: 482 4545 Mob: 505 2766 Faks: 482 4450 kool@vigalattk.ee www.vigalattk.ee

4

Koolitusleht 14. juuni 2012

mas praegu kümme tudengit. Õppetöö raken­ duskõrghariduse tasemel toimub kuues vald­ konnas: puidutöötlemise tehnoloogia, metal­ lide töötlemine, mehhatroonika, ärijuhtimine, IT-süsteemid, turismi- ja toitlustuskorraldus.

Gümnaasiumijärgses kutseõppes saab õppi­ da järgmistel õppekavadel: loodusturismi kor­ raldus, hotelliteenindus, müügikorraldus, väike­ ettevõtlus, lapsehoidja, ehitusviimistlus, puhas­ tusteenindus. Põhikoolijärgses kutsekeskhari­ dusõppes saab õppima tulla tisleri, metallitööt­ lemispinkidel töötaja, arvutite ja arvutivõrku­ de, majutusteeninduse, automaatiku, kivi- ja be­ toonkonstruktsioonide ehituse, põllumajandu­ se (koos T-kategooria juhilubadega) erialadele.

Võrumaa Kutsehariduskeskuses õpib 2011/12. õppeaastal üle 800 õppuri, lisaks täiskasvanute koolituskursustel osalejaid igal aastal üle 1500.

Hea kool kogu eluks ootab kõiki õppijaid väga head kõrg- ja kutseharidust omandama ning ennast täiendama.

Magistrikraad kinnitab inimese erialast kompetentsust EBSi turunduse õppetooli juhataja professor Katri Keremi ja EBSi Juhtimiskoolituse Keskuse juhi Peep Aaviksoo sõnul on üha enam inimesi majanduslanguse varjus hakanud mõtlema oma teadmiste täiendamisele ning haridustee jätkamisele. urmas kamdron

Kerstin Sonts

A

jad, mil tööturg õitses ning karjää­ ri tegemisel ei olnud otsest seost omandatud haridusega, on möö­ das. Üha olulisem on, et praktikas saadud ko­ gemusi toetaksid ka süsteemsed teadmised.

Kui Eesti kõrgharidussüsteem läks üle Bologna süsteemi 3+2 õppele, kahanes magistrantide arv märgatavalt. “Kiire ma­ janduskasvu ajal kujunes paljude inimeste karjäär juhuse tahtel nii, et omandatud ha­ ridus ja tehtav töö ei pruukinud olla päris hästi kooskõlas. Kuna majandus oli tõusu­ teel ning tulevik paistis helge, siirdusid pal­ jud noored ülikooliõpingute ajal või kohe pärast õpingute lõppu tööpostile – tihti te­ gelikult omamata sellele töökohale vasta­ vat kvalifikatsiooni. Kui nüüd tekib vajadus hakata ringi vaatama uue töökoha järele, tuleb ilmsiks, et analoogsetele positsioo­ nidele kandideerimisel on üks ­eeldusi vas­ tav haridus, sageli just magistritasemel,” räägib Kerem.

Vaid bakalaureuseharidusest tööalaselt edasi pürgivale inimesele ei piisa, arvab Ke­ rem. “Bologna 3+2 süsteemi vaikimisi eel­ duseks on, et ainult viieaastane õpe annab täieõigusliku kõrghariduse. Kolmeaastase bakalaureuseõppe järel koolist lahkujad jä­ tavad seega haridustee justkui pooleli. Kui bakalaureusetasemel õpitakse erialast vald­ konda tundma ning lähenetakse valdkon­ nale laiemalt, siis magistriõpe on sihipära­ ne ja fokuseeritud teadmiste omandamise viis, mille diplom kinnitab inimese erialast kompetentsust. Kvaliteetne magistrikraad annab nii tööalase enesekindluse inimese­ le endale kui ka teatud garantii tema töö­ andjale,” selgitab Kerem.

Tööandjad hindavad töötajate õpinguid üha enam EBSi Juhtimiskoolituse Keskuse juhataja ja kogenud ettevõtja Peep Aaviksoo sõnul hak­ kavad paljud Eesti ettevõtjad aina selgemi­ ni aru saama, et töötajate erialase taseme­ õppe toetamine annab neile ka paremad, motiveeritumad ja efektiivsemad töötajad.

“Tänu sellele, et 1. jaanuaril 2012 hak­ kas kehtima tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt ei pea ettevõtted oma töö­ tajate erialase tasemeõppe ­finantseerimise eest enam erisoodustusmaksu maksma, on üha rohkem ettevõtteid valmis oma tööta­

Magistriprogramm aitab juhiks areneda, räägib Peep Aaviksoo.

jaid õpingutes toetama. Tänases kiiresti muutuvas ettevõtluskeskkonnas on oluline, et ka keskastmejuhid ja spetsialistid oskak­ sid oma rollist organisatsioonis aru saada ning sellest lähtuvalt ka otsuseid vastu võt­ ta. Et aga oma ala tugev spetsialist oskaks ka juhi tasemel mõelda, on tal vaja ennast pidevalt täiendada. Kvaliteetne magistriõp­ pe programm, kaasüliõpilased ja praktiku­ test õppejõud laiendavad silmaringi märki­ misväärselt,” sõnab Aaviksoo.

Ka Katri Kerem usub, et kaasõpilaste ja õppejõudude omavaheline kogemuste va­ hetamine on magistriõpingute üks tähtsa­ maid osi. “EBSis töötades olen aru saanud, et see koostöövõrgustik, mille tudeng üli­ kooliõpingute ajal saab, saadab teda tema professionaalses elus veel kaua. Kuna EBSi magistriõpe on korraldatud õhtu- ja kaug­ õppena, on koolis palju magistrante, kes on tulnud tagasi kooli pärast pikka pausi.

EBSi magistrandid on suures osas juba kesk­ astmejuhid ning spetsialistid, kes õpivad palju ka üksteiselt,” rääkis Kerem.

Vastuseks küsimusele, kas siis ainult ba­ kalaureusetasemest ei piisa, toob Aaviksoo näite IT-poistest. “Bakalaureuseõppe lõpe­ tavad IT-poisid, kes on kõik nutikad arvuti­ huvilised noormehed. Pooled neist leiavad juba kooli kõrvalt töö ning hakkavad IT-tee­ nuseid pakkuma. Ülejäänud lähevad aga töö kõrvalt edasi õppima. Mõne aasta pä­ rast on esimesed ikka nutikad IT-poisid ja teevad oma tööd hästi, kuid rohkem hari­ tud kursusekaaslastest saavad nüüd ­nende ülemused. Loo moraal seisneb selles, et ai­ nult bakalaureusetaseme haridusega tu­ leb karjääriredelil lagi ette. Spetsialisti või keskastmejuhi tasemelt kõrgemale on ilma magistrihariduseta väga raske jõuda,” sel­ gitab Aaviksoo.

Magistriõppe võimalustest • Rahvusvahelise ärijuhtimise MA (vajalik eelnev majandusharidus) Rahvusvahelise ärijuhtimise MA õppekava on suunatud varasema majandusharidusega inimestele, kes soovivad täiendada oma praegusi ärijuhtimise teadmisi magistritasemel. Arvestatava osa õppekavast annavad rahvusvahelise kogemusega välisõppejõud. Eriala tudengil on võimalik süvendada oma teadmisi ekspordi-, turundus- või finantsjuhtimise spetsialiseerumissuundades.

• Rahvusvahelise ärijuhtimise MBA Õppekava pakub iga ala spetsialistile võimalust karjääri arendamise tarvis täiendada oma seniseid kogemusi juhtimis- ja majandusalaste teadmiste ja kogemustega. Magistrandid saavad vajalikud baasteadmised sellistes valdkondades nagu finantsid, majanduskeskkonna analüüs, äriõigus, organisatsioon ja meeskonnatöö. Õhtuõppes on võimalik spetsialiseeruda ekspordijuhtimisele ning kaugõppes omandada süvendatud teadmised ettevõtluses.

• Ametialase kommunikatsiooni MA Uue õppekavana pakub EBS alates möödunud sügisest magistritasemel ametialase kommunikatsiooni eriala, mis on suunatud neile, kes soovivad arendada oskusi, mis tagavad pädevuse ametialases suhtluses rahvusvahelises keskkonnas. Erilist tähelepanu pööratakse sellel õppekaval ingliskeelsele ametialasele suhtlusele, diplomaatilisele ja äriprotokollile, võõrkeeltele ning suhtlemisoskuste põhjalikule arendamisele.

• Ekspordijuhtimise spetsialiseerumis­ suund UUS! EBSi magistriõppesse rahvusvahelise ärijuhtimise MA ja MBA erialadele sügisel sisse astuvad tudengid saavad võimaluse valida EBSi, Tartu ülikooli ja TTÜ koostöös valminud ekspordi­ juhtimise spetsialiseerumissuuna.

Ekspordijuhtimise suuna eesmärk on anda üliõpilasele vajalikud teadmised ja oskused ettevõtte ekspordi arendamiseks, sihtturgude valikuks ja edukaks tegevuseks välisturgudel ehk kokkuvõttes rahvusvaheliseks äriks.

Õpilaste vastuvÕtt algab 11. juunil 2012

RakenduskõRghaRidus õppeaeg 3–3,5 aastat

SotSiaaltöö MajanduSarveStuS KaubanduSöKonooMiKa juhiabi ÄrijuhtiMine

kutseõpe keskhaRiduse baasil õppeaeg 2 aastat

MajanduSarveStuS MüügiKorralduS ÄriKorralduS tarKvara arenduS SeKretÄritöö hoolduStöötaja Kutseõpe keskhariduse baasil: Erialade lõpetajatel on võimalus jätkata õpinguid rakenduskõrghariduse omandamiseks.

Kõikidel erialadel toimub vastuvõtt ka vene õppekeeles keskhariduse omandanud noortele, kellele pakume eesti keele süvaõpet. Õppevormid: päevane, õhtune ja kaugõpe Vastuvõtt toimub keskhariduse baasil.

Vastuvõtul arvestatakse lõputunnistuse keskmist hinnet.

Dokumente võetakse vastu 2. juulist 10. augustini tööpäevadel kell 8.30–16.00 või SAISi kaudu (www.sais.ee).

Tiigivahe tee 2 ∙ Mõdriku, Vinni vald, 46609 Lääne-Virumaa tel 329 5956 ∙ e-post vastuvott@lvrkk.ee ∙ faks 329 5951

www.lvrkk.ee

VAATA WWW.KUTSEHARIDUS.EE

Koolitusleht 14. juuni 2012

5

haapsalu kutsehariduskeskus

Loodusturismi eriala õpilased Muhu saarel linnuvaatlusel.

Dokumentide vastuvõtt 25. juunist 25. juulini 2012 Kutsekeskharidus (põhihariduse baasil):

Kutseõpe keskhariduse baasil:

• arvutid ja arvutivõrgud

• arvutid ja arvutivõrgud (sesoonõpe)

• autotehnik • ehituspuusepp • ehitusviimistlus • elektroonikaseadmete koostaja

• hooldustöötaja (sesoonõpe) • hotelliteenindus • juuksur • kelner

• keevitaja

• kinnisvarahooldus

• kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus

• kokk

• kokk • koostelukksepp • logistika klienditeenindaja

• majandusarvestus ja maksundus (sesoonõpe) – tasuline

• majutusteenindus

• müügikonsultant

• metsamajandus

• müügikorraldus

• müüja

• puidupingitööline (CNC masina operaator)

• pagar-kondiiter • puhastusteenindus (HEV) • tisler

Kutseõpe põhihariduse baasil: • arborist

Põhihariduse baasil (töökohapõhine õpe): • arborist

• kosmeetik (spaahoolitsus)

• rätsepatöö • sekretäritöö (personalitöö lisaoskusega) • väikeettevõtlus (sesoonõpe) • ärikorraldus

Põhihariduse nõudeta kutseõpe: • ehituspuusepp (palkmaja ehitaja)

www.hariduskeskus.ee Niidupargi 8/12, 80047 Pärnu tel 442 7883, 445 9465 parnumaa@hariduskeskus.ee

KUTSE HEAST KOOLIST 6

Koolitusleht 14. juuni 2012

Uus võimalus loodusja turismisõpradele Loodusturismi korraldus ja maaturismi ettevõtlus on uued paindlikud maaerialad täiskasvanud õppijale Haapsalu Kutsehariduskeskuses.

L

oodusturism on olnud prioriteetne turismi­ suund Eestis juba aastaid, sest meil on ju kva­ liteetne ressurss – loodus, infrastruktuur ning ka spetsialistid – olemas.

Kuid inimesi, kes selle valdkonnaga tõsiselt te­ geleksid, kes suudaksid sellealast potentsiaali jätku­ suutlikult kasutada, võiks olla palju enam. See on ka peamine põhjus, miks Haapsalu Kutsehariduskeskus lülitas 2005. aasta sügisest oma õppetöösse loodus­ turismi korralduse eriala. Paistab ju Läänemaa veel eriliselt silma oma kaitse all olevate alade ja objek­ tide rohkusega.

See on meie võimalus ning üks variante selleks val­ mistuda on tulla paariks aastaks Haapsalu Kutseha­ riduskeskusse loodusturismi õppima.

Õppetöö toimub tsükliõppes “Sel sügisel alustab Haapsalu Kutsehariduskeskus maaturismi ettevõtluse eriala õpetamist. See on eri­ ala, kus õppija saab oskused ja hoiakud töötamiseks reisimise, turismi ja vaba aja veetmise ettevõtetes ja maaturismiga tegeleva ettevõtte loomiseks ning eel­ dused õpingute jätkamiseks turismiga seotud eriala­ del kõrgkoolis,” tutvustab kooli loodusturismi korral­ duse juhtõpetaja Päivi Kaljula. Õpitakse majandust ja ettevõtlust, klienditeenin­ Veidi loodusturismi õppekavast Loodusturismi korralduse õppekavas on aineid nii dust, arvutit ja asjaajamist, kutsealast inglise ja soo­ Eesti looduskeskkonnast (floora, fauna, maastikud, me keelt, turismimajandust ja geograafiat, maaturis­ loodushoid, ökoloogia, looduse vahendamine jne) kui mi ja maamajutuse korraldamist, juhtimist ning tu­ turismiga seotud aineid (turismimajandus ja -turun­ rundust ja toitlustuskorraldust. Valikõpingute raa­ dus, reisikorraldus, matkamise alused, maailma ja mes õpitakse tundma maastikke, taimi, loomi, lin­ de ja seeni. Keskendutakse Eesti turismigeograafia jne). nii teoreetilistele teadmiste­ Läbirääkimised käivad Lää­ Õpilaste arvamused le maaturismiettevõtte ma­ nemaa Giidide Ühinguga, et jandamisest kui ka praktili­ meie eriala lõpetanud saaksid • Kaks vahvat aastat, täis uusi sele õppetegevusele loodu­ oma õpingutele punkti pan­ väärtuslikke kogemusi ja huvitases viibides. na giidikutse omandamisega. vaid inimesi, on möödunud linMõlema eriala kaheaas­ Lisaks omandatakse osku­ nutiivul. Kindlasti periood, mida tane õppeperiood läbitakse si loodusfotograafiast, vaba jään alatiseks hea meelega meetsükliõppena, mis tähendab, aja korraldamisest ning klien­ nutama. Madli et auditoorsed tunnid toimu­ diteenindusest.

• Need kaks aastat on olnud vad ühel nädalal kord kuus. Õppetöös on suur rõhk väga huvitavad. On olnud palju Ülejäänud ajal tehakse õpe­ väljasõitudel Läänemaal ning erinevaid väljasõite, mis on olnud tajate juhendamisel iseseis­ Eesti-reisidel ja praktilistel õp­ väga põnevad. Olen saanud palju valt tööd või on kehtestatud pepäevadel looduses. Igal aas­ uusi teadmisi. Kõigile, kellel on e-õpe. Õpingute alustamise tal on paaril õpilasel võima­ huvi looduse vastu, soovitan ma tulla õppima just seda eriala. eeldus on keskharidus. Vanu­ lik minna praktikat soorita­ Heldia selisi piiranguid pole. ma Soome või Sloveeniasse.

Nii võivad õppima tul­ Kooli lõpetanud on leid­ • Kui mõelda Haapsalu la gümnaasiumi lõpetanud, nud tööd reisiettevõtetes, IKutsehariduskeskuses õpitud aaskes soovivad omada kutset, punktides, RMKs, maaturis­ tate peale, siis esimesena meevõi turismi valdkonnas juba mi- ja reisitranspordiettevõ­ nuvad väga südamlikud ja hoolivad õpetajad. Peale Haapsalus töötavad inimesed, kes soovi­ tetes, looduskoolides ja mujal. omandatud teadmiste ja saadud vad oma loodusalaseid tead­ Lääne-Eestil on loodus­ suundade on Läänemaal minu misi ja oskusi täiendada. Sa­ turismi seisukohalt suur po­ südames oma kindel koht olemuti inimesed, kes soovivad tentsiaal. Nii on üksnes Lää­ mas. Armastan Haapsalut rohkem laiendada oma silmaringi või ne maakonnast ligi neljandik kui kunagi varem. Kristel on huvitatud ümberõppest. mingil moel looduskaitse all, • Mulle on meeldinud loodustuÕppetöö on tasuta, kauge­ mis ju tähendab, et meil on rismlastega tegeleva HKHK seltsmalt tulijad saavad majutu­ hulganisti loodusressursse, konna soojus ja sõbralikkus, innuse kooli õpilaskodus ning li­ mida teistega jagada. Samas kus ja toetavus ehk mõnus suhtusaks on kutsekoolis õppijale pole me kõiki oma rikkusi veel mine nii meisse kui oma töösse. ette nähtud täiendavaid ra­ sugugi avanud ega neid sääst­ Aga enda jaoks olen avastanud halisi toetusi. likult kasutades loodust hin­ Läänemaa. Eret Aile Nõupuu davale külastajale pakkunud.

Elamiseõpetusest töö ja ettevõtluseni Euroopa Sotsiaalfondi toel luuakse Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis paremad võimalused erivajadustega õppurite jaoks.

Võimalik on õppida järgmistel erialadel: riigieelarveline õpe RakenduskõRghaRidusõpe > kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimine > raamatupidamine > pangandus > maksundus > turundus > õigusteenistus kutseõpe keskhaRiduse baasil > kvaliteedi- ja keskkonnahaldus > majandusarvestus (õppetöö nii eesti kui ka vene keeles) > sekretäritöö > ärikorraldus (õppetöö vene keeles) > väikeettevõtlus (õppetöö nii eesti kui ka vene keeles) tasuline õpe

rakenduskõrgharidusõpe > > > > > >

juhiabi kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimine personalitöö raamatupidamine (õppetöö nii eesti kui ka vene keeles) turundus (õppetöö nii eesti kui ka vene keeles) õigusteenistus dokumentide vastuvõtt alates 2. juulist 2012. täpsem info telefonil 650 7862 või kodulehel

www.tmk.edu.ee



Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool

Maie Üürike

P

rojekti sihtrühm on koolis õppivad eri­ vajadustega noored. Sihtrühma mää­ rav tegur on hariduslike erivajadus­ tega (HEV) õpilaste arv – 1/3 õpilasi on ker­ gema ja raskema intellektipuudega, lisaks käitumis­raskustega noored. Kõik nad vajavad tugipersonali.

Projektitegevustega soovime ennetada õpi­ laste koolist väljalangemist ning kindlustada noorte toimetulekut igapäevaelus ja paranda­ da nende konkurentsivõimet tööturul.

Väga oluliseks peame praktilisi tegevusi.

Seetõttu oleme korraldanud esmakursuslas­ tele kohanemiskursust elamiseõpetuse kujul õpilaskodus. Oleme õpetanud arveldust raha­ ga, kaupluses sisseostude tegemist ning har­ jutanud praktilisi töövõtteid tubade korrasta­ misel ja toiduvalmistamisel, et arendada uute õpilaste sotsiaalset valmisolekut uues kesk­ konnas, koolis.

Esmakursuslastele on kohanemisel abiks vanemate kursuste õpilastest tugiõpilased ja tugipersonal, kes on turvaliseks partneriks.

Klassijuhatajad-tugiisikud on läbinud baas­ koolituse. Koolituse teemad olid tugipersona­ li roll ­tugiteenuste arendamises koolis, õpeta­ ja-tugiisikutöö alused ja eetika, ebaõnnestumi­ sed tugipersonali töös ja kuidas nendega toi­ me tulla, HEV-laste sümptomid ja erivajadu­ sed (siia kuuluvad õpiraskustega, vaimupuu­ dega lapsed) jms.

Eriti oluliseks peame õpilaste ettevõtte­ praktika sooritamist, erivajadustega õpilas­ tele sobivaid praktikabaase ning tööle saa­ mist. Nii toimub projekti vältel praktikabaa­ side ­kaar­distamine ning õppurite ettevõtte praktika­juhendajate koolitus riikliku kooli­ tuskava alusel.

Uueda turismitalus toimunud laagrikoolitusel korraldati ka meisterdamise õpituba.

Kogu õppeaasta vältel on õpilastel olnud võimalus pöörduda oma probleemidega suht­ lusabi nõustaja poole. Lisaks on olnud veel toi­ metuleku õppekava, hariduslike erivajadus­ tega (intellektipuudega) õpilaste õppekava, käitumisraskustega õpilaste nõustamine pi­ devõppeks, iseseisvate tööoskuste kujunda­ miseks ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks.

“Sotsiaalse ettevõtluse” raames on toimunud omavalmistatud esemete müügipäevad ja on saadud algteadmisi ettevõtluse alal. Õpi- ja sotsiaalsete elamisoskuste kujun­ damine toimub praktiliste tegevuste kaudu, selleks toimuvad laagrikoolitused koos struk­ tureeritud õppega. Laagriprogramm on tihe, tegevused toimuvad eri õpitubades – kar­ jäärinõustamise, tervise, meisterdamise ja muud õpitoad. Selle õppeaasta laagrikooli­ tused toimusid HEV õppuritele Uueda turis­

mitalus Pärnumaal ja toimetuleku õppekava alusel õppivatele noortele Võerahansu puh­ kemajas ­Raplamaal. ­Karjäärinõustamise õpi­ toas said õpilased praktilisi nõuandeid tööin­ tervjuul osalemiseks töö otsimisel, meister­ damise õpitubades valmistati mitmesuguseid esemeid, aega jäi üle ka sportimiseks. Õpilas­ te tagasiside laagrikoolituste kohta on posi­ tiivne, sest paljud noored ei ole varem viibi­ nud laagrites, mis asuvad koolist ja koduko­ hast eemal, laagriprogramm on huvitav, te­ gevused on õppetöövälised, mõeldud uute os­ kuste omandamiseks.

Valmimas on arvutil põhinevad õppemän­ gud ja töövihikud toimetuleku õppekava alu­ sel õppivate õppurite tarbeks, nende abil ha­ katakse rakendama tervikõpet ametiõppe toe­ tamisel. Trükiootel on esmakursuslase mee­ lespea hariduslike erivajadustega noortele.

 

Võrumaa Kutsehariduskeskus võtab vastu TULE programmi õppekohtadele!

Vastuvõtt toimub järgmistele erialadele:      

Turismi- ja toitlustuskorraldus Puidutöötlemise tehnoloogia Ärijuhtimine Mehhatroonika Metallide töötlemine Infotehnoloogia süsteemid

Programm „TULE - Tule Uuesti, Lõpeta Edukalt!“ on väga hea võimalus rakenduskõrghariduse õpingute lõpetamiseks.

Tutvu lähemalt programmi TULE tingimustega kodulehel www.vkhk.ee Lisainfo sisseastumise kohta: tel 785 0817, 5690 5389, e-post: terje.kruusalu@vkhk.ee

Vastuvõtt toimub 25. juunist – 21. augustini 2012.a.

Väimela, Võru vald, 65566, Võrumaa Tel 78 50 800, e-post: vkhk@vkhk.ee

www.vkhk.ee Koolitusleht 14. juuni 2012

7

Unistused viisid taevasse “Ühel hetkel vaatad endasse ja saad aru – unistuste täitmist pole enam võimalik edasi lü­ kata,” jagab Argo Kasela oma kogemust, mis ta sõna otseses mõttes pilvede kohale viis.

estonian air

“Sellise koolituse peaksid läbima kõik inimesed,” kiidab stjuuard Argo Kasela oma ametiõpet.

K

ui Argo oli väike poiss, ehitas ta oma lapse­ põlvekodu kaminaruumi papitükkidest len­ nuvälja – hiljutine lennureis Aeroflotiga oli jätnud kustumatu mälestuse.

Rännupisik jäi verre. Argo Kasela esimeseks ha­ riduseks sai ajakirjandus ning esimeseks töökohaks Õhtuleht, ent vaba aja veetis ta maailma avastades.

Esimene suur pööre ei lasknud end kaua ­oodata: Argo Kasela vahetas eriala, õppis ümber ning hakkas tööle reisiesindajana. Töökohtadeks said kaunid eksootilised riigid, Eesti reisihuvilis­ te armastatud sihtkohad – Maroko, Tuneesia, In­ dia... Töö klientidega julgustas Argot oma reisi­ firma loomisele, sest noormees tahtis rändajate­ le pakkuda senisest veelgi paremaid ja huvitava­ maid seiklusvõimalusi. Firma Argotours tegutseb juba aastaid ning pakub põnevaid rännuvõima­ lusi üle maailma.

Firmajuhil hakkas aga pisut aega üle jääma. Kõi­ gepealt läbis ta Tallinna ja Eesti giidikoolituse, siis tundis, et midagi tahaks nagu veel... Ammune unis­ tus tuletas ennast taas meelde. Koos tõdemusega, et igal inimesel on oma unistuste teostamiseks siis­ ki vaid piiratud kogus aega.

Pika tee algus Nii võttis Argo Kasela suuna sinna, kuhu tema hing kaua aega ihanud oli – otse üles. “Piloodiks saada pole mul eeldusi,” nendib Argo rahulikult. “See amet

8

Koolitusleht 14. juuni 2012

nõuab reaalalale omast mõtlemist, mina aga olen hu­ manitaar. Ja armastan lennundust.” Vahemärkusena olgu öeldud, et Argo sõbrad kinnitavad poolnalja­ ga-pooltõsiselt, et kui Kasela seisab, silmad kinni, ja lennuk üle ta pea lendab, ütleb mees ära, mis marki lennukiga on tegu.

“Julgustasin end Oscar Wilde’i kuulsa lause­ ga, et kõige kindlam viis kiusatusega toime tulla on sellele järele anda – ning püüdlesin stjuuardi­ te koolitusse. Esimesel korral jäin joone alla, tei­ sel korral aga pääsesin oma suureks rõõmuks uut ametit õppima.”

Stjuuardeid Eestis üheski koolis ei õpetata, nen­ de koolitamisega tegeleb Estonian Air. Argo meenu­ tab instruktori juttu enne koolituse algust: “Teil sei­ sab ees väga pikk tee, kuni te jõuate selleni, et võite

uhkelt oma töötõendi esitada ning reisijate ees len­ nukisse minna.”

Tervis, paindlikkus ja distsipliin Pääseda stjuuardiks õppima pole kerge, kandidaadi­ le esitatakse hulk rangeid nõudmisi. Esmalt tervis – arstlik sõel on väga tihe, ei või ju lubada, et parda­ saatja keset lendu kokku kukub. Teiseks loomuoma­ dused – stjuuard peab olema väga paindlik ning saa­ ma hakkama kriitilistes olukordades. “Kuna ma olen kolmteist aastat giiditööd teinud, ei suuda vist küll ükski inimene mind ehmatusega rivist välja lüüa,” nendib Argo Kasela.

Kolmas ja väga oluline omadus on distsipliin.

“Olen Amburi päikesemärgi all sündinud ja distsip­ liin pole kunagi olnud minu kõige tugevamate loo­

muomaduste hulgas,” on Argo ausalt enesekriitiline.

“Aga selles ametis pole suhtumine “ma täna väga ei viitsi” lihtsalt võimalik. Ühtegi reisi, ühtegi hetke ei saa võtta kuidagi kergemalt.”

Stjuuardiks õppimise ajal meenus Argole Nõuko­ gude ajal loetud romaan “Neljas kõrgus”, kus pea­ tegelane pidi minema sõjakooli, et distsipliini õppi­ da. “Mina pidin minema stjuuardiks õppima, et dist­ sipliin selgeks saada. Selle nimel, et mulle tõeliselt meeldib lendamine – ma saan sellega hakkama,” on Kasela rahul.

Rahul on ta ka Estonian Airi stjuuardikoolituse­ ga. “See andis mulle tohutult palju. Näiteks senisest paremad esmaabioskused, oskused käituda konflikt­ situatsioonides... ja ikka loomulikult oskus end seni­ sest paremini distsiplineerida. Kursuse lõpus mõtle­ sin, et sellise koolituse peaks läbima mitte ainult iga stjuuardiks pürgija, vaid lausa iga inimene.”

Vajadus juurde õppida “Ma olen õppimisest eluaeg rõõmu tundnud,” tun­ nistab Argo. “Seda nii koolitustel käies kui ka ise luge­ des, uurides ja õppides. Ma arvan, et inimesed võik­ sid palju rohkem õppida, see teeb õnnelikumaks,” on Argo Kasela kindel.

Ta usub, et küllap on igal inimesel unistusi, mis võivad pärit olla juba kusagilt lapsepõlvest, ent mida on elus eri põhjustel alla surutud või edasi lükatud.

“Ma tahaksin julgustada kõiki, kes seda lugu loevad – kiusatused on järele andmiseks ja unistuste teos­ tamine ei ole võimatu.”

Argo tunnistab, et ehkki ta jätkab ka giiditöö ning firmajuhtimisega, on lendamine see, mis teda prae­ gu tõeliselt õnnelikuks teeb. “Mul võib olla nii pal­ ju probleeme, et need ei mahu pähe ära, aga kui ma avan lennuki ukse ja kuulen seda kõlli, mis reisijad lennukisse lubab, siis on aeg naeratada. Ja siiralt! – sest vale naeratus oleks vale. Ja siis ma tunnengi, et olen õnnelik!”

Anne-Mari Alver