Koolitusleht (mai 2013)

23. mai 2013

Ettevõtlus ja finantsjuhtimine Toiduainete tehnoloogia Metsandus Veemajandus Keskkonnakaitse Tehnika ja tehnoloogia Veterinaarmeditsiin

Võimalused tasuta õppida suurenevad lk 2

ja palju teisi huvitavaid õppekavasid

Meie loome tulevikku.

Praktilised erialad Kaasaegne ülikoolilinnak

Roheline mõtteviis Teaduspõhised lahendused

Elupööre kuldses keskeas lk 4

Õppima põhitöö, talu ja laste kõrvalt lk 6–7

Praktikas muinasaega avastamas

lk 8

foto Kariina Tšursin

Maaülikool on roheline ülikool Meie ülikooli missioon on ­akadeemilise kultuuri kandjana edendada teaduspõhise hariduse kaudu loodussäästlikku mõtteviisi.

Roheline ülikool ei ole Eesti Maaülikoolis eraldiseisev struktuuriüksus, pigem on see arengusuund, mille oleme võtnud kogu ülikooliga.

Meie visioon on roheline ülikool – tervislikku ning head õppe- ja töökeskkonda pakkuv, võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega ülikool, mis võtab jätkusuutliku arengu põhimõtteid arvesse kõigis oma tegevusvaldkondades.

Maaülikool on olnud populaarne ajast aega. Nüüd tekib võimalus tasuta õppida ka neid erialasid, mis varem olid üsna kulukad.

Võimalused tasuta õppida suurenevad Mitmes avangard meil hetkel käib? ● Astu Eesti Kunstiakadeemiasse!

Vastuvõtt toimub internetis www.sais.ee 1. mai–26. juuni, 2013 Kohapeal Estonia pst 7/Teatri väljak 1, 25. ja 26. juunil kell 10-16 Vaata! sisseastumine.artun.ee Küsi! vastuvott@artun.ee

BA

Arhitektuur ja linnaplaneerimine (BA+MA), Kunstiteadus Klaasikunst, Muinsuskaitse ja restaureerimine.

Õhtune Kujunduskunst , Meediagraafika (eesti ja venekeelne õpperühm),

BA

Moestilistika

MA

Animatsioon, Arhitektuur ja linnaplaneerimine (TKTK tudengitele), Disain ja rakenduskunst (suunad: digitaalne disain, ehte- ja sepakunst, graafiline disain, keraamika, klaasikunst ja -disain, nahakunst, aksessuaari ja -köitedisain, tekstiilidisain), Kunst (suunad: fotograafia, graafika, installatsioon ja skulptuur, maal, uusmeedia), Kunstiteadus, Kunstiõpetaja, Restaureerimine ja Muinsuskaitse, Sisearhitektuur ja mööblidisain, Stsenograafia, Tootedisain, Urbanistika. inglisekeelsed õppekavad: Design and Engineering (ühisõppekava TTÜ-ga), Urban Studies

PhD

Kunstiteadus, Kunst ja disain, Restaureerimine ja Muinsuskaitse

Tänavu võtab Eesti Maaülikool vastu 690 tudengit – vaid mõnikümmend tudengit vähem kui eelmisel aastal. See-eest on õppimine kõigil õppekohtadel tasuta – sealhulgas sellistel õppekavadel, kus varem sai õppida vaid tasu eest.

Kariina Tšursin, Marge Kohtla

E

esti Maaülikoolis on võimalik õppida arvukatel õppekavadel – keskkonnakaitsest ja maastikuhoiust majanduseni ja tehnotroonikast veterinaarmeditsiinini. Maaülikoolis on ka erialasid, mida kuskil mujal Eestis õppida ei saa.

Ridamisi häid võimalusi Eesti Maaülikooli tehnikakolledžis mehaanika suunal tehnotroonikat õppiv Ants Agu tuli maaülikooli õppima kolmel põhjusel: eriala avati esimest korda ning tundus väga huvitav, Tartu linn meeldis noormehele väga, sest igale poole saab jala, linnas on väga palju noori ja alati leiab tegevust, ning elukohtki oli käepärast võtta. Ants lisab, et ta oli ka veendunud, et soovib just rakenduslikku kõrgharidust.

“Eesti Maaülikooli juures meeldib mulle kõige rohkem kooli suhtumine õpilastesse – kõik võimalused ja uksed on avatud, tule lihtsalt kohale, ole aktiivne ja löö kaasa,” räägib noormees ning muigab, et koolis ringi käies on alati tunne, et peaks midagi asjalikku tegema või proovima midagi uut ja põnevat.

Maaülikooli eeliseks teiste kõrgkoolide ees on Antsu hinnangul see, et kogu maaülikooli õppekompleks asub linna ühes servas koos.

“Viimastel aastatel on jõudsalt renoveeritud õppehooneid ning juurde soetatud tänapäevast laboritehnikat,” loetleb Ants maaülikooli tugevusi.

Plussiks tugev praktika Maaülikoolis õppimine ei ole puhtalt teoreetilise põhja ladumine. Metsanduse doktorant Kristi Teppo räägib, et tema tuli maaülikooli seepärast, et soovis õppida keskkonnaga seo-

2

Koolitusleht 23. mai 2013

Jätkusuutlik (kestlik) areng on sotsiaal-, majandus-, kultuurja looduskeskkonna pikaajaline kooskõlaline arendamine eesmärgiga tagada inimestele hea elukvaliteet ning turvaline ja puhas elukeskkond praegu ja tulevikus.

Rohelise ülikooli põhimõtetest lähtuvalt Eesti Maaülikool

• võtab arvesse eelmiste põlvkondade kogemusi ja teadusuuringuid;

• on avatud uutele ideedele ning innovatsioonile;

• lähtub otsuste tegemisel ja ülikooli arendamisel jätkusuutliku arengu põhimõtetest;

• oma töö hindamiseks töötab välja rohelise ülikooli mõõdikud ja täiendab neid.

Hetkel toimub rohelise ülikooli poole liikumine, põhimõtete ja teemade integreerimine ülikooli tegevusse üliõpilaste ja töötajate vabatahtlikkuse alusel.

tud eriala. Tallinnas pakutavad erialad ei tundunud talle piisavalt looduslähedased, pigem näisid võimalusena saada arvuti taga istuvaks ametnikuks.

“Samuti eelistasin suure ülikooli asemel õppida kuskil, kus kursused on väiksemad ja saab tihedamalt õppejõududega suhelda,” ütleb ta. Ühe olulisema osana maaülikoolis õppimise juures toob ta aga näiteks praktika Tartu lähedal Järvselja katsemetskonnas – aasta jooksul õpitu rakendatakse kevadel ja suvel praktikasse. “Seeläbi osatakse palju rohkem hinnata loodust ja selle keerulisi suhteid,” arvab Kristi.

Iga maaülikooli tudeng on sõltuvalt valitud erialast ka tegelikkuses tutvunud koolis õpetatud taimeliikidega, nende kasvukohtadega, eri seadmetega jne. “Kindlasti on praktikumide juures olulised ka koosviibimised kursusekaaslastega, mis mõnikord venivad hommikutundideni.”

kajastab muutunud nimi paremini õppekava sisu,” selgitab õppekava juht, professor Simon Bell. “Keskkonnaplaneerimise ja maastikukujunduse õppekava loob keskkonnahoiule ja loodusteadustele, aga ka maastikukujunduse baasoskustele tugineva aluse õpingute jätkamiseks magistriastmes maastikuarhitektuuri erialal, mille lõpetamisel saadakse maastikuarhitekti kvalifikatsioon.”

Mitu varem eraldi õpetatud eriala on nüüd koondunud ühise õppekava alla. Näiteks, kui on soov õppida tootmistehnikat, ergonoomikat või energiakasutust, tuleb ühise pingerea alusel astuda tehnika ja tehnoloogia õppekavale, kus hiljem toimub vastav spetsialiseerumine.

Sama kehtib kalakasvatuse ja loomakasvatuse, metsamajanduse ja metsatööstuse, maaja kinnisvarakorralduse ja geodeesia puhul, mis on koondunud vastavalt loomakasvatussaaduste tootmise, metsanduse ja geomaatika õppekava alla.

Tasuta õpe ja muutunud õppekavad Uuest õppeaastast on õppimine kõigil õppekavadel tasuta, sealjuures ka varem vaid tasu eest pakutud loodusturismi erialal, kuhu 2013/2014. õppeaastal võetakse vastu 25 üliõpilast.

Sarnaselt mitme teise õppekavaga kannab Eesti Maaülikooli üks populaarsemaid bakalaureuseõppekavasid, maastikuarhitektuur, mis varem oli keskkonnakaitse eriala spetsialiseerumine, tulevast õppeaastast uut nime – keskkonnaplaneerimine ja maastikukujundus. “Sisulisi muutusi võrreldes varasemaga on õige pisut, lisandunud on erialaste valikainete plokk. Et õppekava hõlmab aga maastikku laial skaalal, mitte kitsalt arhitektuurseid ja maastikuehituslikke küsimusi, siis

Arenev ja uuenduslik ülikool Maaülikool on viimastel aastatel läbinud pika ja põhjaliku uuenduskuuri, mille raames on põliste põllumajanduserialade kõrvale loodud hulk uusi õppekavu. Ikka selle nimel, et meie lõpetajad oleksid tööturul hinnatud tegijad, aga eelkõige oma kodumaal head peremehed, kelle kätte võib usaldada maad, metsad, õhu ja vee.

Maaülikoolis õpitakse loodusressurssidega ümber käima ja uuritakse kogu seda rikkust ka teaduslikult, kusjuures meie õppe- ja teadusvaldkonnad ei kattu teiste ülikoolidega.

Maaülikoolis tehakse maailmatasemel teadust – meil on iga aastaga järjest enam välisõppejõude ja -tudengeid ning igal tudengil on võimalik oma teadmisi täiendada välismaal.

Kodu loomine ning kasulikud maaerialad foto Haapsalu Kutsehariduskeskus

Haapsalu Kutsehariduskeskuses saab soovija valida hulga erialade vahel, mis annavad oskused oma kodu loomiseks ja sisustamiseks, samuti maal edukalt hakkama saamiseks.

Aile Nõupuu

E

hituserialadel õpime, kuidas ehitada maja vundamendist korstnani, teha katusetöid, valmistada põrandaid ja valada betooni. Puusepaoskused tulevad kasuks puidust aiarajatiste või piirdetarade ehitamisel. Maalri-, plaatimis- või tapetseerimisoskused on vajalikud kodu viimistlustöödes. Kool annab ka teadmisi vanade majade renoveerimise kohta.

Tsükliõpe Haapsalu Kutsehariduskeskus on regionaalne koolituskeskus, kus õpib üle 700 õppuri. 45% neist on Läänemaalt, 33% Harjumaalt ja 8% Hiiumaalt. Peaaegu pooled kutsekoolis õppijatest on täiskasvanud, neil on võimalik erialaseid oskusi omandada kokku 14 erialal. Põhikooli lõpetanud noored saavad valida kuue eriala vahel, lisaks saavad koolis õppida erivajadustega inimesed.

Täiskasvanud õppijate õppekorraldus on tsükliõppe vormis – koolis tuleb käia viis päeva kuus, ülejäänud ajal toimub iseseisev õppetöö. Õppimine kutsekoolis on tasuta. Kaugemalt õppijad saavad majutuse kooli õpilaskodus ja toetuse transpordikulude hüvitamiseks. Tublimatele õpilastele on ette nähtud õppetoetus. Vanusepiirangut kutseõppes pole – vajalikud oskused võid sa omandada igas eas. Need, kellel on varasem õpi- või töökogemus selles valdkonnas, võivad taotleda õppeainete ülekandmist. Täis-

Puit- ja kiviehitiste restaureerimise eriala õpilased puitmaja renoveerimise praktikal Haapsalu vanalinnas.

kasvanud õppijatel peaks olema omandatud keskharidus, osal erialadel peaks põhihariduse korral olema vanust vähemalt 25 aastat. Nii võivad meile õppima tulla inimesed, kes soovivad omada eriala, või juba töötavad inimesed, kes soovivad oma teadmisi ja oskusi täiendada. Samuti need, kellel soov laiendada oma silmaringi või kes on huvitatud ümberõppest.

Paindlikud maaerialad Loodusturism on olnud prioriteetseks turismisuunaks Eestis juba aastaid, on ju meil kvaliteetne ressurss – loodus, infrastruktuur – ning ka spetsialistid olemas. Kuid inimesi, kes selle valdkonnaga tõsiselt tegeleksid, kes suudaksid sellealast potentsiaali jätkusuutlikumalt ka-

Väärikas algus - parem tulevik!

Rakenduskõrgharidus Õppeaeg 3-3,5 aastat

Sotsiaaltöö Majandusarvestus Kaubandusökonoomika Juhiabi UUS ERIALA

Majandusinfosüsteemide korraldamine Ärijuhtimine (õppeaeg 3,5 aastat)

Töökohapõhine õpe keskhariduse baasil Õppeaeg 2 aastat

Hooldustöötaja Müügikorraldus

Kutseõpe keskhariduse baasil Õppeaeg 2 aastat

Hooldustöötaja Majandusarvestus Müügikorraldus Sekretäritöö Tarkvara arendus Ärikorraldus Väikeettevõtlus (õppeaeg 1 aasta)

Kutseõpe keskhariduse baasil erialade lõpetajatel on võimalus jätkata õpinguid rakenduskõrghariduse omandamiseks. Õppevormid: päevane, õhtune ja kaugõpe.

Vastuvõtutingimused

Vastuvõtt kutseõppe ja rakenduskõrghariduse õppekavadele toimub keskhariduse baasil lõputunnistuse keskmise hinde alusel. Üliõpilaskandidaadid, kelle lõputunnistuse keskmine hinne on madalam kui 3,5, arvatakse vastuvõtu reservi.

sutada, võiks olla palju enam. See on ka peamine põhjus, miks Haapsalu Kutsehariduskeskus lülitas 2005. aasta sügisel loodusturismi korralduse eriala oma õppetöösse. Paistab ju Läänemaa veel eriliselt silma oma kaitse all olevate alade ja objektide rohkusega.

Loodusturismi korralduse õppekavas on aineid nii Eesti looduskeskkonnast (floora, fauna, maastikud, loodushoid, ökoloogia, looduse vahendamine jne) kui turismiga seotud aineid, nagu turismimajandus ja -turundus, reisikorraldus, matkamise alused, maailma ja Eesti turismigeograafia jne. Läbirääkimised käivad Läänemaa Giidide Ühinguga, et meie eriala lõpetanud saaksid oma õpingud lõpetada giidikutse omandamisega.

Lisaks omandatakse oskusi loodusfo-

TULE ÕPPIMA TTÜ TALLINNA KOLLEDŽISSE! TTÜ Tallinna Kolledžis on võimalik õppida tasuta õppes neljal õppekaval: Bakalaureuseõpe: - Maastikuarhitektuur (3 a.); Rakenduskõrgharidusõpe: - Kinnisvara korrashoid (3,5 a.); Loe lisaks: www.tk.ttu.ee - Majandusarvestus (3,5 a.); Tule kohale Tõnismägi 14 või helista 6 272 686 ning kindlasti külasta ka meie Facebooki lehte!

Dokumentide vastuvõtt

Dokumente võetakse vastu 1. juuli - 9. august 2013, tööpäevadel kell 8.30-16 või SAIS (www.sais.ee).

Kontakt

Tiigivahe tee 2, Mõdriku, 46609 Vinni vald, Lääne-Viru maakond Infotel 329 5950, faks 329 5951, e-post vastuvott@modriku.edu.ee http://www.lvrkk.ee

tograafiast, vaba aja korraldamisest ning klienditeenindusest. Õppetöös on suur rõhk väljasõitudel Läänemaal ning Eesti reisidel ja praktilistel õppepäevadel looduses. Igal aastal on võimalik paaril õpilasel minna praktikat sooritama Soome või Sloveeniasse.

Koolilõpetanud on leidnud tööd reisiettevõtetes, I-punktides, RMKs, maaturismi- ja reisitranspordiettevõtetes, looduskoolides ja mujal.

Lääne-Eestil on loodusturismi seisukohalt suur potentsiaal. Nii on üksnes Lääne maakonnast ligi neljandik mingil moel looduskaitse all, mis ju tähendab, et meil on hulgaliselt loodusressursse, mida teistega jagada. Samas pole me kõiki oma rikkusi veel sugugi avanud ja neid säästlikult kasutades loodust hinda-

TEEL TIPPU TTÜ DIPLOMIGA!

- Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus (3,5 a.)

Kõigi õppekavade õppeaineid on võimalik õppida ka AVATUD ÕPPES, valides oma tempo ning koostades isiklik õpingukava, jõudes nii TTÜ diplomini! TTÜ Tallinna Kolledži avatud õppes saab teatud õppeaineid õppida ka vene keeles. Avatud õppes õppimine on tasuline.

VASTUVÕTT 2013 Tasuta üliõpilaskohtadele: 26. juuni – 5. juuli Avatud õppesse: 11. märts – 29. august

vale külastajale pakkunud. See on meie võimalus ning üks variante selleks valmistuda on tulla paariks aastaks Haapsalu Kutsehariduskeskusse loodusturismi õppima.

Uus: maaturismi ettevõtlus Loodusturismi korralduse juhtõpetaja Päivi Kaljula juhib tähelepanu, et uue erialana alustab Haapsalu Kutsehariduskeskus sel sügisel maaturismi ettevõtluse eriala õpetamist. See on eriala, kus õppija saab koolist oskused ja hoiakud töötamiseks reisimise, turismi ja vaba aja veetmise ettevõtetes, oma maaturismiga tegeleva ettevõtte loomiseks ning eeldused õpingute jätkamiseks turismiga seotud erialadel kõrgkoolis. Õpitakse majandust ja ettevõtlust, töökeskkonna teemasid, klienditeenindust, arvutit ja asjaajamist, kutsealast inglise ja soome keelt, turismimajandust ja geograafiat, maaturismi ja maamajutuse korraldamist, juhtimist ning turundust ja toitlustuskorraldust. Valikõpingute raames õpitakse tundma maastikke, taimi, loomi, linde ja seeni. Tähtis koht on nii teoreetilistel teadmistel maaturismi ettevõtte majandamisest kui ka praktilisel õppetegevusel looduses viibides.

Majutus-toitlustusosakonna juhataja Enna Kallasvee selgitab, et mõlema eriala kaheaastane õppeperiood läbitakse tsükliõppena, mis tähendab, et auditoorsed tunnid toimuvad ühel nädalal kord kuus. Ülejäänud ajal tehakse õpetajate juhendamisel iseseisvalt tööd või on kasutusele võetud e-õpe. Õpingute alustamise eeldus on keskharidus. Vanuselisi piiranguid pole. Nii võivad meie õppuriteks tulla gümnaasiumi lõpetanud, kes soovivad omada kutset, või turismi valdkonnas juba töötavad inimesed, kes soovivad oma loodusalaseid teadmisi ja oskusi täiendada. Samuti inimesed, kes tahavad laiendada oma silmaringi või on huvitatud ümberõppest. Õppetöö on tasuta, kaugemalt tulijad saavad majutuse kooli õpilaskodus ja lisaks on kutsekoolis õppijale ette nähtud täiendavaid rahalisi toetusi.

MAJANDUSHARIDUS MAAÜLIKOOLIST Kõigil õppekavadel täiskoormusega õppimine (sh kaugõpe) tasuta:

MAAMAJANDUSLIK ETTEVÕTLUS JA FINANTSJUHTIMINE – bakalaureuseõpe

(3 aastat; päevaõpe, kaugõpe)

ÖKONOOMIKA JA ETTEVÕTLUS – magistriõpe (2 aastat; kaugõpe)

MAJANDUSARVESTUS JA FINANTSJUHTIMINE – magistriõpe (2 aastat; kaugõpe) VastuVõtu tingimused:

http://ms.emu.ee/oppeinfo/vastuvott info: tel 731 3048, 731 3036 tartu, Kreutzwaldi 1

Koolitusleht 23. mai 2013

3

Ülemaailmne kutsevõistlus annab enesekindlust Räpina Aianduskool

Luua metsanduskoolis maastikuehitust õppiv Oliver Haav (20) on üks neist vapratest noortest, kes sõidab juuli algul Saksamaale, et esindada Eestit ülemaailmsetel kutsemeistrivõistlustel WorldSkills 2013.

H

aav otsustas pärast põhikooli õppima minna just maastikuehitust, sest see eriala sarnaneb arhitektuuriga. Praegu kolmandal kursusel õppiv noormees meenutab, et enne kutsekooli astumist tal palju oskusi polnudki, nii pani ta oma teadmised proovile sisseastumistestis matemaatika ja tööriistade kohta ning seejärel sai alustada juba kooliteed.

Alguses olid õpingud põhiliselt teoreetilised. Haav jutustab, et nad istusid klassides ja õppisid lilli, puid, põõsaid ja nende ehitust, selgeks tuli saada taimede kõrgused, lehed, õitsemisajad ja kasvukohad. Sellega õpitu aga ei piirdunud, kuna tuli tunda ka mullatüüpe, päikesevalguse ja niiskuse vajadust, vilju, külvi- ja lõikusaega. Haav hindab, et õppimise käigus on omandatud ehitamise, taimede tundmise ja projekteerimise oskused. “Oleme nagu ehitajad, kes teavad, kuidas maastikuga mängida, ning tunnevad eri taimi ja nende eluviisi.”

Ilusa ilmaga käivad kutseõppurid ka väljas taimi uurimas, et need paremini meelde jääksid. Praktilisi töid harjutavad nad kooli hallis, kus on võimalik laduda kive ja seada plaanide järgi kokku ka muid ehitisi.

Parim praktika Hollandis Õppurid peavad igal aastal käima koolivälisel praktikal, milleks tuleb harilikult leida ise sobiv ettevõte, kuid ka õppeasutus võib vajaduse korral aidata. Metsanduskool on Haava sõnul osaline mitmesugustes

Oliver Haav (keskel) täitmas floristaia maastikuehituse võistlusülesannet.

projektides, mille kaudu on võimalik end oma ametis proovile panna ka välisriikides, näiteks Soomes, Hollandis, Prantsusmaal, samuti Belgias, Hispaanias, Ungaris ja Saksamaal.

Haav ise on käinud praktikal Soomes ja Hollandis.

Neist paikadest eelistab ta Hollandit, kuna seal olid tal paremad võimalused. “Hollandis võeti mind väga soojalt vastu,” kinnitab Haav. “Tegin seal täiesti supertööd!” lisab ta. Nii soovitab noormees kõigil Hollandisse praktikale minna, kuna sealsed inimesed on fantastilised. Samuti saab seal teha korralikult ja iseseisvalt tööd ning kuhugi ei ole kiiret, jutustab Haav.

Eestis on ta praktikal olnud puukoolis – tegelenud potistamise, pikeerimise, hoolduse ja klientide teenindamisega. Ta tunnistab, et kui kodumaal on maastikuehituse lõpetanul karjäärivõimalustega keerulisem, siis on võimalus luua näiteks oma firma.

Just seda Haav lähima kümne aasta jooksul soovibki teha ning jõuda nii kaugele, et tal oleks piisavalt tuntust ja kliente. Kutseharidus aitab pigem unistuste poole püüelda, mitte neid otseselt täita, oluline on püüdlikkus ja tahe.

Kutsevõistlused kui hüppelaud tulevikku Õppimisvõimaluseks peab Haav ka kutsevõistlusi, sest iga võistlus arendab võistlejat ning seal saab oma vigu tundma õppida ja neid parandada. Noormees on oma oskusi proovile pannud Räpinas toimunud floristide võistlusel, Luua Metsanduskooli kutsevõistlusel ja Noorel Meistril maastikuehitajana ning saavutanud neil ka häid kohti.

Praegu valmistub Haav igal vabal hetkel World­ Skillsi võistluseks. Selleks käib ta oma võistluskaaslase Taavi Kõivuga kooli hallis võistlustööd läbi te-

gemas. Iseseisvalt õpib Haav taimi, mis tuleb Saksamaal maha istutada, ja kordab teooriat. Poiste treeninguid juhendab Luua Metsanduskooli õpetaja Raili Laas, kes on WorldSkillsil Eesti maastikuehitajate ekspert. Juhendaja näitab paremaid ja kiiremaid võimalusi ülesande lahendamiseks.

Võistlused on Haava sõnul kasulikud, sest seal saab oma võimeid ja oskusi proovile panna, isegi kui head kohta ei tule, saab õppida nii kogemustest kui ka vigadest. “Minu ootus WorldSkillsil on koguda 500 punkti ja saada meisterlikkuse medal. Kui ma suudaksin selle eesmärgi täita, siis oleksin kodumaale tagasi tulles saavutanud Eesti senise maastikuehituse parima tulemuse,” unistab Haav. Meisterlikkuse medaliga tunnustatakse neid võistlejaid, kes koguvad rahvusvahelistel võistlustel 500 või enam punkti, mis näitab õpilase suurepäraseid oskusi. Lisaks meisterlikkuse medalile loodab Haav leida uusi tutvusi ja jääda silma oma heade oskustega tulevastele tööandjatele Haava arvates on WorldSkillsil osalemine justkui karastus, mida kodumaal niisama ei saa, sest sealne pinge annab kogemuse ja vastupidavuse keerukamates olukordades. Tagasi tulles loodab ta leida endas rohkem enesekindlust, et luua oma firma või konkureerida tööturul. “Pärast WorldSkillsi on mul kindlasti suuremad võimalused töö leidmisel nii Eestis kui ka välismaal,” lisab ta.

Sel aastal toimub WorldSkills Saksamaal Leipzigis 42. korda. WorldSkillsi kutsemeistrivõistlused toimuvad iga kahe aasta tagant, see on noortele üks tähtsaimaid kutseoskuste testimise ja näitamise võimalusi. Võistlused kestavad mitu päeva ning igal võistlusalal hinnatakse nii tehnilist sooritust, meeskonnatööd kui ka suhtlemist ja oskust töötada projektidega.

Eestit esindavad Saksamaal kümme noort meistrit, kes astuvad võistlustulle kaheksal erialal. Lisaks maastikuehitajatele panevad oma oskused proovile trükkal, mehhatroonikud, florist, mööblitisler, plaatija, ehitusviimistleja ja infotehnoloog.

Liina Liiv

Elupööre kuldses keskeas

Kuldses keskeas daam oli kogu elu töötanud raamatupidajana. Baasiks kunagine Vinni Näidissovhoostehnikumi raamatupidamisõpe, toeks mitmesugused erialakoolitused.

Juba üle aasta aga teeb Liivi Valder (pildil) midagi sootuks muud – ta on õpetaja abi Aravete lasteaias. Ootamatu elupöörde tingis meie maal kahjuks üsna sageli esinev olukord – töö vanas töökohas sai lihtsalt otsa. “Üks teine firma pakkus mulle küll tööd, lausa pearaamatupidajana, aga ma tundsin, et see pole päris see,” meenutab Liivi. Naine võttis pikaajalise töösuhte lõppedes aastaks aja maha ning ootas ja vaatas. Kuni tuttav kutsus lasteaeda tööle. Sealt oli üks inimene just lahkunud ja koht oli vaba.

“Ja see tundus õige olevat,” ütleb Liivi. “Läksin, vaatasin – ja jäingi.” Nüüd on minemisest ja vaatamisest möödas juba üle aasta ning Liivi kinnitab, et tegi õige valiku. Liivi jaoks on uued teadmised olulised ning ta on kasutanud mitmesuguseid võimalusi, et oma haridust uuel erialal täiendada. “Käisin ühel väga huvitaval koolitusel “Kiusamisest vabaks” ja seal kuulsin Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži kodu- ja abiõpetajate koolitusest,” jutustab Liivi. “Teema tundus huvitav, pidasin tööl nõu ning suunatigi kursusele.

Minu jaoks, kes ma ei ole pedagoogikat varem õppinud, oli see tohutult huvitav – säravad õppejõud, uued teadmised... Iga loengu- ja seminaripäev andis midagi uut juurde.” Õppetöö koosnes seitsmest moodulist: laste õigused ja lastekaitse, suhtlemine ja koostöö, lapse kasv ja areng, tervishoid ja esmaabi, pedagoogika, eripsühholoogia ja -pedagoogika ja erivajadustega lapsed ning kodukeskkond. Koolitus lõppes

4

Koolitusleht 23. mai 2013

erakogu

Elumuutuste tegemiseks ja uute teadmiste omandamiseks pole hilja ka siis, kui pensionieani on jäänud alla kümne aasta, tõestab Liivi Valderi lugu.

iseseisva tööga, kus iga osaleja pidi kirjutama eneseanalüüsi ning mõtlema välja ühe uue mängu, mille abil lapsi õppimises aidata.

Liivi ütleb, et tema jaoks oli kogu 120tunnine koolitus, mis sessioonide kaupa võttis aega veidi enam kui kuu, väga arendav ja inspireeriv. “Kindlasti tahan ka tulevikus juurde õppida,” on naine veendunud.

Liivi rõhutab õppimise head mõju isiksuslikus plaanis, otsest karjääritõusu tal kavas ei ole. “Mul ei ole pensionieani enam palju jäänud, varsti saan 57aastaseks,” arutleb ta. “Ja ma töötan hea meelega kellegi alluvuses. Raamid on paigas ning mina täidan nendes raamides oma ülesandeid. Õppida ja areneda tahan selleks, et nende ülesannetega võimalikult hästi hakkama saada.”

Ometi tunnistab Liivi, et uusi mõtteid andis koolitus küll. “Kuna mul on abiõpetaja/koduõpetaja tunnistus, siis ei saa ju välistada, et kui keegi minu ümbruskonnast vajab koduõpetajat ning kui aine on selline, milles ma end koduselt tunnen, võib see saada minu täiendavaks tööks,” mõtiskleb ta.

Kadri Põlm

foto stuudio.com

Martin Suigusaar hindab kõrgelt distsipliini, konkreetsust ja ühtekuuluvustunnet.

Põhivastuvõtt erialadele 2013. aastal algab 25. juunil.

Sõjakooli astumine on loogiline valik “Minu pere ja sõbrad on minu jaoks kõige tähtsamad ning ma olen valmis kõigeks, et neid kriisiolukorras kaitsta,” ütleb Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli viimase õppeaasta kadett Martin Suigusaar kindlalt.

Lauri Rikas

M

nud Eesti sõjaajalugu, instruktoriõpe ja inseneriõpe. “Sõjaajalugu oli põnev just sellepärast, et õppejõud rääkisid väga palju sellistest nüanssidest, mis tavakoolides jäetakse rääkimata või ei osata neist rääkida,” põhjendab Martin oma eelistust. “Ja kuna mulle meeldib graafika ning tehniline joonestamine, siis oli inseneriõpe nagu rusikas silmaauku,” lisab ta.

Instruktoriõppes õpetavad lektorid kadettidele seda, kuidas teisi õpetada ning viia väljaõpet ellu kõige efektiivsemalt – oskused, mis on ohvitserikarjääri lahutamatu osa.

õistagi on kõiki lähedasi üksinda keeruline kaitsta, mistõttu on Martin püstitanud endale eesmärgiks pärast sõjakooli lõpetamist anda võimalikult hea väljaõpe paljudele ajateenijatele. “Usun, et suudan selle eesmärgi poole kõige paremini püüelda just ohvitserina,” arvab ta.

Viljandimaalt pärit noormehe militaarhuvi tärkas juba kaheksandas klassis, kui isa ta ühele Kaitseliidu laskeharjutusele kaasa võttis. “Nähes, kuidas väliõppus mulle meeldis, pani isa mind peagi Noorte Kotkaste organisatsiooni, vanuse täitudes astusin Kaitseliitu ja nii see huvi kasvas,” meenu- Tegus tudengielu Vaba aja sisustamise pärast kadetid sõjakoolis õppitab Martin.

Pärast Viljandi Maagümnaasiumi lõpetamist läbis mise ajal muretsema ei pea. “Meil on väga palju trata Tapal pioneeripataljonis ajateenistuse, mis andis ditsioonilisi ühisüritusi, alustades igakuistest sporkinnitust, et kaitseväelase amet talle sobib. “Kuna di- ja mälumänguvõistlustest, lõpetades ühiste piõppisin ajateenistuses aspirandiks, kelle alluvuses dudega koos tervishoiu kõrgkooli tudengitega,” rääon umbes 30 võitlejat, siis näis sõjakooli astumine gib Martin. Kui esimesel õppeaastal ei saanud tuedasises arengus loogilise valikuna,” räägib Martin. dengielust tema sõnul eriti palju osa võtta, siis teiElukutsevaliku juures hindab noormees kõige sel aastal sai see topelt tagasi tehtud.

Kadettide iga suve lahutamatuks osaks on osarohkem distsipliini, konkreetsust ja ühtekuuluvustunnet, mille sarnast ta mujal pole kogenud. See lemine tudengite suvepäevadel Käärikul, Martinil on sealt ilmekas näide kakehtib ka sõjakoolis, sest tundettide ühtekuuluvuse kohdides osalemine on kohustusOhvitseriks õppimine ta: “Kui teised koolid võistlik, õppimist on palju ja kurlusel autot mäkke lükkasid, • Kõrgemas Sõjakoolis saab susekaaslaste omavaheline läsiis nende kaasaelajad olid õppida ohvitseriks kolmel vimine on tihe. suhteliselt kaugel ja vaiksed, rakenduskõrghariduse õppe“Kui tavatudeng puhkab kaval. Õppeaeg maa-, mere- ja kuid kui sõjakooli võistkond suvel kolm kuud, siis meie aiõhuväe õppekaval on kolm läks autot lükkama, siis olid nult ühe, kuid me saame ka aastat.

Mereväeohvitseride välpeaaegu kõik kadetid auto mitu korda suuremat stipenjaõpet tehakse koostöös Eesti ümber ja tegid kära, mis oli diumi,” toob Martin ühe näiMereakadeemiaga ning õhuväevaljem, kui suutsid teha ülete kooli eripärast. Lisaks 600 ohvitseride väljaõpet koostöös jäänud vaatajad kokku. Isegi euro suurusele palgale on kaEesti Lennuakadeemiaga. kohtunikku polnud kuulda, dettidele tagatud tasuta maju• Samuti on võimalik õppida kuigi ta kasutas mikrofoni.” tus Tartu kesklinnas, arstiabi aastasel nooremohvitseride Kooli kõrvalt tegeleb Marja hambaravi ning head õppetäiendusõppekursusel maaväetin põhiliselt spordiga, täpseja sporditingimused. ohvitseriks neil, kel kõrgharidus malt ujumise ja jõusaalis treejuba omandatud ja ajateenistus nimisega, varem ka võitlusVaheldusrikas õppetöö läbitud. kunstidega. Kuni eelmise aasKuigi enne sõjakooli astumist • Dokumente saab esitada tani oli ta lisaks noorkotkaste arvas Martin, et suurem osa kõrgkoolide sisseastumise rühmajuht. “Endise noorkotõppest toimub maastikul, jainfosüsteemi kaudu 25.6–7.7. kana mäletan, kui vajalikud guneb tegelikult aeg klassiSisseastumiskatsed toimuvad olid juhid, kes korraldasid põtundide ja välitingimustes õp23.–26.6. Õppetöö algab augusti nevat väljaõpet. Tean, et tänapimise vahel võrdselt. Ka akakeskel. päeva noored veedavad palju deemiliste ja sõjaväeliste aine• Põhikursusele sisseastumiseks aega toas arvuti taga ja soovite vahekord on pooleks ning tuleb kandidaatidel sooritada sin pakkuda sellele huvitavat need on jaotatud õppeaastate akadeemiliste võimete test ja üldvaheldust, ise sain omakorda peale vaheldumisi ära. füüsiline test ning läbida kutse­ vastu hea kogemuse väljaõpÕppeainetest on Martisobivusvestlus. pe tegemisest,” seletab ta. nile kõige rohkem meeldi-

DOKUMENTIDE VASTUVÕTT (põhikonkurss): 25. juuni–25. juuli 2013.

DOKUMENTIDE VASTUVÕTT (põhikonkurss): 25. juuni–22. august 2013.

Kutsekeskharidus (põhihariduse baasil):

Kutseõpe keskhariduse baasil:

Kutseõpe põhihariduse baasil:

DOKUMENTIDE VASTUVÕTT (põhikonkurss): 25. juuni–25. juuli 2013

• arvutid ja arvutivõrgud • autotehnik • ehituspuusepp • ehitusviimistlus • elektroonikaseadmete koostaja • keevitaja • kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus • kokk • koostelukksepp • logistika klienditeenindaja • majutusteenindus • metsamajandus • müüja • nõrkvoolusüsteemide paigaldaja • pagar-kondiiter • puhastusteenindus (HEV) • tisler

• aiandus (abiaednik), õppetöö algus jaanuaris 2014, vestlus detsembris 2013 või jaanuaris 2014.

• Arborist, õppetöö algus 12.11.2013 (vestlus 05.11.2013).

• müüja (toidukaupade müüja)

• arvutid ja arvutivõrgud (sesoonõpe) • ehitusviimistlus (sesoonõpe) • hooldustöötaja (sesoonõpe) • juuksur • kosmeetik (spaateenindaja lisaoskusega) • majandusarvestus ja maksundus (sesoonõpe) • müügikorraldus • puidupingitööline (CNC masina operaator) (sesoonõpe) • rätsepatöö • sekretäritöö • väikeettevõtlus (sesoonõpe) • ärikorraldus

Põhihariduse nõudeta kutseõpe: • ehituspuusepp (palkmaja ehitaja), õppetöö algus 07.10.2013.

• kokk (abikokk)

www.hariduskeskus.ee Pärnumaa Kutsehariduskeskus Niidupargi tn 8/12, 80047 Pärnu.

Tel 442 7888, 442 7883. parnumaa@hariduskeskus.ee Voltveti Koolituskeskus Peahoone tee 2, Tihemetsa, 86201 Saarde vald, Pärnumaa.Tel 449 1062.

KUTSE HEAST KOOLIST Koolitusleht 23. mai 2013

5

Emad, kes õpivad läbi elu Põhitöö, talu ja laste kõrvalt üha edasi õppimine eeldab raudset enesedistsipliini ning kogu pere ühtehoidmist ja head koostööd, tõestavad nelja tegusa pereema lood.

Kati Saara Vatmann

O

n tekkinud eriline seltskond 30+ vanuses koolitüdrukuid-taluperenaisi kui õppivaid ja õpetavaid, loovaid ja loomandavaid isiksusi, kes ühendavad üliinimlikul jõul eri eluvaldkonnad. Tekivad kooslused, mida pole enne olnud – tuli välja mõelda.

Diana Tarand on ametlikult Kaelase käitumishäiretega laste kooli juhataja, kes peab Soometsas lambakasvatustalu ja sünnitas, ise juba mitmekordne vanaema, hiljuti kaheksanda lapse. Maria Kaljuste peab Orissaare lähedal Kalda talu, kus õpetatakse talukultuuri ja pärimust, koolitatakse psühholoogia alal nii isikuid kui gruppe, tehakse massiivselt koduveini, kaevandatakse dolomiiti ja proovitakse kätt kalaäriga. Kristi Mikola on oma kunstniku- ja ärihariduse pealt asunud arendama Piibelehe puhkekeskust Hageri ja Kiisa vahel, tehes seda taevas kokku pandud armastajapaarina mehega koos sõna otseses mõttes hobujõul. Heli Künnapas on teoloogi- ja militaarharidusega sotsiaalpoliitik ja kirjanik, kelle kaubamärk on Kuuse talu küülikufarm.

Nad kõik ühendavad eri erialad oma missiooni täitmiseks – ja unistuste teostamise poole kulgedes kasvab neist igaühe haridusepuule üha uusi oksi.

Elu ise lükkab aina uusi õppimisväärsusi neile ette – ning privileeg pidada töökohta omaenese kodus tähendab seitsme inimese tööd ühes päevas, meeletut eneseületamist ja üleloomulikku elamisejulgust.

Juristiks liiga emotsionaalne Maria Kaljuste on kogenud, et suurem osa edasiõppimist tuleneb juba teatud teadmisi omandanuna järjest arusaamisest, mida kõike veel ei tea või ei oska.

“Avastan arenedes, mis on järgmises eluetapis huvitav – varem ma ju lihtsalt ei teadnud, et sellised valdkonnad olemaski on. Professionaalse arengu soov ja vaimustus teatud tasemele jõudnud inimestega koos töötamisest ja tegutsemisest annab tiivad.

Mina tahtsin lapsena juristiks saada, õppimise käigus sain aga aru, et olen sedavõrd emotsionaalne maailmaparandaja, et pahanduste vältimiseks tu-

3 a.

leb eriala vahetada. Seda enam, et hea psühholoog suudab samavõrd maailma paremaks paigaks muuta kui hea jurist. Õppiva ema lastel muidugi on maailmast kui paremast paigast oma arusaam – nad tahaksid pigem osa minu loengutes käimise aega endale. Samas on nad, niipalju kui asjast aru saavad, uhked oma targa ema üle. Ma loodan. Ja teen seda, mida naudin, milles olen tugev – empaatia, raamist välja mõtlemine, loovmõtlemine, laiendatud ja kõigitine huvi inimeste vastu…

Diplomid on vajalikud siis, kui mäng lõpeb ja algab bürokraatia – aga see-eest väga tähtsad! Isiksusele aga on oluline, et kui ei õpi, siis justkui kanalid lubjastuksid ja hasart raugeb, areng peatub, tiivad lähevad töntsiks, muutun mömmiks – minu mees armastab õppivat ja õpetavat mind! Haridus on kirss tordil! Maal on elu, selle mitmekülgset nauditavust aga aitab haritus veelgi ehedama tajuda, kas või teadmised pärimuskultuurist, loodusest... Õpetan omasid siis, kui nad seda vajavad, teisi siis, kui ilusasti palutakse või hästi makstakse.” Õppiv ema eeldab perekonna koostööd Kristi Mikola on veendunud, et eneseteostus ja ambitsioonid on need, mis aitavad elus edasi ja sunnivad vastu võtma aina uusi huvitavaid väljakutseid. Teadmised ja koolitus jällegi toetavad sihtide saavutamisel.

“Kui ma olin pisike 4aastane linnaplika – sündinud ja kasvanud Tallinnas –, küsisid vanemad inimesed tihti: “Nooh, kelleks sa tahad saada, kui suureks kasvad?” Minu vastus tuli kiirelt: võtan hobused ja lähen maale elama! Hobuseid hakkasin joonistama enne, kui neid oma silmaga näinudki olin, ja nii ma Pelgulinna gümnaasiumisse kunstiklassi sattusingi.

Kunst ja loovus ning vaba mõtlemine on olnud alati minu jaoks olulistel kohtadel. Võime mõelda ja arendada oma loovust on võimas ja värske jõud. Haridustee on eneseotsing ja oma võimete tunnetamine.

Enne kui midagi suurt teha saad, pead oma võimeid tunnetama ja nad leidma. Loovusest ja kunstist ära ei ela, aga kui sinna juurde lisada natuke reklaami ja turundust ning ärilisi teadmisi ülikooli tasemel, siis

Heli Künnapas on pannud end proovile õige mitmel alal – usust sõjaväeni ning farmitööst raamatute kirjutamiseni.

vahest peaks hea teoreetiline põhi koos vaba mõttelennuga olemas olema.

Iga uus diplom annab enesekindlust astuda sisse igast uksest. Teadmised ja kogemused aga tiivustavad tegutsema. Õppimine hoiab noorena. Mida rohkem suudad haarata ja õppida, seda kergemini tuleb välja ka igapäevatöö. Ja õppiv ema omakorda eeldab perekonna kui meeskonna koostööd. Perekonna toel saab õppida – kui mees ei toetaks, õppida ei jõuaks. Õppides tuleb samuti arvestada, millise ohvri toob mees, lubades naisel leida aja eneseharimiseks. Sellevõrra tuleb ju temal loobuda oma ajast ja võtta üle osa naise kohustusi perekonna ees. Minu mees tihti õpib koos minuga ja on väga armastav ja abivalmis ning toetab minu õppimissoove. Samas peab ta võtma endale lisarolli perekonna ees, kui mina olen ­eemal. See on koostöö ja mõistmine, mida tuleks ka mehele hiljem vastu pakkuda, et kõik oleks tasakaalus.

Minu suureks eeskujuks oli ülikooliajal Merle Krigul, kes oma töö kõrvalt kasvatas üles kolm last. See mõte innustas mind alati, et saan hakkama – kui saab see naine kolme lapse ja pere kõrvalt olla peaministri nõunik, siis saan hakkama ka mina.”

2013/2014 ÕPPEAASTAL VÕETAKSE VASTU ÕPILASI JÄRGMISTELE ERIALADELE: Põhikooli baasil

Mehhatroonik Autotehnik Automaatik Metallitöötleja arvjuhtimisega (CNC) pinkidel Keevitaja Müüja rõivaalal Sisekujundaja assistent Rätsep - stilist

Keskkooli baasil

alase lisakvalifikatsiooni.

2 a.

1 a.

1,5 a.

2 a.

2 a.

2 a.

1,5 a.

2,0 a.

0,5 a.

* töökohapõhise õppe korral vajalik praktikakoha olemasolu

Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus.

TASEMEL KUTSEHARIDUS Koolitusleht 23. mai 2013

HIIUMAA AMETIKOOL www.hak.edu.ee

3,5 a.

3,5 a.

3,5 a.

3 a.

3 a.

3 a.

3,5 a.

3 a.

2,5 a.

2 a.

2,5 a.

Liiga kirju CV? “Õppima tiivustab üleüldine ebakindlus kõigil aladel – ehk et ma ei tea, kas oma praeguse erialaga (ega ma enam ei teagi, mida selleks üldse lugeda) paari aasta pärast tööd saan. Minu õppimised on olnud n-ö profiili laiendavad – et teaks paljudest asjadest midagigi,” arutleb Heli Künnapas ning tunnistab ausalt, et pole ühelgi alal proff. “Tänapäevases maailmas tunnengi ennast nii kindlamalt, kui mul on mitmeid valikuvõimalusi. Personalijuhina töötades olen konkurssidel küll jätnud kõrvale inimesi, kelle CV on liiga kirju, kuid mul endal kipub minema samuti – kirjutamisest küülikukasvatuseni, personalijuhtimisest teoloogiani.

Teine põhjus on kindlasti elukogemusest tulenev huvide muutumine. Inimene on produktiivseim alal, mis teda ennast huvitab. Seega on pidev enese täiendamine normaalne, kui ei taha endaga vastuollu minna (jääda ühe eriala juurde põhjendusel, et “kunagi sai see ju valitud!”). See ei tähenda uut kõrgharidust igal kümnendil, vaid mitmesuguseid kursusi, enda harimist raamatute ja interneti abil.

Algkooli ajal tahtsin saada zootehnikuks, et saaks

Tule Hiiumaale!

Erialad 2013

AIANDUS MAASTIKUEHITUS FLORISTIKA KESKKONNAKAITSE TEKSTIILITÖÖ INTEGRATSIOONIRÜHM

(vene keelt emakeelena kõnelejatele)

Kõik erialad nii päevases kui sessioonõppe vormis.

Ka sessioonõpe on TASUTA! Põhja-Eestist pärit sessioonõppijatele ka variant Tallinn (teooria) + Räpina (praktiline õpe).

Päevaõppes kõigile tasuta lõunasöök.

Dokumentide vastuvõtt: päevasesse osakonda 10. juulini, vestlused 12. juulil; sessioonõppe osakonda 19. augustini, test (kirjalik) 22. ja 23. augustil.

www.facebook.com/aianduskool

www.aianduskool.ee

Mehhatroonik Külmamehaanik Autotehnik * Arvjuhtimisega (CNC) metallilõikepinkide seadistaja Keevitaja (poolautomaat) Juuksur Rätsep - stilist Automaaler Autoplekksepp * Autodiagnostik * Müüja rõivaalal * Müügikonsultant Uus eriala. Annab müügitöö

6

fotod indrek arula, erakogu

Puit- ja kiviehitiste restaureerimine kutsekeskharidus päevases õppes 3 a Metsamajandus (raietöö) kutseharidus tsükliõppes 1 a, ka põhihariduse nõudeta Puit- ja kiviehitiste restaureerimine kutseharidus tsükliõppes 2 a Maastikuehitus kutseharidus tsükliõppes 2 a 6 k Väikesadama spetsialist kutseharidus tsükliõppes 1 a

Majandusarvestus kutseharidus tsükliõppes 2 a Väikeettevõtlus kutseharidus tsükliõppes 1 a

Tule õppima!

Dokumentide vastuvõtt 25.06 - 22.08.2013 Suuremõisa 92302, Pühalepa vald, Hiiumaa hiiumaa.ametikool@hak.edu.ee Infotelefonid: 46 94 391, 56 47 1544

Koolijuht Diana Tarand tunnistab, et edasi õppima ajendab teda pidev uudishimu ning ka soov tõestada, et paljulapseline loomakasvataja pole abivajav asotsiaal.

Puhketalu pidav Kristi Mikola on tänulik mehele, kes naise õppimise tõttu mitmekordselt panustab.

“Haridus on kirss tordil,” kinnitab psühholoog Maria Kaljuste.

hästi palju loomadega tegeleda. Vanemaks ja targemaks (ühiskonna ootustest teadlikumaks) saades otsustasin õppida juristiks. Personalijuhiks õppides sain korraliku koolituse ka sellega kokkupuutuvate seaduste alal, seega osalt juristiks õppimise idee isegi teostus. Selle mõtte taga oli aga otseselt juristide väidetav kõrge töötasu.

Nüüdseks olen halduskorralduse alase baka ja teoloogia magistrikraadiga välja jõudnud kirjutamise ja loomakasvatuseni, mis mõlemad on unistuse täitumised. Ümbritsevatel inimestel on suur mõju suundumuste muutmisel. Usun, et näiteks paljud kirjanikud, kes on sellest ametist terve elu unistanud, on (liiga palju kordi!) kuulnud, et kirjanik pole mingi amet.

Samuti lauljad, muusikud... No ja mida sa siis ikka unistad tööst, mis polegi töö ja regulaarselt sisse ka ei too. Aga kui paljust oleks me kõik ilma jäänud, kui nende erialade inimesed oleks unistusest loobunud.

Et minu lapsed oma unistusi ei kardaks, püüa-

me neile ümbritsevat arusaadavalt tutvustada, tähelepanu pöörata looduses toimuvale, käia teatris, loeme enne õhtu- ja lõunaund mitmesuguseid raamatuid – ja see huvitab neid. Meie ei tegele eriliselt oma laste arendamisega, ei püüa neist imelapsi koolitada. Tahame aga alati olemas olla, kui lapsel on küsimus.

Mina olin gümnaasiumi lõpus hädas, sest vanemad ei tahtnud mind kohe sugugi suunata. Tol ajal ootasin mingitki arvamust, mida võiks edasi õppida, kuid nüüd oskan hinnata, et nad jätsid valiku täiesti minu teha ja minu vastutada. Magistriõppesse läksin alles neli aastat pärast baka lõpetamist, sest ma lihtsalt ei tundnud ühegi eriala puhul, et just seda tahaks õppida. Siis aga leidsin õige.

Kui soovid erialast tööd, siis mingil määral on ikka diplom oluline. Esiteks näitab see ikkagi hakkamasaamise oskust, võimet alustatu (kõrgkoolis õppimine!) lõpule viia. Samas n-ö hobide puhul on olulisem see oskus, mida koolituselt saad, pidev iseõppimine. Iga diplom/tunnistus näitab, et vastad teatud nõuetele, oskad õigesti vastata teatud küsimustele. Samas ei pruugi aga eksamil küsitu ja õppejõu poolt oluliseks peetu olla see, millega sul endal selle alaga tegelema hakates rinda pista tuleb.

Mehe ja naise vahel võib õppimise küsimus keerulisi olukordi tekitada pigem siis, kui ollakse tegevad samas või vähemalt sarnases valdkonnas. Meil elukaaslasega on erialad ja tegevusvaldkonnad nii erinevad, et me ei oska teise oskusi või nende puudumist ei hinnata ega kadestada. Samuti saame teise saavutuste üle rõõmu tunda ilma kadestamiseta, kuna pole lootustki, et ise samaga hakkama saaks.”

püüavad leida võimalusi, kuidas neid täita. Olen seisukohal, et siin mängib tänapäeval suuresti rolli hästi tasustatud ametikoht.

Mul on kogemus, kus gümnasistid on stressi viidud enne koolilõpueksameid sellega, et nad ei suuda valida eksameid, nad ei suuda otsustada, millist eksamit on vaja, et teha sisseastumiskatseid jumal-teabmillisele erialale, mis oleks perspektiivikas ka kümne aasta pärast. Mis unistustest siin saab juttu olla.

Minu õpitee on sõltunud ametikohal olles sellest tuuleveskitega võitlemisest, aga unistuste töö

Maal peavad vastu vaid tugevaimad Diana Tarandit on edasi õppima ajendanud uudishimu. “Ahmin enesesse hämmastama pannud, ja juba kellegi poolt avastatud/leiutatud/loodud fakte, teadmisi, teooriaid... Lasteaialapsena mõjutasid minu nagu enamiku laste elukutsevalikut kõik vormirõivastuse kandjad – müüjad, miilitsad, ka lüpsjad oma kitlitega... Hiljem autoriteetsed eeskujud – õpetajad, baleriinid, lauljad. Eeskujudest innustust saades kujunes välja praegune dilemma: vanemad – talupidamine versus õpetaja – koolijuht.

Kuna õpiküpseid lapsi on mu pesakonnas seitse, siis saan väita, et olen oma eeskujuga olnud väga tugev mõjutaja. Laste ambitsioonid on kõrged ja nad

gümnaasiumijärgsetele rakenduskõrghariduse erialadele alates 25. juunist • puidutöötlemise tehnoloogia • mehhatroonika • metallide töötlemine • infotehnoloogia süsteemid

Väljaandja AS Eesti Ajalehed Keeletoimetaja Katrin Hallas Toimetaja Anne-Mari Alver Kujundaja Tuuli Prees Projektijuht Maie Viilup maie.viilup@lehed.ee, tel 661 3339 Järgmine Koolitusleht ilmub 20. juunil.

loon ju hoopis koju ja siin on a priori elukestev õpe – nauding!

Mõnevõrra olen ma isiklikult ennast täiendanud ja intellektuaalseid tiibu sirutanud selleks, et mind, paljulapselist loomakasvatajat, ei peetaks abivajavaks asotsiaaliks. Ent tegelikult peabki maal elav inimene panema kümnekordse paueriga. Maal peavad vastu vaid tugevaimad ja julgeimad. Maa harimatud noored liiguvad linna otsima paremat tööd.

Parem töö nõuab õppimist ja arengut, võimaldades ka suuremat sissetulekut.

Hariduse omandamisega tekib ahaa-efekt – linnas oled suure massi sees eikeegi, su laste lapsepõlves puudub naturalistlik loomulikkus – ja nii pöörduvadki haritlased maale, tuues sinna oma teadmiste kujul uusi väärtusi. Maal ei saa lollid hakkama! Lapsed on liikumasundivaks jõuks. Ja mehe-naisevahelise armastuse viljad – mina olen kinkinud oma kaasadele lapsed.

Jah, olgem ausad, igale mehele pole jõukohane nende kingituste vastuvõtmine, mida teeme. Mu esimene mees, kellele sünnitasin kuus tütart, tundis minu õpingute ja täienemise, eneseteostuse ja arenemise puhul alaväärsust, mida lahendas kõrvalsuhetega. Neist ühte ta viimaks kaduski. Teine mees, mu seitsmenda tütre ja poja isa, on vastupidi üha armastavamaks ja austavamaks muutunud, mida enam mina end teostan ja tõestan.”

Hea kool kogu eluks ootab Sind!

Heakoolkogueluks!

Võrumaa Kutsehariduskeskuse lõpetajad kinnitavad, et „HEA KOOL KOGU ELUKS!” peab paika. Vilistlaste läbilöögivõime töö­ turul on väga hea ja nad on eluga rahul.

Võrumaa Kutsehariduskeskus on maailmatasemel õppekeskkond: õppe­ klassid, töökojad ja laborid, IKT vahen­ did, uued tehnoloogiad, rahvusvaheline praktika, üleriigiline puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus,

Vastuvõtt toimub

gümnaasiumijärgsetele kutseõppe erialadele • turismikorraldus • hotelliteenindus • müügikorraldus • ärikorraldus • väikeettevõtlus • lapsehoidja VAATA LISAKS:

tehnikaringid (robootika, bagiehitus), õpilaskodud ja sportimisvõimalused, aktiivne õpilaselu.

Gümnaasiumilõpetajatel on võimalus astuda rakenduskõrgharidusõppesse või kutseõppesse, põhikoolilõpetajatel kutse­ keskharidusõppesse.

Praegu õpib koolis ligi 900 õpilast, lisaks täiskasvanute koolituses igal aastal üle 1800 kursuslase.

• ehitusviimistlus • arvjuhtimisega (apj) metallilõikepinkide operaator põhikoolijärgsetele kutsekeskhariduse erialadele alates 17. juunist • maaturismi teenindus • arvutid ja arvutivõrgud • automaatik (elektrik) • tisler • metallitöötlemispinkidel töötaja • kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus • kodumajandus (toimetuleku õppekava lõpetanutele) • puhastusteenindus (kutseõpe)

www.vkhk.ee/sisseastujale Koolitusleht 23. mai 2013

7

foto Merle Klein

“Maailmas, kus me elame, valitseb üks kultuur – segu eri kultuuridest.”

Eestlased osalesid esmakordselt Ribe Viikingilaadal Eestlaste jonn ja visadus tõi kolm Muinas-Eesti klubi Tarbatu liiget Taani vanimasse linna, legendaarsele viikingilaadale.

Merle Klein

K

ui varem on eestlased kahel korral suveajal Ribes viikingielu elamas käinud, siis au osaleda üle kogu Euroopa väga hinnatud viikingihooaja avaüritusel ei ole Eestist pärit taaskehastajatel siiani veel olnud. Ribe viikingilaadale pääseb ainult kutsega. Selle saamiseks tuleb esitada oma valmistatud leiupõhised kaubad, mille põhjal langetatakse otsus, kas saata kutse või mitte.

29. aprillist 5. maini aset leidnud laadal käisid Eestist Muinas-Eesti klubi Tarbatu liikmed Merlin Lõiv, Kersti Teder ja Eero Rosa. Soov Ribe laadale sõita tekkis tarbatlastel, kuuldes viikingiaja taaskehastaja ja kogenud käsitöölise Viivika Riieli pajatusi oma paari aasta tagusest suvisest Ribes-käigust. Merlini sõnul kiitis Riiel väga paiga ehedust. “Ribe laadaplatsil tekib tunne, nagu olekski ajas tagasi läinud. Ta nagu olnuks koju jõudnud,” vahendas Lõiv naise muljeid.

8

Koolitusleht 23. mai 2013

Huvi muinasaja vastu on suur Ribe viikingikeskuse direktori Bjarne Clementi sõnul on väga oluline, et laadal osaleks eri maade taaskehastajad. “Ribe oli viikingiajal rahvusvaheline kauplemise paik, seda näitavad meile arheoloogilised väljakaevamised,” kõneles Clement. “Ribe laadaplatsilt on avastatud leide, mis pärinevad üle kogu Euroopa. Kui me soovime täna anda õiget pilti ajaloost, siis peame oma laadale tooma kauplejad võimalikult paljudest maadest.”

Eesti taaskehastajate käsitöö kohta jagus viikingikeskuse hingel ja direktoril vaid kiitvaid sõnu. “Kui platsil ruumi jätkub, kutsume nemad ka järgmisel korral osalema,” lisas ta.

Ribe viikingilaatade eesmärk on lisaks tolleaegse elustiili näitamisele ka viikingite käsitöö tutvustamine ning taaskehastajate vahel kontaktide ning kogemuste vahetamine.

Samal ajal, kui Merlin ja Kersti huvilistele oma kaupa tutvustasid ning uudistajate silme all nõeltehnikas mütse valmistasid, osales Eero turistide jaoks mõeldud näidislahingus.

Eesti taaskehastajate sõnul kodumaal Ribe-laadset üritust ei ole. Nende arvates võiks hakata Maarjamaal samuti sellist viikingiaja taaskehastajate tegevust tutvustavat laata korraldama. “Meie üritused on näidanud, et inimeste huvi muinasaja vastu

on suur, kuid umbes 90% külastajatest ei ole paljudest muinasaja käsitöövõtetest, näiteks nõeltehnikast, kuulnudki,” ütles Merlin.

Ainus osalemistingimus on huvi Ribe linna ümbruses asuval alal oli juba viikingite ajal väga suur tähtsus. Piirkonna olulist rolli kinnitavad viimase 30 aasta jooksul tehtud väljakaevamiste leiud. Kuna Ribe viikingilaat on esimene viikingiaja taaskehastajate üritus pärast pikka talve, tuli Põhjamaade vanimale teadaolevale laadaplatsile kokku viikingeid nii lähedalt kui kaugelt, just nagu 1300 aastat tagasi.

Selle aasta viikingihooaja avaüritusel, viikingilaadal osales 450 viikingiaja taaskehastajat Eestist, Hollandist, Leedust, Lätist Saksamaalt, Taanist, Rootsist, Inglismaalt ja Poolast. Külastajaid käis kokku 6200, peale taanlaste ja sakslaste võis kohata turiste ka Austraaliast, USAst ning Suurbritanniast. Viikingikeskuse direktori Bjarne Clementi sõnul käib igal suvel lisaks eespool loetletud viikingitele keskuses viikingielu elamas ka taaskehastajaid Venemaalt, Itaaliast ning Prantsusmaalt. “Terve suve jooksul on keskusse teretulnud viikingiaja taaskehastajad üle kogu maailma. Ainuke tingimus meie juures viikingielu elamiseks on tõelise huvi ja autentsete rõivaste ning muu vajaliku varustuse olemasolu. Hommikusöök ja lõu-

na on keskuse poolt,” rääkis Clement. “Soovijail on vaja vaid registreeruda meie koduleheküljel selleks ette nähtud alal ja saata mõned fotod oma viikingiaegsest rõivastusest.” Küsimuse peale, miks selliste vanade traditsioonide elustamine üldse vajalik on, kostab Clement: “Oluline on näidata, et maailmas, milles me elame, valitseb tegelikult üks terviklik kultuur – segu eri kultuuridest. Meie tegevust võiks pidada ka rassismivastaseks – tahame tõestada, et eri rahvused saavad rahumeelselt koos töötada. Meie soov on näidata, kust me tuleme ja kust on pärit meie juured.

Meil on keskuses üks väljak, kus mängitakse viikingite mänge, ning sellel platsil võib kogeda, kui palju on seda ühist, mis eri rahvusest inimesi seob. Platsil puutud pidevalt kokku olukorraga, kus mängitakse mänge, mida teavad inimesed nii Taanist, Saksamaalt kui ka Venemaalt – eks näitab ju seegi meie kõigi ühist minevikku. Ajalugu on vahend, mis ühendab.”

Ribe laadaplatsil pole tähtsust, mis elukutse esindaja sa oled või millise autoga sõidad, siin on palju tähtsam see, kui palju südant sa sellesse hobisse paned. See hobi nõuab pühendumist: ajaloolise tausta ­uurimist, et suudaksid endale kas siis vahetuse teel või ise valmistades hankida võimalikult autentsed rõivad, toidunõud ja muu viikingieluks vajaliku varustuse.