MAAMAJANDUS (jaanuar 2015)

Sõnnik ja digestaat / Eestlanna Hollandis /

UTV – abimees metsas

KODUMAINE ALLHANGE 22. jaanuar

NR 1 (31)

2015

jõuab ka siinsete masinatootjateni Foto SVEN ARBET

2 uudis

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee Fotod KARIN VOLMER

LII SAMMLER ajakirjanik lii.sammler@maaleht.ee

Piimatootjad, pidage vastu!

Saage tuttavaks – Eesti stendi autor Marju Liigand ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus, kes juhib ka Eesti messistendi.

“Rõhk on seekord kantud ideest “Naturlich Estland” ja stendi kujundus inspireeritud metsast,“ tutvustab Sõrmus tänavust eripära.

Eesti metsamaitsed Saksamaal

E

esti osaleb 22. korda Berliinis toimuval maailma suurimal toidu- ja põllumajandusmessil Internationale Grüne Woche, kus tutvustab oma toidutootjate parimat toodangut. Nii stendi kujunduses kui pakutavas menüüs on peamine rõhk Eesti puhtast loodusest pärit metsaandidel ja ulukilihal.

Messil Eesti stendi korraldava põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmuse sõnul on Eesti ekspositsiooni peamine eesmärk maaturismi tutvustamine. Eesti stend hõlmab 120 ruutmeetrit.

“Rõhk on seekord kantud ideest “Naturlich Estland” ja stendi kujundus inspireeritud metsast,“ tutvustas Sõrmus tänavust eripära. “See näeb välja nagu männimets ning

suupistevalikus on metsamarjad, seened ja ulukiliha.“ Põllumajandusminister Ivari Padar, kes osales Grüne Woche raames toimunud globaalfoorumil ja põllumajandusministrite tippkohtumisel, lausus: “Kuna Berliini sõidavad iga aasta jaanuaris toidu- ja põllumajandussektori võtmeisikud üle maailma, saame Eestit ja meie toiduainetööstuse saavutusi tutvustada väga suurele publikule.”

Eesti stendi menüüst leiavad Grüne Woche külastajad näiteks põdralihast grillvorstikesed Põltsamaa sinepi ja rukkileivaga, rukkitaskus põdraburgeri suitsupeekoni, mädarõikakastme ja soolakurgiga, jahimehesupi männiriisikatega, külmsuitsupõdrafilee, kiluleiva vutimunaga, õlletainas küpsetatud räime, jõhvikatordi jne.

8

14

Pakutava hulgas on ka Eesti juustud, kohukesed, karulauguga või, kalatooted, mesi, moosid ja marjakrõpsud, maiustused, taimeteed, metsmarjadest mahlad, vutimunad, rukkileib, hele ja tume õlu, naturaalne õunamahl, liköörid Vana Tallinn ja Kristallkümmel, Põhjaka astelpajunaps, Moe maheviin jpm.

Berliinis tutvustatakse ka Eesti turismivõimalusi erilise rõhuga maa- ja loodusturismile. Eesti Maaturismi Ühingu esindajad võtavad laupäeval osa ka partnermaa Läti stendil toimuvast Läänemere toidutee esitlusest, kus on väljas turismialased infomaterjalid ning pakutakse Eestile ja teistele Läänemere riikidele iseloomulikke suupisteid.

HEIKI RAUDLA

4 Digestaat või vedelsõnnik?

sisukord

K

uigi piimatootjad ise teavad Vene sanktsioonide tõttu tekkinud rasket seisu kõige paremini, ei väsi ka pangad haavale soola raputamast, kinnitades, et niipea Vene eksport ei taastu.

Et kui Ukraina konflikt ka rahuneks, jääb naftahind madalaks ning Venemaa ostujõud nõrgaks. Ja et piimakvoodi kadumine tekitab ületootmise ning hinnalangus ei peatu.

Tõde on ka see, et abi pole kusagilt loota. Kui Vene embargo kehtima hakates pakuti välja võimalus tõsta Euroopas piima sekkumishinda, siis praegu ei räägi sellest enam keegi.

Kuigi Eestis on piima varumishind kohati juba tõepoolest langenud sekkumishinna tasemele, 180 eurot tonn.

Augustis-septembris oli mingi lootus ka Eesti riigile, sest eelarve polnud vastu võetud ja võimalus topup 2015. aasta eelarvesse sisse saada oli olemas. Praeguseks on eelarve kinnitatud ning top-up’i seal pole.

Esimesed tagajärjed on käes – viimase poole aastaga on tegutsemise lõpetanud ligi veerandsada piimafarmi. Osaliselt on selle otsuse teinud tootjad ise, nähes, et omahinnast peaaegu poole madalama kokkuostuhinnaga pole võimalik majandada.

Osaliselt võib lõpetamiste taga näha omanike soovi. Need omanikud on välismaalased, investorid või lihtsalt piimatootmisest kauged inimesed.

Raske on sellises olukorras paluda: piimatootjad, ärge viige oma kõrgetasemelist karja tapamajja, või – omanikud, ärge tehke lõpetamisotsust kergekäeliselt. Ometi tuleks seda mõtet väga põhjalikult kaaluda.

Meie piimakari on vaid mõnekümne aasta jooksul tõusnud tootlikkuselt 4.–5. kohale Euroopas. Kuna oleme suutnud hoida oma riigi vaba hullulehmatõvest, sinikeelest ja teistest taudidest, on meie tõumullikad väga kõrges hinnas.

Kui me praegu karjad tapale saadame, oleme pärast kriisi möödumist oma taseme ja positsiooni piimakarjanduses maha mänginud ning selle taastamine võtab aastakümneid. Kui see üldse võimalik on.

6 Läti farmerid on digestaadiga rahul

7 Mineraalväetis tasakaalustab orgaanilist

8 Eestlanna Kaie peretalu piim jõuab Hollandi kuulsaima juustu sisse

8 Keskkonnanõuded farmidele

on Hollandis karmid 10 Kaie Kalsbeeki lugu: kuidas

eestlanna Hollandisse sattus

10 Hollandi talukomme: kui poeg

võtab naise, kolivad vanemad välja 12 Kodumaine allhange

jõuab ka siinsete tootjateni 12

4

14 Maastikusõiduk UTV

aitab tööd teha ja lõõgastuda

Toimetus Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380 Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356 Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311 Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson mari.peterson@maaleht.ee

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138 Väljaandja AS Eesti Ajalehed Trükk AS Kroonpress

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee. www.maaleht.ee

taimekasvatus 3

Maamajandus Nr 1 (31) 22. jaanuar 2015

Vedelsõnnik

annab saagilisa

PEETER VIIL

A

ETKI vanemteadur

astaid on loomakasvatuse kõrvalsaaduseks olnud tahesõnnik, mille saamiseks tuli esmalt lauta vedada allapanu, et see seoks loomade tahked ja vedelad väljaheited (kuivainet vähemalt 17%) ning siis see laudast uuesti välja vedada. Niisugune tehnoloogia on töömahukas, sest vedude osatähtsus on suur.

Tänapäeval veise- ja seakasvatuses allapanu ei kasutata, või kui, siis vaid loomade magamisasemetel. Tulemuseks on pastataolise konsistentsiga nn poolvedel sõnnik (kuivainet 8–14%).

Kui väljaheited eemaldatakse vähese veega, tekib vedelsõnnik, mis sisaldab 5–8% kuivainet. Kui aga vett kasutatakse rohkesti (peamiselt sigalates), saadakse vedelsõnnik, mille kuiv­ainesisaldus on alla 5%. Saadud sõnnik sarnaneb rohkem reoveega. Seetõttu nimetatakse seda sageli ka lägaks.

Hinnanguliselt tekib Eestis aastas üle 2,5 miljoni tonni vedelsõnnikut. See on väga oluline kohalik väetis, sest selles on suurel hulgal taimedele vajalikke toitaineid. Analüüsid on näidanud, et keskmiselt on veiste vedelsõnnikus kuivainet 7%. Ühes kuupmeetris on lämmastikku 3,6 kg, fosforit 0,68 kg, kaaliumi 2,1 kg, kaltsiumi 1,1 kg, väävlit 0,3 kg, magneesiumi 0,51 kg, vaske 1,22 g, mangaani 5,52 g, tsinki 5,5 g ja boori 0,7 g. Lisaks nimetatutele leidub vedelsõnnikus ka raskmetalle Ni, Pb, As.

Vedelsõnniku mõju põllukultuuride saagile Komplekskatses Kuusikul on alates 2008. aastast uuritud mineraalväetiste ning mineraalväetiste ja veiste vedelsõnniku kooskasutamise mõju kuueväljalise külvikorra (teravilja 50%, rohttaimi 33% ja rapsi 17%) saagikusele.

Kultuuride väetamine oli järgmine (kontrollvariant): talinisu N100, P39, K74; suviraps N100, P39, K74; keskvalmiv oder N90, P39, K74; varajane oder N70, P39, K74. Esimese kasutusaasta põldhein põhiväetisi ei saanud; teise kasutusaasta põldhein N70.

Keskmiselt tuli iga külvikorra välja

Vedelsõnnikut ei saa pidada keskkonnaohtlikuks jäätmeks, pigem on see väärtuslik põlluramm. Seda aga ainult teadliku ja vastutustundliku põllumehe käes. kohta lämmastikku 71,6 kg, fosforit 29 kg ja kaaliumi 49,3 kg.

Teises variandis anti lisaks mineraalväetistele kõikidele kultuuridele ka veiste vedelsõnnikut 30 t/ha. Toitainete sisaldus vedelsõnnikus oli järgmine (katseperioodi keskmine): kuivaine 6,5%, pH 7,8, N 2,89 kg/m³, sellest lahustuv lämmastik 1,26 kg/m³, P 0,55 kg/m³, K 1,86 kg/m³, Ca 0,97 kg/m³, Mg 0,35 kg/m³, Cu 1,27 g/m³, Mn 9,11 g/m³ ja B 1,86 g/m³.

Katseperioodi keskmisena sai iga külvikorraväli vedelsõnnikuga lisaks ammooniumlämmastikku 37,8 kg, fosforit 16 kg, kaaliumi 56 kg, kaltsiumi 29 kg, magneesiumi 10,5 kg, mangaani 273 g, vaske 38 g ja boori 55,8 g hektari kohta.

Vedelsõnnik anti kevadel kõikidele katsekultuuridele lohisvooliklaoturiga. Suviteraviljade ja rapsi väljadel segati see 0–10cm mullakihiga vahetult pärast laotamist. Talinisu- ja põldheinaväljal aga 4–5 päeva pärast laotamist ökoäkkega.

Vedelsõnnikuga väetamise mõju oli positiivne (tabel 1). Kõige tugevam oli vedelsõnniku mõju otradele, teistele mõnevõrra nõrgem.

Odraväljadele antud vedelsõn­nik segati mulda vahetult pärast laotamist, et vältida ammooniumläm­ mastiku kadu. Talinisu ja põldheina väljadel segati vedelsõnnik mulda laotamisest mitu päeva hiljem ja madalamale kui odraväljadel.

Katsed on näidanud, et vedelsõnniku mõju ei piirdu ühe aastaga. Järelmõju võib olla ka kasutamisele järgnevatel aastatel.

Kuueväljalises külvikorras realiseerus vedelsõnniku kogumõjust väetamise aastal 57,9–60,3% ja esimesel järelmõju aastal 39,7–42,1%.

Otsemõju oli tugevam pindmise mullaharimise foonil. Kergetel muldadel (saviliiv) kasutasid taimed väetamisaastal kuni 80% toitainetest ja keskmistel muldadel (liivsavi) 60–70%. Vedelsõnniku efektiivsust mõjutas ka muldaviimise sügavus.

Põhu ja vedelsõnniku kooskasutamine Enne vedelsõnniku kasutamist tuleb määrata temas olevate toitainete sisaldus. Efektiivne on vedelsõn-

niku ja teise kohaliku väetise põhu kooskasutamine.

Kui sõnnik on enne muldaviimist juba osaliselt lagunenud, siis põllule otse tagastatud põhk on enne muldaviimist lagunemata.

Põhku lagundavad mullas mikro­ organismid, kes oma elutegevuseks vajavad lämmastikku. Kui mullas on vaba lämmastikku, kulgeb põhu lagundamine soodsalt. Tavaliselt lämmastikku aga napib. Seepärast soovitatakse põhu lagundamise soodustamiseks tonni põhu kohta viia mulda 7–10 kg lämmastikku.

Pikaajalises katses (2008–2013) uuriti lämmastikuga rikastamata ja lämmastikuga rikastatud põhu mõju põllukultuuride saagile.

Sügisel tagastatud põhukogused olid järgmised: talinisu 6,5 t/ha, suviraps 5,7 t/ha ja oder 3,8 t/ha.

Mõõtjakultuuriks talinisupõhu foonil suviraps, suvirapsipõhu foonil keskvalmiv oder ja odrapõhu foonil varajane oder.

Lämmastikuallikaks oli veiste vedelsõnnik, mida anti 25 m³ hektarile. Kogulämmastikku oli 3,6 kg/m³ (selles ammooniumlämmastikku 1,26 kg/m³). Põhk segati mulda rullrandaaliga 13–15 cm sügavuselt. Katse tulemused on toodud tabelis 2.

Rikastamata põhu mõju nii suvirapsi kui keskvalmiva odra saagile jäi tagasihoidlikuks. Enamsaaki saadi vaid 4,7% ja 3,4%. Varajase odra saak aga vähenes.

Vedelsõnnikuga rikastatud põhu mõjul suurenes suvirapsisaak 18,6%, keskvlmiva odra saak 11,7% ja varajase odra saak 21,2%.

Põllule laotatud põhukogused saab kaudselt arvestada terasaakide kaudu. Talinisu terade ja põhu suhteks oleks 1:1, talirukkil 1:1,2– 1,5, odral 1:0,6–0,7, rapsil 1:2,5–3.

Keskmiselt vajab põhk lagunemiseks tonni kohta 8,5 kg lämmastikku. Lämmastikuvajaduse katmisel vedelsõnnikuga tuleks lähtuda temas sisalduvast ker-

Katsed on näidanud, et vedelsõnniku mõju ei piirdu ühe aastaga.

Järelmõju võib olla ka kasutamisele järgnevatel aastatel.

tabel 1 Vedelsõnniku mõju põllukultuuride kuivainesaagile (2008–2014) Kuivainesaak, t/ha NPK NPK + vedel­ sõnnik Pindmise mullaharimise foonil Talinisu 5,06 5,48 Suviraps 1,78 1,97

Kultuur

Keskvalmiv oder

4,06

Varajane oder 3,36 Põldhein I 7,59 Põldhein II 5,61 Tavapärase mullaharimise foonil Talinisu 4,75 Suviraps 1,91

Vedelsõnniku mõju t/ha

%

0,42 0,19

8,3 10,7

4,54

0,48

11,8

4,16 8,34 6,15

0,80 0,75 0,54

23,8 9,9 9,6

5,25 2,03

0,50 0,12

10,5 6,3

Keskvalmiv oder

4,08

4,61

0,53

13,0

Varajane oder Põldhein I Põldhein II

3,56 7,92 5,78

4,31 8,53 6,53

0,75 0,61 0,75

21,1 7,7 13,0

tabel 2 Rikastamata ning vedelsõnnikuga rikastatud põhu mõju saagile Variant Ilma põhuta

Suviraps 2,15

Saak, t/ha Keskvalmiv oder 4,69

Varajane oder 3,92

Põhk

2,25

4,94

3,87

Põhk + vedelsõnnik

2,55

5,25

4,75

tabel 3 Põhu lagundamiseks vajalik vedelsõnniku kogus Põllule laotatud põhukogus, t/ha 2 3 4

Lämmastikku, kg/ha 17,0 25,5 34,0

Vedelsõnnikut, m³/ha 10–12 15–17 20–25

5

42,5

25–27

6

51,0

30–34

7

59,5

35–37

tabel 4 Vedelsõnniku hapestamise mõju odra ‘Anni’ saagile

NPK (kontroll)

3,45

Võrreldes kontrolliga t/ha % – –

2,55

Võrreldes kontrolliga t/ha % – –

NPK + vedelsõnnik

4,30

0,85

24,6

3,20

0,65

25,5

NPK + hapestatud vedelsõnnik

4,55

1,10

31,9

3,90

1,35

52,9

Variant

Tera­ saak t/ha

gesti omastatavast ammooniumlämmastikust. Paljude analüüside keskmisena on seda ühes kuupmeetris 1,7 kg. Lähtudes nendest normidest, sai välja arvutatud põhu lagundamiseks soovitatavad vedelsõnniku kogused (tabel 3).

Vedelsõnniku rikastamine väävelhappega Vedelsõnnikus olevate toitainete omastamine sõltub selle happesusest (pH) ning lämmastiku (N) ja väävli (S) suhtest. Vedelsõnniku pH jääb vahemikku 7–8 ja N:S suhe 5–6:1. Toitainete soodsaks omastamiseks peaks need näitajad olema: pH 6 ja N:S suhe 4:1.

Toitainete paremaks omastamiseks soovitatakse vedelsõn-

Põhu­ saak t/ha

nikut hapestada kas väävel- või lämmastikkhappe lisamisega.

Väävelhapet, milles väävlit 32,8%, tuleks lisada tonni vedelsõnniku kohta vähemalt 5 kg. 2010. aastal sai Kuusikul liivsavimullal rajatud katse, kus uuriti rikastamata ja väävelhappega rikastatud veiste vedelsõnniku mõju odrasaagile.

NPK mineraalväetise (18–8–12) foonile anti enne odra külvi 25 m³ vedelsõnnikut (ammooniumlämmastikku 1,3 kg/m³). Rikastatud variandis anti tonni vedelsõnniku kohta väävelhapet 5 kg (ühes kilogrammis väävlit 32,8%). Katse (tabel 4), mis oli küll lühiajaline, näitas, et vedelsõnniku hapestamine avaldas positiivset mõju nii terasaagile (enamsaak 5,8%) kui ka põhusaagile (enamsaak 21,9%).

4 taimekasvatus

Digestaat

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Voore farmi taimekasvatusjuhi Margus Lepa sõnul tuleb veenduda, et materjal oleks hoolega segatud.

Eriti kehtib see sealägast aetud digestaadi puhul.

Nimelt on sealäga paksem kui veise vedelsõnnik ning kipub settima, isegi veo ajal võib see püti põhja settida.

või vedelsõnnik?

LII SAMMLER ajakirjanik lii.sammler@maaleht.ee

D

Kui pärast esimeste biogaasijaamade valmimist leidus kahtlejaid, kas digestaat ikka sobib põlluväetiseks, siis nüüd kinnitavad kasutajad, et see on vedelsõnnikust paremgi.

igestaat ehk kääritusjääk on aine, mis jääb järele pärast vedelsõnniku käärimisprotsessi biogaasijaama kääritis.

Seda kasutatakse taimekasvatuses väetistena.

Digestaadi kasutamist väetisena on Eestis vähe uuritud. Ülevaatlik artikkel pärineb aastast 2012 ja selle autor on keskkonnatehnika magister Triinu Tamm. Artikli aluseks on välismaal tehtud uurimused, kuna toona oli Eestis vaid kaks biogaasijaama.

Praegu töötab Eestis viis sõnnikut töötlevat biogaasijaama – Saaremaal Jööris, Järvamaal Aravetel ja Oisus, Virumaal Vinnis ning Tartumaal Ilmatsalus. Kõik need toodavad sõnnikust soojust ja elektrit ning kasutavad sellest jäävat digestaati põldude väetamiseks.

Kõljala POÜ juhil Tõnu Postil on Saaremaal sealägal põhineva bio­

gaasijaama kääritusjäägi kasutamise kogemust juba kümmekond aastat.

Esimesed järeldused on teinud ka kolmandat aastat digestaati kasutav Aravete Agro AS, teist aastat katsetanud Voore Grupp AS ning eelmisel aastal esimesed kogemused omandanud Estonia OÜ.

Digestaat on rammusam Olulised taimetoitained on lämmastik, fosfor ja kaalium. Triinu Tamm väidab oma artiklis, et digestaadis on suurem lämmastiku ja teiste toitainete osakaal, ning fosfori-kaaliumi (P:K) suhe on võrreldes lägaga sobilikum taime toitainevajaduse rahuldamiseks.

Seda kinnitavad ka Voore Farmi analüüsid. Näiteks oli ühes nende proovis digestaadi lämmastiku sisaldus 3,88, veiselägal aga 3,1 kg kuupmeetri (kg/m³) kohta.

Digestaadis oli suurem ka lahustuva lämmastiku (ammooniumläm-

Kinnistu enampaKKumine Kinnistu nimi: Asukoht: Katastritunnus: Registriosa nr: Sihtotstarve: Pindala:

Kurena põld Kuivajõe küla, Kose vald, Harju maakond 33701:004:0094 6217202 maatulundusmaa 100% 17,80 ha (sellest 17,50 ha haritav maa)

Kinnistu puhul on tegu suures ulatuses haritud põllumaaga, mis paikneb Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee vahetus läheduses. alghind: 70 000 eurot enampakkumise lõpptähtaeg: 06.02.2015 kell 18 enampakkumise korraldaja: Advokaadibüroo VARUL info ja pakkumise dokumentide tellimine: tallinn@varul.com

mastik) osakaal. Digestaadis oli see 1,92, veiselägas 1,6 kg/m³.

Taimedele on digestaadi lämmastik kiiremini omastatav, kuna see on läbinud käärimisprotsessi ning ei sisalda seetõttu orgaanilist lämmastikku. Lägas on teatud osa lämmastikust orgaanilises vormis ning taimedele omastatavaks muutub see mulla mineralisatsiooniprotsesside käigus ehk toime on pikemaajalisem.

Mõnevõrra rohkem oli digestaadis ka fosforit, näitena toodud proovide puhul digestaadis 0,72 ja veiselägas 0,64 kg/m³, kuid see sõltub rohkem kuivaine protsendist.

P:K suhe oli samade proovide alusel digestaadis 1:3, veiselägas 1:5. Hea suhe on agronoomide sõnul teraviljadel ligikaudselt 1:2 ning rapsil 1:4.

Kõljala POÜ juhataja Tõnu Post näeb aga digestaadi suuremas toitainete sisalduses ka ohtu. Nimelt on uues veeseaduses toodud välja lämmastiku ja fosfori piirnormid, mis on lubatud anda haritava maa hektari kohta. Lubatud kuni 170 kg lämmastikku ja 25 kg fosforit aastas.

“Nüüd peame uue sätte tõttu jälgima, et fosfori kogus üle ei läheks,” märgib Post.

Estonia Osaühingu agronoom Helina Märtmann tunnistab samuti digestaadi suuremat toitainete sisaldust. Seetõttu on nad juba kasutusnormi vähendanud ning üle 30 tonni digestaati hektari kohta ei anta.

“Kevadel tundus küll, et digestaati saanud põllud on kiduramad, aga lõpptulemuses vahet polnud,” toob ta välja esimese aasta tähelepaneku.

Kõik sõltub algmaterjalist Praktikute selgitusel ei tee vahet sisse kääritusprotsess, vaid see, mida reaktorisse pannakse. “Kõik sõltub algmaterjalist,” selgitab Voore farmi taimekasvatusjuht Margus Lepp.

Lisaks veise vedelsõnnikule kasutatakse Vinni biogaasijaamas tahesõnnikut, sealäga ning alkoholi tootmise jääki – praaka.

Sealäga sisaldab toitaineid rohkem kui veiseläga, lisanduvad ka tahesõnniku käärimisest järele jäävad toitained, ja nii ongi tulemuseks, et Vinni biogaasijaama digestaat on n-ö rammusam kui puhas veiseläga ettevõtte enda laudast.

Estonia OÜ saab lisaks lägale kasutada kanasõnnikut ning köögivilja koorimise jääke. Jööri biogaasijaam töötlebki vaid seasõnnikut. Aravete biogaasijaam lisab veiselägale tahesõnnikut, sealäga ning piimatööstuse jääke.

“Algul läks reaktorisse ainult veise vedel- ja tahesõnnik, millest järele jäänud digestaati hakkasime põllule vedama, siis tundus, et lägaga väetatud põllud olid rammusamad,” meenutab kolme aasta tagust aega Aravete Agro taimekasvatusjuht Andres Kalle. “Kui biogaasi tootmi-

Parim asi digestaadi juures on haisu puudumine.

Kääritusjääk haiseb palju vähem kui läga ning mulda viiakse see suletud süsteemiga.

taimekasvatus 5

Maamajandus Nr 1 (31) 22. jaanuar 2015 Fotod SVEN ARBET

tasub teada Digestaadi eelised Lämmastik on taimedele paremini (kiiremini) omastatav.

Sobilikum fosfori-kaaliumi vahekord.

Homogeensus/laialilaotamise lihtsus.

Umbrohuseemnete ja haigusetekitajate vähenemine.

Lämmastiku leostumise vähenemine.

Haisu vähenemine.

Allikas: Triinu Tamm

võrdlus Toitainete sisaldus käärimisjäägis ja vedelsõnnikus DM% Digestaat Sea vedelsõnnik Veise vedelsõnnik

4,8

N üld NH4N, P, K, pH kg/m³ kg/m³ kg/m³ kg/m³ 4,4 3,5 1 2,3 7,6

5,0

4,8

2,9

1,1

2,3

7,1

7,5

3,9

2,4

0,9

3,5

6,9

Allikas: Triinu Tamm

DM % N, kg/m³ NH4N, kg/m³ P, kg/m³ K, kg/m³ Ca, kg/m³ Mg, kg/m³

Kääritusjääk 6,34 3,88 1,92 0,72 2,09 1,83 0,54

Vedelsõnnik 7,0 3,1 1,6 0,64 3,7 2,2 0,47 Allikas: Voore Farm

sel hakati kasutama ka E-Piimast ja Tere ASist toodud jääke ning piiritusetehase praaka, läks paremaks.”

Ettevõtetel, kes praegu Eestis digestaati kasutavad, on muretsetud selleks kohased keskkonnasäästlikud seadmed – randaali või kamaraseadmega varustatud tsisternid, millega digestaat viiakse otse mulda. Kui endal selliseid seadmeid pole, ostetakse teenus sisse.

Kasutamine – kuidas ja kuhu?

Kõik kinnitavad, et kõige parem asi digestaadi juures on haisu puudumine. Kääritusjääk haiseb palju vähem kui läga, ja kuna see viiakse suletud süsteemiga otse mulda, kerkib mingil määral haisu ainult laguunist välja pumpamise ajal.

Küll tuleb tähele panna seda, et materjal oleks hoolega segatud. Eelkõige kehtib see sealägast aetud digestaadi puhul. Nimelt on sealäga paksem kui veise vedelsõnnik ning kipub settima.

“Isegi veo ajal suudab see püti põhja settida,” ütleb Margus Lepp.

Digestaadiga väetamise üldised põhimõtted on samad mis vedelsõnniku puhul. Kõik ettevõtted panevad kääritusjääki eelkõige külvide alla, olgu tegu rohumaa, teravilja, rapsi või maisiga. “Taliviljadele paneme sügisel ainult digestaati,” kinnitab Helina Märtmann.

Levinud on ka digestaadi kasutamine rohumaade pealtväetamiseks.

Margus Lepp peab digestaati selle jaoks väga sobivaks. “Esiteks vajavad rohumaad kõige rohkem just lämmastikku, mida digestaat sisaldab lägast enam. Ja teiseks on digestaadiga pealtväetamisel silo saastumi-

se oht väiksem, kuna aine on vedel, imendub sisse ega tekita koorikut,” põhjendab ta.

Tõnu Post kasutab digestaati rohumaadel teise niite alla. Ta põhjendab seda kliimaga – nimelt on juuni-juuli esimene pool Saaremaal tihti põuane.

Et teine niide niiskust ja kasvuhoogu saaks, annab ta põllule digestaati kohe, kui esimene niide tehtud. Siis saab nelja nädala pärast jälle niita ning digestaat tagab ka teise niite silole korraliku toiteväärtuse.

Kõige rohkem lahknevad arvamused digestaadi kasutamise osas oraste turgutamiseks. Kuna laotamisseadmed on suured ja rasked, võib oraste pealtväetamine neid liiga palju lõhkuda. Samas kinnitab Post, et tema kogemusel taastuvad taimed kahe nädalaga ja kasvavad hiljem seda võimsamalt.

Lisaks sobivusele on oluline logistika. Kuigi ideaal oleks, et aastate lõikes saaksid digestaadiga väetatud kõik põllud, pole majanduslikult mõttekas vedada vedelväetisi kaugemale kui 15 kilomeetrit. Optimaalne raadius on 7–8 km.

Tänu praktikutele, kes on julgenud katsetada oma mõistuse ja rahakoti arvelt, on esmased järeldused digestaadi kasutamisel Eestis olemas.

Kuid palju on veel uurida. Ühe olulise teema tõi välja Margus Lepp. Juba praegu oleks tema sõnul vaja teada, kuidas mõjutab digestaat mulla mikrofloorat, baktereid ja elurikkust. Kuna sealt on kääritamisega n-ö elu juba välja võetud, siis kas see suudab sarnaselt lägaga parandada ka mulla struktuuri, lagundada põhku ja tüsendada huumuskihti?

Tallinn

Käina

Märjamaa

Sõmeru

Väätsa

Tori

Tartu

Kuressaare

Karksi-Nuia Võru

Toetust saada on lihtne!

Tule. 19-30. jaan. Räägime täpselt ja konkreetselt.

Põllumajanduse investeeringutoetustest.

Registreeru www.stokkeragri.ee/investeeringutoetused või telefonil 52 78687

www.stokkeragri.ee

6 taimekasvatus

Läti

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee Fotod Lii Sammler

farmerid on digestaadiga rahul Eestis töötab viis põllumajanduslikku biogaasijaama, kuid Lätis on neid 44.

Nii on seal ka rohkem kogemusi ja uuringuid digestaadi kasutamise kohta väetisena.

Läti põllumajandusülikooli professor Vilis Dubrovskis on kahtlemata üks Euroopa tuntumaid biogaasiteadlasi. Oma töökojast ümber ehitatud laboris on ta teinud hulgaliselt katseid biomassi kasutamise kohta elektri, soojuse ja digestaadi saamiseks.

K

õige rohkem teab Lätis digestaadi kohta Jelgava põllumajandusülikooli professor Vilis Dubrovskis.

1980ndatel oli Dubrovskis 30 000 seaga sigala direktor ja tekkis probleem, mida teha sealägaga. 1983. aastal sai ettevõttes valmis biogaasijaam.

Kuigi Vene gaas maskis 3 kopikat kWh, oma gaas aga 5, laiendati ettevõtet 5000 lehmaga. Jaamast tekkis nii palju digestaati, et see kattis 600–700ha rohumaa väetisevajaduse. Sellelt saadi neli niidet aastas, rohi granuleeriti ning söödeti taas sigadele.

Kogemustest kasvas välja doktoritöö. Selles võrdles Dubrovskis, kuidas mõjuvad salatite ja juurviljade kasvamisele mineraalväetis, sõnnik, läga ja digestaat.

Paralleelselt tegid teised teadlased samu katseid rukki ja nisuga.

Praegu on Dubrovskis biogaasi osas maailmanimi. Kuigi labor, kus teadust tehakse, on ehitatud Jelgava äärelinna vana autoremonditöökoja ruumidesse.

Mis reaktorisse läheb?

Lätis on kohalike farmerite hinnangul kaht liiki põllumajandusliku biogaasi tootjaid. Need, kes peavad loomi ja toodavad lägagaasi keskkonna säästmiseks ning edasiseks tootmiseks, ja need, kes teevad seda vaid rohelise elektri tootmise eesmärgil, saamaks riigilt n-ö rohelise energia raha.

Vastavalt sellele erineb ka see, mida reaktorisse pannakse. “Sinna pannakse kõike – sõnnikut, läga, silo, maisi, tööstusjäätmeid, juurviljajäätmeid, flotomuda,” ütleb Dubrovskis.

Puhtad gaasi- ja elektritootjad kasutavad kõige meelsamini 80–90% maisi ning 10–20% orgaanikat. Näiteks Leedu piiri

Nitraaditundlikul alal majandav farmer Juris Cīrulis ütles, et odavam oli rajada biogaasijaam kui ehitada katusega sõnnikuhoidla 700 looma tahe- ja vedelsõnniku keskkonnanõuetele vastavaks säilitamiseks, lisaks veel kogumistiigid pesu- ja seadevee jaoks. Kaks miljonit eurot maksva biogaasijaama ehituseks sai ta kasutada 38% ulatuses eurotoetust.

äärde on perekond Vinters rajanud bioelektrijaama, kuhu läheb 90% maisi ning 10% BalticOvost ostetud kanasõnnikut.

Riia lähedal asub kaks biogaasijaama, mille omanik on Kaspars Brunovskis. Üks neist, Salaspilsis, töötab juurviljakasvatuse ja puhastustehase baasil. Sealt lähevad reaktorisse mais, juurviljajäätmed, pesuveed ja koored. Teine on tüüpiline veisesõnniku ja maisi baasil töötav jaam Jaunmarupes.

Need, kellel on loomad, kasutavadki enamasti eri vahekorras maisi, seasõnnikut, lehmasõnnikut ja mitmesuguseid jäätmeid, mida kätte saavad.

Mullu rahvusvahelise Lääne­ mere-sõbralikema farmi konkursi võitnud agrofirma Mežacīruļi biogaasi põhiretsept on 63% sõnnikut ja 27% silo. Sõnnikuna kasutatakse nii 300pealise lehmakarja toodetud läga kui omafarmis üles kasvatatud noorloomade ja pullide tahesõnnikut. Silona läheb aga reaktorisse kõik see, mis lau-

tadest järele jääb ning väheväärtuslikum silo.

Vastavalt sellele on ka elektri ja soojuse lisaprodukti digestaadi toitainete sisaldus väga erinev.

Miks digestaat hea on?

Agrofirma Mežacīruļi peremees Juris Cīrulis rajas biogaasijaama juba 2008. aastal. Nüüd on sellest möödas enam kui viis aastat, ning kuna iga viie aasta tagant tuleb keskkonnasõbralikul tootjal teha mullaproovid, on need ka tehtud.

“Esimesed neli aastast väetasime oma põlde ainult digestaadiga. Siis tuli teha mullaproovid ja need näitasid, et digestaadile lisaks tuleb anda ka mineraalväetisi, NPKd,” selgitab Cīrulis.

Enamik digestaati läheb maisipõllule, ca 45 tonni hektari kohta. Lisaks saavad seda ka nisu- ja rapsipõllud.

Digestaadi suurimaks plussiks nimetab farmer, et taimed omastavad selle juba samal aastal, kui see põllule antakse. Läga laguneb

Kannudes olev digestaat on rammusam ning kergemini kasutatav ja omastatav kui läga.

tema sõnul mitu aastat, enne kui taimed sealt vajalikud ained kätte saavad. Osa jõuab selle ajaga ka välja leostuda ja põhjavette minna.

Lisaks pole digestaadi laotamise puhul haisu, ning seda on Cīrulise sõnul lihtsam säilitada.

“Oleme nitraaditundlikul alal, seetõttu peavad meil olema katusega sõnnikuhoidlad ning kõik pesu- ja sadeveed kokku korjatud,” lisab mees. “Odavam ja perspektiivikam oli teha toetusega bio­ gaasijaam, mis asendab sisuliselt nii läga- ja sõnnikuhoidalt kui ka veekogumiskaevu.”

Kuigi digestaat on Cīrulise kogemustel parem kui läga ka mineraalainete sisalduse poolest, kahtleb ta, et mulla koostist ja huumusekihti parandab see vähe.

Sellepärast purustab ta põhu hästi peeneks ning viib selle mulda, et huumusekihti tüsendada.

Kaspars Brunovskis aga väidab, et maisile piisab digestaadist kui väetisest täiesti. Nad panevad seda maisile kaks korda ning kogus on 50–60 tonni hektarile. Ta ütleb, et

maisile vajalikud makroelemendid on digestaadis olemas, küll on vaja juurde mikroelemente.

Ettevõttel on eraldi maisipõllud, kust tehakse silo loomasöödaks, ja maisipõllud, kust mais läheb otse bioreaktorisse. Selleks on valitud eri sordid. Lisaks antakse gaasimaisile digestaati tavalise pritsiga, loomade maisipõldudel aga viiakse otse mulda.

Lisaks maisile saavad digestaati ka nisupõllud. Kartul ja porgand seda ei saa. “Biogaasi reaktoris kääritatakse läga 41 kraadi juures.

Aga laudas võib olla igasugu baktereid – salmonellat, kolibakterit.

Sellise temperatuuri juures need ei hävi, vaid hakkavad hoogsalt arenema,” selgitab Brunovskis.

“Siis võivad need jõuda ka juurviljadele ning sealt inimeste toidulauale, nagu juhtus mõne aasta eest Saksamaal.”

Ka tema sõnul on digestaadi peamised eelised hea omastatavus ja haisu puudumine.

LII SAMMLER

taimekasvatus 7

Maamajandus Nr 1 (31) 22. jaanuar 2015

Mineraalväetis

tasakaalustab orgaanilist Foto SVEN ARBET

MARGUS AMEERIKAS Baltic Agro ASi arendusdirektor

Paljude põldkatsetega on tõestatud – seda kinnitavad ka tulemused tootmispõldudel, et parim efektiivsus saadakse orgaanilise ja mineraalväetise koostoimel.

O

rgaaniline ja mine­raalväetis pole vastandid, ära tuleb kasutada mõlema tugevaid külgi ja teineteise täiendamist. Näiteks on orgaanilisel väetisel lisaks taimetoitainetele ka mulla mikrofloorat ergutav mõju ning teatud fungitsiidne toime.

Samas mineraalväetis tasakaalustab orgaanilise väetise ainete sisaldust vastavalt kultuuri nõuetele ning võimaldab mitmekesistada toime aega ja kohta.

Õiged toiteelemendid Kui kasutada väetamiseks vaid orgaanilist väetist – vedelsõnnikut või digestaati –, on nende koostis

Kunagisest õlleveokist on saanud väetisevedaja, mis viib digestaati odrapõllule.

selline, nagu laudast tuleb, ega pruugi langeda kokku konkreetse kultuuri toitainete vajadustega. Siis saab mineraalväetistega viia toitained vastavusse kultuuri nõuetega.

Tulemuseks on orgaanilise väetise efektiivsem ärakasutamine.

See hoiab ära ka ebaõigest toitainete vahekorrast tingitud toitainete leostumise. Näiteks väävel on üks taimetoitaine, mida taim vedelsõnnikust vajalikus koguses ei omasta. Selle vältimiseks tuleb pealtväetisteks täiendavalt kasutada väävlit sisaldavaid mineraalväetisi: NS (lämmastikväävelväetis, näiteks Axan), AS (ammooniumsulfaat), ASN (ammooniumsulfaatnitraat) jm. Väävli õige kogus tagab lämmastiku parema kasutamise, ja see N-i osa, mis võiks loodusesse leostuda, on tunduvalt väiksem.

Vedelsõnniku käitlemine on väga töö- ja energiamahukas. See tekitab soovi anda ühe laotuskorraga võimalikult suur lägaannus, 30–40 t/ha ja enam, et laotuskulud oleks võimalikult väikesed.

Efektiivsema toiteelementide kasutamise eesmärgil on parem, kui korraga ei anta liialt suuri annuseid – mitte üle 20–30 t/ha.

Agronoomiliselt on parem anda väiksemaid koguseid suuremale pinnale ning täiendada seda mineraalväetisega.

Suurte lägalaguunide tühjendamine peab toimuma kiiresti, ning mitte alati ei ole see taimedele kõige õigem periood. Üks parim aeg on kevadel külvieelne laotus. See periood, kui põllud hakkavad kandma ja saabub optimaalne külviaeg, on aga väga lühike.

Osa toitainetest on lägas orgaanilises vormis ning saab taimedele kättesaadavaks mulla mineralisatsiooniprotsesside käigus. See tähendab, et näiteks kevadel liialt suure annusena antuna vabaneb osa N-i alles suve teisel poolel, kui taim peaks juba saaki moodustama ja lämmastikutarve on väike. See põhjustab kasvuperioodi venimist ning kõrgema terasaagi asemel saame suurema põhusaagi.

Mulda või kamarasse Vedelsõnnik või digestaat laotatakse veel paljudes kohtades mullapinnale, mis ei ole kadude tõttu just kõige parem lahendus.

Lämmastikust võib niiviisi kaduma minna kuni 80%. Läga tuleks anda mulda või rohumaa kamarasse, kus taimik suudab ära kasutada üle 80% lämmastikust.

Kombineeritud ja tasakaalustatud väetamine on tunduvalt loodussõbralikum kui tavaline paljukiidetud maheviljelus. Orgaanilise ja mineraalse väetise õige kombinatsiooni juures kasutab taimik toitained maksimaalselt ära saagi moodustamiseks. Sellega tagatakse, et looduse reostamine on väiksem kui ainult orgaanilise väetise kasutamisel, sest ühe elemendi puudus või vähesus põhjustab teiste elementide väljauhtumise.

Vedelsõnnikut tasuks kasutada optimaalses väiksemas koguses ning pigem suurematel aladel ja aastate kaupa tihedamalt. Seda tuleks kombineerida mineraalväetistega vastavalt kultuuri spetsiifilisele tarbele. Näiteks stardiväetisena, paiklikult külvi ajal, tärkamise järgselt pealtväetistena ja täiendväetamisena lehestiku kaudu.

Söödavarumistehnika

Universaalne silokombain Palesse FT40 Kombaini on võimalik kasutada nii traktori esirippsüsteemis kui ka järelveetavana. Varustusse kuuluvad kogurheeder, maisiheeder ja niiduk.

Muljurniiduk Palesse CH90 Töölaius 8,7 m Tootlikkus 10 ha tunnis Veojõu vajadus 200–250 hj

Palesse CH15 – rippes rohuniiduk Töölaius 1,5 m Tootlikkus 18 t tunnis Mass 950 kg

Iseliikuv niiduk Palesse CS200 Mootori võimsus 200 hj Heedri laius 4–9 m

Universaalne jõuallikas Palesse K-G-6 Mootori võimsus 265–290 hj Töötab silokombaini ja traktorina. Komplekteeritud nii esimese kui ka tagumise rippsüsteemiga.

Iseliikuv silokombain Palesse FS60 Mootori võimsus 235 hj

Iseliikuv silokombain Palesse FS80 Mootori võimsus 450 hj

Iseliikuv roomikutega silokombain Palesse FS6028C Mootori võimsus 330 hj

Teraviljakombainid

Palesse GS05 Mootori võimsus 150–210 hj Heedri laius 4–5 m

Palesse GS812 (võimalik saada ka roomikkombainina) Mootori võimsus 210–230 hj Heedri laius 5–6 m

Palesse GS10 Mootori võimsus 250 hj Heedri laius 5,6 ja 7 m

Palesse GS12 Mootori võimsus 330 hj Heedri laius 6 ja 7 m

Palesse GS14 Mootori võimsus 400 hj Heedri laius 7 ja 9 m

Rootorkombain Palesse GS16 Mootori võimsus 530 hj Heedri laius 9 m

GP Baltic OÜ gpbaltics@gmail.com tel 504 0615, Tõnis tel 5328 4928, Kaarel www.agros.ee

8 loomakasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Eestlanna Kaie peretalu piim jõuab Hollandi kuulsaima juustu sisse

Perekond Kalsbeekide kodutalu sissesõiduteel ilutseb vaheldumisi Eesti ja Hollandi lipp.

Suurel pildil pere tuulegeneraatori tipust avanev vaade majapidamisele.

Hollandlase Gosse ja eestlase Kaie Kalsbeeki peretalus Zeewoldes kasvab 120 holsteini tõugu lüpsilehma ja sada noorlooma.

Kalsbeeki lehmade piim müüakse täies ulatuses üleriigilisele ühistulisele piimakombinaadile.

ANNIKA MATSON ajakirjanik

T

egu on tõesti perefirmaga. Enamik ajast tehakse tööd kahekesi, õigupoolest neljakesi, sest poeg Ids (14) ja tütar Ike (8) on samuti juba abiks.

Kogu talu piim läheb kuulsa Hollandi juustu Old Amsterdam valmistamiseks.

Talu lehmakari elab aastaringselt vabapidamislaudas. Lehmade poegimisosakonna betoonpõrand on kaetud põhuga või talu enda süsteemis kuivatatud sõnnikuga, mis käega katsudes on nagu turvas.

Vastavalt suletud ringluse põhimõttele on talu ostnud endale sõnnikuseparaatori ning loonud süsteemi, et laudas olev läga läheb läbi separaatori, kus eraldatakse kuiv mass. Virts voolab eraldi hoidlasse, mida tühjendatakse regulaarselt.

Sõnnikukuivati läks talule maksma 30 000 eurot, millest 10 000 oli riigi toetus.

DeLavali robotilt tagasi platsilüpsile Lehmi lüpstakse kaks korda päevas – hommikul kell 5 ja pärastlõunal kell 16. Lüpsmine toimub lüpsiplatsil, mille perekond mõne aja eest taas korda tegi.

Nimelt 2006. aastal – pärast teise lapse, tütar Ike sündi – otsustas perekond proovida ka DeLavali lüpsirobotit, et ehk läheb elu kergemaks ja saab rohkem laste jaoks olemas olla.

11 kuud katsetati robotiga, aga nende jaoks see ei toiminud. Lehmade

Keskkonnanõuded farmidele on Hollandis karmid Nii Hollandi riik kui selle inimesed hoiavad oma maad ja keskkonda ning see väike riik on hinnatud ka maailmas.

Aga maa on hinnaline veel seetõttu, et selle hind on kõrge.

vilja kandma. Maastikupildis on näha vaid rohelisi põlde ja rohumaid, mille vahel jooksevad sirgete hallide lintidena kuivenduskraavid või -kanalid.Ka praegu hõivatakse järjest uusi merealasid – piiratakse tammidega, pumbatakse veest tühjaks ja muudetakse kuivendatavateks põldudeks – poldriteks.

K

Poldrid on looduskaitse all ning neile kehtivad väga karmid kasutamise ja ehitamise nõuded Et millegi rajamiseks poldrile üldse luba saada, on vaja väga palju asjaajamist. Mitmed on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Üks neist on Beemsteri polder.

Sellele rajatud kaasaegne juustutööstus, mille tootmisvõimsus 2000 tonni piima päevas, on kõigest kolmekordne ning eriliste projektilahendustega.

uigi vaid neli protsenti Hollandi elanikest töötab põllumajanduses, on riik põllumajandusekspordis USA järel teisel kohal maailmas.

2011. aasta seisuga hõlmab põllumaa Hollandi pindalast 54%, sellest 29,8% on haritav maa ja 24,2% rohumaad. Hollandi farmerite toodang hektarilt on kaks ja pool korda suurem kui ELis. Kogu kasutuskõlblik maa on üles haritud ja pandud karja või

Poldrid

Et teha suur kaasaegne juustutehas, selleks oli vaja aastaid eeltööd. Sobiva projekti leidmiseks kuulutati välja konkurss. Arendaja võttis endale hulga keskkonnaga seotud lisakohustusi, näiteks valida keskkonnasäästlikud ehitusfirmad ning toota ja kasutada rohelist energiat.

Samuti kohustusid arendajad kasutama vaid selliste farmide piima, kus on tagatud loomade heaolu – karjatamine, tervisekontroll jne.

Maa on hinnas Praegune Holland on ühtlaselt ja optimaalselt farmidega kaetud ning kogu haritav maa ära jaotatud.

Riik on otsustanud, et rohkem põllumajanduskoormust nad oma maale ei luba. Nii müüakse uue farmi rajamiseks maad väga harva ning selle ostuhind on kõrge, 42 000–60 000 eurot hektar.

Väidetavalt on kohti, kus hektari eest küsitakse ka 100 000 eurot.

Enamik farmerite kasutatavat maad on renditud. Rendihinnad kõiguvad olenevalt piirkonnast 800 ja 1200 euro vahel hektari eest.

Selleks et rajada või ehitada uus farm uude kohta, tuleb osta riigilt litsents. Selle saamine tavalise piimafarmi jaoks on väga keeruline. Lihtsamalt saavad loa need, kes teevad midagi innovaatilist: keskkonnasäästliku, energiasäästliku, loomade kõrgema heaolu tasemega vms farmi.

Kergem on saada luba ka lamba- või kitsefarmi rajamiseks ning seetõttu kasvab nende arv kiiresti.

Hollandis peetakse üsna palju loomi. Loomade arv 2013. aastal oli FAO andmetel järgmine: sead – 12,2 miljonit, veised – 4 mln, lambad – 1 mln, kitsed – 413 000.

Piimafarme on Hollandis praegu 40 000.

Kuigi Hollandi eksport Vene­ maale oli tagasihoidlik, puudutab turuseis neidki – piima eest makstakse seal 28–33 senti kilost varasema 45 asemel.

Enamik piimatööstusi kuulub kooperatiividele. Suurimad neist on Cono ning Friesland Combine.

Aastas toodetakse lehmapiima 11,627 miljonit tonni, sealiha 2,9 mln t, juustu 745,984 tuhat tonni, võid 125,475 tuhat tonni.

Hollandi juustud on laialt tuntud ning neid müüakse praegugi paljudes riikides. Tuntud juustubrändid on Old Amsterdam, Beemster, Polderkaas jmt.

Juustu eksporditakse kõige rohkem naaberriikidesse Saksamaale ja Belgiasse. Ekspordipartnerite nimistusse kuuluvad ka USA, Kanada, Jaapan, Tšiili ja Skandinaavia maad.

LII SAMMLER

loomakasvatus 9

Maamajandus Nr 1 (31) 22. jaanuar 2015

Fotod Annika Matson

piimatoodang langes 11 000 liitri pealt 8500 peale aastas ja pidevalt tuli laudast mobiiltelefoni peale alarme. Ühesõnaga, loodetud lihtsama elu asemel oli tulemus risti vastupidine.

Siis otsustati tagasi ehitada lüpsiplats, kus lüpsiseadmed tuleb alla panna käsitsi. Piimatoodang tõusis 10 000 liitri peale ning mingeid alarme enam ei olnud. Roboti ajal oli lehmadel ka väga palju udarapõletikke (kolibakter) ja selle tagajärjel tuli suure piimaanniga lehmad tapamajja viia.

Lüpsiroboti ostmise, müümise ja lüpsiplatsi taas üles ehitamise vajadusega kaotas peretalu kokku umbes 100 000 eurot.

Eestist pärit Kaie (peegelpilt auto tahavaatepeeglis) ütles, et nii tema ise kui ka kõik pereliikmed teevad päevast päeva rasket tööd, et piimakarja ära majandada.

Tulbikasvatus on kõige kasumlikum Söödamaisi ja heina kasvatab peretalu ise. Kalsbeekide peretalu kasutuses on 75 ha maad, sellest 6 ha otse talu ümber ja 18 ha Friisimaal, mis asub piimafarmist sada kilomeetrit eemal.

Friisimaal on taluperemehe juured. Ülejäänu on renditud. Renditasu ha kohta on tuhat eurot.

“Kodu ümber ei olegi meil võimalik rohkem maad osta, kuna Hollandi riik hoiab maad omale ega müü seda enam,” täpsustab Kaie.

Viis hektarit maad on perekond välja rentinud ka tulbikasvatajatele.

See on soodsate kliimaolude korral kõige kasumlikum lisasissetuleku­ allikas Hollandis. “Ühe hektari tulpide eest saab ligikaudu 4000 eurot, millest 1000 eurot on rendimaks riigile ja 3000 jääb endale kätte,” räägib Kaie.

Perekond Kalsbeek majandab oma talu peamiselt nelja masinaga.

Asendamatu on farmis sees kasutatav väiketraktor, mis lükkab vahekäikudes loomadele sööta ette. Lisaks on heinategemise ja heinapallide kokkuvedamise traktor New Holland ning isesõitev söödamikser. Samuti seisab hoovis uhkusega ja töökorras 30aastane roheline Fendt.

“Traktoritel ei ole Hollandis vaja ülevaatust ja numbrimärke neil ka pole. Iga talunik hooldab oma masinaid tunde järgi,” toob Kaie välja Eesti ja Hollandi erinevuse.

Hollandis ostetakse palju talutööteenust Hollandis on palju firmasid, mis pakuvad vajadusel talutöödeks teenust.

“Näiteks silotegemise ajal käib meil abiks viieliikmeline brigaad koos masinatega,” selgitab Kaie, kuid lisab, et heina niidavad, kaarutavad ja vaalutavad nad ise. Suurtalud pakuvad oma masinaid n-ö lisateenusena.

Kalsbeekide peretalu aastane piimatoodang on 1,2 mln liitrit piima ja tänavu on Hollandis piimaliitri keskmine kokkuostuhind kõikunud 32–40 sendi vahel.

Piimatalu loomad vastavad Hollandis tuntud kvaliteedistandardile Aa Animal Analysis, mis pärineb juba 1950. aastast. See tähendab, et spetsialistid

aitavad talunikul aretada terveid ja tugevaid lehmi, et kari püsiks elujõulisena aastakümneid.

Karja arendamise ja parendamise nippidega on end kurssi viinud ka taluperemees Gosse Kalsbeek ise.

Näiteks kasutab ta suguselekteeritud spermat.

Gosse eesmärk on aretada kõrged ja tugevad lehmad, et nad saaksid vasikate sünnitamisega ise kergesti hakkama; et ei peaks ise öösiti närveerima ning et veterinaari abi oleks vaja kasutada võimalikult harva.

Keskmiselt sünnib peretalus nädalas kolm vasikat. Vasikad eemaldatakse emast esimesel võimalusel, esimesed kolm päeva saavad nad oma ema ternespiima ja siis lähevad eraldatud vasikate alale sööma kunsttoitu.

Peremehe riskijulgus tasus end ära Talul on oma tuulegeneraator, mille soetamiseks võttis peremees kümne aasta eest miljon eurot laenu. “See

tel 55 648 186 info@kaalumaja.ee www.kaalumaja.ee

d u l a a k d e s Kvaliteeltumajast Kaa

oli minu jaoks jube suur laen, aga nüüdseks on see tänu generaatorist saadavale energiale tagasi makstud,” tunneb perenaine uhkust. Tuulegeneraator toodab aastas 1,7 mln kWh energiat.

Lisaks on hiljuti laudakatusele energiat koguma pandud 216 päikesepaneeli, mis läks talule maksma ligi 76 000 eurot.

“Tuulegeneraator toodab ühe väga-väga tuulise sügispäevaga sama palju energiat kui päikesepaneelid terve aastaga,” toob Gosse võrdluse.

Aga tänu päikesepaneelide soojusele saab nüüd lüpsiplatsil kõik vajalikud toimingud ära teha sooja veega.

Kalsbeekide peretalu toodab kasumit. Gosse Kalsbeek ütleb, et sellega saab korralikult ära elada ja talu majandada – investeerida, rendid ja pangalaenud tagasi maksta, tasuda kõik talu kulutused ning võimaldada ka puhkust perele ja aega lastele.

Loe ka lk 10

Viljakuivatitele ja tööstustele

BIOKÜTUSEL

(hakkepuit ja viljajäägid) Kuumaõhukatlad 500–2000 kW Veekatlad 250–1500 kW www.nordicboiler.ee • tel 511 6307, 512 6351 • info@nordicboiler.ee

10 loomakasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Kaie Kalsbeeki lugu: kuidas eestlanna Hollandisse sattus

Fotod Annika Matson

“Hollandisse tööle ja elama sattusin ma 18 aasta eest. Õppisin Eesti Põllumajan­dusülikoolis loomakasvatust ning taluliidu kaudu õnnestus mul kolmandal õppeaastal saada talutööpraktikale Hollandisse. Tulin siia eesmärgiga õppida juustutegemist,” tunnistab naine.

E

smalt töötas ta kuus kuud Friisimaal oma abikaasa Gosse Kalsbeeki sõbra juures piimatalus. “Tegin seal kõikvõimalikke töid – alates lüpsmisest ja koduabilise töödest ning lõpetades majavärvimisega.

Olin tõesti kõiges abiks, sest minu sealoleku ajal sündis perre neljas laps,” räägib Kaie.

Armastus esimesest pilgust Pärast kuut kuud praktikat Friisimaal sättis ta ennast juba Eestisse tagasi lendama, kuid eelviimasel päeval ütles tolle talu peremees, et lähme käime ka vaatamas, kuidas tema sõber Gosse Zeewoldes talu peab. “Ma siis mõtlesin, et mis seal ikka, käime ära,” lisab Kaie.

“Kui ma esimest korda nägin Gosset lauda tagant välja tulemas – ülimalt rahuliku sammu ja olekuga –, siis tundsin äkki meeletut rahu ja teadsin, et see ongi minu

mees. Ka Gosse on rääkinud, et temal käis kohe see klõks ära.

Kusjuures ma ei teadnud siis, kas ta on mingis suhtes või mitte. Õnneks ei olnud,” muigab Kaie.

Naine tuli siiski Eestisse tagasi. Kahe nädala pärast sai ta telefonikõne Gosselt, et kas võib külla tulla. Ta tuligi kolmeks päevaks vaatama, kuidas noor naine Eestis elab ja millisest perest ta pärit on. “Ma siis naasin tööle Friisimaa tallu ning hakkasin nädalalõppudel Gosse juurde käima, ja nii see läks,” muheleb nüüdne taluperenaine.

Kuna Kalsbeekid elavad kunagises merepõhjas, on küla kõik tänavad nime saanud merelindude järgi.

Keerulised aastad Väga lihtne pole taluperenaise sõnul tema elu Hollandis olnud.

Esialgu tuli kõigile – nii talutöölistele kui ka tulevasele ämmale-

Vana taluaken kui kujunduselement.

Kaie pani õue vana taluakna asemele peegli.

äiale – tõestada, et ta pole tulnud võõrale maale ilusat elu nautima.

Alguses oli ta ka teistes taludes abiks lüpsmisel ning kolmel aastal korjas ja sorteeris istanduses õunu ja pirne.

Siis sattus Kaie Hollandis raskesse liiklusõnnetusse, ja nähtavasti kuskilt lammaste karjamaalt korjas üles haiguspisiku, millest

tekkis Q-palavik. Alguses ei osatud seda haigust kuidagi seletada – tal olid seletamatud südamehäired ja pidev palavik.

Kaie rääkis, et haiguse tuvastamiseks tuleb perearstilt nõuda vereproovi tegemist, aga läheb kuus nädalat aega, enne kui selle haiguse tekitajad vereproovis näha on.

“Hollandis nimetatakse seda haigust vaikseks mõrvariks, sest see annab ränki tüsistusi, aga õnneks ei ole see haigus inimeselt inimesele nakkav, vaid loomadelt inimesele,” selgitab Kaie. Selle haiguse tõttu peab ta nüüd kogu ülejäänud elu tablette neelama.

ANNIKA MATSON

Hollandi talukomme: kui poeg võtab naise, kolivad vanemad välja Taluperemees on pärit Friisimaalt põlise põllumehe perekonnast. Gosse vanemad asusid “merest võetud maale” (Zeewolde asub 7 meetrit allpool merepinda) talu üles ehitama 38 aasta eest –1979, siis said nad loomadele suvel juba esimese silo teha. Gosse oli siis 16aastane.

R

Taluperemees Gosse puhastab lehma sõrga, mis oli viga saanud ja mille tõttu lehm tugevalt lonkas.

iik hakkas seda maad kuivendama. 1963 alustati kõrkjakülviga. Kui maapind juba natuke kuivem oli, hakkasid linttraktorid kuivendamise eesmärgil kraave sisse vedama.

Kui kraavid sisse veetud, hakati rapsi külvama.

Selle talumaa saamiseks kuulutas riik välja konkursi, sest maapind on väga viljakas. Taluperenaine Kaie näitlikustas, et tema isa tegi kunagi nalja: kui siia suitsukoni maha visata, hakkab sellest tubakas kasvama.

Gosse vanemad osutusid riigi poolt välja valituiks. Üks tingimus oli näiteks, et perekond pidi olema

talu pidanud mitu põlve ja neil pidid olema ette näidata järeltulijad. Gosse vanematel on viis last.

Põllumajandusliku kutsekooli lõpetanud Gosse esialgu oma vanematele lootust ei andnud, et temast põllumees saab ja ta talu üle võtab. Teda paelus hoopis tehnika.

Kui noormees oli 18aastane, võttis ta ühe vana autoga ette tuuri läbi Ameerika. Kahjuks ütles tema auto Nevada kõrbes üles, aga üks kohalik talumees päästis ta sealt ning aitas auto ära parandada.

Vastutasuks pidi Gosse Ameerika taluniku juures mõnda aega tasuta töötama.

Siiski sai Gossest Ameerikast naastes taluperemees ja ta sai talu n-ö päranduseks oma vanematelt.

Hollandis tähendab see, et talu tuleb vanematelt välja osta, küll odavamalt, kui ostaks võõraste käest, aga raha tuleb neile maksta.

Veel üks Hollandi taluperede pikaajaline traditsioon on see, et kui majja tuleb uus taluperenaine ehk poeg võtab naise, kolivad vanemad esimesel võimalusel talust välja. Kaie märgib, et ta pole päevagi oma äia ja ämmaga koos elanud. “Sul on vedanud,” lisab Gosse kõrvalt naljatamisi. Aga kuna Kaie oli ikkagi võõramaalane, rentisid Gosse vanemad esialgu igaks juhuks lähedale talu, et vaadata, kuidas noored hakkama saavad. Kui selgus, et hakkama saadakse, ostsid nad endale maja kaugemale Lelystadi linnaserva ja talupidamisega enam ei tegele.

ANNIKA MATSON Loe ka lk 8–9

reklaam 11

Muuseas lämmastikust.

Mitte kogu väetis ei lähe asja ette Maamajandus Nr 1 (31) 22. jaanuar 2015

REKLAAMTEKST

Kuiva statistika alusel on viimase viie aastaga laotatud Eesti põldudele ammooniumsalpeetrit umbes 300 000 tonni ehk ligi 60 000 tonni aastas. Teada on, et lämmastik mõjutab otseselt saagi kvaliteeti ja kogust.

Salpeeter ise on esmatähtis pea kõigile Eesti tavapärastele põllumajanduskultuuridele, nisule, söödataimedele ja rapsile, mida kasvatatakse kõikjal riigis. Nende lämmastikuvajadus varieerub 30–80 kg vahel ühe tonni valmistoote kohta. Pole ime, et arvestaval põllumajandustootjal on iga toitaine kilogramm arvel. Aga see ei ole kõige meeldivam teave. Viimased uuringud näitavad, et 20% ehk umbes 12 000 tonni laotatavat ammooniumsalpeetrit läheb igal aastal kaduma väljauhtumise ja lagunemise tõttu.

Uuringud lämmastikukadude kohta 2004.–2005. aastal korraldas rühm Suurbritannia keskkonnaministeeriumi teadlasi uuringu, et välja selgitada lämmastikukadude kogus erisugustes lämmastikusisaldusega väetistes.

Talinisuga tehtud katse andmete alusel moodustasid üldised lämmastikukaod väljauhtumise tõttu ammooniumsalpeetri laotamisel 10–35 kgN/ha ehk

umbes 15% laotatud kogusest. Peaaegu kogu lämmastik (99%) uhutakse välja kõige liikuvamate nitraatide kujul. Oma keemilise olemuse tõttu ei suuda nitraatioonid lihtsalt koos toimida mulla sorbeeriva kompleksi negatiivselt laetud osakestega. Lisaks laguneb umbes 3% väetist ammoniaagina.

Sarnane kaheaastane katse tehti Leedus aastatel 2013–2014. Põllumajandus- ja metsandusteaduste keskuse andmete põhjal vastavad ammooniumsalpeetrist pärit toimeaine kaod Briti katse empiirilistele andmetele: 20–30 kgN/ha, mis tähendab keskmiselt 20% laotatud kogusest.

Lihtsate arvutustega jõuame šokeerivate järeldusteni. Iga viie ja poole aasta jooksul heidetakse Eestis mullaprofiilist välja üle 60 000 tonni kasutatavat väetist. See on peaaegu aastane kogus ja muljet avaldav hulk raha.

Muidugi mõjutab väetisekadusid väljauhtumise ja lagunemise tõttu tugevasti sademete hulk: põuastel aastatel heidetakse välja väiksemas mahus toitaineid kui vihmastel. Samuti avaldavad olulist mõju muldade lõimis, olemasolevad praod ja suured poorid. Liivastel muldadel on

näiteks kõrge filtreerimistase. Toitained säilivad halvemini kui rohke savi- või liivsavimuldade puhul.

Probleem on selles, et pinnase koostis eespool nimetatud katsemaadel Suurbritannias sarnaneb lõimise poolest enamiku Eesti põllumaadega. Siin liigitatakse mullad liivsavimuldadena. Ja selgub, et nendest katsetest saadud keskmised andmed võivad täielikult toimida põllumajanduses tavapäraselt kasutatavate väetiste tõhususe hinnanguna.

mitte kõike korraga. Muidugi peab täiendavate põllumajandusmeetmete otstarbekus olema alati majanduslikult põhjendatud.

Tõhusad abinõud teadlastelt Ajastul, mil põllumajanduslikult tootmiselt nõutakse suurt tõhusust, on sellised kaod andestamatu priiskamine. Ja siin astub esile põllumajandus- ja põllumajanduskeemia teadus.

Stabiliseeritud ammooniumsalpeetri koostisse kuuluv fosfor (lisaks 33% lämmastikule on massis 3% fosforit) soodustab juurte kasvu kiirenemist.

Juurte kokkupuute eripind mullaga suureneb ja taim neelab suurema koguse toitaineid, sealhulgas eluliselt vajalikku lämmastikku. Väljumisel tekitab see ammooniumsalpeetriga võrreldes veelgi suurema saagikuse.

Mõõduka kliima ja muldade uhtevee režiimi tingimustes saab toitainete kadu juurestikuvööndist vähendada täisannusega väetise fraktsiooniva laotamise abil. Teisisõnu: taimede toitumise tõhususe suurendamiseks on soovitatav laotada lämmastikväetist pealtväetamiseks jaokaupa,

Kuni teadlased koos agronoomidega otsivad võimalusi lämmastikukadude üle võidu saavutamiseks, elame meie edasi reaalses maailmas.

Tänapäeva haritud põllumajandustootjale on kadude minimeerimine juba suur edu, mis hooaja lõpuks teiseneb reaalseteks rahasummadeks.

Teine tõhus meetod on harjumuspärase väetise keemilise koostise muutmine. Tulenevalt samast väljauhtumise katsest Leedus osutusid lämmastikukaod stabiliseeritud ammooniumsalpeetri puhul oluliselt madalamaks kui ammooniumsalpeetri puhul ja olid keskmiselt 20 kgN/ha. See on 30% vähem kui ammooniumsalpeetri kasutamise korral.

Innovatsiooniline väetis

NS 30:7

sisaldab väävlit lämmastiku- ja väävliühendite sünergiline koostoime suurendab saagikust ja toodangu kvaliteeti parandab fosforiühendite absorbeerumist taimedes kõrvaldab väävlivaeguse vähendab lämmastikukadusid Uralchem Trading Vesetas 7, Riia, LV-1013 Läti tel +371 6738 8100 faks +371 6738 8101 e-post trading@uralchem.com www.uralchem.com

12 tehnika

Kodumaine

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

allhange jõuab ka siinsete tootjateni Eestis on juba välja kujunenud n-ö riigi­ sisene tööstusahel, kus ühed siinsed tootmisettevõtted on allhankija rollis, teised aga lõpptoodangu tellijad.

AIN ALVELA ajakirjanik ain.alvela@maaleht.ee

L

äänemaa tööstusmaas­tik pole just ülearu rikkalik ja veel vähem on uudised sellelt maastikult üleriigilist tähelepanu pälvinud.

Nojah – kui just sealset suuremat tööandjat sulgemine ei ähvarda vmt.

Ometi jagub Eestimaa mandriosa läänenurka tööstust, mis muu hulgas ka meie põllumajandusettevõtteid vajaliku tehnikaga varustab.

Teeme juttu Haapsalu sadamas, kunagi Lääne Kaluri kalapüügi-

Allhanketöö on nagu Ameerika mäed – vahel on tellimusi järjekorras, vahel pole ühtegi. Kogu aeg tuleb uusi tellijaid otsida ning et üldse tellimusi saada, tuleb ennast kõvasti tõestada.

laevade remonditsehhiks ehitatud tööstushoones paiknevast metallitööfirmast OÜ Haapsalu Metal – Rootsi kapitalile kuuluvast allhanketellimustele spetsialiseerunud ettevõttest, mille tootevalikusse kuuluvad näiteks ka Eesti ettevõtete tellimusel valminud saetööstusseadmed, kalatööstuse automatiseeritud tootmisliinid, metsatraktorite keskliigendid, turbakaevanduseks mõeldud masinate ümberseadistamine ning võistlusautode detailid.

Eritellimused panevad insenere proovile Ettevõtte tootmisjuht Enrik Nõmmik märgib H-Metali tegevusampluaad tutvustades, et peaasjalikult seisneb see saekaatrite ja teiste puidutööstuse liinide ning nende osade tootmises, vähemalt poole tootmismahust moodustab allhange Rootsi tellijatele. Haapsalu metallitsehhidest siirdub toodangut ka Venemaale, aga seda juba Rootsi emafirma kaudu.

Ettevõtte seeriatööde maht pole kuigi suur, pigem tuleb ette prototüübilaadseid töid – valmis tuleb teha masin või liin, mis on ainulaadne ja spetsiifiline ning sobib vaid konkreetsele tegevusalale konkreetses tootmishoones. Üks suuremaid selliseid viimaste aastate töid, mis sai alguse 2011. aastal, oli kalatööstusele mõeldud sorteerimis- ja kaalumisliin, õigupoolest 16 sellist liini, iga järgmist omajagu täiustades.

Põhiline materjal, mida kasutati, oli roostevaba teras, sinna läks tarvis ka plastist valmistatud detaile.

Liinid on praegu töös Haapsalus asuvas OÜs Morobel, mis siiani peaasjalikult tegeles külmutatud räime müümisega Venemaale.

Tegu on liiniga, mille kaalusüsteem võimaldab komplekteerida täpselt kümnekiloseid kalapakendeid – põhiliin pakendab umbes 9,5 kilo ja peendoseerimisseade lisab siis täpselt puuduoleva osa, et sügavkülmutusse mineva ka-

lakasti kaal oleks täpselt 10 kg.

Tuli teha unikaalne tootmisliin, sest ühtegi täpselt samasugust näidet ette võtta polnud.

Eesti tootjad küsivad allhanget Kodumaisele metsatraktorite tootjale OÜ Metsis valmistab H-Metal keskliigendeid. Enrik Nõmmik ütleb, et selle töö saamine oli hea puhver tegelda ka siis millegi asjaliku ja loovaga, kui Rootsi tellimustest parasjagu vahe sees. Kõnealune liigend on nii metsa väljaveotraktori kui harvesteri juures oluline sõlm, sellel lasub vastutus sisuliselt kahest poolest koosnevat masinat koos hoida. Liigendile mõjuvad pinged on suured, sestap ka töö vastutusrikas.

Vahel tuleb tegelda küll otse tehasest tulnud uhiuue, ent siinsetes oludes kas siis liialt nõrgaks jääva või väheefektiivse tehnika ümberseadistamisega. Nii on H-Metali tsehhides käsil turbapätside valmistamise masina täiustamine – seade, mis algselt oli mõeldud 11 pätsi valmistamiseks, tehakse ümber 15 pätsi jaoks. Ühele Eesti kuumtsinkimistehasele tehti seadeldis, mis lisab tsingivanni uusi tsingitükke, hoides kuuma tsingisegu taseme kogu aeg ühel kõrgusel.

Huvitav valdkond on driftiautodele spetsiaalsete õõtshoobade tegemine säärastele masinatele mõeldud juppide müügiga tegelevale firmale Wisefab. Selline tehasetoodangust erinev detail

Allhanketöö on nagu Ameerika mäed – kord on tellimusi järjekorras ukse taga ootamas, kord jälle pole mitte midagi.

Enrik Nõmmik

võimaldab auto esirattaid keerata vaata et 90kraadise nurga alla, mis säärase spordiala puhul on hädavajadus ja eeldus, et auto üldse teiste omasugustega konkureerida saaks.

Allhanget on tehtud ka Maagile ja teistele toidutööstuse ettevõtetele. Põhiliselt roostevabast plekist riiuleid ja lihakärusid.

Kui allhanketellimused tulevad sisse täpsete jooniste ja ettekirjutustega, siis kogu selline omatoodang nõuab tasemel inseneritööd ning konstrueerimisoskusega inimesi.

Neid on ettevõttes palgal neli.

“Allhanketöö on nagu Ameerika mäed – kord on tellimusi järjekorras ukse taga ootamas, kord jälle pole mitte midagi,“ kirjeldab Nõmmik. “Väga kindlat ja garanteeritut ei ole, kogu aeg tuleb uusi tellijaid otsida. Ning et üldse tellimusi saada, tuleb ennast kõvasti tõestada.“

Väiketööstus peab hoidma oma nišši Haapsalu Metali nišš metalli­ tööstuses on tarnekiirus ja paindlikkus, selle saavutamises mängib olulist osa laserlõikuspingi olemasolu. Nõmmik tunnistab, et ettevõtte uhkus on ajakohane CNC-laserlõikuspink, mis võimaldab valmistada detaile 0,1 mm täpsusega kuni 25 mm paksusest teraslehest. Tööpingile konstrueeriti oma jõududega lehtmetalli etteandmise seade. Olemas on ka arvjuhitav ja manuaalne painutuspink, giljotiin lihtsamate asjade lõikamiseks ning kõige uuema seadmena firma omavahenditest soetatud Haas CNC-freespink.

Tegeldaksegi sellega, mida kõige paremini osatakse, mõne etapi tööd aga tellitakse mujalt – näiteks saab H-Metal värvida tooteid vaid ühekomponentsete alküüdvärvidega. Kui aga on vaja pulbervärvimist või detailide haaveldamist, teeb seda omakorda Paliveres asuv firma, kellel vajalikud vahendid olemas.

Laserlõikustehnoloogia võimaldab firmal paljudes valdkondades kiiremini ja paindlikumalt tegutseda – oluliselt väheneb koostamisaeg, tulemus on täpsem. Näiteks Läänemaal teistes tehastes sellist metallitöötlustehnikat pole.

Kõige stabiilsema ja võib ka öelda, et üldse H-Metali viimaste

firma OÜ Haapsalu Metal Asutatud 2004.

Põhitegevusala: mehaaniline metallitöötlus.

Tegevjuht: Tarmo Peramets.

Omanik: AS Eesti Lindsaw – 100%.

Töötajaid 35. www.h-metal.ee Allikas: OÜ Haapsalu Metall, MM

aastate põhitoodangu moodustavad laevade õlikuumutid, mille sisse Rootsis komplekteeritakse küttekehad. Väga täpne töö, millest terve partii võib kergesti praagi sekka sattuda, kui etteantud mõõte ülitäpselt ei järgi.

Praagi osa ei tohi siiski ületada mõnda protsenti kogutoodangust, vastasel juhul muutuks tellija kurjaks. See on ka tehase pea ainus toode, mille tellimused ja tööde maht on prognoositav.

Aastas toodetakse neid tuhande ringis, ja nõnda juba viimased kolm aastat. Üldse läheb umbes 2/3 Haapsalu Metali toodangust piiri taha.

Toormetarned takerdusid poliitikasse Maailmapoliitika mõjud jõuavad ka väikesesse Haapsallu.

Kui siiani ostis H-Metal õlikuumutite tegemise juures vajamineva eriterase Ukrainast, aga valla pääsenud sõja tõttu pandi sealne tehas kinni, tuli kiiresti otsida uus katlaterase tarnija. Leiti see Sloveeniast ja tarned said jätkuda, õnneks ka suhteliselt soodsatel tingimustel.

Tavaline tootmises vajaminev must metall ostetakse peamiselt Eesti edasimüüjatelt, nii hinnalt kui kvaliteedilt sobilikku roostevaba terast tuleb teinekord ka piiri tagant otsida.

Kuigi Haapsalus peaks selle aasta lõpus, kui PKC kaablivabrik seal uksed suleb, vabanema kümneid, isegi sadu töötajaid, ei looda Enrik Nõmmik sealt metallitehasesse teab mis suurt täiendust saada. Tootmisvaldkonnad ja tegevused neis ettevõtetes on liialt erinevad. Kuigi lootus, et mõni inimene sealt siiski lisandub, on olemas.

tehnika 13

Maamajandus Nr 1 (31) 22. jaanuar 2015

kommentaar Haapsalu juppidega autod maailmas tipptasemel

Fotod Sven arbet

Me ei ehita ise autosid, kuid töötame välja, toodame ja turustame võidusõiduks vedrustuse komplekte oma Wisefabi brändi alt.

Enamjaolt driftiks, kuid osa juppe on ka ring­ raja tarbeks.

Hetkel on meil 36 edasimüüjat enam kui kolmekümnes riigis üle maailma ja nii meie kui Haapsalu Metal võib öelda, et nende toodanguga on võidetud kõik maailma suuremad sarjad.

Haapsalu Metaliga kujunes meil koostöö välja seetõttu, et meie toodete tegemine tahab natuke mõttetööd, et see tuleks kvaliteetne ja korraliku välimusega. Haapsalu mehed tegid seda ja meie koostöö on tänu sellele väga hästi sujunud. Teine väga tähtis asi võidusõidumaailmas on tähtajad ja neist pidamine ning siiani on HM olnud väga usaldusväärne partner, kellele võib alati loota.

Driftiauto küljes on nende detailid väga olulised, sest tegu on õõtshoobadega. Alati peab olema garanteeritud materjali kvaliteet ja ka lõikamise kvaliteet. Sellest tuleneb konkreetse detaili ohutus ja funktsionaalsus.

Kiirused on võidusõidus väga suured ja meie eksimused võivad olla fataalsed. Õõtshoovad kestavad reeglina niikaua, kuni need puruks sõidetakse, nende küljes olevad kuulliigendid on kulumaterjal, kuid need on vahetatavad.

Ardo Kalda OÜ Wisefab juhatuse liige

H-Metali ostujuht Enrik Nõmmik näitab metsatraktorite tootjale OÜ Metsis tellimustööna tehtud traktorite keskliigendeid.

Tema sõnul on tegu üle keskmise keerulise ja vastutusrikka tööga, sest keskliigend on masina töötades pideva koormuse all ja peab taluma suuri jõude.

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA BY-82 rihthöövelpaksusmasin

NOVA PL50 ja PL60 plasmalõikurid

NOVA115S metallilintsaag

NOVA BS-315 lintsaag

Hind:

383 € Soodushind:

Hind:

399/722 €

(km 0%)

Hind: Hind:

464 €

Lõikevõimsus: 15 mm / 25 mm Kaal: 8,6 kg / 19 kg

Uudistoode!

238 € Saad pöörduva teraga metallilintsae peaaegu tavalise sae hinnaga. Saagides pole vaja (km 0%) detaili pöörata. Ideaalne saag väikestesse ruumidesse. Mugav transportida. Suurepärane saag tööobjektile kaasa viimiseks. Rattad Nova BY82 on kõrgkvaliteetne rihthöövelka aluse küljes. Tera automaatne seiskamine. paksusmasin väikestes töökohtades Kvaliteetsed ja tugevad terajuhikud. kasutamiseks. Ei vaja spetsiaalset alust.

Mootori võimsus: 550 W Võib asetada lauale või muudele vastavatele Tera kiirus: 20/30/50 m/min kohtadele. Need on ka pärast kasutamist Tera suurus: 1638 x 12, 7 x 0,64 mm lihtsalt kõrvale liigutatavad.

Saagimisnurk: 90–45° Mootori võimsus: 1,25 kW / 230 V / 8000 rpm Max lõikevõimsus nelikantmaterjalil: 90°/ 100 x 150 mm Höövelduslaius: 204 mm Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: Paksusmasina max kõrgus: 210 mm 90°/ 115 mm Lõiketerad: 2 tk Kaal: 62 kg Kaal: 32 kg

Mootori võimsus: 800 W Tera kiirus: 360/720 m/min Tera suurus: 2240 x 8–15 mm Max saagimisvõimsus: 175 mm Lõikevõimsus/sügavus: 300 mm Kaal: 78 kg

NOVA 170G metallilintsaag

NOVA X16 freespink (nailonratastega)

NOVA J19 magnetpuurpink

(km 0%) NÜÜD ON KÕIKIDEL NOVA KEEVITUSSEADMETEL KAHEAASTANE GARANTII! Parim kvaliteet ja pakkumine. Täieliku varustusega ja kasutusvalmis. Kasutamiseks on vajalikud ainult suruõhk ja elekter. Ülipopulaarne! Soomes müüdud üle 1500 seadme. Kvaliteetne ja usaldusväärne.

Hind:

Hind:

722 €

1202 €

(km 0%)

(km 0%)

UUDISTOODE,, mis on saavutanud tohutu populaarsuse kogu maailmas. Väga konkurentsivõimelise hinnaga. Kvaliteet vaieldamatult maailma tippklassist. Mõeldud nõudlikuks professionaalseks kasutamiseks. Saetava detaili kinnituse kiirvabastus, jahutuspump. Tera hüdrauliline langetamine. Pöörduv tera. Soodne hind!

Kvaliteet vaieldamatult maailma tippklassist.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 750 / 1100 W Tera kiirus: 40 / 80 m/min Tera suurus: 2085 x 20 x 0,9 mm Saagimisnurk: 90–45 ° Kaal: 170 kg

NOVA X16 on varustatud süsiharjadega mootoriga 350 W, MK3 koonusega ja tugevast malmist raamiga, mis tagab vibratsioonivaba töö. Kallutav freesipea tagab mitmekesise töö.

Vaiksed nailonrattad, astmetu kiiruse reguleerimine. Pildil olev laua etteandemootor on lisavarustus ja ei sisaldu hinnas.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 350 W Mootor: 100–1100 / 100–2500 p/min Puurimisvõimsus: 13 mm Freesimisvõimsus: 30/16 mm Freesipea kalle: 45/45° Spindel MK3 Kaal: 60 kg

NOVA PT-310 rihthöövelpaksusmasin

(km 0%)

Sama tippkvaliteet kui juba aastaid müügil olnud mudelitel BS-400 ja BS-600. Tugev konstruktsioon. Kvaliteetsed piirikud, mis hoiavad seadistused paigas intensiivsel ja pideval töötamisel. Kõrge kvaliteediga mootorid ja tugev mittevibreeriv korpus. Alus standardvarustuses kaasas.

Hind:

399 € (km 0%)

Kvaliteetne valatud laud. Töötab vibratsioonivabalt. Lihtne ja kiire rihthöövelpingi vahetamine paksusmasinaks.

Höövelduslaius on 310 mm. Võib lisada pika soone freesimise seadme. Tolmukogurile on standardsuurusega 100 mm liides, mida saab kasutada nii rihthööveldamisel kui ka paksusmasinal. Kvaliteetne juhttugi, mida saab kallutada 45 kraadi.

Mootori võimsus: 3 kW / 380 V / 4800 rpm Höövelduslaius: 310 mm / 12’’ Laud: 1380 x 310 mm Lõiketerad: 3 tk Kaal: 272 kg

351 € (km 0%)

(km 0%)

Hind:

1444 €

NOVA 2200 tolmukogur 380V

Nova J19 on kvaliteetne uudismudel! Tugev magnet kinnitub kindlalt ja teeb puurimise lihtsaks. Ava puurimisvõimsus kuni 35 mm!

Standardvarustuses jahutussüsteem, samuti 19 mm Weldoni padrun. Kerge kaal, ainult 10,5 kg. Kaasas mugav tööriistakast.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1100 W Mootor: 700 p/min Magneti võimsus: 1000 kg Kaal: 10,5 kg

Kui vajad eriti tõhusat purueemaldust rohkemate masinate jaoks, siis pakume Nova 2200 mudelit. Väga võimas kolmefaasiline mootor tagab tipptulemuse mis tahes tingimustes (saadaval ka 230 V). Sisendvool on 150 mm ja 3 tk 100 mm liideseid. Turul saadaolevaist kvaliteetseim imur selles suurusklassis. Labad on parima kvaliteediga terasest, mis peab vastu aastaid.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 2200 W Õhu imemise võimsus: 65 m3/min Imuri labade läbimõõt: 305 mm Koti suurus: 500 x 1100 mm Kaal: 59 kg

NOVA MCF-1000 puidutreipink See on tõeline treiali unelmate tööpink.

Vastupidav konstruktsioon. Võimas ja Hind: töökindel. Tugev alus 375 € standardvarustuses kaasas. Kolm kiirust: (km 0%) 750, 1400 ja 2600 rpm.

300 mm malmist tööriistaalus. Standardvarustuses kopeerseade ja ketaslihvpink. Ainulaadne kolme masina kombinatsioon.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 550 W Pöörlemiskiirus: 750–2600 rpm (3 kiirust) Tsentrite vahe: 1000 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 350 mm Kaal: 77 kg

UTEC OY Alanurmontie 128, 62100 Lapua, Finland; tel +372 514 8326, ivo.ilustrumm@koneita.com; www.koneita.com

NOVA 230A metallitreipink Hind:

2980 € (km 0%)

Kõrge kvaliteediga nõudlikuks professionaalseks kasutuseks sobiv metallitreipink.

Tippklassi täpsus. Karastatud ja täpsustöödeldud siinid. Automaatne piki- ja külgsuunas ettenihe. Kaasas korralik lisavarustus.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1100 W Pöörlemiskiirus: 65–1810 rpm (18 kiirust) Tsentrite vahe: 900mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 300 mm Spindli läbiviik: 38 mm (MK5) Pikkus: 1480 mm Laius: 750 mm Kõrgus: 720 mm Kaal: 470 kg

NOVA 4119A/20 puurpink 230 V Hind:

395 € (km 0%)

Need puurpingid on USAs ja paljudes Euroopa maades olnud eriti populaarsed ja hästi müüdavad mudelid. Nüüd saadavad ka meilt. Eriti kvaliteetne ja tugev konstruktsioon, hea hinna-kvaliteedi suhe. 16 mm padrun standardvarustuses.

Turul populaarseimad rihmülekandega sammaspuurpingid! Vastupidav konstruktsioon. Valmistatud parimatest materjalidest.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 550 W Pöörlemiskiirus: 210–2580 rpm, 12 kiirust Puurimisvõimsus: 20 mm Spindel MK2 Kaal: 60 kg

14 tehnika

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee SVEN ARBET

Maastikusõiduk

UTV aitab tööd teha ja lõõgastuda

Siiani maarahva seas laialt tuntud ATV kõrval hakkavad üha enam talupidajate ja teiste looduses toimetavate inimeste südameid võitma traktori, auto ja ATV ristsugutisena sündinud maastikusõidukid, mis koonduvad ühise nimetaja UTV alla.

A

naloogselt ATVga (ingl k All Terrain Vehicle – iga maastiku sõiduk) võib ka UTVd (ingl k Utility Terrain Vehicle – vahend maastikul liik­ lemiseks) käsitleda nii tarbesõidukina väiksemate maatööde tegemiseks või raskestiläbitaval maastikul liikumiseks kui ka lihtsalt adrenaliinilaksu pakkuva meelelahutajana.

Mõlemat masinat proovinuna julgen öelda, et UTV võiks tõhusamalt täita töölooma rolli, ATV

aga on eelkõige kohane lihtsalt inimeste ühest kohast teise liigutamiseks. Ja kahtlemata on ATV eelistatum ka neile, kes sportlikku sõidustiili au sees hoiavad, sest üldjuhul – võrreldava kubatuuriga mootori juures – on ATV n-ö äkilisem, selle kiirendus on kärmem ja ka tippkiirus suurem.

Sobilik paljudeks maatöödeks UTVsid on väga erinevas varustus­ astmes, ning nagu ütleb Stokker Agri töö- ja vabaajasõidukite spet-

UTV-l on mahukas kast, millega on hea metsas varustust vedada.

UTV Maastikusõiduk Gator HPX 4×4 Mootor: kolmesilindriline neljataktiline diisel, 854 m3.

Võimsus: 18,5 hj (3400 p/min).

Maksimaalne kiirus 45 km/h.

Kahe kiirusgrupiga astmevaba automaatkäigukast.

Pidurid: hüdraulilised ketaspidurid ees ja taga.

Kütusepaagi maht: 20,1 l.

Täismass 639 kg.

Kandevõime 635 kg.

Istekohtade arv: 2.

Põhivarustuses: soojendusega kabiin, reguleeritav juhiiste, eesmine põrkeraud.

Lisavarustuses: põhimõtteliselt on kataloogi järgi lisavarustuses hulk asju, mis loomuldasa ühe sõiduki juurde käivad – tuuleklaas, kojamees, esi- ja tagatuled, uksed jne. Kui tahetakse võimalikult odava hinnaga baassõiduk kätte saada, võib sellest kõigest loobuda.

Hind: alates 13 500 eurost pluss käibemaks.

Allikas: Stokker Agri

sialist Robin Aringo, eelistavad seda ennekõike vanemad rahulikuma meelelaadiga inimesed, kes ei aja taga kiirust ega põnevust, vaid soovivad, et sõidukit saaks juhtida rooliga; et sellel oleks ka kõrval- või isegi tagaistmed; et ilmastiku eest kaitseks sõitjaid soojendusega kabiin ning et masin suudaks abiks olla ka väiksemate tööde tegemisel, mida maamajapidamise juures alatasa ette tuleb.

Olgu selleks siis talvine lumelükkamine, kogemata lumehange kinni jäänud sõiduauto vintsi abil kindlale teele sikutamine.

Keskmiselt pooletonnine kandevõime lubab korraga arvestatava koguse tsemendikotte, liiva või halupuid vedada, kasti saab soovi korral hüdrosilindriga kallutama panna, lisana võib lasta paigaldada jahirelvade hoidiku. No ja muidugi võib mõni snoob sellega ka metsa seenele sõita, eriti kui loodus on õnnistanud korjajaid säärase seeneuputusega nagu eelmisel aastal – siis ei jaksakski neid metsaande käe otsas koju tassida.

Nali naljaks, aga kala- ja jahimeestele on selline maastikuliikur vägagi tõhus abimees, mahuta-

Meie usuMe endiselt, et Metsatehingutes on oluline ostja usaldusväärsus.

des lahedalt kogu varustuse ja ruumi jääb ka retkelt koju tagasi sõites võimalik kinnipüütud saak peale mahutada. UTVst võib abi olla ka militaarotstarbel – miks muidu otsustas Kaitseliit endale kümmekond John Deere’i Gator HPXi tellida. Masinad jõuavad Eestisse paari nädala jooksul ja need lähevad malevate käsutusse.

On ka spetsiifilisema otstarbega UTVsid. Näiteks golfiväljakutel liikumiseks mõeldud elektriajamiga UTVd. Aga laias laastus liigitataksegi sääraseid sõidukeid n-ö vabaajasõidukiteks ja tööte-

ostab METSAKINNISTUID ja RAIEÕIGUST müüb LÕHUTUD KÜTTEPUID

ostaMe üle eesti raieõigust, Metsa- ja põlluMaad.

5558 6086 info@ostanmetsa.ee www.ostanmetsa.ee

Toored ja kuivad, pikkus tellija soovil, tarne al 10 ruumi, transport hinnas Lääne-, Harju- ja Raplamaal hind al 28€

tel 50 248 95 info@pajakapuit.ee www.pajakapuit.ee

tehnika 15

Maamajandus Nr 1 (31) 22. jaanuar 2015

UTVsid on väga erinevas varustus­ astmes. Stokker Agri töö- ja vabaaja­ sõidukite spetsialisti Robin Aringo sõnul eelistavad seda ennekõike vanemad rahulikuma meelelaadiga inimesed, kes ei aja taga kiirust, vaid soovivad, et sõidukit saaks juhtida rooliga.

diiselmootorile ka ülimalt säästlik, tarbides tunnis keskeltläbi ühe liitri kütust. Bensiinimootoriga XUVga võrreldes on see oma kolm korda vähem.”

HPXe on kahes võimsusklassis. See, mida Robin Aringo iseloomustas, on suurem variant, olemas on ka väiksem, 635kilose kandevõimega pisem sõiduk.

UTV võidab järjest uusi kasutajaid

gemiseks mõeldud maastikuliikuriteks. Vastavalt sellele on nende jõuallikaks kas bensiini- või diiselmootor. Esimene on kiirem ja paindlikum, teine suudab arendada mõnevõrra rohkem võimsust, on parema läbivusega ja ülimalt ökonoomne, tarbides tunnise keskmise koormusega tööaja jooksul vaid ühe liitri kütust. Võrdluseks – võimsamat sorti ATV kulutab saja kilomeetri läbimiseks pea kümmekond liitrit kütust.

Esimest korda vastset neljarattaveolist JD Gator HPXi kohates on spontaanne emotsioon:

“Oi kui nunnu!” Tõepoolest – disaineri kätt on selle väikese, justkui mänguasja moodi sõiduki juures kõikjal tunda.

Kabiinis on kahele inimesele piisavalt ruumi, kusjuures uste ja esiklaasi eemaldamise järel muutub masin imekiiresti lahtiseks suvesõidukiks.

Otstarbe kohaselt kombineeritav sõiduk Robin Aringo iseloomustab Gator HPXi maastikusõidukit kui robustset maskuliinse väljanägemisega

töölooma, mis oma väiksusele vaatamata on üllatavalt võimekas ning mille taltsutamiseks tuleb ohje kõvasti pihus hoida.

“HPX on loodud taluma suuremaid koormusi, hea kliirens lubab läbida võimatuna tunduvaid maastikke. Ja kõige selle juures on sõiduk ka maanteesõidul stabiilne ning hästi juhitav,” kirjeldab Aringo masina omadusi.

“Võrreldes oma sõsara Gator XUV 550ga, jaksab see sõiduk veokasti võtta 907 kilo, on võimeline sikutama 680kilogrammist haagist ja on tänu uuele 1115m3

Kui püüda natuke millegi kallal ka viriseda, on see Garor HPXi puhul kabiinisisene müratase, mis on ikka üksjagu suurem kui tavalisel tänapäevasel põllutraktoril. Mis on ka mõistetav, sest asub ju sõiduki jõuallikas enamvähem kabiini all.

Jäi mulje, et väljaspool on mootori hääl isegi vaiksem, kui tihedalt suletud kabiinis. Aga selle vastu aitab lõppude lõpuks kas kõrvaklappide või kõrvatroppide kasutamine.

Gatorite varustusvalikus on hulk rehve – murul ja tänaval kasutatavatest kuni robustse mustriga, rappumist vähendava konstruktsiooniga radiaalrehvideni raskesti läbitaval pinnasel kulgemiseks.

Lisaks on olemas ka roomikutega variant.

Sõidukil on automaatne nelirattavedu, astmevaba kahe kiirusgrupiga käigukast. Käsitsi sisse-välja lülitatav tagumise silla diferentsiaalilukustus võimaldab kärsitumal inimtüübil ka sportlikumat sõidustiili harrastada.

Gator HPXi ja XUVga sarnaseid maastikusõidukeid toodab enamik ATVde valmistajaid – Polaris, Yamaha, Kawasaki, ka

kogemus Kasutaja kommentaar Kaitseliidu valik UTVde soetamiseks lähtus eelkõige Kaitseliidu valveüksuste vajadustest. Teatavasti valvab Kaitseliit riigikaitselisi objekte üle kogu Eesti.

Mitmed neist on suured ja asuvad keerulise maasti­ kuga kohtades.

Näiteks Ämari lennubaas, väeosad jne. Valveobjekti perimeetri valve ja sellel patrullimine nõuab sõidukeid, mis on tavasõidukist parema maastikuläbimisega. UTV on just selline valveobjektidele sobiv töövahend, mida võib juhtida ka tavajuhiloaga – erinevalt ATVst, mille juhtimisõiguse saamiseks on vaja läbida koolitus, ja see tähendab meile ka rahalist kokkuhoidu. Lisaks on UTV-l kast, mis võimaldab varustust vedada.

Konkreetselt selle mudeli kasuks langes valik läbi riigihanke ja masinad tulevad toonides, mis olid riigihankes kirjeldatud. Mingisugust muud erivarustust meie tellitud masinatele ei tule.

Kokku soetab Kaitseliit 10 sellist sõidukit ja need leiavad kasutust üle Eesti Kaitseliidu valvatavatel riigikaitseobjektidel.

Tanel Rütman

Kaitseliidu peastaabi avalike suhete osakonna juhataja asetäitja

traktoreid valmistav Kubota, mõni Hiina tootja. Ilmselt on neid veelgi, aga nimetatud on tuntud ka Eesti turul. Enamik UTVdest on maanteeameti liiklusregistri poolt aktsepteeritavad, nad liigituvad T-kategooria sõidukite hulka.

AIN ALVELA

KVALITEETSED JA VASTUPIDAVAD METSAVEOHAAGISED JA PALGITÕSTUKID

RAIEÕIGUSE JA VIRNASTATUD VÕSA OST LÕUNA-EESTI PIIRKONNAS

9600€ + km www.bmf.ee

Küsi pakkumist: info@bmf.ee, 516 5036

5621 4750 info@energia-24.ee

16 loomakasvatus

BIOSTIMULAATORID KEVADEKS!

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

PÕHU JA TAIMEJÄÄNUSTE LAGUNDAMINE

• ergutab mullaorganismide tegevust • tõhustab taimejäänuste mineraliseerumist

99,5% asendamatu aminohape L-α-proliin

TAIMELE VAJALIK ELUJÕULISUSE TAASTAMISEKS JA ERITI TÄHTIS KEVADEL TUGEVDAMISEKS, EBASOODSATE KASVUTINGIMUSTE TAIMEDE ELUPROTSESSI TEKKIMISE KORRAL, NAGU PÕUD, ÜLEUJUTUS JMS. SUURENDAB KÜLMATALUVUST, PARANDAB TAASTAMISEKS TALVEKINDLUST.

KIIRENDAB TALVE JÄREL KIIRENDAB TALVE JÄREL MULLAORGANISMIDE TEGEVUSE MULLAORGANISMIDE TEGEVUSE TAASTUMIST JA TAIMSETE JÄÄNUSTE TAASTUMIST JA TAIMSETE MINERALISEERUMIST. JÄÄNUSTE MINERALISEERUMIST

reguleerib taimedeõhulõhede • reguleerib taimede õhulõhede avamist ning avamist ja veerežiimi, mis veerežiimi, mis aitab taimedel aitab taimedel kergemini kergemini taluda ebasoodsaid taluda ebasoodsaid tingimusi tingimusi ning kiiremini ning kiiremini taastuda pärast taastuda pärast ebasoodsate tingimuste tingimuste lõppu; ebasoodsate lõppu • suurendab taimede külmataluvust võib segada väetiste või taime• seemnete puhtimine kui 5 g/t, taimede kaitsevahenditega, nende kasvuaegne 2 g/ha etikettidel pritsimine puuduvad vastavad piirangud.

STRESSIVASTANE TOODE

Aminohapete ja mikroelementide kompleks täiendavaks lehekaudseks väetamiseks Koostis: Vabad L-α-aminohapped Lämmastiku üldkogus (N) Orgaaniline lämmastik (N) Orgaanilise aine kogus: Magneesium (MgO)

Aminohapete ja mikroelementide kompleks täiendavaks lehekaudseks väetamiseks

20,0 % 5,5 % 5,0 % 25,0 % 0,8 %

Boor (B) Raud (Fe) Mangaan (Mn) Molübdeen (Mo) Tsink (Zn)

1,5 % 1,0 % 0,1 % 0,001 % 0,1 %

Terra-Sorb® Complex on lehekaudne bioloogiline erguti, mis sisaldab 18 erinevat taimede jaoks asendamatut vaba L-α-aminohapet.

Nii aminohapped kui mikroelemendid aktiveerivad paljusid füsioloogilisi ja ensümaatilisi protsesse taimes. Taime rakkudesse tungides suurendavad vabad L-α-aminohapped lisaks ka fotosünteesi intensiivsust ja klorofülli sisaldust.

Aitab taimel stressi järgselt taastuda.

Tõhustab toitainete imendumist ja liikumist taimes.

Stimuleerib taime õitsemist ja viljade moodustamist.

Tootja:

www.scandagra.ee Küsi lisainfot oma piirkonna müügispetsialistilt!