MAAMAJANDUS (jaanuar 2016)

SHUTTERSTOCK

P천llumeeste juht Vahur T천nissoo: RAIVO TASSO

VAJAME kolme kesk체histut

Uus veeseadus:

vanad s천nnikuhoidlad tuleb renoveerida

UUS RU BRIIK

LEGEND TEHNIK ID MAAIL AMAST

21. jaanuar 2016 Nr 1 (41)

2 M A A M A J A N D US l P Ä E V A KO R R A L

Vahur Tõnissoo: Mida

J UHTKI R I

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Viljakasvatus – kas pääsetee?

A

asta tagasi ennustas Eesti Põllumeeste Keskliidu juht Kalev Kreegipuu, et maailmaturu olukord, Vene sanktsioonid ja Eesti soovimatus oma põllumeest aidata viib põllumajanduse struktuuri vägivaldse muutumiseni. Et Eestist, kus on soodsaimad tingimused rohukasvuks, mis sobib loomakasvatusele, saab teravilja kasvatav riik.

Nüüd tundub, et Kreegipuu toonane ennustus läheb täppi. Põllukultuuride kasvupind suureneb: 2013. aastal oli see 590 000 ha, 2014. – 608 000 ha ja mullu 624 500 ha. Piimalehmade arv aga väheneb. 2013. aastal oli neid 98 000, 2014. – 96 600 ja 2015. aastal ca 90 000.

Mullune vilja-aasta oli tõepoolest soodne. Samas peame aga otsa vaatama ka vilja tootmiskuludele Eesti tingimustes. Piisab sellest, kui meenutada, et meist vaevu tuhande kilomeetri kaugusel Lõuna-Poolas ja Tšehhis ei teata, mis asi on kuivati. Ehk siis vilja kuivatamine, mis meil on üks suuremaid kulusid, pole seal enamasti vajalik.

Samuti on augusti algul Leedust läbi sõitvaid eestlasi üllatanud, et seal, eriti lõuna pool, pole täiesti valmis viljapõllud veel koristatud. Küsimus pole mitte laiskuses, vaid selles, et nende ilm lubabki oodata koristuseks hetke, kui vili on maksimaalselt küps ja kuiv otse terminali viimiseks.

Seda, et teravilja hind on kahel viimasel aastal stabiilselt madal püsinud, ei pane siin, Eestis, piima- ja sealihahinna vabalanguse kõrval enam väga tähelegi. Samas on viljamaakleri Indrek Aigro teada toidunisu suur laoseis ning pakutav hind 150–160 eurot tonn Prantsuse ja Saksa viljakasvatajatele nii vastuvõetamatu, et suur osa neist pole siiamaani midagi müünud. Laos seisab olenevalt riigist kuni 60 protsenti mullusest saagist. Mingil hetkel tuleb kogu see vili ära müüa, ning mis siis tonnihinnaks kujuneb, ei oska ennustada.

Siit ka küsimus, kas kogenud ja sobivas Eesti piirkonnas tegutsevale loomapidajale on üleminek viljakasvatusele ikka pääsetee või kujuneb seegi ummikteeks?

Narva mnt 13 10151 Tallinn

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (41) 21. jaanuar 2016

Põllumajanduses on taas alanud raske aasta: Vene turg on jätkuvalt kinni ning ka seakatk pole kaugeltki möödas. Maamajandus küsis põllumeeste keskliidu juhilt, mida teha, et ellu jääda.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

E

ndine DeLaval OÜ tegevjuht ja keskühistu Farm In juht Vahur Tõnissoo võttis mullu 1. septembril vastu Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) juhatuse esimehe koha. Kuigi olukord põllumajanduse põhisektorites piimatootmises ja seakasvatuses on keeruline, tundub, et visio­näär Tõnissoo teab lahendusi. Aga nendeni jõudmine võtab aega.

Kuidas kirjeldad Eesti põllumajanduse praegust seisu?

Seis on sektoriti väga erinev.

Keerulised ajad on seakasvatuses ja piimatootmises, kus omahind ületab realiseerimishinna. Teraviljakasvatuses oli mullu hea saak, aga hind oli madal.

Maal ei ole nii, et tegeled ainult sellega, millega hetkel tegelda tasub, vaid valid tegevusala, mida sa oskad. Aga kuna väike-

se riigi majandus sõltub suurel määral ekspordist ja toidutööstuse eksport moodustab meie riigi ekspordist suure osa, siis piimatootmise kriisil on kogu riigi majandusele fataalsed tagajärjed.

Praegu langeb pidevalt lehmade arv. See aga tähendab, et mingil hetkel ei jätku kõikidele piimatööstustele enam piima ja üks või kaks tööstust peavad turult lahkuma. Sellel on suur mõju nii tootjatele kui tarbijatele. Praegu on Eesti piimatoodete lett üks Euroopa rikkalikumaid, aga kauaks?

Mis põllumehi aitaks?

Edu võti on koostöös, mitte konkurentsis. Põllumeeste puhul tähendab see seda, et tuleb teha kõikides põhisektorites oma töötlemisüksused: piima keskühistu koos oma töötlemise ja turustamisega, liha keskühistu oma töötlemise ja turustamisega, teravilja keskühistu oma töötlemise ja turustamisega.

Praegu ajab iga mees oma asja. See on kestnud 25 aastat ja tulemused on hästi näha. Peaks juba selge olema, et senine praktika on põllumeestele hukatuslik.

1930. aastate Eestis oli ühistuline liikumine väga tugev kuni riiklike brändideni välja. Kui me aga vaatame praegust olukorda, siis Eesti piimanduses on tugev ainult soomlastele kuuluv Valio.

Selle kõrvale on vaja luua Eesti oma piimatootjate keskühistu.

Lihasektoris on sama seis: on HKScan, aga selle kõrvale on vaja Eesti oma keskühistut ja töötlemist.

Teraviljaga on seis natuke parem, sest põllumeeste ühistu Kevili on toimiv ühistu – üks suur investeering asub Roodeväljal ja teine tuleb Rõngu.

Kui põllumehed koostegemise ohje enda kätte ei võta, siis ei muutu midagi. Vaja oleks, et toot­jatel on oma piimakombinaat, lihakombinaat ja teraviljakombinaat. Praegu on riik ulatanud õlekõrre – ühistulise töötlemise toetamiseks on eraldatud 18 miljonit eurot.

Kui lehmade arv väheneb, kaob olemasolevatestki kaks kombinaati ära. Mis mõtet oleks siis teha veel üks ühistuline kombinaat juurde?

Milline olemasolevatest tööstustest on hetkel maailmatase-

mel? Sinnapoole tüüribki ainult Valio.

Selleks et konkurentsis olla, peab olema kõige kaasaegsem tehnoloogia ja tugev ekspordivõime. Eksportida saab pulbrit, juustu ja võid, aga juustu tehakse Eestis niigi neljas kombinaadis. Juustu võimsust on piisavalt, seega kuhugi peaksid ikkagi kerkima uued pulbritornid.

Nii väikese riigi jaoks on vaja ainult üks või kaks tööstust, et kogu piim ära töödelda. Kui üks on välisettevõte – ja see on olemas –, siis teine peab olema kodumaine.

Piimatootmises oleme teinud imet – viinud tootmise maailma tipptasemele, toodame suures koguses väga kõrge kvaliteediga piima. Lautades on lüpsirobotid ja -karussellid – maailma kaasaegseim tehnoloogia.

Piimatootja oskab sinnamaani, kuni voolik ühendatakse piimajahuti külge, oma asju ülihästi ajada, aga sealt edasi tekib kaos.

Piim viiakse ära, kuid õiglast hinda selle eest ei saa. Üks tõsine põhjus on piimatööstuste ebaefektiivsus. Töötlejate sektor on reformimata. Seda reformi ei saa muud moodi teha, kui tootjad peavad tulema kokku ja otsustama, kes saab piima ja kes ei saa. Aga selleks, et sinnamaani jõuda, peavad nad suutma teha koostööd.

K u h u m i nna?

Teabepäevad

nn26. jaanuaril EPKK lihafoorum Märjal. nn27. jaanuaril Scandagra talvekonverents Eesti Lennuakadeemias. nn28. jaanuaril Dimediumi (Dimela) sümpoosion Tartus. nn3. veebruaril Balitc Agro seminar Järvakandis. nn4. veebruaril Baltic Agro seminar Haljalas. nn10. veebruaril Eesti Taimekasvatusinstituudi konverents Põltsamaal. nn11. veebruaril Baltic Agro seminar Tartus.

Jaanuar ja veebruar on kuud, mil põllumehed, kel huvi järgmiseks hooajaks valmistuda, sektoris toimuvast uut teavet saada ning kaaskannatajatega kohtuda, saavad seda teha õppepäevadel.

LII SAMMLER

K

una põllumajandusäriga tegelevate firmade õppepäevadel on lisaks oma sisendite, tehnika ja lepingute tutvustamisele kavas ka mitmed üldhuvitavad teemakäsitlused – näiteks viljaturu ülevaade –, annab see nutikamatele põllumeestele võimaluse eri käsitlusi võrrelda.

Tänavusele koolitushooajale andis eelmisel nädalal avalöögi Oilseeds Grupp, kes korraldas põllumajanduslikud infopäevad 13. jaanuaril Paides ning 14. jaanuaril Tartus. Mõlemal pool oli huvilisi arvukalt. Eks järgmiste firmade ja ettevõtete õppepäevad näitavad, kas see oli esimese korraldaja edu või on põllumees-

te teadmisjanu nii suur, et ka kõikide järgmiste firmade õppepäevad toovad kokku täissaalid.

Oilseedsi infopäevadel olid oma firma ja nende partneritest põllukeemia müüjate esinemised vaheldatud teaduslike ja laiemat huvi pakkuvate ettekannetega.

Nii hindasid Paide õppepäeval osalejad kõrgelt Kopenhaageni börsi maakleri Indrek Aigro juttu teraviljaturu suundumustest, praktilisi nõuandeid rapsi nuutriga võitlemiseks, põllumulla parandamise soovitusi ETKI teadurilt Valli Loidelt.

“Oh, hoopis parema meelega oleksin põllul kui esineksin,” ütles Savikoti Agro agronoom Tuuli Vaarak pärast kõnepuldist pääsemist. Tema jagas oma kogemusi ja tähelepanekuid ning kuulajate huvi oli suur.

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee, 661 3356 Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee

Kas koostöövalmidus on olemas?

Mina näen väga häid koostöö märke. Aga kui kusagil juba hakkab koostöö tekkima, siis töötleja üritab seda kohe lõhkuda, makstes neile, kes otse kombinaati müüvad, kõrgemat hinda kui piimaühistule.

Kui piima on juurde vaja, helistab tööstus mõnele suuremale tootjale, et müü piim mulle, maksan sulle pool senti rohkem.

Ja nii lähebki. Asi on sedasi kestnud 25 aastat ja tagajärg on see, et lehmade arv aina väheneb.

Kui meil on nende protsesside tulemusena ükskord alles vaid siseturu varustamiseks vajalikud 60 000 lehma ja eksporti enam pole, siis hakatakse piima sisse tooma. Poola ja Soome piimatooted on kohe ukse taga ootamas.

Tiina Jams/Oilseeds

Õppimise aeg

lii.sammler@maaleht.ee

Teiseks – piima ebaefektiivne logistika on suure lisakulu allikas, ikka toimub ristvedu ühest Eesti otsast teise. Väiketootjatelt ei taheta üldse piima ära viia või makstakse 16 senti kilost.

Edasi – pulbrit ei saa kusagil teha. Üks tehas on, kus saaks, aga sinna ei taha keegi enam piima anda.

Praeguste piimatööstuste efektiivsuse taga on kinni 3–4 senti piimahinda. Kui 23 sendile panna 3 juurde, on tulemus juba parem.

Oilseeds Grupi õppepäevad Paides ja Tartus olid rahvarohked.

Ja kuigi tehnikaasjatundja ning viljakasvataja Jaanus Põldmaa rääkis Oilseedsi tütarettevõtte Jatiina OÜ müüdavatest Amazone’i mullaharimisriistadest, pälvis temagi särava ja usaldusväärse esinejana palju kiidusõnu.

“Oilseeds on alati püüdnud esimene olla, ja see meil ka õnnestus,” sõnas ettevõtte turundusjuht Annela Nairis, lisades, et mõlemale teabepäevale oli registreerunuid 160–170. Et kasulik teave kaotsi ei läheks, on ettekanded pandud üles ka Oilseeds Grupi kodulehele.

Samal ajal koolitas oma liikmeid ka põllumeeste ühistu Kevili. Koolituste peateemaks oli taimekaitse.

Järgmine suurem koolituspäev tuleb 27. jaanuaril lennuakadeemias ning selle korraldab Scandagra. Ka seal tuleb juttu vilja-aastast ning viljahindadest, väetistest, seemnetest ja söötadest, oodata tasub aga ka majandusanalüütik Hardo Pajula ettekannet 2016. aasta väljavaadetest. Praktikuna sekundeerib talle OÜ Metstaguse Agro juhataja Teet Kallakmaa. Ka Scandagra on lisaks tõsistele loen-

Reklaami projektijuht Kaja Prügi, kaja.prygi@ekspressmeedia.ee, 661 3337, 5665 4138 Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

gutele kavva põiminud mõned intrigeerivad ja üldhuvitavad teemad.

Baltic Agro alustab oma talveseminaridega 3. veebruaril Järvakandis. Lisaks ettevõtte uudistele tulevad jutuks taimekaitseja keskkonnateemad.

Kuid õppimisvõimalusi pakutakse ka loomakasvatajatele. Nii peeti sel nädalal DeLavali vasikaseminarid Raikkülas ja Põlvamaal, samuti Baltic Agro loomakasvatusseminar Tartus. Ees ootavad aga EPKK lihafoorum, Dimela/Dimediumi sümpoosion jmt koolitused.

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

P Ä E V A KO R R A L

Nr 1 (41) 21. jaanuar 2016

l

M A A M A J A N D US 3

a teha, et põllumajandus ellu jääks?

RAIVO TASSO

Oleme tugeva ekspordipotentsiaaliga riik ega tohi seda potentsiaali hävitada. Eestis on viis korralikku piimaühistut – EPIKO, Jõgeva, Laeva Piim, E-Piim ja Saaremaa. Nende baasil saame moodustada tugeva keskühistu.

Põllumeeste keskliit soosib aktiivselt keskühistu tekkimist.

Nii seakasvatajad kui piimatööstused said varem suure osa oma rahast Venemaalt. Kuna Vene turg on lukus, siis raha sealt enam ei tule. Sellepärast ongi vaja luua Eesti tootjakontsern ning otsida aktiivselt uusi turge.

Praegu on töö turgudega puudulik. Jaapanist ja Hiinast on räägitud, aga näiteks Vietnam, Indoneesia, Malaisia?

Selle asemel et koonduda, lõpetatakse praegu pigem piimatootmine ära…

Kuigi viimased aastad on olnud soodsad viljakasvatusele, siis tegelikult on Eestis kõige paremad tingimused rohusööda tootmiseks. On võimalik saada neli niidet silo.

Kui rehkendada, palju ühe rohumaa hektari kohta piima saab toota, siis on piimatootmine igal juhul kõige kasulikum. Ja kui vilja lased läbi sea, saad ka hektari pealt rohkem tulu, kui ainult vilja müües.

Praegu oleks vaja riigi raha eest teha ekspordimeeskond,

Vahur Tõnissoo loodab, et põllumehed koonduvad ühe mütsi alla.

kes sõidab mööda maailma ringi ja otsib turgusid. Iirimaal on selline meeskond olemas ja tulemus on väga hea.

Vaja on luua riigi brändid. Kui tekib tugev bränd, tulevad ka turud. Müüa tuleb otse, mitte vahendajate kaudu. Sedasi tegutsedes sissetulekud kindlasti kasvavad.

Mida EPK põllumeeste heaks teha saab?

Nagu minu eelkäija Kalev Kreegipuu ütles – ükski seadus ei jääks vastu võtmata, kui põllumeeste keskliitu poleks. Aga siis tuleks need seadused põllumeestele palju kahjulikumad. Kui Rii-

gikogu võtaks vastu seadused algsel kujul, võiks põllumajanduse Eestimaal varsti kinni panna.

Meie asi on rääkida, selgitada, väidelda, kutsuda põllumehed koosolekutele ja näidata ametnikele, kuidas tegelik elu käib. Näiteks võeti vastu veeseaduse muudatused. Seal sai palju asju ümber räägitud ja nüüd sai see meie meelest palju parem kui esialgne variant.

Seaduste arutelu juures arvestatakse meie ettepanekutega, kui me oma seisukohad hästi ära põhjendame.

Eelmise aasta konkreetne tulemus oli see, et ELi erakorralisele toetusele lisandus Eesti riigi

DieselOnly

panus. Ma väidan, et kui me ei oleks 14. septembril korraldanud traktorimeeleavaldust Toompeal, siis riigi raha poleks tulnud.

Aga top-up’i lubatud mahus ju ei tulnud?

Minister Urmas Kruuse ütleb, et Reformierakond pole seda kunagi lubanud. Kohtusime enne valimisi kõigi fraktsioonidega.

Keskerakond ütles, et tuleb topup, IRL ütles, et tuleb, sotsid ütlesid, et tuleb. Reform oli ainus, kes ütles, et ei tule top-up’i. Nüüd on lubajatest IRL ja sotsid valitsuses, aga ei mingit top-up’i. Nad põhjendavad, et reform ei luba. Kas meil on jälle üheparteisüsteem?

Osa põllumehi nõuab Kruuse tagasiastumist, aga keegi pole öelnud, keda nad asemele soovivad. Kui koalitsioonileping on ära jaganud ministrikohad, siis tuleb uus minister samuti Reformierakonnast. Ministri survestamine või vahetamine ei muuda Reformierakonna poliitikat, topup’i ikkagi ei tule.

Olen seisukohal, et aasta lõpus tuleb top-up piimatootjatele siiski ära teha. Suurusjärk on 9,2 miljonit. Seda saab teha vaid siis, kui tekib riigieelarves ülelaekumine. See on ainus legaalne võimalus, kuidas Eesti riik saab oma piimatootjaid päästa.

Mis on EPTK tänavused rõhuasetused? Üks teema on see, miks meil Prismas müüakse kilepiima 35 senti pakk. Lätis pole piimahinda alla 60 sendi.

Oleme kohtunud suurte kettide juhtidega – käinud Selveris, ETKs, Rimis… Nad ei tea, mis maal toimub, põllumehed pole nendega varem otse rääkimas käinud. Ütlesime, et kui lehmade arv sellise hinnapoliitika tõttu väheneb ja mõni tööstus kaob, siis kaob ka teatud osa nende sortimendist. Rääkisime ka seda, et 2014. aastal oli sealihaga isevarustatus sada protsenti, aga selleks kevadeks on see 50%. See tähendab kaubanduses

kodumaise sealiha valikus suuri muutusi.

Mida on oluline muuta organisatsiooni sees?

Meil on vaja luua üks tugev tootjate organisatsioon, ükskõik kuidas ta end nimetab. Liigume selles suunas: meil on keskliitude ja põllumajandus-kaubanduskojaga tekkinud hea koostöö. Me ei vastandu enam üksteisele, vaid lepime enne asjad kokku, läheme ühise seisukohaga ministeeriumi koosolekutele ega hakka enam seal omavahel vaidlema.

Tänapäeval ei saavutata oma eesmärke vastandamise, konfliktide ja sõnnikuloopimisega, vaid ühise tegevuse, suhtlemise ja koostööga.

Organisatsioonil seisab ees veel põlvkondade vahetus. Kui varem õhkus meilt vahel ka n-ö nõukogude aja hõngu, siis praegu seda enam ei ole. Eilsele ütleme head aega.

Põllumajandusse on tulnud palju noori, ja uus põlvkond on hoopis teistsugune. Nemad ei vastandu, vaid suhtlevad omavahel sotsiaalvõrgustikes. Nemad teavad, et põllumajandus on äri ja mõtlevad mitte vastastele, vaid sellele, kuidas kasumit teenida. Töötame selle nimel, et noor põlvkond jätkaks piirkondlike organisatsioonide ja keskorganisatsiooni tööd.

4 M A A M A J A N D US l T A I M E K A S V A TUS

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (41) 21. jaanuar 2016

Tootmiskatsed

maisiga Older Grupp on möödunud kuueteist aasta jooksul uurinud enam kui 60 maisisordi omadusi ja valinud koos sordiomanikega välja Eesti oludesse sobivaid.

HINDREK OLDER

SIIM OLDER

ml@maaleht.ee

ml@maaleht.ee

estis algasid katsetused maisiga mõisnike algatusel XIX sajandi lõpuaastatel. Süvendatud uurimusi maisiga tehti läinud sajandi 30. aastatel Jõgeva Sordikasvanduses. Vahelduva eduga jõuti tootmiskülvideni, mis kahjuks katkesid maailmasõdade tõttu.

Uuesti kasvatati maisi käsu korras läinud sajandil alates 50ndate keskelt paarikümne aasta jooksul, kui Moskvas tuli võimule Nikita Hruštšov. Kuuekümnendate alguses küündis maisipind 30 000–40 000 hektarini. Sajandi lõpuaastatel maisikasvatus siiski hääbus.

Samal ajal astus maisi sordiaretus läänemaades jõudsate sammudega edasi. Loodi uusi hübriidsorte, mis taluvad kevadel madalamaid temperatuure ja on kiirema kasvuga.

Subtroopilise päritolu tõttu edeneb mais jõudsamalt kõrgemas temperatuuris, võrreldes parasvöötme kliimaga. Optimaalseks maisikasvuks on tarvis 25–30 soojakraadi ning ta vajab suhteliselt võrdset öö ja päeva pikkust.

Võrreldes teiste kultuuridega, on maisisaak parasvöötme kliima tingimustes kõrgem. Põh-

jus on maisi kui troopilise päritoluga kultuuri fotosünteesi süsiniku sidumise iseärasuses. Selliste taimede rühma tähistatakse tähisega C4. Mõõduka kliimavööndi kultuurid kuuluvad reeglina C3 fotosünteesi rühma.

Erisus tähendab ka seda, et C4 rühma kuuluvad taimed vajavad võrdse kuivainekoguse moodustamiseks 2–3 korda vähem vett kui C3 omad.

E

Uued katsed Eestis 16 aastat tagasi võttis Older Grupp asja uuesti käsile. Et mais on ilmastikutundlik kultuur, vaLii Sammler

jab see igakülgset katsetamist eri kasvutingimustes rohkem kui ühe kasvuperioodi jooksul.

Kokku oleme möödunud aastate jooksul uurinud enam kui 60 sordi omadusi ja valinud koos sordiomanikega välja meile sobivaid sorte. Lappkatsed on toimunud Kuusiku Katsekeskuses 100–200ruutmeetristel lappidel. Sellest siiski ei piisa pindalalt küll väikeses, kuid samal ajal väga muutuvate mullastikutingimustega riigis. Niisiis vajasime rohkem infot.

Seepärast oleme korraldanud katseid tootmistingimustes vähemalt 1ha pinnal eri firmades: Väätsa Agro, Estonia OÜ, Pae Farmer, Vändra PÜ, Saimre Põld, Hummuli, Sadala Agro, Pajusi ABF, Viraito perefarm, ja viies talus: Reinu talus Jõgevamaal, Mesivissi OÜs Ida-Virumaal, Kuriste ja Takkasaare talus Järvamaal, Atto talus Harjumaal. Loomulikult poleks ilma kohapealse huvi ja abita tootmistingimustes katsetamine võimalik.

Vaatluse all oli meie soovitatud sorte mujalgi ettevõtetes.

Kahel viimasel aastal on üheks koostööpartneriks olnud Pae Farmer Raplamaal Ülo Flauri ja Urmas Uustalu juhtimisel. Koostöö on pakkunud suurt huvi seetõttu, et firma mullad ei ole maisi kasvatamiseks kõige soodsamad.

Põldudel on valitsevaks kivised rähkmullad. Kohati esineb liigniiskust, mis on sobilikud küll sademetevaesel kasvuperioodil, kuid mitte vihmasel suvel. Mingisugune sarnasus on nendel Kuusiku Katsekeskuse muldadega, kuna asukoht pole väga erinev. Maisi kasvatati Pae Farmeris 2014. aastal 300 hektaril ja 2015. aastal 296 hektaril.

Maisi agrotehnika

Maisikasvatus on taas aktuaalne.

Et maisisaagiga viiakse põllult ära suhteliselt suuri toitainete koguseid, tuleb neid sinna ka

piisavalt juurde anda. Arvestatakse, et ühe tonni kuivainega eemaldatakse mullast lämmastikku (N) – 13,5 kg, fosforit (P) – 2,8 kg, kaaliumi (K) – 13,0 kg, nendele lisaks veel vaske, magneesiumi, kaltsiumi jm.

Seetõttu peaks NPK kompleksväetist andma 500 kg/ha + 200 kg/ha N kasvuaegselt. Toiteelementide hulka on arvestatud orgaaniline vedelväetis.

Pae Farmeris anti 2015. aastal maisile 50 t/ha vedelat orgaanilist väetist, kuhu oli lisatud väävlit, lämmastikku ning fosforit ja kaaliumi sisaldavaid väetisaineid.

Saagi kaalumiseks valiti neli juhuslikku kohta igal sordil, millelt lõigati 25–30 cm kõrguselt 8 taime. Katsesse võeti 11 eri kasvukiirusega sorti, mille keskmine kuivainesaak oli 13,8 t/ha, kõikumisega 11,7–16,3 t/ha. 2014. aastal oli katses 8 sorti, mille keskmine kuivainesaak oli 17,0 t/ha, kõikumisega 16,6–22,9 t/ha.

Proovid saagi kuivaine ja keemilise koostise määramiseks võeti hekseldatud massist samal päeval ja viidi analüüsimiseks Saku Põllumajandusuu-

ringute Keskuse laborisse. Haljasmassi kuivainesisaldus oli 2014. aastal keskmiselt 31,9%, käesoleval aastal 29,4%. Saagi erinevuse kahe aasta võrdluses põhjustas peamiselt mullastik, mis 2014. aastal maisipõllul oli viljakam, kuid seda mõjutasid ka ilmastikutingimused suve esimesel poolel. Suurima kuivainesaagiga sortideks Pae Farmeris olid LG30.209 ja ’Crescendo’.

Oluline on sügisilm Nagu eespool öeldud, on mulla omadustel maisikasvule suur mõju. Näiteks oleme seni olnud arvamusel, et rasked savimullad ei sobi maisi kasvatamiseks.

Mullu oli põhjust seda arvamust muuta, sest Vändra OÜs kasvatati Ilmar Teeveti ja Jaan Toobeli juhtimisel edukalt maisi rasketel savimuldadel. Nelja sordi keskmisena saadi 13,3 t/ha kuivainet, mis jääb keskmisest kuivainesaagist 3,5 t/ha võrra maha Kesk-Eestis Pajusi ABFis (agronoom Tiina Tikkar) kasvatatud saagist, kuid oli lähedane Pae Farmeri 11 sordi keskmise kuiv­ ainesaagiga.

Vändras arvestati sellega, et raskel savimullal võib tekkida probleeme, seepärast hariti mulda parimal viisil, anti piisavalt orgaanilist väetist, kobestati kasvuaegselt mulda ridadevahelise harimisega. Arvatavasti oleks tulemus sademeterohkel suvel olnud kehvem.

On siiski väga oluline, et haljasmaisi kuivainesisaldus oleks koristamise ajal kõrgem – vähemalt 30 protsenti.

Peale sordi arengukiiruse mõjutab maisi kuivainesisaldust öökülm. Katseandmed Kuriste talu katsepõllul 2014. aastal (peremees Eelar Sammler) näitasid, et enne öökülmasid koristatud maisihekslis oli varajaste sortide kuivainesisaldus kolme sordi keskmisena 33,7%, hilisematel sortidel 24,6% (kõikumine 21,5–26,9%), Viraito perefarmis 2015. aastal koristati osa maisist samuti enne öökülmasid ning kuivainesisaldus oli proovide keskmisena 20,4%.

Enamikul juhtudel peab maisi pärast öökülmasid koristama lühikese aja jooksul, eriti veel sademeterikkal perioodil, sest lehed kipuvad Eesti kliimas rik-

Võtame vastu tellimusi 2014. aasta kevadeks.

Haagistele garantii 24 kuud.

KALENDER

Nr 1 (41) 21. jaanuar 2016

Sven Arbet

Maisisilo kvaliteet sõltub ilmast.

nema. Et maisikoristuseks ostetakse teenus enamasti väljastpoolt, ei ole kahjuks iga kord võimalik koristustöid teha parimal ajal.

Maisi kasvu on alati mõjutanud ilmastik, seda eriti kahel viimasel aastal. Mõlemal on juuni ja juuli olnud suhteliselt jahedad. Mõnikord tekkis maisipõllu juures mulje, kas maisist sellel aastal üldse asja saab. Vaatamata suve jahedusele, osutusid august ja september tavalisest soojemaks ja septembri alguse öökülmad jäid tulemata, mis on olnud igati soodne soojalembesele kultuurile. Saaki on juurde tulnud ka veel septembris, seda just hilisemapoolsetel sortidel.

Kuna hilised sordid võivad septembris anda saagilisa, ei oleks tootmises õige piirduda ühekülgse sordivalikuga. Kasvatada tasuks nii kiire kui ka aeglasema arenguga sorte. Näiteks 2013. aastal saadi hilisemate sortide kasvatamisel Kuusiku katsetes juurde 750–2100 kg/ha tärklist ja suhkruid. Kui siiski septembri alguses esineb öökülm, tuleb mais pärast seda koristada.

Silomaisi eriliseks väärtuseks on kõrge süsivesikute (tärklis + suhkur) sisaldus, mille saak on tavaliselt 2500– 3600 kg/ha. Üldreeglina moodustavad tärklis + suhkrud 1/3 kuivainesaagist.

Pae Farmeris oli 2015. aasta süsivesikute saak sortide keskmisena 4,5 t/ha (kuivaine keskmine saak 13,8 t/ha).

Seejuures on tärklis vatsabakterite lõhustava toime eest hästi kaitstud ehk on tegu nn mööduva tärklisega. Maisitärklisega saab söödaratsiooni koostamisel edukalt asendada teravilja tärklist.

Väljapaistvalt madal on haljasmaisis ligniini kui kiudaine seedumatu osa sisaldus – 2,5%.

Samal ajal on see heintaimedes 8–9%. Ligniin on teatavasti sööda seeduvust oluliselt mõjutav tegur. Pae Farmeri haljasmaisi seeduvus oli keskmiselt 70% (kõikumine 67–74%), mis alati ületab rohusilo seeduvuse.

Teine seeduvust oluliselt mõjutav tegur on neutraalkiud, mis 11 sordi läbilõikes oli keskmiselt 50,1% (kõikumisega 42,4–53,8%). Sellist kesk-

mist taset tuleb pidada väga heaks, kuna soodustab põhisööda efektiivsemat kasutamist. Heintaimedel on vastav näitaja võrreldav varase kasvufaasiga. Aretuslikult on võimalik kiu seeduvust parandada ning selle läbi suureneb maisist saadava energia kogus märgatavalt. Kõrgema kiudaine seeduvusega sortidest peaks mainima ’Activatet’, ’Emmersoni’, ’Fieldstari’, ’Cathyt’.

Suhteliselt kõrge, keskmiselt 10,7 MJ/kg oli metaboliseeruva energia sisaldus (kõikumine 10,4–11,5% MJ/kg). Haljasmassi käärimise käigus kulub teatavasti osa süsivesikutest hapete moodustamiseks ning energiasisaldus väheneb 0,5 MJ/kg võrra, mõnikord rohkemgi.

Silomaisi puuduseks on tagasihoidlik proteiinisisaldus, mis katses olnud sortidel oli keskmiselt 9,0% (kõikumine 7,1–10,4%). Muidugi võib leida valmissilodes kõrgemaid näitajaid, sest süsivesikutest on osa käärimise tulemusena vähenenud.

Kindlasti ei rahulda loomade tarbevajadust mõne mineraalaine sisaldus: Ca on vajadusest neli korda vähem, P-sisaldusega on seis parem, kuid vajadusest jääb puudu kuni kaks korda, K-sisaldus katab vajaduse, puudu tuleb veel Mg, S kohta andmed puuduvad.

Taimekahjuritest ründavad maisi traatussid, viljakukk, kuid kõige rohkem metssead.

Taimehaigustest võib harvadel kordadel esineda lendnõge.

Maisil on tulevikku Kokkuvõttes on mais perspektiivne söödakultuur ka tulevikus. Vaatamata ilmastikuoludele, on kasutada olevad hübriidsordid saagikindlamad ning annavad suurema saagi kui teised söödakultuurid, ka teravili.

Mais on väga hea täiendus ja asendus teraviljale loomade söötmisel. Kui lihaloomadel võib seda põhisöödana kasutada 100 protsenti, siis piimalehmade ratsioonis on otstarbekas lisada laktatsiooni esimesel poolel põhisööda koostisosana kuni 50 protsenti, hiljem vähem.

Loomulikult on vaja maisi sisaldavat söödaratsiooni tasakaalustada proteiini ja mineraalainete lisamisega.

Maaelumessid, veebruar–märts nn Fruit Logistica: puu- ja köögivilja turundus, 3.–5. veebruarini, Berliin, Saksamaa. nn Fieragricola: põllumajanduse tehnoloogia, 3.–6. veebruarini, Verona, Itaalia. nn Agro Animal Show; Grain Tech Expo; Fruit. Vegetables. Logistics: 10.–12. veebruarini, Kiiev, Ukraina. nn Biofach: mahemess, 10.–13. veebruarini, Nürnberg, Saksamaa. nn AgroExpo Eurasia: põllumajandus, katmiktootmine ja loomakasvatus, 11.–14. veebruarini, Izmir, Türgi. nn Fima Agricola: põllumajandusmasinad, 16.–20. veebruarini, Zaragoza, Hispaania. nn Mila: põllumajandusmasinad, 18.–20. veebruarini, Malmö, Rootsi. nn Ferma: loomakasvatus, 19.–21. veebruarini, Łódź, Poola. nn Fruchtwelt Bodensee: marjakasvatus, 19.–21. veebruarini, Friedrichshafen, Saksamaa. nn International Greenhouse Industry Fair: katmiktootmine, 23.–25. veebruarini, Kiiev, Ukraina. nn Agra: põllumajandus, 24.–28. veebruarini, Plovdiv, Bulgaaria. nn Tier & Technik: loomakasvatus, põllumajandustehnika ja -tehnoloogia, 25.–28. veebruarini, St. Gallen, Šveits. nn SIA: põllumajandus, 27. veebruarist 6. märtsini, Pariis, Prantsusmaa. nn Dairy & Meat Industry: piimaja lihatööstus, 1.–4. märtsini, Moskva, Venemaa. nn MoldAgroTech-Spring: põllumajandus ja toidutööstus, 2.–5. märtsini, Chișinău, Moldova. nn Aqua-Fisch: kalandus ja kalakasvatus, 4.–6. märtsini, Friedrichshafen, Saksamaa. nn Helsinki Horse Fair: hobumajandus, 4.–6. märtsini, Helsingi, Soome. nn Agro-Park: põllumajandus, 5.–6. märtsini, Lublin, Poola. nn Bata Agro Spring: põllumajandus, 8.–12. märtsini, Stara Zagora, Bulgaaria. nn Nordic Flower Expo: lille- ja taimekasvatus, 15.–17. märtsini, Malmö, Rootsi. nn Agrotech: põllumajandus- ja põllumajandustehnoloogia, 18.–20. märtsini, Kielce, Poola. nn Ką passi: põllumajandus, 31. märtsist 2. aprillini, Kaunas, Leedu.

l

M A A M A J A N D US 5

TarTumaa PõllumeesTe liiT korraldab tasuta 6 akadeemilise tunni pikkuse infopäeva

TarTumaa PõllumeesTe liiT korraldab algusega kl 10.00 (registreerimine 9.30) kuue akadeemilise tunni pikkuse TarTumaa PõllumeesTe liiT korraldab algusega kl 10.00 (registreerimine Ta s u Ta i n f9.30) o P ä e va kuue akadeemilise tunni pikkuse

„Loomade heaolu ja„loomade tervishoid” heaolu Ta s u Ta i n f o P ä e va

algus kell 10.00, registreerimine ja hommikukohv kella 9.30st.

ja tervishoid” „loomade heaolu ja tervishoid” 27. jaanuaril ida-Viru Taluliidus, rakvere 27, Jõhvi 26. jaanuaril lääne-Virumaal sõmeru vallavalitsuses, Kooli 1 30. novembril Viljandis hotellis Centrum

2. detsembril Võrumaa toidukeskuses, Koidula 5 30. novembril Viljandis hotellis Centrum 2. veebruaril Jõgeva kultuurikeskuse suures saalis 4. detsember Harju Taluliidus, Üksnurme tee 8, Saku 2. detsembril Võrumaa toidukeskuses, Koidula 5 5. detsembril Tartumaa kammersaalis Põllumeeste Liidus, Jalaka 48 3. veebruaril Paide kultuurikeskuse 4. detsember Harju Taluliidus, Üksnurme tee 8, Saku 8. detsembril Põlvas Pesa hotellis 10. veebruaril Pärnu Nooruse majas, roheline 1 5. detsembril Tartumaa Põllumeeste Liidus, Jalaka 48 9. detsembril Haapsalus Päeva Villas, Lai 7 8. detsembril Põlvas Pesa hotellisTallinna mnt 17a 11. veebruaril rapla kultuurikeskuses, 10. detsembril Sangaste Rukkimajas 9. detsembril Haapsalus Päeva Villas, Lai 7 18. veebruaril Hiiu aivar maavalitsuse saalis,Ülikool) leigri väljak 5 Lektorid: vuks (Tartu ja konsulent merry aart 10. detsembril Sangaste Rukkimajas

19. veebruaril ametikoolis, Vallima 5a, ruum K4 Info jaKuressaare registreerimine: www.pikk.ee

Lektorid: aivar vuks (Tartu Ülikool) ja konsulent merry aart (sündmuste kalender, sealt vt ka päevakava)

Infopäevadelosalemist osalemist arvestatakse loomade toetuse koolitustena. infopäevadel arvestatakse loomade heaolu heaolu toetuse koolitustena. ttl@kodu.ee 736 6955 OsalejadInfo kantakse Pria registrisse. ja registreerimine: www.pikk.ee (sündmuste kalender, sealt vt ka päevakava) Infopäeval osalemine läheb arvesse loomade info ja registreerimine: www.pikk.ee ttl@kodu.ee heaolu toetuse koolitustena. sündmuste kalendris näeb ka päevakava, samas on registreerimisvorm, 736 6955 mille palume täita. registreerida saab ka e-postil ttl@kodu.ee ja telefonil 736 6955.

Infopäeval osalemine läheb arvesse loomade

Rauchi GPS-lülitustega

väetisekülvikud alates 8950 € + km

maht kuni 4200 l

maht kuni 9500 l

509 2247, 521 1988

Info:

RULLIPURUSTAJA McHALE C460 Kampaania: SÄÄSTA 3000 EUROT

Agrimeci haagiskuivatid

OÜ KEHRA AGRO

ostab PÕLLUMAAD üle Eesti

• 12–75 m3

Parim hind!

Kiire tehing!

Saare Talutehnika

... NING TÖÖ SAAB TEHTUD!

Laukna, Raplamaa • tel 505 7936 Ringtee 60, Tartu • tel 502 1373, 512 6296

info@stt.ee www.stt.ee

Tel 5096173 Andrus

6 M A A M A J A N D US l T E H N IK A

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (41) 21. jaanuar 2016

Kverneland – ammu enam mit

Legendaarne Kvernelandi kaubamärk, üks esimesi, mida ka Eesti põllumehed veerandsada aastat tagasi tundma said, ei tähenda ammu enam pelgalt atra, vaid hõlmab kogu põlluharimise paketti.

AIN ALVELA ain.alvela@maaleht.ee

N

orra ettevõte Kverneland Group on muutunud selliseks, nagu ta praegu toimib, mitme olulise põllumajandustehnika tootja ülesostmise teel viimase veerandsajandi jooksul. Nõnda on aja jooksul tasapisi Kvernelandi kontserni koosseisu läinud Saksamaa adratootja Rau ning Taani pritside ja mullaharimismasinate tootja Accord.

Viimane on muide ettevõte, kus 1966. aastal töötati välja esimene pneumaatiline külvik maailmas. Tänapäeval on teatavasti juba kõik toodetavad külvikud pneumaatilise seemne­

töötatakse koostöös teadlastega välja näiteks eriti head kulumiskindlust nõudvate metallisulamite keemiline koostis, samuti valmistatakse suure kulumiskindlusega detailid, mida tarnitakse ka kontserni teistesse tehastesse.

Kontserni uus ader Kverneland 2500 i-Plough pälvis mullu üleilmse tiitli aasta masin.

See on uuendusliku tehnoloogiaga varustatud ader, mis töötab ISOBUS-platvormil. Muidu on ISOBUS atrade juures kasutusel olnud juba ka varem, näiteks on Eestiski paar PW-seeria atra, mida juhitakse ISOBUSiga.

edastussüsteemiga. Üks tähtis ühinemine oli ka peaasjalikult rohutehnikat tootva Taarupiga, samuti Itaalia freeside ja hooldusniidukite tootja Maletti ostmine.

Tegelikult kuulusid Kvernelandile aastate eest ka suured viinamarjaistanduste ja veinikeldrite seadmed Austraalias, aga need on nüüdseks maha müüdud. Praegu paiknevad kõik kontserni 11 tehast Euroopas, neist vaid üks n-ö emamaal Norras, ülejäänud 10 jagunevad kaheksa riigi vahel.

Saksamaal asuvas tehases toodetakse näiteks teraviljakülvikuid, Taanis kaaruteid ja heinapresse, Hollandis aga taimekaitsepritse. Igas tehases on ka oma insenertehniline tootearendusosakond.

Mis atrade ja ka teiste põllumasinate n-ö globaalsesse tehnoloogiasse puutub, siis suuremate tootjate tehnika on suures

plaanis sarnaste parameetritega, nüanssides leidub aga erinevusi küllaga. Sõltub sellest, millele keegi panustab.

Näiteks Kverneland pöörab atrade tootearenduses suurt tähelepanu üha parema manööverdusvõime ja stabiilsuse andmisele, Lemken pühendub esmajoones valumehaanikale, et muuta adra kuluvosad veelgi vastupidavamaks, Agrolux on viimastel aastatel täiustanud oma atrade reguleerimissüstee-

Kvernelandi ader tuleb ikka Norrast Norra tehas, lisaks sellele, et just seal valmistatakse Kvernelandi kuulsaid atrasid, tänu millele ettevõte üldse üleilmse kuulsuse saavutas, on keskendunud metallurgiale. Seal, Kleppi linnas asuvas tootmisüksuses,

Kverneland toob igal aastal välja mõne uue põllumasina.

Esimene Kvernelandi nn liikuv põllumajandusmasin on taimekaitseprits.

Kverneland Group

GP Baltic OÜ • www.agros.ee • gpbaltics@gmail.com Meie kontor asub Tartumaa Põllumeeste Liidu majas, Jalaka 48 • tel 504 0615, Tõnis • tel 5328 4928, Kaarel

ISELIIKUV TAIMEK AITSEPRITS

Pritsimiskõrguse reguleerimine hüdrauliliselt 0,7–2,6 meetrit

BL3000 hüdrauliline poomivedrustus

Rehvid laiusega 15,5R 38

Tänu keskliigendile pöörderaadius maksimaalselt 5 m

Tööpump ANNONI REVERBERI AR 185 (Itaalia) tootlikkus 185 l/min

Doseerimissüsteem firmalt ARAG (Itaalia)

Kompuutrist saab juhtida poomi avamist-sulgemist, sõltumatult poomi geomeetriat, poomi tõstmistlangetamist, poomi lukustamisvõimalust

Juhtimissüsteem kompuutriga ARAG Braavo 180s

Mootor D-243 (78 hj) Töölaius 24 meetrit Paagimaht 2500 liitrit Kemikaalimaht 150 liitrit Kätepesupaak 35 liitrit

Käike edasi 18 Käike tagasi 9 Sõidukiirus 36 km/h Töökiirus 12 km/h

Hind 79 000 € + 20%

T E H N IK A

Nr 1 (41) 21. jaanuar 2016

tte ainult ader mi, Pöttingeri uuemad adrad võimaldavad automaatset kohaldumist pinnase tingimustega jne. Üks märksõna, mis kõigi tootjate põllumajandusmasinaid ühendab, on kahtlemata automaatika, seda täiustatakse üha ning täiustamise nimel töötab arvukas inseneride ja konstruktorite meeskond.

Kas prits saab sama kuulsaks kui ader?

Oma tootevaliku on Kverneland jaotanud nelja suurde gruppi – taimekaitsetehnika, rohutehnika, külvitehnika, mullaharimismasinad.

Lisaks hakkab üha enam tooni andma elektroonikatööstus ja täppisviljeluse arendamine. Selleks on Kverneland välja töötanud ISOBUS-tehnoloogia, mis võimaldab näiteks automaatroolimist, põllukaartide koostamist, tehnika automaatset juhtimist jmt. Nüüdseks on juba üle viiekümne kontsernis toodetud põllutöömasina ISOBUSiga ühilduvad.

Kui siiani pole Kverneland liikuvtehnikat valmistanud, siis just eelmisel aastal hakkasid Hollandi tehasest väljuma iseliikuvad taimekaitsepritsid iXdrive, mida avalikkusele esimest korda esitleti mullusel Hannoveri messil.

Peamine Kvernelandi tehnikat Eestis müüv ettevõte on AS Dotnuvos Projektai.

“Kvernelandi insenerid ütlevad, et atrade puhul peitub saladus värvi all,” märgib tootejuht Urmas Lees. “See tähendab, et adra headus tuleneb materjalide headusest ja nende erilisest termilisest töötlemisest. Just kasutatavad materjalid annavad adrale töökindluse ja ka tehtavale tööle kvaliteedi.”

Lisaks pressile tõi Kverneland läinud aastal avalikkuse ka uue rullipressi FastBale, mis töötab pallide sidumiseks peatusi tegemata. Leesi sõnul aitab säärane uuendus suurendada pressi töö tootlikkust umbes neli korda.

6700-seeria pressile lisati täiesti uus võrgusidumise süsteem ja tarkvarapakett. Uuendus peitub selles, et sel pressil pole võrgu söötmise rulle, võrk söödetakse otse pressikambrisse spetsiaalse söötekäpa abil, mis hoolitseb võrgu pingsuse eest.

Kui rull on saavutanud 90% valmiduse, liigub söötekäpp ettepoole, olles valmis võrgu söötmiseks. Pärast rulli lõplikku valmimist on söötekäpp juba saavutanud ideaalse asendi, et võrk kiiresti kambrisse sööta. Kõik see suurendab töö kiirust ja parandab töökindlust. Seade on konstrueeritud nõnda, et väliste tegurite, näiteks tuule, ja taimemassi mõju oleks välistatud.

l

M A A M A J A N D US 7

LEGEND TEHNIK ID MAAIL AMAST

Kverneland Group

Kverneland Group

Kvernelandi tootejuht Per Arne Salvesen, taustaks eripalgeline kogu Ole Gabriel Kvernelandi valmistatud vikatitest.

Kvernelandi tooteportfelli leivanumber oli ja on ader. Võiks ju arvata, et raud on raud, aga nüüdseks on sellest rauast saanud tehnoloogiliselt keeruline masin, mille tööd juhib automaatika.

M IS O N M IS?

Kverneland Group nnAsutatud 1879. nnEsimene traktorile mõeldud ader valmistati 1927, esimene automaatse kivikaitsmega pöördader 1971. nnAastal 2015 võitis ader Kverneland 2500 i-Plough, mis töötab ISOBUS-platvormil, aasta masina tiitli. nn73,4% Kverneland Groupi tootmisest asub tänapäeval väljaspool Norrat. nnKvernelandi 2014. aasta käive oli ligi 500 miljonit eurot, puhaskasum 1,03 miljonit eurot. nnKvernelandi toodangust müüdi 2013. aastal Euroopasse 87,5%. nnKontsernis töötab 2487 inimest, neist 73,3% on ametis väljaspool Norrat. nnwww.kverneland.com Allikas: AS Dotnuvos Projektai

Nutikas sepp alustas äri vikatitega

K

verneland Group kuu­lub nende maailmanimega põllumajandustehnika tootjate hulka, kellel on pikk ja traditsioonirikas ajalugu. Tavasid hoitakse au sees tänapäevalgi.

Ole Kverneland oli ühes Norra külakeses sepp ja valmistas vikateid. Kõrgete mägedega lõigatud Norra oli toona aga administratiivselt väga liigendatud – peaaegu igas orus paiknes omaette asundus ja nõnda oli igaühes neis ka oma vikativalmistaja. Kverneland üritas kõigisse nendesse kü-

ladesse pakkuda oma vikatit, aga see ei läinud läbi – keegi ei soovinud võõrast.

Siis otsustas nutikas mees hakata igale külale tegema just selliseid vikateid, mida seal soovitakse.

Nii sai lõppkokkuvõttes tohutu hulk vikateid, kuid ühes säärase kliendisõbralikkuse ja paindlikkusega pani Kverneland aluse nii oma toonasele äriedule kui ka firma edasisele edukale, nüüdseks juba kaugelt üle sajandi kestnud käekäigule.

Ain Alvela

Uued Junkkari külvikud ja haagised

müük hooldus varuosad kogemused

S- seeria - traditsiooniliseks külviks M- seeria - minimeeritud külviks D- seeria - otsekülviks Haagised kandejõuga 5- 18 tonni

Suur valik Belarus traktoreid Türil, Jõgeval ja Viljandis alates 36 Hj kuni 355 Hj müük hooldus varuosad

36 Hj

212 Hj

Kohal ka Belarusi „lipulaev” - 3522.5!

355 Hj

Belarus 2022.5

Belarus 320.4 A.Tammel AS Turu 7, Jõgeva, 48303 tel: +372 77 68030 info@atammel.ee www.atammel.ee

A.Tammel AS Saaremaa Upa küla, Lääne- Saare vald tel: +372 453 1613 andres.tammel@atammel.ee

Belarus 3522.5 Leho Kaubandus OÜ Pärnu mnt. 24b, Viljandi tel: +372 43 49554 leho@leho.ee www.leho.ee

Türi Bel-Est OÜ Kalevi 9a, Türi, 72213 tel: +372 38 57013 turibelest@gmail.com www.belest.ee

8 M A A M A J A N D US l LOO M A K A S V A TUS

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (41) 21. jaanuar 2016

Põlduba ja -hernes aitavad söötmist Põldoa ja -herne kasvatamise üks põhjus on kindlasti keskkonna­ sõbralik tootmine. Samas saame lüpsilehmade söödaratsioonides nendega asendada ka kolmandiku kuni poole proteiinsöötadest.

OLAV KÄRT EMÜ emeriitprofessor

V

iimastel aastatel on põldoa ja põldherne kasvupinnad Eestis pidevalt suurenenud. Selle põhjus on soov lülitada külvikorda liblikõielisi söödakultuure, asendamaks traditsioonilist ristikut ja lutserni.

Samas saab uba ja hernest proteiinirikaste söötadena edukalt kasutada õlikookide osaliseks või täielikuks asendamiseks põllumajandusloomade söödaratsioonides.

Kindlasti on viimastel aastatel põldoa kasvatamisele Eestis hoogu juurde andnud ka traditsiooniliste proteiinsöötade – sojasroti, päevalillesroti või rapsikoogi – sageli liiga kõrge hind.

Toitainete sisalduse poolest on põlduba ja -hernes võrreldavad.

Põlduba sisaldab pisut enam proteiini, põldhernes tärklist. Seetõttu on ka põldherne energiasisaldus pisut kõrgem kui põldoal.

Samas sisaldab põlduba aga ka enam mittetoitumuslikke faktoreid kui põldhernes. Olenevalt sordist ja kasvuaegsetest ilmadest sisaldavad põlduba ja

-hernes 210–320 grammi toorproteiini, 300–450 g tärklist ja 13,3–13,9 MJ metaboliseeruvat energiat kg-1 kuivaines.

Kui energiasisalduse poolest on põlduba ja -hernes rapsikoogiga võrreldavad, siis proteiinisisalduse poolest jäävad nad rapsikoogile alla. Ka proteiini kvaliteet on põldoas ja -hernes oluliselt madalam kui rapsikoogil.

Mäletsejaliste loomade söötmisel on see nii eelkõige proteiini suure lõhustuvuse tõttu ja lihtmaoliste loomade söötmisel ebasobiva aminohappelise koostise tõttu. Märkimisväärselt vähe on põldoas ja -hernes väävlit sisaldavaid aminohappeid – metioniini ja tsüstiini.

Just proteiini madala kvaliteedi ja mittetoitumuslike fak-

torite sisalduse tõttu saame rääkida põldoa ja -herne puhul eelkõige proteiinsöötade osalise asendamise võimalusest produktiivloomade söödaratsioonides.

Mittetoitumuslikud faktorid põldoas ja -hernes Esiteks sisaldavad mõlemad liiga palju tanniine. Erinevad põld­ oa ja -herne sordid sisaldavad eri koguses tanniine (0,5–1% kuivaines), eelkõige kondenseerunud tanniine. Kondenseerunud tanniinid seovad seedekulglas endaga valke ning vähendavad seeläbi aminohapete seeduvust ja imendumist lihtmaolistel loomadel ja lindudel.

Mäletsejalistele on tanniinide mõju väike või puudub üldse. Mäletsejalistel võivad tanniinid pigem suurendada vatsast mööduva proteiini osa.

Tanniinide sisaldust põldoas saab vähendada sordiaretuslike võtetega. Valgeõielised sordid sisaldavad tanniine vähem kui kirjuõielised sordid. Kuna tanniinid on enamasti koores ja koore all, saab tanniinide sisal-

V Õ R D LUS

Toitainete sisaldusi valitud proteiinsöötades (1 kg kuivaines) Näitaja

Põlduba* Hernes* Rapsikook* Sojasrott* Hernesilo** Oasilo***

Toorproteiin, g Metaboliseeruv proteiin, g Vatsa proteiini-bilanss, g Proteiini lõhustuvus, % Metaboliseeruv energia, MJ Kaltsium, g Fosfor, g

285,0 250,0 342,0 500,0 150,0 111,0 125,0 123,0 161,0 196,0 85,0 76,0 85,0 52,0 97,0 200,0 20,0 -19,0 80,0 80,0 55,0 65,0 85,0 85,0 13,4 13,7 13,4 14,1 9,0 9,5 1,7 1,3 8,3 3,4 9,0 9,9 6,0 4,5 10,5 7,3 3,0 2,8

* Tabelandmed (Söötade keemilise koostise ja toiteväärtuse tabelid, Tartu 2004). ** Üldistatud andmed kirjandusallikate põhjal. *** EMÜ söötmise osakonna keemialaboratooriumis 2015 aastal analüüsitud proovide keskmised näitajad.

dust põldoas vähendada koorimise teel.

Glükosiididest on tuntumad vitsiin ja konvitsiin, millest põhjustatud haigust, favismi, tuntakse hemolüütilise aneemia (vere punaliblede lagundamine) nime all.

Vitsiini ja konvitsiini suhtes on kõige tundlikumad linnud.

Koostoimes teiste põldoas olevate mittetoitumuslike faktoritega (proteaaside inhibiitorid, lektiinid, kondenseerunud tanniinid) vähendavad need ained lindude kasvu ja söödakasutuse efektiivsust, põhjustavad pankrease ja maksa kahjustusi, vähendavad munade ja munakollase massi, tibude kooruvust jne.

Lektiinid on hemaglutiinide rühma kuuluvad ained, mis põhjustavad vere punaliblede kokkukleepumist, soole epiteeli kahjustusi, kõhulahtisust ja kasvukiiruse vähenemist. Lektiinid ei lagune vatsas toimuva fermentatsiooni käigus, kuid nende toimet söötades saab minimeerida söötade kuumutamise teel.

Olgu lisatud, et näiteks ka sojaubades on kõiki eespool nimetatud mittetoitumuslikke faktoreid, ka sojaubades olev proteiin on veise vatsas väga kergesti lõhustuv. Seetõttu töödeldakse põllumajandusloomadele ja -lindudele söödetavat soja­ srotti/uba temperatuuriga juba õli eraldamise käigus või järel.

Viimastel aastatel on hakanud levima ka tehnoloogia, kus sojaubadest rasva ei eraldata, küll aga töödeldakse ube 160° juures. Selliselt töödeldes vähendatakse miinimumini mittetoitumuslike faktorite sisaldust sojaubades ja vähendatakse ka proteiini lõhustuvust mäletsejaliste loomade vatsas.

Usun, et kasutades sarnast tehnoloogiat, oleks põhimõtte-

Tiit Blaat

Oa- ja hernejahu söömine aitab katta lehmade proteiinija energiavajadust.

liselt võimalik suurendada ka põld­oa ja -herne kasutamise võimalusi põllumajandusloomade ja lindude söötmisel, juhul kui see osutub majanduslikult otstarbekaks.

Põlduba ja -hernes veise ja lamba söödaratsioonis Kuna mäletsejalised loomad on põldoas ja -hernes olevate mittetoitumuslike faktorite suhtes kõige vähem tundlikud, saame neid edukaimalt kasutada just veiste ja lammaste söötmisel. Nende söötmisel on piiravaks teguriks eelkõige proteiini suur lõhustuvus vatsas. Vatsa mikroorganismid lõhustavad ca 80–85 protsenti proteiinist ammoniaagiks ja vaid 15–20 protsenti proteiinist jõuab aminohapetena peensoolde, kus need imenduvad.

Kas ja kui palju vatsas lõhustunud proteiinist jõuab lõpuks mikroobse proteiini näol looma organismi, sõltub teistest söötadest. Kui arvestada vaid põldoas ja -hernes olevaid mittetoitumuslikke faktoreid, võime täiskasvanud lehmadele sööta oajahu kuni 4 kg päevas ja hernejahu sisuliselt piiranguteta. Kui arvestada aga põldoa ja -herne proteiini lõhustuvust ning suuretoodanguliste lehmade proteiinivajadust, siis kindlasti oluliselt vähem.

Põldoa- ja põldhernejahu võime ainsa proteiinsöödana sööta lammastele, eelkõige uttedele tiinuse lõpus ja imetamisperioodil ning noortallede intensiivse nuuma korral. Samuti saame neid sööta ainsa proteiinsöödana lehmikutele üleskasvatamise- ja pullikutele nuumaperioodil.

See, kui palju on aga otstarbekas võtta lüpsilehmade söö-

MEIL ON UUED MUDELID ja kohe-kohe valmiv uus koduleht

www.multione.ee SUUR VALIK LISASEADMEID, ligikaudu 180 tk: lumesahad, tänavapuhastusharjad, silokahvlid, mullafreesid, niidukid jne...

AS Agrovaru, Vana-Narva mnt 30/5, 74114 Maardu tel 633 9290, 505 5344, faks 633 9292, toomas.tarang@agrovaru.ee, www.agrovaru.ee

LOO M A K A S V A TUS

Nr 1 (41) 21. jaanuar 2016

l

M A A M A J A N D US 9

odavamaks muuta daratsiooni põldoa- või -hernejahu, sõltub silo proteiinisisaldusest. Kõrge proteiinisisaldusega rohusilo olemasolu korral saame seda ratsiooni võtta vähem, silo madala proteiinisisalduse korral enam, kuna ka rohusilo proteiin on väga lõhustuv. Põldoa- ja -hernejahu sobib väga hästi lüpsilehmade ratsiooni siis, kui meil on kasutada maisisilo, mis sisaldab palju energiat ja vähe proteiini.

Põldoa ja -herne üks eeliseid lüpsilehmade söödaratsioonis on tärklise aeglane hüdrolüüs vatsas, mis on odra, nisu, rukki ja kaera tärklise hüdrolüüsi kiirusest palju väiksem. See aitab vähendada vatsaatsidoosi haigestumise riski.

Kõike seda arvestades saame asendada lüpsilehmade söödaratsioonides proteiinsöötadest kolmandiku kuni poole põldoaja -hernejahuga tingimusel, et kaetud saab lüpsilehmade metaboliseeruva proteiini tarve.

Põlduba ja -hernes sigade ja lindude söödaratsioonis Põldoa ja -herne kasutamine lihtmaoliste loomade ja lindude söötmisel sõltub eelkõige sellest, milliseid võtteid kasutatakse ubade töötlemisel.

Töötlemata saab oa- ja hernejahu edukalt kasutada emiste söödaratsioonides, kuid põrsaste ja lindude ratsioonides tuleks eelistada töödeldud oajahu kasutamist.

Tehnoloogiliselt lihtsaimad meetodid on ubade koorimine ja pressimine (ekstrudeerimine). Kasutades ainult ubade koorimist, vähendame tanniinide sisaldust kuni kümme korda ning suurendame proteiini ja orgaanilise aine seeduvust 5–8 protsenti.

Munakanade ratsioonides on kasutatud kooritud oa- ja hernejahu kuni 250 grammi ühe kilo sööda kohta ilma negatiivse mõjuta muna kvaliteedile. Broilertibude söötmisel soovitatakse lisaks ubade koorimisele need ka pressida. Lisades kiiresti kasvavate broilertibude söödaratsiooni töödeldud oa- või hernejahu, tuleb arvestada sellega, et nendes on ca kolm korda vähem metioniini ja tsüstiini kui sojasrotis ja rapsikoogis.

Ka põrsaste üleskasvatamisel on proteiini kvaliteedil sama oluline tähtsus kui linnukasvatuses. Siingi tuleb oa- ja hernejahu söötmise korral lisada põrsaste ratsioonidesse reeglina sünteetilisi aminohappeid, mis arusaadavalt tõstab ratsiooni omahinda. Põrsaste söödaratsioonidesse võiks võtta kooritud ja pressitud oa- ja hernejahu kuni veerandi.

Põldoa- ja -hernesilo silokultuurina Põlduba ja -hernest kasutatakse veiste söötmisel ka silokultuurina. Seda on söödetud veistele nii ainsa koresöödana kui segus maisi- ja rohusiloga.

Enamasti sileeritakse põld­ uba ja -hernest ilma närvutamata, seda seemnete pudenemise vältimiseks.

Siloks koristamisel tuleb teha kompromiss tera ja varre toiteväärtuste vahel, mis pole alati kerge.

Tera valmimise käigus tera enda toiteväärtus küll suureneb, kuid vars puitub ja silo toiteväärtus tervikuna väheneb. Silo proteiinisisaldus sõltub otseselt koristusajast. Väga vara koristatud põldoa- või -hernesilo võib küll sisaldada üle 20 protsendi proteiini, kuid selle väärtus

RAIVO TASSO

UBA JA HERNES

Kuidas sööta? nnPõldoa ja -herne kasvatamisel tuleks eelistada valgeõielisi sorte. Need on nn kõrgaretussordid, kus aretuslike võtetega on vähendatud mittetoitumuslike faktorite sisaldust. nnLüpsilehmade söödaratsioonides saame asendada proteiinsöötadest 1/3 kuni 1/2 põldoa- või -hernejahuga tingimusel, et kaetud saab lüpsilehmade metaboliseeruva proteiini vajadus. nnPõldoa- ja -hernejahu sobib hästi lüpsilehmade ratsiooni siis, kui meil on kasutada maisisilo, kus vatsa proteiinibilanss kipub jääma negatiivseks. nnLüpsilehmade segajõusööda koostisesse võetakse põldoa- või hernejahu kuni 20%. nnPõldoa- ja -hernejahu võime ainsa proteiinsöödana sööta lammastele tiinuse lõpus ja imetamisperioodil, noortallede intensiivse nuuma korral ning lehmikutele üleskasvatamise- ja pullikutele nuumaperioodil. nnSigadele ja lindudele (v.a emistele) soovitatakse põldoa- ja -hernejahu sööta töödeldult. Kasutust piirab vähene väävlit sisaldavate aminohapete hulk. nnPõldoa- ja -hernesilo kvaliteet pole hea rohusilo kvaliteedist kõrgem, vaid sageli madalam. nnKuna põldoa- ja -hernesilo kvaliteet sõltub oluliselt vegetatsioonistaadiumist, tuleks selle toiteväärtus lasta määrata laboratooriumis.

on väga madal, sest sellisel juhul ulatub proteiini lõhustuvus 90 protsendini.

Otsekoristatud põldoa- ja -hernesilo kuivainesisaldus kõigub enamasti 18–23% piirides, proteiinisisaldus 11–17% piirides ja metaboliseeruva energia sisaldus jääb reeglina 9–10 MJ piiresse kg-1 kuivaine kohta. Sellisena jääb põldoa- ja -hernesilo kvaliteet hea rohusilo kvaliteedist isegi madalamaks.

Viimasel ajal moodi läinud põlduba saab edukalt kasutada proteiinsöödana.

UKSED IGALE HOONELE! KVALITEETSED UKSED INGLISMAALT. Valikus palju materjale ja värve. Latter on paigaldanud 2004. aastast üle 1000 ukse.

Sobilikud vilja- ja söödahoidjatele, masinakuuridele, lautadele, viljakuivatitele, pesulatele, sigalatele, vaheseinteks jne.

Uksed avadele kõrgusega kuni 10 m ja laiusega kuni 70 m.

AGRIDOOR

AGRIDOOR PLUS

Tutvu toodetega lähemalt meie kodulehel www.latter.ee.

MAXIDOOR

MULTIBAY

10 M A A M A J A N D US l S E A D US

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 1 (41) 21. jaanuar 2016

Veekaitse nõuded muutuvad rangemaks Alates 16. jaanuarist hakkasid kehtima senisest rangemad veeseaduse nõuded, mille eesmärk on tagada vee tõhusam kaitse taimetoitainetega saastumise eest.

Sõnnik peab olema piisavalt mahukas hoidlas.

Nii tahe- kui ka sügavallapanusõnniku ladustamine auna on keelatud 1. detsembrist kuni 31. jaanuarini.

Uued väetiste laotamise nõuded n Värskelt vastu võe-

MIRJAM VILI mirjam.vili@glimstedt.ee

PAINDLIK VÄRSKE SÖÖTMINE

Kas sa tead, kui palju aega kulutad lehmade söötmisele? Lase see töö üle võtta söötmissüsteemil Lely Vector, et saaksid keskenduda oma lehmade heaolule ja karjahaldusele.

Tahad rohkem teada?

www. flexiblefreshfeeding.com

Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel 521 6455 • www.linery.ee

J

õustuvate muudatuste kohaselt täiendatakse veeseaduses põlluraamatu pidamise regulatsiooni ja täiendatakse ka põlluraamatusse kantavate andmete loetelu.

Kuigi muudatuste kohaselt sätestatakse põlluraamatu pidamise kord ja selle sisu nõuded veeseaduses üsna põhjalikult, jääb siiski kehtima ka volitusnorm, mille alusel maaeluminister vajadusel võib põlluraamatusse kantavaid andmeid määrusega täpsustada.

Seadusesse lisatakse ka üsna üldise sisuga volitusnorm keskkonnaministrile, mis vajadusel võimaldab tal määrusega kehtestada põllumajandusloomade välipidamisest lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded.

Täpsustuvad põllumajanduskultuuridele väetistega antavad kogused

n Põllumajanduskultuuridele väetistega antavate lämmastiku ja fosfori maksimaalsed kogused ühe hektari kohta aastas võis varem kehtestada valdkonna eest vastutav minister, kuid uue seaduse kohaselt hakkab lämmastiku koguseid määrama vabariigi valitsus. Valitsus kehtestab ühtlasi ka väetiste kasutamise ja hoidmise nõuete täitmise kontrollimise meetmed.

Veeseaduses jääb kehtima üldine nõue, mille kohaselt sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta aastas maksimaalselt 170 kg lämmastikku, selle hulka arvestatakse ka karjamaale jäänud sõnnikus sisalduv lämmastik.

Fosfori aastane kogus haritava maa ühe hektari kohta on koos karjamaale jäänud loomade väljaheidetega 25 kg. Fos­ fori kogust võib vajaduse korral suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta keskmisena antud kogus ei ületa 25 kg ühe hektari kohta.

tud seaduse mõningatele muudatustele on aega üle minna kuni 2023. aastani, mil muutub rangemaks mineraalsete lämmastikväetiste ja vedelsõnniku laotamine.

Praegu jõustunud regulatsiooni kohaselt ei tohi neid laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini, kuid alates 2023. aasta jaanuarist rakendub keeld juba 1. novembril. Samal aastal jõustub ka tingimus, mille kohaselt võib keskkonnaamet ilmastiku- ja vegetatsioonitingimusi arvestades väetiste laotusaja keelu alguse kehtestada juba 15. oktoobril.

Tahe- ja sügavallapanusõnniku ning muude orgaaniliste väetiste laotamise keeld kehtib jaanuaris jõustuva regulatsiooni kohaselt 1. detsembrist kuni 20. märtsini.

Kõikidel juhtudel kehtib tingimus, et nimetatud väetisi ei tohi laotada ka lubatud ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud või maa on veega küllastunud.

2021. aastal rakenduva sätte kohaselt tuleb kasvavate kultuurideta põllul sõnnik lämmastikuühendite lendumise ja pinnaveega ärakande vältimiseks mulda viia kuni 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates.

Praegu võib kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale laotada sõnnikut 1. novembrist kuni 30. novembrini juhul, kui see 48 tunni jooksul mulda viiakse. Ka seda reeglit muudetakse alates 2021. aastast ning siis hakkab kehtima reegel, et ületalve jäetavale taimikuga pinnale tahe- ja sügav­ allapanusõnnikut tohib laotada kuni 15. oktoobrini. Pärast 20. septembrit tuleb laotatud vedelväetised pinnasesse viia sisestuslaotusagregaatidega.

Väetiste laotamise keeluperiood kaldega alal muutub

n Endiselt jääb kehtima üldine reegel, mille kohaselt on väetise laotamine pinnale keelatud haritaval maal, mille kalle on üle 10 protsendi.

Muudatused puudutavad väetise laotamist maapinnale, mille kalle on 5–10 protsenti.

Kui enne oli sellise kaldega maapinnale keelatud väetise laotamine 1. novembrist kuni 15.

Vanad sõnnikuhoidlad tuleb renoveerida.

aprillini, siis alates 16. jaanuarist 2016 kestab keeluperiood 1. oktoobrist kuni 20. märtsini. Samuti lisatakse säte, mille kohaselt erandina on kaldega alal maapinnale väetise laotamine lubatud keskkonnaministri määruses sätestatud juhtudel. Seaduses reguleeritakse täpsemalt ka kalde määramise ja kontrollimise metoodikat.

Karmimad nõuded looma­ pidajatele, kes peavad vähe loomi n Kehtiva vee-

seaduse kohaselt peab kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle kümne loomühiku loomi, olema sõnnikuliigile vastav hoidla või eraldi sõnniku- ja virtsahoidla. Alates 2023. aastast laiendatakse vastavate hoidlate rajamise kohustust ka nendele isikutele, kelle loomapidamishoonetes peetakse üle viie loomühiku loomi.

Jaanuaris jõustunud regulatsiooni kohaselt, kui loomapidamishoones peetavaid loomi on 10 või vähem loomühikut ja seal tekib tahesõnnik või sügavallapanusõnnik, võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada hoone juures veekindla põhjaga alal ja vihmavee eest kaitstult. Sama nõue hakkab alates 2023. aastast kehtima loomapidamishoonetele, kus peetakse alla viie loomühiku loomi.

Muudatustega täpsustatakse ka sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutavuse nõuet – see peab mahutama ka sealt pärit reovee.

Muutuvad aunastamise nõuded n Lisaks kehtestab

uus regulatsioon sõnniku au-

M E TS

Nr 1 (41) 21. jaanuar 2016

delfi

KARIN KALJULÄTE

Madis Veltman

Eesti erametsaomandi struktuuri ja metsade kasutamise uuringu tulemustest järeldub, et ühistutesse koondunud omanikud on üksikürita­ jatest agaramad metsamajandajad.

AIN ALVELA

nas hoidmise maksimaalse lubatud aja ja nõude sõnniku kuiv­ainesisalduse kohta.

Haritaval maal on enne laotamist lubatud aunas hoida tahesõnnikut kuni kaks kuud. Selle kuivainesisaldus peab olema vähemalt 20 protsenti ning see ei tohi ületada ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust.

Sügavallapanusõnnikut, mille kuivainesisaldus on vähemalt 25 protsenti ja mille kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust, on aunas lubatud hoida kuni kaheksa kuud. Sellisel juhul peab loomapidaja teavitama keskkonnaametit vähemalt 14 päeva enne auna moodustamist. Nii tahe- kui ka sügavallapanusõnniku ladustamine auna on keelatud 1. detsembrist kuni 31. jaanuarini.

Sõnnikuaun peab paiknema tasasel maal, vähemalt 50 meetri kaugusel pinnaveekogust, kaevust ja karstilehtrist.

Sõnnikuauna ei tohi rajada maaparandussüsteemi drenaaži toru kohale, kaitsmata põhjaveega, liigniiskele ega üleujutatavale alale.

M A A M A J A N D US 11

Ühistuga liitumine soodustab tõhusamat metsakasutust

ain.alvela@maaleht.ee

KARIN KALJULÄTE

l

K

eskkonnaministeeriu­ mi tellitud uuring näitab, et ühistutesse kuu­ lumisel ning toetuste saamisel on tugev seos raiete kavandamisega ehk siis ka kõigi teiste metsamajanduslike tööde tegemisega.

Selgub, et siseriiklikke metsandustoetusi saanud metsaomanikud kavandasid oma metsades tunduvalt rohkem majandustegevusi kui need, kes ühistusse ei kuulu ja seetõttu ka toetusi ei saa, sest suur osa metsatoetusi on seotud just ühistusse kuulumisega. Nii oli toetust saanud erametsaomaniku keskmine raie pindala 6,9 ha (raiemaht 827 m3), toetust mitte saanud omanikel 0,3 ha (maht 35 m3).

Ühistutes üha enam liikmeid Säärane uuring tehti esimest korda 2010. aastal ning toonase analüüsiga võrreldes on füüsilisest isikust metsaomanikke rohkem 13 899 ning juriidilisest isikust metsaomanikke 1751 enam. Füüsilisest isikust siseriiklike metsandustoetuste saajate arv on viimase viie aastaga arvestatavalt suurenenud. Näiteks metsade inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetusest said füüsilised isikud 85,2%, metsa uuendamise toetusest 70,7% ja erametsaomanike nõustamise toetusest 94,2%.

Seega on metsaühistutesse kuulumine kasulik. Uuringu põhjal otsustades näib, et füüsilisest isikust metsaomanikud on sellest ka aru saanud – kui 2010. aastal kuulus metsaühistutesse napilt 2300 omanikku, siis 2015. aastal oli ühistutesse koondunud juba 8100 metsaomanikku. Seega on ühistuliikmete arv meil viie aastaga enam kui kolmekordistunud ning liikmete metsamaa pindala suurenenud umbes kaks korda. Ühistuliikmetest kuulub füüsilistele isikutele 155 160 ha ja juriidilistele isikutele 300 723 ha metsamaad.

Tasub märkida, et füüsilisest isikust metsaomanikele kuuluva maa osakaal aasta-aastalt väheneb. Kui näiteks Rootsis kuulub füüsilisest isikust metsaomanikele 58%, Soomes 45%, siis Eestis langeva trendina 30% metsamaa kogupindalast.

Samuti ei saa mööda minna tõsiasjast, et Eestis räägitakse olevat peaaegu 90 000 metsaomanikku (neist suurema osa metsamaa pindala jääb küll kõigest viie hektari kanti), kuid ühistute liikmeid on nende seast samuti kaunikesti väike osa – umbes 7%.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp nendib

Igal aastal jääb kasutamata arvesta­ta­vas kogu­ses puitu, saamata omaniku­tulu, kasutamata võimalusi tööhõiveks nii metsas, puidutööstuses kui transpordis.

Marku Lamp

Äsja valminud ja avalikkuse ette toodud uuring näitab, et üksiküritajatest altimad on raietöid tegema need metsaomanikud, kes koondunud ühistutesse.

uuringut kommenteerides, et Eesti füüsilisest isikust metsaomanikud on juriidilistest omanikest ka ligikaudu kaks korda vähem aktiivsed oma metsi majandama.

“Seeläbi jääb igal aastal kasutamata arvestatavas koguses puitu, saamata omanikutulu, kasutamata võimalusi tööhõiveks nii metsas, puidutööstuses kui transpordis ning riigil saamata sellega seotud maksud,” tunnistab Lamp. “See on selge signaal, et füüsilisest isikust metsaomanike konkurentsikeskkonda on tarvis parandada.”

Toetus tuleb läbi ühistu Asekantsler on seda meelt, et pikk samm selle parandamise suunas on juba tehtud. Tema sõnul on toetuste suunamine läbi ühistute ja väikemetsaomanike eelistamine toetuse saamisel aidanud kaasa metsade senisest tõhusamale kasutamisele.

Ja see on aastani 2020 koostatud metsanduse arengukava põhieesmärk.

“Metsaomanikel tasub kindlasti kaaluda metsaühistutega liitumist, kuna ühistud pakuvad oma liikmetele metsanduslikku

TA SU B T E A DA

Metsamaa koondub suurfirmade kätte nnEestis on metsamaad kokku 2,25 miljonit ha, sellest erametsamaad 1,06 miljonit ha ehk 47%. nn2015. aastal oli Eestis maakatastri ja kinnisturegistri andmetel 107 170 füüsilisest isikust ja 5752 juriidilisest isikust erametsaomanikku. nnFüüsilisest isikust metsaomanikest moodustavad naised 45 ja mehed 55%. nnErametsamaa pindalast kuulus 2015. aastal füüsilistele isikutele 65% ja juriidilistele isikutele 35%. 2010. aastal vastavalt 74 ja 26%. nnKeskmine füüsilisele isikule kuuluva metsamaa pindala on 6,42 ha (2010. aastal 8,02 ha). nnKeskmine juriidilisele isikule kuuluva metsamaa pindala 2015. aastal oli 65,7 ha. nnMajandustegevusi kavandati erametsamaal mullu 81 352 ha ulatuses, mis moodustab 7,6% erametsade kogupindalast. nnJuriidilised isikud kavandasid oma metsades tegevusi pindalaühiku kohta 1,8 korda enam kui füüsilised isikud. nnUuring on saadaval keskkonnaministeeriumi veebipaigas www.envir.ee.

Allikas: keskkonnaministeerium

nõustamist, abi toetuste taotlemisel, võimalust ühiselt majandustegevust korraldada ja abi puidu müügil,” kinnitab Marku Lamp.

Uuringu kohaselt on füüsilisest isikust erametsaomanike arv viie aastaga küll kasvanud, kuid

üldise suundumusena on toimunud füüsilistele isikutele kuuluva metsaomandi keskmise ja kogupindala vähenemine ehk fragmenteerumine ning juriidilistele isikutele kuuluva metsaomandi suurenemine ehk kontsentreerumine.

Metsaveohaagised alates 1,5t kuni 16t Palgitõstukid 3,25m kuni 8,35m Palgitõstukid 3,25m kuni 8,35m erinevad haaratsid erinevad haaratsid

Mererannikul lubatakse karjatamist n Veekaitse­

vööndis on alates 16. jaanuarist lubatud keskkonnaameti nõusolekul ja tingimustel karjatamine mererannikul.

Mererannikul karjatamiseks nõusoleku andmisel ja tingimuste seadmisel lähtub keskkonnaamet piirkonna looduslikust eripärast nagu veekogu seisund, pinnase iseloom, loomkoormuse taluvus.

edasiMüüja: edasiMüüja:

12 M A A M A J A N D US l R E KL A A M

Nr 1 (41) 21. jaanuar 2016

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA BY-82 rihthöövelpaksusmasin

NOVA115S metallilintsaag Soodushind:

NOVA FM-300 puruimur

NOVA J19 magnetpuurpink

Hind:

Hind:

480 € Hind:

(km 0%)

278 €

319 € (km 0%)

NOVA TIG 200P AC/DC impulsskeevitusseade

Hind:

480 €

802 € (km 0%)

(km 0%)

Uudistoode! Saad pöörduva teraga metallilintsae peaaegu tavalise sae hinnaga.

Saagides pole vaja detaili pöörata. Ideaalne saag väikestesse ruumidesse. Mugav transportida. Hõlbus transportimise ajaks aluse küljest lahti võtta. Suurepärane saag tööobjektile kaasa viimiseks. Rattad ka aluse küljes. Tera automaatne seiskamine.

Kvaliteetsed ja tugevad terajuhikud.

Mootori võimsus: 550 W Tera kiirus: 20/30/50 m/min Tera suurus: 1638 x 12,7 x 0,64 mm Saagimisnurk: 90–45° Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90° / 115 mm Kaal: 62 kg

Tõhus puruimur kahe 100 mm avaga. Kõikidel meie mudelitel on metallist labad. Koti vahetamine on kiire ja hõlbus. Varustatud ratastega. Võimas 1,5 kW / 230 V mootor. Äärmiselt usaldusväärsed ja töökindlad imurid.

See mudel on olnud ülekaalukalt meie enim müüdud imur juba aastaid.

Mootori võimsus: 1,25 kW / 230 V / 8000 rpm Mootori võimsus: 1500 W Mootor: 2850 p/min Höövelduslaius: 204 mm Õhu imemisvõimsus: 42,15 m3/min Paksusmasina max kõrgus: 210 mm Imuri labade läbimõõt: 300 mm Lõiketerad: 2 tk Kaal: 46 kg Kaal: 32 kg

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1100 W Mootor: 700 p/min Magneti võimsus: 1000 kg Kaal: 10,5 kg

NOVA MB1931 paksusmasin

NOVA 16R radiaalpuurpink

NOVA PL40 plasmalõikur NOVA BY-12 rihthöövelpaksusmasin

(km 0%)

Nova BY82 on kõrge kvaliteediga rihthöövelpaksusmasin väikestes töökohtades kasutamiseks. Ei vaja spetsiaalset alust.

Võib asetada lauale või muudele vastavatele kohtadele. Lisaks on need lihtsalt pärast kasutamist kõrvale liigutatavad.

NOVA PL70 plasmalõikur

Nova J19 on kvaliteetne uudismudel! Tugev magnet kinnitub kindlalt ja teeb puurimise lihtsaks. Ava puurimisvõimsus kuni 35 mm!

Standardvarustuses jahutussüsteem, samuti 19 mm Weldoni padrun. Kerge kaal, ainult 10,5 kg. Kaasas mugav tööriistakast.

Hind: Hind:

359 €

Hind:

351 €

319 €

(km 0%)

(km 0%)

Hind:

843 € (km 0%)

Käepärane suurus! Saad transportida tööobjektile sõiduautos. Kergesti transporditav mudel juhutöödeks objektil või garaažis. CE heakskiidetud mudel. Nova 1931 on isevedav mudel. Usaldusväärne, kiire ja lihtne kasutada.

Kaks lõiketera – HSS-tera.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1500 W Mootor: 9000 p/min Max töölaius: 318 mm Max paksus: 5–153 mm Max hööveldamine: 3 mm Tolmukoguri liides: 50 mm Kaal: 32 kg

Viie kiirusega stiilne ja töökindel radiaalpuurpink, varustatud kallutusvahendiga, mis võimaldab ka horisontaalset asendit.

Kõik siiski tavalise radiaalpuurpingi hinnaga!

16 mm padrun standardvarustuses. Kõrgus 930 mm. Tõeliselt käepärane mudel, mida saad kasutada palju mitmekülgsemal moel kui tavalist radiaalpuurpinki. Eriti soositud mudel üle maailma.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 550 W Pöörlemiskiirus: 460–2480 rpm (5 kiirust) Spindel: MK2 / 16 mm Kaal: 35 kg

Uudismudel Nova PL70 plasmalõikuris kasutatakse IGBT tehnoloogiat. Süütamine toimub lihtsalt pilootkaarega. Kvaliteetne ja võimas plasmalõikur! Lõikab kõiki elektrit juhtivaid materjale, nagu teras, alumiinium, vask jne.

Maksimaalne lõikesügavus on 30 mm.

Pinge: 380 V Kaitse: 16 A Väljundvoolu vahemik: 20–70 A Lõikevõimsus: 30 mm Kaal: 15 kg

(km 0%)

Uudismudel NOVA PL40 plasmalõikur. Lihtsalt käsitsetav ja soodne väike plasmalõikur, mis tarnitakse täielikult varustatuna.

Kasutusvalmis, vajalik ainult suruõhk (kompressor) ja elekter. Kasutatud on MOSFETi tehnoloogiat, mis on usaldusväärne ja läbiproovitud. Võid lõigata kõiki elektrit juhtivaid metalle, nagu teras, roostevaba teras, vask, alumiinium jne.

Pinge: 230 V Kaitse: 16 A Väljundvoolu vahemik: 20–40 A Lõikevõimsus: 12 mm Koormatavus: 60% 40 A Õhu tootlikkus: 4,5 / 150 bar/l/min Kaal: 8 kg

Elektroodkeevitus ja TIG AC/DC seade, millega alumiiniumi, messingi ja pronksi keevitamine sujub suurepäraselt. Muidugi keevitad sa roostevaba terast, legeeritud terast ja süsinikterast alalisvooluga.

Nova 200 puhul on kasutatud uusimat invertertehnoloogiat (Mosfet).

Pinge: 230 V Kaitse: 10 A Väljundvoolu vahemik: 10–200 A Koormatavus: 60% 200 A Põleti kaabel: 5000 mm Maanduskaabel: 5000 mm Kaal: 25 kg

Hind:

601 € (km 0%)

Nova BY-12 on kõrge kvaliteediga rihthöövelpaksusmasin väiksematesse ruumidesse. Ei vaja alust. Vibratsioonivaba ja vaikne masin.

Võib asetada lauale või muu vastava pinna peale ja sooritada hööveldus seal. Lihtne tõsta pärast tööd kõrvale.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1800 W Mootor: 8800 p/min Terade arv: 2 Max höövelduse laius: 305 mm Max kõrgus: 158 mm Max hööveldamine: 1–2 mm Kaal: 42 kg

UTEC OY Alanurmontie 128, 62100 Lapua, Finland; tel +372 514 8326, ivo.ilustrumm@koneita.com; www.koneita.com

NOVA 170G metallilintsaag Hind:

1270 € (km 0%)

Uudistoode, mis on saavutanud tohutu populaarsuse kogu maailmas. Väga konkurentsivõimelise hinnaga. Kvaliteet vaieldamatult maailma tippklassist. Mõeldud nõudlikuks professionaalseks kasutamiseks.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 750 / 1100 Tera kiirus: 40/80 m/min Tera suurus: 2085 x 20 x 0,9 mm Saagimisnurk: 90–45° Max lõikevõimsus nelikantmaterjalil: 90° / 170 x 200 mm, 60° / 60 x 60 mm, 45° / 110 x 110 mm Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90° / 170 mm, 60° / 70 mm, 45° / 120 mm Kaal: 170 kg

NOVA CJ-350 minitreipink Hind:

879 € (km 0%)

Suurepärane treipink väikemudelite ehitajatele, peenmehaanikutele, auto- ja mootorrattaharrastajaile jt. Sobib ka suuremate esemete treimiseks. Kaasas on pleksiklaasist kaitsed padruni ja tera kohale, kolmepakiline padrun (85 mm), tsenter ja hammasrattakomplekt keermestamiseks.

Vastupidav ja vibratsioonivaba korpus.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 350 W Pöörlemiskiirus: 50–2500 rpm Tsentrite vahe: 350 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 180 mm Spindli läbiviik: 20 mm Kaal: 45 kg