MAAMAJANDUS (veebruar 2015)

Karjade top / Investeeringuplaanid 2015 /

Poliitikute lubadused

ŠAROLEE 19. veebruar

tõugu pull juhib parimat lihaveisekarja

2015

NR 2 (32)

Foto HEIKI RAUDLA

KANDIDAAT NR

931

VÕRU-, VALGA- JA PÕLVAMAAL

Uma ja kimmäs!

• Suurendame põllumajandustoetusi 21 miljoni euro võrra (nn “top-up”) 2016. aastaks.

• Tõstame 2019. aastaks alampalga 800 euroni.

• Seame sisse 200 eurose hambaravihüvitise, mida saab kolme aasta jooksul kasutada.

• Tõstame politsei, päästjate ja piirivalvurite palka ning suurendame konstaablite arvu.

• Viime sisse nutika lapsetoetuse, mis tagab igale lapsele 25 eurose toetuse huvitegevuseks ja suurendame esimese ja teise lapse toetuse 75 euroni.

VALIMISPÄEV 1. MÄRTS: Hääletamine ainult jaoskonnas kell 9-20

HÄÄLETAMINE INTERNETIS: 19. veebruarist kell 9.00 kuni 25. veebruarini kell 18.00 ööpäev läbi. | www.valimised.ee

2 uudis

Jobud registrisse

K

ui varem kurtsid põllumehed tööjõuvaliku üle alatasa, siis viimasel ajal märksa vähem.

Paigale on jäänud lojaalsed ja hoolsad inimesed, kes armastavad elada ja töötada maal. Tööandja usaldab neid kalli tehnika ja loomade juurde ning maksab neile korralikku palka.

Aga paraku on korralike töö­ini­ meste kõrval säilinud ka ühiskonnakiht kroonilisi laisk- ja valevorste, kes oskavad tööjõupuudust põllumajanduses hästi ära kasutada. Nad on kavalad, tulevad jutuga, et on kõvad töötegijad ja otsivad uusi väljakutseid.

Kui on vaadanud töö- ja elukoha üle, küsivad avanssi. Kui palud midagi korralikumalt teha, ähvardavad mujale minna.

Edasi läheb kõik libedalt ja vanaviisi: pudel suule ja pidu käima, kuni on nii paha olla, et abi saab vaid arstilt, kes kirjutab hädalisele välja haiguslehe. Kiirabi ja politsei juba teavad, kuhu tulla. “Tublidest töötegijatest” saavad töövõimetud sandid, kellele hakkavad peagi laekuma ka trahvid ja võlanõuded – “eelmise elu vägitegude” tulemid.

Toetused on aidanud farme moderniseerida ja tööjõukulude pealt kokku hoida, sest moodsad tehnoloogiad võimaldavad hakkama saada vähema tööjõuga ning maksta headele töötajatele kõrgemat palka. Kuna robotite ja elektroonika juurutamine võtab aega, püsib vajadus inimkäte ja -aju järele.

Paraku püsib ka oht, et tööotsijate hulgas liigub ringi inimesi, kes põlgavad tööd, ihkavad hüvitisi ja kahjustavad maainimeste mainet.

Seetõttu tasub talupidajatel ja põllumajandusettevõtete juhtidel seljad kokku panna ning koostada n-ö ebasoovitava tööjõu ehk “jobude register”, kus on kirjas tööandjate kogemused ja töövõtjate “saavutused”. Kindlasti aitab see põllumehel aega ja raha mõistlikumalt kasutada.

Foto MARGUS AMEERIKAS

Seekord võitsid šaroleed

M

aaelu Edendamise Sihtasutus valis 2014. aasta parimaks piimakarjakasvatajaks Peri POÜ loomakasvatusjuhi Heli Sadama ja parimaks lihaveisekarjakasvatajaks Pärnumaa ettevõtja Reet Pikkmetsa.

Aunimetuse väljaandmise eesmärk on tunnustada innovaatilist ja efektiivset tootmist ning avaldada tunnustust inimestele, kelle panus veisekarjade kasvatamisel on olnud esiletõstmist väärt terve Eesti kontekstis.

Reet Pikkmets peab Pärnumaal Koonga vallas lihatõugu veiste karja koos abikaasa Targo Pikkmetsaga. Pere eesmärk on suurendada kari 20 puhtatõulise ammlehmani.

Lihaveisekasvatus sai talus alguse 2008. aastal, kui Reet Pikkmets taotles noortaluniku toetust ja majapidamisse soetati esimesed lihatõugu veised. Algul oli plaanis võtta limusiinid, aga kuna seda tõugu loomi polnud parasjagu piisavalt saada, otsustati šarolee kasuks.

2010. aastal poegis talus 14 looma, veiseid osteti juurde nii kodu- kui välismaalt.

Hetkel on karjas 35 looma, kellest osa on puhtatõulised, osa ristandid. Varsti hakkavad poegimised. Küsimusele, kas praegu alustaks karjapidamist ainult puhtatõuliste loomadega, vastavad Pikkmetsad, et sellisel juhul jääks ära kogemus ristamisest.

“Kui oled lihaveisekasvatusega tegelnud ühe aasta, võib jääda mulje, et tead sellest kõike, aga kui oled tegelnud kolm aastat,

6

6

Reet ja Taigo Pikkmetsa lihaveisekarjas leidub nii puhtatõulisi loomi kui ristandeid.

hakkad aru saama, et oi-oi-oi, midagi on puudu – saad aru, kui vähe asjast tead,“ selgitas Reet Pikkmets.

2012. aastal käidi oma mullikaga esimest korda näitusel Tõuloom, aasta hiljem samal üritusel lehmikuga, 2014 käidi tõupulliga Maamessil. Jäneda talupäevadel pälvis farmi lehmik kauneima lemmiklooma tiitli.

Maad on kasutuses 120 ha, sellest 70 ha turvasmullad, millel taimestik kasvab väga halvasti.

Reet Pikkmetsa sõnul võiks kari kasvada 20 ammlehmani, nii palju loomi saab olemasoleva maa ja varaga ära majandada, ilma et peaks suuri investeeringuid tegema. “Enamik loomi võiks olla puhtatõulised, aga osa jääb ka ristandeid,“ arvas ta.

Reet Pikkmetsa põhitöö ongi veisekasvatus, kuid abikaasa Targo töötab põhikohaga Läänemaa Nõuandekeskuse konsu-

16

lendina. Sellele, kas lihtsam on projekte kirjutada või farmer olla, vastas mees, et projekti kirjutamine on töö, farmeriks olemine aga hobi. “Kui ainult raha pärast loomi pidada, pead ennast tööle sundima,“ lisas ta ja andis sellega mõista, et asja vastu peab huvi olema.

Pikkmetsade sõnul on lihaveisekasvatuse juures kõige olulisem muutustega kaasas käimine ja oludega kohanemine.

Parim piima- ja lihaveisekarjakasvataja valitakse koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, veterinaar- ja toiduameti, Jõudluskontrolli Keskuse, Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatusinstituudi, Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja põllumajandusministeeriumiga.

HEIKI RAUDLA

4 Põllumehed peavad investeeringuplaane 5 Mõju tööhõivele

sisukord

heiki raudla MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

5 Kas investeeringud tekitavad tööpuudust?

6 Põllumajandusmasinate ost muutub lihtsamaks 6 Konsulendil jagub tööd aasta läbi

8 Palju raha ja vasest soolikaid

ehk Mida lubavad erakonnad põllumeestele 12 Parim punane kari lüpsis üle 11 tonni 14

14 Metsandus veab maamajanduse arengut 16 Messikalender 16 Taimekaitsevahendite nappus

pärsib marjakasvatust 16 Aiandussektor sai arengukava

4

Toimetus Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380 Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356 Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311 Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson mari.peterson@maaleht.ee

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138 Väljaandja AS Eesti Ajalehed Trükk AS Kroonpress

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee. www.maaleht.ee

uudised 3

Maamajandus Nr 2 (32) 19. veebruar 2015

Eesti piimatöösturid lõid jaapanlastega käed Väliskaubandus- ja ettevõtlusministri Anne Sullingu sõnul on Eesti piimatöösturid Jaapani suurkorporatsiooniga Marubeni Corporation allkirjastanud esimesed lepingud Eesti lõssipulbri ja juustu müügiks.

Eesti piimatöösturid on alustanud ostja nõuetele vastavate toodete valmistamist ning esimesed pulbritarned toimuvad märtsis ja juustutarned enne suve. Oodata on ka jätkulepinguid kevadsuviseks perioodiks.

“Eesmärk on tarnida Jaapanisse 5000 tonni laabijuustu, mis on 25% toodangust ning 5000 tonni lõssi- ja vadakupulbrit aastas. Seega soovime suunata Jaapani turule kogu seni Venemaale läinud piimatoodete mahu,” märkis Sulling. “Marubeni on Eesti piimatoodete kvaliteediga väga rahul ning huvitatud pikaajalisest ja püsivast koostööst Eesti piimatöösturitega,” lisas Sulling. Tema sõnul tegutseb Marubeni Corporation enam kui 65 riigis ning seeläbi võib Eesti piimatoodang jõuda lisaks Jaapanile ka teistele Eesti jaoks uutele turgudele.

Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling alustas Marubeni Corporationiga läbirääkimisi 2014. aasta septembris. Marubeni delegatsioon käis esimest korda Eestis eelmise aasta novembris ning kohtus siin kõigi Eesti Piimaliidu liikmetega. Esimesed proovikogused saadeti Jaapanisse oktoobris. Marubeni esindajatega toimusid kohtumised ka minister Anne Sullingu Jaapani visiidi raames tänavu jaanuaris.

Jaapan on USA põllumajandusministeeriumi 2014. aasta andmetel maailma viies piimatoodete importija (283 tuhat tonni) ja teine juustu importija (247 tuhat tonni). Eestis toodeti 2014. aastal 90 300 tonni joogipiima, 40 000 tonni juustu (sh määrde-, sulatatud ja kodujuustu), 26 200 tonni koort, 37 400 tonni hapendatud piima, 18 300 tonni kohupiima, 5500 tonni lõssipulbrit ning 4800 tonni võid.

750 000 tonni toorpiima läks ekspordiks, peamiselt Leetu. Lisaks toorpiimale eksportis Eesti joogipiima, juustu ja pulbreid, peamised sihtriigid olid Leedu, Läti, Soome ja Itaalia.

Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Piimatootjad said eritoetuse kätte Eesti piimatootjale maksti Vene sanktsioonide mõjude leevendamiseks välja Euroopa Komisjonilt Baltimaadele eraldatud erakorraline abi.

Kokku maksti 706 Eesti piimatootjale ligi 6,9 miljonit eurot.

Toetust maksti vastavalt piimatootjale eraldatud tarnekvoodi täitmisele mullu augustist oktoobrini ning otseturustamise kvoodi täitmisele juulist septembrini. Piimatoodangu esimese 200 000 kg eest maksti 4,56 senti/kg ja seda ületava osa eest 4 senti/kg.

Eeltoodud perioodil on kuni 200 000 kg piires turustanud 706 piimatootjat, nendest 170 üle 200 000 kg. Toetuse maksis välja PRIA vastavalt kvooditäitmise andmetele.

Euroopa Komisjon otsustas eraldada Venemaa sanktsioonide mõjude leevendamiseks Baltimaade piimatootjatele üle 28 miljoni euro. Toetuspakett jaguneb nende maade vahel 2013/2014. piimakvoodiaasta tootmismahtude põhjal. Eesti osaks on 6,9 miljonit, Lätil 7,7 miljonit ja Leedul 14,1 miljonit eurot.

Allikas: põllumajandus­ministeerium

Nõuannet soovivad jagada kolm organisatsiooni

Eesti elanikud tarbivad vilja enam-vähem sama palju kui kümme aastat tagasi. Seega läheb kõik, mis põldudel senisest rohkem toodetakse, ekspordiks.

Sellel hooajal veetakse välja ligikaudu pool Eesti viljast.

Foto RAIVO TASSO

Mullu saadi rekordiline

teraviljasaak 2014. aastal oli teravilja­ saak 1 221 600 tonni, mis on veerandi võrra suurem kui aasta varem ja teadaolevalt Eesti kõigi aegade suurim.

T

eraviljasaagist 615 500 tonni moodustas nisu, 458 100 tonni oder ja 49 600 tonni rukis. Hektarilt saadi keskmiselt 3669 kilogrammi teravilja, sealhulgas nisu 3988, otra 3641 ja rukist 3211 kilogrammi.

2014. aasta teravilja külvipind oli viimaste aastate suurim. Teravilja kasvatati 332 900 hektaril, mida oli 7 protsenti rohkem kui aasta varem.

Nisu kasvatati 154 400 hektaril, mis oli ligi veerandi võrra rohkem kui eelmisel aastal. Odra kasvupind vähenes 5 protsenti ja oli 125 800 hektarit.

Rukki kasvupind suurenes eelmise aastaga võrreldes kolmandiku ja oli 15 400 hektarit.

Kaunviljasaak oli 39 500 tonni, mida oli veerandi võrra rohkem kui aasta varem. Hektarilt saadi keskmiselt 2070 kilogrammi kaunvilja.

Kaunvilja kasvatati 19 100 hektaril, mis oli 41protsenti enam kui varasemal aastal ja mis oli ühtlasi ka läbi aegade suurim kaunvilja kasvupind.

Esialgsetel andmetel oli rapsi- ja rüpsiseemnesaak 166 200 tonni. 2014. aastal kasvatati rapsi ja rüpsi 80 000 hektaril. Hektarilt saadi keskmiselt 2078 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.

Kartulisaak oli 117 300 tonni, mis oli varasema aastaga võrreldes 8 protsenti vähem. Kartuli kasvupind on alates 2008. aastast alla 10 000 hektari ning oli 2014. aastal 6400 hektarit. Hektarilt saadi keskmiselt 18 472 kilogrammi kartuleid.

Põllu- ja maamajanduslikku nõustamisteenust soovivad aastatel 2015–2021 pakkuda kolm organisatsiooni. Taotluse esitasid Maaelu Edendamise Sihtasutus, MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus (ühistaotlus kokku 18 taotlejalt) ning AS Taalri Varahaldus (ühistaotlus OÜga TP Invest).

Põllu- ja maamajandusliku nõustamissüsteemi loomine on Euroopa Liidus kõigile liikmesriikidele kohustuslik. Uuel Eesti maaelu arengukava eelarveperioodil 2014–2020 tuleb toetatavate nõustamisteenuste osutaja valida riigihankega.

Põllumajandusministeerium kuulutas 2014. aasta juulis välja riigihanke nõustamisteenuse osutaja leidmiseks. Hankemenetluse liigiks valiti võistlev dialoog. Kõik taotlejad kvalifitseeriti ning nad osalesid läbirääkimistel võistlevas dialoogis.

Riigihankega leitakse pakkuja, kes hakkab tegelema põllu- ja maamajanduslike nõustamisteenuste osutamisega kõigis Eesti maakondades. Hanke võitjaga sõlmitakse leping nõustamisteenuse osutamiseks aastateks 2015–2021. Hanke võitja peab osutama vähemalt 1000 nõustamisteenust aastas ning vähemalt 1800 kliendile eel­ arveperioodi jooksul.

Eesti maaelu arengukavas 2014–2020 on nõustamisteenuste toetuseks kavandatud kokku kuni 8,2 miljonit eurot.

Pakkumused tuleb esitada hiljemalt 10. märtsiks kella 12ks. Toetatavat nõustamisteenust on põllumajandustootjatel võimalik saada pärast lepingu jõustumist.

Allikas: põllumajandus­ministeerium

MAK sai heakskiidu Euroopa Komisjon kiitis reedel heaks Eesti maaelu arengukava (MAK) aastani 2020, millega toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga.

Kokku on MAKis üle 20 erineva toetuse, milles keskendutakse viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

MAKi ettevalmistavasse juhtkomisjoni oli kaasatud ligi 30 organisatsiooni.

MM

Allikas: põllumajandus­ministeerium

PT1500 Saadaval erinevad värvitoonid, PT1500 Saadaval erinevad modifi katsioonid,

erinevad materjalid. värvitoonid, erinevad erinevad modifikatsioonid, Hind standardvarustuses erinevad 10907€ +materjalid. km.

Hind standardvarustuses 10907€ + km.

Platvormhaagised Platvormhaagised

Loomaveohaagised Loomaveohaagised

Küsi ka teisi heade hindadega mudeleid: Küsi ka teisi heade tel: 326 0290 hindadega mudeleid: www.palmsetrailer.eu tel: 326 0290 www.palmsetrailer.eu

Platvormi pikkus 6,5 - 9,25m, hinnad alates 5756€ + km

Veoruumi pikkus 4,3-8m, hinnad alates 6365€ + km

Kandejõud 7-15t, hinnad alates 7094 + km

Viljaveohaagised Viljaveohaagised

3-teljelised kallurhaagised Maht 20,7-42,6m3, hind alates 23919 + km 3-teljelised kallurhaagised

Platvormi pikkus 6,5 - 9,25m, hinnad alates 5756€ + km

Veoruumi pikkus 4,3-8m, hinnad alates 6365€ + km

Kandejõud 7-15t, hinnad alates 7094 + km

Maht 20,7-42,6m3, hind alates 23919 + km

4 toetused

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Põllumehed

peavad investeeringuplaane

LII SAMMLER ajakirjanik lii.sammler@maaleht.ee

U

us veeseadus ja muutunud keskkonnanormid panevad lihaveisekasvatajad sundseisu – selleks et mitte loodust või seadust rikkuda, tuleb neil oma lihaveistele lautu ehitama hakata.

Seda plaanivadki uue maaelu arengukava (MAK) meetme “Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” toel teha üsna paljud lihaveisekasvatajad.

Pool lauta “Eelmisel toetuste perioodil tegime kõik projektid tehnika peale ja meil õnnestus saada nii traktor kui söödavarumise tehnika. Nüüd on vaja mõelda lauda peale,” ütleb lihaveisekasvataja Jane Mättik.

Praegu elavad tema sadakond puhtatõulist aberdiin-angust talvekoplis. See on piiratud ala, kuhu

Kuigi toodanguhinnad on all, kavatsevad põllumehed MAKi toetuste avanedes investeerima hakata.

Eriti agarad planeerijad on seekord lihaveisekasvatajad. loomadele iga päev sööta ette veetakse. Tuulevarjuks on ehitatud kaarhall, mis hakkab praegusele karjale väikeseks jääma.

“Nad lähevad väljas ikka väga sitaseks ning endal on ka palju mõttetut tööd,” põhjendab loomapidaja laudaehituse vajadust.

“Paarkümmend looma majandad küll õues ära, aga sadat nii pidada ei kannata.”

Ta lisab, et uute keskkonnanõuete järgi peab igas veisekasvatusega tegelevas talus olema sõnnikuhoidla. Samuti tuleb lihaveistele ehitada söötmisplatsid.

Need mõlemad on kallid ehitused ning seetõttu on Mättiku meelest mõistlikum ehitada laut.

Selle projekteerimine juba käib.

Laudal on lisaks keskkonnahoiule teisigi praktilisi väärtusi: sisetingimustes kasvavad loomad paremini ja sööta läheb vähem raisku. Eelkõige tahab Mättik aga poegimise õuest lauta tuua,

et lõpptiineid loomi oleks parem jälgida ja vajaduse korral aidata.

“Siis saan ka poegimisaega pikendada ja poegimist hajutada.

Praegu poegib kogu kari märtsis-aprillis ning paraku saavad loomad ka realiseerimisküpseks ühel ajal,” selgitab lihaveisekasvataja. “Lihaveisekasvatuse üks suurimaid probleeme Eestis ongi ju sesoonsus.”

Hiljem saaks uues laudas luua ka eraldi nuumagruppe, sest selliselt kasvatatud liha on kvaliteetsem.

Mättiku sõnul on piisavalt suure lauda ehitus koos sõnnikuhoidlaga küll kallis, ilmselt läheks hind miljoni euro kanti, aga peaks end ära tasuma. Ehitusi toetatakse 45 protsendi ulatuses maksumusest, ja kuna Mättik kvalifitseerub veel noortalunike klassi, on lootust ka viis protsenti kõrgemat toetust saada. Praegune plaan on minna välja maksimumsumma 500 000 euro peale, sest kui juba uus laut

ehitada, peaks see olema korralik, läbimõeldud ja kestev.

Uue lauda ja katusega sõnnikuhoidla plaanib tänavuse investeeringutoetuse abil teha ka Pilpa talu noor peremees Meelis Ert Raplamaalt, kelle karjas on ligi sada limusiini. Uus laut tuleb ammlehmadele, ja senine, mullu oma jõududega valminud sügav­ allapanuga loomakasvatushoone, jääb noorloomadele. “Mida rohkem laudapinda, seda kergem majandada,” arvab majanduslikult mõtlev veisekasvataja.

Ladusid ja punkreid Teraviljakasvataja ja põllumeeste ühistu Kevili nõukogu esimees Jaak Läänemets ütleb, et Kevili peab kindlasti kohe projektide koostamise ja toetuste taotlemisega tegelema hakkama.

“Kevili eesmärk on suurendada varumisvõimsust,” räägib ta.

“Meil on ühistu arengukavas kirjas, et ka Tartumaal peab olema oma viljaterminal. Mitte küll nii võimas kui Roodeväljal, aga midagi sarnast.” Ta lisab, et siin ei saa aega kaotada, kuna tegu on suure ühistuprojektiga.

Omaenda ettevõtte investeeringuplaanide kohta pole Läänemets lõplikku otsust teinud. “Praegu on see raamistik veel segane ja ma pole nõuetega nii täpselt kursis,” põhjendab viljakasvataja. “Olen

5 Lihaveiseturg on Eestis viimasel ajal märgatavalt elavnenud: headele loomadele on avanenud ekspordivõimalused ning kasvatajad kavatsevad investeerida uutesse lautadesse ja sõnnikuhoidlatesse.

üritanud neid taotluse võimalikke hindamispunkte liita, mida võiksin saada, aga pilt tuleb üsna kesine. Ainus kindel asi paistab olevat see, et saame selle eest, et eelmisel perioodil ei saanud!”

Läänemets lisab, et liikuvtehnika ostu nagunii ei toetata – kui raha küsida, siis tuleb see panna ehitusse. “Vajame juurde ladusid ja punkreid, lisaks tuleb investeerida seemnemajandusse,” selgitab ta plaane. “Sorteerimine ja pakendamine on meil veel primitiivne.”

Vaja silohoidlat “Siiamaani on elu olnud nii hapu, et pole investeeringute peale isegi mõelnud,” sõnab OÜ Peetri Põld ja Piim juhatuse esimees Priit

Pöttingeri mullaharimis- ja rohumaatehnika – investeering aastateks!

Küsi nõu oma müügiesindajalt investeerimistoetuste kohta ja tee õige investeering!

www.agriland.ee

toetused 5

Maamajandus Nr 2 (32) 19. veebruar 2015

kellele?

Mõju tööhõivele

M

oderniseerimine toob kaasa tööjõuvajaduse vähenemise, samas kaasnevad sellega teistsuguse suunitlusega ja kõrgemapalgalised töökohad.

Investeeringumeetmete toel tehtavad investeeringud üldjuhul vähendavad vajadust tööjõu järele, kuivõrd moderniseerimise tulemusel tehakse edaspidi sama töö ära masinate ja seadmetega.

Samas nõuab see senisest spetsiifilisemate oskustega töötajaid.

Seega on investeeringumeetmetel tööhõivele ka positiivne mõju, kaduvad töökohad asendatakse kõrgemakvaliteediliste ja -palgaliste töökohtadega. Seetõttu võib eeldada, et investeeringumeetmetel on olnud positiivne mõju põllumajandussektori palkade

kasvule ja Eesti keskmisele palgale järelejõudmisele.

Uuel perioodil pööratakse investeeringumeetmetes senisest enam tähelepanu pikaajalistele investeeringutele, suurematele (ühistulistele) investeeringutele ning toodangu väärindamisele. Seeläbi peaks põllumajandusettevõtetes tekkima juurde uusi töökohti, kus saab kasutada ettevõtte seniseid töötajaid või mille täitmiseks tuleb leida inimesi mujalt.

Tööhõive seisukohast omab tähendust ka madala isevarustatuse tasemega sektorite eelistamine eri meetmetes (nt aiandusssektor), kuivõrd tegu on tööjõumahukate sektoritega ning nende arendamine võimaldab põllumajandussektorisse uusi töökohti luua.

Allikas: põllumajandusministeerium

Foto HEIKI RAUDLA

Süüden. “Alles viimastel päevadel on hakanud liikuma info stabiliseerumisest ning võimalikust piimahinna tõusust.”

Kokku 1500 loomaga majandaval osaühingul Peetri Põld ja Piim on rajatud uued suured laudad ning ostetud lüpsirobotid. Nüüd on aga kogu sellele karjale vaja hakata tootma korralikumat silo.

Selleks et sööt oleks kvaliteetsem, kergemini transporditav ning kadusid tekiks vähem, on ettevõttel plaanis ehitada uued silohoidlad vähemalt 8000 tonni silo jaoks. See nõuaks vanade hoidlate lammutamist ning uut korralikku betoonist neljalöövilist rajatist, mille maksumus oleks umbes 200 000 eurot.

“Praegu on silo vanades amortiseerunud hoidlates ja isegi põllu peal aunas,” selgitab Süüden.

“Selline silo hoidmine on umbes sama, kui panna katkisesse purki moos ja loota, et äkki säilib.”

Kas investeeringud tekitavad tööpuudust?

I

nvesteeringu meede on kahtlemata ergutanud ja aidanud paljusid maaelu uuendajaid, alates masinaostudest ning lõpetades moodsate loomakasvatushoonete ehitamisega. MAKi tulemuste kohta tehtud analüüsid näitavad, et investeeringud ja moderniseerimine annavad võimaluse maksta töötajatele kõrgemat palka, aga samas toob see kaasa tööjõuvajaduse vähenemise.

“Investeeringutega kaasneb see, et inimeste hulk väheneb,” kinnitab MAKi toetuste mõjusid analüüsinud Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik. “Saja töötaja asemel jagub moodsas farmis tööd 15 inimesele, see on paratamatu.”

Värniku hinnangul tahavad ettevõtjad headele töötajatele

paremat palka maksta ja investeeringutoetused on võimaldanud palka tõsta.

Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava näebki toetustes töökohtade säilitamisel ennekõike positiivset mõju. “Mitte investeeringud ei ole tõrjunud kõrvale inimesi, vaid vastupidi – kaduvikku hajumise asemel on investeeringud tootmise säilitanud ja põllumajanduslikud töökohad kaasaegsemaks muutunud,” selgitab Särgava. “Kui jätkuks inimesi, suudaksime veel paljutki lisaks teha praegusele – enamiku aedvilju ja köögivilju impordime, kuigi need kasvavad ka meil suurepäraselt.”

Ilmekas on tema sõnul näide, kus väikepallide ladumiseks ja juurviljade rohimiseks vanasti õpilasi kasutati. Et laste tööjõu

kasutamine muutus seadusandlikult ülimalt keeruliseks, tuli need tegevused kaotada või teiste meetoditega asendada: heinapallid muutusid heinarullideks, tõstukitega teisaldatavaks, aedviljade, juurviljade kasvatamine lihtsalt vähenes või kadus hoopiski.

“Niisamuti on kuum teema lüpsirobotid,” lisab ta. “Kuigi roboti maksumus katab korraliku lüpsja 8–10 aasta palga, õigustab ta end korrektse töökvaliteediga.

Hea väljaõppega meisterlikku lüpsjat tuleb kasvatada, koolitada, milleks puudub suutlikkus.”

Särgava tõdeb, et kui viiest “nõuetele mittevastavast” töökohast saab investeeringu abil kolm korralikku kestvat töökohta, on ikka võit sees.

Toetatakse põllumajanduslike tootmishoonete ja rajatiste ehitamist ning hoonetesse ja rajatistesse paigaldatavate statsionaarsete seadmete ostmist; viljapuuaedade ja marjaistandike rajamiseks ning laiendamisteks vajaliku paljundusmaterjali soetamist, istandike ja puukoolide piirdeaedade ning konstruktsioonide ostmist ja paigaldamist; mesindus- ja seenekasvatus­inven­tari ja -seadmete ostmist ning paigaldamist; biomassist bioenergia tootmiseks vajalike hoonete ja rajatiste ehitamist ning hoonetesse ja rajatistesse seadmete jm vajaliku sisseseade ostmist ja paigaldamist; põllumajandusmasina ümberehitamist biogaasi või biokütuse tarbimisele; mobiilsete masinate ja seadmete soetamist (väiketootjad, aiandussektor ja tulundusühistud); kasutatud masinate ja seadmete ostmist (mahetootjad).

Toetust saavad põllumajandustootjad kes on põllumajandusliku tootmisega tegelnud vähemalt kaks majandusaastat; kelle põllumajanduslik müügitulu taotlemisele eelneval majandusaastal on üle 14 000 euro ja taotlemisele eelneval teisel majandusaastal üle 1200 euro; kelle põllumajanduslik müügitulu ületab mõlemal taotlemisele vahetult eelnenud aastal üle 50% kogu põllumajandustootja müügitulust.

Toetust antakse tootjarühmadele kes tegutsevad tulundusühistu vormis; kellel on vähemalt viis liiget; kelle põllumajanduslik müügitulu on vähemalt 2400 eurot ja ületab 50% müügitulust; kelle liikmete müügitulu kokku on üle 14 000 euro.

Allikas: põllumajandusministeerium

HEIKI RAUDLA

GP Baltic OÜ • www.agros.ee • gpbaltics@gmail.com Meie kontor asub Tartumaa Põllumeeste Liidu majas, Jalaka 48 • tel 504 0615, Tõnis • tel 5328 4928, Kaarel

Kombainid kohe saadaval!

79 500

+ 20%

Kombain GS05 Mootori võimsus 210 hj Heeder 5,2 m Peksutrumli laius 1200 mm, läbimõõt 800 mm Konditsioneer Heedrikäru Rapsivarustus Garantii 2 aastat

83 500

Laos olemas!

+ 20% 23 780

Kombain GS812 Mootori võimsus 280 hj Heeder 5,2 m või 6,0 m Peksutrumli laius 1200 mm, läbimõõt 800 mm Konditsioneer Heedrikäru Rapsivarustus Garantii 2 aastat

Randaalid Töölaius 2,5–7,5 m Lihtne ja väga töökindel ehitus Garantii 2 aastat

Põhukatlad Erineva suurusega põhukatlad kuivatitele, tööstusele ja mujale

+ 20%

Sõnnikulaotur Kandejõud 18 t Universaalne, võimalik kasutada ka siloveoks hasplite eemaldamisel

6 toetused

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Põllumajandusmasinate ost muutub lihtsamaks

P

õllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri juurde luuakse võrdlushindade kataloog, millega lihtsustub maaelu arengukava investeeringutoetuse taotlemine liikuva põllumajandustehnika ostmiseks. Senise kolme hinnapakkumise asemel piisab elektroonilise hinnakataloogi kasutamisest.

“Toetust saab edaspidi taotleda ainult nende uute liikuvate põllumajanduslike masinate ja seadmete ostmiseks, mis on taotlusvooru alguseks kantud hinnakataloogi ja mille piirhinna on kinnitanud Eesti Taimekasvatuse Instituudi spetsialistid,” selgitas põllumajandusministeeriumi maaettevõtluse büroo juhataja Elar Neito. “See tähendab, et taotleja ei pea enam taotluse esitamiseks hankima kolme võrdlevat pakkumist.”

Võrdlushindade kataloogis fikseeritakse maksimaalne abikõlblik käibemaksuta maksumus ehk piirhind. Kuigi esimesena rakendatakse kataloogi just mobiilse põllumajandustehnika (nt traktorid, kombainid,

Foto RAIVO TASSO

Põlvamaa konsulent Ulvi Ajalik tunnistab, et küsitava nõuande teemad lähtuvad parajasti avatud olevast toetuste voorust.

Aga tööd jagub tal aastaringselt.

haakeriistad jms) puhul, on edaspidi võimalik kataloogi laiendada ka muudele asjadele ja teenustele.

Hinnakataloogi saavad masinate ja seadmete andmeid sisestada nii nende müüjad kui ka ostjad või muud asjast huvitatud osapooled.

Kataloogis näidatud masina või seadme maksumus määrab maksimaalse piirmäära, mille ulatuses PRIA saab konkreetse masina kohta määrata toetuse summa. Tehing ostja ja müüja vahel toimub turuhinna järgi.

Liikuvate põllumajandusmasinate ja seadmete ostmiseks saavad toetust taotleda tootjarühmad, peamiselt aiandussaaduste müügist tulu saanud põllumajandustootjad ning väiksemad tootjad, kelle taotlemisele eelneva kahe majandusaasta keskmine müügitulu jääb alla 200 000 euro. Hinnakataloogi saab seni näha e-PRIA portaalis ID-kaardiga sisse logides ning hiljem ka ilma ID-kaardita.

Põllumajandusministeerium

toetused Veebruari ja märtsi taotlusvoorud Toetus Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine Töötlemine ja turustamine (kalandusfond) Uute turgude arendamine ja reklaamikampaaniad (kalandusfond) Kindlustustoetus Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas

Taotlemise aeg 9.–23.02.

2.–20.03.

Määramise tähtaeg Hiljemalt 6.07.

Hiljemalt 9.07.

2.–6.03.

Hiljemalt 25.06.

1.–15.03.

Hiljemalt 27.04.

27.02.–12.03.

?

30.03.–6.04.

?

2015. aasta toetuste ajakava on pidevas muutumises.

Jälgige planeeritud ajakava ja toetuste infot PRIA kodulehelt.

Allikas: PRIA

L600 teisaldatav kuumaõhu katlamaja

viljakuivatid, hallid, kasvuhooned jne. võimsus 5-600kW vaata Pria programmidest biokütte toetusmeetmeid!

Pria toetustaotluste vastuvõtt mobiilsetele katlamajadele 27.02.-12.03.

Valmistamine ja müük: AlfaFlame Oy tel. 58 55 6990 • info@alfaflame.eu • www.alfaflame.eu Statsionaarsete kuumaõhukatelde ja punkrisüsteemide müük: Rapla Metall Oü

toetused 7

Maamajandus Nr 2 (32) 19. veebruar 2015

Konsulendil HELI RAAMETS ajakirjanik heli.raamets@maaleht.ee

K

“Mulle meeldib konsulendi­ tööd teha, nii et vahel läheb meelest, et see on töö,” ütleb aasta konsulendiks valitud maa­­­ ettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent Ulvi Ajalik.

olleegid Põlvamaa Põllumeeste Liidu Nõuandekeskusest toovad Ulvi puhul esile, et ta on väga sõbralik, positiivne ja abivalmis inimene, samas õpihimuline ning erakordselt suure töövõimega. Kliendid tulevad tema juurde mitte ainult Põlvamaalt, vaid ka Tartu-, Valga- ja Võrumaalt, isegi Harjumaalt.

Enamik tema kliente on püsi­ kliendid ehk need maaettevõtjad, kes pöörduvad ikka tema poole, kui on vaja ettevõtte rahalise arengu osas nõu pidada, äriplaani ja toetusetaotlust koostada või maaostu puhul asju ajada.

Lisaks maaettevõtluse ja finantsmajanduse valdkonnale nõustab Ulvi Ajalik ka töötervishoiu, tööohutuse ja põllumajandustootmise nõuetele vastavuse valdkonnas.

“Praegu käib väikeettevõtete investeeringutoetuste taotlemine ja huvi on suur,” räägib ta hetkeolukorrast.

Igal kevadel aitab ta vormistada

pindalatoetuste taotlemiseks vajalikke põldude kaarte ja viimasel ajal on õpetanud inimestele ka e-PRIA kasutamist.

Küsitava nõuande teemad lähtuvad parajasti avatud olevast toetuste voorust. Toetuste vahepealsel ajal küsitakse tema käest pankade ja maa ostuga seotud nõuannet. Lisaks korraldab ta ka infopäevi, selgitab seal lektorina toetuste saamise nõudeid ja annab edasi infot, mis hetkel maaelus aktuaalne on. Selleks et väärt nõu anda, peab konsulent ka ennast koolitama ja uute määruste ning nõuetega kurssi viima.

“Mul on aasta läbi tööd,” tõdeb ta.

“Sel perioodil, kui MAKi meetmed pole lahti, valmistan ette muid asju.”

Segadus toetusega Suurim probleem on see, et toetuste tingimused selguvad liiga hilja.

Pahatihti tuleb infopäeval huvilistele öelda, et üks või teine asi pole veel kindel. “Põllumeestel oleks juba praegu vaja teada pindalatoetuste tingimusi,” toob ta näite.

jagub tööd aasta läbi

Konsulenditöös on tähtis osa ka kolleegidega suhtlemisel. Üle Eesti on konsulente vähe ja selles töös ei tohi jääda üksi, peab olema küünarnukitunne ning teadmine, et on olemas terve meeskond, kes seda tänuväärset tööd teeb ja kellelt saab vajadusel tuge. Ulvi on püüdnud koondada oma maakonna konsulente ja kaasata neid nõuandekeskuse töösse.

Samas kahetseb ta, et praegu pole maaettevõtjatel võimalik saada nõuandetoetust, kuigi seda oleks vaja. Novembris lõppes selle toetuse taotluste vastuvõtt ja praegu ei tea nõustajad ega ka põllumehed, mis edasi saab.

Tegus naine on konsulendina tegutsenud üle kümne aasta, sellest suure osa juhtinud Põlvamaa Nõuandekeskuse tööd. “Minu nägemus on, et igasse maakonda peab jääma nõuandekeskus, kust inimesed saaksid nõu küsida,” räägib Ulvi Ajalik. “Näiteks meil käib siin väga palju inimesi, tahetakse igasugust infot maaelu kohta, nõu edasiste tegemiste osas, ja kui PRIAga suhtlemisel on midagi viltu läinud, siis ka abi vaiete koostamisel.”

Põllumajandusministeerium tegi hanke, et selgitada välja parim nõuandeteenuse pakkuja. Iga hankes osaleja sai esitada oma nägemuse selle kohta, kuidas nõuandeteenistus edaspidi toimima hakkab. Osalejaid oli kolm. Igas maakonnas asuvad nõuandekeskused moodustasid mittetulundusühingu EMENT ehk

Maaelu Nõuandeteenistuse, mis tegi ühena kolmest pakkumise nõuandeteenistuse edasise toimimise kohta. Otsus pidi sündima mullu novembriks. Seda pole aga siiani.

Üks keskus Kui eelmisel aastal tuli põllumehel välja käia kogu nõuande maksumus ja pärast sai ta sellest toetuse näol 75% tagasi, siis põllumajandusministeeriumi ettepaneku kohaselt on tulevikus peaaegu nagu kümmekond aastat varemgi. See tähendab, et põllumees maksaks ainult omaosaluse ja toetus läheks otse nõuandekeskusele. Vahe on ainult selles, et varem käis asjaajamine maakonnas asuva nõuandekeskuse kaudu, nüüd tahetakse teha üks suur keskus Eesti peale, kust siis iga tootja küsib nõu ja ta suunatakse sealt vastava konsulendi juurde.

“Väiksema sissemaksega nõuanne oleks tootjatele soodne, kuid kas nende jaoks on mugavam see, kui maakondlikku keskust enam pole?” küsib konsulent.

Varem oli maaettevõtlusega alustajatel võimalik saada ka paari tunni ulatuses tasuta nõuannet. “Oli neid, kes on ettevõtlusega maal alustanud ja tahaksid valdkonda muuta, aga oli ka neid, kes tahtsid linnast maale tulla. Osa inimesi plaanis jätkata linnas senisel töökohal, kuid tahtsid kõrvalt maal vaikselt ettevõtlusega alustada,” räägib Ulvi Ajalik.

Hetkel pole võimalik ka tasuta nõu anda.

www.agriland.ee

8 valimised

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Palju raha ja vasest soolikaid ehk Mida lubavad erakonnad põllumeestele?

Maamajandus esitas erakondadele põllumajanduse teemal seitse küsimust. Tähtajaks vastas viis erakonda.

1

Millised Eesti põllumajandussektorid vajavad riiklikku abi ja eelisarendamist, millised on mõistlikumad viisid nende riiklikuks toetamiseks?

Eesti Vabaerakond (EVE): Kõige olulisem on eelisarendada kõikide sektorite ülese meetmena väiketootjaid ja peretalusid. Seetõttu tõstame otsetoetuste eelarves 100 mln eurot ümber konkurentsivõime toetustelt väiketootjate, raskustes sektorite ja piirkondade sissetulekutoetusteks. Täiendavat siseriiklikku abi vajab ennekõike seakasvatus.

Teiseks kehtestame ühe meetmeteülese investeeringutoetuse limiidi 300 000 eurot tootja kohta, et toetused jõuaksid 500 asemel vä-

hemalt 3000 tootjani. Välistame ka toetuse mitmekordse väljapetmise.

Reformierakond (RE): Euroopas tervikuna tuleb liikuda suunas, mis muudab põllumajandusliku tootmise toetustest vähem sõltuvaks. Toetused moonutavad konkurentsi ja pidurdavad tootmise efektiivsemaks muutumist ega soodusta Euroopa tootjate konkurentsivõimet maailmaturul.

Eesti põllumehed on karmides oludes karastunud ja väga läbilöögi­ võimelised, seepärast on Eesti seisukohalt oluline, et konkurentsitingimused Euroopa Liidus oleks võimalikult võrdsed. See tähendab eelkõige võimalikult sarnaseid toetusi, aga ka sarnaseid regulatsioone ning ühtviisi regulatsioonidest kinnipidamist liikmesriikides.

Otsetoetustelt tuleb liikuda toetamisele laenude ja garantiide kaudu. Samuti on vajalik riigi abi uute turgude avamisel ja ekspordi toetamisel ning tooteinnovatsioonis. Ka puhta Eesti toidu tuntuse tõstmisel saab riik olla abiks.

Isamaa ja Res Publica Liit (IRL): Mida mitmekesisem tootmine, seda jätkusuutlikum põllumajandus.

Lähtuda tuleb kohalikest tingimustest (kliima, tööjõud, investeeringud, keskkonnasäästlikkus) ja turgudest. Ekspordiks tootmine nõuab suuremaid mahtusid, mis eeldab spetsialiseerumist ning kontsentreerumist ja/või ühistegevust.

Eestis on mõistlik väärindada eelkõige rohttaimi ja viljeleda keskkonnasõbralikku toidutootmist.

Erakorralist abi vajavad eelkõige sealiha- ja piimatootjad. Riiklikult tuleks tagada taristu areng maapiirkondades, võrdsed konkurentsitingimused Euroopas, õiglane maksukeskkond ja mõistlikud keskkonnanõuded ning abistada ettevõtjaid uute turgude leidmisel.

Oluline on nõuandeteenistuse, põllumajandusteaduse ja (kutse)hariduse korraldamine.

Euroopa abiraha kasutamine tuleb suunata aktiivsele arengule, talude ja suurtootmise ning intensiivse tootmise ja loodus-

keskkonna tasakaalule. Tuleb tagada põllumajandusmaa aktiivne kasutus ning eelistada kohalikul kapitalil tootmist.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE): Rakendatav Eesti maaelu arengukava annab iseenesest ülevaate, mida peame prioriteetseks. Üldises mõistes on oluline kogu Eesti põllumajanduse konkurentsivõime.

Lisaks oleme tähtsaks pidanud neid valdkondi, kus tootmine on alla meie isevarustatavuse taseme: aiandus, puuviljakasvatus, marjandus, mesindus jne. Kõik mõistlikud tegevused, mis aitavad meie maad ja vett paremini kasutada ning toovad meile tulu ja töökohti, on lugupidamist väärt.

Põllumajanduses ei tule edu, kui põllumehel ei ole suuremat kontrolli selle üle, mis toimub tema toodanguga pärast farmi väravast väljumist, ehk põllumehel peab olema suurem kontroll ahelas farmist tarbijani. Ühistegevus on siinkohal tulemuslik edasiaitaja. Kõvasti.

Erakond Eestimaa Rohelised (EER): Eelisarendamist vajavad mahetootmine ja ekstensiivne (karjamaapõhine) loomakasvatus.

Vähendame mahepõllumajanduse ja -loomakasvatuse lõivusid ning bürokraatiat, mahesaaduste töötlemine saab rohelise tee!

Nõudlus ökoloogiliselt puhta toodangu järele on pidevas tõusutrendis. Meil on sellise tootmise jaoks veel väga head looduslikud eeldused. Ametnikud peavad mahetootmisele kaasa aitama, mitte juuksekarva ja protsenti pooleks ajama. Nõuame ühise põllumajanduspoliitika muutmist keskkonnasõbralikuks, mahe- ja väiketootjaid eelistavaks.

Loome koostöös metsaühistute ja põllumeeste organisatsioonidega võimalused, kuidas omanikud saaksid mõistlikult ja kasumlikult majandada ka oma looduskaitse all olevaid maid näiteks säästva püsimetsamajanduse, mahepõllunduse ja -loomakasvatuse, biogaasitoorme kogumise jmt abil ning asjalikus koostöös looduskaitsjatega.

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA BY-82 rihthöövelpaksusmasin

NOVA PL50 ja PL60 plasmalõikurid

NOVA115S metallilintsaag Hind:

383 € Soodushind:

Hind:

399/722 €

(km 0%)

Lõikevõimsus: 15 mm / 25 mm Kaal: 8,6 kg / 19 kg

Uudistoode!

Saad pöörduva teraga metallilintsae peaaegu tavalise sae hinnaga. Saagides pole vaja (km 0%) detaili pöörata. Ideaalne saag väikestesse ruumidesse. Mugav transportida. Suurepärane saag tööobjektile kaasa viimiseks. Rattad Nova BY82 on kõrgkvaliteetne rihthöövelka aluse küljes. Tera automaatne seiskamine. paksusmasin väikestes töökohtades Kvaliteetsed ja tugevad terajuhikud. kasutamiseks. Ei vaja spetsiaalset alust.

Mootori võimsus: 550 W Võib asetada lauale või muudele vastavatele Tera kiirus: 20/30/50 m/min kohtadele. Need on ka pärast kasutamist Tera suurus: 1638 x 12, 7 x 0,64 mm lihtsalt kõrvale liigutatavad.

Saagimisnurk: 90–45° Mootori võimsus: 1,25 kW / 230 V / 8000 rpm Max lõikevõimsus nelikantmaterjalil: 90°/ 100 x 150 mm Höövelduslaius: 204 mm Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: Paksusmasina max kõrgus: 210 mm 90°/ 115 mm Lõiketerad: 2 tk Kaal: 62 kg Kaal: 32 kg

NOVA 170G metallilintsaag

NOVA 290GV+BF20 metallitrei/freespink

NOVA BS-250 lintsaag Hind:

319 € (km 0%)

238 €

(km 0%) NÜÜD ON KÕIKIDEL NOVA KEEVITUSSEADMETEL KAHEAASTANE GARANTII! Parim kvaliteet ja pakkumine. Täieliku varustusega ja kasutusvalmis. Kasutamiseks on vajalikud ainult suruõhk ja elekter. Ülipopulaarne! Soomes müüdud üle 1500 seadme. Kvaliteetne ja usaldusväärne.

Hind:

Hind:

2815 €

1202 €

(km 0%)

(km 0%)

UUDISTOODE,, mis on saavutanud tohutu populaarsuse kogu maailmas. Väga konkurentsivõimelise hinnaga. Kvaliteet vaieldamatult maailma tippklassist. Mõeldud nõudlikuks professionaalseks kasutamiseks. Saetava detaili kinnituse kiirvabastus, jahutuspump. Tera hüdrauliline langetamine. Pöörduv tera. Soodne hind!

Kvaliteet vaieldamatult maailma tippklassist.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 750 / 1100 W Tera kiirus: 40 / 80 m/min Tera suurus: 2085 x 20 x 0,9 mm Saagimisnurk: 90–45 ° Kaal: 170 kg

Nüüd saadaval ka kvaliteetne metallitreipink frees/puurpingi seadmega varustatult. Kõrge kvaliteediga treipink on väga mitmekülgne universaalpink, millega treid, puurid, freesid ja ka lihvid.

Mootori võimsus: treipink 1100 W / freespink 600 W Pöörlemiskiirus: treipink 50-850 / 100–1800 rpm astmetu, freespink 50–2250 rpm astmetu Freesipea kalle: 90° Spindel: MK2 Tsentrite vahe: 700 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 290 mm Spindli läbiviik: 38 mm (MK5) Kaal: 210 kg

NOVA PT-310 rihthöövelpaksusmasin

(km 0%)

Kvaliteetne valatud laud. Töötab vibratsioonivabalt. Lihtne ja kiire rihthöövelpingi vahetamine paksusmasinaks.

Höövelduslaius on 310 mm. Võib lisada pika soone freesimise seadme. Tolmukogurile on standardsuurusega 100 mm liides, mida saab kasutada nii rihthööveldamisel kui ka paksusmasinal. Kvaliteetne juhttugi, mida saab kallutada 45 kraadi.

Mootori võimsus: 3 kW / 380 V / 4800 rpm Höövelduslaius: 310 mm / 12’’ Laud: 1380 x 310 mm Lõiketerad: 3 tk Kaal: 272 kg

Hind:

351 € (km 0%)

Sama tippkvaliteet kui juba aastaid müügil olnud mudelitel BS-315 ja BS-350. Tugev konstruktsioon. Kvaliteetsed piirikud, mis hoiavad seadistused paigas intensiivsel ja pideval töötamisel. Kõrge kvaliteediga mootorid ja tugev mittevibreeriv korpus. Lisavarustusena on saadaval Mobile Wheel Kit – ratastega varustatud alus, millega on lihtne lintsaagi liigutada.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 370 W Tera kiirus: 780 m/min Tera suurus: 1750 x 6–13 mm Max saagimisvõimsus: 100 mm Lõike võimsus/sügavus: 245 mm Kaal: 35 kg

Kui vajad eriti tõhusat purueemaldust rohkemate masinate jaoks, siis pakume Nova 2200 mudelit. Väga võimas kolmefaasiline mootor tagab tipptulemuse mis tahes tingimustes (saadaval ka 230 V). Sisendvool on 150 mm ja 3 tk 100 mm liideseid. Turul saadaolevaist kvaliteetseim imur selles suurusklassis. Labad on parima kvaliteediga terasest, mis peab vastu aastaid.

NOVA J25AF magnetpuurpink automaatse etteandega

NOVA X-45 freespink

Hind:

1444 €

NOVA 2200 tolmukogur 380V

Hind:

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 2200 W Õhu imemise võimsus: 65 m3/min Imuri labade läbimõõt: 305 mm Koti suurus: 500 x 1100 mm Kaal: 59 kg

Hind:

2008 € (km 0%)

1202 € (km 0%)

Astmetu automaatse etteandega varustatud magnetpuurpink. Kaasas lai valik tarvikuid.

Koonus MK3-MK2, kaks Weldoni padrunit 19 mm ja 31,5 mm, vedelikumahuti.

Mootori võimsus: 1980 W Kiirus: 520 r/min MK3 koonus Puurimisvõimsus: 25 mm Max käik: 150 mm Kaal: 27 kg

Üks turu populaarsemaid freespingimudeleid.

Eriti hea hinna-kvaliteedi suhe. Valmistatud suurel koormusel professionaalseks kasutamiseks.

Hammasratasülekanne. Mikroettenihe. Masin, millel on ohtralt mugavusi, mida tavaliselt leidub ainult palju kallimatel masinatel. Vaikne hääl.

Töölaud: 730 x 210 mm. Kalle paremale ja vasakule 90 kraadi. Suunavahetus. Puurimine või freesimine nurkades on selle masinaga käepärane ja lihtne.

Mootor: 1,1 kW / 380 V Kiirusvahemik: 12 tk / 75–3200 rpm Puurimisvõime: malm 45 mm, teras 32 mm Freesimisvõime: 80 mm / 32 mm Kaal: 300 kg

UTEC OY Alanurmontie 128, 62100 Lapua, Finland; tel +372 514 8326, ivo.ilustrumm@koneita.com; www.koneita.com

NOVA 632B metallitreipink Hind:

5202 € (km 0%)

Varustatud 51 mm läbiva avaga padruniga.

Standardvarustuses on suure Sino diginäidik. Kaks 200 mm padrunit, 3- ja 4pakilised.

Treipingi lisavarustuses ka jalgpidur. Sellise klassi varustusega ja spindli nii suure läbiva avaga treipinkide eest on seni tulnud maksta topelthinda. Ülisuur täpsus.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1500 W Pöörlemiskiirus: 70–1900 rpm (8 kiirust) Tsentrite vahe: 1000 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 360 mm Spindli läbiviik: 51 mm Kaal: 650 kg

NOVA 25ET puurpink Hind:

1766 € (km 0%)

Hammasratasülekandega profipuurpink suurel koormusel kasutamiseks. Kahekiiruseline mootor. Pöörleb mõlemas suunas. Sobib ka keermestamiseks. Kaasas 16 mm puuripadrun ja valik spetsiaalseid võtmeid. Suurim puuri läbimõõt 25 mm.

Keermestus M10/M16. Spindel MK3.

Pinge: 38 V Mootori võimsus: 650/900 W Pöörlemiskiirus: 105–2900 rpm Puurimisvõimsus: 25 mm Kaal: 180 kg

valimised 9

Maamajandus Nr 2 (32) 19. veebruar 2015

KAUL NURM

MEELIS MÄLBERG

Eesti Vabaerakond

Reformierakond

2

Kui oluliseks peate top-up’i maksmist ja milliseid teisi siseriiklikke toetusi lubate?

EVE: Aastatel 2016–2020 saaks Eesti riik maksta maksimaalses ulatuses top-up’i 92 mln eurot. Vabaerakond peab vajalikuks üleminekutoetuste maksmist maksimaalses mahus.

Selleks katteallikate leidmine on aga keeruline ülesanne, sest Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide koalitsioon koostas 2014. aastal riigieelarvestrateegia järgmiseks neljaks aastaks ning ei näinud selles ette üleminekutoetuste maksmist.

Vabaerakonna arvates leiaks selleks riigieelarvest katteallikad valitsemiskulude kokkuhoiult ja erakondade rahastamise loobumisest (27 mln eurot).

Peame otstarbekaks ka riigi infrastruktuuride finantseerimiseks riigivõlakirjade emiteerimist, et vabastada rohkem jooksvaid riigieelarvelisi vahendeid näiteks top-up’i ja muude kulude katmiseks.

HELIRVALDOR SEEDER

IVARI PADAR Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Isamaa ja Res Publica Liit

RE: Eesti põllumajandusettevõtted on viimastel kümnenditel teinud läbi ülisuure arengu. Lisaks Euroopa Liidu ühisele põllumajanduspoliitikale on selleks eeldused loonud meie vaba konkurentsi soosiv ettevõtluskeskkond ning efektiivsuse kasvule suunatud põllumajanduspoliitika. Oluline on, et need arengud jätkuksid.

Põllumajandust toetatakse riigieelarvest kaasrahastusena Euroopa Liidu toetustele. Meil saab jätkuvalt põllumajanduslikus tootmises kasutada madalama aktsiisiga maksustatud kütust.

Maaelu Edendamise Sihtasutusel on meetmed laenude garanteerimiseks ja kriiside ületamiseks.

riiklike toetustega – tõuaretus-, turuarendus-, asendustaluniku-, praktikatoetused ja teised toetused, rahastada rakendusuuringuid ja Eesti toidu programmi ning leida võimalus erakorralise seakasvatustoetuse maksmiseks.

IRL: Paraku makstakse Euroopa Liidus tänini ebavõrdseid otsetoetusi ja väiksemate toetustega riikidel on lubatud tingimuste võrdsustamiseks maksta top-up’i.

Arvestades ka kriisiolukorda, on väga oluline alustada kiiresti topup’i maksmisega. Jätkata tuleb kõigi praegu makstavate sise-

EER: ELis on toetuste tasemed väga erinevad, meie põllumajandustootjad on seatud ebavõrdsetesse konkurentsitingimustesse. Top-up’i kavandamisel tuleb muidugi arvestada eelarve tegelike võimalustega. Põllumajanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse seisukohalt on MAK olulisem kui otsetoetused.

SDE: Top-up ehk Eesti riigieelarvelised lisamaksed on kindlasti oluline teema ja see annab põllumajandussektorile kindlust juurde.

Kõik senised siseriiklikud toetused nagu tõuaretustoetus, peavad kestma. Vajalikuks peame mesinikele makstavat toetust, ja loomulikult tegeleme kõige sellega, mis võimaldab seakasvatajatele olukorra leevendamist.

Pakume kaardistatud ja hooldatud looduslike pühapaikade omanikele maksusoodustusi ning toetusi.

On aeg tagada looduskaitseliste piirangute kompenseerimine eramaadel, sõltumata sellest, kas piirangud on kehtestatud Natura 2000 võrgustiku aladel või väljaspool neid. Kompensatsioonid tekitavad motivatsiooni majandada omandit looduskaitselistel eesmärkidel. Taastuks usaldus ja ka omanike huvi ametkondi loodusväärtustest teavitada.

3

Milline peaks olema MAKi Eesti-poolne kaasfinantseerimise määr?

EVE: MAKi kaasfinantseerimise määr peaks olema vähemalt 25%, nii nagu eelmine põllumajandusminister koos MAKi juhtkomisjoniga oli kavandanud.

MAKi kaasfinantseerimise vähendamine kompenseeriti otsetoetuste eelarvest 107 miljoni ülekandega MAKi eelarvesse ning seda otsust tagasi pöörata

ALEK­ SANDER LAANE Erakond Eestimaa Rohelised

pole õiguslikult enam võimalik.

Seega vähendati selle otsusega sisuliselt otsetoetuste tasemeid kuni aastani 2020. Võimalik on MAKi Eesti-poolset kaasfinantseerimise määra suurendada, kuid poliitiliselt on seda väga raske saavutada, sest koos omaosaluse suurendamisega suureneb MAKi eelarve üle 100 miljoni, võrreldes esialgu kavandatuga, kokku ca 1,11 miljardi euroni. See eeldab mingite riigieelarveridade vähendamist või lisavahendite leidmist.

Vabaerakond pooldab viimast.

RE: Eestis on juba aastaid tagasi valitsuse tasemel kokku lepitud, et Euroopa Liidu toetusi kaasfinantseeritakse riigieelarvest minimaalses võimalikus määras.

See annab võimaluse meie maksumaksja raha vabamalt kasutada riigi vajadusteks nagu näiteks siseturvalisus, pensionid ja haridus.

Ka regionaalseid programme on lihtsam rahastada otse eelarvest, kui et teha seda läbi bürokraatlike ELi toetusskeemide.

Järg lk 10

10 valimised Algus lk 8

IRL: MAKi Eesti-poolne kaasrahastamine peaks olema 25 protsenti, nii nagu see oli esialgu kavandatud.

Oli suur viga, et Reformierakonna ja sotside valitsus otsustas MAKi kaasrahastamist vähendada 15 protsendini ning maaelu ja põllumajanduse rahastamist vähendas 100 miljoni euro võrra.

SDE: Kindlasti oleks 25% maaelu arengukava kaasfinantseerimine oluline – kas selleni jõutakse tulevikus lähemale, on tähtis teema.

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Kuid olukord, kus kõik sõltub ministri suvast, ei taga veel seaduse eesmärki ja avab tee poliitilisele korruptsioonile. Seetõttu kaalub Vabaerakond alternatiivina väärtusliku põllumaa sihtotstarbe muutmise, kas elamu- või tootmismaaks, maksustamist. See ei peaks kehtima talumajadele ja põllumajandusehitistele.

4

RE: See nn põllule ehitamine on põhiliselt Tallinna ja Tartu ümbruse probleem. Väiksemates kohtades on pigem tervitatav, kui inimesed asuvad maale elama. Ka ei saa kuidagi hukka mõista ettevõtteid, kes maale investeerivad ja töökohti loovad, selleks vajalikud tootmishooned ehitavad. Läbi planeerimisprotsessi tuleb arenguks ja arendusteks leida sobivaimad kohad ning kindlasti peab ühe aspektina arvesse võtma ka maa põllumajanduslikku väärtust.

EVE: Väärtuslik põllumaa vajab kaitset, selles pole kahlust. Menetluses oleva uue planeeringuseaduse eelnõuga üritatakse ära määratleda väärtusliku põllumajandusmaa mõiste. Ka maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses on välja toodud väärtusliku põllumajandusmaa mõiste, kasutamise nõuded, siht- ja kasutusotstarbe muutmise loa menetlemine jms.

Väärtusliku põllumaa sihtotstarvet saaks edaspidi muuta ainult põllumajandusministri nõusolekul.

IRL: Väärtusliku põllumaa kaitse tuleb tagada seadusega. Maakonna keskmisest väärtuslikum (boniteet, põllumassiivi terviklikkus, maaparandussüsteemid, asukoht) põllumajandusmaa peaks olema määratletud maakondade planeeringutes ning selle sihtotstarbe muutmine peaks olema võimalik ainult valitsuse või põllumajandusministri eriloaga.

Põllumajandusmaa sihtotstarbe muutmine tuleks maksustada, sest reeglina kaasneb sellega ka maa (turu)hinna oluline kasv. Toetus- ja

EER: MAKi kaasrahastust tuleb tõsta Euroopa Liidu määrustega maksimaalselt lubatu lähedale.

Esimesel võimalusel peaks suurendama MAKis põllumajanduse jätkusuutlikkust enim mõjutavate meetmete eelarvet.

Mida teha, et väärtuslik põllumaa ei läheks kinnisvara alla, kas üldse näete selles probleemi?

maksupoliitikaga on vaja soosida põllumajandusmaa aktiivset kasutamist. MESi kaudu tuleb luua ajutistesse raskustesse sattunud põllumajandustootjatele võimalus maa tähtajaliseks fikseeritud hinnaga “pantimiseks”.

SDE: Siin on näha probleemi: igal juhul tuleb sellesse väga ettevaatlikult suhtuda, ja võimalused, kuidas väärtuslik põllumajandusmaa ei läheks kinnisvara alla, peavad olema väga reguleeritud.

Meil on siinkohal menetluses maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, kus määratleme üheselt põllumajandusmaa mõiste ning kasutamise tingimused.

Väärtuslik põllumajandusmaa peab andma eelkõige toitu ja sinna ehitamine ei tohi olla esimene variant.

EER: Näeme viljaka põllumaa hävitamises suurt probleemi, sest tegu on asendamatu väärtusega. Määratleme planeeringutes väärtusliku põllumajandusmaa, kus ehitus on keelatud või lubatud üksnes põllumajandustootmiseks vajalikul määral.

5

Mida teha põllumajandusest vabaneva tööjõuga?

EVE: MAKis maaettevõtluse mitmekesistamise meede on ennekõike mõeldud põllumajandusest väljuvate ettevõtjate ja töötajate investeeringutoetusteks nende

NEW HOLLAND T6080 MASSEY FERGUSON 5470 NEW HOLLAND T7040 NEW HOLLAND T7060 VALTRA 171 H CASE CVX 195 CASE PUMA 210 CASE IH JX95 CASE MAXXUM 140 CASE PUMA 165 CLAAS SCORPION JOHN DEERE 1550 CWS MASSEY FERGUSON 7256 NEW HOLLAND CX 8070 NEW HOLLAND TX 66 NEW HOLLAND FR 9060 VOGEL & NOOT TERRACULT HARDI COMMANDER VÄDERSTAD RAPID VÄDERSTAD CARRIER HORSCH PRONTO DC

RE: Põllumajanduses oli veel paarkümmend aastat tagasi hõivatud üle kümne protsendi töövõimelisest elanikkonnast. Praegu on see võrreldav muu arenenud maailma omaga ja tööhõive põllumajanduses on ligikaudu 2–3%. Siit edasi suurt langust näha ei ole.

Väljakutse on leida võimalused maapiirkondades töökohtade tekkimiseks väljaspool traditsioonilisi maamajanduslikke valdkondi nagu põllumajandus, metsamajandus ja kalandus.

Võtmeküsimused on ka kutseharidus, elukestev õpe ning uute oskuste omandamine. Samuti on riigi ülesanne luua ettevõtluse arendamiseks vajalik taristu väljaspool linnalisi piirkondi.

IRL: Mitmekesistada on vaja nii põllumajandust kui kogu maaettevõtlust. Selleks on tarvis arendada taristut (teed, elekter, internet).

MAKi rahastamisel tuleb senisest enam keskenduda aktiivsetele ettevõtlust toetavatele meetmetele ja suurendada finantsinstrumenti. (Väike)ettevõtlust maal tuleb toetada enam EASi ja KREDEXi kaudu. Ettevõtlusega alustamist soodustada riiklike toetusprogrammidega ja maksupoliitika kaudu.

SDE: Raske on meenutada metsikuid 1990ndaid, kui reformide tõttu jäi põllumajanduses olnud inimesi massiliselt n-ö tänavale.

Meil on olemas ametiasutus nagu töötukassa, mis pakub ümberõpet ning võimalusi, leidmaks endale sobiv koht tööturul. Meil rakenduvad meetmed väikepõllumeestele; tihtilugu on põllumajanduses vabanevad inimesed seotud ka oma kodukoha ja põllumajandusega tegelemisega ning ettevõtlusega alustamine on hea viis nii oma teadmiste rakendamisel kodukoha arenguks kui ka töökoha või töökohtade loomiseks. Märtsis avaneb meede “Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas”.

EER: Esiteks, luua töökohti hajutatud energiatootmises. Toodame osa elektrist ja soojusest kohapeal – päikesest, tuulest, biogaasist ning teistest taastuvenergia

SUURIM

Kasutatud põllumajandustehnika Traktor Traktor Traktor Traktor Traktor Traktor Traktor Traktor Traktor Traktor Teleskooplaadur Teraviljakombain Teraviljakombain Teraviljakombain Teraviljakombain Liikurhekseldi Sügavkobesti Taimekaitseprits Teraviljakülvik Randaal Teraviljakülvik

uutes ettevõtmistes väljaspool põllumajandust.

Kui eeldada, et ühe täisväärtusliku töökoha loomiseks tuleks investeerida ettevõtte põhivarasse ca 100 000–200 000 eurot, siis nelja aastaga 50 000 uue töökoha loomiseks tuleks ainuüksi Eesti ettevõtlusesse tagasi või juurde meelitada vähemalt 10 miljardit eurot investeeringuid. Et seda saavutada, tuleb turule tuua ka muid olulisi finantsinstrumente, alates riiklikest garantiidest, laenukindlustusest ja lõpetades näiteks ettevõtete võlakirjaturu arendamisega. Ettevõtetele mõeldud kapitalitoetusi konverteerides riigigarantiiga laenuks annaks samuti olulise finantsvõimenduse.

RASKETEHNIKA VARUOSADE MÜÜGIKETT EESTIS

2007 2006 2007 2011 2008 2009 2008 2008 2007 2010 2008 2008 2003 2008 2001 2011

7145 tt 14 554 tt 6112 tt 4499 tt 4821 tt 6448 tt 4561 tt 4026 tt 6551 tt 4921 tt 9314 tt 1017 tt 2839 tt 1881 tt 3857 tt 2461 tt 3m 20 m 6m 6,5 m 8m

37 000 20 000 36 000 63 000 38 000 38 000 48 000 25 000 38 000 60 000 20 000 65 000 55 000 115 000 40 000 115 000 9500 13 000 25 000 11 000 35 000

WWW.ETVA.E

E

*hind eurodes, lisandub km

Tartu, tel 740 9415 Pärnu, tel 442 4420 Paide, tel 389 3400 Argo Kivi, tel 509 7456

Edasimüüjad: tel 740 9145 tatoli@tatoli.ee OÜ Rodnas, tel 513 2417 www.tatoli.ee Lemar Auto OÜ, tel 510 2980 Kasutatud tehnika: www.plus.tatoli.ee

TARTU Riia mnt. 136b tel. 730 2050 info@etva.ee

TALLINN Peterburi tee 83 tel. 605 4617 tallinn@etva.ee

PÄRNU Savi 17 tel. 443 3557 parnu@etva.ee

NARVA Tiimani 5 tel. 356 3010 narva@etva.ee

RAPLA Võsa 43 tel. 5694 0571 rapla@etva.ee

PAIDE Pikk 42 tel. 385 0850 paide@etva.ee

VALGA Transpordi 1 tel. 766 0106 valga@etva.ee

SAUE Tule põik 1 tel. 655 2556 saue@etva.ee

RAKVERE Võidu 2c tel. 322 1224 rakvere@etva.ee

VILJANDI Puidu 17a tel. 435 8223 viljandi@etva.ee

valimised 11

Maamajandus Nr 2 (32) 19. veebruar 2015

6

Kuidas muuta maaettevõtlust mitmekesisemaks?

EVE: Esiteks peab riik hakkama oluliselt rohkem investeerima maapiirkondade taristusse, näiteks teede-, elektri- ja internetiühendustesse. See on ettevõtluse arenemise eelduseks maal.

Teiseks, me peame tugevdama omavalitsusi, et pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid. Me muudame maksusüsteemi selliselt, et see tagab omavalitsuste toimetuleku ning nende võimekuse arendada kohalikku elu ja ettevõtlust. Me muudame seadusi, et soodustada omavalitsuste koostööd, mis võimaldaks neil lahendada piirkondlikke probleeme ühiselt.

RE: Riigi ülesanne on tagada kogu Eesti tasakaalustatud areng – kerge deklareerida, aga ülimalt keeruline teostada. Kiireid lahendusi siin pole. Riik saab luua soodsa keskkonna ettevõtluse arenguks ning töökohtade tekkeks, Reformierakond soovib sellele kaasa aidata näiteks tööjõumak-

sude langetamisega. Üks maaelu elavdamise abinõusid võiks olla programmi algatamine ettevõtlusele vajalike elektri- ja sidevõrkudega liitumiseks (nn viimase kilomeetri toetus) ja teede rajamiseks põhimõttel: osa riik, osa kohalik omavalitsus ja osa ettevõte.

IRL: Viimastel aastatel on põllumajandusest vabaneva tööjõu arvukus oluliselt vähenenud, pigem on probleem vastupidine – vajalike oskuste ja ettevalmistusega inimeste puudumine.

Samas on probleemiks, kuidas luua maal elavatele inimestele töökohad väljaspool põllumajandust. Selleks on vaja maaettevõtluse mitmekesistamist. Vaja on muuta tõhusamaks ümber- ja täiendõpe ning ettevõtluskoolitus ja nõuandesüsteem.

gionaalpoliitika ja asub teostama seni olematut regionaalpoliitikat.

Vabaerakonna põllumajandusministri kandidaat on Kaul Nurm.

Foto HEIKI RAUDLA

allikatest. Avame meetmed võsa, pilliroo ja heina laialdasemaks kasutuselevõtuks kohalikus energeetikas. Toetame elektri ja soojuse hajussüsteemide loojaid ning kasutuselevõtjaid. Loome maale uusi töökohti energeetikasektoris. Teiseks tuleb edasi arendada maaturismi, sh loodusturismi.

SDE: Selle tarbeks on uues maaelu arengukavas planeeritud ka mitmeid meetmeid, kas või eespool mainitud mitmekesistamise meede.

Lisaks sellele peame väga tähtsaks suuremat koostööd maapiirkonna ettevõtete vahel (koostöö-turundus jne), peame väga tähtsaks ka põllumajandusministeeriumis ettevalmistatavat biomajanduse strateegiat, sest me ei kasuta praegu veel heaperemehelikult meie kasutuses olevat biomajanduslikku ressurssi. Alates niisama euroheina niitmisest, magevee suuremast kasutamisest või risust ja võsast metsa all.

Veebruari algul Sakus toimunud Eestimaa Talupidajate Keskliidu kongressil arutasid Eesti põllumajanduse tuleviku üle (vasakult): Ando Tulvik (Konservatiivne Rahvaerakond), Helir-Valdor Seeder (IRL), Kaul Nurm (EVE), Andres Meesak (EER), Meelis Mälberg (RE) ja Tiit Tammsaar (SDE).

EER: Toetame kohalikku väike- ja mahetootmist, sh lihtsustame väikestele õlle- ja veinitootjatele kehtivaid regulatsioone. Loome ulatusliku investeerimisabi ühistutele väiketootmise ja turustamise toetamiseks meetmetega, mis on suunatud tööviljakuse tõstmiseks väiketootmises ning ühistulise tegevuse arendamiseks.

7

Kes on Eestile parim põllumajandusminister?

EVE: Parim põllumajandusminister on inimene, kes suudab näha põllumajanduse ja maaelu arengut pikema aja jooksul kui järgmised neli aastat ning kes seab oma tegevuse eesmärgiks kursimuutuse Eestis kauakestnud suurtootmist

soosivas põllumajanduspoliitikas.

Ta peab saama aru, et põllumajanduse kujundamine tööstuseks maksumaksja rahaga ei ole kestlik ja otstarbekas; et see tee viib meid toidujulgeoleku riskideni.

Parim põllumajandusminister saab aru, et maakultuuripärandi edasikandja ning Eesti toidujulgeoleku tegelik garant on talu, ning annab endast oleneva talude kaitseks ja arenguks. Ta on inimene, kes näeb taastuvenergia jõulises arendamises tulevikuteed eesootava energiakriisi leevendamiseks ja maaelanike sissetulekute tõstmiseks. Ta asub reguleerima maaturgu ning peatab põllumajanduse kontsentreerumise ja maade müügi välisfirmadele. Ta haarab ministeeriumi mõjusfääri ka re-

RE: Reformierakond lubab oma valimisprogrammis põllumajandusministeeriumi ümber korraldada maaeluministeeriumiks, kuhu tuleb teistest ministeeriumidest koondada maamajanduse ja regionaalhalduse asjatundjad.

Maaeluministeeriumi juhtiv inimene peab olema kursis maaelu küsimustega, aga samuti olema võimeline Brüsseli koridorides Eesti huvide eest seisma. Parima kandidaadi üle otsustavad märtsis valijad.

IRL: Parim põllumajandusminister on see, kes võimukoalitsiooni pääsemise nimel ei ohverda maaelu- ja põllumajanduspoliitikat ning suudab Reformierakonnale ning veel mõnele paduliberaalile selgeks teha, et on olemas (ja isegi vajalik ning kasulik) põllumajanduspoliitika.

SDE: Eesti parim põllumajandusminister on see, kes suudab kogu valdkonda tasakaalukalt analüüsida ja kitsaskohti lahendada.

Ta ei tohi olla mõjutatud ühestki huvigrupist. 2015. aastal oleks parem, kui tal oleks ka vasktorudest soolestik, et kogu see raske põllumajandusaasta läbi seedida.

EER: Aleksei Lotman.

INVESTEERING, MIS TEENIB SULLE RAHA!

VASTUPIDAVUS USALDUSVÄÄRSUS INNOVATSIOON

Agrimeci HAAGISKUIVATID • 12–75 m3

Sertifitseeritud

seemnekartul TALUKARTULIST

Kontakt:

www.talukartul.ee priit@talukartul.ee tel 5309 0277

FIKSEERITUD, MUUTUVKAMBRILISED JA KOMBIPRESSID. Küsi laoseisu!

Ovlaci MADALKÜNNI PÖÖRDADRAD (6–10 hõlma) Küsi demovõimalust!

Teagle Tomahawk RULLIPURUSTAJAD

Saare Talutehnika

... NING TÖÖ SAAB TEHTUD!

Tanco PALLILÕIKUR eemaldab ka kile ja võrgu ühe töökäiguga!

Laukna, Raplamaa • tel 505 7936 Ringtee 60, Tartu • tel 502 1373, 512 6296 info@stt.ee • www.stt.ee

12 loomakasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Parim punane kari lüpsis

Foto RAIVO TASSO

üle 11 tonni Möödunud aasta läheb punase tõu ajalukku faktiga, et esimest korda ületas tõu piimatoodang kaheksa tonni piiri ja keskmiseks toodanguks saadi 8090 kg.

S

uurima lehmade arvuga punane kari elab Valgamaal aktsiaseltsis Laatre Piim, kus aastalehmi on 773.

Palju punaseid lehmi kasvatavad veel TÜ Mereranna PÜ (Saaremaa), kus on 671 punast lehma, Kõpu PM OÜ (Viljandi) 559, Paunvere Agro OÜ (Jõgeva) 557, Sadala Piim OÜ (Jõgeva) 550 ja Tartu Agro AS (Tartu) 544.

Enamik tippkarjadest on nimekirjas püsinud juba aastaid.

Võrreldes 2013. aastaga on nimekirjast väljunud 11 karja, mis tähendab, et sama palju uusi tulijaid on nende asemel.

Esimest korda on poolesaja parima hulgas kuus karja: AT & MK OÜ (Põlva), Eerika Farm OÜ (Tartu), Karpo OÜ (Viljandi), Kuivajõe Farmer OÜ (Harju), Valjala POÜ (Saaremaa) ja Väätsa Agro OÜ (Järva).

Parimate hulgas on karjad 13 maakonnast ning enim on esindatud Viljandimaa (8), Jõgeva- (7) ja Tartumaa (7). Suurimad tõusjad võrreldes 2013. aastaga on Jerwer OÜ Viljandimaalt, Kabala Agro OÜ Järvamaalt, Laekvere PM OÜ Lääne-Virumaalt ja Teedla Mõis AS Tartumaalt.

Karjade piimatoodangudki tõusevad jätkuvalt. 2012. aasta keskmine top 50 piimatoodang

oli 8864 kg, 2013 – 9178 kg ja 2014 toodang – 9331 kg. Sama trendi näitab ka pääsemine parimate hulka. Kümme aastat tagasi oli 50. koha toodang 6597 kg, 2010. aastal 7416 kg ning mullu 8354 kg.

Teatavasti jääb EPK lehmade piimatoodang holsteinile mõnevõrra alla. Samas on punaste karjade seas kaheksa tippkarja, kus keskmine piimatoodang on üle kümne tonni lehma kohta.

9 kuni 10 tonni lüpsvaid karju oli 17 ning ülejäänud 25 lüpsid kõik üle kaheksa tonni.

Kui kahel eelmisel aastal lüpsid kõige enam Kõljala POÜ punased lehmad, siis mullu võttis aastatel 2007–2011 edetabeli tipus olnud Tartu Agro AS esikoha taas enda kätte. EPK osas saavutas Tartu Agro kõrgeima piimatoodangu läbi aegade, 11 309 kg. Sellega tõusis ta Eesti esimeseks üle 11 tonni lüpsnud punaseks karjaks.

67 protsenti tippkarjadest suutis mullu piimatoodangut võrreldes 2013. aastaga parandada. Enim

Tartu Agro punased lehmad on olnud edukad nii näitustel kui ka tootmises.

tõusis punaste lehmade piimatoodang Roela Suurtalus, pluss 2320 kg, Paunvere Agros, pluss 1753 kg, Saimre osaühingus, pluss 1653 kg, osaühingus Karpo, pluss 1506 kg ja Valjala OÜs, pluss 1349 kg.

Rasvaprotsendi järgi jäid esiviiekümne karjad vahemikku 3,67 kuni 4,67 (2013 – 3,56 kuni 4,63) protsenti. Rasvarikkamat piima andsid Härjanurme Mõis OÜ (4,67%), Kabala Agro OÜ (4,65%), Tiit Niilo (4,39%), Väätsa Agro AS (4,38%) ja Peri POÜ (4,31%) karjad. Valgurikkama piimaga on Pae

Farmer OÜ (3,59%), Maasikamäe Piimakari OÜ (3,57%), Valjala POÜ, Kõljala POÜ (3,56%), Härjanurme Mõis OÜ (3,54%) ning Sadala Piim OÜ (3,53%) karjad.

Kuigi üle mitme aasta suurenes punast tõugu lehmade arv 181 võrra, teeb EPK populatsiooni väike arvukus tuleviku suhtes murelikuks. Kui lehmi on vähe, ei saa korralikult pulle testida ja geneetilist hindamist teha.

TÕNU PÕLLUÄÄR

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu

Naudi töötegemist!

Naudi töötegemist!

Rohumaalt piimaklaasi...

8282HJ HJ 9292HJ HJ 102 102HJ HJ Minekevadele kevadele vastu Mine vastu uue võimeka HTT traktoriga! uue võimeka HTT traktoriga!

Anti Arula anti@sikeagri.ee Anti Arula 53 32 2955 Kalvi Krebsbach kalvi@sikeagri.ee 52Krebsbach 34 802 Kalvi

kalvi@sikeagri.ee

anti@sikeagri.ee Laur 53 Adler 32 2955 laur@sikeagri.ee 53Laur 08 6001 Adler

laur@sikeagri.ee

Lely Center Paide - Linery OÜ Tel.: 52 16 455 • E-post: toomas@linery.ee

www.linery.ee • www.lely.com

loomakasvatus 13

Maamajandus Nr 2 (32) 19. veebruar 2015

punased

musta-valgekirjud

Eesti punast tõugu tippkarjad 2014

Holsteini karjal on kindlad tipud

Eesti holsten-friisi tõugu tippkarjad 2014

1. Tartu Agro AS

Tartu

544

Piima (kg) 11 309

1. Puur, Lea

Viljandi

2. Kõljala Põllumajanduslik OÜ

Saare

363

10 875

2. Tartu Agro AS

Tartu

3. AT & MK OÜ

Põlva

27

10 481

3. Vändra OÜ

Pärnu

4. Kruusla, Avo

Põlva

303

10 445

4. Männiku Piim OÜ

Tartu

363

11 514

5. Kõpu PM OÜ

Viljandi

559

10 343

5. Põlva Agro OÜ

Põlva

1 093

11 496

6. Peri Põllumajanduslik OÜ

Põlva

116

10 336

6. Kruusla, Avo

Põlva

394

11 474

7. Haage Agro OÜ

Tartu

234

10 154

7. Soone Farm OÜ

Tartu

222

11 452

8. Niilo, Tiit

Võru

34

10 151

8. Kaiu Lt OÜ

Rapla

637

11 357

9. Vändra OÜ

Pärnu

50

9 997

9. Võhmuta PM Aktsiaselts

Lääne-Viru

289

11 343

391

11 326

70

11 304

Nimi

Maakond

Lehmi

Nimi

Maakond

23

Piima (kg) 12 642

740

12 160

1 335

11 569

Lehmi

10. Kabala Agro OÜ

Järva

37

9 976

10. Peri Põllumajanduslik OÜ

Põlva

11. Ranna Farm OÜ

Tartu

281

9 884

11. Kõpu PM OÜ

Viljandi

12. Kärla Põllumajandusühistu

Saare

289

9 811

12. Ranna Farm OÜ

Tartu

229

11 297

13. Voore Mõis OÜ

Lääne-Viru

43

9 564

13. Kõljala Põllumajanduslik OÜ

Saare

176

11 284

14. Roela Suurtalu OÜ

Lääne-Viru

37

9 547

14. AT & MK OÜ

Põlva

93

11 210

15. Laekvere PM OÜ

Lääne-Viru

72

9 533

15. AS Peetri Põld Ja Piim

Järva

800

11 136

16. Kesa-Agro OÜ

Valga

127

9 427

16. Soosalu, Priit

Lääne-Viru

17. Saimre OÜ

Viljandi

225

9 345

17. Torma POÜ

Jõgeva

18. Laatre Piim AS

Valga

773

9 293

18. Niilo, Tiit

Võru

155

10 774

19. Paunvere Agro OÜ

Jõgeva

557

9 280

19. Kabala Agro OÜ

Järva

548

10 737

20. Massiaru Põllumajanduslik OÜ

Pärnu

49

9 234

20. Hurmi Piim OÜ

Põlva

147

10 683

21. Revino Farming AS

Ida-Viru

69

9 219

21. Laekvere PM OÜ

Lääne-Viru

405

10 662

22. Väätsa Agro Aktsiaselts

Järva

24

9 217

22. Kärla Põllumajandusühistu

Saare

363

10 631

23. Muuga PM OÜ

Lääne-Viru

46

9 162

23. Laatre Piim AS

Valga

156

10 507

24. Jerwer OÜ

Viljandi

164

9 034

24. Nigula Piim OÜ

Lääne

498

10 492

25. Valjala Põllumajanduslik OÜ

Saare

265

9 028

25. Kesa-Agro OÜ

Valga

322

10 445

26. Karpo OÜ

Viljandi

126

8 948

26. Massiaru Põllumajanduslik OÜ

Pärnu

202

10 428

27. Terrax AS

Tartu

99

8 930

27. Roela Suurtalu OÜ

Lääne-Viru

139

10 312

28. Mangeni PM OÜ

Viljandi

178

8 854

28. Kuutok, Aivi

Järva

94

10 255

29. Ühinenud Farmid AS (Anneküla)

Võru

274

8 829

29. Sarapiku Farm OÜ

Rapla

142

10 224

30. Pae Farmer OÜ

Rapla

92

8 814

30. Vetiku S.T. OÜ

Lääne-Viru

340

10 215

22

11 129

627

11 063

Holsteini tõu aretajate edurivi eesotsas andsid ka mullu tooni vanad tugevad tegijad Lea Puur, Tartu Agro AS, Männiku Piim OÜ ja mitmed teised.

Holsteini tõugu lehmade tipptoodangud on 12–13 tonni piires olnud juba aastaid. Mullu jäi parimaks aastalüpsiks Lea Puuri Õunapuu talu karja saavutatud keskmine toodang 12,6 tonni.

Teine kari, kes ületas 12 tonni piiri, on Tartu Agros. Üheteistkümne tonni piiri ületasid mullu tervelt viisteist karja.

Päris uusi tulijaid oli holsteini 50 tippkarja hulgas viis. 29. kohale tõusis Sarapiku farm Raplamaalt, kus kahe lüpsirobotiga lüpstakse 140 lehma ja keskmiseks aastatoodanguks saadi 10,2 tonni piima; 34. kohale jõudis 45 holsteini tõugu lehmaga Remmelgamaa farm (toodang 10,1 tonni), 43. kohal oli 42 lehmaga Lagendi OÜ (toodang 9,9 t), 45. kohal 290 lehmaga Paunvere Agro (toodang 9,897 kg) ja 48. oli 213 lehmaga Veskimäe AS (toodang 9,817 kg).

Kuigi holsteini lehmade piima peetakse vähem rammusaks kui punase tõu oma, on tippkarjade hulgas ka häid rasva- ning valgunäitajaid, mis näitab, et suure toodanguga lehm ei lüpsa vett.

LII SAMMLER

Võib kasutada ka mahepõllumajanduses!

Põllumajandus- ja tööstushoonete projekteerimine ja ehitus. Laudad, hoidlad, kuivatid, laohooned, tootmishooned.

Heinzbau OÜ ehitab põllumajanduses ja tööstuses tegutsevatele klientidele.

OÜ Heinzbau Õpetaja 9a, 51003 Tartu tel 511 1080

KNZ Noorkari

KNZ Standard

KNZ Multi

KNZ Biotin

kaltsiumiga

seleeniga

rauaga

H-vitamiiniga

www.heinzbau.ee tel 609 0713, 5669 7597; sool@sool.ee

14 metsandus ostame võsa

raiejäätmeid

Pakume

raie- ja väljaveo teenust

Pakume Puidutuhka.

Saab vahetada kasvava võsa vastu.

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Metsand

tel 510 7691

AIN ALVELA ajakirjanik ain.alvela@maaleht.ee

M

võsa ja lehtpuistu raieõigust virnastatud võsa ja raidmeid virnastamata võsa ja raidmeid saetööstuse jäätmeid (pinnud jms) küttepuid (pikkus alates 2 m) e-post arne@energywood.ee tel 5300 0304

e-post jan@energywood.ee tel 5648 9732

aarjamaa era­ metsaomanikudki harjuvad oma staatuse ja kaasnevate kohustustega, ent ei tunneta paraku ühistulise tegevuse vajalikkust, samuti ei adu enamik meie metsarikkuse tegelikku väärtust.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lambi sõnul on ministeerium olulisimad suunad aastani 2020 metsanduse arengukavas paika seadnud, tähtis väljakutse on selles Eesti eesistumine Euroopa Liidus aastal 2018.

“Avatus, läbipaistvus ja suhtlemine avalikkusega on valdkonnad, mida tuleb parandada. Koostöö suuremate huvigruppidega on olnud pidevalt positiivne ning nende kaasamine otsustusprotsessi tagatud,” kinnitab Lamp.

“Metsandus on valdkond, mis mõjutab enamikku eestimaalastest ja alati ei jõua kõik sõnumid huvitatud isikuteni. Endiselt vajab parandamist keskkonnateadlikkuse tõstmine ühiskonnas ja metsandusalaste otsuste parem tutvustamine avalikkusele.”

Lamp hindab metsanduse rolli Eesti majanduses tervikuna võimalusterohkeks – bioenergeetika edenemine, rohemajandus, süsinikukaubandus jm arengud annavad lootust, et kestvalt majandatud metsadest pärinev puit on lahenduseks keskkonnaprobleemidele.

Lambi sõnul kujundavad puidu hinna ehitussektor ja teised tarbijad. Paraku on enamiku sortimentide hinnad viimase aasta jooksul järjest langenud.

Hooldamata mets Kui välisnõudlus kasvab, jätkab meie puidutööstus Eesti majanduse väliskaubanduse negatiivse bilansi tasakaalustamist.

Täiendavat stiimulit loob üha arenev biomassi kasutamine energeetikas, mis peaks aitama tuua meie metsadest välja seni tagasihoidlikku kasutamist leidnud väheväärtuslikumat lehtpuuressurssi. Siiani on see eri

Metsamajandus on Eestis üks vanemaid ärivaldkondi, mis eluvõimelisena püsinud – suur osa metsaga tegelevaid firmasid elas ka viimatise majanduskriisi suhteliselt edukalt üle, puidutööstusest sai aga vedur, mis vedas kriisist välja riigi majanduse. põhjustel siiski tagasihoidlikum tegelikest võimalustest.

Ministeerium ning selle hallatav Erametsakeskus, samuti Erametsaliit püüdlevad selle poole, et meie metsaomanikud oma staatusest endale aru annaksid – nende käes on tohutu väärtusega ressurss, ja see väärtus üha suureneb. Samas võib see ressurss samahästi ka kahanema hakata, kui lasta metsal pikki aastaid hooldamata seista. Meil Eestis on metsaomanike seas levinud eelarvamus, et metsa hoidmine seisneb selles, et sellega üldse midagi ei tehta.

Eesti on paratamatult suuremate turgude tõmbetuules ning eksporditurgude mitmekesistamine on võimalus mõne piirkonna äkilise kukkumise korral ise siiski jalgele jääda.

Metsanduse, nagu iga teisegi majandusharu jaoks on oluline püsida vähemalt võrdsetes tingimustes konkurentidega ning luua soodne majanduskeskkond ettevõtjatele. Ohtlik on sattuda sõltuvusse sellistest toetustest, mille eesmärk pigem teatud tegevuste subsideerimine kui uute väärtuste loomine.

raiemaht Raiemaht Eesti metsadest, mln m3 Era Aasta met­ sad 2000 3,80 2001 4,22 2002 4,32 2003 4,81 2004 5,02 2005 2,76 2006 3,30 2007 4,38 2008 4,70 2009 4,25 2010 6,99 2011 6,94 2012 6,86 2013 7,26

Riigi­ met­ sad 2,92 2,76 2,94 2,86 2,50 2,28 2,56 2,48 2,61 3,01 3,34 3,93 3,78 3,79

Kokku 6,89 7,22 7,56 7,81 7,63 5,12 5,90 6,90 7,39 7,33 10,47 10,77 10,77 11,20

Allikas: statistikaamet

Kuna metsanduse sõltuvus toetustest on siiani siiski suhteliselt madalal suudetud hoida, on sel eeldus saada tulevikus konkurentsieelis mitme teise maaressurssi kasutava majandusharu ees.

Omanike ühisosa Eestis on registreeritud kokku 32 metsanduslikku (metsa omanikke, selle ülestöötajaid, vedajaid, kokkuostjaid ja tugiteenuste pakkujaid) koondavat ühendust. Nende asukoha järgi, puht geograafiliselt oleks justkui kogu Eestimaa metsanduslike kodanikualgatuslike organisatsioonidega kaetud. Tegelikult on need n-ö juriidilised kehad suutnud enda ümber koondada vaid pisku eri regioonide tegelikest metsaomanikest.

Metsamajanduslike teenuste pakkumisega tegeleva OÜ Metsaekspert juhataja Peep Põntson tunnistab, et erametsaomanike – olgu need siis era- või juriidilised isikud – soovid ning eesmärgid on sedavõrd erinevad, et nendes ühisosa leidmine kulgeb üle kivide ja kändude.

Põntson usub, et ühistuline tegevus saaks hoo sisse siis, kui ühistusse kuulumine muutub metsaomanikule vajaduseks. Seda vajadust aga ei teki seni, kuni suur osa eelkõige väikemetsaomanikest oma metsa aktiivselt ei majanda. “Ühekaupa metsaomanikud siiski toimetada ei jõua,” märgib Põntson.

Erametsaomanike väikesele aktiivsusele oma metsade majandamisel viitab ka Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus, tõdedes, et suur osa meie metsades leiduvast puiduressursist on kasutamata.

Ta on seda meelt, et sageli käib väikemetsaomanikule oma metsa seadusejärgne majandamine üle jõu – see võib jääda teadmiste, aga ka kesise majandusliku tulukuse taha.

“Ega näljahädad ole tingitud toidu puudumistest, vaid ikka sellest, et pole raha toidu ostmiseks,” tõmbab Tullus paralleeli. “Tulevikus sõltub metsandus

metsandus 15

Maamajandus Nr 2 (32) 19. veebruar 2015

us

veab maamajanduse arengut

Meie usuMe endiselt, et Metsatehingutes on oluline ostja usaldusväärsus.

Foto VIIO AITSAM

ostaMe üle eesti raieõigust, Metsa- ja põlluMaad.

5558 6086 info@ostanmetsa.ee www.ostanmetsa.ee

Erametsaliidu juhatuse esimees Aira Toss ütleb, et ühistu peamine eesmärk on metsaomaniku harimine ja ühistegevuse arendamine.

palju puidu kasutamise tavade, ja põllumajandus traditsioonide muutumisest, ka sellest, kui palju suudetakse põllumajanduses ja metsanduses sarnast näha.”

Tullus on seda meelt, et üles töötada tasub ka selliseid metsi, mida varem peeti majanduslikult vähetasuvaks, sest jämeja peenpalgi kokkuostuhinnad on juba sarnases suurusjärgus.

Saetööstuste tehnoloogia on kiiresti arenenud, võimaldades toota näiteks liimpuitu või jätkatud puitu, ega vaja enam n-ö ühest tükist laia ja pikka lauda või prussi. Kui praegu on tasuvuse piiri tähistav puidu läbimõõt 8–9 cm, siis õige pea võib majandatava puidu hulka jõuda juba ka kuuesentimeetrise läbimõõduga puit.

Metsamajanduslikud tööd muutuvad üha kallimaks, sh transport ja muud kõrvaltegevused.

Väikemetsaomanikel on üksi kõiki töid korraldada majanduslikult ebamõistlik, ühistutesse koondumine on ainus võimalus suurte majandajatega konkurentsis püsida. Seda enam et mida aeg edasi, seda vähemaks jääb metsandusklikke piiranguid.

Hiiumaa kogemus Üldise passiivsuse kõrval on ka positiivseid näiteid. Nii on ühistegevus suhteliselt heal järjel Hiiumaal, kus loodi juba 1999. aastal 14 kohaliku metsaomaniku eestvedamisel MTÜ Hiiumaa Metsaselts. Hiiumaa on metsane saar, 71% selle pinnast on kaetud metsaga. Praegu koon-

dab Hiiumaa Metsaselts üle 160 liikme, nende kasutuses on ligi 10 000 hektarit metsamaad. Vaid kolmel FIEst metsaomanikul on metsa üle saja hektari.

Erametsaliidu juhatuse esimees Aira Toss, kes aastaid vedanud ka Hiiumaa Metsaseltsi tegemisi, märgib, et ühistu peamine eesmärk on metsaomaniku harimine.

“Metsaselts arendab ühistegevust metsade majandamisel, kusjuures aasta 2015 lõpuks on seatud eesmärgiks, et ühistu liikmetele kuulub vähemalt pool Hiiumaa metsadest,” iseloomustab Aira Toss seltsi tegevust ja tulevikuks seatud sihte. “Hiiumaa selts on aja jooksul taotlenud mitu korda toetust, seda ka saanud, soetanud tehnikat, metsataimi.

Praegu on seltsil näiteks seitse traktorit.”

Edaspidi näeb Toss metsaühistutel suurt rolli selles, et õpetada erametsaomanikku tellima ja kasutama metsakasvatuse teenust. Viimase põhimõte on: kui endal jõud üle ei käi, las metsas toimetab asjatundja.

Hiiumaa Metsaseltsi eripära on see, et selts ei tegele puidu müügiga.

“Kuna puidu ülesostmisega tegeleb Hiiumaal vaid kaks ettevõtet ja need mõlemad on ka seltsi liikmed, pole põhjust hakata normaalset konkurentsi moonutama,” selgitab Toss.

Suuromanike kätte Need, kes tahtsid oma metsamaad müüa, ongi seda juba teinud. Metsamaa omanikeks on

jäänud või saanud inimesed, kes soovivad metsaga tegelda ega torma müügisoovi tekkides metsaga tegeleva sugulase juurde.

Nad kaaluvad rohkem ning võtavad pakkumisi mitmest kohast.

Metsa müüjaid on seega järjest vähem. Mets koguneb piiratud arvu inimeste ja firmade kätte, kes majandavad metsa ning elatuvadki sellest.

Kui metsaomanik valib metsamaa müügi asemel siiski ise metsa majandamise, on võimalik, et ta saab igal sammul petta.

Kui metsa majandamisest teenitav tulu jaotub aastate peale, siis maa müügist saab omanik enam-vähem sama raha korraga kätte. Metsamaatehingu puhul kannab ostja raha notari deposiitkontole ja müüja saab selle kolme päeva jooksul kätte.

Erandiks on juhud, kus müüja tahab saada mingi osa summast sularahas.

Ka metsandusekspert Heiki Hepner on seda meelt, et metsamaa konsolideerumine suuremate maaomanike kätte jätkub.

Statistika järgi otsustades võib öelda, et ostetakse pigem kvaliteetsemat metsamaad, kus peal rohkem küpseid puistuid.

“Olen reeglina soovitanud raieõigust müüa ja jätta maa alles kas iseendale või oma lastele,” räägib Hepner. “Et vältida metsamaa müümist spekulandile, kes selle esimesel võimalusel soolasema hinnaga edasi äritseb, võiks õiglase hinna kohta küsida nõu kohalikult metsaühistult või metsakonsulendilt.”

KVALITEETSED JA VASTUPIDAVAD METSAVEOHAAGISED JA PALGITÕSTUKID

9600€ + km www.bmf.ee

Küsi pakkumist: info@bmf.ee, 516 5036

16 uudised

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

messikalender Maamessid Euroopas: veebruar, märts ja aprill 2015 Põllumajandus, aiandus, mesindus, metsandus, kalandus ja muu maaettevõtlus Tier and Technik: põllumajandustehnika, 19.–22. veebruar, St. Gallen, Šveits Sima: põllumajandus, 22.–26. veebruar, Pariis, Prantsusmaa Fruyver: puu- ja köögiviljakasvatustehnika, 24.–27. veebruar, Saragossa, Hispaania SIA: põllumajandus, 21. veebruar – 1. märts, Pariis, Prantsusmaa Državni/Governmental Beekeeping Fair: mesindus, 28. veebruar – 1. märts, Belgrad, Serbia Agra/Агра: põllumajandus, 4.–8. märts, Plovdiv, Bulgaaria Bata Agro: põllumajandus, 4.–7. märts, Stara Zagora, Bulgaaria Moldagrotech (kevad): põllumajandustehnika, -tarvikud ja -seadmed, 4.–7. märts, Chişinău, Moldova Apimell: mesindus, 6.–8. märts, Piacenza, Itaalia Seminat: seemned, taimed ja istikud, tehnika, 6.–8. märts, Piacenza, Itaalia AgroUral/АгроУрал: põllumajandustehnika, 10.–12. märts, Perm, Venemaa Bois: metsandus ja puit, 12.–15. märts, Grenoble, Prantsusmaa

Taimekaitsevahendite nappus pärsib marjakasvatust Foto ARVI KRIIS

Kaunvilju ja maisi kasva­ta­ takse Eestis järjest rohkem, aga kohalik puuvili ja mar­jad on taandunud päris nišitooteks.

P

ApiSlovenia: mesindus, 14.–15. märts, Celje, Sloveenia Figan: loomakasvatus, 17.–20. märts, Saragossa, Hispaania Agrifood Club: põllumajandus- ja toiduainetööstus, 22.–25. märtsini, Verona, Itaalia World Food: toiduainetööstus, kalandus, 25.–27. märts, Taškent, Usbekistan Agrosalon: põllumajandustehnika, 25.–28. märts, Nitra, Slovakkia Ką pasėsi...: põllumajandus, 26.–28. märts, Kaunas, Leedu Agro: loomakasvatus, tõuaretus ja toiduainetööstus, 26.–29. märts, Braga, Portugal Agriumbria: põllumajandus, tõuaretus ja toiduainetööstus, 27.–29. märts, Bastia Umbra, Itaalia Las-Expo: puidutööstus, metsamajandus, 27.–29. märts, Kielce, Poola Agrotech: põllumajandustehnika, 27.–29. märts, Kielce, Poola Beekeeper: põllumajandustehnika ja mesindustooted, 8.–11. aprill, Trencin, Slovakkia Spring/Pavasaris: taime- ja loomakasvatus, metsandus, ehitus ja kalandus, 9.–12. aprill, Riia, Läti Maamess: põllumajandus ja metsandus, 16.–18. aprill, Tartu, Eesti Seafood Processing Global: toiduainetööstus ja pakendamine, 21.–23. aprill, Brüssel, Belgia Spring Kitchen Garden/Весенний сад и огород: põllumajandustootmine, tehnika, aiandustarvikud ja seemned, 22.–26. aprill, Perm, Venemaa Nature Expo: põllumajandus, aiandus ja metsandus, 24.–26. aprill, Riia, Läti Forest and wood/ Mežs un koks: metsamajandus ja puidutööstus, 24.–26. aprill, Riia, Läti Miasto Ogród: aiandus ja põllumajandus, 24.–26. aprill, Szczecin, Poola Luga: põllumajandus ja käsitöö, 24. aprill – 3. mai, Luzern, Šveits www.tofairs.com

õllumajandusministeeriumi tellimusel valminud uuringust selgub, et paljude vähe levinud põllumajanduskultuuride kasvupind on viimase kümne aasta jooksul oluliselt vähenenud. Ministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep kirjutab, et üks vähenemise põhjus on sobivate taimekaitselahenduste nappus.

Uuringust selgub, et kaunviljade ja maisi kasvupind on aastatega suurenenud. Kui hernest kasvatati 2004. aastal kõigest 4200 hektaril, siis 2013. aastal juba 70% suuremal kasvupinnal ehk 13 200 hektaril.

Sarnane positiivne kasvutrend kasvupinnas on olnud muude kaunviljade kasvatamisel, mida on 2013. aastal võrreldes 2004. aastaga kasvatatud 67% suuremal pinnal.

Kaunvilju kasvatatakse viimastel aastatel üha enam, kuna agronoomiliselt on põhjendatud liblikõieliste kultuuride kasvatamine külvikorras.

Maisi kasvatati 2004. aastal 1100 hektaril ning 2013. aastal juba 78% suuremal kasvupinnal ehk 5000 hektaril. Maisi kasvupinna tõusu üheks seletuseks võib olla asjaolu, et mais on väärtuslik söödamaterjal ning

sordiaretuse ja -valiku jõupingutused annavad võimaluse maisi kasvatada teraks ning biomassiks.

Tõenäoliselt kaotavad Hillepi sõnul nii hernes kui mais oma koha vähe levinud kultuuride hulgas ning liiguvad põhikultuuride gruppi, kuna lisaks agronoomilisele väärtusele on nendel ka tugevat ekspordipotentsiaali.

Kui õunu ja pirne kasvatati 2004. aastal 7200 hektaril, siis 2013. aastal vaid 1600 hektaril ehk 78% väiksemal kasvupinnal. Ka ploomide ja kirsside osas on kasvupind viimase kümne aasta jooksul selgelt kahanenud. Kokku on puu- ja luuviljaliste kultuuride kasvupind kahanenud 80%. Ka marjakultuuride (sõstrad, karusmari, maasikas ja vaarikas ning muud marjad) kasvupind on tugevalt langenud.

Kasvatatavate kultuuride muutuste ning kasvupindade languse põhjuseid on mitu, kuid üheks põhjuseks puuja luuviljaliste ning marjakultuuride puhul on EKI uuringu põhjal taimekaitselahenduste nappus. Ettevõtjad tunnevad kõige enam puudust õunapuude taimekahjustajate vastu võitlemiseks insektitsiididest ja fungitsiididest ning aedmaasika puhul fungitsiididest.

Hoolimata tugevast kasvupinna langusest mõningate kultuuride osas, iseloomustab kokkuvõttes viimast kümmet aastat vähe levinud kultuuride kasvupinna osas siiski positiivne kasvutrend.

MM

kasvupind Kaunviljade kasvupind Eestis 2004–2013 Aasta 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Kasvupind (tuh ha) 4 300 4 500 4 600 5 700 4 700 4 800 6 900 8 500 10 900 13 200

Puu- ja luuviljaliste ning marjade kasvupind Eestis 2004–2013 Aasta 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Kasvupind (tuh ha) 12 900 9 100 7 100 5 700 5 300 5 500 4 300 4 300 4 300 4 000

Allikas: põllumajandusministeerium

Aiandussektor sai arengukava

E

esti aiandussektor sai aastateks 2015–2020 arengukava, mis seab eesmärgiks tõsta Eestis kasvatatud köögivilja isevarustatuse tase 2020. aastaks 58%-lt 75%-ni ning puuvilja- ja marjade isevarustatuse tase 10%-lt 15%-ni. Tegemist on esimese aiandussektorit hõlmava arengukavaga.

Lisaks isevarustatuse taseme tõstmisele on seatud eesmärgiks toodangu lisandväärtuse kasv, Eesti päritolu aiandussaaduste suurem osatähtsus

ostudes ning aiandussektori laiem tutvustamine.

Eesti Aiandusliidu juhatuse esimehe Raivo Külasepa sõnul on sektorile oluline, et riigiga koos on seatud konkreetsed eesmärgid aianduse arenguks Eestis. “Eesti aiandustootjad näevad sektoris potentsiaali, et senisest rohkem võiks meie toidulaual olla kodumaine puu- ja köögivili. Kui seda ka riiklikult oluliseks peetakse, siis on lootust selle teostumisele,” ütles Raivo Külasepp.

Aiandussektori arengukavas mõistetakse aiandussektori all puu- ja köögivilja tootmist ning töötlemist (sh mahepõllumajanduslik puu- ja köögivili), lillekasvatust, istikute kasvatust, maastikuehitust ja floristikat.

Arengukava koostati põllumajandusministeeriumi eestvedamisel koostöös MTÜ Eesti Aiandusliidu, Eesti Maaülikooli, Räpina Aianduskooli ning valdkonna ettevõtete ja ekspertidega.

MM