MAAMAJANDUS (veebruar 2016)

SHUTTERSTOCK

KÜLASKÄIK ITAALIA VEINITALLU

Põhja-Itaaliast tulevad meilgi tuntud Masi ja Valpolicella veinid

PIIMAKARJADE TOP 50

SHUTTERSTOCK

Eesti rekordlehmad selgunud

PATSIENDID HOBUSEST KASSINI

Kuidas loomaarst maal ettevõtjana ära elab?

SVEN ARBET

18. veebruar 2016 Nr 2 (42)

Uus Fendt 313 Vario soodushinnaga

74 900 € +km

Fendt 313 Vario 138 hj • • • • • •

astmevaba käigukast esirippsüsteem esisillavedrustus kabiinivedrustus kliimaseade jpm varustust

Tartus: Mihkel Timmermann tel 552 8670 mihkel@agriland.ee

Tõnis Suits tel 5802 7240 tõnis@agriland.ee

Märjamaal: Alo Vahtmäe tel 5886 6677 alo@agriland.ee

Timo Pärn tel 5566 1985 timo@agriland.ee

www.agriland.ee

2 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 2 (42) 18. veebruar 2016

PRIIT SIMSON

JUHTKIRI

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Omad vitsad peksavad?

M

adal piimahind sunnib otsima võimalusi toot­ miskulusid kok­ ku hoida. Maksude ja palkade kallale minnakse viimases jär­ jekorras, sest see annab kohe valusa tagasilöögi. Teine või­ malus on kokkuhoid lehma ninaesise või tootmishügiee­ ni pealt, ja seda on viimasel aastal mitmel pool proovitud.

Praegu on aga selgeks saa­ nud, et selle kokkuhoiu tule­ musel saadav kahju võib olla veel valusam.

Esimene ohusignaal oli info, et tänavu on vasikate su­ remus ja kõhulahtisus suurem kui varasematel aastatel. See on mure, mille juuri tuleb ot­ sida poole aasta tagant. Kuna kinnislehmad on vähenõud­ likumad ja säilitavad tänu tii­ nusele normaalse välimuse, on lihtne otsustada, et ehk an­ nab kokku hoida nende arvelt.

Samas rõhutas Eesti loo­ makasvatajaile loengut pida­ nud Belgia teadlane Anne­ lies de Spiegeleer, et see, kui heaks kujuneb vasika elujõud ja tervis, on otseses sõltuvuses sellest, kuidas peeti ja söödeti tema ema tiinusajal.

Surnud vasikad on otse­ ne kahju. Haige vasika raviks kulub palju raha ning uurin­ gud näitavad, et kui vasikas on haige olnud, saab ta piima­ lehmaks mitu kuud hiljem kui terved vasikad.

Teine kokkuhoiukoht, mil­ le tagasilööke loomakasvata­ jad juba tunnevad, on kokku­ hoid pesult, desolt ja hügiee­ nilt. Nagu piimatootjad on tunnistanud, väljendub taga­ silöök eelkõige udarapõletike sagenemises, ja nende haava­ de lakkumisele läheb samuti palju aega ning raha.

Mõlemal puhul võib kasu­ tada Eesti vanasõna, et omad vitsad peksavad.

Tegelikult ei tee ükski pii­ matootja selliseid otsuseid oma lõbuks, vaid ainult juhul, kui sellest sõltub ellujäämine.

Kui riik on otsustanud oma põllumehi mitte toetada, jät­ tes top-up’i maksmata ja ra­ hastades ka muid toetusmeet­ meid vähem, ning kui maa­ eluministeerium põllumehe eest ei seisa – olgu siis võidel­ des siseriiklike toetuste, elu­ lähedasemate keskkonnanor­ mide vms eest –, siis ei saa öel­ da, et omad vitsad peksavad.

Narva mnt 13 10151 Tallinn

Piima hinna püsimajäämist niipea loota ei ole Euroopa ja Eesti põllumehele teevad meelehärmi rekordiliselt madalad põllumajandussaaduste maailmaturu hinnad.

TÕNU PALM Nordea Eesti peaökonomist

M

adalad hinnad on tingitud peamiselt majanduse ebaüht­ lasest kasvust, üle­ pakkumisest kaubaturul ja ka riskide vähendamisest finants­ turgudel.

Sarnaselt finantsturul enim tähelepanu saanud toorainete­ ga – toornafta ja metallidega – ei saa ka põllumajandussaadu­ si, olgu siis tegu teravilja (raps, nisu, oder) või piimatoodetega (piim, või, piimapulber), panna kindlasti mitte ühte patta. Iga kaubaartikli hind kujuneb ikka konkreetse kauba pakkumisest ja nõudlusest.

Samas mõjutavad globaalsed tegurid majanduse ja kaubava­ hetuse tiheda seotuse tõttu üha rohkem ka põllumajandussaa­ duste hindasid. Seitse protsenti maailma piimatoodetest on kau­ beldav rahvusvahelistel turgu­ del, kuid piimapulbri osas küü­ nib osakaal juba kolmandikuni.

Sellest piisab, et finantsturu hin­ nad mõjutaks füüsilise kaubatu­ ru hinnakujundust.

Toorainehindadest on saanud vara Üleilmastumise ja finantsturgu­ de arenguga seoses on toorme­ hindadest saanud eraldi vara­ klass, millega kaubeldakse ka finantsturgudel. Üha rohkem dikteerivad seega Eesti põllume­ hele makstava kauba hinda hin­ nad börsidel.

See tähendab, et sarnaselt aktsia- ning võlakirjaturgudega

mõjutavad põllumajandussaa­ duste börsihinda näiteks glo­ baalse makromajanduse kas­ vuootused, uudised suurtoot­ jate ja tarbijate kohta, muutu­ sed kaubavarudes, aga ka näi­ teks investorite riskivõtmise valmidus.

Rahvusvahelistel finantstur­ gudel on viimastel aastatel po­ pulaarsust võitnud börsil kau­ beldavad indeksaktsiad, mil­ le hind sõltub alusvaraks oleva põllumajandussaaduse (nisu, raps) hinnamuutusest. Indeks­ aktsiatesse investeerivad profes­ sionaalsete investorite kõrval ka jaeinvestorid. Kuivõrd viimased on tavaliselt hindade järskude muutuste suhtes tundlikumad, tuleb tõenäoliselt tihemini ette ka perioode, mil turuhind võib tasakaaluhinnast märkimisväär­ selt erineda.

Näiteks praeguses turusituat­ sioonis, mil Hiina suurmajan­ duse riskid ning toornafta järsk hinnalangus on viinud aktsia­ turud langusse, on investorid suhteliselt valimatult vajutanud müüginuppu ka põllumajandus­ saaduste puhul.

Oma mõju spekulatsioonidel Rekordiliselt negatiivne aastaal­ gus finantsturgudel on paljus­ ki seotud turupsühholoogiaga.

Sellest hoolimata on turuspeku­ latsioonidel vägagi reaalsed mõ­ jud nii tööstuse kui põllumehe jaoks. Kasvanud ebakindlus tä­ hendab hindade languse kõrval investeeringute nõrkust ja seega reaalmajanduste nõrgemat kas­ vuväljavaadet.

Spekulatiivsed fondid, mis investeerivad toormehindades­ se, olid jaanuarikuus rekordili­ ses mahus positsioneerinud hin­ dade langusele. Enamiku toor­ mehindade puhul valitseb tu­ rul ülepakkumine, mis koos fi­

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee, 661 3356 Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee

Kõige suurema eksportväärtusega on piimapulber.

nantsturgude riskide vähenda­ misega jätab ruumi edasiseks languseks. Põllumajandussaa­ duste, aga ka toornafta puhul on langusruum praegu kindlas­ ti väiksem kui näiteks tööstus­ metallide puhul.

Hiina majanduse kohanemi­ ne puudutab nii suurtööstust kui tarbijat. Arenevatel turgu­ del, sh Aasias, tärkab jõuliselt keskklass, mis on põllumajan­ dussaaduste tootjatele positiiv­ ne sõnum. Pikaajaliselt ei saa hinnad kunagi püsida alla toot­ miskulude taseme, seega tunne­ li otsas paistab efektiivsemate tootjate jaoks ikka roheline tuli.

Piima ja piimatoodete hinnad madalal Maailma piimatoodangu maht on keskmisest tasemest kõrgem.

Hinnanguliselt võib see käesole­ val aastal kasvada ca protsendi­ punkti võrra.

Maailma suurima piima­ toodete eksportööri, Fonter­ ra Cooperative Group Ltd juhi Theo Spieringsi sõnul püsib nõudlus piimatoodete järele aeglustuva majanduskasvu ja Hiina aktsiaturgude heitlikkuse tõttu nõrk. Tooraine ekspordist teenivate riikide nõudlus võib edaspidi kahaneda, kuna toor­ nafta hind on langenud alla 30 dollari barrelist. Siia kõrvale tu­ leb lisada jaanuaris finantstur­ gudel alguse saanud ebakindlu­ se kasv ning aeglasem globaal­ majanduse kasvutempo.

Kasvav pakkumine koos nõr­ gema nõudlusega tingis augus­ tis maailmaturu piimahindade languse GlobalDairyTrade’i oks­ jonitel kaheteist aasta madalai­ male tasemele. Sellele järgnes hindade stabiliseerumine, mille­ le aitas kaasa ka suureksportöör Fonterra, mis vähendas oksjoni­ tel müüdavate kaupade kogust.

Uus-Meremaa osakaal maailma piimapulbri ekspordimahust on koguni üle 50 protsendi!

Maailma teise olulise suur­ tootja USA piima jaehinnad, mis alles novembris küündisid 0,87 USD/l-st, on jätkanud langust.

2014. aasta lõpus tipnesid hinnad 1,017 dollari tasemel,

sealt edasi on aga kestnud hin­ nasula. Detsembris toimus USA piimatoodete hindades viimase 12 kuu suurim kuine langus. Kui piima hinnalangus CME börsil küündis 7,3 protsendini ja juus­ tul (Cheddar Block IX) 8,8 prot­ sendini, siis või (Grande AA) tegi läbi koguni 30protsendise kukkumise.

Piimatoodete hindasid sur­ vestab üldine varude kasv. Näi­ teks USA võivarud kasvasid no­ vembris 23 protsenti. Juustuko­ gused külmladudes on aasta­ ga kosunud 13 protsenti. USA kõrval püsib ka ELi tootjate lao­ seis kõrge, see kõik kokku pii­ rab edaspidi hindade taastumi­ se tempot.

Piima maailmaturul on kaht­ lemata oluline koht piimapulb­ ril, sest kauem säiliv kaup lä­ heb suures osas ekspordiks. Pii­ mapulbri keskmised hinnad Uus-Meremaa futuuriturgudel viitavad sellele, et langus kestab aprillini ning seejärel võib oo­ data hindade stabiliseerumist ning võimalik, et kerget hinna­ tõusu aasta teises pooles. Kui jaanuari alguses fikseerus Glo­ balDairyTrade’i oksjonil piima­ pulbri (WMP) keskmine hind tasemel 2210 USD/t, siis veeb­ ruariks oli hind kahanenud veel 258 dollari võrra tasemele 1952 USD/t.

Õhkõrnad märgid paranemisest on õhus Teadagi ei peegelda põlluma­ jandussaaduste tõusev hinnakõ­ ver futuuriturgudel (tuleviku­ hinnad on kõrgemad praegus­ test hindadest) seda, et hinnad peaksid edaspidi kindlasti kas­ vama. Pigem on see märk sel­ lest, et lähiperioodil domineerib turul ülepakkumine. Vähemasti ei peegelda börsihinnad hetkel paanilist hinnasula, mida koge­ sime möödunud aasta augustis, kui piimapulbri hind langes jär­ sult 1600 dollarile.

Praegu domineerib selgelt ostjate turg, mistõttu Hiina-sar­ nastel suurtarbijatel on kindlasti öelda oma sõna, kuhu ning mis tempoga hinnad võiksid edasi tüürida. Hiina piimatoodete im­

Reklaami projektijuht Kaja Prügi, kaja.prygi@ekspressmeedia.ee, 661 3337, 5665 4138 Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

port kasvab, arvestades turul va­ litsevat ülepakkumist, liialt aeg­ laselt. Õhus on tunda esimesi mär­ ke turu stabiliseerimisest, kuid need on paraku õhkõrnad. Pal­ jude suurtootjate jaoks on hin­ nad langenud alla omahinna või selle lähedale. Fonterra hin­ nangul ei ole globaalsed hinnad jätkusuutlikud ning käesoleva aasta jooksul võiks oodata mõ­ ningast hinnatõusu. Äriplaani­ de puhul tasub jääda ootustes kindlasti konservatiivseks.

Suur osa põllumajandussaa­ duste nõudluse kasvust tuleb Aasia turgudelt (Hiinast). See­ ga saavad sellele turule lähemal paiknevad eksportöörid ka Eu­ roopa tootjate ees konkurent­ sieelise.

Suureksportööride klubis­ se kuulub Uus-Meremaa kõrval kindlasti ka Austraalia. Austraa­ lia piimatööstuse turuväärtus on hinnanguliselt ca 13 mld dolla­ rit, millesse panustavad rohkem kui 6000 piimafarmerit. Piima kogutoodang küünib 9,7 miljar­ di liitrini aastas.

Lisaks geograafilisele lähe­ dusele toetavad Aasia tootjaid ja töötlejaid euro ja dollari suh­ tes nõrgenenud valuutad. Are­ nenud riikide eksportööride üheks riskiks võib kujuneda Aa­ sia valuutade nõrgenemine. See oleks tagasilöögiks ka Euroopa eksportööridele.

Austraalia eksportööride­ le pakutavad hinnad ekspor­ diks Hiinasse on väidetavalt ko­ hati isegi paremad kui kohali­ kul turul makstavad kokkuos­ tuhinnad. Kasumiteenimise või­ malustest annab märku ka Hii­ na investorite jätkuv huvi Aust­ raalia piimatootjate ja -tööstus­ te vastu.

Finantsturgude heitlikkuse ja pettumust valmistavate põllu­ majandussaaduste hindade pu­ hul pole põhjust muutuda kohe üdini pessimistiks. Maailmama­ janduse nõudlus kasvab ning demograafilised trendid (rah­ vastiku arv, elatustaseme tõus, pikem eluiga) on valdavalt posi­ tiivsed. Kui kasvab tarbijate arv ja elatustase, peavad kuskil ava­ nema ju ka uued võimalused.

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

PÄE VAKO R R AL

Nr 2 (42) 18. veebruar 2016

l

M A A M A J A N D U S 3

Kas majanduskeskne lähenemine = lehmakeskne lähenemine?

Aretus on viimasel kümnendil liikunud suunas, kus üks aretusväärtuse näitajaid on ka lehma pikaealisus ja vastupanuvõime haigustele.

Piimatootmises on vajalik kuluarvestuslik, aga samas lehmakeskne lähenemine, pidades silmas ka töökeskkonna korraldust.

Pilleriin Puskar Alltech Eesti juhataja

S

öödakadude vähenda­ mine on üks peamisi ka­ sumlikkust mõjutavaid tegureid. Tänapäeva­ sel söötmisel lähtutakse ratsioo­ ni koostamisel liiga palju arvu­ tiprogrammidest, mis tegelikku­ ses on toitumuslikud mudelid, tulenedes ühe konkreetse lehma määratletud vajadustest, mitte aga grupi lehmade vajadustest.

Kõrge toodang pole eesmärk omaette Kõrge toodang ei peaks olema eesmärk omaette, selle asemel peaks keskenduma kasumlikku­ sele – seda nii aretuses, pidami­ ses kui ka söötmises.

Kujutage endale ette piima­ lehma, kes annab aastas 11 ton­ ni piima, mille kaubalisus on 97 protsenti. Lehma, kes on kõrge söödaväärindusega ja tiinestub siis, kui teie seda soovite, kellel on kõrge immuunsus ning so­ maatiliste rakkude arv on pü­ sivalt madal ning kes kunagi ei kannata ainevahetushaiguste all ega lonka.

Nüüd kujutlege tervet karja selliseid lehmi ... kui tootlik nii­ sugune kari oleks.

Viimase kümne aasta väl­ tel on holsteini tõugu lehmade keskmine toodang kasvanud enam kui viiendiku võrra, kuid sellega on kaasnenud ka tii­ nestuvuse langus, udarapõ­ letikku haigestumise kasv ja üldised terviseprobleemid ning lehmade eluea lühenemine.

Nüüd tuleb mõelda, kas igapäe­ vase toodangu tõus katab saa­ mata jäänud tulu, kuna lehm lä­ heb liiga vara karjast välja.

Väidetakse, et kõrge toodang toob loomulikuna kaasa lehma tervise probleemid.

Kõrgetoodangulisel lehmal on ka kõrgemad vajadused nii sööt­ misele kui pidamisele.

Lähtuda tuleks lehma tegelikust söödavajadusest

Paraku aetakse siin segamini põhjused ja tagajärjed. Jah, kõr­ getoodangulistel loomadel on suurem risk tervisehäiretele, tii­ nestuvuse langusele ning lühe­ male elueale.

Ent kõrge toodang ei ole nen­ de tervisehäirete otsene põhjus.

Aretus on viimasel kümnendil liikunud suunas, kus üks are­ tusväärtuse näitajaid on ka leh­ ma pikaealisus ja vastupanuvõi­ me haigustele. Samuti on täna­ päevased söötmisalused muu­ tunud seoses toodangu kas­ vuga, kuid siiski on lehma kõrgemaid vajadusi keeru­ line katta.

Kõrgetoodangulistes karjades peab rohkem tähelepanu pöörama vitamiinidele ja orgaa­ niliste mineraalide lisamisele ratsioonidesse.

Mineraale tuleb anda loo­ ma organismile parimas omas­ tatavas vormis. Anorgaanilis­ te mineraalide omastatavus ei võimalda katta looma oluliselt tõusnud vajadusi, ning sellega loome võimalused, et loom pra­

keeritakse karjast sigimatuse või madala toodangu tõttu.

Ratsioonide koostamisel ei tohiks lähtuda protsendist, vaid lehma tegelikust ööpäevasest kuivaine tarbimisest ning selle­ ga saadud toitainete ühikutest.

Näiteks söödaratsioonis proteii­ ni protsendi arvutamise asemel tuleks välja selgitada proteiini kogus grammides, mida loom saab läbi tegeliku tarbitud kuiv­ aine kilode.

Oluline ei ole ai­ nult ratsiooni toit­ ainete sisaldus, vaid ka päeva­ ne kuivaine söö­ mus. Lehm on mä­ letseja, kes vajab iga päev 24 tundi kvaliteetset kore­ sööta.

Selleks et olla edukas praegusel raskel ajal, on va­ jalik hea meeskond ning suunatud tegevus koos analüüsiga ja arvuliste näitajatega.

SHUTTERSTOCK, MONTAAŽ

Maaelu Edendamise Sihtasutus hakkab pakkuma mentorlusteenust alustavatele maaettevõtjatele ning otsib mentoriteks ja mentiideks sobilikke kandidaate.

2

016. aasta varakevadel hakatakse Eestis esimest korda pakkuma toetatavat mentorlusteenust põllumeestele ja maaettevõtjatele. Mentorprogrammi eesmärk on kaasata nõuandesüsteemi edukaid ja kogenud praktikuid, kellel on aega ja soovi anda oma panus teiste maaettevõtete arengusse ning pakkuda alustavatele, valdkonda vahetavatele või raskustes maaettevõtjatele peale erialaspetsialistide nõuande ka kogenud maaettevõtja tuge, mille kaudu paraneb nende ettevõtete majandus-, põllumajandus- või keskkonnategevuse tulemuslikkus.

2016. aastal keskendutakse peamiselt alustavatele ettevõtjatele, kelle eelnev majandustegevus jääb alla 60 kuu.

Erinevalt teistest põllu- ja maamajanduslikest nõustamisteenustest on mentorlus 100% toetatav ehk selle nõuande saaja ei pea tasuma omaosalust. Teenust võib üks isik saada aastas kuni 25 tundi, mille sisse on arvestatud ka mentori ajakulu ettevalmistusele ja transpordile. Mentorleping kestab olenevalt mentii eripärast ja vajadustest keskmiselt 3–12 kuud.

Mentorprogrammil on kaks viisi: individuaalsed mentori ja mentii vahelised kohtumised ehk toetatav mentorlusteenus ning mentorklubi, mille käigus kohtuvad piirkonna mentiid ja mentorid teiste piirkonna mentorite ja mentiidega ning kus kasutatakse lisaks individuaalsele tööle õpiringi ja loengu vormi.

Mentorklubi üritusi rahastatakse mentiide omaosalusest.

Mentoriteks sobivad põllumehed ja ettevõtjad, kellel on vähemalt viis aastat juhtimis- ja ettevõtluskogemust ning soov oma kogemusi ja teadmisi teistele edasi anda. Mentorid läbivad enne teenuse pakkumist mentorluse baaskursuse, mille käigus õpivad mentii toetamiseks vajalikke oskusi.

Mentiideks ehk mentorlusteenuse saajateks sobivad alustavad maaettevõtjad, kelle aastane müügitulu jääb vahemikku 4000– 100 000 eurot. Mentii kasutuses peaks olema vähemalt 0,3 ha maatulundusmaad ning ta peaks olema kantud PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. Mentiide valikul hinnatakse peale nõuete sobivuse ka nende motiveeritust programmis osaleda ning oskust eesmärke seada. Peale mentorlusteenuste pakutakse kandidaatidele veel teisigi nõustamisteenuseid, mille hulka kuuluvad nii ettevõtte majandamise kui ka põllumajandustootmise nõuandeteenused.

Mentorlusteenuse pakkumiseks ootab MES 1. märtsiks avaldusi ja dokumente sobivatelt mentori- ja mentiikandidaatidelt. Loe kandideerimise ja teenuse kohta täpsemalt Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse kodulehelt www.pikk.ee.

Mentorlusteenuse pakkumist toetatakse MAK 2014–2020 vahenditest. Toetatavaid nõuandeteenuseid pakub alates 1. juulist 2015 maaeluministeeriumiga sõlmitud käsunduslepingu alusel Maaelu Edendamise Sihtasutus. Varem on mentorklubi formaati edukalt kasutanud EAS maakondlikes arenduskeskustes.

Mentor ehk mentorlusteenuse pakkuja on edukas ja kogenud maaettevõtja või põllumajandustootja, kes toetab ja nõustab vähem kogenud maaettevõtjat või põllumajandustootjat ehk mentiid tema ettevõtte majandus-, põllumajandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamisel.

Mentii ehk mentorlusteenuse saaja on alustav, valdkonda vahetav või raskustes maaettevõtja, kes soovib parandada oma ettevõtte majandus-, põllumajandus- või keskkonnategevuse tulemuslikkust kogenud ja eduka praktiku ehk mentori nõustamise ja toe abil.

Esita oma dokumendid mentorprogrammis osalemiseks.

Loe lähemalt: www.pikk.ee Teisi põllu- ja maamajanduslikke nõustamisteenuseid on võimalik tellida, kirjutades e-aadressil info@nouandeteenistus.ee, helistades numbril 731 3652 või otsides Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse kodulehelt www.pikk.ee endale sobiva konsulendi kontaktid.

4 M A A M A J A N D U S l T E H N I K A

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 2 (42) 18. veebruar 2016

PEAGI ON AEG PÕLLULE MINNA: kevadel saab külvimasinast elutähtis tööriist, millest olenevad

Mida oodata külvikult?

Mida ajakohasem või mida enam ajast ees on külvik, seda suurem on sellega kaasnev kasutegur ja rahulolu.

Valdek Küppas Konekesko Eesti ASi tootejuht

K

ogenud põllumehele pole vaja ilmselt meelde tuletada, et just seemne õige paigutus on tegur, millest saak suures osas oleneb.

Seepärast näitab külviku väär­ tust just see, kuivõrd täpse ja op­ timaalse külvi ta teeb.

Maaharimise järgi jagune­ vad külvikud kolme rühma. Ta­ valisel mullaharimisel rakenda­ tavad külvikud külvavad ainult künnipõhiselt haritud põllule.

Minimeeritud mullaharimiseks sobivad külvikud, mis suudavad külvata näiteks randaalitud või käppkultivaatoriga haritud põl­ lule. Peamiselt kasutatakse sel juhul ketasseemenditega kül­ vikut, mille seemendi surve on 40–70 kg. Otsekülvikud külva­ vad otse harimata põllule. Sel­ ​K ülvikud

lise seadme seemendi surve on kuni 200 kg.

Külvikuid võib eristada ka funktsioonide alusel. Monokül­ vik külvab ainult seemet, kombi­ külvik paneb ühe sõidukorraga maha nii seemne kui ka väetise.

Osa külvikuid töötab rippsead­ mena ja teise rühma moodusta­ vad järelveetavad külvikud.

Kuidas külvikuid liigitada? Ühe ja sama sõidukorra jooksul sooritab täiuslik külvik vähemalt viis toimingut: kobestab maa, ti­ hendab selle, külvab seemned põllupinda ühtlase sügavuse ja vahega, surub seemnevao kinni ning katab põllupinna järeläkke abil õhulise mullaga.

Sellise kompleksse töö puhul saab taim tärkamiseks ja kasvuks piisavalt soojust ning niiskust.

Lemkeni külvikud pakuvad palju võimalusi. Näiteks saab kasutada eeltihendusrulli. See seade tihendab maapinna kogu külviku laiuselt ja samas eraldi veel iga seemnerea alt. Nii säilib külvatud seemnete all oleva pin­ nase niiskusevaru. Ühtlasi surub eeltihendusrull kõik kivid maas­ se, tänu millele on põld saagi ko­ ristamise ajal kivivaba.

Kõigil Lemkeni külvikutel (v.a Saphir) on punkriväline jao­ tur: seemned juhitakse õhuvoo­ lu abil piisavalt suure läbimõõ­ duga (Ø 63 mm) voolikute kau­ du võrdselt kõigisse seemendi­ tesse.

Külvikutel on kaks kuni ka­ heksa väljakülviseadet. See

Variante on palju Oluline on ka töölaius. Näiteks Lemkeni rippes monokülviku­ te eri mudelite tööala jääb va­ hemikku 2,5–6 m, järelveeta­ vate monokülvikute töölaius on 3–12 m ning kombikülvikute oma 4 ja 6 meetrit.

E elised

Tänapäevane külvik

Mida Eestis pakutakse nnVäderstad – müüja Väderstad Eesti. nnHorsch – Tatoli AS. nnJohn Deere – Baltic Agro Machinery. nnLemken – Konekesko AS. nnPöttinger – Agriland OÜ. nnSulky, SMS – A. Tammel AS. nnVogelNoot – Taure AS.

KONEKESKO

nnKombimudeliga saate põllule ühe sõidukorra ajal koos seemnetega külvata ka väetise. nnSööterulliku universaalne ehitus lubab maha panna nii peenseemet, teravilja kui ka hernest ja uba. nnGPSil põhinev seemnenormi varieerimine ja külvilaiuse osaline väljalülitamine säästavad seemet ning väetist. nnSuur punker (3500–5500 l) hoiab kokku külviku täitmise aega. nnVaod on tänu kaksikketasseemenditele ühtlased ja seega tuleb saak suurem. nnSeemendite tööiga on pikk, sest aktiivne tööorgan (ketas) kulub palju aeglasemalt kui passiivne tööorgan (vannas).

Eestis on näha ka Lemkeni külvikuid.

Võimalus maapinnale mõju­ vat külviku survet kiiresti regu­ leerida on väga oluline, sest Ees­ tis vaheldub ilm sageli ja samu­ ti erineb põldude mullastik. Läh­ tudes konkreetsel põllul just kül­ vipäeval valitsevast olukorrast, saab juht Lemkeni külviku sur­ vet reguleerida juhtpuldiga, väl­ jumata traktorikabiinist.

Külvikut valides tuleb põl­ lumehel loomulikult arvestada oma vajaduste ja võimalustega. Üsna universaalseks võib pi­ dada Lemkeni külvikut Saphir, mida toodetakse praegu 2,5-, 3- ja 4m töölaiusega. See väike kerge monokülvik sobib hästi nii peenseemne, teraviljaseem­ ne kui ka liblikõieliste taimede seemne külviks.

arv oleneb külviku töölaiusest.

Igas säärases väljakülviseadmes paikneb kuus sööterullikut. Kes­ kel asub kõige väiksemate säl­ kudega rullik, mis on mõeldud peenseemnele. Ülejäänud rul­ likud sobivad muude seemnete külviks.

Tänu rullikusälkude opti­ maalsele paigutusele on seem­ nete pikivahe vaos võrdne ja jä­ tab taimele kasvuks piisavalt ruumi.

Lemkeni külvikutel on ka­ hekettalised seemendid, mil­ le mehhanism kopeerib ideaal­ selt maapinda. Seemneketaste taga liikuv tihendusratas regu­ leerib täpselt seemne külvisüga­ vust maapinna suhtes ja tihen­ dab külvise pealtpoolt.

Talirapsi viljelusprogramm

Koos külviga

YaraMila™

BBCH 12-19 2-9. lehe faas

NPKS 17-11-12-10*

BBCH 20-27 Leheroseti moodustumine

BBCH 30-39 Varsumine

NPKS 17-11-12-10

350 kg/ha

350 kg/ha

AXAN

YaraBela™

150 kg/ha

BRASSITREL PRO

YaraVita™

BBCH 61-65 Õitsemise algusest kuni täisõitsemiseni

BBCH 30-39 Varsumine

2 l/ha

BORTRAC 150 1,5 l/ha

AXAN

150 kg/ha

BRASSITREL PRO

THIOTRAC

1,5 l/ha

* Madala K ja P sisaldusega muldade puhul soovitame kasutada YaraMila NPK (S) 7-12-25 (6,5) 350 kg/ha või YaraMila NPK (S) 7-20-28 (7,5)

3-5 l/ha

Granuleeritud väetis

Leheväetis

t

mised Tead rtaimed tuu es l ku

600 kg

600 kg

Soovitused põhinevad Yara põldkatsete tulemustel.

Lisainformatsiooni Yara väetamisporgrammide ning toodete kohta küsige Yara edasimüüjatelt:

www.balticagro.ee

se es d t

www.kevili.ee

tsio o nid

na

Tähelepanu: ülaltoodud teave põhineb Yara parimatel teadmistel ja kogemustel ning seda tuleb rakendada vastutustundlikult.

bi

AXAN N27, S4

Yara Väetised o

m

NPK (S) 17-11-12 (10S)

YaraBela™

i m is T e a dt a m väe

YaraMila™

Kontrollige YaraVita paagisegu kokkusobivust teiste YaraVita toodete ja taimekaitsevahenditega veebilehelt www.tankmix.com. Enne YaraVita leheväetiste kasutamist lugege hoolikalt läbi toote etikett.

Toot

ek

www.scandagra.ee

TEHNIKA

Nr 2 (42) 18. veebruar 2016

l

M A A M A J A N D U S 5

saak ja tulu. Eestis vahendab neid iga enesest lugupidav tehnikamüügifirma

Rootsi rauast Väderstad

AIN ALVELA

UUDIS

Punktiirkülvik Tempo nnVäljend “punktiirkülv” tähendab selliste kultuuride nagu maisi, puuvilla ning päevalilleseemnete täpset külvi. Nende kultuuride seemned vajavad optimaalseks idanemiseks ühtlase asetusega külvi normiga vaid 8–10 seemet meetri kohta ning külv tuleb teha kindlal sügavusel. nnPunktiirkülvik suudab olla täpne isegi suurel töökiirusel. nnKülviku külviseannusti toetab seemnete edasiliikumist õhusurvega ja sellepärast ei mõjuta kallakud, vibratsioon ning kiirus masina täpsust.

Rootsi perefirma Väderstad on poole sajandi vältel kogunud üleilmset tuntust oma külvikute ja mullaharimisriistadega.

AIN ALVELA ain.alvela@maaleht.ee

K

ülvikuid on ettevõte tootnud siiski vaid vei­ di rohkem kui poole oma tegutsemisajast.

1962. aastal alustas Väderstad küntud põllu tasandamiseks mõeldud ribilibistite tootmi­ sega. Esimesel viiel aastal käis tootmine perekonna 30 hektari suuruse farmi töökojas Herrgår­ denis, kus Rune Stark koos abi­ kaasaga põllumajandusliku ette­ võtlusega tegeles.

Sarnaselt ümberkaudsete ta­ lunikega kasutas Rune Stark mullaharimiseks jäika piiäket.

Need olid valmistatud puidust.

Pikapeale tüdines peremees uute puidust piide valmistami­ sest ning hakkas mõtlema tera­ sest piide loomisele. Asus katse­ tama, ning lõpuks, oma paljude aastate kestel varutud põlluhari­ mise kogemustele toetudes pro­ jekteeris ja ehitas ta uue jäiga metallist piidega piiäkke.

Ettevõtte esimene tõsisem lä­ bimurre mullaharimisriistade tootmise maailma sai teoks jäi­ ga piiäkke muutmisega täiusli­ kumaks – loodi kokkuklapitatav äke, mis tol ajal oli unikaalne ja saavutas farmerite seas kiires­ ti suure populaarsuse. Sealt oli vaid samm kultivaatorite toot­ mise väljaarendamiseni ja nii ehitatigi Väderstadis 1968. aas­ tal juba 40 kultivaatorit.

Ilule suurt rõhku ei pandud Alguses olid Väderstadi kultivaa­ torid üsna igavat rohelist värvi, konkurent Egge oma oli aga pu­

ID LEGEND AK I N TEH MAST MAAIL

Väderstadi uus võimas külvik Spirit 600C Nordic, millel külvilaiust 6 meetrit, standardvalikus sisalduv järeläke ja lisavarus­tusena saada olev platvorm.

nane ja särav. Ent Rune Stark lei­ dis, et värvimine on asjatu raha­ raiskamine.

Pereema Siw Stark on mee­ nutanud: “Mina asusin tarneid tavalisse kalendrisse üles mär­ kima. Kliendid maksid enamas­ ti sularahas, ja see oli hea tunne, kuidas meie majanduslik olukord paranes.”

Peagi hakkas laekuma telli­ musi piiri tagant. Väderstadi kul­ tivaatorid ja põllurullid jõudsid Saksamaale, Uus-Meremaale, Inglismaale, koguni Lõuna-Aaf­ rika Vabariiki ja Nõukogude Liitu.

Venelased ostsid isegi litsent­ si enda NZ-kultivaatori tootmi­ seks. Selle eest sai Väderstad kor­ raliku tasu, müüs piirkonda en­ neolematul hulgal tooteosi ning kokku valmistati neist Venemaal

Kodumaine mesindustehnoloogia ja kõik muu mesindusest

www.asten.ee

vähemalt 10 000 kultivaatorit.

Osa neist harib sealseid põlde tänaseni.

1980. aastatel saabus otsekül­ vi ajastu ning see andis uut tööd ja leiba ka Väderstadile. Hakatu­ seks uuriti mujal maailmas juba toodetud külvikuid ja sai selgeks, et Väderstadi külvikul peavad olema kettad. Tundus mõistlik vähendada löökide mõju kum­ miga, sest masin pidi ju kividega kuidagi hakkama saama. Kogu külviala pidi saama ühtlaselt ti­ hendatud.

Rapid andis uue hoo 1990. aastate lõpus sai selgeks, et tulevik on kombikülvikute päralt. Nõnda sündis külvik Vä­ derstad Rapid, mis tähendas nii külvitehnoloogias kui ettevõtte

Allikas: Väderstad-Verken AB, Maamajandus

arengus sootuks uut ajajärku.

Rapidi külvikud on ka Eestis Vä­ derstadi põllutehnika seas siiani enimmüüdud.

1990ndatel lisandus ridamisi uusi eksporditurge, kuhu haka­ ti looma ka müügi ja hooldusega tegelevaid tütarettevõtteid. Eesti esindus asutati 2002. aastal.

“Väderstadi külvikute tootmi­ se plahvatuslik areng sai alguse 1992. aastal, kui seeriatootmis­ se läks esimene kombikülvik,” kirjeldab Väderstadi Eesti müü­ gijuht Tarmo Jõemägi. “Sellega asuti vallutama eksporditurgu­ sid ja sellega kaasnes ka rahaline tõuge, mis tootearendusele jõud­ salt kaasa aitas.”

2006. aasta lõpus ostis Vä­ derstad 49% Kanada ettevõt­ test Seed Hawk, kes on juhtiv ot­ sekülvikute tootja. Juba 2007.

aasta kevadel jõudsid esimesed Seed Hawki külvikud Austraa­ liasse, Ukrainasse ja Venemaa­ le. Seed Hawki masinad on suu­ red, kuni 27meetrise töölaiuse­ ga ning 27kuupmeetrise külvise­ punkriga.

Väderstadi külvikute praegu­ ne müügihitt Eestis ja Põhjamaa­ des on mehaaniline külvik Spirit.

Külvikute puhul on oluline, et ühe töökäiguga saaks ära teha võimalikult palju operatsioone.

Selleks on loodud lahendused, mis võimaldavad külviku ette haakida lisatööriistu.

“Ega külviku enda kontsept­ sioon polegi 1990ndate algu­ sest kuigi palju muutunud,” rää­ gib Jõemägi. “Küll aga on sellele lisandunud mitmeid lahendusi, mis muudavad külviku kasuta­ jasõbralikumaks ja täpsemaks.”

6 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Ainult põhiväetisest jääb taimedele väheks Saagi moodustamisega viivad taimed mullast ära hulga taimetoite­ elemente. Väetamise põhireegel on see, et kõik, mis saagiga ära viiakse, tuleb väetistega tagastada.

MARGUS AMEERIKAS Baltic Agro ASi arendusdirektor

L

ämmastik on peamine taimetoiteelement ning selle kasutamisest ei ole saadud loobuda ka kõi­ ge raskematel aegadel.

Vaadates läbi aastate Eesti põllumeeste väetisekasutamist, on kriisiaastatel enamik kasu­ tatud väetistest vaid lämmas­ tikväetised ning olude parane­ misel on teiste elementide ka­ sutamine tasapisi suurenenud kuni järgmise kriisini.

Näiteks üheksakümnendate keskel oli meil ainuvalitsevaks väetiseks ammooniumnitraat.

Kuni 2008. aastani teadlikkus ja majanduslikud võimalused kas­ vasid ning NPK- ja PK-väetiste ka­ sutamine järjest suurenes, kuni koguseliselt oli neid ligikaudu 60 protsenti ja N-väetisi 40. See on ka üsna optimaalne suhe.

Kriisiga 2008–2009 jäeti jäl­ legi ära P ja K ning lämmastiku osatähtsus tõusis 70 protsendi­ ni. Nüüdseks on olukord tasapi­ si paranenud ning kasutamine ligikaudu pooleks.

Fosfor, kaalium ja väävel Eelmisel hooajal jõudis põldude­ le 226 000 tonni mineraalväeti­ si. Sellega anti ligikaudu 50 000 t lämmastikku, 10 000 t fosforit ja 17 000 t kaaliumi. Taimede ta­ sakaalustatud toitumiseks peab aga PK osatähtsus veel kasvama.

Viimastel hooaegadel on väe­ tiste kasutamine kasvanud 5–10 protsenti aastas, kuid 2015. a jäi

NPK- ja PK-väetiste kasutamine eelmiste aastate tasemele. Kogu kasv tuli NS-väetiste koguste suurenemisest.

See on ka arusaadav, kuna väävel on väga vajalik taimetoit­ aine ristõielistele, toidunisule, liblikõielistele, rohumaadele jne ning rangemate regulatsioonide tõttu jõuab seda korstnate kau­ du keskkonda palju vähem kui varem. Õiges vahekorras antud väävel tõstab tunduvalt ka läm­ mastiku kasutamise efektiivsust ja parandab saagi kvaliteeti.

Kui varem peeti taimede toi­ tumisel kõige olulisemateks kol­ me elementi – NPK, siis mida vähem tuleb väävlit looduses­ se heitmete kaudu, seda oluli­ semaks muutub anda seda õi­ ges koguses koos teiste põhi­ elementidega. Paljud nimetavad kompleksväetist senise NPK ase­ mel juba NPKS-väetiseks.

Kaltsium ja magneesium Ca ja Mg sisaldus mullas sõltub palju aluskivimi iseloomust. Sta­ biilse kõrge ja tuluka saagi saami­ seks peab kaltsiumi ja magneesi­ umi olema mullas piisavas kogu­ ses, tagamaks optimaalne mulla reaktsioon ja taimede toitumine.

Efektiivse taimekasvatuse ta­ gavad kõik mikro- ja makroele­ mendid õiges vahekorras ning mikroelementide rolliks on ta­ gada kasutatud lämmastiku (kui peamise energiakulu) ühi­ ku kohta võimalikult suur saa­ gi juurdekasv. Sellele aitab kaa­ sa tasakaalustatud toitmine kõi­ kide taime kasvuks ja arenguks

Paljud nimetavad kompleksväetist senise NPK asemel juba NPKS-väetiseks.

vajalike toitainetega just siis, kui taim neid kõige rohkem vajab.

Maaülikooli ja Põllumajan­ dusuuringute Keskuse tehtud taimetoitainete bilansi arvutuste alusel oleme Eestis taasiseseis­ vuse perioodil olnud PKga sta­ biilselt miinuses ning N-iga väi­ keses plussis. Teatud lämmasti­ ku ülejääk peabki põllul olema, kuna ka mullaelustik vajab oma elutegevuseks N-i, näiteks põhu lagundamiseks. Saksamaal loe­ takse loodussõbralikuks majan­ damiseks bilanssi, kus N on po­ sitiivses ülejäägis kuni 60 kg/ha.

Väetiste kasutamine on meil pärast 2008. aasta kriisi stabiil­ selt suurenenud 5–10 protsenti aastas. Samas saagikus kasvas viimasel kahel hooajal 50 prot­ senti. Teraviljasaak oli veel kolm aastat tagasi alla miljoni tonni, nüüd juba üle 1,5 mln t.

Süsinikuringe ja -sidumine Vähenenud on ka loomade arv, orgaaniliste väetiste kaudu jõuab põldudele järjest vähem toitai­ neid. Sellest järeldub, et viimase kahe aasta rekordsaagid on saa­ dud senisest efektiivsema ma­ jandamise ja mulla­varude arvel.

Soodsate ilmastikutingimuste abil see saab nii juhtuda, kuid tu­ leviku saakide tagamiseks peab senisest tähelepanelikum olema bilansi tasakaalustamisel. Ees­ märk peaks olema see, et jätame oma lastele viljakamad mullad, kui saime oma isadelt ehk – är­ gem elagem oma laste arvelt.

Taimede kasvuks vajalikest elementidest on suurima osa­ tähtsusega süsinik (C). Seda ei loeta otseselt taimetoitaineks, kuna inimene ei pea sellega tai­ mi varustama. Taim saab selle atmosfäärist ja kasutab fotosün­ teesis oma keha ülesehitamiseks.

On ju taimed ainsad, kes süsinik­ ku fikseerivad, kõik fossiilsed kü­ tused on kunagi ajaloos kasva­ nud taimede seotud süsinik.

Globaalsete kliimamuutus­ te tõttu on järjest olulisemaks muutunud jälgida süsiniku fik­ seerimist ja ringlust ka põlluma­ janduses. Tihti öeldakse, et põl­ lukultuuridel on C-ringes väike

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 2 (42) 18. veebruar 2016

RAIVO TASSO

Hea saak va Magneesiumiga väetamine parandab põllukultuuride saagikust ja kvaliteeti.

Eriti vajalik on see 4–5tonnise ja kõrgema saagitaseme juures, mille puhul jääb mullas leiduvast magneesiumist taimedele väheks.

Selleks, et korralikku saaki saada, on vaja mitte lihtsalt palju väetist, vaid ka erinevaid väetisi.

roll, saak läheb ju järgmise aasta jooksul kasutusse ja süsinik vaba­ neb. Arvestama peab aga sellega, et kasutatav saak on vaid osa tai­ mest. Juurestik rikastab mulda orgaanilise ainega ja põhu mul­ da tagastamisel anname suure osa süsinikust väga pikaks ajaks mulla huumuse koostisesse.

Mida paremini taimed kasva­ vad, mida suurem on vegetatiiv­ ne mass ja saak, seda enam ka fikseeritakse süsinikku. Põllult ära viidav terasaak on viljadel ligikaudu sama suur kui põhu­ saak. Lisaks taimede juurestik, varis, tüüd ja kõik muu orgaa­ niline jääde, mis mulda segades seda rikastab, mida on mullaga segades võimalik kasutada mul­ laviljakuse tõstmiseks.

Mullas olevat huumust mõõ­ detakse ja väljendataksegi orgaa­ nilise süsinikuna. Ühe-kahe aas­ taga ei juhtu veel olulisi muutusi, kuid 10–15 aasta jooksul on eri­ nevused juba mär­gatavad.

Jõgeval ETKI põldudel 1997. aastast kestnud pikaajalises väe­ tuskatses on nüüdseks juba mul­ la süsinikusisaldusel olulised eri­ nevused. Seal, kuhu pole mine­ raalväetisi antud, on madalam huumusesisaldus kui sellel alal, kus taimed on normaalselt tasa­ kaalustatult toitunud.

Nisupõld terasaagiga 4,7 t/ha seob terade ja põhuga 15 tonni CO2. Kui põhk anda põl­ lule tagasi, siis igalt hektarilt lä­ heb mulda 7,5 t CO2 ning lisaks juurtes seotud süsinik. Taimede jäänustest tõuseb huumuse e sü­ siniku kontsentratsioon mullas ning samal ajal kasvab iga aas­ taga ka huumusekihi tüsedus.

Mis pikkade aastate jooksul on märgatav C sidumise koht.

Valli Loide Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur

P

õllumeeste visadus ja ilmataadi viimas­ te aastate heldus on aidanud saada häid saake. Kui tõmmata parallee­ le tippsportlastega, kes pare­ mate tulemuste saavutami­ seks üha täiendavad oma teh­ nikat, on ka põllumees toonud põllule järjest uut tehnikat ja vahendeid parema saagi saa­ miseks.

Mõlemal juhul on parema­ teks tulemusteks vaja üha mit­ mekesisemat ja rikkalikumat toitu. Taimetoitainetest on algsele lämmastikule järjest lisandunud fosfor-, kaalium-, väävel- ja lubiväetised. Prae­ gu ongi taimede makrotoite­

elementidest jäänud vaid mag­ neesium ilma vajaliku tähele­ panuta, vaatamata tõsiasjale, et magneesiumitarbekaarte koostati põllumuldadele juba kolhoosiajal.

Meie vabariigi põllumulda­ dest on Põllumajandusuurin­ gute Keskuse mullaseire and­ meil 66 protsenti magneesiu­ mivaesed.

Parem on olukord Pärnu­ maal, kus põllumuldadest kan­ natab magneesiumipuuduse all vaid 15 protsenti.

Magneesiumi tähtsus saagis Muldade magneesiumivaesus kajastus ka üle vabariigi kor­ jatud talinisu oraseproovide keemilises koostises, kus ainult 15% taimedest olid magnee­ siumiga piisavalt varustatud.

Magneesium kuulub kloro­ fülli koostisse ja tal on täita tai­ me elus tähtis osa. Ilma kloro­ füllita ei oleks rohelisi taimi ja ilma nendeta poleks elu meie planeedil.

M agneesiumiga väetamine

Kuidas kasutada? nnMagneesiumsulfaat – Mg 9,7%, S 13%; taimedele vajalik nii Mg kui ka S, kergesti lahustuv, füsioloogiliselt hapu väetis – pigem kasutada juureväliselt. Mulda viimisel tuleb arvestada mulla vaesumisega kaltsiumist. Leeliselisel mullal (pH > 7) seda probleemi ei ole, kasutada kuni 200 kg väetist ha-le. nnMagneesiumväetis – Ca 3%, Mg 15%, S 19%; kuivgranuleerimise teel valmistatud, sobib kasutamiseks avamaal mulda viimiseks keskmise Mg- ja S-tarbe korral 250–350 kg ha, eriti efektiivne on rapsile, kartulile ja liblikõielistele. nnDolokivijahu, 1–1,5 t ha-1 (Mg 100–160 kg ha-1), katab enamiku põllukultuuride 2–3 aasta vajaduse. Suuremate koguste kasutamine ei ole otstarbekas, kuna suur magneesiumisisaldus ei ole taimedele hea ja samuti leostub magneesium kergesti mullast. nnVäga kõrge kaltsiumisisaldusega muldade korral on soovitatav eelistada juurevälist väetamist magneesiumi sisaldavate vedelväetistega.

TAIME K A S VAT US

Nr 2 (42) 18. veebruar 2016

l

M A A M A J A N D U S 7

ajab arenguks ka magneesiumi SVEN ARBET

VÕRDLUS

Magneesiumi sisaldus põllumuldades Kogu Eesti Lääne-Virumaa Järvamaa Läänemaa Jõgevamaa Ida-Virumaa Hiiumaa Harjumaa Võrumaa Viljandimaa Valgamaa Tartumaa Saaremaa Raplamaa Põlvamaa Pärnumaa %

0

20

n Magneesiumivaesed

40

60

80

100

n Kaltsiumivaesed

Eesti Taimekasvatuse Instituudi taliviljaoras.

Magneesiumipuudus taime­ de toitekeskkonnas aeglustab taimede kasvu ja arengut, vä­ heneb viljade saak ja halveneb kvaliteet. On kindlaks tehtud, et kuuludes klorofülli koostisse, hõlbustab Mg fosforhappe assi­ milatsiooni taimedel, soodustab juurte kasvu ja seetõttu on mag­ neesiumiga hästi varustatud tai­ med vastupidavamad ka põuale.

Samuti parandab magnee­ sium lämmastiku omastamist ja seeläbi suureneb valgusisal­ dus saagis. Rapsi seemnetes vä­ heneb magneesiumi mõjul toor­ proteiinisisaldus ja suureneb õlisisaldus.

Magneesiumisisaldusel saa­ gis on suur tähtsus, sest tai­ metoodangut tarbivad nii loo­ mad kui inimesed. Magneesiu­ mi puudujääk söödas põhjustab selle sisalduse vähenemist veres, võib esile kutsuda veiste ja lam­ maste organismis kaltsiumi vä­ henemise, kesknärvisüsteemi häireid ja tetaaniat.

Looma rohusööt peab sisalda­ ma Mg vähemalt 12–15 mg kg-1.

Suurem magneesiumisisaldus rohusöödas parandab selle söö­ davust.

Magneesiumi tähtsust inim­ organismile on paljud meedikud kinnitanud – südameinfarkti haigestumises on suur osa mag­ neesiumi vähesusel.

Magneesiumi koosmõju teiste toiteelementidega Magneesium soodustab taime­ del lämmastiku ja fosfori omas­ tamist. Magneesiumi ja lämmas­ tiku koosmõjul suureneb valgu­ sisaldus.

Kui aga taimede vegetatiiv­ organid on magneesiumivae­ sed ja samas fosforirikkad, on seemned fosforivaesed, sest fü­ tiinisüntees, mille abil talleta­ takse teradesse fosforit, on pi­ durdatud ja selle tõttu jääb tu­ hande tera mass väikeseks. See­ ga magneesiumivaesel mullal on lämmastik- ja fosforväetised väheefektiivsed.

Magneesiumilembesed põl­ lukultuurid on mugul- ja juur­

viljad, liblikõielised ning ristõie­ lised kultuurid, sh rüps ja raps.

Mõnevõrra vähem nõudlikud on suviteraviljad ja kõrrelised hein­ taimed.

Põllukultuuride magneesiu­ mivajadus (kg ha-1) keskmise tarbega muldadel on järgmi­ ne: taliteraviljad, raps 15–25; suvi­teraviljad 5–15; mais siloks 15–20; kartul 15–30; põldhein, ristik, lutsern 20–30.

Magneesiumväetised on efektiivsemad, kui saagitase ula­

Magneesiumi puudujääk söödas põhjustab selle sisalduse vähenemist veres, võib esile kutsuda veiste ja lammaste organismis kaltsiumi vähenemise, kesknärvisüsteemi häireid ja tetaaniat.

tub juba 4–5 tonnini. Eelistada tuleks magneesiumi sisaldavaid väetisi, sh kompleksväetisi.

Katsetulemused ja tarbe määramine Magneesiumiga väetamine on andnud esimesel-teisel mõ­ juaastal saagilisa rapsil 9–22%, teraviljade puhul 6–13% ja hein­ taimedel 16–36%.

Magneesiumitarbe määra­ miseks on võetud mullaproovist vaja lisaks pH-le, P-le ja K-le tel­ lida ka Mg-proov samadest või finantskaalutlusel igast 2.–3. proovist ehk siis üks proov 10–15 ha kohta, millest vajadu­ sel määratakse ka lubjatarve.

Kuna magneesiumivaeseid muldi on rohkem kui lupjamist vajavaid, tuleks analüüside tel­ limisel lähtuda magneesiumi­ tarbe määramisest. Lupjamise ja magneesiumi samaaegse va­ jaduse korral on soovitatav koos mulla happesuse neutraliseeri­ misega anda lubjakiviga koos ka 1–1,5 t dolokivijahu hektarile.

VÕRDLUS

Talinisu oraste varustatus magneesiumiga % 100 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 P n Väga madal

K

Mg

n Madal

n Piisav

Cu

Mn

8 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 2 (42) 18. veebruar 2016

Nr 2 (42) 18. veebruar 2016

REKLAAM

l

M A A M A J A N D U S 9

10 M A A M A J A N D U S l P I I M A K A R J A

TOP’ID

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 2 (42) 18. veebruar 2016

Selgusid mullused kõige paremad T I P P K A R JA D 20 15 SHUTTERSTOCK

Eesti piimakarjade toodang püsib kõrge, hoolimata jätkuvalt madalast piimahinnast ja majandusraskustest. Võrreldes 2014. aastaga, on piimatoodang suurenenud 123 kg.

Tõnu Põlluäär ETKÜ tõuraamatu-aretusosakonna juhataja

Enamik punaseid karju on tipus juba aastaid

S

Holsteini kari Nimi 1. Lea Puur 2. Tartu Agro AS 3. Kaiu LT OÜ 4. Vändra OÜ 5. Kõljala POÜ 6. Põlva Agro OÜ 7. Kõpu PM OÜ 8. Võhmuta PM AS 9. Ranna Farm OÜ 10. Männiku Piim OÜ 11. Mesiviss OÜ 12. AS Peetri Põld Ja Piim 13. Torma POÜ 14. Soone Farm OÜ 15. Vändra Vara OÜ 16. Kabala Agro OÜ 17. AT & MK OÜ 18. Tiit Niilo 19. Kärla PÜ 20. Peri POÜ 21. JK Otsa Talu OÜ 22. Tõntso Agro OÜ 23. Voore Mõis OÜ 24. Avo Kruusla 25. Kesa-Agro OÜ 26. Kehtna Mõisa OÜ 27. Nigula Piim OÜ 28. Massiaru POÜ 29. Eesti Piim OÜ 30. Hurmi Piim OÜ 31. Selja OÜ 32. Vetiku S.T. OÜ 33. Ühinenud Farmid AS (Anneküla) 34. Remmelgamaa OÜ 35. Metstaguse Agro OÜ 36. Väätsa Agro AS 37. Krootuse Agro AS 38. Metsaküla Piim AS 39. Sadala Piim OÜ 40. Tammikus OÜ 41. Laekvere PM OÜ 42. Paunvere Agro OÜ 43. Tartumaa Maamees AS 44. Laatre Piim AS 45. Aivi Kuutok 46. Suurekivi OÜ 47. Aaspere Agro OÜ 48. Piistaoja Katsetalu OÜ 49. Muuga PM OÜ 50. Abja Farmid OÜ

Maakond Lehmi

Piima

Rv %

Rasva

Viljandi 22 Tartu 741 Rapla 643 Pärnu 1333 Saare 221 Põlva 1153 Viljandi 84 Lääne-Viru 289 Tartu 219 Tartu 379 Ida-Viru 92 Järva 817 Jõgeva 604 Tartu 161 Pärnu 63 Järva 649 Põlva 81 Võru 151 Saare 410 Põlva 398 Lääne-Viru 403 Valga 65 Lääne-Viru 658 Põlva 382 Valga 313 Rapla 614 Lääne 498 Pärnu 211 Põlva 63 Põlva 108 Pärnu 605 Lääne-Viru 333 Võru 452 Harju 46 Järva 540 Järva 1977 Põlva 387 Harju 541 Jõgeva 291 Lääne-Viru 410 Lääne-Viru 408 Jõgeva 316 Tartu 369 Valga 147 Järva 97 Harju 157 Lääne-Viru 378 Pärnu 395 Lääne-Viru 418 Viljandi 471

12 943 12 238 12 132 11 644 11 377 11 369 11 319 11 277 11 214 11 194 11 117 11 014 10 948 10 880 10 876 10 866 10 809 10 786 10 681 10 669 10 629 10 629 10 577 10 537 10 524 10 516 10 509 10 499 10 428 10 400 10 363 10 339 10 329 10 304 10 302 10 281 10 273 10 229 10 224 10 213 10 186 10 167 10 140 10 107 10 071 10 066 10 037 10 005 10 001 9 967

3,81 3,60 3,88 3,68 3,84 3,92 3,94 3,70 3,70 3,64 3,63 3,72 4,09 3,92 3,59 4,36 3,83 3,83 3,93 3,88 3,82 3,67 3,64 3,84 4,06 3,95 4,10 3,75 3,84 3,89 3,95 3,50 3,41 4,09 3,90 4,20 3,83 3,79 3,53 3,66 3,99 3,80 3,90 3,97 4,04 3,84 3,81 3,74 3,60 3,70

493 440 470 428 436 446 446 417 415 407 403 409 448 427 391 474 414 413 420 414 406 390 385 405 427 416 430 393 400 404 409 362 352 421 402 432 393 387 361 374 407 386 395 401 407 387 382 374 360 369

Vk % Valku

R+V

3,42 3,39 3,32 3,30 3,55 3,24 3,39 3,26 3,37 3,31 3,38 3,39 3,39 3,27 3,35 3,26 3,41 3,26 3,34 3,33 3,38 3,39 3,34 3,38 3,38 3,35 3,35 3,33 3,36 3,30 3,52 3,39 3,31 3,33 3,29 3,34 3,44 3,25 3,30 3,37 3,36 3,43 3,40 3,41 3,29 3,40 3,43 3,47 3,33 3,37

935 855 873 813 841 815 830 785 792 778 779 783 819 782 755 829 782 765 776 769 765 750 738 760 783 768 783 744 751 747 773 713 694 764 741 775 747 720 698 718 749 735 740 746 738 729 727 721 693 704

442 415 403 384 404 369 383 367 377 371 376 374 371 356 364 355 368 352 356 355 359 360 353 356 355 352 352 350 350 343 364 351 342 343 339 343 353 333 337 344 342 349 345 344 331 342 345 347 333 336

uurima lehmade arvuga punane kari asub Laat­ re Piima ASis Valgamaal, kus aastalehmi on 752.

Enim punaseid lehmi kasvatasid mullu Sadala Piim OÜ – 602 leh­ ma, Kõpu PM OÜ – 555 lehma, Tartu Agro AS – 550 lehma ja Paunvere Agro OÜ – 524 lehma.

Enamik 2015. aasta tippe on nimekirjas püsinud aastaid. Võr­ reldes 2014. aastaga, on nimekir­ jast väljunud kaheksa karja.

Viis karja (Hainer Kaine, Kangru LP OÜ, Puurmani PÜ, Tõntso Agro OÜ ja Sallasto OÜ) on parimate hulgas olnud ka eel­ mistel aastatel ning mingil põh­ jusel 2014. aastal väljas olnud.

Täiesti esmakordselt on 50 parima hulgas kolm karja: Ekso Agro OÜ (Põlva), Pöide AG OÜ (Saare) ja Siilaku Agro OÜ (Võru). Nii top’ist väljalangemi­ se kui ka sinna sisse saamise üks põhjusi on kindlasti aastalehma­ de arvu piir 20. Nii on mitme väl­ jalangenud karja toodang endi­ selt kõrge, samas on nende hul­ gas ka karju, kes piimatootmise sootuks lõpetanud.

Parimate hulgas on karjad 12 maakonnast ning enim on esin­ datud Viljandimaa üheksa karja­ ga, Põlvamaa seitsme, Jõgeva- ja Tartumaa kuue karjaga.

Suurimad tõusjad võrreldes 2014. aastaga on Mesiviss OÜ

Ida-Virumaalt, Ühinenud Farmid AS Anneküla Võrumaalt, Krootu­ se Agro AS Põlvamaalt ja Väätsa Agro AS Järvamaalt. Paraku on need kõik sellised karjad, kes oma punast karja holsteini tõu vastu vahetamas.

Tippkarjade piimatoodan­ gudki on jätkuvalt kõrged. 2013. aasta keskmine top 50 piimatoo­ dang oli 9178 kg (314 kg enam kui 2012) ja 2014. aasta toodang 9331 kg (+153 kg). 2015. aasta toodang jääb varasemale alla ja oli 9131 kg.

Eesti punast tõugu karjade hulgas on karju, kus keskmine toodang ületab kümme tonni.

Top’is on selliseid viis. Kõigis neis on paralleelselt ka holsteini tõug.

9000–10 000 kg lüpsvaid kar­ ju oli 26 ning ülejäänud 19 lüpsid vahemikus 8279–8999 kg.

Edetabeli tipus on jätkuvalt Tartu Agro, kelle punast tõugu lehmad lüpsid 11 309 kg, korra­ tes sellega aastatagust tulemust.

Teisel kohal on Kõljala POÜ toodanguga 11 135 kg. Farmis saadi esimest korda ka EPK leh­ madelt rohkem kui 11 tonni pii­ ma. Sellised tulemused on pu­ naste lehmade osas väga suur saavutus, mida on võimalik saa­ da vaid väga hea meeskonnaning aretustöö töö tulemusena.

Kõljala POÜ-le järgnevad Vändra OÜ toodanguga 10 367

kg, Ranna Farm OÜ toodangu­ ga 10 194 kg ja Kõpu PM OÜ too­ danguga 10 190 kg.

Lisaks kõrgetele piimakilodele suutis 70 protsenti karjadest pii­ matoodangut, võrreldes 2014. aastaga, veelgi parandada. Enim tõusis EPK lehmade piimatoo­ dang järgmistes farmides: Tõnt­ so Agro OÜ (Valga) +1711 kg, Hainer Kaine (Põlva) +1029 kg, Ühinenud Farmid AS Anneküla (Võru) +1021 kg ja Mesiviss OÜ (Ida-Viru) +1005 kg.

Rasvaprotsendi järgi jäid esi­ mesed viiskümmend karja va­ hemikku 3,63 kuni 4,72. Rasva­ rikkamat piima andsid järgmis­ te omanike karjad: Kabala Agro OÜ (Järva) 4,72 protsenti, Här­ janurme Mõis OÜ (Jõgeva) 4,57 protsenti, Puurmani PÜ (Jõge­ va) 4,48 protsenti, Ekso Agro OÜ (Põlva) 4,43 protsenti ja Väätsa Agro AS (Järva) 4,28 protsenti.

Valgurikkama piimaga on Paala OÜ (Viljandi) 3,6 protsen­ ti, Mesiviss OÜ (Lääne-Viru) sa­ muti 3,6, Kangru LP OÜ (Saare) 3,57 ning Parduse talu (Viljan­ di) ja Kõljala POÜ (Saare) 3,56 protsenti.

EPK karjade valgusisaldus pii­ mas on kõrge – üheksakümnel protsendil karjadest on see kõr­ gem kui 3,4 protsenti. Ka aretus­ programmis on valgusisalduse tõstmisel suur rõhk.

Mustakirjud lehmad lüpsid üle üheksa tonni

V

äga suur osa Eesti holsteini tippkarja­ dest on viiekümne pa­ rima hulgas juba aas­ taid. Tänavu on tabelis kaks eri­ pära: kõik esikolmiku karjad lüp­ savad üle 12 tonni ning 49 too­ dang 50st ületab kümme tonni.

2014. aastal oli kümnetonniseid karju kümne võrra vähem.

Kui 2014. aastal moodustasid esikolmiku Lea Puur, Tartu Agro AS ja Vändra OÜ, siis mullu jäid kaks esimest paika, kolmandalt kohalt tõrjus Vändra Agro aga välja Kaiu LT OÜ. Kõigil kolmel esimesel oli keskmine toodang üle kaheteist tonni.

Tõsi, Vändra oli esikolmiku jä­ rel neljas tulemusega 11,6 t. Esi­ kolmikust kukkus välja kolm fir­ mat – Avo Kruusla kuuendalt

kohalt 24.-le, Soone Farm seits­ mendalt 14.-le ja Peri POÜ küm­ nendalt kahekümnendale.

Top’is asendasid neid Kõlja­ la POÜ, Kõpu PM OÜ ja Ranna Farm. Tõsi, kõik kolm uustulnu­ kat varitsesid esikümne piirimail juba 2014. aasta tulemuste põh­ jal. Siis oli Kõpu 11., Ranna Farm 12. ja Kõljala 13. kohal.

Viiekümnest farmist on 2015. aastal uusi tulijaid, kes on top’is kas esmakordselt või tagasi, ter­ velt neliteist: JK Otsa talu, Tõntso Agro OÜ, Kehtna Mõisa OÜ, Eesti Piima OÜ, Ühinenud Farmide AS, Remmelgamaa OÜ, Väätsa Agro AS, Krootuse Agro AS, Metsaküla Piima AS, Tammikus OÜ, Laatre Piima AS, Aaspere Agro OÜ, Piis­ taoja Katsetalu OÜ ja Abja Farmide OÜ.

Holsteini tippkarjade suurus jääb vahemikku 22 (Lea Puur) ja 1977 (Väätsa Agro). See, et Eesti üks suurimaid karju on viieküm­ ne tippkarja seas ja annab üle kümne tonni piima, on saavutus omaette. Suured karjad on ka neljanda koha omanikul Vänd­ ra OÜ-l, 1333, ja kuuenda koha omanikul Põlva Agrol, 1153 lüp­ silehma.

Holsteini pidajad on näinud vaeva ka piima rammusamaks muutmisel. Nii on parimatel kar­ jadel piima rasvaprotsent üle nel­ ja. Kõrgeim on see Kabala Agros, 4,56, ja Väätsa Agros, 4,2. Valgu­ rikkaimat piima toodavad Kõljala POÜ – 3,55, Selja OÜ – 3,52 ja Piis­taoja Katsetalu – 3,47 protsenti.

Maamajandus

L ehmade arv

Karju on vähem, aga toodang püsib nnLehmade arv on Eestis aastaga vähenenud 4873 võrra ja karjade arv 61 võrra. nnEesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2015. aasta keskmine piimatoodang 8851 kg.

nnHolsteini tõu keskmine toodang oli 9082 kg, eesti punasel 8105 kg. 2015. aastal oli viies maakonnas keskmine piimatoodang üle üheksa tonni. nnAasta keskmise piimatoodangu põhjal olid parimad karjad Lea Puuril, Tartu Agrol ja Kaiu LT OÜ-l.

PIIMAK ARJA TOP’ID

Nr 2 (42) 18. veebruar 2016

l

M A A M A J A N D U S 11

piimakarjad T I P P K A R JA D 20 1 5 KARIN KALJULÄTE

Võib kasutada ka mahepõllumajanduses!

KNZ Noorkari

KNZ Metsloom

KNZ Multi

KNZ Biotin

+ vask

+ raud

+ H-vitamiin

UUS!

+ vitamiinid

Eesti punane kari Nimi

Maakond

1. Tartu Agro AS Tartu 2. Kõljala POÜ Saare 3. Vändra OÜ Pärnu 4. Ranna Farm OÜ Tartu 5. Kõpu PM OÜ Viljandi 6. Voore Mõis OÜ Lääne-Viru 7. Avo Kruusla Põlva 8. Tõntso Agro OÜ Valga 9. Ühinenud Farmid AS (Anneküla) Võru 10. Kärla PÜ Saare 11. Massiaru POÜ Pärnu 12. Väätsa Agro AS Järva 13. Saimre OÜ Viljandi 14. Tiit Niilo Võru 15. Muuga PM OÜ Lääne-Viru 16. Mesiviss OÜ Ida-Viru 17. Kesa-Agro OÜ Valga 18. Paunvere Agro OÜ Jõgeva 19. Peri POÜ Põlva 20. Valjala POÜ Saare 21. Roela Suurtalu OÜ Lääne-Viru 22. Sadala Piim OÜ Jõgeva 23. Krootuse Agro AS Põlva 24. Kabala Agro OÜ Järva 25. Kure Mõis OÜ Tartu 26. Pae Farmer OÜ Rapla 27. Jüri Koger Jõgeva 28. Terrax AS Tartu 29. Laekvere PM OÜ Lääne-Viru 30. Karpo OÜ Viljandi 31. Laatre Piim AS Valga 32. AT & MK OÜ Põlva 33. Abja Farmid OÜ Viljandi 34. Teedla Mõis AS Tartu 35. Parduse Talu Viljandi 36. Härjanurme Mõis OÜ Jõgeva 37. Puurmani PÜ Jõgeva 38. Jerwer OÜ Viljandi 39. Revino Farming AS Ida-Viru 40. Ekso Farm OÜ Põlva 41. Paala OÜ Viljandi 42. Sallasto OÜ Viljandi 43. Hainer Kaine Põlva 44. Einar Sõmer Jõgeva 45. Mangeni PM OÜ Viljandi 46. Siilaku Agro OÜ Võru 47. Ekso Agro OÜ Põlva 48. Pöide AG OÜ Saare 49. Eerika Farm OÜ Tartu 50. Kangru LP OÜ Saare

Lehmi

Piima

Rv %

Rasva

Vk %

Valku

R+V

550 318 25 269 555 49 320 161 196 247 55 43 189 37 55 24 123 524 118 255 28 602 40 33 128 99 34 95 87 119 752 25 196 180 99 495 145 188 67 375 420 59 26 26 276 31 86 208 26 73

11 309 11 135 10 367 10 194 10 190 9 994 9 992 9 899 9 850 9 842 9 784 9 763 9 696 9 635 9 529 9 521 9 507 9 432 9 345 9 344 9 308 9 217 9 195 9 184 9 144 9 106 9 079 9 077 9 071 9 065 9 061 8 983 8 963 8 832 8 808 8 750 8 702 8 684 8 678 8 541 8 521 8 458 8 410 8 383 8 362 8 360 8 343 8 342 8 282 8 279

3,82 4,02 3,83 3,94 4,01 3,94 3,97 3,85 3,63 4,10 3,92 4,28 3,81 3,93 3,73 4,04 4,20 3,93 4,03 3,92 3,91 3,80 4,04 4,72 3,67 3,71 3,80 3,99 4,18 4,19 4,10 4,04 3,95 4,06 4,18 4,57 4,48 4,10 4,18 4,10 4,16 3,94 4,35 3,99 4,15 4,21 4,43 4,10 4,17 4,17

432 448 398 402 409 394 396 381 357 404 383 418 369 378 355 385 400 371 377 367 364 350 371 433 336 338 345 362 379 380 372 363 354 359 368 400 390 356 363 350 354 333 366 335 347 352 370 342 345 345

3,49 3,56 3,34 3,48 3,45 3,40 3,47 3,39 3,43 3,43 3,42 3,41 3,52 3,31 3,43 3,60 3,51 3,47 3,30 3,53 3,50 3,45 3,47 3,36 3,44 3,54 3,48 3,42 3,45 3,46 3,48 3,49 3,50 3,45 3,56 3,46 3,42 3,51 3,46 3,52 3,60 3,48 3,47 3,44 3,44 3,43 3,48 3,45 3,47 3,57

394 396 347 355 352 340 347 336 338 337 334 333 341 319 327 343 334 327 308 330 326 318 319 309 314 323 316 310 313 314 315 314 314 304 314 303 297 305 300 301 306 294 292 289 288 287 291 288 287 295

826 844 744 757 761 733 743 717 696 741 718 751 711 698 681 728 733 698 685 697 690 669 690 742 650 661 661 673 692 693 687 676 668 663 682 703 687 661 663 651 661 627 658 623 635 639 660 630 632 641

tel 609 0713, 5669 7597; sool@sool.ee

PAINDLIK VÄRSKE SÖÖTMINE

Kas sa tead, kui palju aega kulutad lehmade söötmisele? Lase see töö üle võtta söötmissüsteemil Lely Vector, et saaksid keskenduda oma lehmade heaolule ja karjahaldusele.

Tahad rohkem teada?

www. flexiblefreshfeeding.com

Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel 521 6455 • www.linery.ee

12 M A A M A J A N D U S l E T T E V Õ T L U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 2 (42) 18. veebruar 2016

Maal kliinikut pidaval väikeloomaarstil hakkama saada ka hobuste ja lehmad Külasid, mis võivad kohaliku loomakliiniku üle rõõmu tunda, pole Eestis palju. Väheste õnnelike hulka kuuluvad Uuri ja Kukevere.

AIVE MÕTTUS aive.mottus@maaleht.ee

Jüripoja loomakliinik Kukevere küla, Ambla vald, Järvamaa

“Vanasti olla seda metsavahi­ kohta Venemaaks kutsutud. Eks ta oli sovhoosi ääremaa, sellepä­ rast,” räägib loomaarst Joel Jü­ risson oma talu, talli ja kliinikut tutvustades. Perekond Jüris­ son leidis paiga juhuslikult ühe sõbra juhatusel, vaatas, et kena vaikne koht ja ostis ära.

Nüüdseks troonib lisaks ini­ mestele ja hobustele mõeldud hoonetele pererahva nime jär­ gi Jüripojaks ringi ristitud talu õuel uhke loomakliinik. Vaid vä­ hesed maal elavad loomaarstid saavad nii uuest töökohast rõõ­ mu tunda.

“Käisin aastaid linnas tööl. Ühel hetkel mõtlesin, miks me – arst, patsient ja tema omanik – kõik saja kilomeetri kauguse­ le linna peame sõitma. Kohapeal ju saaks sama kvaliteediga tee­ nust osutada, ega minu oskused sellest sõltu, kas ma aitan loomi maal või linnas,” selgitab doktor Jürisson, kes loobus linnas tööl käimisest üheksa aastat tagasi.

Jüripoja loomakliinik, mil­ le mõte tal 15 aastat peas küp­ ses, valmis kaks aastat tagasi LEADER-projekti toel. Selles on avarad ja valgusküllased ruu­ mid nii patsientide vastuvõtuks kui opereerimiseks, osta saab ka

söötasid ja lemmikutele vajalik­ ke tarvikuid.

Käsilolev juurdeehitus, mida tehakse omavahendite arvelt, annab arstide käsutusse suure­ ma operatsioonisaali ning lu­ bab senisesse operatsioonitup­ pa sisse seada röntgenikabineti.

Kui röntgen olemas, ei pea ko­ halikud loomaomanikud enam röntgenuuringuteks kaugele lin­ na sõitma. Röntgeniga saab es­ maselt diagnoosida, kas looma on vaja ortopeedi juurde saa­ ta või mitte. Ja tänapäeval saab pildimaterjali arvuti vahendusel kohe edasi saata ning spetsialis­ tidega konsulteerida.

Doktor Jürissoni kõrval võtab kliinikus patsiente vastu doktor Reena Nuiamäe, vajadusel as­ sisteerib operatsioonide ja prot­ seduuride juures Anu Jürisson.

Patsientide vastuvõtt toimub et­ tehelistamise alusel, ukse taga järjekorras seisma ei pea.

Kui loomaarst on hobuse­ omanik, siis arvatakse sageli, et ta on ka hobusearst. Joel Jürissoni patsientideks on peamiselt siiski koerad, kassid ja teised väik­ semad loomad, hobuseid mitte nii sageli, kuid siiski omajagu.

Suksude puhul on doktor Jürissoni valdkonnaks peami­ selt hammaste hooldus, esma­ abi, vaktsineerimised ja tiinuste kontroll ultraheliga.

“Võib tõesti üllatav tunduda, aga ma olen väikeloomaarst.

Kogu aeg olen olnud, ülikooli lõ­ petamisest saadik. Meie kursu­ selt tuli päris palju nimekaid väi­ keloomaarste, hoolimata sellest, et minu ülikooliaastatel kutsu­ ti maaülikooli veterinaariatea­ duskonda lehmakooliks – veiste arstimist seal toona ju peamiselt õpetati,” meenutab 1995. aastal loomaarsti diplomi saanud Joel.

Sellegipoolest on hobused mehe elu lahutamatuks osaks

Ago Ruus

Uuri loomakliinik Uuri küla, Kuusalu vald, Harjumaa

Doktor Joel Jürisson Jüripoja loomakliiniku uusi ruume tutvustamas.

olnud lapsepõlvest peale, tema hobusekasvatajasõnal on kaa­ lu ja aretustööl tulemusi: Jüri­ poja tallis aretatud, kuid nüüd­ seks välismaale müüdud Conta­ tour JP võitis 2012. aastal ees­ ti sporthobuste hulgas parima noore täku ning Best in Show tiitli; 2013. aastal parima Ees­ tis sündinud hobuse tiitli; 2014. aastal jagas noorhobuste tšem­ pionaadil esimest kohta.

Kui meelsasti maainimene oma kassi-koera arsti juurde toob? “Vanasti toodi maal elav koer või kass arsti juurde üsna viimasel hetkel, enam-vähem siis, kui surm juba silme ees, kuid kümmekond aastat taga­ si asi muutus – inimesed käivad meelsasti, ka maainimestele ei ole koer enam pelgalt ketis istuv valvur, vaid täieõiguslik perelii­ ge,” rõõmustab doktor Jürisson.

2009. aastal Eesti Maaülikoo­ li veterinaarina lõpetanud Terje Vanahans tegi oma kliiniku uk­ sed lahti kaks ja pool aastat ta­ gasi. Koos vanemate ja õe pere­ ga otsustati linnast maale kolida ning osteti Uuri külas vana koo­ limaja, kuhu kolm peret, igaüks oma majaosas, lahedasti elama mahub. Ruume jäi üle ka loo­ makliiniku tarbeks.

“Ega need aastad kerged pole olnud,” ütleb doktor Vanahans.

“Enam-vähem kogu raha, mis teenime, läheb kas ravimite ja tarvikute alla või ehitusse.”

Momendil asub kliinik ajutis­ tes ruumides, patsientide vastu­ võtmine ja opereerimine toimub ühes ruumis, lihtsalt eri aegadel.

Kevadel peaks aga juba saama üle koridori spetsiaalselt kliini­ ku tarbeks ehitatud ruumides­ se kolida. Seal on olemas müü­ gisaal ja vastuvõtutuba, operat­ sioonisaal, röntgeniruum ning statsionaar.

Alaliste patsientidena kuu­ lub doktor Vanahansu nimis­ tusse oma paarsada koera-kas­ si, kuid abi on tulnud anda teis­ telegi loomadele. “Olen pidanud lambale ja lehmale keisrilõike tegema. Hobuseid vaktsineerin ja annan neile vajadusel esma­-

abi. Isegi kanu on tulnud ravi­ da,” tutvustab Terje Vanahans oma hoolealuseid. Kõige “ek­ sootilisem” patsient on Uuri loo­ makliinikus olnud aga metskit­ setall.

Loomade ravimisel, ka ope­ ratsioonidel abistab doktorit as­ sistent Margit Martin.

Kui alguses käis kogu kliini­ ku asjaajamine n-ö paberil, siis kolm kuud tagasi toimus suur muutus kaasaegsuse poole – ka­ sutusele võeti Soomest pärit ja spetsiaalselt veterinaaridele di­ sainitud arvutiprogramm Pro­ vet Cloud.

“Nüüd saan ma koduvisii­ dil olles oma nutitelefonis arve valmis teha ja patsiendi omanik saab selle kohe kas sularahas või kaardiga tasuda, sest mak­ seterminalgi on meil olemas,” tutvustab doktor oma uusi töö­ vahendeid.

Enamik patsiente tuleb koos omanikuga kliinikusse, aga igasse nädalasse jagub ka paar koduvisiiti. Ikka leidub mõni koer, kes pole kunagi elus au­ tos sõitnud. Ja lehm või hobune ei mahu kliiniku uksest sissegi, isegi kui kellelgi peaks tekkima hull mõte nad sinna tuua.

Suure osa kliiniku sisustusest on Terje Vanahans ostnud kasu­ tatuna teistelt loomahaiglatelt: röntgeniaparaadi, kaalu, ope­ ratsioonilaua, veretsentrifuu­ gi, ultraheliaparaadi hambakivi eemaldamiseks, sterilisaatori,

pügamismasina. Osa mööblist on saadud lausa tasuta – uksed sulgenud apteegist.

Hinnad on külas asuvas loo­ makliinikus üldiselt samad mis linnas. Vaid visiiditasu ar­ vab doktor Vanahans odavama olevat kui enamikus linnaklii­ nikutes.

Sööda ja tarvikute müügist tulev käive võiks suurem olla, kuid selle valdkonnaga on vaja veel tööd teha. “Maainimene os­ tab oma lemmikloomale reegli­ na marketitoitu, ta ei tule sel­ le pealegi, et arsti käest looma­ le sobivamat ja paremat muret­ seda,” selgitab doktor ning sõ­ nab, et reklaam on paraku kal­ lis ning ehituse kõrval selle tar­ beks ei jagu.

Kogu kliinik on Uuris üles ehitatud omavahenditest. Mõel­ dud on ka projektiraha taotlemi­ sele, kuid nõutav omafinantsee­ ring on seni alati liiga suureks osutunud.

“Eks see loomaarsti töö siin külas natuke perearsti töö moo­ di ole. Kerge just pole, aga seda mõtet, et läheks kellegi teise juurde palgatööliseks, pole mul seni veel pähe tulnud. Inimestel on väga hea meel, et neil on või­ malus kodukohas oma looma­ ga arsti juures käia,” ütleb Ter­ je Vanahans ning kiidab kliini­ ku head asukohta – Tallinnasse ja Rakveresse täpselt võrdne arv kilomeetreid ning lähikonnas pole ühtki teist loomakliinikut.

K Õ I G E E R I L I S E M PAT S I E N T ERAKOGU

Metskitsetall kliinikus Möödunud kevadel toodi Uuri loomakliinikusse umbes paarinädalane vigastatud metskitsetall. Metsas elav mees kuulis maja tagant imelikku häält, läks vaatama ja leidis talle. Loomal olid kõrv ja põsk vigastatud ning ilmselt oli ta juba mitu päeva omapäi veetnud. Kuna ema pikema aja jooksul välja ei ilmunud, tõi mees looma koju ning viis arsti juurde. Kõrv ja vaklu täis nahahaav said ravitud ning loomake läks koos mehega metsamajakesse tagasi. Mis temast hiljem sai, seda doktor Terje Vanahans ei tea. Kliinikusse ta igatahes uuesti pole tulnud.

Võtame vastu tellimusi 2014. aasta kevadeks.

Haagistele garantii 24 kuud.

ETTEVÕTLUS

Nr 2 (42) 18. veebruar 2016

l tuleb dega

l

M A A M A J A N D U S 13

SVEN ARBET

Uuri Loomakliiniku tohter Terje Vanahans on pidanud ravima kanu ja hobuseid, tegema keisri­lõike lambale ja lehmale ning aitama isegi mets­kitsetalle.

Igapäevased patsiendid on siiski kassid-koerad.

Pildil poseerib Garfield, endine vabahärra, nüüd loomaarsti enda leibkonna liige.

KASUTATUD PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA Traktor Traktor Traktor Traktor Traktor Traktor Traktor Traktor Traktor Traktor Traktor Traktor Teraviljakombain Teraviljakombain Teraviljakombain Teraviljakombain Teraviljakombain Teraviljakombain Teraviljakombain Teraviljakülvik Teraviljakülvik Pöördader Muljurniiduk

NEW HOLLAND T7060 NEW HOLLAND T7060 NEW HOLLAND T7550 NEW HOLLAND T6.175 EC NEW HOLLAND 8970 VALTRA T131 VALTRA T171 VALTRA A92 CASE PUMA 210 CASE PUMA 165 CASE MAXXUM 140 MC MASSEY FERGUSON 6499 NEW HOLLAND CX 8080 NEW HOLLAND CR 9080 NEW HOLLAND TC 5080 RS MASSEY FERGUSON 7256 JOHN DEERE 9660i WTS JOHN DEERE 1470 CLAAS TUCANO 450 HORSCH PRONTO 6DC HORSCH PRONTO 8DC ÖVERUM DX 5975H MÜTHING 250

2008 2011 2008 2013 1998 2007 2003 2008 2008 2010 2009 2005 2010 2009 2011 2003 2005 2010 2012 2008 2011 2013 2008

8367 tt 5095 tt 4728 tt 3256 tt 9881 tt 9700 tt 15955 tt 5495 tt 4561 tt 5425 tt 7100 tt 4430 tt 1639 tt 2178 tt 900 tt 2839 tt 2981 tt 1257 tt 1007 tt 6m 8m 5X2 2,5 m

36 000 € 50 000 € 55 000 € 53 000 € 13 000 € 28 000 € 27 000 € 24 000 € 45 000 € 45 000 € 35 000 € 22 000 € 125 000 € 120 000 € 85 000€ 40 000 € 74 000 € 60 000 € 120 000 € 35 000 € 50 000 € 12 500 € 3000 €

Hindadele lisandub käibemaks.

Tartu, tel 509 7456 Pärnu, tel 525 8022 Mäo, tel 5332 8662

Edasimüüjad: OÜ Rodnas, tel 513 2417 Lemar Auto OÜ, tel 510 2980

põhjamaine kvaliteet!

tel 740 9145 myyk@tatoli.ee plus.tatoli.ee

–

randaalid 3–6 m

kultivaatorid 4,5–15 m

509 2247, 521 1988

Hea metsaomanik!

O s ta m e : • Hea metsaomanik! kasvava metsa raieõigust • Ometsamaterjali s ta m e : • kasvava metsa raieõigust Pa k u m e : • metsamaterjali head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja Pa k u m e : transpordi teenust head hinda ning kvaliteetMargus Ritson, tel 503 0618 set metsa ülestöötamise ja margus@artiston.ee transpordi teenust Margus Ritson, tel 503 0618

O smargus@artiston.ee ta m e : metsaja põllukinnistuid • metsakinnistuid Taavi Saar, tel 508 9955

Otaavi@artiston.ee s ta m e : • metsakinnistuid

Taavi Saar, tel 508 9955 taavi@artiston.ee

Info:

metsatehnika

OÜ KEHRA AGRO

ostab PÕLLUMAAD üle Eesti

Parim hind!

Kiire tehing!

Tel 5096173 Andrus

14 M A A M A J A N D U S l K Ü L A S K Ä I K

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 2 (42) 18. veebruar 2016

Lii Sammler

Itaalia vein pole alkohol, vaid emotsioon ja ajalugu Pärat kolmekuulist kuivamist jõuavad viinamarjad käärimisvaati.

Garda järve äärsetel mäenõlvadel laiuvad viinamarjaistandused.

Külaskäik veinimõisa on praktilisele põhjamaalasele huvitav selle poolest, et annab aimu mitte ainult veini tehnoloogiast, vaid ka hoopis teistsugusest maailmavaatest.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

S

eitsmesaja aasta eest olid Itaalias võimsad linnriigid, kes ei taht­ nud alluda Rooma paavstile. Renessansiaja kuul­ saima poeedi Dante Aligheri ko­ dulinn Firenze oli üks neist, ja Dante oli üks paavstivõimu vas­ tu võitlejaid. Selle eest pagen­ dati ta oma armsast Firenzest ning osa pagulusajast elas ta Veronas.

Dante pojale Pietro Aligheri­ le hakkas antiikajast pärit Vero­ na ja selle maaliline ümbrus aga nii väga meeldima, et ta ostis

1353. aastal sinna väikese mõi­ sa – Casa dei Ronchi.

“Aligherid olid aadlikud, ning teadagi, mis neil on – au, nimi ja vähe raha. Nii abiellus üks nen­ de järeltulijaid XIV sajandil jõu­ kasse Serego kodanlaseperre.

Et säilitada mõlema haru nimi, võeti perenimeks Serego Alig­ heri,” räägib Massimilla di Se­ rego Aligheri. Massimilla on 24. põlvkond Aligherisid Dantest arvates. Ta on veinikooperatiivi Valpolicella kommunikatsiooni­ juht, kes teab kõike veinitege­ misest ning tunneb peensusteni oma suguvõsa ajalugu.

Läbi sajandite ulatub see ka tänapäeva Eesti kauplustesse.

Kolm Veneto veinimeistrit Kuigi on alles veebruar ning vii­ napuud Garda järve äärsete mä­ gede jalamil raagus, jätavad lõ­ putud istandused lumiste mäe­

tippude ning ajalooliste lossi­ tornide taustal romantilise mul­ je. Eriti sel kargel päikeselisel hommikul kaks nädalat tagasi, mil Massimilla di Serego Alighe­ ri meid veinimaja õuel tervitab.

Siin on igas orus oma vei­ nimõis. Iga mõisa südameks on viinamägede vahele pillutud aja­ loolised hooned, veinikelder ja Itaalia aiad õitsvate krookustega.

See on piirkond, kus sünni­ vad Valpolicella veinid.

Valpolicella pole sugugi veinivõi viinamarjasort. See on veini­ müügi kooperatiiv, mis ühendab Garda järve ääres asuvad peeni­ mad viinamarjaistandused. Lah­ tiseletatult ongi Valpolicella: val – org ja celle – müüma.

Kooperatiivi kolm tugisam­ mast on kolm kohalikku veini­ tootjat. Lisaks Serego Aligheri­ le ka Sandro Boscanini ja Bossi Fedrigotti. Ent müüakse ka piir­ konna teiste tootjate veine.

Serego Aligheri mõis asub Amarone orus ja selle prae­ gune peremees on Massimil­ la isa, krahv Pieralvise di Sere­ go Aligheri. Krahv Bossi Fed­ rigotti on tuntud Trentino vei­ nimeister, kelle viinamäed asuvad Roveretos. 1772. aas­ tast Sandro Boscanini pere­

le kuuluv veinimõis asub Masi orus ja nende veinid kanna­ vad Masi kaubamärki. Mõisa praegune peremees ja Valpo­ licella juht on Sandro Boscanini.

Tüdrukud tünnis on ajalugu Sandro Boscanini veinimõisas on kaasaegne veinitootmine.

Paljajalu marjatünnides mahla pressivad laulvad kaunitarid on jäänud ajalukku. Küll on juba Rooma ajast kasutusel tehnoloo­ gia, et viinamarju kuivatatak­ se enne veiniks tegemist jahe­ datel talvekuudel hoidlas bam­ buspõhjaga restidel. Mõisas on kaasaegne, arvuti kontrollitava kliimaga marjahoidla.

Seejärel tulevad pressid ja kääritusmahutid. Valmis vei­ ni hoitakse kontrollitud tempe­ ratuuriga keldrites, mis on täis sadu vaate suuruses 300st kuni 5000 liitrini.

Kohalike kuulsate punaste veinide algmaterjaliks on ena­ masti kolm viinamarjasorti – ’Corvina’, ’Rondinella’ ja ’Moli­ nara’. Kuigi pea kõik Valpolicel­ la veinid koosnevad samadest marjadest, annab iga org nei­ le eri nüansi, kuna pinnased on erinevad.

Nii ei algagi veini tootmi­ ne aednikust, vaid agronoo­ mist, kes uurib pinnast. Pinnase mõju marjadele on Valpolicel­ la kooperatiiv uurinud koos­ töös kahe ülikooliga ja Masi vei­ nikeldris on pinnaseproovid ka näha.

Edasi asub tegutsema teh­ noloogide armee, kes vastutab veini kvaliteedi eest. Kord aas­ tas maitsevad degustaatorid kõik veinid üle, et kvaliteet ikka kindel oleks. Lisaks säilitatakse igast veiniteost 48 katsepudelit.

Leping on allkiri vaadil Müük käib otse ostjatele, vahen­ dusfirmasid ei kasutata.

“Ostja tuleb veinikeldrisse, maitseb veine ja paneb sellele veinivaadile, mida ta parimaks peab, oma allkirja. See ongi le­ ping,” selgitab Massimilla.

Kui enamik neist vaatidest on tammepuust, siis Serego Alig­ heri veinimeistrid hoiavad oma esindusveini pärast tammevaa­ ti veel ka kolm kuud kirsipuust vaatides, et saavutada eriline, kirsi järelmaitse.

Kuigi Põhja-Itaalias on veini toodetud juba mitu tuhat aas­ tat, alustati laiema reklaami­

Massimilla di Serego Aligheri on Valpolicella veinikooperatiivi kommunikatsioonijuht, kes teab veinivalmistamisest kõike.

misega alles 1992, kui Serego Aligheri veinimõis võttis vastu esimesed veinituristid. Nüüd on ajaloolistesse hoonetesse sisus­ tatud veinimuuseum, kaks testi­ misruumi, veinipood ja kuus kü­ lalistuba.

“Kogu maailm joob veini. See, kuidas seda meie orgudes tehak­ se, jutustab kogu maailmale Itaa­ liast ja Veronast,” ütleb Massimil­ la di Serego Aligheri. “Nüüd sõl­ tub ainult sinust, kas sa suudad võtta aega, nautida maastiku ilu ja veini ning rikastada oma mä­ lestustepagasit.”

Tartu Näitused messikeskuses

11.- 13. märts EESTI

ESIMENE

MOTOMESS

ANNO

2004

REEDE

11. märts kell 11. 00 – 18.00

LAUPÄEV

12. märts kell 10. 00 – 18.00

PÜHAPÄEV

13. märts kell 10. 00 – 16.00

www.motoexotika.ee

METS

Nr 2 (42) 18. veebruar 2016

l

M A A M A J A N D U S 15

Riik õhutab rohkem puitu kasutama Valitsus kiitis heaks metsanduse arengukava rakendusplaani aastateks 2016–2020, mis keskendub metsaressursi vananemisele ja metsade kvaliteetsele uuendamisele.

AIN ALVELA ain.alvela@maaleht.ee

A

rengukava eesmärki­ dest on praeguseks juba täidetud siht võt­ ta kümnendik metsa­ maa pindalast range kaitse alla. Üldse on eri piirangutega kaitse alla võetud üle 500 000 hektari metsamaad.

Ohustatud ja Eestile omas­ te liikide hea seisundi säilitami­ seks on range kaitse alla võetud kümnendik metsamaa pindalast (227 200 ha) ja parandatud kaitstavate metsade esinduslik­ kust. Kokku on looduskaitse­ le eraldatud üle veerandi Eesti metsade pindalast (570 600 ha).

Suur hulk puitu mädaneb metsas Uues rakendusplaanis on esile toodud metsaressursi tarbimis­ väärtus, kodumaiste metsaisti­ kute puudus ning metsaomani­ ke ebavõrdne kohtlemine loo­ dusväärtuste kaitsega seotud saamata jääva tulu kompensee­ rimisel.

Raiemaht on Eestis tõusnud keskmiselt 9,5 miljoni kuup­ meetrini aastas, mis moodustab ligikaudu 70 protsenti seatud eesmärgist. Metsanduse arengu­ kava näeb jätkusuutliku raiema­ huna ette kuni 15 miljonit tihu­ meetrit aastas.

Eesti majandusmetsades jääb võimalikust kasutusmahust igal aastal tarbimata kuni 5 miljo­ nit m3 puitu. See tähendab, et väheneb metsa kasutusväärtus, samal ajal aga suureneb küpse metsa tagavara, millele on ise­ loomulikud juure- ja tüvemäda­ nike kahjustused.

Ligikaudu 80 protsenti inves­ teeringutest uue tootliku metsa­ põlve saamiseks tehakse riigile kuuluvates metsades. Eramet­ saomanike huvi metsade uuen­ damisse investeerida on madal ja metsad uuenevad peamiselt looduslikult lehtpuu puistutega.

Väheväärtusliku metsamaterjali kuhjumine majandusmetsades­ se hoiab aga puithakke ja kütte­ materjali hinnad sedavõrd ma­ dalal, et metsaomanikul puudub motivatsioon seda raiuda ning uue metsaga asendada.

“Majandatav mets tuleks raiuda vanuses, mil puidu reali­ seerimisest saadav tulu ja met­ sade võime siduda süsinikku on maksimaalne,” selgitab kesk­ konnaminister Marko Pome­ rants.

Hakkpuidust hakatakse elektrit tootma Metsaressursi tarbimisväärtu­ se langemise peatamiseks ning metsade ratsionaalsemaks ma­ jandamiseks on rakendusplaa­

Arvi Kriis

nis kavandatud metsade ma­ jandamise tulukust arvestava­ te küpsusvanuste rakendami­ ne, metsauuendamise hea tava koostamine, metsaomanike jät­ kuv nõustamine ning eramet­ sade uuendamise toetamine.

Abiks väheväärtuslikuma puidu kasutamisel on ka lisavõimsus­ te loomine ja kasutamine ener­ geetikas.

Kui kõik läheb plaanikoha­ selt, võiks uue elektrituru sea­ duse tänavu esimese poolaas­ ta jooksul valmis saada ja vastu võtta. Siis jääks teine pool aastat kokkulepete sõlmimiseks, tingi­ muste paikasättimiseks ning 2017. aasta alguses oleks lah­ ti vaba tee puidukütuse pääsule Narva elektrijaamade ahjudes­ se. See annaks võimaluse liitu­ miseks nn statistikakaubanduse süsteemiga.

Eestil on kehtima hakkava statistikakaubanduse süsteemi­ ga liitumise järel võimalik toota taastuvate kütuste baasil elekt­ rit ning müüa taastuvenergia­ ühikuid riikidele, kes ei suuda täita Euroopa Liidu seatud ko­ hustust, mille kohaselt aastaks 2020 peab taastuvenergia osa­ kaal olema kõikides euroliidu riikides vähemalt veerand.

Majandus- ja kommunikat­ siooniministeeriumi energee­ tikavaldkonna kantsleri Ando Leppimani sõnul võiksid po­

M I S O N M I S?

Statistikakaubandus nnPõhineb praegu valitsuses töös oleval elektrituruseadusel, mille eelnõu valmib aprillis. Seadus peaks jõustuma enne jaanipäeva. nnVõimaldab Eestil müüa taastuvenergia ühikuid riikidele, mis on raskustes taastuvenergia kasutuselevõtu eesmärkide täitmisel. nnEesti võtab statistikakaubanduses kasutusele üksnes väheväärtusliku puidu. nnEesti võiduks arvestatakse hinnanguliselt 2300 töökoha loomist Ida-Virumaal, ekspordi kasvu, majandusse lisanduvat 50 miljonit eurot, riigieelarve tulubaasi suurenemist. nnTaastuvenergia ühikukaubanduse hinnatase jääb eeldatavasti vahemikku 20–30 eurot/MWh. nnIga uus statistikakaubanduse tehing läbib eraldi analüüsi ja peab saama valitsuse heakskiidu. nnVõimaldab teostada metsade kestvat raiemahtu kuni 15 tm/ aastas, millest energia tootmiseks kasutatav puit moodustab kuni 9 miljonit tm (umbes 18 TWh energiat).

Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, keskkonnaministeerium

tentsiaalsed ostjad olla näiteks Suurbritannia, Luksemburg, Holland jt. Ent kuna pole veel seadust, ei ole ka veel ükski sää­ rane kokkulepe kaante vahele jõudnud.

Eesti saab statistikakauban­ duses ühikute müüjana osaleda tänu sellele, et siinmail juba too­ detakse isegi üle veerandi ener­ giast taastuvateš allikate baasil.

Kuna Eesti on oma eesmärgid täitnud, saame müüa taastuv­ energia statistilisi ühikuid riiki­ dele, kes seda vajavad. Muide – Eesti on üks väheseid, kes selles vallas nõnda kaugele jõudnud.

Teadaolevalt on n-ö piiri peal veel Rootsi ja Leedu.

Kui mingi ELi riik 2020. aas­ taks 25 protsendi taastuvener­ gia kriteeriumi ei täida, järgne­ vad sanktsioonid. Praegu sta­ tistikaühikuid ostes ja oma olu­ korda parandades peaks riik vä­ hem kulutama, kui hiljem trah­ vikoorma alla jäädes.

Kuna kogu asi käib suuresti paberil ja virtuaalses keskkon­ nas ning tegu on vähempakku­ misega, siis suure tõenäosuse­ ga päädib säärane arvestamine numbriga null.

Leppiman leiab, et ka sel ju­ hul on Eesti ikkagi võitja, sest väliskaubandusse lähevad need arvud ekspordi reale, metsan­ dussektoris luuakse eeldatavas­ ti uusi töökohti ja kõikjal voha­ vale nn väheväärtuslikule pui­ dule leitakse vähegi mõistlik ka­ sutusala.

Metsataimi tuleb rohkem kasvatada Lisaks vajab lahendamist kodu­ maist päritolu metsaistutusma­ terjali kättesaadavus. Eestimai­ se istutusmaterjali tootmise toe­ tamiseks on plaanis koostada metsataimede toodangu ja tarbi­ misvajaduse prognoose, soodus­ tada investeeringuid metsais­ tutusmaterjali tootmise arendamisse.

Paralleelselt vaadatakse üle imporditava istutusmaterjali kvaliteet ning piiratakse kulti­ veerimismaterjali Eestisse sisse toomist kahe laiuskraadiga lõu­ na suunas, mis tähendab, et Lee­ du päritoluga metsataimi mõne aasta pärast enam sisse tuua ei saa.

Lahendamist vajab kodumaist päritolu metsaistutusmaterjali kätte­ saadavus – plaanis on piirata kultiveerimismaterjali Eestisse sisse toomist kahe laiuskraadiga lõuna suunas, mis tähendab, et Leedu päritoluga metsataimi mõne aasta pärast enam sisse tuua ei saa.

Metsaveohaagised alates 1,5t kuni 16t Palgitõstukid 3,25m kuni 8,35m Palgitõstukid 3,25m kuni 8,35m erinevad haaratsid erinevad haaratsid

edasiMüüja: edasiMüüja:

16 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 2 (42) 18. veebruar 2016

Mõisaküla Masinatehas pakub: PALGIHAARATSEID TRAKTORITELE ja VÕSAGILJOTIINE 13 – 21 t ekskavaatoritele.

Võsagiljotiinidele pakume rendivõimalust.

Palgihaarats

1080 € + km

Võsagiljotiin

4990 € + km Mõisaküla Masinatehas OÜ info@mtm.ee 5628 6151

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA115S metallilintsaag

NOVA BY-82 rihthöövelpaksusmasin

Soodushind:

NOVA J19 magnetpuurpink

319 €

Hind:

278 €

(km 0%)

NOVA TIG 200P AC/DC impulsskeevitusseade Hind:

Hind:

480 € (km 0%)

NOVA FM-300 puruimur

Hind:

480 €

802 € (km 0%)

(km 0%)

Uudistoode! Saad pöörduva teraga metallilintsae peaaegu tavalise sae hinnaga.

Saagides pole vaja detaili pöörata. Ideaalne saag väikestesse ruumidesse. Mugav transportida. Hõlbus transportimise ajaks aluse küljest lahti võtta. Suurepärane saag tööobjektile kaasa viimiseks. Rattad ka aluse küljes. Tera automaatne seiskamine.

Kvaliteetsed ja tugevad terajuhikud.

Mootori võimsus: 550 W Tera kiirus: 20/30/50 m/min Tera suurus: 1638 x 12,7 x 0,64 mm Saagimisnurk: 90–45° Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90° / 115 mm Kaal: 62 kg

Tõhus puruimur kahe 100 mm avaga. Kõikidel meie mudelitel on metallist labad. Koti vahetamine on kiire ja hõlbus. Varustatud ratastega. Võimas 1,5 kW / 230 V mootor. Äärmiselt usaldusväärsed ja töökindlad imurid.

See mudel on olnud ülekaalukalt meie enim müüdud imur juba aastaid.

Mootori võimsus: 1,25 kW / 230 V / 8000 rpm Mootori võimsus: 1500 W Mootor: 2850 p/min Höövelduslaius: 204 mm Õhu imemisvõimsus: 42,15 m3/min Paksusmasina max kõrgus: 210 mm Imuri labade läbimõõt: 300 mm Lõiketerad: 2 tk Kaal: 46 kg Kaal: 32 kg

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1100 W Mootor: 700 p/min Magneti võimsus: 1000 kg Kaal: 10,5 kg

NOVA MB1931 paksusmasin

NOVA 16R radiaalpuurpink

NOVA PL40 plasmalõikur NOVA BY-12 rihthöövelpaksusmasin

(km 0%)

Nova BY82 on kõrge kvaliteediga rihthöövelpaksusmasin väikestes töökohtades kasutamiseks. Ei vaja spetsiaalset alust.

Võib asetada lauale või muudele vastavatele kohtadele. Lisaks on need lihtsalt pärast kasutamist kõrvale liigutatavad.

NOVA PL70 plasmalõikur

Nova J19 on kvaliteetne uudismudel! Tugev magnet kinnitub kindlalt ja teeb puurimise lihtsaks. Ava puurimisvõimsus kuni 35 mm!

Standardvarustuses jahutussüsteem, samuti 19 mm Weldoni padrun. Kerge kaal, ainult 10,5 kg. Kaasas mugav tööriistakast.

Hind: Hind:

351 € (km 0%)

359 €

Hind:

319 € (km 0%)

Hind:

843 € (km 0%)

Käepärane suurus! Saad transportida tööobjektile sõiduautos. Kergesti transporditav mudel juhutöödeks objektil või garaažis. CE heakskiidetud mudel. Nova 1931 on isevedav mudel. Usaldusväärne, kiire ja lihtne kasutada.

Kaks lõiketera – HSS-tera.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1500 W Mootor: 9000 p/min Max töölaius: 318 mm Max paksus: 5–153 mm Max hööveldamine: 3 mm Tolmukoguri liides: 50 mm Kaal: 32 kg

Viie kiirusega stiilne ja töökindel radiaalpuurpink, varustatud kallutusvahendiga, mis võimaldab ka horisontaalset asendit.

Kõik siiski tavalise radiaalpuurpingi hinnaga!

16 mm padrun standardvarustuses. Kõrgus 930 mm. Tõeliselt käepärane mudel, mida saad kasutada palju mitmekülgsemal moel kui tavalist radiaalpuurpinki. Eriti soositud mudel üle maailma.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 550 W Pöörlemiskiirus: 460–2480 rpm (5 kiirust) Spindel: MK2 / 16 mm Kaal: 35 kg

Uudismudel Nova PL70 plasmalõikuris kasutatakse IGBT tehnoloogiat. Süütamine toimub lihtsalt pilootkaarega. Kvaliteetne ja võimas plasmalõikur! Lõikab kõiki elektrit juhtivaid materjale, nagu teras, alumiinium, vask jne.

Maksimaalne lõikesügavus on 30 mm.

Pinge: 380 V Kaitse: 16 A Väljundvoolu vahemik: 20–70 A Lõikevõimsus: 30 mm Kaal: 15 kg

(km 0%)

Uudismudel NOVA PL40 plasmalõikur. Lihtsalt käsitsetav ja soodne väike plasmalõikur, mis tarnitakse täielikult varustatuna.

Kasutusvalmis, vajalik ainult suruõhk (kompressor) ja elekter. Kasutatud on MOSFETi tehnoloogiat, mis on usaldusväärne ja läbiproovitud. Võid lõigata kõiki elektrit juhtivaid metalle, nagu teras, roostevaba teras, vask, alumiinium jne.

Pinge: 230 V Kaitse: 16 A Väljundvoolu vahemik: 20–40 A Lõikevõimsus: 12 mm Koormatavus: 60% 40 A Õhu tootlikkus: 4,5 / 150 bar/l/min Kaal: 8 kg

Elektroodkeevitus ja TIG AC/DC seade, millega alumiiniumi, messingi ja pronksi keevitamine sujub suurepäraselt. Muidugi keevitad sa roostevaba terast, legeeritud terast ja süsinikterast alalisvooluga.

Nova 200 puhul on kasutatud uusimat invertertehnoloogiat (Mosfet).

Pinge: 230 V Kaitse: 10 A Väljundvoolu vahemik: 10–200 A Koormatavus: 60% 200 A Põleti kaabel: 5000 mm Maanduskaabel: 5000 mm Kaal: 25 kg

Hind:

601 € (km 0%)

Nova BY-12 on kõrge kvaliteediga rihthöövelpaksusmasin väiksematesse ruumidesse. Ei vaja alust. Vibratsioonivaba ja vaikne masin.

Võib asetada lauale või muu vastava pinna peale ja sooritada hööveldus seal. Lihtne tõsta pärast tööd kõrvale.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1800 W Mootor: 8800 p/min Terade arv: 2 Max höövelduse laius: 305 mm Max kõrgus: 158 mm Max hööveldamine: 1–2 mm Kaal: 42 kg

Koneita.com; aadress Eestis (kontor ja esitlusruum): Helgi tee 2, Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa ja Soomes (ladu): Alanurmontie 128, FI-62100 Lapua; tel +372 514 8326, ivo.ilustrumm@koneita.com

NOVA 170G metallilintsaag Hind:

1270 € (km 0%)

Uudistoode, mis on saavutanud tohutu populaarsuse kogu maailmas. Väga konkurentsivõimelise hinnaga. Kvaliteet vaieldamatult maailma tippklassist. Mõeldud nõudlikuks professionaalseks kasutamiseks.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 750 / 1100 Tera kiirus: 40/80 m/min Tera suurus: 2085 x 20 x 0,9 mm Saagimisnurk: 90–45° Max lõikevõimsus nelikantmaterjalil: 90° / 170 x 200 mm, 60° / 60 x 60 mm, 45° / 110 x 110 mm Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90° / 170 mm, 60° / 70 mm, 45° / 120 mm Kaal: 170 kg

NOVA CJ-350 minitreipink Hind:

879 € (km 0%)

Suurepärane treipink väikemudelite ehitajatele, peenmehaanikutele, auto- ja mootorrattaharrastajaile jt. Sobib ka suuremate esemete treimiseks. Kaasas on pleksiklaasist kaitsed padruni ja tera kohale, kolmepakiline padrun (85 mm), tsenter ja hammasrattakomplekt keermestamiseks.

Vastupidav ja vibratsioonivaba korpus.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 350 W Pöörlemiskiirus: 50–2500 rpm Tsentrite vahe: 350 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 180 mm Spindli läbiviik: 20 mm Kaal: 45 kg