MAAMAJANDUS (märts 2016)

KÜLVIAEG LÄHENEB:

KOTTE LANDTEHNIK

Kui palju sõnniku toitainetest taimedeni jõuab?

aeg uurida, milliseid seemneid maha panna

SHUTTERSTOCK

LÄGA LAOTamise TEHNIKA

ITAALIA KOER

karjatab Lahemaal Eesti lambaid

SVEN ARBET

17. märts 2016 Nr 3 (43)

Kevadkülviks valmis?

Parimad Eesti põllumehed kasutavad Pöttingeri mullaharimistehnikat.

Masinad laos kohe saadaval soodushindadega!

Tartus: Mihkel Timmermann tel 552 8670 mihkel@agriland.ee

Tõnis Suits tel 5802 7240 tõnis@agriland.ee

Märjamaal: Alo Vahtmäe tel 5886 6677 alo@agriland.ee

Timo Pärn tel 5566 1985 timo@agriland.ee

www.agriland.ee

2 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (43) 17. märts 2016

Ilya Naymushin

JUHTKIRI

Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee

VIL JAHINNAD

VÕRDLUS

Maailma börsidel

Vilja laoseis maailmas

7. märtsil (eurot tonn)

(miljonit tonni)

Toidunisu Söödanisu Rapsiseeme Toidukaer Söödakaer

Kogu vili sh nisu sh mais

143–154 131 354 130–135 93

Laojääk hooaja lõpuks

2015 2014 Muutus 1997 2023 –1% 735 726 +1% 968 1009 –4% 477

Solidaarsusest pole juttugi

L

õssipulbri tonnihind Londoni börsil on 1630 eurot. Tuttav talunik sai E-Piima teate, et talle makstakse piimaliitri eest 19 senti. Laeva Piim langetas piimahinda 0,1 senti.

Samas, juustu kilohind poes on, hoolimata 20sendisest piimahinnast, ikka 8 euro kanti. Selge on, et nii piimatööstus kui kauplus võtavad vahelt korraliku raha, mõttetu on vaielda, kes saab rohkem.

Märtsis tõusid jõudluskontrolli piimaproovide hinnad 2 senti, lisandus veel sent andmete töötlemise eest.

Sente ja sendikümnendikke pole praegu sugugi imelik lugeda, sest praegu on ka väga väikestel numbritel piimatootja jaoks väga suur kaal.

Kui kolm senti, mis läks otsa JKK teenustele, läinuks otsa eelmise kuu piima hinnale, olnuks see keskmiselt 26 senti liitri eest. Hind, millest Eesti piimatootja hetkel vaid unistada võib, kuigi ka see ei kataks veel tootmiskulusid.

Sellele võib lisada karmistunud keskkonnanõuded, nagu haisu mõõtmine ja sõnnikukäitluse eeskirjad, mille täitmine nõuab raha. Samas on põllumehed just viimastel kuudel kokku puutunud PRIA toetuse väljamaksete hilinemisega ja mahaarvamistega iga ebatäpsuse eest.

Mida aga teeb selles olukorras maaeluministeerium ja minister?

Arutleb, et tuleks toetada põllumehi, kes tahavad sektorist väljuda. Mitte neid, kes tahavad toota, areneda ja sektorisse jääda, vaid lõpetajaid.

Jälgib olukorda Teres, kuid kuulutab, et ei sekku, las piimamehed ujuvad ise välja.

Korrutab, et tehku tootjad ühistuline piimatööstus, sest selle jaoks on ju toetus. Kuigi toetus katab väikese osa investeeringu maksumusest, suurema osa peavad panema piimatootjad ise. Tootjad, kel pole veninud kriisi tõttu hinge taga enam midagi muud kui suur hulk maksmata arveid.

Solidaarsusest Euroopa vastu toetasime Kreekat, kehtestasime Venemaale sanktsioonid ja võtame vastu pagulasi. Solidaarsust Eesti oma põllumeeste suhtes aga ei ilmuta needki asutused, kellelt seda oodata võiks.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

456

+5%

Praegu pole põllumehel kasulik vilja müüa

Maailma viljalaod on pungil ja hind seetõttu madal.

Kuna viimased kolm aastat on viljasaagid olnud väga suured, on maailma laovarud kõigi aegade kõrgeimad. See tähendab müüjale aga odavat hinda.

MARGE PÄHKEL Scandagra vilja- ja õlikultuuride tootejuht

V

ilja hinna kujunemisel maailmaturul jälgitakse kolme peamist näitajat: kogusaak, tarbimine ning laovarud.

Muidugi mõjutavad hinna kujunemist veel mitmed teised faktorid: ilmastik, valuutakurss, lü-

hiajalised uudised, teised turud ja nafta.

2015. aasta oli väga hea teraviljasaagi aasta, mil enamikus viljakasvatuspiirkondades oli tegu suuruselt ajaloo teise saagiga. Kuna viimased kolm aastat on olnud saagid väga suured, on maailma laovarud kasvanud ja kõigi aegade kõrgmad, ulatudes 2015.–2016. a hooaja lõpuks 477 miljoni tonnini.

Laod on vilja täis Laovarud on viimastel aastatel kasvanud vaatamata tarbimise kasvule. Niisiis on 2015. aasta saagi hinnad suure surve all,

sest ladudes on veel palju kaupa. Näiteks Prantsusmaal prognoositakse hooaja lõpuks läbi aastate suurimat laoseisu, mis ulatub kuue miljoni tonnini. Samuti on lood Saksamaal.

Aruanded näitavad, et ka uuel hooajal on oodata suurt saaki, pealegi toetab head saaki soodne ilmastik. Euroopas, kes on suurim nisu tootja (20% maailma nisust), pole talvakahjustusi ja 94% Prantsusmaa nisust on väga heas seisus. Ida-Euroopas seisab veel ees pool märtsi ja üllatusi võib siiski tulla, ent kargemad talvekuud on edukalt üle elatud.

Arvestades vana saagi suurt laovaru ja uue saagi kõrgeid prognoose, on alates jaanuari keskpaigast vilja hinnad pidevalt langenud – viimase kahe kuuga 20 eurot tonn. Hinna põhja ei oska keegi prognoosida.

Oma mõju on avaldanud ka nafta hinna langus, mis on eelkõige mõjutanud rapsi hinda.

See on kukkunud sünkroonis nafta omaga. Vastupidiselt teraviljale, näitavad prognoosid rapsi puudujääki enne uut saaki Euroopas 2,8 mln tonni. See võib anda tõuke hinnatõusule.

Mida siis kasvatada?

2016. aastal on tekkinud vajadus kollase herne järele. Seda teavad praeguseks vast juba kõik, sest kollase herne seeme on defitsiit. Samas on kollane hernes vaid selle aasta artikkel, mis ei pruugi järgmisel aastal enam nii hinnas olla.

Kollase herne maailma suurim ostja on India. Et saada kõrget hinda, peab ka kvaliteet olema korralik: hernes peab olema ilus, ühtlaselt kollane, katkiste ja ussitanud herneste osakaal on piiratud.

Viimastel aastatel on kõvasti tõusnud toidukaera populaarsus, seda ka kogu Baltikumis, kus vajadus on ca 30 000 tonni. Kui

paar aastat tagasi ei tahetud piiri taga Eesti toidukaera osta, siis nüüd on kogu turg õppinud, ja siin on Eestil uus võimalus. Pealegi on hinnatase väga hea, keskmiselt 130–135 eurot tonni eest.

Toidukaera kvaliteedi tingimuste täitmiseks ei piisa vaid kõrgest mahukaalust. Eelduseks on õige sort ja hele tera, mis nõuab, et koristatud oleks õigel ajal. See hoiab ka mükotoksiinide näitaja madalal tasemel.

Euroopas on populaarsust võitnud oakasvatus. Enamik oast on ka ostja leidnud. Peamine ostja on Egiptus.

Uba saab kasvatada kahte kvaliteeti: söödaks ja toiduks.

Baltimaad alles õpivad uba kasvatama. Heal aastal on toiduoa eest võimalik saada 20–30 eurot rohkem kui söödaoast, ent ka nõudmised kvaliteedile on väga kõrged: toiduuba peab olema väga ilus ja ühtlase värvusega, ei tohi olla plekiline ega ussitanud.

Maailma laovarud on heas seisus Eesti sisetarbimine on languses, seda enam mõjutab kohalikke taimekasvatajaid põllumajandussaaduste ülemaailmne laoseis.

Liisi Kanna

ml@maaleht.ee

B

altic Agro viljaäri juhi Timo Sildvee sõnul on rapsi kasvupind aastaaastalt vähenenud, sellest hoolimata saavutati 2015. aasta saagiga rekordnumbrid.

Siinjuures on oluline mainida, et talirapsi pind on viimasel ajal kasvanud. Samas ei avalda rapsi väike laoseis väga tugevat mõju, sest vaadelduna koos sojaoa laoseisuga, on tagavara siiski piisav.

Nisusaagid olid möödunud aastal väga kõrged. Ka odra, läbi aegade populaarse kultuuri saak ületas 2014. aasta oma.

Suure müügipotentsiaaliga teraviljana tõi Sildvee välja toidukaera, mida on hetkel turult puudu.

Seevastu rukki järele on nõudlus vähenenud. Timo Sildvee nentis, et nii Rootsi kui Soome ostab Baltikumist varase-

mast vähem rukist ning see olukord ei paista niipea muutuvat.

Väga populaarne on kollane hernes, mille järele suurim nõudlus tuleb Indiast.

Sildvee sõnul mängib viljahindade kujunemisel lisaks laoseisule olulist rolli euro ja dollari kurss. Juhul kui EUR/USD suhe peaks näiteks 1,35 juurde jõudma, võivad viljahinnad kuni veerandi võrra langeda. Samas on

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee, 661 3356 Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Kirk-Marius Kukumägi, kirkmarius.kukumagi@ekspressmeedia.ee, 661 3337, 511 7629

võimalik ka vastupidine kursi muutus, mis omakorda hindu tõstaks.

Mõjutegurina märkis Sildvee ka nafta hinda. Seejuures tõi ta välja, et odav nafta hind aitab avaneda uutel turgudel.

Kui varem olid mitmed kauged paigad ekspordi sihtkohtadena mõeldamatud, siis tänu odavnenud laevatranspordile võib see muutuda.

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

PÄE VAKO R R AL

Nr 3 (43) 17. märts 2016

Tänavusel viljelusvõistlusel tuleb palju uuendusi Kui siiani on viljelusvõistlus suuresti olnud kõrgeima saagi võistlus, siis tänavu, 12. viljelus­ võistlusel, pannakse suuremat rõhku kvaliteedile.

Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee

K

ui enamasti on võistluse korraldajaks olnud Maaleht, Baltic Agro, Scandagra Eesti ja nõuandeteenistus, siis esimene tänavune uudis ongi see, et korraldajatega liitus ka Tartu Mill.

Lisaks alustati seekord korraldamisega varem, juba märtsis. Idee on selles, et võistlusest huvitatud firmad, teadurid ja konsulendid saaksid juba taliviljade esimeste töötlemiste juures põllumeestele abiks olla ja leida nende hulgast koostööpartnereid oma uute tehnoloogiate, toodete jms tutvustamiseks.

Vaja on head toiduvilja “Me pole nii suur viljatootja maa, et vaid söödavilja toota,” ütles Tartu Milli ostuspetsialist

-

Urbo Vilibert märtsi algul peetud esimesel korraldajate kohtumisel.

Kvaliteedi arvestamine on oluline seetõttu, et nagu on näidanud kaks viimast rekordiliste viljasaakidega aastat, siis kõrgeid saake osatakse meil küll toota, ent mõlemal aastal on just kvaliteet kesiseks jäänud.

Kui Tartu Mill vajab kvaliteetset vilja kvaliteetse leiva- ja saia­ jahu ning kaerahelveste tootmiseks, siis Scanola Baltic on omakorda huvitatud võimalikult kvaliteetsest ja kõrge õlisisaldusega rapsiseemnest.

Vastavate viljade kvaliteedi hindamise alused töötavad välja Tartu Mill ja Scanola Baltic.

Kultuuride võitjad selguvad punktide alusel kolme näitaja summa tulemusel: kõrgeim saagikus, parim kvaliteet ja parim tulukus. Otsustati, et tänavu on võistluspõllu minimaalsuurus kümme hektarit varase-

l

M A A M A J A N D U S 3

Raivo Tasso

Viljelusvõistluse 2015 võitjad Margus Lepp, Aivar Treiberg, Tanel Tõrvand, Alar Mutli ja Urmas Uustalu sõidavad suvel õppe- ja preemiareisile Inglismaale maailmarekordi põldudele.

ma viie asemel. Esiteks ühtlustaks see pisut võistlustingimusi – raske on ju saada sama head ning tulukat saaki 5 ja 50 hektari suuruselt põllult.

Teiseks tuli vajadus muudatus sisse viia ka sellest, et OÜ Voore Farm võinuks mullu oma talirapsi saagiga 6,8 t/ha jõuda Guinnessi rekordiraamatusse. Üks põhjusi, miks see ei õnnestunud, oli saagi määramise metoodika. Nimelt läheb saak re-

Mootor John Deere 6,8l 305hj Terapunker 8000L 5 klahviga puistur Kogu separeerimispindala 7,9m2 Heeder 6,1m koos rapsivarustusega Zürnilt Heedrikäru ICA- Interaktiivne kombaini reguleerimissüsteem SF3000 GPS vastuvõtja SF1 Aktiveerimine automaatroolimiseks

DieselOnly

kordina arvesse siis, kui koristatud pindala on minimaalselt seitse hektarit.

Uuenduste tõttu on muudatusi ka kohtunike töös, eelkõige saagi mõõtmise metoodika osas. Lisaks tuleb neile juurde veel üks kohustus – võtta võistluspõllult pärast saagikoristust mullaproov. Selle alusel saab analüüsida taimetoitainete, energia ja süsiniku bilanssi võistluspõllul.

Oluline on see sellepärast, et viimastel aastatel on lõpukonverentsidel tulnud välja viljakasvatajate soov saada rohkem tagasisidet ja lisateavet, kui võistlus seni andnud on.

Võistelda saab kuni kahe kultuuriga Mullu oli viljelusvõistlusel väga palju osalejaid ning põlde. Optimaalne on 30–40 osalejat ning

iga võistleja võib osaleda kuni kahe eri kultuuriga. Lõplik valik tehakse pärast registreerumistähtaja lõppu. Üks eesmärke on, et kogu Eesti oleks võimalikult ühtlaselt kaasatud.

Võistlustele võib pakkuda rapsi, rüpsi, nisu, odra, kaera, rukki ja herne põlde. Võistluseks läheb siis, kui ühest viljaliigist on üles antud vähemalt kolm põldu.

Võistlusele registreerimise lõpptähtaeg on, nagu varemgi, 31. mai. Lõpukonverents on praeguste plaanide järgi 17. novembril Raplamaal.

12. viljelusvõistluse korraldajate ja/või sponsoritena on hetkel kirjas Baltic Agro, Scandagra, Tartu Mill, Maaleht, nõuandeteenistus; firmad Basf, Bayer, Syngenta, Monsanto, Rapool, Tradecorp, Yara, Adama, Berner; lisaks maaeluministeerium, Eesti Taimekasvatuse Instituut ning Eesti Maaülikool. Uute sponsorite liitumise üle on korraldajail vaid hea meel.

Eelmise aasta võitjad sõidavad õppereisile Inglismaale maailmarekordiomanike põldudele 13.–15. juulini.

4 M A A M A J A N D U S l T A IME K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (43) 17. märts 2016

Erakogu

IT-mehest põllumeheks hakanud Vahur Meus kasutab oma loodud VitalFieldsi programmi kõigepealt iseenda põllul.

IT-poisist sai tänu põllutarkvarale viljakasvataja

Eesti idufirma VitalFields arendab põllumajandusettevõtetele haldustarkvara. Firma üks asutajaid Vahur Meus tegeleb nüüdseks ka ise põllupidamisega.

Liisi Kanna ml@maaleht.ee

V

italFieldsi idee tekkis 2011. aastal tehnoloogia valdkonnaga tegelevate inimeste kokkusaamisel Garage 48.

“VitalFields sai alguse ilma prognoosimisest ja me lõime ettevõtte koos esialgse toimiva teenusega vaid 48 tunni jooksul. Saime aru, et põllumehi ja nende tööd mõjutab ilm tõenäoliselt palju ning nii keskendus ka VitalFields algselt põllupõhistele ilmaennustustele,” kirjeldab ettevõtte loomise algust VitalFieldsi üks asutajaid ja praegune tehnoloogiajuht Vahur Meus.

“Mäletan algusaegadest ka seda, kuidas istusime lihtsalt autosse, sõitsime põllumeeste juurde ja kuulasime neid. Nüüdseks on needsamad põllumehed VitalFieldsi igapäevased kasutajad,” lisab ta.

“Kui nägime, et ilmal ja taimehaiguste tekkimisel on seos ning ühtlasi võivad paljud teised näitajad jutustada põllume-

hele, kuidas teha paremaid otsuseid, hakkasime oma toodet selles suunas arendama,” tõi Meus välja.

Esialgu tegeldi VitalFieldsiga põhitöö kõrvalt. Mingil hetkel aga mõistsid tegijad Vahur Meus ja Mihkel Rand, et peavad kella kaheksast viieni tööst loobuma.

Praeguseks sisaldab VitalFieldsi programm töövahendeid, mis peaks põllumeeste tööd lihtsustama: e-põlluraamat, ilmaprognoosisüsteem, lao­haldussüsteem, planeerimine, raportid ja analüüsid.

IT-spetsialist ja hobipõldur Martin Rand oli töötanud Taimetoodangu Inspektsiooni IT-juhina. Vahur Meusil oli aga vaid IT-alane taust. Nüüd tegeleb ta ka ise põllupidamisega.

“VitalFields on meid põllumajandusega nakatanud – oleme mõlemad tööalaselt põllumajanduses kaelani sees ja ma kasvatan hobi korras Tartu lähistel Haaslava vallas mitmeid kultuure,” tõdeb Meus.

Tõsisem huvi põllumajanduse vastu tekkis tal pärast VitalFieldsiga alustamist. “Esimene seeme läks mulda 2014. aasta sügisel, kui sai külvatud 15 ha talinisu,” ütleb ta. Praegu kasvatab ta nii teravilja kui rapsi.

Põllusaadusi kasvatab ettevõtte asutaja oma vanavanaisa talu lähistel Tartumaal Haaslava vallas. Põllupidamist peab oma huvialaks. “Kindlasti on tegu hobiga. Teen seda huvist põllumajanduse vastu ja ka selleks, et saadud teadmisi VitalFieldsis rakendada,” toonitab Meus. “See on ka hea võimalus õpetada lastele, kuidas saab lauale leib-sai.”

Vahur Meus leiab, et senised kogemused põllupidamises on olnud väga huvitavad. Ta usub, et ise n-ö asjas sees olemine aitab kaasa ka VitalFieldsi tõhusamaks muutmisele.

“Paratamatult ei adu kõiki probleeme enne, kui ise nendega vahetult kokku ei puutu. Põllumajandus on selles mõttes huvitav ja raske, et paberil tehtud plaan muutub kogu aeg ilma ja tehniliste või logistiliste võimaluste tõttu. Võid teha detailse viieaastase külviplaani, aga esimese kahe kuu jooksul selgub, et kõik on vaja ümber teha,” toob ta näite.

Oma põllumajandusettevõtte tuleviku üle arutledes nendib Meus, et eks temalgi ole igapäevased põllumehe väljakutsed – tõsta mullaviljakust, suurendada saaki ja kvaliteeti.

Põllumehena kasutab Meus nende endi loodud tarkvara: kogu plaan, dokumentatsioon ja aruanded on Vital­Fieldsis.

VitalFieldsi võimalused VitalFields on kättesaadav internetis, aga ka mobiiliäpina.

Põhifunktsiooniks võib pidada e-põlluraamatut, mille formaat ühtib PRIA põlluraamatu omaga.

Pärast VitalFieldsi kasutajaks registreerumist ei pea inimene ise põlde üles tähendama hakkama. Kasutaja ei pea põlde märkima süsteemi, vaid teeb PRIAst impordi. Siis tal on põllud ees. Ta saab seda alati näha nimekirjana või kaardina.

E-põlluraamatusse on võimalik teha kandeid tehtud töödest.

Lahendus, millega saab kõik kanded jooksvalt ära märkida, vähendab topelttöö tegemist.

Põlluraamatusse saab salvestada ka töökäske. “Kui salvestada töökäsk, siis see läheb töötajale äppi. Tema näeb, mida ta tegema peab. Ta näeb kaarte, norme ja kemikaale. Isegi tehnikat, millega peab põllule minema,” räägib Rand.

VitalFieldsi laohaldussüsteemi abil on võimalik põldude saagikusse investeeritud sisendid kokku võtta. Põlluraamatusse ning laoseisu tehtavad kanded on omavahel seotud.

“Kui panna kõik oma sisendid lattu, siis põlluraamatu kandeid täites võtab süsteem kasutatud sisendid laost maha,” tutvustab tegevjuht.

“Kuna laos on ka hinnad, hakkab põllule tekkima ajalugu.

Ma saan vaadata põllule tehtavaid kulutusi. Nii hakkab tekki-

ma mitte ainult agronoomiline, vaid ka finantspilt nendest põldudest,” lisab ta. Mitmed analüüsid ja aruanded täidavad põlluraamatu ja laoinfo põhjal ennast ise.

Lisaks sisaldab VitalFields ilmaennustussüsteemi, mille abil on võimalik vaadata ilmaprognoosi iga põllu kohta eraldi. Ilmainfo tuleb kahest allikast – Yr.no-st ning GISmeteost.

Levik ja tulevik “Soovime VitalFieldsi arendada selles suunas, et põllumees saaks olla põllu peal ja tegelda sellega, mida ta kõige enam oskab, samal ajal hoida tema aega kokku bürokraatiaga tegelemise arvelt. Kõik tegevused, mis põllumajandusettevõtte juhtimiseks vajalikud, tuleb automaatseks muuta,” seletab Meus.

“Teine suund on see, et põlluraamatu kannetes sisaldub väga palju tarka infot põllumehele endale. Selle asemel et põlluraamatut lihtsalt kohustuslikus korras andmetega täita, tahame aidata põllumehel neid andmeid analüüsida. Kõik selleks, et ta saaks tulevikus teha rohkem tarku otsuseid andmete, mitte kõhutunde pealt,” lisab ta.

Põllumajandus on selles mõttes huvitav ja raske, et paberil tehtud plaan muutub kogu aeg ilma ja tehniliste või logistiliste võimaluste tõttu.

Võid teha detailse viieaastase külviplaani, aga esimese kahe kuu jooksul selgub, et kõik on vaja ümber teha.

Vahur Meus

Vahur Meusi sõnul on VitalFieldsis selline arusaam, et talu juhtimine on teadus omaette. Et seda hästi teha, on vaja koguda ja mõista oma andmeid.

“Kasutage talvist jõudeaega analüüsiks ja planeerimiseks.

Isegi kui te ei kasuta VitalFieldsi, pange oma asjad kas või Excelisse kirja ja otsige kitsaskohti, mida paremaks muuta,” rõhutab Meus.

Sarnaseid haldussüsteeme on maailmas loodud palju. Enamasti aga jäävad need toimima üksnes selles riigis, kus tekkinud on. VitalFields tegutseb mitmes riigis korraga.

Praegu kasutab VitalFieldsi aktiivselt umbes 800 talu 160 000 hektaril. Kasutajate hulga kasv on olnud väga kiire. Kui 2015. aasta alguses liitus süsteemiga umbes 40 kasutajat kuus, siis nüüdseks on see arv kasvanud 300–400 liitujale.

Seejuures tekib Eestis uusi kasutajaid kuus umbes 22. Suurim on levik Saksamaal ja Poolas.

Eesti, Saksamaa ja Poola põllumehed on tegijate sõnul VitalFieldsiga rahul. Meeskond kasvab ning VitalFieldsi liikmete seas on lisaks IT-inimestele ka põllumajandusvaldkonna tipptegijaid.

Nii VitalFieldsi kui kogu põllumajandusvaldkonna tuleviku osas on asutajad lootusrikkad.

“FAO analüüsist lähtub, et seoses rahvastiku kasvu ja suurte riikide keskklassi kasvuga peab toidu tootmine maailmas aastaks 2050 kasvama üle kahe korra. Nõudlus kasvab, maad aga juurde ei tule,” toob Vahur Meus välja.

T A IME K A S V A T U S

Nr 3 (43) 17. märts 2016

l

M A A M A J A N D U S 5

Mida arvestada seemne valikul Taimekasvataja peab sorte hoolikalt valima ja lähtuma ennekõike oma tootmistingimustest.

PILLE ARDEL Eesti Taimekasvatuse Instituudi asedirektor

E

nne seemnete ostmist tuleb selgitada ettevõtte kasutuses olevate muldade sobivus eri kultuuridele, millest tulenevad valikud tootmissuunale. Seejärel saab hakata otsima just oma ettevõttele ja muldadele sobivat seemet.

Kodulehtedel on palju katseandmeid

Suhelda tuleb sordi esindajaga Kui sobiv sort välja valitud, on vaja kontakti võtta selle esindaja või omanikuga, paljudel juhtudel edasimüüjatega.

Kui soovitakse lisaks viljatootmisele tegelda ka seemne-

Kindluse annab sertifikaat 1990. aastate algul toodi Eestisse palju sisse sorte, mis Kesk-Euroopas olid oma teed lõpetamas ja paari aasta järel kadusid siingi müügist. Praegu on seemnefirmade valikus palju uusi sorte, kuid siiski on põhjust uurida, kas sort on plaanis lähiajal käigus hoida.

Teraviljasorte vahetatakse tihti, keskmiselt 7–8 aastat sordilehes on juba pikk aeg. Kui sort on populaarne, võib see jääda sinna pikemalt kui kümneks aastaks, pikendamise korral lisatakse veel 10 või nii palju aastaid, kui omanik soovib, eeldusel, et sordi säilitamise nõuded on täidetud ja kontrollitud.

Seemneostu puhul peaks tootja veenduma, et tegu on

Seemnepartiile antav sertifikaat ei ole tühipaljas paber, vaid sisaldab tootjale väga vajalikku informatsiooni seemnepartii kohta.

Pille Ardel

sertifitseeritud seemnega. Müügis olevatel sortidel on tavaliselt Eestis esindaja, siin aretatutel omanik, kelle poole on kõige õigem pöörduda.

Seemne ja paljundusmaterjali sertifitseerimine on selle põlvnemise, liigi- ja sordiehtsuse ning -puhtuse ja kvaliteedi ning taimetervisenõuetele vastavuse kontrollimine rahvusvaheliselt kehtestatud nõuete kohaselt, seemne ja seemnekartuli puhul ka pakendite sulgemine ning märgistamine põllumajandusameti järelevalve all.

Sõltuvalt taimeliigist või -liikide grupist tehakse sertifitseerimise käigus põldtunnustamine, proovide analüüsimine seemnekontrolli laboratooriumis ning järelkontrolli põldkatsed.

Seemnepartiile antav sertifikaat ei ole tühipaljas paber, vaid sisaldab tootjale väga vajalikku informatsiooni seemnepartii kohta.

Eestis pannakse idanevuse, puhtuse ja tuhande tera massi näitajad seemnepakendi etiketile. Paljud riigid seda ei tee.

Idanevuse puhul võib teraviljal, nt odral, olla minimaalne idanevus 85%. Kui tegelikku idanevust etiketil ei ole, on külvisenormi määramisega võimalik 15% viltu minna.

Karmide puhtusenõuete tõttu on maksimaalselt võimalik eksida kaks protsenti, tuhande tera mass võib erineda 20–30 protsenti, sõltudes nii sordist kui kasvatustingimustest.

Mahetootja peab kasutama mahetoodetud sertifitseeritud seemet, kui see on saadaval, ja maheseemne puudumisel peab saama loa PMAst tavatoodetud sertifitseeritud seemne kasutamiseks. Seoses mahetootmise suurenemisega ja väljaveo võimaluste avardumisega mahe seemnetootmine üha kasvab.

Ülo Kalm ajakirjanik

Kui huumus lendab

M

SHUTTERSTOCK

Kõige levinum on valida sorte viljakaubanduse firma müügiesindajaga käsikäes. Üha enam põllumehi on ennast sidunud ühe või teise müügifirmaga, kes müüb nii seemne kui vajalikud taimekaitsevahendid, väetised, ja ostab sügisel saagi kokku.

Et aga müügimees ei pruugi olla kõige parem teadja sordi osas, orienteerudes hästi vaid oma firma kataloogi piires, on kindlam pakutud sortide headele omadustele kinnitust saada põllumajandusuuringute keskuse kodulehelt, kus aastate jooksul on katses olnud sortide andmed kogutud andmebaasi.

Seal on 15. veebruari 2016 seisuga katseandmeid 1043 sordi ja 7403 katse kohta. Andmebaas asub http://pmk.agri.ee/ viljandi/katsed.php#. Võrdluseks saab valida tuntud sorte

ja katsekohti, mille osas andmeid soovite. Samas leiab tootja kogumikud katseaastate kaupa http://pmk.agri.ee/viljandi/ kogumikud.php, kus ongi väljatöötatud tabelites põhinäitajad ära toodud. Mida lähemal katsekeskus tootja põldudele asub ja mida sarnasem mullastik juhtub olema, seda parem on info ja valiku tegemise alus.

Lisaks on võimalik sortide kohta andmeid saada Eesti Taimekasvatuse Instituudi kodulehelt, kus eri kultuuride kohta avaldatud trükised, andmebaasid, ettekanded ja nõuanded on ära toodud kodulehe rubriigi “Publikatsioonid” all, http://etki. ee/index.php/publikatsioonid.

Rakendusuuringute tulemustega saab tutvuda ka põllumajandusuuringute keskuse kodulehel rubriigis “Teadusinfo”, http://www.pikk.ee/valdkonnad/teadus­info/rakendusuuringud/aruanded-2012-2015/#.VtVq6ea9C7c, kus on eri sorte kasutatud ja nende omadusi lahatud.

kasvatusega, peab selles kindlasti saama kokkuleppele sordi esindaja või omanikuga, vastasel juhul ei ole seemnekasvatus lubatud. Sordi esindaja või omanik vastutab sordi säilitamise eest, sealhulgas kõrgemate paljunduste tootmise eest ning tema lepib ka kokku seemnetootjaga vastastikustes õigustes ja kohustustes.

Sortide vahetamine võib osutuda vajalikuks turustamise nõuetest tingitult, tootmissuunda vahetades (nt piimakarjakasvatuse lõpetanud tootja soovib edasi taimekasvatusega tegelda), sordi säilitamise ja seemnekasvatuse lõpetamise tõttu sordi omaniku poolt, jne.

Rauchi GPS-lülitustega

väetisekülvikud alates 8950 € + km

maht kuni 4200 l

maht kuni 9500 l

509 2247, 521 1988

Alari Sukamägi 5664 0889 alari@agriland.ee Info:

inu maakodu naabruses on suur põld.

Nõukogude ajal kuulus see sovhoosile ja seal kasvatati otra. Viljast rohkem kasvas põllul umbrohtu.

Saak, teadagi, polnud kiita.

Nüüd kuulub põld talunikule.

Umbrohtu ei ole, saagid on rekordilised. On viljavaheldus, on pindmine harimine, on keemiline umbrohutõrje. Kõik tehtud nii nagu tänapäeval kombeks.

Kui suurel põllul on aastaid tehtud minimeeritud mullaharimist, tõuseb traktori järel õhku mullapilv, mis lendab põllu ääres kasvava võsa poole. Tolmul on mulla lõhn, see on väärtuslik huumusekiht, mis metsa lendab. Rohukasv on sellise “väetise” mõjul väga lopsakas. Sellist tuuleerosiooni on mujalgi.

Soome põllumehed on suurtel põllumassiividel rajanud puhver­alasid erosiooni vältimiseks. Meie põldudele tulid suured massiivid kolhoosikorraga, kui talude piirid künti maaparandusega üles. Mõnel pool jäeti väikesed lapid harimata, sinna veeti maaparandusega mullast välja tulnud kivid. Minu maakodu naabruspõllul lapikesi ei jäetud, kivid veeti põllu äärde kraavi kaldale. Nii tekkis suur lage väli, kus tuul saab jõudu näidata.

Kuidagi peaksime ühismajandite jäetud suuri välju erosiooni eest kaitsma. Kas tuleks hakata rajama puhverribasid nagu hõimukaaslased üle lahe või on ka muid võimalusi ja kogemusi?

6 M A A M A J A N D U S l E T T E V Õ T L U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (43) 17. märts 2016

Saaremaalt saab heinaseemet igale Saaremaal Laadjala külas tegutsev OÜ Saaremaa Seeme on Eesti suurim heinaseemne kasvataja. Aga mitte erakordselt head looduslikud tingimused pole ettevõtte edu taganud, vaid aastakümnetega omandatud kogemused ja terve pere pühendunud töö.

Jana Rand jana.rand@maaleht.ee

E

elmisel aastal kasvatati Nurga talus seemet 120 hektaril, tänavu juba ligi 200-l. Ettevõtte alusepanija Arli Sauna sõnul olid möödunud aasta heinaseemnesaagid lausa seninägematud – punaselt ristikult saadi rekordsaak 580 kg hektarilt ja ühtekokku sai 121 hektarilt 119 tonni seemet.

Kas on siis tegu sellega, et Saaremaa on erakordselt sobiv heinaseemne kasvatamiseks?

Arli Saun arvab, et küll heintaimgi kasvaks viljakamatel muldadel veel võimsamalt, siin aga tuleb taimedel leppida sellega, mis on. Rohkem tuleb mängu aasta-

tepikkune kogemus ja oskus nendel maadel majandada. Seda kogemust Nurga talus jätkub, sest juba neli Saunade pere põlvkonda on neil maadel põldu pidanud.

Nurga talu ajalugu algab juba aastast 1926, kui pärast mõisamaade jagamist sai maad ka praeguse peremehe Arli Sauna vanaisa. Türil ja hiljem põllumajandusakadeemias agronoomi eriala omandanud Arlist sai Kaarma kolhoosis seemnekasvatuse agronoom.

Pärast ühismajandi lõppemist tuli talupidamist jätkata omal käel ja Nurga talus kasvatati esiotsa piimakarja. 2003. aastal aga hakkas tunduma, et piimakarja pidamisel pole õiget minekut. Pealekauba oli seemnekasvatus Arlil ikka rohkem südames, ja kui avanesid ka uued võimalused, siis hakati järk-järgult rohkem teraviljale ja seemnekasvatusele üle minema. Kui talu tulevik väga perspektiivikas ei tundu-

nud, läksid pojad üsna maakaugeid ameteid õppima – üks meremeheks, teine kokaks. Kui nad aga koju tagasi tulid ja talus tööle hakkasid, sai ettevõtmine õige hoo sisse.

Meile sobib Eesti seeme Nüüdseks on Nurga talul harida umbes 300 hektarit maad ja heinaseemne kõrval kasvatatakse ka teravilja. “Eelmistel aastatel oli PRIA seadnud tingimuse, et kogu pindalast võis rohumaid olla vaid 50%, seega sai seemetki kasvatada vaid maksimaalselt 150 hektaril. Nüüdseks on seda seadust muudetud ja võisime seemnepõldude pindalasid suurendada,” selgitab Arli.

Umbes pool pinnast on oma, pool renditud. Kui maa on olnud söötis, siis on teda seemnepõlluks muuta isegi lihtsam kui

Praegu ärkavad paljud seemnesoovijad siiski päev enne seda, kui vaja külvama hakata ja siis ei pruugi meil enam seemneid jaguda.

Arli Saun

seda, mida kehvasti haritud. Viimane nõuab tunduvalt hoolikamat umbrohutõrjet.

Heinaseemne saagi saamiseks kulub kaks aastat. Esimesel kevadel, pärast umbrohutõrjet ja maaharimist, külvatakse seeme mulda koos teraviljaga, mis sügisel koristatakse, et igal aastal ikka maalt saaki saaks. Teise aasta heintaimedelt kogutakse juba seeme.

Nurga talus kasvatatakse praegu seitset liiki heinaseemet: harilikku ja punast aruheina, aasnurmikat, karjamaa raiheina, timutit, päideroogu ja punast ristikut.

Heintaimede valikul tuleb hoolega jälgida turu nõudmisi. “Praegu on näiteks Euroopas hariliku aruheina seemnest puudus. Seega on harilik aruhein hetkel kindel kaup, millest lahti saab,” selgitab Arli.

Samuti on ta tähele pannud, et Eestis aretatud sordid on ikka meile sobivamad, saagikad ja ilmastikukindlad. Sertifitseeritud seemneid saab Saare Seeme Jõgeva taimekasvatuse instituudist.

Nii kasvatatakse talus Eesti sortidest harilikku aruheina ‘Arni’, punast aruheina ‘Kauni’, aasnurmikat ‘Esto’, timutit ‘Tika’, päideroogu ‘Pedja’ ja punast ristikut ‘Jõgeva 433’. Lisaks sellele tuuakse seemneid sisse ka Hollandist (harilik aruhein ‘Pradel’) ja Saksamaalt.

K O MME N TA A R

Nurga talus aetakse asju nutikalt OÜ Saare Seeme on Older Grupile hea partner olnud juba aastaid ning me pole nende seemnete kvaliteedis pidanud pettuma.

Ehkki võiks mõelda, et mis selles heinakasvatuses ikka nii erilist on, maa läheb roheliseks nii ehk nii, on rohumaade viljelus üsna keeruline asi. Ja keerulisemaks on ta läinud veel viimaste aastatega, sest põllumajandus on muutunud efektiivsemaks, loomakasvatus nõuab väga täpset sööta ning seetõttu tuleb rohumaadele külvata heintaimi lähtuvalt sellest, milline on maa, ja sellest, kas rohumaad vajatakse karjatamiseks, heina- või siloteoks.

Aga see pole kaugeltki kõik: oma sööt peab olema nii lüpsikarjal kui lihaloomadel, isegi eri lihatõud vajavad erineva koostisega sööta. Viimasel ajal oleme hakanud sisse tooma näiteks siguri ja teelehe seemneid, sest neid taimi vajavad söödaks lambakasvatajad.

Older Grupp teeb heintaimede segudele palju katseid, nii teadusasutustes kui suurtaludes. Seetõttu oskame tarbijatele parimat soovitada. Õnneks on meie põllumeeste teadlikkus palju tõusnud ja head seemet osatakse hinnata. Sellele usaldusele on kindlasti kaasa aidanud ka Saare Seeme oma kvaliteetse toodanguga.

Hindrek Older professor

Saksamaalt pärit seemnest katsetati ka põlduba kasvatada.

“Kasutasime oasorti ‘Espresso’ ja üldiselt võis saagikusega rahul olla, kui mitte arvestada seda, et hirved laastasid neid põlde, tallates ja radasid tampides,” lausub Arli.

Seemnekasvatustalu on kontrollijate teravdatud tähelepanu all ja see on Arli arvates väga

hea, sest annab seemneostjale kindlustunde.

Riigipoolne kontroll on lausa kolmekordne: kõigepealt tuleb kasvuaasta põld tunnustada, seejärel tehakse kuivtaimedelt võetud seemnest proovid ning Sakus tehakse kindlaks seemne kvaliteet, idanevus ja puhtus.

Kolmandaks pannakse 5% partiidest Viljandi katsekeskuses kont-

Mõisaküla masinatehase

KEVADPAKKUMINE KIVIKOPAD:

L-1500

540 € + km

L-1900

690 € + km

Mõisaküla Masinatehas OÜ info@mtm.ee 5628 6151

ETTEVÕTLUS

Nr 3 (43) 17. märts 2016

l

M A A M A J A N D U S 7

maitsele rollkülvideks idanema, et määrata sordiehtsus ning vastavus ettenähtud näitajatele.

Töö tehtud oma perega Kolmsada hektarit maad on parasjagu nii palju, et seda oma perega harida. Nüüd teevadki enamiku põllutöid Arli pojad Andres ja Mihkel, isalt tuleb rohkem tarkusi ja nõuandeid. Pojad on omavahel tööd ära jaganud, mõlemad saavad võrdselt hästi hakkama nii traktorite ja kombainiga kui ka kuivatamise ja toodangu müügiks ettevalmistamisega.

Talus on kaks traktorit ja kombain Claas, mis saab seemne- ja teraviljakoristusega kenasti hakkama. Heinaseemne koristamine algab sõltuvalt ilmast juba suve esimesel poolel ja jätkub tera­vilja võtmisega septembrini. Heinaseemne puhul on väga tähtis tabada õige koristamisaeg. Nii võib näiteks päideroo või timuti seeme tuule käes ära pudiseda lausa tundidega. Kui ilmad on vihmased, siis kombainiga välja minna ei saa. Et ilmastikust vähem sõltuda, kasvatatakse palju heintaimi.

Seemnesaak läheb jooksvalt kuivatisse ja ladustatakse kuni pakkimiseni. Aastaid oldi selles endises Kaarma kolhoosi kuivatis rentnikud, kuid viimaks saadi see endale. Nüüd on uued omanikud siin teinud kaasajastamisi ja ümberehitusi. Heinaseeme va-

Sven Arbet

jab hoolikat puhastamist, tuulamist ja sõelumist. Nad soetasid võimsa imemissüsteemi, samuti seemnesegaja.

Selle tõestuseks osutab Arli suurele, söödasegajat meenutavale seadeldisele. Selle sees on tigumehhanismid, mis segavad eri seemnesordid ühtlaseks.

Nüüd on vaja segud pakkida ning maha müüa.

Segud eri otstarveteks “Ega kõiki töid ikka ise teha jõua,” arvab Arli ja sestap on müümise usaldanud seemnemüüjale Older Grupp. Neilt saab Nurga talu ka tellimusi teatud liikide kasvatamiseks ning segude valmistamiseks. Lisaks Older Grupile leiab Nurga talu muruseemneid OÜst Aed ja Muru.

Seemneid segades saadaksegi sobivad segud kas heinamaale, siloks või ka murudeks.

“Eesrindlikumatel põllumeestel on juba väga head teadmised sellest, millised heintaimed ja taimesegud neile vajalikud on, vastavalt sellele, kas tahetakse teha silo, heina või uuendada karjamaid. Järjest rohkem tehakse meile ka ettetellimusi seemnetele ja see teeks meie elu tunduvalt lihtsamaks. Praegu ärkavad paljud seemnesoovijad siiski päev enne seda, kui vaja külvama hakata ja siis ei pruugi meil enam seemneid jaguda,” arutleb Arli.

Arli, Mihkel ja Andres Saun Eesti suurimast heinaseemet kasvatavast Nurga talust. Endine kolhoosi kuivati on kohandatud kaasaegsemaks ning see on ka seemnete laoruumiks.

8 M A A M A J A N D U S l T E H N I K A

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (43) 17. märts 2016

Vedelsõnniku laotamise viis mõ Kui palju sõnniku laotamisel sisalduvatest toitainetest taimede haardeulatusse jääb, sõltub muu hulgas vedelsõnniku laotamise viisist.

Sobiv tehnoloogia aitab säästa keskkonda ja vähendab vajadust kunstväetiste järele.

Kalvi Tamm Raivo Vettik Taavi Võsa Peeter Viil Jaanus Siim Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehnoloogia osakonna teadurid

V

arsti on jälle aeg hakata hoidlatest vedelsõnnikut põllule vedama ja laotama. See on väärt kraam, mis sisaldab taimedele vajalikke toitaineid ja sobivas koguses antuna ergutab taimedele soodsat mullaelustikku.

Kõige teravamalt on laotusviisist mõjutatud taimedele hästi omastatav lämmastikuühend ammoonium (NH4+), mis teatud tingimusel läheb kergesti üle ammoniaagiks (NH3), see aga on omakorda aldis sõnniku pinnalt lenduma. Seda soodustab kõrge õhutemperatuur, tugev tuul ja madal õhuniiskus. Sobivaim laotusilm on jahe, tuulevaikne ja sombune, aga maa ei tohiks siiski jääs ega lume all olla. Sõnniku kiire muldaviimine vähendab oluliselt lendumist. Ja ka haisuprobleem on tunduvalt väiksem.

Suur oht on ka toitainete ärakandumine pinnaveega. Selle tõenäosus on pinnalelaotamisel märksa suurem kui muldaviimisel, seda eriti kallakutega põldudel.

Artikli eesmärk ongi anda ülevaade vedelsõnniku laotamise seadmetest ning nende mõjust toitainete lendumisele ja ärakandumisele.

vedelsõnniku juga düüsist vastu kaldset deflektorplaati, mille tulemusel hajutatakse sõnnik lehvikukujuliselt laiali põllu pinnale.

Selle laotusviisi korral on ammoniaagi lendumine märkimisväärne. Kui mulda segamist ei järgne, võib lendumiskadu ulatuda 70 protsendini. Kui sõnnik segatakse mulda 12 tunni pärast, võib ammoniaagina lenduda siiski veel kuni 55 protsenti – seega tuleks muldasegamine teha võimalikult kohe laotamise järel.

Lisaks ammoniaagi lendumisele on ka haisuprobleem, mis võib kujuneda takistuseks asulate ja üldkasutatavate teede lähedal laotamisel. Rohumaade pealtväetamisel saab taimik oluliselt saastatud. Lehvikukujulisest jaotusest tingituna on laotus ebaühtlane nii põikisuunaliselt kui töökäikude otstes pikisuunaliselt, kuid põikisuunaliselt saab ühtlasemalt laotada, kui töötada ülekattega.

Võrreldes teiste laotamisviisidega, on paisklaotuse ühtlus tuule tugevusest kõige enam mõju-

Raivo Vettik

tatud. Kallakuga põldudel on suur sõnniku ärakandumise risk, eriti juhul, kui laotamise ajal või pärast laotamist sajab tugevalt vihma.

Paisklaoturi eelisteks on selle odavus, töö- ja transpordi­ asendisse seadmine ei võta palju aega, laotur on hästi kasutatav ka vedelsõnniku veoks ning seega otseveotehnoloogiaga laotamiseks kaugematel põldudel.

Paisklaotamine sobib teraviljapõldudele tagastatud peenestatud põhule laotamiseks jahedate, tuulevaiksete ning uduste ilmadega. Kindlasti tuleb selliselt laotatud vedelsõnnik võimalikult kiiresti pinnasesse segada. Paakveokile monteeritava paisklaotamisseadme hind (ilma paagita) on suurusjärgus 500–1000 eurot.

Raivo Vettik

KOTTE LANDTEHNIK

Lohislaoturid Need koosnevad veermikuga paagist, pumbast, jagurist ja voolikutest. Voolikud on ülaotstest kinnitatud ühtlaste vahedega (20–30 cm) poomile, nende alumised otsad lohisevad maapinnal.

Lohislaoturi voolikud suunavad vedelsõnniku vahetult mulla pinnale ja enamasti jäävad taimede kõrgemalasuvad lehed puhtaks. Sõltuvalt taimeridade ja voolikute omavahelisest paiknemisest võivad madalamad taimed osaliselt siiski jääda voolikutest väljuva vedelsõnniku alla.

Laoturi liikumisel võivad voolikuotsad õhku tõusta ja siis määPeeter Viil

Paisklaoturid Paisklaoturi põhiosad on veermikuga paak, pump ja düüsi(de) ning deflektori(te)ga paiskeseadis(ed). Laotamisel surutakse

Lohislaoturi voolikud on varustatud düüside ja juhtkiiludega, tagamaks vedelsõnniku andmise võimalikult maapinna lähedalt ning kitsa ribana.

Paisklaotamisel on lämmastiku lendumine kõige suurem.

Avalõhe-sisestuslaoturiga vedelsõnniku laotamine.

rib vedelsõnnik ka kõrgemalasuvaid taimeosi.

Tänu pinnalähedasemale laotusele on ammoniaagi lendumine, võrreldes paisklaotamisega, hulga väiksem.

Ammoniaagi lendumine, kui muldasegamist ei järgne, võib ulatuda 24 protsendini. Kui muldasegamine toimub 12 tunni pärast, lendub seda tunduvalt vähem – kuni 10 protsenti.

Nii nagu paisklaotamisel, on ka lohislaotamisel probleemiks märkimisväärne hais ja kallakuga põldudel suur sõnniku ärakandumise risk.

Lohislaoturi töö- ja transpordiasendisse seadmine võib suure töölaiuse korral (kuni 36 m) olla aeganõudev, laotur ei ole seetõttu hästi kasutatav vedelsõnniku veoks, mistõttu on soovitatav kaugemate põldude väetamisel vedelsõnnik tavaveokiga ette vedada.

Pikisuunaline laotusühtlikkus on töökäigu otstel parem kui paisklaotusel. Jälgida tuleb aga, et laotusvoolikud ei ummistuks,

Vedelsõnniku segamislaoturid ketasseadmega.

sest muidu jäävad põllule väetamata triibud. Ummistumiste vastu aitavad peenestid-võõrkehaeemaldid, mis sageli on integreeritud juba jagurisse.

Lohislaotamine sobib nii põllu- kui rohumaade ja ka teraviljade ning rapsi kasvuaegseks väetamiseks. Ettevaatlik tuleks olla siloteoks ja karjatamiseks plaanitud rohumaade väetamisel, kuna esineb mõningast taimede saastumist sõnnikuga. Tulenevalt seadme laiusest ei sobi see väikestele, ebakorrapärase kujuga ning järskude tõusude ja langustega põldudele. Laotusseademete töölaius on vahemikus 6–36 m ning hinnad 11 000–128 000 €.

Düüsidega lohislaoturid on põhimõtteliselt sarnased lohislaoturitega. Põhierinevus on, et voolikud on kinnitatud metallribast või klaasplastist piidele, mis väldivad voolikute õhkukerkimise laotamise ajal ja hoiavad voolikute otste vahekauguse võrdse, tagades seega parema põikühtlikkuse. Klaasplastist piid võimaldavad külgsuunalist liiku-

mist, näiteks ümber kivide. Voolikute otstes on spetsiaalsed düüsid, mis suunavad sõnniku vahetult mulla pinnale taimkatte alla, vähendades taimede vegetatiiv­ osade saastumise ohtu. Ammoniaagi lendumine on kuni 18%.

Siiski võib rattajälgedes esineda taimede määrdumist vedelsõnnikuga, kuna seal on taimed ratastega pikali vajutatud ja voolikuotsad liiguvad üle taimede, mitte taimede vahelt läbi.

Düüsidega lohislaoturite töölaiused on enamasti piires 6–24 meetrit ja hinnad vahemikus 30 000–87 000 €. Masin ei sobi väikestele, ebakorrapärase kujuga ja künklikele põldudele. Kuna düüsid on voolikute otstesse kinnitatud jäigalt, tuleb vältida suuri kive.

Sisestuslaoturid Lohiskiilseadise korral on düüsi ees eraldi juhtkiil, mis sõltuvalt maapinna kõvadusest lõikab mulda kuni 2 cm sügavuse lõhe.

Vedelsõnnik suunatakse düüsi

Võtame vastu tellimusi 2014. aasta kevadeks.

Haagistele garantii 24 kuud.

TEHNIKA

Nr 3 (43) 17. märts 2016

l

M A A M A J A N D U S 9

õjutab taimede toidulauda

Kverneland Group

Vedelsõnniku ribaslaoturi tööorganid moodustavad kobestatud ribasid, kuhu sisestatakse piide taha kinnitatud voolikute kaudu vedelsõnnik.

Järgmise töökäiguga külvatakse neile ribadele seemned ja vahesid jäävad katma eelvilja taimejäänused.

nult koos harimise käigus kobedaks muutunud mullaga.

Külviaegse muldaviimisega seadmed võimaldavad vedelsõnniku muldaviimist ühendada külviga. Maisi punktiirkülvik on haagitud vedelsõnniku paakhaagise külge ja kahel pool iga külviseadet paiknevad vedesõnniku muldaviimiseks düüsid. Tehniliselt on selle masinaga võimalik laotada kuni 50 m³/ha. Ammoniaagi lendumine on sama väike kui eelkirjeldatud ribaslaotusel.

Segamislaoturid

kaudu kiilu taha. Lohiskiilseadis jätab ka rattajälgedes taimed vedelsõnnikuga määrimata.

Seadis sobib nii musta põllu kui kasvavate taimede väetamiseks. Kasvavatele taimedele laotamisel peaksid taimed olema vähemalt 8 cm kõrgused, sest siis on maapinna lähedal tuulekiirus väiksem kui madalama taimiku korral. Taimede maksimumkõrgus on sama mis tavalise lohislaotamise korral.

Avalõhe-sisestuslaoturid jaotuvad kamarasse või mulda lõhe lõikamise ketasseadiste alusel järgmiselt: ühekettalised, mis võivad olla kas kesksuunas paksenevad või kaldsed; kahekettalised, mis lõikavad V-kujulise lõhe; ja ühekettalised koos V-kujulist lõhet moodustava kiiluga.

Laotamisel suunatakse vedelsõnnik kummist düüside kaudu 20–60 mm sügavustesse lõhedesse, mis jäävad avatuks. Lõhede vahekaugus on tavaliselt vahemikus 20–40 cm ning laoturi enam levinud töölaius on kuus meetrit.

Sisestuslaoturid sobivad ka madalate kasvavate taimedega kaetud maa väetamiseks, seega nii põllukultuuride kui rohumaade pealtväetamiseks. Täpse doseerimise korral taimede saastumist sõnnikuga ei esine.

Düüsidest väljuvate sõnnikujugade voolutugevus tuleb reguleerida tasemele, mis välistab sõnniku paiskumise mulla pinnale (lõhe üleujutamise). Soovituslik laotamisnorm on 15–20 m3 vedelsõnnikut hektarile sõltuvalt lõhede ristlõikepindalast ja vahekaugusest. Kui kettad on keskelt paksemad või järgneb lõikekettale kiil, on maksimaalne laotamisnorm 30 m3. Suurema normi korral ei mahu vedelsõnnik lõhedesse ja jääb maapinnale.

Selle laotusviisi korral lendub keskmiselt kümme protsenti am-

moniaagist. Kallakuga põldudel on risk sõnniku ärakandumiseks, kui lõhed on langussuunalised.

Sisestuslaoturid ei sobi väga kivistele põldudele ning rasketele muldadele, kuhu vajaliku sügavusega lõhe lõikamine on problemaatiline või isegi võimatu.

Võrreldes lohislaotamisega, tuleb arvestada suurema veojõuvajadusega töölaiuse ühiku kohta. Avalõhe-sisestuslaoturite haardelaiused on vahemikus 3–8 m ja hinnad 15 000– 59 000 € piires.

Sulglõhe-sisestuslaoturid jaotuvad töösügavuse järgi: madalad 5–10 cm, sügavad 15–20 cm.

Madalal muldaviimisel suunatakse vedelsõnnik kummidüüside kaudu lõikeketastega kamarasse lõigatud lõhedesse, mis suletakse surverataste või rullikute-

Suur oht on toitainete ärakandumine pinnaveega.

Selle tõenäosus on pinnalelaotamisel märksa suurem kui muldaviimisel, seda eriti kallakutega põldudel.

ga. Sügaval muldaviimisel suunatakse vedelsõnnik vahetult kobestuskäppade või hanijalgade taha pinnasesse. Laotamis­ elementide vahekaugus on tavaliselt 25–50 cm. Kobestatud muld variseb ise lõhesse.

Vedelsõnniku laotamise seadmetest on sulglõhe-sisestuslaoturid kõige keskkonnasõbralikumad. Ammoniaagi lendumine on peaaegu välistatud. Haisu ei ole laotamise ajal praktiliselt tunda ja kallakuga põldudel risk sõnniku ärakandumiseks on väike.

Vedelsõnniku sügava muldaviimise korral kobestatakse ka mõningal määral mulda. Sügavat muldaviimist kasutatakse enamasti haritaval maal või laia reavahega kultuuridega põllul, sest oht kasvavate taimede juurestikku vigastada on suur.

Laoturite puuduseks on väiksem töölaius ja vajadus võimsamate traktorite järele. Vedelsõnniku sügavale pinnasesse viimise korral suureneb toitainete leostumise oht. Kasutamist piiravad eelkõige mulla omadused – ei

sobi kivistele ja savistele rasketele muldadele.

Nii nagu avalõhe-sisestuslaoturitel, tuleb ka sulglõhe korral laotusnormi määramisel arvestada lõhe mahutavusega, et sõnnikut ei jääks põllu pinnale.

Sulglõhe-sisestuslaoturite haardelaiused on vahemikus 3–7,5 m ja hinnad 17 000–36 000 €.

Ribasselaotus Seda tehnoloogiat kasutatakse ribasviljelusel, kus laiarealiste kultuuride kasvatamisel haritakse põld ribadena – nende pindala moodustab kogupindalast 30 protsenti. Samaaegselt ribade harimisega viiakse sinna ka vedelsõnnik. Hiljem külvatakse haritud ja väetatud ribadele saagikultuur ning vahesid jäävad katma eelvilja taimejäänused.

Ammoniaagi lendumine on tänu vahetule muldasegamisele väike, kuni üks protsent. Haisu ei ole laotamise ajal peaaegu tunda ja kallakuga põldudel on risk sõnniku ärakandumiseks ai-

Seade koosneb paakhaagisest, millel on pump, jagur, voolikud ja haagise tagaosa külge haagitud kergrandaal või tüükultivaator.

Laotamisel suunatakse vedelsõnnik voolikute kaudu põllu pinnale ja segatakse ketaste või piidega 3–10 cm sügavuselt mulla pindmisesse kihti. Sellised lahendused sobivad ka laiarealiselt (45–100 cm) kasvatatavate kultuuride (nt mais) kasvuaegseks väetamiseks, kui tööorganid on seatud vastavalt reavahe laiusele.

Kergrandaali kasutamisel laotatakse vedelsõnnik maapinnale kas esimese kettarea ees või esimese kettarea ketaste taga. Ketaste vahekaugus on enamasti 25 cm.

Ketasseadmete korral on hästi ühildatav kõrrekoorimine ja vedelsõnniku laotamine, mis puhul mõlemad tööd tehakse ühe töökäiguga ja sõnnik segatakse kogu harimissügavuses mulla ja põhuga. Sealjuures on võimalik laotada suuremaid sõnnikunorme kui lõhesse sisestamisel.

Ammoniaagi lendumine tänu vahetule muldasegamisele on suhteliselt väike – kuni viis protsenti. Haisu ei ole laotamise ajal praktiliselt tunda ja kallakuga põldudel risk sõnniku ärauhtumiseks on ainult koos harimise käigus kobedaks muutunud mullaga.

Segamislaotuse puudusteks on suur veojõu vajadus ja et seda ei ole võimalik kasutada kitsarealiselt kasvava taimikuga põldudel. Laoturite töölaiused on vahemikus 3–7,5 m ja hinnad 16 000–36 000 € piires.

10 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S Tiit Blaat

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (43) 17. märts 2016

Vasikate arvel ko toob tulu asemel Madal piimahind on sundinud farmiomanikke kulusid kokku tõmbama. Kohati tehakse seda ka vasikate arvelt, mis on kaasa toonud nende tervise nõrgenemise.

Daiga Bisniece DeLavali tootejuht

K

una lüpsilehm annab piimatootjatele peamise sissetuleku, üritatakse kokku hoida mujalt. Viimasel talvel on olnud juhuseid, kus seda tehakse näiteks kinnislehmade ja vasikate arvelt.

Seetõttu on tänavu rohkem vasikate haigusi ja suremust, nagu selgus DeLavali korraldatud seminaril, kus esines Belgia loomaarst ja teadlane, vasika­ spetsialist Annelies de Spiegeleer.

Lektor selgitas, et mineraalained edastatakse vasikale platsenta kaudu, ning see, kas tema ema

Terve vasikas on energiline, rõõmus ja uudishimulik.

on neid piisavalt saanud, mõjutab vasika kolme esimese elukuu tervist.

Vasikal pole kaasasündinud immuunsust. Selle saab ta ternespiimast, mis sisaldab vajalikke antikehi. Ent juba poegimisest paari tunni möödudes on antikehade hulk ternespiimas poole väiksem ja väheneb pidevalt.

Spiegeleeri sõnul ei sõltu antikehade vähenemine sellest, kas lehma lüpstakse või mitte. Ternest vajab vasikas öö­päevas kümme protsenti oma kaalust.

Millest tekib kõhulahtisus “Esimese paari tunni jooksul pärast sündi tõuseb vasikas jalgadele ja hakkab udarat otsides imema kõike, milleni ulatub, alates lehma rinnakorvist kuni sabani.

Selle instinktiivse tegevuse käigus ahmib vasikas suhu iga leh-

ma küljes oleva haigusetekitaja – bakteri, viiruse või haigusi teki­ tava organismi. Tagajärjeks on kõhulahtisus,” selgitas lektor.

Asjatundjate hinnangul kandub ligi 90 protsenti haigusetekitajatest edasi sel viisil: imemine, mälumine, söömine.

Kõhulahtisuse põhjuseks oleva haigusetekitaja saab kindlaks teha selle järgi, kui vana oli vasikas kõhulahtisuse tekkimise ajal, vasika väljaheite koostise ja haigusetekitaja omaduste põhjal.

Vasikate kõhulahtisust põhjustab sageli mitu haigusetekitajat kas korraga või vasika tervise halvenedes üksteise järel (peensoole viirusnakkused muudavad vasika vastuvõtlikumaks bakteriaalsete nakkuste, näiteks koli­bakteri ja salmonella suhtes). Seepärast on laboratoorsed uuringud – vereproov, väljaheite­ proov ja surnud vasika lahang – väga tähtsad.

Toidust põhjustatud komplikatsioonideta kõhulahtisus kaob tavaliselt iseenesest ega põhjusta vasika surma. Samas loovad seedimishäired soodsa pinnase haigusetekitajate levikuks ja viirusliku kõhulahtisuse tekkeks.

Söötmisviis suurendab kõhulahtisuse ohtu. Selle võib

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA BY-82 rihthöövelpaksusmasin

NOVA115S metallilintsaag Soodushind:

NOVA FM-300 puruimur

NOVA J19 magnetpuurpink

Hind:

Hind:

480 € Hind:

(km 0%)

278 €

319 € (km 0%)

NOVA TIG 200P AC/DC impulsskeevitusseade

Hind:

480 €

802 € (km 0%)

(km 0%)

Uudistoode! Saad pöörduva teraga metallilintsae peaaegu tavalise sae hinnaga.

Saagides pole vaja detaili pöörata. Ideaalne saag väikestesse ruumidesse. Mugav transportida. Hõlbus transportimise ajaks aluse küljest lahti võtta. Suurepärane saag tööobjektile kaasa viimiseks. Rattad ka aluse küljes. Tera automaatne seiskamine.

Kvaliteetsed ja tugevad terajuhikud.

Mootori võimsus: 550 W Tera kiirus: 20/30/50 m/min Tera suurus: 1638 x 12,7 x 0,64 mm Saagimisnurk: 90–45° Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90° / 115 mm Kaal: 62 kg

Tõhus puruimur kahe 100 mm avaga. Kõikidel meie mudelitel on metallist labad. Koti vahetamine on kiire ja hõlbus. Varustatud ratastega. Võimas 1,5 kW / 230 V mootor. Äärmiselt usaldusväärsed ja töökindlad imurid.

See mudel on olnud ülekaalukalt meie enim müüdud imur juba aastaid.

Mootori võimsus: 1,25 kW / 230 V / 8000 rpm Mootori võimsus: 1500 W Mootor: 2850 p/min Höövelduslaius: 204 mm Õhu imemisvõimsus: 42,15 m3/min Paksusmasina max kõrgus: 210 mm Imuri labade läbimõõt: 300 mm Lõiketerad: 2 tk Kaal: 46 kg Kaal: 32 kg

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1100 W Mootor: 700 p/min Magneti võimsus: 1000 kg Kaal: 10,5 kg

NOVA MB1931 paksusmasin

NOVA 16R radiaalpuurpink

NOVA PL40 plasmalõikur NOVA BY-12 rihthöövelpaksusmasin

Hind:

(km 0%)

Nova BY82 on kõrge kvaliteediga rihthöövelpaksusmasin väikestes töökohtades kasutamiseks. Ei vaja spetsiaalset alust.

Võib asetada lauale või muudele vastavatele kohtadele. Lisaks on need lihtsalt pärast kasutamist kõrvale liigutatavad.

Hind:

351 €

319 €

(km 0%)

(km 0%)

Käepärane suurus! Saad transportida tööobjektile sõiduautos. Kergesti transporditav mudel juhutöödeks objektil või garaažis. CE heakskiidetud mudel. Nova 1931 on isevedav mudel. Usaldusväärne, kiire ja lihtne kasutada.

Kaks lõiketera – HSS-tera.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1500 W Mootor: 9000 p/min Max töölaius: 318 mm Max paksus: 5–153 mm Max hööveldamine: 3 mm Tolmukoguri liides: 50 mm Kaal: 32 kg

Viie kiirusega stiilne ja töökindel radiaalpuurpink, varustatud kallutusvahendiga, mis võimaldab ka horisontaalset asendit.

Kõik siiski tavalise radiaalpuurpingi hinnaga!

16 mm padrun standardvarustuses. Kõrgus 930 mm. Tõeliselt käepärane mudel, mida saad kasutada palju mitmekülgsemal moel kui tavalist radiaalpuurpinki. Eriti soositud mudel üle maailma.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 550 W Pöörlemiskiirus: 460–2480 rpm (5 kiirust) Spindel: MK2 / 16 mm Kaal: 35 kg

NOVA BS-250 puidulintsaag Hind:

319 € (km 0%)

Tugev konstruktsioon.

Kvaliteetsed piirikud, mis hoiavad seadistused paigas intensiivsel ja pideval töötamisel. Kõrge kvaliteediga mootorid ja tugev mittevibreeriv korpus. Alus standardvarustuses kaasas. Lisavarustusena on saadaval Mobile Wheel Kit ratastega varustatud alus.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 370 W Tera kiirus: 780 m/min Tera suurus: 1750 x 6–13 mm Maks. saagimisvõimsus: 100 mm Lõikevõimsus/ sügavus: 245 mm Kaal: 35 kg

Nova J19 on kvaliteetne uudismudel! Tugev magnet kinnitub kindlalt ja teeb puurimise lihtsaks. Ava puurimisvõimsus kuni 35 mm!

Standardvarustuses jahutussüsteem, samuti 19 mm Weldoni padrun. Kerge kaal, ainult 10,5 kg. Kaasas mugav tööriistakast.

Hind:

359 € (km 0%)

Uudismudel NOVA PL40 plasmalõikur. Lihtsalt käsitsetav ja soodne väike plasmalõikur, mis tarnitakse täielikult varustatuna.

Kasutusvalmis, vajalik ainult suruõhk (kompressor) ja elekter. Kasutatud on MOSFETi tehnoloogiat, mis on usaldusväärne ja läbiproovitud. Võid lõigata kõiki elektrit juhtivaid metalle, nagu teras, roostevaba teras, vask, alumiinium jne.

Pinge: 230 V Kaitse: 16 A Väljundvoolu vahemik: 20–40 A Lõikevõimsus: 12 mm Koormatavus: 60% 40 A Õhu tootlikkus: 4,5 / 150 bar/l/min Kaal: 8 kg

Elektroodkeevitus ja TIG AC/DC seade, millega alumiiniumi, messingi ja pronksi keevitamine sujub suurepäraselt. Muidugi keevitad sa roostevaba terast, legeeritud terast ja süsinikterast alalisvooluga.

Nova 200 puhul on kasutatud uusimat invertertehnoloogiat (Mosfet).

Pinge: 230 V Kaitse: 10 A Väljundvoolu vahemik: 10–200 A Koormatavus: 60% 200 A Põleti kaabel: 5000 mm Maanduskaabel: 5000 mm Kaal: 25 kg

Hind:

601 € (km 0%)

Nova BY-12 on kõrge kvaliteediga rihthöövelpaksusmasin väiksematesse ruumidesse. Ei vaja alust. Vibratsioonivaba ja vaikne masin.

Võib asetada lauale või muu vastava pinna peale ja sooritada hööveldus seal. Lihtne tõsta pärast tööd kõrvale.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1800 W Mootor: 8800 p/min Terade arv: 2 Max höövelduse laius: 305 mm Max kõrgus: 158 mm Max hööveldamine: 1–2 mm Kaal: 42 kg

NOVA 170G metallilintsaag Hind:

1270 € (km 0%)

Uudistoode, mis on saavutanud tohutu populaarsuse kogu maailmas. Väga konkurentsivõimelise hinnaga. Kvaliteet vaieldamatult maailma tippklassist. Mõeldud nõudlikuks professionaalseks kasutamiseks.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 750 / 1100 Tera kiirus: 40/80 m/min Tera suurus: 2085 x 20 x 0,9 mm Saagimisnurk: 90–45° Max lõikevõimsus nelikantmaterjalil: 90° / 170 x 200 mm, 60° / 60 x 60 mm, 45° / 110 x 110 mm Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90° / 170 mm, 60° / 70 mm, 45° / 120 mm Kaal: 170 kg

NOVA CJ-350 minitreipink Hind:

879 € (km 0%)

Suurepärane treipink väikemudelite ehitajatele, peenmehaanikutele, auto- ja mootorrattaharrastajaile jt. Sobib ka suuremate esemete treimiseks. Kaasas on pleksiklaasist kaitsed padruni ja tera kohale, kolmepakiline padrun (85 mm), tsenter ja hammasrattakomplekt keermestamiseks.

Vastupidav ja vibratsioonivaba korpus.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 350 W Pöörlemiskiirus: 50–2500 rpm Tsentrite vahe: 350 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 180 mm Spindli läbiviik: 20 mm Kaal: 45 kg

Koneita.com; aadress Eestis (kontor ja esitlusruum): Helgi tee 2, Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa ja Soomes (ladu): Alanurmontie 128, FI-62100 Lapua; tel +372 514 8326, ivo.ilustrumm@koneita.com NB! SOODUSPAKKUMINE: Nüüd on üle 100 € maksva kauba tellimusele meie E-POEST transport tasuta!

KALENDER

Nr 3 (43) 17. märts 2016

kkuhoidmine kahju tekitada suur kogus lehmapiima või piimaasendajat ühe söötmiskorra ajal; valesti valmistatud piimaasendaja, kus vee ja pulbri vahekord on vale, või halb segamine; lohakalt puhastatud ämbrid või nisad, kuna piima või piimaasendaja jäägid kujutavad endast suurepärast kasvukeskkonda bakteritele; piimapulbri tootja järsk vahetus; ebaregulaarne söötmine; saastunud koresööt või kontsentraat; udarapõletikku põdeva lehma piima jootmine vasikale; muude kui piimavalkude andmine alla kolme nädala vanustele vasikatele.

Haigusetekitajate põhjustatud kõhulahtisust tekitavad kõige sagedamini bakterid Escherichia coli, Salmonella spcs ja Clostridium perfringens, rota- ja koronaviirus ning parasiteerivad algloomad krüptosporiidid (Cryptosporidium parvum) ja koktsiidid (Eimeria spp).

Kui kolibakteri nakkus ja viirusnakkused võivad tekkida juba vasika esimestel elupäevadel, siis algloomade põhjustatud kõhulahtisus tuleb hiljem – kui vasikas on saanud vähemalt kümnepäevaseks.

Koktsidioosi ja krüptosporidioosi puhul on iseloomulik, et

kõik vasikad haigestuvad korraga. Krüptosporidioosi puhul toimub see vasika 11. elupäeval. Koktsidioosi tekkimine võtab aega 21 päeva või enam.

Seda seetõttu, et koktsiidid läbivad terve elutsükli, enne kui vasikal ilmnevad kliinilised haigustunnused.

Kõhulahtisuse tagajärjed ja kulud Kõhulahtisuse põhjust on kõige kergem kindlaks teha vasika sõnnikut uurides. Näiteks on söödast põhjustatud kõhulahtisuse puhul väljaheide väga vedel ja valget värvi.

Rotaviiruse (kõhulahtisuse kõige tavalisem põhjus) tekitatud kõhulahtisuse puhul on väljaheide pruun ja vesine. Parasiitide tekitatud kõhulahtisuse puhul võib vasika väljaheites leida verd.

Halli või valget värvi väljaheide ei tähenda ilmtingimata, et tegu on ühe kindla haigusetekitajaga, vaid see on pigem jätkuva probleemi näitaja, mille puhul vasikale tuleks lisaks vedelikravile anda vesinikkarbonaati – söögisoodat.

Umbes 56 protsenti enne võõrutamist surnud vasikatest sureb

kõhulahtisuse tõttu (USA riikliku loomade terviseseire süsteemi National Animal Health Monitoring System andmetel). Suremus on kõige suurem esimese kahe elunädala jooksul. Hiljem langeb suremus kiiresti, kuid tõuseb uuesti üheksa nädala vanuses, kui vasikaid hakatakse piimast võõrutama.

Vasikate kasvatamine on hästi korraldatud, kui võõrutuseelne suremus jääb alla kahe protsendi. Kaheksa protsenti või kõrgem suremus näitab, et vasikate kasvatamisel on suuri probleeme, mis tuleb viivitamatult lahendada. Üks kõhulahtisuse juhtum läheb maksma umbes 15 eurot (lisakulud laboratoorsetele uuringutele ja veterinaarile) ning ühe vasika kaotus maksab 30–50 eurot. Need on kõhulahtisusega seotud otsesed kulud.

Aga on veel kulusid, mida tuleb samuti arvesse võtta. Sageli ei saavuta haigusest tervenenud loomad hiljem, kasvuperioodil ja täiskasvanud piimalehmadena, oma täielikku potentsiaali.

Kõhulahtisuse tagajärjel suureneb hilisem hingamisteede haigustesse jäämise tõenäosus enam kui 20 korda.

l

M A A M A J A N D U S 11 Maaelumessid, aprill–mai 2016

H Ü VA N Õ U

Rusikareeglid nnSööta vasikatele esimese kahe tunni jooksul pärast sündi 3–4 liitrit kvaliteetset ternespiima (> 50 g/l IgG) ja veel 2–3 liitrit järgmise kuue tunni jooksul. nnHoida vastsündinud vasikat poegimislatris koos täiskasvanud lehmade ja teiste (haigete) vasikatega nii vähe aega kui võimalik. nnHoida vasikat puhtas, kuivas, korraliku allapanuga ja õhutatud kohas, kus ei ole tõmbetuult. nnHoida vasikat eraldi latris vähemalt paar päeva enne vasikate rühma üleviimist. nnJälgida, et oleksid täpsed söötmisajad; kvaliteetne piim; startersööda, vee ja heina puhtus ning olemasolu; lüpsiämbrid ja hügieenivahendid. nnSöötmine külma ilmaga ja haiguse ajal nõuab eri tähelepanu. nnTöötajad peavad oskama haigusi varakult avastada ja tõhusalt ravida/ennetada.

Kõhulahtisuse all kannatavad vasikad satuvad enne esmakordselt lüpsma tulemist tõenäolisemalt tapale. Põllumajandustootjale tähendab see kulu – kogu kasvuperioodi kulud kuni tapamajja saatmiseni, sealhulgas kõhulahtisuse ravimise kulud.

Kasvukiirus mõjutab piimaandi Kui vasikas on terve, on põllumajandustootjal samaks ajaks tiine mullikas, kellega täiendada oma karja või kelle saab müüa teisele tootjale.

Vasika arengu- ja kasvupeetus pikendab aega mullika esmakordse lüpsmatulekuni.

Kõhulahtisuse all kannatavad vasikad saavad täiskasvanuks pool kuni kaks kuud hiljem. See läheb pärast 24. elukuud maksma kaks-kolm eurot päevas ning siia

hulka ei ole arvatud saamata jäänud tulu müüdud piimast.

Iga haigus pidurdab vasika kasvu ja arengut. On ka tõestatud, et vasika kasvukiirus ja lehma hilisem piimaand on omavahel seotud. Iga sada lisagrammi keskmisele päevasele kasvumäärale annab juurde 85 kg esimese lüpsiperioodi piimatoodangule ja 228 kg esimese kolme laktatsiooni toodangule. Heaks tulemuseks peetakse kasvumäära 750 grammi päevas, kuid kui vasikas võtab juurde alla 600 grammi päevas, tuleb vasikate kasvatamise korraldust parandada.

Seega on vasikate kasvumäära kiirendamine majanduslikult põhjendatud eesmärk. See on saavutatav, kui on paigas haigete vasikate tõhusa ravimise kord ning haiguste vältimisega tagatakse, et haigestumise oht on minimaalne.

Aprill nn Animal Vetex: loomakasvatus ja veterinaaria, 3.–7. aprillini, Brno, Tšehhi. nn Techagro: põllumajandusmasinad, 3.–7. aprillini, Brno, Tšehhi. nn Pavasaris-Spring: põllu- ja maamajandus, 7.–10. aprillini, Riia, Läti. nn Flower Expo Ukraina: aiandus, taimed, floristika ja maastikukujundus, 12.–14. aprillini, Kiiev, Ukraina. nn Natural & Organic Products Europe: mahemess, 17.–18. aprillil, London, Ühendkuningriik. nn Maamess: põllumajandus, metsandus ja maaelu, 21.–23. aprillini, Tartu, Eesti. nn Sibflowers: aiandus, aiandusteh­ no­loogia, seemned, istikud, 21.– 24. aprillini, Novosibirsk, Venemaa. nn Flora Olomouc: aiandus, 21.–24. aprillini, Olomouc, Tšehhi. nn Euroflora: lilled ja ilutaimed, 23. aprillist 1. maini, Genova, Itaalia. nn Hipposfera: hobumajandus, 30. aprillist 3. maini, Peterburi, Venemaa.

Mai nn IFFA: lihatööstus, 7.–12. maini, Frankfurt Maini ääres, Saksamaa. nn SIRHA Budapest: põllumajandus, 9.–11. maini, Budapest, Ungari. nn DLG-ÖCP Tarla Günleri: põllumajandus, 11.–14. maini, Antalya, Türgi. nn International Agricultural Fair: põllumajandus, 14.–20. maini, Novi Sad, Serbia. nn Animal Husbandry and Agricultural Day: loomakasvatus, 19.– 22. maini, Hodmezövasarhely, Ungari.

12 M A A M A J A N D U S l K Ü L A S K Ä I K

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (43) 17. märts 2016

Neli koera, kes hoiavad elus 200 lammast Lahemaa rahvuspargis asuva Sae talu lambakarjamaadele sattunud võivad ootamatu kogemuse osaliseks saada – nad piiratakse ümber ja suunatakse aianurka seisma.

Aive Mõttus aive.mottus@maaleht.ee

P

“

olitseinikeks”, kes sel moel tegutsevad, on neli suurt ja paksu valge kasukaga karjakaitsekoera abruzzit – Tina (8), Martino (8), Rudi (4) ja Lota (3 kuud). Ning seista tuleb seni, kuni pererahvas, koerte haukumise peale kohale tõtanuna, hädalised liikuma päästab.

“Inimesi nad üldjuhul ei ründa, kuid oma valju ja ähvardava haukumisega ajavad igale karjamaale eksinule hirmu naha vahele,” selgitab Sae talu perenaine Imbi Jäetma.

Sellest peale, kui kaheksa aastat tagasi koerad osteti, pole karjast ükski lammas kaduma läinud. Varem oli tavaline, et üsna mitu lambahakatist langes igal aastal ilvese või rebase saagiks.

Tavaliselt poegivad lambad küll varakevadel turvaliste laudaseinte vahel, kuid vahel ikka juhtub, et mõni utt toob karjamaal suvised talled. Eesti maalammastel, keda Sae talus peetakse, sünnivad üsna sageli kaksikud, ja siis käiski asi nii, et seni kuni ema ühte talle lakkus, passis ilves või rebane läheduses ja pani sobival momendil teise vastsündinu pintslisse.

Neljajalgne valvemeeskond Kuid maalambaid on vähe alles jäänud ning iga tall oluline, eriti eri liinide – Hiiu, Saare, Kihnu, Ruhnu ja Viru – kontekstis.

See oligi peamine põhjus, miks

maalambausku Jäetmad koerad karja valvama võtsid.

Tina osteti Šveitsist, kus tema vanemad teenisid oma peremehi töötavate karjakaitsekoertena. Martino soetati Soomest – tema kaitsetööd teinud polnud, kuid õppis Tina kõrval ameti ruttu selgeks. Ruudi on nende kutsikas ning Lota saabus Lahemaale samuti Soomest.

“Esimestel aastatel tundus, et kogu töö teeb ära emane Tina ning isane Martino piltlikult öeldes pikutab diivanil ja joob õlut.

Alati kui meie hommikul lauda juurde jõudsime, magas ta kusagil puuriida varjus,” räägib Imbi.

Valvurite tegelik töökoormus ja -jaotus selgus alles siis, kui koerad endale GPS-seadmed kaela said.

Karja, mida abruzzid valvavad, kuulub sada põhikarja utte ning kevadel sündinud talled, kokku on koertel hoolealuseid 200 ringis. Karjamaad laiuvad 12 hektaril ning nende piirid on suuresti looduslikud – jõgi, ojad, kraavid.

Hommikul varavalges, kui lambad alles magavad, kontrollib Martino kõik piirid üle. Selleks ajaks, kui Tina ja Rudi karjaga väljadele minema asutavad,

on tema töö juba tehtud ning mees on puhkuse auga välja teeninud. Karjas käib ta koos Rudiga vaid siis, kui Tinat jooksuajal laudast välja ei lubata.

Hauguvad ja annavad villa Koerad elavad koos lammastega laudas ja karjamaal 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Nad tunnevad end karja liikmetena ning tubast elu ei igatse. Üle karjaaia külaelu uurima ka ei lähe, olgugi et piirdeks on vaid põlvekõrgune elektrikarjus. Iga sissetungija – olgu selleks siis metsaveeres ringi kalpsav jänes või

4 Sae talu perenaise Imbi Jäetma kinnitusel tunnevad maremma-abruzzi karjakoerad end lambakarja täieõigusliku osana.

mõni matkaja – peletatakse valju haukumisega tagasi üle karjamaa piiri.

Mõni aasta tagasi, kui hundid paar kilomeetrit eemal, Uuri küla teises otsas asuva talu lambakarjas laastamistööd tegid, ei lubanud Sae talu valvurid oma hoolealuseid üsna pikka aega sealpoolsetele karjamaadele. Ju nad tunnetasid ohtu, arvab pererahvas.

Karja valvamine pole ainus hüve, mida karvaste kasukatega koerad peremehele-perenaisele pakuvad. “Nad annavad ka villa,” naerab Imbi Jäetma ning näitab sama päeva hommikul Martino seljast nopitud villa. Pehme, mõnus ja täiesti koerahaisuvaba.

Koeravill kootakse sisse pea kõigisse Sae talu käsitöötoodetesse – sokkidesse, sääristesse, kinnastesse, mütsidesse, vestidesse, kampsunitesse, sallidesse.

Sae talus kasvatatakse lambaid põhimõttel, et kõik, mida loom annab, tuleb ka vastu võtta ja ära kasutada – liha, vill, nahk.

innovators in agriculture

Automaatne lüps, mis sobib igale piimafarmile Lely muutis lüpsiroboti Astronaut A4 valikut, et toetada farmihaldureid nende farmi juhtimisotsuste tegemisel veelgi paremini. Hollandi tootja keskendub nüüd piimakarjakasvataja individuaalsetele eesmärkidele ja pakub individuaalselt konfigureeritavaid lüpsiroboteid.

Piimakarjakasvatajad saavad nüüd lüpsiroboti ostmisel valida, millist farmihaldustoimingut nad täiustada soovivad, ning oma Lely Astronauti selle järgi konfigureerida. Peale lehmade lüpsmise võimaluse pakub Lely Astronaut A4 ka lahendusi tõhususe ja lehmade tervise jälgimise parandamiseks. Põllumajandustootjad võivad ostmisel või ka hiljem oma valikuid kombineerida ning lisada lüpsirobotile varustust juurde.

Sellise lähenemise kaudu pakub Lely põllumajandustootjate praegustele vajadustele vastavaid lahendusi ja valmistab ette tulevastele vajadustele vastavaid lahendusi.

Tänu tarkvara, andurite, farmijuhtimistoe ja muude võimalustega seotud uutele valikutele saavad piimakarjakasvatajad keskenduda konkreetselt oma isiklike ärieesmärkide täitmisele.

Lüpsiroboti individuaalne konfiguratsioon on loodud piimakarjakasvataja äriteadmiste ning Lely põhjalike teadmiste ja suurte kogemuste põhjal automaatse lüpsi vallas. Lely on neid teadmisi ja kogemusi kogunud peaaegu 25 aasta jooksul tuhandetest farmidest kogu maa-

ilmas. Piimakarjakasvatajate ja Lely teadmiste kombineerimine võimaldab luua ja pakkuda iga farmi jaoks individuaalseid tooteid ja parimaid võimalikke tulemusi.

Lely Astronauti uus tootevalik on saadaval alates 2016. aasta 1. märtsist riikides, kus see toode on kaubanduslikult kättesaadav.

Lisateavet leiate eesti keeles aadressilt myastronaut.lely.com.

Teave Lely Groupi kohta 1948. aastal asutatud Lely suunab kõik oma jõupingutused klientidele põllumajanduse jätkusuutliku, tulusa ja nauditava tuleviku loomiseks.

Lely on ainus ettevõte maailmas, mis pakub põllumajandussektoris täielikku toodete ja teenuste valikut alates söödakoristustehnikast kuni automaatsete söödasüsteemide, lauda koristusseadmete ja lüpsirobotiteni. Lely töötab välja ka ärikontseptsiooni energiasäästliku tegevuse pakkumiseks piimasektoris.

Lely on olnud aastaid automaatsete lüpsisüsteemide tootjate hulgas juhtival kohal. Tänu 65 aasta jooksul kogutud teadmistele põllumajandustsükli kohta hoiab ettevõte kindlat positsiooni söödakoristustoodete vallas. Lely Group tegutseb rohkem kui 60 riigis ja annab tööd ligikaudu 2000 inimesele.

Lisateave: www.lely.com

KÜLASKÄIK

Nr 3 (43) 17. märts 2016

Sven Arbet

A B I K S L O O D U S K A I T S J AT E L E

Pingviinide kaitseingel Austraalia lõunaranniku lähedal asuva Warrnambooli Middle Islandi kääbuspingviinide arv vähenes rebaste ja metsikute koerte rünnakute tõttu pidevalt. 2009. aastal leiti lahendus, kuidas seda haruldaste isendite kolooniat kaitsta: kääbuspingviinid said endale pesitsusajaks kaks ihukaitsjat maremma-abruzzi lambakoerte näol.

Koerte teenistusse võtmine oli algul vaid meeleheitlik eksperiment, kuid sellest kasvas välja väga edukas projekt. Kui endisest 5000 linnuga kolooniast oli 2006. aastaks järele jäänud vaid 100, siis 2013. aastaks oli pingviinikoloonia tasapisi suurenenud juba 180 isendini. Lambakoerad peletavad kutsumata külalisi haukumisega minema ning rebased hoiduvad koerte lõhna tundes üldse saarele tulemast.

2006. aastani oli saar inimestele suletud, kuid nüüd saab seal giidide juhendamisel karjakaitsekoerte tööga tutvuda.

Allikas: Maaleht, www.warrnamboolpenguins.com

Intelligentsed itaallased Maremma-abruzzi lambakoer on pärit Itaaliast ning aretatud selleks, et ta karja ohtude eest kaitseks. Eelkõige kasutatakse seda tõugu Itaalias lambakarjade valvurina.

Tõustandardis on kirjas, et see igivana koduloomakarju valvav koeratõug põlvneb niisama hästi Abruzzis lammaste karjatamisel kui ka Toscana ja Latiumi Maremmal kasutatavatest lambakoertest. Alates 1860. aastatest, kui lambakarjad liikusid ühest piirkonnast teise, hakati neid kahte primitiivset tõutüüpi omavahel ristama ning kujunes välja uus tõug.

Selle suurt kasvu (turjakõrgus on 60–73 cm, kaal 30–45 kg) koera kaitse- ja valveins-

Saarlased panevad päikese tööle Saartel olevat väga hea päikesekiirgus, mistõttu sinna rajatakse päikeseelektrijaamu.

Saaremaa Koplimäe talu investeeris 18 046 eurot päikesepaneelidesse, mille aastane elektritoodang on 11,23 MWh – 46% talu vajadusest.

Koplimäe talu tegeleb mahepõllundusega tooraine kasvatamisest kuni valmistoodanguni. Roheline energia on abiks talu kiviveskile, kus jahvatatakse nii oma kui ka teiste mahepõldudel kasvatatud nisu-, rukki-, spelta- ja tatratooteid.

“Oleme otsinud mooduseid, kuidas energiat vähem tarbida ja kulusid kokku hoida – päikesepaneelide kasutamine on hea nii kokkuhoidmiseks kui ka ökoloogilise jalajälje vähendamiseks,” ütleb talu peremees Olev Müür.

Tartu ettevõte Helioest OÜ kavatseb rajada Pähkla külla kuni 100kW võimsusega päikeseelektrijaama. OÜ juhatuse liige Priit Pikk plaanib, et osa toodetud elektrist läheb müügiks, teise osa tarbib elektrijaama kõrvale rajatav ettevõte.

Ta selgtiab, et Pähkla küla valiti jaama rajamiseks seetõttu, et selles külas asub tema elukaaslase vanematekodu.

Lisaks on Saaremaal väga hea päikesekiirgus ning ka liitumispunkt võrguga asub vaid poolesaja meetri kaugusel.

Maaleht.ee

tinktid on väga tugevad. Tema ülesandeks on karja saatmine ja kaitse ning igasuguse muu vara valvamine. Maremma-abruzzi valge karvkate on tihe, ilmastikukindel ja paks.

Oma inimestesse on tõug kiindunud, võõraste suhtes aga umbusklik. Pere keskel on ta rahulik, töötades aktiivne ja valvas. Koer on intelligentne, teda on kerge koolitada, kuid tõug sobib siiski vaid kogemustega koerapidajale. Mingil juhul pole selle koera koht linnakorteris.

Eesti Kennelliidu tõuraamatu andmetel elab Eestis 27 maremma-abruzzi lambakoera.

Maremma-abruzzi lambakoera kutsika saab üldjuhul osta 1000–1500 euro eest.

l

M A A M A J A N D U S 13

14 M A A M A J A N D U S l I N IME N E

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (43) 17. märts 2016

Tiina Roosalu –

K O MME N TA A R I D

Tiina on teinud õigeid otsuseid

uus nimi tipploomakasvatajate hulgas Lii Sammler

Just siis, kui Tiina Roosalu oli põllumajandusega enda jaoks lõpparve teinud, tuli tööpakkumine hakata osaühingu Nigula Piim loomakasvatusjuhiks.

Vivika Veski ml@maaleht.ee

T

iina Roosalu ütleb, et talle meeldib, kui asi areneb. Ta töötab toodangu kasvu nimel ning ootab robotlauta.

Kaheksa aastat OÜ Nigula Piim Leediküla farmis loomakasvatusjuhina töötanud Tiina Roosalu tahtis koolipõlves hoopis bioloogiks saada. Maatüdrukuna valis ta siiski põllumajandusülikooli ja loomakasvatuse. Ülikoolis loomakasvatust õppides huvitas Tiina Roosalu kõige rohkem aretus ja pärast kooli töötaski ta just sellel alal. Kuni mõistis, et aretusest üksi hea piimatoodangu jaoks ei piisa – õige söötmine on sama tähtis.

Tiina Roosalu tunnistab, et mõni aeg enne Nigula Piima tööle asumist oli ta loomakasvatusega enda jaoks lõpparve teinud.

Ta on õppinud ka raamatupidamist ja oli kolm kuud töötanud Tallinnas raamatupidajana, kui Nigula Piima juht Väino Narusk ta tööle kutsus.

Roosalu esimest tööaastat Leediküla Farmis märgib kabineti seinal rippuv aukiri, mis tunnistab osaühingu Nigula Piim Läänemaa 2008. aasta parima piimakarja omanikuks. Sellega seltsib terve hulk teisi – tunnustus on tulnud peaaegu igal aastal. Lisaks on Nigula Piima lehmad võitnud ka vissitiitleid. Üle-eelmisel aastal ületas Nigula Piim piiri, mis viib piima-

karja Eesti tippude hulka – üle kümne tonni piima lehma kohta aastas. Ettevõte oli esimene ja ainuke selline Läänemaal. Tiina Roosalu tunnistab, et tunneb kohalikest konkurentidest isegi puudust, ehkki mõned farmid on nüüdseks ületanud üheksa tonni piiri. Läänemaal pole piimakarjakasvatus väga levinud, karjamaaks sobivate rannaniitude rohkuse tõttu köidab paljusid lihaveisekasvatus. Nigula Piim on aga teinud oma valiku ja kavatseb sellel teel jätkata.

Väino Narusk Nigula Piima OÜ juhataja

Tiina oskab kõike teha, mida moodsas farmis vaja

Koostab söödaratsioonid Iga tööpäeva hommikul sõidab Tiina Roosalu 25 kilomeetri kauguselt enda ja oma esivanemate põlisest kodukülast Piirsalust Leedikülla tööle. Kui ta kella kaheksa paiku kohale jõuab, on tööpäev farmis juba tunde kestnud. Hommikune lüps algab kolmveerand kolm hommikul.

Kõigepealt vaatab loomakasvatusjuht arvutist üle eelmise päeva ja sama päeva hommiku lüpsitulemuse. Vahel on töötajad kirja pannud ka mõne probleemi, mis tuleb lahendada. Loomakasvatusjuht uurib, kuidas loomad söönud on. Kui keskmisest palju vähem või rohkem, tuleb söötjatega nõu pidada ja leida üles põhjus, näiteks kas mõni loom pole haigestunud.

Leediküla farmis elab tuhatkond looma, neist umbes pool on lüpsilehmad. Lehmad on jagatud piimaanni järgi viide söötmisgruppi. Igal grupil on ka söödaratsioon mõnevõrra erinev.

Ratsioonid koostab Tiina Roosalu ise – kursustel ja materjalide põhjal õpitu kohaselt.

Kõige tähtsama osa söödast moodustab silo – see peab olema

Tiina on kohusetundlik ja järjekindel. Tal on pikaajalised kogemused, 24 aastat piimatootmises.

Leediküla farmis on hea meeskond ja väga oluline osa selles on Tiina. Farmis on kord majas ja tehtud õiged otsused.

Koos panime maha eesmärgid, kuhu jõuda, ja oleme need täitnud. Nüüd on vaja saavutatud toodangut 10,5 tonni lehma kohta hoida. Piimatoodangu tõus enam omaette eesmärk pole, kuid kui teha tipptasemel tõuaretust, tuleb ka piima juurde.

Tiina on väga õpihimuline – käib koolitustel, kursustel ja õppereisidel. Koos oleme käinud läbi ka teised Eesti parimad farmid, kus on, mida õppida.

Kolleegid hindavad Tiina Roosalu positiivseks ja järjekindlaks juhiks.

hästi tehtud. Silomaterjali kasvatab Nigula Piim ise, selle jaoks on ettevõttel kasutada ligikaudu tuhat hektarit rohumaad. Teravili ostetakse sisse. Oder, nisu ja mais jahvatatakse oma veskis – nii tuleb soodsam.

Meeskonnaga rahul Leediküla farm on tegutsenud kümme aastat. Farmil on viis lauta, neist neli on praegu kasutusel. Vana vasikalaut seisab tühjana, see tuleb maha lammutada ja uus asemele ehitada.

Projekt on valmis ning ootab paremaid aegu.

Loomakasvatusjuht tõdeb, et farmis on palju muutunud sellest ajast, kui ta kaheksa aastat tagasi alustas. Siis oli vaid üks uus laut.

Ka lüpsjate ja karjakute töö on

aastate jooksul kergemaks muutunud, sest palju on automatiseeritud. Karjakutel tuleb aga endiselt üksjagu rasket füüsilist tööd teha ja lüpsjad peavad tegutsema ka ajal, mil suurem osa inimesi magab.

Farmis on ametis oma zootehnik ja veterinaararst. Teist aastat on neil oma mehaanik. See on muutnud ka loomakasvatusjuhi töö lihtsamaks.

Tiina Roosalu ametlik tööpäev kulgeb kontoritöö rütmis, kuid harvad pole olnud korrad, kui tuleb tegutseda hilisõhtul või öösel.

Roosalu lülitab telefoni hääletu peale kolmel korral nädalas – kahel korral rahvatantsutrenni ja korra inglise keele kursuse ajaks.

Muul ajal on ta valmis farmi kihutama. Naine muigab, et enne mehaaniku ametisse võtmist tuli

vahel ka öösel voodist telefonitsi asju ajada, kui masinatega midagi juhtunud oli.

Loomakasvatusjuht räägib muheldes, et selles mõttes on lehm igav loom, et tahab iga päev ühtmoodi süüa ja koheldud saada. Sellepärast on tähtis, et kõik töötajad tegelevad loomadega samal moel.

Töötajaid on farmis küll vahetunud, kuid leidub ka neid, kes on püsinud aastaid ja kelle kõrvale saab uued tulijad välja õpetada. Samuti töötavad neil lüpsjatena koos ema ja tütar ning ema ja poeg. Noormees asus ema kõrval tööle siis, kui tema vanaema pensionile jäi.

Maaelu Edendamise Sihtasutus valis Tiina Roosalu mulluste töötulemuste eest aasta parimaks piimakarjakasvatajaks.

Kõigepealt võin uhkusega öelda, et Tiina on minu väga tubli kursuseõde EPA päevilt. Õppisime koos aastatel 1987–1992. Ta on olnud kõik need aastad, mil koostööd teinud oleme, väga hea koostööpartner.

Kui temaga milleski kokku leppida, siis kõik klapib.

Tiina oskab teha kõike, mida ühes kaasaegses farmis vaja on. Söödaratsioonid koostab ta ise, kuigi olen teda ka nõustanud.

Farmis on loomadel head tingimused ja uskumatu heakorra ning heaolu tase. Tiina käe all on Nigula Piim iga aastaga tõusnud aste-astmelt ülespoole ja on nüüd jõudnud kõrgeima toodanguni Läänemaal.

Annes Põlluste ETKÜ konsulent Pärnu- ja Läänemaal

OÜ KEHRA AGRO

ostab PÕLLUMAAD üle Eesti

Parim hind!

Kiire tehing!

Tel 5096173 Andrus

ME T S

Nr 3 (43) 17. märts 2016

l

M A A M A J A N D U S 15

Metsaseaduse muudatused panevad kuusikud raiesurve alla Märtsis hakkas keskkonnaminis­tee­ rium koos huvigruppidega sõnastama metsaseaduse muudatusi, mille ees­märk on soodustada turbe- ja valik­raiete kasutamist metsamajandamisel. tiivsele uuendamisele. Näiteks on nõuded liiga jäigad aeg­järgse raie ajaliste piiride osas, samuti on vaja leevendada raiejärgse täiuse piiranguid.

Metsaomanik tahab raiuda kuuske

Ain Alvela ain.alvela@maaleht.ee

T

egu on lageraiele alternatiivsete raietega, mida erametsaomanikud on ebaselge määratluse ning neile seatud piirangute tõttu seni vähe rakendanud. Uus seadus muudab metsaomanikule majandamisotsuste tegemise selgemaks ja vähendab paberimajandust.

Metsaseaduse muudatused peaksid jõustuma 2017. aasta jaanuaris.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp tunnistab, et praegu kehtivad reeglid ei aita piisavalt kaasa metsa efek-

Seadusemuudatusega on kavas lubada raiuda kuusikud vanuses, mis võimaldab metsadel siduda raieringi keskmisena aastas maksimaalne kogus süsinikku ja toota samas maksimaalset omanikutulu. Teisisõnu tähendab see kuusikute raieküpsuse vanuse vähendamist, mis praegu on 70 aastat.

“Minimaalne raievanus peab võimaldama ratsionaalselt metsa uuendada, kasvatada ja kasutada,” selgitab Marku Lamp.

“Minimaalne raievanus ei kohusta metsaomanikku raiuma, tal jääb õigus oma metsa kauem kasvatada.”

Surve nooremate kuusikute raiumisele on kestnud juba aastaid, sest kuusepalk on üks kallimaid, mida meie metsadest saada. Leitakse, et ka 60aastane kuusk sobiks raiuda.

Looduskaitse osas sisaldavad plaanid mitmeid küsitavusi. Nimelt leiavad keskkonnakaitsjad, et nn paindlikkus lageraiete vanuste osas on juba niigi suur ning selle edasine alandamine eeldaks rangelt kaitstavate metsade pindala edasist suurendamist. Seda eriti viljakates mineraalmaal paiknevates kasvukohtades. Viljakal pinnasel kasvavate kuusikute elurikkus ei ole juba praegu piisavalt kaitstud, ja kui hakatakse lubama ka n-ö lihtsamat lageraiet, suurendab see survet veelgi.

Naaber ei saa enam takistada Eestimaa Looduse Fondi ekspert Aleks Lotman aga leiab, et kuigi noor mets seob enam süsinikdioksiidi, sest kasvab kiiremini, on summaarne seotud süsinikukogus suurem ikkagi vanades metsades, sest suurem on ka nende üldine biomass, sh veel lagunemata surnud puit.

“Seega pädeb metsa intensiivse-

tel 434 2330, 5345 6499 e-post apmets@apmets.ee

3,25m kuni 8,35m Metsaveohaagised alates 1,5t kuni 16t erinevad haaratsid Palgitõstukid 3,25m kuni 8,35m erinevad haaratsid Palgitõstukid 3,25m kuni 8,35m erinevad haaratsid erinevad haaratsid

edasiMüüja: edasiMüüja: edasiMüüja: edasiMüüja:

ma majandamise kliimapõhjendus vaid värskelt metsastatud, varem lagedate alade puhul.

Metsa nn noorendamine intensiivsema raie teel pigem laseb süsiniku metsast lendu,” väljendab Lotman oma seisukohta.

Olulise muudatusena on kavas välistada olukord, kus metsa kasutamine on seatud sõltuvusse piirinaabrite otsustest ja tegevusest. Nimelt saab piirinaaber praegu takistada naaberkinnistu omanikul küpse metsa raiumist, esitades metsateatise naabrist varem. Kehtib põhimõte “kes ees, see mees”. Raiet tegema ei pea, kuid teatisega on võetud ka piirneva kinnistu omanikult võimalus raie tegemiseks.

“Valdavalt on sellised probleemid juhuslikud, kuid on võimalik ka pahatahtlikkus,” nendib Lamp. “Esitades aastast aastasse samale alale teatisi, aga samas mitte raiuda, tekib võimalus blokeerida naabri soov metsaomandit kasutada.”

Vääriselupaiga õiguslik sisu on plaanis muuta nii, et kaotatakse piirangud vääriselupaiga suurusele. Riigimaal tagatakse kaitse kõikidel vääriselupaiga määratlusele vastavatel aladel, eramaadel jätkub kaitse vabatahtlikkuse alusel.

K O MME N TA A R

Kuusikud niigi kõige ohualtimad Tunnustan ministeeriumi lageraiele alternatiivsete majandamisviiside soodustamise ja vääriselupaikade parema kaitse korraldamise eest. Kuusikute raievanuste alandamine on aga teema, mida ei saa praegusel kujul, kui puuduvad teadmised mõjust elurikkusele, pidada säästliku metsanduse osaks.

Viljakate kuusikute elustik on väga haavatav teatud (majandus)tegevuste tõttu. Üks neist on kuusikute väga intensiivne raie viimastel aastakümnetel, võrreldes teiste puuliikidega.

Kuigi ministeerium hiljuti teatas kümne protsendi metsa range kaitse saavutamisest, on tegelikult laane- ja salumetsades, sh viljakad kuusikud, kõige suuremad puudujäägid rangelt kaitstavate metsade pindalas.

Kuuske ei jäeta üldjuhul säilikpuuks tema kehva tuulekindluse tõttu. Seega erinevalt teistest puuliikidest ei teki Eesti metsamaastikku eriti vanu kuuski.

Metsandus on säästlik, kui majandamisel arvestatakse kõigi metsanduse eesmärkidega. Kuusikute raievanuse alandamisel ei arvestata selle võimaliku mõjuga elustikule, sest vastavaid alus­ uuringuid pole tehtud.

RMK kuulutas oma hiljutisel teadusprojektide konkursil välja teema kuusikute majandamise, sh optimaalsete raievanuste kohta, mille üks osa on analüüsida majandamise mõju elurikkusele.

Teadlased kirjutavad praegu projekte, et teada saada eri raievanuse mõju elustikule.

Ministeeriumi need teadmised ei huvita. Metsaseadust pole nende meelest vaja teha teadmispõhiselt, vaid rahapõhiselt.

Raul Rosenvald Eesti Maaülikooli metsakasvatuse osakonna vanemteadur

16 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 3 (43) 17. märts 2016