MAAMAJANDUS (aprill 2015)

Aeg külvata. Aga kuidas? / Viljelusvõistlusel juba osaleja kirjas

ENE KÄRNER 23. aprill

NR 4 (34)

2015

Eesti põllumeeste eest väljas Foto ERAKOGU

Lai valik profiliini niidukeid haljastusfirmadele ja igale kasutajale

Kontakt: Riho Kivila Strangko Grupp OÜ Sääse, Tamsalu vald, 46105 Lääne-Virumaa Tel 329 5620, 504 7478 E-post: riho@strangko.ee www.strangko.ee

2 uudis

ajakirjanik lii.sammler@maaleht.ee

Kes keda sööb?

E

sialgu on põllumajandusministeerium veel alles. Kauaks see nii jääb ja millised on uue valitsuse prioriteedid maaelu küsimustes, saame peagi näha. Üht-teist võib aga arvata juba praegu. Minister Urmas Kruuse nimetas ühe prioriteedina keskkonnasäästlikku põllumajandust, teisena seda, et elu maal säiliks.

“Peame hoolitsema selle eest, et põllumajandus keskkonda ära ei sööks,“ kõlas selgitus mu kolleegile, kellele antud intervjuud oma järjekorda oodates pealt kuulsin.

Viimastel aastatel on minu kogemuste järgi põhjust muretseda hoopis vastupidise pärast: peame hoolitsema selle eest, et keskkond põllumajandust ära ei sööks.

Ilmselt on paljudel meeles aasta põllumehe Avo Samarüütliga seotud mõne aasta tagune vaidlus, kus temalt nõuti keskkonnatrahvi, kuna Männiku Piima lüpsikari oli läinud liiga suureks.

Viimase aasta jooksul on Maaleht korduvalt kirjutanud uue veeseadusega seotud teemadest, kuna sellesse plaanitavad nõuded loomade karjatamise ja sõnnikukäitlemise kohta on tegelikus elus raskesti täidetavad.

Pidevalt süüdistatakse põllumehi liigses väetamises, mille tõttu Läänemeri ja Peipsi järv kinni kasvavat, karmistada soovitakse Eesti põllumeestele kehtivaid reegleid.

Igal aastal, kui raps õitsema hakkab, kuuleme sellest, kuidas taimekaitsevahendid tapavad mesilasi. Üle poole Eesti territooriumist on metsa all ning sellele lisandub veel 20 protsenti looduslikke rohumaid.

Võrreldes esimese iseseisvusajaga, on vähenenud nii haritava maa pindala kui loomade arv. Aktiivses põllumajanduslikus kasutuses on praegu enam-vähem veerand Eestimaast.

Põllumajandust on nii vähe järele jäänud, et selle ärasöömine pole üldse raske. Eriti kui seda riiklikult Lii Sammler soositakse.

Teadlased suunavad taimekaitset senisest rohkem

E

esti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) teadlased on loonud monitooringusüsteemi, mille abil põllumees saab planeerida taimekaitsetöid just tema piirkonnas.

Väljatöötatud kaardirakendused võimaldavad monitooringuandmete operatiivset esitamist ning sedakaudu parandavad põllumeeste võimalusi taimekaitse täpsemaks ajastamiseks.

Teadlased on kaardistanud üle Eesti olulisemate taimekahjustajate esinemist ja annavad põllumeestele vahetut teavet taimekaitsetööde ajastamiseks ning seeläbi tõrjeefektiivsuse tõstmiseks.

“Taimekaitset vajavate kahjustajate esinemise tuvastamine nõuab regulaarset põldude monitooringut,” selgitab Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel põllumajandusministeeriumi maa­ blogis. “Ühel põllul tuvastatud tõrjevajadus on laiendatav ka teistele samas piirkonnas sarnastes tingimustes asuvatele põldudele.”

2014. aastal alustas ETKI üle Eesti taimekahjustajate seiret, et luua põllumeeste jaoks hädavajalik taimekahjustajate monitooringu- ja prognoosisüsteem. Seire käigus vaadeldi olulisemate taimekahjustajate esinemist Eesti peamistes taimekasvatuspiirkondades. Monitooringu andmed avaldati igal nädalal instituudi kodulehel.

Keemilise taimekaitse kasutamine on Mati Koppeli sõnul majanduslikult õigustatud vaid juhul, kui taimekaitse tulemusel saadava saagi väärtus ületab taimekaitsele tehtud kulutused. Üksikute kahjurite või taimehaiguste vähese esinemise korral jääb taimekahjustaja tekitatud kahju väikeseks ning taimekaitsevahendite kasutamise ku-

14

lud ületavad sellest saadud tulu. Sellistel juhtudel ei ole pestitsiidide kasutamine põhjendatud.

“Tõrjetöödega hilinedes ei suudeta taimekahjustajaid enam kontrollida ning vaatamata taimekaitsevahendite kasutamisele võivad saagikaod olla suured.

Taimekahjustajate monitooring koos andmete operatiivse edastamisega aitab varakult määrata ja hoiatada kahjustaja ründe eest ning selle alusel on võimalik teha õigeaegne majanduslikult põhjendatud tõrje,” märgib Koppel.

Läinud aasta kuiv ja soe kevad pidurdas esialgu haiguste levikut, kuid niiske ja jahe juuni soodustas suvivilja võrsumist ning seenhaiguste levikut, kahjustades vastuvõtlikke sorte. Juulikuu kuivus ja kuumus pidurdas lehehaiguste levikut, tekitas mullas põuda ning soodustas viljade kiiret küpsemist ja kuivamist.

MM Taimekaitsevahendite turustajad annavad põllumeestele soovitusi taimekaitsetöödele minemiseks. Nüüd on Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadlased loonud usaldusväärse taimekahjustajate monitooringu- ja prognoosisüsteemi, mis teavitab põllumeest just tema piirkonnas majanduslikult põhjendatud taimekaitsetööde alustamise vajadusest.

Foto Erakogu

8

5 Viljakasvataja lööb

teadlaste abiga põllu kaheks 6 Ene Kärner: Vaikse

kannatamisega probleeme

ei lahenda 8 Biogaas liigutab Lätis raha

6

10 Piimatööstuste kasumiga 5

sisukord

LII SAMMLER

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

on liialdatud

12 Okaspuu läheb ikka kaubaks 13 Messikalender

14 Hoiatus katusevahetajatele:

12

eterniit võib tappa!

15 Kuhu panna asbest?

Toimetus Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380 Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356 Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311 Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson mari.peterson@maaleht.ee

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138 Väljaandja AS Eesti Ajalehed Trükk Printall

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee. www.maaleht.ee

tehnika 3

Maamajandus Nr 4 (34) 23. aprill 2015 Foto Ain Alvela

Otsekülv

levib üha enam

Tänapäevase teraviljakülviku tootearendus liigub üha enam otsekülvi suunas.

O Vädrestadi külviku e-teenuste boks. Selle seadme ja GPSi abil saab näiteks auto­ maatselt sulgeda viljakülvi põllu servades, samuti töö käigus külvisenormi muuta.

tsekülv on põlluharimismeetod, mis võimaldab maakamarat eraldi adraga pööramata külviks ette valmistada, seeme mulda külvata ja ka väetada. Seda kõike ühe riistaga ja ühe läbisõiduga.

Tänavusel Maamessil esitletud uusima külvitehnika seas olid huvipakkuvamad põllupinda säästvad teraviljakülvikud, mis võimaldavad rakendada nii otsekülvi, minimeeritud viljelusmeetodit kui ka künnipõhist maaharimist.

Uuendusliku külvitehnika märksõnad on tänavu mitmed mugavuslahendused, näiteks senisest parem ligipääs viljapunkrile, aga ka otseselt tehnoloogilised uuen-

dused, nagu hooldusvabad laagrid, varasemast ökonoomsem ja sujuvam hüdroajam, raiskamist vältivad seemne etteandesüsteemid jmt. Tehnoloogia hoolitseb ka selle eest, et seemendite töösügavus püsiks parajal tasemel, nii et seemned satuks mulda just õigesse kohta ja õige tihedusega.

Külviviiside kolm koolkonda Otsekülvikud ei sisaldu veel kaugeltki kõikide külvikutootjate tooteportfellis. Näiteks Vieskan Metalli otsekülvik ei vaja haakesse eraldi mullaharimisseadet ja tänu sellele väheneb külviku veojõuvajadus kuni 40%. Seetõttu suudab külvikut vedada ka väiksem traktor, mis omakorda tähendab põllumehele kütusekulu vähenemist.

Vieskan Metalli külvitehnikat Eestis müüva OÜ Starfeld müügijuht Ahti Sprenk kinnitab, et põllumeeste seas on levinud kolm eri külvimeetodit kasutavat koolkonda – need, kes põhimõtteliselt enne külvi põllu adraga alati üle künnavad; teised, kes kasutavad külviku ees mullapööramiseks näiteks kultivaatorit; ja kolmandad, kes kasutavad otsekülvi. Viimast võib pidada kõige uuendusmeelsemaks, ja kuigi Eestimaa põllumees tundub olevat suhteliselt konservatiivne, sunnib ka teda uut tehnoloogiat kasutusele võtma üha suurenev kütusekulu ning vajadus selle arvelt säästa. Sellise külvikuga võib mullusele kõrrepõllule kohe vilja külvama minna, mingit eelharimist põllule ei tehta.

“Otsekülv on tõesti praeguse külvitehnoloogia arengu märksõna, seda eelkõige seepärast, et meetod võimaldab kuni kuuekordset kokkuhoidu, võrreldes külvile eelneva

Järg lk 3

4 tehnika Algus lk 2

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee Foto Ain Alvela

kündmise kasutamisega,“ selgitab Sprenk. “Igaüks võib ise arvestada, palju tema üldine kütusekulu väheneb, kui ainuüksi külvile kulub aastas kuus korda vähem kütust.“ Otsekülvik ise on tavakülvikust üksjagu kallim, VM 400 C külviku baasmudeli hind algab 50 000 eurost. Külviku jõudlus ja ka suhtelise kokkuhoiu suurus oleneb suuresti seemnemahuti suurusest. Lisavarustusena saab juurde osta esilibisti ja külviku taga veetava reha.

Otsekülv aitab kütust säästa Kokkuhoid saavutatakse peaasjalikult tänu sellele, et otsekülvi puhul mulda enne ei harita. Sellisel külvikul on iga seemnevao tegemiseks kahe kettaga V-kujuline vaolõikusseade, seejärel puistatakse vakku seeme ning kõige lõpuks surutakse vagu spetsiaalse rattaga kinni.

Tugirataste abil reguleeritakse ka eraldi iga seemendit.

Ahti Sprenki sõnul sobib Eesti tingimustesse kõige paremini nelja meetri laiune otsekülvimasin, millel 26 seemendit, mis tähendab, et ühe töökäiguga saab maha panna 26 vagu külvi.

Konkreetselt Vieskan Metalli otsekülvikutele saab siiski ette panna ka väikest pinnase etteharimist võimaldava kobesti – see on neile talunikele, kes endistes põhimõtetes veel sedavõrd palju kinni, et vähemalt esialgu ainult

otsekülvi kasutamist hea viljasaagi saamisel piisavaks ei pea.

Otsekülvi tehnoloogia iseenesest pole patenteeritud, küll aga on iga tootja võtnud patendid mingile konkreetsele lahendusele oma külvikute juures.

Aastaid otsekülvi kasutanud Viljandimaa talupidaja, Pilu talu peremees Viktor Leis hindab kündmata viljakülvitehnoloogiat kõrgelt, kinnitades, et pärast viit külvieelse künnita aastat on mulla struktuur paranenud, märgatavalt on vähenenud tööaeg.

“Seda eelkõige sellepärast, et pole enam tarvis kasutada eraldi atra, libistit, kultivaatorit, põllurulle, kivikorvi ega äkkeid,“ selgitab Leis. “Saagikus on püsinud tavakülvi tasemel 3–6 t/ha, umbrohukasv samuti. Küll aga piisab nüüd kolmemeetrise külviku jaoks 85hobujõulisest traktorist, mis võimaldab hakkama saada kütusekuluga 5–6 l/ha.“

Künnita külv vajab hoolt Otsekülvi tulemuslikkuseks on siiski tarvis järgida teatud erisusi, näiteks peab sügisel kombaini põhupurusti töötama korralikult ja puistama põhu kogu heedri laiuselt, ka ei tohiks tekitada põllule suuri aganakuhjasid. Vilja koristamisel võiks kõrre võimalikult pikaks jätta – nii jääb põllupinnale vähem põhku, talvel püsib talivilja külma eest kaitsev lumi

Vieskan Metalli 400 C otsekülviku töölaius on neli meetrit, korraga pannakse maha 28 seemnevagu, seemnemahuti on 4300liitrine.

paremini maas, kevadel aga sulab see kiiremini.

Otsekülvatavad põllud võiksid ideaalis olla tasased, lahtised kivid koristatud ja umbrohukasv kontrolli all.

Viktor Leis on jõudnud järeldusele, et otsekülvi pole mingit mõtet teha kusagile jäätmaale paksu kulu sisse – pinnas tuleks kulust puhastada või see siis korralikult läbi hekseldada.

Otsekülvi puhul on tähtis ka täpselt õige külviaeg valida. Mõistlik ei ole külvata liialt külmade ilmadega, aga ka mitte liiga märga mulda. Üldistades võib öelda, et otsekülvi aja võib jätta umbes nädala jagu hilisemaks tavalise külvikuga tehtava külvi ajast.

Optimaalne otsekülvi sügavus on kaks sentimeetrit.

Viktor Leis on nüüd, oma kogemustele tuginedes, tulihingeline otsekülvi pooldaja. “On küll vaja rohkem süüvida põllu n-ö hingeellu, tavaline külvitehno-

loogia võimaldab ehk rohkem mütsiga lüüa,“ tõdeb ta. “Aga eks iga põllumehe jaoks on õige tõde tema põllul ning sõltub suuresti ilmastikust, farmeri võimalustest ja tema kogemustest.“

Külv muutub täpsemaks OÜ Väderstad esindab Eestis samanimelise Rootsi põllumajandustehnika tootja toodangut.

Ettevõtte müügijuht Tarmo Jõemägi on seda meelt, et külvitehnoloogia areneb tulevikus paljuski just kõikvõimalike e-teenuste lisandumise arvel. Ta märgib, et vähemalt praegu jagub ostjaid kõigi kolme mullaharimismeetodi riistadele, näiteks Värestadi külvikute müügis moodustab n-ö tavakülvikute müük siiani 80% kogumüügist.

Nii on Värestadi külvik Rapid varustatud e-teenuste boksiga, mis loob traktori ja külviku ümbruses WiFi-võrgu, nõnda et traktorikabiinist on iPadi abil võimalik näiteks külvikoguseid muuta jmt.

“Tootearendus liigub praegu ühest küljest külvikute mugavusteenuste täiustamise poole, teisalt külvi veelgi täpsema korraldamise poole,“ iseloomustab Jõemägi arenguid külvitehnoloogias. “Nii pole mõtet külviku juhtpulti lõpmatuseni arendada, sest iPad annab ju lugematul arvul võimalusi ja platvorme, kuidas külvikut kalibreerida ning juhtida, nõnda et traktorijuht ei pea pidevalt kabiini ja külviku vahet jooksma.“ Suure, kuue meetri laiuse Spirit 600 C külviku juures on kõige uuenduslikum mehaaniliste ajamite asendamine elektri-hüdraulilistega – enam ei pea mingi tööoperatsiooni tegemiseks hüdropumba kange liigutama, piisab juhtpuldi nuppude vajutamisest ja elektroonika teeb juba ülejäänu.

Ka väetamises on uuenduslikku – väetis lisatakse töökultivaatori tööjälge, näiteks talirapsi külvi puhul piiga ettetehtud pehmesse vakku.

“Eesti põllumees on päris usin külvikute lisaseadmena e-teenuseid kasutusele võtma. Eks saadakse aru, et need võimaldavad külvi veelgi täpsemaks ja ökonoomsemaks muuta,“ nendib Jõemägi. “Esialgu ei anna need küll teab mis palju lisavõimalusi juurde, aga teevad külvitöö kindlasti mugavamaks ja kiiremini sujuvaks.”

Ain Alvela

Maamajandus Nr 4 (34) 23. aprill 2015

Viljakasvataja

tehnika 5

lööb teadlaste abiga põllu kaheks

Rasketel savistel muldadel majandav Pärnumaa viljakasvatusettevõte soetas hiljuti Eestis seni ainulaadse otsekülviku ning kavatseb nüüd teadlaste abiga välja selgitada, millised on otsekülvi plussid ja miinused võrreldes kündmisega.

P

aljude teadlaste hinnangul on intensiivne mullaharimine üks peamine põhjus, miks mullad erodeeruvad mitmel pool maailmas. Selle tõttu on kadunud hulk põllumajanduseks sobivat maad. Minimeeritud mullaharimine ja otsekülv on ka Eesti teadlaste hinnangul üks võte, mis aitab seda tendentsi pidurdada.

Seda, kui suur osa Eesti põldudest tänavu kevadel minimeeritult haritakse, näeb vaid vanajumal taevast, aga näib, et minimeeritult haritav pind suureneb aasta-aastalt. Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteaduri (ETKI) Kalvi Tamme selgitusel on minimeeritud harimise levimist soodustanud võimalus harida maad künniga võrreldes väiksema ajaja energiakuluga.

“Väiksem ajakulu tähendab ka seda, et külvitöid on võimalik õigeaegsemalt teha,” lisab teadlane.

“Ja lõppkokkuvõttes on toodangu omahind tootjale soodsam.”

Abiks Youtube Eesti põlluharijad on juba aastaid huviga otsinud tehnikat, mille abil oma põldudel mullaharimist minimeerida. Ühele sobib üks, teisele teine lahendus – sõltuvalt mullastikust, kultuurist ja muudest asjaoludest.

Pärnumaal Vändra vallas paikneva Tammekäära talu viljakasvatusettevõtte 2100 hektarit haritavat maad asuvad peaasjalikult rasketel savistel maadel, mis muudab traditsioonilise põlluharimise kulukaks ja vaevaliseks.

Tammekäära talu noor peremees Jaak Soosaar, kes kasutab internetti põhiliselt põllumajandustehnikaga tutvumiseks, leidis endale

Fotod Heiki Raudla

talu Tammekäära Haritavat maad kokku 2178,4 ha, millest 1600 ha künti sügisel.

Sel aastal kasvatatakse (ha): talinisu 395,7; suvinisu 913; oder 68; hernes 13; uba 650; raps 27; haljasmass 60.

huvipakkuva Mzuri nime kandva otsekülviku Youtube’ist. Tänavu kevadel kavatseb ta uue külvikuga külvata umbes 750 hektaril.

Hiljuti käis Jaak Soosaar koos oma kihlatu Roosi Laasiga Inglismaal, kus nägid, et Mzuriga viljeldi otsekülvi edukalt ka savistel muldadel. Seetõttu tekkis noortel julgus ka enda põldudel otsekülvi proovida. Et aga täpsemalt teada saada, millised on seosed põhjuste ja tagajärgede vahel, soovivad nad, et nende põldusid uuriks ETKI teadlased.

ETKI vanemteadur ja agrotehnoloogia osakonna juhataja ülesannetes tegutsev Kalvi Tamm tunnistas, et praegu on teadusasutuse ja Tammekäära talu koostöö läbirääkimiste faasis. Teadlane märkis, et selle taimekasvatusettevõtte põldudel on rasked savikad mullad, ning kuna haritavat maad on palju, teeb see maaharimise kulukaks.

Mõju rahakotile “Kütuse- ja ajakulu on märkimisväärne ning masinad kuluvad kiiresti,” kirjeldab ta Vändra vallas

kasud sees Mis tekitas huvi otsekülvi vastu?

Kulude kokkuhoid (kündmisel on kütuse-, aja-, masina- ja tööjõukulu suur).

Oa külviks on sobilikum kui praegu kasutatav külvik. Õigeaegne põllule jõudmine.

Esimene aasta uue külvikuga. Kohal on ka Inglise firma Mzuri Ltd esindaja Will Waterer (vasakul), kes on ka ise põllumees. Tema kõrval noor viljakasvataja Jaak Soosaar ja ta kihlatu Roosi Laas.

Ketasnoad lõikavad kamarasse pilu, siis pannakse väetisesahkadega pilusse põhiväetis, seejärel suruvad rehvrullid pilu kinni. Sahkseemendiga külvatakse paarisreana kahele poole pilu teraviljaseemned (uba külvatakse pilusse), surverattad suruvad pilu kinni ja kõige lõpuks vedrupiid äestavad rattajäljed ära.

paiknevate saviste põldude eripära.

“Küsimus on selles, kas oleks võimalik neil põldudel kasutada otsekülvi. Seni oleme teinud uuringuid kergemapoolsetel põldudel, ja ka mujal maailmas on tulemused näidanud, et otsekülvi jaoks sobivad pigem kergemad mullad.”

Praegu on teadlase sõnul plaan võtta vaatluse alla kaks põldu, kus ühele külvatakse talinisu ja teisele põlduba.

Kavas on põllud jaotada tehnoloogia mõttes kaheks osaks, kus ühel osal on künnipõhine viljelus, nagu see seni on toimunud, ning

teisel osal minnakse üle otsekülvile. Uurida on plaanis viljelustehnoloogia mõju saagikusele ja saagi kvaliteedile, mulla omadustele ning põllu fütopatoloogilisele seisundile.

Kalvi Tamme kirjeluse järgi on Mzuri PRO-TIL 4T neljameetrisel külvikul ca 15 cm laiuste hanijalgadega sahkseemendi, mis külvab teravilja paarisridadena. Reapaaride samm on 36 cm. Reapaari keskele, seemnest sügavamale, paigutatakse põhiväetis. Oa külvamisel kasutatakse seemendit, mis külvab üksikridadena. Külvik võimaldab

kasutada starterväetist, mida antakse koos seemnetega.

Tööoperatsioonide järjekord on selline: ketasnuga lõikab kamarasse pilu, seejärel pannakse väetisesahkadega pilusse põhiväetis (seemnetest 12 cm sügavamale), seejärel surutakse pilu rehvrullidega kinni (et tekiks tihe külvialus), siis külvatakse sahkseemendiga paarisreana kahele poole pilu teraviljaseemned (uba külvatakse pilusse), surverattad suruvad pilu kinni ja kõige lõpuks vedrupiid äestavad rattajäljed ära.

Külvik kasutab traktori hüdrosüsteemi õli soojust väetisepunkri soojendamiseks, mis aitab vähendada väetise paakumise riski.

“Oluline ongi just võrdlus, et kumb siis meie maadel paremini toimib, kas kündmine või otsekülv,” nendib Roosi Laas. “Oluline on aru saada mõjust mullale, viljale ja rahakotile.”

“Meie maa peal ketastega ja rulli süsteem hästi ei toimi,” lisab ta.

“Rasketel muldadel tuleb mulda alt õhustada, et vesi ära läheks.

Kuna Mzuri harib Inglismaal savimaal ja töötab seal, siis tundus kõige sobilikum.”

Heiki Raudla

6 tegija

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Ene Kärner: Vaikse kannatamisega probleeme ei lahenda Brüsselis resideeriva Ene Kärneri töö hulka kuulub peale koosolekute ja infovahetuse ka meeleavalduste korraldamine. Jajah, meeleavaldused on tema sõnul täiesti euroopalik tava oma seisukohtade väljendamiseks.

davaks tegemiseks oleme tõhusalt koos tegutsenud. Viimastest aastatest meenuvad kohtumised põllumajandusvoliniku kabineti ja europarlamendi presidendi ning mõjukate liikmetega, mis on saanud teoks just tänu esinduse pikaajalisele olemasolule Brüsselis. Ilma esinduseta olnuks nende kohtumiste korraldamine raske kui mitte võimatu.

lates 2005. aasta veebruarist juhib Eesti põllumajandusorganisatsioonide esindust Brüsselis Ene Kärner, kes aitab kaasa sujuvale infovahetusele Brüsseli ja Tallinna vahel. Sageli koordineerib ta ka teiste Balti riikide põllumeeste asjaajamisi.

Kas Euroopa põllumehed on praegu Brüsselis n-ö ühtne rusikas või siiski igaüks oma riigi eest väljas?

Tegelikult seisab muidugi igaüks enda eest, aga demokraatliku riigikorra ja niivõrd suure struktuuri puhul, nagu on EL, tekib lihtsalt praktiline vajadus leida ühisosa ja saavutada mõistlikud kokkulepped. Vaidlused on sageli tulised ning ega kõiges ühisele nõule jõutagi.

Hea näide koostööst on Balti riikide viimaste aastate ühistegevus toetuste võrdsustamise nimel. Tänu põllumajandustootjate, valitsuse ja europarlamendi heale koostööle saavutasime ELi eelarveläbirääkimistel suure edasimineku, mistõttu Eesti sai käesolevaks perioodiks algse eelnõuga võrreldes 172 miljonit eurot rohkem põllumajandustoetusi.

A

Miks on Eesti põllumeestel vaja Brüsselis esindust?

Teabelevi kiirendamiseks.

Milles seisneb konkreetselt teie töö?

Mida paremini ja õigeaegsemalt on sektor kursis Brüsseli poliitikas toimuvaga, seda tõhusam on sotsiaalne partnerlus oma riigi valitsusega ning seda suurem on võimalus poliitikat mõjutada.

Praktilises mõttes osalen koosolekutel, vahendan infot EPKK kaudu Eestisse ja Eesti infot COPACOGECA-le. Samuti aitan Eesti ekspertidel Brüsselis tegutseda, kohtumisi jm tegevusi korraldada.

Mõni aasta tagasi hoogustunud Balti riikide koostöö on pakkunud mitmesuguseid uusi võimalusi koordineerida Balti ühisettevõt-

misi ja pisut tavapäratumaid üritusi, näiteks korraldada meeleavaldusi.

Kas kõikidel liikmesriikidel peab olema Brüsselis põllumajandusorganisatsioonide esindus?

Organisatsioonide liikmeks olemine ja nende töös osalemine on ELis ikka vabatahtlik. Enamikul riikidel on Brüsselis esindus, Läti ja Leedu sulgesid kahjuks masu ajal oma esindused ning ei ole neid seni uuesti avanud. Seetõttu on Eesti esinduse roll veelgi kasvanud – sageli koordineerime ka teiste Balti riikide põllumeeste asjaajamisi ning oleme esimeseks kontaktiks Balti riike puudutavates küsimustes.

Seoses ÜPP viimatise reformiga muutus Balti riikide koostöö eriti tihedaks, oma mõjuvõimu suurendamiseks ja hääle kuul-

Kõikjale meid ei jätku, kuid Eestile olulisimate teemade juures oleme kohal.

Kas kriis on suunanud Euroopa põllumehi ja nende organisatsioone suuremale koostööle või hoopis süvendanud konkurentsi?

Kui on suur probleem, siis on ka teravnenud vajadus lahendus saavutada, ja sageli on see koostööd tehes ikka lihtsam. Kohe

pärast Venemaa impordikeelu kehtestamist alustasime tihedat koostööd Läti ja Leedu organisatsioonidega, et Euroopa Komisjon leiaks lahendusi meie piimatootjate äärmiselt keerulise olukorra leevendamiseks. Kuigi Balti riigid saavutasid esimesena teatud tulemuse piimasektori eritoetuse näol, jätkasime ühistegevust ning korraldasime koos Soome ja Balti riikidega ühisaktsiooni “Solidaarsuspiim”.

Eri riikide soovid ja huvid konkureerivad omavahel, kandikul ei tule keegi midagi pakkuma.

ELi eelarve on väga pingeline, piimandussektori eritoetuse taotlemisel konkureerisime näiteks puu- ja köögiviljasektoriga. Kui me jätnuks probleemi laiemalt tutvustamata, oleksime kaotanud.

Milliseid meetmeid või võimalusi on kasutanud liikmesriigid oma eelarvetest?

Kuigi ÜPP raames tehakse otsuseid ühiselt ja määratakse kindlaks ELi-üleste reeglitena, antakse liikmesriikidele aeg-ajalt võimalus põllumeeste toetamiseks ja riigiabi maksmiseks. Teadaolevalt on lisatoetusi maksnud Läti, Leedu ja Soome.

Teine terav küsimus on üleminekutoetuste maksmine. Meie naaberriigid on seda võimalust vähemalt osaliselt kasutanud.

Eesti-sisesed otsused mõjutavad võimalusi ELi institutsioonidega läbirääkimisel, kohtumistel on viidatud siseriiklikele toetusvõimalustele, mida meie valitsus ei ole kasutanud. Keeruline on küsida ELi eelarvest lisatoetusi, kui me varem kokku lepitud võimalusi Eestis ei kasuta.

Millised põllumajandusharud on praegu suuremas ohus?

Millistest ÜPP meetmetest on olnud kriisi ületamisel kõige rohkem abi?

Praeguse Vene kriisi tõttu kannatavad enim piima-, sealiha-, puu- ja köögiviljasektor. EL on kriisi leevendamiseks rakendanud ÜPPs ette nähtud turukorraldusmeetmeid – eraladustamist või ja lõssipulbri turult ajutiseks eemaldamiseks, erakorralist kriisi­ abi puu- ja köögiviljasektorile ning Balti riikide ja Soome piimatootjatele. Märtsis hakati maksma ka sealiha eraladustamise toetust.

Paraku on nende toetuste mõju tootjate olukorra stabiliseeri-

Mullaharimise ja külvi põimmasinad Tšehhi firmast SMS

Suurekettalised rullrandaalid 2,0–12,0 m

Põimkülvikud SK S1 3,0–6,0 m

www.smscz.cz

Põllurullid töölaiusega 1,8–9,2 m müük hooldus varuosad kogemused

tegija 7

Maamajandus Nr 4 (34) 23. aprill 2015 Foto Erakogu

Foto Heiki Raudla

Ene Kärner nendib, et Brüssel on tegelikult tore linn – maailma mastaabis mitte eriti suur, ligi miljon elanikku, ja väljaspool külma kivist eurokvar­ talit leidub vägagi ilusaid vaikseid tänavaid ning rohelisi parke.

Mets ja meri jäävad küll nii kaugele, et tööpäeva lõpul sinna ei jõua.

“Kümne aastaga olen igati kodunenud ja võin öelda, et kahes kohas elamine mulle tegelikult sobib – mõlemal pool on oma head ja vead ning täiesti erinevad tegutsemisvõimalused, mis teevadki elu huvi­ tavaks,” tunnistab ta.

misel olnud üpris piiratud. Eesti sealiha- ja piimatootjate äärmiselt raske olukord on kõigile teada.

Varem armastati konkurentsivõimest rääkides öelda: “Kui toetused üldse ära kaovad, siis … me peame selleks valmis olema.” Mis tuuled üldse ELis toetuste teemal puhuvad?

Avalikkuse ja eriti keskkonnakaitseorganisatsioonide surve ELi põllumajanduseelarve vähendamiseks on kasvav, võimalik, et sellele pikemas perspektiivis ka mingil määral järele antakse.

Lihtne aga ei saa see olema, sest paljudes vanades kõrgeid otsetoetusi saavates liikmesriikides moodustab toetus väga suure osa põllumeeste sissetulekust ja enamik tootjaid ei ole nõus sellest loobuma. Samas teeb turuolukord, kaubandussuhted ja elu ise korrektiive. Võimalik, et tulevikus tuleb luua uued alused toetuste maksmiseks. Seni on Põllumajanduse Peadirektoraat suutnud eelarve vähendamise katseid pareerida – sel eesmärgil loodi ka põllumeeste poolt palju kirutud “rohestamismeetmed”, et vältida põllumajanduse eelarve kohest kärpimist 30%.

Euroopa põllumehed peavad täitma rangeid keskkonna- ja loomade heaolu nõudeid, mis suurendavad tootmiskulusid.

Milliseid lahendusi nähakse?

Euroopa põllumehed, kes kauplevad üleilmselt, jälgivad väga tähelepanelikult rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel toimuvat ning nõuavad häälekalt, et ELi imporditavad tooted peavad vastama samadele tootmis- ja kvaliteeditingimustele, mis kehtivad ELis, ning et ELi kaubanduspartnerid tunnustaks Euroopa toodete kvaliteedimärke. Sellised nõudmised muidugi ei kergenda kokkuleppele jõudmist näiteks USAga, kus kehtib põhimõte “turg määrab kõik”.

Seega on kõrgete nõudmiste korral toetuste olemasolu tähtis.

Lõpuks otsustab ikkagi tarbija, mida ostab ja mille eest maksab.

Lahendust loodetakse leida tõhusamates promotsioonimeetmetes ja tarbija üksikasjalikumas teavitamises – seda nii sise- kui ka välisturgudel.

COPA-COGECA on välja pakkunud “rohelise kasvu” idee – keeldude ja käskude ning maa tootmisest välja jätmise asemel võiks pigem tõsta ressursitõhusust ning rakendada hea keskkonnatava meetmeid, mis oleks õiglasem ja arvestaks kohalikke olusid rohkem kui nn rohestamine.

Kas ELi piimandussektor on valmis piimakvoodi kaotamiseks?

Millised meeleolud valitsevad?

Jah, on riike, kus piimakvoodi kadumine on valuline ning põllumehed on sellele vastu – Hispaania, Itaalia, Soome –, aga ka selliseid, kes näevad tervet kolmekümne-

2014. aasta jaanuaris Berliinis toimunud maailma suurimal põllumajandus- ja toidumessil Grüne Woche oli partnermaaks Eesti.

aastast piimakvoodi kehtimise aega stagnatsioonina ning tunnevad nüüd lõpuks vabanemist – Iirimaa, Holland, Taani ja Rootsi. Ülejäänud on otsustanud uue olukorraga vaikselt toime tulla.

Poliitika kujundajate sõnul peaks võtma piimaturu liberaliseerimisest maksimumi, kuid ühtlasi peaks jääma valvsaks ja olema turutõrgete puhul valmis sekkuma. COPA-COGECA sõnul peavad kvoodisüsteemi lõppemisel tootjad arvestama turukõikumistega, mis on globaalne nähtus. Turgude volatiilsus ei kao kuhugi, see on üks riskifaktoreid ettevõtetele ja mõjutab tugevasti investeeringuid.

Kas Eestil on Brüsselis piisavalt eksperte, et Eesti huvid oleks kaitstud ja põllumehed piisavalt hästi informeeritud?

Arvan, et Eesti on oma pindala, rahvaarvu ja tootmise suuruse kohta Brüsselis käivate eksper-

kümme aastat Brüsselis Ene Kärner Sündinud 16. oktoobril 1973 Tallinnas. Õppis Tallinna 54. Keskkoolis ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis infoteaduse erialal.

EPKKs alates 1997. aastast: infotalituse spetsialist, aastast 2005 Brüsseli esinduse juht.

Eesti põllumajandusorganisatsioonide esindus Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA-COGECA juures esindab nelja organisatsiooni: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliitu, Eesti Põllumeeste Keskliitu ning Eesti Ühistegelist Liitu.

tidega esindatud üpris proportsionaalselt. Kõikjale meid ei jätku, kuid Eestile olulisimate teemade juures oleme kohal.

Praeguseks on meie inimesed juba nii kogenud, et suudavad ka aktiivselt kaasa töötada. Samas on tunda, et meie organisatsioonides on ekspertide pink siiski lühike, meil ei jätku inimesi ega ressursse põhjalike seisukohtade väljatöötamiseks kõikidel olulistel teemadel.

Eesti põllumajandusorganisatsioonide võimekuse tõstmine ja koostöö arendamine on lähiaastatel vältimatu. Tootjadvalitsus-esindused peaksid tegema koostööd, igaühel on oma roll ning tegelikult oleme ju sama asja eest väljas.

Kui varem oli rohkem päevakorral tööstuste ülekohus tootjate suhtes, siis nüüd näidatakse pigem näpuga kaubanduse poole … Milliseid lahendusi pakuvad põllumeeste esindajad, mida EK? Tõsi, nn ebaausad kauplemistavad valmistavad palju probleeme kõikjal ELis. COPA-COGECA soovib ELi ülese business to business seadusandluse kehtestamist, mis võimaldaks tarneahela osapoolte tegevust kontrollida ning rikkumiste puhul karistada.

Seaduse täitmist peaks valvama kolmas sõltumatu osapool ehk ombudsman. Üle tuleks vaadata ka siseturgu ja konkurentsi puudutav ELi seadusandlus. Selle

kõrval võivad olla vabatahtlikud hea tava koodeksid jms, kuid põllumeeste hinnangul ainult vabatahtlikust tegevusest ei piisa olukorra parendamiseks.

EK on seni pooldanud aga liikmesriikide tasandil lähenemist, väites, et paljudes riikides on juba selleteemaline seadusandlus olemas, rikkumised toimuvad niikuinii kohalikul tasandil ja ühesugune lahendus kõigile ei sobi.

Uus põllumajandusvolinik Phil Hogan aga on kutsunud üles tõhustama meetmeid võitluses ebaausate kauplemistavadega.

Hogani sõnul pole 2013. aasta sügisest pärit toidutootjate algatatud vabatahtlik “tarneahela algatus” loodetud muutust toonud ning tarvis on meetmeid, mis kataksid kogu tarneahela tootjast jaekauplejani. EK on asunud selleks võrdlema toidukaupade hindu ja nende kujunemist, tulemuste põhjal otsustatakse, milliseid seadusandlikke meetmeid oleks vaja rakendada ELi tasemel.

Ettepanekuid ebaausate kauplemistavade ohjeldamiseks on oodata ka Euroopa Parlamendist.

Mille poolest erineb Eesti põllumees Belgia, Prantsuse või Saksa põllumehest?

Eks need erinevused tulevad tingimustest, milles tegutsetakse – nii looduslikest, klimaatilistest kui ka majanduslikest ja ajaloolistest. Üldiselt on aga põllumehed kõikides maades pigem sarnased: alati ja kõikjal muretsetakse ilma, saagi ja turuolukorra pärast, ollakse hädas liigse bürokraatiaga ning armastatakse oma maad ja tegevust kogu südamest.

Siiski tuleb öelda, et eestlaslikust vaiksest kannatamisest ei ole kasu probleemide lahendamisel – näiteks meeleavaldused kuuluvad euroopaliku kultuuri juurde, neid kasutatakse oma seisukohtade väljendamiseks ning see on normaalne.

Pikemat ja põhjalikumat intervjuud Ene Kärneriga lugege Maalehe veebiküljelt http://maaleht.delfi.ee.

Seal on lisaks juttu ka toetustest, rohestamisest, maaelu arengust ja uutest turgudest.

Heiki Raudla

8 tehnika

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Biogaas

Foto Sven Arbet

liigutab Lätis raha

Eestis töötab viis põllumajanduslikku biogaasijaama, kuid Lätis 45.

Selline vahe on tekkinud riikliku poliitika tagajärjel.

L

ätis ja Eestis tegutsev nõustaja Christoph Hampkens, kelle abiga on naabrite juures ehitatud või ehitamisel kümmekond biogaasijaama, ütleb: “Bioenergia tootmine peaks olema põllumajanduse kolmas haru taimekasvatuse ja loomakasvatuse kõrval.” Tema sõnul tagab see põllumeestele pideva rahavoo.

“Praegu on seda just vaja,” arutleb Hampkens. “Kui varem läks piimafarmer panka laenu küsima, vaatas pank, et hästi, piim tagab pideva rahavoo, annan laenu. Praeguse piimahinna puhul tagab pideva rahavoo biogaas.”

Sama meelt on ka Jelgava lähedal tegutseva OÜ Mežacīruļi juht Juris Cīrulis, kelle ettevõte tunnistati mullu kõige Läänemeresõbralikumaks farmiks. Ettevõttes on 300 lehma ja sama palju noor-

loomi, keskmine piimatoodang 9,5 tonni lehma kohta ja maad on 700 hektarit.

2008. aastal ehitas mees bio­gaa­ sijaama. Selle võimsus on 795 kW ning maksumus oli 2,6 miljonit eurot. Ehituseks sai ta Euroopa Liidu investeeringutoetust 38 protsendi ulatuses.

“Kõrgendatud elektritariif, mida valitsus maksab, aitab 23sendise piimahinna üle elada,” kinnitab Cīrulis.

Bioenergia toetamine Läti riik toetab biogaasist energia tootmist sellega, et bioenergiat ostetakse kõrgema tariifiga. See ongi biogaasijaamade ehitamisele hoo sisse andnud. Õiguse müüa energiat lisatariifiga annab majandusministeerium, kes suunab ka hinna kujundamist.

Elektrienergia hinnad biogaasijaamades erinevad, sõltudes ühelt

tasub teada Keskmised bioenergia toetused lägagaasile Eesti – 53 eurot MW. Läti – 70–100 eurot MW. Saksamaa – 73–83 eurot MW (kehtib ainult väiksematele biojaamadele).

poolt jaama võimsusest ning teisalt Vene maagaasi hinnast, mida Lätti imporditakse.

“Kuni 2009. aastani riigi toetust biogaasi ja -energia tootmisele polnud,” ütleb Jelgava ülikooli professor Vilis Dubrovskis, kes on teemat uurinud juba ligi kolm aastakümmet. “Siis tuli Euroopast soovitus seda teha, valitsus otsustas toetada ja kõik hakkasid tegema.”

Kaspars Brunovskis on ehitanud kaks megavatise võimsusega koostootmisjaama Riia lähedusse Jaunmarupesse ja Salaspilsi. Ühes on tooraineks loomasõnnik koos silo ja maisiga, teises mais koos köögiviljatehase tootmisjääkidega. Investeeringu maksumus oli nelja miljoni euro ringis, toetust sai ta mõlema jaama ehitamiseks 40 protsendi ulatuses.

Brunovskise arvutuste kohaselt on biogaasist toodetud elektri omahind 13 senti kilovati kohta.

Keskmine tarbijahind on Lätis tema teada 16,1–16,9 senti kilovati eest. Brunovskis saab oma bioenergia aga müüa üleriigilistesse elektrivõrkudesse hinnaga 18 eurosenti kilovatt.

Juris Cīrulis ütleb, et tema ostab energiat 17 sendi eest ning müüb omatoodetud bioenergiat 20 senti kilovatt.

Christoph Hampkens pakub, et praegused hinnad, mida Läti bioenergia tootjad saavad, ongi 18,5–19,5 eurosenti kilovatist. “Nii saab mõni sealne taastuvenergia tootja pool hinda otsa,” arvab ta.

Riiklikul tasandil on kokku lepitud, et kõrgendatud tariifid põllu-

Bioenergia tootmine võiks taimekasvatuse ja loomakasvatuse kõrval olla põllumajanduse kolmas haru. Et biogaasi tootmine hoo sisse saaks, peavad riigi majandushoovad selle kasutamist toetama, sest biogaasijaamal on väga oluline lisaväärtus – positiivne keskkonnamõju.

tasub teada Biogaasi tootmine Lätis 54 biogaasijaama.

44 põllumajanduses.

150 miljonit kuupmeetrit biogaasi ning võimaldavad saada vähemalt 330 GWh elektrienergiat ja vähemalt sama palju soojusenergiat.

Sellisest energiahulgast piisab ligikaudu 140 000 majapidamisele.

2014. aastal toodeti Lätis bioenergiat kokku 320–340 GWh. Eurorahaga toetati 41 projekti, kogusumma oli 46,4 miljonit eurot.

Valitsus on andnud loa ehitada veel 39 biogaasijaama koguvõimsusega 57,1 MW.

majanduslikule bioenergiale kehtivad vaid kümme aastat. See on enam-vähem ka tasuvuspiir.

Hampkensi teada on Lätis eri toetused vastavalt sellele, kas tegu on bioelektri- või soojusjaamaga või hoopis koostootmisjaamaga, kus leiavad kasutust kõik produktid.

Kasvuhoonemajandus Vastu on võetud koostootmisjaamade tegevust reguleeriv seadus, kus kirjas nii hinnad kui maksud.

Nimelt kehtib Lätis bioenergiale käibemaks 15 protsenti. Kui aga lisaks rohelise elektrienergia tootmisele ja müügile kasutatakse ära ka soojusenergia, alandatakse käibemaksu kuni 10 protsenti.

Selle tulemusena on Läti biogaasijaamade kõrvale tekkinud

Mõisaküla Masinatehas OÜ Tel. 5628 6151 Mõisaküla Masinatehas OÜ info@mtm.ee Tel.Masinatehas 5628 6151 OÜ Mõisaküla www.mtm.ee info@mtm.ee Tel. 5628 6151 www.mtm.ee info@mtm.ee www.mtm.ee

kasvuhooned. Nii on Brunovskisel 16 hektarit katmikala, kus ta kasvatab juurvilja ja salateid.

Ka Juris Cīrulise algne plaan oli vaid elektrienergiat toota. Kui aga tuli ka soojuse ärakasutamise nõue, vedas ta kõigepealt soojustrassid elumaja juurde ning seejärel ehitas kasvuhooned. Nüüd tuleb tal käibemaksu maksta vaid viis protsenti.

Kasvuhoonetes kasvatab ta kurki, salateid, maitserohelist ja lilli. Ühe kasvuhoone nurgas olid juba jaanuaris kastid sibulapealsete kasvatamiseks, praeguseks aga on kõik klaasialused taimi täis.

“Põhimõtteliselt ei ole kasulik kasvuhooneid ehitada,” räägib ta. “Kasvuhooned pole hea äri, kuna siinsetel laiuskraadidel ei ole

Mõisaküla Masinatehase Mõisaküla Masinatehase Masinatehase Mõisaküla KEVADPAKKUMINE

KEVADPAKKUMINE KEVADPAKKUMINE Kotitõstuk ühe konksuga

365.00* Kotitõstuk ühe konksuga Kotitõstuk ühe konksuga 365.00*

365.00*

PÕLDUDE LUPJAMINE

Laotusseade Bredal koos 12m poomiga

Kivikopp L-1500

Kontakt tel 5664 0889

540.00* Kivikopp L-1500

Kivikopp L-1500 540.00* Kivikopp L-1900

690.00* Kivikopp L-1900

Kivikopp L-1900 690.00*

690.00*

Tel 737 1422, faks 737 1423 T

540.00*

Kotitõstuk kahe konksuga

490.00* Kotitõstuk kahe konksuga

Kotitõstuk kahe konksuga 490.00*

490.00*

*Hindadele lisandub käibemaks 20% *Hindadele lisandub käibemaks 20%

*Hindadele lisandub käibemaks 20%

taimekasvatus 9

Maamajandus Nr 4 (34) 23. aprill 2015

piisavalt päikest.” Eelmisel aastal proovisid nad töötada aasta ringi, aga külmade ja pimedate talvekuude kulud läksid liiga suureks, ilma päikeseta ei kasvanud õieti midagi, ja tänavu peeti novembrist veebruarini vahet.

Teine põhjus, miks kasvuhoonemajandusega rikkaks ei saa, on turukonkurents. Kurki, tomatit ja salateid tuuakse Euroopa lõunapoolsematest piirkondadest odava hinnaga sisse, omamaist kraami ei saa ka palju kallimalt müüa ning nii kasumit ei tulegi.

Kolmandaks on köögivilja- ja lillekasvatuseks vaja töölisi, sest need on töömahukad harud. Nii lisanduvad veel tööjõukulud.

Praegu ütlevad Läti farmerid, et rääkides biogaasist, räägime keskkonnast. Nende sõnul pole selline energiatootmine ainult äriprojekt, et müüa kõrgema tariifiga rohelist energiat, vaid pigem valmistumine järjest karmimateks keskkonnahoiu nõueteks.

Näiteks tegutseb OÜ Mežacīruļi kaitsmata põhjaveega alal, kus nõuded läga ja väetiste kasutamisele ning ka sõnniku käitlemisele ja hoidlatele on keskmisest karmimad. Lisaks tuleb veisepidajail karjade kasvades eeldatavasti hakata maksma tasu atmosfääriõhu saastamise eest, võimalik on ka nn lehmapeerumaksu sisseseadmine, ja ei tea mis nõuded veel.

Eestil on eeskuju võtta Eesti uuemad biogaasijaamad on võimsusega 1–2 MW. Näiteks Oisu jaamal on võimsust 1,2 MW, Vinni omal 1,3, Ilmatsalus 1,5 ja Aravetel 2 MW ringis.

“Tootjana võrkudesse müües maksab megavatt praegu 35 eurot,” ütleb Estonia OÜ nõukogu esimees Jaanus Marrandi . “Taastuvenergia toetus on 53 eurot, seega saame praegu ca 88 eurot. Selleks et see kõik tasuv oleks, peaks toetus olema vähemalt 70 eurot,” sõnab ta.

Kilovati eest saadav summa oleks sel juhul 10,5 senti.

Temagi on kuulnud, et Lätis on taastuvenergia toetused märksa suuremad, ulatudes saja euro kanti megavati eest meie 53 asemel.

Torma põllumajandusliku osaühingu juhataja Ahto Vili, kes samuti plaanis biogaasijaama, laskis selleks teha tasuvusuuringu.

Uuring näitas: selleks et biojaama projektidega saavutada kasumlikku majandustegevust, peaks rohelist elektrit müües saama koos toetusega kokku vähemalt 13 senti kilovati eest.

Loomulikult sõltub tasuvus jaama suurusest, kasutatavast biomassist jms, aga enam-vähem sama suurusjärku pidasid jätkusuutlikuks ka lätlased.

Uuring selgitas, et jaama kasumlikkus tõuseks, kui kasutada ära soojusenergia. Kui Lätis tehakse seda kasvuhoonetes, siis Eestis pakuti võimalustena näiteks hakkpuidu kuivatamist biogaasijaama läheduses ja väikese pelletitehase püstitamist.

Lii Sammler

Rekordimees

Foto Heiki Raudla

majandab piiri peal Läinud aastal Soome kõigi aegade suurima nisusaagi saanud soomlane registreeris end ammu enne teisi meie viljelusvõistlusel osalejaks.

M

ärtsis, ligi kuu aega enne seekordse viljelusvõistluse väljahõikamist, teatas teraviljakasvataja Karl Åberg, et soovib osaleda võistlusel talinisuga ’Skagen’. “Sort on sama ja seeme toodud saagist, millega võitsin Soome rekordi eelmisel aasta,“ lisas Åberg.

Läinud aastal kasvataski Helsingi lähedal Inkoo vallas majandav Karl Åberg Soome viljakasvatajate võistlusel Satokisa talinisuga ’Skagen’ põhjanaabrite läbi aegade suurima nisusaagi – 10 217 kg/ha.

Tänavu paneb ta oma oskused ja viljasordi omadused proovile meie viljelusvõistlusel. “Seekord on talinisu päris heas seisus,“ selgitab mõlemal pool Soome lahte majandav soome-rootsi elukutseline põllumees, kes kasvatab ’Skagenit’ sellel kasvuhooajal kolmandat aastat. Seni kasvatas ta ’Olivini’ ja tema parim saak Eestis on jäänud 8 tonni ümber hektarilt.

Põhikultuurideks on tal talinisu ja suviraps. Sordivalikut peab mees väga oluliseks, valides sorte nii katsetulemuste kui ka kolleegide soovituste järgi.

Kahel pool lahte Juba enne, kui Eesti Euroopa Liiduga ühines, lõi Åberg Eestisse osaühingu Sootaga Mõis ja kasvatab Tartu vallas teravilja 820 hektaril – rapsi, otra, kaera, tali-

ja suvinisu, heinaseemet ning külvikorras ka liblikõielisi. Pool külvipinnast on üritatud saada talivilja alla.

Teine majapidamine on tal Helsingist 60 km kaugusel Hanko linna lähedal Inkoo vallas, Soome pealinnast lääne pool. Seal on tal 360 hektarit maad, millest 130 ha teravilja all.

“Soomes on väiksemad põllud, aga suuremad saagid,“ on ta kunagi öelnud. Kuid erinevusi on kahe maa viljakasvatuses veelgi. Alustades eestlaste jaoks vast kõige valusamast erinevusest, tunnistab mitmes riigis tegutsev põllumees, et Soomes tuleb tal hektari kohta suurusjärgus 500 ja Eestis 100 eurot toetusi. Näiteks keskkonnatoetus on Soomes 200 eurot/ha, siinmaal 40 euro ümber.

Eesti kolleegide rahustuseks lisab ta, et Soomes on ka maa rendihind sama suur kui toetus.

Maaomanikud on toetustega väga hästi kursis.

Teine erinevus tuleb välja saagi müümises. Selgub, et nisu ja rapsi kokkuostuhinnad on Soome lahe kallastel erinevad. Soomes on börsihind ainult rapsil, teravilja ostavad kokku firmad ja teevad oma pakkumise. Åbergi arvates on põllumeeste poolt börsi jälgimine, nagu Eestis tihti rakendatakse peale rapsi ka teravilja puhul, parem võimalus saagi realiseerimiseks.

Soome põllumees hoiab tema sõnul viljasaaki ületalve kuni järgmise suveni ja loodab, et hind tõuseb.

Tänavuse viljelusvõistluse esimene registreeruja Karl Åberg sai seekord mahti ka Maamessile minna. Tavaliselt käib messi ajal kibe külvitöö.

“Viljakasvataja saab ise otsustada, millal müüb,“ selgitab Åberg.

“Soomes jälgivad börsihindu ainult teravilja kokkuostjad.“ Ise üritab ta jaotada saagi müümise mitmesse järku, praegu pole veel ühegi kokkuostjaga lepet teinud, aga tänavu on tal plaan panna suvel 100 tonni “lukku“, et riski rohkem hajutada. Tema hinnangul on praeguste sisendite hindade puhul vilja kokkuostuhind kehv, kui see jääb alla 180 euro/t.

Ta tunnistab, et Eestis on olnud viljatootmise tasuvus kogu aeg piiri peal, kuigi väetis on siin natuke soodsam kui Soomes, eriotstarbelise diislikütuse hind on Eestis 7 senti liitri pealt madalam.

Elukutselt põllumees 12 aastat tagasi ütles ta, et Eestis on teraviljakasvatamine veel vähetulus äri, aga arvas, et põllumajandus hakkab end Eestis ära tasuma ja Eesti teraviljakasvatusel on Euroopa Liidus perspektiivi. Åberg on õppinud mitmes Soome põllumajanduskoolis ja täiendanud end USAs. Põlluharimist

kavatseb alla 50aastane mees jätkata mõlemas riigis, Soomes ennekõike seetõttu, et seal elab tema pere. Ta loodab, et järeltulijad jätkavad tema tööd.

Nüüd on tal Eestis ja Soomes ka eraldi masinad, varem liigutas neid ühest riigist teise. Sõitis ka traktoriga maanteed mööda laevale ja Helsingist 60 km edasi.

2003. aastal tegi Karl Åberg esimest korda oma Tartumaa põllul otsekülvi, mille peamiseks plussiks peab ta kokkuhoidu. “Saak võib küll väiksem tulla, aga ikka tasub see ära. Ma ei taha suurt saaki, vaid kasumit,“ ütles mees 12 aastat tagasi. Ta tunnistab, et ei ürita oma põldudelt viimast võtta ja ülisuuri saake taga ajada, pigem tehakse kulutusi mõistlikult.

Sootaga Mõisa OÜ omanik Karl Åberg osales viljelusvõistlusel ka 2013. aastal, kui andis üles 56 ha suuruse odrapõllu. Kuna suurel põllul on ebaühtlase saagi tõenäosus suurem, jäi tulemus tippsaakidest maha.

Heiki Raudla

Viljelusvõistlus 2015 koputab uksele Seekordse viljelusvõistluse eesmärk on vähendada Eesti viljakasvatuses haigutavat saagilõhet.

V

iljelusvõistlus on suurepärane võimalus parimate kogemuste jagamiseks ning teadmussiirdeks. Mullu peeti kümnes, juubeli-viljelusvõistlus. Korraldajate rõõmuks oli osalemise huvi nii suur, et esimest korda kogu võistluse ajaloo jooksul tuli hakata valima, millised põllud võistlusele jõua-

vad. Seetõttu polnud küsimustki, kas viljelusvõistlusega jätkata.

Niisiis toimub tänavu Maa­ ma­janduse, ASi Baltic Agro, Scandagra Eesti ning Eesti Maamajanduse Nõustamiskeskuse vedamisel juba 11. viljelusvõistlus.

Osalemissoovist palume teada anda 31. maini kas Heiki Raudlale, heiki. raudla@maaleht.ee, tel 661 3380; Margus Ameerikasele, margus. ameerikas@balticagro.com, tel 511 1543 või Tiiu Annukile, tiiu. annuk@scandagra.ee, tel 529 3317.

“Peamine eesmärk on ikkagi uute teadmiste siire: uute tugevate taimekasvatajate leidmine, nende kasutatud innovaatiliste põlluma-

jandustehnoloogiate ja meetodite teaduslik uurimine, hindamine ja levitamine,“ ütles võistluste eestvedaja Margus Ameerikas.

Väga oluline on tema sõnul potentsiaalselt võimalike saakide väljaselgitamine tootmistingimustes eesmärgiga vähendada saagilõhet tugevamate ja nõrgamate viljakasvatajate vahel.

“Parimatel põldudel saadakse ligi kümnetonniseid saake, aga Eesti keskmised saagid jäävad kahjuks veel kolm korda madalamaks. Peamine eesmärk oleks just parimate põldude kogemuste siirdamine kogu teravilja kasvupinnale,“ rõhutas Ameerikas.

Viljelusvõistlus toimub lisaks parimate saakide väljaselgitamisele ka parima majandusliku efektiivsuse nimel, et leida majanduslikult efektiivseimad tehnoloogiad.

Taimekasvatuses arenevad järjest enam uued tooted, sordid ja masintehnoloogiad. Nende hindamine ja propageerimine muutub samuti järjest olulisemaks.

Kui Eesti võistlejad leiavad sobiva aja, on plaanis minna naabermaade analoogsete võistluste parimate kogemustega tutvuma, et neid juurutada ka Eestis.

Lii Sammler

10 loomakasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Piimatöös kasumiga on liialdatud Põllumajandusministeeriumi koostatud Eesti piimatööstus­sektori 2014. aasta ülevaates on vead sees – tegelikult on tööstuste kasum väiksem ja juustu toodetakse ka vähem, kui esialgu teatati.

Põllumajandus- ja tööstushoonete projekteerimine ja ehitus. Laudad, hoidlad, kuivatid, laohooned, tootmishooned.

Heinzbau OÜ ehitab põllumajanduses ja tööstuses tegutsevatele klientidele.

OÜ Heinzbau Õpetaja 9a, 51003 Tartu tel 511 1080

www.heinzbau.ee

P

iimatootjate seas tulist pahameelt põhjustanud värske ülevaade annab teada, et piimatööstuste kasum suurenes varasema aastaga võrreldes koguni 78,5%! Statistikaamet teatas, et kasum suurenes siiski veidi vähem, 73%.

“Piimatoodete tootmise ettevõtete kogukasumi kasv oli 2014. aastal varasema aastaga võrreldes 73%, samas põllumajandusministeeriumi ülevaates on kirjas 78,5%. Olemasolevad arvud sellist kasvu kokku ei anna,” parandas vigu statistikaameti kommunikatsioonijuht Anu Ots.

Jäätis tõstab kasumit Eesti Piimaliidu juhataja Jaanus Murakas kritiseeris, et tööstustes majandusaasta auditeerimine alles käib, nii et pole päris selge, mis arvudega statistikaamet üldse opereerib. Murakas nentis, et praegu pakutud kasuminumber on liiga suur, ja ilmselt on sinna arvestatud ka jäätisetööstused. Nii tõstab see kunstlikult kõigi tööstuste keskmist kasuminumbrit.

“Me tegelikult üldse ei tea, missugused ettevõtted on sinna statistilisse valimisse pandud. Me ei tea, kas statistikaameti järgi on piimatööstused ka need tööstused, kes ise piima ei varu. Kui valimisse on võetud ka jäätisetööstused, kes ei ole otse piima

kokkuostjad, siis see moonutab küll üldist pilti,” selgitas Murakas.

Statistikaametist selgitati, et tõepoolest – jäätisetööstused on oma andmetega piimatööstuste valimites sees. 2015. aasta algul on oma põhitegevuseks märkinud “Piimatoodete tootmine” (EMTAKi kood C105) 31 ettevõtet, selle koodi alla kuulub ka jäätisetootmine.

Nii on eelmise aasta piimatööstussektori ülevaates statistiliste näitajatega valimites sees lisaks traditsioonilistele piimatööstustele ka näiteks Balbiino AS ja Premia Tallinna Külmhoone AS jt jäätisetootjad.

Kõik ettevõtted, kes on oma tegevusalaks märkinud “Piimatoodete tootmine”, ei pruugi igas kvartalis tegutseda, sellest ka muutuv ettevõtete arv kvartaliti.

Põllumajandusministeerium on avaldanud kvartali keskmise ettevõtete arvu sellel tegevusalal ja keskmiselt tegutses 2014. aastal nendest 21 ettevõtet. Mittetegutsejad on põhiliselt väikeste ettevõtete hulgas (1–19 hõivatut). Kogukasumi kasvu mõjutavad enim 20 ja enama töötajaga ettevõtted.

Poole vähem juustu Ka tõi Jaanus Murakas esile, et piimandusaasta ülevaates teatatakse: Eesti on aastaga tootnud 40 000 tonni juustu.

“Eestis suudetakse toota umbes 20 000 tonni juustu aastas, mitte rohkem,

kommentaar TAAVI KAND põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Põllumajandusministeerium avaldab kord kvartalis piimatööstuste (ja ka teiste valdkondade) ülevaateid, mis põhinevad statistikaameti andmetel. Aprillis avaldatud 2014. aasta piimatööstuste ülevaates pälvis osapoolte tähelepanu juustutoodangu statistika.

Lähtusime ametlikest andmetest, kus on kirjas, et juustu, k.a kohupiima (värske juust), toodeti Eestis 40 000 tonni. Ülevaadete struktuur on püsinud sama juba mitu aastat – ka 2012. ja 2013. a piimaülevaates oli kirjas, et juustu toodeti üle 40 000 tonni, täpsustamata, kui suur oli selles kohupiima osa.

Pärast 2014. aasta ülevaate avaldamist pöördus Eesti Piimaliit meie poole ning palus, et võiksime hakata selgemalt eristama, kui suur oli konkreetselt juustu ning kui suur kohupiima (värske juust) osa. Nõustusime ettepanekuga ja tegime ülevaatesse soovitud paranduse.

Tähelepanu pälvisid ka piimatööstuste kasuminumbrid. 2014. aasta ülevaate tegemisel kasutati märtsi keskpaiga andmeid ja selle alusel oligi piimatööstuste kogukasumi kasv 78,5%.

Kui selline arvutus teha näiteks 9. aprilli andmete seisuga, tuleb kogukasumi kasvuks 77,7%.

Siinjuures tuleb arvestada, et tegu on lühiajastatistika andmetega, mis muutuvad ja täpsustuvad. Samas ei muuda see üldjäreldust selle kohta, et piimatööstuste kogukasum kasvas aasta varasemaga võrreldes kolmveerandi võrra.

Seega parandasime ülevaatest ära eksitava arvu. Rõhutan veel kord, et juustu kogutoo­ dangu number ei kajastunud kuidagi ülevaate majandusnäitajates – piimatööstuste müügija kasuminäitajad on ülevaates igati korrektsed ning tehtud järeldused asjakohased.

loomakasvatus 11

Maamajandus Nr 4 (34) 23. aprill 2015

tuste

Foto SVEN ARBET

Estonian- ACB- Vianco

5. juunil 2015. a kell11.00 Sänna külas Rõuge vallas Võrumaal Müüki tulevad Gr, Si, Au, Ab ja Li mullikad ning Si, Ch, Ab ja Au pullid Eesti Piimaliidu juht Jaanus Murakas kritiseerib: tööstustes majandusaasta auditeerimine alles käib, nii et pole päris selge, mis arvudega statistikaamet üldse opereerib.

sest meil ei jätku nii palju piima,” rõhutas Murakas.

Statistikaamet viitas samuti sellele, et põllumajandusministeeriumi ülevaate koostaja on jätnud oma arvutustesse lisaselgituse panemata. Ühes tabelis, kus tuleb arvutada “piimatoodete toodang kokku”, saab tõlgendada tulemusi erinevalt. Praeguseks on ministeerium tabelites parandused juba teinud.

“Sisuliselt on tabelis juustu- ja kohupiimatoodang kokku liidetud ning siis veel üks kord juurde liidetud kohupiimatoodang. Sama olukord on ka võitoodanguga. Oleme põllumajandusministeeriumi sellest veast nüüd informeerinud,” teatas Anu Ots. Statistikaameti andmetel toodeti 2014. aastal juustu ja kohupiima (värske juust) kokku 40 000 tonni, sh kohupiima 18 300 tonni. See tähendab, et tegelik aastane juustutoodang on 21 700 tonni.

Statistikaamet selgitas lisaks, et kvartalistatistikaga kogutavate andmete pealt on avaldatud ettevõtete kogukasum (s.o müügitulu miinus kulud kokku).

“Piimatoodete tootmise puhaskasumi arvutused 2014. aasta kohta teeb statistikaamet aastastatistika pealt ja puhaskasumi andmed avaldame tänavu detsembris,” rääkis Anu Ots.

Toorpiima põhjal ei erista Murelikuks teeb nii tootjaid kui ka töötlejaid see, et piimanduse edulugudes ei tehta enam vahet, kas piimatooted on valmistatud kodumaisest toorpiimast

Lisaks: 11.30. Tirooli Hall (Gr) – UUS LIHAVEISETÕUG EESTIS 12.00 „Baltic Grassland Beef” – Balti rohumaadelt Šveitsi poelettidele 12.30 „Üks vasikas = inimese kuupalk” Probleemid ja nende vältimine lihaveiste sigimisel.

EMÜ loomaarst Alar Onoper Lisainfo www.eav.ee

Eestis suudetakse toota umbes 20 000 tonni juustu aastas, mitte rohkem, sest meil ei jätku nii palju piima.

Võib kasutada ka mahepõllumajanduses!

Jaanus Murakas või imporditud lõssist, ja üldmulje jääb selline, justkui toimiks piimandus väga edukalt.

Nii viitas Eesti Põllumeeste Keskliit oma pöördumises sellele, et ASi Tere juhataja Oliver Kruuda ostis 1000 tonni lõssi Saksamaalt, töötles selle Põlvas 100 tonniks piimapulbriks ja läkitab nüüd laevadega Jaapanisse. Samas ei ole Eesti piimatootjatele sellistest impordi-ekspordinäitajatest vähimatki abi, sest kohalikku piimatootjat selline äri suurt ei puuduta. Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimehe Kalev Kreegipuu hinnangul suurendab see pigem pingeid Eesti toorpiimaturul.

“Nüüd kus meil on uus valitsus, on põllumajandusministeeriumis tekkinud eriline aktiivsus näidata, kui hästi läheb põllumajandusel. Otsekui tahetakse juhtida põllumeeste vaen tööstuste vastu, et nad oma nõudmistega valitsuse poole ei pöörduks,” teatas talupidaja ja E-Piima nõukogu liige Ants Aaman.

Silja Lättemäe

KNZ Viljakus

KNZ Metsloom

KNZ Multi

KNZ Biotin

+ E-vitamiin

+ vask

+ raud

+ H-vitamiin

tel 609 0713, 5669 7597; sool@sool.ee

12 mets

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Okaspuu

läheb ikka kaubaks

RMK istutab tänavu riigimetsa rohkem puid kui eales varem, kavatsedes suurendada puidu juurdekasvu, müüki ja sellest saadavat kasumit.

E

esti metsaistutajatel on käsil väga kiired nädalad: Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) paneb tänavu riigimetsa kasvama 18,7 miljonit puud ehk 14 puud iga Eestis elava inimese kohta. Maakondadest kõige rohkem ehk ligi 3,4 miljonit puud istutatakse Ida-Virumaale, mis on metsik piirkond ning kus metsastatakse ka põlevkivikarjääre.

“Iga päev pannakse mulda umbes pool miljonit taime, mis teeb ühe jalgpalliväljaku suuruse ala iga minuti kohta,” sõnab RMK metsamajanduse peaspetsialist Rainer Laigu.

Kokku pannakse sel kevadel riigimetsa kasvama 200 000 puud rohkem kui mullu. 2014. aastal kasutati Eestis RMK andmeil 25

miljonit metsataime, millest 18,5 miljonit istutati riigimetsa ja 2,7 miljonit taime ostsid eratarbijad.

Seega on RMK-l info ca 21 miljoni taime kohta.

Noored tulevad peale “Viimase viie aasta jooksul on RMK taimevajadus suurenenud ligi kaks korda,” selgitab RMK taimla- ja seemnemajandusosakonna juhataja Esko Krinal. Kui 2010. aastal vajas asutus metsa uuendamiseks 10 miljonit taime, siis 2014. ja 2015. aastal 18,5 miljonit ja 2020. aastaks suureneb aastane vajadus 22 miljoni taimeni. “Raiemaht püsib sarnane, aga suur osa vajadusest tuleb võsa ja muu jäätmaa arvelt, mida kavatsetakse korda teha,” täpsustab Krinal.

Rääkides suurenevast taimevajadusest, selgitab Krinal, et näiteks tänavu metsa pind Eestis ei suurene – vana asemele pannakse lihtsalt uus ja pind jääb suuresti samaks. “Vana mets asendub noorega,” ütleb ta.

Kokku uuendab RMK tänavu metsa 9800 hektaril, millest 2000 hektarit jäetakse looduslikule uuendusele. Metsa uuendamiseks vajaminevad taimed kasvatab RMK kaheksas taimlas üle Eesti, miljon männipotitaime ostetakse ka Lätist.

RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool, AS Eesti Metsataim ning Põlula kalakasvatuskeskus.

Potitaimi kasvatab RMK-le kuuluv AS Metsataim.

Vanaisa tarkuse järgi Kõige enam paneb RMK riigimetsa kasvama okaspuid: 10,1 miljonit mändi ja 7,3 miljonit kuuske.

Lehtpuid istutatakse tänavu 1,3

Foto Sven Arbet

miljonit – põhiliselt kaske, aga vähesel määral ka sangleppa.

“Valdava osa taimedest paneme maha kevadel, kuid juba neljandat aastat jätame osa metsauuendusest ka sügiskuudele,” selgitab Laigu.

Sel aastal jääb sügisest istutust ootama üle 700 000 kuuse.

Esko Krinali sõnul kasvatatakse metsataimi ennekõike RMK vajaduse järgi – mida ja kuhu kavatsetakse istutada. Kogus ja puuliigid otsustatakse selle järgi, millist tüüpi metsa maha võetakse ja mida on vaja uuendada.

“Külviplaanid tehakse riigimetsa majandamisest lähtuvalt pluss 10% rohkem erandolukordadeks, headel aastatel jääb taimi üle,” selgitab ta. “Erametsadesse, metsaühistutele ja firmadele oleme müünud kõige vähem 400 000

taime ja kõige rohkem 2,7 miljonit taime aastas alates 2007. Sügisel on näha, palju taimi on üle või puudu. Sel kevadel selgus, et 150 000 männitaime on üle ja otsustasime panna need oksjonile.

Metsataimi kasvatab Eestis umbes 30 taimeaeda. Eraettevõtted kasvatavad ca 6 miljonit ja riigi osalusega taimeaiad 22 miljonit taime aastas. Paar miljonit nendest on lehtpuud ja 26 miljonit taime jaguneb pooleks – pool männi- ja pool kuusetaimed.

“Oksapuupuitu peetakse väärtuslikumaks,” põhjendab Krinal.

“Okaspuupalk läheb ikka kaubaks.

Vanaisad pole selles osas eksinud ja nende tarkust järgitakse ka tänapäeval.”

Heiki Raudla

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA PL40PRO plasmalõikur

NOVA PL50 ja PL60 plasmalõikurid

Hind:

Hind:

561 €

Soodushind:

282 €

(km 0%)

399/722 €

NOVA 12W metallilintsaag

(km 0%)

(km 0%)

Lõikevõimsus: 15 mm / 25 mm Kaal: 8,6 kg / 19 kg

Pinge: 230 V Väljundvoolu vahemik: 20–40 A Kaal: 9 kg

Väga kvaliteetne, samas hinnalt konkurentsivõimeline saag maailma ühelt suurimalt masinatootjalt. Kõrge kvaliteediga konstruktsioon. Tera saab üles tõsta ja kasutada nagu tavapärast lintsaagi mitmesuguste profiilide saagimiseks. Varustatud ratastega.

Suurepärane saag tööobjektile kaasavõtmiseks. Töökindel ja vastupidav masin.

Mootor: 230 V / 550 W Tera kiirus: 20/30/50 m/min Max lõikevõimsus nelikantmaterjalil: 90°/ 100 x 150 mm Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90°/ 115 mm Kaal: 62 kg

NOVA 280GV metallitreipink

NOVA PC116BH pinnasetihendaja

NOVA MB-104F paksusmasin

NÜÜD ON KÕIKIDEL NOVA KEEVITUSSEADMETEL KAHEAASTANE GARANTII! Parim kvaliteet ja pakkumine. Täieliku varustusega ja kasutusvalmis. Kasutamiseks on vajalikud ainult suruõhk ja elekter. Ülipopulaarne! Soomes müüdud üle 1500 seadme. Kvaliteetne ja usaldusväärne.

Uudismudel nõudlikuks professionaalseks kasutamiseks. Digitaalselt reguleeritakse lõikevoolu ja IGBT tehnoloogiat kasutatakse materjali lõikamisel. Süütamine toimub lülitile vajutamisega. Lõikab kõiki elektrit juhtivaid metalle. Lihtne ja turvaline kasutada. Maksimaalne lõikesügavus on 12 mm.

Hind:

Hind:

1605 €

790 €

(km 0%)

(km 0%)

Pildil olev freesipea ei sisaldu komplektis. Kõrge kvaliteediga treipink, mis sobib ka näiteks kasutamiseks garaažis.Profitasemega kõrge kvaliteedi tõttu on see mudel olnud garaažides ja töökodades „populaarne tööhobune” juba aastaid. Suurepärane täpsus, sealhulgas hinna ja kvaliteedi suhe, on väga hea. Treipingil on digitaalne monitor.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1100 W Pöörlemiskiirus: 50–2500 / 50–3000 rpm (variable) Tsentrite vahe: 700 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 280 mm Spindli läbiviik: 26 mm Kaal: 170 kg

Nova PC tootesari on valmistatud koostöös ühe maailma suurima ehitusmasinate tootjaga. Suurepärane abivahend näiteks põrandate tasandamisel, aluspinnase tihendamisel ja teede ehitamisel või kraavide täitmisel.

Mootor: Honda GX160 Võimsus: 5,5 hp Kütuse mahuti: 3,6 l Kiirus: 20 m/min Tagasikäik puudub Tsentrifugaaljõud: 20 kN Plaat: 500 x 490 mm Sagedus: 92 Hz Kaal: 110 kg

Hind:

1524 € (km 0%)

Vastupidavam mudel, suure koormuse jaoks valmistatud höövel. Tugev ja vibratsioonivaba.

Eriti täpne hööveldus. Soodne hind – tarne otse tootjalt ilma vahendajateta. Sobib ideaalselt nii professionaalidele kui ka nõudlike tööde jaoks harrastajatele ja väiketöökodadele.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 2200 W Mootor: 2850 p/min Max höövelduse laius: 406 mm Lõikepea läbimõõt: 73 mm Etteandekiirus: 4,8 / 6,1 m/min Max kõrgus: 204 mm Max hööveldamine: 3 mm Kaal: 300 kg

NOVA BS-315 puidulintsaag Hind:

464 € (km 0%)

Sama tippkvaliteet kui juba aastaid müügil olnud mudelitel BS-400 ja BS-600. Tugev konstruktsioon. Kvaliteetsed piirikud, mis hoiavad seadistused paigas intensiivsel ja pideval töötamisel. Kõrge kvaliteediga mootorid ja tugev mittevibreeriv korpus. Alus standardvarustuses kaasas.

Mootori võimsus: 800 W Tera kiirus: 360 / 720 m/min Tera suurus: 2240 x 8–15 mm Max saagimisvõimsus: 175 mm Lõikevõimsus/-sügavus: 300 mm Kaal: 78 kg

NOVA X-45 freespink Hind:

2008 € (km 0%)

Üks turu populaarsemaid freespingimudeleid.

Eriti hea hinna ja kvaliteedi suhe. Valmistatud suurel koormusel professionaalseks kasutamiseks. Hammasratasülekanne. Mikroettenihe.

Masin, millel on ohtralt mugavusi, mida tavaliselt leidub ainult palju kallimatel masinatel.

Vaikne hääl. Töölaud: 730 x 210 mm. Kalle paremale ja vasakule 90 kraadi. Suunavahetus. Puurimine või freesimine nurkades on selle masinaga käepärane ja lihtne.

Mootor: 1,1 kW / 380 V Kiirusvahemik: 12 tk / 75–3200 rpm Puurimisvõime: malm 45 mm, teras 32 mm Freesimisvõime: 80/32 mm Kaal: 300 kg

NOVA FM-300 puruimur Hind:

311 € (km 0%)

NOVA 632B metallitreipink Hind:

5202 € (km 0%)

Varustatud 51 mm läbiva avaga padruniga.

Standardvarustuses on suure Sino diginäiTõhus puruimur kahe 100 mm avaga. Kõikidel dik. Kaks 200 mm padrunit, 3- ja 4pakilised. meie mudelitel on metallist labad. Koti vaheta- Treipingi lisavarustuses ka jalgpidur. Sellise mine on kiire ja hõlbus. Varustatud ratastega, klassi varustusega ja spindli nii suure nii et masinaga on lihtne liikuda. Äärmiselt läbiva avaga treipinkide eest on seni tulnud usaldusväärsed ja töökindlad masinad. See maksta topelthinda. Ülisuur täpsus. mudel on olnud ülekaalukalt meie enim müüdud imur juba aastaid.

Mootori võimsus: 1500 W Mootor: 2850 p/min Õhu imemisvõimsus: 42,15 m3/min Imuri labade läbimõõt: 300 mm Kaal: 46 kg

NOVA 50CW freespink Hind:

6008 € (km 0%)

Profimudel tööstuskasutuseks mõeldud pinkide tippomadustega, aga tänu meie otse tehasest impordile väga konkurentsivõimelise hinnaga.

Väga mitmekülgne freespink masinaehitusja metallitöötlusspetsialistidele. Eriti kõrge kvaliteedi ja tugeva ehitusega. Valmistatud nõudlikule kasutajale.

Mootor: 2 x 1,5 kW / 380 V (horisontaalfreesil oma mootor) Liikumine Z-suunas: 115–1750 rpm Liikumine X-Y suunas: 60–1350 rpm 3 telje Sino digitaalne ekraan Puurimisvõime: 50 mm Freesimisvõime: vertikaalne 25 mm / horisontaalne 80 mm Kaal: 970 kg

UTEC OY Alanurmontie 128, 62100 Lapua, Finland; tel +372 514 8326, ivo.ilustrumm@koneita.com; www.koneita.com

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1500 W Pöörlemiskiirus: 70–1900 rpm (8 kiirust) Tsentrite vahe: 1000 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 360 mm Spindli läbiviik: 51 mm Kaal: 650 kg

NOVA 280GV metallilintsaag Hind:

1734 € (km 0%)

Metallilintsaagide De Luxe mudel profile.

Tugev malmist konstruktsioon. Pöörduv tera, tänu millele on nurkade saagimine lihtne. Suur saagimisvõimsus. Automaatne jahutus. Hüdrauliline tera langetamine.

Tera automaatne seiskamine. Uusim tehnika. Saetav detail tuleb alati samasse asendisse, nurgad valid saepead pöörates.

Reguleerimisvõimalus 60 kraadi.

Mootor: 380 V / 1100 W Tera kiirus: 40/80 m/min Max lõikevõimsus nelikantmaterjalil: 90°/ 250 x 155 mm, 45°/ 160 x 110 mm Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90°/ 220 mm, 45°/ 160 mm Kaal: 259 kg

mets 13

Maamajandus Nr 4 (34) 23. aprill 2015

Kevadine metsaistutamine RMK Kirde regioonis.

Inimene jõuab istutada umbes 400 kuuseja kasetaime päevas. Hekta­rile läheb 2000 taime.

Kuus nädalat kestval metsauuenduse hooajal pakub RMK oma taimlates ja metsas hooajalist tööd 1700 inimesele.

Eesti mets Istutatakse rohkem, kui raiutakse Ligi pool Eestist on kaetud metsaga.

Ca 40% metsast kuulub riigile.

RMK hoole all on 900 000 ha metsamaad.

Riigimetsa tagavara on 164 mln ruutmeetrit.

Puidu aastane juurdekasv riigimetsas on 4,2 mln ruutmeetrit.

Puidu juurdekasv on veerandi võrra suurem kui aastane raiemaht.

Puidu juurdekasvu riigimetsas on võimalik suurendada 4,7 mln ruutmeetrini aastas.

Tänavuseks aastaks on prognoositud juurdekasv 4,2 mln ruutmeetrit.

Riigimetsast varutud ja müüdud puidu kogus on aasta-aastalt suurenenud: tänavu on varutav kogus 3,5 mln kuupmeetrit, aastaks 2020 aga 4 mln.

Allikas: RMK arengukava 2015–2020

Messikalender Maamessid Euroopas: suvi 2015 Põllumajandus, aiandus, mesindus, metsandus, kalandus jm maaettevõtlus Transport Logistic: transport ja logistika, 5.–8. mai, München, Saksamaa.

International Agricultural Fair: põllumajandus, 9.–15. mai, Novi Sad, Serbia.

Ligna Hannover World Fair: metsandus ja puidutööstus, 11.–15. mai, Hannover, Saksamaa.

Baltic Forests/Baltijos miškai: metsandus ja puidutööstus, 14.–16. mai, Kaunas, Leedu. Ülemaaline tõuloomanäitus: loomakasvatus, 15.–17. mai, Poznan, Poola.

Meat & Poultry Industry/Мясная промышленность: lihatööstus, 19.–21. mai, Moskva, Venemaa.

Lesdrevtekh: metsandus ja puidutööstus, 20.–22. mai, Minsk, Valgevene.

Hipposphere/Иппосфера: hobusekasvatus, 21.–24. mai, Peterburi, Venemaa.

Polish Grain – Green Agro Show/Polskie Zboża – Zielone Agro Show: teraviljakasvatus 30.–31. mai, Sielinko, Poola.

Belfarm, Belagro: loomakasvatus, põllumajandustehnika, 2.–7. juuni, Minsk, Valgevene.

SkogsElmia: metsandus, 4.–6. juuni, Jönköping, Rootsi.

FIAAPVICTAM/GRAPAS International: toiduainetööstus, 9.–11. juuni, Köln, Saksamaa.

Biomass: taastuvenergia, põllumajandus, metsandus, 25.–28. juuni, Brno, Tšehhi.

Livestock/NVHZZT: loomakasvatus ja seadmed, 25.–28. juuni, Brno, Tšehhi.

Livestock Event: karjalaat, 8.–9. juuli, Birmingham, Suurbritannia.

Great Yorkshire Show: põllumajandusnäitus, 14.–16. juuli, Harrogate, Suurbritannia.

Agricultural and Forest Fair of Libramont: põllumajandus ja metsandus, 24.–29. juuli, Libramont, Belgia.

Tarım ve Teknoloji Günleri: taime- ja loomakasvatus, põllumajandustehnika ja -seadmed, 13.–16. august, Tekirdag, Türgi.

Aqua Nor: kalakasvatus, 18.–21. august, Trondheim, Norra.

Agrokomplex: põllumajandus ja toiduainetööstus, 20.–23. august, Nitra, Slovakkia.

International Forstmesse/Forstmesse Luzern: metsandus, 20.–23. august, Luzern, Šveits.

Roltechnika: põllumajandus, 22.–23. august, Wilkowice, Poola.

Agrorus/Агрорусь: põllumajandus, 22.–30. august, Peterburi, Venemaa.

Agra: põllumajandus ja toiduainetööstus, 22.–30. august, Gornja Radgona, Sloveenia.

International Cooperative System Exhibition, Bread Basket/Země živitelka: ühistegevus, põllumajandus ja toiduainetööstus, 27. august – 1. september, České Budějovice, Tšehhi.

Wood and Bioenergy/Puu- ja bioenergia: metsandus, 2.–4. september, Jyväskylä, Soome.

Meie usuMe endiselt, et Metsatehingutes on oluline ostja usaldusväärsus.

ostaMe üle eesti raieõigust, Metsa- ja põlluMaad.

5558 6086 info@ostanmetsa.ee www.ostanmetsa.ee

Allikas: tofairs.com, Maamajandus

KVALITEETSED JA VASTUPIDAVAD METSAVEOHAAGISED JA PALGITÕSTUKID

Järgmine Maamajandus ilmub:

21. mail 9600€ + km www.bmf.ee

Küsi pakkumist: info@bmf.ee, 516 5036

14 uudised

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee Foto ARNO MIKKOR

Hoiatus katusevahetajatele:

eterniit võib tappa!

Kuna ees ootab suur eterniitkatuste ümbervahetamise laine, on vaja teada ohtusid, mida kätkeb endas eterniidi käsitsemine. Seni on jõudnud asbesti käitlusse liiga vähe.

V

iimastel kuudel on Itaalias tõstatunud teema, mis puudutab asbesti tootmise ja kasutamise tagajärjel tervise ja elu kaotanud inimesi ning nende perekonnaliikmeid. Kassatsioonikohus mõistis tootjad süüdi vaid keskkonnakahjude tekitamises, kuid mitte tuhandete kopsuvähi ohvrite surma põhjustamises.

See vallandas uuesti suured protestimeeleavaldused ja võitlus pole kaugeltki veel lõppenud.

Kohtuvõitlust peavad 288 perekonda, kelle pereliikmed on surnud asbestikiudude sissehingamisest põhjustatud kopsuvähki.

Kuna asbestikiu ümber võib kasvaja tekkida alles 5–30 aasta möödudes, lisandub kopsukasvajate tagajärjel surnud inimeste nimekirja igal aastal mitu tuhat hukkunut. Itaalias keelustati eterniidi ja asbesti tootmine 1992. aastal, kuid müük on jätkunud. Aastatel 2011–2012 toodi Indiast ebaseaduslikult sisse 1040 tonni asbesti ja see import jätkus isegi mullu.

Suur katusevahetus Eestis keelustati asbesti sisaldavate toodete tootmine 1994. aastal, Euroopa Liidus keelustati nende toodete kasutamine 1999.

Eterniitkatuste ümbervahetamise või taastamise laine ootab meid

ees aastatel 2015–2020, sest vanade eterniitkatuste eluiga hakkab läbi saama. Seetõttu on vaja teada ohtusid, mida kätkeb endas eterniidi käsitsemine.

Eterniitkatus iseenesest ei põhjusta kopsuvähki, kuid kui katuse vahetamisel või plaatide purunemisel lenduvad asbestikiud kopsudesse, põhjustavad need aastate möödudes pahaloomulisi kasvajaid.

Kiiremini areneb haigus suitsetajatel, sest nende kopsud on sigaretisuitsus sisalduvate keemiliste ühendite tõttu juba kahjustatud.

Minu talumajal Võrumaal Vastseliina vallas vahetati eterniitkatus välja seitse aastat tagasi, ja mitte ühelgi ehitusfirma töölisel ei olnud selle töö juures ees hingamisteid kaitsvat respiraatorit ehk kaitsemaski.

Need plaadid, mis maha võeti, vinnasid talumehed kibekiiresti oma katkiste katuste paikamiseks.

Plaate saeti parajaks ja mingeid hingamisteede kaitse vahendeid sealjuures ei kasutatud.

KEVADISELT KEVADISELT SOODSAD SOODSAD HINNAD! HINNAD! • TERASKATUSED • TERASKATUSED • VIHMAVEESÜSTEEMID • VIHMAVEESÜSTEEMID • KANDVADPROFIILID PROFIILID • KANDVAD • LISATARVIKUD • LISATARVIKUD • TURVATOOTED • TURVATOOTED

Tel 529 0177, myyk@bestroof.ee

www.bestroof.ee Tel 529 0177, myyk@bestroof.ee

www.bestroof.ee

TRANSPORT ÜLE EESTI • JÄRELMAKSU VÕIMALUS

TRANSPORT ÜLE EESTI • JÄRELMAKSU VÕIMALUS

OÜ Slops prügila Paljassaares.

Foto SVEN ARBET

“Eterniit” tuleb ladinakeelsest sõnast aeternum, mis tähendab “igavene”, ja asbestikiud jäävad samuti kopsu igaveseks.

Paljudel, sealhulgas ka minul, oli küttekollete kohal laes koguni asbestikangas. Olen aidanud ehitusmehi, kui 1986. aastal pandi kõigile taluhoonetele eterniitkatus, teadmata midagi selle töö ohtlikkusest.

Puudulikud teadmised Eestis puudub laiaulatuslik teavitus kahjulike materjalide väljavahetamisest, sest internetis leiduvad artiklid pärinevad peamiselt ajakirjast Eesti Arst ja ehitust puudutavatest erialastest väljaannetest.

Mu kodukülas Võrumaal on kopsuvähi tagajärjel surnud viis inimest ja sügisel suri kopsukartsinoomi tõttu ka minu ema. Ta polnud kordagi elus suitsu teinud, kuid töötamine tervistkahjustaval

tööl ilma kaitsevahenditeta oli jätnud saatusliku jälje. Kopsukasvaja arenemist kiirendavad ka hingamisteede infektsioonid.

“Eterniit” tuleb ladinakeelsest sõnast aeternum, mis tähendab “igavene”, ja asbestikiud jäävad samuti kopsu igaveseks, neid ei ole võimalik välja köhida.

Suur probleem on eterniidi kui ohtliku jäätme käitlemine. Kuna see on suhteliselt kallis, hoiab vaene talurahvas eterniiditükke lihtsalt kuskil hunnikus, ja kui need seal ette jäävad, laotakse jälle teise kohta ümber, aimamata, et iga kiud, mis õhus lendleb, võib olla pikas perspektiivis surmatoov.

Anneli Treumuth

tasub teada Mida asbestitöö puhul järgida?

Tööde tegemiseks peab olema määratud nõuetekohase väljaõppe läbinud vastutav isik, kes enne tööde alustamist informeerib töötajaid objekti ja tööga seotud ohtudest, juhendab ja kontrollib tööde tegemist.

Peab olema kirjalik juhend, milles on kindlaks määratud ja piiritletud tööde ulatus ja kestus, kasutatavad töömeetodid ning kaitsevahendid; madala riskiga asbestitööde korral ei pea tööandja enne asbestitöö alustamist tööinspektsiooni teavitama ega esitama kirjalikku töökava, aga ta peab olema veendunud, et töötajatele on kirjalik tööjuhend üheselt arusaadav.

Asbestitööga seotud tööpiirkond peab olema eraldatud ja märgistatud.

Eraldatud alas tuleb töö teha minimaalse, kuid vajaliku arvu töötajatega.

Korraldada asbesti sisaldavate jäätmete kogumine, hoidmine, ladustamine ja transportimine märgistatud mahutites nii, et see ei ohusta töötajaid ja kõrvalisi isikuid ega saasta keskkonda.

Töökohal on keelatud söömine, joomine ja suitsetamine.

Alaealistel ja rasedatel ning imetavatel naistel on keelatud teha asbestitöid.

Töötajatele peavad olema eraldatud puhkealad, kus nad ei puutu kokku asbestitolmuga.

Töötajatel peavad olema pesemisvõimalused ning ruumid isiklike ja tööriiete eraldi hoidmiseks, töö- ja kaitseriiete puhastamiseks või kõrvaldamiseks.

Allikas: keskkonnaamet

uudised 15

Maamajandus Nr 4 (34) 23. aprill 2015

Kuhu panna asbest?

Asbest on üks väheseid jäätmeliike, mida ei tohi taaskasutada. Asbesti võib ladestada ainult prügilatesse selleks ette nähtud aladele, kus on asbestikiudude lendumine välistatud.

Foto Keskkonnaamet

Põlva vald korraldas asbestijäätmete kogumise 2014. aasta suvel. Valla elanikud said ühe kuu jooksul oma asbesti üle anda tasuta, kogumiseks paigaldati jäätmejaama konteinerid. Koguti umbes 70 tonni asbesti.

S

oodustamaks asbesti nõuetekohast ladestamist, ei küsi riik selle eest prügilatelt saastetasu. Sellest hoolimata on asbesti ladestamine kulukas, Kagu-Eestis prügilaid ei ole ning seega lisandub veokulu. Küll aga on meil hea jäätmejaamade võrgustik, kus saab asbesti koguda.

Keskkonnaameti andmebaasidest nähtub, et asbesti jõuab käitlusse liiga vähe. Üks põhjus on vähene teadlikkus, kuna arvatakse, et eterniitplaadid on hea teetäide. See on täiesti lubamatu teguviis, sest sellisel teel sõites lenduvad kiud tolmuna iseäranis hästi. Keskkonnaamet teede täitmiseks eterniidiga mingil juhul luba ei anna. Kui selline ebaseaduslik tegevus avastatakse, tuleb maksta trahvi ja killud teelt kokku korjata.

Et ergutada asbesti kui ohtliku jäätme üleandmist, on riik asunud selle kogumist ja nõuetekohast käitlust viimastel aastatel toetama. Kohalikul omavalitsusel tuleb Keskkonnainvesteeringute Keskusele esitada rahastustaotlus ja lisada omalt poolt 10%. Näiteks Põlva vald korraldas asbestijäätmete kogumise 2014. aasta suvel.

Valla elanikud said ühe kuu jooksul üle anda oma asbesti täiesti tasuta, kogumiseks paigaldati jäätmejaama konteinerid. Koguti umbes 70 tonni asbesti, aga tegelikult lubanuks projekti eelarve vastu võtta veel 30. Valgamaal korraldatakse eterniidi kogumist juba kolmandat aastat, ka Võrumaa mitmed omavalitsused koguvad sel aastal asbesti.

Ergutamegi siinkohal kõiki elanikke viima ära oma asbestijäätmed nendes omavalitsustes, kus 2015. aastal neid kogutakse.

Tavaliselt avaldatakse täpne info omavalitsuste lehtedes ja veebilehel, kindlasti võib ka helistada ja küsida. Teisalt innustame kõiki omavalitsusi riigi pakutavat raha ära kasutama ja jäätmejaamades elanikelt asbesti tasuta koguma.

Rein Kalle

keskkonnaameti keskkonnakasutuse juhtivspetsialist

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2015. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

16 loomakasvatus Biostimulaator ja mullapalsam

Bakterväetised

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Kiirendab talvejärgset mullaorganismide tegevuse taastumist ja taimsete jäänuste mineraliseerumist.

Bakterite segu, mis suurendab lämmastiku sisaldust ja parandab P omastamist ja K liikumist mullas.

Lämmastikku siduvate bakterite segu, mis akumuleerib õhulämmastikku mullas.

Aminohapped Asendamatu aminohape L-α proliin (99,5%).

Taimede elujõu taastamiseks kevadel ja ebasoodsate kasvutingimuste mõju leevendamiseks. Kiire ja lihtne viis taimede stressi ohjamiseks.

Maaletooja: Agroskai OÜ tel 631 2018 e-post priit@agroskai.ee

TERRA-SORB® Complex

TERRA-SORB® Foliar

Aminohapete ja mikroelementide kompleks (Mg, B, Fe, Mn, Mo, Zn) täiendavaks lehekaudseks väetamiseks.

Sisaldab 18 taimede jaoks asendamatut L-α aminohapet (20%).

Aminohapete ja mikroelementide segu (B, Mn, Zn) täiendavaks lehekaudseks väetamiseks.

Sisaldab 18 taimede jaoks asendamatut L-α aminohapet (9,3%).

Edasimüüja: www.scandagra.ee Küsi lisainfot oma piirkonna müügispetsialistilt!