MAAMAJANDUS (mai 2015)

Vaade viljapõllule / Lehma asemed / Hertsog Jakobi jälg Lätis Foto SHUTTERSTOCK

21. mai

NR 5 (35)

2015

VIINAMARJAD: kas kasulik äri või kallis hobi?

2 uudis

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee Foto Sven Arbet

heiki raudla MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

Äri ja eksootika Rokiškio Sūris AB piima­töötlemistehas Ambla vallas Jõgisoo külas.

Kontsentreeritud piima eksport Leetu on kasvanud 130 korda

M

ullusega võrreldes on Leetu veetava toorpiima kogus kolmandiku võrra vähenenud, kuid kontsentreeritud piima kogus lausa 129 korda suurenenud, kirjutas statistikaameti blogis vanemstatistik Mirgit Silla.

Mullu esimese seitsme kuuga lähetati Eestist Leetu 1204 tonni kontsentreeritud piima, mille keskmine tonnihind oli 1073 eurot. Pärast Venemaa kehtestatud sanktsioone kasvas eksport märgatavalt – sanktsioonidele järgneva viie kuuga eksporditi Eestist Leetu 20 115 tonni kontsentreeritud piima, kuid tonnihind langes 54% ja maksis 490 eurot. Tänavu I kvartalis on Leetu eksporditud kontsentreeritud piima kogus võrreldes möödunud aasta sama ajaga kasvanud 129 korda ehk mulluselt 74 tonnilt tänavuse 9533 tonnini.

Kristjan Linkov OÜst ELPA i.e selgitas, et nad avasid mullu mais koos Leedu juustutootjaga Rokiškio Sūris Järvamaal Ambla vallas piima kontsentreerimise tehase. “Tänu sellele ekspordime toorpiima asemel piimakontsentraati,” lisas ta.

Pärast tehase töölesaamist ongi hakatud toorpiima asemel Leetu vedama rohkem piimakontsentraati, kust osa vett on piltlikult öeldes välja võetud.

Samal ajal on toorpiima eksport Leetu pea poole võrra vähenenud ehk mulluselt 45 951 tonnilt tänavuse 23 779 tonnini.

Lätti on aga toorpiima eksport suurenenud – mulluselt 6132 tonnilt tänavuse 11 109 tonnini.

Seoses Venemaa kehtestatud sanktsioonidega on Eestist eksporditud töötlemata piima tonnihind langenud keskmiselt

10

16

40%. Tänavu esimeses kvartalis oli Leetu eksporditud toorpiima tonnihind 243 eurot (mullu 410) ja Läti puhul 261 eurot (mullu 406).

Statistikaameti andmetel eksporditi tänavu I kvartalis Eesti päritolu piima ja piimatooteid 58 300 tonni, kokku 31,2 miljoni euro eest. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on eksporditud piima ja piimatoodete kogus vähenenud 17% ning rahaline väärtus 38%.

Eesti piima ja piimatoodete ekspordile on suurt mõju avaldanud Venemaa poolt mullu augustis kehtestatud impordipiirangud ELi toidukaupadele, selle tõttu on tootjad olnud sunnitud leidma uusi sihtturge.

Heli Raamets

sisukord

S

ellest saab juba mitukümmend aastat, kui Eestimaal hakati propageerima astelpaju kasvatamist. Leidus palju neid, kes lootsid saagist tulu teenida, aga elu näitas, et loodeti rohkem kui saadi.

Paremini läks neil, kes müüsid istikuid. Piltlikult öeldes müüsid nad õnge, millega saaki püüda.

Sama lugu on viinamarjaga, mis Eestis ikkagi eksootiline kultuur, sest puuduvad traditsioonid selle kasvatamiseks, töötlemiseks ja tarbimiseks.

Aga traditsioonidesse takerdumine võib olla tagurlik. Viinamarjakasvatus võtab viimasel ajal maad ka põhjamaades, kuigi jah, tont seda teab, milline on olnud Eesti viimaste aastate toodang ja mida on sellega peale hakatud. Kindlasti on õitsenud viinapuuistikute müüjate äri, mida näitab lai valik aiandites ja laatadel, samuti pilk koduaedadesse ja kasvuhoonetesse.

Viimatine Luige laat näitas, et Eesti tingimustes võib kasvatada känguruid, alpakasid, paabu- ja jaanalindusid ning palju teisigi karvaseid ja sulelisi. Issanda loomaaed on Maarjamaal kirev nagu mustlase seelik, aga suurem osa nendest loomaliikidest on jäänudki ennekõike näituseeksponaatideks. Vaibunud on jaanalinnuvaimustus, astelpajupõõsaid näeb siin ja seal üksikuid. Toidutoodang tuleb ikkagi sea-, piima- ja kanafarmidest, põldudel kasvatatakse endiselt nisu, otra, rukist ja kaera, ning seni suurim kohaneja paistab olevat raps, mille kollaseid põlde võib kutsuda hellitavalt õliväljadeks.

Eksootiliste taimede ja loomade puhul tuleb teha selget vahet, kas nende kasvatamine on äri või hobi.

Ostes aiandist roositaime, ei mõtlegi me selle abil lõhnaõli tootma hakata. Känguruga on nagu koera või kassiga – tal võib olla oma ülesanne, aga ennekõike on ta lemmikloom.

Samamoodi on eksootiliste taimedega, mille üksikuid vilju võib olla mõnus noppida ja põske pista. Keerulisem on lugu taime- ja loomaliikidega, mis tõotavad helgemat tulevikku, küsides selle eest kopsakat avanssi.

4 Eesti viinamarjakasvatus kulgeb õppides ja katsetades

6 Läti viinamarjakasvatajatel

on oma pühak – hertsog Jakob

8 Pilk põllule: seis on rohkem kui rahuldav 9 Õlleoder peab idanema

10 Lehma ase –

allapanuga või ilma?

6

12 Šarolee-Pikkmetsad

on nõustavad praktikud 12

14 Metsade uuendamiseks

avaneb üha võimalusi 16 Puidust saab järjest

rohkem särtsu

4

Toimetus Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380 Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356 Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311 Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson mari.peterson@maaleht.ee

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138 Väljaandja AS Eesti Ajalehed Trükk Printall

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee. www.maaleht.ee

taimekasvatus 3

3000 Maamajandus Nr 5 (35) 21. mai 2015

Foto Jana Rand

pudelit veini hektarilt Muhumaal Vahtraste külas on viimase kolme aastaga istutatud 2100 viinapuud.

Istandus paikneb ligemale kahel hektaril ja sellega on Muhu viinamarjaistandus nii pindalalt kui ka istikute arvult üks Eesti suurimaid.

V

iinamägede omanikke on Eestis aga üha rohkem: viimatisele viinamarjakasvatajate ja -veinivalmistajate iga-aastasele kogunemisele tuli juba ligi

60 osalejat.

Tänavune maikuu pole soojaga eriti hellitanud. Vahtraste

küla Muhumaal asub Suure väina ääres ja siin pole kuu keskpaiku toomingaski veel õitsema hakanud.

Lõo talu kunagine põld ja rannakarjamaa on nüüd tihedasti sarapuukeppe täis tikitud. Raske on isegi lähemal vaatlemisel märgata, et iga sellise toe juures kasvab ühevõi kaheaastane viinapuutaim.

“Võib öelda, et viinapuud talvitusid ideaalselt ja vähemalt 98% neist on täies elujõus,” rõõmustab viinapuuistandust hooldav aednik Merle Mägi, kes parasjagu viinapuid talveks peale tõmmatud mullakihist vabastab.

Muhus on kolme aastaga istutatud 2100 viinapuud. Istandus paikneb ligemale kahel hektaril ja sellega on Muhu viinamarjaistandus nii pindalalt kui ka istikute arvult üks Eesti suurimaid. Sortidest kasvatatakse siin Saksamaal aretatud ja Tšehhis ristatud külmakindlat ‘Rondot’ (800 istikut), ‘Solarist’ (700 istikut) ja ‘Pinot Noir Precoce’i’ (500), mis on tuntud sordi ‘Pinot Noir’ isetekkinud loomulik mutatsioon, ning lisaks veel sadakonda ‘Rislingit’.

Muhumaal talvitusid viinapuud hästi, vähemalt 98% neist on täies elujõus.

Merle on aiandust õppinud Vigala ametikoolis, aga arvab, et kõik nad siin on suured iseõppijad ja kasvavad ning arenevad koos viinapuudega.

Edumaa siinsele viinamarjakasvatusele annab aga see, et Muhu kliima ja pinnaski on viinamarjakasvatuseks väga sobiv.

See koosneb liivasest ja lubjakivirikkast pealispinnast, mis moodustab justkui tihke katte,

Paindlikud finantseerimislahendused masinate ja seadmete soetamisel Meie liisinguvõimalused on sobilikud nii uute kui kasutatud põllumajandus- ja metsamasinate, kommertssõidukite ning ehitus- ja tootmisseadmete soetamiseks. Oleme paindlikud ja leiame üheskoos parima finantseerimislahenduse just teie ettevõttele.

Küsige liisingupakkumist liising@pohjola.ee või helistage lisainfo saamiseks 663 0850.

Anname teile asjatundlikku nõu nii finantseerimis- kui kindlustusküsimustes.

Pohjola kuulub Soome juhtivasse finantskontserni OP Financial Group ning pakub Eestis äriklientidele mitmekülgseid finantseerimislahendusi aastast 2007.

Käesolev pakkumine on suunatud juriidilistele isikutele ja FIEdele. Palun tutvu finantsteenuse tingimustega ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt.

mille all maapind kiiresti soojeneb.

Samas on liivane pealispind siiski vett läbi laskev. Pealispinna all on küllalt viljakas muld, kuhu viinapuu meelsasti oma juured ajab. Muhumaale omaselt on pinnas hästi paene ning lubjaja kaltsiumirikas. Kaltsiumi vajab viinapuu ainevahetuse toimimiseks.

Jana Rand

Loe ka lk 4–5

4 taimekasvatus Loe ka lk 3

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Eesti

viinamarjakasvatus kulgeb õppides ja katsetades

Viinamägede omanikke on Eestis üha rohkem, aga kasvatajate sõnul on tark lisaks viinamarjakasvatusele ja veinitootmisele igaks juhuks veel mõni lisatuluallikas käepärast hoida – et ebasoodsal aastal päris nälga ei jääks.

O

ma viinamarjade maitset on Muhumaa veinitalu pererahvas juba proovinud, sest kasvuhoones kasvab kümmekond kolmeaastast viinapuud.

Mullu tegid nad veinigi – seda aga saare teistelt kasvatajatelt kogutud ‘Alfa’ sordi marjadest.

“Kavatsesime teha küll punast veini, kuid välja tuli roosa. Aga maitsega võis täitsa rahule jääda, ehkki see oli meie esimesi katsetusi,” ütleb Muhu veinitalu perenaine Ingrid Eloranta.

Veinitalu peremees Peke Eloranta unistab aga suurelt ja plaanib juba

tuleval aastal oma veinikoja tööle panna. Sisseseade soetamine ei ole odav, seda enam et istanduse rajamine on juba varem suuri investeeringuid nõudnud. “Oleme uurinud rahastamise võimalusi kõikvõimalikest meetmetest, kuid pole seda keerulist süsteemi suutnud veel läbi hammustada,” lausub Ingrid.

VÄDERSTADI KAMPAANIA

Üldiselt arvestatakse, et hektaril võib kasvada 1300–1500 viinapuud, ja kui nad on neljandal-viiendal kasvuaastal jõudnud kandeikka, saab igalt puult kaks-kolm pudelit ehk igalt hektarilt 3000–4500 pudelit veini. Ingridi sõnul ei plaani nad hakata tegema ühe sordi veine, vaid pigem eri sorte segada ning lisada ka kodumaiseid marju-puuvilju.

Kuni viinamarjad veel valmivad, toob Muhu veinitalu Prantsusmaalt ja Hispaaniast veine sisse ning müüb hulgi kaubamärgi Luscher ja Matiesen all. Et viinapuuistanduse rajamine küsib esialgu vaid raha, tuleb käigus hoida restoran, pakkuda talumajutust ja pidada Tallinnas Eesti Joogikultuuri Muuseumi.

Kõik Väderstadi mudelid (v.a. Rollex RX 620) on nüüd saadaval väga hea hinnaga. Kiirel tellimisel masin käes juba sügishooajaks.

Kampaania kestab kuni 31.07.2015

-11% mais -10% juunis -8% juulis

Võta meiega ühendust ja küsi lisainfot!

“Loodud kestma” Rune Stark, Väderstadi asutaja 1962 .a

Väderstad alustas oma tegevust juba 1962. aastal. Tänaseks oleme loonud paljusid patendeeritud lahendusi ja keskendume oma masinate tootmisel eelkõige nende kvaliteedile ning suuremale tootlikkusele. Oleme oma masinate kvaliteedis piisavalt veendunud, et anda neile 2-aastane garantii ja sellega koos kindlustunne ka põllumehele. Iga meie uus mudel on enne turule jõudmist läbinud põhjalikud katsed. Väderstadi masin jõuab teieni otse tootjalt, nii saate olla kindlad, et oleme teie jaoks alati olemas.

Väderstad OÜ, Välja 3, Soinaste, Ülenurme vald, Tartumaa.

Tel: +372 5343 2772, +372 5855 7473. Vaata lisainfot www.vaderstad.com

taimekasvatus 5

Maamajandus Nr 5 (35) 21. mai 2015

Aednik Merle Mägi teab, et Muhu kliima ja pinnas on viinamarjakasvatuseks väga sobivad.

Foto Jana Rand

Rahamured vaevavad teisigi Eesti viinamarjakasvatajaid ja veinipruulimisest unistajaid.

Viinamägede omanikke on Eestis aga üha rohkem. Viimatisele viinamarjakasvatajate ja -veinivalmistajate iga-aastasele kogunemisele tuli juba ligi 60 osalejat.

Ehkki alkoholitootjaid üldiselt ühegi meetmega ei toetata, on

viinamarjakasvatus siiski eelkõige marjakasvatus, ja sellel eelarveperioodil on toetusi täiesti saadaval. Põllumajandusministeeriumi infomaterjalidest leiab näiteks, et küsida võib nii ühtset pindalatoetust kui ka raskuses sektorile mõeldud otsetoetust. Otsetoetuse saamiseks ette nähtud minimaalne istutustihedus on 1300 istikut hektari kohta.

Lisaks on viinamarjakasvatajal võimalik taotleda MAKi keskkonnasõbraliku aianduse toetust puuvilja- ja marjakasvatusele (160 eurot hektar) või mahepõllumajandusliku tootmise toetust, mille määr hektari kohta aastas on (praeguste andmete kohaselt) jätkamise korral 300 eurot hektar ja ülemineku korral 330 eurot hektar.

Samas on meetmeid, millest saab toetust otseselt viinamarjaistanduse rajamisega seoses – istikute ostuks, konstruktsioonide ja piirdeaia jaoks jne.

Selleks sobib nt väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus või põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus. Ka LEADERmeede võib sobida, kui piirkonna arengustrateegias on sellised meetmed sisse planeeritud, samuti maapiirkondade majandustegevuse mitmekesistamise meede.

Jana Rand

Kui hea on Eesti viinamarjavein?

V

einivilla perenaise ja Maalehe koduveinikonkursi korraldaja Tiina Kuuleri sõnul on konkursile saadetud viinamarjaveinide kvaliteet seni olnud üsna kõikuv ja sama võib praeguse seisuga öelda eestimaise viinamarjaveini kohta tervikuna.

“Praegu on meie viinamarjakasvatus ja veinitegemine pigem õhinapõhine, sest meil on kogemusi selleks liiga vähe,” arvab Kuuler. Meie veinivalmistajate seas valitseb kaks põhilist seisukohta. Ühed tegijad pruulivad veini nii, nagu lõunapoolsed meistrid: ilma vee ja suhkruta. Teised aga arvavad, et põhjamaisel viinamarjal pole piisavalt suhkrut, et sellest kääriks korralik küps vein ja need on liialt happelised, ning lisavad suhkrut või kontsentreeritud viinamarjamahla.

“Põhjamaa pisku päikese all küpsenud marjadest on märksa keerulisem veini teha ja seetõttu peab meie veinipruulija olema oma lõunamaisest kolleegist kaks korda nutikam,” arvab Kuuler.

Tema sõnul on väga positiivne, et EMÜ teadlased uurivad Rõhu katsebaasi viinamarju ning neist valmistatud veine, kuid põhiline on ikka veinimeistrite aastate jooksul omandatud kogemus ja

Foto Sven Arbet

Tiina Kuuler nendib, et Eestis kannustab viinamarja­ kasvatust ja veinitootmist eeskätt õhin.

katsetused. Alustada võiks väikesest veiniteost, 25–100 liitrit – siis pole kahju nii suur, kui asi hukka läheb. “Katsetada tuleks igal aastal ja kõikvõimalikes variantides. Ning ka siis, kui ühel hetkel tundub, et üks tegu läks igati korda, ei pruugi teisel katsel hoopiski samasugust tulemust saada. Sama juhtub siis, kui ette võetakse 1000 liitri tegemine, sest nii suur veinilaar käitub käärimisel hoopis teistmoodi kui 100 liitrit veini.”

Mõned veinitegijad ütlevad, et see ongi huvitav, kui igal aastal veidi isemoodi vein tuleb, aga siis jääbki vein nišitooteks.

Loomulikult tuleb Eesti viinamarjakasvatajal valmis olla ka

kõikvõimalikeks tagasilöökideks, mis viinamarjakasvatajaid oodata võivad. Lisaks külmadele ja ebasoodsatele talvedele ohustavad istandikke haigused. Näiteks võitles meie üks suuremaid viinamarjakasvatajaid Jaak Eenmaa istandikku tabanud jahukastega, mille tagajärjel tuli täisjõus istandus maani maha lõigata, ja uut saaki peab jälle 4–5 aastat ootama.

Seega oleks vägagi tark lisaks viinamarjakasvatusele ja veinitootmisele igaks juhuks veel mõni lisatuluallikas käepärast hoida, et ebasoodsal aastal päris nälga ei jääks.

JANA RAND

6 taimekasvatus Läti veinitootjatel on oma pühak –

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

hertsog Jakob Nagu Eestis, on viinamarjakasvatus Lätiski lapsekingades, ja seal tegutseb umbes 30 arvestatavat viinamarjakasvatajat.

Enamikul on noored istandused, nii et seda, kas viinamarjakasvatus on tulevikuäri või kallis hobi, ei tea veel keegi.

Ü

kskõik millise viina­ marjakasvatajaga Lätis rääkida, jõuab jutt ikka Kuramaa kuulsa ja ekstsentrilise hertsogi Jakobini. Just tema tõi XVII sajandil Saksamaalt Lätti viinamarjad ja rajas viinamarjaistandused.

Kui hertsogi valitsemisajal kasvatati Lätis ’Weißer Rieslingit’ ja ’Chardonnay’d’, siis nüüd on lisandunud Läti oma sordid. Tuntuim XX sajandi viinamarjaaretaja oli Pauls Sukatnieks, praegu on juhtpositsioonil küllalt eakas Gunvaldis Vēsmiņš.

Arenev tootmisharu Üle Läti on viinamarjaistandusi kokku 15–20 hektaril. See pind suureneb tasapisi. Praegu pärsib viinamarjakasvatust kogemuste nappus, kuidas ja milliseid viinamarju meie kliimas kasvatada.

Lisaks on investeering kallis ja tasuvusaeg pikk. Üks viinamarjaistik maksab 4 eurot, ning selleks, et istutada täis üks hektar, on vaja neid vähemalt 1500, räägivad Läti viinamarjakasvatajad. Olenevalt ilmast – külmast, vihmast ja päikesest – on vaja taimi ka välja vahetada.

Esimese saagi annab viinapuu kolmandal aastal, arvestatava

koguse marjade saamiseni kulub viis. Samuti selguvad sobivad sordid alles katsetamisel.

Lätis loodi 2006. aastal viinamarjakasvatajate ja veinimeistrite ühing (Latvijas vīnkopju un vīndaru biedrība), mida juhib Richards Ivanovs. Ühingu eesmärk on viinamarjakasvatuse ja veinitootmise traditsioonide hoidmine ja edendamine ning aluse loomine Läti oma veinitootmisele.

Nagu selgitab Richards Ivanovs, on paljud Läti viinamarjaaiad nooremad kui viis aastat. Nii on ka Lätis vaid 20–30 ametlikku viinamarjakasvatajat, kes teevad seda kommertseesmärkidel. Peamiselt toodavad nad viinamarjast veini.

Mullu tehti Lätis kasvatatud viinamarjadest ametliku statistika andmetel 470–480 liitrit veini, tegelik kogutootmine võib olla suurem.

Veini tootmiseks ja müügiks on sealgi vaja riigi litsentsi.

Ainult päikest!

“Kõige olulisemad on koht ja sort,” ütleb Zemgale piirkonnas tegutsev viinamarjakasvataja Edgars Zihmanis. Tema sõnul vajab viinamari päikest, ja ainult päikest.

Samuti peab ta oluliseks viinamarjaistandust põhja suunast kaitsta. Ta lisab, et soovitatav on kaitsta istandust ka tuulte eest,

elukäik Hertsog Jakob 28.10.1610–1.01.1682 (Miitavi, Kuramaa) Kuramaa hertsog aastatel 1642−1682.

Eesti viimase ordumeistri Gotthard Kettleri pojapoeg.

Kasvas Berliinis, õppis Leipzigi ülikoolis.

1642. aastal suri tema onu Friedrich ning Jakobist sai Kuramaa hertsog.

Oli osav majanduspoliitik.

Rajas Kuramaale Ventspilsi sadama.

Rajas kümneid raua- ja vasesulatusmanufaktuure.

Ehitas sadu ookeanilaevu; Kuramaa enda laevastik oli Balti mere võimsaim 14 sõja- ja 10 kaubalaevaga.

Omandas kaks asumaad – Gambia ja Tobago –, kust tõi sisse eksootilisi loomi ja taimi.

kuna viinamari vajab valmimiseks soojust, tugev tuul aga alandab temperatuuri 4–5 kraadi võrra.

Vähemalt kahest küljest võiks istandust ümbritseda mets või hekk.

Bauska viinamarjakasvataja Gatis Kužums ütleb, et mõneti on tuul hea: see n-ö õhutab taime ning siis on vähem haigusi.

“Põhja suunast kaitstud, lõuna poole avatud,” on Kužumsi põhimõte, kuidas istandust rajada.

Rendas tegutseva välislätlasele Martins Vagnersile kuuluva aktsiaseltsi Vini Curlandia aedniku Valdis Bierandsi meelest peaks aga viinamarjaistandus olema rajatud nii, et sellele kogu päeva päike peale paistaks. “Meil on pikad päevad, nii saavad viinamarjad vajaliku päikese lühikese suve jooksul kätte,” selgitab Bierands, kelle sõnul pole põhjamaades probleemiks mitte päike, vaid soojus.

Kõik kasvatajad kinnitavad, et meie tingimustes tuleb viinamarjad talveks kinni katta. Kui istik on istutatud piisavalt sügavale, saab juuri külmumise eest kaitsta sellega, et panna taime juurele 20–30 cm mulda peale. Kasutatakse ka katteloori ning kuuseoksi.

Valdis Bierands lisab, et viinamari ei taha liiga rasket maad ega rammusat mulda, kuigi taime istutades peab talle andma ka kõdusõnnikut. Liiga raskes mullas kasvatab ta aga liiga palju lehti.

“Mida rohkem lehti, seda hiljem saavad marjad valmis ning seda rohkem on ka haigusi,” ütleb ta.

Samal põhjusel ei kasuta Läti kasvatajad palju lämmastikväetist. Fosfor- ja kaaliumväetist aga annavad augustis-septembris, et taime talveks tugevdada. Oluline töö on rohimine – viinapuu alune peab olema must, et võimalikult palju päikesesooja juurteni jõuaks.

“90 protsenti viinapuust tuleb igal sügisel ära lõigata,” räägib Edgars Zihmanis. Tema jätab alles kaks põhivõrset, mille painutab paralleelselt maapinnaga umbes 40 cm kõrgusele ja seob traadi külge. Järgmisel aastal laseb jälle kasvada kaks põhivõrset ning toimib samuti. “Võiks jätta ka ühe, nagu tehakse Rendas, aga mina jätan igaks juhuks kaks – meil on risk talvekahjustustele liiga suur,” selgitab ta.

’Zilga’ jääb ajalukku Sorte valides peavad Läti viinamarjakasvatajad oluliseks varavalmivust, samuti külmaja haiguskindlust.

Fotod Lii Sammler

Edgars Zihmanis kinnitab, et praegu tuleb Läti viinamarjakasvatajate põhitulu istikumüügist. Kuna üha rohkematel inimestel on unistus võtta oma käega oma aiast oma viinamarju, on see hea äri.

“Eestlased teevad valesti, kui peavad viinamarja valides oluliseks ainult talvekindlust,” ütleb istikumüüja Gatis Kužums. Tema sõnul on kõige tähtsam varasus – vegetatsiooniperiood peaks olema alla 120 päeva. Paljud vanad poolmetsikud sordid, samuti Norras, Venemaal ja Lätis aretatud uuemad sorid taluvad külma 24 kraadi, kuid nad valmivad liiga hilja – Lätis septembris ja Eestis oktoobris.

Läti aednike sõnul haigestub viinamari suhteliselt vähe, ent viimasel ajal on palju halba hakanud tegema jahukaste ning ebajahukaste.

Kõige tuntum Lätis aretatud sort on ’Zilga’.

Seda praegu enam eriti ei istutata, kuna valmib Kanadas elav lätlane Martins Vagners kasvatab Rendas Saksa viinamarjasorte, kaasa arvatud ‘Rieslingit’, millest teeb ka veini.

Läti viinamarjakasvatajate sõnul hilja ning marjad on mõrkjavõitu.

Läti sordiaretajad, eelkõige Gunvaldis Vēsmiņš, on püüdnud ristata vanu n-ö metsikuid ja vastupidavaid sorte Euroopa omadega, et ühendada vanade sortide tugevus ning Euroopa sortide hea maitse. Enam kasvatataksegi uuemaid sorte, näiteks ’Supaga’, ’Sukribe’, ’Guna’, ’Citavas Agra’.

Need on universaalsed sordid, sobivad nii laua- kui veinimarjaks.

Lisaks Läti oma sortidele kasvavad lõunas ka Leedu sordid.

Kuramaal Renda istanduses üritatakse aga edu saavutada Euroopa sortidega nagu ’Riesling’, ’Chardonnay’, ’Burgunder’, ’Donfelder’ jt.

Noored istandused Kuna viinamarjakasvatus on Lätis tuure üles võtma hakanud alles viimastel aastatel, on seal vähe põllumehi, kes kasvatanud marju üle viie aasta. Uutel tegijatel on korjatud paar-kolm saaki ning tehtud veinikogused on marginaal-

taimekasvatus 7

Maamajandus Nr 5 (35) 21. mai 2015

Ajaloolise Stabile viinamäe väravas.

kolm korda taastatud viinamägi Sabile istandus XVII sajandi keskpaigas hakkas Saksamaal üles kasvanud Kuramaa hertsog Jakob von Kettler igatsema, et teda karmi kliima ja inimestega Ida-Euroopa pärusvalduses, Kuramaa hertsogiriigis, ümbritseks koduse Saksamaa õhkkond.

Julge ümberkujundajana otsustas ta rajada ka Maarjamaale mõne viinamäe. Sobiva järsu päikesepoolse künka leidis ta Sabile külas. Sinna rajas Jakob viinamarjade kasvatamiseks terrassid ning istutas Saksa sorte, näiteks ’Rieslingit’. Õige kasvukoha ja aednike hoole tulemusel õnnestus hertsogil kasvatada häid saake, millest tehti kange ja tugeva hapu maitsega Kuramaa veini. See oli hinnatud nii Kuramaa hertsogiriigis kui ka välismaal.

Pärast Kuramaa hertsogiriigi hääbumist Napoleoni sõdades jäid hooldamata ka hertsog Jakobi viinamäed.

200 aastat hiljem otsustas Läti Vabariigi president Kārlis Ulmanis Sabile viinamäe taastada, sellega tehti algust 1936. aastal. 1939. a olid Jelgava põllumajandusnäitusel väljas ka esimesed Sabile viinamarjad.

Heasse kandeikka jõudnud viinamäe arengu lõpetas sõda, ja kuigi Läti NSV ajal kuulus istandus taimekasvatusinstituudi hoole alla, ei võtnud viinamarjakasvatus seal vedu, kuni hääbus nõukogude aja lõpuks hoopis.

Kolmandat korda otsustasid istanduse 1989. aastal taastada tudengid. Vabatahtlikud ostsid ja kinkisid istikuid, tudengid kaevasid terrassi terrassi järel üles, vedasid ämbritega vett ja komposti mäkke ning mõne aasta jooksul oli istandus taastatud.

Praegu töötab seal aedniku ja veinimeistrina hinnatud agronoom Smaida Dzerve. Ta hoolitseb viinamäe, 800 viinapuu ning 24 viinamarjasordi eest. Kuna viinamägi on Sabile olulisim ajaloo- ja kultuuriväärtus, rahastab selle tegevust omavalitsus, mõningast tulu saadakse ka turismist.

Sabile on Läti kõige tuntum viinamarjaistandus. See on ajaloomälestis ning kantud Guinnessi rekordiraamatusse kui maailma kõige põhjapoolsem viinamägi.

sed – need on läinud ettevõtmise tutvustamiseks ja degustatsioonideks. Seetõttu pole praegu veel võimalik teha otsuseid ega järeldusi, kui tasuv see äri on.

Põhimõtteliselt toovad viinamarjakasvatajatele tulu kolm allikat: istikute müük, veiniturism ning toodangu müük, olgu siis lauamari või vein.

Nii Gatis Kužums kui Edgars Zihmanis kinnitavd, et praegu tuleb nende põhitulu istikumüügist.

Kuna järjest rohkematel inimestel on unistus võtta oma käega oma aiast oma viinamarju, on see hea äri.

Paljudes veiniaedades ei toodeta veel piisavalt marju ega veini, mistõttu on tuluallikaks veiniturism.

Talud võtavad vastu ekskursioonija huvigruppe, kellele näidatakse veiniaeda, tutvustatakse kohalikku viinamarja- ja veinitootmist ning ringkäik lõpeb degusteerimisega.

Selliseks turismiks pakub häid võimalusi näiteks looduskaunis kohas asuv Sabile veiniküla, mille servas on Guinnessi rekordiraa-

matusse kantud maailma kõige põhjapoolsem viinamägi. See on külalistele ja huvilistele mõõduka tasu eest avatud, soovi korral tutvustab objekti giid, samuti saab tellida ekskursioone ja degustatsioone.

Kui istandus on juba vanem ning annab piisavalt saaki, loodavad aednikud marju müüma hakata. Edgars Zihmanisel on viis kasvuhoonet, kus ta kasvatab marju eri otstarveteks. Ühes toodab istikuid, teises on tema kollektsioon umbes poolesaja viinamarjasordiga ning kolmes ülejäänus 3–4 head sorti, mis sobivad lauaviinamarjaks.

Lisaks sellele on tal 3,5 hektarit maad, millest osal kasvab 700 noort viinapuud ning osa veel ootab harimist. Põllul kasvatab ta eelkõige kohalikke sorte veini valmistamiseks. Nii marju kui veini on Zihmanis siiani müünud peamiselt laatadel ja talupoodides.

Lii Sammler

KVALITEETNE JA TÄPNE LÄGALAOTUS ORASTELE JA ROHUMAADELE tel 5664 0889

Liblikniiduk Pronar PDD830 + esiniiduk Pronar PDF300 18 950 € + km

Vaaluti Pronar ZKP420 hind 3250 € + km

Keskvaaluti Pronar ZKP 800 hind 12 750 € + km

Kütusetanklate KINGSPAN hinnad: 400 l (12 V) 745 € + km 1200 l 1690 € + km 2500 l 1975 € + km 5000 l 2800 € + km

OÜ ALVORO

WWW.TRAKTOR.EE

Kauplused: TALLINNAS: Pärnu mnt 386 • info@alvoro.ee • tel 504 6286 ADAVERES: Tallinna mnt 1b • toomas@alvoro.ee • tel 5552 4066

8 viljelus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Pilk põllule: seis on rohkem kui rahuldav Viljelusvõistluse eel arvab Scandagra Eesti taimekasvatus­nõustaja Tiiu Annuk, et tänavu võiks eraldi esile tõsta põllumehi, kes suudavad hea saagi juures tarbetuid kulutusi vältida.

Milline on seis viljapõldudel?

Nii põllumehed kui ma ise olen küll rahul. Tänavu on taliviljad tänu pehmele talvele suurepäraselt talvitunud. Mõnel pool Eestis on olnud probleeme, et hilised talirapsikülvid on jäänud hõredaks, aga see on ka loomulik, kuna nad ei saavutanud talvitumiseks vajalikku kasvufaasi.

Kevadkülv tegelikult veel käib, eriti raske oli Lõuna-Eesti pool, sest kevad oli vihmane ja põllud märjad ning masinatega ei saanud peale minna. Sel aastal oli eelisolukorras Põhja-Eesti, kus oli kuivem ja sai hakata varem külvama. Samas jällegi kuivem periood ei soodustanud nii hoogsat taimede kasvu. Üldiselt

võib kevadega rahul olla, kuna taliviljade võrsumine on olnud tänu jahedusele hea.

Milline on saagipotentsiaal?

Kõige olulisem on ikkagi, et talivili talvitus, isegi taliodrad, mis meie tingimustes kipuvad sageli välja minema, on seekord enamasti heas või suurepärases olukorras. Usun, et tänavu tuleb taliodraga päris mitu põllumeest viljelusvõistlusele välja.

Tritik, mis lumiseene kahjustuste tõttu sageli hukkub, on ka tänavu heas seisus, kuna lund oli vähe. Seega potentsiaali on tänavu küllaga ja kindlasti tuleb ka üllatusi. Ehk saadakse isegi uusi rekordeid saagikuses.

Millele tuleks väetamise ja taimekaitse puhul seekord ennekõike tähelepanu pöörata?

Ma arvan, et ega tänavune aasta ole teistmoodi kui eelmised. Kindlasti peaks tähelepanu pöörama väetamisele – et väetisi kasutataks majanduslikult optimaalsel tasemel ja õiges vahekorras, samuti on oluline keemilise taimekaitse vajaduse hindamine.

Kuna integreeritud taimekaitse järgimine on kohustuslik ja üks väga tähtis osa meie viljeluses, võiks eraldi esile tõsta põllumehi, kes suudavad hea saagi puhul tarbetuid kulutusi vältida.

Siiani oleme andnud eraldi auhindu kõrgeima saagi saajatele ja suurima tulukusega kasvatajatele. Eelmisel aastal võitis küll talirapsi saagikuse võitja ka tulukuse auhinna, kuid tavaliselt see nii pole.

Baltic Agro, Scandagra Eesti, Maamajandus ning Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus kuulutavad välja järjekordse viljakasvatajate võistluse.

Viljelusvõistlus

ÜRITUSE EESMÄRK on leida eeskujusid, ideid ja kogemusi, kuidas suurendada teravilja- ja rapsikasvatuse kasumlikkust Eestis. Järjekorras üheteistkümnendal viljelusvõistlusel saab panna proovile oma teadmised ja oskused nii teraviljade kui õlikultuuride saagikuse ja tulukuse kategoorias.

SELLEKS, ET OSALEDA: • valige välja oma parim põld, mille pindala on vähemalt 5 ha (osaleda võib mitme erineva kultuuriga); •

deklareerige kasvuperioodi lõpuks võistluspõllul tehtud kulutused;

•

teatage oma osalusest Maamajanduse toimetusse hiljemalt 31. maiks e-postiga heiki.raudla@maaleht.ee või telefonil 661 3380.*

Erapooletud eksperdid tutvuvad võistlusele esitatud põldudega ja nendel rakendatud agrotehniliste võtetega juulis ning osalevad hiljem ka saagikuse ja kvaliteedi määramisel. Aasta lõpul toimuval seminaril arutatakse tulemusi ja kogemusi. * Korraldajad jätavad endale õiguse teha võistlusele registreerunud põldude vahel valik lähtuvalt põllukultuuride ja maakondade esindatusest.

Logo positiivis ja negatiivis

Heiki Raudla

Biostimulaator ja mullapalsam

PÕHU JA TAIMEJÄÄNUSTE LAGUNDAMINE

Ergutab mullaorganismide tegevust.

Tõhustab taimejäänuste mineraliseerumist.

Parandab mulla struktuuri.

Bakterväetised

Lämmastikku siduvate bakterite segu, mis akumuleerib õhulämmastikku mullas.

Bakterite segu, mis suurendab lämmastiku sisaldust ja parandab P omastamist ja K liikumist mullas.

Aminohapped

2015

Asendamatu aminohape L-α proliin (99,5%).

Taimede tugevdamiseks ja ebasoodsate kasvutingimuste mõju leevendamiseks.

Kiire ja lihtne viis taimede stressi ohjamiseks.

TERRA-SORB® Complex

TERRA-SORB® Foliar

Aminohapete ja mikroelementide kompleks (Mg, B, Fe, Mn, Mo, Zn) täiendavaks lehekaudseks väetamiseks. Sisaldab 18 taimede jaoks asendamatut L-α aminohapet (20%).

Aminohapete ja mikroelementide segu (B, Mn, Zn) täiendavaks lehekaudseks väetamiseks.

Sisaldab 18 taimede jaoks asendamatut L-α aminohapet (9,3%).

Maaletooja: Agroskai OÜ tel 631 2018 e-post priit@agroskai.ee

Edasimüüja: www.scandagra.ee Küsi lisainfot oma piirkonna müügispetsialistilt!

viljelus 9

Õlleoder

Foto Sven Arbet

Maamajandus Nr 5 (35) 21. mai 2015

peab idanema

Eesti põldudel on õlleoder kasvanud juba aastaid, aga selle laiaulatuslikuma viljelemise probleemiks on jäänud seemnete madal idanevus.

K

una linnastamiseks kasutatakse idandamist, peab õlleoder olema väga hea idanevusega – vähemalt 95%. Väga oluline on kuivatamisel kasutada seemnevilja režiimi, et liialt kõrgete temperatuuridega ei rikutaks idanevust. Just madal idanevus on eelnenud aastatel olnud Eestis suurim probleem, et suur osa hästi kasvatatud odrast ei ole läinud õlleodra klassi.

Õlut saab pruulida igasugusest viljast Õlleodra viljelemisel tuleb meeles pidada reeglit, et õlle kääritamisel on tooraineks terades sisalduv tärklis, mis eelneva linnastamise

käigus muudetakse suhkruteks.

See tähendab, et linnase- ja õlletootja on huvitatud, et oder sisaldaks võimalikult palju tärklist.

Proteiinist aga alkoholi ei kääri ning see vaid suurendab õlletootmise jääkprodukti õlleraba koguseid.

Samas ei tohi terades proteiinisisaldus olla ka liialt madal. Tüüpiline õlle lõhn ja maitse tekib teatud proteiinide toimel, ning näiteks juba alla 9% proteiinisisalduse puhul ei vahuta õlu piisavalt.

Lihtsustatult võib öelda, et õlut saab teha igasugusest odrast ja ka teistest teraviljadest, kuid iga kõrgema proteiiniprotsendi arvelt saab vähem õlut. Kasutada võib

Õlletooraine proteiinisisaldus ei tohi olla ka liialt madal.

Tüüpiline õlle lõhn ja maitse tekivad just teatud proteiinide toimel.

ka teistest teraviljadest pärinevat tärklist. Samas ei võimalda traditsioonilised maitse-eelistused liialt palju muud tärklist kasutada.

Proteiinisisaldus peab olema piisavalt madal Linnasetehased eelistavad tooraineks osta kindlat õlleodra sorti.

Tänapäevased õlleodra sordid

Timberston Ehitus – 10 aastat Eesti turul

Õlleodra agrotehnika olulisim osa on õige ja tasakaalustatud väetamine.

on aretatud nii, et annavad väga kõrgeid terasaake ning proteiinisisaldus jääb lubatud piiridest allapoole üldjuhul ka kõrgemal agrofoonil. Õlleodra agrotehnika olulisim osa on õige ja tasakaalustatud väetamine. Väga tugevalt on meil veel juurdunud teadmine, et õlleodra väetamisel ei tohi kasutada lämmastikku rohkem kui 60–70 kg/ha. See soovitus pärineb poole sajandi tagusest ajast, kui õlleodra saagikus oli 2–3 t/ha.

Praegusel ajal katab õlleodra kasvatamisele tehtavad kulutused ligikaudu 3 t/ha saak. Vaja on aga ka kasumit teenida. Õlleodra tulukaks tootmiseks peab eesmärgiks seadma vähemalt 5–6 t/ha saagi.

Palju on muutunud ka agrotehnikas. Tänapäeval rakendatakse paiklikku väetamist, kasutatakse kompleksväetisi, fungitsiide ja leheväetisi. Lääne-Euroopas kasutatakse õlleodra väetussoovitustes lämmastikku 100–140 kg/ha, Inglismaal isegi kuni 160.

Selle juures saadakse saaki 7–9 t/ha ning taimed kasutavad lämmastikku kasvuks ja suure saagi moodustamiseks, mitte terade proteiinisisalduse suurendamiseks.

Tehes ära kõik agrotehnika soovitatud elemendid, on saagikus kõrgem ja samas proteiinisisaldus terades madalam.

Seda teooriat kinnitab Jõgeva põldudel tehtud pikaajaline väetuskatse. Odrasorte ’Anni’ ja ’Propino’ kasvatati väetusfoonidel N0, N60, N100 ja N140 kg/ha. Sealjuures kasutati N-taseme saamiseks YaraMila18-8-16 kompleksväetist.

Erinevus oli lisapritsimistes: pool alast kasvas kasvuaegsete lisapritsimisteta ja teisele poolele kasutati 15. juunil taimehaiguste tõrjeks fungitsiidi Bell 1,5 l/ha ja täiendväetiseks 21. juunil leheväetist Nutricomplex 18-18-18.

Mõlema sordi ja väetusfoonide keskmisena saadi 2012. aasta saagis pritsimisteta 4,8 t/ha.

Lisapritsimiste puhul oli keskmine saak 5,4 t/ha. Sealjuures terade proteiinisisaldus oli töötlemata variantides 11,1% ja kõrgema saagi puhul 10,8% ehk 0,3 protsendipunkti võrra madalam. Õlleodra kasvatamisel tuleb luua taimedele võimalikult soodsad kasvutingimused, et saavutada ühtlaselt kõrge saagikus ning samal ajal madal terade proteiinisisaldus. Selleks tuleb kasutada kõiki parimaid taimede väetamise ja taimekaitse soovitusi.

Margus Ameerikas

INVESTEERING, MIS TEENIB SULLE RAHA!

VASTUPIDAVUS USALDUSVÄÄRSUS INNOVATSIOON

• • •

muutuva kambriga pressid fikseeritud kambriga pressid presskiletajad

• •

kiletajad kõik masinad kohapeal olemas

Agrimeci HAAGISKUIVATID

Omame teadmisi, kogemusi ja tehnikat!

• 12–75 m3

Tegeleme peamiselt maaparandus- ja vesiehitustöödega.

• Oleme rajanud tiike, suurimad neist hektarisuurused.

• Teeme maaparandustöid ning paigaldame vee-, sademevee- ja reoveepaigaldisi.

• Abistame projekteerimisega seotud probleemide lahendamisel.

www.timberstonehitus.ee tel 5661 1206

SIP VAALUTAJAD, KAARUTAJAD, NIIDUKID

Saare Talutehnika

... NING TÖÖ SAAB TEHTUD!

Tanco KILETAJAD

Laukna, Raplamaa • tel 505 7936 Ringtee 60, Tartu • tel 502 1373, 512 6296 info@stt.ee • www.stt.ee

10 loomakasvatus

Lehma ase

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

– allapanuga või ilma?

Paljudes lehmalautades on kasutusele võetud kummimatid, mis võimaldavad kokku hoida allapanumaterjali ja vähen­ dada tööjõukulu, nende abil saab lihtsa­mini vältida ummistusi sõnniku eemalda­ misel. Lehma tervisele on aga parem, kui matile riputatakse ka allapanu.

“Lehmale on ideaalne keskkond karjamaa, kus ta tunneb ennast loomulikult. Ta on seal vaba kitsastest käiguteedest ja tehnilistest takistustest ning saab käituda vastavalt karjatüübilisele grupikäitumisele. Kui otsustada pidada lehmi laudas, tuleb neile pakkuda karjamaaga võimalikult sarnaseid tingimusi. Nii on lehmadel mugavam ning paremad on ka efektiivsusnäitajad,” räägib Dimela ASi nõustaja, loomaarst Arne Tuhkur.

Laudas pidamise kasuks räägib tööstuslikus piimatootmises inimesele mugavam majandamine (söötmine, lüpsile suundumine, sorteerimine, seemendamine jne).

Katus pakub lehmale peavarju vihma eest ja tagab kuiva lamamiskoha.

Samas on Tuhkru sõnul teada ka see, et liiga kõva magamisase lehmale ei sobi. Lehm peaks aseme juurde jõudes sinna kiiresti maha heitma. Lamav lehm võtab sõrgadelt raskuse ja sõrad saavad kuivada. Puhkav lehm pole teistel ees ja annab nii ringiliikumiseks enam ruumi.

Kui iga lehma jaoks on laudas avar mugav lamamiskoht,

lamavad lehmad 12 kuni 14 tundi ööpäevas. Suurima toodanguga lehmad lamavad kõige kauem, kuna tänu paremale verevoolule udarasse toodavad nad rohkem piima. Puhkeaja suurendamine 9 tunnilt 14-le lisab päevas lehma kohta kuni 5 liitrit lisapiima.

Asemel seisev lehm annab teada, et asemele heitmine on probleem.

Enamasti on siis tegu allapanuta asemega või asemega, mille allapanu on liiga kõva või kraapiv.

Sellistel asemetel tekivad lehmadel kannatursed ja -haavandid.

“Eelkõige peab ase olema kuiv,” rõhutab Tuhkur. Kuivuse aitab tagada hea ventilatsioon. Asemel peab tema sõnul olema ruumi loomulikuks mahaheitmiseks ja

allapanu Mis asendab karjamaad?

Levinud asemekatted: põhk; turvas; saepuru; liiv; sõnnik.

püstitõusmiseks ning ase ise või seal asuvad tehnilised konstruktsioonid, sealhulgas piirdetorud ei tohi tekitada vigastusi, muljumisi või valu. Selleks peavad asemed olema vastavuses lehma suurusega.

Allapanu valimisel määrab reeglid allapanumaterjali saadavus ja hind.

Lehmad plaažil Uusimad seisukohad on Tuhkru sõnul sellised, et lehmale on laudas kõige mugavamaks allapanumaterjaliks liiv. Sellises laudas on keskmiselt 40 protsenti vähem lonkamisprobleeme ja parem udaratervis.

Liiva kasuks võrreldes põhuga räägib loomaarsti selgitusel väiksem vaev asemete korrashoidmisel ning see, et pole kulu põhu tootmiseks ja purustamiseks.

Kui liivakarjäär asub kaugel ning liiva transport ja hind kujuneb liiga kalliks, tuleb vaadata teiste võimaluste poole.

Mangeni OÜ tootmisjuhil Meelis Vennol on liivallapanuga juba viisteist aastat kogemust. Alates 2000. a on ta koos Taani omanikega juhatanud eri farme. Kuna taanlased pooldavd liivallapanu, tutvus sellega ka Venno.

“Kui küsida masinameeste käest, siis kuuleb vaid negatiivset poolt – et liiv kulutab masinaid ja varuosi ning selle käitlemine on tülikas,” räägib Venno. “Lehma tervise seisukohalt on aga liiv parim variant.”

Liiva peamine eelis on Venno sõnul see, et selles on bakterite elutegevus raskendatud. “Lautades, kus on liivallapanu, on somaatiliste rakkude arvukust parem kontrolli

all hoida (võimalik on saavutada 100 000 piir). Mida väiksem on SRA, seda tervem on loom,” kinnitab Meelis Venno. Ka USA uurimused on välja toonud, et liivallapanul on lehmade udaratervis parem ning piimatoodang kõrgem.

Ta lisab, et näiteks põhk on bakteritele väga soodne levikukeskkond ning seetõttu on lehmade udaratervis kehvem, samuti on meie kliimas raske kuiva kvaliteetset allapanupõhku saada nii suurtes kogustes, kui see on vajalik tuhande- ja enamapealiste lüpsikarjade puhul.

Pehme, kuiv ja soe liiv on lehma külje all nagu rannaliiv ja neil on seal mugav olla. Silma järgi vaadates lamavad Mangeni lauda lehmad sellel palju ja mõnuga.

Aastas kulub ettevõtte ligi tuhandele lehmale Venno sõnul umbes 5000 tonni liiva ja hind on 4–6 eurot tonn. Seda hinda nimetab ta odavamaks kui turba või saepuru oma. “Saame liivallapanu kasutada sellepärast, et meie naabruses on Tääksi karjäär – logistikakulud pole suured,” lisab ta.

Liiv pannakse alla liivapuisturiga ja see toimub ajal, kui lehmad on karussell-lüpsiplatsil lüpsil.

Asemetelt lehmade jalutusalale jõudnud kasutatud liiv imetakse koos virtsaga ära vaakumimuriga.

Vaakumimuri paak tühjendatakse betoneeritud settebasseini, kust siis pärast settimist pumbatakse vedel osa laguuni, paksem osa võetakse põhjast kopaga välja ning viiakse põllule.

“Edaspidi tahame liiva pesema, kuivatama ja taaskasutama hakata,” lisab Venno. “Praegu

viime seda turbamaadele, kuid lõputult pole võimalik liiva põllule vedada.”

Nagu lakas Paremuselt järgmiseks peetakse Arne Tuhkru hinnangul põhk­ allapanu.

Kõljala POÜ Haeska farmis on lehmade allapanuks põhk, ning ettevõtte juht, loomaarsti haridusega Tõnu Post on just selle veendunud pooldaja: “Põhk on hästi loomasõbralik ja loomale ning laudale omane materjal. See on nagu madrats, loomale meeldib seal peal lamada.”

Põhk on väga hea ka lehma jalgadele. Haeska farmis pole Posti sõnul ühtegi looma, kel oleks liigeste paksenemine. Jalavigastuste tõttu pole ettevõte selle juhi kinnitusel kaotanud Haeska farmist ühtki looma.

GP Baltic OÜ • www.agros.ee • gpbaltics@gmail.com Meie kontor asub Tartumaa Põllumeeste Liidu majas, Jalaka 48 tel 504 0615, Tõnis • tel 5328 4928, Kaarel

LÄGAPÜTID SÕNNIKULAOTURID

Sõnnikulaotur Sõnnikulaotur mahutavusega mahutavusega 9 tonni 7 tonni vertikaalhasplitega vertikaalhasplitega

Sõnnikulaotur mahutavusega 15 tonni horisontaalhasplitega

Sõnnikulaotur mahutavusega 18 tonni horisontaalhasplitega

Sõnnikulaotur mahutavusega 20 tonni horisontaalhasplitega

Sõnnikulaotur mahutavusega 24 tonni horisontaalhasplitega

Lägapütt mahutavusega 6 tonni

Lägapütt mahutavusega 11 tonni

Lägapütt mahutavusega 16 tonni

Adapter, läga maasse viimiseks, töölaius 6 meetrit

Lägapütt mahutavusega 20 tonni

loomakasvatus 11

Maamajandus Nr 5 (35) 21. mai 2015

Fotod RAIVO TASSO

5 Läga vaakumeemaldaja ja settebassein.

3 Mangeni PM OÜ tegevjuht Meelis Venno laudas, kus on liivallapanu.

Lisaks seob põhk väga hästi läga. Põhk on ka pärast laudast läbi käimist otse ja ilma lisakuludeta põllule viidav, põllukultuuride kasvuks aga väga väärtuslik väetis.

Post räägib, et kui ta ostis Kõljala POÜ praeguse tütarettevõtte Valjala OÜ, polnud seal lehmadel midagi all peale kummimati. Siis oli Valjala farmis palju kanna- ja randmeliigeste põletikke, palju loomi läks jalavigastustega välja. Kui lisaks kummimatile hakati kasutama allapanu, paranes nii jalgade tervis kui vähenes ka somaatiliste rakkude arv.

Post ei kinnita ka seda, et põhkallapanuga laudas baktereid rohkem oleks. Kuiva põhu kättesaamisega võib tema sõnul olla muret väga halbadel aastatel, aga kui hoolas oled, siis enamasti see õnnestub.

Kallim pole see ka, sest kui kasvatad põllukultuure, on tehnika

nagunii olemas ja tänu põhuvarumisele seisavad masinad vähem aega kasutult.

Liiva peamine miinus on tema sõnul abrasiivsus, see tähendab, et liiv kulutab metalli ja sõnnikusüsteemid kuluvad väga kiiresti.

Lisaks ei saa seda kohe põllule vedada, liiva käitlemine pärast laudast äravedu on töömahukam kui põhul. “Kõige halvem on see, kui üldse midagi all ei ole,” sõnab Tõnu Post.

Sõnnikust turvas Väätsa Agro uues farmis pannakse alates märtsikuust lehmadele alla separeeritud ja komposteeritud sõnnikut. See on uus ja keskkonnasäästlik tehnoloogia, sest suur osa sõnnikust läheb sel moel taaskasutusse.

Ettevõtte tegevjuhi Margus Mulla selgitusel läheb läga laudast välja

skreeperi abil. Separaatoritega, mis asuvad laguunide kõrval, eraldatakse tahke ja vedel osa. Vedel läga pumbatakse lägalaguuni. Tahkest osast läheb 30% kompostrisse, kus seda kuumutatakse 36 tundi 67 kraadi juures. “See temperatuur tapab enamiku patogeensetest bakteritest,” selgitab Muld.

Pärast kompostrist välja tulekut on turbasarnane materjal suhteliselt kuiv. See puistatakse vastava masinaga asemetele laiali ja selle protsessi käigus kuivab ta veelgi.

Edaspidi tahame liiva pesema, kuivatama ja taaskasutama hakata.

Meelis Venno

Kuna Väätsa Agrol on 2200 lehma, tekib seal läga 240 tonni päevas, ning kuna tekkiv lägakogus on suur, siis laguunidesse separeerimata läga lasta ei saa, sest sellist kogust läga ei suuda välja vedades segada. Ja kui juba separeerida, siis oli Mulla sõnul mõttekas osta ka komposter, et taaskasutada kuivatatud sõnnikut allapanuna.

“Kolme kuu jooksul on tulemused näha,” ütleb tegevjuht. “Haigete grupis on meil maksimaalselt paarkümmend lehma, mis on sellise lehmade arvu juures väga väike arv. Varem oli neid rohkem.” Tema sõnul on ka somaatiliste rakkude arv langenud 150 000–250 000-lt 100 000–120 000-le.

Kui eraldamise ja kuivatamise süsteem veel ei töötanud, kasutas Väätsa Agro allapanuks saepuru. Võrreldes sellega ongi nüüd

saavutatud paremad tulemused.

“Lisaks läheb saepuru iga aastaga järjest kallimaks,” märgib Muld.

Allapanust rääkides ütleb Arne Tuhkur veel, et halb pole ka vana tuttav turvas, juhul kui see on saada soodsalt ja kuivalt. Samuti on farme, kus allapanuks kasutatakse purustatud vanapaberit või saepuru. “Peamine on igal juhul see, et ase oleks pehme ja kuiv,” rõhutab loomaarst.

Farmides on veel pikk tee käia, parandamaks allapanu kasutamist asemetel. Arvamus, et kummimatt on kõige lihtsam ning vähem töömahukas asemekate, pole iseenesest vale, ent allapanul peetavad loomad on tema sõnul tervemad, püsivad kauem karjas ja annavad selle võrra ka rohkem sissetulekut.

Lii Sammler

12 loomakasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Šarolee-Pikkmetsad on

nõustavad prak Lihaveisekasvatus annab võimaluse edu saavutada ka väikese karjaga, näitab mulluse parima lihakarjakasvataja Targo Pikkmetsa kogemus.

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis Targo Pikkmetsa ja tema abikaasa Reet Pikkmetsa Talu ja Tulu OÜst 2014. aasta parimateks lihakarjakasvatajateks.

Karjakasvatusettevõtete hindajate seas olnud tõdevad, et tõepoolest – nende ettevõte ei ole väga suur, kuid nad on kuus aastat edukalt oma asja ajanud.

Targo Pikkmetsa üks järeldus oma ettevõtmisest ongi, et erinevalt näiteks piimalehmadest, kus üks edu eeldusi on karja suurus, võib lihaveiseid pidada isegi ühe-kahekaupa ja ikkagi edukas olla, kui need suureks kasvatada. Prisket tulu nii ei tule, kuid ka kulupool jääb tagasihoidlikuks – piimakarja puhul paratamatuid suuri investeeringuid lihakari ei nõua.

Targo ja Reet Pikkmets alustasid isegi 2009. aastal vähehaaval, kui sellal alla 40aastane Reet sai PRIA-lt noore taluniku toetust.

Selle eest ostsid nad traktori ja esimesed loomad. 2010. aastal sündisid juba oma karjas esimesed vasikad.

Nende talu asub Pärnumaal Koonga vallas, Läänemaa piiril.

Suurem osa loomadest on šarolee tõugu, lisaks ristandid. Väikese Maaelu Edendamise Sihtasutus valis Reet ja Targo Pikkmetsa läinud aastal Eesti parimateks lihaveisekasvatajateks.

Peremees pühendub ennekõike nõustamisele, perenaine keskendub igapäevatööle veistega.

karja üks hea külg on see, et kõiki loomi jõuab nägu- ja nimepidi tunda. Sest tõepoolest, lisaks numbritele on kõigil loomadel ka nimed.

Targo räägib, et on kuulnud juttu, et nimedega loomad annavad viis protsenti rohkem toodangut kui ilme nimedeta.

“Ei tea, kas see on tõsi või mitte,” muigab ta. Igatahes jäävad nimed paremini meelde kui numbrid ja nii on karja juurde minnes kohe selge, kes on kes.

Õppereisid ja õppepäevad Veisekasvatusettevõtete hindajate seas olnud Eesti Tõu­loo­ makasvatajate Ühistu (ETKÜ) juhatuse esimees Tanel Bulitko ütles, et Pikkmetsad suunavad oma karja ja arendavad ettevõtet väga teadlikult. Oluline on ka see, et nad käivad loomadega näitustel. Lihaveised on Bulitko sõnul küllaltki temperamentsed ja neid on oluline näituse jaoks välja koolitada.

ETKÜ esimehe hinnangul näitab Pikkmetsade edumeelsust seegi, et nad kasutavad ka kunstlikku seemendust, kuna üldjuhul kasutatakse lihaveistel vaba paaritust. Samuti panevad nad rõhku tõuaretusele ja peavad oma karja hästi läbikaalutletult. Bulitkol on hea meel ka sellest, et Targo Pikkmets on nõustaja ja nõnda on kogu lihaveisesektoril temast kasu.

Mõlemad Pikkmetsad on lõpetanud põllumajandusülikooli – Targo agronoomia ja Reet loomakasvatuse eriala. Kuid kuna lihaveisekasvatus on Eestis ikka veel suhteliselt uus ja vähelevinud, võrreldes piimakarjaga, peavad selle ala ettevõtjad kogu aeg ka ise teadmisi juurde hankima.

Teadmisi ja infot saab Targo Pikkmetsa sõnul tähtsal määral Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi (ELKS) kaudu. Seltsil on üle 300 liikme. Seltsi liikmete infolistist leiab teavet õppepäevade, loengute, õppereiside, müügipäevade, söötade, mineraalsöötade, kaubapakkujate jms kohta. Õppereisid välismaale laiendavad Targo sõnul silmaringi, avardavad mõttemaailma.

Käidud on paljudes riikides.

Targo tunnistab, et vahel võib teiste maade lihakarjakasvatajate tegemisi vaadates alaväärsustunnegi peale tulla, kuid sedasorti tunne siiski, mis innustab ennastki edasi pürgima.

Targo meenutab reisi Rootsi, kust nad ka oma loomad ostsid.

Ta räägib, et üht-kaht maad, kust lihaveisekasvataja eeskuju võiks võtta, välja tuua ei saagi, sest neid on palju nii Euroopas

kui ka mujal. Kes tahab lähedalt õppida, võib alustada kas või Soomest.

Lihaveisekasvataja saab kasu ka Eestis korraldatavatest õppepäevadest, mida viivad läbi eri korraldajad ja nõuandekeskused: Olustvere Teenindus- ja Majanduskool, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Mahe Sihtasutus, söödatootjad, näiteks Scandagra jne. Õppepäevade teemad on söötmisest poegimis-

Raamatust võib ju lugeda, kuidas jalgrattaga sõita, kuid kuni ise pole seda praktiliselt selgeks õppinud ja trenni teinud, ei ole mõtet rattamaratonile minna.

Reet ja Targo Pikkmets

abini ning ettevõtte majandamisest karjatamise ja loomade heaolu ning loomade psühholoogiani.

Õpivad üksteiselt Nõu leiab ka ELKSi kodulehelt, Eesti Põllu- ja Maamajanduse Nõuandeteenistuse lehelt, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli kodulehelt, ETKÜ kodulehelt ja mujaltki internetist.

Targo Pikkmets tõdeb, et väga tähtis on ka loomakasvatajate omavaheline suhtlemine.

Piirkondlike infopäevade kohvilaua ümber käib alati aktiivne vestlus, õppepäevad koos mõne farmi külastusega on jätkuvalt populaarsed, tõuklubides käivad koos ühe lihaveisetõu huvilised lihaveisekasvatajad, iga kord saadakse kokku eri kasvataja juures.

Kasulikud on Aigar Suurmaa raamatud lihaveisekasvatusest, lisab Targo Pikkmets.

loomakasvatus 13

Maamajandus Nr 5 (35) 21. mai 2015

tikud

Fotod Heiki Raudla

Reet ja Targo Pikkmetsa šarolee tõugu lihaveised elavad kasvuhoonetüüpi varjualuses, mis on toodud Inglismaalt ning kaitseb loomi tuule ja sademete eest.

“Infot lihaveisekasvatusest on üsna palju, kuid tihti ei suuda kasvataja seda kohe üles leida. Ka on kirjapandud tarkus üks asi, kuid ise kogetu hoopis midagi muud.

Raamatust võib ju lugeda, kuidas jalgrattaga sõita, aga kuni ise pole

seda praktiliselt selgeks õppinud ja trenni teinud, ei ole mõtet rattamaratonile minna,” tõdevad eelmise aasta parimad lihakarjakasvatajad Reet ja Targo Pikkmets.

Vivika Veski

Estonian- ACB- Vianco

5. juunil 2015. a kell11.00 Sänna külas Rõuge vallas Võrumaal Müüki tulevad Gr, Si, Au, Ab ja Li mullikad ning Si, Ch, Ab ja Au pullid Lisaks: 11.30. Tirooli Hall (Gr) – UUS LIHAVEISETÕUG EESTIS 12.00 „Baltic Grassland Beef” – Balti rohumaadelt Šveitsi poelettidele 12.30 „Üks vasikas = inimese kuupalk” Probleemid ja nende vältimine lihaveiste sigimisel.

EMÜ loomaarst Alar Onoper Lisainfo www.eav.ee

14 mets

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Metsade uu

Metsandusringkondades tõdetakse, et kuigi metsauuendustööd on oma aujärge aastaaastalt parandanud, on ennekõike eramet­ sades selles vallas veel üksjagu arenguruumi.

T Meie usuMe endiselt, et Metsatehingutes on oluline ostja usaldusväärsus.

ostaMe üle eesti raieõigust, Metsa- ja põlluMaad.

5558 6086 info@ostanmetsa.ee www.ostanmetsa.ee

õepoolest – kui Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) on metsade järelkasvu tagamine juba kindlatel alustel ja igati paika loksunud, siis erametsade kohta seda veel öelda ei saa. Sellepärast keskendutakse ka seminaril eelkõige erametsades toimuvale metsauuendusele.

Eesti Maaülikooli metsandusja maaehitusinstituudi metsauuenduse lektor Andres Jäärats on seda meelt, et ei praegu ega tulevikus saa meil olema väärtusetut metsa, küll aga sõltub konkreetse metsa väärtus metsaomaniku otsustest ja tegevustest, mida ta oma metsas teeb. “Üldine arusaam on, et okaspuumetsad uuendatakse kas istutuse või külviga, lehtpuuraiesmikud aga jäetakse peamiselt looduslikule uuenemisele,” tõdeb Jäärats. “Statistika ütleb, et 28%-l raiestikest taastatakse mets istutamise teel. Klassikalised algtihedused on seejuures mändi 4000, kuuske ja kaske 2000 hektarile, arvestades, et välja langeb nendest taimedest ca 15%.”

Istutada tasub Jääratsi sõnul eelkõige eelmises metsapõlves kõige suuremat tagavara andnud puuliiki. Mingisugused kultuuri

statistika

Metsaistutamine Eestis (hektarit) Aasta 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Külv 1309 1312 1490 908 1234 1084 1275 1039 1242 856 880

Istutus 6263 6027 6219 5907 6620 6031 6366 7129 8958 9779 9910

sisse löönud haigused võivad selle juures muidugi oma korrektiive teha.

Taimede tarnijatele kindlad reeglid Katsetulemuste põhjal võib üldistatult öelda, et kuuse ja männi avamaataimede kasvamaminek on mõnevõrra parem kui potitaimede puhul. Sõltub see muidugi kasvukohatüübist ja paljudest muudest teguritest, ka avamaataimed näivad siiski pisut vastupidavamad olevat.

Istutamise ja külvamise kõrval teine pool metsauuenduslikest töödest on looduslikule uuendusele kaasaaitamine. Andres Jäärats ütleb, et mõnel juhul see töötab, mõnel mitte.

“Siin on palju “olekseid”. Näiteks maapinna ettevalmistamise mõju okaspuude loodusliku uuenduse tekkele on üsna väike,” kirjeldab ta.

“Uuenduse tulemuslikkuse tagab piisav algtihedus ja kasvukohale

KVALITEETSED JA VASTUPIDAVAD METSAVEOHAAGISED JA PALGITÕSTUKID

9600€ + km www.bmf.ee

Küsi pakkumist: info@bmf.ee, 516 5036

sobivaima puuliigi valimine. Ning alati peaks olema ka eesmärgiks metsamaa võimalikult kiire tootmisesse suunamine.”

Keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist Eda Tetlov märgib, et metsauuendusmaterjalile, olgu see siis avamaataimed, potitaimed või hoopis seemned, on kehtestatud kindlad nõuded ja nende kasvatajad-müüjad (kes eelmise aasta suvest kannavad nimetust tarnijad) peavad neid järgima. Esimene on see, et metsataimede või seemnete tarnija peab olema kantud spetsiaalsesse registrisse, mis tagab taimede ostjale kindlustunde, et ta soetab taimed keskkonnaameti kontrollitud kasvataja käest, taimede kvaliteeti on regulaarselt hinnatud ja haigustega rikutud partiid välja praagitud.

“Metsaistutusmaterjali tarnimise murekoht on ka praegu tõsiasi, et kodumaiseid taimi meil veel ei jätku,” tõdeb Eda Tetlov. “Ja kui taimi ei jätku, siis ikka tekivad sinna ahelasse sellised müüjad, kelle taimede kvaliteet pole kontrollitud, sageli võib neid pidada kvaliteedituteks taimedeks.”

Eelmisel aastal oli kuuseseemne tarbimine 282 kg, männi puhul 816 kg, kasel 49 kg ja sanglepal 2,2 kg.

Enamik sellest seemnekogusest kasutati ära taimlamajanduses.

Taimekasvatajad moodustasid liidu Mullu asutatud Eesti Metsa­taime­ tootjate Liidu juht Richard Tomingas iseloomustab liitu kui viit eraõiguslikku metsataimekasvatajat koondavat ühendust, mis ei tegele taimede turustamisega, küll aga esindab suuremaid taimekasvatajaid, kes suudavad turule pakkuda umbes viis miljonit taime aastas.

Tomingas märgib, et ühingu loomise eesmärk on koondada ühtse katusorganisatsiooni alla kodumaised eraettevõtjad, kelle tegevusalaks on siinmail kasvatatud metsaistutusmaterjali tootmine.

“Tahame heas mõttes murda RMK senist monopoolset seisu, sest paarkümmend miljonit igal aastal turule tulevat metsataime on toodetud just RMK taimlates,” selgitab ta. “Praegu toodab kasutatavatest metsataimedest 75% riik, 25% eraettevõtjad. See vahekord võiks aga olla 50:50. RMK taimede ületootmine on aastaid piiranud uute erataimlate turule sisenemist, sest RMK taimede hinnatase on olnud ebaloomulikult madalal.”

Richard Tomingas on seda meelt, et eraettevõtjatest taimekasvatajad sooviksid näha kindlat ja konkreetset riiklikku metsataimekasvatuse strateegiat. Üks samm selles suunas on juba kas või see, et uude koalitsioonilepingusse on kirjutatud klausel kodumaise

mets 15

Maamajandus Nr 5 (35) 21. mai 2015

endamiseks Foto Sven Arbet

puidu kasutamise eelistamiseks ja siinse metsa genofondi kaitsmise tõhustamiseks. Näiteks lõuna poolt toodud taimede agar kasutamine kujutab endast reaalset ohtu meie metsade genofondile. Sagedasem on nendest taimedest kasvanud puudel külmalõhede tekkimine.

Külmalõhed omakorda soodustavad mädanikukollete moodustumist ja teisi puidukahjustusi.

Kaheaastane potitaim maksab näiteks Rootsis 26 eurosenti tükk, kusjuures 75% sellest hinnast kujuneb esimesel kasvuaastal.

Metsataimekasvatajad panevad nüüd ette, et kui RMK-l jääbki metsataimi oma vajadustest üle, siis vabaturul müüakse need ainult enampakkumise korras. Samuti soovitakse, et riiklikku toetust jagataks vaid kohalikku päritolu metsakultiveerimismaterjali kasutajatele. Seemnemajandus tuleks aga korraldada nõnda, et kontrollitud päritoluga kvaliteetset seemet jaguks piisaval hulgal ka kohalikule eratootjale.

Ain Alvela

avaneb üha võimalusi kommentaar Nõudlus taimede järele on heitlik Tulevikus saavad meil olema kaitsealused metsad, sellised, kus inimene looduse arengusse üldse ei sekku; aga ka sellised metsad, kus inimene on juba kord sekkunud ning kus mets vajab inimese sekkumist ka edaspidi.

Metsaomanik peab arvestama tõsiasjaga, et metsa uuendamisest, mida tema teeb justkui enda tulubaasi suurendamiseks, saavad kasu ka riik ja ühiskond tervikuna. Miljoni tihumeetri kasutuselevõtmise tulemusena tekib näiteks arvestuslikult rohkem kui kaks ja pool tuhat uut töökohta.

Riik on metsauuendamist erametsades edendanud näiteks tulumaksuseaduse muutmisega, metsaseaduse regulatsioonide lihtsustamisega, MAKi ja riiklike toetustega, ka uue jahiseadusega ning KIKi toetustega, mis on mõeldud metsataimekasvatajatele. Riigi ülesanne on ka seemnevaru olemasolu tagamine ja turule jõudvate taimede kvaliteedi kontrollimine.”

Samas näiteks metsakultiveerimismaterjali tootmise ja turustamise strateegia on siiani tegemata, mistõttu puudub ka selge mehhanism, kuidas tagada kodumaiste taimede pidev olemasolu turul. Tekib küsimus, kas riik peaks puuduolevad taimed ise kasvatama. Metsaomanikud väidavad näiteks, et taimi võiks selgi kevadel olla praegusest kaks korda rohkem.

Teisest küljest – kuna nõudlus taimede järele on aastate lõikes heitlik, ei sisenda see eraettevõtjatesse erilist kindlust ja perspektiivikust taimlate rajamiseks, eriti kui tahetaks taimi kasvatada kümneid ja ehk isegi sadu tuhandeid. See on riskiäri, ja enamik ärimehi ei ole valmis panema raha säärase riskiga ettevõtmise alla.

Taimlast raielangile oma tulevasse kasvukohta jõudnud kaheaastased männiseemikud, mille säilitamiseks on kasutatud külmutusmeetodit. Selliseid taimi pakkus ka RMK oma kevadisel oksjonil, keskmiseks müügihinnaks kujunes 8,6 senti taim.

Marku Lamp

keskkonnaministeeriumi asekantsler

LAHENDUS! Kodumaisel keskkonnasäästlikul hakkepuidul töötav

KOOSTOOTMISJAAM Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab õlikütte ümberehitamist taastuvenergiale!

Green Fuel Energy koostootmisjaam toob teie energiakulud kuni 70% alla.

Tooda oma energia ise – elekter koos kõikide tasudega 6 senti kW/h ning sooja saad tasuta kaasa!

Selle tulemuse annab puiduhakkel elektritootmine, kus protsessi jahutamisel tekib lisaks ka tasuta soojus.

Seadme võimsus alates 45 kW elektrienergiat ja 120 kW soojaenergiat. Vajadusel saab toodetava energia mahte kasvatada ja kui toodetud elektrit jääb üle, saate selle üldvõrku müüa.

1.

• Võtke meiega ühendust ning meie spetsialist aitab selgeks teha teie täpsed energiavajadused. toodab sooja

< 2,5 m >

toodab elektrit 3.

• Aitame oma partneriga koostada teie toetustaotlused.

• Tellime koostootmisjaamad ja alustame abihoonete ehitamisega.

• Pakume täielikku projektijuhtimist, võtmed kätte lahendust.

teenib tulu

m>

• Sõlmime eellepingu ja alustame ettevalmistustega.

• Projekteerime koostööpartneriga joonised (abihooned, trassid, elektrikaablid) ja aitame nõuetele vastavuse osas (ehitusload, Pääste- ja Keskkonnaamet, energiamüügi load ja muu vajalik).

2.

< 4,8

• Omades ülevaadet teie energiatarbimisest, teostame vajalikud tasuvusarvutused.

Võtame kasutusele Eesti parima energiaallika, taastuvenergia puiduhakke ja toodame oma energia ise, säästes kuni 70%!

Green Fuel Energy OÜ • Sõpruse pst. 157, Tallinn tel + 372 5667 6090 • info@gfe.ee • www.gfe.ee

16 mets

Puidust

saab järjest rohkem särtsu

Küla või suure farmi elektri ja soojaga varustamiseks hakkpuiduga piisab tänapäeval seadmest, mis on suuruselt sarnane hobuveotreileriga.

T

änavusel Maamessil oli näha, et Soome firma Volter on toonud turule 4,5 tonni kaaluva koostootmisjaama, mis kasutab kütuseks puiduhaket ja tarbib täisvõimsusel töötades 4,5 kuupmeetrit puiduhaket ööpäevas. Seadme energiavõimsus on 43 kW elektri- ja 120 kW soojusenergiat.

Toorainet lademes “See seade on ainulaadne oma kompaktsuse ja võimsuse poolest,” tutvustas koostootmisjaama GFE 45 Eestis turustav ettevõtte Green Fuel Energy OÜ esindaja Sander Saat. “Koostootmisjaama võimsust saab kasvatada sellega, et neid seadmeid pannakse mitu tükki kõrvuti, näiteks Inglismaale on tulemas 44 üksusest koosnev jaam.”

Koostootmisjaama pikkus on 4,82, laius 1,27 ja kõrgus 2,5 meetrit.

Puiduenergia on aegade jooksul olnud traditsiooniline energiaallikas. Ka tänapäeval kasutatakse suurt osa metsast küttepuiduks.

Viimastel aastatel on huvi puidu kui taastuva energiaallika vastu jälle suurenenud – seda on põhjustanud fossiilkütuste kallinemine ja keskkonnanõuded.

Ligi pool Eesti pindalast on kaetud metsaga, seega moodustab puit Eestis suure taastuva loodusressursi.

Viimasel ajal räägitakse energia tootmisel palju hakkpuidust, mille puhul tõstetakse esile madalat hinda ja keskkonnasäästlikkust.

Eestis tegutseb praegu sadakond hakkpuidukatlamaja. Suuremat hakkpuidukatlamajadele üleminekut on takistanud nii rahapuudus kui mugavus. Hakkpuidu kasutamise

laiemat levikut on pidurdanud ka omavalitsuste ja soojatootjate vähene investeerimisvõimekus.

Eesti Taastuvenergia Koja juhataja märgib, et elektrienergia tarbimise vajaduse katmisel on suur potentsiaal koostootmisjaamadel.

Koostootmisjaam on elektrijaam, mis peale elektri toodab ka soojust. Kuna üldjuhul kasutatakse saadud soojusenergiat kaugküttevõrgu kaudu elamute küttesüsteemides või suurtarbijate tootmisprotsessis, rajatakse koostootmisjaamad tarbijate lähedusse.

Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituudi direktor Aadu Paist selgitab, et koostootmine on termodünaamiliselt parim viis kütuse kasutamise efektiivsuse tõstmiseks: väheneb vajalik kütuse kogus, väheneb emissioon toodetud energiaühiku kohta, mõlemat energialiiki saab toota nende eraldi tootmisest madalama hinnaga, kasutatavad seadmed on ekspluatatsioonis paindlikud ja talitluskindlad.

2012. a avalikustatud Eesti Taastuvenergia Koja ja Eesti

Foto RAIVO TASSO

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Riigis, mille poolt pinda katab mets, leidub puitu lademes.

Keskkonnaühenduste Koja koostöös valminud kavast “Taastuvenergia 100%” selgub, et 2010. aastal toodeti Eestis biomassi koostootmisjaamades 742 GWh elektrienergiat ning prognooside kohaselt toodetakse 2020. aastal 1970 GWh, 2030. aastal aga 2060 GWh elektrienergiat. Seega annavad biomassi koostootmisjaamad aastal 2030 – kui Eestis on täielikult võimalik üle minna taastuvate allikate kasutamisele.

Eesti raiemaht 8 miljonit tihumeetrit on kava kohaselt piisav selleks, et luua rohkem kui 370MW efektiivseid koostootmisjaamu üle riigi ja need kasutaks efektiivselt kohalikku primaarenergiat.

Abiks pürolüüs Volteri koostootmisjaama puhul toimub puiduhakke põlemine õhuvabas keskkonnas, pürolüüsikambris, kus puiduhake gaasistatakse.

Pürolüüs on termiline protsess,

mille käigus aine muundatakse kõrgel temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta lihtsamateks ühenditeks. See tähendab, et puiduhake tuhastub põletis ilma leegita.

Saat tõstis esile, et elektri tootmise maksumus tuleb sellega arvestuste kohaselt 6 senti kW/h kohta. Seadme maksumus on 210 000 eurot. “Hakkpuitu on Eestis lademes, see ootab kasutamist,” lisas Saat.

Eestis on neid seadmeid tema sõnul projekteerimisel kümmekond. Üks seade sobib Saati selgitusel väikesele kogukonnale ja külale, kus on soojatrass olemas, aga kindlasti farmidesse ja kasvuhoonetesse.

Seadme soetamiseks saab taotleda toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuse, põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti ning sihtasutuse KredEx vahendusel.

Heiki Raudla

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA PL40PRO plasmalõikur

NOVA PL70 plasmalõikur

383 €

561 €

802 €

(km 0%)

(km 0%)

Pinge: 380 V Kaitse: 16 A Väljundvoolu vahemik: 20–70 A Lõikevõimsus: 30 mm Kaal: 15 kg

Pinge: 230 V Väljundvoolu vahemik: 20–40 A Kaal: 9 kg

Uudistoode! Saad pöörduva teraga metallilintsae peaaegu tavalise sae hinnaga. Saagides pole vaja detaili pöörata. Ideaalne saag väikestesse ruumidesse. Mugav transportida.

Hõlbus transportimise ajaks aluse küljest lahti võtta. Suurepärane saag tööobjektile kaasa viimiseks. Rattad ka aluse küljes. Tera automaatne seiskamine.

Mootori võimsus: 550 W Tera kiirus: 20/30/50 m/min Tera suurus: 1638 x 12,7 x 0,64 mm Saagimisnurk: 90–45° Max lõikevõimsus nelikantmaterjalil: 90° / 100 x 150 mm Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90° / 115 mm Kaal: 62 kg

NOVA 6126 metallitreipink

NOVA PC116BH pinnasetihendaja

NOVA MB-104F paksusmasin

Uudismudel nõudlikuks professionaalseks kasutamiseks. Digitaalselt reguleeritakse lõikevoolu ja IGBT tehnoloogiat kasutatakse materjali lõikamisel. Süütamine toimub lülitile vajutamisega. Lõikab kõiki elektrit juhtivaid metalle. Lihtne ja turvaline kasutada. Maksimaalne lõikesügavus on 12 mm.

Hind:

Hind:

2008 €

790 €

(km 0%)

(km 0%)

Töökindel, eriti kvaliteetne minitreipink, millel on profitreipingi omadused, nagu automaatne piki- ja külgsuunas ettenihe, ettenihkeajam meeter- ja tollkeermestuseks, ei vaja hammasrataste vahetamist.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 750 W Pöörlemiskiirus: 120–2000 rpm (12 speed) Tsentrite vahe: 500 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 260 mm Spindli läbiviik: 26 mm Kaal: 180 kg

Nova PC tootesari on valmistatud koostöös ühe maailma suurima ehitusmasinate tootjaga. Suurepärane abivahend näiteks põrandate tasandamisel, aluspinnase tihendamisel ja teede ehitamisel või kraavide täitmisel.

Mootor: Honda GX160 Võimsus: 5,5 hp Kütuse mahuti: 3,6 l Kiirus: 20 m/min Tagasikäik puudub Tsentrifugaaljõud: 20 kN Plaat: 500 x 490 mm Sagedus: 92 Hz Kaal: 110 kg

NOVA 2200 puruimur 380 V

Hind:

Hind:

2089 €

351 €

(km 0%)

(km 0%) UUDISMUDEL Nova PL70 plasmalõikuris kasutatakse IGBT tehnoloogiat.

Süütamine toimub lihtsalt pilootkaarega.

Kvaliteetne ja võimas plasmalõikur!

Lõikab kõiki elektrit juhtivaid materjale, nagu teras, alumiinium, vask jne. Maksimaalne lõikesügavus on 30 mm.

NOVA BS-600 puidulintsaag

Hind:

Hind: Hind:

NOVA115S metallilintsaag

Hind:

1524 € (km 0%)

Vastupidavam mudel, suure koormuse jaoks valmistatud höövel. Tugev ja vibratsioonivaba.

Eriti täpne hööveldus. Soodne hind – tarne otse tootjalt ilma vahendajateta. Sobib ideaalselt nii professionaalidele kui ka nõudlike tööde jaoks harrastajatele ja väiketöökodadele.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 2200 W Mootor: 2850 p/min Max höövelduse laius: 406 mm Lõikepea läbimõõt: 73 mm Etteandekiirus: 4,8 / 6,1 m/min Max kõrgus: 204 mm Max hööveldamine: 3 mm Kaal: 300 kg

Sama usaldusväärse kvaliteediga kui ülipopulaarsed Nova BS-315, BS-350 ja BS-400. Moodne tehnoloogia. Nova BS-600 on professionaalide lemmikmudel. Valmistatud igapäevaseks intensiivseks kasutamiseks puidufirmades, tööstuses, koolides, tehnikumides jne. Piiramatu jõudlusega saag. Ülitäpne ja kvaliteetne.

Mootor: 4 kW / 380 V / 1450 rpm Max saagimisvõimsus: 430 mm Lõike võimsus/sügavus: 600 mm Tera kiirus: 1560 m/min Kaal: 320 kg

NOVA X-45 freespink Hind:

2008 € (km 0%)

Üks turu populaarsemaid freespingimudeleid.

Eriti hea hinna ja kvaliteedi suhe. Valmistatud suurel koormusel professionaalseks kasutamiseks. Hammasratasülekanne. Mikroettenihe.

Masin, millel on ohtralt mugavusi, mida tavaliselt leidub ainult palju kallimatel masinatel.

Vaikne hääl. Töölaud: 730 x 210 mm. Kalle paremale ja vasakule 90 kraadi. Suunavahetus. Puurimine või freesimine nurkades on selle masinaga käepärane ja lihtne.

Mootor: 1,1 kW / 380 V Kiirusvahemik: 12 tk / 75–3200 rpm Puurimisvõime: malm 45 mm, teras 32 mm Freesimisvõime: 80/32 mm Kaal: 300 kg

(km 0%)

Kui vajad eriti tõhusat purueemaldust rohkemate masinate jaoks, siis pakume Nova 2200 mudelit. Väga võimas 2200 W / 380 V kolmefaasiline mootor tagab tipptulemuse mistahes tingimustes (saadaval ka 230 V). Sisendvool on 150 mm ja 3 tk 100 mm liideseid.

Turul saadaolevaist kvaliteetseim imur selles suurusklassis.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 2200 W Õhu imemise võimsus: 65 m3/min Imuri labade läbimõõt: 305 mm Koti suurus: 500 x 1100 mm Kaal: 59 kg

NOVA X16 freespink (nailon ratastega) Hind:

641 € (km 0%)

Nova X16 on varustatud süsiharjadega mootoriga 350 W, MK3 koonusega ja tugevast malmist raamiga, mis tagab vibratsioonivaba töö. Kallutav freesipea tagab mitmekesise töö.

Nailonratastega mudel on soodsaim lahendus.

(Pildil on Nova X16A. Etteandemootor on lisavarustus.)

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 350 W Mootor: 100–1100 / 100–2500 p/min Puurimisvõimsus: 13 mm Freesimisvõimsus: 30/16 mm Freesipea kalle: 45/45° Spindel MK3 Kaal: 60 kg

UTEC OY Alanurmontie 128, 62100 Lapua, Finland; tel +372 514 8326, ivo.ilustrumm@koneita.com; www.koneita.com

NOVA 632B metallitreipink Hind:

5202 € (km 0%)

Varustatud 51 mm läbiva avaga padruniga.

Standardvarustuses on suure Sino diginäidik. Kaks 200 mm padrunit, 3- ja 4pakilised.

Treipingi lisavarustuses ka jalgpidur. Sellise klassi varustusega ja spindli nii suure läbiva avaga treipinkide eest on seni tulnud maksta topelthinda. Ülisuur täpsus.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1500 W Pöörlemiskiirus: 70–1900 rpm (8 kiirust) Tsentrite vahe: 1000 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 360 mm Spindli läbiviik: 51 mm Kaal: 650 kg

NOVA 280GV metallilintsaag Hind:

1734 € (km 0%)

Metallilintsaagide De Luxe mudel profile.

Tugev malmist konstruktsioon. Pöörduv tera, tänu millele on nurkade saagimine lihtne. Suur saagimisvõimsus. Automaatne jahutus. Hüdrauliline tera langetamine.

Tera automaatne seiskamine. Uusim tehnika. Saetav detail tuleb alati samasse asendisse, nurgad valid saepead pöörates.

Reguleerimisvõimalus 60 kraadi.

Mootor: 380 V / 1100 W Tera kiirus: 40/80 m/min Max lõikevõimsus nelikantmaterjalil: 90°/ 250 x 155 mm, 45°/ 160 x 110 mm Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90°/ 220 mm, 45°/ 160 mm Kaal: 259 kg