MAAMAJANDUS (juuni 2014)

Vesi toodab piima / Kui naaber pritsib m端rki / Suured vissid

Mida sisaldab meie 19. juuni

NR 6 (24)

2014

SILO Foto Ingmar Muusikus

2 uudis

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee Foto LII SAMMLER

Lehm MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

MAK loeb

S

ellel kuul edastas põllumajandusministeerium kokkuvõtteid lõppenud maaelu arengukava (MAK 2007–2013) tulemustest. Selgub, et MAKi toetuste abil investeeritakse põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõimesse 696 miljonit eurot; aastatel 2007–2013 on saanud põllumajanduses, toidutööstuses ja muus maaettevõtluses teoks 23 000 investeeringuprojekti ning mullu maksti maaelu arengu toetusi 162 miljoni euro ulatuses.

Väljapool põllumajandust: maaettevõtluse mitmekesistamisele ja elukvaliteedi parandamisele suunatud toetuste abiga on loodud maapiirkondadesse ligi 860 töökohta.

Kohaliku elu edendamine: kohalikud tegevusgrupid on valinud LEADER-meetme kaudu rahastamiseks enam kui 7000 projekti, millest suurima osa on ellu viinud vabaühendused.

Ning last but not least, keskkond: keskkonnahoiule on määratud praeguseks toetusi enam kui 334 miljoni euro ulatuses. Tulemused näitavad muu hulgas veereostuse riski vähenemist ning head mõju elurikkusele.

Terve hulk muljetavaldavaid arve.

Usun, et MAK on tulnud kasuks nii inimestele kui loodusele, seda näitavad numbrid ning seda on ka tunda ja näha.

“Kõik, mis on mõõdetav, ei pruugi olla tähtis, ja kõik, mis on tähtis, ei pruugi olla mõõdetav.” Seda ütles hiljuti MAKist ja põllumajanduspoliitikast rääkides põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai. Mees, kes on pidanud läbirääkimisi Euroopa Liitu astumisel ja olnud mitme maaelu arengukava koostamise eestvedaja. Tema mõtteid ja selgitusi maaelu ning põllumajanduse toetamise kohta saate pikemalt lugeda ka käesolevast Maamajandusest.

Olen temaga nõus, et teatud väärtusi ei saa arvudega mõõta, näiteks kodusoojust. Samuti seda, milline on olnud MAKi ja LEADERi mõju Eesti maapiirkondade arengule ning inimeste omavahelistele suhetele.

Vaevalt me seda MAKita kogeda saanuks.

kutsub abi,

kui poegima hakkab

E

smaspäeval said kaks esimest Eesti lehma endale poegimisanduri. See aitab omanikul teada saada, millal lehm poegima hakkab.

Poegimisandur on väike silinder, mis sisestatakse lehma sünnitusteedesse nädalapäevad enne oodatavat poegimist.

“Sisuliselt on see termomeeter, mis annab teada lehma kehatemperatuuri muutustest,” selgitas Dimela nõustaja, loomaarst Arne Tuhkur.

Nimelt on lehma normaalne kehatemperatuur 38,5–39 kraadi. Enne poegimist see aga langeb umbes 37 kraadini.

Kui andur on lehma tuppe paigaldatud, väljastab see esimese signaali 36,5 kraadi juures, andes teada, et lehm on jälgimise all. Temperatuuri saab pidevalt näha keskseadme ekraanilt.

Kui lehma kehatemperatuur on 37 kraadi, võib oodata poegimist 48 tunni jooksul.

Ent ka siis pole veel vaja kohe lauta joosta. Kui sünnitus algab, hakkab lootekott vasikaga liikuma emakast välja sünnitusteedesse. See lükkab anduri välja.

Nüüd registreerib andur välisõhu temperatuuri ning see annab loomaomanikule teada, et võiks lauta vaatama minna, kas poegimine kulgeb normaalselt ning kõik on korras.

Reeglina väljutatakse andur lehmal tund ja mullikal kaks tundi enne poegimist. Selles staadiumis saab inimene juba kindlaks teha ka väärasendeid jms probleeme ning otsustada, kas loomal on abi vaja.

Loomaarst Arne Tuhkur ja Lemmusoo talu tööline Elar Tomson paigaldavad poegimisandurit.

Andurist läheb signaal keskpaneeli, mille kaudu edastatakse SMS lehmaomaniku mobiiltelefoni. Keskpaneel suudab püüda ning edastada praktiliselt kogu lauda andurite signaale, samuti võib selle paigaldada karjamaale. Signaali võib ta edastada kuni kolmele telefoninumbrile.

“Kui see seade, VelPhone, tagab mulle rahulikud ööd, on ta end ära tasunud,” sõnas Virumaal asuva Lemmusoo talu peremees Riho Mangus – mees, kes otsustas esimesena Eestis oma lehmadel poegimisandurit katsetada. Andur paigaldati ühe mullika ja ühe vanema lehma sünnitusteedesse.

“Seade on välja töötatud Prantsusmaal,” selgitab Arne Tuhkur. “Nägin seda viis aastat tagasi Prantsusmaal. Siis ütlesid prantslased, et nad pole veel valmis seda riigist väljapoole müüma. 2012. aasta Hannoveri messil Eurotier aga anti teada, et nüüd võib seda ka mujal maailmas ostma hakata.”

Kaks poegimisandurit on ka Lätis. Eesti esimese poegimisanduri paigaldas Tuhkur ise, teisega tegi proovi talu perenaine Sirje Pahtma. “Sul õnnestus see paremini kui mul!” kiitis nõustaja

4 Eesti põllumajandus on tugevatel jalgadel 6 Mida sisaldab meie silo?

7 Silohooaeg käib 14

10

8 Suviraps asendub talirapsiga 9 Kui rohkem vett, siis rohkem piima 8

12

10 Klassikaline, aga isemoodi 11 Ka lehm peab ilus olema 12 Kui aia taga käib mürgitamine...

14 Taluperenaisest saab vabal ajal arhitekt

11

Toimetus Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380 Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356 Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311 Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson mari.peterson@maaleht.ee

LII SAMMLER

sisukord

heiki raudla

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138 Väljaandja AS Eesti Ajalehed Trükk AS Kroonpress

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee. www.maaleht.ee

viljelusvõistlus 3

Maamajandus Nr 6 (24) 19. juuni 2014

Tänavu selgub parim

Foto SVEN ARBET

taimekasvataja Kümnes viljelusvõistlus algas meeldiva üllatusega: tähtajaks registreerus rekordarv võistlejaid – kokku 25 taimekasvatajat 62 põlluga!

Neist 18 olid rapsi-, 21 nisu-, 13 rukki-, 5 odra- ja 5 kaerapõllud.

V

arasematel aastatel tuli paljusid tublisid põllumehi veenda osalema, kuid seekord tekkis juba hirm, kas jõuame kõikide soovijate põlde ära hinnata. Sellele vaatamata püüame kõikide registreerunute juurde ikkagi jõuda, põldude arvu peame aga piirama.

Meeldiv oli ka see, et pooled osalejad on juba varasematel aastatel võistelnud, aga 12 soovijat on oma põllud sellel võistlusel välja pakkunud esimest korda. Osalejaid on ühtlaselt üle kogu Eesti. Põllud on ilusad ning arvatavasti saavad ületatud nii mõnedki senised rekordsaagid.

Nisu on läbi aastate olnud kultuur, millega kõige enam võisteldud. Nii ka seekord: registreeriti 20 põldu, neist vaid kaks suvinisu, ülejäänud kõik talinisud. Huvitav on näha, kas sellel aastal saagikuse 10 t/ha piir ületatakse. Senised ilmastikutingimused seda küll lubavad.

Raps on kultuur, millega tavaliselt võidetud tulukuse klassis ja juba paaril aastal saadud üle 5 t/ha saake.

Loodetavasti ka tänavu. Registreeriti 17 põldu, millest 3 suvirapsi-, 2 talirüpsi- ja ülejäänud talirapsipõllud.

Rukis on välja pakutud 12 põlluga.

Enamasti hübriidsed sordid, kuid ka ’Sangaste’ ja maherukis on võistluses.

Oder on läbi aastate olnud suurima kasvupinnaga, kuid võistluskultuurina tagasihoidlik. Ka seekord registreeriti vaid 5 odrapõldu, millest 1 talioder.

Eelmise aasta viljelusvõistluse silmapaistvaimad tegijad: Margus Lepp , Kaido Kirst, Urmas Uustalu ja Erki Oidermaa Viljelusvõistlus 2013 lõpuseminaril Rakvere Lihakombinaadis.

Kaera pakuti võistlema 3 põlluga.

Senine kaera rekordsaak on 7 t/ha.

Juunikuu jooksul täpsustame osalejatega põldusid ning jaotame ekspertide ja kohtunike töömahtusid.

Juulis analüüsivad eksperdid põldudel tehtut ja koristusajal osalevad kohtunikud saagikuse hindamisel.

Kuna seekordne võistlus on arvult kümnes, plaanime teha lõpuseminari pidulikumalt kui seni. Koht

ja aeg ei ole veel lõplikult paigas, kuid arvatavasti toimub kokkuvõtlik üritus novembri lõpus koos eelmiste aastate võitjatega.

Uudiseks on ka see, et koostöös Maaelu Edendamise Sihtasutusega selgitame välja parima taimekasvataja. Seni hindasime kultuuride parimaid ja tulukuse parimaid, s.t et üht kõige tublimat ei saanud välja tuua.

Nüüdsest püüame analoogselt parima piima- ja lihatootjaga välja selgitada ka aasta parima taimekasvataja.

Suur tänu kõigile viljelusvõistlusele registreerunutele!

MARGUS AMEERIKAS

KOMBAINID TÖÖKORDA!

TASUTA kombaini ülevaatus ja -20% ALLAHINDLUS varuosadelt!

On tagumine aeg vaadata üle ja teha töökorda oma kombain.

John Deere´i kombainide TASUTA ülevaatus hõlmab enam kui 150 erineva punkti kontrolli Teie masinal.

Broneeri TASUTA kombaini ülevaatus enne 1.juulit ja saad kõigilt vajalikelt originaalvaruosadelt allahindlust -20%.

Helista oma piirkonna hooldemeistrile juba täna!

Põhja- ja Lääne-Eesti ning saared, Raul Orgmets 5083050 Kesk-Eesti, Heigo Heimonen 58666783 Lõuna-Eesti, Antti Kelner 5251321

www.stokkeragri.ee

www.johndeere.com

4 fookuses

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee Foto ARVI KRIIS

põllumajan Eesti

on tugevatel

Mis seisus oli Eesti põllumajandus kümne aasta eest; mis on toimunud pärast Euroopa Liitu astumist; miks peavad põllumehed tegema rohkem koostööd ning miks on vaja LEADERit? – Eesti põllumajanduspoliitika arhitekti Toomas Kevvai sõnul on meid Euroopas hästi koheldud.

T Asekantsler Toomas Kevvai toetab jõuliselt koostööd nii põllumeeste kui ka põllumeeste ja teadlaste vahel.

änavu juunis täitus põllumajandusministeeriumi asekantsleril 50 eluaastat ja 20 aastat põllumajandusministeeriumis.

Ministeeriumis alustas ta tööd maamajanduse osakonna nõunikuna, alates 1997. aastast töötab asekantslerina, on seisnud Eesti põllumajanduse eest astumisel Euroopa Liitu ning vedanud eest kolme maaelu arengukava (MAK), sealhulgas SAPARDi programmi rakendamist Eestis.

“Käe sain põllumajanduspoliitikas valgeks 1997. aastal, kui Eestis hakati koostama kapitalitoetuse skeemi. 1998 rakendati Eestis esimesed otsetoetused piimalehmapidajatele ja teraviljakasvatajatele,” meenutab praegu toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantslerina töötav Kevvai.

“Euroopa Liiduga liitumise eel olin Eesti läbirääkimistiimi liige, vastutades põllumajanduse eest.”

Kevvai sõnul oli enne seda Eesti põllumajanduspoliitika üsna õhuke, esimesed põllumajanduspoliitilised meetmed olidki ettevalmistuseks Euroopa Liitu astumisel.

Kui palju otsustas ära Brüssel ja kui palju üldse sai väikeriik läbirääkimistel kaasa kõnelda?

Kuna Euroopa Liidul on ühine seadusandlus, ei räägitud kõike otsast peale läbi, 99,9% Euroopa Liidu seadusandlusest tuli otse üle võtta, sest ühisturg ei saa toimida, kui iga riik rakendab seadusi erinevalt.

Mida sai otsetoetuste puhul “kaubelda”?

Kui oleks võetud otse aastate 1995– 1999 (referentsperiood – toim) Eesti põllumajanduse näitajate põhjal, olnuks toetuste tase kokkulepitust tõenäoliselt vähemalt 25% madalam.

Saime siiski läbirääkimiste tulemusena “kingitusi” ka.

Näiteks oli Eestis sel ajal lihaveiste arv pea olematu, aga saime toetuse umbes 13 000 lihaveisele. Lambaid oli mõni tuhat, toetusõiguse saime 47 000 loomale. Kõige raskem oli piimakvoodiga, sest liitumas oli kümme riiki, konkurents oli tihe ja komisjonil äärmiselt raske teha erandeid.

Nüüd kui oleme kümme aastat olnud Euroopa Liidu liige ja investeerinud piimatootmisse päris palju, on meil “oht” jõuda piimakvoodi tasemele (692 926 049 kg – toim) Juhul kui oleks jäänud kehtima komisjoni esialgne pakkumine, olnuks kvoot lõhki juba 2006. aastast.

Läbirääkimiste esimesed kolm aastat keskendusid sisuliselt ELi nõuetele. Toetused, millest nüüd palju räägitakse, oli läbirääkimistel väga lühike etapp, mõni kuu. Seadusandluse ülevõtmine oli meile teatud mõttes ühiskondlik hüpe. Oleks ju loogiline, kui ühiskonnas on probleem ja selle lahendamiseks tehakse sea-

Uus Tecnoma iseliikuv taimekaitseprits on kohal!

Kõik saavad tutvuda ja proovida Laser FC 4236 iseliikuvat 36 m poomiga ja Tecnis 4500 + Fendt 516 24 m poomiga pritsi.

Tulge kõik tutvuma uusima pritsimistehnoloogiaga ja masinatega Eestis!

09.07 kl 10 Sadala Agro, Sadala alevik, Torma vald, 48501 Jõgevamaa 10.07 kl 10 Milligrupp, Ülemõisa küla, Halliste vald, 69512 Viljandimaa 11.07 kl 10 Orgita Põld, Orgita küla, Märjamaa vald, 78221 Raplamaa

www.agriland.ee

fookuses 5

Maamajandus Nr 6 (24) 19. juuni 2014

ndus

jalgadel dus, aga mitmed teemad ei olnud toona meie jaoks probleem, ja kui võtsime need üle, reageeris ühiskond neile negatiivselt. See mõjutas ka suhtumist ELi. Niisiis, tagasi vaadates võib läbirääkimiste tulemustega ikkagi rahule jääda…

Meil ei ole läbirääkimiste tulemuste puhul midagi häbeneda. Paljudele on jäänud siiani ebaselgeks, et ühtse pindalatoetuse tase iseloomustas ühe või teise riigi põllumajanduse intensiivsust referentsperioodil – kui palju siis toodeti. Otsetoetuste mõte oli kompenseerida põllumeestele ELi siseturuhindade langemisest tekkinud kahju, ja mõistagi oli kompensatsioon kõrgem riikides, kus olid suuremad saagid ning rohkem loomi hektari kohta. Pole päris õige väita, et uusi liikmesriike on koheldud erakordselt halvasti.

Räägime Eesti põllumajanduse arengutest pärast liitumist.

Mida esile tõstate?

Aastate 1990–2000 trendid – haritava pinna, lehmade arvu, piima- ja lihatootmise vähenemine – on saanud vastupidise suuna, suurenenud on piimatootmine, veiselihatootmine, mida enne praktiliselt polnudki, lammaste arv… Oleme teravilja eksportijad… Eesti põllumajandus on praeguseks päris tugevatel jalgadel. Olen arvestanud, et väljaspool Euroopa Liitu olnuks 2014. aastaks Eesti põllumajandus nullilähedane.

1990. aastatel oli põllumajandusel Eesti kui noore riigi jaoks negatiivne maine, kostis seisukohti, et “me ei ole ju agraarmaa” või siis et “põllumajandus on äri nagu iga teinegi”.

Pärast liitumist on hakatud põllumajandusse suhtuma hoopis teistmoodi, nüüd on põllumajandus tunnustatud osa Eesti majandusest.

Kuidas peegelduvad ühiskonna areng ja hoiakud maaelu arengukavades?

Arengukavad on kindlasti muutunud, SAPARD pidi tagama põllumajandusele mingidki baasinvesteeringud ja toetama põllumajandust Euroopa Liidu nõuete täitmisel. Oluline oli see, et saime esimese kogemuse ELi vahendite rakendamisel.

Raha oli võrreldes praeguse MAKi eelarvega vähe, aga selle jagamine andis väärtusliku kogemuse nii taotlejatele kui administratsioonile.

Kui sai käidud SAPARDit mööda Eestit tutvustamas, oli ühe põllumehe

reaktsioon selline, mida ei kujuta praegu ettegi: no nii, Euroopa sunnib nüüd meile seda SAPARDit peale, käsib meil kombaini osta, ja pool peame veel ise ka maksma.

MAK 2004–2006 oli suuresti suunatud investeeringuaugu täitmiseks, teatud määral on seda ka uus MAK. Raporteerime küll, et lõppenud perioodi rahaga on renoveeritud või juurde ehitatud sadu uusi lautu jne, aga investeeringuvajadust on ettevõtetes siiani. Aastate 2007–2013 MAKi puhul oli suur sisuline muutus LEADERi lisamine. Selle mõte on anda teatud fondi osa üle otsustusõigus kohalikule tasandile.

Vahel kiputakse LEADERit pidama külakiikede programmiks. Küsimus ei ole niivõrd selles, kas kiiged on üldse vajalikud, oluline on, et kohalikud inimesed saavad kasutada toetusraha vastavalt oma vajadustele. LEADERi üks positiivseid tulemusi ongi see, et inimesed, kes varem omavahel palju ei suhelnud, on hakanud ühise eesmärgi nimel sidemeid arendama – nad on sunnitud koos mõtlema.

Hea, et uues MAKis on senisest rohkem tähelepanu pööratud teadusele, arendusele ja innovatsioonile ehk siis ajudele. Seda on vaja, sest paljud põllumehed on jõudnud oma arengus staadiumisse, kus moodsa tehnoloogia lihtsa rakendamisega enam arenguhüpet ei saavuta, on vaja tippnõustamist.

Kuidas on maal arenenud ettevõtluse mitmekesistamine ja mis saab edasi?

MAKi üks roll on aidata luua uusi töökohti, mis kaovad koos muutustega põllumajanduses. Rohkem on vaja pöörata tähelepanu lühikesele tarneahelale ja koostööle põllumajandusettevõtjate seas.

Oluline on, et tootjate vahel tekiks suurem koostöö, ühine turustamine ja ladustamine, nagu see on edukalt toiminud kalanduses. Väiksemad saavad luua ühiselt sidemeid toitlustusasutustega või töödelda ja turustada oma toodangut ise. Suuremad tootjad peaksid ka seljad kokku panema ja astuma sammu edasi, et vähem sõltuda turujõududest, mida nad ise mõjutada ei saa.

Teie hinnangul tuleks siis MAKi kaudu toetada maaelu laiemalt, mitte ainult põllumajandust?

Maaelu areng ei saa tugineda ainult MAKile, mida rahastatakse maaelu arengu fondist. See nimi on mingis mõttes õnnetus, sest inglise keelest tõlgituna on ta “põllumajanduse fond maaelu arenguks” – see selgitab, et fookuses on põllumajandus ja sellega seonduv, aga MAK peaks tegelema põllumajanduse kõrval vähemalt sellega, et tekitada põllumajanduses kadunud töökohtade asemele uusi mittepõllumajanduslikke – kompenseerima seda, mida põllumajanduse efektiivsemaks muutumine kaasa toob. Väljapoole põllumajandust ei ole ka uues MAKis ette nähtud liiga palju.

Küsitlenud

Heiki Raudla Täispikka intervjuud Toomas Kevvaiga saate lugeda internetist www.maaleht.ee

Uus teraviljakombain New Holland TC5060 • • • • • • • • • • • • •

mootor 6-silindriline New Holland CommonRail Tier3 nimivõimsus 125 kW / 170 hj maksimaalne võimsus 129 kW / 175 hj peksutrumli läbimõõt 660 mm veorehvid 750/65 R26 uus vedrustatud Comfort kabiin, 1740 mm lai, klaasipind 6,4 m² elektrilsõelad, pindala 5,21 m² 5 põhupuisturit terapunker 5200 l põhupurusti õhkiste konditsioneer peksusüsteemi elektrohüdrauliline juhtimine kabiinist • heeder töölaiusega 5,2 m

soodu

sintre 0,89% ss

Kombaini soodushind käibemaksuta 116 000 €.

Laos mitmeid kasutatud kombaine, näiteks: New Holland CS540, heeder 5,2, 2005. a, hind 60 000 eurot New Holland CS660, heeder 6,1, 2005. a, hind 60 000 eurot New Holland CX8070, heeder 7,3 m, 2007. a, hind 105 000 eurot John Deere 1188H, heeder 5,1, 1992. a, hind 17 000 eurot

JÄÄTMAANIIDUKID STROM 4,6 m ja 6 m Masinad laos olemas

* Ülimalt vastupidav * Suur tootlikkus ja kiirus * Tsingitud kere, galvaniseeritud komponendid * Vähene hooldustarve MÜÜK: INDREK TÄTTE, tel 5648 9424 PEEP ORLOVSKI, tel 553 4033 INDREK PUNGAR, tel 504 1986 URMAS PUNGAR, tel 526 6103

HOOLDUS JA VARUOSAD: Maaritsa, Valgjärve vald, Põlvamaa Marko Saksjaak, tel 5665 5533

info@talutehnika.ee

www.talutehnika.ee

Maaritsa, Valgjärve vald, Põlvamaa

17 aastat professionaalset kliendituge Eesti põllumeestele!

6 taimekasvatus

HELGI KALDMÄE Eesti Maaülikooli vanemteadur

Püüame valmistada tänavu hea kvali­teediga silo, siis on meie lehmad terved, toodang hea ja piim maitsev.

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Mida sisaldab meie

T

silo?

änavu algas rohusööda varumine varakult. Juba mai lõpul olid esimesed silohoidlad täidetud ja suletud. Esimene niide siloks on käärima pandud.

Eeldatavasti soosib ilm põllumeest ning varsti saab teha järgmise niite.

Kuna vihma ja päikest on olnud piisavalt, annab loodetavasti korraliku saagi ka teine niide. Rohusööda varumine kestab oktoobrinovembrini.

Väärt andmed Tark farmer on analüüsinud eelmise aasta silo kvaliteedi andmeid-tulemusi ja püüab ära hoida eelmistel aastatel tehtud möödalaskmisi. Silo tegemisel ongi vaja teha märkmeid silomaterjali kohta, mis arengufaasis rohi niideti, märkida üles heintaimede liigid ja sordid, närvutamise aeg, kaua tihendati ja millal ning millega hoidla suleti, missugust ja mis koguses lisandit kasutati jne.

Need on väga väärtuslikud kogemused elust endast. Eriti on vaja leida põhjus silo riknemise puhul, kuid ka väga hea silo kvaliteedi saavutamisel on märkmed vajalikud järgmisteks aastateks.

Kuna silo kvaliteet sõltub väga paljudest teguritest, sealhulgas muutlikest ilmastikutingimustest, saab seda hinnata ikkagi ainult keemilise analüüsi teel. Selleks võetakse keskmised antud partiid iseloomustad lähteproovid, mis segatakse ja moodustatakse keskmine proov laboris analüüsimise

jaoks. Ühelt poolt hinnatakse silo keemilist koostist ja toiteväärtust ning teisalt materjalis toimunud fermentatsiooniprotsessi tulemust.

Hea ja vajalik on teada ka silo mükotoksiinide sisaldust, sest sellest sõltub nii toodang kui loomade tervis ja sigivus. Mükotoksiinidega saastatust tuleks hinnata enne söötmist, sest vahepeal võib neid juurde tekkida.

Toksilised ühendid Silode mükotoksiinidega saastatus saab tulla taimse materjaliga põllult, silo tegemisel, sileerimisel, kui materjal on halvasti tihendatud, samuti silohoidla avamisel, ja ka söötmi-

Foto Ingmar Muusikus

sel. Mükotoksiine on tekkinud taimede vegetatsiooni ajal enne niitmist, koristust ja hoiustamist.

Patogeenseid mikroorganisme, valdavalt Fusarium’i esindajaid, on leitud kõikidelt taimeosadelt, kuid infektsioon on sagedasem surnud kudedes. Uurimise andmetel suurenes põllul heintaimede mükotoksiinide tase just viimasel nädalal enne siloks koristust, olenedes ilmastikutingimustest ja heintaime liigist.

Maisisilo toksiinidesisaldus oli suure varieeruvusega. See oli mõjutatud taime eri osiste hulgast. Näi-

teks sisaldas maisitõlvik vähem zearalenooni kui varred ja lehed.

Katsete andmed näitasid, et silos, mis sileeriti pärast niitmist ilma närvutamiseta, oli vähem mükotoksiine kui närvutatud materjalist valmistatud silos. Kui jalalt niidetud ja kolm kuud valminud rohusilo sisaldas aflatoksiini 0,8 ppb, zearalenooni 97,2 ppb, deoksinivalenooli 317,7 ppb, T-2 toksiini 1,6 ppb ja fumonosiine 30,8 ppb, siis 24 tundi närvutatud rohust silo sisaldas vastavalt 3,1 ppb, 171,1 ppb, 355,5 ppb, 22,7 ppb ja 89,1 ppb. Samuti näitasid tulemused, et silokindlustuslisandi kasutamine sileerimisel ei vähenda mükotoksiinide sisaldust silos.

Eestis valmistatakse peamiselt rohusilo (90% kogu silost). Valdavalt kasutatakse esimese, teise või kolmanda aasta põldheina.

Mullused näitajad Viimastel aastatel on toodud sisse uued maisisordid, mis kasvavad meie kliimas kenasti ja annavad hea vilisesaagi, millest silo teha. Nisu-, kaeraja odravilist kasvatatakse meil siloks harva. Mais on suurepärane silokultuur, mis annab suure saagi ning on hea sileeruvuse ja energiasisaldusega. Seepärast tuleks vaadelda maisisilo rohusilost eraldi.

Möödunud aastal silotegu üldiselt õnnestus – kuivainesisaldusega

BERGMANN TERAVILJA TRANSPORDI HAAGISED Kvaliteetsed ja vastupidavad BERGMANN teravilja haagised muudavad viljakoristuse efektiivseks ja sujuvaks!

Laadimisteo tootlikkus 400 t/h

Teo optimaalne tootlikkus saavutatakse hüdrauliliste doseerimisluukidega

Täielikuks tühjendamiseks on teo madalaimas osas tühjendusluuk

Etteande- ja väljalaadimisteod käitatakse jõuvõtuvõllilt

Teo väljalaadimiskõrgus on ca 4,8 m

Kasti maht 21 m3 või 25 m3

Valikus on ühe ja kahe sillaga mudelid

Sobib ka väetise ja seemnete ümberlaadimiseks

Lisainfo ja tellimine Martin Kukk GSM 526 5699 | E-post: martin@starfeld.ee Ahti Sprenk GSM 5564 6566 | E-post: ahti@starfeld.ee

taimekasvatus 7

Maamajandus Nr 6 (24) 19. juuni 2014

Silohooaeg käib

2011�2012 Rohu- ja maisisilo keskmine keemiline koostis ja toiteväärtus Näitajad

2011 1405 31,6

Uuritud proovide arv Kuivainesisaldus, % Kuivaines: toorproteiini, % toortuhka, % toorkiudu, % NDF, % N-ta ekstraktiivaineid, % kaltsiumi, g/kg fosforit, g/kg metaboliseeruvat energiat, MJ/kg metaboliseeruvat proteiini, g/kg vatsa proteiini bilanss, g/kg

14,2 8,8 27,7 55,8 46,1 11,6 2,7 9,0 77 15

Rohusilo 2012 2013 1917 1655 29,5 33,6 13,0 8,4 28,5 54,9 46,9 10,6 2,9 9,0 76 5

13,6 8,6 28,5 54,3 46,7 11,2 2,9 9,0 77 10

2011 32 32,1 7,8 3,3 17,0 42,0 68,7 2,5 2,1 10,7 76 –53

Maisisilo 2012 48 25,2 8,6 4,1 23,4 47,4 60,7 3,5 3,0 10,4 77 –44

2013 128 31,6 7,7 3,3 21,3 45,6 64,5 2,6 2,2 10,5 76 –54

Allikas: Eesti Maaülikool

vähem kui 25% tehti 18% ja kuivainesisaldusega rohkem kui 55% tehti 3,3% kogu rohusilost. Optimaalse kuivainega oli 78,9% silost.

Liiga märjad silod pärinesid põhiliselt kolmandast niitest. Liiga kuiva silomaterjali fermentatsioon on pärsitud või ei toimu üldse. Kui fermentatsiooni ei toimu, ei ole see silo. See on võrreldav kuumaks läinud heinaga.

Toorproteiiniga alla 12% oli 28,8% silodest. See näitab, et niitmisega on hilinetud. Kuna 2013. aasta kevad oli hiline ja suhteliselt külm, sisaldas esimese niite rohi suhteliselt vähe proteiini ja kiudu.

Möödunud aasta saagis esines ka roiskuma läinud silosid, kuid õnneks vähe. Roiskumistunnustega silo sisaldab kõiki lenduvaid rasvhappeid, kuid piimhapet vähe. Tavapäraselt roiskunud silo haiseb, kuid ei sisalda toksiine, vaid hoopis laibamürke. Loomadele seda sööta ei tohi, sest rikub nii looma tervist kui ka piima kvaliteeti.

Maisisilod olid kõik soovitud käärimisega, ainult kaks siloproovi sisaldasid liialt palju etanooli (64 g/kg).

Keskmiselt sisaldasid maisisilo proovid etanooli 11 g/kg, äädikhapet 17 g/kg ja piimhapet 76 g/kg kuiv­ aines. Propioon-, isopalderjan- ja palderjanhapet maisisilod ei sisaldanud, samuti oli olematu võihappe sisaldus. Nende pH oli keskmiselt 3,7 ja ammoniaagisisaldus üldlämmastikust 3,3%.

Kui rohusilo metaboliseeruva energia sisaldus oli keskmiselt 9,0 MJ/kg, siis maisisilol 10,5 MJ/kg kuivaines.

2013. aastal uuriti maaülikooli söötmise osakonna laboris 239 rohuja 25 maisisiloproovi mükotoksiinide sisaldust. Rohusilodest sisaldasid 93% DONi, neist 84% madalal tasemel (<500 ppb) ja 9% keskmisel tasemel (500–2000 ppb), maisisilo vastavalt 96%, neist madalal tasemel 84% ja keskmisel tasemel 12%. ZEAd sisaldasid kõik proovid.

Rohusilod sisaldasid ZEAd madalal tasemel (<100 ppb) 7%, keskmisel tasemel (100–250 ppb) 29% ja kõrgel tasemel (>250 ppb) 64% uuritud proovidest, maisisilol vastavalt 4, 16 ja 80%.

Nimetatud madalal tasemel toksiinidesisaldus ei tohiks olla loomale ohtlik, kuid keskmine tase nõuab juba kõikide söötade ülevaatamist, et leida õige söötmisstrateegia. Eriti teeb muret suhteliselt kõrge ZEA sisaldus, millel on otsene mõju loomade sigimisele. Kui farmis on tihti aborte, siis tavapäraselt on silo saastatud ZENiga.

Meie uurimused näitavad, et põllult tuleb küll silosse toksiine, kuid mitte nii palju, et see ohtlikuks muutub. Põllul enne niitmist sisaldavad toksiine rohkem puhtad liblikõielised, eriti ristikud ja lutsern, mille alumised lehed riknevad, vähem aga kõrrelised ning põldhein.

Teraviljakasvatuses on meil raske lõunapoolsete riikidega konkureerida, kuid piimakarja pidamine on valdkond, kus edu on ootuspärane. Sealjuures on tähtis toota odavat ja kvaliteetset silo.

tähtsad ja moodustavad ühiselt lõpptulemuse.

L

Niitekõrgus – kui lõigata liiga ma­dalalt (2–3 cm mullast), siis taim ei taastu. Niitmise minimaalne kõrgus on umbes 7 cm sõltuvalt hooldamise kvaliteedist ja kahjulike näriliste esinemisest (siis võib see olla kõrgem).

oen aastas ca 200 silproovi, mis teeb kokku kuni 100 000 tonni silo. See jaguneb eri tegijate vahel ja on väga erinevate tulemustega. Neid seob see, et mina pean nendest tegema parima tulemuse ratsioonina.

Nähes seda suurt hulka siloproove, on mul soov siloanalüüside tarbijana paluda teil “pedaal põhja vajutada” ja vaadata, kui kaugele on võimalik aasta lõpuks tootmisnäitajatega välja minna.

Aastas on kümmekond päeva, mille jooksul saab silo tulemust aktiivselt mõjutada, ning 350 päeva, kui sellest saab ainult rääkida. Kümme päeva sellepärast, et kui esimene niide ebaõnnestub, siis kõikidelt järgmistelt enam midagi erilist loota ei ole.

Eesmärk on ju teha võimalikult palju head silo. Masinapark peab olema nii võimas, et teha niide seitsme päevaga (varusse kolm vihmapäeva).

On see reaalne?

Tooraine ja tehnoloogia on kaks põhilist faktorit. Pealiskõrrelised ja aluskõrrelised – koos saab tiheda rohumassi (umbrohu levik on niiviisi takistatud).

Mis on kõige väärtuslikum kõrreline, kui soovime rajada rohumaa 3–4 aastaks? Timut, harilik aruhein, karjamaa raihein (väärtuslik, kuid talveõrn heintaim). Rohumaa on soovitatav rajada neljaks aastaks ja sellega seoses peab arvestama sortide püsimisega. Väetamine on väga oluline – soovitan künni alla orgaanilist väetist 60 t/ha.

Minu jaoks on silo olulised kriteeriumid kogus ja kvaliteet. Neid mõjutavad rohumass, silokindlustuslisand, silotehnika, mikrofloora, käärimise aeg – kõik need koos on

1.

Niiteaeg – õige hetk vajab tabamist, hilinemisega võib palju kaotada, proteiin ja energia vähenevad.

Ikka ja taas on esimene niide kõige alus. Optimaalne niitmisaeg on veidi enne põhimassi moodustavate taimede pea loomist.

2.

3.

Närvutamisaeg ja närvutamine – kui otsest vajadust ei ole, pole otstarbekas rohumassi üle 24–36 tunni põllul hoida. Tuleb leida ideaalne vahe ilma ja põllul hoidmise aja vahel.

Eesmärk on saavutada silo kuivainesisaldus (KA) 30–33%

4.

Silolisandid – kasutage võimalust ja tellige dosaatoritehnik tehnikat üle vaatama. Lisand valige vastavalt oludele.

5.

Silo kogumine ja tallamine: heksli pikkus 3–4 cm, silo tallamise puhul nt 13,5t traktor – 36 t silo/tunnis.

Umbes 160–240 kg KA/m³. Tallatava silo kihi paksus peab olema 20–30 cm.

6.

Katmine – peale kopeerkile, millega väldite 20–30cm hallitust siloaugu peal, ja peale mustvalge põhikile, mis peab olema gaasitihe.

Võimalusel kasutage ka küljekilesid.

Katmisel on oluline kiirus.

7.

Lõikepind – kasutage silolõikureid, selleks et saavutada korralik silo lõikepind.

Vaja on toota piisav kogus tonne silo. Hea silo KA jääb energia mõttes 30–40% vahele, sellest toorkiudu 23–34%, toorproteiini 14–17%, toortuhka mitte üle 10% (ehk mulda ei tohi sees olla).

KAREL KUNINGAS loomakasvatuskonsulent

8 taimekasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Suviraps asendub MARGUS AMEERIKAS Baltic Agro arendusdirektor

Talirapsi osatähtsuse suurenemisega on hakanud Eestis kasvama ka rapsi saagikus ja kogutoodang. Kümmekond aastat tagasi üksikute põllumeeste proovitud taliraps hõlmab nüüdseks kolmandiku rapsipinnast.

M

eie põhjamaistes tingimustes on raps tänuväärt taim, sest kultuuride valik on külvikorras väga ühekülgne. Nendel taimekasvatajatel, kellel pole loomi ega vaja põldheina, on kippunud kujunema külvikorrad väga teraviljade keskseks.

Suvirapsi ja -rüpsi propageerimisega 1990. aastatel, hakkasid laienema ka nende kultuuride kasvupinnad, kuid suurem huvi ja nõudlus õliseemnete järele tekkis pärast rapsitööstuse valmimist Painkülas.

Viimase paarikümne aasta suurim muutus Eesti põllukultuuride koosseisus on rapsi kasvupinna laienemine pea 90 000 hektarini.

Samas on rapsi keskmine saagikus olnud väga madal – 1–2 tonni hektarilt –, mis on napilt tasuvuse piir. Saagikus ja kogutoodang on hakanud suurenema viimastel aastatel samas tempos talirapsi osatähtsuse kasvamisega. Eelmise aasta kogutoodang oli Eestis juba 160 000 tonni.

vaatamata ahvatles suurem saagikus Eesti põllumehi riskima. Ühelt poolt kompenseeris paari aasta õnnestumine ühe aasta altmineku, teisalt oli kevadel võimalik hukkunud talirapsipõld suvirapsi alla ümber külvata.

Talirapsi eelised on eelkõige kõrgem saagikus ja õlisisaldus.

Mis selle tagab? Kindlasti see, et kui suvirapsi kasvuaeg on pool aastat, siis talirapsil 12 kuud. Peamine alus talirapsi heale saagile pannakse sügisel. Mida võimsama juurestiku suudab taimik sügisel välja arendada, seda suuremat saaki on järgmisel aastal oodata.

Kevadel on taimede kasv ja areng nii kiire, et siis ei jää enam aega sügisesi puudujääke tasa teha. Kevadise varase ja kiire kasvuga saavutatakse ka see, et kui kahjurputukad tulevad, on taimik juba piisavalt suur, et kahjuritele vastu seista.

Insektitsiide kasutatakse talirapsi puhul kindlasti vähem kui suvirapsi puhul. Seega on talirapsi

Talirapsi eelised Kuigi talirapsi on püütud Eestis kasvatada juba mitukümmend aastat, hakkas see tootmises juurduma alles 2000ndate algul lõunanaabrite eeskujul.

Läti ja Leedu põldudel nähtu tekitas meie taimekasvatajates kadedust, aga ka huvi ise järele proovida.

Siis oli tavaks öelda, et taliraps ebaõnnestub, õigemini ei talvitu, kord viie aasta jooksul. Sellele

Foto SHUTTERSTOCK

Keskvaaluti Pronar ZKP800

kasvatamine loodus- ja mesilastesõbralikum.

Paljud, kes talirapsi kasvatamist alustasid, tegid selle vea, et püüdsid sügisel läbi saada minimaalsete kulutustega. Et juhul, kui ei talvitu, on kahju väiksem.

Tegelikult aga sõltub talvitumine just palju sellest, mida ja kuidas sügisel tehakse.

Järjest talvekindlam Eelvili peab võimaldama õigel ajal talirapsi põldu ette valmistada ja seemet külvata. Lõunapoolsemates maades kasutatakse eelviljaks sageli taliotra. Seda saab koristada juuli keskel ning siis jääb parasjagu kolm nädalat aega põldu külviks ette valmistada.

Eestis on taliodra kasvatamine väga riskantne, kindlam on kasvatada eelviljana põldheina.

Talirapsi kiire ja laialdane levik on toimunud ennekõike tänu sordiaretajate tublile tööle viimastel aastakümnetel. Uued hübriidsed sordid on senistest tunduvalt talvekindlamad ning ka agrotehnika osas on saadud juurde palju uusi kogemusi. Nüüd on taliraps palju talvekindlam kui kümmekond aastat tagasi. Talirapsi viimane massiline hukkumine oli 2002. aasta aprillis, mil kogu raps hukkus nii Eestis kui kogu Idaja Kesk-Euroopas.

Talirapsi optimaalne külviaeg on kaks nädalat augusti keskel.

Enne 5. augustit on suur oht, et taimik kasvab üle. Peavõrse ei tohi venida enne talve liiga pikaks, see peab jääma

võimalikult maapinna lähedale.

Aga pärast 20. augustit ei suuda taimik tavaliselt arendada välja piisavalt tugevat juurestikku.

Külvisenormi puhul tuleb pidada silmas eesmärki saavutada kogu põllul ühtlane hõre taimik. Piisavalt hõre, et taimed moodustaks sügisel madalad laiuvad leherosetid. Kui taimed seisavad tihedalt, hakkavad lehed ja võrsed valguse nimel konkureerima ning kõrgusesse kasvama. See aga vähendab talvekindlust.

Kolme-nelja sügiskuuga peab taim suutma kasvatada tugeva juurestiku, mis on järgmise aasta saagi vundament. Selleks peab aga muld sisaldama kergesti ja kiiresti kättesaadavaid taimetoiteelemente.

Sügisene “toitmine” Mitu viljelusvõistlustel osalejat on saanud oma talirapsipõllult üle viie tonni teri hektarilt. Nii heale saagile on aidanud enamasti kaasa orgaanilise ja mineraalväetiste koostoime.

Kevadel on kõige olulisem anda taimedele õigel ajal NS-pealtväetist. Kiiret kasvuperioodi peab toetama varajane kiiresti omastatav nitraatlämmastik koos optimaalse väävli suhtega – NS suhe 6:1. Pealtväetamine peaks toimuma kahes-kolmes jaos, N-i korraga mitte üle 100 kg/ha.

Paljud algajad talirapsikasvatajad, kes ei ole kindlad selle kultuuri talvitumises, on teinud selle vea, et jätnud tegemata kulutuse umbrohutõrjele. Tegelikult aitab talvitumisele väga suurel määral kaasa korralik sügisene umbrohutõrje, millel on kaks peamist põhjust: umbrohi ei tohi ära kasutada

Hea hinnaga LANDINI traktorid laos

Mistral 45 Cab 19 950 € + km Mistral 50 Platform 17 950 € + km Mistral 50 Cab 20 950 € + km

talirapsile planeeritud taimetoitaineid, ning mis veelgi olulisem: umbrohtudega konkureerides venib rapsitaim kõrgeks ja jääb talveõrnemaks.

Edukaks talvitumiseks on väga oluline hoida taimi tagasi ülekasvamisest, samas tuleb vähendada taimehaiguste survet. Paljudel fungitsiididel on kasvu reguleeriv toime, ning kui nendega sügisel pritsida, on võimalik hoida taimikut maadligi. Väga varastel külvidel ja pikal soojal sügisel tuleb seda teha isegi mitu korda.

Koht päikese all See, kui suur võib olla rapsi osatähtsus külvikorras, on veel ebaselge. Üldiselt on levinud seisukoht, et haiguste vältimiseks tuleb hoida kahel rapsikülvil vahet neliviis aastat. See tähendab, et rapsi osatähtsus külvikorras ei saa olla üle 20%. Samas on näiteks Kanadas Alberta provintsis rapsi keskmine osatähtsus 40% ning mõnes sealses piirkonnas hinnanguliselt isegi üle poole.

Tuleb täpsemalt uurida – ehk põhjustavad meie suurt haiguste ohtu hoopis muud agrotehnilised puudused. Või pärinevad soovitused ajast, kui olid kasutusel teised sordid ja fungitsiidid.

Arvatavasti jääb lähitulevikus Eestis rapsi kasvupinnaks ligikaudu 100 000 hektarit. Kümmekond aastat tagasi üksikute fanaatikute hobina proovitud taliraps hõlmab nüüdseks kolmandiku rapsipinnast ehk üle 30 000 hektari. Jätkub suvirapsi asendumine talirapsiga ja 2020. aastaks moodustab meil taliraps arvatavasti juba kaks kolmandikku rapsipinnast.

KAARUTI PRONAR PWP770 • 6 tugirattaga • töölaius 7,7 m • 6 rootoriga

6-sil. LANDINI traktorid ilma Ad-Blue’ta • töölaius 8 m • 12-2 tugiratast • rootori diameeter 3,1 m • pikad piid

OÜ ALVORO

Laohind

10 950 € + km

Kauplused:

Landpower 125 Tehno 44 950–45 950 € + km Landpower 135 Top-tronic 52 950 € + km Landpower 165 Techno 56 950–59 950 € + km Landpower 165 Top-tronic 59 950–64 950 € + km

TALLINNAS: Pärnu mnt 386 • info@alvoro.ee • tel 504 6286 ADAVERES: Tallinna mnt 1b • toomas@alvoro.ee • tel 5552 4066

Hind 6950 € + km

WWW.TRAKTOR.EE

loomakasvatus 9

Maamajandus Nr 6 (24) 19. juuni 2014

ARNE TUHKUR, DVM

Kui rohkem vett, siis rohkem

Cowsignalsi nõustaja

Palaval suvepäeval vajab kõrge toodanguga lehm kuni 200 liitrit vett.

Lehmadele meeldib juua kuni 15 liitrit korraga.

K

Foto LII SAMMLER

äes on suvi ja soojadel päevadel haarab käsi sa­gedamini veeklaasi järele. Inimene peab tarbima ööpäevas ca 2,5 liitrit vett.

Kuna lehm on inimesest viiskuus korda kogukam, on suurem ka tema veetarve. Iga lehmapidaja peab esitama endale küsimuse: kas minu lehm saab piisavalt juua? Hollandi veterinaar Joep Driessen on veendunud, et pooled maailma lehmadest joovad vett liiga vähe.

lehmade veevajadus Loomad Holsteini vasikad

Holsteini mullikad On väga oluline, et joogiküna oleks lehmale ohutu ja asetseks sobival kõrgusel.

Mitu liitrit?

Palaval suvel vajab kõrge toodanguga lehm kuni 200 liitrit vett päevas. Sellest 30–60 liitrit saab ta söödaga. Lehmadele meeldib juua 6–14 korda päevas ja kuni 15 liitrit korraga.

Keskmiselt joob lehm korraga pool minutit, mis tähendab, et vajalik vee pealevool automaatsetes joogikünades peab olema 15–20 liitrit minutis. Selle tagab näiteks 30mm läbimõõduga veetoru korral viieatmosfäärine surve.

Suured vannitaolised joogikünad annavad väikese puhvri nende taastäitmisel, aga kui kasutatakse kiirjoogikünasid, peavad need hästi toimima. Seetõttu tuleb kontrollida, kas farmi kiirjoogikünad on piisavalt kiire täituvusega. Seda saab teha lihtsa ämbrikatsega – hea tulemus on see, kui 40 sekundiga on kümneliitrine ämber täitunud.

Eriti oluline on vee piisav kättesaadavus kõrgetoodangulistele lüpsilehmadele. Need lehmad, kes joovad rohkem vett, annavad rohkem piima. Vesi koos valguse ja õhuga on odavaim “sööt”! Kinnituseks on tõik, et kuni 87% pii-

piima

mast on vesi – mida rohkem joob lehm vett, seda suurem on võimalus temalt piima saada. Isegi väike veenappus võib põhjustada kuiv­ aine söömuse vähenemist 0,5–1 kg võrra, mis omakorda tähendab piimatoodangu vähenemist 1–2,5 kg võrra.

Iga kilogrammi piima tootmiseks vajab lehm 4–5 liitrit vett. Üks laktoosi molekul seob neli molekuli vett, ja kui pole vett, millega laktoosi siduda, ei saa me ühtki lisatilka piima. Kui on näha, et lehmad seisavad tühja vatsaga rahutult sööda kõrval, võib põhjus olla selles, et vats on tühi hoopis vähese vee pärast. Madal toodang ja väike söömus võib olla märk vee ebapiisava saadavuse või maitsvuse kohta.

Vesi olgu puhas Põhiline vähese veetarbimise põhjus laudas on peale halva kättesaadavuse ka vee saastatus. Lehm ei taha juua sodist vett. Paljudes farmides on vesi jooturis bakterioloogiliselt saastunud, seda kinnitavad veeproovid. Laboris tasub kontrollida, et vees poleks

liigset rauda, mis suurendab vajadust vase järele, ning liigselt sulfaate, mis vähendavad sööda ja vee tarbimist.

Mitte kõik lehmapidajad ei puhasta jootureid piisavalt, ja väga harva puhastatakse veetorustikke. Mõni teeb seda kord nädalas, mõni kaks-kolm korda.

Kõik sõltub loomade arvust, õhutemperatuurist ja jooturi tüübist või asetusest.

Meie suurtes lüpsigruppides, kus kipub jootjaid olema looma kohta vajadusest vähem, tuleks kuumadel suvepäevadel puhastada jootureid iga päev. Vaid jootja kummutamisest ei piisa, vaja on kätte võtta hari ja puhastada korralikult, sest kogu limaseks muutunud osa on bakteritest küllastunud.

Pärast poegimist tuleb anda lehmale leiget vett piiramatult.

On lehmi, kes poegimise järel esimese tunni jooksul tarbivad kuni sada liitrit vett. Kui lõpptiinetel ja lüpsma tulnud lehmadel on põhuala, siis sinna veekünasid monteerida ei tasu. Veeküna peab ümbritsema kergesti puhastatav betoonpõrand.

Holsteini lehmad

Kinnislehmad

Vanus või toodang 1 kuu 2 kuud 3 kuud 4 kuud 5 kuud 15–18 kuud 18–24 kuud 13,6 kg piima/päevas 22,7 kg piima/päevas 36,4 kg piima/päevas 45,4 kg piima/päevas Tiinuse 6.–9. kuu

Liitrit vett päevas 4,9–7,6 5,7–9,1 7,9–10,6 11,4–13,2 14,4–17,4 22,3–26,9 27,6–36,3 54,9–64,3 90,8–102,2 143,8–159,0 181,7–196,8 34,0–49,2

Allikas: “Drinking water requirements of dairy cattle”

lehmade jootmisel jälgi Kas lehmad on hirmul.

Kas neid hirmutavad teised lehmad või on jootjas hoopis rikkevool.

Kas nad kontrollivad oma ümbrust enne joomist.

Kas nad vaid nuusutavad vett ega joo.

Kas nad seisavad jootja juures joomata ja kõnnivad siis hoopis kõrvaloleva jootja juurde.

Kas nad kontrollivad enne joomist keelega vee temperatuuri.

Kas nad luristavad. See tähendab, et ei ole piisavat veesurvet või on jooginõu liiga väike.

Kas lehmad ulatuvad üle ääre vett jooma, on joogiküna äär liiga kõrge või hoopis veetase künas madal.

Kas lehmad puutuvad juues kaelaga vastu joogiküna seina.

Allikas: Joep Driessen, “Lehma signaalid”

Ärge liialt muretsege vee temperatuuri pärast, niikaua kui see jääb üle nulli. Tähtis on, et vesi on puhas, jootureid piisavalt ja veesurve tagab selle kiire täitumise.

Kui need kolm olulist punkti on täidetud, võib liikuda ideaalse temperatuuri poole, mis on +17 ja +27° vahel. Eriti talvel joovad lehmad rohkem, kui vesi on soe.

Hea lahendus on kasutada piimajahutist tulevat soojenenud vett.

Kuid siin on ka oht. Nimelt armastavad sooja vett bakterid, ja lõpuks, kui on valida, kas saastunud või külm vesi, eelistavad lehmad pigem viimast. Uutes külmlautades soojendatakse joogivett künas eelkõige külmumise kaitseks. On soovitatud, et küte võiks rakenduda veetemperatuuri langemisel alla +5 kraadi.

Haagistele garantii 24 kuud.

10 uus farm

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Klassikaline,

Fotod LII SAMMLER

korstnad, Roll-A-Way tüüpi kardinad, käimis- ja lamamismatid ning muu vajalik. Kõik ühelt firmalt.

aga isemoodi

Mõte Soomest

OÜ Jerwer uus lüpsi­ karjalaut Viljandi külje all Päri külas on tööta­ nud pisut üle aasta.

Klassikaline nelja roboti LII SAMMLER farm eristub paljudest ajakirjanik teistest hästi läbi mõel­ lii.sammler@maaleht.ee dud lahenduse poolest.

K

ui tüüpiline robotfarm ehitatakse Eestis selliselt, et söödakäik on keskel ja sellest mõlemal pool magamisasemed, siis Jerweri laudal on kaks söödakäiku – teine teisel pool akna all.

Selle lahenduse eeliseks peab ettevõtte omanik Koit Karja seda, et külmade ilmadega ei taha lehmad magada aknaalustel kohtadel, söödalava aga sobib sinna väga hästi.

Kaks eraldi söödakäiku annavad võimaluse paremini moodustada söötmisgruppe vastavalt toodangule. Ühel pool on siis kõr-

gema toodanguga lehmad, kellele saab anda tõhusamat segusööta, teisel pool need, kes hakkavad juba kinni jääma ega vaja enam nii rammusat ninaesist. Esialgu reguleeritakse söötmist küll vaid jõusöödaga lüpsirobotist.

Kuna laudaotsad ja katusehari on valgust läbi laskvast makroloonist ning mäeveerul asuval hoonel suured aknad, on loomadel laudas palju valgust.

Üks telefoninumber Pidulik avamine toimus eelmise aasta 28. veebruaril. Lehmad läksid sisse aprillis.

tel 5628 6151 info@mtm.ee www.mtm.ee

Jerweri lauda põhiplaan vastab Hollandi ekspertide soovitustele, üht-teist on lisatud kohalikke vajadusi silmas pidades.

Siiani on laudas kolm lüpsirobotit, kuid kuna loomade arv kasvab, on omaniku meelest aeg tuua peagi sisse ka neljas.

Jerwer OÜ ja DeLaval on koostööd teinud juba ligi 15 aastat. See oli üks põhjusi, miks Koit Karja valis sinised robotid. “Viimase hetkeni olin kahevahel,” märkis Karja. Lõpuks tegi DeLaval parema pakkumise.

DeLavali robotlauda tüüplahendus sisaldab ka lehmade suunatud liikumist, ent Karja jättis selle ära – kui vabalaut, siis olgu lehmadel ka maksimaalselt vabadust. Keskmine lüpsil käi-

mine on 2,8 korda lehma kohta päevas.

Nutikusega sai Koit Karja ka laudalaenu. “Korraldasin vähempakkumise,” sõnas mees. Nimelt küsis ta laenupakkumisi mitmelt pangalt ja valis soodsaima. Viimasel hetkel tuli teine pank küll veel soodsama pakkumisega, ent siis olid käed juba löödud.

Uues robotfamis on lisaks VMSlüpsirobotitele ja farmihaldussüsteemile DelPro ka kettskreepersüsteem, eraldusväravad, vertikaalne piimajahuti koos puhvertankiga, vee taaskasutussüsteem, generaator, ventilatsiooni-

OÜ Jerwer on üks osa omaaegsest Viljandi näidissovhoosist.

Kui Jerweri juht Koit Karja aastatuhande vahetuse paiku DeLavali firmaga Helsingi Ülikooli juures algset lüpsirobotit vaatamas käis, uskus enamik grupist, et Eestisse sellist asja ei tule. Aga kui 2005.–2006. aasta paiku hakati Jerweris uue lauda peale mõtlema, käisid mõtted juba roboti suunas.

Saabunud majanduskriis andis aega plaanid põhjalikult läbi mõelda. Ettevõtte juhi sõnul on tegu vähemalt teise detailplaneeringu ja viienda projektiga.

Lauda lõplik projekteerimine toimus Dimela ja Hollandi konsultatsioonifirma VetVice koostöös valminud põhiplaani alusel. See algas kolm aastat tagasi, mil peremees Koit Karja otsustas pärast laudaehituse koolitusreisi Hollandisse tellida lauda põhiplaani Dimelast.

Kui vanas laudas oli piimatoodang 7,6 tonni, siis praegu on ligi tonn juures. Ka piiima kvaliteet on paranenud, keskmine somaatiliste rakkude arv on 120 kandis.

Kogu laudatöö teevad lisaks juhatajale ära kolm töölist.

Mõisaküla Masinatehas soovib toredat jaanipäeva kõigile oma vanadele ja uutele klientidele!

loomakasvatus 11

Maamajandus Nr 6 (24) 19. juuni 2014

Ka lehm peab

ilus olema

Foto Raivo Tasso

REIN RAUDVERE ajakirjanik rein.raudvere@maaleht.ee

E

12. juunil valiti Eesti Põllumajandus­ muuseumis Ülenurmel 25. korda Eesti kõige kaunimaid lehmi.

Algusaegadega võrreldes annavad meie veised tublisti rohkem piima ja on ka välispidiselt palju kenamad.

simene väljanäi“1989. aastal, kui teitus ehk näitussed laulsid, hakkasime konkurss lehmamõtlema, et midagi kaunitaride selpeaks ka loomakasgitamiseks võeti vatuses ära tegema,” ette eesti punast meenutab Eesti Tõutõugu lehmadega loomakasvatuse Liidu ja see peeti 14. juunil 1990 president Olev Saveli, Olustveres. Toona polnud veel Olev Saveli. maaülikooli emeriitmajandid laiali läinud ning professor. esimese vissi tiitli au läbi aegade kuulus Mulgimaalt pärit Karksi Parim tunnustus – vissi tiitel kolhoosi lehmale Aroonia 3410. Kuna Eestis on väljanäituste traditPaar kuud hiljem, 11. ja 12. sioon väga pikk – see on ammusaugustil jõudis järg eesti hols- test aegadest innustanud nii looteini tõugu veiste iludusvõistlu- mapidajaid kui ka pealtvaatajaid –, seni. Siis kandsid nad veel mus- oli vaja too tava lihtsalt taastada. takirju tõu nime ning Luigel toi- Ja juurde mõelda komm. Selleks munud konkursil sai pärja kaela sobis kaunimate loomade valimine ning neile vissi tiitli andmine.

Estonia OÜ lehm Lilles.

Viimased kolm aastat on visVissikonkursside sünni juusikonkurssi peetud mõlemale res viibinud Saveli on olnud peatõule ühel ja samal ajal Ülenur- aegu kõigil 25 korral ka kaunitames Eesti Põllumajandusmuu- ride valimise juures kohal. Mehe seumi ja Eesti Tõuloomakasva- olek reedab, et ta on sündmuste tajate Ühistu koostööna. käiguga ülimalt rahul.

25 aastat tagasi mõeldust on saanud ettevõtmine, millest küllaga tulu tõusnud. Sellest on kujunenud aretushuviliste lehmapidajate kokkutulek, kus vahetada kogemusi ning näha ja hinnata kolleegide aretusvilju oma silmaga. Aga ka tunnustust pälvida.

“Olen ise veisekasvatuse õpetaja ja mitme organisatsiooni eesotsas olnud. Võib-olla ma ei ole objektiivne, aga selle ajaga on ka lehmade välimus kolossaalselt muutunud, ikka paremuse poole,” arutleb Saveli. “See kõik on nii läinud eeskätt just tänu aretusele, heale aretusmaterjalile.”

Seljajoon, udar ja jalad Esmane asi, mis muutustes silma hakkab, on udar. Tolle aja lehmade udarad ei olnud praegusega võrreldes nii hästi kinnitunud. Nisad kippusid olema pikad või siis jämedad ega olnud seetõttu masinlüpsiks just kõige paremad.

1990�2014 25 vissikonkursi tiitlid Eesti holsteini tõug Tartu Agro AS – 9 korda Estonia OÜ – 4 korda Aatmaa AS – 4 korda Kehtna Mõis OÜ – 2 korda Piistaoja KT OÜ – 2 korda Ülejäänud 4 ettevõtet on võitnud 1 korra

Eesti punane tõug Tartu Agro AS – 11 korda Kõpu PM OÜ – 3 korda Ülejäänud 11 ettevõtet on võitnud 1 korra Allikas: Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu

“Vissivõistlus on mõeldud eeskätt lehmade välimuse, nende ilu hindamiseks. Siin on selline reegel, et ei tohi arvestada toodangut,” selgitab Saveli.

Muheldes räägib emeriitpro­ fessor ühest aastatetagusest samalaadse konkursi külastamisest Saksamaal. Sealne hindaja sättis lehmad paremuse järgi ritta, vaatas siis aga kataloogi ning vahetas seejärel kolmanda ja esimese lehma ringi.

Kui kohtunikult küsiti, miks ta nii tegi, vastanud too, et sellel, kes algul kolmandale kohale jäi, oli valgutoodang esimesest parem.

Jalad täpselt joonele: kui nõuga ei saa, tuleb proovida jõuga. Eesti Tõulooma­ kasvatajate Ühistu juht Tanel-Taavi Bulitko korda loomas.

“Selle peale tuli farmeritelt selline vilekoor nagu jalgpalliväljakul, nii et ka farmerid hindavad ikkagi kehatüüpi,” räägib ta.

Ent samas need, kes ettevõttes lehmi näituseks välja valivad, vaatavad enamasti ka toodangut.

Vähemalt sel määral, et ega väga kehva piimaanniga lehmi väljanäitusele tihata tuua.

Piimalehma hindamisel vaadatakse Saveli sõnul kõigepealt lehma n-ö raami. See tähendab, mis moodustab kogu tema keha.

Selle juurde käib selg, seljajoon.

Edasi tulevad roided, need peavad olema vabalt ja suurte vahedega, et anda kopsudele suurt mahtu. Siis muidugi ka kõhujoon.

Kui need eeldused olemas, on kõige rangem hinnang ikkagi udara peal: udara kinnitus ja asend, nisade asetus ja sümmeetrilisus. Udara järel on ülimalt tähtsal kohal ka lehma jalad: looma liikuvus, jalgade asend ja liigeste tugevus.

“Peale selle, et lehm on suure toodanguga, on tähtis ka tema kehaehitus, ilu, seegi väljendab tema tugevust, vastupidavust,” märgib Saveli, lisades, et selles osas on veel arenguruumi küllaga.

Rõõmu valmistab Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu presidendile, et Jäneda talupäevadel on tulemas ka esimene lihaveiste näituskonkurss. Seni pole Eestis lihaveiste konkursini veel jõutud.

12 õigus



Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

 



    

            

   

   

                  

       

      

d u l a a k d e Kvaliteeltusmajast Kaa

tel 55 648 186 info@kaalumaja.ee www.kaalumaja.ee

KVALITEETSED JA VASTUPIDAVAD METSAVEOHAAGISED JA PALGITÕSTUKID

Ühe- ja kahetalalised metsaveohaagised Kandevõime 7–13 t Palgitõstukid 4,1–8,45 m

Vaata lähemalt: www.bmf.ee Küsi pakkumist: info@bmf.ee, 516 5036

Kui aia taga käib HENNO NURMSALU põllumajandusõiguse jurist

V

mürgi

Mida teha, kui naaber on mürgipritsiga aia taga?

See küsimus puudutab meid kõiki, eriti maaelanikke ja neid, kes tahavad elada maal võimalikult kemikaalivabalt.

iimastel aastatel on jõulisemalt päevakorda tõusnud taimekaitsevahendite kasutamisega seotud ohud. Kõik nõustuvad, et täiesti ohutuid taimekaitsevahendeid ei ole olemas.

Samal ajal on inimeste keskkonnateadlikkus suurenenud ning kemikaalivaba toitu hindab üha rohkem inimesi.

Ometi kasutatakse taimekaitsevahendeid massiliselt, riiklikul tasandil võetud meetmed ei ole piisavad, et vähendada taimekaitsevahendite liigset kasutamist.

Juhul kui pritsija täidab kõiki nõudeid, on ümberkaudsetel elanikel vähe võimalusi, et sellele vastu astuda.

Kõnealune teema puudutab meid kõiki, kuid neid, kes elavad maal, vägagi otseselt. Eriti kannatavad tavalised inimesed, kes soovivad oma maal võimalikult kemikaalivabalt toimetada ja elada, ning loomulikult mesinikud, kes viimasel ajal on samuti hakanud aktiivselt teemaga tegelema. Seda põhjusel, et viimase kümnendi jooksul on mesilaste suremus suurenenud

5–8-lt 25–30%ni. See näitaja viitab väga tõsistele muutustele keskkonnaseisundis.

Juhul kui naabruses asub tavapõllumajanduslikus kasutuses olev rapsi- või teraviljapõld, võib olla kindel, et suve jooksul pritsitakse seda mürkidega korduvalt.

Ja nagu põllumehed on tunnistanud, on praegusel kõrgete kütusehindade ajastul hädavajalik mehaanilise maaharimise asemel kasutada üha rohkem mürke – insektitsiide ja herbitsiide. Üht tavapärast rapsipõldu pritsitakse aasta jooksul kuni kaheksa korda.

Millised on õigused?

Riik on kehtestanud taimekaitsevahendi kasutamiseks täpsed nõuded: igale vahendile kehtivad konkreetsed piirnormid. Taimekaitsevahendi kasutamise nõuded on sätestatud põllumajandusministri 2011. a määruses nr 90. Määruse nõuete kohaselt ei tohi taimekaitsevahendit pritsida, kui:

tuule kiirus on üle 4 m/s (arvesse tuleb võtta ka tuule suunda, et hoida ära võimalik saastumine);

loomakasvatus 13 Muudame katused ja fassaadid elavaks!

UUDSE TEHNOLOOGIA REKLAAMARTIKKEL

Maamajandus Nr 6 (24) 19. juuni 2014

Kuuldes sõna „plekk-katus“ tekib paljudel esmane emotsioon tsingitud sileplekist katusekattest. Tegelikult paigaldati Eestis juba aastal 1991 esimene värvkattega plekist katus, mis oli eelnevalt tööstuslikult värvitud plekist.

See katus on siiani alles ja täidab

Mesinike arvates on mesilaste väljasuremises paljuski süüdi põllumajanduses kasutatavad mürgid, mis jätavad igal aastal üha enam mesitarusid tühjaks.

itamine...

Foto RAIVO TASSO

õhutemperatuur on üle 25°, vältimaks taimekaitsevahendi õhku hajumist;

põllul on õitsvaid taimi.

Lisaks tuleb kuni 2 km kaugusel pritsimiskohast asuva mesila omanikku teavitada vähemalt 48 tundi ette (juhul kui mesinik on pritsijat teavitanud mesila olemasolust).

Väheste taimekaitsevahendite kasutusjuhendites on ette nähtud erandeid tuule ja temperatuuri osas. Lisaks kehtivad hea taimekaitsetava ja integreeritud taimekaitse põhimõtted, mis esitavad lisanõudeid taimekaitsevahendi kasutajale. Järelevalvet eeltoodud nõuete täitmise üle teostab põllumajandusamet.

Juhul kui täidetakse kõiki eespool toodud nõudeid ning pritsimine on tehtud nõuetele vastavalt, registris oleva taimekaitsevahendiga, ei ole alust pritsimist keelata. Küll aga on võimalik nõuda kahju hüvitamist, kui tekkinud kahju saab seostada mürgipritsimisega.

Kui inimene avastab põllult mürgipritsi ja on kahtlus, et eeltoodud nõudeid on rikutud, tuleb kirjaliku avaldusega kohe pöörduda põllumajandusametisse.

Mida ette võtta?

Juhul kui avastatakse, et kahju on tekkinud…

Esmalt tuleb proovida suurema kahju ärahoidmiseks saavutada taimekaitsetööde tegijaga kokkulepe tööde peatamiseks kuni asjaolude selgitamiseni.

Seejärel tuleb inimesel endal fikseerida

mürgitamise fakt – kes, mis ajal, millega pritsis. Võimalusel teha foto ning leida

tunnistajad, kes kinnitaksid, et mürgitamise fakt on aset leidnud.

Siis tuleb fikseerida tekitatud kahju (hävi nud põllu taimestik, surnud mesilased, muud haigused). Võimalusel võtta proovid ja teha analüüsid. Proovid tuleks võtta koos taimekaitseinspektoriga, kuid kui viimane ei saa mingil põhjusel kohe kohale tulla, võtta proovid ja säilitada neid sügavkülmas kuni laborisse toimetamiseni.

Juhul kui ei ole võimalik tuvastada mür gitamise fakti, kuid keskkonnaseisund viitab toimunud mürgitamisele (taimestiku muutunud värvus, mürgitamistunnustega mesilased jne), tuleb kutsuda kohale kas maakonna või kohalik volitatud veterinaararst, kes korraldab proovide võtmise ja analüüsimise. Kui proovide analüüsitulemused näitavad taimekaitsevahendi kasutamist, saab teha avalduse maakonna taimekaitseinspektorile, kes alustab menetlust juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks.

Kui ka tundub, et nõudeid ei rikuta,

tuleb ikkagi telefoni teel ning ka kirjalikult pöörduda avaldusega põllumajandusametisse, et teavitada juhtumi asjaoludest, põllumajandusamet alustab menetlust ja fikseerib omakorda juhtumi asjaolud. Ühendust tuleks võtta põllumajandusameti maakonna taimekaitseinspektoriga.

Viimasena tuleks pöörduda pritsimise läbiviija poole, kellelt nõuda tekitatud kahju ja kulude hüvitamist.

oma otstarvet ning ei vaja mingit värvimist. Sellest ajast alates on Eesti plekk-katuse tootjad pakkunud ligi 25 erinevat värvitooni katusekatteid erinevates profiilides, kuid värvivalik on jäänud samaks pikkadeks aastateks. Enim populaarsust on võitnud Eesti katuseostjate hulgas just tumedad toonid – esmalt tumepruun, aga väga levinud ka tumehallid ja tumerohelised toonid, ning klassikaline punane. Kuigi plekk-katusetootjad pakuvad katusematerjalidest kõige laiemat värvigammat, tuleb siiski tõdeda, et värvivalik on jäänud kõik need aastad samaks ja valik ei ole palju laienenud. Tootjatel on pakkuda läikivamaid ja vähem läikivamaid katteid, lausa matte tooteid, seega on majaomanikud kindlasti leidnud omale sobiva. Kuid ka selles vallas on uudiseid. Eesti turule on tulnud ja tulemas veelgi tooteid, mis muudavad ka plekk-katused elavamaks. Kokkuvõtlikult võib sellised tooted liigitada trükitehnoloogia ja tavapärase pinnakattega katmise sümbioosiks ehk nüüdsest dikteerib katusekatte väljanägemist fantaasia. Need on Printech tehnoloogiaga kaetud metallist katusekatted.

Mis on Printech tehnoloogia?

Pinnakate kantakse tsingitud terasele offset-printimise meetodil, mis jääb omakorda tuntud pinnakatete alla (peamiselt kasutatakse polüester pinnakatet) ja annab toodetele ilmastikukindluse ja garantii. Tegemist ei ole pealekleebitava kattega ja just see asjaolu annabki aastakümneid kestva kauni tulemuse. Printech tehnoloogia on kasutusel ka muudes valdkondades, kuid katusekatete jaoks kasutatava tehnoloogia on Eestisse (aga ka Baltikumi ja Skandinaaviasse) toonud ja toomas innovaatilised Lõuna-Korea ettevõtted. Katusekatteid Printech materjalidest profileerivad Eesti ettevõtted.

Seega on Printech kattega võimalik tellida kõiki Eestis tuntud teraskatuste profiile nagu kiviprofiil ja erinevaid lainelisi ja trapetsprofiile, aga kasutada ka sileplekina või painutatud toodetena näiteks interjööris. Leedus on väga populaarne korstende katmine paekivimustriga plekiga. Eestis hinnatakse rohkem naturaalseid materjale ja seetõttu on „vooderplasti“ ajastu Eestis ajalugu ja Eesti tootjad keskendunud rohkem metalsete mustrite tutvustamisele.

Ka kuur või kõrvalhoone ei pea olema igav Eesti tootjad on laoseisu esialgu võtnud 5 erinevat tooni tutvustamaks Printech tooteid, kuid Lõuna-Korea toorainetootja valikus on sadu erinevaid toone. Nende viie tooni hulgas on näiteks kivimustriga katusekatteks ideaalselt sobiv punakaspruun Terracota, seinaplekkideks on valikuks hõbedane, kuid äratuntavalt eksklusiivsem Nedzink, samuti vasekarva Korten või titaantsinki meenutav Rzinc.

Ekslusiivne, kuid taskukohane.

Kuidas see on võimalik?

Kui tavapäraselt ollakse selliste ekslusiivsete materjalide korral valmis kallimaks hinnatasemeks, siis ka siin on häid uudiseid – Printech tooted, mida täna Eestis pakutakse, jäävad enamlevinud polüester ja PUR pinnakatete hinnaklassi keskele, olles seega igati taskukohased. Arvestades, et profiilpleki enda hind on kogu katusevahetuse projektist vaid murdosa, ei muutu hind kindlasti määravaks.

Tehnilised andmed Printech tooteid pakutakse Eestis 0,45mm..0,50mm paksuse plekina. Pinnakatte omadused on analoogsed Eestis suurimat turuosa omava polüesterkattega. Pinnakatte garantii (NB! garantii ei ole eluiga) 10 aastat.

Pinnakatte paksus plekil on 35 mikronit (tavapolüestril 25..27 mikronit). Viie eelpooltoodud värvitooni hulgast profileeritakse õiges mõõdus katusetooted valmis umbes nädala jooksul.

Printech toodete müüja, tootja ja paigaldaja Eestis on AS Toode.

Erki Loigom, AS Toode müügijuht

Loe lisa: www.toode.ee/printech

Kõrvalhooned ja aiadki võivad olla nägusad, kui need on kenasti viimistletud.

Fotod: AS Toode

14 hobi

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Taluperenaisest saab vabal ajal SILJA LÄTTEMÄE ajakirjanik silja.lattemae@maaleht.ee

P

ärnumaal Paikuse vallas Seljametsa külas püüab pilku Tiiu Saare rajatud kaunis torniga elumaja. See on Sõnni talu – ehitatud tiigi kaldale, üle vee viib kaarsild.

Väiksema maja kõrvale on ehitatud suurem, huvitavate murtud katusenurkadega maja. Mõlemat hoonet ühendas algul talveaed, nüüd on sellest saanud veel üks eluruum.

arhitekt

“Olen elu jooksul mitu maja valmis ehitanud, arhitektuurne lahendus katuseni välja on neis majades suuresti minu kavandatud,” teatab Paikuse valla taluperenaine Tiiu Saare.

Vähesed teavad, et selle majakompleksi on kavandanud taluperenaine Tiiu Saar ise. Korrektselt on kõik ka teostatud. Varem olid selle asemel kuivati ja tuletõrje veehoidla.

Nii et taluperenaine pidi pikalt nuputama ja planeerima, kuidas olemasoleva kompleksi võimalusi paremini ära kasutada.

Tulemus kunagise veehoidla kaldal on nii võluv, et kaarsillal on laulatatud abielupaare ja neis majades on pakutud

suviti välisturistidele kodumajutust.

Sellist arhitektitööd, ehitusmaterjalide hankimist, ruumide planeerimist, sisekujundust ja ehitustööde organiseerimist on ajaloolise Männituka talu perenaine teinud kogu aeg oma talutööde kõrvalt.

Tiiu Saare on aastate jooksul kogunud Männituka talule kuulsust ja hoidnud koos suure pere mitut põlvkonda. Kui ta 1991. aastal poole isatalu maadest tagasi

Põllumajandus- ja tööstushoonete projekteerimine ja ehitus. Laudad, hoidlad, kuivatid, laohooned, tootmishooned.

Heinzbau OÜ ehitab põllumajanduses ja tööstuses tegutsevatele klientidele.

OÜ Heinzbau Õpetaja 9a, 51003 Tartu tel 511 1080

www.heinzbau.ee

sai, kirjutas maa kohe poja nimele.

Kogu perega hakati põlistel talumaadel uuesti majandama.

Poeg Margus läks tudeerima talumajandust Soome, Tiiu pidas koos abikaasa Kaljuga algul sigu, hiljem tulid tallu piimakari ja kanad. Perenaine Tiiu on aastaid käinud Pärnus piima müümas, hiljem ka turul sealiha ja mune.

Kogu kibekiire talumajandamise kõrval on selles hakkajas taluperenaises peidus ka teine pool – see on kunstimeel, vajadus end väljendada. Seda vajadust rahuldab ta ehitisi kavandades ja ehitustöid korraldades.

Unistuste amet “Kui ma poleks talupidaja, oleksin hakanud arhitektiks, ma ei karda ehitusi ja ehitamist. Eriti meeldivad mulle tornid ja see, kui saan kogu maja ruumide lahenduse ise kavandada,” räägib Tiiu Saare.

Ta meenutab, et esimese kogemuse majaehitamisest sai ta juba

16aastase tütarlapsena. “Isakoduks oli meil vana talumaja, mäletan, kuidas isa minult kord küsis, et mis me teeme, kas ostame auto või ehitame maja. Mina vastasin, et ehitame maja,” meenutab Saare. Isa saatnud siis Tiiu täitevkomiteesse ehitusmaterjali küsima ning lubasid vormistama.

“Mäletan, kuidas värisesin, kui kõrgete ametnike juurde läksin, aga ju siis isa tahtis mind harjutada sellega, et ehitamine on raske töö ja organiseerimine.”

Esimese talumaja juures oli Tiiu kõvasti ametis, kutsus appi kõik oma sõbrad ja tuttavad. Kui Tiiu abiellus Kalju Saarega, hakkasid nad kohe soovima samale majale teist korrust. See sai valmis, aga noored otsustasid siiski oma maja ehitada.

“Saime ehitusplatsi Paikusele, juba algul teadsin, millist maja tahan – suurte akendega!” meenutab Tiiu Saare, kuidas ta oli

hobi 15

Maamajandus Nr 6 (24) 19. juuni 2014

“Mulle on eluaeg meeldinud ehitada, see ind ei ole veel raugenud,” teatab Tiiu Saare oma rajatud Sõnni talumajakompleksi ees.

Foto SVEN ARBET

kohe hakkamas, ehitusmaterjali ja abilisi otsimas. Mõtted liikusid peas ja majja sai ühte ruumi terve seina asemel ainult aken, toona ei teinud nii suuri aknaid keegi. Maja ehitati aastate jooksul mitmekorruseliseks uhkeks eramuks.

“Mulle on kogu elu meeldinud avarad maani aknad, sellised aknad vaatega aiale ja põldudele on ka minu praeguses kodus,” räägib Tiiu Saare.

Kui Saared said tagasi endise talukoha Seljametsa külas, müüdi Paikuse maja maha ja Tiiu eestvõttel ehitati Männitukale kahekordne elumaja, kus elab praegu poja pere. Ehkki seda maja pidi ehitama tüüpprojekti järgi, viis Tiiu sealgi läbi mõningad muutused. Ilmekaks arhitektuurinäiteks on murtud katusenurgad – need detailid on ka tootmishoonetel.

Toona 55aastasena hakkas Tiiu planeerima endale ja abikaasa Kal-

jule väikest omaette maja, tulemuseks oli pilkupüüdev Sõnni talu tiigi ääres. Suurem maja selle kõrval läks tütar Margiti perele.

Parkla asemel kodu Algul oli pere plaaninud Sõnni talu taha avarale platsile rajada autokaravanide parkla turistidele.

Perenaise plaanide järgi ehitatigi sinna kaks väikest turistimajakest. “Ühel hetkel aga käis mul klõks peast läbi – ei! Turiste siia enam

ei tule, selle maja ehitan endale, sest minu omas kodus olid ju kogu aeg ka turistid suviti sees.”

Nüüd on seegi maja valmis – Hõbemäe kinnistu ehk Hõbemäe talu –, Tiiu ja Kalju Saare praegune kodumaja.

Pilkupüüdev on nende praeguse kodumaja juures see, et siin on originaalselt ühendatud kaks väikest turistimajakest madalama maani katusega koridori osaga.

Turistimajakesed on aga kerkinud

kahekorruseliseks, maja ette on perenaise kavandite järgi rajatud kaunid terrassid.

“Keskelt on katus maani, kahel pool on teisel korrusel rõdud, all sambad, maja ees kaks terrassi, tubades avarad aknad. Nii olengi kogu aeg mõelnud, kuidas midagi juurde ehitada, teha ökonoomsemalt, leida paremaid lahendusi,” teatab Tiiu. Ta lisab, et ei ole kunagi ehitust ega arhitektuuri õppinud, kõik mõtted ja kavandid on tulnud kuidagi iseenesest.

Taluperenaisest hobiarhitekti käekirjaks ongi eelkõige huvitavad katusedetailid ja oskus olemasolevat keskkonda arvestades leida originaalseid lahendusi.

Läheme Hõbemäe talu teisele korrusele, kus on pere raamatukogutuba. Perenaine astub akna juurde ja viitab veel ühele pooleliolevale ehitisele. Seal kaugemal kõrgub männituka ees mäeküngas. Selle künkasse on juba rajatud võimsad keldrid. Keldripealsel kergitavad aga töömehed parasjagu sarikaid.

“Siia tuleb praegu meie grillimaja, aga oma mõtetes näen selle koha peal juba ilusat tornidega elumaja,” ütleb Tiiu Saare.

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme.

95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA 12 W

NOVA 3008 kantimispink

NOVA 6126

Väga kvaliteetne ja hinnalt konkurentsivõimeline saag ühelt maailma suurimalt masinatootjalt. Mootori võimsus: 550 W / Hind: 220 V. Kiirused: 20, 30 ja 50 m/min. Kii319 € rused: 3 võimalust. (km 0%) Saeb ümarmat.: 115 mm, nelikantmat.: 100 x 150 mm. Detaili kinnitusel on nurgaregulaator.

Tugeva konstruktsiooniga kantimispink laiusega 1500 mm. Max paksus 1,2 mm, painutusnurk 140 kraadi. Alus kaasas. Eelistatud mudel kõikjal maailmas.

Usaldusväärne, väga kvaliteetne väiketreipink, Hind: millel on profitreipingi omadused, nagu 2008 € automaatne piki- ja (km 0%) ristiettenihe, meetrine ja tolline keermestamine – ettenihkekäigukastiga, mitte rataste vahetusega. Lai kiirusevahemik: 12 käiku ja 380 V mootor.

metallilintsaag

Mootori võimsus: 550 W / 230 V Kaal: 62 kg

NOVA J25 Ülipopulaarne, parima hinna-kvaliteedi suhtega. Profikasutuseks valmistatud kõrge kvaliteediga toode.

Tõhusaks ja täpseks tööks mõeldud tipptasemel puurpink.

Magnetpuurpinkide juhtiv mudel. Vaata ka teisi mudeleid!

Hind:

1363 € (km 0%)

Max töölaius: 1500 mm Max paksus: 1,2 mm Max painutusnurk: 0–140 ° Kaal: 310 kg

NOVA 493 tööstuslik rihthöövelpaksusmasin

magnetpuurpink

Hind:

2976 € (km 0%) Hind:

480 € (km 0%)

Mootori võimsus: 1100 W Tühikäigupöörded: 350 r/min MK3 koonus Puurimisvõimsus: 25 mm Max liikumiskäik: 210 mm Kaal: 23 kg

NOVA 5110

metallitreipink

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 3000 W Mootor: 4000 p/min Terade arv: 4 Maks. höövelduse laius: 410 mm Lõikepea läbimõõt: 90 mm Etteandekiirus: 8 m/min Max kõrgus: 220 mm Max hööveldamine: 5 mm Kaal: 440 kg

puidufreespink

Tsentrite vahe: 500 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 260 mm Spindli läbiviik: 26 mm.

Mootori võimsus: 750 W / 380 V / 120–2000 rpm Kaal: 180 kg

NOVA PL50 ja PL60

NOVA 250 AC/DC TIG impulsskeevitusseade

NÜÜD ON KÕIKIDEL NOVA KEEVITUSSEADMETEL 2AASTANE GARANTII! Parim kvaliteet ja Soodushind: pakkumine. Täieliku 399/722 € varustusega ja kasutusvalmis. (km 0%) Kasutamiseks on vajalikud ainult suruõhk ja elekter. Ülipopulaarne! Soomes müüdud üle 1500 seadme. Kvaliteetne ja usaldusväärne.

TIG AC/DC ja elektroodkeevitus, millega saab kvaliteetselt keevitada alumiiniumit, messingit ja pronksi. Muidugi ka roostevaba terast, legeerterast ja süsinikterast keevitad DC- ehk alalisvooluga. 380 V / 50–60 A

plasmalõikurid

Hind:

1605 € (km 0%)

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 2800 W Mootor: 1800/3000/6000/9000 p/min Spindli suurus: 30 mm Spindli kõrgus: 100 mm Spindli kalle: –5 … –30° Laua suurus: 640 x 710 mm Lükandlaua suurus: 480 x 500 mm Liugrelss: 1000 mm Kõrgus: 910 mm Kaal: 198 kg

Hind:

964 € (km 0%)

Lõikevõimsus: 15/25 mm Kaal: 8,6/19 kg

Keevitusvool: 20–250 A Koormatavus: 60% = 250–191 A, 100% = 193,6 A Kaal: 33 kg

NOVA X45

NOVA BS-400 lintsaag

NOVA BY-82

NOVA PT-310

Üks populaarsemaid freespingimudeleid. Parima hinna-kvaliteedi suhtega. Valmistatud profikasutuseks, kuid hind on eriti soodne.

Töötab hammasratta ülekandeveoga.

Võimalik saada ka pinooli etteandega.

Kõrge kvaliteediga lintsaag nõudlikule kasutajale. Profimudel, millega saab teha erikujulisi lõikeid. Laua kalle: –5...–45 kraadi.

Vastupidav valatud laud.

Nova BY-82 on kõrge kvaliteediga rihthöövel-paksusmasin väikestes töökohtades Soodushind: kasutamiseks. Ei vaja spetsiaalset alust.

238 € Võib asetada lauale (km 0%) või muudele vastavatele kohtadele. Need on pärast kasutamist ka lihtsalt kõrvale liigutatavad.

Mootori võimsus: 1,25 kW / 230 V / 8000 rpm Höövelduslaius: 204 mm Paksusmasina max töötlemise kõrgus: 210 mm Lõiketerad: 2 tk Kaal: 32 kg

Kvaliteetne valatud laud. Töötab vibratsioonivabalt.

Hind: Höövelduslaius on 310 mm. Võib lisada 1444 € pika soone puurimise (km 0%) seadme. Tolmukogurile on standardsuurusega 100 mm liides, mida saab kasutada nii rihthööveldamisel kui ka paksusmasinal.

metallifreespink

Hind:

2008 € (km 0%)

Mootori võimsus: 1,1 kW / 380 V Kiirusevahemik: 6 tk / 75–3200 rpm Puurimisvõimsus: malm 45 mm / teras 32 mm Freesimisvõimsus: 80/32 mm Kaal: 300 kg

rihthöövelpaksusmasin

Hind:

1044 € (km 0%)

Mootori võimsus: 2,2 kW / 380 V Max saagimisvõimsus: 254 mm Töötlemissügavus: 410 mm Tera kiirus: 14 m/s ja 7 m/s Kaal: 129 kg

UTEC OY Alanurmontie 128, 62100 Lapua, Finland; tel +372 514 8326, ivo.ilustrumm@koneita.com; www.koneita.com

rihthöövelpaksusmasin

Mootori võimsus: 3 kW / 380 V / 4800 rpm Höövelduslaius: 310 mm / 12” Laud:1380 x 310 mm Lõiketerad: 3 tk Kaal: 272 kg

16 loomakasvatus BIOSTIMULAATORID PÕLLUKULTUURIDELE!

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

PÕHU JA TAIMEJÄÄNUSTE LAGUNDAMINE

99,5% asendamatu aminohape L-α-proliin

BIOSTIMULAATOR JA KIIRENDAB TALVE JÄREL MULLA STRUKTUURI MULLAORGANISMIDE TEGEVUSE TAASTUMIST JA TAIMSETE JÄÄNUSTE PARANDAJA MINERALISEERUMIST.

TAIMELETAIMEDE VAJALIK ELUJÕULISUSE TAASTAMISEKS JA ELUJÕULISUSE TUGEVDAMISEKS, EBASOODSATE KASVUTINGIMUSTE TAASTAMISEKS JA TEKKIMISE KORRAL, NAGU PÕUD, ÜLEUJUTUS JMS. SUURENDAB KÜLMATALUVUST, PARANDAB TUGEVDAMISEKS TALVEKINDLUST. reguleerib taimede õhulõhede avamist ning veerežiimi, mis aitab taimedel kergemini taluda ebasoodsaid tingimusi ning kiiremini taastuda pärast ebasoodsate tingimuste lõppu; võib segada väetiste või taimekaitsevahenditega, kui nende etikettidel puuduvad vastavad piirangud.

STRESSIVASTANE TOODE

Kontakt: Ahti Ahven, tel 513 9743 (Lääne- ja Ida-Virumaa) Agu Lepik, tel 509 7396 (Pärnu-, Viljandi- ja Järvamaa)

Aminohapete ja mikroelementide kompleks täiendavaks lehekaudseks väetamiseks Koostis: Vabad L-α-aminohapped Lämmastiku üldkogus (N) Orgaaniline lämmastik (N) Orgaanilise aine kogus: Magneesium (MgO)

20,0 % 5,5 % 5,0 % 25,0 % 0,8 %

Boor (B) Raud (Fe) Mangaan (Mn) Molübdeen (Mo) Tsink (Zn)

1,5 % 1,0 % 0,1 % 0,001 % 0,1 %

Terra-Sorb® Complex on lehekaudne bioloogiline erguti, mis sisaldab 18 erinevat taimede jaoks asendamatut vaba L-α-aminohapet.

Nii aminohapped kui mikroelemendid aktiveerivad paljusid füsioloogilisi ja ensümaatilisi protsesse taimes. Taime rakkudesse tungides suurendavad vabad L-α-aminohapped lisaks ka fotosünteesi intensiivsust ja klorofülli sisaldust.

Aitab taimel stressi järgselt taastuda.

Tõhustab toitainete imendumist ja liikumist taimes.

Stimuleerib taime õitsemist ja viljade moodustamist.

Tootja:

Andres Rebane, tel 507 8413 (Jõgeva- ja Järvamaa) Kristjan Kasearu, tel 501 9475 (Tartumaa, Põlvamaa) Mart Toomsalu, tel 513 2955 (Harju-, Lääne- ja Raplamaa, saared) Teet Tali, tel 507 1864 (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) Raimo Loorberg, tel 518 5044 Kajari Virnhoff, tel 506 9772 (köögivilja- ja aiandustooted) www.scandagra.ee