MAAMAJANDUS (juuni 2015)

Lihaveis saab hindeid / Viljelejate rekordarv / Puidutööstuse tulevik

Värske trend: 18. juuni

NR 6 (36)

2015

TALIODER

Foto SHUTTERSTOCK

UUS

Clamox • • • •

®

Paindlik kasutusaeg sügisesel kiirel ajal-kuni 4 nädalat Uus standard – laialeheliste ja kõrreliste umbrohtude tõrje ühe pritsimisega Aja ja kulude kokkuhoid Toimib sõltumata mullaniiskusest ja põllu harimisviisist BASF Agro Margus Saviste 530 30755 margus.saviste@basf.com www.agro.basf.ee

2 uudis

Vunts vahuseks

J

aanipäevaks kõrgeks kasvab rohi. Paljudel veisekasvatajatel saab jaanipäevaks tehtud esimene niide. Kui kibe töö tehtud, ehk jääb põllumehel aega ka võidupühal lipp vardasse tõmmata ja jaaniõhtul lõkke paistel vunts vahuseks teha. Kes õllega, kes piimaga – maitse asi.

Ja järele mõelda, kuidas edasi…

Piimatootjatel on raske aeg, seakasvatajatel veelgi raskem. Piimatootmist peeti veel hiljaaegu Eesti põllumajanduse tähtsaimaks haruks, lausa Eesti Nokiaks. Viimane aasta on aga näidanud, kui palju sõltus üks tootmisharu ühest turust, mille kadumine tõi tootjatele kaasa tõsiseid majandusraskusi ja puhuti karjade hävitamise. Piimafarmide kohal kõlgub kirves siiani.

Samas ei ole olukord kindlasti nii hull, kui autoaknast paistab – et lehmad ongi kõik juba tapamajja viidud ja järele on jäänud üksikud lihaveisekarjad. Nii vähe on karjatatavaid loomi, et lehm ei ole enam maastikuelement nagu varem. Seeeest hakkas tänavu silma hiiglaslikke võilillevälju ning palju ilusaid vilja- ja rapsipõlde.

Näib, et viljakasvatus hoogustub üha enam. Tänavusele viljelusvõistlusele registreerimisel näitasid põllumehed üles enneolematut huvi panna enda oskused proovile ja võrrelda tulemusi teiste omadega. Esile on kerkinud uusi kultuure ja sorte, peale kasvab uus põlvkond viljakasvatajaid – nii mehi kui naisi. Viljast on saanud tugev ekspordiartikkel ja põllumeestel on maa harimiseks motivatsiooni.

Mis kõige olulisem – Eestis ringi sõites vahelduvad metsadega ilusad ja mitmekesised kultuurmaastikud, kole võsa kipub õnneks taanduma, andes maad sootuks mitmekesisemale keskkonnale. Seega võib öelda, et põllumajandusel on keskkonnale ka tervendav mõju.

Seda, mida toob sügis, näitab september, kui ilmub järjekordne Maamajandus. Seniks kena suve, ja vahel ikka ka vahust vuntsi!

Saarte vissil võidutsesid pull Kismeti tütred

S

aaremaa kauneima lehma konkurss päädis üllatusega: nii punaste lehmade võitja Meena kui holsteini tõu võitja Meediumi isa on punasekirju holsteini pull Kismet.

“Kismet on juba üheksa-aastane hästi suur pull, turja kõrgus võib olla üle 180 sentimeetri,” iseloomustab kangelasisa Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) esimees Tanel Bulitko.

Pulli spermavaru on samuti soliidne, praegu on ETKÜ-l olemas üle 20 000 doosi Kismeti spermat.

Bulitko sõnul parandab Kismet eelkõige piimatoodangut ja kehatüüpi, ent tema tütardel on ka head jalgade ja udara omadused.

Tänu kunstlikule seemendusele võib ühel pullil olla sadu järglasi. Nii kasutas ka Kõljala POÜ 2012. aastal Hollandi põlvnemisega, ent Eestisse liisitud punasekirju holsteini (RH) tõugu pulli Kismet-Red-ET spermat, seemendades sellega nii holsteini tõugu kui eesti punast tõugu lehmi.

Tulemuseks oli kaksikvõit.

Saaremaa kauneimaks holsteini tõugu lehmaks tunnistas ETKÜ klassifitseerija Andres Leesmäe Kõljala POÜ lehma Meedium, kes on sündinud 2012. aasta 8. novembril ja esimest korda poeginud mullu 7. oktoobril. Meediumi isa on Kismet, emaisa aga pull Starfire-Red. Eesti punast tõugu lehmade klassis tunnistas hindaja Rein Hallik parimaks samuti Kõljala osaühingule kuuluva lehma Meena. Nii vanus kui poegimisaeg on lähedane holsteini klassi võitjaga: sündinud on Meena 4. novembril 2012 ja poeginud 11. novembril 2014. Meena isa on samuti

6

Foto Tanel Bulitko

Kismet-Red ET on sündinud 2005. aasta suvel Hollandis. Ta on 100% punasekirju holsteini pull, kes Eestisse jõudis 2010. aastal. Praeguseks on tal lüpsvaid tütreid 623, seda 64 Eesti karjas.

Teda kasutatakse nii eesti holsteini kui ka punase tõu aretuses.

Kismet, emaisa aga Bahama, kes esindab Taani geneetikat.

Tõug muutub siis, kui veresus on üle 75,1%. Nii on punasekirju holsteini lehm Meedium holsteini tõu esindaja; punaste võitja Meena, kelle holsteini veresus on 68 protsenti, aga eesti punase karja lehm.

Meena punasekirju holsteini veresus on 64,1% ja Meediumil 79,8%.

Võistlesid ka maakarja lehmad, keda Saaremaal peetakse suurel hulgal.

Protsentuaalselt on maakarja osatähtsus kõige kõrgem just Saaremaal.

Võitjaks tunnistati Riido ökotalu maakarja lehm Maasu, keda esitles tema perenaine Anne Kiider.

4

12

Toimetus Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380 Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356 Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311 Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson mari.peterson@maaleht.ee

Lii Sammler

4 Uue kultuuri esiletõus: talioder rapsi teenistuses 6 Emeriitprofessor

taunib taimekaitset 7 Kas maitsestame lambaid

elusast peast?

8 Kuidas sööta lehma robotlaudas?

10 Piimaturul jätkuvad pinged 11 Piim on pärl 12 Lihaveised hakkavad

hindeid saama 14 Eesti puidutööstuse tulevik:

nutikas turundus 14 Puidutöötlemine takistab

kliimasoojenemist 16 Maamessid Euroopas: sügis 2015

11

Talle järgnes tuntud maakarjaaretaja Liia Sooääre lehm Ülane. Liia Sooäär oli väljas kolme lehmaga, kes kõik püüdsid pilku pisut erakordse värvusega – olid ühtlaselt helebeežid.

“Ma tahan näidata just seda, et maakari võib ka beež olla,” põhjendas Sooäär selle aasta teadlikku valikut. Nimelt on beež üks eesti maatõu heledamaid lubatud variante.

Kokku oli võistlustules ligi 40 lehma.

Kõige enam oli punaseid, neid võistles 16.

Holsteini lehmi oli 14 ja maatõugu lehmi kaheksa.

sisukord

heiki raudla MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138 Väljaandja AS Eesti Ajalehed Trükk Printall

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee. www.maaleht.ee

reklaam 3

Maamajandus Nr 6 (36) 18. juuni 2015

Webstech® – valvas silm 24/7!

Moving agriculture ahead

Valvas silm 24/7. Webstechi põhielementideks on pallides, piikides või kaablites olevad andurid, mis edastavad temperatuuri- ja/või niiskusandmed traadita ühenduse abil baasjaama.

Webstech Local Andmed edastatakse juhtme kaudu baasjaamast arvutisse (nt kontoris olevasse sülearvutisse).

Lihtne lahendus, mis toimib kõikjal.

Traadita andurid

Baasjaam Toide: 12 V autoaku või 220 V / 12 V toitepistik

AGD D mooduliga(lisa) kütteallikate ja puhurite juhtimine olemasoleva juhtimismooduliga

Andurid kõikvõimalike hoiustamistüüpide jaoks Piigid ja pallid on traadita ja need saab paigaldada biomassi hoidlas soovitud kohtadesse. Need leiavad ise baasjaama üles ja saadavad andmed otse või teiste piikide või pallide kaudu. Piikide ja pallide aku tööiga on 5 aastat. Saate vahetada akut ise või lasta seda teha kohalikul Kongskilde edasimüüjal. a

b

c

• Väliste antennidega ja antennideta pallid madalhoidlatele või konteinerhoidlatele (a) • Kolme pikkusega piigid madalhoidlatele, silohoidlatele, virnadele või konteinerhoidlatele (b) • Uudis: Silo- ja madalhoidlate kaabel, pikkus vastavalt valikule (mõõdab ainult temperatuuri)(c) • Uudis: AGD-moodul vilja automaatseks kuivatamiseks, kütteallikate ja puhurite juhtimiseks

Volitatud edasimüüja:

PILTTrading FA R M I N G E Q U I P M E N T

Webstech Cloud Andmed edastatakse „pilvest” arvutisse, tahvelarvutisse või nutitelefoni. Andmed ja häired edastatakse tekstisõnumi või meiliga piiramatule arvule kasutajatele. Vajate ainult mobiililevi.

Mõlema lahenduse puhul ühine • Andurid paigaldatakse biomassi • Baasjaam asetatakse hoidla lähedusse ja ühendatakse elektritoitega • Süsteemis seadistatakse teie hoidla andmed ja piirväärtused Webstech Local • Ühendage baasjaam juhtme abil otse arvutiga • Paigaldage tarkvara • Puuduvad iga-aastased kulud Webstech Cloud • GSM-side kaudu kasutatakse veebipõhist Webstechi serverit, SIM-kaart on kaasas • Juurdepääs andmetele veebi kaudu sisse logides • Sisaldab tabeleid, milles on vee % • Teave aku oleku ja vahetamise aja kohta • Andurite ja baasjaama andmete traadita uuendused • Andmeliikluse ja serverimajutuse eest tasutakse kvartalipõhiselt.

Tutvustuspakkumine kuni 31.07.2015: PILT Trading OÜ Mobile: +372 504 1278 peter.thomsen@pilttrading.ee www.pilttrading.ee

• kõigilt tellimustelt väärtusega kuni 2000 EUR allahindlus 5%!

• Kõigilt tellimustelt üle 2000 EUR allahindlus 10%!

4 viljelusvõistlus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Uue kultuuri esiletõus: talioder Tänavu oli põllumeeste huvi viljelus­võistluse vastu üllatavalt suur: osalemi­sest teatas 40 võistlejat kokku 90 põlluga. Korralduslikel põhjustel tuli igal osalejal valida konkursile üks põld, kuid sellele vaatamata on pilt mitmekesine.

-10% juunis -8% juulis

E

esti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur ja viljelusvõistluse ekspert Peeter Viil julgeb tänavusi põlde hinnates välja käia veksli: sellel suvel on talirapsipõldudelt oodata parimat saaki.

Taliviljade talvitumine oli teadlase sõnul tänavu hea ja nendelt on loota kena saaki.

“Suviviljade osakaal põldudel on vähenenud ja nende saagipotentsiaal väiksem,” nendib Viil, kelle arvates tuleb edaspidi pingutada ka selle nimel, et suviviljade saagikus suureneks.

Suviviljade tänavuse murekohana tõstab Peeter Viil esile lumevee väikest varu, mis tähendab, et põldudel on olnud veepuudus,

seda eriti Kesk- ja Põhja-Eestis.

Täpsem olukord selgub pärast jaanipäeva, kui on näha, palju sademeid tuleb.

Soodne talv Erakordne on tänavuste põldude puhul ka taliodra suur osakaal. Peeter Viili sõnul on talioder talvitumisel kapriisne, aga kuna viimatine talv oli talvitumiseks soodne, on oodata ka taliodra suurt saaki. Ennekõike peab ta taliodra populaarsuse põhjuseks viljavaheldusest tingitud asjaolu, et see on hea eelvili talirapsile.

Arvestades teadlikkuse kasvu, uusi tehnoloogiaid ja sorte ning kliimasoojenemist, võib Viili sõnul arvata, et tulevikus on tali­ oder Eestis laialt levinud ja hea saagikusega kultuur. “Külaskäik

VÄDERSTADI KAMPAANIA

Kõik Väderstadi mudelid (v.a. Rollex RX 620) on nüüd saadaval väga hea hinnaga.

Kiirel tellimisel masin käes juba sügishooajaks.

Võta meiega ühendust ja küsi lisainfot!

Väderstad OÜ, Välja 3, Soinaste, Ülenurme vald, Tartumaa. Tel: +372 5343 2772, +372 5855 7473

põldudele näitab, et tänavu võidakse ületada Toomas Tobrelutsu rekord,” arvab Viil. Põlvamaa ettevõtja Toomas Tobrelutsu minimeeritud harimisega taliodrapõllult saadi 2008. aastal 8,18 tonni teri hektarilt. Eriti hea on teadlase sõnul taliodra olukord ning saagipotentsiaal Põhja-Eestis, Läänemaal ja saartel.

Enneolematut huvi viljelusvõistluse vastu põhjendab Viil põllumeeste järjest kasvava teadlikkusega ja sooviga saada nii uut informatsiooni kui oma tegevusele tagasisidet. “Mis seal salata, tahetakse ka tunnustust,” nendib teadlane.

Tänavusel viljelusvõistlusel osaleb 40 põllumeest, kellest 15 on esmaosalejad. Igaüks ühe võistluspõlluga. Kõige rohkem on üles

“Loodud kestma” Rune Stark, Väderstadi asutaja, 1962 Väderstad alustas oma tegevust juba 1962. aastal. Tänaseks oleme loonud paljusid patendeeritud lahendusi ja keskendume oma masinate tootmisel eelkõige nende kvaliteedile ning suuremale tootlikkusele. Oleme oma masinate kvaliteedis piisavalt veendunud, et anda neile 2-aastane garantii ja sellega koos kindlustunne ka põllumehele. Iga meie uus mudel on enne turule jõudmist läbinud põhjalikud katsed. Väderstadi masin jõuab teieni otse tootjalt, nii saate olla kindlad, et oleme teie jaoks alati olemas.

Vaata lisaks: www.vaderstad.com

viljelusvõistlus 5

Maamajandus Nr 6 (36) 18. juuni 2015

Foto Endel Mets

rapsi teenistuses

Viljelusvõistluse ekspert Peeter Viil ja Nuudi talu peremees Kaido Kirst Saaremaalt, kes on samuti staažikas osaleja.

Kevadkülv viljelusvõistluse ühe edukama osaleja, OÜ Voore Farm põllul. Kuivus kimbutas paljusid põlde juba varsti pärast lume minekut.

Foto Sven Arbet

antud nisu- ja rapsipõlde. Suurim muutus ongi korraldaja Margus Ameerikase sõnul senisest suurem taliodrapõldude osakaal.

Saaginumber 8ga Harjumaa teraviljakasvataja Aivar Treiberg osaleb viljelusvõistlusel esimest korda, aga on tuntud taliodra entusiastina.

Mullu sai ta taliodrapõllult korraliku saagi – 8,1 tonni hektarilt kuivkaalus. Seda kultuuri ja sama sorti ’Meridian’ kasvatab ta kolmandat aastat ja alati on olnud saagikusenumbril 8 ees.

Taliviljade osakaal ulatub OÜ Naeris põldudel 80%ni ja ka seekord talvitusid tema taliviljapõllud hästi.

Head taliodrasaaki loodab ka Lääne-Virumaa teraviljakasvata-

osalejaid Tänavused võistluskultuurid Kultuur

Osalejaid

Raps

16

Nisu

16

Rukis

6

Oder

10 Maamajandus

ja Jaan Puhasmets, kes kasvatab seda kultuuri kolmandat aastat.

“Kui põud ära ei võta…” loodab Saueaugu talu peremees. “Seni on põuakahjudest päästnud madal temperatuur. Tema saagiootus on samuti 8 tonni hektarilt.

Varasematel viljelusvõistlustel osalenud FIE Rein Jursi mantlipärija Karli Kõvatomas Tartumaalt võtab seekord aga mõõtu talinisuga ’Fredis’, sest põld on ilus ja saagilootus hea. Hektarisaagiks loodab noormees kindlasti 6 tonni hektarilt. “Rukis kasvab meil samuti hästi, aga selle eest makstakse nii vähe, et nisu kasvatamine on mõttekam,” tunnistab Kõvatomas.

“Talirapsi söövad aga haned ära.”

Talinisuga osaleb ka Jõgevamaal Põltsamaa vallas nitraaditundlikul alal tegutsev perefima OÜ Viraito.

“Vaatasin, et põld on ilus ja üritus väga populaarne,” põhjendab ettevõtte esindaja Riho Kens, kes loodab ka oma talinisupõllult üle 6 tonni hektarilt.

korraldaja kommentaar Kõige olulisem on õige külviaeg Käies kümmekond aastat tagasi põllumeestega Lätis ja Leedus talirapsi kasvatuse kogemusi omandamas, kuulsime tihti, et talirapsi eelviljaks kasvatatakse taliotra. Sealjuures veel rõhutati, et tulemus selle kultuuriga ei olegi peamine – intensiivse teraviljakasvatuse külvikorra juures on kõige olulisem see, et talioder saadakse kindlalt koristatud juulikuus ning talirapsi külv saab tehtud õigel ajal.

Taliodra talvitumisega on risk ka meist lõuna pool Lätis ja Leedus, kuid isegi juhul, kui talvitumine pole kõige parem, on kõige olulisem talirapsi õige külviaeg.

Meil kasutatakse talirapsi eelviljaks palju rohumaid, millelt võetakse kuni kaks niidet ning siis jääb veel piisavalt aega kesa ettevalmistamiseks.

Kui aga rohumaid külvikorras ei ole, on talioder hea võimalus.

Lisaks pikendab see kombainide ja kuivatite kasutamise aega ehk hajutab koormust. Koristada saab seda kultuuri tavaliselt juba juulikuu keskel.

Koristustingimused on sel ajal enamasti väga head ning ka saagikus 6−8 t/ha ei ole taliodra puhul haruldane.

Heiki Raudla

MARGUS AMEERIKAS

Rullihaarats

www.pronar.pl

LANDINI Mistral 45 (44 hj) ilma kabiinita

15 500 € + km LANDINI Mistral 45

Keskvaaluti Pronar ZKP 800

12 750 € + km

(44 hj) kabiini ja esirippsüsteemiga

19 000 € + km

NB! Traktori kliirens 40 cm, traktoritel käiguaeglusti (min 72 meetrit tunnis).

OÜ ALVORO

Kauplused:

575 € + km

TALLINNAS: Pärnu mnt 386 • info@alvoro.ee • tel 504 6286 ADAVERES: Tallinna mnt 1b • toomas@alvoro.ee • tel 5552 4066

Kaaruti PRONAR WP530 • töölaius 5,3 m • neli rootorit

4375 € + km WWW.TRAKTOR.EE

6 uudis

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Glüfosaadid kui kõige enam kasutatavad herbitsiidid pidurdavad juba väga nõrgas lahuses mullaseente, bakterite ja vetikate aktiivsust.

See tähendab, et taimekahjustajate looduslik regulatsioon saab häiritud.

RAIVO TASSO

Emeriitprofessor taunib

taimekaitset KVALITEETNE JA TÄPNE LÄGALAOTUS ORASTELE JA ROHUMAADELE tel 5664 0889

Taimekaitseteadlase Anne Luige sõnul võimaldab oskuslik mahetootmine kasvatada põldudel saake, mis on sarnased tänapäevases intensiivtootmises saadavate saakidega.

I

nspireerituna 4. juuni Maalehes ilmunud artiklist “Pestitsiidide pritsimine mürgitab mahepõlde” kirjutas Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi emeriitprofessor Anne Luik Maalehele, et pestitsiidide jäägid langetavad mullaviljakust ning üldse seavad pestitsiidid ohtu põllumajandustootmise tuleviku. “Jätkusuutlik põllumajandus eeldab põllumürkidest vabanemist,” tõdes Luik.

Kommenteerides Maalehes tõstatatud probleemi, mille kohaselt võivad mahepõllud olla saastatud taimekaitses kasutatavate mürkkemikaalidega, tunnistas Luik, et õnneks on see siiski erandlik ja need tahtmatud saasted pole jõudnud toodetes esinevate jääkideni.

“Tuleks lõpetada ohter keemiline taimekaitse põldudel, kust see saaste mahepõldudele levida saab,” kirjutas emeriitprofessor. “See on vajalik kestlikuks tootmiseks.”

Teadlase sõnul on pestitsiidide ehk taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduses meil viimase kümne aasta jooksul suurenenud. Kasvanud on nii taimehaiguste tõrje vahendite, fungitsiidide, putukamürkide ehk insektitsiidide ning umbrohutõrjevahendite ehk herbitsiidide kasutamine.

“Pestitsiidide jäägid aga jäävad mulda, liiguvad sealt edasi taime, sh nektarisse ja õietolmu, jäävad taimsesse tootesse, sealt loomsesse saadusse ning ka sõnnikusse, mullast leostuvad nii pinna- kui põhjavette ning liiguvad valglatelt lõpuks Läänemerre,” märkis Luik.

Luik viitas seireandmetele, mille järgi esineb pestitsiidijääke ka meie pinna- ja põhjavees: “Jõgedes on piirnormide ületusi avaldunud eelkõige sügisperioodil.

Vee-elustikku pärsivad ja hukkavad nii üksikühendid kui ühendite koostoime, viimane on enamikule liikidele osutunud oluliselt hukatuslikumaks.”

Eriti tundlikud on pestitsiidide suhtes kahepaiksed. Enimkasutatavat umbrohutõrjevahendit glüfosaati ja selle preparaatide mürgiseid laguprodukte esineb tema sõnul meie paljude jõgede vees ja

merre suubumise aladel ning paiguti üle kehtestatud piirnormide.

Glüfosaat on mürgine vee pisielustikule – planktonile, väikestele lülijalgsetele, ja akumuleerub kalades. Pestitsiidijäägid kuhjuvad toiduahela tipulülides, milleks on ka inimene. “Paljudest Pandivere kõrgustiku kaevudest saadakse pidevalt, kuigi väikestes kogustes, mitmeid pestitsiidijääke joogiveega. Kuid neid saadakse ka krooniliselt toiduga,” kirjutas teadlane. “Toiduseire näitab, et meie mahetoodetes jääke pole. Kuid kohalikest tavaaedviljadest on keskmiselt kolmandik, impordituist aga kaks kolmandikku jääkidega, kuigi alla lubatud piirnormide kogustes. Viimastel aastatel on leitud samuti meil kahes kolmandikus loomsetes saadustes jääke.”

Vaatamata eeltoodule, armastame me Luige sõnul rõhutada, et meie põllumajanduses on agrokemikaalide kasutamine suhteliselt väike ja nende surve nii meile kui keskkonnale tagasihoidlik. Olukord aga paraneks tema sõnul veelgi ökoloogilise intensiivistamisega – ulatuslikuma üleminekuga mahetootmisele, mis välistab nii kunstväetised kui taimekaitsevahendid ja toimib tasakaalustatud taaskasutuse põhimõttel.

“Loomakasvatus tasakaalustataks taimekasvatusega, baseerudes kohalikul söödabaasil; sõnnik ja kogutud ning kompostitud orgaanilised jäätmed viiakse põllule, suunates toitained sel moel taasringlusse. Toodang töödeldakse ja turustatakse võimalikult kohapeal, kõik orgaanilised jäätmed viiakse taimetoitainetena taaskasutusse. Nõnda kujundataks kohalikud jätkusuutlikud toiduvõrgustikud, mis talitleks suhteliselt suletud tsüklitena, põhinedes kohalikel taastuvatel loodusressurssidel ja ühendades tihedalt tootjad tarbijatega. Kuivõrd kogu toiduahel tootjast tarbijani on omavahel hästi seotud, kõik lülid toetavad üksteist, olles keskkonnateadlikud, siis tarbitaks loodusressursse väga säästlikult.”

Selline areng võimaldab tema sõnul ka uut tööhõivet ja külaelu taastumist.

“Paljude uuringute kohaselt saavutatakse mahetootmises, rakendades kohalikesse oludesse sobilikke tehnoloogiaid, praeguse intensiivtootmisega võrreldavad saagid, milles puuduvad aga kahjulikud jääkained,” lisas Luik. “Nõudlus ökoloogiliselt puhta toodangu järele on pidevas tõusutrendis.”

Heiki Raudla

uudis 7

Maamajandus Nr 6 (36) 18. juuni 2015

Kas maitsestame

lambaid

elusast peast?

Eesti ametnike sõnul oli ravimtaimelappide rajamine ainus võimalus, kuidas Brüsseli tarkadele lammaste ja kitsede heaolu toetus ära põhjendada.

V

astukajana 4. juuni Maalehe artiklile “Lammastele tuleb kasvatada mädarõigast ja palderjani” teatas Eesti Lambakasvatajate Seltsi juhatuse aseesimees Ell Sellis, et loomade heaolu toetuse uute nõuete puhul on piiratud lamba- ja kitsekasvatajate toetuse saamise võimalusi.

Näiteks tuleb neil lamba- ja kitsekasvatajatel, kes taotlevad loomade heaolu toetust, kasvatada karjamaal peale tavapärase sööda mitmeid taimeliike ka kohustuslikus korras, sealhulgas ravimtaimi.

Põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo juhataja Katrin Ranniku sõnul tuli see nn ravimtaimede nõue Eesti Lambakasvatajate Seltsilt, ja see oli üks väheseid, millega Euroopa Komisjon ka nõustus. Rannik selgitas, et Euroopa Komisjon ei olnud nõus Eesti pakutud lihtsamate heaolunõuetega lambakasvatusele. Sellised nõuded olid näiteks kõikide loomade karjatamine, parasiitide kindlakstegemine, tiinuse kindlakstegemine, karjaaedade nõue või loomade pääs varjualustesse, põhjusteks, et see on kas tavapraktika, loomapidaja enda majandushuvi või investeering.

RAIVO TASSO

Mädarõigas on üks võimalik osa uuest nn heaolulammaste menüüst.

“Lamba- ja kitsekasvatajad on ühed loomakasvatajatest, kellel on võimalik taotleda Eesti maaelu arengukava 2014– 2020 raames loomade heaolu toetust. Ühe nõudena tuleb lammastele ja kitsedele rajada ravimtaimepõld, kus võib loomadele kasvatada muu hulgas näiteks mädarõigast või küüslauku,” kirjutavad põllumajanduskeskkonna büroo juhataja Katrin Rannik ja maaelu arengu osakonna nõunik Ove Põder Maablogis vastuseks ajakirjanduses puhkenud kriitikale.

“Maitsestamine juba eluajal? Sugugi mitte! Ravimtaimepõldudel kasvatatavad taimed on loomade heaolu toetuse nõudesse valitud põhimõttel, et need oleks kas parasiitidevastase või põletikuvastase toimega ning loomale heaks mikroelementide ja energia allikaks,” kirjutavad ametnikud.

Mõned taimed võivad nende selgitusel tunduda lammaste söödataimena ebatraditsioonilised, kuid valikus on ka näiteks esparsett, mesikas, lutsern, valge ja roosa ristik ning isegi redis. Mädarõigas ja küüslauk võivad olla, aga ei pea.

“Loomade heaolu toetus ei ole otsetoetus, mida antakse looma pidamise eest.

Loomade heaolu toetuse eesmärk on loomade heaolu parandamine ja toetust on võimalik maksta vaid õigusaktidest tulenevatest nõuetest rangemate nõuete järgimise eest. Toetuse määr kujuneb saamata jäänud tulust ja lisakulust, mis selliste nõuete järgimisest tulenevad,” selgitavad Rannik ja Põder.

“Lammastele ravimtaimede kasvatamine ehk nn lammaste ravimtaimepõld on üks neljast nõudest, mille täitmise eest on lamba- ja kitsekasvatajatel aastatel 2015–2020 võimalik saada loomade heaolu toetust. Ülejäänud kolm nõuet on lammaste ja kitsede karjatamisel karjamaade vahetamine, karjatamise üle arvestuse pidamine ning ülekarjatamise keeld.”

Põllumajandusministeerium pakkus ametnike sõnul algselt välja mitmeid nõudeid, mida Euroopa Komisjon, kelle pädevuses on maaelu arengukava heakskiitmine, läbirääkimiste käigus paraku ei aktsepteerinud. Ühe võimaliku variandina oli läbirääkimiste lõpuks laual ka võimalus jätta lambad ja kitsed loomade heaolu toetusmeetmest välja, kuna muude nõuete mittesobimise tõttu oli toetusmeede suuresti kaotanud oma sisu.

“Põllumajandusministeerium pidas sellegipoolest oluliseks lamba- ja kitsekasvatuse kui Eesti põllumajanduse lahutamatu osa hõlmamist loomade heaolu toetusmeetmega. Pärast erialaringkondadega konsulteerimist pakkusime välja lammastele ja kitsedele ravim- ja maitsetaimede söödalappide rajamise nõude, mida Euroopa Komisjon ka aktsepteeris,” lisavad nad.

Heiki Raudla

Märjamaa Lihatööstus OÜ tegutseb aastast 2004 ning on 2007. aastast mahetunnustatud.

Maheliha meilt Teeme järgmisi teenustöid: - veisetapmine - lambatapmine - lihatoodete valmistamine Varume: - tava- ja maheveiseid - lammastest eelistame mahelambaid Märjamaa Lihatööstus OÜ Märjamaa, Orgita küla, Taali kinnistu, 78313 tel 482 2290, faks 482 2217 e-post info@maheliha www.maheliha.ee

Müüme: - kvaliteetset lamba-, talle- ja lihaveiseliha Meie tarne: Tallinn: teisipäev, neljapäev; Türi-PaideViljandi: kolmapäev; Pärnu: reede

8 loomakasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Kuidas sööta lehma

robotlaudas?

Edukaks piimatootmiseks robotlaudas tuleb läbi mõelda söötmine robotis ja söödalaval, lehmade liikumisvõimalused ning loomade hierarhia karjas.

L

ehmade piimaand robotlüpsiga laudas sõltub väga suures osas sellest, kui tihti nad robotis käivad, selgitasid Taani ja Eesti teadlased ning praktikud Scandagra ja DeLavali korraldatud seminaril. Heaks loetakse sagedust alates 2,5 korrast ööpäevas lehma kohta.

Taani kogemusi jagas Århusi Ülikooli vanemteadur Martin Riis Weisbjerg, kellel on seljataga pikaajalised söötmisalased uuringud automaatsete lüpsisüsteemidega lautades. 500 000 lehma lüpstakse Taanis robotitega ja see moodustab kogu Taani lehmade arvust veerandi.

Taanis tehtud uuringud kinnitavad, et lüpsiroboti külastatavust määravad järgmised tegurid: sööda headus robotis, lehmade arv roboti kohta, lüpsikiirus, piimatoodangu suurus, lehmade koht hierarhias ja nende grupeerimine ning n-ö tühi aeg – kui palju kulub roboti pesuks.

Oluline mõjutaja on ka lehma tervis, sest lehm, kes on haige, ei soovi tõusta, liikuda ega robotis käia.

Kaudselt mõjutab roboti külastatavust see, kuidas laut on planeeritud – distantside pikkus laudas ning piisav avarus lehmade ohutuks ja stressivabaks liikumiseks.

Kuigi teoreetilised uurimused väidavad, et suunatud liikumise

puhul suudab robot teenindada rohkem lehmi kui vaba liikumise puhul, siis praktika Eestis ega Taanis seda ei kinnita.

Rohkem piima laktatsiooni teises pooles Taanis on lehmade mitmeaastane jälgimine toonud välja huvitava fakti: kui muude lüpsitehnoloogiate puhul on lehmadel kõrgeim piimaand esimesest kuust maksimaalselt neljanda kuuni pärast poegimist, siis robotlautades annab lehm palju piima ka laktatsiooni hilisemal perioodil.

Esimene põhjus võib Riisi sõnul olla selles, et laktatsiooni algul ei pruugi lehmad, kes robotisse tuuakse, osata robotis käia ega anna seal piima kätte. Ka ei jõua nad esialgu ära süüa robotist antavat maksimaalset jõusööda kogust ja seda ei saa seal neile järelikult nii palju anda.

Hiljem, kui robotis käimine juba harjumuseks saanud, käib lehm seal aga lüpsil sagedamini,

vahel lausa 4–5 korda ööpäevas, sööb iga kord jõusööta (seda siis samuti 4–5 korda päevas) ja annab ka piima rohkem.

Mida lehm robotis meelsasti sööb?

Selleks et lehmad meelsasti robotis käiksid, ei piisa Martin Riisi kogemusel ainult nende n-ö loomulikust lüpsivajadusest. Peab olema midagi, mis neid robotisse

meelitab, ja selleks on robotist antav jõusööt.

Taanis tehtud katse puhul eemaldati robotis järele jäänud sööt iga kord, kui lehm robotist lüpsilt lahkus, ja kaaluti see ära.

Kõige vähem oli järele jäetud ehk siis kõige suurema isuga sõid lehmad jõusööta, mis sisaldas nisu, otra ja kaera.

Kõige rohkem jätsid Taani lehmad järele jõusööta, mis sisaldas

AUTOR

PAINDLIK VÄRSKE SÖÖTMINE Kas sa tead, kui palju aega sa kulutad lehmi söötes? Lase see töö üle võtta Lely Vector söötmissüsteemil, et sa saaksid keskenduda oma lehmade heaolule ja karjahaldusele. Tahad rohkem teada? www.flexiblefreshfeeding.com Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel.52 16 455 • www.linery.ee

loomakasvatus 9

Maamajandus Nr 6 (36) 18. juuni 2015

Lüpsiroboti külastatavust määravad Taani teadlaste hinnangul sööda headus robotis, lehmade arv roboti kohta, lüpsikiirus, piimatoodangu suurus, lehmade koht hierarhias ja nende grupeerimine.

Foto SVEN ARBET

soja ning rasva. Samuti ei maitsenud neile rohujahu. Niisiis ei tasu lüpsilehmade söödakontsentraati neid aineid panna.

Rasva puhul on probleem see, et rasva seedimine on raske ning lehma seedeorganid ei suuda seda, eriti laktatsiooni esimesel poolel, väga suures koguses ümber töötada.

Samuti sõid lehmad robotis meelsamini granuleeritud jõusööta kui jahu. Graanuli söömine on lehmale Taani teadlase sõnul kergem, ta sööb seda kiiremini ja vajalikke toitaineid läheb vähem raisku. Seda on lihtsam väärindada ja seetõttu on parem ka lõpptulemus – piimatoodang.

Küll võib jahu panna söödalaval jagatavasse miksersööta, kus see seguneb hästi siloga ning jõuab õigesse kohta. Ühevõrra väärt sööt pole aga ka igasugune graanul. Näiteks siis, kui jõusööda retsept sisaldab palju otra, ei saa sellest head graanulit teha. Oder granuleerub halvasti ja pudeneb laiali, mistõttu on vaja segusse panna ka piisaval hulgal nisu. Ka liiga palju õli pole hea, siis jääb graanul pehme.

Kõige meelsamini sõid katsealused lehmad granuleeritud jõusööta, mis sisaldas melassi, nisu ning otra.

Kui jõusööt lehmale ei maitse ja tekivad söödajäägid, võib see kaasa tuua probleemi, et üks lehm

jätab sööta järele ning teine tuleb ja sööb selle ära. Nii ei saa üks lehm endale vajalikke toitaineid piisavalt, teine aga sööb liiga palju ning võib haigeks jääda.

Käibel ainult kaks ratsiooni Kuna robotlüpsil saab iga lehm robotist endale individuaalse, piimatoodangu järgi välja arvutatud jõusöödakoguse, on enamikus robotlautades tehtud söötmine lihtsaks.

Nii Martin Riis Taanist kui Toomas Pihu Eestist Võhandu osaühingust ütlesid, et põhisööta on kasutusel vaid kaks ratsiooni: väga hea silo ja kontsentraadi segusööt lüpsikarjale ning kuivem vähese jahukogusega sööt kinnislehmadele ja mullikatele.

Söödajääke aitab eelkõige vältida väga hea silo, mille lehmad ära söövad, mitte ei nügi seda oma nina alt ära.

Samas ei pruugi väga kõrge toodanguga lehmadele piisata ainult sellest jõusöödakogusest, mis ta saab silost ja robotist. Siis võib kasutada ka söödaautomaate.

Seda, millises koguses jahu ja jõusööta on mõistlik panna söödalavale ning söödaautomaati, et lehmade huvi robotis käia ei langeks, pole kahjuks Eestis ega Taanis veel piisavalt uuritud.

Lii Sammler

kommentaar Lehmadele maitseb hea sööt Meil on kaks lüpsirobotit ja keskmine on 2,8 külastust päevas. Anname neile Tartu Milli Dobele tehase granuleeritud jõusööta.

Minu tähelepanekute järgi söövad lehmad väga hästi head kõva graanulit, mis nii kergesti pudiks ei lagune. Sööt maitseb neile siis, kui selles on suur osa nisu ja maisi, lisaks rapsikooki, päevalillekooki ja melassi. Kui on selline sööt, lähevad nad robotisse hea meelega.

Hästi ei söö nad jahu ega sellist graanulit, mis sisaldab palju kliisid ning laguneb kergesti pudiks.

Sirje Aassalu Uida talu perenaine Pärnumaalt

10 loomakasvatus

Piimaturul

jätkuvad pinged

Piimaturul valitseb lähikuudel ebakindlus, mis on seotud nii piimakvootide kaotamisega ELis kui ka arengutega Hiinas ja Venemaal.

P

iimaturu olukord on alates möödunud aasta suvest püsinud pingeline. Halvenenud turukonjunktuur ja Venemaa kehtestatud impordipiirangud viisid Eesti keskmise piima kokkuostuhinna järsu languseni. Kui vaadata käesoleva aasta aprillis tootjatele makstud piima kokkuostuhinda, siis ELi liikmesriikidest on see aasta jooksul Eestis langenud kõige rohkem (–33%).

Veel aasta tagasi ulatus Eesti piimatootjatele makstav kokkuostuhind ELi keskmise tasemeni, kuid tänavu mais oli piima kokkuostuhind Eestis ELi keskmisest enam kui viiendiku võrra madalam. Eesti tootjatest veelgi vähem makstakse Leedu ja Läti piimatootjatele.

Või ja lõssipulber odavnevad Või ja lõssipulbri hinnalangus sai alguse möödunud aasta kevadel ning peatus alles käesoleva aasta alguses. Euroopa Komisjoni andmetel tõusis ELi või hind tänavuse aasta algusest kuni märtsini ligi 16% ja lõssipulbri hind üle 17%.

Märtsist alates on aga hinnad taas langusele pöördunud ning lõssipulbri hind oli juuni alguseks langenud tagasi aasta alguse

tasemele. Ka või hind on alates märtsist ca 9% langenud.

Juuni algul oli või hind võrreldes eelmise aasta sama ajaga ca 14% madalam (299 eurot/100 kg) ja lõssipulbri hind ca 37% madalam (181 eurot/100 kg). Sarnane areng on toimunud ka teiste toodete puhul.

Varumishind: 31 senti Piimapulbri eest maksti juuni alguses ELi keskmisena 242 eurot/100 kg, mida on aasta varasema sama ajaga võrreldes 27% vähem. Edami juustu hind on aastavõrdluses 20% langenud (258 eurot/100 kg) ja vadakupulbri hind aastatagusest ajast 21% odavam (79 eurot/100 kg). Kokkuvõttes võib märkida, et ELis on piimatoodete hinnalangus viimastel nädalatel jätkunud.

ELis on piima kokkuost käesoleva aasta esimeses kvartalis võrreldes möödunud aasta sama ajaga 1,3% vähenenud. Tootmise vähenemine on toimunud 18 liikmesriigis, sh Eestis ca 4%. Lähiriikidest on võrreldes 2014. aasta esimese kvartaliga aga näiteks Soome ja Leedu käesoleva aasta alguses piimatootmist paari protsendi võrra isegi suurendanud.

Esialgsed aprilli andmed ELi kahe suurima piimatootja Saksamaa

ja Prantsusmaa kohta, kes toodavad 40% kogutoodangust, näitavad samuti vastavalt 1,3% ja 3% tootmise vähenemist. Mai lõpus hakkas aga Saksamaal piimatoodang jõudma tagasi möödunud aasta tasemele.

Kui aprilli lõpus toimunud ELi piimaturuosaliste kohtumisel tõdeti, et piimatoodete ostjad on pigem äraootaval seisukohal ja ostetakse vaid hädavajalikus mahus, siis mai lõpus toimunud kohtumisel oli meeleolu natuke paranenud.

Mais kujunes ELi keskmiseks piima kokkuostuhinnaks hinnanguliselt 31 senti/kg, kuid isegi ühe liikmesriigi piires võib hinna maksimum ja miinimum oluliselt erineda. Arvestuslikuks piimahinnaks lõssipulbri ja või hindade põhjal kujunes Euroopa Komisjoni andmetel mais ca 27 senti/kg.

Viimastel kuudel on vähenenud või, lõssipulbri ja juustu laovarud.

Seejuures hinnatakse, et võivarud ületavad vaid natuke tegelikku vajadust, mida peetakse üldiselt heaks uudiseks. Varude taset on aidanud vähendada suurenenud eksport ja vähenenud piimatootmine selle aasta esimeses kvartalis.

Veel kuu aega tagasi hinnati lõssipulbri varusid liialt suureks, kuid mai lõpu seisuga on varude tase tänu erakordselt heale ekspordile vähem problemaatiline.

Kuna nüüdseks on tootmishooaja tipphetk möödas, siis vaatamata hinnalangusele lõssipulbri sekkumiskokkuostu müümist tõenäoliseks ei peeta. Juustuvarud ületavad pisut vajadust, sest piimatootmis-

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

kvoodid on ajalugu ELi piimatootmine hülgas kvoodid Alates 1. aprillist 2015 ei reguleeri ELi piimaturgu enam 1984. aastast kehtinud kvoodisüsteem. Selle lõppemine avab küll uusi võimalusi Euroopa piimatootjatele, kuid ühtlasi võib see tähendada ka turukõikumiste suurenemist piimanduses.

Eesti pole piimakvooti seni ületanud, kuid lõppenud 2014/2015. kvoodiaasta 11 kuu andmed näitavad, et Eesti võib tarnekvooti ületada 1–2% ulatuses, millega kaasneb kvoodiületustasu vahemikus 1,9–3,8 miljonit eurot. Esialgsed hinnangud piima tarnekvoodi ületamise kohta selguvad aprilli lõpus ja lõplik seis pärast laekunud andmete analüüsi juunikuu esimeses pooles. Põllumajandusministri määrus annab piimatootjatele õiguse soovi korral maksta kvoodiületustasu tagasi kolme aasta jooksul.

Prognooside kohaselt võib käesoleval aastal ulatuda piimkvooditrahv kokku rohkem kui 750 miljoni euroni, esialgsetel hinnangutel peavad Saksamaa tootjad maksma sellest 300 miljonit ja Poola põllumehed 160 miljonit eurot. Hollandil tuleb tõenäoliselt maksta ca 160 mln, Iirimaal 75 mln, Austrial 44,5 mln ja Taanil 27 miljonit eurot piima­ kvooditrahvi. Samuti ootab trahv ilmselt Luksemburgi, Itaalia, Belgia, Hispaania ja Küprose tootjaid.

Allikas: EPKK

hooaja tipus on juustutootmist tulnud suurendada lõssipulbri piiratud tootmisvõimsuse tõttu.

Maailma piimatoodang vähenes käesoleva aasta esimeses kvartalis 0,4% (ligi 300 000 tonni võrra).

Seejuures suurenes piimatootmine Austraalias ja USAs ning vähenes Argentinas, Uus-Meremaal ja ELis. Euroopa Komisjoni viimatiste prognooside kohaselt suurenevad 2015. kalendriaastal piimatarned ELis 1,2%, mis tähendab, et kõikide piimatoodete eksport peab kasvama. USAs oodatakse tänavu 1,3%, Austraalias 2,8% ja UusMeremaal 0,6% tootmise kasvu.

Hiina ostab vähem Hiina on jätkuvalt maailma suurim piimatoodete importija piimapulbrite, või ja vadaku osas.

Siiski on kõikide nende toodete suhtes käesoleval aastal toimunud oluline sisseveo vähenemine (nt piimapulbri import on vähenenud 42% ja vadakupulbri import 15%).

Kuigi võiga kauplemine rahvusvahelistel turgudel väheneb,

siis tunduvalt on võiimporti suurendanud USA ja Iraan. Tänavu on juhtivad juustu sissevedajad Jaapan, USA ja Lõuna-Korea, kes on juustuimporti võrreldes mullusega suurendanud, samas Venemaa on juustu sissevedu rohkem kui poole võrra vähendanud.

Lõssipulbri eksport oli maa­ilmas eriti kõrge 2014. aasta detsembrist käesoleva aasta veebruarini, samas kui piimapulbri ekspordimaht kannatas Hiina vähenenud nõudluse tõttu.

Juustueksport on vähenenud Venemaa nõudluse kahanenemise tõttu, seda pole suutnud kompenseerida suurenenud eksport USAsse, Jaapanisse, LõunaKoreasse ja Mehhikosse.

Piimatoodete ekspordi osas oodatakse 2015. aastaks eksporti 2013. aasta tasemel, võrreldes möödunud aastaga oodatakse ekspordimahu vähenemist.

Roomet Sõrmus Eesti PõllumajandusKaubanduskoja juhataja

Tegutseme tasa ja targu!

Info: tel 386 3409 5300 7279 504 6823 www.mehly.ee maaelu edendamise Hoiu-laenuühistu on ainus hoiu-laenuühistu eestis, mis omab makseasutuse tegevusluba. See tähendab, et meie tegevust kontrollib Finants­ inspektsioon, kellel on õigus igal het­ kel kontrolli eesmärgil meilt andmeid nõuda. Suhtume sellesse mõistvalt, sest just niisugune käitumine tagab klientide turvalisuse. Hoiu­laenuühis­ tule annab tegevusluba võimaluse teha peaaegu kõiki pankadega võrd­ sustatud maksetehinguid.

Meie kontorid asuvad: Järva-Jaanis Kase 1, avatud T, N 8.30–16.00 Koerus Paide tee 5, avatud K, R 8.30–13.00 Põltsamaal Tartu mnt 1a, avatud K 9.00–14.00

Hoiu­laenuühistud eksisteerivad Eestis juba üle 20 aasta. Ajal, mil pangad on kontoreid sulgemas, liigub Maaelu Edendamise Hoiu­ laenuühistu vastupidises suunas.

Juba 15 aastat on tegutsenud Järva­ maal kaks kontorit: üks Järva­Jaanis ja üks Koerus. Hiljuti avasime kon­ tori Põltsamaa linnas.

Oleme väike ja paindlik, meie ku­ lud on väikesed ja hoiustatud sum­ mad hästi paigutatud. Nii nagu nimigi ütleb, tegeleme põhiliselt hoiustamise ja laenamisega. Tähtajaline hoius on

sobiv lahendus inimesele, kes soo­ vib lasta oma hoiustatud rahal sta­ biilselt kasvada ega vaja võimalust teha hoiuperioodi jooksul hoiuselt väljamakseid. Maksame 4,5% aasta­ intressi, kliendi ühistus hoiul olev raha kasvab.

Tulenevalt tulumaksuseadusest on hoiu­laenuühistus peetavate era­ isikute hoiuste intress maksustatud tulumaksuga, mille Maaelu Eden­ damise Hoiu­laenuühistu intresside väljamaksmisel kliendi nimel kinni peab. Netointressimäära suurus

on 4,5% aastaintressi korral 3,6%.

Mõnevõrra parem on pensionäridel, kes saavad selle raha tuludeklarat­ siooniga tagasi.

Kuna oleme makseasutus, ei pea meie juures arve avamiseks olema hoiu­laenuühistu liige ning sellega ei kaasne lisatasusid. Hoiustamis­ aja pikkuse saab valida klient ise.

Lepingu tähtaja lõppemisel kantakse intressid hoiustaja arveldusarvele.

Maaelu Edendamise Hoiu­laenu­ ühistu teenustasud on võrreldes pankadega väikesed. Meie kaudu

saab tasuda arveid, lisaks tegeleme jätkuvalt sularaha sisse­ ja väljamak­ setega.

Täpselt nii nagu igal teisel pan­ gal, on ka Hoiu­laenuühistul inter­ netipank, mille kaudu saab klient oma arvelduskontol olevat raha ise käsutada: teha makseid ning vaada­ ta tehinguid ja arvelduskonto seisu.

Soovijatel on võimalus hakata Maa­ elu Edendamise Hoiu­laenuühistu liikmeks, mis tagab veelgi parema ülevaate ja annab sõnaõiguse ot­ suste tegemisel kaasa rääkida.

11

Maamajandus Nr 6 (36) 18. juuni 2015

Piim on pärl

M

ai lõpul korraldas Eesti Põllumajandus-Kauban­ dus­koda koos piimatootjate ühistuga EPIKO karjalaskepäeva. Sel päeval viidi üle 1500 põhikooli õpilase Eesti kõigis maakondades piimatootmisfarmidesse tutvuma sellega, kuidas elavad lehmad ja millist tehnikat põllumehed tänapäeval piimatootmiseks kasutavad.

Karjalaskepäeva keskne üritus toimus Raplamaal Kehtna Mõisa osaühingus.

Harjumaal käsid Tallinna reaalkooli ja Pirita majandusgümnaasiumi ning Jüri gümnaasiumi lapsed Metsaküla Piima Kumna külas asuvas Metsaküla farmis, Hiiumaa Agro Ala piimafarmi külastasid Kärdla ühisgümnaasiumi õpilased, Ida-Virumaal Kärasi külas asuvasse Mesivissi Maage talu lauta viidi Jõhvi gümnaasiumi lapsed, Jõgevamaal võttis Torma Põllumajanduse Osaühing Tõnumetsa farmis vastu nii Jõgeva põhikooli kui Torma koolilapsed, Järvamaal läksid Paide ühisgümnaasiumi lapsed külla Väätsa Agro Lõõla lüpsikarjalauta, Läänemaal olid Haapsalu põhikooli lapsed oodatud Leediküla farmi, LääneVirumaal võõrustas Voore Mõis Viru-Jaagupis Rakvere reaalgümnaasiumi õpilasi.

Põlvamaal ootab Hurmi Piim Põlgaste külas Põlva ühisgümnaasiumi õpilasi, Pärnumaal teeb Vändra OÜ Sõõrike farmiga Vaki külas tutvust Pärnu Ülejõe gümnaasium, Saaremaal võtab Kõljala Põllumajanduse OÜ Haeska farm vastu Saaremaa ühisgümnaasiumi õpilasi, Tartumaal oodatakse Haaslava vallas Männiku Piima Männiku farmi Tartu Mart Reiniku kooli lapsi, Valgamaal Tiidu külas teevad Valga põhikooli lapsed tutvust Kesa Agro Kolmimäe farmiga, Viljandimaale Koksvere külla Mangeni PM Mangeni farmi lähevad Viljandi Paalalinna kooli õpilased ning Võrumaal võõrustab Võhandu Põllumajanduse OÜ Alakülas asuv Palo farm Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi lapsi.

Eestis on piimatoodete tarbimine ühe elaniku kohta viimase kümne aastaga vähenenud. Kui kümme aastat tagasi tarbiti Eestis konjunktuuriinstituudi andmetel elaniku kohta 329 kg piimatooteid aastas, siis 2013. aastal oli see näitaja TNS EMORi andmetel 309 kg inimese kohta, mis tähendab piimatoodete tarbimise mahu ca 6,1% vähenemist.

Seepärast alustas Eesti Põllu­ majandus-Kaubanduskoda tänavu ka kolmeaastase, eelkõige lastele ja noortele suunatud piimaprogrammi “Piim – päeva pärl!” elluviimisega, mille eesmärk on parandada värske piima ja piimatoodete mainet ning suurendada taas piimatoodete tarbimist. Selleks korraldatakse programmi raames rohkesti avalikkusele suunatud üritusi.

Maamajandus

Harjumaa õpilased käisid piimatoot­misega tutvumas Tallinna lähedal Metsaküla Piima Kumna farmis.

Foto Heiki Raudla

Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2015. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

12 loomakasvatus

Lihaveised

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

hakkavad hindeid saama Piimaveiste hindamine on ammu üldlevinud praktika, kuid nüüd asutakse Eestis hindama ka lihaveiseid.

S

elleks et lihaveisekasvatajad teaksid, millist looma valida ja mis suunas teda aretada, otsustas Eesti Lihaveisekasvatajate Selts läinud aastal, et ka Eestis tuleks hakata tegema esimesi samme lihaveiste lineaarseks hindamiseks. Siiani kehtib Eestis vaid geneetiline hindamine, mis arvestab ainult looma põlvnemistunnuseid, andmata ette kriteeriume välimiku omaduste kohta.

Sel eesmärgil kutsuti aasta eest Eestisse Taani spetsialistid Jacob Edstrand ja Torben Andersen, kes selgitasid eestlastele lihaveiste välimiku hindamise põhimõtteid. Taanlased nõustusid välja õpetama ka vajaliku hulga Eesti hindajaid.

Praeguseks on meie lihaveisekasvatajatel Jane Mättikul ja Sanna Turul esimesed proovihindamised tehtud ning Eesti Maaülikooli tudengil Kätlin Jüürmanil on kaitstud ka sellealane magistritöö.

Miks on vaja?

Mullu juulis ja tänavu märtsis hindasid Mättik ja Turu aber­diinanguse ja limusiini tõugu lihaveiseid enda, Aldo Vaani, Meelis Erti ning Valtu talu karjades.

Nagu selgitas Jane Mättik, pole lihaveiste lineaarne hindamine kaugeltki mingi veisefriikide lõbu.

Eelkõige on see vajalik lihaveiste tõukarja kasvatajatele endile.

Kuigi harjunud silm näeb hea ja kesise looma vahe ära, annavad konkreetsed hinded looma kohta täpsemat teavet.

“Saan näiteks otsustada, milliselt lehmalt oma karjale järglasi soovin,” toob Mättik välja ühe põhjuse.

Samuti on looma välimiku hinne oluline müügi puhul. “Ma ei saa ju tõuloomade müüjana seda lubada, et müün loomi, mille puhul ostja võib öelda: näe, ostsin veise, aga sain kähriku,” selgitab ta värvikalt.

Kui lihaveise tunnuste hinded on olemas, on neid parem müüa ka välismaale. See annab kindluse nii ostjale kui ka müüjale – vaidlusaluseid kohti on vähem. Lisaks ei ostagi osa riike tõuloomi, keda pole lineaarselt hinnatud.

“Eestis puuduvad standardid,” toob Jane Mättik välja veel ühe olulise teema. “Meile on sisse ostetud loomi väga erinevatest riikidest, kus kehtivad erinevad hindamisjuhendid. Nii on pilt väga kirju juba ühe tõu sees, rääkimata kogu Eesti lihaveiste karjast.”

Definitsiooni järgi on lineaarne hindamine looma visuaalne hindamine, mis kirjeldab veise fenotüüpi (organismi tunnuste kogumit, tema genotüübi realiseerumise tulemusi) eri tunnustele numbrilise skoori andmise kaudu.

Praktiliselt on see veiste tähtsate kehaosade hindamine ühe kuni üheksa punktiga, kus igal numbril on oma osakaal.

Nende hinnete alusel arvutatakse aretusväärtused üksiktunnustele, näiteks rinna laius, laudja sirgus, reie laius ja sügavus jne; samuti üldtunnustele: keha, lihastus, jalad.

Loomade teadlik jälgimine ja vajalike tunnuste suunas aretamine on edasiminek parema kvaliteedi saavutamise poole.

Praegu on lihaveisekasvatajatele Liisu programmis näha vaid aretusväärtusi, mis on kasvukiiruse indikaatorid, tulevikus saab aga vaadelda ning võrrelda ka loomade välimiku aretusväärtusi.

Saab võrrelda tõu siseselt eraldi pulle ja lehmi ning ühe isa järglasi teistega. Karjatäienduseks saab valida veel paremaid loomi.

Kui piimaveiste hindamisel arvestatakse üle maailma enamvähem samu tunnuseid, siis lihaveiste puhul on eri riikides tunnused erinevad. Taanlaste lineaarse hindamise süsteem on lihtne ja selgelt arusaadav, praegu kasutavad seda süsteemi ka lätlased ja leedukad. Nii oleks Põhja- ja Baltimaades üks süsteem. Hiljem on võimalik jõuda oma andmetega ka rahvusvahelisse andmebaasi Interbeef.

Eestis hakatakse hindama puhtatõulisi veiseid – esmaspoeginud ammlehmi ja tõuraamatusse kantavaid pulle. Kuna lineaarne hindamine on otsene aretustöö, tegeleb sellega Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tõuraamatu- ja aretusosakond.

Pool tuhat hinnatut Juuni algul kaitses lihaveiste välimiku lineaarse hindamise teemalise magistritöö Eesti Maaülikooli loomakasvatuse tudeng Kätlin Jüürman. Ta selgitab oma töös, et Eestis kasvatatakse 13 lihavei-

setõu esindajaid, neist arvukamalt herefordi, abrediin-anguse, limusiini, simmentali, šarolee ja šoti mägiveise tõugu lihaveiseid.

Kätlin Jüürman viis läbi välimiku lineaarse hindamise viiel Eestis enam kasvatataval tõul, et kaardistada praktilise hindamise käigus tekkinud kitsaskohad, selgitada tõugudevahelist erinevust ja välimikuhinnete omavahelisi seoseid ning võrrelda töös saadud välimikuhindeid Põhjamaades kasutatavate optimumidega.

Hinnati 485 lihaveise, neist 385 ammlehma ja saja pulli välimikku.

Hinnati esimese laktatsiooni ammlehmi, kelle minimaalne ühe tõu veresus oli ≥87,5% (F3). Hinnatavad pullid olid puhtatõulised vanuses 15–24 kuud. Hindamine tehti 28 ettevõttes üle Eesti.

Tunnuseid, mida lehmadel hinnati oli 25 ja pullidel 21. Hinnati keha, lihastikku, jalgu ja udarat.

Foto Jaanus Vessart

Herefordid.

Hinnati kehakonditsiooni, kõrgust, harmooniat, rinna laiust, rinna sügavust, seljajoont, laudja nurka, laudja pikkust, laudja laiust, turja laiust, lande laiust, selja pikkust, reie laiust, reie sisekülge, reie sügavust, reit külgvaates, tagajalgu külgvaates, sõranurka, tagajalgu tagantvaates, esijalgu eestvaates, luustikku, udara põhja kõrgust, udara tasakaalu, nisa pikkust ja jämedust.

Mis selgus?

Tõugude erinevusi esineb mitme tunnuse osas. Keha puhul erineb suuresti kõrgus, lihastiku puhul on suuremaid erinevusi vaid lihatõugu pullide selja pikkuses, jalgade puhul on suurim erinevus lihatõugu pullide tagajalad külgvaates, ja udara puhul ilmnesid lihatõugu lehmadel nisa pikkuses suurimad tõugude erinevused.

Enamik keha iseloomustavaid tunnuseid, v.a seljajoon ja laudja nurk, on omavahel positiivselt seotud.

Lihastikku iseloomustavad tunnused on lihaveistel omavahel kõige tugevamini positiivselt seotud.

Udara tunnustest on omavahel positiivselt seotud vaid nisa jämedus ja nisa pikkus.

Probleem on see, et Eestis kasvatatavate lihaveiste lihastik ei ole piisavalt suur, et ulatuda Põhjamaades kasutatavate optimumideni.

Praegu pole veel otsustatud, milliseid tunnuseid hindama hakatakse ja kuidas see süsteem välja näeb. Tehtud tööde alusel peaks sündima Eestis lihaveiste lineaarse hindamise juhend.

Lii Sammler

loomakasvatus 13

Maamajandus Nr 6 (36) 18. juuni 2015 Foto Mariliis Vahar

Eestis kasvatatakse 13 lihaveisetõu esindajaid, neist arvukamalt herefordi, abrediinanguse, limusiini, simmentali, šarolee ja šoti mägiveise tõugu lihaveiseid.

Pildil šarolee tõugu lihaveised.

Mõisaküla Masinatehase

SUVEPAKKUMINE

Heinapallikahvel 1 piigiga

132 € + km

Heinapallikahvel 3 piigiga

169 € + km

Heinapallikahvel 4 piigiga

mida hinnatakse?

196 € + km

Lihaveiste tunnused Taanis Kehakonditsioon – keskmiseks kehakonditsiooni hindeks loetakse 7.

Konditsiooni hindamine on peamiselt seotud kahe spetsiifilise alaga, kus hinnatakse rasvaga kattumist. Esimene ja kõige tähtsam on lanne ning teine piirkond hõlmab sabajuurt ja laudjat.

Kõrgus – kõrgus mõõdetakse ristluust maani, puusanukkide vahelt.

Tulemus esitatakse sentimeetrites.

Harmoonia – tunnus, millega hinnatakse looma vastavust tõu kirjeldusele. Hinne 1 näitab, et see loom ei ole soovitud. Hinne 5 näitab, et loom on normaalne. Hinne 9 näitab, et see loom on soovitud. Soovitud loom on suurepärase välimiku ja lihastikuga ning vastab tõu ja soo standardile.

Rinna laius – rinna laiust vaadeldakse tagantvaates ja eest kõige laiematest punktidest. Hinne 1 viitab sellele, et rind on äärmiselt kitsas ja nurgeline, hinne 5 viitab keskmisele ja hinne 9 viitab väga laiale rinnale koos logeõlgsusega.

Rinna sügavus – vertikaalne kaugus esijalgade taga. Kui 50% on keha ja looma all on 50% õhku, siis on hinne 4.

Seljajoon – seljajoone juures jälgitakse turja, selga ja lannet. Soovitud ja sirge selja hinne on 7 punkti. Seljale, mis paindub ülespoole, antakse 9, samal ajal kui nõrka ja madalat selga hinnatakse hindega 1. Keskmine hinne on 7 punkti.

Laudja nurk – laudja nurk kraadides päraluunukist puusanukini, mida vaadeldakse küljelt. Hinne 1 näitab, et päraluunukid on selgelt kõrgemal kui puusanukid. Hinne 3 näitab, et nii päraluu- kui ka puusanukid on samal kõrgusel. Hinne 5 näitab kergelt luipu laudjat ja hinne 9 näitab väga luipu laudjat.

Laudja pikkus – vaadeldakse küljelt. Vahemaa puusanuki eesmisest punktist kuni päraluunuki tagumise punktini. Laudja pikkust võrreldakse keha pikkusega.

Laudja laius – laudja laiust vaadeldakse tagantpoolt, võrreldakse puusanukkide juurest.

Turja laius – õlgadevaheline kaugus. Tähtis on seda tunnetada.

Lande laius – puusanukkide eest, viimase ogajätke kohalt. Tähtis on seda tunnetada.

Selja pikkus – vahemaa selja punktist esijalgade tagant kuni punktini, kust mõõdetakse kõrgust. Tulemus esitatakse sentimeetrites.

Reie laius – vaadeldakse tagantpoolt, reie väljaulatuvaimatest punktidest.

Reie sisekülg – vaadeldakse tagantpoolt. Lihaste areng tagajalgade vahel.

Reie sügavus – kaugus lihase algusest kannaliigeseni. Kanda vaadeldakse tagantvaates. Arvestada tuleb päraluunukkide luipu olekut.

Reis külgvaates – vaadeldakse küljelt. Kaugus reie tagaosast jooneni, mis ristub puusanukiga.

Silopalli haarats

790 € + km

Silohaarats 1 silindriga

795 € + km

Silohaarats 2 silindriga

1090 € + km

OÜ Mõisaküla Masinatehas www.mtm.ee info@mtm.ee

tel 5628 6151

14 mets

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Eesti puidutööstuse tule Eesti metsa- ja puidutööstuse kestev areng sõltub suuresti sellest, kuidas oskame üleilmselt turul avanenud võimalustest kinni haarata, samas ennast võimalikult pilkupüüdvalt turundades.

K

ahtlemata on puidutööstuse tuleviku üks oluline, küll palju räägitud, ent seni suhteliselt vähe kasutatud valdkond, ühiskondlike hoonete ehitamine, kasutades materjalina puitu.

Betooniusk võiks muutuda puiduusuks

Meie usuMe endiselt, et Metsatehingutes on oluline ostja usaldusväärsus.

Seda kinnitab ka ettevõtlusminister Urve Palo, tõdedes, et puidust saab tõepoolest valmistada kõike.

Või peaaegu kõike – alates prilliraamidest ning lõpetades mitmekorruseliste hoonetega.

“Tõsi on, et koos põlevkiviga on puit üks Eesti olulisemaid loodusvarasid,” märgib Palo. “Puidul on oma osa, et meie elukeskkonda

tervislikumaks luua. Ühe keskmise elamu ehitamiseks vajaliku puidu kasvamiseks kulub Eestimaal vähem kui üks minut.”

Palo on seda meelt, et puitmajade tootmine on üks nišš, kus Eesti tootjatel hea maine ja kasvav arengupotentsiaal, mistõttu tuleks selles valdkonnas meie ekspordigeograafiat veelgi laiendada.

Samas võiksime ka siseriigis rohkem puitehitisi rajada, leiab Palo.

“Oleme millegipärast jätkuvalt betooniusku, aga võiksime pöörduda puiduusku,” ütleb Palo. “Meil on võimekus olemas, võiksime seda rohkem rakendada ka koduturul.”

Riigi panust puidusektori arengusse näeb Urve Palo näiteks EASi ettevõtjate programmi, kus

kasutada 75 miljonit eurot ja mis peaks avanema järgmisel talvel. Palo sõnul on koostöös sektorite katusorganisatsioonidega koostamisel esimene Eesti riiklik tööstuspoliitika, mis kahtlemata hõlmab ka puiduja metsatööstussektorit.

Palo kinnitab, et koalitsioonilepingus toetab valitsusliit Narva elektrijaamas puidu põletamist, kuid nõnda, et eestimaalased ei saaks endale kukile täiendavat taastuvenergiatasu. Seega peaks Eesti Energia müüma biomassi kütteks kasutades toodetud elektrienergia piiri taha.

Bränd peab mõjuma ka piiri taga Puidutööstuse ja selle toodangu nutika ja atraktiivse turunduse võti peitub suuresti selles, kui atraktiivse ja võhivõõraidki kõnetava kuvandi suudavad Eesti puidufirmad laia maailma saata.

Nõnda leiab Tartu Ülikooli turunduse dotsent ning TÜ majandusteaduskonna ettevõtlus- ja innovatsioonikes-

Puidutöötlemine takistab kliimasoojenemist

ostaMe üle eesti raieõigust, Metsa- ja põlluMaad.

5558 6086 info@ostanmetsa.ee www.ostanmetsa.ee

KVALITEETSED JA VASTUPIDAVAD METSAVEOHAAGISED JA PALGITÕSTUKID

9600€ + km www.bmf.ee

Küsi pakkumist: info@bmf.ee, 516 5036

M

etsa majandamine ning puittoodete tootmine on olemuslikult süsihappegaasi siduv ja süsinikku talletav protsess, seega väga oluline kliimamuutuste takistaja.

Maailmas on metsa tervikuna inimese kohta üle kahe korra vähem kui Eestis. Täna kajastatakse seda teemat ka Riigikogus peetaval metsa- ja puidutööstuse konverentsil.

Keskkonnaagentuuri metsaseire osakonna juhataja Kalle Karoles märgib, et metsades (peamiselt puutüvedes, okstes ja lehtedes) sisaldub 80% maismaal paiknevast ja 40% maa-alusest orgaaniliselt seotud süsinikust.

Metsad seovad umbes kolmandiku maailma inimtekkelisest kasvuhoonegaaside emissioonist, Euroopas ca 10%. Igal aastal varutavas tööstuslikus ümarpuidus sisaldub 424 miljonit tonni süsinikku.

Seega ei saa kuidagi alahinnata metsa ja sellega seotud tööstusharude olulisust globaalse soojenemise pidurdajana.

“Puiduga on võimalik asendada näiteks rauda ja betooni ning vähendada sellega CO2 emissiooni läbi nn asendus­ efekti,” selgitab Karoles. “Kokku hoiab puidu kasutamine energiamahukate alternatiivide (nafta, maagaas) asemel aastas ära 25 miljoni tonni CO2 emissiooni, samas puidu kasutamine ehituses vähendab asendusefektina CO2 emissiooni 483 miljonit tonni aastas.”

Eestis on Märt Riistopi kogutud andmete kohaselt seotud puitehitistesse ligi 7,7 miljonit tonni CO2. Ja tegelikult ongi ainus kasvuhoonegaase siduv tööstussektor metsa- ja puidutööstus. Siiski on see sidumine viimastel aastatel vähenenud – suuresti kasvavate raiemahtude ja teiste maakasutusalade hoogsa levimise tõttu.

Karoles hindab, et võimaliku kliimamuutuse tingimustes tuleks otsida võimalusi metsade tootlikkuse tõstmiseks, suurema koguse biomassi kasvatamiseks.

Metsakasvatuses tähendab see hooldusraiete intensiivsuse tõstmist. Peaksime tegelema emissiooni vähendamisega, teisalt süsinikusidumise suurendamisega.

Ain Alvela

mets 15

Maamajandus Nr 6 (36) 18. juuni 2015

vik:

nutikas turundus

kuse juhataja Andres Kuusik. Ta tõdeb, et atraktiivne turundus (ka metsa- ja puidutööstuses) algab sellest, millised me laiale avalikkusele välja näeme. Ja seda kõike peab Kuusiku hinnangul suuresti kommunikeerima bränd – kaubamärk, mis on ette nähtud kõnetamaks ka kõiki neid, kes meist seni midagi ei teadnud.

“Bränd on kujutluspilt klientide peas sellest, kes sa oled, mida sa pakud, ja sellest, mis eristab sind konkurentidest,” kirjeldab Kuusik. “See on ka kogemuste kogum, mida kliendid saavad, kui nad puutuvad kokku kindla toote või sõnumiga.”

Bränd on kujutluspilt klientide peas sellest, kes sa oled, mida sa pakud, ja sellest, mis eristab sind konkurentidest.

Andres Kuusik

Foto BRENSTOL

Edukas bränd on identifitseeritav toode, teenus, persoon või koht, mida on täiendatud ostja või kasutaja jaoks relevantsete, unikaalsete ja ajas pidevate väärtustega, sõnastab Andres Kuusik kaubamärgi tähenduse. Ning kui tahame Eestile välismaal n-ö oma nägu luua, siis eeldab see järjepidevat koostööd teadusasutustega, energiatõhusust ja selget ühist strateegiat. Ka riigi toetust.

“Asja viiks edasi diskussioon, mitte see, kui minna mõnda reklaamiagentuuri ja tellida mõni uus, senisest natuke teistsugune plärakas,” märgib Kuusik. “Pean silmas “Welcome to Estonia” märki – täiesti mõttetu asi, mis ei too mitte ühtegi mõtet pähe.” Üks võimalus, millele enda piiritagusel tutvustamisel panustada, võiks Andres Kuusiku arvates olla meie puidufirmades, aga ka üldse kõikides tööstusettevõtetes kasutusel olev kõrgtehnoloogia, meie ettevõtete heal tasemel ITlahendused, innovaatilisus.

Ain Alvela

Tartu Ülikooli turunduse dotsent

Eesti puidutööstusfirmade kasutuses on tipptasemel tehnoloogia.

Et meie võimalused üleilmselt turul ka mõjule pääseksid, peame endast aga ka jõuliselt teada andma.

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA PL40PRO plasmalõikur

NOVA BY-82 rihthöövelpaksusmasin

383 €

561 €

238 €

(km 0%)

(km 0%)

Mootori võimsus: 1,25 kW / 230 V / 8000 rpm Höövelduslaius: 204 mm Paksusmasina max kõrgus: 210 mm Lõiketerad: 2 tk Kaal: 32 kg

Pinge: 230 V Väljundvoolu vahemik: 20–40 A Kaal: 9 kg

Uudistoode! Saad pöörduva teraga metallilintsae peaaegu tavalise sae hinnaga. Saagides pole vaja detaili pöörata. Ideaalne saag väikestesse ruumidesse. Mugav transportida.

Hõlbus transportimise ajaks aluse küljest lahti võtta. Suurepärane saag tööobjektile kaasa viimiseks. Rattad ka aluse küljes. Tera automaatne seiskamine.

Mootori võimsus: 550 W Tera kiirus: 20/30/50 m/min Tera suurus: 1638 x 12,7 x 0,64 mm Saagimisnurk: 90–45° Max lõikevõimsus nelikantmaterjalil: 90° / 100 x 150 mm Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90° / 115 mm Kaal: 62 kg

NOVA 6126 metallitreipink

NOVA PC116BH pinnasetihendaja

NOVA MB-104F paksusmasin

Uudismudel nõudlikuks professionaalseks kasutamiseks. Digitaalselt reguleeritakse lõikevoolu ja IGBT tehnoloogiat kasutatakse materjali lõikamisel. Süütamine toimub lülitile vajutamisega. Lõikab kõiki elektrit juhtivaid metalle. Lihtne ja turvaline kasutada. Maksimaalne lõikesügavus on 12 mm.

Hind:

Hind:

2008 €

790 €

(km 0%)

(km 0%)

Töökindel, eriti kvaliteetne minitreipink, millel on profitreipingi omadused, nagu automaatne piki- ja külgsuunas ettenihe, ettenihkeajam meeter- ja tollkeermestuseks, ei vaja hammasrataste vahetamist.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 750 W Pöörlemiskiirus: 120–2000 rpm (12 speed) Tsentrite vahe: 500 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 260 mm Spindli läbiviik: 26 mm Kaal: 180 kg

Nova PC tootesari on valmistatud koostöös ühe maailma suurima ehitusmasinate tootjaga. Suurepärane abivahend näiteks põrandate tasandamisel, aluspinnase tihendamisel ja teede ehitamisel või kraavide täitmisel.

Mootor: Honda GX160 Võimsus: 5,5 hp Kütuse mahuti: 3,6 l Kiirus: 20 m/min Tagasikäik puudub Tsentrifugaaljõud: 20 kN Plaat: 500 x 490 mm Sagedus: 92 Hz Kaal: 110 kg

NOVA 2200 puruimur 380 V

Hind:

Hind:

2089 €

351 €

(km 0%)

(km 0%) Nova BY82 on kõrge kvaliteediga rihthöövel-paksusmasin väikestes töökohtades kasutamiseks. Ei vaja spetsiaalset alust. Võib asetada lauale või muudele vastavatele kohtadele.

Lisaks on seade pärast kasutamist lihtsalt kõrvale liigutatav.

NOVA BS-600 puidulintsaag

Hind:

Hind: Soodushind:

NOVA115S metallilintsaag

Hind:

1524 € (km 0%)

Vastupidavam mudel, suure koormuse jaoks valmistatud höövel. Tugev ja vibratsioonivaba.

Eriti täpne hööveldus. Soodne hind – tarne otse tootjalt ilma vahendajateta. Sobib ideaalselt nii professionaalidele kui ka nõudlike tööde jaoks harrastajatele ja väiketöökodadele.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 2200 W Mootor: 2850 p/min Max höövelduse laius: 406 mm Lõikepea läbimõõt: 73 mm Etteandekiirus: 4,8 / 6,1 m/min Max kõrgus: 204 mm Max hööveldamine: 3 mm Kaal: 300 kg

Sama usaldusväärse kvaliteediga kui ülipopulaarsed Nova BS-315, BS-350 ja BS-400. Moodne tehnoloogia. Nova BS-600 on professionaalide lemmikmudel. Valmistatud igapäevaseks intensiivseks kasutamiseks puidufirmades, tööstuses, koolides, tehnikumides jne. Piiramatu jõudlusega saag. Ülitäpne ja kvaliteetne.

Mootor: 4 kW / 380 V / 1450 rpm Max saagimisvõimsus: 430 mm Lõike võimsus/sügavus: 600 mm Tera kiirus: 1560 m/min Kaal: 320 kg

NOVA X-45 freespink Hind:

2008 € (km 0%)

Üks turu populaarsemaid freespingimudeleid.

Eriti hea hinna ja kvaliteedi suhe. Valmistatud suurel koormusel professionaalseks kasutamiseks. Hammasratasülekanne. Mikroettenihe.

Masin, millel on ohtralt mugavusi, mida tavaliselt leidub ainult palju kallimatel masinatel.

Vaikne hääl. Töölaud: 730 x 210 mm. Kalle paremale ja vasakule 90 kraadi. Suunavahetus. Puurimine või freesimine nurkades on selle masinaga käepärane ja lihtne.

Mootor: 1,1 kW / 380 V Kiirusvahemik: 12 tk / 75–3200 rpm Puurimisvõime: malm 45 mm, teras 32 mm Freesimisvõime: 80/32 mm Kaal: 300 kg

(km 0%)

Kui vajad eriti tõhusat purueemaldust rohkemate masinate jaoks, siis pakume Nova 2200 mudelit. Väga võimas 2200 W / 380 V kolmefaasiline mootor tagab tipptulemuse mistahes tingimustes (saadaval ka 230 V). Sisendvool on 150 mm ja 3 tk 100 mm liideseid.

Turul saadaolevaist kvaliteetseim imur selles suurusklassis.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 2200 W Õhu imemise võimsus: 65 m3/min Imuri labade läbimõõt: 305 mm Koti suurus: 500 x 1100 mm Kaal: 59 kg

NOVA X16 freespink (nailon ratastega) Hind:

641 € (km 0%)

Nova X16 on varustatud süsiharjadega mootoriga 350 W, MK3 koonusega ja tugevast malmist raamiga, mis tagab vibratsioonivaba töö. Kallutav freesipea tagab mitmekesise töö.

Nailonratastega mudel on soodsaim lahendus.

(Pildil on Nova X16A. Etteandemootor on lisavarustus.)

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 350 W Mootor: 100–1100 / 100–2500 p/min Puurimisvõimsus: 13 mm Freesimisvõimsus: 30/16 mm Freesipea kalle: 45/45° Spindel MK3 Kaal: 60 kg

UTEC OY Alanurmontie 128, 62100 Lapua, Finland; tel +372 514 8326, ivo.ilustrumm@koneita.com; www.koneita.com

NOVA 632B metallitreipink Hind:

5202 € (km 0%)

Varustatud 51 mm läbiva avaga padruniga.

Standardvarustuses on suure Sino diginäidik. Kaks 200 mm padrunit, 3- ja 4pakilised.

Treipingi lisavarustuses ka jalgpidur. Sellise klassi varustusega ja spindli nii suure läbiva avaga treipinkide eest on seni tulnud maksta topelthinda. Ülisuur täpsus.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1500 W Pöörlemiskiirus: 70–1900 rpm (8 kiirust) Tsentrite vahe: 1000 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 360 mm Spindli läbiviik: 51 mm Kaal: 650 kg

NOVA 280GV metallilintsaag Hind:

1734 € (km 0%)

Metallilintsaagide De Luxe mudel profile.

Tugev malmist konstruktsioon. Pöörduv tera, tänu millele on nurkade saagimine lihtne. Suur saagimisvõimsus. Automaatne jahutus. Hüdrauliline tera langetamine.

Tera automaatne seiskamine. Uusim tehnika. Saetav detail tuleb alati samasse asendisse, nurgad valid saepead pöörates.

Reguleerimisvõimalus 60 kraadi.

Mootor: 380 V / 1100 W Tera kiirus: 40/80 m/min Max lõikevõimsus nelikantmaterjalil: 90°/ 250 x 155 mm, 45°/ 160 x 110 mm Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90°/ 220 mm, 45°/ 160 mm Kaal: 259 kg

16 messid

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee Foto Sven Arbet

Maamessid Euroopas:

sügis 2015

Põllumajandus, aiandus, mesindus, metsandus, kalandus ja muu maaettevõtlus

Messidel kohtab sageli ka eluseksponaate.

Rahvusvaheline ühistegevusmess: põllumajandus ja -tootmine ning -ühistud, toiduainetööstus, metallitööstus, elektroonika ja ehitus, 27. august – 1. september, České Budějovice, Tšehhi.

Puu- ja Bioenergia: puidutööstus ja bioenergia, 2.–4. septembrini, Jyväskylä, Soome.

Bata Agro: põllumajandus,

8.–11. septembrini, Stara Zagora, Bulgaaria.

Rieder Messe: põllumajandus- ja

sügislaat, 9.–13. septembrini, Ried, Austria.

WorldFood Moscow: toiduaine- ja

joogitööstus, 14.–17. septembrini, Moskva, Venemaa.

Agro Show: põllumajandus, 18.–

21. septembrini, Poznan, Poola.

Aianduse, metsanduse ja zooloogia sügismess: 25.–27. septembrini, Kraków, Poola.

Peterburi rahvusvaheline met sandusfoorum: 29. september – 1. oktoober, Peterburi, Venemaa.

World Dairy Expo: piimakarjakasvatus, piimatootmine, 29. september – 3. oktoober, Madison, Wisconsin, USA.

Apropos Pferd: hobusekasvatus,

1.–4. oktoobrini, Viin, Austria.

Sprendimų Ratas (Lahenduste Ring): metsandus, jahindus, keskkond, 1.–3. oktoobrini, Kaunas, Leedu.

Agroprodmash: toiduainetöös tustehnoloogiad ja pakendamine, 5.–9. oktoobrini, Moskva, Venemaa.

АгроТек Россия: põllumajandustehnika, 7.–10. oktoobrini, Moskva, Venemaa.

KoneAgria: põllumajandustehnika

ja -seadmed, 8.–10. oktoobrini, Tampere, Soome.

Lauku sēta (talu): talupidami ne ja keskkonnahoid, 8.–12. oktoobrini, Riia, Läti.

Lauksaimniecības tehnika (põllumajandustehnika): põllumajandus- ja metsatehnika, toiduainetööstus, 8.–11. oktoobrini, Riia, Läti.

Агрокомплекс: põllumajandus ja toiduainetööstus, 8.–10. oktoobrini, Kaliningrad, Venemaa.

OLMA: piimakarjakasvatus ja muu põllumajandus, 8.–18. oktoobrini, St. Gallen, Šveits.

Agri Next/Agritech Japan: uue

põlvkonna põllumajandus, materjalid ja tehnoloogiad põllumajanduses, 14.–16. oktoobrini, Tokyo, Jaapan.

Agro Park: põllumajandus, 24.–

25. oktoober, Lublin, Poola.

Metsä: läbilõige metsandusest,

6.–8. novembrini, Helsingi, Soome.

ELMA: toiduainetööstus ja põl lumajandus, 6.–8. novembrini, Helsingi, Soome.

Agritechnica: põllumajandusteh nika ja -seadmed, 10.–14. novembrini, Hannover, Saksamaa.

Агрофорум: põllumajandustööstuslik foorum, 10.–13. novembrini, Kiiev, Ukraina.

Agro+Food+Drink+Tech Expo

Georgia: toiduainete tootmine, toiduaine- ja joogitööstus, 18.–20. novembrini, Tbilisi, Gruusia.

Agribex: põllumajandus, karja kasvatus, aiandus, iluaiandus, maastikukujundus, 8.–13. detsembrini, Brüssel, Belgia.

Allikas: tofairs.com