MAAMAJANDUS (juuli 2014)

Huumus ja inimene / Disainitud piim /

Toorgl端tserool lehmadele

Kaksikutest agronoomid

Tuuli ja Teele Vaarak 17. juuli

2014

NR 7 (25) Foto HEIKI RAUDLA

2 uudis

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee Foto VIVIKA VESKI

Kuusiku katsepõllul on valgeõieline suviraps ümbritsetud kollaseõielise rapsiga, et järele proovida, kui hästi see putukatõrjemeetod Eesti tegelikkuses toimib.

heiki raudla

Eesti on saagiootel

T

änavused saagid on kuju­ nemas ja nii mitmedki vilja­ kasvatajad ootavad oma põl­ dudelt rekordeid. Vähemalt need, kes osalevad seekordsel vilje­ lusvõistlusel ja jagavad oma koge­ must ka teistega. Erinevalt suvita­ misest on seekordne suvi olnud vil­ jakasvatuseks soodne, nüüd sõltub palju sellest, milliseks kujuneb suve teine pool ja kas head saagid õnnes­ tub ka kätte saada.

Seekordne, arvult kümnes viljelus­ võistlus algas meeldiva üllatusega: tähtajaks registreerus rekordarv võistlejaid. Kui varasematel aastatel tuli tublisid põllumehi veenda osa­ lema, siis seekord oli paljudel taht­ mist lasta oma põld ekspertidel ära hinnata. See, et registreerimise ajal olid põllud valdavalt ilusad, innustas osalema ja oma oskusi laiema ava­ likkuse ees proovile panema.

Meeldiv on ka see, et osalejate seas on täiesti uusi tegijaid, seda nii ettevõtete kui agronoomide hulgas.

Tandrile on astunud noori taimekas­ vatajaid, kes soovivad teistelt õppida ja teistele oma kogemusi jagada. Üle aastate on osalejaid kaeraga, rukki kategoorias pistab esimest korda teistega rinda mahetootja.

Kui heita pilk põldudele, on näha, et viimastel aastatel on muutunud ka kasvatatavate kultuuride ja sortide valik. Tänavu on paljudel põldudel esmakordselt näha põlduba, vara­ semast rohkem on hernest, suviraps on üha enam asendumas talirapsiga.

Taimede sortiment on lai ja muut­ lik nagu mood. Seda, mis on ette­ võtja jaoks tulukam, on keeruline üheselt väita. Palju sõltub oludest ja oskustest. Siinkohal ongi tähtis agronoomi roll – tema kogemus­ test ja võimalustest sõltub paljuski nii ettevõtte käekäik kui Eesti vil­ jatoodang. Hoiame pöialt, et täna­ vused head saagid saaksid edukalt koristatud.

raps

Heledaõieline

köidab kahjureid vähem

K

ui lisaks kollastele põldudele hak­ kab Eestimaal ringi liikudes mär­ kama valgeid, on põllumehed uue sordi omaks võtnud, ütleb Kuu­ siku katsekeskuse peaagronoom Rut Kae­ val rapsisordi ‘Silvershadow’ kohta, mis paelub pilku oma kollakasvalgete õitega.

Põllumajandusuuringute Keskuse Kuu­ siku katsekeskuse katsepõllul kasvav hele­ daõieline raps näeb muidu välja üsna samasugune nagu tema kärtskollane naa­ ber, kui ainult õite värv välja arvata. See on kollakasvalge.

Kuigi inimese silm märkab harjumus­ pärase kollase kõrval valkjat sorti kohe, köidab see kahjurputukaid vähem. “Kol­ lane värv tõmbab,” kirjeldab agronoom putukate eelistust.

Just sellepärast on Kuusiku ühel katse­ põllul valgeõieline suviraps ümbritsetud kollaseõielisest rapsist “kaitseraamiga”, et järele proovida, kui hästi see Taani sor­ diaretajate soovitatud putukatõrjemee­ tod Eesti tegelikkuses toimib.

Põhimõte on järgmine. Kuna kollase puhul on tegu ka hübriidsordiga, on see heledast sordist varajasem, meelitades kahjurputukad enda peale, kuhu nood siis pidama jäävad.

Taanis aretatud ‘Silvershadow’ tuli Ees­ tis riiklikusse sordivõrdlusesse kolm aastat tagasi, sordi tõi Kuusikule ettevõte Baltic Agro. Tänavu on heledaõielist rapsi kol­ lasega võrreldes ühe korra vähem kah­ jurite vastu pritsitud, ja praegu paistab, et õigustatult.

Vastupidavus kahjuritele pole ainuke, mida ‘Silvershadow’ puhul katsetatakse.

Kuna tegu on Taani sordiga, tahetakse kindlaks teha, kuidas see üldse Eesti olu­ desse sobib. Ühele katsepõllule on mõnemeetriste kõrvutiste siiludena, samadesse kasvu­ tingimustesse külvatud eri rapsisordid.

Seal läheb nii ‘Silvershadow’l’ kui ka teis­ tel sortidel eriti hästi, kuna seeme sai mulda õigel ajal. Tänavu jõudis sobiv kül­ viaeg kätte tavapärasest varem – aprilli

lõpus, hariliku mai alguse asemel. Raps tahab soojust ja niiskust, aprilli lõpus oli mõlemat, ja nii nad otsustasidki riskida ning seemne varakult maha külvata – 28. aprillil.

“Risk õigustas ennast,” ütleb Rut Kae­ val katsepõllul, kus valkjas triip kollaste vahel jõudsalt sirgunud on.

Heledaõielisel rapsil leidub aga muidki häid omadusi peale suhtelise kahjuri­ kindluse ja kena õrna õievärvi. Rut Kae­ val teab, et sellest saab eriti kvaliteetset peene maheda maitsega toiduõli. Eestis seda siiski veel ei valmistata, küll aga Taa­ nis. Asjatundjad väidavad, et see õli on ka tavapärasest tervislikum.

Lisaks kinnitas Taanist möödunud aas­ tal Kuusikul külas käinud sordiaretaja, et ‘Silvershadow’ lehed sobivad ka salatiks.

Kuusiku rahvas maitses, ja tõepoolest, need olid head ning mahlased, meenu­ tades veidi hernest.

VIVIKA VESKI

6 8

sisukord

MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

6 Tuuli ja Teele – üheskoos ning mitmel rindel 8 Söötmisega disainitud piim tagab

tervisliku toidukraami

10 Leino Vessart: lihaveisekasvatuse tulevik 12 10

on tõukarjad

10 Asendustaluniku töö on mitmekülgne 12 Uus nuumafarm vanas kestas

14 Toorglütseriin – söödalisand piimakarjale

Toimetus Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380 Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356 Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311 Korrektor Heli Saar, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson mari.peterson@maaleht.ee

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138 Väljaandja AS Eesti Ajalehed Trükk AS Kroonpress

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee. www.maaleht.ee

taimekasvatus 3

Huumus

Foto HEIKI RAUDLA

Maamajandus Nr 7 (25) 17. juuli 2014

näitab mulla kvaliteeti See, et huumus on mulla olulisim kvaliteedimärk, on levinud arusaam.

Ent mis on selle taga tegelikult?

M

itmes keeles päri­ neb sõna “inimene” huumuse tüvest – hum. Ladina keeles on humus mitmetä­ henduslik (maa, muld) ning sellest tuleneb ingliskeelne human (inimene). Huu­ mus on lahutamatult seotud mais­ maalise elutegevusega ja inimkonna arenguga.

Huumus on mulla orgaanilise aine üks mitmest esinemisvormist.

Kuna tüüpilises parasniiskes põllu­ mullas moodustab huumus suurema osa kogu orgaanilisest ainest, kasu­ tatakse kõnekeeles neid ka süno­ nüümidena.

Energiaallikas ja tugev valuuta Mulla orgaaniline aine parandab mulla struktuursust, veehoiuvõi­ met, taimetoiteelementide neelamise võimet, puhverdusvõimet (pH muu­ tus) ning on energiaallikas mulla­ elustikule.

Mulla orgaaniline aine on tihe­ dalt seotud ökosüsteemi süsinikuja lämmastikuringega.

Kuna muld on üks maailma suu­ rim süsinikuvaramu, nähakse seda globaalsel tasandil kliimamuutuse mõjutajana. Negatiivse huumus­ bilansi korral peetakse põllumeest kliima soojenemisele kaasa aitajaks

Alates 1990. aastate keskpaigast on meil sõnnikut umbes kolm korda vähem, kui oleks tarvis huumusbilansi tasakaalus hoidmiseks. Seega on huumusevaru säilitamiseks vaja peale tavapärase sõnniku kasutada üha enam alternatiivseid väetisi.

ning positiivse bilansi korral maa­ ilma päästjaks.

Seega pole tänapäeval mulla orgaa­ niline aine mitte ainult mullavilja­ kuse ja põllumajanduse teema – see on osa ka üleilmsest keskkonna- ja kliimapoliitikast ning mõnes riigis muutunud süsinikukvootide äris juba tugevaks valuutaks.

Kuigi orgaaniline aine moodus­ tab mullast väiksema osa kui mine­ raalosa (välja arvatud turvasmullad), on see ülimalt tähtis mulla talitlemise, sealhulgas mulla viljakuse seisuko­ halt. Mulla viljakus on võime varus­ tada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga.

Orgaaniline aine ega huumus pole otseselt taimede toit. Optimaal­ sel hulgal ja teatud kvaliteedi juu­ res tagab see soodsad kasvutingi­ mused ning alles mineraliseerumi­

Intelligentne kombaini seadistus, mis mõtleb Sinuga kaasa.

sel vabanevad mulda taimele omas­ tatavad toiteained.

Huumusained sisaldavad 2–5% lämmastikku ning arvestataval hul­ gal ka fosforit ja väävlit. Tänu sellele saab lähtuvalt mulla huumusesisal­ dusest edukalt optimeerida näiteks lämmastikväetise kasutust. Tegusas mullas pole tähtis ainult huumuse teke, vaid ka selle lagunemine. Kõne­ käänd, et mis liigub, see kulub, keh­ tib ka mullas.

Mullaviljakuse säilitamiseks on oluline, et pikemas perspektiivis oleks ka põllumullal huumuse teke ja lagunemine tasakaalus. Selleks et seda õigesti hinnata, tuleb eristada mulla orgaanilise aine eri vorme, nende määramise meetodeid ja arvu­ tamise võimalusi. lk 4–5

Maailma viljast üle poole koristatakse John Deere´i kombainidega.

*

Kõikide John Deere´i W seeria kombainide valikvarustuses ning S seeria rootorkombainide ja T seeria klahvkombainide põhivarustuses on alates 2014. aastast eksklusiivne Interaktiivne Kombaini Seadistamine (ICA) – Sina määrad kombaini optimeerimisel koristusparameetrite jälgimise prioriteedid ja kombain järgib neid. See tähendab veelgi vähem kadusid, veelgi kiiremat ja täpsemat seadistust just siis kui muutuvad ilmastik või lähed teise kultuuri.

Kaugjälgimine (RDA) – Sina oled kontoris ja jälgid koristuse käiku kombaini ekraanilt. Vajadusel võid teha muudatusi või anda kombainerile soovitusi, kontorist lahkumata.

Küsi oma kombain kohe kätte, maksma hakkad 2015. * Võta ühendust oma piirkonna kombainide müügispetsialistiga, www.stokkeragri.ee/kontakt

A, HELIST

UL L L Õ P E M KOHTU www.stokkeragri.ee

4 taimekasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee Fotod EESTI MAAÜLIKOOL

Liblikõieliste haljasväetiste mõju mulla keemilistele ja füüsikalistele omadustele võib kesta aastaid. Seega on liblikõieliste ulatuslikum kasvatamine vajalik eeskätt huumusevaestel muldadel.

Enamlevinud liblikõieliste haljasväetiskultuuridena kasvatatakse punast ristikut ja valget mesikat.

Eesti Maaülikooli professor Alar Astover jagab põlduritele õpetust.

Algus lk 3

Muld ja selle huumusbilanss Mulla huumusbilanss kujuneb sel­ lest, kui palju huumust lisandub ja kui palju seda mineraliseerub kasu­ tatavate agrotehniliste võtete juures.

Mulla talitlemisvõime säilitamiseks nii produktiivsuse kui ka keskkon­ nahoiu seisukohalt peab muld pide­ valt saama “värsket” orgaanilist ainet koguses, mis kompenseeriks talitle­ mise käigus tehtud kulutused.

Lihtsustatult jaotatakse mulla orgaaniline osa kolmeks: 1) elusor­ ganismid, 2) surnud, lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused ehk varis, 3) spetsiifiline mulla orgaaniline aine ehk huumus.

Mulda ladestunud varis hakkab mullas peamiselt mikroorganismide osalusel muunduma, kusjuures osa orgaanikast mineraliseerub ja osa muundub huumuseks.

Lagunemise ja humifitseerumise kiirus ja vahekord sõltuvad varise

koostisest, mulla omadustest, klii­ mast ja mullaelustikust. Üldiselt on huumuse tekke jaoks Eesti mõistes parimad tingimused parasniiskes liivsavi lõimisega neut­ raalse pH-ga mullas. Liiga kerge lõi­ misega liivmullas tagab hea õhusta­ tus küll kiire mineraliseerumise, ent mullas jääb väheks saviosakesi, mil­ lega huumusained saaks moodus­ tada püsivaid ühendeid. Seetõttu on liivmullad juba oma olemuselt huumusevaesemad.

Liigniisketes muldades on orgaa­ nilise aine lagunemine õhupuuduse tõttu aeglane, ja üldine orgaanilise aine sisaldus suurem kui parasniis­ ketes või tugevasti kuivendatud mul­ dades. Need on ainult üksikud näi­ ted sellest, et igale mullale on sõl­ tuvalt tüübist, lõimisest ja niiskus­ oludest omane teatud huumushoiu­ võime. Seega ei saa olla eesmärk kõik mullad võrdseks muuta, vaid tuleb osata hoida mulla eripära arvesta­ vat huumusseisundit.

Keskvaaluti Pronar ZKP800

Pronar

Võrreldes muu orgaanilise ainega, seisneb huumuse eripära selles, et huumusained on mullas tugevasti liitunud mulla peene mineraalosaga ja valdavalt väga stabiilsed.

Kui mulda sattunud lämmasti­ kurikas rohulible võib mullas lagu­ neda paari kuuga, siis huumuse tea­ tud ühendid püsivad mullas mitu tuhat aastat.

Eesti põllumuldades mineralisee­ rub huumusest keskmiselt 1–3% aas­ tas. Kuna mulla huumusesisaldus on suhteliselt püsiv näitaja, vajab muu­ tuste tuvastamine pikka aega.

Eesti Maaülikooli Eerikal asuvas pikaajalises põldkatses, kus mulla algne huumusesisaldus oli ~1,7%, langes 15 aastaga ilma orgaani­ liste väetisteta külvikorras huumu­ sesisaldus 0,14% võrra ning tahe­ sõnnikuga külvikorras suurenes see 0,25% võrra. Samalaadsed aegla­ sed muutused on teadusliku tões­ tuse leidnud ka mujal korraldatud pikaajalistes põldkatsetes.

haagis T669

Seetõttu tuleb kriitiliselt suhtuda teadetesse, et mingi imepreparaat vm tehnoloogia suurendab mulla huu­ musesisaldust paari aastaga mitu korda. Näiteks võib tuua Maalehes kajastatud Jõgeval tehtud mahe­ katse, kus väidetavalt viie aastaga tõusis mulla orgaanika 1,4% pealt 4,1%ni. Selliseks muutuseks oleks pidanud igal aastal mulda jääma umbes 17 t/ha orgaanikat kuivai­ nes. Kui eeldada, et huumusesisal­ duse kasv on 0,5% aastas, siis selle saavutamiseks kuluks u 350 t/ha hal­ jasväetist aastas. Jäägu lugeja otsus­ tada, kas see on võimalik.

Sellised väärarusaamad on liht­ sad tekkima ka asjaolust, et mulla orgaanilise aine vormide määra­ miseks on kasutusel erinevaid mee­ todeid ja ühikuid. Orgaanilise aine üldsisalduse määramine kuumutus­ kaona on sobilik eelkõige turba ja metsakõdu analüüsimiseks.

Mineraalmulla puhul suudavad mulla stabiilset ja kvaliteetse huu­ muse osa kõige usaldusväärsemalt tuvastada kas märgtuhastamine kemikaalidega (sh meil levinud Tju­ rini meetod) või kuivpõletamine ele­ mentanalüsaatoril (Dumas’ meetod).

Nende meetoditega saadakse teada orgaanilise süsiniku sisaldus, ent on oluline, et proovist oleks enne eraldatud karbonaatide koostises olev süsinik.

Viimasel aastakümnel on Põllu­ majandusuuringute Keskus kasu­ tanud mulla orgaanilise süsiniku määramiseks lähi-infrapuna pee­ geldusspektromeetrit (NIRS-mee­ tod). Seega otseselt ei määrata kee­ rukaid huumusaineid, vaid levinuim viis huumusesisalduse leidmiseks on teha seda orgaanilise süsiniku alu­ sel arvestusega, et huumuse koos­ tises on keskmiselt 58% süsinikku.

Lisaks orgaanilise süsiniku (huu­ muse) sisalduse määramisele on tegelikult veelgi olulisem, milline on huumuse varu (t/ha) ja kuidas see muutub. Selle juures võetakse peale huumusesisalduse arvesse huumusekihi tüsedus, lasuvustihe­ dus ja kivide maht.

Peale eelmainitu mõjutab huu­ musevaru kujunemist harimisteh­ noloogia. Paljud mullaharimis­ viiside uuringud on näidanud, et minimeeritud või künnita harimisel orgaanika kontsentratsioon pind­ mises 5–10cm kihis küll suureneb,

ELEKTRIGENERAATOR AGREGATY • käitab jõuvõtuvõllilt 23 kva • 230/400 V

• kj 14,3 t • õlipidurid • lehtvedrustus • hüdrojalg • tandemsillad • raami ja kasti vahel kummipadjad • töölaius 8 m • 12-2 tugiratast • rootori diameeter 3,1 m • pikad piid

OÜ ALVORO

Laohind

10 950 € + km

Kauplused:

Hind

16 950 € + km

TALLINNAS: Pärnu mnt 386 • info@alvoro.ee • tel 504 6286 ADAVERES: Tallinna mnt 1b • toomas@alvoro.ee • tel 5552 4066

Hind 2475 € + km

WWW.TRAKTOR.EE

taimekasvatus 5

Maamajandus Nr 7 (25) 17. juuli 2014

TULE TUTVUMA UUE FUSION 3 PLUS PRESSKILETAJAGA: PALL SEOTAKSE OTSE KILESSE VÕRKU KASUTAMATA!

TEAGLE TOMAHAWK RULLIPURUSTAJAD

Mineraalne osa, 45% Stabiilne – huumus (90–95%) Orgaaniline osa, 5% Õhk, 20–30%

Vesi, 20–30%

Aktiivne – varis (5–10%) Mullaelustik

Üldine süsinikuvarude jaotumine (gigatonnides) ja vood (nooled) planeedil Maa ning viljaka mine­ raalmulla komponentide ligikaudne jaotus (olenevalt mullast võivad need vahekorrad erineda).

ent kogu huumusekihti arvestades võib huumusevaru isegi kahaneda.

Analüüsides eelmiste aastate põl­ lukultuuride kasvupinna struktuuri ja sõnniku ressurssi Eestis, selgub, et paljudel maakasutajatel on huu­ musbilanss viljavahelduses nega­ tiivne. Et mineralisatsioon ja humi­ fikatsioon oleksid tasakaalus, peab mulda jõudma 5–6 t/ha orgaanilist kuivainet aastas.

Alates 1990. aastate keskpaigast on meil aga sõnnikut sellest vaja­ dusest umbes kolm korda vähem.

Seega on huumusevaru säilitami­ seks vaja lisaks tavapärasele sõnni­ kule kasutada üha enam alternatiiv­ seid orgaanilisi väetisi, nagu haljas­ väetised, kompostid, biosüsi vms.

Huumusesisaldust saame mõju­ tada ka agrotehniliste võtetega, mil­ lest olulisimad on õige kultuuride valik külvikorras (nende juured, tüü jne) ja oskuslik orgaaniliste väe­ tiste kasutus. Seega sõltub pluss­ pool tugevasti väetamisest, kultuu­ rist ja saagist.

Väetamise mõju mulla huumu­ sesisaldusele on otsene või kaudne.

Otseselt mõjutavad mulla huumu­ sesisaldust orgaanilised väetised.

Väetiste kaudne mõju avaldub tai­ mede toitumise kaudu. Väetamisel suureneb saak ning sellega koos ka mulda ja mullapinnale jäävate taime­ jäänuste hulk.

Huumusbilansi seisukohalt võiks uuringutele tuginedes arvestada, et mulda viidud orgaanilise aine kuiv­ ainest läheb huumuseks huumuse­ vaestes (~2%) muldades 10–20% ja huumuserikkamates muldades isegi üle 30%, kuid samas peame arves­ tama, et ühtaegu huumuse tekkega leiab aset ka selle lagunemine.

Kirjanduse andmetel minerali­ seerub mulla huumusevarust aas­ tas kartulipõllul keskmiselt 2,7%, taliteraviljal 1,2%, suviteraviljadel 1,9% ja timutipõllul 0,8%. Agro­ noomilisest seisukohast on oluline, et orgaanika lagunemise dünaa­ mika langeks kokku põllukultuuride kasvu- ja toiteelementide omasta­ mise dünaamikaga. Peamine teh­ noloogiline võte on soodsa kesk­ konna loomine lagundajatele ja toi­ teelementide vahekorra korrigeeri­

mine. Näiteks lagundamise kiiren­ damiseks vajadusel põhule mine­ raalse lämmastiku või vedelsõnniku lisamine. Lämmastikurikka ristiku võiks aga külvata allakülvina ja siis koos põhuga mulda viia, et ristiku lagundamisel ei kaasneks lämmas­ tiku leostumist.

Kuidas kõike kokku arvutada?

EMÜ teadlastel on käsil projekt, et töötada välja Eesti tingimusi arves­ tav ja praktikas rakendatav asukoha­ põhine põllumuldade huumusbilansi kalkulaator. Huumusbilansi mude­ lid võtavad arvesse mulla omadusi, maakasutust, kasvatatavate kultuu­ ride agrotehnikat ja lämmastikväe­ tiste kasutamist.

Kõige enam on rakenduslikke huu­ musbilansi kalkulaatoreid koostatud Saksamaal. Kuna teistes tingimustes välja töötatud mudeli arvandmed ei ole Eesti tingimustesse otseselt üle võetavad, arvutatakse projekti käi­ gus välja kohalikesse oludesse sobi­ vad näitajad (humifikatsioonikoefit­ siendid, süsiniku bilanss).

Varasemate uuringute analüü­ siga töötatakse välja või täiusta­ takse koefitsiente, mis arvestavad agrotehnoloogiate (harimisviisid, tahe- ja vedelsõnniku kasutamine, haljasväetised, kompostid, vahe­ kultuurid, põhu eemaldamine või muldaviimine jne) mõju mulla huu­ musbilansile.

Kuna huumusbilanss sõltub toot­ mistasemest, mullaviljakusest ja teis­ test omadustest, kasvatatavast kul­ tuurist ja väetamisest, lähtutakse ka meie huumusbilansi kalkulaatoris kõigepealt konkreetse põllu mulla omadustest ja seireandmetest, nagu lõimisest, huumuse- või orgaanilise süsiniku sisaldusest, huumusekihi tüsedusest ja selle lasuvustihedu­ sest. Kuna mulla huumuseseisund määrab taimede toitainetega (läm­ mastikuga) varustatuse, on see kal­ kulaator abiks ka (lämmastik)väeta­ mise optimeerimisel.

ALAR ASTOVER ENN LAURINGSON HELIS ROSSNER Eesti Maaülikooli teadlased

OVLACI MADALKÜNNI PÖÖRDADRAD (6–11 korpust) JA RASKERANDAALID

TANCO PALLILÕIKUR eemaldab ka kile ja võrgu ühe töökäiguga!

Saare Talutehnika

... NING TÖÖ SAAB TEHTUD!

... JA PÕHUVESKID (võimaldavad ühtlast lühikest haket vastavalt valitud sõelale)

Laukna, Raplamaa • tel 505 7936 Tartu • tel 502 1373, 512 6296 info@stt.ee • www.stt.ee

Kui on vihmased ilmad ja vili märg?

Peetri Talutehnika soovitab

Agrexi kiirkuivateid!

Kuivatab nii sööda- kui ka toiduvilja Väga kiire kuivatus Madal kütusekulu Lai valik erinevaid mahutavusi (10–33 kuupmeetrit) Mobiilset kuivatit on väga kerge paigaldada ja transportida ning see ei vaja paigaldamiseks lisakulutusi Oskuslik tehniline abi garanteeritud

Kohaletoimetamine tasuta

Helista meie spetsialistidele kohe!

INDREK TÄTTE, tel 5648 9424 PEEP ORLOVSKI, tel 553 4033 INDREK PUNGAR, tel 504 1986 URMAS PUNGAR, tel 526 6103

Maskin Grupp OÜ Maaritsa 63417, Põlvamaa

info@talutehnika.ee www.talutehnika.ee

6 viljelusvõistlus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Tuuli Teele ja – üheskoos ning mitmel rindel

Viljandimaal Abja vallas elavad kaksikõed Tuuli ja Teele Vaarak usuvad, et tänavu tuleb põldudelt hea saak. Aga see ei ole peamine, miks nad otsustasid viljelusvõistlusel osaleda.

T

änavusel viljelusvõistlu­ sel esimest korda osale­ vad kaksikõed Tuuli ja Teele Vaarak töötavad agronoomina Viljandi­ maa põllumajandusette­ võtetes ning kasvatavad kodutalus kurke ja maasikaid. Pal­ gatööl käivad nad enda sõnul tead­ miste, kogemuste ja kindla sissetu­ leku pärast. See aga ei sega arenda­ mast kodust taimekasvatust.

Ennekõike praktikud

Oilseeds Agro tegevjuht Urmas Nurmsalu on tänavuse rukkiga rahul.

Uued sordid on end õigustanud.

Nii töö- kui kodupõllul peavad nad oluliseks võimalust katsetada uusi tehnoloogiaid, sorte ja vahendeid.

Viljelusvõistlusele meelitas neid osa­ lema ennekõike soov saada oma tööle kogenud ekspertide hinnan­ gut. Samas tunnistavad õed, et vil­ jelusvõistlusele ahvatlesid neid täna­ vused ilusad põllud.

“Saab targad mehed oma põl­ lule,” tunnistab Tuuli Vaarak. “Osa­ leme mitte niivõrd võidu, kui koge­ muse pärast.”

Kaksikõed Tuuli ja Teele Vaarak töötavad agronoomidena põllumajandusettevõtetes ja harivad põldu ka kodutalus, kus kasvatavad kurke ja maasikaid.

Mõlemad õed on õppinud Eesti Maaülikoolis põllumajandussaa­ duste tootmist ja turustamist ning omandanud sellel alal magistrikraadi.

Magistritöös uurisid nad katsete põh­ jal nisupõllu äärealade putukakoos­ lusi. Tuuli uuris külvatud, Teele loo­ dusliku ääreala putukate arvukust ja mitmekesisust.

Koolitööga jõuti lõpule 2011. aas­ tal, ettevõtetes töötab üks õde nel­ jandat, teine kolmandat aastat. Nad ütlevad, et teadlase tüüpi nad ei ole, pigem paelub neid ikka praktiline põllumajandus.

Taimekasvatuse kui eriala peale hakkasid nad mõtlema keskkoo­ lis. Klassikaaslased Abja gümnaa­ siumist pidasid nende valikut isegi imelikuks.

“Algul mõtlesime aiandust õppima minna, aga jumal tänatud, et ei saa­ nud sisse,” meenutab Tuuli Vaarak.

“Nüüd arvan, et see ala poleks meile sobinudki.” Nüüd on nad kursuse­ kaaslastest väheseid, kes tegelevad praktilise põllumajandusega.

Tänavu kevadest Savikoti Agros agronoomina töötav Tuuli Vaarak valis viljelusvõistlusele välja rukis ‘Evolo’ põllu. Rukis kasvab tema sõnul Savikotil hästi, ilma et saagi nimel tuleks suuri pingutusi teha ja kulu­ sid kanda. Tulukuse pool ongi tema hinnangul viljakasvatuses esmane, mis tuleb paika saada.

Saagid tulevad vihased “‘Palazzol’ on saagipotentsiaal sel­ lel aastal küll suurem,” viitab Tuuli Vaarak oma kolleegi ja juhendaja Urmas Nurmsalu väljavalitud ruk­ kipõllule. “Ilmselt jõuab minust ette­ poole. ‘Palazzol’ on pea pikem ja võimsam, aga samas lamandumise oht suurem.”

‘Evolo’ talvitus tema sõnul hästi, selle eelviljaks oli hernes. Aga sügi­ sel jäi põllule hernepõhku, mis mat­ tis tärkava orase kohati liiga kõvasti kinni. Kuid üldiselt on pilt põllul ilus ja taimekasvataja ootab kind­ lasti seitsme tonni ümber saaki hektarilt.

Sügisel oli võistluspõld saanud umrohutõrjet ja kompleksväetist, kevadel tehti umbrohutõrjet uuesti ning anti kasvuregulaatorit, fungit­ siidi ja leheväetist. Tehti ka tuule­ kaera tõrje. “Rukkiga osalen kind­ lasti lõpuni,” kinnitab ta. “Põllud on ilusad ja saagid tulevad vihased. Ilm on olnud hea.”

Teele Vaarak esindab osaühin­ gut Bioman Agro, mis osaleb see­ kordsel viljelusvõistlusel kolme kul­ tuuriga: rukki, talirapsi ja -nisuga.

“Põllud paistsid kevadel ilusad, eks näis, kas kõik kultuurid ka võist­ luse nimekirja pidama jäävad,” arut­ leb noor taimekasvatusjuht, kes ei julge saaginumbreid veel ennus­ tama hakata.

Raps sai sügisel sõnnikut, komp­ leksväetist, umbrohutõrjet ja kasvu­ regulaatorit, et hästi talvituks. Putu­ katõrjet ei ole talikultuurile tehtud, küll aga haigusetõrjet ja antud vedel­ väetisi. Kui mullu ründas rapsi kap­ sakoi, siis tänavu seda pole.

“Vars on võimas, ent sead on metsa ääres liiga teinud,” nendib ta ja kii­ dab talirapsi, mille saagipotentsiaal

on suurem kui suvirapsil ja kahju­ reid vähem.

Vanematekodus Koidu talus kas­ vatavad õed kurki ja maasikat. Maa­ sikat on kasvatatud alates 1997. aas­ tast, praegu on selle all 0,3 hekta­ rit. Saagile on nende sõnul tänavu tahtjaid palju.

Kurki hakkasid nad gümnaasiumi ajal kasvatama 0,3 hektaril, nüüd on metsa ääres 1,8 ha kurgimaad. Tai­ mestik on ilus ja saak tõotab tulla hea. Saagi realiseerimiseks on Tuuli Vaarakul sõlmitud leping Põltsamaa Felixiga 60 tonnile. Ilmselt juba sel­ lel nädalal saadetakse esimesed kur­ gid kokkuostja poole teele.

Savikoti Agro emafirma Oilseeds Agro tegevjuht Urmas Nurmsalu kirjeldab Tuuli Vaarakut kui tragi ja asjalikku noort inimest, kes tegutseb koos õega mitmel rindel ja on osav moodsa infotehnoloogia kasutami­ sel, mistõttu toimib hästi ettevõtte aruandluse pool.

Koostööd noore kolleegiga peab 30aastase taimekasvatuse kogemu­ sega Nurmsalu viljakaks. Nagu täna­ vust vilja-aastatki, millelt Nurmsalu ootab suisa rekordsaake.

“Eesmärk on saada võistluspõl­ lult 11 tonni rukist hektarilt,” tea­ tab mees tagasihoidlikult ja lisab, et ei taha selle ennustusega tulemust ära sõnuda. Sorte on tema sõnul tänapäeval palju ja need vaheldu­ vad nagu mood, ole vaid mees ja tee õige valik.

“Oluline on kasutada õigeid agro­ tehnilisi võtteid, rukki puhul on täh­ tis ära hoida lamandumine. Vaa­ tame, mis juuli teine pool toob.”

HEIKI RAUDLA

viljelusvõistlus 7

Maamajandus Nr 7 (25) 17. juuli 2014

2014 Tänavusel viljelusvõistlusel osalejad Ettevõte Mudasilla talu Bioman Agro OÜ Lõuna-Antsu talu Kaarli Tulundusühistu Rein Jurs FIE Savikoti Agro Saimre Viljakasvatuse OÜ Kõlliste talu Setra Mõis OÜ Kaido Kirst Nuudi talu FIE Kõo-Agro OÜ Clahel OÜ Rocmar PM OÜ Rämsi Agro OÜ Karinu PM OÜ Tammiku Agro OÜ Väätsa Agro OÜ Argo Must Koolimaa talu Halinga OÜ Mäe Talu FIE Kaupo Puhasmets Valjala POÜ Nõmmepere Aiandustalu Pae farmer Luunja Mõis Voore Farm Küti Mõis FIE Erki Oidermaa Vardja Masinaühistu

Maakond Valgamaa Viljandimaa Võrumaa Tartumaa Tartumaa Viljandimaa

Kultuurid suvinisu, suviraps rukis, taliraps, talinisu talinisu, taliraps rukis suviraps, talinisu, rukis rukis

Viljandimaa

taliraps, talinisu

Põlvamaa Tartumaa

rukis talinisu, rukis

Saaremaa

talinisu

Viljandimaa Tartumaa Viljandimaa Tartumaa Järvamaa Põlvamaa Järvamaa

talinisu, suvioder talinisu, suvinisu, taliraps rukis suvioder, talinisu taliraps taliraps, talinisu talinisu, taliraps

Põlvamaa

kaer, talinisu, taliraps

Pärnumaa Saaremaa LääneVirumaa Saaremaa

suviraps, kaer, oder, talinisu, rukis suvioder

Raplamaa

talinisu

Raplamaa Tartumaa LääneVirumaa LääneVirumaa Põlvamaa Põlvamaa

taliraps, talirüps rukis

talioder suviraps

taliraps, talinisu, rukis kaer kaer suviraps, taliraps

Fotod HEIKI RAUDLA

JUUNIS TOIMUNUD VALTRA DEMO TOURI KÜLASTAS ÜLE SAJA ETTEVÕTTE Tehas pakub Valtra N ja T seeria mudelitele erinevaid varustuse pakette 50% soodustusega DEMO TOUR PAKETT • Esisilla õhkvedrustus • Kabiinivedrustus DEMO TOUR PLUSS PAKETT • Esisilla õhkvedrustus • Kabiinivedrustus • Õhkvedrustusega iste EVOLUTION

DEMO TOUR AUTOCOMFORT PLUSS PAKETT • Esisilla vedrustus • Kabiini õhkvedrustus AutoComfort • Õhkvedrustusega iste EVOLUTION AUTO GUIDE PAKETT • Paralleeljuhtimisseade AG 3000

DEMO TOUR AUTOCOMFORT PAKETT • Esisilla õhkvedrustus • Kabiini õhkvedrustus AutoComfort Tehnika 8, 72213 Türi tel 384 6671, faks 384 6670

MüüK: Toomas Jürgen, 504 8564 MüüK: Janek Rannama, 5302 4858

Tartu mnt 56, ülenurMe tel 736 7720, faks 735 2222

MüüK: Andres Kontse, 515 4355 MüüK: Urmas Sarja, 514 3163 MüüK: Tarmo Toover, 5333 5170

www.valtra.ee

8 loomakasvatus

Söötmisega disainitud piim tagab tervisliku AIN ALVELA ajakirjanik ain.alvela@maaleht.ee

E

nnekõike sõltub lüps­ tava piima koostis leh­ made aretusest ja sööt­ misest. Seda arvesta­ des on OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus (TPTAK) edenda­ mas suunda, mille eesmärk on jät­ kusuutlikud aretuse ja söötmise strateegiad disainitud koostisega piima ja piimatoodete tootmiseks, et suurendada piima biotehnoloo­ gilisi omadusi ja tootmise kasum­ likkust. Sealjuures on oluline ka inimese tervise parandamine.

TPTAKi juhataja Ene Tamm­ saare sõnul on üks ulatuslikumaid uurimistöid piimarasva rasvhap­ pelise koostise katseline mõjuta­ mine, sealjuures püütakse muuta piimarasva koostist inimtoitumise seisukohast kasulikumaks. TPTAK on kohalike söötade baasil välja töötanud ratsioonid ja soovitu­ sed, kuidas seda teha laktatsioo­ nitsükli eri aegadel.

Praegu on teadusarenduskes­ kuses käsil teinegi uurimus, et sel­ gitada võimalusi, kuidas rikastada piima inimese toitumisel oluliste mineraalelementidega.

Söötmise mõjust piima koos­ tisele ja selle kaudu ka poodides müüdava piimatoodangu koos­ tisele räägib TPTAKi juht Ene Tammsaar.

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

toidukra

Et farmidest tööstusse minevast toor­ piimast saaks toota maitsvaid ja tervislikke tooteid, peab toorpiim olema kõrgeima võimaliku kvaliteediga. Selle tagamiseks on piimatööstused koostöös teadlastega ette võtnud piima koostise disainimise.

Milles seisneb piimatootmise disainimine, milliseid eesmärke sellega taotlete?

Piim on imetajate jaoks disai­ nitud looduse poolt. See on mõel­ dud eelkõige järglase toitmiseks ja esmaseks kaitseks tõvestavate haigusetekitajate vastu.

Lehmapiim on täiuslik toidu­ aine ka inimestele, kuid seda on võimalik muuta loomade söötmise ja aretusvõtete kasutamise kaudu veelgi täiuslikumaks. Söötmisega saame mõjutada piima koostist, kui teame, kuidas piima ja piima koostisosi näärmekoes süntee­ sitakse, millised on need lähte­ ained, millest piima komponen­ did sünteesitakse, ja teame, mil­ lisel määral saame piima koos­ tist muuta, ilma et see kahjustaks looma tervist.

Söötmise kaudu saame mani­ puleerida piima mitme koostis­ osaga, kuid arvestada tuleb sel­ lega, et piima koostisosade muu­ tused ei saa olla väga ulatuslikud.

Millega on loodus hakkama saa­ nud miljonite aastatega, ei saa ini­ mene mõne aastakümnega.

Milliste tulemusteni olete praeguseks jõudnud ja mis on veel tarvis teha?

Oleme leidnud mitu perspek­ tiivset piimhappebakterite tüve,

mis sobivad hästi rohu sileerimi­ seks. Näiteks TPTAKi teadlaste isoleeritud ja uuritud silobakter Lactobacillus plantarum NCIMB 30236 (E-98) sai Euroopa toidu­ ohutusameti (EFSA) loomasöö­ das kasutatavate lisaainete ja too­ dete või ainete teaduskomisjoni paneeli (Panel on Additives and Products or Substances used in Animal Feed – FEEDAP) posi­ tiivse hinnangu.

Euroopa Komisjoni otsuse alu­ sel on bakter kantud Euroopa Lii­ dus registreeritud söödalisandite nimekirja silokindlustuslisandina.

See bakter pärineb Lõuna-Eesti rohumaadelt isoleeritud laktoba­ tsillide segakultuurist ning selle omadus on produtseerida piim­ hapet, mis parandab silo kääri­ misprotsessi. Tekkiv happeline keskkond konserveeribki sööda, hoides ära riknemist põhjustavate bakterite arengu. Tulemuseks on hea ja kvaliteetne silo.

Silobakterit E-98 pärjati Sou­ lis 2013. aasta mais toimunud ülemaailmsel konkurssnäitusel KIWIE (Korea International Women Inventions Exposition) kuldmeda­ liga biotehnoloogia valdkonnas.

TPTAK on andnud bakteri kasu­ tamise litsentsi ettevõttele OÜ Starter ST, kes on turule toonud Eesti esimese silokindlustuslisandi

tervist tugevdavad bakterid

Lactobacillus plantarum Tensia (DSM 21380)* funktsionaalsed omadused toodab oma elutegevuse käigus vererõhku langetavaid ühendeid; kaitseb organismi oksüdatiivse stressi eest; vähendab toiduinfektsioonide riski, surudes piimatoodetes alla juhuslikke enteropatogeene (haigusi tekitavaid baktereid) ja suurendades organismi vastupanu sooleinfektsioonidele; varustab organismi L. plantarum Tensia tüvega, mis suurendab organismi loomulikku vastupanuvõimet mitmele sooleinfektsioone tekitavale bakterile; suurendab kasulike laktobatsillide üldhulka soolestikus, mis kindlustavad toitainete lõhustamist kergemini omastatavateks ühenditeks; oma elutegevuse tulemusena produtseerib L. plantarum Tensia spetsiifilisi peptiide, millel on kirjeldatud veresoonte lõõgastavat toimet, vesinikperoksiidi (H2O2), konjugeeritud linoolhapet (CLA), polüamiine (putrestsiini, spermidiine), lämmastikmonooksiidi (NO).

Lactobacillus plantarum E-98 NCIMB 30236* kasutamine ja omadused toetab ja suunab silo fermentatsiooni, sobib kõrrelistele ja närvutatud liblikõielistele heintaimedele – sileerimiskatsed tehti nii puhaste kõrreliste ja liblikõieliste heintaimedega kui ka kõrreliste-liblikõieliste eri vahekordades segudega; kiirendab fermentatsiooni ning tagab pH kiire ja stabiilse langemise – piimhappebakterite produtseeritud piimhape viib silo keskkonna kiiresti happeliseks, konserveerides sööda ja kiirendades fermentatsiooni kulgu; parandab silo fermentatsiooni kvaliteeti, sest pH kiire alandamine pärsib silos mittesoovitavate mikroorganismide arengut, mille tulemusena välditakse valekäärimisel tekkivaid fermentatsiooni laguprodukte – laguproduktid vähendavad loomadel söömust ja tekitavad terviseprobleeme; vähendab toitainete kadusid fermentatsioonil – hoides ära silo riknemist põhjustavate mikroorganismide elutegevuse, säilivad söödas toitained, mida loom saab kasutada toodangu andmiseks. * Registreeritud ELi söödaregistris silokindlustuslisandina (Official Journal of the European Union L 287/30).

Allikas: OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus

NordSil. Teiste tüvede registree­ rimiseks vajaminevad katsed on praegu veel käimas.

Mitme loomkatsega selgita­ sime, mis toimub lüpsilehma­ dele toorglütserooli söötmisega.

Need tulemused võtab doktorant Marko Kass kokku oma lähiajal kaitstavas doktoritöös.

Välja on töötatud aastaringne naturaalselt oomega-3-rikka piima tootmise strateegia, lisaks selgi­

loomakasvatus 9

Maamajandus Nr 7 (25) 17. juuli 2014

ami tasime sellest piimast valmista­ tud juustude omadused. Praegu uurime piimhappebakterite tüvede mõju oomega-3-rikkast piimast valmistatud toodetele.

Tarbijatele mõeldes oleme koos meie piimatooteid valmistavate partneritega selgitanud tooraine, tootmisprotsessi ja toodete oma­ vahelisi seoseid.

Kuidas peaksid uurimistöö tulemused ideaalis realiseeruma päriselus?

Ideaalis võiks mõelda nii, et kõigepealt on praktikas tekki­ nud vajadus uute teadmiste või teatud toote/tehnoloogia järele.

Selle leidmiseks ja selle ole­ muse tõestamiseks tehakse vaja­ likud rakendusuuringud, ning kui toote platvorm on valmis, saab ettevõte teostada tootearenduse ja toote turule tuua. Mõnikord tekib teadsuuringute käigus ka uusi mõtteid, mida ettevõte saab rakendada.

Kellega ja kuidas toimub koostöö?

Esimese arendussuunaga on seo­ tud hulk loomakasvatusega tege­ levaid ettevõtteid, nagu OÜ Star­ ter ST, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu, AS BioOil ja OÜ Viraito, ning piimatöötlejaid: E-Piim, AS Dessert, AS Maag Piimatööstus ja AS Saaremaa Piimatööstus.

Koostöös ettevõtluspartneri­ tega on välja töötatud uute too­ dete/tehnoloogiate projektid, koos­ töös tehakse teadustöö, milles kasutatakse ettevõtete teadmisi.

Selleks korraldatakse neis toot­ miskatseid, eri etappides kaa­ satakse ettevõtete töötajad jne.

Toimub tihe koostöö, kuhu tead­ misi, aega ja raha panustavad nii TPTAK kui ka partnerettevõtted.

Foto Raivo Tasso

kommentaar Bakter parandab sööda kvaliteeti Koostöö Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskusega algas meil kümmekond aastat tagasi. Kes seda enam täpselt mäletab, kuidas me silobakteri söödalisandina kasutamise testgruppi sattusime.

Praeguseks aga oleme jõudnud veendumusele, et kui sööt on bakteriga rikastatud, siis selle kvaliteet paraneb, ja suure riski võtavad need, kes sellist söödalisandit ei kasuta.

Lisand pannakse silo sisse siis, kui seda põllul tehakse, seega on niisugune lisand mõeldud eelkõige lüpsikarjale. Kui tegu on märja siloga, lisatakse keemilist konservanti; kui on kuiv sööt, läheb sinna sisse bakteriga söödalisand.

Ma ei ütle sajaprotsendiliselt, et bakteriga söödalisandita üldse ei saa piimakarja peetud, kuid head ja kvaliteetset sööta ilma sellise lisandita siiski teha ei saa. Tean, et vaid üksikud talunikud teevad oma sööda ilma lisanditeta, aga nagu öeldud, teistega konkurentsis püsimiseks, piimaanni suurendamiseks ja piima kvaliteedi kõrgel hoidmiseks on söödalisandid ikkagi vajalikud.

Söödatootja soovib sellisest koostööst oma toodetele suuremat konkurentsivõimet anda, toota võimalikult odavalt ainulaadset toodet ja teenida kasumit. Teadlased tahavad ettevõtetes tehtud katsetuste realiseerumist publikatsioonidena rahvusvahelistes teadusajakirjades, uuringutulemuste võimalikult kiiret avalikkusele tutvustamist. Säärase ettevõtjate ja teadlaste koostöö lõpp-produkt peaks olema avastuse patenteerimine.

Siin peitub muidugi konks, et teadusuuringud on kulukad ja aeganõudvad ning nende tulemus võib olla ootamatu ehk siis selline, mis ei vii kusagile. Meie puhul oli eesmärk laktobatsillide toimemehhanismide selgitamine eri raskusastmega sileeritaval materjalil ja selle projekti tulemusena valmis ka mahukas teadustöö. Kusjuures projekti tulemuse intellektuaalne omand kuulub teadusasutusele, antud juhul siis TPTAKile.

Bakteriga rikastatud söödalisandi kasutamine ei välista mahetoodangu tootmist – mingeid selliseid kemikaale, mis maheda nulliks, neis söötades ei kasutata.

TPTAKi juhataja Ene Tammsaar on seda meelt, et söötmine võimaldab mitte küll väga olulisel määral, aga siiski arvestatavalt manipuleerida piima koostis­ osadega.

Teadlaste ülesanne on muu hulgas selgitada, kuidas seda teha loomade tervist kahjustamata.

Üllas Jaaska OÜ Starter ST juhatuse liige

Millistel põhimõtetel toimub loomasööda ja söödalisandite väljatöötamine?

Söödad on piirkonnaspetsii­ filised, nende keemiline koostis ja toiteväärtus sõltub vegetat­ siooniaegsest kliimast, päike­ seenergia hulgast vegetatsioo­ niperioodil ja fotosünteesi käi­ gus salvestatud orgaanilise aine hulgast.

Sellest tingituna on looma­ kasvatuses kasutatavad sööda­ ratsioonid jäänud põhisöötade osas aastate jooksul üsna konser­ vatiivseks, erandina võib nime­ tada üha levinumat maisikasva­ tust ja maisisilo kasutust veiste ratsioonides.

Küll aga on oluliselt muutunud nii proteiin- kui energiasöötade ning vitamiin- ja mineraalsöötade kasutus, koostis ja nomenklatuur.

Kui põhisöötade, proteiin- ja energiasöötade puhul on uuri­ mise eesmärk põhiliselt söötade toiteväärtuse suurendamise või­ maluste uurimine, siis vitamiinja mineraalsöötade uurimine läh­ tub eelkõige loomade aineva­ hetuse vajadustest ja vajaduste muutusest laktatsiooniperioodi eri aegadel.

Loomade toitainetarbe katmise kõrval on oluline, kuidas söödad ja söödalisandid mõjutavad loo­ makasvatussaaduste koostist ja kvaliteeti ning toodangu tarbi­ jat – inimest.

Kas saab välja tuua, millised senikasutatud söödad ning söötmisviisid on olnud väärad? Ühtseid ja prevaleerivaid vigu ei saa loomade söötmisel välja tuua. Meie loomakasvatuse edu

üheks nurgakiviks tuleb pidada haritud kaadrit – inimesi, kes võta­ vad uued suundumused ja ideed kiiresti vastu.

Kahtlemata on ka neid looma­ kasvatajaid, kel pole eriharidust ja kelle edukus ettevõtjana sõltub suuresti oskusest kasutada eriala­ inimeste nõu. Kui püüda siiski üht üldisemat probleemi välja tuua näiteks veiste söötmise juures, siis selleks on silo kvaliteet, mis sageli ei vasta nõuetele.

Millises suunas praegu söödaarendustöö liigub, kui suur roll on õigel söötmisel toodangu kvaliteedile, juurdekasvule, karja üldisele kasumlikkusele ja tervisele?

Intensiivse loomakasvatuse puhul on söötmise põhiküsimus see, kui hästi suudame söödarat­

siooni tasakaalustada reprodukt­ sioonitsükli eri aegadel.

Kui keskmine inimene uurib ostes toidupakilt paremal juhul vaid toidu energiasisaldust, siis loomade toidusedeli kokkusätti­ misel arvestatakse kümnete elu­ tähtsate toitefaktoritega. Suure­ toodangulist lehma söödame näi­ teks 6–7 korda üle elatustarbelise taseme, mille puhul organism on väga suure pinge all ega suuda eksimusi taluda.

Peale selle võtab tänapäevane söötmise süsteem lehmal endal võimaluse mingit sööta eelistada – iga suutäis peab olema täide­ tud kõigi vajalike toitainetega ja õiges vahekorras.

Kõik uued söötmissüsteemid, mida loomakasvatuses juuruta­ takse, teenivad kaht eesmärki: kasumlikkus ja loomade tervis.

UUS OTSEKÜLVIK VM CLASSIC!

SÜGI

Nüüd veelgi parem!

Suur mahuti: 3500 - 4800 liitrit

Kaks astmevaba käigukasti külvinormi muutmiseks

Klassikaline seemendi - suur liikumisulatus, täpne külvisügavus

Suured madala survega rehvid - väike erisurve pinnasele

Garantii 2 aastat

Demokülvid juba sel sügisel üle Eesti!

Lisainfo külviku ja demoesitluste kohta: Ahti Sprenk GSM 5564 6566 | E-post: ahti@starfeld.ee | www.starfeld.ee

SKÜL VI DEMO !

Foto RAIVO TASSO

10 loomakasvatus Leino Vessart: lihaveisekasvatuse tulevik on tõukarjad

V

õib vist väita, et Eesti liha­ veisekasvatust sellisel kujul praegu ei oleks, kui kolmvee­ rand sajandi eest poleks Lää­ nemaal sündinud üks poiss, kellele sai nimeks Leino. Tuleval nädalal tähis­ tab Eesti lihaveisekasvatuse maale­ tooja ja kauaaegne “karja juht” oma 75. sünnipäeva.

Kui varem oli Leino Vessart liha­ veisekasvatajate seas tuntud eelkõige limusiini tõu veendunud poolda­ jana, siis nüüdseks on tal lisaks mit­ mesajale limusiinile ka heleda akvi­ teeni tõukari.

“Varem või hiljem jõuame ikka sin­ namaani, et ostetakse kas aberdiin­ anguse liha, limusiini liha või heleda akviteeni liha,” on Vessart kindel.

Esimese heleda akviteeni tõupulli tõi ta oma Karitsu Rantšosse juba üle kümme aasta tagasi, kasutades seda limusiinide ristamiseks.

“Limusiini ja akviteeni on hea ris­ tata, aga Eesti lihaveisekasvatuse tule­ vik on ikkagi tõukarjad,” on Vessart praegu veendunud. Lisaks kindla kvaliteedi ja jälgitava päritoluga liha müügile, mis annab paremat hinda, loob puhtatõuline kari ka paremad võimalused tõuloomade müügiks.

Praeguse kesise lihaturu juures on seegi vajalik.

Et just lihaturul konkurentsivõi­ meline olla, on aga vaja liha kvali­ teeti tõsiselt parandada. Praegugi on Euroopa poole müügivõimalu­ sed olemas, ent seal soovitakse just väga head kvaliteeti.

Selles, et lihaveisekasvatus are­ neb Eestis edasi, on Leino Vessart, kes tõi esimesed limusiinid lootus­ rikkalt Eestisse juba 1995. aastal, ka praegu veendunud.

“Mina ei usu, et asi untsu läheb.

Liha on maailmas vaja ja kvaliteet­ sele loomale on alati turgu,” kinni­ tab ta, lisades: “Iseasi, kas suudame nii väikeste toetustega konkurentsis püsida. Nii Lätis kui Leedus on toe­ tus lihaveisekasvatusele suurem.”

Palju õnne ka Maalehe ja Maama­ janduse poolt!

Lii Sammler Foto SVEN ARBET

Leino Vessart.

Ingmar Hiob lüpsab lehmi, juhib traktorit ega põlga ühtegi talutööd.

Asendustaluniku

töö on mitmekülgne

HELI RAAMETS ajakirjanik heli.raamets@maaleht.ee

T

Loodetavasti pole Ingmar Hiob suur erand. “Mind see huvitab,” ütleb talutöö kohta noor mees, kes lõpetas tänavu Võrumaa kutsehariduskeskuses põllumajanduse eriala.

a tõuseb hommikul vara, et kell kuus laudas olla ja lehmad ära lüpsta. Seejärel tuleb loo­ mad karjamaale ajada ja päe­ val neile vett viia. Vajaduse korral istub noor mees traktorirooli ning teeb ära masina jõudu vajavad tööd.

Kui enamik põllumajandusha­ riduse omandanutest läheb pärast kooli lõpetamist isatallu oma oskusi rakendama, siis Ingmariga on teist­ sugused lood. Ta ei vehi tööd teha oma talus, vaid teiste majapidamis­ tes, olles asendustalunik.

“Meil olid küll kodus lehm ja siga, aga see oli ammu,” räägib Valgamaalt Harglast pärit noormees. Loomadest jäi siiski “pisik” sisse ja seetõttu valiski poiss pärast Hargla põhikooli lõpe­ tamist Vana-Antsla kutsekooli, kus ka ta isa omal ajal õppis.

Kuigi põhikoolis polnud hinded kiita, läks kutsekoolis õppimine pare­ mini ja keskmiseks hindeks kujunes lausa 4,12. “Õppisin ikka palju, aga mitte väga hullult,” märgib ta ise taga­ sihoidlikult. “Kui asjad õigel ajal ära teha, ei ole probleeme. Õpetajad olid ka normaalsed.”

Mullu osales Ingmar edukalt noor­ talunike kompleksvõistlusel, mis toi­ mus Järvamaa kutsehariduskeskuses ja kus võtsid mõõtu põllumajandus­ valdkonna kutseõppeasutuste õpi­ lased, üliõpilased ja noortalunikud.

Nende kursus jäi viimaseks põllu­ majanduseriala lennuks, mis alustas Vana-Antslas ja lõpetas koolide liitu­ mise järel hoopis Võrumaa kutseha­ riduskeskuses. Enam kui paariküm­ nest alustajast lõpetasid vaid pooled, kusjuures kursusel ei olnud ühtegi õrnema soo esindajat.

Teeb kõiki töid Õppimise kõrval käis Ingmar kahel aastal praktikal teraviljakasvatusta­ lus ja kahel järgmisel lihaveisetalus.

Kui asendusteenistuse Lõuna-Eesti töödejuhataja Tõno Kiisholts käis koolis asendustalunikuks hakkamise võimalust tutvustamas, lõi Ingmari peas n-ö kelluke helisema. Ainuke mure oli see, et lehmalüpsi polnud koolis õpetatud. Asendama minnes on see aga vajalik oskus.

Nii läkski Ingmar koos ühe kur­ susevennaga lüpsmiskoolitusele.

Kursusevend otsustas viimasel het­ kel ümber, kuid Ingmar astus tänavu märtsis asendusteenistusse.

Esimene töö oli Harjumaal Kuu­ salu kandis ja kestis kaks nädalat järjest. Edasised tööd on olnud ikka Lõuna-Eestis. “Talus kohapeal olen kolmest päevast kahe nädalani,” sel­ gitab ta. “Kui vaja, olen ka nädala­ vahetusel tööl. Vähemalt ühel päe­ val nädalas puhkan, oleneb kuidas graafik tehakse.”

Esimene päev on enamasti sisseela­ miseks ja õppimiseks, kuidas asjad selles talus käivad. Seni on Ingmar pakkunud puhkust kaheksas talus ja neist mõnes lausa kolmel korral.

“Palk on hea ja töö ei ole üksluine, vaid huvitav,” loetleb ta asendusta­ luniku elukutse plussid. “Hea on ka see, et näeb ilma ja inimesi.” Kuigi Soomes makstakse sama töö eest rohkem, pole noorel mehel plaanis Eestist ära minna ja oma tulevikku näeb ta ikka talutöödega seotuna.

“Ma teen kõike, ei vali töid,” vas­ tab ta küsimusele lemmiktöö kohta.

Noored kardavad Põlvamaal Valgjärve vallas asuva Albre talu vanaperenaine Maie Hiir on Ingmariga rahul. “Oluline on, et tal on huvi selle töö vastu,” toob ta välja peamise. Tema suur mure on see, et noored ei taha viimasel ajal laudatöid teha. “Lihtsalt ei viitsita.

Enne kergitab pudelit.”

Maie Hiir kasutas asendustaluniku abi esimest korda kolm aastat tagasi, kui oli haige. Pärast seda andis ta talu poeg Silverile üle ja nüüdseks on poeg asendaja võimalust kasutanud.

Seegi kord sai ta rahuliku südamega sõita perega Pärnusse puhkama, tea­ des, et lehmad on söönud-joonud ja lüpstud. “Meil on vaja meesterahvast, kes sõidab traktoriga, kuna lehma­ dele on tarvis vesi karjamaale viia,” ütleb vanaperenaine. Ingmar saab sellega kenasti hakkama.

Albre talus on 22 lehma ja 42 hek­ tarit maad. Pere on töödega rakkes iga päev, kuid 28 päeva aastas saab tänu asendustalunikule talutöödest puhata.

Maie Hiirel on üks asi väga süda­ mel, mille ta palub kindlasti lehte kirja panna: “Noored, ärge kartke maatööd!”

Ingmar ei kardagi.

reklaam 11

Maamajandus Nr 7 (25) 17. juuli 2014

Eestimaa Talupidajate Keskliit seisab peretalude eest Eesti maaelu ja põllumajanduse aluseks on ikka olnud talud. Pealesunnitud kolhoosikord suutis maaelu küll tõsiselt kahjustada, kuid koos esimeste vabanemise märkidega alustasid esimesed julged talude taastamisega juba 1988. aastal.

T

alupidajate ühiste huvide eest seismiseks loodi 1989. aasta jaanuaris Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL). Käesoleva aasta jaanua­ ris tähistasime taluliidu 25. aastapäeva.

Eestimaa Talupidajate Keskliit on Eestis suurima liikmeskonnaga põllu­ majandustootjaid ühendav katusorgani­ satsioon, mille liikmeteks on peretalude asutatud maakondlikud taluliidud, eri­ alaliidud ja talupidajate ühistud.

Peretalu all mõistetakse ühele pere­ konnale kuuluvat põllumajanduslikku ettevõtet, kus töö ja pereelu on läbi põimunud. Vähemalt osa perest elab sealsamas talus ja põhiline osa tööst te­ hakse ära pereliikmete endi poolt, kuigi kasutatakse ka lisatööjõudu.

Talu võib olla väga erineva suuruse­ ga. Seetõttu võib sõltuvalt tootmistüü­ bist ehk sellest, milliseid kultuure kas­ vatatakse ja milliseid loomi peetakse, peretalu suurus ulatuda mõnest hekta­ rist aiandustalu puhul enam kui tuhande hektarini teraviljatalu puhul.

Tänapäevane tehnika lubab oma jõu­ dudega harida palju suuremaid põlde kui aastakümneid tagasi. Selle tulemu­ sena ongi talude keskmine suurus täna oluliselt suurem kui paarikümne aasta eest.

Peretaludel on mitmeid väärtusi, mida tööstuslikud suurfarmid pakkuda ei saa.

Elades ise koos perega kesk loodust ja oma põllumaad, on talupidajad väga vastutustundlikud põllumehed ja tooda­ vad toitu keskkonda säästvalt.

Peretalud on osa meie traditsioonili­ sest hajaasustusest ja maastikupildist.

Nad kannavad esiisade poolt loodud maakultuuripärandit ning annavad põl­ vest põlve edasi teadmisi ja oskusi too­ ta toitu koostöös loodusega.

Peretalud on parim keskkond ette­ võtliku, tööka ning endaga toimetuleva uue põlvkonna laste kasvatamiseks.

Peretalus tehakse tööd iseendale, mitte teistele, peretalud loovad endile ise töö­ kohad.

Taluliit on alati seisnud ja seisab edaspidigi nende väärtuste eest, mida peretalud endas kannavad. Me peame kogu Eesti ühiskonna jaoks väga täht­ saks, et talud ja traditsiooniline haja­ asustus säiliksid ning moodustaksid ka tulevikus olulise osa Eesti maast ja rahvast.

Oleme kindlad, et talude püsimine on Eesti toidujulgeoleku ja säästva põllumajanduse ainus arvestatav ga­ rantii. Vajadusel suudavad talud katta kogu Eesti toiduvajaduse, tehes seda lisaks viisil, mis aitab pärandada järel­ tulevatele põlvedele puhtama ja parema looduskeskkonna.

Taluliidu algatatud tegevused ja suhtlus Talude ülesehitamise, nende arengu ja positsiooni kindlustamise nimel on ETKL algatanud mitmeid tegevusi.

Alustasime 1990. aastal nõuande­ süsteemi ülesehitust ja oleme aktiiv­ selt osalenud selle kujundamisel talu­ pidajate vajadustele sobivaks. Meie maakonnaorganisatsioonid tegelevad igapäevaselt oma liikmete nõustamise ja infoga varustamisega.

Kakskümmend aastat tuli Eesti loomakasvatustaludes töötada sisuliselt puhkuse ja haiguspäevadeta. Viimased viis aastat pakub taluliidu asendus­ teenistus loomakasvatajatele võimalust puhata, hoolitsedes sellel ajal nende talu loomade ja majapidamise eest ning asendab talupidajat tema haiguse või raseduse ajal. Meie teenuseid kasutab rohkem kui 350 talu ja pakutavate tee­ nuste maht ületab 500 000 eurot aastas.

Juba üle kahekümne aasta korralda­ me Eesti Talupäevi ja „Eesti parima talu“ konkursse, edendame ühistegevust ja suhteid teiste riikide talupidajatega.

Meie põhiülesandeks on oma liikmete ehk teisisõnu peretalude huvide kaitsmi­ ne ja edendamine kõikjal ja kõiges, kus need kaitsmist ja edendamist vajavad.

Taluliit esindab oma liikmeid suhtlu­ ses Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja eri­ nevate ametkondadega.

Sageli tehakse meie elu puudutavaid otsuseid väljaspool Eestit, mis teeb aina olulisemaks meie suhted Euroopa Ko­ misjoni ja Euroopa Parlamendiga. Ta­ luliit on esindatud üleeuroopalises põl­ lumeeste katusorganisatsioonis COPA, ühistute katusorganisatsioonis CO­ GECA, Euroopa Majandus­ ja Sotsiaal­ komitees.

ETKL teeb koostööd paljude maaelu­ ga seotud mittetulundusühingute ja tea­ dusasutustega nii Eestis kui välismaal.

Meie esindajad on kaasatud põllu­ majanduskoolide ja teadusasutuste nõukogudesse, osaleme Maaelu Eden­ damise Sihtasutuse nõukogus, Kutse­ kojas, Maaeluvõrgustikus ja erinevate strateegiliste dokumentide koostamise töörühmades.

Taluliidu viimaste aastate tähtsaimaks ülesandeks on olnud kaasa rääkida Euroopa Liidu ühise põllumajandus­ poliitika uuendamisel nii Eestis kui kogu Euroopa Liidu tasandil.

Andsime tugeva panuse uue maaelu arengukava (MAK) väljatöötamiseks, mis paneb paika suunad ja meetodid maaelu toetamiseks aastatel 2014– 2020. Esindasime talupidajate huve valdkondlikes töörühmades ja MAKi

Piima teekond poodi algab taludest. juhtkomisjonis, kooskõlastasime oma seisukohti teiste maaeluga seotud or­ ganisatsiooniga ning kaitsesime neid ühiselt. Oleme uhked, et uus maaelu arengukava sai paljudes punktides talu­ pidajate vajadusele vastav, kuid on ka tingimusi, mis taludele ei sobi ja vajavad seetõttu lähitulevikus muutmist.

Peretalud turuahelas ja järjepidevus Meie uuemad algatused on suunatud talupidajate positsiooni tugevdamisele turuahelas. Omavaheline koostöö klas­ sikalise tootjate ühistegevusena ühelt poolt ning otseturustus ja lühikesed tarneahelad teiselt poolt peavad muutma talupidajad võrdväärsemaks partneriks suurtesse kettidesse koondunud jaekau­ bandusele ning parandama taludes too­ detud ja töödeldud kõrgekvaliteedilise toidu kättesaadavust tarbijatele.

Selle eesmärgi nimel tegeleme koos­ töövõrgustiku ülesehitamisega ja kõigile avatud talutoidu brändi loomisega ning kutsume juba lähitulevikus kõiki otse­ turustajaid sellega liituma.

Oleme veendunud, et taastuvenergia on uus hea võimalus talude ja maaelu arenguks. Taluliit näeb suurt potentsiaali bio­, tuule­ ja päikeseenergias, mis kõik on taludes tootmiseks küpsed ja vaja­ vad vaid soodsaid tingimusi kiireks laie­ nemiseks.

Oleme valmis panustama teavet, suh­ teid ja kogemusi energiaühistute loomi­ seks ning abistama talupidajaid taastuv­ energia tootmise planeerimisel.

Taluliit on veendunud, et sõltumata riigikorrast, rahu­ ja kriisiaegadest või seni ennustamatutest võimalikest muu­ tustest ühiskonnas, on inimestel vaja nii toitu, energiat kui riiet.

Neid kõiki saab toota maapiirkonnas, kindlustades niimoodi talupidajatele töö ja töökohad igaveseks ajaks. See on ka põhilisi motiive talu üleandmiseks uuele põlvkonnale.

Taluliit peab uhkusega peamiselt meie initsiatiivi ja selgitustöö tulemu­ seks, et juba aastaid on Eestis raken­ datud eraldi toetusmeedet noortele alustavatele põllumeestele, millest on tänaseks toetatud sadu noortalunikke.

Põlvkondade vahetus taludes on vältimatu ja tänu sellele meetmele on paljud noored, kes teistel tingimustel oleksid lahkunud linna või välismaale, otsustanud siiski jätkata oma vanemate alustatut kodutalus.

Eesti talupidajatele kindlaks toeks Eestimaa Talupidajate Keskliit kutsub endaga ühinema kõiki talupidajaid, kes pole seni veel taluliidu liikmed, sõltuma­ ta talu suurusest, tootmisvaldkonnast või maakonnast, kus te asute.

Talude arv väheneb aastast aastasse ning see protsess tuleb peatada. Sel­ leks aga tuleb ühendada kõigi talupida­ jate jõud ning võidelda ühiselt parema ja talusõbralikuma põllumajandus­ ja maaelupoliitika eest.

Kui suudame koondada taluliidus valdava enamuse meie peretaludest, on kõik muutused võimalikud. See­ tõttu kutsume kõiki talupidajaid ühine­ ma Eestimaa Talupidajate Keskliiduga, astudes meie liikmesorganisatsioonide liikmeteks.

Omalt poolt pakume oma liikmetele võimalust osaleda taluliidu positsioo­ nide väljatöötamises, saada osa meie saadetavast informatsioonist ja taluliidu liikmekaardiga seotud soodustustest.

12 uus farm

Ühele seale on Metsa farmis ette nähtud 0,85 ruutmeetrit põrandapinda ja 33 cm jagu söödaküna. Farmis on vedelsöödatehnoloogia. Lauda sulustik on kergesti pestav ja puhastatav, täisrestpõranda abil on kerge hoida põrandat puhtana.

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Farmi juhata Mare Siiman näitab, et tänapäeval on tehtud töö sigalas inimesele mugavaks, põhiosa tööst on monitooring – jälgitakse, et laudas kõik toimiks: söötmine, jootmine, ventilatsioon ja temperatuur.

nuumafarm

Uus

vanas kestas

Erinevalt laialt levinud arusaamast on sead väga puhtad loomad.

Oma eluaseme jaotavad nad kolmeks alaks: roojamise, lamamise ja söömise alaks.

ASi Rakvere Farmid seakasvatusdivisjoni direktor Mati Tuvi selgitab moodsa ventilatsiooni põhimõtet.

Põlva lähedal Mammastes asuvasse ASi Rakvere Farmid sigalasse viiakse umbes 25 kg raskused loomad, kes lahkuvad sealt 3–3,5 kuu pärast 110–115 kg raskusena kombinaati. Nuumafarmis on 2400 loomakohta, mis jagunevad nelja sektsiooni vahel. Farmi aastane toodang on umbes 7000 nuumikut, mis moodustab ca 3% Rakvere Farmide sealihatoodangust.

K

ogu selle suure seakarja igapäe­ vase söötmise ja kasimisega saavad hakkama kolm ini­ mest: farmi juhata Mare Siiman, ope­ raator-talitaja ja operaator-teh­ nik. “Tänapäeval on tehtud töö sigalas inimesele mugavaks, põhi­ osa tööst on monitooring – jälgi­ takse, et laudas kõik toimiks: sööt­ mine, jootmine, ventilatsioon ja temperatuur,” nendib ASi Rak­ vere Farmid seakasvatusdivis­ joni direktor Mati Tuvi.

Mugav ja puhas elamine on tagatud ka sigadele. Loomade hea­ olu reguleerivaid norme ja stan­ dardeid on nii Eesti kui Euroopa Liidu tasandil terve hulk. “Sigade pidamine on automatiseeritud ja reglementeeritud,” tunnistab Mati Tuvi. “Kõik meie farmid on renoveeritud põhjalikult ja täna­

päevaselt, et need oleksid tase­ mel ka kümne aasta pärast või hiljemgi. Poolikuid lahendusi ei ole mõtet teha.”

Klassikaline variant Metsa farmikompleks, mis rekonst­ rueeriti põhjalikult 2011. aastal, pärineb 1980ndate esimesest poolest, kui see kuulus Põlva kol­ hoosile. Rakvere Lihakombinaat omandas vahepeal teisele oma­ nikule kuulunud loomakasva­ tushoone uue aastatuhande esi­ mese kümnendi lõpul. Nii ongi farmihooned praeguseks väljast värskendatud ja seest täielikult moderniseeritud. Mati Tuvi sõnul on see klassikaline tänapäevane nuumafarm, kus valitseb tehno­ loogia viimane tase.

“Tänu meie süsteemile on ala­ tes 1999. aastast saanud endale elu sisse üle 30 vana farmi,” sel­ gitab Tuvi. “Paljud nendest, mis

enam meie süsteemi ei kuulu, on jätkanud seakasvatuses tegut­ semist.” Tema sõnul on enamik moodsaid sigalaid rajatud vana­ desse farmidesse – ennekõike vei­ sefarmidesse, sest vanad siga­ lad on tänapäevaste tingimuste täitmiseks liiga madalad. Metsa farm on siiski erand – 1980. aas­ tatel tehtud seafarmil oli juba pii­ savalt kõrge lagi.

Tuvi sõnul on vanade farmide rekonstrueerimine moodsateks sigalateks olnud siiski mõtte­ kam kui päris uute farmide raja­ mine. “Kui vana korralik ehitis oli olemas, tuli rekonstrueerimine 40 protsenti odavam kui täiesti uue nullist ehitamine, sest lisaks hoonetele teed, elekter, vesi ja muud kommunikatsioonid olid olemas,” põhjendab ta. “Seinad ja kandekonstruktsioon on olnud paljudel head, aga katused on tul­ nud enamasti uued teha.”

Juurdepääs Metsa sigalasse on piiratud taraga, vältimaks haiguste pääsemist rohkearvu­ lise loomakogukonnani.

“Seakasvatus on haiguste suh­ tes eriti tundlik loomakasvatus­ haru ja haigused piire ei tunne,” selgitab seakasvatusdivisjoni direktor traataia ja sissesõidu­ tee ääres paikneva desinfitseeri­ misbasseini vajalikkust. Ohutus­ nõuded näevad ette, et inimene, kes farmi külastab, ei tohi olla 48 tundi enne sisenemist käinud teistes farmides ega välismaal.

Moodne sisseseade Farmi sissepääsuga samal küljel kõrguvad kolm läikivat söödama­ hutit. Tuvi sõnul kasutatakse far­ mis kolme eri koostisega sööta, vastavalt sigade vanusele ja kaa­ lule – startersööt, kesiku- ja nuu­ mikusööt, kõik tuleb Viljandist Scandagra tehasest.

Farmis on vedelsöödatehno­ loogia, igas kuus kasutatakse ka umbes 350 tonni vadakut või selle kontsentraati, mis osali­ selt asendab kuivsööta. Siga­ deni jõudva sööda kuivainesisal­ dus on 22–26%. Automatiseeri­ tud vedelsöödatehnoloogia on Saksa päritolu ja kannab kau­ bamärki Big Dutchman.

Süüa saavad loomad kolm korda päevas – kuni 85 kg raskuseni isu järgi, seejärel hakatakse sööt­ mist piirama, sest nuumaperioodi lõpus hakkavad nad sööma roh­ kem, kui on juurdekasvuks vajalik, ja liha läheb pekiseks. “Nuuma­ farmis on sööda osakaal umbes 80 protsenti kuludest, söötmise optimeerimine on vajalik teema.

Samuti makstakse liha eest selle kvaliteedi järgi, millest oluline osa on tailiha protsent,” selgitab Tuvi.

Täisautomaatne on ka venti­ latsioon – koridori seinal paik­

uus farm 13

Maamajandus Nr 7 (25) 17. juuli 2014

Fotod HEIKI RAUDLA

Metsa farm � osa suurimast AS Rakvere Farmid toodab aastas umbes 250 000 nuumsiga, mis kasvavad 25 farmis üle Eesti. Nende hulgas on ettevõtted, kes teevad seakasvatuse alal ASiga Rakvere Farmid lepingulist koostööd. Kogu toodang realiseeritakse Rakvere Lihakombinaati, kes on Balti riikide suurim lihatoodete valmistaja. Rakvere Lihakombinaati jõuab 35% Eestis kasvatatud sigadest ja ligi 50% veistest. Seega valdavalt on Rakvere Lihakombinaadi tooted valmistatud kodumaisest toorainest.

Sead on kasvanud Eestimaa farmides, söönud eestimaist teravilja ja kasvatatud Eesti inimeste poolt.

2. juunil 2014 ühendati HKScan Grupi juriidilise struktuuri selgemaks ja lihtsamaks muutmise eesmärgil AS Rakvere Lihakombinaat ja AS Tallegg. Ühendatud ettevõtte uus nimi on AS HKScan Estonia.

Rakvere on Eesti meeldivaimate brändide esikümnes, selgub TNS Emori brändide edetabeli uuringust. Rakvere Lihakombinaat nimetati 2014. aasta kevadel TNS Emori uuringu järgi Eesti mainekaimaks suurettevõtteks.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis tänavu Eesti Vabariigi aastapäeval eduka ja tulemusrikka tegutsemise eest Rakvere Farmide tootmisdirektorile Mati Tuvile ministeeriumi hõbedase teenetemärgi.

Allikas: AS HKScan Estonia, Maamajandus

nevatest juhtimispultidest pan­ nakse kliimarežiim paika. “Kui põrsas tuleb sisse, peab ruumis olema 22 kraadi sooja; kui nuu­ mik läheb välja, siis 18 kraadi,” toob Tuvi näiteks. Ventilaatori­ tega tekitatakse ruumis alarõhk, ja värske õhk imetakse lauta sein­ tesse ehitatud klappide kaudu.

See on väga ökonoomne ruumi ventileerimise printsiip. Ühes sulus elab 12 siga, ühele seale on ette nähtud 0,85 ruut­ meetrit põrandapinda, mis on 30% rohkem ELis kehtestatud miinimumnõudest 0,65 m², ja 33 cm jagu söödaküna. Erine­ valt laialt levinud arusaamast on sead väga puhtad loomad. Oma eluaseme jaotavad nad kolmeks alaks: roojamise, lamamise ja söömise alaks.

Lauda sulustik on kergesti pes­ tav ja puhastatav. Täisrestpõ­ randa abil on kerge hoida põran­

dat puhas ja sead tunnevad end seal mugavalt.

Vedelsõnnik kukub läbi rest­ põranda sõnnikukanalitesse ja pumbatakse hoidlasse.

Rakvere Farmide uuemates farmides ja ka Metsa farmis too­ detakse vedelsõnnikust maakütte põhimõttel soojusenergiat, mil­ lega köetakse radiaatoreid. Läga­ kanalite põhjas paiknev torustik võtab lägast soojuse ja maaküt­ tepump soojendab vett radiaa­ torite kütmiseks.

Läga, mis on kiiresti maha jahutatud, haiseb vähem ja õhku eraldub vähem ammoniaaki. See­ tõttu on õhk laudas puhtam ja ka lämmastiku emissioon ümb­ ritsevasse keskkonda väiksem.

Metsa farmis köetakse ruume maapumba abil 25% ulatuses, alternatiiviks on maagaas.

HEIKI RAUDLA

Scantarp-i 900 g/m² tent on UV- ja tulekindel, pikaealine kestvus Masinad ja seadmed farmidesse, lahendused vasikate kasvatamiseks (ColoQuick System) Põllumasinate ja traktorite varu- ning kuluvosad

14 loomakasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Toorglütserool

– söödalisand piimakarjale

MARKO KASS Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse teadur

Viimastel aastatel on piimakarja söötmisel kasutusele võetud toorglütserool, seda ennekõike lehmade tugevdamiseks kas pärast poegimist või kõrge toodangu puhul.

T

oorglütserooli sööt­ mise võimaluste uurimine sai Eestis alguse 2008. aastal.

Huvi glütserooli kui potentsiaalse sööda­ lisandi uurimiseks näitasid üles nii piimakarjakas­ vatajad kui glütserooli müüjad.

Võõras ei olnud glütserool ka söödatööstusele, kus seda oli sar­ naselt melassiga varem kasuta­ tud granuleeritud söötades side­ ainena. Peale toiteväärtuse suu­ rendamise vähendas see ka tolmu teket sööda käitlemisel.

Kuigi glütserooli kui võima­ likku söödalisandit tutvustasid siinsele piimatootjale esimest korda Soome teadlased juba 1996. aastal Tartus toimunud teadus­ konverentsil, jõudis “glütseroo­ libuum” meile 2000. aastate kes­ kel, kui esimesed ettevõtted said loa alustada biodiisli tootmist.

Nimelt on toorglütserool üks pea­ misi biodiisli tootmise kõrvalsaa­

dega (õlid, rasvad) toimuva reakt­ siooni tulemusel saadakse bio­ diisel ja kõrvalsaadusena toor­ glütserool.

Halba ei tee

dusi. Ja kuna selle hind oli odav, hakkasid loomakasvatajad ning söödatootjad seda kasutama.

Valitsuste subsiidiumid ja Euroopa Liidu biokütuste regu­ latsioonid viisid biodiislitööstuse kiire laienemiseni kogu Euroo­ pas. Praegu tuleb kogu maailmas vajatav glütserool – nii toiduaine-, farmaatsia- kui kosmeetikatöös­ tuses – biodiisli tootmisest.

Teaduskirjandusest leiame vii­ teid sellele, et glütserooli kasu­ tamine lüpsilehmade ratsioonis pole uudne, kuna juba 1950nda­ tel kasutati seda eksperimendis, selgitamaks selle potentsiaali ning kasutamist poegimisjärgse ketoosi ravimisel. Edasised kat­ setused jäid aga pooleli glütse­ rooli liialt kõrge hinna tõttu.

Biodiisli tootmise puhul on tegu transesterfikatsiooni prot­ sessiga, mille lähtematerjal on taimsed õlid, meie tootmistin­ gimustes rapsiõli. Alkoholi (pea­ miselt metanool) ja triglütseriidi­

Ehkki toorglütserool kui söödali­ sand pole piimakarjakasvatajale tundmatu, küsitakse ikka ja jälle selle loomale ohutuse ja energee­ tilise väärtuse kohta.

Suurendamaks toormaterja­ lis glütserooli kogust, eemalda­ takse sellest destillatsiooni käi­ gus suurem osa veest ja meta­ noolist. Eestis toodetud ja vei­ sefarmides kasutusel olev toor­ glütserool sisaldab ligikaudu 85% glütserooli ja alla 0,4% metanooli.

Toorglütserooli peetakse lüpsi­ lehmale ohutuks söödalisandiks, kui selle metanoolisisaldus jääb alla poole protsendi toorglütse­ rooli mahust. Samas on uurimu­ sed mäletsejalistega näidanud, et toorglütserooli söötmine 15–20% ratsiooni kuivainest ei põhjusta negatiivset mõju jõudlusnäita­ jatele ega vähenda söömust. On teada, et metanooli tekib ka näi­ teks liblikõielisterikka ratsiooni söötmisel ning vatsa mikroorga­ nismid muudavad selle ainevahe­ tuse käigus efektiivselt metaaniks.

Lisaks on praktikud tundnud muret võimalike raskmetallide olemasolu üle söödalisandis. Meie teadlaste katsetes kasutatud toor­ glütseroolis jäi raskmetallide sisal­ dus lubatud piirnormidesse.

Toorglütserool on Euroopa Liidus ametlikult kinnitatud kui ohutu sööt veistele, mis aga ei tähenda, et piimakarjakasvataja ei peaks söödalisandi ostmisel küsima tarnijalt sertifikaati.

Toorglütserooli energeetiline väärtus sõltub eeskätt söödalisandi glütseroolisisaldusest. Teaduskir­ janduse andmetel on rafineeri­ tud glütserooli metaboliseeruva energia sisaldus 16,2 MJ kg kui­ vaines ning toorglütseroolil ligi­ kaudu 14 MJ. Samas on toorglüt­ serooli energeetilise väärtuse alu­ sel võrreldud ka maisiga.

Sageli tuntakse huvi, kas toor­ glütserooli võiks sarnaselt propü­ leenglükooliga kasutada poegi­ misjärgselt ainevahetushaiguste profülaktikas. Kindlasti võib, kuid senine praktika on näidanud, et poegimisjärgsel perioodil on pro­ püleenglükool tõhusam ketoosi ennetamisel ja ravimisel.

Propüleenglükool fermentee­ rub vatsas vähem, imendub läbi vatsaseina ja lülitub maksa prot­ sessidesse kiiremini kui glütserool.

Mõlema söödalisandi keemi­ line struktuur ja vatsa metaboolne rada on aga põhimõtteliselt sar­ nased, nad kas alluvad mikro­ biaalsele fermentatsioonile, imen­ duvad läbi vatsaseina või liiguvad edasi peensoolde.

Propüleenglükooli manustamise viisidest peetakse kõige efektiiv­ semaks selle jootmist ravimjoo­

d u l a a k d e Kvaliteeltusmajast Kaa

tel 55 648 186 info@kaalumaja.ee www.kaalumaja.ee

Garmini seadmete ametlik maaletooja Jakari Marine OÜ tel 639 8993 • www.jakari.ee

Regati pst 1, 11911 Tallinn

hobi 15

Maamajandus Nr 7 (25) 17. juuli 2014 Foto HEIKI RAUDLA

18.-20. juuli

EESTI SUURIM MERE- JA PEREPIDU

Rapsi ja selle saaduste kasutamine tööstuses ja loomakasvatuses

Biodiisli tootmiseks

Biodiisel

Kosmeetikaja farmaatsiatööstusele

Glütserool Taimeõli

Loomasöödaks

Toiduainetööstusele Inimtoiduks

Rapsiseeme

Loomad söövad isukalt silo, millele on lisatud glütserooli.

MEREL laevad Rootsist, Soomest ja Lätist Eesti laevad enne ja nüüd, Merepäästeõppus Ilutulestikushow merel, Laevasõidud Purjeregatt, Vedurlaevade tantsushow Päikesetõusukontserdid, jpm

Loomasöödaks Lihtmaolistele Rapsikook

Briketina kütteks Biomassi tootmiseks

gina, vähem efektiivseks sega­ mist segajõusööda sisse, ja kasu­ tuks selle söötmist täisratsiooni­ lise segasööda koostises.

Söömus paraneb Eestis tehtud uurimus lüpsileh­ madega näitas, et pikaajaline 500 ml toorglütserooli suukaudne manustamine käsijooturiga uus­ lüpsiperioodil suurendas nii kore­ sööda kui kogu kuivaine söömust, mis omakorda avaldas positiivset mõju piimatoodangule. Soovitame toorglütserooli koguseid ratsioo­ nis suurendada järk-järgult, või­ maldades vatsa keskkonnal söö­ dalisandiga kohaneda.

Lisaks piimatoodangule suu­ rendas meie uurimuses toor­glütserooli manustamine uus­ lüpsiperioodil piima laktoosisi­ saldust, selle põhjuseks oli ilm­ selt vere suurenenud glükoosisi­ saldus, mis omakorda võimaldas piimanäärmel sünteesida täien­ dava koguse laktoosi.

Kuna glütserooli manustamine lehmadele jooturiga on tööma­ hukas ja vajab füüsilist jõudu, on uuritud ka glütserooli kasuta­ mise võimalusi selle lisamisel söö­ tade ja/või segasööda koostisse.

On teada, et kui sööta toorglüt­ serooli umbes 500 grammi päe­ vas paaril esimesel laktatsiooni­ kuul segasööda hulgas, suure­ neb kuivaine söömus ja tõuseb piimatoodang.

Teine suurem uurimissuund sel­ gitas seda, mil määral on võima­ lik täisratsioonilises segasöödas asendada teraviljajahusid toor­glütserooliga ning milline on mõju toodangunäitajatele.

Asendamishuvi põhjuseks on see, et teraviljahinnad võivad sõl­ tuvalt aastast kõikuda suures ula­ tuses, sundides piimakarjakasva­ tajaid otsima muid söödalisan­ deid, et säilitada piimatootmise kasumlikkus.

Meil tehtud uurimuses, kus odrajahu osaliselt asendati toor­ glütserooliga (maksimaalne kogus oli 3 kg/päevas) rohusilol basee­ ruvas täisratsioonilises segasöö­ das, suurendas glütserool rat­ siooni kuivaine söömust. Samas ei mõjutanud suhteliselt suurte glütserooli koguste söötmine eba­ soodsalt vatsa keskkonda, piima koostist ega koresööda toitainete lõhustuvust.

Meie tulemustele leiab kinni­ tust ka teaduskirjandusest, kus mitmed autorid tõdevad, et leh­ made tervis ja produktsioon ei saa kahjustatud ka siis, kui ratsiooni lisada 15% glütserooli, vähenda­ des samal ajal teraviljade osatäht­ sust ratsioonis.

Põhjusi, miks glütserooli lisa­ misega ratsiooni kaasneb suu­ rem kuivaine söömus, võib olla mitu. Esiteks on selle puhul tegu magusamaitselise vedelikuga, mis võib stimuleerida looma isu.

Mäletsejalistele

Teiseks, lisades seda täisratsioo­ nilise segasööda hulka, toimib glütserool nn sideainena, mis ei lase loomal peenemaid ratsiooni osiseid, eelkõige teraviljasid kore­ söödast eraldada.

Kuigi teaduspublikatsioonide arv, mis on uurinud glütserooli lüpsilehmadele söötmise võima­ lusi, on viimasel aastakümnel üha suurenenud, on endiselt õhus mit­ meid küsimusi. Olulisim neist on, kas erinevad toorglütserooli sööt­ mise viisid mõjutavad ülemineku­ perioodi lehmade toodangunäi­ tajaid ning kuidas see mõjutab tiinestumist, sest viimase kohta teave teaduskirjanduses puudub.

Samas on taastootmine piimakar­ jades järjest suurenev probleem.

Võttes kokku Eestis tehtud uurimistööd, saame järeldada, et siinset söötmis- ja pidamis­ praktikat arvestades on toor­glütserool lüpsilehmadele sobiv söödalisand. Suhteliselt suurte toorglütserooli koguste manus­ tamine uuslüpsiperioodil või täis­ ratsioonilise segasööda koostises ei mõjutanud negatiivselt piima­ toodangut ega vatsa keskkonda.

Samas on toorglütserool piima­ karjale ikkagi alternatiivne söö­ dalisand, mille kasutamine sõl­ tub selle ja teiste söödaratsiooni komponentide hinnast.

Toorglütserooli söötmise katsed tehti OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse projekti EU30002 raames.

KALDAL Öölaulupidu, Lastealad, Kaubandustänav Kala-ala, Päästeparvekino, UJUV Meremess Ekskursioonid, NÕMME Kirbukas, jpm

LAVAL FESTIVAL EESTI POPS, Vaiko Eplik, HU?, KUKERPILLID Metsatöll, Apelsin, Gerli Padar, Gianna Tam (NL) MINÄ JA VILLE AHONEN (FIN), Kadri Voorand Trio, jpT Korraldajad: Tallinna Linn, Tallinna Sadam, Ajalooliste Laevade Selts, Eesti Meremuuseum Autopartner: Autospirit Fiat Meediapartner: Delfi Infopartner: 1182 Merepartner: Tallink Suurtoetajad: Balbiino, Saku, Amps, Noblessner Toetajad: Amserv, Eesti Päevaleht, Eesti Loots, Alfons Hakans Partnerid: MTÜ Puude taga on inimene, Meremess, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Raadio Elmar, Overall, Prantsuse Instiuut Eestis, Balloon Tallinn, Eesti Pops, City Marina, Sailing.ee, Eesti Töötukassa, Nõmme Kirbukas

tallinnamerepaevad.ee Infoabi: 1182

16 loomakasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Eestimaa põllumehed

TEID TERVITAB ADAMA Adama on firma Makhteshim-Agan (Mabeno) uus nimi.

Nimi on muutunud, kuid endiselt pakume tuntud taimekaitsevahendeid nagu Epox Top, Agil, Orius, Sultan Super ja palju lisatooteid.

Meie klientideks on professionaalsed põllumehed, kellele jagame maailmas tuntud innovaatilisi lahendusi.

Tähtsal kohal on toodete kvaliteet ja kasutamismugavus.

Pakume terviklahendusi professionaalsetele põllumajandustootjatele.

Võtke meiega ühendust: Erika Povilionienė +370 (663) 63369 erika.povilioniene@adama.com Vaidotas Donyla +370 (615) 53969 vaidotas.donyla@adama.com

Lihtsalt. Kasvatame. Koos.

UAB „ADAMA Northern Europe” www.adama.com | Ulonų tn. 2, LT-08245 Vilnius, Leedu | +370 5 2108622