MAAMAJANDUS (september 2015)

Kuidas kasvatada õlleotra?

Talumehed kasvatasid ligi kaheksatonnise odrasaagi. Millise agrotehnikaga see saavutati?

SVEN ARBET

RAIVO TASSO

KÜPROSE JUUST EESTIST

JAANIKA MIRKA

Rootorkombainid

Eesti põldudel on asunud tööle esimesed uut tüüpi kombainid

Põlvamaa pereäri toodab kitsepiimast halloumi juustu

17. september 2015 Nr 7 (37)

2 MAAMA J ANDUS l P Ä EVA K ORRAL

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (37) 17. september 2015

RAIVO TASSO

J U H T K IRI Margus Lepa talirapsirekord ligi 6,9 tonni hektarilt on aastatepikkuse töö ja kogemustest õppimise tulemus, kinnitab nõustaja ja kohtunik Ene Milvaste.

Andres Eilart Maalehe peatoimetaja

Tulipunktis maamajandus

M

a a m aj a n d u s e juuninumbr is ilmunud juhtkirjas seisis kolleeg Heiki Raudla lause: “Piimatootjatel on raske aeg, seakasva­tajatel veelgi raskem.” Praegu saaksin seda lauset uuesti kasutada, kuid olen sunnitud siia emotsioone ja draamat kõvasti juurde kruvima.

Lühidalt. Maamehed seisavad hangudega Toompeal.

Madagaskari seakatk hõivab järjest lautu. Piimatootjate ramm on raugenud.

Kuigi meie põllud teevad maailmarekordeid (ja põllumajandusministeeriumi fassaadil seisab kenasti uus nimesilt), on siiski mitut olulist lõiku põllu­majandusest tabanud terav kriis. Näeme oma silmaga muutusi toidu­ laual, hindades ja senistes praktikates. Peame kõik senisest paremini aru saama, kui oluline on tõhus majan­ damine maal ja maaga. Et põllu­majandus on meie jaoks erilise mõõtme ja tähen­ dusega haru.

Meie tajume maamajanduse servatut tähtsust. Oleme otsustanud kord kuus ilmuvale väljaandele Maamajandus anda uut ja värskemat vormi.

Oleme Maamajanduse vastutava toimetaja Lii Sammleri vedamisel timminud väljaande struktuuri ja adressaati ning toonud sisse uusi vaatenurki, et saaksime paremini rõhu­tada parasjagu aktuaalseid teemasid ning esile tuua sõlmkohti ühes viidetega lahendustele.

Maamajandus on paik, kuhu koonduvad selle ala kõige asjatundlikumad vaated, kõige nutikamad kogemused, kõige edasi­ viivam arutelu.

Maamajanduse roll on olla kõige sügavam välja­anne aktiivsele maaette­võtjale, suurja väike­tootjale, maamajanduse huvilisele. Siin on lood oma ala liidritelt ja spetsialistidelt ning lood oma ala liidritest ja spetsialistidest.

Maamajanduse teemale pöörame endiselt tähele­panu ka Maalehe külgedel. Sel sügisel selgitame taas välja aasta põllumehe. Toimub palju.

Head lugemist, head kaasalöömist!

Narva mnt 13 10151 Tallinn

Teravilja kasvuks olid tänavu peaaegu ideaalsed tingimused Kuigi viljakasv sõltub palju ilmast, peab kõrgete saakide saamiseks põllumees ise panustama, aga rekordsaakide saamiseks peab eriti targasti panustama. on piisavalt ja vahel isegi liiast, määrab ära enamiku maakera saagitaseme.

Soodsal aastal tasub taimi rohkem toita Margus Ameerikas viljelusvõistluse eestvedaja

Kuigi öeldakse, et kes ennast ise aitab, seda aitab ka jumal ehk loodus, on tõde ka see, et mida rohkem ise ära teed, seda vähem jääb saak sõltuma vaid loodusest.

On ju meil kaasaegses taimekasvatuses kasutada palju efektiivseid taimekaitsevahendeid, taimetoitaineid, biostimulaatoreid jne, tegemaks kõik, et tegelik saak võimalikult potentsiaalse saagi lähedane tuleks.

Kogu maailma mastaabis on suurim teraviljasaagi mõjustaja puhas mage vesi. See, mida meil

Sel aastal olid Eestis teraviljade kasvutingimused läbi aegade ühed kõige soodsamad, paljudes kohtades isegi ideaalilähedased.

Sügisel oli piisavalt aega taliviljade külviks ning taimik sai piisavalt areneda-karastuda. Talvitumistingimused olid läbi aegade kõige soodsamad. Ennemini oli see talv tüüpiline Lääne-Euroopale kui Eestile. Ka varakevadised temperatuuride kõikumised ei olnud liiga ekstreemsed.

Ainus taimedele ebasoodne aeg oli juuni alguse põuaperiood, kui mõnes piirkonnas niiskusepuudus mullas tunda andma hakkas. Järgnenud jahe

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311 Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee

suvi piisavate vihmahoogudega tagas juba taimede kasvuks ja arenguks parimad ilmaolud, mis meil üldse läbi paljude aastate on olnud. Ning kui veel lisada päikesepaisteline augustikuu, mis lasi suure osa taliviljadest ilma vihmapühadeta ära koristada, siis paremat ei oskagi enam soovida.

Taimekasvatuses on alati see võimalus, et panustada saab järk-järgult vastavalt ilmastikuoludele. Kui sügisel ja talvel teha saagiplaanid, siis edaspidine tegutsemine peab kindlasti järgima tegelikke olusid. Kui sügis ja talv olid nii soodsad nagu sel aastal, siis tasus taimedele rohkem toitaineid anda, enam taimekaitsega tegelda ning kõrge saagikus aste-astmelt üles ehitada. Nii ka paljud tegid ning kasvatasid rekordsaagi.

Ka põllul kehtib sama talupojatarkus, et sööda seda lehma, kes rohkem piima annab.

Kui olud on soodsad ja kõik varasem hästi välja tulnud, tuleb seda ära kasutada ja juba tehtud põhikuludele täiendav saak lisada. Hektaripõhiseid, juba tehtud kulutusi (seeme, mullaharimine, maarent jne) see ei suuren-

da, vähendab vaid lisasaagikusega toodangu omahinda.

Taimekasvatus on selge näide tööde efektiivsusest. Meil on seni saadud keskmisena kuni kolm tonni teri hektarilt, kuid Lääne-Euroopa keskmine on 6,2 t/ha ehk sama töömahu eest kaks korda suurem. Kündmine, külvamine jne on ju samad. Suurem on vaid kulu väetistele ja taimekaitsele.

Rekordid on hea võimalus õppida Rekordsaak pole eesmärk omaette. Rekorditest õpitakse, mida sai selleks tehtud ning kuidas see toimis. Siis saab järgmisel aastal juba targem olla, ja seda suuremal pinnal.

Meie selle aasta viljelusvõistluse tulemused on veel poolikud, kuid juba võib öelda, et taliodra rekordsaagi 12 t/ha sai Harjumaal Kostiveres Aivar Treiberg.

See oli ligilähedane teoreetilisele võimalikule sealsel põllul. Rähkne paepealne muld endise fosforiidikaevanduse kõrval oli kõrge fosfori- ja kaaliumisisaldusega ning agrotehniliselt oli tehtud ära peaaegu kõik mis võimalik.

Reklaami projektijuht Kaja Prügi, kaja.prygi@ekspressmeedia.ee, 661 3337, 5665 4138 Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Talirapsiga aga oleme päris maailmatasemel. Meie viljelusvõistluse käigus saadi Voore Farmis kehtivast maailmarekordist (6,7 tonni hektarilt) kõrgem saak – 6,86 t/ha. Kui oleksime täpselt teadnud, kuidas seda fikseerida, olnuksime täiesti konkurentsis.

Teadsime viis aastat tagasi saadud nisu maailmarekordist 15,7 t/ha Uus-Meremaalt, mis nüüd samuti Inglismaal ületati tulemusega 16,5 t/ha. Seda aga ei osanud uneski näha, et talirapsi rekordsaak nii käeulatuses oli.

Sellegipoolest peame õnnitlema Margus Leppa suurepärase tulemuse puhul ning võime seda 6,86 t/ha saaki mitteametlikuks talirapsi maailmarekordiks nimetada. Tulemus kinnitas, et eelmise aasta Eesti parima taimekasvataja tunnistus anti õigele mehele.

Mullu saadi Eestis esimest korda üle miljoni tonni teravilja, täpsemalt 1,2 miljonit tonni, sel aastal tuleb väga tõenäoliselt täis ka teravilja arengukavas aastaks 2020 plaanitud 1,4 miljonit ehk miljon tonni inimese kohta.

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

RE K LAAM

Nr 7 (37) 17. september 2015

l

MAAMA J ANDUS 3

Agrilandi põllupäev Tartus 1. oktoobril 2015

Challengeri roomiktraktori ja iseliikuva taimekaitsepritsi esitlus töös!

Uue Fendt 300 S-seeria esmaesitlus Eestis.

Masinad töös rohumaal ja mullaharimisel.

Olete kõik oodatud Agrilandi Tõrvandi keskusesse 1. oktoobril kell 11.00 Saate masinaid ise reaalselt töös proovida.

Ajakava: 11.00 Kogunemine ja hommikukohv ning võileivad 11.15 Fendti ja Pöttingeri 2016. aasta uute mudelite tutvustus 12.15 Peeter Viil uuendustest mullaharimises 13.00 Rohumaa töödemonstratsioon 14.00 Mullaharimise töödemonstratsioon 15.00 Weidemanni laadurite esitlus 16.00 Ühine söömine ja arutelu Palume osavõtust teada anda hiljemalt 25. septembriks telefonil 5909 9022 (Berta Mürk) või e-postil berta@agriland.ee.

Tartus: Mihkel Timmermann Tel 552 8670 mihkel@agriland.ee

Tõnis Suits Tel 5802 7240 tõnis@agriland.ee

Märjamaal: Alo Vahtmäe Tel 5886 6677 alo@agriland.ee

Timo Pärn Tel 5566 1985 timo@agriland.ee

www.agriland.ee

4 MAAMA J ANDUS l P RA K TI K UM

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (37) 17. september 2015

Õlleodra kasvutehnoloogia andis JAANIKA MIRKA ml@maaleht.ee

T

artumaal Ülenurme valla talupõllul tehtud õlleodra tootmiskatse andis palju huvitavat infot nii peremees Kaino Lopile kui ka katses osalenud firmadele.

Põllutöömasinaid tootev firma Väderstad, taimekaitsevahendite tootja ja sordiaretaja Syngenta ning väetisetootja Yara otsustasid sel aastal ühendada jõud ning rajada koostöös põllumees Kaino Lopiga Tartumaale odra tootmispõllu katse. Eesmärk oli võrrelda õlle­odra sorte ‘Quench’ ja KWS ‘Irina’ ning rakendada mõlema puhul nii õllekui söödaodra tehnoloogiat. Ühine tootmiskatse asus Tartumaal Uhti külas Tiigi talus. Talupidaja Kaino Lopp ja tema isa Kaupo tunnistasid, et kasvatavad õlleotra esimest korda ning nende eesmärk oligi õppida, kuidas õlleodrakasvatus käib.

Tänavune aasta on õlleodra kasvatamiseks olnud küllalt soodne. Kevad ja suve esimene pool olid jahedad, kuid jahe-

dus soodustab võrsumist ja hoiab proteiini madalamana, mida õlleodral just vaja on. Kevadel soodustab see tugevama juurestiku arengut, eriti juhul, kui fos­ for on antud külvi alla. Mõnikord oli siiski ka nullkraadiseid öid, mis mõjus toitainete omastamisel veidi pärssivalt – esines ajutist lehtede kolletumist, kuid temperatuuride tõustes taastusid taimede lehed kiiresti.

Vingerpussi mängis sügis, kuna hästi toidetud taim kasvas kaua ega valminud enne, kui saabus septembrikuine vihmaperiood. Sellised tingimused aga mõjuvad halvasti idanevusele, mis on õlleodrakasvatuse võtmesõna.

Külvati 6. mail Külv tehti 5.–6. mail ning seal oli abiks Stokker Agri, kes andis külvitöödeks vajaliku masina, 255 hobujõul töötava traktori John Deere 621. Odraseeme külvati kombikülvikuga Väderstad Rapid 400.

Mõlemad sordid olid puhitud puhtimisvahendiga Celest Trio 060 FS, mis kaitseb edukalt ka odra-võrklaiksusesse ja odra-triiptõppe nakatumise eest.

Et õlleodra sordid üldiselt kipuvad odra-võrklaiksusele vastuvõtlikumad olema, soovitame puhise valikul toimespektrit jälgida, sest taimede tugev od-

ra-võrklaiksusesse nakatumine varajases faasis võib tähendada kuni 40protsendilist saagikadu. Puhisele lisati ka mikroväetist YaraVita, mis katseandmete põhjal kiirendab idanemist kuni seitse protsenti, suurendab taime kasvu algstaadiumis vastupanuvõimet taimehaigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele. Külvisenormiks oli 425 idanevat tera ruutmeetril. Soovitus ongi külvata õlleodraseemet 400–450 tera ruutmeetrile.

Väetamine olgu täpne Väetamisel vajab õlleoder, nagu teraviljad ikka, kasvuperioodi alguses piisavas koguses fosforit koos lämmastiku ja kaaliumiga.

Nii sai kogu põld külvi alla YaraMila NPK 18-8-16+S, boori ja magneesiumi. Lämmastikväetamisel on õlleodra puhul Eesti tingimustes reegliks, et sobiv kogus on ligikaudu 90 kg lämmastikku hektarile.

Yara ja Syngenta ühiskatsed Soomes on näidanud, et parimaid tulemusi annab umbes 2/3 lämmastiku andmine külvi alla (kindlasti mitte vähem kui 60 protsenti) ning 1/3 andmine külvi peale, puhmiku faasist kõrsumise alguseni.

Teise lämmastikväetamise ajastamine peab olema täpne.

Seda tuleb teha piisavalt vara, sest hilisem lämmastiku andmi-

ne hakkab tõstma terade proteiinisisaldust, mis õlleodrale ei sobi. Kindluse mõttes võib kogu vajamineva lämmastiku anda ka kohe külvi alla.

Lämmastikuga pealtväetamisel on soovitatav eelistada NS-tüüpi väetisi, sest väävel suurendab lämmastiku omastamist kuni veerandi võrra.

Lehe kaudu väetamine tehti YaraVita Gramitreliga, mis sisaldab mangaani, magneesiumi, vaske ja tsinki. Meie kasutasime kulunormi üks liiter hektarile, kuid võib kasutada ka poole suuremat täisnormi, sest magneesiumi- ja mangaanipuudus pole meie tingimustes sugugi harv nähtus.

Õlleodra tootmiskatse Tartumaal pälvis suvel põllumeeste huvi.

Esiplaanil vaatab põldu peremees Kaino Lopp.

Taimekaitse tõi ootamatusi Esimeseks probleemiks oli mulluse talinisu varis. Kevadel oli kiire, ja nii kasutasime enne külvi esmalt kiiretoimelist glüfosaati Ouragan System 4, mille puhul saime mullaharimise teha viis päeva pärast pritsimist. Seejärel randaaliti põld Väderstad Carrieriga. Üldiselt on soovitatav töötada siiski vastupidises järjekorras, eriti kui glüsfosaati kasutada sügisel. Carrier segab põllupinna ca 5 cm sügavuselt, soodustades umbrohuseemnete kiiret idanemist. Kaks nädalat pärast Carrieriga töötamist võiks kasuta-

da glüfosaati – nii on tõrje kõige efektiivsem.

Kuna eelmisel hooajal olid põllul probleemiks kare kõrvik ja põldmailane, kevadel võis aga lisaks näha maltsa ja ristõielisi, kasutasime umbrohutõrjeks laia

toimespektriga segu Lintur 70 WG 120 g/ha koos MCPAga 0,5 l/ha. Segu sobis kasutamiseks hästi ka jahedat ilma silmas pidades – Linturi võib kasutada alates +7 kraadist, kuigi alla kümne kraadi on toime mõnevõrra aeg-

lupjab teie põllud Ainult õige pH-ga mullad kasvatavad rikkaliku saagi.

Nordkalk ASil on 17aastane põllumuldade lubjakivi- ja dolokivijahuga lupjamise kogemus.

Eestis on PRIA andmetel ligi 1,1 miljonit hektarit haritavat põllumaad. Kolmandikul sellest on pH-ga tõsiseid probleeme, enamasti Kesk- ja Lõuna-Eestis.

Kuni aastani 2006 toetas PRIA oma meetmega põldude lupjamist. Toetuste lõppedes ei piisanud põllumeestel selleks enam omavahendeid ning suurem osa toona lubjatud põldudest on taas happelised. Aja jooksul on teadlikkus lupjamise vajalikkusest ja võimalused lupjamistöid teha õnneks tõusnud, kuid rahuldavaks üldpilti veel pidada ei saa.

Selleks et põlluharimine, väetamine ja muu viljelus efektiivselt töötaks, tuleb happeline põllumuld enne korda teha. Madala pH-ga muld põhjustab terve hulga probleeme, millel on otsene negatiivne mõju saagikusele. Näiteks omastavad kultuurtaimed halvasti toitaineid, mulla hapniku- ja niiskusrežiim on paigast ära, bioloogiline aktiivsus mullas on pea olematu jne.

Pikatoimeline lahendus Nordkalk pakub pikatoimelist lahendust happeliste muldade neutraliseerimiseks. Selleks kasutatakse kõrge kaltsiumisisaldusega lubjakivi (kaltsiumkarbonaat – CaSO3) peenfraktsiooni, mis on Nordkalki omatoode ning tooraineks ka näiteks söödamaterjalide tootmiseks.

Kuna tegu on loodusliku materjaliga, mida ei ole keemiliselt ega termiliselt töödeldud, omab Nordkalk ainsa ettevõttena Eestis võimalust pakkuda oma toodet ka mahepõllumajanduses, kus

lubatud mulla parendusmeetmete võimalused on piiratud.

Kauakestva toime saladus on lubjakivi peenfraktsioonis, mille sõelkõvera osad lahustuvad pinnases eri kiirusega.

Nordkalki pakutav täisteenus hõlmab endas lupjamiseks vajalikku materjali – lubjakivi, dolokivi või nende segu –, transporti kliendi põllule ja laotamisteenust.

Millal on sobiv aeg lupjamiseks? Õige vastus: siis, kui mullaproov näitab happelist seisundit. Kunagi ei ole liiga vara või liiga hilja. Lupjamise otsusega viivitamine halvendab olukorda veelgi.

Praktika on näidanud, et aastas on kaks kõrghooaega, kus lupjamisteenuse huvilisi on rohkem: kevadel pärast lume sulamist kuni 15 maini ning sügisel pärast saagi koristust kuni külmade saabumiseni.

Talvekuudel on lubjakiviga lupjamine raskendatud, sest looduslik niiskus, mis materjalis peitub, kipub selle kiiresti jäätama. Samas on liigniisketel maadel ainuke võimalus lupjamist teha just nimelt talvekuudel, kui kelts tehnikat kannab.

Kui palju on piisav?

Lähtuda tuleks taas mullaproovide tulemustest. Kui pH-näit on alla 5, on tegu happelise seisundiga ja minimaalne külvinorm oleks 4–5 t/ha. Sellisel juhul tagatakse neutraalne seisund 5–7

aastaks, misjärel värskenduseks piisab reeglina 3 t/ha normist. Sõltuvalt mullatüübist ja niiskuse hulgast võib vajadus erineda.

Vajaduspõhine laotamine Tänapäeva põllumajandus liigub selles suunas, et viljelus oleks täpne, vajaduspõhine. 2015. aasta kevadest töötab Nordkalk Eestis ainulaadse täppisviljeluseks mõeldud GPS-tehnoloogial põhineva ketaslaoturiga. Oma olemuselt ei ole see midagi revolutsioonilist, sest GPS-tehnoloogiat kasutatakse põllumajanduses juba palju aastaid. Lupjamise vallas on tegu siiski innovatsiooniga, millega lõi Nordkalk võimaluse teha lupjamist vajaduspõhisena.

Vajadusepõhine lupjamine ei taga otsest säästu lupjamise materjali arvelt, kuid tagab ressursi senisest efektiivse-

ma kasutamise. Materjali ei raisata sinna, kuhu pole vaja, vaid antakse sinna rohkem, kuhu seda kindlasti vaja on.

Nordkalki kliendid on majanduslikult perspektiivselt mõtlevad põllumehed: Nordkalki teenus neutraliseerib mulla pH püsivalt 5–7 aastaks, enne kui seda oleks vaja taas korrata. Hinnanguliselt toodab see investeering ennast tagasi juba ühe aastaga. Paraku tuleb tõdeda, et majanduslikult rasketel aegadel kiputakse kokku hoidma just lupjamise arvelt.

Täppisviljelus eeldab põhjalikku eeltööd ja usaldusväärseid algandmeid.

Mullaproovide võtmise ja vajaduspõhiste kaartide koostamisega Nordkalk ise ei tegele, küll aga on alustanud koostööd firmaga Agricon, mis varustab põllumehi vajaliku mullaseisundiinfoga.

Põldude lupjamine lubjakivijahuga • neutraliseerib mulla liigse happesuse 5–7 aastaks; • tagab optimaalse mullareaktsiooni; • parandab mullastruktuuri ning mulla hapniku- ja niiskusrežiimi; • vähendab mullakooriku ja muda teket; • elavdab mulla bioloogilist aktiivsust; • parandab taimede toiteelementide omastamist; • kasvatab saagikust ja parandab saagi kvaliteeti.

Meelis Mooses • tel 53 407 334 • e-post meelis.mooses@nordkalk.com

P RA K TI K UM

Nr 7 (37) 17. september 2015

l

MAAMA J ANDUS 5

kopsaka saagi Lii Sammler

Kasvuregulaatorina kasutati katsepõllul Moddust. Kogemus on, et kasvuregulaatori kasutamine olgu pigem natuke varem kui liiga hilja!

Et ilmad olid valdavalt jahedapoolsed, oli taimehaigusi sel aastal vähem. Haigustõrje tegime üks kord tugeva lahen­ dusena.

Põllu põhiosas asuval katsealal tegime täisnormiga Amistar Xtrat üks liiter hektari kohta, põlluservades Menara 410ga. Amistar Xtra annab kuni neljanädalase kaitsva toime, lisaks on sel rohendav ja saaki suurendav efekt, sest ta hoiab lehestikku kauem rohelisena, mis pikendab terade täitumise perioodi. Õlleodra sort ‘Quench’ on väga vastupidav jahukastele, mistõttu soodsatel aastatel esimest haigusetõrje ringi pole vaja.

Kuna pritsimistega esines sel aastal palju taimede kahjustamist, tuletame meelde, et soovitatav on kasutada paagisegus vett alati mitte vähem kui 200 l/ha.

Saak üle aegade parim lasem. Tuulekaera tõrjeks kasutati Axiali.

Jaanipäevaks olid mõlemad sordid hästi võrsunud, saanud väetisi ja taimekaitset. Tagasilöögi andis külm kevad, mis tekitas pritsimiskahjustusi, kuid

need kadusid paari nädala möödudes.

“Umbrohutõrje tegin mitme herbitsiidiga, nädal hiljem veel ka tuulekaera tõrje, ja siis läksid taimed kollaseks,” tunnistab Kaino Lopp.

Suvine jahedus pikendas taimede kasvuperioodi ning koristusega tuli oodata kaua. Esimene katse koristuseks oli 27. augusti päikesepaistelise ilmaga, mil sai lahti võetud põlluservad. Saagi niiskus oli seal siis 19 protsenti.

4. septembril koristasime põllu

Jaanika Mirka

katseosa, saagi niiskus jäi vahemikku 24–27 protsenti.

Kuigi ‘Quench’ oli visuaalsel vaatlusel algarengus kiirem, oli koristuse ajaks pilt põllul ühtlane. Saagitulemuste põhjal võib öelda, et sordid on vähemalt Tartumaa tingimustes sarnaste näitajatega (vt tabel). Fungitsiidi mõju võrdlusena saime tõestust ka strobiluriini saaki tõstvale mõjule, ja kuigi põllu äärtes võib saak olla madalam ka tavatingimustel, on enam kui pooletonnise saagivahe mõju kindlasti ka Amistar Xtral. Millised on kvaliteedinäitajad, selgub mõne aja pärast.

Kaino Lopile oli selline koostöö firmadega huvitav kogemus: “Minu jaoks oli saak üllatavalt suur, üle seitsme tonni hektarilt, ma pole odrast kunagi nii suurt saaki saanud. Mõlemad sordid andsid võrdselt välja, aga mulle meeldis ‘Quench’ algusest peale natuke rohkem – talus paremini taimekaitset.”

Ta lisab, et kõik sujus, aga ilm pööras lõpuks ära. Vihmad ja niiskus tegid oma töö – õlleodra idanevus peab olema üle 95 protsendi, see norm ei tule ilmselt täis.

“On mõtlemiskohti,” ütleb talupidaja. “Saagid on suured, aga ka väetise ning taimekaitse foon on kõrgem, kui ma ise kasutanud olen. Huvitav oleks tuleval aastal sama katse omal käel läbi teha.”

Õlleoder ‘Quench’ Tartumaal katsepõllul.

TE H NOLOOGIA

Õlleoder Töö

Kasvufaas

Aine

0

Quench

Väetamine koos külviga (kombikülv) (N 63 kg/ha)

0

YaraMila NPK 18-8-16

Korjati kive Umbrohutõrje Leheväetamine Kasvuregulaator Pealtväetamine (N 27 kg/ha) Tuulekaera tõrje Haigustõrje

Söödaoder Töö

25 25 30 30 31 32

Kasvufaas

Aine

0

Quench

Väetamine koos külviga (kombikülv) (N 63 kg/ha)

0

YaraMila NPK 18-8-16

Korjati kive Umbrohutõrje Leheväetamine Kasvuregulaator Pealtväetamine (N 27 kg/ha) Tuulekaera tõrje Haigustõrje Pealtväetamine (N 27 kg/ha)

25 25 30 30 31 32 37

425 id/m2, 205 kg 400 kg/ha

Lintur + MCPA 120 g + 0,5 l YV Gramitrel 1,0 l/ha Moddus 250 EC 0,2 l/ha YaraBela Axan NS 27-4 100 kg/ha Axial 50 EC 1,0 l/ha Amistar Xtra 1,0 l/ha YaraBela Axan NS 27-4 100 kg/ha

ideaalne algus efektiivseks põllumajanduseks säästab kulusid ja resursse suurem kasum 50€/ha

terviklahendus teie põldudele Põhiväetamise kontseptsioon

350 kg/ha

Kulunorm ha

Drilling (425 id tera, 205 kg, 45,8 ttm, id 95%

optimeeritud põhiväetamine

Meit Jürgens (täppisviljeluse nõustaja) Tel: 5253431 meit.jurgens@agricon-baltic.com

425 id/m2, 205 kg

Lintur + MCPA 120 g + 0,5 l YV Gramitrel 1,0 l/ha Moddus 250 EC 0,2 l/ha YaraBela Axan NS 27-4 100 kg/ha Axial 50 EC 1,0 l/ha Amistar Xtra 1,0 l/ha

Teie eelised

AGRI CON

Kulunorm ha

Külv (425 id tera, 205 kg, 45,8 ttm, id 95%

6 MAAMA J ANDUS l LOOMA K ASVATUS

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (37) 17. september 2015

Uus mure – sööt rikneb Kvaliteetne silo ei tohiks pärast hoidla avamist kokkupuutel õhuga kuumeneda. Kui silosse pääseb õhk kas hoidlast silo väljalaadimise käigus või silo valmistamise ja säilitamise ajal, on kuumenemise peamiseks põhjuseks pärmseened.

OLAV KÄRT emeriitprofessor

Tekib nn doominoefekt: silo puutub kokku õhuga; aeroobsed pärmseened, mis kasutavad toiduks piimhapet, ärkavad ellu; pärmseened lagundavad piimhappe äädikhappeks, süsihappegaasiks ning veeks ja produtseerivad soojust; pärmseente arvukus suureneb kiiresti; silo pH hakkab tõusma; hallitusseened ja aeroobsed bakterid ärkavad samuti ellu ning hakkavad silo edasi lagundama. Selle tagajärjeks on sööda ulatuslik riknemine.

Pärmseente areng silos on soodsates tingimustes väga kiire, nende arvukus võib kahekordistuda kahe tunni jooksul.

Seega juba kaheksa tundi pärast sööda etteandmist võib nende arvukus olla 16 korda algsest suurem. Arusaadavalt mõjutab pärmseente paljunemist õhutemperatuur – mida kõrgem see on, seda kiirem on pärmseente areng.

Seda, kuidas mõjutab kuumenenud silo või segasööt söödalaval lehmade toodangut ja tervist, pole palju uuritud. Küll on aga teada, et isekuumenenud sööta söövad lehmad halvasti, see aga mõjutab otseselt toodangut. Samuti pärsivad pärmseente elutegevuse tagajärjel tekkinud kõrvalproduktid vatsas toimuvaid fermentatsiooniprotsesse.

Paremini on uuritud hallitusseente toodetud mükotoksiinide negatiivset mõju loomade ter-

visele ja immuunsusele. Hallitusseente areng söödalaval olevas söödas siiski nii kiire pole kui pärmseente areng.

Toksiinid, mida leiame söödalaval olevast segasöödast, pärinevad enamasti kas silost, mis on riknenud hoidlas; hoidlasse toodud saastunud silomaterjalist või teistest söödakomponentidest (jõusöödad, proteiinsöödad jne), mida kasutatakse segasööda valmistamiseks. Küll võib aga toksiine segasöödas juurde tekkida siis, kui ebakvaliteetset, juba hoidlas isekuumenenud silo kasutatakse segasöödas, mida söödetakse kord ööpäevas. n Milline silo on aeroobselt ebastabiilne On kurioosne, et aeroobselt kõige ebastabiilsemad kipuvad olema just hästi fermenteerunud, piimhapperikkad, kuid arvukalt pärmseeni sisaldavad silod. Silos toimuv piimhappeli-

Pa n e täh e l e

Kuidas silo käidelda nnMittesoovitavaid mikroorganisme (pärm- ja hallitusseeni, klostriide jne) on koristatava haljasmassi pinnal alati, kuid nende arvukus suureneb heintaimede närvutamise, kaarutamise ja vaalutamise käigus. nnKui heintaimede närvutamine venib halbade ilmastikutingimuste tõttu pikale ning haljasmassi niiskusesisaldus on suur, või kaarutamise ja vaalutamise ajal satub koristatavasse haljasmassi ohtralt mulda, on alati kindlam kasutada keemilisi silo kindlustuslisandeid kui bioloogilisi. nnSilo riknemine saab sageli alguse selle ebaõigel väljalaadimisel hoidlast. nnSilo kindlustuslisandid ei kompenseeri silo valmistamise käigus tehtud tehnoloogilisi vigu, küll saame aga nende abil muuta silo stabiilsemaks ja vähendada silohoidla avamisel silo riknemist. nnStabilisaatorid muudavad täisratsioonilise segasööda söödalaval küll aeroobselt stabiilsemaks, kuid need ei kõrvalda silos olevaid toksiine.

ne käärimine on hädavalik silo pH kiireks langetamiseks ja silo muutmiseks stabiilseks, kuid selle pärmseentevastane mõju on väga nõrk. Näiteks äädik- ja propioonhape pärsivad pärmseente arengut palju enam kui piimhape.

Veelgi enam pärsib pärmseente arengut aga võihape. Võihape on loomadele suures koguses toksiline ja viitab silo roiskumisele. Ka ammoniaak omab pärmseentevastast mõju, kuid selle kontsentratsioon hästi fermenteerunud silos tavaliselt nii kõrgele ei tõuse, et see olulist mõju avaldaks. Küll võib aga kuiv­ainevaese ja proteiinirikka silo puhul nii võihappe kui ammoniaagi kontsentratsioon tõusta niivõrd suureks, et omab pärmseentevastast mõju. Just sellega on seletatav olukord, kui roiskunud, võihappe- ja ammoniaagirikas silo söödalaval kuumaks ei lähe. n Milline on lisatava jõusööda mõju segasööda isekuumenemisele Pärmseened tarvitavad energiaallikana suhkrute ja piimhappe kõrval ka tärklist, mistõttu näiteks maisisilo isekuumenemise oht on suurem kui rohusilol.

Maisisilo koristatakse enne, kui tera saavutab täisküpsuse, mistõttu on seal olev tärklis ka pärmseentele kergemini kättesaadav.

Segasöödale lisatav teravili on enamasti kuiv ja tera küps, teraviljades olevast tärklisest energia kättesaamine pole pärmseentel seepärast väga kerge. Küll mõjutab seda aga segasööda (silo) kuivainesisaldus. Märg silo muudab ka segasöödas oleva teravilja niiskeks, mis hõlbustab pärmseentel sealt energia kättesaamist ja hoogustab nende kasva-

mist. Seega ka suure niiskusesisaldusega teraviljast, näiteks konservteraviljast, saavad pärmseened energiat kergemini kätte kui kuivast teraviljast.

Kindlasti peavad segasööda võimaliku isekuumenemisega arvestama need, kes söödavad lehmadele kuivatamata õlleraba, kuna see on juba ise pärm- ja hallitusseenete allikas. n Kuidas saame segasööda isekuumenemist söödalaval vähendada Esimene, kõige lihtsam võte sööda isekuumenemise vältimi-

seks on silo õige hoidlast väljalaadimise tehnika. See on küll kõigile hästi teada, kuid siiski näeme veel mitmel pool silo lahti tõstmist tõstukiga, mille käigus õhutatakse silofronti nii, et õhk pääseb sügavale hoidla sisse ja põhjustab silo kiiret riknemist. Enam toimitakse selliselt nende silohoidlate juures, mis asuvad farmist eemal ja kustkohast veetakse silo farmide juurde tsentraalselt. Nii toimides söödame loomadele pidevalt kuumenenud ja roiskuma hakanud silo.

Farmi lähedal asuvatest hoidlatest on hakatud enamasti siis-

K OMMENTAAR

Kui lehmi korralikult ei sööda, ei tasu neid üldse pidadagi

PÕLLUMAJANDUSLOOMADEGA KAUPLEMINE JA TRANSPORDITEENUS Projektid BALTIC GRASSLAND - BEEF EESTI LIHAVEIS

Kahe niite peale kokku tegime kümme tuhat tonni silo, sellega on meie karja söödavajadus kaetud.

Kindlasti on kõige tähtsam silo kvaliteet. Tegime esimesest niitest kümne päeva jooksul kolm augutäit silo ja igas augus oli proovide järgi proteiini ning toitainete sisaldus erinev. See langes tegemise järjekorras – kaks päeva hiljem tehtud silos oli proteiini 1–2 protsenti vähem ja kolmandas jälle vähem. Silo peab ikka juuni algul tehtud saama.

Seda teab iga põllumees, et silo jaoks tuleb rohi puhtalt niita, hästi tallata ja korralikult katta. Meil pole ka vanemaid rohumaid kui 3–4 aastat, algmaterjal peab ju samuti olema kvaliteetne.

Aga väga tähtis on ka see, kuidas silo august välja võetakse.

Meil on selleks frees, mis lõikab silomassi ülevalt alla risti läbi ja lõikepind on minimaalne. Ka kilet ei võta me tranšee pealt ära rohkem kui paari päeva jagu.

Meie söödame lüpsikarja iseliikuva söödamikseriga kaks korda päevas ning teeme mõlemal korral uue segu. Söötmine on nii tähtis, et kõik ratsioonid ning nende täitmine jookseb meil WiFi kaudu laudast arvutisse ja teeme sellele ka järelkontrolli.

Tavaliselt on meil söödakadu söödalaval ainult paar protsenti.

See, et lehm kõik ära sööb, näitab, et kõik on õigesti tehtud. Kui lehmi korralikult ei sööda, ei tasu neid üldse pidadagi.

telefon +372 786 0228 Sänna küla, Rõuge vald, Võrumaa Ahto Vili Torma POÜ juhataja

LOOMA K ASVATUS

Nr 7 (37) 17. september 2015

lehma ees RAIVO TASSO

Torma POÜs teatakse hästi, et silo tuleb tugevalt kinni tallata.

Sisse ei tohi õhku jääda, sest muidu pole see kvaliteetne sööt ettevõtte kõrgetoodangulisele lüpsikarjale.

ki silo välja laadima vastavate seadmete, kas freeside või lõikurite abil. Muidugi on silo hoidlast väljalaadimise juures palju muid olulisi tegureid – hoidla laius, kasutatava frondi laius jne –, mis mõjutavad sööda isekuumenemist, kuid freeside ja lõikurite kasutuselevõtuga on paranenud nii üldine töökultuur kui etteantava sööda kvaliteet.

Kui silo veetakse farmi juurde eemalasuvast hoidlast, tuleb kindlasti arvestada silo isekuumenemise ohuga. Kui kvaliteetse silo korral piisab sellest, et seda tuuakse farmi juurde kaks või kolm korda nädalas, siis ebastabiilse silo korral tuleks seda teha iga päev. Silo hoidlast väljalaadimisel ja transportimisel pääseb õhk silomassi sisse, andes võimaluse pärmseentel arenema hakata.

Segasööda isekuumenemist söödalaval saab ära hoida turul olevate TMR-stabilisaatorite abil. Need on enamasti toodetud propioonhappe baasil ja neid lisatakse segasöödale sööda segamise käigus. Lisamise määr sõltub pärmseente arvukusest söödas. Nende arvukust on sensoorselt küll raske määrata, kuid kindlasti tuleb stabilisaatorit lisada rohkem siis, kui silo on juba enne kasutamist isekuumenenud ja pärmseente arvukus selle tõttu mitmekordselt suurenenud. Arvestada tuleb seda, et stabilisaatorid ei jahuta isekuumenenud silo ega segasööta, vaid vähendavad edasise kuumenemise kiirust. n Kuidas saame parandada silo stabiilsust silo tegemise käigus Kvaliteetse silo tegemise võti peitub eelkõige õhu kiires eemaldamises hoidlasse ladustatud haljasmassist, mille tõttu tekib kiiresti piimhape ja langeb silo pH. Välistada tuleb igasu-

gune õhu juurdepääs silohoidlasse silo hoiustamise ajal.

Liigne õhk, mis jääb sileeritavasse haljasmassi hoidla aeglase täitmise või mitteküllaldase tallamise tõttu, võimaldab taimede rakusisest hingamist väga pika aja jooksul. Rakusisese hingamise käigus kasutatakse ära palju suhkruid ja lagundatakse proteiin. Õhk silohoidlas soodustab mittesoovitavate mikroorganismide nagu pärmja hallitusseente arengut. Õhu kiireks eemaldamiseks silohoidlast on vaja hoidla kiiresti täita. Haljasmass tuleb hoidla täitmise ajal laotada ühtlase 20–30 sentimeetri paksuse kihina ja hästi tallata.

Kui kvaliteetse silo korral piisab sellest, et seda tuuakse farmi juurde kaks või kolm korda nädalas, siis ebastabiilse silo korral tuleks seda teha iga päev.

Heksli pikkus sõltub koristatavast haljasmassist, selle niiskusesisaldusest ja valmistatavast silost (rohu- või maisisilo).

Mida kuivem on koristatav silomaterjal, seda lühem peaks olema heksli pikkus (rohusilol 3–4 cm, maisisilol 1–1,5 cm). Muidugi on heksli pikkusel oluline tähtsus lehmade söötmise seisukohast, eelistada tuleb pikema hekslipikkusega silo. Küll saab aga lühikest hekslipikkust söötmise käigus kompenseerida mõningase (0,3–0,5 kg/ lehma kohta päevas) hekseldatud põhu koguse lisamisega ratsiooni. Hekseldamata põhk selleks ei sobi, loomad sorteeri-

vad selle söödalaval välja. Seega olgu silo heksli pikkus pigem lühem kui pikem, et saada hästi fermenteerunud ja suure toiteväärtusega silo.

Selleks et pärm- ja hallitusseened ei areneks hoidla pealmises kihis, on otstarbekas kasutada nn aluskilet, mis kopeerib tihedalt silomassi pinda, ei jäta kile ja silomassi vahele õhku ning tagab sellega anaeroobsuse ka silomassi ülakihis. n Milliste kindlustuslisanditega parandame silo aeroobset stabiilsust Silo aeroobse stabiilsuse suurendamiseks kasutatakse nii keemilisi kui bioloogilisi kindlustuslisandeid. Kuna bioloogilised kindlustuslisandid on odavamad kui keemilised, on viimasel ajal hakatud just neid laialdasemalt kasutama.

Bioloogiliste kindlustuslisandite kasutamise võidukäigule on kaasa aidanud ka see, et on leitud piimhappebakter (Lactobacillus buchneri), mis lisaks piimhappele produtseerib äädikhapet. Kuna äädikhape on suure pärmseentevastase toimega, peaksid silo valmistajad valima just sellise bioloogilise kindlustuslisandi, mis sisaldab ühe bakteritüvena L. buchneri.

Et nimetatud bakter ei arene silos ega alanda silo pH väga kiiresti, kombineeritakse seda kiiresti areneva homofermentatiivse bakteriga, mille ülesandeks on muu hulgas ka klostriidide arengu pärssimine silos. Kasutades L. buchneri sisaldavaid bioloogilisi silo kindlustuslisandeid, peaksime arvestama sellega, et silo aeroobse stabiilsuse tagamiseks pole otstarbekas hoidlat pärast selle sulgemist avada enne paari kuu möödumist.

Tuntakse ka mitmeid keemilisi silo kindlustuslisandeid, mis parandavad silo stabiilsust. Mõjusamateks peetakse puhverdatud propioon- ja sipelghapet sisaldavaid lisandeid. Puhverdatuna on happed neutaalses keskkonnas ohutud kasutada.

Silo pH alanedes puhverdatud hapete dissotsatsiooni aste suureneb, millega tagatakse pärmseentevastane toime.

Mitmeid keemilisi silo kindlustuslisandeid on välja töötatud ka sorbaatide ja bensoaatide baasil ja kõikidel neil on ka mikroobidevastane toime. Keemiliste silo kindlustuslisandite kasutamisel tuleks kinni pidada tootja soovitatud kogustest, vähendatud koguste kasutamisel ei saavutata soovitud tulemust.

Kuigi mais sileerub hästi ja sageli ei soovitata kasutada maisi sileerimiseks mingeid silo kindlustuslisandeid, peetakse siiski otstarbekaks kasutada aeroobse stabiilsuse saavutamiseks kas bioloogilisi, äädikhapet produtseerivat piimhappebakterit (L. buchneri) või keemilisi, propioon- ja sipelghapet sisaldavaid silo kindlustus­ lisandeid.

l

MAAMA J ANDUS 7

8 MAAMA J ANDUS l TE H NI K A

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (37) 17. september 2015

Rootorkombain toimetab kadudeta Eesti põldudele jõuab järjest rohkem võimsaid suure tootlusega kombaine, sealhulgas rootorkombaine.

Meie heitlikes ilmaoludes võib viljakoristuse aeg üürikeseks jääda, mistõttu on vähestest kuivadest päevadest tarvis võtta maksimum.

Ain Alvela ain.alvela@maaleht.ee

Headel tingimustel suudab 9–12 meetri laiuse heedriga ja rohkem kui 600 hobujõudu arendava mootoriga rootorkombain 10–12 tunniga koristada vilja saja hektari suuruselt põllupinnalt.

Umbes sellist mõttekäiku arendas Tartumaal Nõo lähistel piimakarjapidamise ja taimekasvatusega tegelev Tammede pere, kes tänavu kevadel langetas otsuse praegu Euroopa suurima kombai-

ni, üle poole miljoni euro maksva New Holland CR 10.90 ostmise kasuks. Teravilja all on OÜ-l Soone Farm kokku üle 1500 hektari ja tänavu loodetakse see ainuüksi uue kombainiga ära koristada.

Väljakutse on ambitsioonikas, sest vilja valmimine on selle aasta jaheda suve tõttu hilisem, isegi oma paar nädalat, mistõttu septembri esimestel päevadel, kui tavalistel aastatel peaks suurem viljakoristus olema juba seljataga, oli Soone Farmil koristatud vaevu kolmandik viljast, võtta jäi veel 1100 hektarit. Üks Soone noortalunikest Madis Tamm oli toona optimistlik ning kinnitas, et kui ilma peab, kulub koristuseks veel kaks nädalat. Ent edaspidist silmas pidades ja riskide vähendamise huvides tuleb agrofirmasse

siiski ka teine kombain soetada, piisab ehk väiksemast kui kõnealune, ent siiski.

Säärase võimsa kombaini kasutamine eeldab muidugi ka toetava masinapargi olemasolu ja valmisolekut, sest kui kombain koristab tunnis 70 tonni vilja, teeb see vahetuses 700 tonni, 14,5 kuupmeetrit mahutav punker täitub kümmekonna minutiga.

Seega peab ettevõttel olema veovõimsust, et haagisega traktor pidevalt kombaini all sõidaks, et jaguks ka kuivativõimsust või oleks vähemalt koht, kuhu kuivatamist ootav vili ajutiselt maha kallata.

Ja kui vilja niiskussisaldus juhtub juba 25% kanti ulatuma, suureneb kohe ka kuivatamise aeg, vili istub kuivatis näiteks nelja tunni asemel kaheksa tundi ja kõik see venitab koristusperioodi pikemaks.

Viljakoristus olgu efektiivne Uue kombaini jaoks jagub Madis Tammel vaid kiitvaid hinnanguid.

Nii selle võimekuse, efektiivsuse kui tehnoloogia kohta. Näiteks kombaini tööjärje järel vaatamas käies leidis ta maast vaid paar üksikut viljatera, mis näitab, et masin on võimeline töötama sisuli-

selt kadudeta. Sellele aitavad kaasa isenivelleeruvad sõelad, mis asetsevad horisontaalselt ka siis, kui kombain liigub mäeveerul kaldeasendis.

Sel kombainil on üldse kõige laiem heeder, mida Eestis nähtud – nõks üle tosina meetri, Soone Farmis on töölaiuseks seatudki täpselt 12 meetrit. Materjali etteandmine ei toimu teoga, vaid lintidega. Heedri põhi koosneb kolmest liikuvast osast, mis kohandavad end automaatselt vastavalt pinnase reljeefile. Tööorganiks on kaks kõrvuti asetsevat rootorit, mis tagavad kombaini laiuse optimaalse ärakasutamise.

Rootori puhul, iseäranis üle keskmise niiske vilja võtmise korral, on ülimalt oluline, et rootorile antaks piisavalt jõudu.

Sellepärast on ka NH CR 10.90 varustatud 650 hj arendava jõuallikaga, mis on küll suhteliselt janune, tarbides töötunniga sadakond liitrit kütust. Ent kui see arvestada hektari kohta (10–15 liitrit) või koristatud saagi tonni (1,2–1,5 l/t) kohta, ei tundugi kogus enam nii suur.

New Hollandi põllumajandusmasinaid Eestis müüva ASi Tatoli projektijuht Urmas Oja selgitab, et põllumehel, kel maha pandud 1000–1500 hektarit vilja, ongi enda valida, kas koristada see kahe väiksema või ühe suure kombainiga. Ka hinnas pole suuremat vahet – kaks kombaini, mille koristusvõimsus on 30–40 tonni tunnis, maksavad kumbki 250 000 euro rin-

Söötebiiter/kivitasku.

Materjal liigutatakse peksu sektsiooni. Söötebiiteri labad teevad materjali massi ühtlaseks, tagades ka rootorile materjali ühtlase etteande.

Tänu suurele kivitaskule pole kividel võimalust pääseda peksusüsteemi.

gis; üks suur, mis suuteline topelt viljakoguse koristama, pool miljonit või veidi rohkem.

“Siiski, teatud risk on ühte kombaini kasutades suurem, sest kui sellel peaks mingi suurem rike juhtuma, on kuri karjas,” möönab Oja. “Samas – üks masin kahe asemel tähendab ikkagi arvestatavat kokkuhoidu, näiteks kütuse pealt, samuti on töö efektiivsus parem.”

Madis Tamm räägib, et senine, küll veel lühike kogemus ütleb, et uus kombain võtab lihtsa vaevaga 35–40 tonni rapsi ja 70 tonni nisu tunnis, ja kui veidi ka pingutada, pole 80–90 tonni su-

Viljapeks. Tugevdatud rootorilabad pööravad materjali peksu sektsioonist separeerimise sektsiooni. Ellipsikujuline disain kasutab pressimise ja vabastamise tehnoloogiat, mis pakub head jõudlust just niisketes ja suurema saagikusega tingimustes.

gugi ületamatu kogus.

“Tootlikkus võiks suuremgi olla, aga kombaini kiirus läheks siis juba sedavõrd suureks, et endal hakkab kabiinis olla imelik,” kirjeldab Tamm oma kogemust. “Väga positiivne on veel see, et punkri saab lihtsalt ja kiiresti puhtaks, terakadu on null, kabiinis kaks monitori – üks põllukaartide jaoks, teine kombaini enda pardakompuutri oma.”

Rootor sobib ka niisketesse oludesse Suurte rootorkombainide valmistamisele keskenduvad ka teised tootjad. Nii tuli John Deere paari aasta eest välja uue S-seeria kombainiga S-685. Täpselt selliseid kombaine, konstrueeritud just Baltimaade vajadu-

Mersu mootoriga LII SAMMLER

lii.sammler@maaleht.ee

K

ui osa firmasid toob turule uusi rootorkombaine, siis Claasi tehas selle uuendusega kaasa pole läinud.

Konekesko Eesti ASi tootejuht Marko Mirme selgitab, et Claas ei ole kunagi puhast rootorkombaini tootnud, kuna katsetused on näidanud, et Euroopa muutlikes koristustingimustes ei tööta lihtne rootor piisavalt hästi. Probleemid tekivad, kui vili sisaldub palju sitket rohelist materjali. Sellisel juhul ei ole puhta rootor peksu-eraldussüsteemiga masinat võimalik hästi välja reguleerida, sest rootoril on peksuala ja separeerimisala ühendatud ühe võlli peale.

Claasi kombainid, mis kasutavad hübriidsüsteemi, kus horisontaalse APS-peksumasina järele on paigaldatud rootorid,

toimivad vahelduvates koristustingimustes paremini. Mõlemat süsteemi saab eraldi seadistada ja kombineerida just kõige sobivam reguleering.

Sellegi poolest on Claasi kombainidel mitmeid uuendusi, mis senised kitsaskohad kõrvaldada püüavad. Neid tutvustati augustis Saksamaal Magdeburgi lähedal asuva Oderlandi suurfarmi põldudel.

Saab kergemini rapsi koristada Nagu selgitab Mirme, on Lexion 700 seeria suurimatel kombainidel 770 ja 780 senised mootorid vahetatud uute, Mercedes-Benz tippmootorite vastu. Tegu on EURO 4 normidele vastavate Tier 4 mootoritega, mis eritavad märgatavalt vähem CO2 ning on ka ökonoomsemad.

Põhjaliku uuenduskuuri on saanud heedrid. Praegu on ole-

mas juba uued mudelid Vario 770 ja Vario 930, tuleval hooajal saavad uuenduste osaliseks ka kõik väiksemad heedrid.

Kasutaja seisukohalt on ilmselt kõige olulisem muutus heedri seadistamine rapsikoristuseks. Vanematel mudelitel on küll reguleeritav, varioheeder, aga heedri põhi tuleb rapsikoristuseks eraldi pikendada.

Ka rapsi külgvikatite külgepanek on keeruline ning vanematel mudelitel kippus see olema vähemalt poole tunni töö. Uute heedrite puhul saab Mirme sõnul hakkama minutitega. Kiirkinnituste abil tuleb eemaldada põllujagajad ja asendada need rapsi külgvikatitega.

Uuel heedril on pikendatud ka variolava liikumismaad, mis on nüüd kokku juba 70 cm. Seda saab juht reguleerida kabiinist, ilma et oleks vaja rapsikoristuseks lisada vahedetaile.

TE H NI K A

Nr 7 (37) 17. september 2015

l

MAAMA J ANDUS 9

Tühjendus. Kiire ja lihtne süsteem, mis tarbib vähem võimsust kui varasemad analoogid.

Kasutaja jaoks tähendab see senisest suuremat jõudlust ja väiksemat kütusekulu.

Separeerimine. Elektriliselt reguleeritavad labad lasevad reguleerida separeerimist just nii, et tulemuseks saaks parima terade eraldamise ja põhu kvaliteedi.

JOHN DEERE

si silmas pidades, on Eestis kaks ja siinmail töös teist hooaega. Üldse aga on S-seeria John Deere’i kombaine meil paarikümne ringis.

John Deere’i tehnika vastse Eesti diileri OÜ Baltic Agro Machinery kombainide tootejuht Marek Peensalu kinnitab, et 9,2 meetri laiuse heedriga kombaini mootor arendab 570 hobujõudu ning see on mõeldud töötama just niisketesse oludesse, sellistesse, mis meil üsna tavapärased.

JD heedrivalikusse kuuluvad ka lintkonveieriga heedrid, mis tagavad materjali ühtlase etteande. Mõistagi on varustuses automaatroolimine, saagikaartide joonistamine, nende arvutisse importimine jmt. Nii saab kombaini loodud saagikusekaardi laadida näiteks väetisekülvikusse või mürgipritsi ja panna väetist eelkõige just sinna, kus sellest ka kasu on. Terakadu öeldakse olevat alla 0,5%.

“Kombainil on automaatsed seadistusjuhised, mis tähendab, et masin annab konkreetseid olusid arvestades ise soovitu-

sed, mida ja kuidas seadistada,” iseloomustab Marek Peensalu masina võimalusi. “Kombain valib sel moel ise kiiruse, vastavalt siis teraviljakaole ja mootori koormatusele. “Automaatroolimine ja kaartide tegemine toimub GPSi vahendusel, kasutades John Deere’i enda toetavat satelliiti. Tasuta variant annab täpsuse +/–23 cm, tasuline +/–2 cm.”

Peensalu selgitab, et üha võimekamad kombainid on meie kapriisses kliimas vajalikud, sest koristusaeg kipub igal aastal lühemaks jääma, sestap tuleb häid ilmu maksimaalselt ära kasutada ja koristada sel ajal võimalikult palju. Ta kinnitab, et JD hooldusmeeskond käib vähemalt alguses kombaini seadistamas, kui põllumees soovib ühe kultuuri koristamiselt teisele üle minna. Sest keeruline ja kallis kombain teenib suurima efektiivsusega vaid siis, kui kõiki selle võimalusi oskuslikult ära kasutada osatakse. Üle 500hj rootorkombaini soetamise peale tasub mõtlema hakata siis, kui teravilja­ alust põllupinda on 900 hektarit või rohkem. Alla selle oleks see mõnes mõttes laristamine, sest masin ei leiaks täies mahus

rakendamist. Muidugi, võimalusel võib kombaini saata naabrimehe põldudele teenustööd tegema.

Sellise kombaini omapära peitub Peensalu sõnul selles, et vili antakse rootorisse ja peksusüsteemi ühtlaselt, kusjuures – mida rohkem materjali, seda suurem on masina jõudlus. Protsessi järjekord on selline: vilja ettesöötmine, viljapeks, separeerimine ja põhu väljutamine.

Rootori tootlikkus sõltub mootori võimsusest – mida rohkem jõudu sellele rakendada, seda parem tulemus.

Marek Peensalu Järelejääva põhu saab vastavalt soovile kas purustatuna põllule laiali laotada või vaaludesse lasta. JD S-685 omab eraldi ka järelpeksusüsteemi koos vastava lisatrumliga. Selline lahendus aitab parandada kombaini tootlikkust, eriti just niiskevõitu vilja puhul.

“Rootori tootlikkus sõltub mootori võimsusest – mida rohkem jõudu sellele rakendada, seda parem tulemus,” selgitab

kombainid Väikeste heedrite puhul on kasutusel ka uus haspel. See ei haara haralist rapsitaime nii kergelt hasplitorude ümber, kuna torud on jämedamad ja hasplipii vedrud peidus profiili sees.

Ka on suurem Lexion 770 ja 780 teraviljapunkri mahutavus.

Väljalaadimiskiirus on 130 l/s ehk punkri tühjakslaadimiseks kulub vähem kui kaks minutit.

Põhupurusti on paremaks tehtud Tänavu oli paljudel põldudel suur probleem kesalille ja umbrohu teise rindega, mis koristustööd segas, sest põhupurusti oli pidevalt kinni, eriti rapsi võttes.

Põhupurustiga on Marko Mirme selgitusel selline lugu, et kõikidel kombainidel on vaja rapsi puhuks vähendada põhupurusti pöörlemiskiirust ja vastulõike noad tuleb välja keerata. Lexionil käib kiiruse regulee-

rimine lihtsalt, kuna teine rih­ ma­seib on juba tehasest küljes.

Tucanol tuleb rihmaseib ära vahetada, vanematel mudelitel pidi selle varuosana tellima.

Uutel mudelitel on uuendatud põhupurusti ja põhulaotur.

Põhupurusti koda on tehtud laiemaks ja võlli läbimõõt on kasvanud. Põhulaoturi ehitust on muudetud ja varem kasutusel olnud hüdrauliline ülekanne asendatud rihmülekandega.

Põhupurusti asendi muutmine on viidud kabiini ning sealt saab seadistada ka vastulõike nugade ja vastulõike astme asendit, mis varasematel mudelitel käis mehaaniliselt.

Uus on ka see, et kui kombain tuvastab liigse koormuse peksusüsteemis, peatatakse automaatselt heeder ja kallak ning liikumiskiirus väheneb poole kilomeetrini tunnis.

“Eestis saime sellel hooajal hea kogemuse Konekesko Demo

Peensalu. “Ja kuna terade etteandepind on lahendatud tiguülekandega, ei kiti niiske vili sõelasid pidevalt kinni.”

JD kombainil on mitmed ülekanded lahendatud kardaanidega, mistõttu rihmülekandeid on seal vähem. Sõlmed igapäevast määrimist ei vaja, minimaalne välp on mõnes kohas 50 töötundi, üldiselt aga piisab, kui määrida 200–400 töötunni järel.

Peensalu kinnitab, et praegu on nendel kombainidel kasutusel veel Tier III mootor, millel tahmaosakeste ärastamiseks sõelad, ent uuest aastast saavad S-seeria kombainid Tier IV nõuetele vastavad mootorid, kus saab kasutada juba Ad Blue’d.

Ta kiidab ka uue JD kombaini kabiini mugavusvarustust ja juhi suurepärast vaatevälja, mis on saavutatud tänu sellele, et transportöörlint asetseb võimalikult ees. Juht saab istuda sirge seljaga ning samas ikkagi kõike heedri juures toimuvat hästi näha. Käigukast on täisautomaatne, instruktoriistme saab muuta toidulauaks, selle all peitub 23 liitrit mahutav külmik.

Marek Peensalu kinnitab, et enamik mugavusvarustusest ongi tänapäeval juba kombaini standardvarustusse arvestatud ja suuremat vahet sel enam ei tehta. Masina tootlikkus on 70 tonni nisu tunnis, terapunkri maht 14 100 liitrit.

UUe ja kasUtatUd tehnika liising

Tehnika

Põld ja mets

Seadmed

lePingUtasU aasta lÕPUni 0 €

Lii Sammler

Kasutusrent

Laia heedriga Claas Lexionid sobivad koristama avaraid viljapõlde.

Lexion 770 Terra Traci roolis olles. Selgeks sai, et kuigi tänu automaatikale on kombain tohutult tootlik ja juhtimine väga lihtne, siis mida suurem masin on, seda tähelepanelikumalt tuleb tegelda reguleerimisega. Eriti hoolas peab olema heedri reguleerimisega niisketes tingimustes. Kogu koristuskiirus on võimalik ära rikkuda lihtsate reguleeringute tegemata jätmisega,” ütleb Mirme. “Konekesko Lexion 770 demokombaini suutsime väga hästi välja reguleerida, nii et Viljandimaal Lassivälja OÜs väga suure saagikusega (10–14 tonni hektarilt) nisu koristades oli pidev tootlikkus

üle 60 tonni tunnis ja vilksatas ka arv 70.”

Lexion 770 puhul võib tema sõnul väita, et kui hektari saagikus jääb 7–8 tonnist allapoole, siis seda masinat 9,3meetrise heedri puhul maksimaalselt ära koormata ei jõua. Kui teravilja saagikus on 10 t/ha lähedal ja tingimused head, võib arvestada koristuskiirusega 7 km/h.

Nüüdseks on demoring lõpetatud, koristatud sai 338 ha eri kultuure üle Eesti ja kombain on leidnud omaniku Kostiveres – Naeris OÜ, kelle põllult koristati varem sama kombainiga demona ka viljelusvõistluse rekordiline taliodrapõld.

Kapitalirent

Tagasirent

kÜsi PakkUMist ja Pane Meie OskUsed PROOVile!

10 MAAMA J ANDUS l ETTEVÕTLUS

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (37) 17. september 2015

Grillitud kitsejuust annab perele elatist RAIVO TASSO

Halloumi juust

HELI RAAMETS heli.raamets@maaleht.ee

Ü

learusest kitsepiimast sai Põlvamaa Üvasi talu pererahvale Anne ja Lenno Grünbergile elatusallikas siis, kui nad sellest küprosepärast halloumi juustu valmistama hakkasid. Üheksa aastat tagasi Tartust Põlvamaale Rasina külla kolides ei osanud Anne ja Lenno Grünberg aimatagi, et neil saab olema sajapealine kitsekari. Areng on toimunud vaikselt ja tasapisi.

“Abikaasa terviseprobleemi tõttu sai kuus aastat tagasi võetud esimene kits,” meenutab Anne. Ta oli lapsepõlves kitsepiima saanud ja see oli samasuguse vänge kitsemaitsega nagu nende uue kodulooma omagi. “Arvasin, et kitsepiim peabki olema sellise maitsega, kuni sain proovida head kitsepiima,” lisab ta.

Seejärel müüsid nad esimese kitse maha ja ostsid kaks etemat asemele. Kuna kogu piima ei jõutud ära juua, hakkas perenaine proovima piima ise ka töödelda.

Jogurt tuli väga hea, kuid vanaemade meetodil valmistatud kohupiimal polnud tegu ega nägu. Juust oli aga nii maitsev, et pärast toodete proovimist tahtsid kartulivõtule appi tulnud sõbrad seda veel. Nii läkski lumepall veerema – soovijaid lisandus riburada. Kahe kitse asemel oli aasta pärast juba kuus, seejärel 12 ja praeguseks on loomi kokku 110, neist piimaandjaid 62.

Kari jõudluskontrolli all “Kohalike kitsedega pole midagi peale hakata, paljud on omavahel sugulased,” tõdeb Anne.

Näiteks ostis ta siku, kes küll kitsi paaritas, kuid ühtegi järglast ei tulnud. Samamoodi suguvõimetuks osutus ka järgmine sikk.

Esimesed tõuloomad – rootsi maatõugu – toodi kolm aastat tagasi Järvamaalt Kalamat-

Hea grillimiseks nnTraditsiooniline Küprose poolkõva laagerdamata valge juust. nnPeamised koostisained: piim, keedusool, laap. nnMaitsestamiseks lisatakse ürte ja münti. nnMaitselt soolane, konsistentsilt tihe, kompaktne ja kergesti viilutatav, tekstuurilt n-ö hamba all kriuksuv. nnAjalooliselt kasutati valmistamiseks kitse- ja lambapiimasegu, laiemal levimisel on seda hakatud tegema ka lehma­ piimast. nnKõrge sulamispunktiga, mistõttu hästi sobib praadimiseks ja grillimiseks, samuti salatitesse. nnVäga armastatud Küprosel, Kreekas ja Türgis, kuid ka Inglismaal ja Soomes ning kogub hoogsalt populaarsust Eestiski.

Anne ja Lenno Grünberg kitse­juustu ja selle tulevase allikaga.

si Meiereist. Võrumaalt Andri-Peedo talust osteti tüüringi tõugu loomi. Seejärel leiti veel kolmaski huvitav tõug – pikakõrvalised ja tavapärasest rammusama piimaga anglo-nubiani kitsed. Juustu jaoks on rammusam piim paremgi, kuna sel-

lest saab rohkem ja maitsvamat juustu. Nüüd on neil karja täiendamiseks kaks seda tõugu sikku – Onyx ja Poseidon. Üvasi talul on esimene ja seni ainus jõudluskontrollis osalev kitsekari. “Jõudluskontrolli abil saan teada, kes annab lõs-

si ja kes rammusat piima, kellel kui suur toodang on, kas söödame neid õigesti ja muud vajalikku,” selgitab perenaine. See aitab langetada aretusotsuseid ja karja kvaliteeti parandada. Ilma jõudluskontrollita võib karjast valed kitsed välja praakida.

K OMMENTAAR

Küprose juust Eestis

Imelise maitsega juust

“Kuni tänavuse aastani polnud meil nii palju piima, kui toodangu tegemiseks vaja oleks,” märgib Anne Grünberg. Suvel, kui kitsede piimaand on suurem, tehakse teavitatud koduköögis halloumi’t ehk grillimiseks mõeldud juustu ja käiakse seda laatadel müümas.

Pärast võõrapärase nimega halloumi juustu retsepti leidmist ja katsetamist ei jõudnud Anne seda nii palju valmistada ja praadida, kui mees, tütar ja sõbrad tahtsid.

Tegu on sellise juustuga, mis tänu oma erilisele valmistamis-

Põlvamaa rohelisem märk omistatakse kohaliku tooraine kasutamise eest. Üvasi talu pererahvas on pikka aega teinud katsetusi ja saab tänu teavitatud koduköögile oma kitsejuustu müüa. Tore, et nad ei müü ainult toorainet ehk piima, vaid teevad sellest ka tooteid.

Grilljuust on imelise maitsega ja meie komisjonile meeldis see väga, ei tekkinud üldse kahtlustki, kas neile märk anda. Kuna halloumi on ainult Küprosel valmistatud juust, tegime ettepaneku toote nime muuta.

Tiiu Marran Põlvamaa Arenduskeskuse projektikonsultant

tehnoloogiale kannatab küpsetamist. Sentimeetripaksusi viile võib praadida pannil või küpsetada grillil. Mõlemalt poolt kuldpruuni jume omandanult ja soojana maitseb see imehea ning on hamba all “kriuksuga”.

Poodi vaatama minnes, kas ka seal seda juustu pakutakse, sai ta aga ebameeldiva üllatuse osaliseks. Importjuust oli soolane ja tuim. “Hea, et ma seda esmalt poest ei ostnud, siis poleks seda retsepti katsetama hakanudki,” ütleb ta nüüd.

Laatadel on tootjad panniga väljas ja pakuvad soovijatele praetud kitsejuustu. Seal on nad kokku puutunud paljudega, kel kitsepiima suhtes suur eelarvamus. “Jätsingi siis tootenimes kitsepiima kõige lõppu ja suurel osal juustu proovijatest eelarvamus kadus,” lisab ta.

Lisaks viiakse Tartusse n-ö piimaringi raames klientidele kaup koju või kontorisse kohale. Kuna kogu piima ei jõua

koduköögis töödelda, viiakse osa Nopri meiereisse, kus sellest ja Andri-Peedo talu kitsepiimast valmistatakse laagerdunud juustu.

Plaan on ehitada meierei, et lisaks otse tarbijatele võiks juustu müüa ka poodidele ja restoranidele. Meiereiruum sai valmiski, kuid veterinaarametnik leidis, et seal pole WCd ja tunnustuse saamiseks tuleb veel tööd teha. Ei lugenud ka see, et kahekümne meetri kaugusel elumajas on WC olemas. “Ise tehes ja ehitades võtab kõik aega,” tõdeb Lenno, kellel seisavad nüüd taas ees ehitustööd.

Kuna Halloumi nimi saab tõenäoliselt lähiajal geograafilise tähise, siis ei tohi seda enam kasutada ja toode tuleb ümber nimetada Üvasi grilljuustuks kitsepiimast. Üvasi talu juust pälvis septembri algul ka Põlvamaa rohelisema märgi, mis näitab selle head kvaliteeti.

müük hooldus varuosad kogemused

NÕUDED

Nr 7 (37) 17. september 2015

l

MAAMA J ANDUS 11

RAIVO TASSO

STATISTI K A

Tuulekaeraga saastunud pinnad 2015

Kui on tööjõudu, saab tuulekaera tõrjuda seda käsitsi viljapõllust välja katkudes.

n Tuulekaeraga saastunud pind (ha) n Põllukultuuride pind (ha)

Võru

Viljandi

Valga

Tartu

Saare

Rapla

Pärnu

Põlva

Lääne-Viru

Järva

Lääne

Jõgeva

Ida-Viru

Hiiu

Harju

80 000 70 000 60 000 50 000 40 000 30 000 20 000 10 000 0

Allikas: statistikaamet

Tuulekaer toob palju lisamuret Virve Straume põllumajandusameti seemne büroo peaspetsialist

T

änavune suvi oli väga tuulekaerarohke. Seadus kohustab põllumehi tegema tuulekaeratõrje kava, ja seda ka tõrjuma.

Tuulekaer Avena fatua L. on raskesti tõrjutav umbrohi, mille massiline levik alandab saaki ja selle kvaliteeti. Oluline takistus on tuulekaer seemnetootjatele. See on kõrreliste sugukonda kuuluv lühiealine suviumbrohi, mille üks taim võib anda kuni 250 seemet ning need võivad mullas eluvõimelisena säilida kümneid aastaid.

Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus kohustab maakasutajat, kelle põllul on tuulekaer, rakendama abinõusid tuulekaera leviku piiramiseks ja sellest vabanemiseks.

Samuti on maakasutajal kohustus teavitada põllumajandus­ ametit tuulekaera esinemisest ja koostada tuulekaeratõrje kava.

Külm kevad takistas tuulekaera tõrjumist Tugeva tuulekaeraga saastumise põhjuseks 2015. aastal võib olla keemilise tõrjega hilinemine. Eestis olid mai lõpp ja juuni väga tuulised ning keemili-

se tõrje tegemiseks vähe päevi.

Samuti ei mõju kemikaalid liiga madalal temperatuuril efektiivselt. Juulikuus tuli teine rinne tuulekaerataimi, ja sellisel põllul uut keemilist tõrjet enam võimalik teha ei olnud.

Tuulekaeraga saastunud alade andmekogus on tuulekaeraga saastunud pinda kirjas 236 588 hektarit ning saastunud on ligikaudu 38 protsenti põllukultuuride kasvupinnast. Suuremad tuulekaeraga saastunud alad on Lääne-Virumaal, kus tuulekaera on 75 protsendil põldudest, Raplamaal 51 protsenti ja Saaremaal 48 protsenti. LääneViru ja Rapla maakonnas on suured teraviljatootmise pinnad ja tuulekaer on ohuks just teravilja tootmispõldudel. Väiksem tuulekaeraga saastatus on Põlvamaal 17, Harjumaal 17 ja Võrumaal 21 protsenti.

Sageli leitakse tuulekaera viirgudena pritsimata ribadelt, kivihunnikute ümbrusest, teeäärtest, põlluservadest ja põllunurkadest ning veekahjustuse kohtadest. Samuti võib tuulekaera leida metsaservadest, elektriliinide alt ning -postide ümbrusest, kuhu see satub lindude ja loomade vahendusel.

Eestis on suurenenud herneja oakasvatuse pind ning osa maakasutajaid oli ebaõnnestunult valinud nende kasvatamiseks tuulekaeraga saastunud põllu. Nii esines osal põldudel tugev tuulekaeraga saastatus, sest hernepõllust ei ole võimalik tuulekaera välja kitkuda.

Tihti on esimesi tuulekaerataimi näha teeäärses põlluservas, kuhu need võivad olla

sattunud ilma koormakatteta, tuulekaeraga saastunud teravilja veol. Tuulekaera seemned on kergemad kui teravilja seemned ja transportimisel tõusevad koorma pinnale, kust tuul omakorda kannab need lähedalasuvatele põldudele. Eriti suur on oht seemnekasvatajatele, kes ise peavad hoidma oma põllud tuulekaerast puhtana.

Abi: külvikord ja puhas seeme Tuulekaeraga saastunud põllule on soovitatav külvata heintaimi ja niita seda 2–3 korda suve jooksul enne tuulekaeraseemnete valmimist. Teravilja kasvatades tuleb kasutada viljavaheldust, vältides suviteraviljade monokultuuri ning soovitatav on vahepeal kasvatada talivilja.

Oluline on loobuda kaera kasvatamisest tuulekaerasel põllul, sest tuulekaera on kaerast raske eristada ja keemilist tõrjet ei saa seal teha. Välja kitkuda on seda võimalik, kui põllu tuulekaerasaastatus on väike. Sel juhul tuleb taimed kindlasti põllult ära viia ja hävitada.

Tuulekaera üks leviku viise on külviseeme. Riski vähendamiseks peaks kasutama sertifitseeritud seemet või omakasvatatud külviseemet, mis on koristatud tuulekaerapuhtalt põllult.

Sertifitseeritud seeme on kontrollitud liigi- ja sordiehtsuse ning sordipuhtuse ja kvaliteedinõuetele vastavuse suhtes. Seeme, mis ei ole sertifitseeritud, võib sisaldada umbrohte, sh tuulekaera seemneid, või olla saastunud seemnete-

ga levivatest taimekahjustajatest. Omatoodetud seemet saab kontrollida põllumajandusuuringute keskuse seemnekontrolli laboris.

Varem tugevalt tuulekaeraga saastunud põlde on viidud heintaimede alla. Samuti võib positiivselt välja tuua, et maakasutajad on hakanud oma põlluääri niitma, et tuulekaer ei leviks. Olukorraga rahuloluks aga kindlasti põhjust ei ole.

Rakendatud meetmete tulemusena võib täheldada teatavat tuulekaeraga saastatuse vähenemist. Positiivset mõju on ilmselt avaldanud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse nõuete sisseseadamine, mille kohaselt toetuse saamise üheks tingimuseks on külvikorra sisseviimine ja liblikõieliste kultuuride kasvatamine.

Tuulekaerast vabanemine on keeruline, aja- ja töömahukas ettevõtmine ning selle tõrjemeetodid on kulukad. Meetmete kohaldamise eest vastutab maakasutaja. Tuulekaera tõrje tegemata jätmine toob kaasa leviku seni veel saastumata aladele ning kahjustab teiste tootjate põlde.

Lihtsam ja odavam on tuulekaera vältida, kui et sellega hiljem võidelda, ning oluline on peatada uute seemnete varisemine. Tuulekaer toob alati ettevõttele kaasa lisatööd ja kulutusi.

Väljavõte taimekaitsevahendite registrist taimekaitsevahendite kohta, mis lubatud tuulekaera tõrjeks, on kirjas põllumajandusameti kodulehel www. pma.agri.ee tuulekaera valdkonna all.

Osta ja müü masinaid maailma suurimas rasketehnika portaalis!

Vaata www.mascus.ee

12 MAAMA J ANDUS l K Ü LAS K Ä I K

d u l a a k d e Kvaliteeltusmajast Kaa

tel 55 648 186 • info@kaalumaja.ee • www.kaalumaja.ee

KODUMAINE mesi ja mesindustehnoloogia

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (37) 17. september 2015

Rebase talust hoovab õunalõhna Õunapuud on Järvamaal tegutseva Rebase talu pererahva kirg.

Eri sorte kasvab aias kokku üle kaheksakümne. Jaemüügiks sedavõrd suure sortimendi tootmine on küllaltki haruldane.

LIISI KANNA ml@maaleht.ee

www.asten.ee

Meelis ja Piia Tiigemäe kolisid Rebase tallu 1988. aastal.

Nüüdseks on üles ehitatud kaunis talu, mis ühtaegu nii koduks kui elatusallikaks. Talutöödega katsuvad Piia ja Meelis ikka omal käel hakkama saada. Pojad Kait ja Karel püüdlevad küll juba iseseisva elu poole, ent käivad vahel talgu korras siiski vanematel abiks.

Peremees Meelis on pärit praeguse kodu lähistelt Käravetelt, perenaine on sündinud ja kasvanud Koerus. Rebase tallu kolides tegeldi esialgu seakasvatusega. Maja ümbritsevad maad kuulusid tollal ühismajandile. Maade erastamise ajal õnnestus Piial omaaegsed isatalu maad Rebase talu juures välja võtta. Alles seejärel oli võimalik tootmistegevust laiendada.

Pererahva sõnul on Rebase talu puhul tegu ajaloolise paiga ja kohanimega. Juba Põhjasõja-aegse kaardi peal on sellesse paika märgitud Rebase kinnistu.

Tiigemäed tõdevad, et talu nimi on kujunenud nende toodangu brändinimeks. Tihti juhtub aga, et inimesed peavad seda nende perekonnanimeks.

“Turul tuli minu juurde kena naisterahvas ja ütles, teil on minu mehega üks nimi, tema on ka Meelis Rebane. Ma siis ütlesin, et vaat ma ei olegi Rebane,” jutustab Meelis.

Piia ja Meelise kodus on ka rebaseteemalised sisustuselemendid sellest hoolimata au sees. Ruumides võib näha rebasepilte ja -kujusid, mille hulgas nii enda soetatud kui külaliste toodud esemed.

Õunaaia idee saadi Prantsusmaalt Kui perekond Tiigemäe Rebase talusse kolis, kasvas hoovis vaid üks õunapuu. Praeguseks on puid veidi alla tuhande. Perenaise sõnul ei hakatud õunapuid juhuslikult kasvatama, see plaan oli väga kindel ja konkreetne. “Üheksakümnendate keskel käisin Euroopas reisil.

See oli aprillikuu. Sõitsin bussiga läbi kümne riigi ja nägin Eu-

Ilusa ja suure lauaõuna saamiseks on vaja alustada juba veebruaris tööd ja lõpetada alles novembris.

Ei ole nii, et lähme ainult ja korjame septembris viljad.

Piia Tiigemäe

roopas, eriti Prantsusmaal, kauneid õitsvaid õunaaedu. Siis ma mõtlesin, et see on nii äge, seda ma tahaksingi maal teha,” räägib Piia.

Suurem hulk õunapuid istutati Rebase talus maha 2001. aastal, umbes ühe hektari jagu.

Nüüdseks on pindala peaaegu kahekordistunud.

Praegu kasvavad nende aias peamiselt kõrged õunapuud.

Varem kasvatati rohkem madalakasvulisi, ent külm tegi neile liiga.

“2006. aastal tuli tagasilöök.

Külm talv võttis palju õunapuid ära. Aga me jätkasime vaatamata sellele,” räägib Piia.

Rohkem suuremaid probleeme Tiigemäe perel õunte kasvatamisel ette pole tulnud. Nende jaoks on iga sügis, kui õunad korjatud ja hoidla täis, omamoodi tipphetk. Ühe emotsionaalse mälestusena toob Piia esile selle, kui saadi esimesed õunad esimestelt enda poogitud puudelt. Kõik see annab jõudu ja indu ikka edasi püüelda.

Piia ja Meelis on ühel nõul, et kogemused ja oskused on tulnud katsetades. Talu algaastail ju kummalgi koolist saadud aianduslikku haridust ei olnud.

Piia on lõpetanud Tallinna kaubandustehnikumi raamatupidamise eriala, Meelis aga Türi näidissovhoostehnikumi farmimehaaniku eriala.

“Hakkasime ise aianduse teemadel juurde õppima, koolitustel käima. Ja erialased raamatud on põhjalikud, sealt on õppida palju,” räägib Piia. “Koolitusi on rohkem sellepärast vaja, et raamatust aru saada,” lisab Meelis.

Peremees nendib, et nüüdseks hakkab katsetamise aeg läbi saama: “Me teame tulemust, mida me saada tahame, ja me teame, kuidas see tulemus tuleb.”

K Ü LAS K Ä I K

Nr 7 (37) 17. september 2015

l

MAAMA J ANDUS 13

Liisi Kanna

ERIPAKKUMINE: mahlapress ja õunapurustaja Mahla tegemise komplekt 1: koosneb mahlapressist Fratelli Baesso V20 Inox ja õunapurustajast B100

Mahla tegemise komplekt 2: koosneb pressist Fratelli Baesso F25 ja õunapurustajast B1600

Mahlapress V20 Inox: • korvi maht 9 l • korvi kõrgus 300 mm • korvi läbimõõt 200 mm • pressi kaal 11 kg • filterkott komplektis • roostevabast terasest

Mahlapress Fratelli Baesso F25 • korvi maht 20 l • korvi kõrgus 400 mm • korvi läbimõõt 250 mm • pressi kaal 31 kg • filterkott komplektis

Mehaaniline õunapurustaja B100: • tootlikkus kuni 300 kg tunnis • kaal 15 kg • täitekolu 40 x 40 cm • täitekolu roostevabast terasest

Elektriline õunapurustaja B1600: • tootlikkus kuni 500 kg tunnis • kaal 26 kg • võimsus 1600 W • täitekonteineri maht 20 l • roostevabast terasest

hind 369 €

hind 769 €

komplekti tavahind 499 €

komplekti tavahind 848 €

Kohaletoimetamine üle Eesti tasuta! Pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub.

OÜ Riksman • info@mahlapress.ee • 518 8835 • mahlapress.ee Rebase talu pererahvas Meelis ja Piia Tiigemäe kasvatavad õunu armastusega.

Tiigemäed nendivad, et õuntega tehtav füüsiline töö on puhtam ja meeldivam kui kartulitega, mida talus samuti kasvatatakse. Vähem on tarvis kilogramme tõsta ning õunte korjamisel ei mängi ilm nii määravat rolli.

Samas tõdeb perenaine, et raske on murda müüti, justkui õun kasvaks ise puu otsas ja sellega tööd ei olekski. “Inimesed ei kujuta endale ette, et ilusa suure lauaõuna saamiseks on tegelikult vaja tööd alustada juba veebruaris ja lõpetada alles novembris.

Ei ole nii, et lähme ainult ja korjame septembris viljad,” räägib ta.

Ajakulukamate tööde hulka kuuluvad kevadine õunapuude lõikus ning võra kujundamine, painutamine ja suunamine. “Haavade ravi ja hooldus jäävad ajapuuduse tõttu pisut tagaplaanile,” tõdeb Meelis.

Eesti õuntes on palju vitamiine Tiigemäed leiavad, et Eesti õuntest peetakse siiski lugu ning neid on alati ostetud. Probleemiks peavad nad pigem neid, kes õunu vale sildi all müüvad.

“Pannakse välismaa õuntele ette Eesti õuna silt,” tõdeb Piia kurbusega.

Eesti õunad on välismaalt toodutest vähem kemikaalidega kokku puutunud. Piia toob välja, et kui välismaa õunu pritsitakse kuni 15 korda, siis Eesti õunad saavad mürke ja väetisi mitu korda vähem. Tema teada ei kasutata Eesti õuntel ka säilitusaineid. Lisaks on kohalikud õunad kõrgema vitamiinisisaldusega. “Eesti õun on kindlasti hea ka sellepärast, et meie

kliima on palju jahedam. Õunte valmimise aeg on pikem ja õuntesse jõuab koguneda hulga rohkem kasulikke aineid,” seletab Piia.

Tiigemäed müüvad oma kaupa peamiselt turgudel. Üle poole saagist ostavad ära püsikliendid. “Kui juhtub kehv aasta, on helistajaid palju, osale tuleb ära öelda ja püsikliente eelistada,” räägib Meelis. Peremees nendib, et püsi­klient on see, kes ostab sinu käest ka siis, kui kõik kohad on odavat kaupa täis. “Püsiklienti tunned hädas,” tõmbab Meelis tuntud vanasõnaga paralleeli.

Perenaise meelest on just uute sortide avastamine ja istutamine töö kõige mõnusam osa. “Käisime just koolituse käigus aedades ekskursioonidel. Nii põnev on! Pildistad ja maitsed, ja siis tahaks kõiki neid sorte endale ka,” räägib Piia elevusega.

Meelise sõnul ollakse õunakasvatusega alles alguses ning järgmisel aastal plaanitakse kindlasti rajada uus aed.

Tulevikule mõeldes toovad Tiigemäed välja ka selle, et ostmine kolib järjest rohkem internetti. “Tõenäoliselt tuleb ka postimüügile mõtlema hakata.

Tuleks välja töötada mingisugune pakendi formaat, mis ka postiautomaati sisse mahuks,” leiab Meelis. Seejuures on muidugi oluline esialgu testida, mis olukorras õunad pakiveoteenuse järel on.

Tegelikult ei pea Rebase talu pererahvas õunte kasvatamise juures majanduslikku külge kõige olulisemaks. “Kui hooliksin ainult sellest, kas õun toob mulle raha sisse, siis seda tööd ei teeks. Me ikka armastame õunu,” rõhutab perenaine.

Viljakuivatitele ja tööstustele BIOKÜTUSEL

(hakkepuit ja viljajäägid) Kuumaõhukatlad 500–3000 kW Veekatlad 250–1500 kW www.nordicboiler.ee • tel 512 6351 • info@nordicboiler.ee

KASUTATUD VARUOSAD VEOAUTODELE JA BUSSIDELE, MÜÜME JA OSTAME VEOAUTOSID JA BUSSE Valik lammutuses olevaid sõidukeid ja varuosasid.

Scania mootor DC1609

Võta meiega ühendust, lepime kokku hinnas ja transpordi korraldamises ning vormistame vajalikud dokumendid.

Vaata lähemalt: www.truckparts.ee

14 MAAMA J ANDUS l METS

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 7 (37) 17. september 2015

Kavandatav õpipoisiõpe valmistab noori päriseluks ette Uus koolitus

Õpipoisiõpe ehk töökohapõhine õpe Ketlin Rauk ml@maaleht.ee

H

aridusministeerium koos SA Innove ja tööandjate liiduga juurutab kutsekoolides töökohapõhist õpet. Metsa- ja puidutööstuse ettevõtted leiavad, et see on vajalik, iseasi, kas igal pool saab seda rakendada.

“Meie ettevõttes puuduvad nii õppemahukad erialad ja ülikeerulised seadmed, mille omandamiseks pikka perioodi planeerida ja sisustada,” põhjendab Valmos OÜ juhataja Heiki Vahermets.

“Lahtise peaga töötaja õpetame reeglina välja mõne kuu jooksul, ja see protsess eeldab töötaja pidevat vahetustes töölkäimist.”

Personalijuht Kairi Tomson leiab siiski, et teatud juhul tuleks õpipoisiõpe kõne alla ka nende ettevõttes – puidukvaliteedi määramisel ostuosakonnas. “Seni oleme saanud kaks töötajat, kes metsanduse eriala kutsekoolis lõpeta-

nnKutsekoolis saab õppida koolipõhises ja töökohaõppes. nnKoolipõhises õppevormis toimub enamik õppimisest koolis ning sellele lisandub praktika töökohas. nnTöökohapõhises õppes ehk õpipoisiõppes on enamik õppest töökohas ettevõttepoolse juhendaja käe all, lisandub teoreetiline õpe kutsekoolis. nnÕpipoisid on kas ettevõttes juba töölepinguga töötajad või kutsekooli õppima asujad, kes valivad praktilise õppevormi. nnÕpipoisiõppega saab liituda kutsekooli õppima asudes või juba ettevõttes töötades. nnÕpipoiss saab kohe töötasu ja tal tekib töökogemus. Õpipoisile makstakse palka, mis ei tohi olla väiksem miinimumpalgast. nnÕpipoisil on individuaalne õppekava. nnÕpipoiss saab oma õppekava läbimisel kutsekooli lõputunnistuse ja võib sooritada kutseeksami. nnHea võimalus olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks ja töötulemuste parandamiseks, ettevõtted saavad koolitada uusi töötajaid just selliste oskustega, nagu nad vajavad.

Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit, haridus- ja teadusministeerium

nud, kuid kes reaalselt puidukvaliteetidest ei teadnud enne meile tööleasumist tuhkagi,” nendib ta. Tomson tõdeb, et sellise õppevormiga kaasnevad ka miinused. “Näiteks tuleb õppijale maksta töötasu, praktikal olijale mitte. Õppeperiood on õpipoisil pikk, aga praktikant tuleks ettevõttesse kõige rohkem vaid kuuks ajaks.”

Töökohapoolsed juhendajad on vaja ka välja koolitada – nad on küll head erialaspetsialistid, kuid juhendamise metoodikast ei tea nad eriti midagi. Ettevõtte kulud võivad suureneda ka seetõttu, et tuleb maksta töötasu, hoolimata kompetentsuse tasemest. “Õpipoisse ei saa lülitada töögraafikusse, sest neile tuleb anda

õppepuhkus kooliskäimise ajaks, samuti ei pruugi õpipoiss pärast kooli lõpetamist samasse ettevõttesse tööle jääda, õigupoolest ju ka üldse mitte Eestisse,” tõdeb Tomson. “Töökohapoolsetel juhendajatel on ka vaja töökorraldust muuta, et nad jõuaksid tegelda õpipoisiga, osaleda kutsekooliga peetavatel aruteludel, koostada praktikaaruandeid ja tagasisidet.”

Positiivne on Tomsoni arvates see, et ettevõte saab endale ise spetsialisti koolitada, lootuses, et too ikka ettevõttesse tööle jääb.

Ka töökohapõhised juhendajad arenevad läbi koolituste ja õpetamise metoodikate.

Praegusest hullemaks minna ei saa Metsa- ja haljastustöödega tegeleva OÜ Ökopesa juhatuse liige Triin Peips usub, et õpipoisiõpe on väga hea mõte, mis peaks kindlasti käima käsikäes teoreetilise õppega.

“Praegu kutsekoolides pakutav haridus jätab tublisti soovida, sealne mentaliteet on väga kehv,” on ta veendunud. “Olen ise kõrvalt näinud, kuidas õppejõud räägib, et alla mingi summa tunnis pole üldse mõtet töö-

Janek Alliksaar

OÜ Märdi Puutöökoda juhataja Märt Kens arvab, et võiks oma ettevõttes õpipoisiõpet pakkuda küll, kui noorel on tahe tööd teha.

le minnagi – minu meelest väga vale asi, mida algajatele pähe tampida, sest reaalne elu on sageli midagi hoopis muud.”

Triin Peipsi sõnul rõhutaks tema palju rohkem hoopis seda, et kvaliteeti ei tohi kunagi alla lasta ja tööd peab tegema produktiivselt ning tuleb läbi arvutada, kuidas mingi summa tekib.

“Pean siinjuures silmas tööandja ja töötaja kohustust riigi ees maksude näol,” selgitab ta.

“Kulu töövahenditele – siis oleks noortel ja vanadel näha, kui palju see tööandja ikka “paneb tas-

Valmose spoonivabrikus arvatakse, et lahtise peaga töötaja õpetavad nad välja mõne kuuga ja nad ei vaja õpipoisiõpet.

ku” töötajate arvelt.” Ta lisab, et mida targem on töötaja, seda edumeelsem on ka ettevõte.

Seega oleks Peipsi arvates olulisim hoopis see, et tulevasi töötajaid tegelikkuseks ette valmistada, rääkida ja näidata, kuidas elu päriselt käib.

Noored vaid raha peal väljas “Ma võiksin vaat et terve raamatu kirjutada CVdest ja telefonikõnedest, kui mul 95% juhul on tulnud kokku puutuda suhtumisega, kus loeb ainult raha,” kinni-

Mõisaküla masinatehas pakub:

VÕSAGILJOTIINID 13–21 t ekskavaatoritele

9600€

NB! Pakume rendivõimalust.

OÜ Mõisaküla Masinatehas www.mtm.ee info@mtm.ee

tel 5628 6151

+ km

€

+ km

K ASULI K TEADA

Nr 7 (37) 17. september 2015

l

MAAMA J ANDUS 15

Sergei Krasii

Sven Arbet

Aasta Põllu­ meeste Klubi asutamine Kurgjal.

Vasakult: Raivo Musting, Ermo Sepp, Jaak Läänemets, Andres Härm, Ilmar Teevet, Tõnu Post, Avo Samarüütel, Arvo Kuutok, Jaak Hinrikus, Kalle Reiter, Mart Timmi, Madis Ajaots, Raivo Külasepp ja Aavo Mölder.

Pildilt puuduvad Johannes Valk ja Mati Nurm.

Loodi Aasta Põllumeeste Klubi Silja Lättemäe tab ta. “Küsitakse ulmelisi palganumbreid, omamata ise sealjuures elementaarseidki oskusi, tihtipeale võib juba ainuüksi häälest aru saada, kellest on töömeest ja kellest mitte.”

Peips räägib, et mõnikord näib talle, nagu inimesed oleks unustanud reaalsuse ja elaks vaid omas fantaasiamaailmas.

“Igatsetakse Soome või Rootsi tööle, mõtlemata ja arvestamata, kui palju on kulusid tööandjal, kogu tööprotsessi sujuval kujundamisel ning kui palju laevapiletite ja elamise peale kulub,” märgib ta.

OÜ Märdi Puukoda juhataja Märt Kens leiab, et olulisim on tahe tööd teha. “Mina otsin eelkõige inimest, kes tahab töötada, ning alles seejärel tulevad oskused, mida on võimalik õppida ja arendada,” kinnitab ta. “Seega võiks pakkuda praktikakohta noortele, kuigi meie tegeleme rohkem kinnisvara remondi ja hooldusega.”

Tasustamisest rääkides arvab Kens, et see peaks käima riigiga kahe peale. “Väljaõppele peaks kulutama 6–12 kuud, enne kui töötaja hakkab ettevõttele mingit väärtust looma,” lisab ta.

silja.lattemae@maaleht.ee

A

asta põllumehed asutasid 3. septembril Kurgjal Carl Robert Jakobsoni talumuuseumis Aasta Põllumeeste Klubi, et olla nõuandvaks koguks nii maaeluministeeriumile, valitsusele kui teistele asutustele.

Aasta Põllumeeste Klubi nõuab, et põllumajanduses tuleb kriisi tunnistada ning välja

töötada ja ellu rakendada kriisiabimeetmete pakett. Sedasama nõudsid nad esmaspäeval koos teistega ka Toompeal.

Aasta Põllumeeste Klubi esitas juba esimesel koosistumisel avaliku pöördumise, kus taunis valitsuse tegevusetust lihaja piimasektoris valitseva sügava kriisi lahendamisel. Pöördumises rõhutatakse, et valitsuse ja riigi suhtumine põllumajandusse ja põllumeestesse vajab tõsist muutust.

“Tahame juhtida valitsuse tähelepanu sellele, et Lätis, Leedus, Poolas ja teistes lõunapoolsemates Euroopa riikides makstakse siseriiklikku toetust ehk nn top-up’i. Meie majandame neist põhjapoolsemates tingimustes, meil on loomade ületalve pidamine palju raskem ning kulukam, miks meile topup’i ei maksta?” küsis klubi presidendiks valitud Ilmar Teevet, kes pälvis aasta põllumehe tiitli 2014. aastal.

Ilmar Teevet tõi esile, et siiani on maaeluminister Urmas Kruuse end välja keerutanud väitega “osa peabki pankrotti minema”.

Vastuvõetud asutamisdokumendi kohaselt kuuluvad Aasta Põllumeeste Klubisse kõik alates 2001. aastast tiitli pälvinud põllumehed.

Klubi presidendi kohuseid täidab ühe aasta jooksul viimati aasta põllumehe tiitli pälvinud põllumees.

EESM Ä RGID J A TÖÖ K ORD

Aasta Põllumeeste Klubi Eesmärgid nnPõllumajanduse, toidutootmise, keskkonnakaitse ja maaelu edendamine. nnPõllumajanduse ja maaelu maine parandamine. nnPõllumehe elukutse väärtustamine. nnEesti regionaalpoliitika kujundamisel kaasarääkimine. nnEesti toidu väärtustamine ja tutvustamine. nnArvamuste avaldamine seadusloomes.

Töökord nnKlubi koosolekud kutsub kokku klubi president. nnKlubi koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas. nnKlubi soovib olla koostööpartneriks Riigikogule, valitsusele, maaeluministeeriumile ja teistele valitsusasutustele. nnKlubi teeb tihedat koostööd Eesti põllumajandusja toiduvaldkonna esindusorganisatsioonidega.

Rahvusvahelised maaelumessid, sügis–talv 2015 nn Agro Show: 18.–21. septembrini, Poznan, Poola. nn Smaki Regionow: Poola toidumess, 19.–22. septembrini, Poznan, Poola. nn Polagra-Food: toidumess, 21.–24. septembrini, Poznan, Poola. nn Macfrut: puu- ja köögivilja töötlemise tehnoloogia, 23.–25. septembrini, Rimini, Itaalia. nn Aianduse, metsanduse ja zooloogia sügismess: 25.–27. septembrini, Kraków, Poola. nn Peterburi rahvusvaheline metsandusfoorum: 29. septembrist 1. oktoobrini, Peterburi, Venemaa. nn World Dairy Expo: piimakarjakasvatus, piimatootmine, 29. septembrist 3. oktoobrini, Madison, Wisconsin, USA. nn Apropos Pferd: hobusekasvatus, 1.–4. oktoobrini, Viin, Austria. nn Sprendimų Ratas: metsandus, jahindus, keskkond, 1.–3. oktoobrini, Kaunas, Leedu. nn Natura Food: mahetoidumess, 2.–4. oktoobrini, Łódź, Poola. nn АгроТек Россия: põllumajandustehnika, 7.–10. oktoobrini, Moskva, Venemaa. nn KoneAgria: põllumajandustehnika ja -seadmed, 8.–10. oktoobrini, Tampere, Soome. nn Flora Olomouc: aiandusmess, 8.– 10. oktoobrini, Olomouc, Tšehhi.

Lauku sēta: talupidamine ja kesknn konnahoid, 8.–12. oktoobrini, Riia, Läti. nn Lauksaimniecības tehnika: põllumajandus- ja metsatehnika, toiduainetööstus, 8.–11. oktoobrini, Riia, Läti. nn Агрокомплекс: põllumajandus ja toiduainetööstus, 8.–10. oktoobrini, Kaliningrad, Venemaa. nn Olma: piimakarjakasvatus ja muu põllumajandus, 8.–18. oktoobrini, St. Gallen, Šveits. nn Golden Autumn: põllumajandusmess koos AgroTech messiga, 9.– 13. oktoobrini, Moskva, Venemaa. nn Evenord: lihatööstuse erialamess, 10.–11. oktoobrini, Nürnberg, Saksamaa. nn Burtarim: põllumajandus, seemnekasvatus ja piimandus, 13.–17. oktoobrini, Bursa, Türgi. nn Agri Next/Agritech Japan: uue põlvkonna põllumajandus, materjalid ja tehnoloogiad põllumajanduses, 14.–16. oktoobrini, Tokyo, Jaapan. nn Agrilevante: põllumajanduse, toidutööstuse ja loomakasvatuse tehnika, 15.–18. oktoobrini, Bari, Itaalia. nn Süffa: lihatööstuse mess, 18.–25. oktoobrini, Stuttgart, Saksamaa. nn LIV Hardenberg: looma- ning linnukasvatus, veterinaaria, 20.–22. oktoobrini, Hardenberg, Holland.

Põllumajandusnädal: Siberi põllunn majandusmess, 20.–23. oktoobrini, Irkutsk, Venemaa. nn Agrokos: põllumajandus- ja toidumess, 20.–23. oktoobrini, Priština, Kosovo. nn MoldAgroTech: põllumajandus- ja toidumess, 21.–24. oktoobrini, Chișinău, Moldova. nn Elmia Lantbruk Djur & Inomgard: loomakasvatus ja loomakasvatustehnoloogia, 21.–24. oktoobrini, Jönköping, Rootsi. nn Agro Park: põllumajandus, 24.–25. oktoobrini, Lublin, Poola. nn Rundvee Vakdagen: loomakasvatus, 27.–29. oktoobrini, Hardenberg, Holland. nn AgroExpoSiberia: põllumajandus ja loomakasvatus, 27.–29. oktoobrini, Novosibirsk, Venemaa. nn Animal Farming: loomakasvatus, 27.–29. oktoobrini, Kiiev, Ukraina. nn InterAgro: põllumajandusnäitus, 27.–30. oktoobrini, Kiiev, Ukraina. nn Indagra: põllumajandus, loomakasvatus ja aiandus, 28. oktoobrist 1. novembrini, Bukarest, Rumeenia. nn Fruit Attraction: puu- ja köögiviljakasvatus, 28.–30. oktoobrini, Madrid, Hispaania. nn Agrosib/AgroExpoSiberia: põllumajandus ning -tehnoloogia, 28.–30. oktoobrini, Novosibirsk, Venemaa.

International Dairy Cattle Show/ nn Salon Salute Animale: loomakasvatus, piimalehmade näitus, 28.– 31. oktoobrini, Cremona, Itaalia. nn Metsä: läbilõige metsandusest, 6.–8. novembrini, Helsingi, Soome. nn Elma: toiduainetööstus ja põllumajandus, 6.–8. novembrini, Helsingi, Soome. nn Agrialp: põllumajandus, 6.–9. novembrini, Bolzano, Itaalia. nn Agritechnica: põllumajandustehnika ja -seadmed, 10.–14. novembrini, Hannover, Saksamaa. nn Агрофорум: põllumajandustööstuslik foorum, 10.–13. novembrini, Kiiev, Ukraina. nn Agro+Food+Drink+Tech Expo Georgia: toiduainete tootmine, toiduaine- ja joogitööstus, 18.–20. novembrini, Tbilisi, Gruusia. nn Yugagro: põllumajandus, 24.–27. novembrini, Krasnodar, Venemaa. nn Animall Antalya: loomakasvatus ja põllumajandustehnika, 25.–28.

Novembrini, Antalya, Türgi. nn Growtech Eurasia: aiandus, 8.–12. detsembrini, Antalya, Türgi. nn Agribex: põllumajandus, karjakasvatus, aiandus, iluaiandus, maastikukujundus, 8.–13. detsembrini, Brüssel, Belgia. nn Landbouwwerktuigenbeurs: põllumajandusmasinad, 10.–13. detsembrini, Leeuwarden, Holland.

16 MAAMA J ANDUS l RE K LAAM

Nr 7 (37) 17. september 2015

Eestis toodetud 100 W tööstusvalgusti LS-HAMK-10 on viieaastase garantiiga ülimalt vastupidav valgusti, mis on mõeldud kasutamiseks nii sise- kui ka välisruumides.

TEHTUD TÖÖD: OÜ Northmast Läänemaal OÜ Narma Lihulas AS Olerex Kärdlas OÜ Metal Express Sauel AS Linford Jüris OÜ Palmse Metall Palmses AS Viljandi Metall Viljandis

150 W tööstusvalgustid Viljandi Metall AS keevitusruumis. Klient jäi uue valguslahendusega väga rahule.

Õigesti valgustatud tootmisruumid tõstavad ettevõtte tootlikkust K valiteetne valgustus aitab töötajal paremini tööd teha, hoides tema tööinnukuse kõrgemal ja meeled erksamad, mis omakorda tõhustab kogu ettevõtte tootlikkust. Ledshop OÜ on spetsiaalselt tootmis-, tööstus- ja laohoonete, tänavate ja suurte alade valgustamiseks välja töötanud tootesarja LS-HAMK. „Eestis toodetav LS-HAMK on tugev ja mitmekülgne LED-valgusti, mis on disainitud suurte tootmishoonete pikaajaliseks ja efektiivseks valgustamiseks. Valgusti on ehituselt ülimalt vastupidav ja hooldusvaba, sobides kasutamiseks nii sise- kui välistingimustes,“ ütleb Ledshop OÜ juhataja Tõnis Keel, märkides, et võrreldes eelmise põlvkonna valgustustega annab uus lahendus kasutajale ligi neljakordse kokkuhoiu.

Uudse moodulvalgusti disain tagab lõpmata palju võimalusi kasutamiseks ja paigaldamiseks. Tootes kasutatavad kvaliteetsed detailid ning kõrgklassi jahutussüsteem annavad sellele lisaks efektiivsusele ka pika töö- ja eluea. Ledshop annab LS-HAMKi toodetele viieaastase garantii, rõhutades, et nende lahendus on loodud kestma ja end tasa tootma.

Hiljuti vahetas Ledshop OÜ välja valgustuse tootmisettevõtte Palmse Metall OÜ kolmes tootmishallis, sest omanik soovis saada hoonete valgustust paremaks. Kokku läks väljavahetamisele 115 valgustit. Palmse Metall OÜ juhatuse liikme Janar Kalda sõnul oli eesmärk vahetada välja vanad valgustid, et parandada valgustugevust tootmishallides ja samas vähendada ka energiakulu valgustusele.

Palmse Metall OÜ tootmishoone sai uue LED-valguslahenduse.

Valgus jaotub ühtlaselt kogu tsehhi ulatuses, tagades ka varem pimedamaks jäänud nurkades ühtlase valgustatuse.

LS-HAMKi keredetailid on valmistatud alumiiniumist, mida katab anoodikiht. Alumiinium tagab hea soojusjuhtivuse, mis on oluline LED-elementidele pikema eluea tagamiseks. Ilmastikukindluse tagamiseks on tooted tihendatud kummja EPDM-materjaliga, mis on ekstra vastupidav erinevatele keskkonnamõjudele. „Ruumide valgustuse juures pole oluline mitte ainult selle hind ja võimsus, vaid ka korralik projekt, mis näitab, kuidas on ruumi kõige praktilisem valgusteid paigutada. Teeme alati oma klientidele simulatsiooniprojekti ja põhjalikud valgustusarvutused, et nad saaksid oma investeeringutest maksimaalse tulemuse. Korraliku projektita pole mõtet valgustuste vahetamist ette võttagi,“ annab Keel nõu.

Ta selgitab, et kui näiteks hoone ehitusprojekti on sisse kirjutatud mõnel teisel tehnoloogial põhinevad valgustid, siis ei ole tark tegu neid vanast paigutusest lähtudes üks ühele LEDi vastu vahetada. Teades ruumi mõõtmeid, sisulist paigutust ning paigaldusvõimalusi on võimalik tänu tänapäevastele programmidele saada parim tulemus, milliseid valgusteid ja mis positsioonidele tuleks paigaldada.

Kalda märgib, et Ledshopiga läks kogu asjaajamine sujuvalt: alates pakkumisest kuni paigalduseni välja. „Kiiresti saime lahenduse ka haavliruumi valgustitele, millele oli vaja teha spetsiaalsed võrguga korpused. Esmamuljed uue valgustusega on positiivsed ning ka töötajad on öelnud, et on palju valgem. Oleme investeeringuga rahul.“

„LED-valgustitega on meil valgustuse energiakulu 2,5 korda väiksem, samal ajal tõstsime valgustugevust ligi 40%.“

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA BY-82 rihthöövelpaksusmasin

NOVA115S metallilintsaag

NOVA FM-300 puruimur

Hind:

(km 0%)

278 €

319 € (km 0%)

Tõhus puruimur kahe 100 mm avaga. Kõikidel meie mudelitel on metallist labad. Koti Nova BY82 on kõrge kvaliteediga rihthöövelvahetamine on kiire ja hõlbus. Varustatud paksusmasin väikestes töökohtades ratastega. Võimas 1,5 kW / 230 V mootor. kasutamiseks. Ei vaja spetsiaalset alust. Äärmiselt usaldusväärsed ja töökindlad imurid.

Võib asetada lauale või muudele vastavatele See mudel on olnud ülekaalukalt meie enim kohtadele. Lisaks on need lihtsalt pärast müüdud imur juba aastaid. kasutamist kõrvale liigutatavad.

Mootori võimsus: 1,25 kW / 230 V / 8000 rpm Mootori võimsus: 1500 W Mootor: 2850 p/min Höövelduslaius: 204 mm Õhu imemisvõimsus: 42,15 m3/min Paksusmasina max kõrgus: 210 mm Imuri labade läbimõõt: 300 mm Lõiketerad: 2 tk Kaal: 46 kg Kaal: 32 kg

NOVA BS-250 puidulintsaag

NOVA 16R radiaalpuurpink

Sama tippkvaliteet, mis juba aastaid müügil olnud mudelitel BS-315 ja BS-350. Tugev konstruktsioon. Kvaliteetsed piirikud, mis hoiavad seadistused paigas intensiivsel ja pideval töötamisel. Kõrge kvaliteediga mootorid ja tugev mittevibreeriv korpus. Alus standardvarustuses kaasas.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 370 W Tera kiirus: 780 m/min Tera suurus: 1750 x 6-13 mm Maks. saagimisvõimsus: 100 mm Lõikevõimsus/ sügavus: 245 mm Kaal: 35 kg

(km 0%)

Hind:

319 € (km 0%)

Viie kiirusega stiilne ja töökindel radiaalpuurpink, varustatud kallutusvahendiga, mis võimaldab ka horisontaalset asendit.

Kõik siiski tavalise radiaalpuurpingi hinnaga!

16 mm padrun standardvarustuses. Kõrgus 930 mm. Tõeliselt käepärane mudel, mida saad kasutada palju mitmekülgsemal moel kui tavalist radiaalpuurpinki. Eriti soositud mudel üle maailma.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 550 W Pöörlemiskiirus: 460–2480 rpm (5 kiirust) Spindel: MK2 / 16 mm Kaal: 35 kg

Hind:

399 € (km 0%)

Uudistoode! Saad pöörduva teraga metallilintsae peaaegu tavalise sae hinnaga.

Saagides pole vaja detaili pöörata. Ideaalne saag väikestesse ruumidesse. Mugav transportida. Hõlbus transportimise ajaks aluse küljest lahti võtta. Suurepärane saag tööobjektile kaasa viimiseks. Rattad ka aluse küljes. Tera automaatne seiskamine.

Kvaliteetsed ja tugevad terajuhikud.

Mootori võimsus: 550 W Tera kiirus: 20/30/50 m/min Tera suurus: 1638 x 12,7 x 0,64 mm Saagimisnurk: 90–45° Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90° / 115 mm Kaal: 62 kg

(km 0%)

NOVA 170G metallilintsaag

1411 €

Hind:

480 €

319 €

NOVA RM12 sikemasin

Hind:

Soodushind:

Hind:

NOVA J19 magnetpuurpink

(km 0%)

Hind:

190 € (km 0%)

NOVA PC180BH pinnasetihendaja Hind:

2008 € (km 0%)

NOVA PC tootesari on valmistatud koostöös ühe maailma suurima ehitusmasinate tootjaga. NOVA pinnasetihendajad on varustatud töökindlate ja kvaliteedi poolest tuntud Honda mootoritega. Pinnasetihendajad on saadaval raskuses 60–355 kg. CE tähis.

Mootor: Honda GX270 Võimsus: 9 hp Kütuse mahuti: 6 l Kiirus: 24 m/min Tagasikäik: HYDR Tsentrifugaaljõud: 30 kN Plaat: 600 x 500 mm Sagedus: 92 Hz Kaal: 180 kg

Nova J19 on kvaliteetne uudismudel! Tugev magnet kinnitub kindlalt ja teeb puurimise lihtsaks. Ava puurimisvõimsus kuni 35 mm!

Standardvarustuses jahutussüsteem, samuti 19 mm Weldoni padrun. Kerge kaal, ainult 10,5 kg. Kaasas mugav tööriistakast.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1100 W Mootor: 700 p/min Magneti võimsus: 1000 kg Kaal: 10,5 kg

Masinaga tuleb kaasa 6 paari lainestusvõi kantimisrulle. Maksimaalselt 1,2 mm materjalile. Suue 381 mm. Kaal 24 kg. Lihtne kinnitada töölauale. Tugev ja vastupidav konstruktsioon. NB! Alus ja lisatugi on lisavarustus.

Töötlemissügavus: 381 mm Max paksus: 1,2 mm Kaal: 24 kg

NOVA PL40 plasmalõikur NOVA FM200 tolmuimur Hind:

359 € (km 0%)

Uudismudel NOVA PL40 plasmalõikur. Lihtsalt käsitsetav ja soodne väike plasmalõikur, mis tarnitakse täielikult varustatuna.

Kasutusvalmis, vajalik ainult suruõhk (kompressor) ja elekter. Kasutatud on MOSFETi tehnoloogiat, mis on usaldusväärne ja läbiproovitud. Võid lõigata kõiki elektrit juhtivaid metalle, nagu teras, roostevaba teras, vask, alumiinium jne.

Pinge: 230 V Kaitse: 16 A Väljundvoolu vahemik: 20–40 A Lõikevõimsus: 12 mm Koormatavus: 60% 40 A Õhu tootlikkus: 4,5 / 150 bar/l/min Kaal: 8 kg

Hind:

182 € (km 0%)

Kvaliteetne väike tolmukogur hobikasutamiseks ja erinevate projektide puhul nii puhuriks kui ka imuriks. Mahub väikesesse ruumi, näiteks laua alla. Kerge ja lihtne manööverdada. Soovitatav kasutada laastu-, mitte eralduvate pinkidega.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 750 W Mootor: 2950 p/min Õhu imemisvõimsus: 14,15 m3/min Imuri labade läbimõõt: 230 mm Sisseimemine: 100 mm Koti suurus: 57 l Kaal: 10 kg

UTEC OY Alanurmontie 128, 62100 Lapua, Finland; tel +372 514 8326, ivo.ilustrumm@koneita.com; www.koneita.com

Uudistoode, mis on saavutanud tohutu populaarsuse kogu maailmas. Väga konkurentsivõimelise hinnaga. Kvaliteet vaieldamatult maailma tippklassist. Mõeldud nõudlikuks professionaalseks kasutamiseks.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 750 / 1100 Tera kiirus: 40/80 m/min Tera suurus: 2085 x 20 x 0,9 mm Saagimisnurk: 90–45° Max lõikevõimsus nelikantmaterjalil: 90° / 170 x 200 mm, 60° / 60 x 60 mm, 45° / 110 x 110 mm Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90° / 170 mm, 60° / 70 mm, 45° / 120 mm Kaal: 170 kg

NOVA CJ-300 minitreipink Hind:

960 € (km 0%)

Uudismudel väikese, kuid kvaliteetse treipingi kasutajatele.

Unistuste treipink väikeste detailide treimiseks. Puksid, sõrmed, keermed, korrigeerimised, puurimised jm töödeldakse selle pingiga kiirelt. Pöörlemiskiiruse digitaalne näidik. Karastatud ja lihvitud juhikutega.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 600 W Spindel MK3 Tsentrite vahe: 300 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 180 mm Spindli läbiviik: 20 mm Kaal: 65 kg Pöörlemiskiirus: 50–1250 / 100–2500 rpm