MAAMAJANDUS (detsember 2015)

Kas

VEISED

on ohtlikud?

CLAAS , BUSINESSWIRE, VALTRA

SVEN ARBET

EDULUGU:

kuidas Jaanus Peri saiaputka suurtööstuseks muutus

VÕRDLUS: kolm igaks

tööks mõeldud traktorit

RAIVO TASSO

17. detsember 2015 Nr 10 (40)

2 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 10 (40) 17. detsember 2015

SHUTTERSTOCK

JUHTKIRI

Toetuste nädal

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Kuidas saan mina aidata?

L

õppemas on aasta, mis oli raske nii Eesti kui Euroopa põllumeeste­ le. Ehkki Balti riikide piimahind on Euroopa mada­ laim, ei kata tootmiskulusid 25 senti, mida saavad Poola leh­ mapidajad, ega 27 senti, mida ütlevad end saavat sakslased.

Hiljuti avaldas Maalehe veeb dramaatilise artikli hea­ oluriigist Šveitsist, kus farme­ rid enesetappe sooritavad.

Eesti maamehed austavad oma elu, ent pidevale stressi­ le ei löö vastu tervis. Nimeta­ gem kas või Miiaste POÜ en­ dist juhti Uuno Paali ja mul­ lust aasta põllumeest Ilmar Teevetit, kes mõlemad viima­ se poolteise aasta jooksul in­ suldi läbi põdesid.

Majandusseis näitab ka seda, et Ilmar Teeveti poolt “Aasta põllumehe” peol välja öeldud lootust – et uue tiitli­ omaniku aasta tuleks kergem – pole erilist põhjust jagada. Ve­ nemaa on sama jäik kui varem, ja kuigi seakatk on end paar kuud farmidest eemale hoid­ nud, möllab ta metsas edasi.

Kurb on ka see, et märki­ misväärset abi pole kusagilt loota.

Natuke saavad aidata Eesti toidutarbijad. Sellega, et eelis­ tame täiesti selgelt eestimaist toidukraami.

Natuke saavad aidata esin­ dusorganisatsioonid – talu­ liit, põllumeeste liit ja põllu­ majandus-kaubanduskoda.

Kiidusõnu väärib EPKK tege­ vus põllumeeste probleemide kajastamisel ning Eesti toidu propageerimisel.

Natuke saab aidata ajakir­ jandus. Sellega, et sekkume oma sõnaga poliitikasse. Val­ gustame põllumeeste olukor­ da. Toome esile põhjused ja võimalused asja parandada.

Survestame tööstust, kes ka­ sutab ära seakatku ja mada­ laid piimahindu, et tuua sisse odavat importtooret ja maksta tootjale minimaalselt.

Sellega, et tunnustame tublisid põllumehi. Maaleht teeb seda juba 15 aastat “Aas­ ta põllumehe” konkursiga, toob esile tublid viljakasva­ tajad viljelusvõistluses, kesk­ konnasõbralikku majanda­ mist väärtustab Lääneme­ re-sõbraliku farmi otsimine.

See saab olla meie panus ja missioon, mida kindlasti kan­ name ka uuel aastal.

Narva mnt 13 10151 Tallinn

Sel nädalal makstakse välja suur osa esimestest otsetoetustest uue eelarveperioodi reeglite järgi.

Samal ajal käib uute investeeringutoetuste taotlemine.

E

elmise neljapäeva õh­ tul, kui oli pindalatoe­ tuste määramise täht­ aeg, polnud e-PRIAsse võimalik sisse pääseda. Ei ole vist olnud aastat, mil põllume­ hed detsembris laekuvaid otse­ toetusi nii väga oodanuks.

Toetused põllumeeste elu ei päästa Euroopa Liidu uuel eelarvepe­ rioodil makstakse Eesti põllu­ meestele järgmisi otsetoetusi: ühtne pindalatoetus; kliimat ja keskkonda säästvate põlluma­ jandustavade toetus; noore põl­ lumajandustootja toetus kuni 39 ha kohta; puu- ja köögivilja kasvatamise toetus; ammlehma kasvatamise toetus; piimalehma kasvatamise toetus; ute ja kitse kasvatamise toetus.

Kui varem oli ühtne pindala­ toetus (ÜPT) üks otsetoetus põl­ lumajandusmaa hektari kohta, siis uuel eelarveperioodil moo­ dustab toetusõigusliku põllumaa hektari kohta makstav põhitoe­ tus summast ca 2/3 ning kesk­ konda säästvate tavade järgimi­ ne annab kolmandiku juurde.

Selle, rohestamise toetuse ehk greening’u eesmärk on põlluma­ jandustootmise keskkonnasõbra­ likumaks muutmine.

Väikestel pindadel ja mahe­ tootmisega tegelejatel neid nõu­ deid täita ei tule, ent nendel, kel­ lele see kohustus kehtib ja kes ro­ henõudeid – põllumajanduskul­ tuuride mitmekesistamine, pü­ sirohumaa säilitamine ja ökoala­ de määratlemine põllumaal – ei

täida, vähendatakse rohestami­ se toetust.

Noore põllumajandustoot­ ja toetus tähendab uues eelar­ ves seda, et esimese 39 hektari eest makstakse kuni 40aastasele põllumehele ligi paarkümmend eurot hektari peale rohkem kui tema vanematele kolleegidele.

Loomapidajaile maksti toe­ tust ka varem, aga nüüd on see keskendunud väikekarjadele.

Toetust saavad kuni saja piima­ lehmaga, kuni 25 ammlehmaga ning kuni saja lamba või kitse­ ga ettevõtted. Päris uus on puuja köögivilja kasvatamise toetus.

“Ei ole veel näinud, kui suur see summa on ja kas ta tuleb, enne ei taha midagi ennustada,” ütles Kesa Agro OÜ juhataja Ven­ da Vihmann. “See raha, mis tu­ leb, läheb pangale, lühiajalised laenud on vaja ära maksta.” Ta lisab, et lõppev aasta jääb ilmselt kokkuvõttes miinusesse. Laen ai­ tab järjele saada, kuid investee­ ringutest ei tasu mõeldagi.

Raplamaa ettevõtte Orgi­ ta Põld OÜ juht Sulev Mölder ütleb, et tema toetused lähe­ vad äripartneritele – sisendeid müüvatele firmadele, kellega on maksetähtaegu venitatud. Pan­ gale tal erakorralisi võlgu pole, küll aga oleks vaja maad osta, milleks pole raha jagunud juba aasta otsa ega jagu nüüdki.

“Ei päästa need toetused kel­ legi elu,” on Mölder kriitiline.

“Elu päästaks, kui meie toodan­ gul oleks õige hind!”

Investeeringud näitavad tulevikuusku Sel nädalal kestab ka investee­ ringutoetuste taotlemine. Raha on võimalik selles voorus jagada 24 miljonit eurot. Esimene, keva­ del toimunu, jagas välja 47,2 mil­ jonit eurot.

Esimesest voorust sai toetust ligi 400 taotlejat. Maksimum­ summa, pool miljonit eurot või sellele ligilähedase rahahulga,

O tsetoetused

Ühikumäärad 2015 nn Ühtne pindalatoetus – 79,51 eurot/ha. nn Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus – 36,14 eurot/ha. nn Noore põllumajandustootja toetus – 19,87 eurot/ha kuni 39 ha kohta. nn Puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus – 572,86 eurot/ha. nn Ammlehma kasvatamise otsetoetus – 91,32 eurot/loom. nn Piimalehma kasvatamise otsetoetus – 130,80 eurot/loom. nn Ute ja kitse kasvatamise otsetoetus –15,88 eurot/loom.

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee, 661 3356 Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee

Allikas: maaeluministeerium

sai veerandsada küsijat. Enamik neist plaanib investeerida looma­ kasvatusse, kuid ka kuivatitesse.

Maksimumtoetuse saanud Metstaguse Agro OÜs Järvamaal käivad juba teist nädalat uue lau­ da ehituse ettevalmistustööd. Te­ geldakse pinnase koorimisega.

Kuigi ettevõtte juhi Teet Kal­ lakmaa otsus kujundada olemas­ olevatest ja uutest loomakasva­ tushoonetest kokku korralik kaas­ aegne tootmiskeskus on kindel, pankadega arutelud veel käivad.

Uus laut tuleb kümme aastat tagasi ehitatu kõrvale ning kokku peaks kaks hoonet tulevikus ma­ hutama 550 lüpsilehma. Noor­ loomi on ettevõttel üle tuhande, nende tarbeks rekonstrueeritak­ se sama taotluse raames vanad lüpsilaudad.

Kallakmaa on seda meelt, et piimatootmisse tasub investeeri­ da ka praegu. “Inimesed ju joo­ vad piima ja söövad juustu – ega see hind selliseks jää!” arvab mees.

Maksimumtoetuse sai ka tu­ lundusühistu Kostera, kes sügisel avas uue kuivati. Nüüd on ühis­ tu liikme Andres Oopkaubi sõ­ nul vaja välja ehitada säilitamise pool ning selleks küsiti investee­ ringutoetust. Plaanis on soetada ja paigaldada 5 kuni tuhat tonni vilja mahutavat punkrit ning laa­ dimissüsteemid.

Taotlemine e-PRIAs – varuge kannatust Uue toetuse taotlemisel on mitu uuendust. Olulisim neist on, et taotlusi saab esitada ai­

Reklaami projektijuht Kaja Prügi, kaja.prygi@ekspressmeedia.ee, 661 3337, 5665 4138 Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

nult e-PRIAs. Samas võib karta, et e-PRIA on täna-homme üle­ koormatud, nii et neil, kel taot­ lus veel esitamata, tasuks varu­ da kannatust. Taotlusvormi täit­ mine nõuab aega, täpsust ja mit­ me faili lisamist töö käigus. Sa­ mas on loota, et elektrooniline taotlemine võimaldab PRIA-l toe­ tuse määramise otsused kiiremi­ ni teha.

Teine suurem muudatus puu­ dutab liisimist. Kui seni maks­ ti kogu toetus korraga liisingu­ andjale, siis edaspidi makstak­ se see kuludokumentide alu­ sel toetuse saajale. Toetuse saa­ ja võib ühe taotluse kohta esita­ da PRIA-le maksetaotluse koos kuludokumentidega kuni neljal korral aastas.

Kuna tehnikat saavad toetu­ sega liisida vaid väiketootjad, puudutab see muudatus eelkõi­ ge neid, kelle müügitulu on alla 200 000 euro. Muudatus tule­ neb Euroopa Komisjoni seisuko­ hast, et toetust saab maksta üks­ nes tegelikult tehtud kulude alu­ sel ja vahendaja kasutamine pole lubatud.

Järelevalveperiood lüheneb mikro-, väikese ja keskmise suu­ rusega ettevõtjate puhul seniselt viielt aastalt kolmele aastale. Sa­ mas, kuna investeeringuobjekti tuleb säilitada ja sihtotstarbeliselt kasutada vähemalt kolme aasta jooksul arvates PRIA poolt viima­ se liisingu toetusosa väljamaksmi­ sest ning liisinguperiood on tava­ liselt viis aastat, siis kogu järele­ valveperiood hoopis pikeneb.

Lii Sammler

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

ARVA MUS

Nr 10 (40) 17. detsember 2015

l

M A A M A J A N D U S 3

Põllumeestega koos, mitte nende vastu Põllumehed ei soovi, et tuled külas kustuksid.

Seda ei soovi ka looduskaitsjad. talusid välja suretada. Eesti Keskkonnaühenduste Koda, mil­ le liikmeks on ka Eestimaa Loo­ duse Fond, on korduvalt proovi­ nud eelnõu mõistlikumaks teha, kuid kahjuks asjatult.

ALEKSEI LOTMAN Eestimaa Looduse Fondi ekspert

Hoiame üheskoos Läänemerd

änavusel aasta põllu­ mehe tiitli üleandmi­ sel pidas kõne möödu­ nud korral selle tun­ nustuse saanud põllumees Il­ mar Teevet, kes viitas sellele, et Eestimaa Looduse Fond süüdis­ tab põllumehi looduse kahjus­ tamises.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) on nõus paljude seisukohtadega, mida avaldas oma kõnes Ilmar Teevet. Oleme nõus, et põlluma­ janduse toetamine sellisel kujul, nagu seda praegu tehakse Euroo­ pa Liidus ja Ameerika Ühendrii­ kides, tuleks kaotada.

Nõustume ka sellega, et iga vale otsus kustutab külas hulga tulesid, mis enam ei sütti.

Praegu on Riigikogu menet­ luses just üks selline seaduse­ muudatus, mis võib oma ülepin­ gutatud nõuetega sõnnikukäit­ luse osas hulgaliselt väiksemaid

Küll aga ei nõustu me kõnes väl­ jendatud seisukohaga, justkui Eestimaa Looduse Fond oleks põllumehi asjatult süüdistanud reostamises.

Eestimaa Looduse Fond on koos Maailma Looduse Fondi­ ga juba pikka aega igal aastal esile toonud keskkonnasõbra­ likumaid põllumehi ning jätka­ me tunnustuse jagamisega nii kodumaal kui rahvusvaheliselt.

Näiteks üle-eelmisel aastal sai Läänemere-sõbraliku põllume­ he auväärse rahvusvahelise tiitli Juhan Särgava, mis on kindlas­ ti suur tunnustus Eesti põlluma­ jandusele.

Eestimaa Looduse Fond elab kaasa Eesti maaelule ning selle kestlikule arendamisele, mitte ei vastandu sellele.

Oleme toonud välja põlluma­ janduse osa Läänemerele aval­ duvas lämmastiku- ja fosfori­

T

koormuses. See ei ole põllu­ meeste süüdistamine, vaid Lää­ nemere Keskkonnakaitse Komis­ joni (HELCOM) ametlike and­ mete esitamine, ja puudutab mitte pelgalt Eestit, vaid kõiki mereäärseid riike.

Vetikaõitsengud Läänemeres ja hapnikupuudus selle sügava­ mates osades on paraku väga suur mure, millega peavad te­ gelema põllumehed ja loodus­ kaitsjad ühiselt.

Ilmar Teevet ütleb: “Reostame võrreldes 20 aasta taguse ajaga kordades-kordades vähem.” Väi­ kese täpsustusega – kui võrrelda pigem 25 aasta taguse ajaga – on tal kindlasti õigus.

Siiski on viimasel ajal kah­ juks nähtav negatiivne suundu­ mus, mida selgelt näitab riik­ lik seire nitraaditundlikul alal.

Ka viimatisel seirefoorumil tut­ vustati taas andmeid, mis näita­ vad nitraatide sisalduse suure­ nemist sealsetes kaevudes, eriti selgelt Adavere piirkonnas, kus nüüdseks on juba veerandis kae­ vudest nitraatide sisaldus üle 50 mg/l.

Analüüs näitab, et mida kõrgemad on otsetoetused, seda rohkem lämmastikku ka põldudelt veekogudesse jõuab.

Vähem toetusi = parem keskkond

See, et jõed kinni ei kasvaks, on põllumeeste ja looduskaitsjate ühine mure.

Analüüs näitab, et mida kõrge­ mad on otsetoetused, seda roh­ kem lämmastikku ka põldudelt veekogudesse jõuab. Seetõttu tuleb veel kord avaldada nõus­ olekut Ilmar Teeveti seisukoha­

ga: “Samas aga ootaksime toe­ tuste kaotamist kogu Euroo­ pas, USAs ja kogu maailmas.”

Kas just kõik toetused, kuid suur osa neist tuleks kindlasti kaota­ da. See oleks hea keskkonnale ja

paneks ka Eesti põllumehe võrd­ sematesse konkurentsitingimus­ tesse. Kaitset vajab keskkond kogu Euroopas ja põllumehed vajavad siin samuti õiglast koht­ lemist. Meie looduskeskkonna

ja tublide põllumeeste hoidmi­ ne käib ikka käsikäes.

Loe ka: “Loodan, et uue aasta põllumehe aasta tuleb kergem”, Maamajandus, november 2015

Jõulutervitus kõikidele vapratele põllumeestele!

HERCULE

Lägateenused

Siloteenused

Viljandi mnt 48, Tartu tel 526 2525

Külviteenused

UUS VALTRA N-SEERIA 115–185 hj www.taure.ee

www.hercule.ee Tehnika 8, 72213 TÜRI MÜÜK: tel 384 6671 Toomas Jürgen, 504 8564 Janek Rannama, 5302 4858

www.valtra.ee

Tartu mnt 56, ÜLENURME MÜÜK: tel 736 7720 Andres Kontse, 515 4355 Urmas Sarja, 514 3163 Tarmo Toover, 5333 5170

4 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 10 (40) 17. detsember 2015

Milliseid hernesorte kasvatada?

ETKI

Herne- ja oaseemned nakatati bakteri­ tüvedega ning asetati katse­ klaasidesse kasvama, et teada saada, kuidas nad moodus­ tavad lämmastikku siduvaid mügar­ baktereid.

Kuigi herne ja oa kasvatamine laieneb aasta-aastalt, ei ole nende agrotehnikat, parimaid sorte ega proteiinisisaldust piisavalt uuritud. ETKI osaleb sellekohases rahvusvahelises projektis.

MARGIT OLLE ETKI teadur

E

esti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) uu­ rib kaunviljade kasva­ tamist Euroopa Liidu projekti Eurolegume koossei­ sus. Teised osalevad riigid on Portugal, Läti, Albaania, Root­ si, Hispaania, Austria, Kreeka, Norra, Tšehhi.

2017. aasta lõpuni kestva projekti eesmärk on suurenda­ da valgurikaste liblikõieliste ka­

sutamist toidus ja söödas. Pro­ jekt hõlmab hernest, uba ja leh­ mahernest.

Projekti raames tehakse Ees­ tis agrotehnilisi katseid ning kvaliteediuuringuid Euroopa rii­ kidest pärit herne ja oa genotüü­ pidega, mis moodustavad ühe osa rahvusvahelistest katsetest.

Eesti uurijad hindavad kohalik­ ke ressursse herne ja oa areta­ miseks toiduks ja söödaks ning nende uute sortide edasist kasu­ tamist sordiaretuses.

Oluline on ka liblikõielis­ te mõju hindamine mullaoma­ dustele jätkusuutlikus regio­ naalses kasvusüsteemis ning sobivate mügarbakterite tüve­ de ja mükoriisa seente valik, et toetada lämmastiku sidumist mullas.

Teised osapooled uurivad uute toidu- ja söödatoodete väl­ jaarendamist hernest ja oast.

Leida sobivamad sordid ja neid edasi aretada Aretusalased uuringud hõlma­ vad eri päritoluga potentsiaal­ se aretuse lähtematerjali geno­ tüpiseerimist eesmärgiga laien­ dada nimetatud kultuuride are­ tuses kasutatavat geneetilist ma­ terjali. Hinnatakse genotüüpide vastupidavust stressile.

Agrotehnika katsetes võrrel­ dakse sortide eri külvinorme.

Tehakse ka mügarbakterite fik­ seerimise katseid. 2014. aas­ tal oli ETKI tööplaanis ka ma­ heväetiste (efektiivsed mikroor­ ganismid, ränihape) mõju hin­

PÕLDHERNE SORDID

Seemnesaak

201,3

Taimede kõrgus

Toorproteiinisisaldus seemnetes

(t/ha)

n 2014

Clara

Vitra

n 2015

Bruno Capella

Clara

27,2 26,9

23,6 23,9

26,9 24,6

3,3

3,3 3,3

2,8 2,9

4,0

4,6 2,6

96,3 64,7

56,6

96,3

97,5 73,4

Bruno Capella

27,9 25,9

(% kuivaines) 143,3

(cm)

Vitra

Bruno Capella

Clara

Vitra

Allikas: ETKI

damine herne saagile ja saagi kvaliteedi­ le. Liblikõieliste kasvatajatele ja töötlejatele korraldatak­ se põllupäe­ vi projek­ ti tulemus­ te levitami­ seks järgmis­ tel aastatel.

Projekti tu­ lemustest saa­ vad kasu põlluma­ jandustootjad, toidu­ ainete ja sööda töötlejad ning tarbijad nii Euroopas kui ka Eestis.

See võimaldab varustada tootjaid senisest produktiivse­ mate ja kvaliteetsemate sortide­ ga ning uute teadmistega agro­ tehnikast. Täiustuvad liblikõie­ liste kultuuride töötlemistehno­ loogiad ja töötatakse välja uusi tooteid. Tarbijate toidulaud mit­ mekesistub tervislike toodetega.

2014. ja 2015. aastal läbivii­ dud katsete üks eesmärke oli hinnata eri piirkondadest pärit põldhernesortide saaki ja taimi­ ku kõrgust. Katsetes oli neli sor­ ti: ‘Bruno’ ja ‘Vitra’ Lätist, ‘Capel­ la’ ja ‘Clara’ Rootsist.

Hernetaimede sobivaim kõr­ gus jääb vahemikku 60–100 cm, sellise kõrgusega taimik on piisavalt seisukindel ning su­ rub alla umbrohtusid. Vaadates meie katse andmeid, on sobiva kõrgusega sordid ‘Bruno’, ‘Ca­ pella’ ja ‘Clara’. Sort ‘Vitra’ on liiga pikk, lamandub ja seetõttu

on seda raske kombainiga koris­ tada. Saagiandmed sortidel ‘Ca­ pella’, ‘Clara’ ja ‘Vitra’ eri aasta­ tel ei lahknenud palju, kuid sor­ dil ‘Bruno’ oli saak aastati väga erinev.

Kasvatamise eesmärk – proteiin Hernes on üks tähtsamaid pro­ teiinikultuure maailmas. Pro­ teiinisisaldus on seotud taime geneetiliste omadustega, kuid tugevat mõju avaldab ka kasvu­ keskkond. Projekti üks lõppees­ märke on välja selgitada parima proteiinisisaldusega põldherne sordid Euroopa katsepiirkonda­ des.

2014. ja 2015. aastatel teh­ tud katsete eesmärgiks oli muu hulgas hinnata ka proteiinisi­ saldust (%) põldhernesortide seemnetes. Toorproteiinisisal­ dus määrati ETKI laboris Kjel­ dahli meetodil. Katsetes olnud

põldhernesortidest statistiliselt usutavalt madalaima proteiini­ sisaldusega oli sort ‘Clara’. Teis­ tes sortides oli seda rohkem.

2015. aasta andmed näita­ vad, et tänavu oli sortide ‘Bru­ no’ ja ‘Capella’ proteiinisisaldus madalam kui 2014. aastal.

Liblikõieliste kasvatami­ se eelistuse üks põhjus on nende sümbioos bakteri­ ga Rhizobium, mis kogub õhus olevat lämmastik­ ku taime juurtele moodus­ tunud mügaratesse ja muun­ dab taimedele kergesti omasta­ tavateks lämmastikühenditeks.

Leidmaks parima lämmastikusi­ dumise võimega bakterit Eestis, kogus ETKI töögrupp üheksalt põllult mulda. Kogutud mulda­ desse külvati kasvuhoones ste­ riliseeritud herne- ja oaseemned ning kasvanud taimede juurtelt koguti mügarad, millest eralda­ ti Rhizobium’i bakter.

Herne- ja oaseemned nakata­ ti puhaste bakteritüvedega ning asetati katseklaasidesse toitela­ husesse kasvama. Paremate tu­ lemustega (suurem arv moo­ dustatud mügaraid, mügarate suurus ja värv) bakteritüvede­ ga alustati katset, kus sterilisee­ ritud mullas kasvatatakse her­ nest ja uba, mis on nakatatud bakteriga.

Katse tulemusena peaks sel­ guma, milline bakteritüvi seob paremini lämmastikku, moo­ dustab kõige rohkem mügaraid ja seeläbi rikastab mulda läm­ mastikuga. Katsed jätkuvad aas­ tatel 2016–2017.

Võtame vastu tellimusi 2014. aasta kevadeks.

Haagistele garantii 24 kuud.

TAIME K A S VAT US

Nr 10 (40) 17. detsember 2015

l

M A A M A J A N D U S 5

Rohkem põlde, rohkem taimekaitset

SVEN ARBET

Kolme viimast aastat iseloomustab küll kasutatud taimekaitsevahendite koguste tõus, kuid samal perioodil on kasvanud ka põllukultuuride kasvupinnad ja keskmised saagid.

Kaunviljade kasvupinna tõus suurendab koguseid Kui suurenevad põllukultuuri­ de kasvupinnad ja keskmised saagid, siis näeme neid arvulisi muutusi ka kasutatud taimekait­ sevahendite kogustes.

Teravilja kasvatati mullu 332 900 hektaril, mis on 7 prot­ senti rohkem kui 2013. aastal.

Kaunviljade kasvupindades toi­

811

804

692

811

890

2010

2011

2012

2013

2014

686 2009

864 2008

898 2007

775 2006

Põllukultuuride kasvupinnad 568,8

590,2

608,4

625,5

2013

2014

2015

602,0 2010

2012

566,6 2009

585,3

577,4 2008

2011

579,6 2007

(2006–2015, ha) 539,0

T

aimekasvatus on alati väljakutse nii tehnoloo­ gia ja ilmastiku kui ka taimekahjustajate tõt­ tu. Eesti põllumajanduslikes ma­ japidamistes kasutati mullu sta­ tistikaameti andmetel 889,6 ton­ ni taimekaitsevahendeid. 2013. aastaga võrreldes kasvas mullu taimekaitsevahendite kasutami­ ne 8,3 protsenti.

Aastal 2014 hõlmasid põllu­ kultuuride kasvupinnad Eestis kokku 608 366 ha. 2013. aasta­ ga võrreldes on põllukultuuride kasvupind suurenenud 2,4 prot­ senti, tera- ja kaunviljade kesk­ mine saagikus 20,15 protsenti.

Seega, viimast kolme aastat iseloomustab küll kasutatud tai­ mekaitsevahendite koguste tõus, kuid samal perioodil on kasva­ nud ka põllukultuuride kasvu­ pinnad ja keskmised saagid ning aastate lõikes erineb ka taime­ kahjustajate surve. Oleme tai­ mekaitsevahendite kasutamise osas uuesti jõudmas 2007. aasta tasemele, kuid ennatlik on järel­ dada, et kasvutrend on püsivalt positiivse suunaga.

Taimekaitsevahendite kasutamine (2006–2014, tonni)

2006

EVELIN HILLEP maaeluministeeriumi taimekaitse büroo juhataja

mus mullu 40protsendiline suu­ renemine, s.t “hüppasime” 5500 hektarilt 19 100 hektarile. Seega kasvas tera- ja kaunviljade kasvu­ pind mullu 47 protsenti.

Statistikaameti andmetel ka­ sutati samal ajal tera- ja kaun­ viljade kasvatamiseks 0,6 tonni taimekaitsevahendeid. Võrrel­ des 2013. aastaga on see 12,4% rohkem.

Maakondades, kus tera- ja kaunviljade kasvatamiseks on suurem kasvupind ning suurem keskmine saak, kasutati rohkem ka taimekaitsevahendeid. Arves­ tades kasvupinda, keskmist saa­ ki ja taimekaitsevahendite ko­ gust, kasutati tänavuses Ees­ ti edukaimas viljakasvatuspiir­ konnas, Lääne-Virumaal, kokku 77,06 tonni taimekaitsevahen­ deid ning saadi maakondadest kõige laiemal pinnal suurimad keskmised tera- ja kaunviljade saagid. Lääne-Virus suudetakse 49 313 hektari pealt saada väga kõrgeid keskmisi saake. Taime­ kaitsevahendite koormus on seal 1,55 kilo hektari kohta.

Kõige rohkem kasutati taime­ kaitsevahendeid kokku Järva­ maal – ligi 94 tonni. Seega ku­ juneb tera- ja kaunviljade kas­

S TAT I S T I K A

Allikas: statistikaamet

vupindade hektari koormuseks 2,93 kg, mis on Eesti keskmi­ sest (1,69 kg/ha) 42 protsen­ ti kõrgem. On võimalik, et Jär­ vamaa statistikas kajastuvad ka need taimekaitsevahendid, mida maakonna suurtootjad kasuta­ vad oma teistesse maakondades­ se ulatuvatel põldudel.

Kui statistikaandmed teisen­ dada matemaatiliselt üksnes tera- ja kaunviljade (vs. kogu põllumajandusmaa) hektari­ koormuseks, siis kõige enam tai­ mekaitsevahendeid kasutati Jär­ vamaal (2,93 kg), Jõgevamaal (1,99 kg) ja Läänemaal (1,8 kg).

M I S O N M I S?

Integreeritud taimekaitse nnKasvatatakse haigustele ja kahjuritele vastupidavaid ning umbrohtudega konkureerida suutvaid sorte. nnKülvil kasutatakse viljavaheldust, mis vastab tootmissuunale ja mullastikutingimustele ning arvestab taimekahjustajate levikuga. nnRakendatakse agrotehnilisi võtteid, mis tagavad soodsad tingimused kultuurtaimede kasvuks ja tõstavad nende võimet panna vastu haigustele ja kahjuritele ning konkureerida umbrohtudega. nnRakendatakse abinõusid, mis säilitavad kahjustajate looduslikke piirajaid. nnTaimekahjustajaid tõrjutakse kõige efektiivsemate võtetega ning keemilise tõrje korral eelistatakse probleemsete kahjustajate tõrjeks mõeldud preparaate.

Allikas: maaeluministeerium

Taimekaitsevahendite kasu­ tamise intensiivsust mõjutab ot­ seselt taimekahjustajate surve.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) andmetel vaevles 2014. aastal teraviljadest kõige enam haiguste käes nisu. Probleeme põhjustasid nisule kõrreliste ja­ hukaste, helelaiksus, nisu-pruun­ laiksus ning leherooste.

Nisu vaevleb jahukaste käes Talinisul esines jahukastet vastu­ võtlikel sortidel sajal protsendil taimikust juba taime kõrsumise faasist alates ning suve edenedes seene levik aeglustus, jäädes tai­ me keskosast allapoole lehtedele ja kõrtele.

Intensiivsem oli haigusesse nakatumine minimeeritud hari­ misega põldudel. Suvinisul tä­ heldati jahukaste lööbimist ala­ tes taime kõrsumise faasist, nii minimeeritud kui küntud põldu­ del üle Eesti. Talinisul esines he­ lelaiksus intensiivselt üle Eesti.

Vaatluste põhjal oli nakatu­ mine tugevam Jõgeva- ja Harju­ maa künnipõhistel põldudel. Su­ vinisul lööbis helelaiksus taime kasvuperioodi hilisemas faasis, mistõttu kahjustus jäi oluliselt nõrgemaks ning lehepind hävis kuni viiendiku ulatuses. Nakatu­ mise tase oli sarnane eri harimis­

viiside korral. Nisu-pruunlaiksus kahjustas üle Eesti 20–40 prot­ senti lehepinnast.

Rukkil lõi jahukaste välja kõr­ sumise lõpus, kahjustus kujunes lokaalseks ja kuivuse saabudes peatus täielikult. Rukki nakatu­ mine äärislaiksusse piimküpsuse faasis oli intensiivsem Kesk-Eesti põldudel, kahjustades lehe pinda kuni kolmandiku ulatuses.

Kesk-Eesti kaerakasvatajad pi­ did võitlema kaera-pruunlaiksu­ sega, kuna soodsate ilmade tõttu hakkas haigus vastuvõtlikumatel sortidel levima võrsumise faasis, nakatades nii küntud kui mini­ meeritud harimisega põlde.

Odral esines jahukastet 2014. aastal väga vähe, peamiselt Val­ ga- ja Jõgevamaa põldudel. Esi­ mene äärislaiksuse nakatumi­ ne ilmus odrale juunis ning odra piimküpsuse faasiks oli äärislaik­ sus enim levinud Harjumaal, Val­ gamaal, Jõgevamaal kõige vastu­ võtlikumatel odra sortidel.

Mis on tegelikult statistika taga?

Statistiliste andmete kvaliteet on nii poliitika kujundamise ja järe­ levalvenõuete kui ka riskijuhtimi­ se ja -hindamise tõttu muutunud järjest olulisemaks. Taimekait­ se valdkonnas kasutatakse liik­ mesriikides enamlevinud riskiin­

dikaatorina taimekaitsevahendi­ te kasutamise ja/või müügi and­ meid. Eestis kogutakse andmeid nii taimekaitsevahendite kasuta­ mise kui turustamise kohta.

Eestis kogutakse 2006. aastast andmeid taimekaitsevahendi preparaatide põllumajanduska­ sutuse kohta, muud kasutused, nagu raudteede ning maantee­ de hooldus, statistikas ei kajastu.

2013. aastast toodetakse eral­ di statistilist infot ka ainete koh­ ta, mis sisalduvad taimekaitse­ vahendites, võimaldades saada infot nt MCPA kasutamise koh­ ta, hinnata resistentsuse riski ja mõju veeseisundile.

Pädevate hinnangute andmi­ seks on oluline, et taimekaitseva­ hendite kohta esitataks võimali­ kult korrektsed aruanded. Väära­ te andmete esitamine annab sta­ tistikale moonutatud pildi nii ai­ nete kasutamisest kui põllumees­ te tegevusest sel alal laiemalt.

On selge, et põllukultuuri­ de kõrge saagikus ja tulukus on tootja eesmärk, mille saavutami­ seks kasutatakse väga erinevaid teid. Uueks hooajaks taimekait­ setöid planeerides tasuks kind­ lasti mõelda integreeritud tai­ mekaitsesüsteemi rakendami­ sele, sest see säästab keskkonda ning on samal ajal efektiivne ja ökoloogiliselt puhast toodangut tagav võimalus.

müük hooldus varuosad kogemused

6 M A A M A J A N D U S l T E H N I K A

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 10 (40) 17. detsember 2015

Kolm traktorit, mis teevad Järgmine aasta toob Eesti põllumeeste käsutusse vähemalt kolm uut sarnases võimsusklassis traktorit. Kõiki neid iseloomustav ühine nimetaja on universaalsus.

M I S O N M I S?

3Valtra N-seeria

VALTRA

Väle Valtra

AIN ALVELA ain.alvela@maaleht.ee

T

egu on Valtra N-see­ ria, Claas Arioni ja siin­ mail endale Stokker Agri näol uue edasi­ müüja leidnud Kubota M7 mu­ delitega, mille väljatöötamise juures on konstruktorid enne­ kõike keskendunud sellele, et farmer saaks n-ö ühe raha eest mitmekülgse masina, millega võimalikult palju talutöid ära teha.

Tänapäeval on traktorite väl­ jatöötamisel konstruktorite üks esimesi ülesandeid masina kii­ re hoolduse võimaldamine, mis tähendab, et kõikidele olulis­ tele sõlmedele ja agregaatide­ le peab olema võimalikult liht­ ne ligipääs.

Uut Valtra N-seeria trakto­ rit tutvustati Baltimaa­ des esimest korda sel sügisel Riias, üldse on seda esitletud kura­ ditosinas riigis. Ees­ tis peaksid esime­ sed demopäevad toimuma tuleva aasta Maames­ si ajal. Siis jõuab masin ka müü­ ki. Kuna tegu on väga uue mudeliga, siis puudub selle kül­ jest hinnalipik. Teadjamad oskavad rääkida, et n-ö salongi baashind saab olema eelmistest versioonidest umbes kümnendi­ ku võrra kallim.

Kui suured, üle 300 hj aren­ davad traktorid on mõeldud en­ nekõike mullaharimiseks, ning väikesed, alla sajahobujõulised farmitöödel müttamiseks, siis Valtra N-seeria masinaid tutvus­ tatakse kui kõike suutvaid töö­ loomi.

nn Tootja: Soome. nn Müüja Eestis: AS Taure. nn Võimsus kuni 180 hj. nn Esimese haakeseadme tõstejõud 3,2 tonni, tagumisel 7,8 tonni. nn Neli tagumist hüdro­väljavõtet. nn Hüdropumba võimsus 200 l/min. nn Pöörderaadius 4,5 meetrit. www.taure.ee

Tõepoo­ lest – Riias pee­ tud demopäeval sai proovi­ da viiehõlmalise adraga künd­ mist, ning ehkki konkreetne kat­ sepõld tundus suhteliselt ker­ ge pinnasega olevat, sai trak­ tor sellega ilusti hakkama. Kuigi pöörd­ader rapsis masinat oma­ jagu, ja ei julge kinnitada, et pi­ devalt sellist tööd tehes tehnika kusagilt rebenema ei hakka.

Valtra on universaalsuse poo­ lest konkurentidest ehk sammu­

kese ees – mõel­ dud pole pelgalt põllu­ töödele, vaid ka sellele, et trak­ tor oleks võimeline toimetama metsas ning kommunaalmajan­ duses. Eks sellepärast olegi Eesti Valtra ostjate seas ka metsa üles­ töötajaid, tänavapuhastusfirma­ sid ja Tallinna lennujaam.

Hüdraulika ja transmissioo­ ni juhtimine toimub elektrooni­ liselt, see iseloomustab ka teisi

kõnealuseid traktoreid ja ongi tänapäe­ val saanud elunormiks.

Paar iseloo­ mustavat pa­ rameetrit Valtra N-seeria universaalsu­ sest. Pöörderaadius 4,5 meetrit võimaldab head manööverda­ mist laudas, aga ka näiteks met­ sas puude vahel. Kiirus kuni 50 km tunnis teeb transporditööd tõhusaks. Hüdropumba töö­ võimsus 200 liitrit minutis muu­ dab näiteks esilaaduri liigutused kiireks ja kokkuvõttes ka trakto­ ri töö efektiivseks.

Valtra N-seeria traktoreid too­ detakse Prantsusmaal, seeria­ tootmine algas 15. sep­tembril.

GP Baltic OÜ • www.agros.ee • gpbaltics@gmail.com Meie kontor asub Tartumaa Põllumeeste Liidu majas, Jalaka 48 • tel 504 0615, Tõnis • tel 5328 4928, Kaarel

RANDA ALID

AGK 3.0 töölaius 3 meetrit

AGK 4.0 töölaius 4 meetrit

AGK 5.4 töölaius 5,4 meetrit

APN 4.0 töölaius 4 meetrit

APN 6.0 töölaius 6 meetrit

AD 600 töölaius 6 meetrit

KULTIVA ATORID

töölaius 4 meetrit veojõutarve 80–110 hj

töölaius 6 meetrit veojõutarve 120–140 hj

töölaius 8 meetrit veojõutarve 150–200 hj

töölaius 11 meetrit veojõutarve 270–300 hj

töölaius 14 meetrit veojõutarve 330–380 hj

TERAVILJAKOMBAINID GS 812

peksutrummel 800 mm, mootor 230 hj, heedri laius 5–7 meetrit

GS 12

2 peksutrumliga, mootor 330 hj, heedri laius 5–9 meetrit

GS 14

2 peksutrumliga, mootor 400 hj, heedri laius 6–9 meetrit

GS 16

Rootorkombain, mootor 530 hj, heedri laius 9 meetrit

TEHNIKA

Nr 10 (40) 17. detsember 2015

kõiki töid Kubota KOMMUNAALIST põllule

Maamajanduse valdkonda püüab siseneda ka Stokker Agri, kes esindab nüüd Eestis Jaapani kontserni Kubota tehnikat, seal­ hulgas traktoreid.

Valtra N-seeriaga samasse klassi kuulub Kubota M7-see­ ria, mille masinad on võimsuse­ ga kuni 175 hj. Nende esitlus toi­ mus 10. detsembril Paides. Ku­ bota M7001 seeriat on varem tutvustatud Prantsusmaal, Sak­ samaal ja Norras. M7001-see­ ria traktoreid toodetakse võimsusega 130, 150 ja 170 hj. Traktoril on astmevaba või powershiftkäigukast, kabiinija esisilla­ vedrustus.

M7001-seeria

l

M A A M A J A N D U S 7

M I S O N M I S?

Claas Arion 400-seeria 6

traktoritel on omas klassis suu­ rim tagumise rippsüsteemi tõs­ tevõime – 9 tonni. Traktoritel on automaatroolimine ja GPS-val­ midus ning kabiinis 12 tolli suu­ ruse ekraaniga Telluse monitor.

Traktori monitoriga saab haa­ keseadmete töö kontrollimiseks ühendada neli kaamerat – näi­ teks pressi, kiletaja või käru laa­ dimise jälgimiseks.

M7001-seeria neljasilindrili­ sed mootorid teevad ära konku­ reerivate kuuesilindriliste moo­ toritega traktorite töö. Kubo­ ta traktorite V6108 mootorid vastavad rangetele Tier 4 Finali nõuetele.

nn Tootja: Saksamaa. nn Müüja Eestis: AS Konekesko Eesti. nn Võimsus kuni 130 hj. nn Pöörderaadius 4,4 meetrit. nn Panoraamkabiin. nn Esilaadur standardvarustuses. www.konekesko.com CLAAS

M I S O N M I S?

BUSINESSWIRE

3Kubota M7-seeria nn Tootja: Jaapan. nn Müüja Eestis: OÜ Stokker Agri. nn Võimsus kuni 175 hj. nn Tier 4 nõuetele vastav mootor. nn Ümberkeeramine 35 kraadi. nn Ühe puutega üles tõstetav kapott. nn Elektrohüdrauliline diferentsiaalilukk. www.stokkeragri.ee

Landini Mistral 45 koos lumesaha ja liivapuisturiga

20 950 € + km Landini 5-100 D

esilaaduriga Manip

39 975 € + km Mandami põllurull Cambridge 8,0 m

Claas noortele Kombainifirma Claas si­ seneb jõudsalt traktorituru­ le ning selle müügile kesken­ dub Konekesko Eesti AS. Tema esindatav Claas Arion on natu­ ke väiksema võimsusklassi trak­ tor (kuni 130 hj), ent siiski võr­ reldav. Selle Claasi puhul väärib esiletoomist näiteks integreeri­ tav 2,8 tonni suuruse tõstejõu­ ga esirippsüsteem koos eesmise jõuvõtuvõlliga.

Fron­ taallaadur on saada­ val juba te­ hasemudelitel, mistõttu on täh­ tis ka innovatsiooni­ valdkonna auhinna saanud uuendus – panoraamkabiin. Sel­ le esiklaasi suurus on 2,41 m2, tuuleklaas ja klaasist katus on omavahel ühendatud ilma vaate­ välja piirava katuseraamita. Ka­ biin on ideaalne frontaallaaduri­ ga töötavatele traktoritele, kuna avarus ja hea vaateväli võimal­ dab juhil töötada ohutult, muga­

valt ning palju tootlikumalt.

Nii esilaaduri kui haakeriista­ dega töö teeb kindlamaks pikk teljevahe – traktor püsib pare­ mini tasakaalus.

Konekesko Eesti põllumajan­ dustehnika tootejuhi Tiit Kihula­ se sõnul soovivad Claasi trakto­ ri valida just nooremad ja inno­ vaatilisemad põllumehed, sest see annab palju võimalusi IT-la­ hendusteks.

Samuti kiidavad müüjad Claasi puhul ökonoomsust: see kulutavat teistega võrreldes vä­ hem kütust.

NÜÜD SUPER PAKKUMINE! PROXIMA POWER 100 KOOS ESILAADURIGA Valtra N-seeria

37 900 € + km nnTootja: Soome. nnMüüja Eestis: AS Taure. nnVõimsus kuni 180 hj. nnEsimese haakeseadme tõstejõud 3,2 tonni, tagumisel 7,8 tonni. nnNeli tagumist hüdroväljavõtet. nnHüdropumba võimsus 200 l/min. nnPöörderaadius 4,5 meetrit. www.taure.ee

9990 € + km

Kubota M7-seeria

Põllurull Cambridge 6,3 m koos libistitega

9450 € + km

Head hinnad!

nnTootja: Jaapan. nnMüüja Eestis: OÜ Stokker Agri. nnVõimsus kuni 175 hj. nnTier 4 nõuetele vastav mootor. nnÜmberkeeramine 35 kraadi. nnÜhe puutega üles tõstetav kapott. nnElektrohüdrauliline diferentsiaalilukk. www.stokkeragri.ee

Claas Arion 400-seeria

Sügavkobesti 3 piiga

(pii paksus 3,5 cm) Kui põllu otsad märjad, siis aitab

nnTootja: Saksamaa. nnMüüja Eestis: AS Konekesko Eesti. nnVõimsus kuni 130 hj. nnPöörderaadius 4,4 meetrit. nnPanoraamkabiin. nnEsilaadur standardvarustuses.

sügavkobesti Kret!

1675 € + km

OÜ ALVORO

WWW.TRAKTOR.EE

Kauplused: TALLINNAS: Pärnu mnt 386 • info@alvoro.ee • tel 504 6286 ADAVERES: Tallinna mnt 1b • toomas@alvoro.ee • tel 5552 4066

Peep, 553 4033 www.konekesko.com Urmas, 526 6103 info@talutehnika.ee

8 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 10 (40) 17. detsember 2015

Karjaku asemel töötab lau

Üha sagedamini võib moodsates lautades näha automaatsöötmissüsteeme, mis valmistavad söödad ise ning toimetavad need ka loomade ette.

Liisi Kanna ml@maaleht.ee

Ü

ks uudsemaid nen­ de hulgas, Lely Vec­ tor, võimaldab sööt­ jal parimal juhul isegi kolm päeva laudast eemal olla, sest söödakööki saab ette veda­ da kolme päeva jagu söödakom­ ponente.

Eesti oli Ida-Euroopas ja Skan­ dinaavias esimene riik, kuhu müüdi Lely Vectory automaat­ söötmise süsteem. Esimene süs­ teem paigaldati 2013. aasta ke­ vadel Suurekivi OÜ farmi. Juba samal aastal osteti masin ka Alli­ ku OS ASi farmi.

“See oli uus asi. Katsetused olid küll tehtud, kuid mitte meie tingimustes,” kirjeldab Eestis Lely edasimüügiga tegeleva Linery OÜ tegevjuht Toomas Rüütel.

Rüütel on seadmete müügi­ ga tegelnud üle kümne aasta, ent peab Lely Vectorit väga ori­ ginaalseks seadmeks. “See on ai­ nuke masin maailmas, mis minu­ le kui tehnikule muljet avaldas,” sõnab Rüütel.

2014. aasta alguses lisandus Lely Vectori omanike hulka ka Lagendi OÜ farm. “Meil on Lely Vector olnud peaaegu kaks aastat.

Hea on see, et ei pea kellaajaliselt programmeerima, kui palju söö­ ta masin ette viib. Mina annan ai­ nult ette, kui kõrge söödavall loo­ madel ees peab olema. Süsteem ise hindab söödakogust ja valmis­ tab õige ratsiooni,” kirjeldab Jõgi.

Vector töötab laserite abil Lely Vectori süsteemi kuuluvad söödamikser, söödaköök, haa­ rats koos konstruktsioonidega ning n-ö aju. Süsteemi juurde käivad ka jahupunker ja mine­ raalide transportöörid.

Vectori söödamikser on multi­ funktsionaalne. Üks masin mõõ­ dab loomadel ees oleva sööda hulga, segab kokku uue sööda ning viib loomadele ka ette.

Selle automaatse söödasüs­ teemi puhul on omanikul või­ malik määrata nii masina töösa­ gedus, loomadel ees oleva söö­ davalli kõrgus kui ka 16 eri loo­ magrupi söödaratsioon.

Lise Gervig, Lely esindaja Taa­ nis nendib, et Vectori süsteem on väga kasutajasõbralik. “Seadet on võimalik reaalajas jälgida ise eemal viibides, näiteks nutitele­ foni teel,” sõnab Gervig. Arvuti või telefoni vahendusel võib jäl­ gida iga söötmiskorra jaoks sega­ tava sööda kogust ning tegutse­ miskiirust.

Vector toimib laserite põhi­ selt. Söödamikser liigub mööda lauda põrandat paika pandud trajektoori järgi. Nii inimeste kui lehmade kaitseks on söödamik­ seril andur, mis peatab masina juhul, kui miski sellele ette jääb.

Masin kontrollib vastavalt seadistusele määratud ajavahe­ miku tagant loomadel ees ole­ va söödavalli kõrgust. Valli mõõ­ dab mikseri küljes olev laser. Pa­ ralleelselt mõõtmisega kohendab mikser ees olevat sööta.

Seejärel arvutab süsteem väl­ ja, kui palju sööta on vaja valmis­ tada. Söödamikser liigub söö­ dakööki. Seal paiknevad söö­ dablokid betoonpõrandal. Tur­ valisuse huvides ümbritseb köö­ ki elektriaed.

Mööda konstruktsiooni liikuv haarats täidab söödamikseri vas­

tavalt iga grupi retseptile. “Vaja­ liku koguse saamiseks on võima­ lik reguleerida haaratsi mahuta­ vust ja sulgumist. See muudab söötmise väga täpseks. Süsteem hindab iga söödaliigi kohta vii­ mase haaratsi kaalu ning tarvi­ dusel korrigeerib haaratsit auto­ maatselt,” kirjeldab Gervig masi­ na tööd.

Üks masin toidab 300 lehma Vajalik kontsentraat lisandub mikserisse teo kaudu. Pärast söö­ da kokkusegamist viib söödamik­ ser selle loomadele ette. Seejärel alustab süsteem sama teekonda järgmise söödagrupi tarvis. Süs­ teem jätkab oma tööd senikaua, kuni söödakomponente jätkub.

Rüütli sõnul jaksab üks Lely Vectori masin toita kuni kolmsa­ da lehma, ent seejuures on silo kvaliteet väga oluline. “See on võimalik siis, kui on peenike silo, optimaalselt 7–10 sentimeetrit pikk kiud,” seletab Rüütel.

Lely Vectori üks eeliseid on ka ökonoomsus. “See võtab vähe

elektrit. Laias laastus on kulu 3 eurot päevas,” toob Rüütel välja. Üks suurimaid plusse Lely Vectori puhul on loomulikult see, et süsteem arvutab ise täp­ selt välja, kas ja kui palju sööta loomadel vaja on. Nii ei vii ma­ sin üleliia palju sööta sinna, kus eelmine alles söömata. “Minul on näiteks seadistatud nii, et iga tunni tagant teeb masin laudas tiiru. Kui on vaja, siis viib sööda,” kirjeldab Urmas Jõgi. “Ka karja­ kut, kes sööta kohendab, ei ole Vectori puhul tarvis.”

Hea omadus on ka suure hul­ ga söödagruppide moodustami­ se võimalus. “Mul on loomagrup­ pe kaheksa, aga võimalik oleks rohkemgi,” räägib Jõgi.

Suurima eelisena toob Too­ mas Rüütel välja söödaköögi ter­ vikuna, sest sellise süsteemi pu­ hul seisavad söödakomponen­ did kauem värsked. Paljudel seadmetel, kus on suured sööda­ sahvrid, paikneb põhjas skree­ per, mis lükkab massi edasi. See mass seguneb hapnikuga ning ei püsi kaua väärtuslik. Vectori pu­

Raske oli leida kainet karjakut, ja väljapääs oli automaatsöötmine.

Kõige rohkem meeldis mulle Mullerupi söötmisrobot, mis teeb iga kord uue värske sööda.

Uudo Mesi

hul lõigatakse plokid. Hapnik ei pääse sinna sisse, sööt ei hakka kuumenema. Nii seisab see kuni kolm päeva stabiilsena.

Ka sage söötmine iseene­ sest on loomadele tervislik. Es­ malt seetõttu, et nii stabiliseerub pH-tase lehmade maos. PH muu­ tub iga söögikorraga. Mida tihe­ mini nad süüa saavad, seda üht­ lasem on pH. Söödasüsteemiga tekkinud probleem ei ole niivõrd kiireloo­ muline kui näiteks lüpsiroboti tõrge. Samas on valveteenus siis­ ki iga hetk kättesaadav. “Kui tegu on juba sellise asjaga, mida tava­ kasutaja ei saa, ei pea ja ei tohigi puutuda, siis valveteenus on meil 24/7 olemas,” sõnab Rüütel.

Vagonett- ja lintsöötmine Kuigi Lely Vector on oma põhi­ mõttelt ainulaadne, pole ta ainus automaatsöötmissüsteem Eestis.

Siin kasutusel olevad automaat­ söötmissüsteemid jagunevad ka­ heks. Esindatud on nii vagonett­ söötmine kui lintsöötmine.

Vagonett-söötmissüsteemid sõidavad mööda relsse. Eestis kasutusel olevad DeLavali va­ gonettsöötmissüsteemid koos­ nevad kahest mikserist. Suurde statsionaarsesse mikserisse vee­ takse söödakomponendid sisse ning seal segatakse sööt valmis.

Teist, väikest söödajagajat, täide­

L O OM AK A S VAT US

Nr 10 (40) 17. detsember 2015

l

M A A M A J A N D U S 9

udas söötmisautomaat takse suurest mikserist lindi või teo abil ning see veab sööda loo­ madele ette.

Mullerupi vagoneti puhul statsionaarset mikserit ei ole, sööda segamiseks ja jagamiseks kasutatakse sama seadet. Sööda­ jagaja liigub relssidel mööda söö­ daplatsi ringi ning laeb ennast söödakomponente täis. Seejärel mikserdab sööda kokku ja suun­ dub relssidel söödakäigu kohale, kus jagab sööda laiali.

“Raske oli leida kainet karja­ kut, ja väljapääs oli automaat­ söötmine,” põhjendab Ida-Viru­ maal tegutseva Maage talu pe­ remees Uudo Mesi, miks ta va­ lis automaatsöötmise. “Kõi­ ge rohkem meeldis mulle Taa­ ni päritolu Mullerupi söötmisro­ bot, mis teeb iga kord uue värske sööda.”

Kõigepealt segab masin kok­ ku rohusilo ja mineraalid, see­ järel lisab heina, vett ja maisisi­ lo, segab ära ja kannab loomade­ le ette. “Sõidab nagu raudteel,” võrdleb peremees.

Selleks et tehnika käsitsemi­ ne korralikult käppa saada, ku­ lus peremehel pool aastat. Pi­ devalt tuli müügi- ja hooldusfir­ mast telefoni teel nõu küsida.

“Nüüd tean täpselt kella pealt, kus peab robot parasjagu olema ja mida tegema,” nendib farmer.

“Kui seisab vale koha peal, siis tean, mis võib viga olla.”

Kahjuks pole Eestis võimalik näha üht parimaks peetavat ja sa­ muti söödaköögiga Trioleti auto­ maatsöötmissüsteemi Triomatic.

Trioleti seadmete tööd võib aga näha Hollandi farmides. Süs­ teem koosneb söödapunkritest ja söötmisrobotist. Trioleti söötmis­ robot liigub ülal oleval relsil, mil­ le kõrval on toitesiin seadme käi­ tamiseks.

Punkril on andurid sööda kaa­ lumiseks ja positsioneerimiseks, impulssluger, kaks püsttigu, ja­ gamiseks risti olev lintkonveier ning all söödatõukur.

Triomaticu annustamistäp­ sus on põhisöötadega kaks, mai­ sisiloga üks kilogramm. Tavali­ selt teeb seade 6–7 söötmiskor­ da grupi kohta, sööta võib 24 tunni jooksul kuni 12 korda. Kui loomad jätavad osa söödast söö­ mata, võimaldab Triomatic sööt­ misaegu muutmata muuta jaga­ tava sööda kogust.

Triomaticuid on nelja- kuni seitsmepunkrilisi, lisaks mahu­ ti vedelate söödakomponentide jaoks.

Lintsöötmise puhul paikneb lauda söötmisplatsil suur sööda­ mikser. Mikserit täidavad siloga silolaadurid, muud komponen­ did toob mikserisse tigu. Seejärel läheb söödasegu lae alla kinnita­ tud lindile ning lint viib selle loo­ madele ette. Niiviisi söödetakse loomi Raplamaal Orgita farmis.

SVEN ARBET

Maage talus Ida-Virumaal söödab lehmi laudatöölise asemel söötmisrobot.

Sead soojendavad end biokütte paistel erakogu

Rauno Volmar

Kuna soojatootmine on suur kulu, sead aga vajavad kasvamiseks sooja, rajas Ekseko farm bioküttel töötava katlamaja.

B

iomassil töötav 2,5MW võimsusega katlama­ ja kasutab kütusena hakkpuitu, puukoort, saepuru ja tükkturvast, mis ta­ gab seakasvatusele kolman­ diku võrra soodsama soojuse.

Kuigi seakatk võib metsast far­ mi jõuda ka puiduga, suutis katlamaja ehitaja, energiafir­ ma Adven Eesti, HKScan Esto­ nia juhatuse esimehe Teet Soor­ mi sõnul välja pakkuda riske ennetava tehnoloogia.

“Eelkõige arvestasime nii kat­ lamaja ehitusel kui töös hoidmi­ sel sigade Aafrika katku ohuga ning oleme suutnud selle ris­ ki maandada, järgides ka kat­ lamaja töös võimalikult rangeid bioohutusmeetmeid,” kinnitab Soorm.

Farm soojaks miljoni euroga

Kärssninadele sooja andev biokütte katlamaja teeb sealiha tootmise odavamaks.

“Uus biokütuse katel on võime­ line tootma hoonete kütteks ja tarbevee soojendamiseks vajali­ kust energiast 85 protsenti, üle­ jäänu saadakse gaasikateldega küttes. Säilitasime ka võimalu­ se toota kogu vajaminev ener­ gia gaasist, et energiatootmi­

Ekseko sigala põrsad armastavad sooja ja saavad seda nüüd bioküttest.

ne ei lakkaks ka siis, kui biokü­ tuse toomine territooriumile ei ole näiteks seakatku tõttu luba­ tud,” räägib Adven Eesti ASi juht Urmo Heinam.

Uue katlamaja ärimudel on Soormi selgitusel teistsugune.

Nimelt ei teinud investeeringut katlamajasse mitte AS Rakve­ re Farmid, vaid energiaettevõ­ te Adven Eesti, kellele katlama­ ja kuulub ning kes vastutab selle igakülgse hooldamise ja operee­ rimise eest. Adven Eesti müüb HKScanile soojust kaheteistaas­ tase lepingu alusel.

“Selline mudel levib üha enam, sest vabastab ettevõt­ te kapitalimahukatest investee­ ringutest ning jätab kogu ener­

giaahela analüüsi, sobivaima la­ henduse väljatöötamise, rajami­ se ja käitamise energiaeksperti­ de õlule,” ütleb Soorm.

Põlluservade puhastamise puit Biokatlamaja aastane hakkpui­ du vajadus on 8 kuni 10 tuhat m³, mis hangitakse iga perioo­ di eel korraldatavate hangetega hakkpuitu tootvatelt ettevõte­ telt. Praegu tuleb hakkpuit Mul­ gimaa metsade ja põlluservade puhastamisest tekkinud vähe­ väärtuslikust puidust.

Katlamaja töötab alates no­ vembri esimestest päevadest ning esimestel nädalatel on bio­

katla kasutegur olnud 85 prot­ senti.

“Oleme tulemusega väga ra­ hul, kõik kavandatu on töötanud laitmatult, sealhulgas uued teh­ nilised lahendused. Alates bio­ katlamaja käivitamisest on Ekse­ ko farmi soojust toodetud hakk­ puidust, seega pole me pidanud varus olevaid gaasikatlaid tööle panema,” sõnab Soorm.

Rajatud katlamaja on auto­ matiseeritud ega vaja toimimi­ seks kohapealset personali. Sea­ det jälgitakse pidevalt Põltsa­ maal asuvast juhtimiskeskusest, kust saab tootmist seadistada ilma Mäeltkülla kohale sõitmata.

Maamajandus

10 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 10 (40) 17. detsember 2015

Kas veised on ohtlikud loomad?

Ei, kui nende käitumist tunda Sven Arbet

Kevadel juhtus Hiiumaal õnnetus – loomade autole laadimisel ründas pull perenaist ning tappis ta. Sügise hakul kaitses Lääne-Virumaal lehm oma äsjasündinud vasikat sarvedega.

Pimedas kogemata liiga lähedale sattunud inimene sai viga.

Lihaveisekari kaitseb instinktiivselt oma vasikaid.

AIVE MÕTTUS

L

Põllumajandus­ loomadega seotud tööõnnetused nnViimase viie aasta jooksul on põllumajandusloomadega seoses registreeritud kokku 300 tööõnnetuse ringis, seega igal aastal 50– 60. Enim on need seotud veiste, sigade ja hobustega. nnMaakondadest on enim tööõnnetusi, millesse kaasatud põllumajandusloomad, registreeritud Järvamaal – viimasel paaril aastal ligi 30 juhtumit aastas –, Lääne-Virumaal ning Saaremaal, mõlemas maakonnas umbes 10 juhtumit aastas.

Allikas: tööinspektsioon

aive.mottus@maaleht.ee

“

äksin õhtuhämaru­ ses üksinda, ilma te­ lefoni ja vitsata met­ sasele, majadest kau­ gel asuvale karjamaale vaatama, kas mullikas on ehk poegimas ja vajab abi,” räägib lihaveiseid kas­ vatav naine, kes oma nime lehe­ veergudel näha ei soovi. Küll aga tahab ta rääkida temaga juhtu­ nud loo, teistele õpetuseks.

“Loomi ei olnud näha. Läksin ikka kaugemale ja kaugemale padrikusse, kuni kuulsin, et kee­ gi on läheduses. Leidsin omaet­ te oleva lehma, mitte selle mul­ lika, keda otsisin. Ja lehm rün­ das mind ootamatult peaga ning hakkas esijalgadega seljas sõt­ kuma. Kuidagi õnnestus püsti saada, aga lehm tuli uuesti, len­ nutas mind nagu tuusti mööda maad ega lõpetanud enne, kui ma enam liigutada ei suutnud.”

ÕNNE TUS JUHTUMID

Seepeale loom eemaldus ja jäi mõne meetri kaugusele vaatama.

“Mul vedas, et jalad jäid ter­ veks ja suutsin ise koju koper­ dada. Järgmisel hommikul lei­ dis peremees koplist enneaegse surnult sündinud vasika,” lõpe­ tab naine.

Lehm kaitseb vasikat “Tavaliselt peetakse pulle agres­ siivsemaks kui lehmi, kuid poe­ gimise ajal võivad ka kõige rahu­ meelsemad loomad ebameeldi­ valt üllatada. On täiesti loomu­ lik, et poegiv lehm kaitseb ins­ tinktiivselt oma vasikat ohu eest, kelleks ta loeb ka inimest. Selli­ ne käitumine on seotud hormoo­

nide taseme muutumisega orga­ nismis,” selgitab Baltic Vianco os­ tujuht Anne Pavlenko.

Veised, nagu ka kõik teised farmiloomad, on karjaloomad ning seetõttu tunnevad end seal kõige turvalisemalt. Mida väik­ semad ja stabiilsemad on gru­ pid, seda stabiilsemad ja lihtsa­ mad on ka grupisisesed omava­ helised suhted. Gruppides elami­ ne soodustab ka noorematel loo­ madel sotsiaalse käitumise ning ellujäämise õppimist.

Agressiivsus ja hierarhia moo­ dustamine on karioomade elu lahutamatu osa. “Selleks et vä­ hendada loomadevahelist ag­ ressiivsust, tuleb lihaveisekarja­ des jälgida, et kõikidele looma­

dele jätkuks piisavalt sööta, juua ning ruumi mugavaks lama­ ma heitmiseks,” juhendab Anne Pavlenko.

Sageli väidavad veisekasva­ tajad, et ega kõik loomad nagu­ nii ühel ajal söö ega lama, kuid probleeme võib tekkida nõrge­ mate ja tõrjutud loomadega, keda tugevamad asemele ei luba või kes sealt minema aetakse.

Peale hierarhiaga seotud ag­ ressiivsuse esineb ründavat käi­ tumist ka hirmu, valu ja stressi olukordades.

Pavlenko arvates sõltub pal­ ju sellest, kas ja kui tihti pere­ mees oma loomadega kontaktis on ning kuidas ta neid kohtleb.

“Harvad kontaktid ja negatiiv­

sed kogemused inimestega loo­ vad võimaluse hirmu tekkimi­ seks ja sealt edasi juba ründami­ seks,” lisab ta.

Millised on ohumärgid?

Ohtlikke olukordi tuleb sage­ li ette ka loomade transpordil ja meditsiiniliste protseduuride teostamisel, sest nendega on li­ saks farmi tavalisele seltskon­ nale seotud ka võõrad inimesed, hääled ja lõhnad, mis tekitavad suure tõenäosusega suurema stressi ja vigastuste ohu. Samu­ ti suurendab õnnetuseohtu see, kui loomadega tegelemisel, näi­ teks karja ajamisel, osaleb koge­ musteta ja väljaõppeta inimesi.

Veiste näomiimika, kõrvade ja silmade väljendusrikkus on oluli­ selt vähem ilmekas kui koertel ja hobustel.

Suurema osa infost oma mee­ lestatuse ja kavatsuste kohta an­ navad veised kehakeele abil. Pea langetamine ja raputamine, sar­ vede vastase poole pööramine, oma suuruse demonstreerimine profiilis, maa kaapimine ja mö­ risemine viitavad agressiivsuse­ le. Loomad, kes püüavad konf­ likti vältida, keeravad pea kõrva­ le ning üritavad taanduda.

Oluline on märgata ka vei­ se saba hoiakut, näiteks sabaga vastu külgi löömine võib viidata ärritusele. Ärritusele ja hirmule viitab ka loomade sagedasem roojamine, mis on tingitud vere adrenaliini­ taseme tõusust – loom vabastab ennast liigsest koormast enne võimalikku põgenemist.

“Hoolimata sellest, mis minu­ ga juhtus, ei peaks inimesed vei­ seid kartma,” ütleb lehma rün­ naku ohvriks langenud lihavei­ sekasvataja. “Loomade käitumist tuleb lihtsalt tunda.”

Proffesionaalsed lahendused põllumeestele!

14 990 €

8 990 €

SOODUSHIND

SOODUSHIND

Multiva Rumbler 820 8,2 m, esilibistid

Rabe Blue Bird GHF 3000

3 m, töösügavus 25 cm

28 990 €

49 250 €

SOODUSHIND

SOODUSHIND

Rabe Albatros

Multiva Optima T900

9 m, esimesed ja tagumised libistid

3–5 hõlma, hüdropneumaatiline kivikaitse

Küsi personaalset pakkumist!

Rabe Combi-Bird CB 40

5 m, põimagregaat piide ja ketastega

Vaido Soosaar tel 509 2247 • Kalev Kuusik tel 521 1988

ÖKONOOMIKA

Nr 10 (40) 17. detsember 2015

l

M A A M A J A N D U S 11

Kulusid tasub kokku hoida Selleks et viljakasvatusest kasumit saada, peavad kulud olema mõistlikud.

V

iljelusvõistlusel pee­ takse arvestust ka ku­ lude, saadud tulu ja kasumi kohta.

Kuna taliviljadel kasutati pal­ ju väetisi, tehti sageli taimekait­ setöid, suur saak vajas kuivata­ mist, olid ka kulud kõrged: ta­ lirapsil 816–1204 eurot hektari kohta, talinisul 760–1358 €/ha.

Suvivilju väetati ja pritsiti vä­ hem ning tootmiskulud ei ületa­ nud 833 €/ha, ent saagikus oli madalam kui taliviljadel.

Odavamad võtted Nisupõldude tootmiskuludest kulus kümnendik seemnele, veerand mineraalväetistele, 11 protsenti taimekaitsele ja 55 masinatöödele (k.a viljakuiva­ tamine). Masinatööde kuludest moodustas kütus 13 protsenti.

Kulukamad tööd on viljakui­ vatamine, sõnnikuvedu ja -lao­ tamine ning kombainkoristus.

Võrreldes tavaliste põldudega, kus tänavu teraviljade saagikus 4–5 t/ha, oli võistluspõldudel just väetiste osakaal suurem. Üha rohkem levib pindhari­ mine, mis on odavam kui künd­ mine. Kulukamat kündmist (maksab veidi üle 50 €/ha) ka­ sutati neil põldudel, kus eelvil­ jaks oli põldhein või tuli sisse künda tahesõnnikut.

Edukad tootjad valivad kas­ vatatavat sorti hoolega. Talirap­ sil ja rukkil eelistatakse väikese külvisemääraga ja suurema saa­ gipotentsiaaliga hübriidsorte.

Külvisemäära ei valita enam seemne kaalu kg/ha alusel, vaid arvestatakse, mitu idanevat see­ met ruutmeetrile külvata. Liialt väikese külvisemäära korral on

ENNO KOIK teadur

oht, et vili jääb hõredaks. Lii­ ga tiheda vilja korral on taime­ del vähe valgust ja kasvuruumi ning viljapead jäävad lühikeseks ja terad peeneks.

Meil on palju väga häid agro­ noome, kes enda kogemuse alu­ sel on leidnud oma põldudele optimaalse külvisemäära. Näi­ teks Margus Lepp (Voore Farm OÜ) külvas sordi ‘Sherpa’ hüb­ riidrapsi seemet ainult 25 tera ruutmeetrile, s.o seemet 2,5 kg/ ha ja saak oli 6,86 t/ha. Oma pi­ kaajalisele kogemusele toetudes külvas Aare Mölder (Valdereks OÜ) talinisu ’Skagen’ 100 kg/ha ehk 280–300 tera/m² ja saak oli 9,84 t/ha. Rekordiline taliodra saak 12,0 t/ha saadi Naeris OÜ põllult, kus Aivar Treiberg kasu­ tas külvisemäära 250 tera/m²).

Väikese külvisemääraga saab kõrge saagi vaid siis, kui muld on viljakas, hooldustöid tehakse hoolikalt ja kõige sobivamal tai­ mede kasvufaasis.

Sõnnik, väetis, taimekaitse Üha enam levib sõnniku kasuta­ mine. Vedelsõnnikut anti 25–40 t/ha, tahesõnnikut 30–50 t/ha.

Oma ettevõtte loomakasvatu­ sest saadud sõnnikule hinda ei arvestatud, küll aga arvestati

selle laadimise, veo ja laotami­ se kulud.

Lisaks sõnnikule said need põllud ka mineraalväetist 400– 700 kg/ha. Kui aga sõnnikut polnud, laotati mõnele võist­ luspõllule mineraalväetist 800– 1100 kg/ha.

Kui muld oli viljakas, eelkul­ tuurist jäi põllule palju toitai­ neid või anti palju vedelsõnni­ kut, saadi hea saak (7–8 t/ha) ka 200–300 kg/ha mineraal­ väetisega.

Põhiväetistena kasutati gra­ nuleeritud NPK-väetisi, pealt­ väetiseks olid ammoonium­ nitraat, ammoonium- ja mag­ neesiumsulfaat. Lisaks neile ka­ sutati vedelaid leheväetisi, 3–12 l/ha. Üha rohkem kasutatakse väävlisisaldusega NS-väetisi ja vedelaid leheväetisi, mis suuren­ dab saagi kvaliteeti. Kõige suu­ remad leheväetise kogused anti talirapsi ja talinisu põldudele.

Külvieelselt hävitati umbroh­ tu glüfosaatidega ja tüü koori­ misega. Taliviljapõldudel teh­ ti sügisel umbrohutõrjet. Pea­ miselt tõrjuti lumiseent ja regu­ leeriti kasvu.Tänavu olid väga mahukad ka suvised taimekait­ setööd: hävitati umbrohtu ja kahjureid, tõrjuti taimehaigusi.

Koos pestitsiididega anti sageli ka kasvuregulaatoreid, kleepai­ neid jne.

Võistluspõldudele on kasvu­ stimulaatoritena ilmunud ami­ nohapped ja bakterväetis Albit.

Ka rekordsaagi andnud Voore Farmi OÜ talinisu- ja talirapsi­ põllul ergutati taimi bakterväe­ tisega. Põldudel kasutati pestit­ siide, kasvuregulaatoreid, kleep­

Paljudel agronoomidel on väga suur kogemuste- ja teadmistepagas, neid võib nimetada lausa maaviljeluse professoriteks. Samas pole veel piisavalt kogemusi vilja kvaliteedi tagamisel.

aineid, kaunaliimi jms. Taime­ kaitsepritsiga käidi põllul ise­ gi kuni kümme korda. Kuna iga pritsimine koos vee veoga mak­ sab keskmiselt 13 €/ha, tõstab pritsimiste suur arv ka kulusid.

Paljudel agronoomidel on väga laialdane kogemuste- ja teadmistepagas, neid võib ni­ metada lausa maaviljeluse pro­ fessoriteks. Samas pole piisavalt kogemusi kvaliteedi tagamisel.

Võistluspõldudel oli rapsija rüpsiseemne kvaliteet kõrge, kõik kõlbasid toiduõli valmista­ miseks. Rapsiseemne õlisisaldus oli 43,6–50,5 protsenti.

Kehvemad on lood nisu kva­ liteediga. Toiduvilja esimese ka­ tegooria nõuetele ei vastanud ühegi põllu saak. Toiduvilja teise kategooria nõuetele vastasid ai­ nult Sootaga Mõisa OÜ talinisu ja Arkna Karjatalu OÜ suvinisu.

Tulu andis raps Nõudlus rapsi järele püsib Eu­ roopas endiselt suur, sest rap­ siõlist tehakse biokütust. Suur nõudlus hoiab ka rapsiseemne tootjahinna kõrge.

Teraviljadega on vastupidi.

Eesti tänavune teraviljasaak üle­ tab siseturu vajadust kaks korda, Euroopa Liidus on teravilja ladu­ des kolme-nelja aasta varu. Suur teravilja pakkumine on vabatu­ rul hinna alla surunud. Rapsi osteti tänavu hinnaga 356–391 €/t, teraviljade eest maksti aga ainult 100–132 €/t.

Eeskätt tänu kõrgele ostu­ hinnale hõivasid võistlusel 15 esimest kohta talirapsipõllud.

Võistluspõldude keskmine ar­ vestuslik kasum oli talirapsil 1143, rüpsil 547, suviodral 163, taliodral 118, suvinisul 81, tali­ nisul 161 ja rukkil 145 €/ha.

Teraviljapõlde hariti, väetati ja hooldati sama hästi kui rapsi­ põlde, kuid madal hind jättis te­ raviljade kasumi madalaks.

www.estre.ee | info@estre.ee | tel nr +372 5305 3333 www.estre.ee | info@estre.ee | tel nr +372 5305 3333

TUGEVAD TUGEVAD EESTIMAISED EESTIMAISED MASINAD MASINAD

OÜ Niles soovib rahulikke jõulupühi ja head uut aastat!

Usaldusväärne koostööpartner kõikidele

Eesti põllumajandustootjatele Põllumajandustehnika Tarvikud ja lisaseadmed Teraviljakäitlusseadmed Väiketanklad ja väiketanklate tarvikud Kulu- ja varuosad Kasutatud tehnika Euroopast Mineraalid ja aktivaatorid mahetootmisse Külastage meie uut kodulehte

www.agripartner.ee ARGO KUKK, tehnika müük, varuosad tel 505 3076; argo@agripartner.ee KRISTJAN KUKK, väiketanklad, hooldus tel 505 6214; kristjan@agripartner.ee AIVE JÄNES, mineraalid ja aktivaatorid tel 507 7145; aive@agripartner.ee Agri Partner OÜ, Ringtee 27, 50105 Tartu

• nelikant- ja ümarpunkrid • tigukonveierid • puhastid, sorteerid • kuivati pelletiahjud

Puulõhkurid Puulõhkurid

Liivapuisturid Liivapuisturid

Söödarulli Söödarulli haaratsid haaratsid

Lumesahad Lumesahad

HÄID SAABUVAID PÜHI! - ENNE LUND, LAOKAUBAL SOODUSTUS - LUMESAHAD al.3000 € HÄID SAABUVAID PÜHI! - ENNE LUND, LAOKAUBAL SOODUSTUS - LUMESAHAD al.3000 €

tel 510 4064 www.nordgrain.ee Ladu: Tähe 127, Tartu

12 M A A M A J A N D U S l E T T E V Õ T L U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 10 (40) 17. detsember 2015

Rõngu Pagar – kohalik tooraine ja puhtad Kui Jaanus Peri 18 aasta eest Rõngus möödasõitjatele saiakesi pakkuma hakkas, ei osanud ta aimata, et aastaid hiljem juhib 50 töötajat.

HELI RAAMETS heli.raamets@maaleht.ee

20

aastat tagasi tegi Jaanus Peri Rõn­ gu väikese poe, ent nähes seda, kui palju autosid sõidab Tartu ja Valga vahele jäävast Rõngust läbi, tekkis mõte, et möödasõitja­ tele võiks kohvi kõrvale saiakesi pakkuda. “Käisin pagarite juures õppimas ja küpsetasin algul ise,” meenutab hiiglase kasvu mees.

Kui lisandus muid töid-tegemisi, võttis ta tööle päris pagari.

“Rõngus oli Eesti aegu kaks pagarit,” räägib ta vanu fotosid välja otsides. Praegu asub Rõn­ gu Pagari pood ja tootmine sa­ mas kohas, kus omal ajal üks pa­ garitest. Nüüd on aga küpsetami­ se ja kulinaariatoodete valmista­ misega ametis tunduvalt rohkem rahvast, koos kaupluste ja pubiga poolesaja inimese kanti.

Väikesaiadele lisandus ajapik­ ku leib-sai, seejärel plaadikoogid.

Maha müüdi toodang samas asu­ vas kaupluses. 2006. aastal ehita­ ti toidupoe kõrvale pubi ning ku­ linaariatsehh. Algsele ettevõtte­ le OÜ Ledin on tekkinud kõrva­ le OÜ Rõngu Pagar.

Kaks ja pool aastat tagasi sai valmis uus tootmishoone, mis võimaldas toodangu mahtu suu­ rendada. “Koos kulinaariatoode­ tega on sortimendis üle 300 too­ te,” ütleb Kristel Peri, kes aitab mehel ettevõtlusvankrit vedada.

Tooraineks on ainult kohalik kraam Tootearendus käib koos töötajate­ ga – kui kellelgi tuleb huvitav idee, hakatakse seda katsetama. “Saame proovipartii poodi saata ja tarbija­ telt tuleb kohe tagasiside,” räägib Kristel. Väga palju tooteid on saa­ nud nii ära katsetada.

Tänavu korraldati Faceboo­ kis nimekonkurss kolmele leiva­ le ja nüüd on sortimendis Tõm­ mu Toots, Seemne Sass ning ro­ sinaleib Nosija. Detsembris pälvis nende kamabatoon Tunnustatud Eesti Maitse pääsukesemärgi.

Ainulaadne glasuuritud ka­ mabatoon kasvas välja kohupii­ mabatoonist, mis meenutab ko­ hukest. Kui müügiesindaja käis uurimas, kuhu ketti sellega sis­ se saaks, kuulis ta, et kohukeste pakkumine ületab nõudlust. Nii mõeldi välja kohukesest erinev mõnus amps. Kamabatoonis on 57 protsenti kamajahu ning see on šokolaadises glasuuris, mee­ nutades välimuselt kohukest.

Toorainena eelistatakse ko­ halikku kraami. Kui retseptis on kirjas muna, siis läheb Linnu talu muna, mitte Leedus toodetu, mil­ le saaks odavamalt kätte. Jahu ja kama tuleb Tartu Millist, kohu­ piim ja hapukoor Valiost. “Eest­ lased võiksid toetada oma toot­ jaid – kui kõik kokku hoiaksid, lä­ heks paremini,” arvab Jaanus Peri.

“Mis siis et on natuke kallim.” Üheski tootes ei kasutata säili­ tusaineid või maitsetugevdajaid.

Leiva ja saia puhul tuleks pare­ ma sidususe jaoks kasutada tea­ tud aineid, siis ei pudise lõpptu­ lemus lõigates nii palju, aga li­ saaineid ei kasutata põhimõtte­ liselt. Sama lugu on kookidega.

“Kui ei saa ilma, siis ei teegi,” on Peri resoluutne. “Oleme oma nime püüdnud hoida sellega, et ei kasuta lisaaineid.” Vaatama­ ta sellele, et nii tuleks odavam ja tooted säiliksid kauem.

“Aasta enne tootmise laien­ damist võtsime palgale müü­ giinimese, kes hakkas poeketti­ de ukse taga käima ja rääkima,

et ehitame uue tootmishoone ja võimekus tõuseb,” ütleb Jaa­ nus Peri. “Ega kohe tantsule võe­ tud. Aga kui juba ühte kohta sis­ se said ja lettidel olid, siis tuli ka teisi tantsupakkumisi.”

Oma asjade eest tuleb vastutada Esimene suur kett, kes nende kauba müüki võttis, oli ABC su­ permarket ehk Comarketid ning sinna läks päris palju – salatid, küpsised ja koogid. Palju luges ka see, et Rõngu Pagar oli soeta­ nud kolm külmikutega kaubikut.

Kuna toodete säilivusaeg pole väga pikk, on oluline, et kaup kii­ resti poodi jõuaks. “Küpsist, mil­ lel on säilivusaeg pikem, võid ju lattu panna, kuid teised too­ ted tuleb kohapeale viia,” ütleb ettevõtte juhataja. “Kulusid on küll rohkem, kuid tead, et värske kraam on kohale viidud. Logisti­ kat on omajagu ja masinad sõida­ vad päris palju läbi. Aga kui ise pilgu peal hoiad, siis tead, et kõik on korras.” Tellimused tulevad iga päev elektrooniliselt ja val­ mistoodang tarnitakse üle Eesti, välja arvatud saared ja Haapsalu.

Jaanus Peri ei kurda selle üle, et ketid suruvad tootjale karme tingimusi peale. Ta ütleb, et kõik peavad vastutama oma asjade eest. Kui lepinguid tegema min­ di, vaadati GPSi pealt, kus kandis auto mis kell liigub ja kus kauplu­ sed asuvad. Selle järgi pandi kir­

H U V I TAVAT

Rõngu Pagar nnSortimendis üle 300 toote. nnMenutooted on pasteet, šokolaadi-kohupiimatort, pähk­li-rosinaküpsised ja vana hea magus rukkileib. nnTooteid saab osta Rõngu poest, Tartu turuhoonest, Comarketi, Selveri, Rimi ja Konsumi kauplustest. nnPoodides, pubis ja tootmises on kokku 50 töötajat. nnPlaan on ehitada uus tootmishoone.

ja, mis kellaks peab kaup kohal olema. Sisse läks ka see, et kui juhtub avarii, siis trahve ei raken­ du. “Meil on oma masinapark ja pead hoidma ühe masina reser­ vis, et kui öösel kellelgi masin ei käivitu, saad seina äärest võtta asendusmasina,” lisab ta.

Kui juhtub apsakas, näiteks teeb komplekteerija vea ja see avastatakse hiljem, parandatak­ se viga ära, viies puudu olevad tooted kohale. “See on usalduse kasvatamine,” tõdeb Jaanus.

Ta meenutab, kui Pärnu rin­ gil läks järsu pidurdamisega üks kaubikus olnud kaubatorn üm­ ber. Seejärel ei olnud pikka mõt­ lemist – komplekteeriti uus kohe kokku ja teine masin sõitis Viljan­ disse vastu ning viis kauba ära, et kauplus saaks tellitud asjad.

“Kettide puhul on hea, et raha tuleb ka mujalt, mitte ainult ko­

halikust poest,” arutleb Peri, ar­ vestades, et sealtkaudu laekub kolmveerand käibest. “Ega hõi­ sata midagi ole, see on järjepidev kõva töö, et kodumaisel kapitalil ettevõtlust üles ehitada.”

Uue tootmishoone ehitus sõltub pangast Poekettidesse sisse saamine võt­ tis kaks aastat. Sortimendikomis­ jonid on poole aasta tagant, ja kui jääd sinna hiljaks, tuleb oo­ data järgmist korda. Praegu on Rõngu Pagari tooted lisaks Co­ marketitele müügil ka Selveri­ tes, Rimides ja osas Konsumites ning Maksimarketites.

“Ega meil olegi praegu roh­ kem võimsust, pole ruume,” tun­ nistab ettevõtte juht. Samas ei ta­ heta tootmist ka kahes vahetuses käima panna. See kogemus on

Soojuspump TRANSPORTMAHUTID

METALLIST VÄIKETANKLAD

PLASTIST VÄIKETANKLAD

TARVIKUD

Gree Hansol Nordic DC Inverter Kasutegur (COP) 5,1 Töötab välistemperatuuril kuni –25 ºC.

Õhk-vesisoojuspump Arctic AWH Töötab välistemperatuuril kuni –25 ºC

Laos olevatele tanklatarvikutele –20% 440 l transportmahuti 800 € + km 2500 l plasttankla 1950 € + km

WWW.TANKLER.EE Tankler OÜ, Ringtee 27, 50105 Tartu Kristjan Kukk – müük, hooldus tel 505 6214 info@tankler.ee



PERSOON

Nr 10 (40) 17. detsember 2015

maitsed varasemast olemas. Juhataja töö­ tunnid venisid siis nii pikaks, et lõ­ puks lihtsalt ei jaksanud.

“Meil on kaheksatunnised töö­ päevad nii tootmises kui kaup­ luses,” ütleb Kristel. “Pole mõtet teha pikemat päeva, inimene vä­ sib ära.” Jaanus lisab, et pika töö­ päeva järel ei pruugi ju järgmiseks päevaks välja puhata.

Selleks et hitt-tooteid rohkem valmistada, plaanitakse ehita­ da mõnekümne meetri kauguse­ le uus tootmishoone. Kui praegu­ sesse investeeriti koos seadme- ja masinapargiga 1,5 miljonit eurot, siis uue maksumus on 2,2 miljonit pluss käive. “Kõik sõltub pangast,” tõdeb juhataja. “Pank ei tahtnud enne juttu teha kui toetus käes.

Nüüd on PRIAst jah-sõna käes.”

Töötajad on leitud lähedusest – Rõngust, Valgutast, Pukast, Elvast, Paluperast. “Oleme ka töötukassa­ ga koostööd teinud,” räägib Kris­ tel Peri. “Teatud ajal makstak­ se töötu töölevõtmisel tema õpetamisest ja sisseelami­ sest tingitud palgava­ he kinni.” Ta kin­ nitab, et nad ei nõua pa­ berit. Kui inimene on hakkaja ja tahab tööd teha, saab töö selgeks.

Jaanus lisab, et paljud töötajad on al­ gusest peale olnud nen­

l

M A A M A J A N D U S 13

Lilia Kulli on topelt parim

dega koos. “Nende pärast pin­ gutad ise rohkem,” lisab ta. “Tei­ nekord, kui lähed teed tööd kaa­ sa, on hea tunne.” Vahel läheb ta tootmisse ja küsib naistelt, mida on vaja aidata teha. Kui ise kaasa ei löö ja ei tea tainaid või koosti­ si, siis messile seadmeid vaatama minnes on raske asjadest aru saa­ da. Paljud seadmed on sellised, mis teevad tooted ühte nägu.

Mees käib messidel otsimas pigem selliseid, mis võimaldaks eristuda. Muidu on nii, et eri tootjate tordid on ühesugu­ sed ja eristuvad vaid kau­ nistuste poolest.

Rõngu Pagari juht Jaanus Peri rõõmustab selle üle, et kamabatoon sai pääsukesemärgi.

Raivo Tasso

TÜ EHA Metalli- ja Puidutooted Väike-Laatsi 2, 68205 Valga • tel 5348 8772 • info@ert.ee

www.ert.ee

Haagis E12 kõrgendusega, kandevõime 12 tonni

Haagis E16 kõrgendusega, kandevõime 16 tonni

Vahetuskast ustega, mahukast kahele poole avanevate ustega

Vahetuskast, kruusakast hüdroluugiga

Toodame: • karjäärihaagiseid, viljaveohaagiseid, silohaagiseid, ATV-haagiseid • veoauto kallurkaste • vahetuskaste

Nõustajad valivad igal aastal endi hulgast parima. Olulised on nii töötulemused kui kollegiaalsus.

Tänavu läks nimetus teist korda Lilia Kullile.

kaitsevahendite kohta. Huvi pa­ kuvad ka külvikorrad, mahesööt­ misplaanid, maheda mullahari­ mise võtted.

Aastatel 2010–2013 osales Eesti põllu- ja maamajanduse nõuande­ teenistus Läänemere-äärsete riiki­ de keskkonnaprojektis Baltic Deal.

Esimest korda tunnista­ Selle käigus valmis toitaine­ ti Raplamaa nõustaja Li­ te bilansi kalkulaator, mil­ lia Kulli parimaks 2011. le loomisse andis panuse ka aastal. “Alati peab leid­ Kulli. Samuti oli ta üks neist ma aja kliendi problee­ konsulentidest, kes 2014. ja mide lahendamiseks, 2015. aastal pakkus e-PRIA ükskõik mis päev või kell juhendamist, ning paistis teiste juhendajate hulgast on,” ütles Lilia Kulli too­ Lilia Kulli. na. “Kui nõustaja pole töömahu ja kvaliteediga tu­ kättesaadav, on klient läinud.” gevalt silma. 2015. aastal juhen­ Kõige tähtsam on tema mee­ das ta 157 klienti, mis on mitu kor­ lest põllumeeste usaldus. Selleks da kõrgem tulemus kui keskmine peab oskama vastata kõikidele klientide arv konsulendi kohta – 67. küsimustele ega tohi talu koh­ Lilia Kulli on mõistev, rõõmsa­ ta saadud teavet edasi rääkida. meelne, abivalmis ja vastutulelik Lilia Kulli on maal kasvanud inimene, keda on alati rõõm näha ning EPAs agronoomiks õppi­ ja kellega on mõnus koos töötada.

Aasta konsulendi valimisel võr­ nud. Kui eelmise sajandi lõpul hakkas Eestis välja kujunema reldi seekord vaid MESi töölepin­ nõuandesüsteem, asus ta nõus­ guga konsulente, kelle staaž kon­ tama Rapla maavalitsuse juures. sulendina on vähemalt kaks aas­ “2002. aastal tulid pilootpro­ tat. Hinnati aasta jooksul sõlmitud jektid – keskkonnasõbraliku toot­ nõustamislepingute arvu, rahalist mise projekt ja mahetootmise pro­ mahtu ja klientide arvu, koostöö­ jekt,” meenutas Kulli. Need andsid valmidust, korrektsust, klientide nõustajatele tööd. Selleks et saada tagasisidet ja kaaskonsulentide keskkonnatoetust, pidi põllumees hinnangut. tegema põlluraamatud, väetus­ Lilia Kulli oli kõigis kriteeriumi­ plaanid, pidama külvikorda jpm. des kõrgetel kohtadel, tema nõus­ “Sellest ajast, kui Eesti 2004. tamislepingute ja klientide arv oli aastal ELi astus ja hakkas osa saa­ kõige suurem. Kliendid hindavad ma selle toetustest, on tööd kõvas­ tema laialdasi teadmisi, head suht­ ti,” kinnitab parim konsulent. lemis- ja nõustamisoskust.

Kõige rohkem küsitakse Kul­ li sõnul nõu väetamise ja taime­ Lii Sammler

14 M A A M A J A N D U S l M E T S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 10 (40) 17. detsember 2015

Hakkpuiduga võiks ära kütt Kodumaist energiametsa kasutades jääks see meie maapiirkondade arengut toetama, samas kui näiteks maagaasi kütteks kasutades viime Eestist aastas välja üle saja miljoni euro.

REGINA HANSEN ml@maaleht.ee

E

rametsakeskuse aren­ dusnõunik Indrek Ja­ kobson leiab, et hakk­ puitu võiks soojatoot­ miseks kasutada vähemalt poole rohkem, ja selgitab seda ka meie lugejatele.

Mis on puidu kasutamise plussid ja miinused, võrreldes teiste taastuvenergia allikatega?

Hakkpuidu kasutamise ots­ tarbekuse määrab see, mille jaoks ja millises mahus seda tar­ vitatakse.

Elektri ja soojuse koostootmi­ sel Eestis pole hakkpuidule al­ ternatiivi, see on rahaliselt kõi­ ge soodsam ja samas keskkon­ nasõbralik, ükspuha kui suur­ tes kateldes me seda puitu ei põleta.

Ainult elektri tootmisel on võimalik mõne teise tehnoloo­ gia abil saavutada rahaliselt pa­ rem tulemus, kuid need pole suures mahus ja pikas perspek­ tiivis head. Ka päike on väga tõ­ siseltvõetav taastuvenergia alli­ kas, kuid aeg selle suuremahu­ liseks kasutamiseks meie klii­ mas ei ole veel küps, tehnoloo­ gia pole piisavalt arenenud. Tõ­ sine tegija taastuvenergia vallas saab lähitulevikus olema hoopis biometaan, kuid ilmselgelt on Eesti liiga optimistlik selle toot­ mismahtude osas, kui me just Saksamaa vigu korrata ei soovi.

Hakkpuit on kindlasti pa­ rim energiaallikas suurte mas­ taapide korral, kuid väiketoot­ mise puhul pole selle kasutami­ ne kuigi mõistlik. See sisaldab liiga palju vett ning seetõttu ei ole alati konkurentsivõimeline transpordikulude ega ka põle­ tusseadmete hinna poolest.

Kuidas on lood metsaressursiga? Kas metsa jätkub?

Metsanduse arengukava jär­ gi võib Eestis raiuda kuni 15 mln tm puitu aastas, praegu kasuta­

takse sellest mahust ära vaevalt kaks kolmandikku. Olemasole­ va metsaressursiga ja praeguste raiepiirangute juures oleks va­ balt võimalik kogu Eesti hakk­ puiduga ära kütta.

Loomulikult ei ole raie ees­ märk toota hakkpuitu, vaid eel­ kõige kvaliteetset palki, mis on tooraineks puidutööstusele.

Hakkpuit on aga oluline kõr­ valsaadus. Energiatootmise res­ sursist rääkides käib jutt ikka­ gi nendest metsadest, mis täna­ päeval erilist kasutamist ei leia, nagu üleküpsenud haavikud ja hall-lepikud ning raidmed.

Hakkpuidul on perspektiivi mitmel põhjusel. Esiteks meie elanikkond ei kasva ja talved lähevad pigem soojemaks kui külmemaks. Teiseks ei ole või­ malik kogu energeetikas kasu­ tamiseks sobivat puitu majan­ duslikult efektiivselt kätte saa­ da, tootmiskulud panevad piiri ette. Hakkpuidu toore võib kas­ vada lähimast teest nii kaugel, et selle väljatoomine ei tasu ma­ janduslikult ära ja seda on oda­ vam hoopis naaberriikidest sis­ se vedada.

Kuidas mõjutab hakkpuidu kasutamist konkureerimine pelletitega?

Mõlema tootmiseks kasuta­ takse sama metsamaterjali. Pui­ dust energia tootmine omakor­ da konkureerib tihtipeale plaa­ di-, paberi- ja tselluloositööstu­ sega samale toorainele. Ma ei arva, et riik peaks siin sekkuma ja poole valima, küll aga võiksid olla riigi otsused selged ja pika­ ajalised ning kooskõlas Euroopa riigiabi reeglitega.

Pelletitoodang läheb valda­ valt eksporti. Need turud on väga suured, ja veelgi suuremad need, kuhu eestlased pole jalga veel ukse vahele saanud, näiteks Suurbritannia.

Kui suur võiks olla hakkpuidu osakaal energiatootmises? Kui palju hakkpuidul töötavaid katlamaju Eestisse mahuks?

Optimaalne energiabilanss sisaldab alati eri energiaalli­ kaid. Mitte ükski arukalt tegut­ sev riik maailmas ei ole kesken­ dunud üheleainsale ressursile, tasakaalustatus maandab riske.

Ka meie pole erand.

Praegu on kõige odavam eramu kütmise viis kahtlemata halupuu, ja seda isegi Tallinnas, kus küte tuleb suhteliselt kalli hinnaga osta ning pole võimalik seda oma metsast hankida.

Indrek Jakobson

metsamajand AlustA omA metsA mAjAndAmist jubA tänA! Ostame meTsakinnisTuid ja raieid.

Teostame raieid ja HooldusT Teie meTsas.

Hoiame Teie metsa korras!

Kui müüte PÕLLU- või METSAMAAD, siis pakkuge ikka meile ka!

Soovime häid jõule koostööpartneritele! www.kinnistu.ee

tel 507 4747 www.metsamajand.ee

liis@kinnistu.ee tel 5348 8010

METS

Nr 10 (40) 17. detsember 2015

l

Andres Orula

a pool Eestit Eesti puhul ei pea ma otstar­ bekaks, kui hakkpuit kataks üle poole meie energiavajadusest.

Küll võiks selle osakaal olla suu­ rem kohtades, kus tema kasuta­ mine on mõistlik. Esmajoones neis katlamajades, mis kasuta­ vad praegu kerget kütteõli või põlevkiviõli, teises järjekorras nendes, kes kasutavad impor­ ditavat maagaasi. Hakkpuidul töötav katlamaja toodab sama koguse sooja kolmandiku võr­ ra kuni poole odavamalt, võrrel­ des katlamajadega, mis tööta­ vad põlevkiviõliga. Turba kasu­ tajad võivad end suhteliselt ra­ hulikult tunda, aga neid ei ole Eestis palju.

Praegu on Eestis puitküttel katlamaju veidi üle saja ja um­ bes teist sama palju võiks siia veel mahutada. Täpsemad ar­ vud selguvad 2018. aastal, mil peaksid saama auditeeritud kõik Eesti kaugküttepiirkonnad koos ettepanekutega, kas tasub jätka­ ta kaugkütte ja suuremate katla­ majadega või on mõistlik hakata kasutama teisi, väikesi hajutatud lahendusi.

Miks Eestis pole metsaühistud energiatootjad, nagu see on näiteks Soomes ja Norras?

Meie metsaühistud on veel noored ja väikesed. Potentsiaal­ sed kliendid on reeglina ava­ likust sektorist (sh kohalikud omavalitsused), kelle ostude pu­ hul kaasneb riigihanke kohus­

tus. Avalikel hangetel osalemine on tihti keeruline ja kindlasti ei suuda Eesti metsaühistud hetkel selles valdkonnas konkureerida.

Tulevikus on see ilmselt võima­ lik, kuid selleks peavad ühistud saama juurde suurust, jõukust ja ärikogemust.

Eraettevõtluses leidub Eestiski mitmeid näiteid, kus kogu väär­ tusahel toorainest kuni tarbijani on ühe tootja kontrolli all. Toidu­ ainetööstuses on selline nt Oleg Grossi ettevõtted, aga samasugu­ seid näiteid leidub ka metsandu­ ses, kus ressursi valdaja on ühtla­ si töötleja ja energiatootja.

Mis võiks hakkpuidu kasutamisel olla järgmine arenguetapp?

Hakkpuidu põhilisel kasu­ tusalal, koostootmisjaamades ja keskküttekatlamajades, ei ole olulisi takistusi. Küll on meil jät­ kuvalt lahtisi otsi veokite massi­ piirangutega.

Edaspidiseid arenguid näen kahes suunas: jätkub vedelkü­ tuste vahetamine hakkpuidu vastu kohalikes katlamajades ning vajalik on ka põlevkivi osa­ line asendamine hakkpuiduga.

Põlevkivi on praegu vaieldama­ tult kõige odavam energiaallikas ning turumehhanismid (pean silmas CO2 kvoodi hinda) lähe­ ma kümne aasta jooksul põlev­ kivi tõenäoliselt välja ei suru.

Praegu pole põlevkivist elekt­ ri tootmist võimalik taastuvate energiaallikatega täielikult asen­

nn Agrarmesse Alpen-Adria: põllu­ majandus, 15.–17. jaanuarini, Kla­ genfurt, Austria.

DELFI

Euroopa suurimal toidumessil Grüne Wochel on võimalik näha ka Eesti toitu.

Erametsakeskuse arendusnõunik Indrek Jakobson leiab, et hakkpuit võiks vahetada välja eeskätt kerge kütteõli, aga ka põlevkiviõli ja imporditud maagaasi.

dada, ehkki ükskord juhtub see niikuinii.

Kui see toimub, siis põlevkivi vahetamise protsess hakkpuidu vastu ei saa kindlasti olema koo­ pia aastast 2008, vaid see toi­ mub palju tasakaalustatumalt.

Mis saab eramajade puitküttel ahjudest ja kaminatest?

Paljud inimesed on kuulnud kõlakaid, et puiduga kütmine keelatakse varsti ära. Selles ju­ tus on oma tõetera, aga see veel ei tähenda, et peagi on ukse taha oodata ametnikku koos ahju lammutajaga.

Praegu on kõige odavam era­ mu kütmise viis kahtlemata

Küsi lisa!

www.taure.ee Türi Tehnika 8, 72213 tel 384 6671 MüüK: Toomas Jürgen, 504 8564 • Janek Rannama, 5302 4858 ülenurMe Tartu mnt 56, tel 736 7720 MüüK: Andres Kontse, 515 4355 • Urmas Sarja, 514 3163 • Tarmo Toover, 5333 5170

+ km

Maaelumessid, jaanuar 2016 Jaanuar

N5 HARVESTER EESTIS TÖÖS!

9600€

M A A M A J A N D U S 15

€

+ km

halupuu, ja seda isegi Tallinnas, kus küte tuleb suhteliselt kalli hinnaga osta ning pole võima­ lik seda oma metsast hankida.

Halupuuga kütmise teeb oda­ vaks see, et sellise kütmisviisi puhul kulub inimesel palju enda aega ja vaeva.

Piiranguid tekitav probleem, mis kodumajapidamises edaspi­ di mõjuma hakkab, on väikepõ­ letamisel tekkiv õhusaaste mik­ roskoopiliste osakestega. Tule­ vikus hakkavad puiduga küt­ mist reguleerima Euroopa Lii­ du ökoloogilise projekteerimise direktiiv ning ELi õhukvaliteedi pakett, mis praegu veel ei kehti.

Uute ahjude ja kaminate soeta­

mine muutub kallimaks kohus­ tuslike puhastusseadmete tõttu.

Ajapikku vahetatakse va­ nad küttekolded efektiivsema­ te ja puhtamate põlemisjääkide­ ga soojatootmise seadmete vas­ tu. Ahje ja kaminaid kui selliseid loomulikult ei keelata ära, aga toodetavatele kaminatele hak­ kavad kehtima rangemad saas­ tenormid nagu autodelegi. Küt­ tekehade ostmisel toob see kaa­ sa märgatava hinnalisa.

Võib juhtuda, et kui on vali­ da, kas osta puitküttel kamin­ahi või õhksoojuspump, valivad paljud viimase. Pelletid aga jää­ vad konkurentsivõimeliseks ka edaspidi.

nn Internationale Grüne Woche: põllu­ majandus ja toit, 15.–24. jaanuarini, Berliin, Saksamaa. nn AgroFarm: loomakasvatus ja tõu­ aretus, 19.–21. jaanuarini, Moskva, Venemaa. nn AgroEurasia: põllumajandus ja põl­ lumajanduse mehhaniseerimine, 21.–24. jaanuarini, Istanbul, Türgi. nn Polagra-Premiery: põllutehnika, 21.–24. jaanuarini, Poznan, Poola. nn Cereals-Mixed Feed-Veterinary: söödad ja veterinaaria, 26.–28. jaa­ nuarini, Moskva, Venemaa. nn IPM Essen: aiandus, 26.–29. jaanua­ rini, Essen, Saksamaa. nn AGRO+MASHEXPO: mehhaniseeri­ mine ja põllumajandustehnika, 27.– 30. jaanuarini, Budapest, Ungari. nn Mersin Agrodays: põllumajandus, 28.–31. jaanuarini, Mersin, Türgi. nn Agrotica: põllumajandustehnika, 28.–31. jaanuarini, Thessaloniki, Kreeka.

16 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 10 (40) 17. detsember 2015

Knowledge grows

Teadmised kasvatavad... tarkust, edu, koostööd, uut inspiratsiooni, head huumorit, lootusi, sõprust, unistusi, armastust ja õnne.

Rahulikke pühi ja edu uueks aastaks!

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA BY-82 rihthöövelpaksusmasin

NOVA115S metallilintsaag Soodushind:

NOVA FM-300 puruimur

NOVA J19 magnetpuurpink

Hind:

Hind:

480 € Hind:

(km 0%)

278 €

319 € (km 0%)

Hind:

480 €

Tõhus puruimur kahe 100 mm avaga. Kõikidel meie mudelitel on metallist labad. Koti vahetamine on kiire ja hõlbus. Varustatud ratastega. Võimas 1,5 kW / 230 V mootor. Äärmiselt usaldusväärsed ja töökindlad imurid.

See mudel on olnud ülekaalukalt meie enim müüdud imur juba aastaid.

Mootori võimsus: 1,25 kW / 230 V / 8000 rpm Mootori võimsus: 1500 W Mootor: 2850 p/min Höövelduslaius: 204 mm Õhu imemisvõimsus: 42,15 m3/min Paksusmasina max kõrgus: 210 mm Imuri labade läbimõõt: 300 mm Lõiketerad: 2 tk Kaal: 46 kg Kaal: 32 kg

NOVA MB1931 paksusmasin

NOVA 16R radiaalpuurpink

(km 0%)

Nova BY82 on kõrge kvaliteediga rihthöövelpaksusmasin väikestes töökohtades kasutamiseks. Ei vaja spetsiaalset alust.

Võib asetada lauale või muudele vastavatele kohtadele. Lisaks on need lihtsalt pärast kasutamist kõrvale liigutatavad.

NOVA MCF-1000 puidutreipink

Nova J19 on kvaliteetne uudismudel! Tugev magnet kinnitub kindlalt ja teeb puurimise lihtsaks. Ava puurimisvõimsus kuni 35 mm!

Standardvarustuses jahutussüsteem, samuti 19 mm Weldoni padrun. Kerge kaal, ainult 10,5 kg. Kaasas mugav tööriistakast.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1100 W Mootor: 700 p/min Magneti võimsus: 1000 kg Kaal: 10,5 kg

Hind:

319 €

(km 0%)

(km 0%)

Hind:

456 € (km 0%)

Käepärane suurus! Saad transportida tööobjektile sõiduautos. Kergesti transporditav mudel juhutöödeks objektil või garaažis. CE heakskiidetud mudel. Nova 1931 on isevedav mudel. Usaldusväärne, kiire ja lihtne kasutada.

Kaks lõiketera – HSS-tera.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1500 W Mootor: 9000 p/min Max töölaius: 318 mm Max paksus: 5–153 mm Max hööveldamine: 3 mm Tolmukoguri liides: 50 mm Kaal: 32 kg

Viie kiirusega stiilne ja töökindel radiaalpuurpink, varustatud kallutusvahendiga, mis võimaldab ka horisontaalset asendit.

Kõik siiski tavalise radiaalpuurpingi hinnaga!

16 mm padrun standardvarustuses. Kõrgus 930 mm. Tõeliselt käepärane mudel, mida saad kasutada palju mitmekülgsemal moel kui tavalist radiaalpuurpinki. Eriti soositud mudel üle maailma.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 550 W Pöörlemiskiirus: 460–2480 rpm (5 kiirust) Spindel: MK2 / 16 mm Kaal: 35 kg

(km 0%)

See on tõeline treiali unelmate tööpink. Vastupidav konstruktsioon. Võimas ja töökindel.

Tugev alus standardvarustuses kaasas.

Hinnaklassilt liider. Standardvarustuses kopeerseade ja ketaslihvpink. Ainulaadne kolme masina kombinatsioon.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 550 W Pöörlemiskiirus: 750–2600 rpm (3 kiirust) Tsentrite vahe: 1000 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 350 mm Kaal: 77 kg

Elektroodkeevitus ja TIG AC/DC seade, millega alumiiniumi, messingi ja pronksi keevitamine sujub suurepäraselt. Muidugi keevitad sa roostevaba terast, legeeritud terast ja süsinikterast alalisvooluga.

Nova 200 puhul on kasutatud uusimat invertertehnoloogiat (Mosfet).

Pinge: 230 V Kaitse: 10 A Väljundvoolu vahemik: 10–200 A Koormatavus: 60% 200 A Põleti kaabel: 5000 mm Maanduskaabel: 5000 mm Kaal: 25 kg

NOVA PL40 plasmalõikur NOVA FM200 tolmuimur

359 €

Hind:

351 €

802 €

(km 0%)

Uudistoode! Saad pöörduva teraga metallilintsae peaaegu tavalise sae hinnaga.

Saagides pole vaja detaili pöörata. Ideaalne saag väikestesse ruumidesse. Mugav transportida. Hõlbus transportimise ajaks aluse küljest lahti võtta. Suurepärane saag tööobjektile kaasa viimiseks. Rattad ka aluse küljes. Tera automaatne seiskamine.

Kvaliteetsed ja tugevad terajuhikud.

Mootori võimsus: 550 W Tera kiirus: 20/30/50 m/min Tera suurus: 1638 x 12,7 x 0,64 mm Saagimisnurk: 90–45° Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90° / 115 mm Kaal: 62 kg

Hind:

NOVA TIG 200P AC/DC impulsskeevitusseade

(km 0%)

Uudismudel NOVA PL40 plasmalõikur. Lihtsalt käsitsetav ja soodne väike plasmalõikur, mis tarnitakse täielikult varustatuna.

Kasutusvalmis, vajalik ainult suruõhk (kompressor) ja elekter. Kasutatud on MOSFETi tehnoloogiat, mis on usaldusväärne ja läbiproovitud. Võid lõigata kõiki elektrit juhtivaid metalle, nagu teras, roostevaba teras, vask, alumiinium jne.

Pinge: 230 V Kaitse: 16 A Väljundvoolu vahemik: 20–40 A Lõikevõimsus: 12 mm Koormatavus: 60% 40 A Õhu tootlikkus: 4,5 / 150 bar/l/min Kaal: 8 kg

Hind:

161 € (km 0%)

Kvaliteetne väike tolmukogur hobikasutamiseks ja erinevate projektide puhul nii puhuriks kui ka imuriks. Mahub väikesesse ruumi, näiteks laua alla. Kerge ja lihtne manööverdada. Soovitatav kasutada laastu-, mitte eralduvate pinkidega.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 750 W Mootor: 2950 p/min Õhu imemisvõimsus: 14,15 m3/min Imuri labade läbimõõt: 230 mm Sisseimemine: 100 mm Koti suurus: 57 l Kaal: 10 kg

UTEC OY Alanurmontie 128, 62100 Lapua, Finland; tel +372 514 8326, ivo.ilustrumm@koneita.com; www.koneita.com

NOVA 170G metallilintsaag Hind:

1270 € (km 0%)

Uudistoode, mis on saavutanud tohutu populaarsuse kogu maailmas. Väga konkurentsivõimelise hinnaga. Kvaliteet vaieldamatult maailma tippklassist. Mõeldud nõudlikuks professionaalseks kasutamiseks.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 750 / 1100 Tera kiirus: 40/80 m/min Tera suurus: 2085 x 20 x 0,9 mm Saagimisnurk: 90–45° Max lõikevõimsus nelikantmaterjalil: 90° / 170 x 200 mm, 60° / 60 x 60 mm, 45° / 110 x 110 mm Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90° / 170 mm, 60° / 70 mm, 45° / 120 mm Kaal: 170 kg

NOVA CJ-350 minitreipink Hind:

879 € (km 0%)

Suurepärane treipink väikemudelite ehitajatele, peenmehaanikutele, auto- ja mootorrattaharrastajaile jt. Sobib ka suuremate esemete treimiseks. Kaasas on pleksiklaasist kaitsed padruni ja tera kohale, kolmepakiline padrun (85 mm), tsenter ja hammasrattakomplekt keermestamiseks.

Vastupidav ja vibratsioonivaba korpus.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 350 W Pöörlemiskiirus: 50–2500 rpm Tsentrite vahe: 350 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 180 mm Spindli läbiviik: 20 mm Kaal: 45 kg