MAAMAJANDUS (november 2013)

Liiga kallis Eesti piim / Väikeveskite nišš /

Viljelusvõistluse tulemused

Rekorditemees

21. november

NR 11 (17)

Olev Saveli

2013

Foto raivo tasso

2 uudis

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Põllumajandusteadlased said maaülikoolis

Väike peab väärindama

E

esti on väike ja Eestis on palju väikesi talumajapidamisi. Nii nagu väike riik, ei saa ka väiketootja võita turgu massiga.

Odava masstoodangu turg kipub olema suuremate mängumaa.

Eesti põllumajanduses ja toidutootmises on koostatud või koostamisel eri arengukavu – kõik need rõhutavad kohapealse töötlemise ehk tooraine väärindamise vajalikkust. Et väike jääks konkurentsis ellu, peab ta leidma uusi turge ja pakkuma midagi enamat kui lihtsalt toorainet.

Põllumajandusministri sõnul tuleb piimandussektoril panustada kõrge lisandväärtusega ja erilistesse toodetesse. Paraku näitab praegune elu, et piima ja piimatoodete suurimale eksporditurule Leetu viiakse peamiselt toorpiima. Sellele vaatamata on piimandus Eesti põllumajanduses üks tugevamaid ja lootustandvamaid valdkondi.

Suure hüppe on väärindamisel teinud kalandus – tehtud on märkimisväärseid investeeringuid töötlemisse ja turustamisse ning aastatel 2004–2012 on saavutatud eksporditava kala ja kalatoodete koguväärtuse tõus 94 miljonilt eurolt 176 miljoni euroni. Püütud kalale lisandväärtuse andmine on toonud kaluritele suurema sissetuleku. Aastateks 2014–2020 on samuti seatud prioriteediks kalatöötlemise ja -turustamise tootearendus.

Ka teraviljastrateegia eesmärk on toota kvaliteetset toorainet ja töödelda seda võimalikult palju kohapeal. Viljast saab toota jahu- ja pagaritooteid, aga ka piiritust ja mittesöödavat kraami.

Nii nagu väike Eesti võitleb oma koha eest maailmas, võitlevad väikesed maaettevõtjad oma elu eest Eestis. Väikemeiereidest on olnud Maalehes ja Maamajanduses rohkelt juttu. Seekord toome näiteid toidutootmise teistest valdkondadest – sellest, kuidas on leidnud oma turuniši väikeveskid, kuidas on võimalik tulla turule kodus väärindatud lihaga ja millised on võimalused müüa aasta ringi oma aiamaa kurki.

E

Foto ANDRES JALAK

esti Maaülikoolis (EMÜ) toimunud akadeemilisel aktusel kuulutasid konverentsi “Põllumees kui tippjuht” korraldajad ja põllumajandussektori tippjuhi valimiskomisjoni liikmed koostöös EMÜ Joosep Tootsi Fondiga esimest korda välja stipendiumi “Põllumees kui tippjuht” laureaadid. Nendeks on EMÜ doktorandid Ants-Hannes Viira ja Anne Põder.

Stipendiumikonkursil parimaks tunnistatud uurimustöö, mille autorid on Ants-Hannes Viira ja Anne Põder, käsitleb põllumajandusettevõtete kasvu, kahanemist ja tootmise lõpetamist puudutavaid tegureid ning nende mõju otsustele, mida võib pidada strateegilisteks juhtimisotsusteks.

Valimiskomisjoni juhi Meelis Annuse sõnul on stipendiumi eesmärk rõhutada juhtimisalaste kompetentside olulisust põllumajandussektoris ning soodustada juhtimisega seotud uurimustööde tegemist.

“Loodame järgmisel aastal näha veelgi rohkem juhtimiskompetentse ja põllumajandusettevõtte juhtimist käsitlevaid töid, kuna enamiku Eesti toodangust annavad põllumajandussektori suurtootjad, ning läbimõeldud ja tipptasemel juhtimine peidab endas suurt tulude potentsiaali ning tagab põllumajandusettevõtte edu,” lisas Annus.

Eesti põllumajanduses on koondunud Annuse sõnul tootmine suurtootjate kätte. Läbi suurte mahtude ja tootlikkuse kasvu on suurendatud müüki, paranenud on ka tulukus ehk

22

4

Stipendiumikonkursil “Põllumees kui tippjuht” parimaks tunnistatud uurimustöö autorid on Ants-Hannes Viira ja Anne Põder. Pildil on stipendiumit vastu võtmas Anne Põder.

saadav kasum. “Suurtootmine eeldab ka juhtimises uut taset,” märkis Annus. “Väga olulised on meeskonna juhtimise oskused, et luua hea töökeskkond, kuhu tahaksid tööle asuda tipptasemel spetsialistid. Teadlikumas finantsjuhtimises peitub aga täiendav tulu ja erinevate riskide kontrolli all hoidmine. Juhtimiskompetentside taseme tõstmisesse peaks rohkem panustama ka meie põllumajandusharidust andvad õppeasutused.”

Stipendiumi “Põllumees kui tippjuht” konkursile võisid esitada oma taotluse kõik põllumajandussektoriga seotud juhtimisalase uurimustöö tegijad bakalaureuse-, magistrija doktoriõppe tasemel. Stipendiumi suurus oli tänavu 500 eurot. Stipen-

diumi määramise otsustasid Madis Ajaots, Marek Linnutaja, Riho Kala, Margus Ameerikas ja Meelis Annus komisjoni juhina.

500eurose stipendiumi andis kolmele EMÜ teadurile ka AS Baltic Agro, mille tänavusele toetuste konkursile laekus kokku 16 taotlust. Stipendiumi pälvisid Aire Ilves-Luht, kelle uurimisteema on “Piima metaboloom: laktatsiooni jooksul toimuvad muutused ja seos energiabilansiga”; Kadri Zirnask, kes teeb uurimustööd teemal “Maisisilo lüpsilehmade ratsioonis”, ning Mailiis Tampere, kelle töö käsitleb veise vedelsõnniku ja selle digestaadi mõju rohumaa mikroobikooslusele.

MM

4 Viljelusvõistluse põldude agrotehnika 6 Põldude kulud ja kasum 8 Talirukis ‘Sangaste’ hoiab hea rukki omadusi 10 Sööda lõikamine nugadega 16 Eesti piimatootmine on liiga kallis 17 Lehmade söötmiseks on mitu võimalust 18 Vili laeva asemel veskisse

18 20 Kodutöötlejad annavad lihale suitsu 21 Germani talusid toidab kurk 22 Sõbralik õppejõud Olev Saveli 20

15

sisukord

heiki raudla MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

stipendiume

16 23 Riigikontroll: traalipüügisadamad ootavad remonti

Toimetus Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380 Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356 Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311 Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson mari.peterson@maaleht.ee

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138 Väljaandja AS Eesti Ajalehed Trükk AS Kroonpress

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee. www.maaleht.ee

reklaam 3

Maamajandus Nr 11 (17) 21. november 2013

Western Fabrikationsi traktorihaagiste ning sõnniku- ja lägalaoturite edukas „maaletulek” Eestis Paar aastat tagasi otsis Sike Agri OÜ oma tooteportfelli teadlike ja nõudlike kasutajate ootustele vastavaid traktori kallurhaagiseid ning tahke- ja vedelsõnnikulaotureid.

Otsingud lõppesid edukalt – Sike Agri OÜ on tänaseks nii väikeste põllumajandusettevõtjate kui ka edukate suurtootjate seas populaarseks saanud Western Fabrikationsi (WF) tootesarja maaletooja Eestis.

WF on inglase Richard Westerni loodud ja talle kuuluv aastakümnetepikkuse tootmiskogemusega ettevõte, mis omab tootmisüksusi nii Inglismaal kui ka Leedus.

Tänaseks on WF kaubamärk tuttav paljudel turgudel: lisaks koduturule Inglismaale ja Baltimaadele müüakse edukalt väga kvaliteedinõudlikel turgudel Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis, aga ka Valgevenes, Ukrainas ja Poolas.

Tootjat iseloomustab orienteeritus klientide personaalsete nõudmiste ja eritingimuste rahuldamisele.

Lahtiseletatult: iga toode sünnib kliendi konkreetseid vajadusi ja asukohariigi liiklusseaduse nõudeid arvestades.

Eesti väikesel ja konkurentsitihedal turul on WF toodang leidnud väga hea vastuvõtu. Eesti põllumehed on avastanud WF toodete suurepärased omadused: iga masina vastavus selle tellinud kliendi soovile ning põhjalikult läbimõeldud konstruktsioon tagab toodete suure tugevusvaru ja pika kasutusaja.

Ei ole vist põllumeest, kes alahindaks põllul kasutatavate masinate olulisi omadusi, nagu väike veojõutarve, stabiilsus nii kiires maanteeliikluses kui ka teedeta ebatasasel maastikul, hea läbivus pehmel pinnasel, minimaalne sõidujälgede jätmine põllupinnale, hea manööverdamisvõime, suur mahutavus ning samuti võimalikult suur ametlikult liikluses lubatud kandevõime.

Kõik eespool loetletud omadused iseloomustavad WF laia tootevalikut, samuti on kasutajate tagasiside tihti ülivõrdes.

lisin 600 mm laiused Nokiani rehvid. Haagis jookseb traktori järel kergelt. Väga meeldib mulle ka pöörav tagasild. Samuti olen veendunud, et haakeseadmete tulevik liigub kuulühenduse laia leviku poole. Minu ettevõtte põldude hajusalt paiknemise tõttu on just kiirus see, mis loeb ja mis viljakoristusel edu tagab. Lisaks rõhutan, et haagisel on kaks tugevat kastitõstesilindrit ja ilma tihenditeta hästi sulguv hüdrauliline tagaluuk.”

Valeri Kolbin, Hummuli Agro OÜ: „Tellisime suurtootjale sobiva, tugevdatud 27 cbm viljaveohaagise, mille komplektis on ka siloveokõrgendused. Silovarustuses mahutab haagis 38 cbm silomassi ja on sealjuures väga stabiilne. Oleme WF haagise liikumisega märjal pehmel pinnasel väga rahul, seda on keeruline kogemata „ära uputada”.

Haagis on olnud edukalt kasutusel nii vilja-, silo- kui ka sõnniku- ja kruusaveol, aga siis ilma portekõrgendusteta.

Haagise WF18T konstruktsioon on tõesti tugev.”

Taivo Molok, Põlva Agro OÜ agronoom: „WF18T universaalne kallurhaagis on tähelepanuväärselt suure kandejõu ja mahutavusega ning sealjuures väga stabiilne.

Võrreldes meie ettevõttes siiani kasutusel olevate haagistega on erinevus väga suur.”

Mikk Kooser, Lõuna-Antsu talu noorperemees: „Meie kogemus oli täiesti ootamatu – täiskoormaga 27 cbm haagise vedu Võrumaa kuplite vahel oli meie 225 hj NH traktorile üllatavalt kerge ja seda nii põllul kui ka teel!”

libisemiskindla matiga kaetud puitpõranda, veekindlast vineerist seinte ning detailideni läbimõeldud uksväravate ja vaheseintega vastavad ka kõige kõrgematele nõudmistele funktsionaalsuse ja loomade ohutuse osas.

Valeri Kolbin, Hummuli Agro OÜ: „WF 6 DTV loomaveohaagis on meie ettevõttes kasutusel iga päev.

Loomadel ei ole kunagi tekkinud sellesse sisenemisel vastumeelsust ega transpordil vigastusi. Meeldib ühtviisi nii loomadele kui ka töötajatele. Oleme valikuga väga rahul.”

WF LSi kuni 20 t lägatsisternid koos Slootsmidti mulda­ viimisseadmetega. „Lägalogistika” abil saab tülikast lä­ gast hetkega väärtuslik põlluväetis – õige asi, õigel ajal, õiges koguses, õigel kohal.

Sirje Purga, Virila talu perenaine: „Alguses tundus see nii suur ja kohmakas olevat, aga tegelikult töötab väga hästi. Laotatud sõnnik on piisavalt peenestatud ning samas ei pudene transpordil midagi teele.”

Kuldar Kuld, lambakasvataja, Lalluka OÜ: „Otse laudast võetud sügavallapanu lambasõnniku laotamine sujus tõrgeteta – kordagi ei tekkinud ummistusi, samuti oli värske tihe lambasõnnik laotatud üle ootuste ühtlaselt.”

Taivo Lepiku, Andrese talu peremees: „Laotasin nii käärimata sõnnikut künni alla kui ka kõdusõnnikut rohumaa pealtväetisena. Sõnnik oli laotunud põllule sama ühtlaselt kui metsa all sammal.”

Eestis enim müüdud WF haagised on 2teljelised kallurhaagised kandejõuga 10–22 t.

Sõnnikulaotur WF DS – nii väikese, keskmise kui ka suure loomakasvatusettevõtte ustav abimees tahke­ sõnniku laotamisel.

WF RP platvormhaagised on tugevad ja funktsio­ naalsed, mõeldud ennekõike rullide ja pallide veoks.

Venda Vihmann, Kesa Agro OÜ tegevjuht: „Ei saa kurta. Kasutame 2teljelist 20 t haagist ketasinjektoriga.

Positiivne kogemus kinnitab: seadet on kerge vedada.

Hoolimata varasematest kõhklustest, suudab 210 hj Valtra Verso selle tööga suurepäraselt hakkama saada.”

Avo Samarüütel, Männiku Piim OÜ tegevjuht: „Vajasime funktsionaalset haagist just teravilja- ja rapsiveoks.

Meie vajadustele vastas mudel WF16T veokastimahuga 25 cbm ja legaalse, st liikluses lubatud kandejõuga 18 t.

Haagisel on tihedalt sulguv hüdrauliline tagaluuk. Väga tähtsad omadused meie jaoks on ka lõtkudeta haakimist võimaldav Scharmülleri kuulhaakeseade, tugevad vedrustatud sillad, millest üks on vabalt pöörav, pidurid kõigil ratastel, 600 mm põldu vähetallavad kvaliteetrehvid ning kuni 50 km/h sõidukiirus. Varasem positiivne kogemus WF toodanguga oli meil saadud 10 t veetsisternile alusvankri ostmise kaudu. WF tehnilised lahendused on igati mõistlikud!”

Romet Rässa, Habemiku talu peremees arvab oma sarnasest haagisest järgmist: „Minu varasem kogemus on õpetanud, et suurte haagiste juures on väga tähtis, millised sillad ja rehvid on paigaldatud. Odavad lahendused ei ole tegelikult kunagi odavad. WF haagisel va-

Loomakasvatajad hindavad kõrgelt madalapõhjalisi loomaveohaagiseid DTV.

Margus Voitk, Kaasiku talu peremees: „Minu 7,6 m haagisele mahub 1,45 m läbimõõduga rulle 22 tükki.

Haagis on tugev, rihvelplekkpõhi ja 5 cm kõrgused plateservad tagavad koorma paigalpüsimise ning laiad rehvid hea läbivuse.”

Sike Agri OÜ meeskond ootab jätkuvalt põllumeeste soove ja küsimusi, pakkumaks parimaid personaalseid lahendusi. Alustuseks külastage aga kodulehte www.sikeagri.ee.

DTV on karja peale- ja mahaminekuks lihtsalt allalastava põrandaga 6–10kohalised loomaveohaagised, mis oma

4 viljelusvõistlus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Viljelusvõistluse põldude

agrotehnika Viljelusvõistlus on veenvalt näidanud, et ka Eesti mullastikuja klimaatilistes oludes on võimalik kasvatada kõrgeid saake.

PEETER VIIL ETKI vanemteadur

I

ga võistluspõld on kui komplekskatse, mis on andnud teavet muldade saagivõimest ja kultuuride kasvatamise agrotehnoloogiatest. Viljelusvõistlus on üks efektiivsemaid agronoomiliste teadmiste levitamise mooduseid.

Taas kord, juba üheksandat korda on saanud teoks põllumeeste viljelusvõistlus. Tehtud on kokkuvõtted ja selgunud parimatest parimad taimekasvatajad.

Finišisse jõudis 22 põldu kogupinnaga 450,1 hektarit. Kõige arvukamalt oli esindatud Tartumaa (üheksa põldu), järgnesid Lääne-Virumaa (viis põldu), Põlvamaa ja Saaremaa (mõlemad kahe põlluga). Ühe põlluga olid esindatud Järvamaa, Raplamaa, Valgamaa ja Viljandimaa.

Rapside arvestuses võistles (tali- ja suviraps ning talirüps) üheksa, nisude arvestuses kuus, otrade arvestuses neli ning talirukki arvestuses kolm põldu. Vanade tegijate kõrval oli ka neli esmaosalejat: Kalle Kits Valgamaalt, Miika Latvala Tartumaalt, Einar Lepiste Järvamaalt ning Eino Viikoja Lääne-Virumaalt.

Ilmastik Põllukultuuride saagikus sõltub suuresti ilmastikust. Taliviljadele on eriti oluline talv. 2012.–2013. aasta talv ei olnud taliteraviljadele soodne. See oli tavapärasest pikem ja lumerohke.

Kuna sügis oli väga vihmane, jäi taliteraviljadel läbimata sügisene karastusperiood. Lumi sadas külmumata mullale. Põlde kattis kogu talve enam kui 30 cm paksune lumekiht. Mullapinnal paksu lumikatte all püsis temperatuur nulli lähedal.

Sellistes oludes jätkasid taliteraviljad toitainete kulutamist. Eriti need külvid, mille lehemass oli suur.

Mõõtmised, mida talvekuudel tehti, näitasid, et taliteraviljade toitainetevaru vähenes iga kuuga. Kui veel veebruari algul võis pidada olukorda rahuldavaks, siis märts võttis taimedelt viimase.

Nõrgad taimed on aga väga vastuvõtlikud haigustele. Kuna sügisel jäi taliteraviljapõldudel tegemata väga vajalik fungitsiididega pritsimine, suur osa taliteraviljadest hukkus. Need taliteraviljapõllud, mida sügisel pritsiti laia toimespektriga fungitsiididega (Input või Prosaro), talvitusid normaalselt.

Komplekskatses, kus talinisu ’Olivin’ kasvatati nii fungitsiidiga Input pritsitult (1,0 l/ha) kui ka pritsimata foonil, kujunesid saagid järgmiseks: fungitsiidiga pritsitud foonil 6,5 t/ha ja pritsimata foonil 0,65 t/ha.

Talirapsile ja -rüpsile oli pikk talv aga meelepärasem. Talvekahjustusi praktiliselt ei esinenud, sest peaaegu kõik põllud said sügisel vähemalt korra fungitsiididega pritsitud.

Mullastik Viljelusvõistluse põldudel viidi läbi ka mitmeid mullaseisundi hindamisi.

Huumuskiht oli enamikul põldudel 22–35 cm, lõimis saviliiv ja kerge liivsavi, pindmine 20 cm paksune mullakiht parajalt kobe (lasuvustihedus 1,10–1,20 g/cm). Sügavamal oli muld märksa tihenenum. Peaaegu kõikidel põldudel oli selgelt välja kujunenud tihenenud mullakiht (lasuvustihedus 1,45–1,60 g/cm).

Tihes aga takistab mullas vee liikumist – rohkete sademete korral vee liikumist sügavale ja põua korral kapillaarse vee tõusu sügavatest kihtidest pindmistesse. Tihenenud mullakihi likvideerimiseks tuleks künda senisest paar-kolm sentimeetrit sügavamalt. Kui ei ole võimalik sügavalt künda, saab tihenenud mullakihist jagu ka atradega, mis on komplekteeritud vaopõhja kobestajatega.

Kõige tulemuslikum on spetsiaalsete kobestite kasutamine. Näiteks Väderstadi TopDown, Kuhni Mixter, Horcshi Terrano jt.

Uurides viljelusvõistluse põldude muldade agrokeemilisi näitajaid, selgus, et tugevalt happelisi muldi oli 20%. Need asusid valdavalt Tartumaal. Madala P- ja K-sisaldusega

muldi oli 21% ning madala Mg-sisaldusega 37%.

Ka muldade mikroelementide sisaldus oli väga erinev. Madala B-sisaldusega oli 37%, Mn-sisaldusega 32% ja Cu-sisaldusega 21% põldudest. Peaaegu samasugune oli pilt ka 2012. aastal. Tänavused tippsaagid saadi reeglina nendelt põldudelt, mille agrokeemilised näitajad olid kõrged.

Eelviljad Eelviljade osa on kultuuride saagi kujunemisele väga oluline. Viljelusvõistluse kultuuride eelviljad olid: talirapsil 83% rohumaad ja 17% teravili; suvirapsil 33% rohumaad ja 67% teravili; talinisul 80% raps ja 20% rohumaad; talinisul 67% rohumaad ja 33% teravili; odral 75% teravili ja 25% rohumaad.

Võrreldes varasemate aastatega, on viljavahelduses toimunud olulisi muutusi. Rohumaad on olnud ikka taliteraviljade eelviljaks. Järjest enam on hakatud rohumaade järel kasvatama talirapsi ja -rüpsi.

Viimased on aga olnud eelviljadeks taliteraviljadele. Taliteraviljadest on saanud suvirapsi eelvili. Viimasest omakorda suviteraviljade eelvili.

Sellise viljade järjestuse korral kasutatakse kõige optimaalsemalt eelviljade positiivset mõju järelkultuurile. Teiseks võimaldab see diferentseerida mullaharimist, mis on väga tähtis mullakaitse seisukohalt.

Rohttaimede (ristik, lutsern, kõrrelised) kasvatamisel kujuneb välja soodne mullastruktuur ja aktiviseerub mullaelustik (suureneb vihmausside arvukus). Orgaaniliste väetiste kasutamisega aktiveerub mulla mikroorganismide tegevus.

Mullaharimine Kuidas siis viljelusvõistluse põldudel mulda hariti? Adraga kündi tehti 45%, pindmist harimist 50% ja otsekülvi 5% põldudest. Kultuuride viisi oli harimine järgmine: taliraps – künd 67% ja pindmine harimine 33%, suviraps – künd 75% ja pindmine harimine 25%, talinisu – künd 17%, pindmine harimine 66% ja otsekülv 17%, oder – künd 50% ja pindmine harimine 50%. Talirukist kasvatati ainult pindmise mullaharimise foonil.

Künni foonil oli suvirapsi ja odra saak mõnevõrra suurem kui pindmisel mullaharimisel. Kõikide kultuuride kokkuvõttes oli erineva mullaharimise mõju saagikusele väheolu-

line. Metaboliseeruva energia saagid kujunesid järgmiselt: künni foonil 74,50 GJ/ha ja pindmise mullaharimise foonil 73,15 GJ/ha.

Väetamine Kõik viljelusvõistluse kultuurid said põhiväetised (N, P, K) mulda koos seemnete külviga. Lisaks makroelementidele oli tavaliselt kompleksis ka väävlit, boori või magneesiu­mi. Sõnnikut said peamiselt taliviljad (taliraps ja teraviljad) künni alla 22–25 cm sügavusse. Pae Farmeri (tahesõnnik) ja Voore Farmi (vedelsõnnik) põldudel viidi sõnnik mulda vaid 15–17 cm sügavusse.

Peaaegu kõik taliviljapõllud, nii teraviljad kui raps, said sügisel täiendavalt lämmastikku. Katsed on näidanud, et lisalämmastik on vajalik siis, kui talivilju kasvatatakse pindmise mullaharimise foonil või otsekülvil.

Kevadel anti taliviljadele pealtväetisi niipea, kui muld hakkas masinaid kandma. Esimesel korral kiiretoimelist lämmastikku, peamiselt AN 34.

Teine pealtväetamine toimus 10–14 päeva hiljem ning selle käigus anti koos lämmastikuga ka väävlit. Intensiivse vegetatiivse kasvu ajal said taliviljad ka leheväetisi. Neid segati taimekaitsetöödel pritsimislahusesse.

Taimekaitse Viljelusvõistluse põldudel langes põhiraskus keemilisele taimekaitsele. Üldhävitava toimega süsteemset herbitsiidi Roundup Cold (2,5–4 l/ha) kasutati rohumaade ülesharimisel. Rohumaad olid peamised eelviljad talirapsile ja mõnele taliteraviljale. Talirapsi pritsiti sügisel haiguste tõrjeks, juurekava arengu stimuleerimiseks ja rapsi varre kasvu pidurdamiseks kas Folicuri (1,0–1,5 l/ha), Tilmori (0,8–1,2 l/ha) või Juventusega (0,7–0,8 l/ha).

Suvirapsipõldudel kasutati umbrohtude tõrjeks mullaherbitsiidi Butisan 400 SC (2,5 l/ha). Kõrreliste umbrohtude tõrjeks kas Agil 100 ECd (1,0 l/ha) või Targa Superit (1,0 l/ha).

Kahjurite (maakirpude ja hiilamardika) tõrjet tehti peamiselt Fastaciga (0,3 l/ha).

Taliteraviljade taimekaitse oli tavapärane. Järgimist väärivaks pean aga Erki Oidermaa taimekaitsealast tegevust. Tema kui seemnekasvataja peab väga oluliseks seemnete sordipuhtuse tagamist. Selleks harib ta mulda intensiivselt ja kasutab ka Roundupi. Kasvuaegselt tõrjub umbrohtu herbitsiidide seguga (Granstar Premia 50 SX + MCPA). Grans-

viljelusvõistlus 5

Foto AIVE MÕTTUS

Maamajandus Nr 11 (17) 21. november 2013

tar on süsteemne herbitsiid, mis tungib taimedesse lehtede ja juurte kaudu, MCPA mõjub aga kontaktselt lehtede kaudu.

Taimede seisukindluse parandamiseks kasutab ta kasvuregulaatoreid, peamiselt CCCd. Haiguste ja kahjurite tõrjet teeb Oidermaa mitu korda, kasutades laia toimespektriga süsteemseid fungitsiide. Pritsimissegudesse lisab ta ka leheväetisi, mis katavad taimede vajaduse mikroelementide järele ja aitavad taimedel pestitsiididest tingitud stressist kiiremini välja tulla.

Peaaegu sarnane oli taimekaitse ka Claid Saksoni teraviljapõldudel.

Intensiivse taimekaitsega põldudelt koguti ka suurimad odrasaagid, vastavalt 7,5 t/ha ja 7,4 t/ha.

Viljelusvõistlustel selgitatakse välja eri kultuuride parimad kasvatajad. Aga tunnustatavate ringi võiks veelgi laiendada – selgitada välja ka mitmekülgsemad osavõtjad. Selles arvestuses kuuluks esikoht Margus Lepale Voore Farm OÜst, kes osales neljas kultuuride kategoorias. Teist kohta vääriksid Kalle Kivirüüt ja Andrus Reila Setra Mõis OÜst, kes osalesid kolmes kultuuride grupis.

Kolmas koht aga kuuluks Claid Saksonile Clahel OÜst, kes osales kahes kultuuride kategoorias.

top 10 Viljelusvõistluse 2013 esikümme (autori hinnangul) Ettevõte Pae Farmer Voore Farm OÜ Mangeni PM OÜ

Esindaja Urmas Uustalu Margus Lepp Heiki Aren

Kultuur Taliraps Talinisu Taliraps

Saak (GJ/ha) 92,83 87,50 84,11

Erki Oidermaa FIE

Erki Oidermaa

Oder

83,11

Clahel OÜ Sootaga Mõis OÜ Männiku Piim OÜ Setra Mõis Rebruk Farm Rämsi Agro OÜ

Claid Sakson Miika Latvala Avo Samarüütel Andrus Reila Einar Lepiste Margus Klais

Oder Oder Taliraps Taliraps Talinisu Talinisu

82,08 75,43 75,35 75,35 74,10 72,0

Tänavuse viljelusvõistluse mitmekülgseima osaleja OÜ Voore Farmi taime­ kasvatus­juht Margus Lepp põllul, mis tõi ettevõttele nisu kategoorias esikoha.

Mitmekülgsed kasutusvõimalused Mitmekülgsed kasutusvõimalused

Väetamine lämmastikuga Mitmekülgsed kasutusvõimalused Väetamine lämmastikuga Kasvuregulaatorid Mitmekülgsed kasutusvõimalused Kasvuregulaatorid Väetamine lämmastikuga Fungitsiidid Fungitsiidid Kasvuregulaatorid Väetamine Desikandid lämmastikuga Desikandid Fungitsiidid Kasvuregulaatorid Põllukaardid Põllukaardid Desikandid Fungitsiidid Kaardirakendused Kaardirakendused Põllukaardid Desikandid Kaardirakendused Põllukaardid Kaardirakendused

YARA N-Sensor YARA N-Sensor Väetamine ja Väetamine ja taimekaitse taimekaitse kõrgeimal kõrgeimal tasemel tasemel YARA N-Sensor Väetamine ja taimekaitse kõrgeimal tasemel

AGRI CON, Meit Jürgens (Täppisviljeluse nõustaja) Väetamine ja taimekaitse kõrgeimal tasemel AGRI CON, Jürgens| meit.jurgens@agricon.de (Täppisviljeluse nõustaja) Tel:Meit 5253431 Tel: 5253431 | meit.jurgens@agricon.de AGRI CON, Meit Jürgens (Täppisviljeluse nõustaja) Tel: 5253431 | meit.jurgens@agricon.de AGRI CON, Meit Jürgens (Täppisviljeluse nõustaja)

6 viljelusvõistlus Teist aastat järjest oli suurim kasum OÜ Pae Farmeri talirapsil, mis kasvas Urmas Uustalu käe all.

Põldude

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

kulud ja kasum ENNO KOIK endine EMVI teadur, Ph. D.

Suurima arvestusliku kasumi andis ka seekord raps, millele järgnesid oder ja nisu. Nagu eelmistelgi aastatel, on pingerea eesotsas tootjad, kellel oli suurem saagikus.

P

Foto ARVI KRIIS, SVEN ARBET, MONTAAŽ

õlluraamatus puuduvad andmed mitmete kohalike tootmistingimuste kohta, nt kasutatud agregaatide suurus, künni sügavus, sõnnik ja veokaugus. Tootmisvahendite müüjad ja saagi kokkuostjad, samuti tootjad ei taha avalikustada ka nende omavahelisi kokkuleppehindu. Seetõttu on võistluspõllu kulude arvutust lihtsustatud ja müügil-ostul kasutatud vabaturu hindu, põllutööde (kündmine, pritsimine, kombainkoristus jne) maksumus on aga arvutatud algoritmide abil keskmise maksumuse alusel. Ülaltoodud põhjustel on arvutusena saadud kulude suurus ja kasum ligikaudne, kuid võimal-

dab siiski võistluspõlde omavahel võrrelda. Selleks et eristada tulemusi konkreetse võistluspõllu tegelikust kasumist (mille puhul on arvestatud tootmistingimusi, kokkuleppehindu, makse, toetusi jne), nimetame siin arvutatud kasumit võistluspõllu arvestuslikuks kasumiks.

Väike kulu, madal hind Põldude saagikus (t/ha), v.a odra puhul, oli tänavu madalam kui mullu. Saagi väiksema massi korral on vilja veo, kuivatamise ja säilitamise kulud hektari kohta väiksemad. Kuna koristusaeg oli soodne, kuiv, olid ka saagi kuivatamise kulud (eurot/t) mullusest madalamad.

Kulusid vähendas ka see, et väetiste, taimekaitsekemikaa-

SUPERPAKKUMINE ALVORO OÜ-lt!

TRAKTOR LANDINI MISTRAL 50 LAADURIGA + TAGASAHAGA • 48 hj Yanmari 4silindrine mootor • käigukast 16 + 16 käiku • käiguaeglusti • tagarippsüsteemi tõstejõud 1200 kg • viiesektsiooniline hüdrojagaja • kliirens 40 cm • rehvid: ees 280/70R16, taga 360/70R24 • ARKis registreerimine

HEINARULLIHAAGIS PRONAR T 023 • täismassiga 15 t • pikkus 10,7 m • 3 silda lehtvedrude ja hüdropiduritega • ARKis registreerimine

Soodushind 23 950 € + km

OÜ ALVORO

Kauplused:

Soodushind 8690 € + km TALLINNAS: Pärnu mnt 386 info@alvoro.ee • tel 504 6286

ADAVERES: Tallinna mnt 1b toomas@alvoro.ee • tel 55 524 066

WWW.TRAKTOR.EE

viljelusvõistlus 7

Maamajandus Nr 11 (17) 21. november 2013

viljelusvõistlus 2013

kommentaar

Rapsi ja teravilja tootmise tulukus Kultuur ja tootja

A. Suviraps Nuudi talu* Rein Jurs FIE Mudasilla talu B. Talirüps Awe ja Aser OÜ* C. Taliraps Voore Farm OÜ* Kõo Agro OÜ Männiku Piim OÜ* Pae Farmer OÜ* Setra Mõis OÜ D. Rukis Kõljala POÜ Voore Farm OÜ Setra Mõis OÜ E. Suvioder Voore Farm OÜ Clahel OÜ Erki Oidermaa FIE Sootaga Mõis OÜ F. Suvinisu Clahel OÜ G. Talinisu Voore Farm OÜ* Rämsi Agro OÜ Ruusa Farmer OÜ Setra Mõis OÜ Rebruk Farm OÜ

Saagikus t/ha

Kulud €/ha (käibemaksuta) MineTaimeMasiKulud raalkaitse Seeme natööd kokku väetikemik sed

Helis Rossner Müügihind** €/tonn

Tulu müügist €/ha

Arvestuslik kasum €/ha

Paremusjärjestus

5.

3.6 2.6 2.9

43 55 55

312 338 550

94 96 106

407 290 387

856 778 1098

387 385 370

1395 1002 1073

539 223 -25

2.0

27

241

121

367

755

360

721

-34

3.8 4.8 4.3 5.3 4.3

62 62 62 62 62

259 243 335 168 243

227 93 115 118 73

463 516 378 485 348

1011 915 890 833 726

359 390 387 417 419

1363 1872 1666 2212 1800

352 957 776 1380 1073

5.4 3.4 6.0

75 71 79

263 96 155

34 72 58

332 345 343

705 583 636

143 143 143

772 486 858

68 -97 222

5.9 7.4 7.5 6.8

83 87 108 119

193 256 240 229

68 95 47 77

277 433 384 324

621 871 779 749

147 147 147 147

867 1088 1103 1000

246 217 324 251

5.0

121

234

107

399

861

150

750

-111

8.5 7.0 6.5 4.8 7.2

61 91 101 79 94

214 225 250 143 231

115 98 64 104 53

629 393 355 301 359

1020 807 770 627 737

150 150 171 171 171

1275 1050 1112 821 1231

255 243 341 194 494

3.

4.

1.

2.

6.

* Need tootjad kasutasid ka sõnnikut, millele hinda ei ole arvestatud. ** Tootjahind ehk müügihind, sõltuvalt rapsiseemne ja teravilja kvaliteedist, on arvestatud Baltic Agro AS hinnakirja alusel.

Rapsiseemne ja teravilja kvaliteet määrati PMK laboris (Sakus).

Arvutas: Enno Koik, 6.11.2013

lide ja erimärgistusega diislikütuse hind on pisut langenud.

Need tegurid kokku viisidki tootmiskulud madalamaks kui mullu.

Tulukust mõjutav teine pool, kokkuostu- ehk tootjahinnad, aga langesid tunduvalt rohkem.

Neid hindu mõjutavad tugevasti rahvusvahelised turud. See, et Euroopa Liidus on rapsi omatoodang alla siseturu vajaduse ja rapsiseemet imporditakse, hoiab ka rapsi tootjahinna suhteliselt kõrgema.

Teraviljaga oli aga vastupidi – toimus ületootmine ja hind langes. Tootjahindu mõjutab ka saagi kvaliteet. Tootjahindade taset määrab veel eri kultuuride tasuvus.

Suurim kasum ikka rapsist Tänavu oli rapsiseeme kõrge kvaliteediga ning suure õlisisalduse tõttu said tootjad hinnalisa. Näiteks osaühingu Setra Mõis rapsiseemne proovis oli õlisisaldus 48,7%, Pae Farmeri seemne puhul oli see näitaja 48,5%.

Rukis oli hea kvaliteediga ja saaki sai müüa toiduviljaks. Aga nisu kvaliteet oli seekord tagasihoidlik. Kuuest põllust kolmel vastas vili vaid kolmanda kategooria toiduvilja nõuetele, kolme põllu saak tuli aga müüa madala tootjahinnaga söödaviljaks.

Nisul oli tagasihoidlik ka mahukaal – tera jäi peeneks. Ka langemisarv ja proteiinisisaldus olid mullusest väiksemad. Kokkuvõttes oligi nisu võistluspõldude kasum tänavu mullusest madalam.

EMÜ doktorant Hoolimata suurest kapsakoi lendlusest ja röövikute arvust juuli alguses, andis Rein Jursi suvirapsi võistluspõld arvestatava saagi. Ühe tonni saagi formeerumiseks kasutatud lämmastiku kogus (~58 kg) oli Rein Jursi põllul madalam kui konkureerivatel suvirapsi põldudel – Kaido Kirstul 64 kg/t ja Kalle Kitsel 69 kg/t.

Võitja Kaido Kirst saavutas 3,6 t/ha saagikuse mineraal- ja orgaa­ niliste väetiste kooskasutamisel. Ka talirapsi, talinisu ja rukki puhul andis parima saagi mineraal- ja orgaaniliste väetiste koosmõju.

Kultuuridest kasutati rapsi puhul kõige suuremaid väetisekoguseid.

Keskmiselt 1 t talirapsi saagi saamiseks viidi mulda 53 kg lämmastikku. Talirüpsi võistluspõld sai 1 t saagi kohta enim väetist (100 kg), kuid kinnitust leidis fakt, et rüpsi saagipotentsiaal on madalam ja väetiste kasutamise efektiivsus ei ole võrreldes talirapsiga konkurentsis.

Lämmastiku üldbilanss (väetistega mulda viidud toiteelemendid – saagiga eemaldatud toiteelemendid) oli rapsi kasvatamisel võrreldes teraviljadega positiivsem. Aktiivbilanss (taimele omastatav osa väetistega mulda viidud toiteelementidest – saagiga eemaldatud toiteelemendid) jäi rapsi puhul positiivseks ainult läga saanud põllul.

Teraviljade puhul esines sama trend.

Väetistega mulda viidud fosfori kogused katsid saagiga eemaldatud toiteelementide kogused eranditult ainult sõnnikut/läga saanud põldudel. Mineraalväetistega mulda viidud ja sellest omastatava fosfori sisaldus ei katnud saagiga põllult ära viidud koguseid.

Kaaliumisisaldus kompleksväetistes tagas positiivse üld- ja aktiivbilansi kõigil rapsipõldudel (v.a Männiku Piim, kelle põld sai ainult NS-väetist).

Teraviljade puhul kasutati kompleksväetisi vähem ja aktiivbilanss oli negatiivne enamikul võistluspõldudel. Hinnang toitainete bilansile põhineb väetamise ja saagikuse andmetel ning ei arvesta mulla toitainete sisaldust.

Võib öelda, et viljelusvõistluse põldudel väetiste ülekasutamise trendi ei esinenud. Saagiga eemaldati rohkem, kui väetistega omastatavaid toiteelemente mulda viidi. Summaarse väetistega antud toiteelementide sisalduse (NPK) ja saagikuse vahel oli positiivne seos (v.a odral).

Sarnaselt varasemate viljelusvõistlustega kujunesid suurimad saagid orgaanilisi väetisi saanud põldudelt. Orgaaniliste väetistega tagatakse mulla orgaanilise aine bilansi tasakaal, mis omakorda kindlustab mulla parema huumuse seisundi. Viimane on aluseks mulla toitainete sidumise võimele, veehoiuvõimele jm omadustele, mis aitavad minimeerida ilmastikust tulenevat riski.

Nagu ka eelmistel aastatel, andis suurima arvestusliku kasumi taliraps, millele järgnesid suviraps, oder ja nisu. Endiselt madal oli meie peamise toiduvilja rukki tootmise tasuvus.

Pae Farmer endiselt tipus Võistlejad püüdsid saada oma põldudelt kõrget saagikust ja tegid selleks palju kulutusi, kuid mõnel põllul jäid saagikus ja vilja kvaliteet loodetust ikkagi madalamaks. Nagu eelmistelgi aastatel, on ka tänavu arvestusliku

kasumi alusel pingerea eesotsas need tootjad, kellel oli saagikus tonnides hektari kohta suurem.

Teist aastat järjest oli suurim kasum osaühingu Pae Farmer talirapsil, järgnesid Setra Mõis OÜ ja Kõo Agro OÜ. Pae Farmeril oli nii tänavu kui ka mullu kõige suurem rapsi saagikus. Kogutud andmete (riiklik statistika, viljelusvõistluste ja sordivõrdluskatsete andmed, teadlaste analüüsid) alusel on viimastel aastatel Eestis talirapsi saagikus ja tulukus olnud suurem kui suvirapsil.

8 taimekasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

�Sangaste� Talirukis

hoiab hea rukki omadusi

heiki raudla MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

T

änavusel viljelusvõistlusel võtsid põllumehed mõõtu ka rukki kasvatamises. Eripreemiaga on kavas esile tõsta ’Sangaste’ rukist kasvatanud OÜ Voore Farm taimekasvatusjuhti Margus Leppa, kelle hoole all valmis saak 3,4 t/ha.

Eestis seisab rukki kasvatamise populariseerimise eest Eesti Rukki Selts, mille president Vahur Kukk selgitab rukkikasvatuse seisu ja olulisust Eestis ja mujal maailmas. Sordi ’Sangaste’ kasvatamise eest makstakse ka toetust.

Vahur Kukk, mille poolest väärib ’Sangaste’ rukis tunnus­ tust ja kasvatamist tänapäeval, kui Eesti turule on jõudnud palju uusi nii kodu- kui välis­ maiseid sorte, sh hübriide? ’Sangaste’ on ülemaailmselt tuntud väga hea talvekindluse, väga suure tera ning tugeva kõrre poolest. Aga pika kõrre tõttu on probleemiks lamandumine vihmase ja tuulise ilmaga.

Eesti põllumehed jälgivad hoolega sordi­katsetuse tulemusi ja võtavad riske uute sortide kasvatamisega.

Ometi laiub siiani Eesti põldudel krahv Bergi poolt 1875. aastal loodud ‘Sangaste’. ’Sangaste’ kasvatamine suurel pinnal annab võimaluse heade omaduste säilitamiseks, et sordi geneetikat tulevikus parandada.

Sangaste katsepunktis toimub sordiparandus, et säilitada sordile tuntust andnud omadusi ning lühendada kõrt. Sortide paljusus on iseloomulik kõikidele Eestis enim kasvatatavatele põllumajanduskultuuridele. Sellega antakse põllumeestele võimalus valida oma ettevõtte maadele ning eesmärkidele kõige sobivam sort.

Meie põllumajandustootjad jälgivad väga tähelepanelikult sordikatsetuse tulemusi ja võtavad riske uute sortide kasvatamisega.

Niimoodi koos sordiaretajate ja seemnekasvatajatega tagatakse parim tulemus. Hübriidsortide kasutamisel on aga mõtet siis, kui keskmine saagitase on 5–6 tonni hektarilt. Sellest tasemest on hübriidsortide kõrgem potentsiaalne saagikus majanduslikult tasuv.

Aga igal juhul tehakse otsus ühe või teise sordi kasuks pärast põhjalikke katsetusi ja lähtudes enda või naabrite kogemustest.

Kuivõrd on ’Sangaste’ kasvatamise toetus moti­ veerinud Eesti põllumehi seda sorti kasvatama?

Toetus on ilmselgelt oluline põhjus ’Sangaste’ kasvatamise laienemisel alates 2009. aastast.

Kui rukki õitsemise ajal on normaalsed tingimused, vähese vihma ja mõõduka tuulega ilmad ning valmimise lõppfaasis on enamvähem kuiv ilm, annab ’Sangaste’ korraliku saagi, millel on kõrge kvaliteet. Selline tera sobib suurepäraselt ka leiva tegemiseks. Üldiselt aga ei ole mõõdukas lamandumine kombainidele probleemiks. Arvan, et toetus on asjakohane ja põllumehed on seda võimalust mõistlikult kasutanud.

judes teistes riikides. Kuna rukki kasvatamisel ei ole peamine eesmärk kõrge saagikus, vaid eelkõige stabiilne ja kõrge kvaliteediga terasaak, on aretajad oma võimaluste ja oskuste piires kasutanud seda sorti nii talvekindluse kui ka tera hea kvaliteedi pärast.

Venemaal on ’Sangaste’ leidnud kasutamist jahukaste- ja roostekindla aretusmaterjali loomisel. ’Sangastest’ on aretatud ka lühikõrrelisi aretisi. Kuid seniajani ei ole neid suudetud aretada kõrre pikkuse poolest ühtlikuks, et täita sortidele esitatavaid nõudeid.

Milline on olnud ’San­ gas­te’ roll sordiaretuse lähtematerjalina Eestis ja välismaal? ’Sangaste’ on leidnud sordiaretuse lähtematerjalina kasutamist Kanadas, Saksamaal, Poolas, Venemaal ja pal-

Rukkiaretaja krahv Bergi poja­ poeg Rene Roman Alexander Berg aretas ‘Sangaste’ rukkist Kanada oludesse sobiva sordi ‘Kodiak’.

Milline on

’Kodiaki’ osa maailma rukki­ kasvatuses, kus ja kui palju seda praegu kasvatatakse?

Rene Berg teadis, et Soomes kasvatatakse ‘Sangaste’ rukist ning tellis 1951. aastal Soomest selle seemet nii katsetamiseks kui ka sordiaretuse tarbeks. Seemnekasvatuse ja -müügi litsents Kanadas anti sordile ’Sangaste’ 1957. aastal. ’Sangaste’ talvitus Kanadas hästi, kuid taimik oli kõrge ja lamandus kergesti. Sordist ’Sangaste’ valikutega aretatud ’Kodiak’ oli 20–25 cm lühema kõrrega kui ‘Sangaste’, hea talve- ja seisukindlusega, kõrge saagikusega ning teistest Kanadas kasvatatavatest sortidest suurema teraga.

Sorti ’Kodiak’ kasvatati Kanadas laialdaselt kuni 1990ndate keskpaigani. ’Kodiak’ oli sordivõrdluskatsetes ka Jõgeva Sordiaretuse Instituudis. Kuna keskmine saagitase ei ületanud teisi Jõgeval aretatud sorte, ei saanud ’Kodiak’ põllumeeste hulgas laiemat tunnustust.

Nimetage rukkile pühendatud rahvusvahelisi ettevõtmisi lähiminevikus ning tulevikus?

Eesti Põllumajandusmuuseumi, Eesti Rukki Seltsi ja põllumajandusministeeriumi ühise ettevõtmisena toimus 2011. aasta oktoobris Eesti Põllumajandusmuuseu-

Vahur Kukk.

Foto KARIN KALJULÄTE

DEUTZ-FAHR AGROTRON 6180 P

83 000 € + km

Mootor Deutz Tier 4i, võimsus 172 hj, pöördemoment 740 Nm. Uus kabiin, õhukonditsioneer, iseseaduv juhiiste, pehme kaasreisija iste.

Transmissioon 50 km/h, 6käiguline käigukast: 40 edasi / 40 tagasi, aeglustiga.

Multifunktsionaalne käetugi PowerCom S, süstikrevers, mugavussidur.

Jõuvõtuvõlli pöörlemiskiirused 540E/1000E ja 540/1000 p/min.

Hüdropumba tootlikkus 120 l/min, rippsüsteemi tõstejõud 9200 kg.

Rehvid 540/65R28 ees ja 650/65R38 taga (fikseeritud veljed).

Esisillavedrustus, pneumaatiline kabiinivedrustus, hüdrauliline haagisepidur. Raskuste raam 300 kg, hüdrauliline väljatõugatav haakekonks, plokisoojendus.

Suurim masinakeskus Soomes, nüüd tehnikamüük ka Eestis!

Uskumatult hea pakkumine:

Liisingupakkuja: Pohjola Finance Estonia AS Palun tutvuge finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerige asjatundjaga. Käesolev pakkumine on suunatud juriidilistele isikutele ja FIEdele.

esimesel aastal liisinguintress 0%, esmane sissemakse alates 10% Traktorid on kohe saadaval!

Kampaania kestab aasta lõpuni või niikaua, kui masinaid jätkub.

Garantii on 24 kuud või 2000 töötundi.

Müük ja varuosad Volli Geherman, tel 5336 4573 Vitamiini 2a, 51014 Tartu

Hooldus ja remont Karla Kreitsman, tel 515 1359 Tehnika 9, 72213 Türi

info@agrimarket.ee • www.agrimarket.ee

taimekasvatus 9

Maamajandus Nr 11 (17) 21. november 2013 Foto HEIKI RAUDLA

rukki viljelemine Eesti Rukki Seltsi poolt rukkikuningaks valitud Hans Kruusamägi juhitav OÜ Simuna Ivax on Eesti suurim rukkikasvataja ja -propageerija põllumeeste seas.

mis rahvusvaheline konverents, kus osales teistest riikidest 29 erialaspetsialisti.

Juunis 2012 toimus konkreetsema sihitusega seminar Šveitsis Adelbodenis, arutati rukki sordiaretuse, geneetilise uurimise ja tarbijatele suunatud tegevusi.

Oluline teema oli rahvusvahelise koostöövõrgustiku loomine. Sellesse projekti kaasatakse teiste riikide hulgas ka Šveits, Venemaa, Valgevene ja Türgi.

2012. aasta novembris oli Eesti Põllumajandusmuuseumis rahvusvaheline seminar, kus osalesid Venemaa, Saksamaa, Soome, Austria ja FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon – toim) Euroopa regiooni esindajad.

Käesoleval aastal korraldas Eesti Põllumajandusmuuseum rahvusvahelise konverentsi, mille raames töötas rukki kasutamise võimalusi käsitlev töötuba. Ettekandjad olid Prantsusmaalt, Valgevenest, Lätist ja Eestist.

Mis aitab kaasa rukki popu­la­ri­ seerimisele mujal maailmas?

Peamine omadus, millega seostame rukki edasist laiemat levikut, on selle suurepärased võimalused inimtoiduks kasutamisel. Piisavas koguses rukkileiva ja teraviljatoodete tarbimine tasakaalustab toitumist. Rukkileivas on olemas inimorganismile vajalikud makrotoitained (süsivesikud, rasvad, valgud, vesi) ja mikrotoitained (mineraalained, vitamiinid).

Soovituste järgi peab inimene saama 50–60% koguenergiast toi-

dusüsivesikutest. Rukkileiva kvaliteettärklis peab moodustama sellest vähemalt 30%. Selle energia saamiseks peab sööma 100–120 grammi rukkileiba päevas.

100 grammi rukkileiba sisaldab 6–8 grammi naturaalvalku.

Asendamatute aminohapete osatähtsus üldvalgus ja aminohapete omavaheline vahekord on rukkil parem kui nisujahul. Rukki­ valkude aminohappeline koostis on inim­organismile soodne, võrreldes nisuvalkudega leidub rukkijahus rohkem asendamatud aminohappeid lüsiini ja treoniini.

Täistera- või lihtjahust valmistatud rukkileivas on arvestatavas koguses vitamiine B10, B1, B2, B3 ja E. 100 grammi rukkileiba katab vähemalt 10–15% nende vitamiinide päevasest vajadusest.

Mineraalainetest on rukkileivas olulised kaalium, magneesium, fosfor, tsink, kaltsium, raud ja seleen.

Eriti tähtsad on magneesium ja kaalium, mis koos tsingi ja seleeniga aitavad kaasa südame- ja veresoonkonnahaiguste, eesnäärme healoomulise suurenemise ja suhkurtõve vastases profülaktikas.

Rukkil on pärssiv toime vähitekitajate suhtes, kuna sisaldab antioksüdante. Oluline tähtsus rukki keemilises koostises on kiudainetel, mis vajalikud inimeste soolestiku töö reguleerimiseks ja vere kolesteroolitaseme hoidmiseks.

Toitumissoovituste kohaselt peab inimene toiduga saama 20–35 g kiudaineid päevas. Täisterajahust rukkileiva 100 grammis kuivaines on umbes 10 grammi kiudaineid,

seejuures ca 2 grammi ligniini.

Kiudained alandavad vere glükoosi- ja insuliinisisaldust, vähendades ka vere kolesteroolisisaldust.

100–200 grammi rukkileiva söömine katab inimorganismi päevase vajaduse kiudainete järele.

Rukkitera, millest leiba valmistada ei saa, sobib suurepäraselt loomasöödaks ja leiab kasutamist ka piiritusetööstuses.

Juttu on olnud ülemaailmsest rukkiaastast – kui tõenäoline see on ja millal see tuleks?

Eesti Rukki Seltsi ja põllumajandusministeeriumi eesmärk on koostöös FAOga rakendada jõupingutusi, et kuulutada 2016. aasta rahvusvaheliseks rukkiaastaks.

Planeeritaval rukkiaastal osaleks riigid, kellel on pikaajaline rukki kasvatamise ja kasutamise traditsioon. Rukkiaasta lõpp­akordiks kujuneks rahvusvaheline seminar, mille soovime korraldada Eestis.

Rukkialase ekspositsiooniga on põllumajandusministeeriumi ettevõtmisel plaanis osaleda maailmanäitusel EXPO 2015 Milanos.

Milline on Jõgeval aretatud ’Elvi’ populaarsus Soomes?

Ja miks just Soomes?

Soomes kasutatakse sorti ’Elvi’ peamiselt selle väga hea talvekindluse pärast. On ju Eesti ja Soome ilmastikutingimused väga sarnased. Sordi kasvatamist korraldab Boreal Kasvinjalostuslaitos, mis kogub autoritasu oma tarbeks kasvatatud seemnetelt.

Talirukis on oluline toiduteravili. FAO andmetel oli 2010. aastal rukki kasvupind 5,3 mln ha, kokku toodeti 12,4 mln tonni rukist.

Kogusaagist umbes pool kasutatakse leiva tootmiseks, ülejäänud osa moodustavad seeme, loomasööt ja piirituse- ning plastitööstuse tooraine.

Maailmas tervikuna on rukkikasvatus siiski vähenemas. Võrreldes 2000. aastaga on rukki viljelemine maailmas vähenenud ligikaudu 4,5 miljoni hektari võrra. FAO andmetel kasvatati 2010. aastal talirukist enim Poolas (1,40 mln ha), Venemaal (1,37 mln ha), Saksamaal (0,63 mln ha), Valgevenes (0,34 mln ha), Ukrainas (0,28 mln ha), Hiinas (0,18 mln ha) ja Türgis (0,14 mln ha).

Rukis on oluline teravili Taanis, Leedus, Austrias, samuti Lätis, Soomes, Rootsis ja Eestis. 2010. aastal kasvatati rukist Ameerika Ühendriikides 107 000 ja Kanadas 89 000 hektaril.

Allikas: FAO

lühikõrreline rukis Talirukki sordiaretuse üks peamisi eesmärke on parema seisukindlusega sortide aretamine. Seisukindlate sortide kasvatamisel ei ole vaja kasutada taimekasvuregulaatoreid, mis võimaldab alandada tootmiskulusid. Ebasoodsate kasvutingimuste korral (kõrge suhteline õhuniiskus ning õhutemperatuur) talirukki koristamiseelsel perioodil ei lähe seisukindlamate sortide terad peas kasvama nii kiiresti kui nõrgema seisukindlusega sortidel.

Paljude rukkiaretajate eesmärk on luua rukkisort, millel oleks sarnaselt sordiga ‘Sangaste’ väga hea talvekindlus ja suur tera, kuid võrreldes ’Sangastega’ lühem kõrs ja parem seisukindlus.

Eksperimentaalbioloogia Instituudis Hugo Remmelga loodud lühikõrrelist mutanti Dm ning sordist ‘Sangaste’ valikutega loodud lühikõrrelist populatsiooni on Jõgeval uuritud ning valikutega parandatud alates 1989. aastast.

1997. a alustas Jõgeva Sordiaretuse Instituudi rukkiaretaja Ilme Tupits Dm-i populatsioonide hulgast eliittaimede valikuid.

Loodud lühikõrrelise homosügootse populatsiooni keskmine taime kõrgus on 84 cm. Kahjuks ei ole sordiaretuse tavameetodeid kasutades õnnestunud ühtlustada lühikõrrelisi talirukkipopulat­sioone taimede pikkuse poolest.

Allikas: Eesti Rukki Selts

�Sangaste� toetamine Aastatel 2009–2012 on toetuse taotlemine talirukkisordi ’Sangaste’ kasvatamiseks järjekindlalt suurenenud.

Suurenenud on ka väljamakstud toetused.

Aastatel 2010–2012 on meetme raames enim kasvatanud talirukkisorti ’Sangaste’ JK Otsa talu OÜ (864,88 ha), Otsa Mõis OÜ (309,07 ha), Voore Farm OÜ (149,86 ha) ja Kämara Mahe OÜ (129,40 ha).

2012. a aktsepteeriti 47 põllumajandustootja taotlus ’Sangaste’ rukki kasvatamise toetuse saamiseks kokku 1102,4hektarisele kasvupinnale. Suurim ’Sangaste’ kasvupind, millele taotletakse toetust, on järgmistel põllumajandusettevõtetel: JK Otsa talu OÜ (146,6 ha), Voore Farm OÜ (105,5 ha), Kase talu (95,2 ha), P.R. Maaviljeluse OÜ (72,0 ha), Kämara Mahe OÜ (62,1 ha), Otsa Mõis OÜ (62,1 ha) ja Kuresoo OÜ (51,7 ha).

Allikas: PRIA

Sügisene soodusmüük! sales@ferrel.ee

www.ferrel.ee

Tel +372 5304 4187

10 tehnika

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

nugadega

Sööda lõikamine MATIS LUIK EMÜ tehnikainstituudi lektor

Hollandi firma valmistab iseliikuvat mikserit, millega saab täpselt laadida kõiki söödakomponente, tagada hoidlas ühtlast ja siledat lõikepinda ning hoida kokku kütust.

E

esti piimafarmides laaditakse söötasid valdavalt esilaaduriga või söötmisseadmega agregaadis oleva freesiga, kusjuures esilaaduriga võetav sööt rebitakse või lõigatakse põhimassist lahti. Kõige ühtlasem pind jääb freesimisel, mis tagab sööda parema säilimise hoidlas.

Reeglina on suurimad laadimisjõudlused maisisilo laadimisel. Eesti Maaülikoolis tehnikainstituudi korraldatud kronometreerimistel on suhteliselt sarnase maisisilo laadimistel saadud laadimisjõudlused freesiga ca 15 kg/sek ja esilaaduriga ca 25 kg/ sek. Esitatud suurused on ligikaudsed ning sõltuvad konkreetsetest tingimustest. Kui palju sekundid aastas kokku maksavad, võib kergesti arvutada, kui on teada silo kogus, kütuse kulu ja hind.

Hollandi firma Trioliet valmistab seadmeid, millega laaditav kogus lõigatakse hoidlast lahti nugade paariga, mis liiguvad teineteise suhtes vastassuunas, ning nugadel on sälkteritus. Ühe noapaari pikkus vastab laadimiskonveieri laiusele ja kaks noapaari on külgedel. Võib arvata, et selline tehnoloogia on võrreldes freesimisega väiksema energiakuluga.

Eestis sellist tehnoloogiat veel ei kasutata, kuid see väärib uurimist nii kasutamise kui õpetamise seisuko-

hast. Sel eesmärgil külastasid kolm tehnikainstituudi töötajat tolle firmaga seotud Hollandi farme, vaatamaks iseliikuvat ja -laadivat seadet ning automaatsöötmissüsteemi. Õppereisi edukaks toimumiseks andsid olulise panuse projekt “Põllumajandus- ja tehnikavaldkonna õppekavade integreerimine – biotehnilised süsteemid ning toote- ja tehnoloogiaarendus”, Eesti firma Agriland ja Hollandi firma Trioliet.

Viimase esindajate, Robin Hanseni ja Stefan Schultega külastasime Hollandi farme ning firma tootmiskeskust.

Aja- ja kütusekulu Praegu on Hollandis ca 40 ettevõtjat, kes pakuvad söötmist teenusena.

Keskmine farmide arv teenusepakkuja kohta on ca 13 ja suurim veiste arv ühel ca 3500. Meie jälgisime esimesel päeval veiste söötmist neljas farmis, kus veiste söötmine oli korraldatud teenusena ning söötmisseadme omanikuks oli teenusepakkuja Arjan Heersink, kelle sööta oli kuni 20 farmi ca 2000 veist.

Töötas ta iseliikuval ja -laadival seadmel Triotrac. Sööda segamiseks on kaks püsttigu ja väljalaadimiseks ees ristkonveier ning taga kolm väljalaadimisava. Teenusepakkujana pidi ta väga täpselt täitama ratsiooni, ka silode kohta kehtis nõue ±2 kg ja selle kinnituseks esi-

Hollandi maisipõld augustis.

Vasakult: Märt Reinvee, Matis Luik, Robin Hansen ja Oliver Sada.

tas ta klientidele kõiki söödakordasid kajastava aruande.

Ta pidi tagama ka puhtuse söödahoidlates ja hea lõikepinna silodel. Seadme omanikuna arvestas ta ennekõike tööaega, kütusekulu ja seadme amortisatsiooni, millest tulenevalt oli seadmel mitmeid eelhäälestusi. Optimeerimise eesmärgil muutis ta nugade liikumiskiirust, etteanderulli pöörlemissagedust,

segamistigude pöörlemissagedust ning mootori pöörlemissagedust.

Seadmel on aastas ca 2000 töötundi ja läbisõit päevas ca 85 km. Keskmine kütusekulu oli omaniku väitel 13 liitrit tunnis.

Alljärgnevalt üldisemad tähelepanekud kasutajalt (vt ka tabel).

Laadimisele kulub ca 25% tööajast. Häälestused laadimisel: lõikeseadme kiirus 70%, etteandetrumli

sõitmisele kulub pool tööajast Kiirendamisel Mootori maks 1950 p/min pöörlemissagedus Pöördemoment 100% Kütusekulu maks 32 l/h

Täisgaasiga sõidul (40 km/h)

Tühikäigul

maks 1950 p/min

880 p/min

55% maks 16–18 l/h

10% 2 l/h

EN NE TA LV E HI NN AS UL A HA AG IS TE LE !

TÜ EHA metalli- ja puidutooted 68205 Valga,Väike-Laatsi 2 • tel 766 3637, 505 5563 • faks 766 3442 • e-post kaupo@ert.ee

www.ert.ee

tehnika 11 Fotod OLIVER SADA

Maamajandus Nr 11 (17) 21. november 2013

Koostamisel olevale teole on alumine nuga kinnitatud. Noa lõikepind on alusega ehk pöörlemistasapinnaga paralleelne.

või Arjan Heersink, on internetist võimalik leida hulk informatsiooni nii teksti kui videona. Seadme kohta saab lisateavet firmast Agriland.

Farmi omanik tagas söödalisandite toimetamise hoidlasse, kus need laaditi koos põhisöödaga seadmesse.

Söödalisandite massid olid teenusepakkujale teatatud.

Fotol on hästi näha ka külgmised noapaarid ja etteandetrummel.

pöörlemissagedus 100%, lintkonveieri kiirus 70%, tigude pöörlemissagedus 100%. Mootori pöörlemissagedus maks = 1500 p/min, pöördemoment 80–85%, koormus sõltuvalt segamisest manööverdamisel kuni 100%. Kütusekulu 22–23 l/h, koormus sõltuvalt segamisest. Manööverdamisel kuni 30 l/h. Jaotamisele kulub ca 25% tööajast.

Häälestused jaotamisel: mootori pöörlemissagedus 1150 p/min (vähendatud), teo pöörlemissage­ dus maks 22 p/min (mootori pöör­le­missagedust vähendatud), pöördemoment 50%, kütusekulu 10 l/h.

Karja suurus ja ratsioonid

1. farm. 125 aastalehma. Segusööt: 1750 kg rohusilo, 2700 kg maisisilo, üks pall heina, 20 kg rapsiseemet.

2. farm. 70 aastalehma. Lüpsikarja segusööt: 800 kg rohusilo, 900 kg maisisilo, 20 kg heina, 200 kg õlleraba. Noorkarja segusööt: 700 kg rohusilo, 50 kg heina.

3. farm. 60 aastalehma. Lüpsi karja segusööt: 350 kg rohusilo, 1350 kg maisisilo, 20 kg rapsiseemet.

4. farm. 80 aastalehma. Lüpsi karja segusööt: 300 kg söödalisandit, 2000 kg maisisilo.

Pärast söötmist vaagisime seadet kasutaja vaatenurgast. Vestlusest selgusid mitmed pidepunktid, mis on sõnastatud järgmiselt. Võimalik on laadida täpselt kõiki söödakomponente. Hoidlas on ühtlane ja sile lõikepind, tagamaks sööda parem säilimine.

Söödasegu liikumine segamisel nii rõht- kui püstsuunas, mille tule-

musena peaks ühtlasem söödasegu saama segatud kiiremini. Väike kütusekulu. Hea töökindlus.

Kõikide lisaseadmetega ja seega kõige kallim seade õigustab ennast, kui pakutavaid võimalusi kasutatakse õigesti.

Päeva lõpetas ringkäik tehases ning ülevaade esindajatelt Triotraci ja automaatsöötmissüsteemi kohta.

Tehases õnnestus meil esimest korda näha ja põhjalikult kuulda ka Triolieti patenteeritud nuge, mis segamistigudele kinnitatuna tagavad noa lõikepinna paralleelsuse pöörlemistasapinnaga. Teadaolevatel seadmetel on nugadel teohõlma kaldenurgast tulenev tõusunurk.

Tekkis soov uurida väidet, et uute nugade kasutusiga on pikem ja paralleelsusest tulenevalt lõikejõud väiksem. Kasutades otsingusõnu Trio­trac

Kokkuvõte Triotracist Laadimistäpsus, -jõudlus ja silolõikepind on väga hea. Meie mõõtmistulemuste järgi oli maisisilo laadimise jõudlus nelja laadimise keskmisena 23,4 kg/s, mis on väga hea tulemus. Maisisilo struktuur Eestis on mõneti teine, ja milline oleks vastav näitaja meil, saaks teada pärast mõõtmist.

Tehnoloogiate laadimisjõudluste täpsemaks võrdluseks tuleks seda teha Eestis, meie rohusiloga. Hoidla korrashoiu ja parema silopinna tagamiseks tegi Arjan mitmeid manööverdusi, milleta oleks laadimisjõudlus suuremgi olnud.

Ei õnnestunud näha puistematerjalide, näiteks jahu laadimist. Jahu laadimisel freesiga on töökeskkond väga tolmune, sest jahu paisatakse konveierile. Triotraciga paikamist ei toimu ja oleks huvitav selles osas kaht tehnoloogiat võrrelda.

Ootame huviga Triotraci kasutamist Eestis, soovime teha mõõtmisi ja usume seadme konkurentsivõimelisusse.

12 pria annab teada

Reklaam KAJA PRÜGI. Tel 661 3337. kaja.prygi@lehed.ee

PRIA analüüsib: kes on meie kliendid, kus ja kuidas nad tegutsevad?

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on 13 tegutsemisaasta jooksul avaldanud mitmesuguseid andmeid eelkõige seoses meie vahendatavate toetustega: kui paljud millist toetust taotlesid, kes said ja mille jaoks. Uue rahastusperioodi ettevalmistuse käigus koostasime hiljuti põhjaliku statistika ja analüüsi ka meie klientide kohta.

Tutvustame tulemusi lootuses, et need pakuvad lugejatele mõtteainet, kasulikku teavet nii seniste eelduste kinnitamiseks kui ka väärarvamuste kummutamiseks.

PRIA statistika ja analüüsi büroo koostas tänases loos tutvustatava ülevaate 11. oktoobri 2013 seisuga.

Kui palju on PRIA-l kliente ja kus nad on?

PRIA ülesannete hulka ei kuulu üksnes toetuste menetlemine, vaid ka põllumajandusega seotud riiklike registrite pidamine (põllumassiivid, põllumajandusloomad, põllumajandustoetused). Nii ongi 2002. a kasutusele võetud kliendiregistris (täpse nimetusega põllumassiivide ja põllumajandustoetuste register) kirjas kõik, kes on aastate jooksul PRIAga teinud toiminguid seoses põllumaade deklareerimisega,

loomade registreerimisega, toetuste taotlemisega, tootmiskvoodiga vms.

Klientide arv registris seisuga 11.10.2013 Staatus Kehtetu Kehtiv Kontrollimisel Surnud Tegevuse lõpetanud Kokku

Klientide arv 7 41 149 1 164 4 177 18 684 65 181

Kokku on meiega registri loomisest alates seotud olnud 65 181 klienti. Nendest 41 149 loeme aktiivseteks ka praegu ning 1164 kliendi andmeid kontrollime. Ülejäänud on tegevuse lõpetanud või surnud.

Kliendiks tuleb end vormistada vaid üks kord ja edaspidi vajadusel oma andmeid värskendada, kui need muutuvad. Klientidena on registris nii füüsilised kui juriidili-

sed isikud, FIEd, MTÜd, sihtasutused, seltsingud, riigi- ja munitsipaalasutused.

Tabelist klientide aadressi ja tegevuskoha kohta näeme, kui „ebavõrdselt“ nad maakondade lõikes jagunevad ja kui suured on erinevused kliendi enda aadressi ja tegevuskoha vahel. Harjumaal ja Tartumaal on postiaadressi järgi tunduvalt rohkem kliente kui tegevuskoha järgi, põhjuseks klientide elukoha- või äriaadress Eesti suurimates keskustes, Tallinnas või Tartus.

15 maakonnast on tegevuskoha järgi kõige rohkem kliente Harjumaal (10%) ja Võrumaal (9,2%). Harjumaal mõjutab seda pealinna lähedus ja tihe asustus. Võrumaal viib selle näidu kõrgele pindalatoetuste taotlejate arv. Pindalatoetuste taotlejaid on PRIA klientide hulgas kõige arvukamalt ning maakonniti on neid kõige rohkem just Võrumaal. Kõige vähem on meil kliente Hiiumaal (2,7%).

pria annab teada 13

Maamajandus Nr 11 (17) 21. november 2013

on mehi rohkem, vanusegrupis 70-74 tõuseb naiste osakaal meeste omast kõrgemale. Alla 20aastasi kliente on kokku 33, neist 28 on ka toetusi taotlenud. PRIA noorim klient saab tänavu 9aastaseks.

Nii noorte klientide olemasolu registris on mõistetav, kui teada, kuidas see toimib.

Näiteks kingib vanaisa sümboolselt lapselapsele tüki oma maad või metsa ning PRIA registrisse kantaksegi maaga seotud andmed lapse nimel. Toiminguid teeb, toetu-

See tabel näitas aga vaid absoluutarve. Kui vaatame, milline osakaal on PRIAga seotutel maakonna rahvastikust, siis kujuneb pilt hoopis vastupidiseks: Harjumaal jääb PRIA klientide osakaal rahvastiku arvuga võrreldes alla ühe protsendi ja on tagasihoidlik ka Tartumaal. Väikesel Hiiumaal on aga see näitaja Eesti kõrgeim. Täpsustuseks: klientide arv kajastab muidugi ka juriidilisi isikuid jmt, seega saab neid vaid tinglikult rahvastikuga võrrelda.

PRIA kliendid tegevuskoha alusel ja osakaal rahvastikust Maakond

Elanike PRIA Osaarv* klien- kaal tide raharv vastikust 552 927 4 230 0,8% HARJUMAA 8 482 1 150 13,6% HIIUMAA IDA-VIRUMAA 149 172 1 537 1,0% 31 376 2 478 7,9% JÕGEVAMAA 30 537 1 908 6,2% JÄRVAMAA 24 140 2 095 8,7% LÄÄNEMAA 59 842 3 142 5,3% LÄÄNEVIRUMAA 27 448 2 666 9,7% PÕLVAMAA 82 598 3 776 4,6% PÄRNUMAA 34 914 2 597 7,4% RAPLAMAA 31 317 3 469 11,1% SAAREMAA 150 528 3 742 2,5% TARTUMAA 30 123 2 572 8,5% VALGAMAA VILJANDIMAA 47 599 3 018 6,3% 33 452 3 910 11,7% VÕRUMAA

*rahvaloenduse andmed 31.12.2011 seisuga

Eraisikud ja ettevõtted, noored ja vanad Eraisikuid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid on meie registris 32 596, see moodustab klientide koguarvust 77%. Nendest 515 klienti on kliendiregistris kirjas nii eraisiku kui FIE-

si taotleb ja nõuete täitmise eest vastutab lapse eestkostja või tema volitatu. PRIA iseseisval kliendil peab olema vanust vähemalt 18 eluaastat.

Vanusegrupis 90 ja vanemad on 120 klienti, kellest 32 taotlesid toetusi ka tänavu. Vanim taotleja on praegu 96 aastane. Selles vanusegrupis on valdavalt tegemist pindalatoetuste taotlejatega, investeeringutoetuste taotlejaid selles vanuserühmas ei ole.

na. See ei ole eksitus, vahel ongi otstarbekas kliendil nii toimida. Näiteks on ta eraisikuna deklareerinud oma põllumaad ja taotleb mõnd toetust, samas peab ta mõne teise toetuse soovijana olema ettevõtja või vähemalt FIE. Siis on kasulik mõlemat olla, sest mõni ühikupõhine toetus on eraisikul tulumaksuvaba, FIE aga peab seda tuluna kajastama ja maksu tasuma.

Meie aktiivsetest klientidest 58,3% on eraisikud, 18,7% FIEd, 22,9% juriidilised isikud, 0,1% seltsingud. Juriidilistest isikutest on üle poole osaühinguid (56,3%) ja mittetulundusühinguid (31%), seejuures on 70 MTÜ-l asutajate hulgas juriidilisi isikuid.

MTÜde rohkuse kohta pole põhjust imestada ja küsida, mis põllumajandustootjad nemad ka on. PRIA vahendatavad toetused ei hõlma ainult tootmist ja töötlemist, vaid maaelu tervikuna. MTÜd kasutavad palju näiteks LEADER-programmi kaudu saadavaid toetusi. Riigi- ja munitsipaalasutustest moodustavad põhiosa lasteaiad ja koolid, kokku 455 (69%) ning valla- ja linnavalitsused, kokku 178 (27%). Lasteasutused kasutavad nn koolipiima ja -puuvilja programmi toetusi, omavalitsustel on lisaks sellele teatud võimalusi LEADER-toetuse saamiseks.

Juriidilised isikud registris Ettevõtlusliik osaühing mittetulundusühing riigi- ja munitsipaalasutus aktsiaselts sihtasutus tulundusühistu usaldusühing välismaa etevõte täisühing Kokku

Arv 5 446 2 995

Osakaal 56,3% 31,0%

658

6,8%

288 126 109 22 15 10 9 669

3,0% 1,3% 1,1% 0,2% 0,2% 0,1% 100,0%

Jaotust soo ja vanuse alusel saab vaadata klientidel, kel on Eesti isikukood.

Kokku on PRIA kliendiregistris 32 497 eraisikut ja FIEt, kellest 58,6% on mehed ja 41,4% naised. Nooremates vanusegruppides

Kas tõesti peab loomapidaja ka ühtainust looma registreerima hakkama? Jah, peab küll.

14 pria annab teada

Reklaam KAJA PRÜGI. Tel 661 3337. kaja.prygi@lehed.ee

Aastatel 2004-2013 on toetusi taotlenud 36 305 klienti Alates 2004. a on Eesti Euroopa Liidu liige ning saime võimaluse rakendada hulka toetusmeetmeid, mis liitumiseelsel ajajärgul meile kättesaadavad ei olnud. Toetuste taotlemise andmetes juuresolevas diagrammis on igat klienti ühes toetuste-grupis arvestatud üks kord, olenemata sellest, mitu taotlust ta selle perioodi jooksul on esitanud.

PRIA suurim sihtgrupp Ülekaalukalt suurim on pindalatoetuste taotlejate grupp. 2013. aastal taotles põllupõhiseid pindalatoetusi 17 414 klienti. Kellele aga kuulub maa? Paaril viimasel aastal on klientidel tulnud taotluses iga põllu juurde märkida, millisel õiguslikul alusel ta seda maad kasutab.

Need andmed on PRIA-le vajalikud, sest tuleb küllalt ette olukordi, kus samale maale küsib toetust mitu taotlejat ja PRIA-l tuleb selgusele jõuda, kellel selleks tegelikult õigus on.

Pindalatoetuste tänavustest taotlejatest 55% olid ise vähemalt ühe põllu omanikud. Kirjaliku või suulise rendilepingu alusel kasutas maid 38%. Renditud põllud moodustasid põldude üldarvust 49% ja taotletud pindalast 56%, mis näitab, et maade rentijad on keskmisest suuremad toetuse taotlejad või suuremad ettevõtjad.

2013. aastal esitatud pindalatoetuste taotluste esitajatest moodustasid suurima osa eraisikud (55,3%), järgnevad FIEd (31,5%).

Juba 2009. aastast on võimalik pindalataotlusi esitada elektrooniliselt e-PRIA kaudu.

Teenust on pidevalt arendatud ja parendatud ning PRIA on väga huvitatud, et võimalikult palju taotlusi laekuks e-PRIA kaudu. Sama kehtib loomatoetuste puhul, mille jaoks valmis e-PRIA teenus varem.

Loomatoetuse taotlejatest on suurem osa FIE-d (52,4%), eraisikuid on 32,3%. Juriidiliste isikute taotlusi oli samas suurusjärgus pindalatoetuste meetmetega.

Nii pindala- kui loomatoetuste puhul on eraisikute e-PRIAs esitatud taotluste osatähtsus väiksem pabertaotlustest, juriidiliste isikute osas on olukord vastupidine – pigem eelistavad nad e-PRIAt. e-PRIAt kasutavad rohkem nooremate vanuserühmade taotlejad. Kõige suurem oli ePRIA kaudu esitatud taotluste osatähtsus vanuserühmas 30-34 (53,1%). 80aastaste ja vanemate hulgas jäi e-PRIA taotlejate osakaal alla 10%. Siiski esitasid tänavu pindalatoetuse taotluse e-PRIAs ka kolm 90-aastast taotlejat! Vanus pole e-PRIA kasutamisel takistus, sest klient saab e-PRIAs anda volituse tema eest toimingute tegemiseks näiteks pereliikmele.

Põllupõhiseid pindalatoetusi on tänavu taotletud rohkem kui 952 000 hektarile. Sellekohast statistikat oleme igal aastal tutvustanud nii meetmete kui maakondade lõikes, seda võib leida ka meie kodulehelt.

Vähem ollakse tuttav põllumajandusloomade andmetega PRIA loomade registris. Põllumajandusloomade registreerimine ja nendega seotud sündmustest registrile teada andmine on loomapidajatel kohustuslik. Kuna loomadega seotud toetuste saamise üks eeldusi on loomade andmete olemasolu registris, siis kajastab register ligilähedaselt tegelikkust. Sigade ja mesilate seotus toetustega on väiksem ning need andmed võivad olla puudulikud.

2013. aasta pindalatoetuste taotletud põldude kasutusõigused Kasutusõiguse alus

Kasutusvaldus Kirjalik rendileping Suuline rendileping Muu Omandis Andmed puudusid Kokku

Taotlejad, kellel on Taotletud põllud Taotletud pindala vähemalt 1 põld selle kasutusõigusega põldude osakaal pindala ha osakaal taotleja- osakaal te arv arv 1 469 6% 6 793 4% 51 237 5% 3 726 14% 49 127 30% 385 730 41% 4 819

19%

30 776

19%

142 989

15%

604 14 308 977

2% 55% 4%

2 516 72 910 3 188

2% 44% 2%

16 176 327 874 27 387

2% 34% 3%

17 414

100%

165 310

100%

951 393

100%

Hobuslaste register on loomade registri kõige uuem osa, kuigi hobune kõrvamärki ei kanna.

pria annab teada 15

Maamajandus Nr 11 (17) 21. november 2013

Põllumajandusloomad ja mesilaspered PRIA loomade registris Maakond

Veised

Lambad

Kitsed Ammlehmad Piimalehmad

Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa Läänemaa LääneVirumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa Kokku

13 519 5312 5915 24 558 31 463 13 626 29 815

4230 3555 2138 2496 3263 5082 6107

186 126 452 61 196 318 219

983 1366 526 767 763 2798 1762

15 195 25 637 20 573 18 853 14 876 12 663 19 160 9901 261 066

5328 5245 5125 16 182 3318 7677 4770 7282 81 798

232 891 212 343 170 110 112 321 3949

595 1974 2094 2803 385 1103 1163 1045 20 127

Lihaveised

Sead

4778 635 2102 10 488 13 857 2725 11 471

3097 3836 1533 2353 2526 7996 5114

23 526 3695 0 28 814 2551 8245 65 350

Mesilaspered/ mesilad 660 / 66 508 / 58 334 / 43 603 / 78 891 / 66 630 / 58 1404 / 111

6351 10 069 6561 5397 6383 4286 7507 3535 96 145

1928 5898 6171 8181 1125 3183 3745 3133 59 819

23 805 12 785 17 798 28 001 32 979 3177 79 594 13651 343 971

555 / 67 1627 / 107 474 / 71 2142 / 215 1130 / 93 784 / 71 930 / 102 1088 / 142 13 760 / 1337

Statistikat PRIA määratud ja makstud toetuste kohta 2007-2013 vt www.pria.ee rubriigist „Toetuste veebikaart“.

Põllumajandusloomade statistika uueneb veebilehel kord päevas, vt rubriiki „Registrid“.

Mesilasperede ja sigade arvud on seisuga 1.mai 2013, ülejäänud loomad seisuga 12.nov 2013

e-PRIA saab aina olulisemaks PRIA on seadnud eesmärgiks 2014. a algaval rahastusperioodil arendada klientidele e-PRIA teenused välja kõigi meie vahendatavate toetusmeetmetega seotud toimingute jm asjaajamiste jaoks. Tahame e-PRIA teenused teha nii mugavaks ja kasutajasõbralikuks, et iga klient, kes seda proovib, mõistaks: e-PRIAs on lihtsam ja parem kui paberil. Usume, et see on saavutatav, nii nagu on üldkasutatavaks saanud maksuametile e-tuludeklaratsiooni esitamine või digiretsept. e-PRIA kasutamine on pidevalt kasvanud, aga võiks olla veel kiirem. e-PRIAs esitatud pindalatoetuste arv on viimasel kolmel aastal suurenenud 2,5 korda, loomatoetuste e-taotluste oma 22,5% (kiirem kasv e-PRIAs on nende osas toimunud juba varem). Investeeringutoetuste osas saab e-PRIAs esialgu esitada üksikute meetmete taotlusi. Nt noortalunikest täitis e-PRIAs tänavu taotluse neljandik, nõuandetoetuse soovijatest viiendik, LEADER taotlustest ligi 30% kliente.

Mõtlemapanevad on andmed e-PRIA taotluste esitamise/osakaalu kohta maakondade lõikes: erinevused on üsna suured. Näiteks laekus tänavu Harjumaal üle 41% pindalataotlusi e-PRIA kaudu, Valga- ja Võrumaal ligi poole vähem. Miks Võru maakonnas ainult 26,3% loomatoetusi e-PRIAs täideti, kui viies maakonnas esitati e-PRIAs üle poole taotlustest? Miks Jõgevamaal täideti investeeringutoetustest e-PRIAs vaid 8,2%, kui naabermaakonnas Ida-Virumaal 41,5%?

PRIA jätkab tööd, et e-PRIA meie klientidele omaseks saaks. Kindlasti ei pea keegi tundma hirmu, et tulevikus jääb toetus saamata, kui ta e-PRIAt kasutada ei oska. Mida vähem on pabereid ja mida rohkem tööd arvutisüsteemid ära teevad, seda rohkem jääb PRIA teenindusbüroode töötajatel aega abivajajaid juhendada, kuni klient ise e-PRIAs hakkama saab.

Ja kõik PRIA maakondlikud teenindusbürood jäävad samuti alles.

PRIA leheküljed koostasid PRIA keskus Tartus.

PRIA KESKUS Narva mnt 3, 51009 Tartu.

Tel 737 1200, faks 737 1201 pria@pria.ee, www.pria.ee

JOEL UUS, PRIA statistika ja analüüsi büroo peaspetsialist-analüütik MARIS SARV-KAASIK, PRIA pressiesindaja PRIA MAAKONDLIKUD TEENINDUSBÜROOD: • Harjumaa: Teaduse 2, Saku, tel 639 1640 • Hiiumaa: Mäe 2, Käina, tel 463 6667 • Ida-Virumaa: Viru 5a, Jõhvi, tel 336 6767 • Jõgevamaa: Ravila 10, Jõgeva, tel 776 2811 • Järvamaa: Pärnu tn 58, Paide, tel 385 9901 • Läänemaa: Jaani 10, Haapsalu, tel 472 2040 • Lääne-Virumaa: Võidu 38, Rakvere, tel 326 4640 • Põlvamaa: Puuri tee 1, tel 799 9380 • Pärnumaa: Haapsalu mnt 86, tel 449 9081 • Raplamaa: Kuusiku tee 6, tel 489 0241 • Saaremaa: Tolli 6, Kuressaare, tel 453 0491 • Tartumaa: Narva mnt 3, Tartu, tel 737 7680 • Valgamaa: Aia 17, Valga, tel 766 0001 • Viljandimaa: Vabaduse plats 4, Viljandi, tel 434 2252 • Võrumaa: Katariina 7, Võru, tel 782 1833.

PRIA maakondlikud teenindusbürood on avatud tööpäeviti kell 8.30-16.00.

16 loomakasvatus

Eesti piimatootmine on

liiga kallis

LII SAMMLER ajakirjanik lii.sammler@maaleht.ee

Olgugi et Eesti jõudis äsja oma piimatoodanguga lehma kohta kaheksandale kohale Euroopas, on meie piimatootmine märksa kallim kui paljudes teistes riikides.

M

aailma efektiivseimad piimatootjad on Uus-Meremaa, USA, ja Briti saarte riigid.

Kulud hoiab all piisav kogus rohumaad ehk siis kvaliteetne põhisööt. Uus-Meremaal ja Briti saartel toodetakse madala omahinnaga piima, kuna karjatamisperiood on väga pikk – karjale on saadaval piisavalt värsket rohtu.

Efektiivsuse tagavad ka väiksemad investeeringud farmidesse ja söödatootmise tehnoloogiasse. Samal ajal on seal lehmade väljalüps üsna madal. Seevastu USAs saavutatakse efektiivsus kõrge toodanguga, mis põhineb eelkõige intensiivsel lisasöötade kasutamisel.

Kui veel kümne aasta eest ei pidanud paljud Eesti piimatootjad oluliseks piimatootmises selget kulude arvestust, siis 4–5 aastat tagasi hakkas majanduskriisi mõjul olukord muutuma. Toona maksti piima eest sandikopikaid ning kõik piimatootjad pidid oma kulud põhjalikult läbi kalkuleerima. Peamiselt vaadati üle sööda- ja tööjõukulud: osteti vähem söödalisandeid, osa jõusööta asendati omatoodetud jahuga, mõned olid sunnitud ka palgakulusid vähendama.

Varem läksid piima omahinna arvutamisel Eestis arvesse vaid söötade ostu ja sööda tootmise kulud pluss natuke farmitööliste palka. Viimastel aastatel püüavad tootjad üha enam piimatootmise kuludes selgusele jõuda.

Sööt, palk ja … Üldreegel Eesti piimatootmise kohta on järgmine: koos toetustega teenitakse kasumit, ilma nendeta aga jäädakse kahjumisse. See on kindlasti põhjus efektiivust uurida ning muudatusi teha.

“2008. aastal analüüsisin, kuidas ettevõtjad piima omahinda arvutavad, ja sain väga erinevad tulemused,” räägib Eesti Maaülikooli professor Rando Värnik. Ühe ja sama ettevõtte omahinna kalkulatsioonid erinesid Värniku sõnul ka vastavalt

sellele, kuhu need oli vaja esitada.

Võis juhtuda, et PRIA toetusetaotluse jaoks tehti üks kalkulatsioon, panga jaoks aga teine.

“Sellest peale hakkasin oma tudengitele ütlema, et kolmas kalkulatsioon tehke enda jaoks!” muigab Värnik.

Neist tähelepanekuist sai alguse praegu maaülikoolis käiv mahukas uuring piimatootmise tasuvusest. Töögrupi juht ongi professor Värnik ise.

“Piima hinda ei mõjuta ainult sööt, see kulu on umbes 40%, kuigi osa näitab selle väärtuseks ka 80%,” sõnab Värnik. Erinevus tuleb sellest, et sööda puhul saab ja tuleb silmas pidada paljusid tegureid. Tuleb arvestada, et viimase kümne aasta jooksul on lisasöötade (teravili, mais, õlikoogid) hinnad tõusnud kiiremini kui piima hind. Näiteks USAs vähenes piima ja sööda hinna suhe 2012. aastal kõigi aegade madalaimale tasemele – ühe müüdud piimakilo eest sai osta ainult 1,5 kg sööta. Kümmekond aastat tagasi sai aga kilo piima eest osta 2,5–3,5 kg sööta. Seetõttu on loogiline, et mitmed varem asjakohased söötmispõhimõtted end majanduslikult enam ei õigusta.

Järjest olulisemaks piima-, eelkõige söödatootmise tasuvuse osaks saab pidevalt tõusev maa hind. Sööda hinna määrab ka taimekasvatustehnoloogia ja tehnika valik, rohumaade rajamise kulud, väetamine, niited, samuti silotehnika ja -tehnoloogia.

Sama kehtib ka teravilja kasvatamise tehnoloogiate kohta, kui loomi söödetakse oma jahuga.

Märgatavalt mõjutab tootmiskulu lüpsikarja pidamine ja loomade heaolu – lautade olukord, uue lauda maksumus, lüpsmise, pidamise ja söötmise viis, allapanu, ventilatsioon, deso, sõrahooldus jne. Suur kulukoht on karja taastootmine ning tervis: seemendamine, tiinestumine, karjaspüsimine, ennetus- ja ravikulud.

Piima omahinna sisse tuleb arvestada ka kulu sõnnikukäitlusele: sõnnikuhoidlad, töötlemine, analüüsid.

Oluline osa piimatootmisel on loomulikult ka tööjõukulul, ettevõte juhtimisel ning omandisuhetel.

Käimasolev uuring peakski andma vastuse paljudele piimatootmise efektiivsuse küsimustele.

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi teadusteema “Peamiste tootmisressursside kasutamise efektiivsus Eesti põllumajanduses” raames kaardistatakse Eesti piimatootmisele ning teraviljade ja õlikultuuride kasvatamisele spetsialiseerunud ettevõtetes kasutatavad tehnoloogiad. Ankeetküsitlusega kogutakse andmeid nii kasutatavate tehnoloogiate kui ka ettevõtte ning selle juhi ja juhtimise kohta eesmärgiga analüüsida tehnoloogiate ja juhtimise rolli põllumajandustootmise efektiivsuses.

Varjatud mõjurid “On teada, et tootlikkust ja efektiivsust mõjutab hulk tegureid, mis ei ole otseselt mõõdetavad toodangu ning kasutatud sisendite suhtega,” selgitab Värnik. Sellised tegurid on näiteks loomakasvatuses tõug ning karjas olevate loomade geneetiline potentsiaal, taimekasvatuses sort ning mullastik, kliima jne.

“Eesmärgist tulenevalt laiendame efektiivsuse ja tootlikkuse analüüse, tehes koostööd teiste teadusvaldkondade teadlastega (taimekasvatus, loomakasvatus, geneetika, põllumajandustehnika) ja kasutades olemasolevaid andmebaase (PRIA, äriregister, JKK),” tutvustab Värnik tegevuskava.

Kui andmed koos, võrreldakse neid 2012. aasta majandustulemustega.

“Püüame tekitada homogeensed grupid ehk klastrid näiteks lüpsisüsteemide või söödatootmise põhjal ning neid omavahel võrrelda,” selgitab Värnik järgmisi samme. Ta lisab, et kuna maaülikool on MAKi raha kasutamise püsihindaja, kes saab anda jooksvalt soovitusi, on võimalikult lai andmebaas ka selleks hea alus.

Lisaks aitavad teadmised tootmise efektiivsusest paremini valmis olla selleks ajaks, kui piimakvoot 2015. aastal kaob, kuna see võib kaasa tuua piima kokkuostuhinna languse.

Juba tegeldakse Piimatootjad on ka ise välja toonud oma n-ö pudelikaelad, mille taha kasumlik majandamine takerdub. Nende meelest on punkt üks põhi­sööda kvaliteet, sest kvaliteetne põhisööt hoiab ära paljud järgmised kulud. Nii sõltuvad eelkõige söödast teised piimatootjate jaoks olulised efektiivsuse mõjutajad – lehmade sigivus, eluiga ja karjaspüsimine.

Keegi ei vaidlusta, et piimatootmise tulemuslikkuse alus on hea silo. Sellega tegeldakse ja seda õpetavad iga-

Foto SHUTTERSTOCK

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

sugused, eriti silokindlustuslisandeid müüvad firmad juba aastaid. Ometi kuuleb ka praegu loomakasvatusjuhtide kirumist agronoomide aadressil, et need ei oska head silo teha.

Siloanalüüsidega tegeleb kõige põhjalikumalt Sakus asuv põllumajandusuuringute keskus. “Mina ei ole nõus, et Eestis ei saa teha piisaval hulgal hea kvaliteediga silo!” ütleb keskuse asedirektor Märt Nõges resoluutselt.

Selleks peab valima õige rohumaasegu ning esimese niitega ei tasu hiljaks jääda. Ka Sadala Agro OÜ juht Ahti Kalde on seda meelt, et esimene niide tuleb ära teha võimalikult vara.

Kui see saab varakult tehtud, siis – kuigi massi ei tule võib-olla nii palju – on see väärtuslik ning siis tuleb ka teine niide parem.

Iseasi on see, et suurtes ettevõtetes on rohumaad palju ning mõni põllutükk jõuab ikka pisut vanaks minna.

“Olen aru saanud, et kvaliteetse silo saamiseks peamegi olema natuke üleinvesteerinud, silotehnikat peab olema natuke rohkem kui just hädapärast vaja,” sõnab Kalde.

Kõige suurem probleem, mis takistab kvaliteetse põhisööda tootmist, on Märt Nõgese meelest see, et meil puudub üleriigiline silode andmebaas aastate kaupa, millest saaks teha järeldusi rohttaimede kasvutingimuste, silode väärtuse jpm kohta.

“Eestis pole ülevaadet silo kvaliteedist ja puudub kaasaegne siloanalüüsi süsteem. Me teame, et peab olema hea silo, aga me ei tea, milline Eesti silo on,” sõnab ta. “Kahjuks on selles valdkonnas ka ainult üks akrediteeritud labor siin Sakus.”

Nõgese sõnul määratakse Eestis silost tavaliselt neli parameetrit: kuiv­ aine, proteiin, happesus ja toorkiud.

Maailmas üldtunnustatud siloanalüüsi süsteem eeldab aga vähemalt 14 parameetri määramist.

“Soomes pööratakse piimatootmise ökonoomikale äärmiselt suurt tähelepanu, kõik eespool räägitu on seal rakendatud ning seisab nõustajate käsutuses,” toob Nõges võrdluse.

Ta lisab, et Soome nõustamiskeskus Pro Agria on pakkunud oma abi analoogse süsteemi juurutamiseks ka Eestis. Süsteem võimaldab määrata kõik parameetrid, mida kasutatakse kogu maailmas, ning teha põhjalikke siloanalüüse. Nõgese hinnangul on soomlastel üks maailma parimaid piimakarja söödaratsioonide koostamise programme “Karja kompass”.

Enamikus riikides on siloanalüüside metoodika ning söödaratsiooni koostamise programm üle riigi ühine.

Eestis on neid mitu ning kõige mood-

loomakasvatus 17

Maamajandus Nr 11 (17) 21. november 2013

Lehmade söötmiseks on mitu võimalust Farmiseadmeid müüva firma Agribalt OÜ juha­ tu­se liige, hariduselt looma­arst Artur Gavronski tutvustab Saksamaalt pärit põhimõtteid piima­ tootmise odavamaks muutmise vallas. samad on erafirmade nõustajate, mitte konsulentide käsutuses.

Nõgese sõnul peab selleks, et piimatootmine ära tasuks, moodustama silo normaalse lüpsikarja söödaratsioonist vähemalt 50–60%. Rusikareegel on see, et lehm peab sööma 17 kg silo kuivaines päevas ning piimatoodang peab selle juures olema 8500 kg aastas. Vastasel juhul on piimatootmine ebaökonoomne.

Kuna teadmised silo omadustest pole Eestis piisavalt head, antakse Nõgese sõnul igaks juhuks ikka rohkem jõusööta. See aga muudab söötmise kalliks. Tegelikult piisaks kvaliteetse silo puhul vaid sellest, kui anda juurde mineraale, vitamiine ning energiavajaduse rahuldamiseks odrajahu ning srotti.

“Kui silotegu on untsu läinud, on kogu aasta untsu läinud,” võtab Märt Nõges kokku.

G

avronski on Uwe Schmidtile kuuluva Saksa nõustamisfirma Milchviehmanagement Beratung (MMB) partner Eestis.

Ta tutvustab Eestis ka Uwe Schmidti ja Gordon Jonesi söötmiskontseptsiooni, mis keskendub samuti piimatootmise ökonoomikale.

Uwe Schmidti ja Gordon Jonesi põhiidee on see, et kogu toodanguaasta jooksul jäävad söödakomponendid samaks. Nii jätkatakse ka kinnislehmadele jõusööda söötmist, kuigi vähe. Samas suurendatakse ratsioonis märgatavalt põhu osa. Selle teooria järgi on lehma seedimine söötade vaheldumisele väga tundlik ning nii võib mängimine jõusöödaga kahjustada looma tervist.

Ka söötmisgruppe on selle teooria järgi kõigest kaks: uuslüpsiperioodi lehmad, kes saavad rohkem silo, jahu ja lisasööta, ning kinnislehmad, kelle ratsioonis jahu vähen-

datakse ning silo asendatakse suures osas põhuga.

Lisaeelise annab see, et kui söötmisgruppe on vaid kaks, ei paigutata lehma nii sageli ümber. Ümberpaigutamine traumeerib lehma, võib piimatoodangu alla viia ning kahjustada tervist.

Gordon Jonesi selgitus Artur Gavronski refereeris Venemaal antud intervjuud ka Maamajandusele.

Kinnisperioodil tuleb sööta lehmi alati ühe ratsiooniga. Miskipärast on aga piimakarjakasvatuses levinud arusaam, et lehm peab enne poegimist saama palju suure energiasisaldusega sööta. Mis sel juhul juhtub? Loom tarbib mitme päeva jooksul suure energiasisaldusega sööta.

Seejärel saab tema organism aru, et tarvitab liiga palju energiat.

Organism üritab säilitada ülearust energiat kõikjal kus võimalik – maksas, neerudes ja teistes elundites. Looma organism täitub rasvaga ja ta ei söö enam.

Mida me saavutasime? Soovisime, et lehm tarvitaks rohkem energiat ja annaks rohkem piima. Tagajärjeks on aga see, et ta tarvitab vähem.

Illinois’ instituudis töötav teadlane James Drakeley uurib kinnislehmade söötmise probleeme. Pakkusime talle mõtet toita veiseid ühe ja

sama ratsiooniga. Idee oli järgmine: tänu sellele, et anname kinnislehmale vajalikul määral sööta, ei võta ta kaalus juurde ega maha. Seega tarvitab loom kogu aeg sama palju kuivainet.

Et alandasime kogu ratsiooni üldist energiasisaldust, peab lehm vajaliku energia saamiseks sööma rohkem.

Toit täidab tema vatsa. Me treenime teda, et ta sööks palju, ja samal ajal rahuldame tema energiavajaduse.

Pärast poegimist Seega treenisime lehma sööma nii palju, kui palju tal vatsa kiudainega täitmiseks on vaja. Pärast poegimist, kui lehm hakkab jälle söögi vastu huvi tundma, püüab vatsa jälle nii täis saada, nagu ta enne poegimist oli harjunud tegema.

Positiivne on selle juures asjaolu, et ta tahab palju süüa. Kõige positiivsem on see, et lehma söödatarbimine ei alane kuigivõrd. Seega õpetame lehma pärast poegimist palju sööma.

Et loom saab kiiresti kätte positiivse energiatasakaalu, puhastab ta end ruttu platsentast ja tema emakas tõmbub kiiresti kokku. Sellise lehma viljastumisvõime on neljakümne päeva pärast võrdne teisiti toidetud lehma viljastumisvõimega üheksakümne päeva pärast. Seega hoolitseme lehma kinnisperioodi söödaratsiooni eest hoolt kandes ka lehma poegimise eest.

18 fookuses

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Vili laeva asemel

Eestis on vilja kokkuostjaid küll palju, aga leidub siiski ka põllumehi, kes jahvatavad ise püülijahu, täisterajahu, mannat ja kruupi.

Fotod sven arbet

veskisse

E

estis on kümmekond teravilja väiketöötlejat. Teraviljast tehakse jahusid, mannat, helbeid, tangu ja kruupe. Osa toodab ja müüb oma saadusi pidevalt, ent on ka ainult teenustööle spetsialiseerunud väikeveskeid.

Poeriiulitel kohtab kõige sagedamini Kaarli talu, Vändra pagarite ja Kivisaare veski kaupa. Peale selle müüakse mitme väiketöötleja toodangut kaubamärgi Eesti Mahe all.

Sarnased algused Üks pikemat aega turul olnud vilja väiketöötleja on Lääne-Virumaal tegutsev Kaarli talu. Talus nii toodetakse kui töödeldakse teravilja.

Kivisaare veski Pärnumaal käivitati uuesti eelmisel aastal. Nüüd jahvatatakse seal peamiselt naaberfarmerite vilja ning pakendatud teraviljatooted jõuavad kaubandusse oma logo all.

Neil on oma kaubamärk, mille all tooteid müüakse. Ka sortiment on kõige laiem, sest lisaks teravilja jahvatamisele pressitakse ka õlisid.

Talu kodulehelt võib lugeda, et selle rajasid Ella ja Enn Lepik 1938. aastal. 1991 sai nende poeg Mart Lepik tagasi 37 ha talu maid.

Tema töötas talu üles ning tegi algust teraviljatoodete ja õlide valmistamisega. 1996. aastal soetati väike veskiliin.

“Talu põhitegevuseks on omakasvatatud teraviljast täisterajahude, kruupide ja helveste ning õlitaimedest külmpress-toiduõlide valmistamine. Teenustööna kuivatame ja sorteerime vilja, jahvatame jahu ning pressime õli,” on kirjas kodulehel.

Praegu kasutusel oleval 70 hektaril viljeldakse viimased viis aastat mahepõllumajandust ning talus töötab Mart Lepiku kõrval ka noorem põlvkond.

Aastate jooksul on kasvatatud teravilja, rapsi, hernest ja

heinaseemet, riburada lisandusid tatar, speltanisu, lina, sinep, õlituder ning õlikanep.

“Turg tahab laia sortimenti, ning selleks, et piisavalt pakkuda, kasvatame lisaks rukkile ja kaerale, mis on igal aastal maas, eri aastatel eri kultuure,” räägib Mart Lepiku väimees Lembit Kopso. “Kui viljale lisaväärtus anda, on selle eest võimalik ka paremat hinda küsida. 70 hektariga ei elaks muidu ära.”

Ligikaudu 40 toodet on sortimendis Järva- ja Pärnumaa piiril tegutseval Raismikuoja talul. Põldudel, mida kokku paarisaja hektari ümber, kasvatatakse rukist, nisu, otra, kaera, speltanisu, aga ka rapsi, õlilina ja sinepit. Viimastel aastatel on talu noor peremees Märtin Rõõmussaar katsetanud ka tudraga.

2012. aastal oli Raismikuoja talu aastatoodang 18,7 tonni.

Kolm populaarsemat toodet on rukkijahu 5 tonni, speltanisu­ kruup 2,8 tonni ja nisumanna 0,5 tonniga aastas.

Algul kui Märtini vanaisa Jüri Rõõmusaar isa ja ema talude maad tagasi sai, kasvatati vilja, ent peagi hakati seda ka töötlema. See sai alguse sellest, et toona oli vilja hind nii madal, et seda ei tasunud müüa. Nii hakati Juuru veskis käima, et viljale väärtust juurde anda ja kasvatamine ära tasuks.

Hiljem soetati oma vasarveski, millega sai teha rukkijahu ja sepikujahu. Kuna toona oli võimalik ka jahu hulgi müüa, sest kõigest oli puudus, laienes tegevus peagi. Jüri Rõõmusaar meenutab, et jahu müüdi algul isegi

Haagistele garantii 24 kuud.

fookuses 19

Foto INGMAR MUUSIKUS

Maamajandus Nr 11 (17) 21. november 2013

Prismadest, Rimi Hüpermarketitest, mõnest Maksimarketist, Keila TÜ poodidest, talupoodidest ja Nõmme turult.

Osa väikeveskeid, kel mahelitsents olemas – nagu Raismikuoja talu, Zerna ökotalu, Koplimäe mahetalu, Vändra Leib OÜ jt –, on koondunud kaubamärgi Eesti Mahe ümber ning müüvad oma toodangut selle kaudu.

Turu võitmisega tuleb aga kõigil aktiivselt tegelda. Enamiku väikeveskite põhilised müügikohad on talu- ja ökopoed, samuti turud, ning nüüd viimastel aastatel ka otseturundusvõrgustikud.

Nii väidab Märtin Rõõmusaar, et nende ettevõtte peamine sissetulek tuleb Pärnu, Tallinna ning Türi turult. Poodidesse jõutakse Eesti Maheda kaudu ja kaupluste ring vaikselt suureneb. Ühistuga koostöös täidetakse ka otseturustusvõrgustike tellimusi.

Vaja end tutvustada Raismikuoja talu noore peremehe Märtin Rõõmusaare sõnul tuleb nende ettevõtte peamine tulu Pärnu, Tallinna ja Türi turult.

Poodidesse jõutakse Eesti Maheda kaudu ning kaupluste ring aina suureneb.

Kihnu, kuhu see ise oma veoautoga kohale veeti.

Kui äri juba käis, lisandusid helbemasin ja kruubimasin. Raismikuoja talu alustas paarikümne aasta eest ka õli pressimisega, sest Türi taluliit oli saanud Saksamaalt abi korras õlipressi. Masinad on käigus siiani, kuigi mõni vajaks noorperemehe sõnul juba väljavahetamist. Raismikuoja talu on üks neist, keda esindab TÜ Eesti Mahe.

Kodumaise teravilja töötlemisest on teinud oma elatusallika ka Kivisaare veski Pärnumaal, kus jahvatatakse peamiselt naaberfarmerite põldudelt pärit vilja.

Halinga kolhoosis töötanud Aita Ritter sai põllumajanduse omandireformi käigus osakute eest osta vana kuivatihoone, kuhu rajati veski. Alguses osteti haamerveski, millega jahvatati söödajahu. Jahu jahvatati müügiks, aga tehti ka teenust. Mõne aja pärast otsustati hakata tootma ka toidujahu ning siis osteti sõelakast. Haamerveski aga ei andnud piisavalt head kvaliteeti ning peagi vahetati see välja korraliku valtsveski vastu.

Esialgu jahvatati ainult püülija täisterajahu, hiljem soetati veel mannamasin ning kruubimasin.

Kogu toodang müüdi hulgiladudele. Siis aga hakkas Eestisse sisse tulema odav välismaine jahu ning väiketootjate jaoks hulgimüük hääbus. Koos sellega ka veski tegevus.

Toota on lihtne 2012. aasta varakevadel andis Aita Ritter veskipidamise üle lastele ja lastelastele, soovides ise rahulikku vanadusepõlve pidada.

“Miks peaks inimene meie jahu ostma?” küsis endalt siis Aita pojapoeg Mario Pauskar, kes vanaemalt asjaajamise üle võttis.

Kuna vahepealsetel aastatel oli veskis igasugune äritegevus lõpetatud, alustati uue ettevõtte loomist. Algul proovisid noored uuesti hulgikaubandusse pääseda. Pagaritööstustest said nad aga ainult eitavaid vastuseid, sest suurtootjad olid oma madalate hindadega ees. Seetõttu mõeldi strateegia ringi ning keskenduti jaemüügile.

“Sain aru, et ilma tugeva kaubamärgita pole jaevõrgus midagi

Määrdeprits

Vaadipump

• 400 g padrunitele ja lahtisele määrdele • komplektis jäik ja painduv otsik

• diiselkütusele ja õlidele kuni SAE90 • alumiinium otsad ja labad • imutoru pikkus 100 cm • vooliku pikkus 130 cm

teha,” räägib Mario Pauskar.

“Pidime hakkama oma kaubamärgi peale mõtlema.” Pakendi ja kaubamärgi kujundamiseks said noored EASist toetust.

Turuniši leidsid suurtootjate ja mahetootjate vahel. Tartu Milli ja Balti Veskiga nad nagunii võistelda ei suutnuks, mahetootjaid oli aga turul juba küllalt ning mahekauba hinnad paljudele kõrgevõitu. Nii siis pakub Kivisaare veski lihtsalt häid kodumaiseid teraviljatooteid ning see võimaldab ka hinna suurtootjate ja maheda vahel hoida.

Oma logo ja pakendid on ka Kaarli talul, mis müüb enda toodangut Kaarli Talukauba nime all.

Kaarli talu turud on välja kujunenud aastate jooksul. Enamiku müügikohtadest moodustavad ökopoed ja kaubanduskeskuste talutoiduletid. Muidugi turustatakse ka kohapeal Väike-Maarja taluturul ja Rakveres. SmartPosti või Post 24 vahendusel on mugav kaupa ka kaugemal asuvatele tellijatele saata. Igal aastal on tegijate kinnitusel mõni pood juurde tulnud, ent kasv on üsna aeglane.

Lembit Kopso sõnul püütakse

Kütusepumba komplektid diiselkütusele • tootlikkus 40 l/min • imemiskõrgus 1,5 m • metallist tankimispüstol • kummivoolik 4 m

müüa eelkõige eraisikutele. “Ja kui inimene ei saa teinekord meie juurde või laadale tulla, lähebki ta poodi ja otsib meie tooteid!”

Kaarli talu populaarseim kaup on rukkijahu, ent kõige laiem müügivõrk on hoopis OÜ Estonian Malt rukkilinnasejahul, mida Kaarli talus väikepakenditesse pakitakse. Seda vahendavad mitmed poeketid.

Kivisaare veski valis aga teise tee. Nad ei lasknud end hirmutada kuuldustest suurtesse ketipoodidesse sisse saamise raskuse kohta, rangetest lepingutingimustest ega soolastest trahviähvardustest, vaid asusid julgelt asja kallale.

“Kõige raskem oli end alguses tõsiseltvõetavaks teha ja näidata kaubanduskettidele, et ka väike võib olla professionaalne,” räägib Mario Pauskar. “Kui oled endas kindel ja vastutad selle eest, et suudad alati tagada tellitud koguse kaupa korraliku kvaliteediga, pole suurtes kaubanduskettides midagi hirmsat,” ütleb ta.

Praegu võib Kivisaare Veski jahusid, mannat ja kruupe leida

X005111

Haagistele garantii 24 kuud.

39.90 X005112A

LII SAMMLER

Kütusepumba komplekt

Kompaktne mahuti koos tankuriga

• 350 W / 230 V • tootlikus 60 l/min • automaatne tankimispüstol • voolik 4 m • kütuseluger

• ei vaja ADR-tunnistust • mahutil üle- ja alarõhuklapp • saab tõsta alt tõstuki või troppidega • täitmisava DIN100 korgiga • 12/24V pump, tootlikkus 30/50 l/min • püstol 4m voolikuga

450 l

• mõõtmed: P 1000 x L 958 x K 758 mm • tühikaal 40 kg

Specialist

19− .

Kõik väiketootjad panevad suurt rõhku ka sellele, et end tutvustada. Nii on enamik neist väljas Maamessil, toidumessidel, toidutelkides, turgudel ja rahvaüritustel. Head kohad on ka muuseumid – Rocca al Mare, Ülenurme ja teised sama suunaga kultuuriobjektid.

“Tänavu suvel käisin Kurgja talumuuseumis oma kaupa pakkumas, kui seal üritused olid,” sõnab Rõõmusaar ja lisab, et sellisesse kohta, kus nagunii näidatakse väga heas väljapanekus meie põllumajanduslugu ning pakutakse ka rahvatoite, sobib tema talu kaup väga hästi. “Ja see on lähedal ka,” märgib ettevõtja.

Olulised üritused on väiketootjale ka konkursid. Kivisaare Veski on esitanud oma toodangut EPKK pääsukesemärgi pälvimiseks ja saanudki selle kõikidele toodetele, samuti toiduliidu Eesti parima toiduaine konkursile.

“Mulle ütlesid kaubanduskettide inimesed, et sul võib hea kaup riiulil olla, aga kui keegi ei tea sellest, siis pole sellest kasu” selgitab Kivisaare Veski turundusjuht Maarit Maremäe ettevõtte tutvustamise tähtsust.

12V MEG35100 24V MEG35101

159− .

Kõik vajalik traktorile

349− . 995− .

MEG35104

FC0450

Tallinn

TarTu

Pärnu mnt 238

Ringtee 78 Lõõtspilli 2

Järve keskuses

rakvere

Paide Tööstuse 26

Vaala keskuses

w w w.t oo r i i s t a ma r ke t .ee

20 fookuses

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

suitsu Fotod RAIVO TASSO

Kalmar Mägi suitsusaunas suitsutatud singid saavad enne tarbijateni jõudmist ümber vaakumpakendi koos kena sildiga.

Kodutöötlejad annavad lihale

HELI RAAMETS ajakirjanik heli.raamets@maaleht.ee

P

Need väikeettevõtjad, kes töötlevad liha kodus, valmistavad peamiselt suitsuliha.

Liha suitsutamine müügiks on välja kasvanud hobist.

õlvamaal Karaski külas elav Kalmar Mägi ütleb, et nende kodus on suitsusinki tehtud nii kaua, kui ta üldse midagi mäletab.

Jõulusink oli nende peres alati laual, sest ajal kui ta ise veel sigu pidas, veristati enne jõule ikka üks kärssnina. Kui laut jäi sigadest tühjaks, hakkas ta singi jaoks liha ostma.

Kuna sõbrad, kes olid saanud hüvast kraamist maitse suhu, tahtsid tükikese endalegi osta, tekkis mehel mõte hakata sinki ka müügiks valmistama. Ja mitte lihtsalt sinki, vaid suitsusaunas suitsutatud lihapoolist.

Selle jaoks on tal hoovis ekstra saun, kus ainult sinki tehaksegi. Ihu harimiseks on ehitatud natuke eemale uuem saun.

Liha ostab mees üksnes nende kasvatajate käest, kelle sead on vabapidamisel ja saavad nii päikesevanni võtta kui ka maad tuhnida ega ole laudakitsikuses kinni. Lihatükid lähevad tünni soolvette ja paari nädala pärast on sauna viimiseks valmis.

Saun liha täis “Suitsusaunas panen liha alustega parte peale,” selgitab Kalmar Mägi.

“Paarsada kilo mahub korraga, siis on saun silmini täis.” Lihakäntsakad on 4–5 kg raskused, sest väiksemad kuivaksid poolteise päeva pikkuse suitsutamise ajal lihtsalt ära. Liha on valmis, kui selle sisetemperatuur on

72 kraadi. See eeldab 80–90 kraadi käes suitsutamist.

Pärast mahajahutamist tükeldab ta liha väiksemateks tükkideks, pakendab vaakummasinaga ja kleebib peale sildi. Kusjuures silt valmis Foodarti programmi käigus, mis oligi mõeldud väikestele toidutootjatele.

“Tartus laboris lasksin teha säilivuskatse – kuu aega hoiti sinki toatemperatuuril ja pärast seda oli listeeriaanalüüs korras,” räägib singimeister. Vaatamata sellele teadmisele, on siiski kindlam hoida sinki külmkapis.

Kuna Kalmar Mägi on veterinaarja toiduametit oma tegevusest teavitanud, võib ta müüa sinki otse tarbijatele. Enamik toodangust viiaksegi lausa kodust ära ja mõned singisõbrad passivad hetke, et saaks saunasooja kraami ning tulevad koos leiva ja õllega kohale.

“Laatadel tehakse igasugu tsirkust, nii et sinna eriti ei kisu,” tunnistab mees. Seal tuleks tema sõnul konkureerida selliste singitegijatega, kes süstivad liha sisse vett ja fosfaate. See võimaldab aga küsida tunduvalt madalamat hinda. Ta räägib, et kui tööstusliku retsepti järgi tuleb kilost lihast üle 1,2 kg, siis tema saab kilost lihast vaid 0,7 kg sinki.

Algul endale Ka Harjumaal Vääna külas elav perekond Rebane oli rahulolematu poesinkidega, mis on hirmus vesised, ei pruunistu ja hüppavad pannil vett pritsides ringi. Seetõttu otsustati

mitu aastat tagasi hakata oma pere tarbeks ise suitsuahjus liha suitsutama. Üsna pea avastasid ka sõbrad-tuttavad, et nende suitsuliha on vägagi mokkamööda, ja hobist kujunes töö.

Suitsutatakse kodumaist sea- ja maheveiseliha. Rebaseonu suitsulihad osutusid nii menukaks, et koguseid tuli järjest suurendada. Nüüdseks on tehtud suuri investeeringuid, soetatud uued ja mahukad suitsuahjud ning liha soolamise ja säilitamise ruumid.

“Oleme praegu oma tegevusest teavitanud, kuid tunnustamise taotlemine on pooleli. See võimaldab mahte tunduvalt suurendada,” ütleb Katrin Rebane. Teavitamise puhul võib loomse toidu töötleja müüa oma toodangut otse lõpptarbijale, tunnustamisprotsessi läbimise järel aga ka poodidesse, restoranidesse ja edasimüüjatele.

“See vahe on ikka väga suur, kas pead ise oma toodangut kusagil turul või laadal müüma või saad müüa teisele käitlejale,” märgib ta.

Kuigi tunnustamise jaoks on vaja täita teavitamisest tunduvalt rohkem nõudeid ja ka pabereid, ei pea Katrin Rebane neid ületamatuks. “Põhimõtted on tunnustamise ja teavitamise puhul samad – et toidu teekond oleks jälgitav, et oleks tagatud hügieen ja toidu ohutus inimestele,” selgitab ta.

“Kuna tunnustamise korral on võimalik tootmismahtu väga palju kasvatada, on ka vastutus ja töö maht suurem.”

fookuses 21

Maamajandus Nr 11 (17) 21. november 2013

Germani talusid toidab

kurk

AIVE MÕTTUS ajakirjanik aive.mottus@maaleht.ee

�Oh,

ma olen nii väike tegija, pean talu pigem hobi korras ja hooajaliselt,” sõnab hakatuseks Jõgevamaal Puurmani vallas Germani talu pidav Villu Geherman.

Geherman majandab oma väikest talu kümnel hektaril. Maas on kartul, herned, kurk ja natuke vaarikaid. “Varem kasvatasin teravilja, aga 2006. aastal, kui rendimaad käest läksid, pidin ümber orienteeruma,” räägib ta.

Muidugi oleks võinud selle kümme hektarit ka rohumaaks jätta, niita ja toetust võtta, aga tehnikumis ja ülikoolis agronoomiat tudeerinud Villu Geherman seda ei soovinud. Haridus oleks raisku läinud ja meelepärane tegevus kadunud.

Kurgid Salvestisse Nüüd aga saab hüdraulika valdkonnas müügimehena tegutsev mees suvisel ajal vanematelt päritud talu maadel südamelähedase asjaga tegelda ja kohaliku toodanguga kaasmaalaste toidulauda rikastada. Nii palju väike talu siiski sisse ei too, et palgatööst loobuda võiks.

Kurgid sirguvad Gehermanil avamaal kilepeenras. “Taimed kasvatan seemnest ette ja istutan kolmes lehes maha. See meeldib mulle rohkem kui seemnest peenrasse külv, sest kui taimega midagi juhtub ja ta ära närbub – näiteks panevad hiired juured nahka, kilepeenras seda ikka juhtub –, siis ma näen kohe järgmisel päeval ja saan tühimikku uue taime istutada.

Seemnest külvi korral aga kulub vähemalt nädal, et aru saada, kas taim tõuseb või mitte,” põhjendab ta oma valikut.

Talupidamist laiendada Geherman eriti ei saa, sest ümberringi tegutsevad teraviljakasvatajad ja suur loomakasvatusettevõte, maaprobleem on terav.

Kurgisaagi müüb Germani talu peremees Salvestile, kuigi on ka ise väärindamisele mõelnud, aga praegu oleks see liiga kulukas. Herned-vaarikad-kartul tehakse rahaks turgudel – Tartus oma tööjõuga, Tallinnas vahendaja kaudu.

Tänavust saagiaastat hindab Villu Geherman keskmiseks. “Kurgisaagi üle suurt hõisata ei saa, aga kiruda ka mitte. Talv lõppes ja kohe algas suvi, kevadet nagu polnudki, ja see pani asja paika,” arvab ta.

Talus kasutatakse köögiviljade hooldamisel-rohimisel nii masinate kui inimkäte jõudu. “Kartulite juures teen enamiku töödest ikka traktoriga, aga kui vaja ohakas maha lüüa, siis võtan kõpla.

Käsitsi rohimistki on siiski omajagu, just

Foto SVEN ARBET

Hapendatud kurkidega rikastavad Eesti elanike toidulauda kaks Germani talu. Ühes kasvatatakse kurke hobi korras ja müüakse tööstusele, teises hapendatakse naabrite toodangut.

kurgi- ja hernepeenardes,” selgitab Villu.

“Eks suvisel ajal, kui töid-tegemis palju, on muidugi raske. Aga talvel puhkan ja kevadel külvan taas seemned maha,” möönab hobitalunik, kel talutöödel abiks peamiselt oma pere liikmed ja õed-vennad.

Lohusuu kurgid poodi Seda, et kurgikasvatus on üks igavesti raske töö, teab ja tunnistab ka Ida-Virumaal Lohusuus tegutseva Germani talu peremees German Bestšastnõi. Kurkide kasvatamise lõpetas ta umbes kümme aastat tagasi just seetõttu ära, et hirmus palju tuli vaeva näha ja tööjõudu polnud kusagilt võtta. “Vanad surid ära, noored läksid linna,” selgitab ta Lohusuus valitsevat tööjõupõuda.

Nüüd ostab Bestšastnõi kurgid kohalikelt kasvatajatelt ja mõlemad pooled on rahul – tööd ja palka jagub kõigile. Kui palju neid kokkuostetavaid kurke siis ühel hooajal koguneb?

“50 tonni tuleb ära, võib-olla natuke rohkem isegi,” ütleb juba 40 aastat kurgiäris tegev olnud Bestšastnõi. “Vähem ei saa kuidagi teha, sest uue saagini peab välja tulema, vastasel juhul on konkurendid kohe platsis, et koht üle võtta.”

Pikk praktika ja kvaliteetne toodang on see, mis aitasid tal aastaid tagasi jala suurte kauplusekettide ukse vahele saada.

Nüüd võib Germani talu hapu- ja soolakurki osta igast suuremast kaubanduskeskusest.

Liivasest pinnasest pärit vesi on see, mis määrab peremehe arvates toodangu kvaliteedi. “Linnas kraanist tulevas vees ei saa kunagi nii head kurki hapendada,” ütleb ta ning lisab, et paneb hapendustünnidesse lisaks tavapärastele mustasõstralehtedele, soolale ja tillile ka küüslauku ja tammelehti.

Kui soolamine käsil, on German Bes­ tšastnõi ise alati kohal, kuigi suurema töö teeb nüüd ära juba vanem poeg Valeri.

Noorem poiss ja tütred ning tütretütredki löövad äris kaasa, abikäed kuluvad marjaks ära. Palgalist tööjõudu on Germani talus ka, aga nemad teevad vähemolulisi töid, kurkide tünnidesse panemine käib ikka pereringis.

Kuigi tegutsetud on juba omajagu aastaid, ei mõtle Bestšastnõi äri lõpetamisele. “Kus ma siin lõpetan, just investeerisin uutesse tootmisruumidesse, need vaja tasa teenida. Ja polegi vaja lõpetada, küll pojad äri üle võtavad kui aeg käes. Üks pojapoegki juba sirgumas,” näeb ta tulevikku helgena.

KAARHALLID KAARHALLID KAARHALLID KAARHALLID KAARHALLID KAARHALLID

 Materjal: teraskaared kaetud alutsingiga (25/75)  Materjal: kaetud Materjali teraskaared paksus 0,75 mm; 1,00 mm alutsingiga (25/75) ja 1,20 mm sõltuvalt mudelist ja  Materjali paksus 0,75 mm; 1,00 mm soovitud Materjal: lumekoormusest teraskaared kaetud ja 1,20 mm sõltuvalt mudelist  Lumekoormus 80–300 kg/m2, ja alutsingiga (25/75)  Materjal: teraskaared kaetud soovitud lumekoormusest Materjal: teraskaared kaetud sõltuvalt suurusest  Materjali paksus 0,75 mm; 1,00 mm alutsingiga (25/75)  Materjal: teraskaared kaetud Lumekoormus 80–300 kg/m2, ja alutsingiga (25/75) ja mudelist ja 1,20 mm sõltuvalt mudelist Materjali paksus 0,75 mm; 1,00 mm alutsingiga (25/75)  Materjal: teraskaared kaetud sõltuvalt suurusest Materjali paksus  Laius 5–25 m 0,75 mm; 1,00 mm soovitud lumekoormusest ja 1,20 mm sõltuvalt mudelist (25/75)  alutsingiga Materjali paksus 0,75 mm; 1,00jamm ja mudelist 1,20 piiramatu mm sõltuvalt mudelist  ja Pikkus Lumekoormus 80–300 kg/m2, ja soovitud lumekoormusest ja 1,20 mm sõltuvalt mudelist jamm  Materjali paksus 0,75 mm; 1,00 Laius 5–25 m soovitud lumekoormusest sõltuvalt suurusest  ja Kaarte ühendamine poltühendused Lumekoormus 80–300 kg/m2, soovitud lumekoormusest 1,20 mm sõltuvalt mudelist ja  Pikkus piiramatu Lumekoormus 80–300 kg/m2, ja mudelist  soovitud Paigaldamine vundamendile sõltuvalt suurusest lumekoormusest 80–300 kg/m2,või sõltuvalt suurusest  Lumekoormus Kaarte ühendamine poltühendused Laius 5–25 m platsile siledale ja loodis ja mudelist sõltuvalt suurusest  Lumekoormus 80–300 kg/m2, mudelist  ja Paigaldamine vundamendile Pikkus piiramatu Korrosioonigarantii 20 aastat või Laius 5–25 m ja mudelist sõltuvalt suurusest  siledale Laius 5–25 m platsile ja loodis  ja Kaarte ühendamine poltühendused mudelist Pikkus piiramatu Laius m Pikkus5–25 piiramatu  Korrosioonigarantii 20 aastat või Paigaldamine vundamendile 5–25 m  Laius Kaarte ühendamine poltühendused Pikkus piiramatu Kaarte ühendamine poltühendused siledalepiiramatu ja loodis platsile  Pikkus Paigaldamine vundamendile või Kaarte ühendamine poltühendused  Paigaldamine vundamendile Korrosioonigarantii 20 aastat või siledale ja loodis platsile  Kaarte ühendamine poltühendused Paigaldamine vundamendile või siledale ja loodis platsile Korrosioonigarantii 20 aastat siledale ja loodis platsile  Paigaldamine vundamendile või Korrosioonigarantii 20 aastat ja loodis platsile  siledale Korrosioonigarantii 20 aastat  Korrosioonigarantii 20 aastat

PVC HALLID PVC HALLID PVC HALLID PVC HALLID PVC HALLID PVC HALLID

 Laius: 10 – 25 m, pikkus piiramata  Seina kõrgus: 3–8 m  Laius: 10 – 25 m, pikkus piiramata  Lumekoormus: 0,75–2,5 kN/m2  Seina kõrgus: 3–8 m  Karkass: tsingitud teras  Lumekoormus: kN/m2 Laius: 10 – 25 m,0,75–2,5 pikkus piiramata või alumiinium  Karkass: tsingitud teras Seina kõrgus: 3–8pikkus m või Seinad: PVC, terasprofiil 10  Laius: Laius: 10 – – 25 25 m, m, pikkus piiramata piiramata või alumiinium Sandwichpaneelid Lumekoormus: 0,75–2,5 kN/m2 Seina kõrgus: 3–8 m  Laius: 10 – 25 m, pikkus piiramata Seina kõrgus: 3–8 m või  Seinad: PVC, terasprofiil Katus: PVC sandwichpaneelid 2 Karkass: tsingitud teras Laius: kõrgus: 10 – või 25 3–8 m, pikkus Lumekoormus: 0,75–2,5 kN/m  Seina m piiramata Sandwichpaneelid Lumekoormus: 0,75–2,5 kN/m2 või alumiinium  Lumekoormus: Lumekoormus 75–250 kg/m2 Seina kõrgus: 3–8 m kN/m2 tsingitud teras 0,75–2,5  Karkass: Katus: PVC võiterasprofiil sandwichpaneelid Karkass: tsingitud teras või Seinad: PVC, või alumiinium Lumekoormus: 0,75–2,5 kN/m2  Karkass: tsingitud teraskg/m2 või alumiinium Lumekoormus 75–250 Sandwichpaneelid Tentest Trade OÜ | www.kaarhall.ee | info@kaarhall.ee | tel 669 1828  Seinad: PVC, terasprofiil või alumiinium Karkass: tsingitud teras või PVC, terasprofiil või  Seinad: Katus: PVC või sandwichpaneelid Sandwichpaneelid või alumiinium  Seinad: PVC, terasprofiil või Sandwichpaneelid Tentest Trade OÜ |kg/m2 www.kaarhall.ee | info@kaarhall.ee | tel 669 1828 Lumekoormus 75–250  Katus: PVC sandwichpaneelid Sandwichpaneelid Seinad: PVC,või või Katus: PVC võiterasprofiil sandwichpaneelid Sandwichpaneelid  Lumekoormus 75–250 Katus: PVC või sandwichpaneelid Lumekoormus 75–250 kg/m2 Tentest Trade OÜ |kg/m2 www.kaarhall.ee | info@kaarhall.ee | tel 669 1828 Katus: PVC või sandwichpaneelid  Lumekoormus 75–250 kg/m2  Lumekoormus Tentest Trade75–250 OÜ |kg/m2 www.kaarhall.ee | info@kaarhall.ee | tel 669 1828

Tentest Trade OÜ | www.kaarhall.ee | info@kaarhall.ee | tel 669 1828 Tentest Trade OÜ | www.kaarhall.ee | info@kaarhall.ee | tel 669 1828 Tentest Trade OÜ | www.kaarhall.ee | info@kaarhall.ee | tel 669 1828

Põllumajandus- ja tööstushoonete projekteerimine ja ehitus. Laudad, hoidlad, kuivatid, laohooned, tootmishooned.

Heinzbau OÜ ehitab põllumajanduses ja tööstuses tegutsevatele klientidele.

OÜ Heinzbau Õpetaja 9a, 51003 Tartu tel 511 1080

www.heinzbau.ee

22 tegija

Sõbralik SILJA LÄTTEMÄE ajakirjanik silja.lattemae@maaleht.ee

Kunagine Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) rektor ja professor Olev Saveli on saanud elu jooksul aukirju, medaleid ja tunnustusi rohkem kui keegi teine akadeemilises põllumajandusringkonnas. Ometi lööb tema nägu särama, kui oma värsket aukirja näitab.

“See on kõige värskem tunnustus,” muheleb emeriitprofessor, kelle laual ilutseb aukiri “Sõbralik õppejõud 2013”.

Nimelt andsid selle tiitli Savelile Eesti Maaülikooli (EMÜ) veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi üliõpilased, kellele emeriitprofessor veisekasvatuse ja aretusõpetuse kursust annab ning eksameid vastu võtab.

Rekordite mees Olla esimene – see nimekiri on päris pikk. Esimene valitud rektor (Saveli oli EPA, hilisema Eesti Põllumajandusülikooli rektor aastatel 1988–1993), esimene rektorikett, taasasutatud Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi esimene president, konkursi “Aasta põllumees” žürii esimene esimees, teaduse populariseerimise esimene preemia jpt ametid ning tunnustused. Tal on olnud oluline roll ka Eesti PõllumajandusKaubanduskoja asutamisel.

“Sõbraliku õppejõu” tiitel anti välja üldse esimest korda ja Olev Savelil oli au olla viie instituudi esimese sõbraliku õppejõu seas. Esimesena sai Saveli ka maaülikooli aasta vilistlase tiitli, samuti teaduse populariseerimise preemia.

Oma tõsisematest sportlikest rekorditest mees ise suurt rääkida ei taha. Üksnes sirge rüht, esinduslik olek ja suursugused maneerid näitavad, et selle taga on olnud tõsine treening läbi mitme aastakümne. Ja sedagi mitmel rindel.

Olev Saveli, kes tähistab 26. novembril oma 75. sünnipäeva, käib praegugi kolm korda nädalas võrkpallitrennis. Selline seeniorõppejõudude treenimine päädis 2010. aastal veteranide (70+)

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

õppejõud Olev Saveli Fotod RAIVO TASSO

Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Olev Saveli annab tudengitele loen­guid, juhib Eesti Tõulooma­kasva­tuse Liitu ja toimetab ajakirja Tõuloomakasvatus.

Vormis hoiab end 75aastaseks saav õppejõud aga võrkpalliga.

võrkpalliklubide maailmameistrivõistlustel Tamperes kuldmedaliga ning 2012. aastal hõbemedaliga 75+ vanusegrupis.

Aastakümneid on Olev Saveli koos abikaasa Miinaga lihvinud ka peotantsuoskusi. Pole ühtki suuremat maarahva pidu, kus Savelid oma suurepärast tantsuoskust ei näitaks, võttes elegantseid poognaid parketil.

Tants viiski Olevi ja Miina juba EPA 1. kursusel kokku. Aastatel 1973–1990 käidi järjepidevalt tantsutrennis, mis tipnes 1986. aastal standardtantsude seenioride klassis vabariigi meistri tiitliga. Olev Saveli on olnud ka Eesti Võistlustantsu Liidu president aastatel 1991–1994.

“Inimese elu on sarnane mitmevõistlusega, kus arendatakse võimeid, vahetuvad tingimused ja vastased, aastate jooksul ka eesmärgid,” on kirjutanud emeriitprofessor oma mälestusteraamatus “Elust, olust ja tõuaretusest” (2008).

Tõepoolest, selline pühendumine nii oma igapäevatöö tegemistes kui hobides on harukordne.

Ja kui arvestada, et lisaks õppejõu ametile on Olev Saveli ka Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu president, samuti ajakirja Tõuloomakasvatus peatoimetaja, jääb üle vaid kadestada seda raudset järjekindlust ja vitaalsust, kuidas üks soliidses eas akadeemiline mees on kõigega otsekui mängleva kergusega toime tulnud.

Külmlaut ja holsteinid Omal ajal oli Eestis põhiline Hollandi tüüpi mustakirju kari. Suuresti on ka Olev Saveli teene, et nüüd kasvatatakse meie karjades peamiselt Ameerika holsteini tüüpi lehmi.

Olev Saveli lõpetas Eesti Põllumajanduse Akadeemia zootehnikateaduskonna 1962. aastal ja mõne aasta pärast kaitses kandidaadikraadi, hiljem tuli põllumajandusdoktori kraad. 1970. aastatel tekkis tal võimalus tut-

vuda karjakasvatusega USAs, Hollandis ja Saksamaal. Nähes, kuidas mujal maailmas peetakse peamiselt holsteini tõugu lehmi, küpses toonaste noorte meeste peas mõte, et nüüd tuleb ka Eestis Hollandi tüüp holsteini vastu välja vahetada.

Ta meenutab noorte-vanade võitlust. “Olime kõik enam-vähem ühevanused – Enno Siiber, Peeter Kibe, Jüri Kulbin ja mina, mujal maailmas ringi käinud ning Ameerika holsteini pooldajad. Aga meie oponendid olid nii vanad kui mina praegu,” räägib Olev Saveli.

Olev Saveli oli Eesti Mustakirju Karja Tõuaretuse nõukogu esimees aastatel 1981–1992. Ta meenutab muheldes, kuidas omaaegne teeneline zootehnik Edgar Keevallik viibutanud ühel koosolekul Saku instituudi suures saalis sõrme: “Poisid, vaadake, et te meie mustakirju karja ära ei riku!”

Nüüd on holstein Eestis kõige levinum piimakarja tõug. “Me tegime selle otsuse ja astusime karjaaretuses pika sammuga edasi.

Samas tuli veel lõputult selgitada, kui tähtis on sööt ja et rohusöötade kvaliteet sõltub esimese niite ajast,” toob emeriitprofessor esile.

1993. aastal kerkis Eestisse esimene külmlaut ja selle ehitas tuntud talupidaja Arvo Veidenberg Pajumäe tallu Viljandimaal.

Veidenberg kinnitab, et idee külmlauda ehitamiseks tuli just Eesti Põllumajandusülikooli teaduritelt eesotsas Olev Saveliga.

Saveli meenutab, kuidas tal 1990. aastatel avanes võimalus käia Ameerikas külmlautadega tutvumas ja ta nendest kohe vaimus-

Peatselt 75. sünnipäeva tähistav Olev Saveli käib kolm korda nädalas võrkpallitrennis.

tus. Eestisse naasis toona kindla mõttega, et ka meie põllumeestel peaksid külmlaudad olema.

“Tahtsin kohe ehitada Eerikale külmlauta, olin ise veel rektor, aga näe, mitte kuidagi ei saanud kolleege nõusse!” Saveli toob esile, et õnneks tuli teadurite uudse mõttega kohe kaasa Arvo Veidenberg, kes selle ökonoomsema esimese külmlauda ehitaski.

“Väga suureks takerdajaks ongi eestlase ettevaatlikkus,” nendib Olev Saveli, kel on tulnud uudseid mõtteid nii loomade pidamises kui karjaaretuses läbi aastakümnete juurutada.

Viimasel ajal ta oma sõnul enam teadustööga ei tegele, pigem teaduse propageerimisega.

“Viimaste aastate tegevus on rohkem suunatud Eesti Tõuloomakasvatuse Liidule, mille saamislugu loen ka üheks elutöö õnnestumiseks,” teatab emeriitprofessor. Õppejõud seob oma suured kogemused loengutesse loomakasvatajate koolitamisel. Ka oma õpilaste üleslugemisel võib õppejõud jõuda uue arvulise rekordini.

Näinud, kuidas mujal maailmas peetakse peamiselt Ameerika holsteini tõugu lehmi, tuli ka Olev Saveli omal ajal mõttele, et Eestiski tuleks Hollandi tüüpi lehmad välja vahetada.

uudis 23

Foto BIANCA MIKOVITŠ

Maamajandus Nr 11 (17) 21. november 2013

18V

Lithium-ion

Makita suvekampaania raames kahe z-seeria tööriista ostjale

TASUTA AKU JA LAADIJA! Aku ja laadija

väärtus

5 6 Üle neva ri

Euroopa Kalandusfondi toel on Eestis uuendatud 37 väikesadamat.

Riigikontroll: traalipüügisadamad ootavad remonti Riigikontroll hindas kalanduspiirkondade arendamisele suunatud Euroopa Kalandusfondi (EKF) meetmete toimet ja leidis, et toetuste mõju sadamate arendamisele on olnud nõrk.

Kalandustaristu arendamise toetused on olnud Riigikontrolli hinnangul tulemuslikud kalakülmutuskomplekside rajamisel, kuid traalpüügisadamatele pole siiani suudetud toetusi välja maksta ning need sadamad ootavad remonti.

Riigikontroll auditeeris, kas EKFi toetused on aidanud kaasa kalalaevastiku kohandamisele ELi nõuetele ning kalandusega seotud taristu arendamisele. Perioodil 2007–2013 on Eestil plaanis EKFi kaudu jagada 112,8 miljonit eurot toetusi, millest 2013. aasta juuliks oli välja makstud veidi üle poole. Auditeeritud meetmete eelarve oli 55 miljonit eurot.

EKFi rahaga oli ette nähtud rekonstrueerida ka traalpüügisadamaid, mille kalurite tootjaorganisatsioonid ja põllumajandusministeerium perspektiivikana välja valisid. Paraku on takerdunud sadamate arendaja leidmine, ehkki on toimunud juba kaks taotlusvooru. Rahastamisperiood hakkab lõppema ja Riigikontroll väljendab muret, et toetusraha ei jõutagi ära kasutada.

Rannapiirkonnad arenevad Põllumajandusministeeriumis kogunenud kalanduse ekspertkomisjoni hinnangul on EKFi rahastatud kalanduspiirkondade arendamise toetus-

178€

e dme! sea

Kiirlaadija

22minn 3.0Ah BL1830

meede aastatel 2007–2013 olnud edukas. Euroopa Kalandusfondi toel on uuendatud 37 väikesadamat ja lossimiskohta “Rannapiirkondade arendamise toetusmeede on end õigustanud ja sellega peaks uuel rahastamisperioodil aastatel 2014–2020 jätkama,” ütles põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron.

“Läbi kohalike tegevusgruppide on ligi 26 miljoni euro suuruse eelarvega meetme abil kaasajastatud 37 väikesadamat ja lossimiskohta, mis on saanud kokku 8 miljoni euro ulatuses toetusi. Kaasajastamist vajaks aga veel mitmed sadamad ja lossimiskohad, eriti mis puudutab kala kvaliteeti panustavaid seadmeid.”

Küsi kampaaniatooteid oma lähima MAKITA edasimüüja käest!

Kampaania kestab kuni 30.11.2013. Z-seeria tooted ilma laadija ja akuta. Tööriistad peavad olema ostetud üheaegselt! Pildid on illustreeriva tähendusega. Lisainfo www.makita.ee

DC18RC

Tunnustatud Tšehhi kvaliteet ja töökindlus!

ZETOR MAJOR 80 Garantii 2 aastat!

SÜGISKAMPAANIA

23 500 €

Rõhk töötlemisel ja turismil Petroni sõnul on palju rõhku pandud ka rannapiirkondade majanduse mitmekesistamisele, näiteks kala töötlemisse ja kalandusega seotud turismi.

“73 protsenti kogupüügist müüakse praegu töötlemata kujul otse kokkuostjale. Püütud kalale lisandväärtuse andmine tooks suurema sissetuleku kaluritele ja parema kodumaise kala kättesaadavuse tarbijale.

Samuti peame arvestama, et rannapüük on Eesti oludes hooajaline ja toimetuleku tagamiseks peab rannapiirkonna majandus olema mitmekesisem,” sõnas Petron.

Kalanduspiirkondade säästva arengu toetusmeede on ette nähtud kalanduspiirkondade majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Meetme kogueelarve aastateks 2007–2013 oli 25,7 miljonit eurot.

MM

Hinnale lisandub käibemaks.

Esilaadur

6150 €

Hinnale lisandub käibemaks.

Tule Maaritsasse traktoritega tutvuma või küsi lisa!

MÜÜK:

HOOLDUS JA VARUOSAD:

INDREK TÄTTE, tel 5648 9424 Marko Saksjaak, tel 5665 5533 PEEP ORLOVSKI, tel 553 4033 INDREK PUNGAR, tel 504 1986 Maaritsa, Valgjärve vald, Põlvamaa URMAS PUNGAR, tel 526 6103 Meie ametlik edasimüüja: AgroFort OÜ VÄINO KIVILA, tel 527 9827

info@talutehnika.ee

www.talutehnika.ee

17 aastat professionaalset kliendituge Eesti põllumeestele!

24 loomakasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Soodsaim liisingupakkumine!

Kõikidele Fendt traktoritele!

Liisinguintress 0,99% + 3 kuu euribor.

Finantseerimise periood kuni 5 aastat.

Pakkumine kehtib kuni 2013. aasta lõpuni.

* Finantseerimine koostöös Nordea Finance Estonia ASiga. Tutvu finantseerimise tingimustega ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga!

UUS AADRESS! Agriland OÜ Tartu esindus: Tüki 3, Tõrvandi, 61715 Tartumaa Mihkel Timmermann tel 552 8670 Indrek Lindsaar tel 552 8151

Märjamaa esindus: Indrek Randviir tel 514 1208

www.agriland.ee