MAAMAJANDUS (detsember 2013)

Ebakindel 2014 / Uute viljelejate kogemus / Tõhusad söötmisrobotid

Otepää lihatootja

Luule Saar 12. detsember

NR 12 (18)

2013

peletab rahvatantsuga igapäevast rutiini ja närvipinget Foto SVEN ARBET

2 uudis

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Milline lihaveis

E

Foto RAIVO TASSO

heiki raudla

Vaja on efektiivsust

P

8

Eesti lihaveisekasvatuse grand old man Aigar Suurmaa ja Peeter Järv maaülikoolist küpsetasid hindamiseks herefordi ja limusiini pullide liha.

Vahepealsetel aastatel, kui lihaveisekasvatus Eestis seisis, kadusid ka degusteerimised, ent nüüd on need taas hoo sisse saanud.

Sel sügisel võttis teema üles majandusanalüütik Aarne Toomsalu Liberta Instituudist. Degusteerimisi on tema korraldamisel

tänavu sügise jooksul tehtud juba kuus korda.

Kokku on Eestis 12 tõugu lihaveiseid. Herefordid ja limusiinid moodustavad umbes 40% kõikidest lihaveistest.

HELI RAAMETS

4 Viljelusvõistlusega edasi – mida veel mõõta?

4 Uute võistlejate värsked kogemused 6 Automaatsöötmist tuleb juurde 8 Piima saab toota väga odavalt 9 Austraalia farmide nišš – a2 piim

sisukord

estis on taas hoogustumas lihaveiseliha degusteerimised, sest huvi selle toidu vastu järjest suureneb.

Eelmisel neljapäeval küpsetasid ja pakkusid Märjal Eesti Maaülikooli inimestele ning konsulentidele degusteerimiseks lihaveiste liha Eesti lihaveisekasvatuse grand old man Aigar Suurmaa ja Peeter Järv maaülikoolist.

“Tahame populariseerida lihaveiste liha, kuna eestlased söövad veiseliha vähe ja eelistavad ikka sealiha,” selgitas Suurmaa.

Ahjus fooliumi sees küpsetati Hiiumaalt pärit poolteiseaastaste mahedalt kasvatatud limusiini ja herefordi tõugu pullide välisfileed kahe tunni jooksul, temperatuuri pidevalt vähendades. Liha oli enne küpsetamist mitu nädalat laagerdunud.

Hinnati liha välimust, lõhna, maitset, õrnust ja mahlakust.

Degusteerimisel osutus parimaks limusiini tõugu veise liha, mis sai viiepallisüsteemis 3,6 punkti. Samas ei jäänud hereford oluliselt maha, kogudes keskmiselt 3,5 punkti. “Enamasti ongi meil degusteerimistel limusiini paremaks hinnatud,” tõdes Peeter Järv.

Aigar Suurmaa on kogenud degusteerija, kes alustas sellega juba 1975. aastal, kui tegi teadusööd lihaveisekasvatusest. “Töö käsitles lihaveiste kasvatust, aretust, ristamist, söötmist ja üks töö osa oli ka küpsetusomadused,” selgitab Suurmaa.

“Aastas tegime ikka viis-kuus degusteerimist.”

MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

õllumehi ootab ees raskem aasta kui tänavune. Kui seni eraldas Eesti riik euroliidu eelarvest laekuvatele otsetoetustele omalt poolt täiendavat toetust, siis järgmise aasta riigieelarve seda ette ei näe. Uue maaelu arengukava toetused lükkuvad aga 2015. aastasse.

Kõike seda arvestades on tootjate efektiivsus rohkem päevakorral kui varem. Analüütikute kommentaarid ja terve talupojamõistus ütlevad, et kui põllumees tahab tuleval aastal teenida, peab ta olema väga tark ja tulemuslik. See eeldab tööjõu- ja energiasäästlikumate tehnoloogiate rakendamist, täpset arvepidamist väetiste, sööda ja muude tootmissisendite üle.

Efektiivsus on võtmesõna ka viljelusvõistlusel, mille tulemused ja kogemused eelmisel nädalal kokku võeti.

Saakide kõrval on seal rehkendatud ka põldude tulukust ning suurte saakide kasvatajad on ka majanduslikult efektiivsemad.

Jääme huviga ootama, mida toob kaasa järgmise aasta, arvult kümnes viljelusvõistlus.

Kuna viimastel aastatel on Eestis taas hakanud edenema kaerakasvatus, loodame juubelivõistlusel näha ka kaerapõlde. Mahetootjate koostöös on paranenud võimalused müüa välisturgudele mahedat kaera ja kindlasti innustab see mahetootjaid häid saake kasvatama.

Loodetavasti paraneb ka eestlaste traditsioonilise leivavilja rukki kasvatamise tasuvus ning see vili ei taandu üksnes eestlastele sümboolse tähendusega põllukultuuriks, vaid osutub hinnatud kaubaks turgudel.

Teine ajakohane märksõna Eesti põllumajanduses on koostöö. Selle vajalikkust on rõhutanud nii riik kui finantsasutused, selle kasulikkust on näidanud ka viimaste aastate praktika.

Just piima- ja viljaühistud on suutnud välja kaubelda senisest soodsamad ostu- ja müügitingimused.

Olgugi et ka põllumajandus on äri, kus valitseb äge konkurents, on koostöö siiski vajalik. Viljelusvõistlus kuulub kindlasti heade näidete hulka.

mekib paremini?

10 2014 põllumajanduses: riske maandab efektiivsus 11 Millised on põllumajandustoetused 2014. aastal?

12 Mida toob aasta 2014 põllumehele?

Aga põllumajandustehnika müüjale?

6

13 Sööge saia, sööge liha!

14 Karusloom ja karusnahk Euroopas 14

20

13

15 Uudised

Toimetus Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380 Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356 Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311 Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson mari.peterson@maaleht.ee

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138 Väljaandja AS Eesti Ajalehed Trükk AS Kroonpress

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee. www.maaleht.ee

viljelusvõistlus 3

Maamajandus Nr 12 (18) 12. detsember 2013

Viljelusvõistlus

andis kopsaka saagi

T

änavusele viljelusvõistlusele registreerus 18 võistlejat 26 põlluga, kuid sügiseks jäi sõelale 16 osalejat. Lõpparvestusse jõudis 22 põldu: kuus talirapsi-, üks talirüpsi-, kolm suvirapsi-, kolm rukki-, kuus talinisu- ja neli odrapõldu. Paraku jäi teraviljade saagikuse 10 t/ha piir ka seekord ületamatuks.

Rekordsaaki korrati tänavu odraga – 7,5 t/ha. Parima odrasaagi, 7,5 t/ha, sai üks Eesti tuntumaid odra- ja seemneviljakasvatajaid Erki Oidermaa Põlvamaalt.

“Ka 2009. aastal oli odra võit minu, sordiks ‘Jyvä’ ja saak 7,4 tonni,” meenutab Oidermaa. “Sort on väga oluline, seekord võitsin uue sordiga ‘Harbinger’.” Sort on Eestis veel vähetuntud. Aretatud on see Soomes õlleodraks, kuid praegu Oidermaa sõnul sobivustestid alles käivad. “Kui testid nõuetele vastavad, saab sellest hea õlleodra. Aga võrrelda saab alles siis, kui peale minu on ka teisi kasvatajaid,” lisas Oidermaa, kes tegeleb selle sordi seemnekasvatusega.

Rapsiga võidutses teist aastat järjest Pae Farmer OÜ Raplamaalt.

Ettevõtte rapsipõld andis saaki 5,3 t/ha. Pae Farmeri taimekasvatusjuht

Foto SVEN ARBET

Eelmisel nädalal tõmmati Rakveres otsad kokku järjekordsel viljelusvõistlusel, mis oli arvult juba üheksas.

Parimad osalejad jagasid oma kogemusi ning eksperdid tegid kokkuvõtte tänavuse aasta agrotehnikast ja tulukusest.

Urmas Uustalu on nüüd taas parim rapsikasvataja. Pae Farmeri rapsipõld andis kaks aastat järjest ka suurima arvestusliku kasumi.

Kõige suurema panuse andis võistlustulle OÜ Voore Farm, kes osales nelja kultuuriga kõikides kategooriates – nisu, rukki, odra ja rapsiga.

Voore Farm OÜ oli seekord parim nisukasvataja hektarisaagiga 8,5 tonni.

Seekord võisteldi ka rukki arvestuses. Rukis andis parima tulemuse AS Setra Mõisa põllult – 6 t/ha.

Võisteldes on kasvanud meeste teadmised. “Rõõm on kuulata, kuidas mehed oskavad arutada iga millimeetri, sentimeetri ja grammi üle, mida nad põllul kasutavad. Majandamine on ikka väga ökonoomseks ja täpseks läinud,” kiitis võistluse kogenud kohtunik Ene Milvaste.

“Keegi võistlejaist pole viljelusvõistluse jaoks põldu eraldi harinud, tööd teevad nad nii nagu tavapõldudelgi, ent tulemused on head.

Paistab, et meestel hakkab viljakasvatamine selgeks saama,” arvas Tartumaa kohtunik Indrek Keres, kes lisas, et järjest täpsemaks läheb ka väetamise, umbrohutõrje ja kahjuritõrje ajastamine.

lk 4–5

MM

Maalehe ajakirjanik Lii Sammler õnnitlemas seekordse viljelusvõistluse mitmekülgseimat osalejat, Voore Farm OÜ taimekasvatusjuhti Margus Leppa, kes pälvis eduka viljakasvatamise kõrval ka tunnustuse ajakirjanikega hea suhtlemise eest.

2005�2013 Viljelusvõistluse rekordtulemused Kultuur Talinisu Rukis Talioder

Saak (t/ha) 9,7 9,7 8,2

Aasta 2008 2012 2008

Taimekasvataja Avo Samarüütel Heiki Aren Toomas Tobreluts

Maakond Tartumaa Viljandimaa Põlvamaa

Tritik

7,8

2009

Erki Oidermaa

Põlvamaa

Suvioder

7,5 7,5 7,4 7,1 7,0 5,7 3,7

2007 2013 2009 2008 2009 2012 2009

Aare Mölder Erki Oidermaa Erki Oidermaa Madis Ajaots Madis Avi Urmas Uustalu Kaido Kirst

Harjumaa Põlvamaa Põlvamaa Tartumaa Tartumaa Raplamaa Saaremaa

Varajane oder Suvinisu Kaer Taliraps Suviraps

4 viljelusvõistlus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Uute võistlejate

Viljelus­võistlusega edasi – mida veel mõõta?

Nii osalejate kui ka korraldajate hinnangul võiks võistluskultuuride spekter olla laiem.

Mitme viljakasvataja arvates tuleks suuremat tähelepanu pöörata sortide võrdlemisele. võiks hinnata ka toiduohutuse seisukohalt – kas suur saak kõlbab ka inimtoiduks.

Tänavu otrade ja nisude arvestuses osalenud Tartumaa põllumees Claid Sakson soovib, et edaspidi selgitataks rohkem sortide eripära ja sobivust siinsetesse oludesse. “Hea kui kirjutataks lahti sortide omadused aastate lõikes, see näitaks keskmist talvitumist ja saaki,” arvab Sakson. “Eesti kliimas võib saada välismaise sordiga korra peavõidu, aga seda, kui stabiilne üks või teine sort on, näitab aeg.”

Saksoni hinnangul on ka tulukuse arvestamisel palju ebaselgust, kõige olulisem näitaja on tema arvates saak aidakaalus. Samuti võiks tema meelest olla kokkuvõtetes välja toodud, millal on fikseeritud saagi realiseerimise hind.

HEIKI RAUDLA

Piibe Post: “Loodan, et tuleval aastal osaleb Kõlajala POÜ juba minu nime all!”

K

õljala põllumajandusliku osaühingu põllud on siiani võistelnud ettevõtte juhi Tõnu Posti nime all. Alates sellest kevadest aga töötab ettevõttes agronoomina tema tütar Piibe.

24aastane Piibe Post lõpetas kevadel maaülikoolis põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise eriala. Kuigi Piibel oli ka muid mõtteid, tegi isa talle tütre sõnul “väga hea pakkumise”, ning ega noorel agronoomil kodusaarele naasmise vastu midagi polnudki.

“Selle rukkipõlluga, millega tänavu võistlesime, pole mina kokku puutunud, need olid isa otsused,” sõnab tütar.

“Mina olen seda põldu ainult hea pilguga vaadanud!”

Kuna võistlustules olnud seitsmehektarine rukki ‘Elvi’ põld asub keskusest küllaltki kaugel, polnud sinna sõnnikut mõtet vedada. Seda enam tuli panna väetist. Vajalikul määral tehti ka taimekaitset. “Seda teeme vähe, kuna söödame kogu vilja oma loomadele,” selgitab noor agronoom.

Tema sõnul on Kõljalal ka tänavu ilusaid oraseid – eelkõige ilusaid rukkipõlde, mis on saanud nii orgaanilist väetist kui mineraale. “Kui hea talv tuleb, siis on põlde küll, millega järgmisel aastal osaleda,” on Piibe Post optimistlik.

Fotod SVEN ARBET

T

änavu otrade arvestuses esikohale tulnud Põlvamaa viljakasvataja Erki Oidermaa tegi suvel ettepaneku lülitada edaspidi võistluskultuuride nimekirja ka kaer. “Nõudlus toidukaera järele on kasvanud ja kaera kasvataminegi vajaks promomist,” märkis ta.

Kaer on olnud küll varasematel aastatel võistluskultuur, kuid nappinud on osalejate huvi kaerakasvatuse arvestuses kaasa lüüa. Viljelusvõistluse eksperdi, Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteaduri Peeter Viili hinnangul on kaer viljavahelduses oluline kultuur, mis pärsib taimehaiguste levikut.

Võistlusklasside ja kultuuride mitmekesistamise kõrval aga soovitab Viil pöörata edaspidi tähelepanu saagi kvaliteedile, näiteks hinnata terade kuivaine- ja valgusisaldust ning rapsi puhul õlisisaldust. Samuti arvab Viil, et saaki

värsked

Piibe Post.

Foton – töökindel traktor mõistliku hinnaga!

P

õllumehe jaoks muutub uue traktori ostmine aasta-aastalt keerulisemaks.

Turule tuleb pidevalt uusi tegijad, nii mõnigi mark kaob aga hoopiski.

Iseseisvusaja algaastatel oli valiku tegemine lihtne, väiketraktori soovija valis T 25, keskmise suurusega majapidamisse sobis T 40 ja suurema traktori soovijal ei olnud muud valikut peale MTZi Belarusi.

Vanad Vene traktorid hakkavad praeguseks ära väsima, uutel pole aga pahatihti vajalikke Euroopa Liidus nõutavaid sertifikaate. Sertifikaati omavate traktorite hind on läänes toodetud traktoritega samal tasemel.

Tänapäeva hinnatundlikul turul ei ole väike- ja keskklassi traktorite klassis hetkel vastast Hiinas toodetud traktoritele. Maailmaklassi komponentidest kokku pandud lihtsa konstruktsiooniga Fotoni traktorid on end juba pikka aega õigustanud kõikidel mandritel.

Meie lähinaabritest on Fotoni edu kõige suurem olnud Rootsis: Kellfri on Fotoni traktoreid müünud juba üle 17 aasta. Müük on kasvanud jõudsalt ning seda on tugevalt mõjutanud just hinna ja kvaliteedi hea suhe.

Võimsusvahemikus 25–90 hj peaks iga väike või keskmine põllumees endale sobiva masina leidma. Fotoni traktorites on minimaalselt kasutatud elektroonikat erinevalt enamikust lääne traktoritest, mis

on tänapäeval elektroonikat täis tuubitud.

Fotoni plussiks võibki pidada minimaalset elektrooniliste seadmete hulka ja töökindlat mehaanikat.

Fotoni usaldusväärsuse kasuks räägib ka fakt, et Eestis on juba mitmeid majapidamisi, kus on rohkem kui üks Fotoni traktor.

blokeering ja tagarataste lisaraskused.

Kabiiniga variandil on suur ja avar soo­ jendusega kabiin, mis tagab hea väljavaate igas suunas. Nii kabiini kui ka varikatusega varianti on võimalik osta koos mururehvi­ dega. Loomulikult pakutakse hulgaliselt lisaseadmeid, mille hulgas on populaarsei­ mad frontaallaadurid ja lumesahad.

frontaallaadurit kui ka mururehve. Traktor vastab euronõuetele, võimalik registreeri­ da ARKis.

Populaarseimad Fotoni traktorid

Foton 254 – 25hobujõuline, neljaratta­ veoline, soodsaim euronõuetele vas­ tav ja registreeritav väiketraktor Eestis.

Valikus nii varikatuse kui ka kabiiniga mudel, milles on ka soojendus. Kolme­ silindriline vedelikjahutusega diiselmoo­ tor, 8 + 8 reversiga käigukast. Jõuvõtu­ võllil on kaks kiirust: 540 ja 1000RPM. Standardvarustuses on roolivõimendi, kaks paari hüdroväljavõtteid, tagasilla

Foton 404 – 40hobujõuline, neljaratta­ veoline, tubli tööloom keskmise suurusega majapidamisse. Saadaval nii varikatuse kui ka kabiiniga variant. Neljasilindriline vedelikjahutusega mootor, 8 + 8 reversi­ ga käigukast, võimendiga rool, kaks paa­ ri hüdroväljavõtteid, suur ja avar kabiin ning hea hind teevad ka sellest traktorist soodsaima omataoliste seas. Lisaks ka­ biinisoojendusega mudelile on saadaval konditsioneeriga variant, mis teeb suvi­ sest heinateost meeldiva elamuse. Ka sel­ lele mudelile pakutakse lisavarustusena nii

Foton 824 – 93hobujõuline, neljarattaveo­ line traktor on alternatiiv kunagisele popu­ laarsele MTZile. Mugav, standardvarustuses on konditsioneeriga kabiin, 8 + 4 kiirvahetu­ sega käigukast. Meeldivaks muudab Foton 824 madala müra­ ja vibratsioonitaseme­ ga Perkinsi mõnusalt nurruv turbomootor.

Eesti maaülikooli bakalaurusetöö uuringule tuginedes saab väita, et Fotoni traktorite ka­ biinis on müratase väiksem kui nii mõnelgi kallil läänes toodetud traktoril. Lisavarustu­ sena on Foton 824­le võimalik paigaldada frontaallaadur joystick­juhtimisega. Kõigile mudelitele saab paigaldada plokisoojenduse ja esimesed porikaitsmed.

Eestis tegeleb Fotoni traktorite müügi ja hooldusega Farm Est OÜ. Farmesti keskused asuvad Tartus, Sauel ja Pärnus.

viljelusvõistlus 5

Maamajandus Nr 12 (18) 12. detsember 2013

Kalle Kits: “Esitasin võistlusele põllu, mis polnud veel tärganudki!”

kogemused Einar Lepiste: “Võib küll teistega rinda pista!”

J

ärvamaal tegutseva Rebruk Farmi agronoomile, talinisu ‘Tarso’ 7,2tonnise hektarisaagiga teise koha saanud Einar Lepistele teeb tänavuse vilja-aasta puhul rõõmu see, et ettevõtte teistelgi põldudel olid Einar Lepiste. saagid korralikud.

Kui Lepiste suve algul võimalikke võistluspõlde vaatas, tekkis tal kahtlus, kas võistelda tali- või suvinisuga. Kuna üles oli antud juba talinisu põld, siis nii ka jäi.

“Koristusajal selgus, et mõlemad põllud andsid hästi välja,” on Lepiste tulemusega rahul. “Järjepidevus, õigete põldude valimine, õiged töövõtted … nii nagu kõik teisedki võistlejad rääkisid,” kordab ta viljelusvõistluse lõpuseminaril kõlanud märksõnu.

Uude aastasse vaadates ütleb Lepiste, et praegu on tal nii ilusaid talirapsi- kui talinisupõlde. “Eks näeb, mis kevad toob,” jätab mees otsad lahtiseks.

Eino Viikoja: “Odraga oleksin esikolmikusse jõudnud!”

V

irumaal Rägavere ja Sõmeru vallas põlde hariv Eino Viikoja sattus oma talirüpsi ‘Largo’ põlluga võistlema tänu viljelusvõistlust toetavale mullaharimistehnika firmale Väderstad.

“Kasutan Väderstadi masinaid – TopDowni – ja nüüd on mul ka selle firma uus Eino Viikoja. külvik Spirit 600,” räägib Viikoja. “Eelmisel aastal tegime sellega proovikündi ja Väderstadi omad tulid juba sügisel vaatama, kuidas on.

Kevadel vaatasid ka veel, et ilusad põllud olid, ja soovitasid mul viljelusvõistlusest osa võtta.”

Esialgu plaanis ettevõtet Awe & Aser OÜ esindav Viik­ oja osaleda lisaks rüpsile ka odrapõlluga, kus oli hästi võrsunud ‘Anni’, aga kartis, et kuna selle põllu muld oli liivjas, siis head tulemust ei tule. Sügisene saak näitas siiski, et oleks võinud osaleda küll. “Usun, et oleksin odraga esikolmikusse pääsenud!” märgib Viikoja.

Mees ütleb, et viljelusvõistlusel osalemine pani teda oma põldude üle rohkem mõtlema ja juurdlema. Nüüd on juba n-ö pisik sees ning võiks edaspidigi võistelda. Ettevalmistusedki on selleks tehtud: mehel on maha külvatud 360 hektarit talivilja – nii rapsi, rüpsi, nisu kui rukist.

L

õuna-Eestist lisandub võistlustulle igal aastal uusi viljakasvatajaid. Ilmselt on üks peamisi põhjusi sealsed head mullad.

“Esitasin võistlusele hea boniteediga põllu, mis polnud veel tärgaKalle Kits. nudki,” sõnab tänavune uus võistleja Kalle Kits Valgamaalt Tõlliste vallast Mudasilla talust. Viljaks oli suviraps ‘Trapper’.

Saak, 2,9 tonni hektarilt, jäi tänavu küll ootustele alla, ent andis väärtuslikke kogemusi.

“Suvirapsile teed palju kulusid ja eeldad, et saad x tonni saaki. Kui aga tulemus on x–1, teeb meele mõruks,” selgitab Kits. “See miinus võib ainult ühe asja taga kinni olla.”

See üks asi oli Mudasilla talus tänavu külvinorm.

“Kui külvinorm on liiga suur, ei ole rapsil ruumi võrsuda,” on põllumees nüüd targem.

Praegu vaatab Kalle Kits hea meelega oma talinisu. “Paistab, et külviga läks õnneks – ei külvanud liiga vara ja talvituma läheb see ilusti kolmes lehes,” on mees rahul. Nii et lootust on ka tuleval aastal viljelusvõistlusest osa võtta, seda enam et nisukasvatuseks sobivad sealsed maad hästi.

Võistluse kohta ütleb Kalle Kits, et see on mõnus kogemus. “Hea kui spetsialist su tegemiste kohta midagi ütleb, sellest tuleb õppida,” kiidab mees. “Ja siin lõpuüritusel on väga mõnus kokku saada!”

LII SAMMLER

VALTRA TEHASEGARANTII 4 AASTAT!

A93H+Fl36

n143H3

T183D

valmistusaasta 2013

valmistusaasta 2013

valmistusaasta 2013

42 900 + km

61 400 € + km

91 900 € + km

n101H+Fl56

n163D

T193H

valmistusaasta 2013

valmistusaasta 2013

valmistusaasta 2013

61 500 + km

79 900 € + km

78 500 € +km

n101H

T153H

T163

valmistusaasta 2013

valmistusaasta 2013

valmistusaasta 2013

52 900 + km

84 500 € +km

89 600 +KM

www.taure.ee Tehnika 8, 72213 Türi MüüK: Toomas Jürgen, 504 8564 tel 384 6671 MüüK: Janek Rannama, 5302 4858 faks 384 6670 MüüK: Kristo Glase, 5306 9657

www.valtra.ee

Tartu mnt 56, ülenurMe MüüK: Andres Kontse, 515 4355 tel 736 7720 MüüK: Urmas Sarja, 514 3163 faks 735 2222 MüüK: Tarmo Toover, 5333 5170

6 tehnika

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Automaatsöötmist tuleb juurde MATIS LUIK EMÜ tehnikainstituudi lektor

Eestis on küll esindatud DeLavali, Pellonpaja ja Mullerupi söötmisrobotid, Triolieti omad aga mitte. Põllumehed on tundnud huvi ka nende vastu.

E

estis on automaatsöötmissüsteemide kasutamine veel suhteliselt algusjärgus ja õige aeg on jagada kasutajate kogemust, et uued investeeringud vastaksid tootjate soovidele ja vajadustele. Valikuid on palju, need on erinevad, ning õige otsus eeldab kõikide mõjurite tundmist ja arvestamist. Automaatsöötmissüsteemide kasutajaid tuleb juurde, küsimus on vaid, kui kiiresti.

automaatsöötmine Kahe püstteoga segamisel liigutatakse sööta aktiivselt nii püst- kui rõhtsuunaliselt, mis peaks tagama söödakomponentide ühtlase ja kiire segamise.

Söödakomponentide annustamine on täpne ±2,5 kg, maisisiloga ±1 kg.

Võimaldab sööta kuni 12 korda ööpäevas ning ajastada saab ühe minuti täpsusega.

Igal söötmiskorral koondatakse sööt söömisalal loomadele lähemale.

Kord määratud söödaratsioon on muutumatu, see ei sõltu söödud ja jagatavast kogusest.

Määrata saab lõigatava sööda lõikekihi paksust, millest tulenevalt ka söödaosise keskmist pikkust; nugade liikumiskiirust rõht- ja püstsuunas; maksimaalset pöördemomenti jne.

Tarkvara koostab aruanded kõikide näitajate osas: piimatootmise efektiivsus, söötmisajad, kuivainesisaldus nii ositi kui ratsiooni kohta jne.

Triolieti seadmete tööd võis näha tolle firmaga seotud Hollandi farmides. Eesti teadlastele tutvustati tehast ning seejärel tegi firma esindaja Stefan Schulte põhjaliku ettekande automaatsöötmise seadmetest.

Lindi või punkriga Söötmisrobot T10 liigub ülaloleval relsil, mille kõrval on toitesiin seadme käitamiseks. Viimane tagab seadme 24tunnise valmisoleku, kuna puuduvad akud, mida oleks vaja laadida.

Roostekindlast materjalist punkril on andurid sööda kaalumiseks ja positsioneerimiseks, impulssluger, kaks rattapaari, millest üks on vedav ning vajadusel saab muuta vedavaks ka teise paari, ohutustõkked ees ja taga, segamiseks kaks püsttigu, jagamiseks ristiolev lintkonveier ning all söödatõukur.

T20 on paikne segamisseade või -seadmed ja söötmisrobot.

T30 koosneb söödapunkritest ja söötmisrobotist. Seadmele sobib pigem kohev sööt, kuid see saab hästi hakkama ka plokilõikuriga lõigatud siloga. Sööda laadimiseks robotisse on punkri põhjas kettliistkonveier ja väljalaadimisava juures kaks pöörlevat trumlit, mis peatuvad määratud koguseni jõudmisel.

T40 on söödapõrandad ja söötmisrobot. Seadmele sobib pigem

tihedam sööt. Sööda robotisse laadimiseks on põrandal kettliistkonveier ja väljalaadimisava juures sälkteritusega, teineteise suhtes vastassuunas liikuvate nugade paar, mis määratud koguseni jõudmisel peatuvad. Sööt laaditakse kaaluanduritel olevale lintkonveierile ja sellega söödarobotisse.

Triomaticu annustamistäpsus on põhisöötadega ±2 kg, maisisiloga ±1 kg. Tavaliselt teeb seade 6–7 söötmiskorda grupi kohta, sööta võib 24 tunni jooksul kuni 12 korda. Kui loomad jätavad osa söödast söömata, võimaldab Triomatic söötmisaegasid muutmata muuta jagatava sööda kogust.

Triomaticu tarkvara ühildub DeLavali tarvaraga. T40 energiatarve ööpäevas on ca 15 kWh. Ühes külastatud farmis oli kasutusel Triomatic T30 viie söödapunkriga, mahuti vedela ja punkrid puist­ aineliste söödakomponentide jaoks.

140kohalises laudas oli 79 lüpsilehma, noorloomad, kinnised ja poegivad lehmad. Lüpsmiseks kasutati kaht DeLavali lüpsirobotit. Restpõrandate puhastamiseks oli lüpsikarjal sõnnikukoristusrobot, noorloomade alal skreeper. Kogu lüpsikarjale oli üks ratsioon: 17 kg silo, 20 kg maisi, 4 kg pruulimisjääki, 0,5 kg hernest.

Laudas rakendati söötmisroboti tõstmise võimalust ja poegimisalale

Võtame vastu tellimusi 2014. aasta kevadeks.

Haagistele garantii 24 kuud.

tehnika 7

Maamajandus Nr 12 (18) 12. detsember 2013

Makita uue põlvkonna mootorsaagide omadused: EasyStart - Vedruga starter koos optimaalse mootorijuhtimisega sae ülikergeks käivitamiseks.

Touch&Stop - Kõik-ühes-lüliti (käivitus, seiskamine, poolgaas, õhuklapp).

Primer pump sae kiireks käivitamiseks.

MPI (Memory Power Ignition) - alati õigeaegne, ülitäpne ja tugev säde.

CAT - Katalüsaatoriga mudelite heitgaasid on madalamad seaduses ettenähtud normidest.

T30 söödapunkri väljalaadimisava ja kaks välja­ laadimistrumlit, millest alumine on sööda all.

EA3201S35A Ideaalne saag kergemateks töödeks nii aias kui metsas! See hobikasutamiseks valmistatud saag on kerge kaaluga, teda on lihtne käsitseda ja ta on varustatud Easy Start süsteemiga.

CAT Catalytic Converter

Lati pikkus: 14”/35 cm, 32 cm3 / 1,35 kW / 4,3 kg Väga mugav võtmeta ketipingutus ja ketivahetus.

EA3500S35B

Suurepärane saag küttepuude lõikamiseks! Ülikerge käivituse, kõrgete ohutusnõuetele ja mugavusfunktsioonidega varustatud mootorsaag on soodsas hinnaklassis!

Fotod OLIVER SADA

CAT Catalytic Converter

Lati pikkus: 14”/35 cm, 35 cm3 / 1,7 kW / 4,4 kg

EA4300F38C

T10 kitsas käigus ja söödatõukuriga koondatud sööt ning ohutustõke, mis vajadusel peatab roboti liikumise.

laotati sellega ka allapanu. Kandev relss oli piisavalt kõrgel, et sõita robotiga piirete ja loomade kohal. Selle lahenduse korral võib põrandapinda kokku hoida, sest robot saab laudas liikuda pea piiranguteta. Laudas oligi vaid üks käik, kuhu jaotati sööta ja mida mööda sai ka liikuda. Söödapunkritesse laaditi söödad kas plokilõikuriga või esilaaduri kopaga.

Igapäevatööd teeb tavaliselt peremees ise ja tema väitel jääb aega ülegi, kui kasutada söötmis- ja lüpsirobotit ning ainult suuremate tööde korral osta teenust. Peremees soovib ise kõigega hakkama saada ja valib tehnoloogia, mis seda võimaldab.

Robotlüpsist efektiivsem Teises farmis oli aastast 2006 kasutusel Triomatic T40 seitsme söödapõrandaga ja punkrid puistaineliste söödakomponentide jaoks. Farmis oli 250 lüpsilehma, keskmine toodang 9725 kg, valk 3,58%, rasv 4,59%.

Piimatootmise efektiivsus 1 kg kuiv­ aine kohta on 1,67 kg piima. Lüpsmiseks oli 26kohaline lüpsikarussell Manus, restpõrandate puhastamiseks skreeper. Kaht söötmisgruppi söödeti kumbagi 12 korda päevas.

Farmi töötajad tegid kõik vajalikud tööd, välja arvatud silotegemine ja lägalaotamine. Meie külaskäigu ajal oli käsil silotegu, mida sealkandis tehakse viis korda aastas.

Triomatic oli paigaldatud lauta, milles varem kasutati mikserit ja seetõttu oli söödakäik neli meetrit lai.

Robotiga laudas võiks kahele poole

jaotamise korral olla söödakäigu laius 2,7 meetrit ja kandev relss on siis käigu keskel. Tagamaks selles laudas mõlema loomagrupi söötmist, oli mõlema söötmisala kohal relss ning neid ühendas lauda otsas olev kaar, mida mööda liikus robot söödakäigu teise äärde.

Selles farmis püüdsime jälgida söötade laadimist mitme tsükli jooksul.

Lõikamist alustas seade alati kohast, kus viimane lõikamine lõppes. Lõikamise lõppedes tõusis noapaar, söödamass liikus natuke tagasi ja ühegi söödakomponendi korral ei jäänud materjali laokile – see peaks võimaldama suure täpsusega annustamist.

Peremees Henry Petter on oma sõnul ennekõike ärimees, kelle üks võtmeteemasid on piimatootmise efektiivsus. Ta väitis oma kogemuse põhjal, et efektiivsuse tagamiseks on vaja sööta loomi 12 korda ööpäevas ja mitte vähem. Efektiivsuse nimel vähendas ta isegi keskmist aastatoodangut, mis on farmis enne olnud enam kui 10 000 kg.

Tootmise efektiivsust silmas pidades väitis ta, et söötmise automatiseerimine on selles plaanis olulisem kui lüps.

Kolmandas farmis oli 2011. aastal ehitatud laudas Triomatic T40 seitsme söödapõrandaga ja punkrid puistaineliste söödakomponentide jaoks. Laudas on 210 lüpsilehma, lisaks kinnised ja noorloomad. Lüpsmiseks 36kohaline SACi lüpsikarussell. Söötmisrobot sai liikuda neljas suunas ja suunamiseks ehk relsi valikuks kasutati pöörangut.

Silohoidlas oli lõikamiseks kasutusel plokilõikeseade TU 180 XL, millega saab lõigata plokki mõõtmetega 1,05 x 1,80 x 1,80 m ja mahuga 3,4 m3.

Meie soovil lõikas peremees rohusilost kaks plokki, ühe noa aeglase liikumiskiirusega ja teise noa suuremal liikumiskiirusel. 1,7 meetri kõrguse ploki lõikamiseks kulus vastavalt 86 ja 75 sekundit ning mõõtmistulemuste järgi oli seadme jõudlus vastavalt 22,4 ja 25,7 kg/s. Jõudluse arvutamisel arvestasime mahumassiks 600 kg/m3. Tänu seadmega agregaadis olevale tõukurile toimus ploki mahalaadimine söödapõrandale vaid sekundite jooksul.

CAT

Talunikusaag - sobib puude langetamiseks, laasimiseks, küttepuude lõikamiseks ja järkamiseks.

Magneesiumsulamist korpus on kerge ja vastupidav.

Catalytic Converter

Lati pikkus: 15”/38 cm, 42,4 cm3 / 2,2 kW / 4,9 kg

EA5000P38D EA50 EA5 E A50 A5 A 5000P 50 00P3 00 00P3 0P 0 P3 P 38D 8D

Profisaag - ideaalne saag langetamiseks ja palgilõikuseks. Tõhusam jahutus.

Lati pikkus: 15”/38 cm, 50 cm3 / 2,8 kW / 5,4 kg

CAT Catalytic Converter

EA6100P45E

Profisaag - ideaalne saag langetamiseks ja palgilõikuseks. Tõhusam jahutus.

Lati pikkus: 18”/45 cm, 61 cm3 / 3,4 kW / 6,1 kg

Easy Start

Makita OY Eesti filiaal, Piirimäe 13 Saku vald www.makita.ee

MAKITA aia- ja metsatehnika saadaval hästivarustatud ehitus- ja metsakauplustes! Küsi Makita tooteid edasimüüjatelt. Lisainfo: www.makita.ee

süsteemiga varustatud saagi on süsteemiga süstee eemi ee miig m ga a väga kerge varustatud varust stta attu ud d käivitada! on saed do n väga k kerge errg erg ge e

Tunnustatud Tšehhi kvaliteet ja töökindlus!

ZETOR MAJOR 80 Garantii 2 aastat!

SÜGISKAMPAANIA

23 500 € Hinnale lisandub käibemaks.

Esilaadur

6150 €

Hinnale lisandub käibemaks.

Tule Maaritsasse traktoritega tutvuma või küsi lisa!

MÜÜK:

HOOLDUS JA VARUOSAD:

INDREK TÄTTE, tel 5648 9424 Marko Saksjaak, tel 5665 5533 PEEP ORLOVSKI, tel 553 4033 INDREK PUNGAR, tel 504 1986 Maaritsa, Valgjärve vald, Põlvamaa URMAS PUNGAR, tel 526 6103 Meie ametlik edasimüüja: AgroFort OÜ VÄINO KIVILA, tel 527 9827

info@talutehnika.ee

www.talutehnika.ee

17 aastat professionaalset kliendituge Eesti põllumeestele!

8 loomakasvatus

Piima

Fotod LII SAMMLER

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

saab toota väga odavalt

LII SAMMLER ajakirjanik lii.sammler@maaleht.ee

A

ga Uus-Meremaal nii ongi. Sealne põhimõte on toota piima nii odavalt kui võimalik. Kõige odavam variant on teha seda karjamaal rohusöödaga. Kuna sealne kliima lubab pidada lehmi aasta ringi väljas

Lüpsta lehma kord päevas, seemendada kogu kari kuu aja jooksul ning hoida kaks ja pool kuud kinni – need meetmed piimatootmiskulude vähendamiseks tunduvad Euroopa farmerile ilmselt liiga kardinaalsed. ning sademete hulk on piisav, on see mõistlik majandamine.

Teine eeldus peale ilmastiku on piima eest maksmise süsteem. Uus-Meremaal ei maksta mitte piimaliitri, vaid kuivaine eest. Seetõttu pole oluline mitte niivõrd liitrites kõrget toodan-

gut taga ajada, kui hoolitseda piima kõrge rasva- ja valgusisalduse eest.

Taanist Uus-Meremaale Lone ja Tony Sorensen müüsid 1992. aastal Taanis maha oma 65 lehmaga farmi ning alusta-

Tellides Horsch põllutöömasinate kuluvosad käesoleva 2013 aasta lõpuks, kehtib osadele täiendav tehasepoolne allahindlus.

- tellitud osade kättesaamine: alates märtsi algusest vastavalt maksetingimustele.

Hinnapakkumised, tellimine ja info: e-post: varuosa@tatoli.ee, tatoli@tatoli.ee tel: 7 409 416 Mäo esindus: 38 93 400

Pärnu esindus: 44 24 420

Rodnas OÜ: Lemar Auto OÜ:

tel: 51 32 417 tel: 51 02 890

e-post: sandor@rodnas.ee e-post: lembit@lemar.ee

kohta üsna kõrge – umbes 5 tonni lehma kohta.

Praegu on neil oma farmis 330 lehma ning kari on atesteeritud džörsi tõu aretuskarjana.

“Uus-Meremaa aretussuund on see, et piima tuleb toota ainult rohusöödaga,” selgitab Sorensen. Peale karjamaarohu söövad tema lehmad vaid paaril talvekuul silo.

“Lisaks peab kari indlema ja tiinestuma kuue nädalaga,” selgitab Taanis aretusspetsialistina töötanud peremees. “Holsteini tõug ei ole selleks suuteline ning seetõttu kasutatakse aretuses Taani džörsit.”

See tõug sobib oma rammusa piima tõttu Uus-Meremaale hästi.

Tänavu on turukonjunktuur soodne ja ühe kuivainekilogrammi eest maksab kohalik suurim piimandusühistu Fonterra 8.20 Uus-Meremaa dollarit (NZD). Liitritesse ja eurodesse ümber arvestatuna teeb see, olenevalt piima rasva- ja valgusisaldusest, 44–50 eurosenti liitri kohta.

Ka ühe lüpsiga

- tellimustele üle 4000 eur + km täiendav allahindlus 5% - pakkumine kehtib nimeliste tellimuste korral, mis on esitatud enne 24. detsembrit 2013 a.

- 5% allahindlus Horschi mullaharimistehnikale, tellides detsembris 2013.

sid saadud kapitaliga piimatootmist Uus-Meremaa Lõunasaarel maaliliste mägede vahel.

“Taanis saime oma lehmadelt poole rohkem piima, aga siin on tootmiskulu nii palju väiksem, et tulu on hulga suurem,” selgitab Tony Sorensen. “Kõik peab olema lihtne – vähe masinaid, vähe investeeringuid hoonetesse, vähe töölisi.”

Farmitööd teevad peale peremehe ka üks brasiilia perekond ja üks kohalikku päritolu tööline.

Lüpstakse kaks korda päevas 30 kohaga GEA lahtisel lüpsiplatsil, mis asub karjamaade läheduses.

Piim läheb kahte 11tonnisesse piimamahutisse, ning hoolimata kõrvalisest asukohast ja viletsast teest, viib 48 tonni mahutav piimaauto farmi toodangu iga päev ära. Keskmine piimatoodang on taanlaste farmis Uus-Meremaa

Kuna UusMeremaa Põhjasaarel sajab palju vihma, kasutatakse karjamaid suve jooksul korduvalt.

Karjamaade püsivuse üks tagatis on Lachlan MacKenzie sõnul valge ristik.

Uus-Meremaa Põhjasaarele sobib rohumaapõhine piimatootmine, sest piirkonnas sajab palju vihma. Just seal, Rotorua linna lähedal, peavad oma 600pealist piimakarja Heather ja Lachlan MacKenzie.

Sajuhood on sealkandis nii tugevad, et põllud lausa ujuvad.

Seetõttu on ka piirkonna suurimad ohud seotud sademetega – pinnase erosioon ja toitainete leostumine. Et seda ära hoida ja väärtuslikku sööta saada, on karjamaade põhikultuur valge ristik.

Karjamaid uuendatakse umbes kümne aasta tagant, mägedes aga üldse mitte. Et aga rohukasv oleks piisav, tuleb kopleid väetada. Mägedes väetatakse lennukiga, tasasel maal traktoriga.

loomakasvatus 9

Maamajandus Nr 12 (18) 12. detsember 2013 Lone ja Tony Sorensen vahetasid oma Taani 65 kõrgetoodangulist lehma 330pealise karja vastu Uus-Meremaal. Elu kodumaal meenutab ristamiseks kasutatav Taani d�örsi tõug, mis annab juurde piimarasva, ning Lone kujundatud kaunis koduaed Uus-Meramaa Lõunasaarel.

Austraalia farmide nišš – a2 piim Kui Uus-Meremaa karjakasvatajate peaeesmärk on toota piima võimalikult väikeste kuludega, siis Austraalias on ülekaalus n-ö USA tüüpi piimatootmine.

Aastanorm on 150 kg lämmastikku ning 80 kg fosforit, kaaliumi ja väävlit hektari kohta.

Väetatakse väikestes kogustes 4–5 korda aastas.

“Peame väetama vähem, aga sagedamini, et taimed omastaksid väetise, enne kui vihm selle minema viib,” selgitab Lachlan MacKenzie.

Varem väetati farmis piirkonna keskmise normiga, ent viimastel aastatel tehakse seda mullaproovide järgi. Peremehe sõnul on täpsem väetamine suurendanud karjamaade saagikust poole võrra.

Selle farmi lehmi lüpstakse vaid üks kord päevas 50kohalisel lüpsiplatsil. Töö teevad ära kaks lüpsjat.

“Piima koguses kaotame seetõttu küll kevaditi 10 protsenti, aga kuivaines vahet pole,” selgitab peremees.

Lehmad lastakse pärast iga lüpsi uuele karjamaale ning nad on seal nii tihedalt koos, et söövad pinna puhtaks. Kuna rohukasv on kiire – koppel taastub kevadel-suvel, kui on palju sademeid, umbes kolme nädalaga –, tehakse karjamaadel järelniidet maksimaalselt korra aastas, rohkemaks vajadust pole.

Lisaks karjamaarohule külvatakse 40 hektarile kaalikat või naerist. Kui Uus-Meremaal on talv ehk kuivem periood, lastakse lehmad sööma kaalikapõllule.

Piimatootmise tipphooajal saab talu oma lehmadelt kokku rohkem kui kümme tonni piima päevas. Tipphooaeg on augustist novembrini, mis on sealne kevad.

Lehmad jäetakse tavaliselt kinni 15. mai paiku ning on seda juuli lõpuni. Peamine poegimisaeg on august-september, ning seemenduskuu, millega kõik lehmad tiineks soovitakse saada, on november.

S

ee sarnaneb meiegi praktikaga: lehmi peetakse aasta ringi laudas, kus kliima eest hoolitsevad ventilaatorid. Lehmi söödetakse rikkalikult, kasutades ratsioonis maisisilo, jõusööta, puuvillasrotti ja söödalisandeid. Loomi lüpstakse kolm korda päevas. Üks sellekohane näide on Leppington Pastoral Company Sydney lähedal. See on Austraalia üks suuremaid piimafarme rohkem kui 2000 lehmaga ning kus keskmine piimatoodang lehma kohta on 35–40 liitrit päevas.

Lisaks tavalisele piimatootmisele on Austraalia farmerid leidnud oma niši, tootes nn a2 piima. See seedub kergemini, ja kuna paljudel inimestel, eriti lastel üle maailma on piima vastu allergia, üritatakse piima valgusisaldust muuta.

“Algul sisaldas lehmapiim vaid a2 valku, ent nüüd on seoses söötmise ja pidamise muutustega rohkem levinud a1 valku sisaldav piim. Ei ole ühtset seisukohta, et a2 piimal on eeliseid a1 piima ees, kuid leitakse, et just a2 piima kasutamine tekitab imikutel vähem lehmapiimaallergiat.” – nii selgitatakse a2 piima tutvustavates materjalides.

A1 ja a2 on beetakaseiini piimavalgu geneetilised variandid. Geneetiline test määratleb, kas lehm toodab oma piima a2 või a1 tüüpi valku.

Need teadmised võimaldavad valida seemenduspulle, kelle järglased toodavad just a2 piima.

See piim kaubamärgiga a2 Corporation on müügil Austraalias, Uus-Meremaal ja Ameerika Ühendriikides.

Põllumajandus- ja tööstushoonete projekteerimine ja ehitus. Laudad, hoidlad, kuivatid, laohooned, tootmishooned.

Heinzbau OÜ ehitab põllumajanduses ja tööstuses tegutsevatele klientidele.

OÜ Heinzbau Õpetaja 9a, 51003 Tartu tel 511 1080

www.heinzbau.ee

Detsembrikuus meilt iga kümnes 10 kg lakukivi

TASUTA!

D HÄI

KNZ Noorkari

KNZ Standard

tel 609 0713, 5669 7597; sool@sool.ee

KNZ Multi

LE! U JÕ

KNZ Biotin

10 fookuses

2014

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee Foto INGMAR MUUSIKUS

2014 Mured Toetuste muudatuste mõju veel 2014. a ebaselge.

Venemaa majanduskasv on aeglustunud ning kasv jääb ka edasi madalamaks.

Venemaa poliitiline risk.

Väljavaade meie peamiste ekspordi­ partnerite majandusseisu paranemise kohta on jätkuvalt kaetud ebakindluse looriga.

Töövõimelise elanikkonna lahkumine Eestist.

põllumajanduses: riske maandab efektiivsus SEB Panga juhatuse liikme ning jaepangan­duse ja tehnoloogia valdkonna juhi Eerika Vaikmäe-Koidu hinnangul on Eesti põllu­majanduses üha enam soosingus ette­võtjad, kes kasutavad odavamaid sisendeid ja suudavad efektiivselt majandada.

E

erika VaikmäeKoit, nimetage suuremaid riske, mis võivad oodata Eesti põllumajandust ees 2014. aastal?

Suurimateks riskideks Eesti põllumajanduses 2014. aastal on ebaselgus Euroopa Liidu ja kohalike toetuste muutustes ning nende muudatuste mõju ebaõige hindamine, samuti probleemid tööjõuga – tööjõu puudus, kallinemine. Aga ka oht, et seni tehtud investeeringute käivitamine läheb planeeritust aeglasemalt.

Lisaks nendele muidugi ka Eesti majanduse üldised riskid,

eelkõige heitlik olukord meie peamistel eksporditurgudel – Soome, Rootsi, Venemaa, Läti, Leedu –, mis kahandab väljavaateid ekspordi tugevaks kasvuks.

Loodame, et Euroopa majandus on taastumas ning sisenemas kasvufaasi, kuid oht negatiivsete riskide realiseerumiseks on endiselt väga suur.

Olete märkinud, et lähi­ tule­vikus on soosingus äri­ mudelid, mis kasutavad rohkem odavamaid sisendeid.

Palun täpsustage, milliseid sisendeid silmas peate ja millised on sealjuures alternatiivid?

põllumajandus Roll Balti riikide majanduses Põllumajanduse osakaal iga Balti riigi SKTst on kuni 3%.

Baltimaade 175 000 ruutkilomeetrist on 3,6 miljonit hektarit põllumaad – sellest 51% Leedus, 32% Lätis ja 16% Eestis.

Peamised põllumajandustooted on nisu ja piim.

Allikas: SEB

Rõõmud Eerika Vaikmäe-Koit.

Pidasin silmas seda, et sisendite hindade muutused on suunanud põllumehi teatud agrotehniliste võtete kasutamisele. Näiteks on looma- ja taimekasvatust koos viljelevatel ettevõtetel üheks lisaargumendiks moodsatesse pidamistingimustesse investeerimisel see, et väetamisel tekib võimalus kasutada kunstväetiste asemel läga, mis annab väetistelt märkimisväärse kokkuhoiu.

Samuti suunavad suurenevad tööjõukulud kasutama suurema jõudlusega masinaid jne.

Investeerimisvajadus on Eesti põllumajandusettevõtetel jätkuvalt suur. Millised on prognoosid põllu­majandu­s­sektori investeerimis­võimekuse kohta aastal 2014, mida põllumajandus­minister on toetusi silmas pidades nime­ tanud üleminekuaastaks?

Ettevõtete enda võimekus investeerida ei erine oluliselt varasematest aastatest, kuid loomulikult annab tagasilöögi investeerimistoetuste puudumine 2014. aastal. Suuremate, pikema tasuvusperioodiga investeeringute puhul eelistatakse oodata ära uue programmperioodi võimalused.

Kuna toetusi on võimalik saada eelkõige hoonete ja seadmete jaoks, võib arvata, et 2014. aastal suunatakse investeerimisvõi-

mekus toetustega mitte koheselt efektiivsust suurendavate investeeringute tegemiseks – näiteks masinate ostuks või maa soetamiseks.

Kas nüüd, kui toetuste tase eelolevatel aastatel algul mõnevõrra isegi langeb, võib eeldada ka maa hinnatõusu peatumist?

Pikaajaliselt eeldame siiski tõusutrendi. Lühiajalisi kõikumisi on keeruline ennustada, kuid seniste tehingute põhjal ei ole langust küll näha.

Millele tugineb prognoos siseturu nõudluse kasvust?

Siseturu nõudluse kasv on järgmisel aastal prognoositavalt väiksem kui käesoleval aastal. Tänavu on Eesti majandust vedanud põhiliselt sisenõudlus. Selle kasvu järgmisel aastal peaks toetama oodatav vaikne taastumine eksporditurgudel.

Samas on ka risk nõudluse vähenemisele, kui välisturgudel ei tule oodatavat taastumist. Sisenõudluse vaikset kasvu toetab peamiselt palkade tõus.

Kui vaadata eksporditurgude mõju sektori käekäigule, siis millise toodangu või tooraine puhul on väljavaated helgemad – teravili, raps, piim vm?

Eesti suurimatel eks­ por­di­partneritel Rootsil, Venemaal, Lätil ja Leedul on siiski veel positiivne majanduse kasv.

Tarbijate kindlustunne suhteliselt hea ja stabiilne.

Euribor on ajalooliselt madalaimal tasemel (6 kuu euribor 0,35%), mis kergendab nii firmade kui eraisikute laenukoormat.

Poliitiline ja majanduslik stabiilsus, võrreldes teiste riikidega; stabiilne rahvusvaheline reiting.

Sisenõudlus kasvab.

Allikas: SEB

Kui teravili ja raps on maailma­ turukaubad, siis piima hind ja realiseerimine sõltub rohkem kohalikest mõjuritest ja meie naabrite käekäigust. Samas oleme piima tootmises väga konkurentsivõimelised, mis aitab ka ümberkaudsete turgude madalseisud üle elada.

Seega on põllumajandusharude riskid mõnevõrra erinevad ja päris üks ühele neid võrrelda ei saa.

2014. aasta märksõnad põllumajandussektorile on teie hinnangul…

Efektiivsus, oskuslik käibekapitali juhtimine ja koostöö.

Küsitles

Heiki Raudla

fookuses 11

Maamajandus Nr 12 (18) 12. detsember 2013

Millised on

põllumajandustoetused

2014. aastal?

Tuleval aastal on põllumajanduse rahastamises oma osa nii praegusel kui uuel rahastamisperioodil – 2014. aasta on Euroopa Liidu põllumajandusele nn üleminekuaasta.

Mida tähendab see põllumajandusettevõttele?

Ü

leminekuaasta on kokku lepitud Euroo­pa Liidu tasandil, kuna ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi läbirääkimised on osutunud keerulisemaks ja aeganõudvamaks, kui 2011. aastal nendega algust tehes kavandati.

See tähendab, et praeguseks pole vastu võetud tähtsamaid õigusakte, millest sõltuvad aastate 2014–2020 põllumajandustoetused. See on toonud kaasa ajutise lahenduse nii otsetoetuste kui maaelu arengukava (MAK) toetustele.

Otsetoetuste rahastamine toimub 2014. aastal uue perioodi jaoks kokku lepitud mahus ja seniste reeglite järgi. Seega jätkub 2014. aastal Eestis ühtse pindalatoetuse maksmine, seda summas ligi 110 miljonit eurot. Samuti on otsustatud piima eritoetuse maksmine summas 1,253 miljonit eurot kuni 100pealistele piimakarjadele.

tamist ja täiendavat põllumaade deklareerimist kohe, kui jõustub selleks seadusandlik alus.

Põllumees, kes soovib võtta arvele rohkem põllumajandusmaad, peab tuleva aasta algul olema valmis lisanduva maa PRIAs deklareerima. Millal täpselt seda teha saab, selgub koos õigusaktide valmimisega. Kes aga tuleval aastal veel põllumaad juurde registreerida ei soovi, saab seda vajadusel teha järgmistel aastatel.

2003. aasta referentsi kadumine tähendab aga muudki kui lisanduvate maade deklareerimise protsessi. Eelkõige peame arvestama, et referentsi kadumisega suureneb toetusalune põllumajandusmaa. See aga tähendab omakorda toetuste ühikumäära lahjenemist. Eestile otsetoetusHelir-Valdor Seeder.

Pind suureneb Ühtse pindalatoetuse reeglitest kaob eelnõu jõustumisel 2003. aastaga seotud toetusõigusliku põllumajandusmaa piirang. See eeldab põllumassiivide ülevaa-

maaelutoetused

teks määratud summa põhineb 2011. aasta põllumajandusmaa hektaritel, mida oli kirjas 865 061 ha. Juba praegu on põllumaid u 924 000 hektarit.

Ümberjaotamist ei tule Üleminekuaastal on võimalik ka otsetoetusi ja maaelu arengu toetusi vastavalt liikmesriigi otsusele üle kanda ning rakendada ümberjaotatavat toetust ehk nn esimeste hektarite suuremat toetusmäära.

Esimesed otsused 2014. aasta rakenduste kohta tuleb teha juba käesoleva aasta lõpuks. Ümberjaotatava toetuse osas käivad arutelud põllumeestega, kas ja kuidas seda võimalust alates 2015. aastast rakendada.

Veel keerulisem on lugu maaelu arengukavaga. Tuleval aastal on meil ühelt poolt kasutamiseks järel maaelu arengukava 2007–2013 mõne meetme raha, mida saame järgmisel aastal kasutada. Teisalt on Euroopa Liidu tasandil üleminekuaastaks välja töötatud üleminekureeglid, mis võimaldavad pikendada olemasolevaid kohustusi ja rahastada neid omakorda uue

Taotlusvoorud meetmete puhul, kus on kasutada perioodi 2007–2013 vahendeid Tootjarühmade loomine ja arendamine.

Eesti lairiba-internetivõrgu katvuse tõstmine.

Meetmed, mille puhul võetakse (vanade reeglite alusel) uusi taotlusi (rahastades neid perioodi 2014–2020 vahenditest) Koolitus- ja teavitustegevused.

Nõuandeteenuste toetamine.

Pikendatakse olemasolevate pindala- ja loomatoetuste kohustusi kehtiva ühikumääraga, rahastades neid uue perioodi vahenditest Keskkonnasõbraliku majandamise toetus.

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus.

Ohustatud tõugu looma pidamise toetus.

Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus.

Mahepõllumajandus.

Loomade heaolu toetus.

Natura 2000 toetus põllumajandusmaale.

Natura 2000 toetus erametsamaale.

perioodi vahenditest. Ka võib mõne meetme puhul võtta vastu uusi kohustusi praeguse perioodi reeglite alusel ja rahastada neid uue perioodi vahenditest.

Uue MAKini aega Uue maaelu arengukavaga aastateks 2014–2020 oleme jõudnud pärast kahe aasta pikkust ettevalmistusprotsessi lõpusirgele. Arengukava on esitatud asjaosalistele kooskõlastuseks ja tagasiside tähtajaks seatud 16. detsember.

Kui tagasiside läbi vaadatud ja arutatud, tuleb arengukava esitada heakskiitmiseks vabariigi valitsusele – see juhtub ilmselt jaanuaris. Kõige lõpuks peab arengukava heaks kiitma ka Euroopa Komisjon.

Euroopa Komisjonile on arengukava võimalik esi-

tada pärast ELi tasandi õigusaktide vastuvõtmist. Praeguste arengute kohaselt võiks see toimuda 2014. aasta kevadel.

Euroopa Komisjoniga läbirääkimistele kulub hinnanguliselt kuni pool aastat. Seega jääb arengukava heakskiit 2014. aasta lõppu ja tuleval aastal ei pruugi uue perioodi meetmed veel rakenduda. Uue MAKi käivitumiseks tuleb välja töötada ka terve hulk siseriiklikke õigusakte.

Seega jätkub 2014. aastal küll hoogne töö uue perioodi toetusteks vajalike õigusaktidega, aga põllumajandusettevõtteile jätkub pindalapõhiste toetuste maksmine suures osas siiski senisel alusel.

HELIR-VALDOR SEEDER põllumajandusminister

Foto VALLO KRUUSER

SUPERPAKKUMINE ALVORO OÜ-lt!

LANDINI POWERFARM 100 ESILAADURIGA 92,5 HJ ILMA AD-BLUE SÜSTEEMITA hind 36 450 € + km HEINARULLIHAAGIS T023 • 3 silda • lehtvedrud ja hüdropidurid • hind 8690 eurot + km

OÜ ALVORO

Kauplused:

TALLINNAS: Pärnu mnt 386 info@alvoro.ee • tel 504 6286

ADAVERES: Tallinna mnt 1b toomas@alvoro.ee • tel 5552 4066

Müüa erinevad lumesahad.

WWW.TRAKTOR.EE

12 fookuses

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Mida toob

aasta 2014

põllumehele?

S

JUBA 10 AASTAT EESTIS!

Soovime kõigile põllumeeStele, kooStööpartneritele ja maalehe lugejatele kauneid jõule, rõõmSat aaStavahetuSt ja edukat uut aaStat!

Meie põllumeeste edu aluseks on nende töökus, ilmataadi heldus ja Eesti inimeste soov tarbida värsket ja tervislikku toitu.

Loodame, et sellele aitavad kaasa majandamistingimuste üle otsustajate mõistlikkus ning soodne olukord välisturgudel.

Omalt poolt võtame peatselt algaval aastal eesmärgiks veel paremini esindada ja vahendada põllumeeste huve ning anda neile rohkesti infot ja uusi teadmisi.

Meie tegemistega saate tutvuda kodulehel www.eptk.ee eelistage pühadelaual ikka eesti toitu!

Eesti Põllumeeste Keskliit

elgelt oli juba sellel aastal tunda kõrgema palga nõudmist, samas kui on palju ka tööotsijad.

Kui varem leidus kümne tööotsija seas ikka paar sobilikku inimest, siis nüüd kaovad kõik ära, kui tõsise tööga kokku puutuvad. Sellist käitumist oli varem vähem. Eestis liigub ringi suur hulk inimesi, kelle ootus töökohale on teine kui tegelikkus. Uut tööjõudu ei ole paraku peale tulemas.

2014. aastal ei ole loota laienevale turule ega suuremale käibele, seetõttu saavad tagasihoidlikumad tegemised tehtud, aga laienemisele ja suuremale tulule ei maksa tuleval aastal loota.

Tänavu saime veel täiendavaid otsetoetusi, kuid tuleval aastal kaob see võimalus ära. See tähendab, et jääme ilma umbes 8% rahast, mis omakorda võib tähendada, et põllumajandusettevõtjatel jääb rohkem kui pool aastakasumist saamata.

Paljudele põllumajandusettevõtetele seab eelolev aasta eluspüsimi-

seks suure väljakutse. Osadel, kes jäävad ellu, jääb kasum saamata.

See on ettearvamatu olukord. Kui 2014. aasta puhul saab üldse kindlatest asjadest rääkida, siis kõige kindlam on ebakindlus.

Positiivne on ehk see, et toit saab õiglasema hinna. Võib loota, et hinnad tõusevad. Rendihinnad ületavad juba mitmel pool ühtse pindalatoetuse taseme. Osa rentijaid kujutab ette, et toetus peabki olema rentniku nuumamisks. See toob kaasa teravaid ütlemisi.

Mahetootjate mure on see, et meil on ca 55 karja, mis peaksid 1. jaanuarist üle minema vabapidamisele, aga neil puudub selleks võimekus.

Pole täpset vastust, mis saab edasi.

Lõaspidamiselt vabapidamisele üleminek on raske, sest lehm on konservatiivne loom. Nii et vabapidamisele ülemineku kohustus võib paljud mahelehmapidajad piltlikult öeldes üles puua.

JUHAN SÄRGAVA

Eesti Põllumeeste Keskliidu president, mahetootja

Aga põllumajandus­ tehnika müüjale?

S

tokker Agrile on 2013. aasta olnud müükide poolest rekordiline. Aga kui vaadata tulevikku, siis järgmisel aastal võib tulla sarnane olukord, mis oli 2009 – siis langes pärast rekordilist 2008. aastat uute masinate müük üle kahe korra.

Siiski ei saa aastatagust olukorda otse tänasesse päeva üle kanda – toona võimendas kukkumist ülemaailmsest finantskriisist tingitud pankadepoolse rahastamise puudus, väetise ja kemikaalide kõrgemad hinnad ning lisaks veel selge ootus selles osas, et aasta-kahe pärast investeerimistoetused sarnasel kujul taastuvad.

Praegu on põllumeeste majanduslik olukord üldjoontes hea, pankade finantseerimine paindlik. Lisaks pakuvad masinatootjad eriti soodsaid finantseerimislahendusi. Ebaselge on aga see, kas ja keda toeta-

takse järgnevatel aastatel tehnika soetamisel.

Suured põllumajandustootjad ei ole investeeringutoetustest sõltuvad ja teevad oma otsused peamiselt kasvavatest vajadustest lähtuvalt. Suurele osale väikestele põllumajandusettevõtjatele muutub aga uue tehnika soetamine ilma toetuseta üle jõu käivaks.

Oleme pikas plaanis põllumajandusmasinate turu kasvu osas optimistlikud, kuid järgmisel aastal teeb uute masinate turg läbi tõenäoliselt 20% languse.

Samas tähendab see suuremat nõudlust varuosade ja hooldus-remonditeenuse järele. Selleks on Stokker Agri oma Eesti suurima järelteenindusmeeskonnaga valmis.

PRIIT PRINTS

Stokker Agri OÜ juhataja

hobi 13

Maamajandus Nr 12 (18) 12. detsember 2013

Sööge saia, SILJA LÄTTEMÄE ajakirjanik silja.lattemae@maaleht.ee

sööge liha!

Lõuna-Eesti tuntud seakasvataja ja lihamüüja Luule Saar on staažikas rahvatantsija, kes Otepää vallas Nuustaku segarühmas jalga keerutanud juba üle mitmekümne aasta.

K

ui meie jõululaual aurab hõrgutav seapraad, on seakasvatajad, lihatöötlejad ja -müüjad head tööd teinud. Sest stressivaba liha eeldab loomade heade pidamistingimuste kõrval ka rõõmsameelseid töötajaid. Üks selliseid on Luule Saar, kes liigub oma igapäevatöös farmikoridorides ruigavate notsude vahel suisa tantsusammul.

Sirge rüht ja nõtke samm tulevad rahvatantsutrennis kõvasti higistades, sest rahvatants ei ole ainult jalg ette-taha kepslemine, vaid väga kõva drill, mis treenib kõiki lihaseid, parandab rühti ja koordinatsiooni. Tundeid läbi tantsu avades saavad tantsijad sellise emotsioonilaengu, mida on võhikule raske selgitada.

Talvepealinnast Otepäält 3 km kaugusel Vana-Otepää külas tegutsevas osaühingus Otepää Oskar on jõulude eel kiired päevad. Ettevõtte tootmisjuht Luule Saar talitab seal varavalgest hilisõhtuni.

“Nõudlus sealiha järele on aastalõpu lähenedes pidevalt kasvanud, töötleme juba kuni 30 siga päevas,” selgitab Saar.

Osaühingu tapapunktis tapetakse, käideldakse ja pakendatakse liha vastavalt tellimustele: poolrümbast küljeliha kuni guljaši- ja sisefileeni välja. Osa liha saadetakse kauplusautoga kaubaringile, osa läheb lasteaedadele, sööklatele ning hulgiladudele. OÜ Otepää Oskar sealiha

jõuab Valga, Võru, Põlva ja Tartu maakonda.

Tööpäevad on ettevõtte tootmisjuhil praegu küll pikad, aga iga teisipäeva õhtul kell seitse jõuab ta ikka tantsuproovi, sest tantsimist see naine vahele küll ei jäta.

“Tantsime ikka oma lõbuks, proovid on korra nädalas – ega me professionaalid ole, rohkem ikka hobitantsijad,” selgitab kogenud rahvatantsija.

Tants ammu hinges Luule Saar oli esimene Valgamaa ettevõtja, kes 1991. aastal rajas aktsiaseltsi oma töötajatega ja eraldus toonasest Otepää sovhoosist. Sestpeale on see naine oma pere kõrvalt innukalt pühendunud ettevõtte arendamisele.

Nüüdseks on Luule Saar juba mitu aastat tagasi firmajuhi ametist loobunud ja ettevõtte pojale üle andnud. Ema jätkab poja kõrval tootmisjuhina.

“Mul on hea meel, et poeg firma üle võttis, noortele tuleb ju anda roheline tee,” räägib Luule Saar, kes on nüüd pojale igati abiks.

“Kui vaja, olen tööl kõige esimene ja lahkun viimasena,” teatab südikas naine.

Samas ei kesta tema tööpäev kunagi hilisõhtuni, sest kell seitse õhtul on vaja olla rahvatantsu­ proovis. Riided pesumasinasse, ise duši alla, uhked Otepää rahvarõivad selga, põll ette, tanu pähe, ja hoobilt algab teine – lavalaudadel keerutav tantsuline elu.

Kui 1987. aastal alustas Otepääl tegevust Nuustaku rahva-

tantsurühm tuntud tantsujuhi Eha Ojavee juhendamisel, oli ka Luule Saar asutajaliikmete seas.

Praeguseks on ta samas rühmas tantsinud juba 26 aastat, nüüd juba Otepää tantsumemme minia Kaire Ojavee juhtimisel.

“Praegu on meil rühmas kaheksa paari ja pea pooled meist on tantsinud siin algusest peale,” selgitab Luule Saar, et see hobi köidab inimesi väga pikaajaliselt.

“Tants – see on puhkus nii ajutööle kui närvipingele, on igapäevaelus nii suur vaheldus,” kirjeldab naine oma hobi ja armastust rahvatantsu.

Paljudele meeldib tantsida, aga mida vanemaks saad, seda vähemaks jääb pidusid, kus tantsuks läheb. Kel tantsimine veres, see nii kergesti ei jäta.

“Hiljuti lõpetas üks naine meie rühmas tantsimise, sest sai juba 73 täis. Tehke järele!” teatab Luule Saar.

Ta selgitab, et rahvatants, eriti segarühmas, on küllalt pingelist treeningut eeldav tegevus. “Segarühma tantsud nõuavad energiat, hüppamist ja tõstmist, aga meie oleme sellega juba harjunud,” räägib naine.

Üks tantsupere “Me oleme rahvatantsijatega nagu üks suur pere, aastaid koos tantsinud, teisiti olla ei saagi,” selgitab Luule Saar, mis teda õhtuti pärast väsitavat päevatööd trenni kisub.

Oma abikaasaga ta rühmas küll ei tantsi, aga naise sõnul pooldab mees tema hobisid – ega muidu

oleks ta nii kaua aega jalga keerutada saanudki.

“Tuljak”, “Jooksupolka”, “Pühajärve valss”, “Vanaisa polka” – need ja paljud teised tantsud on põhjalikult selgeks tantsitud, samas meeldib talle kõige enam “Tõmba, Jüri”, sest selles tantsus on parasjagu lusti ja energiat.

Nuustaku segarühma liikmed peavad ennast ikkagi hobitantsijateks, nii et enamasti esinetakse suvel külapäevadel, eraldi esinemisreise ette ei võeta. Samas on tulnud Otepää valda esindada mitmel välisreisil, kui külastatakse sõprusvaldu ja -linnu teistes riikides.

“Oleme käinud esinemas Otepää sõpruspiirkondades Saksamaal, Norras, Soomes, Rootsis, esinenud maakonna tantsupidudel ning nüüd valmistume üldlaulu- ja tantsupeoks,” räägib Luule Saar.

Proovidel püütakse innukalt kõik vajalikud tantsud selgeks saada, eesmärk on läbi tiheda konkursisõela pääseda üldlaulu- ja tantsupeole. “Meie rühm on osalenud kõigil vabariiklikel tantsupidudel, mitte kordagi pole me välja jäänud. Loodame ikka, et pääseme ka nüüd konkursist läbi,” rõhutab Luule Saar.

Järgmise aasta suvel on Kalevi Keskstaadion pealinnas jälle tantsijaid täis. Hoiame pöialt, et maarahva seast rohkelt tulijaid oleks.

“Rahvatants on igapäevaelule nii suur vaheldus,” kinnitab Luule Saar Valgamaalt Otepää vallast.

Foto SVEN ARBET

israam otsaported gitud keev • kuumtsintud - eemaldatavad rist põhi isaatorid • tugevdati kallutus last vineeru d in s k a e k , amort o ve e v m • d 12m , 3-lehelised ved d tu ri e e in m g • la sild 1000ked 3 • lehtvedru cm port k 12V / 7/1 0 4 d • kõrge elektrisüsteem, pisti • Aspöck

800− .

BREN250H

veokast: 2,5 x 1,25 m

• täismass/kandevõime: 750/540kg • tühimass 210kg

Kerghaagised

veokast: 3,25 x 1,50 m

• täismass/kandevõime: 750/488 kg • tühimass 262 kg

1049− .

BREN325H

veokast: 3,25 x 1,50 m

• tugevast ilmastikukindlast plastist kate • katte kõrgus 1 m • täismass/kandevõime: 750/428kg • tühimass 322 kg

1780− .

BRENH325H+kate

Tallinn

TarTu

Pärnu mnt 238

Ringtee 78 Lõõtspilli 2

Järve keskuses

rakvere

Paide Tööstuse 26

Vaala keskuses

w w w.t oo r i i s t a ma r ke t .ee

14 loomakasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Karusloom

ja karusnahk Euroopas Karusnahk on säilitanud “maksevahendina” oma tähtsuse ka tänapäeva majandus­ maailmas. Põhja-Euroopas on karusnaha­ majandus põliseim majandusharu.

LIIA TAALER Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu juhatuse esimees

G

ootikeelsest sõnast karusnahk – skraha – tuli ka maakeelde sõna “raha”, sest see metsast toodud kaup oli aastatuhandeid meie esivanemate kõige kindlam välisvaluuta.

Ka tänapäeval, vaatamata pingelisele majandusolukorrale, on maailmas nõudlus karusnahkade järele aegade suurim. Mingi- ja rebasenahkade toodang – 63,1 miljonit nahka – oli 2012. a müügihooajal, võrreldes 2011. aastaga, 4,5% suurem.

Euroopas kasvas müüdud minginahkade arv rohkem kui miljoni võrra. Karusloomakasvatustes töötab täistööajaga 60 000 inimest, tootes aastas 1,7 miljardi euro väärtuses karusnahku.

Kohalikele omavalitsustele laekuvatest maksudest moodustavad karusloomakasvatusest laekuvad maksud olulise osa. Näiteks Lääne-Soomes Nykarlebys on karusloomakasvatusest laekuv maksutulu parimatel aastatel suurem, kui seda on Salos eales laekunud Nokiast!

Ranged nõuded Karusnaha osatähtsus kasvab ka rõivamoes. 2013. aasta sügistalviste moekollektsioonide loomisel kasutas 69% disaineritest karusnahka või selle ribasid. Aeg näitab, kas karusnahavastasus hakkab jääma moemaailmas ajalukku.

Moekunstnikud on taas leidnud tee karusnaha juurde ja õppinud seda suurepärast materjali järjest enam kasutama nii kõrg- kui tarbemoes. Disaineritel on valik laienenud, valida on kõrvalsaadusena toodetud naha, kütitud metsloomade naha, Euroopa kvaliteetstandardi järgi toodetud nahkade ja reeglitega reguleerimata maades toodetud nahkade vahel. Iga moedisainer valib oma kollektsioonides kasutatavad materjalid vastavalt oma tõekspidamistele.

Euroopa karusnahatootjad peavad pingutama mitu korda enam kui teistes maailmajagudes tegutsevad farmerid, et hankida luba karusloomakasvatuseks, täita kehtestatud reegleid ning saada õigused karusnahkade müügiks. Ülemaailmne turg on aga üks! Näiteks tuleb konkureerida samal turul maailma suuruselt teise nahkade tootja Hiinaga, kus toodetakse vastavalt 37,56% rebase- ja 25,87% maailma minginahkadest.

Euroopa riikides on olnud karusloomakasvatus tugeva sisepoliitilise surve all. Anti-Fur-liikumiste tugev lobitöö, avaliku arvamusega manipuleerimine, nõuete pidev siseriiklik karmistamine kuni tootmise võimatuks tegemiseni, tegevusvaldkonna avalik halvustamine kuni kasvanduste otsese kahjustamiseni on teinud loomakasvatajate elu väga pingeliseks.

fakte Karusloomakasvatus on lahutamatu osa põllumajandusest. Euroopa karusloomad söövad aastas ära miljon tonni kala- ja kanatööstuse jääkprodukte.

Uue põlvkonna kujunemiseks kulub mingi puhul 1,3, rebase puhul 1,9 ning lehmal puhul neli aastat, hobuse puhul aga kümme. Saja aasta jooksul jõuab mingil vahetuda 77, rebasel 53, lehmal 25 ja hobusel vaid 10 põlvkonda. Iga uus põlvkond on esivanematega võrreldes paremini kohastunud.

Karusloomad surmatakse ja nahastatakse farmis, nende teekond “tapamajja” kestab vaid mõne minuti vastupidiselt teistele põllumajandusloomadele, kes peavad teel tapamajja ja tapamajas oodates veetma tunde või päevi.

Karusnaha kasutusiga on kuni 30 aastat ja on taaskasutatav ka ribadena.

Karusnahk on orgaaniline ja biolagunev, keskkonnasõbralik materjal.

Euroopas on tugev karusloomade kasvatamise traditsioon ja vajalik oskustepagas. Karusloomadealaseid teadusuuringuid on tehtud järjepidevalt 25 aastat. Juhtival positsioonil ollakse nii loomade heaolu kui pidamistingimuste poolest.

Kuid Euroopa karusloomakasvatuses on tehtud tõsist tööd – maailmaturul on saavutatud suurenev nõudlus just meie kontinendil toodetud kõrge kvaliteediga karusnahkade järele. Meil on väga ranged nõuded nahkade müügiõiguse saamiseks, sest iga müügile pandud nahk peab olema toodetud kõrgetele pidamis- ja heaolunõuetele vastavas farmis.

Näiteks Helsingi oksjonil müügiõiguse saamiseks peab kasvandus vastama kolmekümne kahele heaolu ja pidamist hõlmavale kriteeriumile.

Loomade heaolu Viis aastat tagasi võeti tootmisprotsessi läbipaistvuse ja klientide usalduse suurendamiseks kasutusele kaubamärk Originally Assured – OATM . Kui leiate karusnahatootelt selle märgise, siis teate, et toote valmistamisel on kasutatud vaid müügiõiguse saanud farmides kasvatatud loomade nahku.

Väga oluline samm on teaduspõhise heaoluprogrammi WelFur

protokolli loomine ja kasutuselevõtt mingi- ja rebasekasvatuses. WelFuri teaduspõhise heaolustandardi väljatöötamisel osalevad seitsme Euroopa ülikooli teadlased. Minkide heaolustandardis on 25 ja rebastel 22 teaduslikult põhjendatud, mõõdetavat heaolu parameetrit.

Euroopa karusloomakasvatajad on seadnud Euroopa Karusloomakasvatajate Assotsiatsioonis eesmärgiks, et kõik Euroopa farmid võtaksid loomapõhiste heaolustandardi kriteeriumide järgimise ja hindamise kasutusele 2015. aasta lõpuks. Loomade heaolu on karusloomakasvatajale oluline. Kui heaolu on mõõdetav, siis tunneb end kindlamini nii loomakasvataja kui tarbija, sest kvaliteet on kontrollitav.

Avatud farmid Enamikus Euroopa riikides, kus toodetakse karusnahka suurtes kogustes, on populaarsust võitmas karusloomakasvanduste “Avatud farmi” ürituste korraldamine. Nendes farmides saavad

külastajad tutvuda loomapidamise tingimustega ning elutsükliga sünnist surmani.

Karusloomakasvatuse kohta ringlevad linnalegendid on visad kaduma, sest oma silmaga on sageli nähtud vaid interneti­ avarustes liikuvaid õudusklippe, elavat rebast farmi tingimustes aga mitte kunagi.

Eurooplaste seas läbi viidud uuringu kohaselt saab 51% elanikkonnast oma info karusloomakasvatuste kohta loomaõiguslaste organisatsioonidelt, ja vaid 10% on saanud info karusloomakasvatajatelt. Lausa 15% küsitletutest uskus õudset müüti, et karusloomi nülitakse elusalt.

Tegelikult ei nahastata karusloomi mitte üheski farmis elusalt, see on kehtestatud tööprotseduuridega välistatud. Looma surmamise ja nahastamise vaheline aeg on nii pikk, et loomade kehad jõuavad maha jahtuda.

Inimeste väheste teadmiste ja sektorit ümbritseva salapära tõttu on mõistetav kõrgendatud huvi “Avatud farmi” ürituste vastu.

uudised 15

Maamajandus Nr 12 (18) 12. detsember 2013 Fotod LIIA TAALER

Vorstidele uus märk Alates eelmise nädala reedest saavad lihatööstused võtta kasutusele vabatahtliku lisamärgistuse keeduvorstidele, viineritele ja sardellidele, et tuua esile kõrgema lihasisaldusega tooteid. Märgi kasutamiseks peab olema vorstitootes vähemalt 60% liha.

Märgil tuuakse välja iga konkreetse toote lihasisalduse protsent ning märgistatud vorstid ei tohi sisaldada ka lihamassi.

Põllumajandusministeerium töötas lihasisalduse märgi välja ajendatuna viimastel aastatel toimunud aruteludest vorstitoodete lisamärgistuse teemal.

Märgi kasutamine on vabatahtlik ja väljatoodud lihasisalduse protsent peab kajastama toote tegelikku lihasisaldust.

Toidu müügihind tõusis Kolmandas kvartalis ületas põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks põllumajandussaaduste tootmisvahendite ostuhinnaindeksi. See tähendab, et toodete müügihind on tõusnud enam kui tootmiseks vajalike sisendite ostuhind.

“Suurim tootjahinnaindeksi tõus, võrreldes eelmise aasta sama ajaga, oli tänavu kolmandas kvartalis kartulil ja piimal, vastavalt 133,3 ja 22,6 protsenti. Tootjahinnaindeksi langus oli suurim tehnilistel kultuuridel, mille hinnaindeks langes 29,8 protsenti,” ütles põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik.

“Kartuli kõrge hind tulenes ebasoodsatest ilmastikuoludest Euroopas, piima kõrget hinda soodustas jätkuvalt suur nõudlus piimatoodete järele nii Euroopa Liidus kui ka maailmaturul.”

Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks suurenes kolmandas kvartalis, võrreldes eelmise aasta Näiteks kui sel kevadel toimus Lõuna-Rootsis esimene “Avatud farmi” üritus mingikasvanduse tutvustamiseks, võttis sellest osa üle 400 huvilise eri vanusegruppidest ning erinevate vaadete ja tõekspidamistega. Uksed avanud kasvatajad on külastajate positiivsest suhtumisest saanud julgust edaspidigi oma farmi külalistele avada, et oma hoolealuseid ja tööd tutvustada.

Rootsis on mingikasvatus tõusuteel, 70 mingikasvanduse aastane toodang on miljon nahka.

Mingikasvatuse luba on taotlemas veel 15–20 ettevõtjat.

22 riigis Viimastel aastatel areneb kiiresti ka Poola karusloomakasvatus. 2012. aastal toodeti 340 Poola karusloomakasvanduses 5,5 miljonit nahka, mis oli 9% rohkem kui 2011. aastal. Poola karusnahad moodustasid 2012. aastal 16% Euroopas toodetavate nahkade kogumahust.

Veel 2005. aastal tootis Poola 1,8 miljonit nahka. Karuslooma-

kasvatuses nähti suurepärast võimalust maaelu edendamisel, loodi tsentraalsed söödaköögid, pakuti tööd tööpuuduses vaevlevatele maainimestele, loodi sektori arenguks sobiv ettevõtlus­ kliima, toimus kasvatajate ja riigi dialoog, rakendati töösse kohalik karusloomade kasvatamise traditsioon ning koolitati uusi oskustöölisi.

Ka soomlaste ja lätlaste too­ dangunumbrid näitavad kasvutrendi. Käesoleva aasta suvel lükati Soome parlamendis ülekaaluka häälteenamusega tagasi vabaühenduste esitatud seadusemuudatuse ettepanek karusloomakasvatuse keelustamiseks.

Eestis toodetakse karusnahku suuremas mahus vaid ühes farmis, mille toodang on aastas 120 000 minginahka ja 17 000 rebasenahka.

2013. aastal kasvatatakse karusloomi naha tootmise eesmärgil 22 Euroopa riigis. Suuremad nahatootjad on Taani, Poola, Holland ja Soome.

sama perioodiga, 12,1%, sh tõusid taimekasvatussaaduste tootjahinnad 8,4% ning loomakasvatussaaduste tootjahinnad 15,1%. Põllumajandussaaduste tootmisvahendite ostuhinnaindeks tõusis 2,2%.

Põllukultuuride kasvupind oli 2013. aastal statistikaameti esialgsete andmete kohaselt kokku ligi 577 500 ha, mis on 1,5% suurem kui eelmisel aastal. Põllumajandusministeeriumi prognooside kohaselt kujuneb teravilja kogusaagiks käesoleval aastal umbes 922 000 tonni, mis on samal tasemel eelmise aasta kogusaagiga.

Teravilja kokkuostuhinnad olid septembris aga 20–25 protsenti madalamad kui eelmisel aastal.

Piima toodeti 2013. aasta üheksa kuuga ligi 570 500 tonni, mis on 5% enam kui eelmise aasta samal perioodil.

Piima üheksa kuu keskmine kokkuostuhind oli käesoleval aastal 329 eurot/t, mis on 10% kõrgem kui mullu samal perioodil.

MM

Mitmes Euroopa riigis on mingi­ kasvatus taas tõusuteel.

PÕLDUDE LUPJAMINE

Laotusseade Bredal koos 12m poomiga Kontakt tel 5664 0889

Tel 737 1422, faks 737 1423 T

16 loomakasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee