MAAMAJANDUS (jaanuar 2014)

Peretalu kolmas laut / Traktoriaasta 2013 / 12 tonni hektarilt

Priit Hinto 23. jaanuar

NR 1 (19)

2014

vĂľtab lao juures ĹĄnitti poolakatelt

Foto RAIVO TASSO

2 uudis

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

B

erliinis toimuval maailma suurimal toidumessil Grüne Woche on igal aastal fookuses üks riik. Seekord asub tähelepanu keskpunktis Eesti.

“Sakslased on küsinud, et millega Eesti messil üllatab, mis on see, mida võiks Eesti sakslasele pakkuda,” nentis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder enne Eesti väljapaneku avamist. “Saksamaa on ju ise väga tugev põllumajandusmaa, kus toodetakse kõike. Aga meie tooted on valmistatud puhtas keskkonnas, olgu need siis piimast, sea- või veiselihast.”

Ministri sõnul on Eesti ja Saksa köök küll väga sarnased, aga meil on kindlasti sakslaste jaoks ka eksootilist toitu ja erinevaid maitseid. “Meie retseptid ja maitse on teistsugused,” selgitas minister. “Eksootilised on põdra- ja karuliha – Eesti on looduslik maa, meil on tavalise põllumajandustoodangu kõrval metsamarju ja ulukiliha. Suudame üllatada Saksa tarbijat ja gurmaani.”

Eesti tänavusel stendil asuvad keskaegne restoran, Eesti toidu pood, show-köök, turismiala, kohvikud ja lasteala. Restoranis pakub spetsiaalselt messi jaoks kavandatud menüüd Olde Hansa eesotsas oma peakoka Emmanuel Willega. Eesti poes degusteeritakse ja müüakse messikülastajatele Eesti toitu: kalatooteid, rukkileiba, õlut, likööri ja muid alkohoolseid jooke, juustu, kohukesi, võid, jäätist, ulukiliha, lihatooteid, mett, maiustusi, mahekaupu ja mahlatooteid.

Põllumajandusministeeriumi vä­lissuhete osakonna juhataja ja see-

heiki raudla MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

Erinevus rikastab

L

äinud nädalal tutvustasid Kaul Nurm ja Juhan Särgava Berliinis Grüne Wochel Eesti põllumeeste ja talupidajate esindusorganisatsioone. Nurm rääkis peretaludest, Särgava suurematest põllumajandusettevõtetest. Õhkkond oli vaoshoitud ja sakslastel jäi nägemata see n-ö must kass, kes on kahe maaettevõtjate organisatsiooni vahelt läbi jooksnud, jagades need jäigalt eri leeridesse. Seda ennekõike toetuste jaotamise küsimustes. Raha on alati vähe ja see tekitab paksu verd.

Nii nagu mitmed messile tulnud sakslased, ei saa ka suur osa eestlastest täpselt aru, kes on Eestis põlluja kes talumees. Näiteks siis, kui “põllumehed” korraldavad meeleavalduse ja “talupidajad” seda ei toeta.

Maaelust irdunud inimesel ajab see juhtme kokku. Ja mis parata, suurem osa “maarahvast” on kolinud linna ega mõista enam Eesti põllumajanduse eripära.

Tabasin end mõttelt, et mis jõud koondaks kõik Eesti põlluharijad ühe mütsi alla. Ühte organisatsiooni koonduvatel inimestel on ühised huvid ja mured, aga ka rõõmud. Millisest esindusorganisatsioonist oleks rõõmu kõikidel Eesti maaviljelejatel? Ilmselt sellisest, mis seisaks nii rahva toitmise kui maaelu säilimise eest.

Praegu aga ajavad Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumeeste Keskliit mõlemad oma rida nagu kaks parteid. Nendest esimese juht arvab näiteks, et toetust tuleb anda ennekõike nõrgematele, teises aga ollakse seisukohal, et väiksemaid ja väetimaid ei saa toetada nende arvel, kes Eesti rahvast toidavad. Õigus on mõlemal. Või eksivad mõlemad – oleneb, kust otsast vaadata. Kui tahame toota toitu suures koguses ja efektiivselt, on mõttekam toetada suuremaid ettevõtteid, aga kui säilitada maaelu ja traditsioone, siis peretalusid.

Seega tundubki, et Eestis kuuleme ka edaspidi nii põllumeestest kui talupidajatest. Aga pole häda, erinevus rikastab ka maaelu.

sakslasteni

10

8

Berliinis toimuval maailma suurimal toidu- ja põllumajandusmessil Grüne Woche 2014 on Eesti stendi vastu olnud erakordselt suur huvi. Eesti on tänavu messi partnermaa.

kordse Eesti väljapaneku ühe eestvedaja Ruve Šanki sõnul on meie turunduse loosungeid see, et Eesti on maa, kus keskaeg kohtub tänapäevaga. “Tallinna keskaegsus on asendamatu ja see on suur väärtus,” põhjendas Šank Eesti kui Grüne Woche seekordse partnerriigi stiilivalikut.

“Eesti on maa, mis algab Tallinnast.” Šanki selgitusel jõuavad välisturistid, sealhulgas sakslased, lennukiga kõigepealt Tallinna, ning pärast seda, kui on aega ja tahtmist, ka maale.

“Partnermaa staatus on huvi meie vastu sellel suurmessil kasvatanud

väga palju. Seda, et oleme partnermaana tänavu messi fookuses, on kohe tunda,” rääkis Šank.

Eesti on oma stendiga Grüne Wo­chel osalenud 1994. aastast ja tänavu on Eesti messi partnermaaks esimesena Balti ja Skandinaavia riikidest.

Messi Internationale Grüne Woche korraldatakse alates 1926. aastast, tänavu on osalemas 70 riiki. Ligi 124 000 ruutmeetril laiuvat messi külastab kümne päeva jooksul pea 500 000 inimest.

HEIKI RAUDLA

4 Peretalud – tervisesportlased paanilises

võidujooksus 6 Veerand sajandiga robotiaega 7 Arukama taimekaitse suunas

15

8 Uus-Meremaal on maailma kõrgeim viljatoodang 9 Sargvere põllumajandusühistu ehitas lauda

ilma laenu ja toetuseta

10 Traktoriaasta 2013: müüjatele edukas,

12

liirdid samad

12 Veeve Kaasik – nagu tark mees taskus 14 Uusi köögiviljahoidlaid oleks vaja küll 15 Taimed ootavad lund

7

Foto HEIKI RAUDLA

sisukord

Kõhu kaudu

Toimetus Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380 Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356 Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311 Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson mari.peterson@maaleht.ee

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138 Väljaandja AS Eesti Ajalehed Trükk AS Kroonpress

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee. www.maaleht.ee

fookuses 3

2014 Maamajandus Nr 1 (19) 23. jaanuar 2014

on rahvusvaheline peretalude aasta Üleilmne peretalude aasta suunab meid mõtlema nende majapidamiste rollile toidutootmisel ning keskkonna ja maaelu säilimisel.

ÜRO

o n k u u l u t a­nud käesoleva aasta rahvusvaheliseks pe­retalude aastaks. Mis on selle ajend – kas peretalude väärtustamine ja säilimine on aktuaalne üle maailma?

Eesti Talupidajate Keskliidu juhi Kaul Nurme sõnul näeb ÜRO maailma kasvavale rahvastikule toiduainete peamiseks tootjaks peretalu ning selle edukuse tõstmise vajadust. Pole saladus, et maailmas on peretaludel põhinev põllumajandus valdav, sh Euroopa Liidus, kus on peretalude osatähtsus kogutoodangus vähemalt 80%.

Kuigi peretalude kõrval on viimase poolsajandi jooksul tekkindud ka suuri tööstusliku iseloomuga põllumajandusettevõtteid, on see ÜRO poolt vaadatuna pigem probleem kui lahendus.

Maailmas toimub jõukate suurriikide toetusel ulatuslik maade hõivamise protsess Aafrikas ja LõunaAmeerikas, kuid ka juba Euroopas käib kas maade ostmine või pikaajaline rentimine. Aga ka põllumajanduslike ettevõtete ülesostmine.

Nende riikide eesotsas sammuvad Aasia riikidest Hiina, India, Singapur ja Lõuna-Korea, laheriikidest Araabia Ühendemiraadid, Saudi

Don’t worry,

- 2500/3000 LIITRIT PÕHIPAAK, PUHTAVEEPAAK JA KÄTEPESUPAAK - 30 LIITRIT KEMIKAALIDE VASTUVÕTU JA SEGAMISSEADE - MADALSURVEPUMP 250 l/min - 5 SEKTSIOONILINE “STANDARD” KOMPUUTER (ARAG BRAVO 180) - PUHTAVE E PIHUSTID PÕHIPAAGIS - MUUDET AVA LAIUSEGA SILD 1400-1800 mm (180 0-2100 mm) - FIKSEERITUD VEOTIISEL ¨ 50 mm VEOSILMUSEGA - 270/95 R44 (11,2 R44) RATTAD, 8 KINNITUSPOLDIGA - 1200 mm. POOMI TÕSTESILINDER - POOMI TASAKAALUSTUSSÜSTEEM - 7 FUNKTSIOONIGA HÜDRAULIKA JUHTPULT - KARDAANVÕLL 1500 mm - KOLMEKOHALISED KIIRÜHENDUSEGA PIHUSTIHOIDJAD, PIHUSTID 02-04-06 - 8 m. PAAGI TÄITMISVOOLIK 2” KIIRÜHENDUSEGA - TULED JA OHUMÄRGID TEEL LIIKUMISEKS

Araabia, Katar ja Egiptus, Ameerikast USA ja Kanada, aga aktiivsed on ka mitmed Euroopa Liidu riigid nagu Suurbritannia, Saksamaa, Taani jt.

Tulemuseks võib olla küll põllumajandustoodangu kasv, kuid selle hind on monokultuuridel põhinev intensiivne põllumajandus ja sellega kaasnev keskkonnakahju ning ulatuslikud sotsiaalsed probleemid nagu töötus ja linnastumine. ÜRO soovib peretalude aasta kaudu anda signaali, et peretaludel põhinev ja hajutatud põllumajandusmudel on äärmiselt vajalik ja tähtis.

Intervjuu Kaul Nurmega lk 4–5

e Happy!

- 3500 LIITR IT PÕ HIPAAK, PUHT AVEEPAAK JA KÄTEPESUPAAK - 30 LIITRIT KEMIKAALIDE VAST UVÕT U JA SE GAMISSE ADE - MADAL SURVEPU MP 250 l/min - 7 SEKTSIO ONILINE “STAND ARD” KOM PUUTER (ARAG BRAVO 180) - PU HTAVE E PIHU STID PÕHIPA AGIS - MUUDET AVA LAIU SEG A SILD 1400-1800 mm (180 0-2100 mm) - FIKSEER ITU D VEOTIISEL ¨ 50 mm VE OSILMUSEGA - 270/95 R 48 (11,2 R48) RATTAD, 8 KINN ITUSPOLDIG A - 1500 mm. POOMI TÕSTESILIND ER PARA LLELOGRAM M SEADMEGA - PO OMI TASAKAALU ST USSÜSTEEM - 7 FU NKTSIOON IGA HÜDR AULIKA JUHTPULT - KARDAA NVÕLL 1500 mm - KOLMEK OHALISED KIIRÜHEN DUSEGA PIHUSTIHO IDJAD, PIHUST ID 02-04-06 - 8 m. PAAGI TÄITMISVOO LIK 2” KIIRÜ HENDU SEG A - HÜDRAU LILISED PIDUR ID , TULED JA OHUMÄRGID TEEL LIIK UMISEKS

4 fookuses

Peretalud

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

On õnnelik juhus, et rahvusvaheline peretalude aasta on sattunud kokku Eesti taluliidu 25. sünnipäevaga.

Peretalude rollist ja väärtustest räägib ETKLi peadirektor Kaul Nurm.

Mis on peretalu suurim väärtus praeguses ühiskonnas?

Peretalude suurimad väärtused pole aegade jooksul väga palju muutunud. Kuna peretalu eluja tootmiskeskkond ühtivad, on peretalu huvitatud majandama keskkonda ja mulda säästvalt.

Kuna peretalu omandus liigub edasi põlvest põlve, on peretalud majandamisel vastutustundlikud ja säästlikud, sest nad teavad, et tehtud vead kantakse probleemidena edasi järgmistele põlvedele.

Kuna peretalus tehakse otsused ja töö üheskoos, on peretalu ideaalne paik lastes tööharjumuste kujundamiseks ja ettevõtlusvaimu kasvatamisel.

Peretalu pakub üldreeglina loomadele nende vajadustest lähtuvaid pidamistingimusi ega püüa pigistada neist välja viimast.

Mis teeb maamajapidamisest peretalu? Ülemaailmset peretalu definitsiooni pole seni välja töötatud.

Siiski on olemas teatud tunnusmärgid. Nendest peamine on see,

et lõviosa tööst teevad ära talupere liikmed. Peale selle kuuluvad nii omand kui kontroll talu majandamise üle taluperele, need antakse perekonnas edasi ühelt põlvkonnalt teisele.

Iseloomulik on seegi, et talupere elab oma majapidamise territooriumil ja saab peamise sissetuleku talu majandamisest.

Kuigi koos tehnika arenguga on ka pereliikmete tehtava töö hulk kasvanud ning sellega seoses talude suurus, tagab peretalude süsteem hajutatud põllumajandusliku tootmise. Seda peetakse iga riigi rahvusliku toidujulgeoleku seisukohalt väga oluliseks.

Kuidas käib Eestis üldiselt peretalude käsi ja mis on praegu nende suuremad vaenlased?

Kui vaadata tagasi 25 aastat käidud teele, siis on olnud nii häid kui halbu aegu. Üheksakümnendate algusaastatel võeti vastu otsus minna Eestis üle valdavalt talumajapidamistele. Hilisemad poliitilised otsused pole

seda eesmärki alati silmas pidanud, sestap ei ole toonast eesmärki saavutatud ja järest enam võtab maad põhiliselt palgatööjõul põhinev suurpõllumajandus.

Euroopa Liiduga liitumine on peretalude positsiooni tugevdanud. Eriti hästi on suutnud noortalunike meede käivitada taludes põlvkondade vahetuse, mis on toonud rohkem noori taludesse ja maale tervikuna.

Peretalude suurim vaenlane on ühiskonnas välja arendatud edukultus, mis põhineb üksnes efektiivsusel, suurusel ja vägevusel. Peretalu ei saa kasvada lõpmatuseni, sest vastasel juhul minetab see oma väärtused ja muutub ettevõtteks, mille peamine eesmärk on üksnes kasum, tulgu see siis looduse, loomade, mulla või inimeste arvelt.

Selline mõtteviis kujundab kahjuks ka Eesti praegust põllumajanduspoliitikat. Vajame poliitikat, mis suudaks välja arendada kogu põllumajandusmaas peituva potentsiaali säästval moel.

Me vajame poliitikat, mis märkab ja aitab ka väiksemaid ja nõrgemaid, et aidata neilgi muutuda tugevamaks.

Milline on Eestis praegu talu maine? Üldiselt pole paha, kuid see kehtib üksnes edukate talude suhtes, keda ka tegijateks kutsutakse. Kuid külaühiskonna säilimise mõttes tuleks väärtustada

Juhtimissüsteem Ag Leader DirectCommand sobib järelpaigaldamiseks pea kõikidele pritsidele.

Pritsisektsioonide juhtimine ülekatte järgi („GPS-lüliti”).

Sektsioonide „GPS-lüliti” võimaldab elektriliinide ja ebakorrapäraste põllukujude tõttu suurendada märgatavalt pritsimistäpsust, säästes tunduvalt kemikaale ja keskkonda.

ja hinnata ka kõige väiksemaid ning neid, kes võidujooksu tempole vastu ei pea. Ka “tervise­ sportlased” peaksid olema lugupeetud ja tänatud, sest nemadki lisavad meie ühisesse toodangusse oma panuse ja hoiavad maapiirkonnad asustatuna.

Millised on olnud Eesti taluelu suurimad muutused viimase veerandsaja aasta jooksul?

Veerandsada aastat tagasi alustasime tühjalt kohal talude taastamist – polnud maad, masinaid, loomi, seemet ega ehitisi, oli vaid kindel tahe ja unistus oma talu, oma ettevõtte järele. Kogu see põlvkond on tegelnud talude ülesehitamisega ja selles osas on tehtud ära tohutu töö. Toimunud on pidevad muutused.

Oleme jõudnud ajajärku, kus talud ehitavad juba kolmanda põlvkonna lautasid. 25 aastat tagasi poleks keegi veel uskunud, et lehmi hakkavad lüpsma robotid ja sööda toovad ette automaadid. Tehniline progress ongi peamine, mis on toonud kaasa kõige suuremaid muutusi – alustasime välismaalt annetatud, kasutatud

Väga valus on lugeda uudiseid sellest, kuidas suvalisest maamajast leitud narkolaborist räägitakse kui narkotalust.

Millist valdkonda viljelevatele taludele on Eestis veel ruumi?

Kindlasti on ruumi veel aianduses – köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatuses. Välja on arendamata oma kodumaine pardi-, kalkuni-, hane- ja küülikukasvatus.

Praeguste piimatootjate elu teeb palju kergemaks ja mugavamaks taluliidu ja riigi koostöös välja arendatud asendusteenistuse süsteem, mis võimaldab taluperel olla puhkusel või ravida oma tervist, olles samas kindel, et talus on loomadega kõik korras. Omaette võimalusi pakub loomasõbralik, see tähendab liigi loomuomasele käitumisele sobiv tootmisviis ja selle kaudu toodetav eriti kvaliteetne toodang.

Kas taluks võib pidada ka maakodu, kus tootmist pole?

Maakodu on ja jääb talust erinevaks. Tänapäeva talu tuleb ikkagi seostada põllumajandusliku tootmisega. Kahjuks pole kõik seda teadvustanud ja ikka kasutatakse maal paikneva maja kohta tihti sõnu “talu” või “talumaja”.

Soodushind kehtib, tellides enne 31. jaanuari 2014.

soodushind 44 000 € + km

tel 5340 4656 tatoli@tatoli.ee www.tatoli.ee Ag Leader täppisviljelussüsteemid alates 2000 eurost:

• automaatroolisüsteemid OnTrac2+, GeoSteer ja Ag Leader ParaDyme • täppisviljelusmonitorid COMPASS, VERSA ja INTEGRA • ISO agregaatide juhtimine • väetamine tegeliku väetisevajaduse alusel • ja muud võimalused

ja tehnoloogiliselt vananenud tehnikaga ning oleme jõudnud tehnika viimase sõnani. Arenenud on ka teadmised põllumajanduslikust tootmisest ning seoses sellega on tõusnud tootlikkus.

Muutunud on ka talude välisilme, sest paljud talud on muudetud väga kauniteks ja ihaldusväärseteks elupaikadeks.

www.tatoli.ee

fookuses 5

Maamajandus Nr 1 (19) 23. jaanuar 2014

� tervisesportlased paanilises võidujooksus

ETKLi peadirektor Kaul Nurm hindab peretalusid eelkõige sellepärast, et need säästavad loodust ja on hea koht lapsi kasvatada.

Foto KARIN KALJULÄTE

Seetõttu on väga valus lugeda uudiseid sellest, kuidas suvalisest maamajast leitud narkolaborist räägitakse kui narkotalust, või kui talusid seostatakse mingi muu kuritegevusliigiga, mis on leidnud aset maamajades.

Millised on peretalude välja­ vaated järgmisel 10–20 aastal?

Talude väljavaated on seotud ühelt poolt kasvava toiduvajadusega maailmas, kuid teiselt poolt ka rakendatava põllumajanduspoliitikaga. Kuid lisaks toidule saab talus toota mitut liiki taastuv­energiat ja müüa seda üha kasvava energiavajaduse rahuldamiseks. Kõiki taastuvenergia liike on võimalik toota talus, olgu selleks puit, biomass, päikesevõi tuuleenergia.

ELi põllumajanduspoliitika on suunatud peretaludele. Ent probleem on põllumajanduspoliitika rakendamises Eestis, kuna Eesti põllumajandus ei ole rajatud homogeenselt peretaludele.

Siin võtab üha enam maad ka suurpõllumajandus, mille omanikeks muutuvad järjest enam välisinvestorid ja börsiettevõtted, sh kolmandatest riikidest.

Kui vaadata hetkel kirjas olevat Eesti maaelu arengukava aastateks 2014–2020, siis mitmed meetmed, eriti aga investeeringumeetmed põllumajandusettevõtetesse, on selgelt kirjutatud suurtootjate huve silmas pidades ja vajavad seetõttu muutmist peretaludele

soodsas suunas. Kui EL soovitab otsetoetuste diferentseerimist, siis Eestis on sellele suur vastuseis, eriti suurtootjate poolt.

Võttes arvesse, et väiksematele põllumajandustootjatele ühiku kohta antav toetus peab olema piisav, selleks et sissetulekutoetus täidaks tõhusalt oma eesmärki, peaks liikmesriikidel olema võimalus jaotada otsetoetust põllumajandustootjate vahel ümber, andes neile lisatoetust esimeste hektarite kohta.

Mis hoiab noort peret maal?

Eks peamine motivaator on tahe maal elada ja töötada. Paljudele ei sobi linnaelu ja teisalt ei saa ju ka esivanemate tööd lihtsalt aia taha visata. Töö tahab tegemist ja elu elamist.

Kuid selleks, et maal talus elada, on vaja säilitada piisavalt suur maakogukond, hajaasustus ja vajalikud teenused. Olulisemad neist on hariduse, sh huvihariduse omandamise võimalus kodule lähedal, tervishoiuteenuste ja päästeteenuste kättesaadavus vajalikul hetkel ning ka külapoe olemasolu, teedest ja muust taristust rääkimata. Seega pole talude saatus kinni üksnes põllumajanduspoliitikas, vaid vajalik on ka hästi korraldatud regionaalpoliitika ja muud asjaomased poliitikad.

Milliste riikide talu- ja maaelu võiks tuua Eestile eeskujuks?

Näiteid ei ole vaja kaugelt otsida. Need on Soome ja Rootsi, aga ka Taani ja veel mõned Euroopa Liidu maad. Nendes maades on talupere ja selle vajadused eri poliitikate keskmeks. Vastutasuks annab talu nendes maades ühiskonnale kodumaise värske ja kvaliteetse toidu. Talumees olla nendes maades on auasi.

Milline on ETKLi nägemus peamistest talude kitsaskohtadest praegu ja milliseid samme on kavas ette võtta nende lahendamiseks?

Kõige olulisem ongi rakendada Eestis taludele sobivat euroopalikku põllumajanduspoliitikat. Retoorikas öeldakse küll, et vajame põllumajanduses väikesi, keskmisi ja suuri ettevõt-

Veisehoolduspuur

teid. Samas ei ole teod alati suunatud väljaöeldud vajaduse saavutamiseks. Kui tahame tegelikkuses selle eesmärgini jõuda, tuleb vähemasti investeeringutoetused (aga mitte ainult) suunata esmalt väiketootjatele, seejärel keskmikele, ja kui neist raha üle jääb, siis ka suurtootjatele.

Piltlikult võiks öelda nõnda: kui me seame eesmärgiks, et meie põllul kasvaks nii umbrohi kui kultuurtaimed, tuleks väetada üksnes kultuurtaimi. Kuid meil tahetakse ikka väetada taimi, kes ka ilma väetiseta kasvada suudaksid.

Iga talumees teab seda ja püüab kalli väetise täppiskülvi meetoditega just kultuurtaimede juurte lähedale külvata. Sellest talumehetarkusest võiksid ka poliitikud õppida põllumajanduspo-

liitika toetusmeetmete kujundamisel, saavutades nii eesmärgid ja hoides samas kokku maksudest kogutud raha.

Väga oluliseks pean ka igakülgselt abistavat ja asjatundlikku nõuandeteenistust, mis oleks kõikidele kättesaadav. Tavalise masstoodangu töötlemiseks ja turustamiseks vajab Eesti talu nende omandis ja huvides tõhusalt töötavat ühistegevust ning nišitoodete turustamisel lühikesi tarneahelaid.

Seega, võitlus taludele sobiva põllumajanduspoliitika eest, eriti aga investeeringutoetuste eest taludele, on ja jääb meie üheks tähtsamaks tegevuseks.

Küsitlenud

Heiki Raudla

VILJAKUIVATITELE JA TÖÖSTUSTELE Biokütusel

(hakkepuit ja erinevad puisteained)

Kuumaõhukatlad 300–1500 kW Veekatlad 200–1500 kW Agriland OÜ www.agriland.ee Alari Sukamägi tel 5664 0889

www.nordicboiler.ee • tel 511 6307, 512 6351 • info@nordicboiler.ee

6 fookuses

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee Foto SVEN ARBET

Veerand sajandiga

robotiaega Ida-Virumaal Lohusuu vallas tegutsev Maage peretalu on hea näide traditsioonilise Eesti talu kohanemisvõimest.

K

ui Uudo Mesi 1988. aastal Ida-Virumaal Kärasi külas vanaisa maadel talu taastama ja väikest lauta renoveerima hakkas, oskas ta vaevalt ette näha, et vähem kui veerand sajandit hiljem on tema lüpsilehmade arv suurenenud pea kümme korda ning piimatootmine toimub täielikult automatiseeritud vabapidamislaudas, kus käib nii söötmine kui lüpsmine robotitega.

Kolmas lüpsilaut “Ei sööda ükski inimene loomi nii hästi kui robot,” nendib peremees nüüd. “See paneb grammi pealt seda sööta, mida mina ette kirjutan.” Samuti arvab peremees, et ükski inimene ei suuda lüpsta lehmi nii hästi kui robot.

Uudo Mesi meenutab, kuidas ta paigaldas vanale talulaudale uue põranda ja sõnnikukraabi.

Kõige rohkem oli selles laudas 15 lüpsilehma. Siis tekkis plaan ehitada uus vabapidamisega laut.

SAPARDi toetuse ja talumetsa müügist saadud rahaga ehitas ta ühe esimesi vabapidamisega lautu Eestis.

2010. aasta lõpus varises selle katus lume raskuse all sisse. Kõigest aasta hiljem avati talu juures uus laut, kus töötavad lüpsi-

heiki raudla MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee robotid, automatiseeritud on lehmade söötmine ja sööda valmistamine. Maage talu uus laut oli esimene moodne vabapidamisega laut Ida-Virumaal.

“Sellest ajast peale on lehmad tervemad, piimatoodang on suurenenud 7000 tonnilt 9000 tonnini lehma kohta aastas,” kirjeldab peremees pärast uue lauda avamist toimunud muutusi. “Ei ole enam vaja lüpsjat ega karjakut. Töö on kergem ja lõbusam.”

Vähese inimjõuga Maage talus ja pereettevõttes OÜ Mesiviss töötab praegu neli inimest – peale peremehe tema abikaasa Maile Jaansoo, poeg Silver ja vennapoeg Karl Karo.

Vanem põlvkond tegutseb peamiselt laudas, noorem põllul.

Põhitulu tuleb piimatootmisest, loomasööt toodetakse oma talu maadel. Maad on kokku 310 ha ja loomi kokku 200. Nendest 110 on lüpsilehmad.

Suvel nägid lehmad lauda juures vohavat maisipõldu. Esimest aastat saavad nad maisisilo. “Maad on vähe ja maisiga

Maage talu peremees Uudo Mesi (paremal) ja perenaine Maile Jaansoo tegutsevad peamiselt laudas loomadega.

Vennapoeg Kalle Karo harib põldu, koristab saaki ja hooldab tehnikat. Töö on masinatega ja konti see ei murra.

saab väiksema pinna pealt suurema koguse sööta,” põhjendab peremees.

Uues laudas on automaatsöötmine. Jahu, srott, mineraalid ja silo segatakse masinaga kohapeal kokku ning lae all relssidel liikuv vagonett viib selle kümme korda päevas loomadele ette.

“Raske oli leida kainet karjakut, ja väljapääs oli automaatsöötmine,” põhjendab Uudo Mesi oma valikut. “Kõige rohkem meeldis mulle Taani päritolu Mullerupi söötmisrobot, mis teeb iga kord uue värske sööda.”

Kõigepealt segab masin kokku rohusilo ja mineraalid, seejärel lisab heina, vett ja maisisilo, segab ära ja kannab loomadele ette.

“Sõidab nagu raudteel,” kirjeldab peremees, kelle sõnul alustab masin tööd kell neli hommikul ja lõpetab kell kümme õhtul.

Selleks et tehnika käsitsemine korralikult käppa saada, kulus peremehel pool aastat. Pidevalt tuli telefoni teel müügi- ja hooldusfirmast nõu küsida.

“Nüüd tean täpselt kella pealt, kus peab robot parasjagu olema ja mida tegema,” nendib farmer.

“Kui seisab vale koha peal, siis tean, mis võib viga olla.”

Nüüd helistab robot peremehele, kui on midagi viga. Kutsub ka öösel välja. “Põhiliselt saab vead kõrvaldada nupuvajutusega,” tunnistab Mesi.

Laudas on kaks Lely Astronaudi lüpsirobotit, automaatvalgustus ja -kardinad.

Restpõrandaga laudast lükkab jäätmerobot ehk “sitasitikas” sõnniku restide vahelt alla kanalitesse ning lägapump pumpab kord nädalas läga hoidlasse kolme tunniga. Hoidla mahu-

tab 3500 kantmeetrit vedelsõnnikut, mis jõuab oma põldudele väetiseks.

Kohanemisraskused Uudo Mesi tunnistab, et esimestel kuudel pärast uue lauda avamist sai ta magada vähe ning lehmade harjumine robotiga võttis aega.

Lauta mahub 160 lehma ja aasta lõpuks loodab peremees saada selle arvu täis. Tal on plaan lauta suurendada noorloomade sektsiooniga, nii et neid saaks sööta sama söödarobotiga. “Kui laut saab loomi täis, läheb elu veel kergemaks,” arvab permees.

Nagu enamik Eesti uusi lautu, on ka OÜ Mesiviss moodne laut ehitatud maaelu arengukava loomakasvatusehitiste investeeringutoetusega. PRIA kaudu saadud toetus oli pool miljonit eurot ja see kattis pea poole invsteeringust.

Mitmekülgsed kasutusvõimalused Mitmekülgsed kasutusvõimalused Mitmekülgsed kasutusvõimalused Väetamine lämmastikuga Mitmekülgsed kasutusvõimalused Väetamine lämmastikuga

Kasvuregulaatorid Väetamine lämmastikuga Mitmekülgsed kasutusvõimalused Kasvuregulaatorid Väetamine lämmastikuga Fungitsiidid Kasvuregulaatorid Fungitsiidid Kasvuregulaatorid Väetamine Desikandid lämmastikuga Fungitsiidid Desikandid Fungitsiidid Kasvuregulaatorid Põllukaardid Desikandid Põllukaardid Desikandid Fungitsiidid Kaardirakendused Kaardirakendused Kaardirakendused Põllukaardid Desikandid N-Tester N-Tester Kaardirakendused Põllukaardid Kaardirakendused

YARA N-Sensor YARA N-Sensor YARA N-Sensor Väetamine ja Väetamine ja taimekaitse taimekaitse kõrgeimal kõrgeimal tasemel tasemel YARA N-Sensor Väetamine ja taimekaitse kõrgeimal tasemel

Väetamine ja taimekaitse kõrgeimal tasemel AGRI CON, Meit Jürgens (Täppisviljeluse nõustaja) Väetamine ja taimekaitse kõrgeimal tasemel AGRI CON, Jürgens| meit.jurgens@agricon.de (Täppisviljeluse nõustaja) Tel:Meit 5253431

Tel: 5253431 | meit.jurgens@agricon.de AGRIAGRI CON,CON, Meit Meit Jürgens (Täppisviljeluse nõustaja) Jürgens (Täppisviljeluse nõustaja Tel: 5253431 | meit.jurgens@agricon-baltic.com Tel: 5253431 | meit.jurgens@agricon.de 5253431 | meit.jurgens@agricon-baltic.com AGRITel: CON, Meit Jürgens (Täppisviljeluse nõustaja) Tel: 5253431 | meit.jurgens@agricon.de

taimekasvatus 7

Maamajandus Nr 1 (19) 23. jaanuar 2014

Foto Viio Aitsam

Arukama

taimekaitse suunas

MATI KOPPEL

I

Käesoleva aasta algusest peavad kõik professionaalsed põllumehed rakendama integreeritud taimekaitse üldiseid põhimõtteid.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor

ntegreeritud taimekaitse üldiste põhimõtete järgimist näevad ette Euroopa Liidu tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks ning eelmise aasta algul selle direktiivi alusel Eestis kinnitatud “Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2013–2017”.

Integreeritud taimekaitse on kõikide selliste võtete kasutamine, mis väldivad taimekahjustajate esinemist või hoiavad nende esinemise allpool majandusliku kahju tekitamise ulatust. Taimekahjustajate esinemisel kasutatakse võimalusel mittekeemilisi taimekaitsevahendeid ja alles nende puudumisel antud taimekahjustajale kõige tõhusamate pestitsiidide optimaalseid norme.

2009. aastal viis Turu-uuringute AS põllumajandusministeeriumi tellimusel põllumajandustootjate seas läbi küsitluse integreeritud taimekaitse tuntusest ja kasutamisest. Selle käigus küsitleti kõigist maakondadest kokku 60 põllumajandustootjat. Kuigi küsitluse tulemusena väitsid ligi pooled vastanutest, et ei tea integreeritud taimekaitse mõistet, siis integreeritud taimekaitse põhivõtteid – viljavaheldus, sertifitseeritud seemne kasutamine, korralik mullaharimine ja tasakaalustatud väetamine – kasutas üle 90% vastanutest.

Vajab tutvustamist Selle küsitluse tulemused näitavad, et mõistena on integreeritud taimekaitse paljudele Eesti põllumeestele võõras, ning kuigi mõningaid võtteid kasutatakse laialdaselt, on harva tegu kompleksse lähenemisega. Integreeritud taimekaitse täielikuks kasutamiseks on vaja ka riigipoolseid tugiteenuseid.

Vastuvõtlike sortide monokultuurina kasvatamine suurtel pindadel mitme aasta jooksul, eriti kui tegu on haigustele või kahjuritele vastuvõtlike sortidega,

viib järjest suureneva haiguste ja kahjurite esinemiseni. Haiguste ja kahjurite olemasolu suurendavad haigusetekitajate ja umbrohuseemnetega saastunud külviseemne kasutamine ning ühekülgne väetamine kõrgete väetis­ annustega. Selline teguviis soodustab taimekahjustajate kuhjumist mullas ning külviseemnega edasikandumist järgmisse aastasse.

Vastavalt vajadusele Integreeritud taimekaitse puhul on esmane tegevus taimekahjustajate levikut ja paljunemist soodustavate tingimuste vältimine. Kultuuride viljavaheldus väldib haigusetekitajate säilimist ja akumuleerumist mullas, terve ja puhta külviseemne kasutamine väldib haigusetekitajate ja umbrohuseemnete kandumist järgmise aasta põllule, haiguskindlate sortide kasutamisel toimub taimede nakatumine hiljem, haigused arenevad aeglasemalt ja põhjustavad vähem kahju.

Korraliku mullaharimise, optimaalse külviaja ja tasakaalustatud väetamisega soodustame tervete taimede kasvamist, mis on haiguste ja kahjurite suhtes vastupidavamad. Väiksemate põldude kasutamisega vähendame haiguste ja kahjurite kiire leviku ohtu. Üks integreeritud taimekaitse põhialus on taimekaitsevõtete rakendamine ainult siis, kui nende kasutamine on vajalik. Keemilise taimekaitse rakendamise vajadus, kasutatavad pestitsiidid ja nende kogused otsustatakse põllul esinevate umbrohtude, haiguste ja kahjurite alusel.

Põlluhindamiste tegemine vajab aega ning nõuab põllumeestelt head taimekahjustajate tundmist, samuti oskust neid põllul identi-

Iga üksik haiguslaik või putukkahjur ei vaja veel taimekaitsevahendite kasutuselevõttu.

fitseerida, aga ka prognoosida edasist arengut.

Sealjuures peab arvestama, et iga üksik haiguslaik või putukkahjur ei vaja veel taimekaitsevahendite kasutuselevõttu. Alles alates kahjustuse teatud astmest muutub saagikadu nii suureks, et ületab taimekaitsetööde tegemisega seotud kulusid. Sõltuvalt taimede kasvufaasist, ilmastikutingimustest ja kasvatatava sordi haiguskindlusest on sageli optimaalne kasutada tunduvalt vähendatud taimekaitsevahendite kulunorme.

Väga oluline on taimekahjustajatele kõige sobivamate taimekaitsevahendite kasutamine, sest nendega on võimalik saada sama tõrjeefektiivsus märksa väiksemate kulunormidega kui vähemsobivaid preparaate kasutades.

Siin on palju teha riiklike tugiteenuste arendamisel: koolituste korraldamine taimekaitsealase teadlikkuse tõstmiseks, taimekahjustajate ja nende bioloogia ning taimekaitsevahendite efektiivsuse alaste abivahendite koostamine, taimekahjustajate seire ja sellealane teavitus. Rohkem on vaja uuringuid ja teavet taimekahjustajate resistentsuse ja taimekaitsevahendite keskkonnamõjude kohta.

Sarnase toimeviisiga pestitsiidide pikaajalisel ja laiaulatuslikul kasutamisel selekteeritakse taimekahjustajate seast välja tolerantsemad või resistentsed isendid, mis ei allu enam antud taimekaitsevahendi toimele. Selle vältimiseks tuleb kasutatavaid preparaate vahetada, aga ka korraldada uuringuid pestitsiidiresistentsuse esinemise teemal. Pestitsiidiresistentsuse alase info parem valdamine võimaldaks soovitada loobumist vähenenud efektiivsusega preparaatide kasutamisest või pestitsiidide kasutamise õiget roteerumist resistentsuse väljakujunemise vältimiseks.

Ainult korras pritsiga saab taimekaitsevahendeid täpselt ja optimaalses koguses doseerida ning vältida olukorda, kus terve

Lepatriinu võib lehetäisid hävitada sama tõhusalt nagu keemilised taimekaitsevahendid.

põld või mõned põlluosad saavad kas liiga suure või liialt väikese koguse taimekaitsevahendit. Mittekorras seadmete kasutamisel kannatavad nii tõrjetööde efektiivsus kui looduskeskkond.

Eestis on põllumeestel siiani väga vähe teavet pestitsiidide keskkonnamõjude kohta. Kõik kasutatavad pestitsiidid mõjutavad looduskeskkonda ning inimeste ja loomade tervist. Teadlikkuse tõstmine pestitsiidide keskkonnamõjudest võimaldab valida ja kasutada neid, mis on väiksema negatiivse mõjuga.

Looduslikud võimalused Senisest tunduvalt rohkem vajavad tähelepanu mittekeemilised tõrjeviisid. Kõige lihtsam näide on siin mehaanilise vaheltharimise kasutamine kartuli umbrohutõrjel. Paljudes riikides kasutatakse mehaanilist umbrohutõrjet ka talirapsi ja maisi ning teiste kultuuride kasvatamisel. Eri võtteid on võimalik kasutada teraviljade umbrohutõrjes. Meil on laialdasemalt levinud ainult nn ökoäke.

Suviteraviljade puhtimisel võib puhtimispreparaatide asemel kasutada kuuma auruga töötlemist.

Omaette valdkond on biotõrje. Mitmed hernekasvatajad kasutavad feromoonpüüniseid hernemähkuri lendluse ja optimaalse pritsimisaja määramiseks. Viimastel aastatel on turule tulnud palju biopreparaate, millel on otsene taimekahjustajate vastane mõju, samuti on turul biostimulandid, mis tugevdavad taimede kasvu ja kiirendavad arengut, muutes nad niimoodi haiguskindlamaks.

Integreeritud taimekaitse kompleksi viimane tegevus on kasvuperioodil tehtud taimekaitsetööde vajalikkuse ja efektiivsuse hindamine pärast saagikoristust.

Seeläbi saab leida vead ja eksimused tõrjetöödel ning tuvastada mittevajalikud pritsimised. Sellised hindamised annavad võimaluse teha otsuseid edasiseks – kas taimekahjustajate vältimiseks põllul või taimekaitsetööde efektiivsuse suurendamiseks järgmistel aastatel.

Paljud põllumehed toovad keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise argumendiks, et taimekaitsevahendid on suhteliselt odavad.

Nad arvavad, et taimekaitsevahendid vähendavad tootmisriske, suurendavad saaki ja parandavad kvaliteeti. Seetõttu kasutataksegi taimekaitsevahendeid rutiinselt.

Integreeritud taimekaitse laialdaseks rakendamiseks vajavad põllumajandustootjad lihtsalt kasutatavaid ja kindlalt töötavaid terviklahendusi, mis võimaldavad taimekaitsevahendite kasutamist vähendada, ilma et tootmisriskid suureneks ja tootmise tulukus väheneks.

Selle aspekti juures on väga oluline majandusarvestus keemilise taimekaitsega seotud kuludest ja tuludest, et näidata ühe või teise tootmisviisi tegelikku maksumust.

Paljudel juhtudel suurendab integreeritud taimekaitse rakendamine tootmise majanduslikku tulukust. Tarbetute taimekaitsetööde ärajätmisega vähenevad kulud, ilma et põllukultuuride saagikus ja seonduvad tulud väheneks.

8 taimekasvatus

Uus-Meremaal

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

on maailma kõrgeim viljatoodang

LII SAMMLER ajakirjanik lii.sammler@maaleht.ee

K

ogu teraviljakasvatus ja seemnekasvatus käib Uus-Meremaa Lõunasaarel, kus asuvad saarestiku suurimad viljapõllud, kunstliku niisutusega. Kuigi kulud on suured, jääb sellisel juhul kasumit rohkem taskusse.

Niisutamine “Muidu korralikku vilja ei saa,” sõnab seemnekasvataja Doug Gough. “Ilma niisutuseta on nisusaak 6 tonni hektarilt, niisutusega 12.”

Piirkond saab looduslikult 600– 700 mm vihma hektari kohta.

Kuna sealsed liivased mullad ei hoia niiskust, antakse seda kunstlikult juurde. Näiteks Doug Gough annab lisavett ainult osadele oma põldudest, ent teine külastatud farmer, Roger Henderson, niisutab 95% pinnast. Lisavett antakse keskmiselt 200 mm/ha. Niisutusperiood on novembrist aprillini.

Kuna viimasel kümnendil on Uus-Meremaal hakatud vee kasutamisele tähelepanu pöörama riiklikul tasandil, et kaitsta põh-

Piimatootmine on Uus-Meremaal odav ja toodang lehma kohta madal, kuid teraviljakasvatuses on vastupidi: kulud on suured ja nisusaak maailma kõrgeim – keskmiselt 12 tonni hektarilt.

tud farmer ütles, et kui ta hakkas mullaproovide järgi väetama, vähenesid kulud poole võrra.

Jude ja Roger Hendersoni teraviljakasvatustalus antakse lämmastikku 250–400 kg/ha. Ülejäänud elemente – fosforit, kaaliumi, boori – antakse mullaproovide järgi. Väetisefirma aitab väetusplaaniga. Henderson kasutab kasvuregulaatorit.

Viljelustehnoloogiad javett (valdavalt liivarikas muld laseb vett palju läbi), ostavad intensiivselt viljelevad farmerid, kes soovivad oma põlde kunstlikult niisutada, veekasutusloa.

Makstakse ka veemaksu.

Veemaks koosneb mitmest osast. Ühekordsed maksed on 1 veekasutusosak 25 NZD, keskmise suurusega farm vajab neid kümmekond; puurkaevu ehitusosak ühekordse maksena – 2000 NZD. Uusi puurkaeve enam palju ei lubata juurde rajada ja praegu tegeleb kohalik võim osade lubade tühistamisega. Lisandub iga-aastane veemaks 600 NZD/ha.

Niisutamiseks kasutatakse nii maapõuest tulevat kui vihmavett.

Kuna sademeid tuleb osal aastast palju, korjatakse sadeveed kokku ja kasutatakse taas niisutamiseks, kusjuures põhjavee kasutamine on kaks korda kallim kui pinnavee kasutamine.

Väetamine Peamised kultuurid on nisu, oder ja raps. Kuna rapsikasvatus on tulus, tahaksid seda kasvatada kõik. Mulla viljakuse säilitamise eesmärgil lepitakse kokku piir-

konnad, kus teatud perioodil kasvatatakse rapsi, ja piirkonnad, kus seda teha ei tohi.

Nisukülv algab nende mõistes talvel (augustis-septembris).

Külviajal väetatakse põldu lämmastikuga. Lämmastiku ohtrus oleneb soovitavast saagist. Näiteks kui farmer soovib saada 10 t/ha – annab 300 kg/ha N; kui soov on saada 15 t/ha – annab 450 kg/ha. Ent soovituslik on nende maksimumsaagikuse 14 t/ha saamiseks piirduda siiski 300 kg/ha. Lämmastikväetist lu­batakse korraga anda maksimaalselt kuni 200 kg (meil on soovitus kuni 100 kg). Peamiselt kasutatakse karbamiidi, kuna see on kõige soodsam ning kunstliku niisutuse tõttu ei lendu.

Talvel, kui nisukülv algab, antakse 100 kg. Edaspidi väetatakse väikestes kogustes mitu korda kasvuperioodi jooksul.

Kuna vihmad on kohati sagedased ja tugevad, pole mõtet suuremat kogust panna, see läheks kohe läbi mulla põhjavette.

Igalt põllult võetakse kord aastas mullaproov ning väetamine toimub selle alusel. Üks külasta-

Varem oli Uus-Meremaal kasutusel künnipõhine mullaharimine, nüüd kasutatakse minimeeritud harimist kultivaatori ning vahel ka randaaliga, vähesel määral otsekülvi. Põhk põletatakse ja vahel isegi korduvalt. Samuti oli tee ääres näha äärest ääreni põletatud põldusid, et umbrohtu hävitada, kuna see on suur probleem.

Umbrohu hävitamiseks kasutatakse ka põldude üleujutamist.

On põlde, mida läbivad niiskusekaitse vallid ja nende vahel võib vesi seista mitu nädalat.

Teravilja teravilja järel ei kasvatata. Palju kasvatakse hübriidsorte, ent ka juhul kui neid ei kasvatata, ostavad paljud farmerid igaks aastaks uue seemne.

Suur probleem on tuulekaer.

Tootmispõldudel kasutatakse selle tõrjeks herbitsiide, mujal ollakse tõrjest loobunud, kuna see on väga suuremahuline töö.

Niisutuseta on nisusaak 6 tonni hektarilt, niisutusega 12.

Doug Gough

Vili tuleb põllult suhteliselt kuivana. Vahel on kuivaine 80%, mõnel aastal ka 70%. Seetõttu kasutatakse enamasti vaid õhukuivatiga punkreid. Näiteks kui õues on temperatuur 30–35 °C, on vili juba koristusel nii kuiv, et niiskust on vaja vähendada vaid mõne protsendi võrra.

Raps niidetakse nii Austraalias kui Uus-Meremaal ette, lastakse 3–5 päeva kuivada ning seejärel koristatakse. Sellegipoolest väidetakse, et koristuskaod on minimaalsed.

Viljakasvatuspiirkonnas on eesmärk püstitada nisu kasvatamise rekord aastaks 2020 – saagikuseks 20 t/ha. Praegu on maailmarekord 15 t/ha.

Mesilasepidajatega üldiselt probleeme ei ole. Nad toovad ise tarud põldude lähedusse tolmeldamiseks.

Põlde pritsitakse alati õhtuti, oodates ära, et mesilased oleks töö lõpetanud. Vajadusel tarusid ka kaetakse, samuti kasutatakse mesilasesõbralikumaid kemikaale.

Põldude vahel on hekid, mis kaitsevad tugevate tuulte eest.

Piirkonnas oli 10. septembril viimane suurim torm – arvatakse, et puitu ja niisutussüsteeme hävis 1 mln NZD väärtuses.

Seemnekasvatus Uus-Meramaa taimekasvatuseks soodne kliima ja mullastik on tekitanud olukorra, kus väga suur osa maailmas toodetavatest seemnetest – nii vilja-, heina-, köögivilja- kui lilleseemnetest – paljundatakse just seal.

Võtame vastu tellimusi a kevadeks.usi 2014. aastvast u tellim Võtame 2014. aasta kevadeks.

Haagistele garantii 24 kuud.

Haagistele garantii 24 kuud.

loomakasvatus 9

Maamajandus Nr 1 (19) 23. jaanuar 2014 Foto Lii SaMmler

uus farm Foto LII SAMMLER

Vastsesse Palu veisefarmi mahub 300 piimaandjat.

Sargvere põllumajandusühistu ehitas lauda ilma laenu ja toetuseta

Grasslanzi sordiaretuskeskuse teadur Shaun Monk räägib, kuidas suurendada taime enda kaitsevõimet haiguste ja kahjurite vastu.

Uus-Meremaal sobib seemnekasvatuseks 150 000 ha ja 30% sellest asub Canterbury maakonnas. Kaks kolmandikku seemnest eksporditakse. Seemnekasvatusega ollakse 5.–6. kohal maailmas. Suuremad seemnekasvatuse piirkonnad maailmas on Oregon USAs, Argentina, Lõuna-Aafrika ja Prantsusmaa.

Gough kasvatab mitmeaastase raiheina seemet, seemnesaak on keskmiselt 2 t/ha. Seeme läheb Prantsusmaale. Valge ristiku seemnesaak on 600–700 kg/ha.

Redise-, porgandi- jm köögiviljaseemnete kasvatamiseks kasutatakse parimaid põlde. Porgandiseemne kasvatamine on riskantne – mõnel aastal teenib sellega kümneid tuhandeid, mõnel aastal mitte midagi. Ohud on talv, väga suur fungitsiidivajadus ning porgandikärbes. Porgandija rediseseemne puhul on suureks probleemiks ka tolmlemine.

Gough kasvatab ka mitmesuguste salatite seemneid. Seemned müüakse Hollandisse puhastatuna ja pakituna.

Roger Hendersoni suurim sissetulek tuleb raiheinaseemnest.

Raiheina kasvatatakse sel hooajal 40 hektaril. See koristatakse vaalu, kus ta 5–6 päeva kuivab, siis kombainitakse seeme. Raiheinale annab ta ka kõrretugevdajat 1,4 l/ha. N antakse karbamiidina, 350–400 kg/ha, jagatuna kolmele korrale. Saak on 3,5 t/ha. Seemet külvatakse 8 kg/ha. Tema saab raiheina eest 1.60 NZD/kg, edasimüüja 6 NZD/kg.

Sordiaretus Sordiseemne kasvatuse kompanii Grasslanz aretab ja kasvatab valget ristikut ja raiheina – kaht peamist Uus-Meremaa söödakultuuri. Lisaks kasvatatakse aruheina, timutit, lutserni, sigurit ja punast ristikut. Katsetatakse ja paljundatakse ka muu maailma seemnefirmade toodangut.

Sertifitseerimissüsteemil on kõrged standardid. 10 aastat ollakse sordi aretajad ja paljundajad, alles siis saab sorti müüa.

“Piltlikult öeldes saan peotäie seemneid ja paljundan nii, et saaks turustada,” ütleb Grasslanzi teadur Shaun Monk. “Meie loome ideaalse seemne, mida teised seemnekasvatajad edasi pal-

jundavad.” Raiheina saadi algul 1 t/ha, nüüd 3 t/ha. Kasutatakse kasvuregulaatorit ja fungitsiitide.

Praegu on kompaniis käsil uudne aretustöö. Aretatakse kõrgema endofüütide sisaldusega kõrreliste taimede sorte.

Endofüüdid tekitavad toksiine, mis kaitsevad taimi. Kuna kõik taimed sisaldavad ka ise teatud määral endofüüte, mis kaitsevad neid taimehaiguste ja kahjurite vastu, siis aretatakse selliseid taimi, mille endofüütide sisaldus on piisavalt suur. Sel juhul ei kannata taim nii palju seenhaiguste ja kahjurite rünnaku tõttu ning taimekaitsevahendeid läheb vähem vaja. Teravilja puhul on alustatud endofüütide uuringuid fusarioosi ja muude seenhaiguste vastu.

Proove võetakse kolm korda, lisaks tehakse DNA-test. Kui taim ei sisalda endofüüte, siis visatakse see ära. Grasslanz müübki teravilja- ja kõrreliste seemneid, mis on endofüütidega rikastatud.

Taime järgmistes põlvedes endofüüdi sisaldus väheneb, niisiis on ees veel palju tööd, et endofüüt püsiks.

Üks läinud aasta uuemaid farme tegutseb Järvamaal Sargvere põllumajandusühistus. Farmi teeb eriliseks see, et ehitati omavahenditest, kasutamata toetus- ega laenuraha.

300 lehmakohaga Palu veisefarmi ehitusmaterjaliks valiti sändvitšpaneel. See on kergelt soojustatud kahepoolne plekist materjal, et laut talvel liiga külmaks ei läheks. See materjal ongi viimasel ajal laudaehituse materjalidest siinmail tippu tõusnud ning sobib meie kliimasse hästi.

Ka täispuhutavad DeLavali kardinad ning ventilatsioonikorstnad avatud katuseharja asemel teenivad sama eesmärki.

Farmis on DeLavali 2x10 paralleellüpsiplats. Lehmade asemed on metallist ning magamiseks on neil kummimatid.

Uudne on farmi veekasutus. See on ratsionaalne. Lüpsiplatsi vesi läheb taasringlusse ning seda kasutatakse ka olmeploki kütmisel.

Uudne on seegi, et osa olme- ja tööruume asub teisel korrusel.

Farmijuhataja kabinet on otse lüpsiplatsi kohal ning lehmadega toimuvat saab ta jälgida kabinetiaknast. Loomulikult on laual ka arvuti DeLavali uuendatud Alpro farmihaldusprogrammiga.

Suletud puhkeruumi asemel on aga mugav puhkenurk.

Farmi ehitas Mapri Projekt OÜ. Ehitus kestis pool aastat ning see läks maksma 1,1 miljonit eurot.

MM Uus lüpsiplats.

10 tehnika

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Traktoriaasta

2013:

müüjatele edukas, liidrid samad Traktorimüügiaasta 2013 tõstis uute traktorite müüginumbri 751ni, ent tõi kaasa turu polariseerumise.

Selgelt rohkem osteti kas ülisuuri põllu- või väikesi farmitraktoreid. Keskmise võimsusklassi müük langes.

T

raktorimüüjate hinnangul on viimased paar aastat olnud põllumeestele edukad ning masinaostu soodustas ka Euroopa Liidu investeeringutoetuste viimane aasta. Hoolimata sellest, et investeeringutoetust ei saanud kaugeltki kõik, põhjendavad traktorimüüjad head müügiaastat kõrgete rapsija teraviljahindadega pärast 2012. aasta saagikoristust, samuti piimamüügist teenitud tuluga. Üldiselt ei toonud eelmine aasta kaasa suuri muutusi traktorimüügifirmade turuosade jaotumises.

Esikoha säilitas New Holland, kellele eelmine aasta oli rekordiline müügiaasta. Ka John Deere’i traktoreid müüvale Stokker Agrile oli 2013. aasta traktorite müügis läbi aegade parim.

2013 Müüdumad uued traktorid 1. New Holland 2. John Deere 3. CASE IH 4. Valtra 5. TYM Ülejäänud kokku

142 136 72 70 57 274

Allikas: maanteeamet

Väga edukaks võib 2013. aastat lugeda ka CASE IH traktoreid müüvale AS Dotnuvos Projektaile.

Võrreldes 2012. aastaga suurenes CASE IH traktorite müük ca 50%.

Veel üle-eelmisel aastal turuliider olnud Valtra jäi seekord müügiarvult neljandaks.

MM

ZETOR MAJOR 80

23 500 € Hinnale lisandub käibemaks.

Esilaadur

6150 €

Hinnale lisandub käibemaks.

Mait Nõmmsalu Tatoli ASi juhatuse esimees

U

ute traktorite turg oli 2013. aastal umbes 30% suurem kui aasta varem. Sellest 10% võib olla tingitud traktorimootorite uuest direktiivist. Detsembris võeti ARKis arvele rohkem masinaid kui tavaliselt, sest firmad pidid kõik traktorid, mis olid veel vana mootoriga, arvele võtma. Üldiselt ei olnud turuosade jaotumises palju muutusi. Hea on tõdeda, et kindlustasime oma New Hollandiga esikohta ja teistega vahet isegi suurendasime.

New Hollandi turuosa on nii maailmas kui Eestis umbes 20%. Eestis on New Hollandi edu võtmeks AS Tatoli kliendisõbralik teenindus. Võimalikult palju varuosi on Eestis olemas – see tähendab kiirust. Olemas on ka varumasinad, kui mõne tööga peaks kauem minema.

Kui varem olid peamiseks müügiartikliks 200hobujõulised traktorid, siis nüüd on samale tasemele jõudnud ka 10hj. Belarussidest on hakatud loobuma, neid asendatakse lääne

masinatega. Ka ostetakse järjest rohkem üle 300hj traktoreid – vaja on suurendada tootlikkust ja ka agregaadid on muutunud suuremaks.

New Hollandi kõige populaarsemad olid T5 seeria (100 hj) ja T7 seeria (200 hj). Kõige populaarsem mudel oli T7.270 AutoCommand.

Astmevaba käigukast on muutunud popiks, sest seda on mugav kasutada ning see võimaldab paljudel juhtudel teha suurema traktoriga ära väiksema traktori töö sama küttekuluga.

Loomulikult annab astmevaba käigukast eelise transporditöödel.

Priit Prints Stokker Agri juhataja

E

uroopa Liidu eelarveperioodi viimane aasta tõi ka investeeringutoetuste turule suure hulga finantsvahendeid. Näha oli turu polariseerumist – kasvas nii väiksemate, alla 120hj traktorite kui suurte, üle 280hj traktorite turg. 150hobujõuliste traktorite asemel küsiti võimsamaid, 200hj traktoreid. See on trend, mida oli märgata mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas.

tehnika 11

Maamajandus Nr 1 (19) 23. jaanuar 2014 Foto REPRO

Sel aastal oleme tellinud 22 traktorit võimsusega üle 200 hj. Nendest omakorda pooltel on võimsust 350 hj. Taure on viimasel ajal andnud veidi traktoriturgu käest, kuid püüame seda uute võimsate masinate ja järelhooldusega tagasi võita.

t l i e m r o t k a r t Soeta eie lennutame su ning m kareisile! eksooti

Toomas Kulu

DEUTZ-FAHR 5110 AGROTRON

ASi Dotnuvos Projektai juhatuse liige

Laohind

55 000 €

V Jõudsalt kogus hoogu ka üle 300hj traktorite müük. Vajaduse kasv võimsamate traktorite järele on tingitud tootlikumate põlluharimisriistade kasutuselevõtust suuremate maaharijate poolt. Väiksemas võimsusklassis mõjutas turgu suur toetusega ostetud masinate osakaal. Üha enam kasvab nõudlus täppisviljelusseadmete, satelliitlahenduste ja juhtimisabi järele – mida kallim masin, seda rohkem pööratakse tähelepanu masina võimsuse maksimaalsele ärakasutamisele.

Stokker Agrile oli 2013. aasta traktorite müügis läbi aegade parim.

Meie kliendid hindavad John Deere’i traktorite kasutusmugavust, jõudlust ning töökindlust. Sugugi mitte vähem tähtis argument kliendi jaoks on ka Stokker Agri Eesti suurim järelmüügi meeskond.

Kogu turul oli enimmüüdud traktori mudeliks 100hj John Deere 5100M. Samas on John Deere’i uued 8R ja 7R seeria masinad ülipopulaarsed üle 200hobujõuliste masinate klassis.

Toomas Jürgen Taure ASi müügijuhataja

T

aure AS müüs möödunud aastal 72 uut ja üheksa kasutatud Valtra traktorit. Valtra mudelite A, N, T ja S hulgast olid müüdumad N ja T. Kindlat reeglipära ei saa välja tuua, kuid viimasel ajal kasvab vajadus suurte (üle 300 hj) traktorite järele. Samas oleme müünud arvukalt uusi väikesi (50–100 hj) traktoreid. Kolmandik müüdud masinatest on varustatud esilaaduritega.

Paarikümne aastaga on muutunud masinate tehniline tase palju keerulisemaks ja pakub rohkem võimalusi. Hästi on kliendid vastu võtnud viieastmelise kiirvahetiga Versu mudelid. Sagenenud on ka astmevaba käigukastiga Directi mudelite tellimine.

Lihtsamate põllutöömasinatega töötamisel piisab täiesti HiTechi mudelitest, neid müüdi eelmisel aastal 35.

õrreldes 2012. aastaga suurenes CASE IH traktorite müük ca 50%. Eks siin aitasid kaasa soodsad majanduslikud olud ning kõrged rapsi- ja teraviljahinnad pärast 2012. aasta saagikoristust.

Suur osa meie kasvust tuli aga konkurentide arvelt. Hea tulemuse taga on terve meeskonna tubli töö, tihe koostöö klientidega ja abivalmis suhtumine. Eeskätt pidasime tähtsaks hoolduse valdkonda.

Case IH pakub igas võimsusklassis traktoreid. Palju osteti Case IH Farmalli seeria traktoreid, mille võimsus on 85–115 hj. Eks seda suurusklassi ongi Eestis enim liikumas ja masinate seas on palju vanu, mis vajavad väljavahetamist. Aga populaarsed olid ka Austrias toodetud Maxxumi seeria (kuni 140 hj) ja Puma seeria (kuni 230 hj) ning Ameerikas toodetud Magnumi seeria (kuni 340 hj) traktorid.

Dotnuvos Projektai tegutseb kõigis kolmes Balti riigis. Lääne-Euroopast pärit traktorimarkide puhul paistab Eesti silma sellega, et meie põllumehed ostavad rikkalikuma varustusega masinaid, et töö saaks tehtud efektiivselt ja mugavalt. Läinud aastal müüsime ka ühe 600hobujõulise roomikutega traktori Case IH Quad­ trac 600. Nii suurt masinat pole veel liikumas Lätis, Leedus ega Soomes.

UUS MUDEL! Kerge, aga võimekas masin põllutöödeks • juhikabiini konditsioneer • elektriline seisupidur, 60E+60T PowerShift käiku • ökonoomne, 110 hj DEUTZ 3.6 l mootor • 355 kg esiraskusi

• õhkiste • hüdraulilised kärupidurid • rehvid ees 420/70R24, taga 480/70R34

PAKKUMINE KEHTIB LAOTRAKTORITELE. Küsi meilt ka finantseeringut.

Vaata reisikampaania tingimusi meie kodulehelt.

Einar Mikson Deutz-Fahr tootejuht einar@jatiina.ee tel. 51 42 334 Tõnu Veiram müügispetsialist tonu@jatiina.ee tel. 53 338 847 Tarmo Heidemann müügispetsialist tarmo@jatiina.ee tel. 58 866 014

TEAGLE TOMAHAWK RULLIPURUSTAJAD

Einar Mikson Jatiina OÜ Deutz-Fahri tootejuht

T

raktorite osas oli 2013. aastal kõige suurem huvi väiksemate, 100hj traktorite vastu, mis on sobilikud ennekõike väiksematesse ettevõtetesse ja farmidesse laaduriga töödeks. Teine võimsusvahemik – 180–220 hj – on eelkõige maaharimistöödeks. Mõningast huvi tunti ja keskmise võimsusklassi (150 hj) vastu.

Deutz-Fahri tootevalik on väga lai, praegu ulatub masinate võimsus 39–340 hobujõuni, mis katab ära enamiku siinsete ettevõtjate vajadustest. Tulevast aastast lisandub tootevalikusse uus seeria, kuni 440 hj.

Lähima paari aasta jooksul plaanime viia oma masinate müügi Eestis vähemalt esiviisikusse, on juba palgatud uued töötajad nii müügi kui ka järelteeninduse meeskonda. Me ei ole võtnud eesmärgiks meeletult laia tootevalikut, sest liiga suures firmas kaob ära keskendumine kliendi individuaalsetele vajadustele.

... JA PÕHUVESKID (VÕIMALDAVAD ÜHTLAST LÜHIKEST HAKET VASTAVALT VALITUD SÕELALE)

MCHALE KOMBI, MUUTUV JA FIKSEERITUD KAMBRIGA RULLIPRESSID. Küsi laoseisu!

OVLACI MADALKÜNNI PÖÖRDADRAD (6–11 korpust) JA RASKERANDAALID

Saare Talutehnika

... NING TÖÖ SAAB TEHTUD!

TANCO PALLILÕIKUR eemaldab ka kile ja võrgu ühe töökäiguga!

Laukna, Raplamaa • tel 505 7936 Tartu • tel 502 1373, 512 6296 info@stt.ee • www.stt.ee

12 tegija

Veeve Kaasik, Eesti parim konsulent aastal 2013.

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Veeve Kaasik K

õljala mõisapargis käib ka laupäeval kibe töö. Endise lasteaia vana hoone juurde on päeva jooksul tekkinud puunottidest hunnik. Mehed tõid traktoriga puud kohale ja saagisidlõhkusid ära, naised tassisid need omakorda varju alla.

Kui hulk inimesi tööd teeb, on sagimist palju ja keegi peab sel hetkel ütlema, kuhu suunas joosta ja kust nurgast kinni haarata. Kõljalas on selline sõnakas inimene Veeve Kaasik.

Kaasikul kogemusi ja autoriteeti jätkub. Ta on end aastakümnete jooksul tubli tegijana tõestanud, olles kakskümmend aastat majandis agronoom olnud. “Kui ajad muutusid, mõtlesin, et mul amet õpitud, miks peaksin seda siis raisku laskma, ja otsustasingi konsulendiametis proovida,” meenutab ta.

Foto SANDER ILVEST

Läinud aasta Eesti parimaks konsulendiks tunnistatud Saaremaa naine Veeve Kaasik on oma mitme­külgsusega kui Eesti põllumajanduse viimaste aastate elav ajalugu ja entsüklopeedia.

Praegu on tal lisaks konsulenditööle Saaremaal ja Hiiumaal pidada Kasesalu mahetalu, ta on vallavolikogu liige ning külaseltsi eestvedaja. Aga kõigest sellest jääb ikkagi veel energiat üle ja nii võib teda igal nädalal Kuressaares lauatenniseklubis väikest palli põrgatamas näha.

“Praegu tundub see külaseltsi maja kordategemine vaat et kõige olulisem asi,” selgitab Veeve Kaasik. Kõljalas pole siiamaani kohta, kus küla oma kokkusaamisi võiks pidada, samas on vanas mõisasüdames kehvas seisus või lagunevaid mõisahooneid ning sovhoosiajast jäänud ehitisi. Tühjaks jäänud lasteaed oleks hakanud nende hoonete nimekirja täiendama, kui külarahvas poleks teisiti otsustanud. “Üks pool lasteaiahoonest oli paremas seisus ja selle saime valla toel kasutuskõlblikuks. Jõulude ajal pida-

sime siin juba pidu ja ka talgulised saavad täna suppi süüa soojas saalis pika laua taga,” on Veeve Kaasik töö edenemisega rahul.

Hoogu küla talupidamisele Külal on Veeve Kaasikust kasu ka ses mõttes, et tema on see, kes innustab ja õpetab inimesi tegutsema. Tema eestvedamisel on mitmed pered hakanud tegelema väiketootmisega. Üks talgulistest kiidab, et oli just Kaasiku soovitusel hakanud oma aiamaal frigomaasikaid kasvatama.

“Ise ka olin üllatunud, et juba esimesel aastal sain väikese kasumi,” kiidab 72aastane pensionär.

Mitmed pered on Kaasiku innustusel hakanud tööstuslikku kanepit kasvatama. “See on haruldaste omadustega taim, mille seemned ja seemneist saadav õli on kaup, mille eest

Kutsume teid TEABEPÄEVALE 28. jaanuaril kell 9.30 TÜRI, Tehnika 9 www.sampo-rosenlew.fi

COMIA – UUS SEERIA, Soomes toodetud teraviljakombainid

C12

C10 AMETLIK ESINDAJA JA MAALETOOJA:

VEEBRUARIS-MÄRTSIS TOIMUVAD TEHASEKÜLASTUSED. Vajalik eelregistreerimine. tel 5692 6689, info@agrimarket.ee Müük ja varuosad Volli Geherman, tel 5336 4573 Vitamiini 2a, 51014 Tartu

Hooldus ja remont Karla Kreitsman, tel 515 1359 Tehnika 9, 72213 Türi

www.agrimarket.ee

tegija 13

Maamajandus Nr 1 (19) 23. jaanuar 2014

– nagu tark mees taskus JANA RAND ajakirjanik jana.rand@maaleht.ee

makstakse väärilist hinda,” arvab Veeve Kaasik.

Oma konsulenditöös puutubki aktiivne naine kokku just selliste talupidajatega, kes alles alustavad või otsivad alternatiivset tootmisvõimalust. “Sellistele suurtele tegijatele nagu näiteks Tõnu Posti Kõljala POÜ pole konsulentidel enam erilist nõu anda, neil on endal head asjatundjad ametis. Kuid neile, kes tahavad alustada või oma profiili muuta, oleme jätkuvalt vajalikud,” leiab Veeve Kaasik.

Mida siis soovitada algajale talupidajale, kellel vast ainult 5–10 hek-

takse kõigepealt talupidajate kuuekuulistele kursustele, ning kui need läbitud, saab ka noortaluniku staatust ja võimalikke toetusi taotleda.

Alustajatel aitavad konsulendid ka äriplaane koostada ning PRIAga asju ajada.

Kogemused mahetalust

tarit maad kasutada? Kaasiku sõnul tuleks esmalt uurida, milliseid võimalusi maa pakub. Selleks võtab ta mullaproovid ja analüüsib, milliste kultuuride kasvatamiseks mullad sobilikud on: “Paljud mullad Saaremaal sobivad maasika või teiste marjade ja ka puuviljade ning herne kasvatamiseks. Ka soovitan talunikel alati kaaluda mahetootmise alustamist.

Selles nišis on ruumi küll. Näiteks ei tegutse Saaremaal hetkel ühtegi maheda sealiha tootmise ettevõtet.”

Korduma kippuvad küsimused Üsna sageli tuleb nõuandekeskusesse talupidajaid, kes kurdavad, et põllud ei anna loodetud saake. Konsulent läheb siis enamasti kohale, analüüsib mulda, et selgitada, mida neil muldadel üldse kasvatada saab.

“Teiseks võib madalate saakide põhjuseks olla puudulik viljavaheldus ja siis tuleb koos talunikuga paika panna külvi- ja väetamisplaanid.”

Tihtipeale tuleb nõu küsima mõni noor inimene, kes on otsustanud esivanemate maadel talupidamisega alustada. Sellised noored suuna-

Kuid ka aastatepikkuse kogemusega talupidajail on konsulentide juurde asja, sest aeg-ajalt seadused muutuvad ja tuleb juurde uuendusi. Näiteks praegu juurutatakse keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetust ja nõuandekeskusel tuleb juba varakult selgitada, kuidas oma tootmist peaks sättima, et uute nõudmistega kooskõlas olla.

Kuigi interneti kaudu suhtlemine teeb elu mugavamaks, vajavad paljud talunikud siiski abi e-PRIA kasutamise õppimisel. “Kui vaja, sõidan talusse, kuid ka võib talunik tulla nõuandekeskusesse koos oma ID-kaardiga ja meie juures kogu protsessi läbi teha,” jutustab Veeve Kaasik.

Konsulendid peavad olema hästi kursis kõigega, mis põllumajanduses toimub. Selleks läbivad nad koolitusi ja õppepäevi nii kodu- kui välismaal, käivad maakondades talusid ja toot-

Alati on kasu sellest, kui tegutsetakse koos.

VEEVE KAASIK

misi vaatamas. Konsulentide kaudu levivadki väärt teadmised üle Eesti.

Mahetalu pidamisel on aga Veeve Kaasikul soovijaile jagada iseenda praktilisi kogemusi. Nende Kasesalu mahetalus kasvatatakse lihaveiseid, kuid ka tööstuslikku kanepit, mahemaasikaid ja -kartuleid.

Kogu töö tehakse talus peamiselt oma perega. Isegi maasikakorjamise kõrgajal proovitakse võimalikult palju ise hakkama saada.

Siis võtab naine puhkuse ja veedab enamiku ajast põllul marju korjates ning mitu tundi iga päev turul maasikaid müües.

Et konsulendi jutt ei jääks üksnes teooriaks, korraldas Veeve Kaasik eelmise suve hakul oma talus maasikakasvatuse õppepäeva. Soovijaid tuli mitukümmend ning igaüks võis soovi korral ise kohapeal proovida kile panekut ja taimede paigutamist.

“Alati on kasu, kui tegutsetakse koos. Kasu saab juba kas või sellest, kui saame kõikide soovijate taimed ühekorraga mandrilt ära tuua.”

Veeve on nõustamiskeskuses ametis olnud algusest peale ja näinud nii nõuandeteenistuse kui ka uutmoodi põllumajanduse arengut. Praegu saavad paljud põllumehed iseseisvalt hakkama ja kõne all on olnud ka nõuandeteenistuse kokkutõmbamine.

Kaasiku arvates võib küll iga algaja ükskord suureks saada, kuid vajadus nõustamise järele jääb ikkagi alles.

“Nõustajat on vaja õigel ajal, mitte siis, kui asjad käest läinud,” arvab ta.

UUDIS! BIO konteiner-katlamaja  lihtne paigaldada ja teisaldada  võimsus 300–800 kW

Küsi pakkumist!

ANTTI BALTIC OÜ  Kadaka tee 72 A 12618, Tallinn  telefon 600 9354  faks 652 5376  www.agrosec.com AIVAR KUHI, tehniline ekspert tel 505 5053, aivar.kuhi@agrosec.com

JAAK TRIISA, müügimees tel 515 6528, jaak.triisa@agrosec.com

MARGUS MÜTS, juhataja tel 523 4267, margus.muts@argosec.com

14 aiandus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Uusi

köögiviljahoidlaid

oleks vaja küll

Foto RAIVO TASSO

Selleks et mahetootjate köögi- ja puuvilja oleks võimalik süüa aasta läbi, on saagi ületalve säilitamiseks vaja kaasaegseid hoidlaid.

Toetusi oodatakse uuelt MAKilt.

Priit Hinto loodab maheköögiviljahoidla sügiseks valmis saada, nii et seal oleks võimalik hoiustada järgmise aasta sibulasaaki.

Põllumajandus- ja tööstushoonete projekteerimine ja ehitus. Laudad, hoidlad, kuivatid, laohooned, tootmishooned.

Heinzbau OÜ ehitab põllumajanduses ja tööstuses tegutsevatele klientidele.

OÜ Heinzbau Õpetaja 9a, 51003 Tartu tel 511 1080

www.heinzbau.ee

E

bapiisav juurikate hoiustamise võimalus ühelt poolt ja kõrged transpordikulud teiselt poolt olid need põhjused, miks Tartumaal Läti külas asuva Latika talu peremees Priit Hinto otsustas võtta ette Eesti suurima maheköögiviljahoidla ehituse.

Kauplustel ja restoranidel on palju mugavam suhelda ühe laoga, kui et mitme taluniku käest kaupa tellida.

Lisaks hoiab ühest kohast kauba toomine ka transpordikulud madalamad.

Praeguseks on Latika talus saanud katuse alla 320 ruutmeetri suurune mahetoodete logistikakeskusladu, kus on olemas ka pakendamisruum. See ehitis peaks edaspidi aitama ka teiste Lõuna-Eesti mahetalunike toodangut ületalve hoida.

Sel talvel on Hintode kasvatatud sibulad veel vanas keldris, kuid sügisene saak peaks juba uude, meetme 3.1 ehk maaelu mitmekesistamise toetuse abil ehitatud hoonesse saama.

Tal on plaanis poolakate eeskujul ehitada algul hermeetilised kastid, mis laotakse üksteise otsa torniks ja siis saab selles tornis hoida teatud niiskusetaset. “Mõningaid vilju ei tohi koos hoida, kuna üks soodustab teise riknemist või kapsa puhul rooste teket,” selgitab talunik.

Ladu mahutab 400 tonni köögivilja ja on ehitatud perspektiivitundega – et edaspidi mahuks sinna ka ekspordiks minev mahetoodang.

Panustaks oma tööd, aga ei või Viljandimaal Tarvastu vallas asuvas Säga-Aaviku talus hoitakse mahedalt kasvatatud aiavilja taastatud keldris ning ülejäänud saaki endisesse loomalauta ehitatud hoidlas. Toetuse abil on neil ehitatud ka külmkamber, mis sobib õunte säilitamiseks.

“Tagantjärele tarkus on see, et kamber on vaja ehitada ruumi, kuhu ei tule talvel miinus sisse nagu meil,” tõdeb perenaine Sirje Allik. “Sel tal-

HELI RAAMETS ajakirjanik heli.raamets@maaleht.ee

vel saime siiani seal õunu hoida, kuid enne suuremaid külmasid kolisime need keldrisse ümber.”

Köögiviljahoidlat tuleb külmadega kütta. “Kui tean, et kaubale on ostja olemas, siis võtan kätte ja hoiustan kevadeni,” ütleb Allik. Kui aga ostja osas kindlust pole, siis ei ole mõistlik ka kütmisele kulutusi teha.

Edaspidine plaan on lauda teisele korrusele ehitada sibulate kuivatamise ja hoiustamise ruum. Ehituse jaoks ei ole seni toetust küsitud.

“Oleme väikesed ja panustaksime hea meelega oma tööd, aga toetuse puhul ei või ise ehitada,” nendib perenaine. Kui oma jõud käib üle, siis on soov ise ehitada. Praegu ollakse siiski äraootaval seisukohal – ei tea ju veel, mida täpselt ja mis tingimustel uuest MAKist toetama hakatakse.

Eesti koloonia Brasiiliasse?

Tarvastu vallas asuv Tarvastu-Saariku talu kasutab oma mahedalt kasvatatud porgandite ja õunte säilitamiseks 70ndatel poolenisti maa alla ehitatud keldrit.

Juurviljade hoidmiseks on 90 aastat vanasse lauta ehitatud hoidla, kus on ka pakkimisruum. Sellest jääb siiski väheks.

“Kui seemnekartuli ka kodus hoiaks, siis sellest pinnast ei jagu,” tunnistab perenaine Tiia Klein. Prae­gu hoiab tagasi ühelt poolt see, et tänavune aasta jääb investeeringu­ toetuste osas vahele ja teisalt uue MAKi toetustingimused. Mahetootmine eeldab rangete nõuete täitmist, kuid keskkonnasõbraliku majandamise korral on nõuded palju lõdvemad.

“Toetuste vahe on aga niivõrd väike, et praegu ei teagi, mis edaspidi saab,” ohkab Klein oma talu peale mõeldes. “Tütar kutsub Brasiiliasse, seal maksab maa 300 eurot hektar. Hiinlased on juba oma koloonia sinna teinud, teeme siis eestlaste oma kõrvale!”

ilm 15

Maamajandus Nr 1 (19) 23. jaanuar 2014

P

Loodetavasti moodustub külmunud maale taimede kaitseks parajalt paks lumikate.

äikesepaistelisel mihklikuu esimesel poolel tõusid õhutemperatuurid sageli üle 20 kraadi, kuigi osa hommikuid olid juba hallased. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes Jõgeval püsivalt alla 13 kraadi 4. septembril, esimene öökülm maapinna lähedal esines 7. septembril. Neid näitajaid peavad klimatoloogid sügise alguse tunnusteks.

Masinad tolmupilves

Taimed ootavad

lund

Septembri esimene pool oli väga kuiv. Alates 4. septembrist ei tulnud suuremas osas Eestis õiget vihma kahe nädala jooksul. Pikk sajuta periood oli väga soodne põldudelt saagi koristamiseks. Samal ajal aga kuivas muld kõvaks ja raskusi oli maaharimisega, samuti taliteraviljade külviks maa ettevalmistamisega. Masinad töötasid tolmupilves.

Septembri alguses külvatud taliteraviljad tärkasid sama kuu keskpaiku, ja vaatamata kuivale mullale oli oraste esialgne areng keskmisele lähedane. Septembri lõpuks hakkas talirukis võrsuma, talinisul oli jõudnud areneda kaks-kolm lehte.

Talirüpsil, mida saadi sadude tõttu külvata valdavalt augusti viimasel dekaadil, oli jõudnud septembri

lõpuks areneda taimedel neli kuni kuus pärislehte, varasema külvidega põldudel oli pärislehti taimedel rohkem.

19. oktoobril moodustus Ida-Eestis kohati esimene ajutine lumikate.

21. ja 22. oktoobril langes õhutemperatuur sisemaal mõnel pool –7…–8 kraadini, maapinna lähedal –9…–13 kraadini. Maapind külmus Jõgeval tehtud vaatluste järgi nelja kuni viie sentimeetri sügavuseni ja ei jõudnud ka päeval üles sulada.

23. oktoobrist algas normist soojem ilmaperiood, mis vältas jaanuari teise dekaadi esimeste päevadeni.

Klimatoloogiliselt lõppesid sügis ja üldine vegetatsiooniperiood keskmisest ajast kuu aega hiljem.

Oras ei kasvanud üle Kuigi soojust oli rohkesti, ei kasvanud tänavu taliviljaorased üle, kuna niiskust oli septembris ja oktoobris mullas vähevõitu. 1. septembrist 20. oktoobrini sadas Jõgeval 52 mm, mis on vähem kui pool tavapärasest vihmahulgast. Oktoobri lõpu ja novembri alguse sajud tasandasid senise sügisese vihma puudujäägi.

Vegetatsiooniperioodi lõpuks olid taliviljaorased heas seisukorras. Õigel ajal (septembri esimesel kümmepäevakul) külvatud põldudel olid taimed

Foto Shutterstock

Foton 824 – töökindel traktor mõistliku hinna eest!

P

õllumehe jaoks on tänapäeval uue traktori valimine järjest keerukamaks muutunud. 1990ndate algul oli see üsna lihtne – väiksema traktori etaloniks oli T 25, keskmise aga T 40. Kellel oli suuremat masinat tarvis, see otsustas reeglina MTZi Belarusi kasuks. Praegusel ajal on uue traktori soetamine vaat et suurem peamurdmine kui naisevõtt. Määravad tegurid tehnika valimisel on vastupidavus ja töökindlus, hoolduskulud ning loomulikult hind.

Aastaid Eesti põllumeeste populaarseima traktori Belarusi kõrvale on viimastel aastatel kerkinud palju konkurente nii idast kui ka läänest. Lääne omad kipuvad olema elektroonikat täis tuubitud ja vajavad seetõttu professionaalse mehaaniku kätt. Nende puhul tundub kõik olema ilus seni, kuni hinda ei vaata.

Mida arvata aga Kaug-Ida traktoritest? Hind tundub lääne masinate foonil täiesti mõistlik, ent kas neid ka usaldada saab?

Vaatleme ühe Hiina suurima kontserni Foton Lovoli traktorit Foton 824. See on kahtlemata Kaug-Ida silmapaistvamaid esindajaid. Põhjalikul uurimisel selgub, et ega seal n-ö hiinamaist eriti olegi, pigem leiab ohtralt lääne tipptegijate agregaate ja komponente.

Turbolaaduriga otse-sissepritsega diiselmootor on toodetud Perkinsi litsentsi alusel, sillad Danalt või Carrarolt ja sidur LUKilt. Kabiin on suur ja palju on kasutatud klaasi, mis tagab hea väljavaate igas suunas. Ka salong on igati tänapäevane – standardvarustusse kuulub isegi konditsioneer. Talvekuudel ei jäta

võimsad soojendusseadmed kabiinis olijat külmuma, vaid tööd saab seal teha lausa särgi väel. Kabiinis on ka üsna vaikne ja vibratsioon peaaegu olematu.

Foton 824 on nelikveoline, selle kaal koos lisaraskustega pisut üle nelja tonni. Shuttle shift’i 8 + 4 käiku tagavad vajaliku liikumiskiiruse nii põllul kui ka maanteel. Pidurid on õhk-õli-võimendusega, mis kindlustab minimaalse pidurdusteekonna ka haagise vedamisel. Kuue nuudiga jõuvõtuvõllil on kaks kiirust: 540 ja 1000 p/min. Foton 824 vastab kõikidele kehtivatele euronõuetele ja loomulikult on teda võimalik registreerida ARKis. 2014. aastal lisandus lisavarustusse esimene rippsüsteem.

Fotoni traktorid on populaarsed kõikidel mandritel. Ka põhjaameeriklaste ja lääneeurooplaste seas koguvad nad järjest rohkem populaarsust. Meie lähiriikidest kasutavad Fotoneid kõige rohkem rootslased. Rootsi diileri Kellfri müük on kasvanud jõudsalt ning seda on tugevalt mõjutanud just kvaliteedi ja hinna hea suhe.

Eestis tegeleb Fotoni traktorite müügi ja hooldusega Farmesti aia- ja põllutehnika keskus. Keskused asuvad Tartus, Pärnus ja Sauel. Varuosade laovaru on olemas ka kohapeal. Kui mõnda varuosa hetkel Eestis pole, saab selle tarnida kohale Rootsist või mõistliku aja jooksul otse tehasest.

Vaata lisa: www.farmest.ee

LAINE KEPPART Jõgeva Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog võrsunud valdavalt kolme kuni viie võrseni, mida peetakse eelduseks normaalsele talvitumisele. Sajuste ja sompus ilmadega olid tingimused oraste karastuseks talve eel halvad, see vähendab taimede vastupanuvõimet madalatele temperatuuridele.

Novembri lõpul ja detsembri esimesel kümmepäevakul tekkis lumikate, mis püsis mitu päeva järjest.

Muld külmus põldudel enam kui viie sentimeetri sügavuseni.

Detsembri teisel poolel taliteraviljade orased rohetasid. Visuaalsel hinnangul taimed Ida-Eestis novembri lõpu seisuga võrreldes siiski edasi ei kasvanud. Tänu sulale mullale rohketest sadudest jaanuaris põldudele seisvat vett ei tekkinud.

Loodame, et järelejäänud talvega ei toimu väga järske temperatuurilangusi ja enne tõsisemaid külmasid moodustub kõikjal Eestis parajalt paks lumikate, mis taimi kaitseb.

16 loomakasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Tule Tule proovisõidule! proovisõidule!

Tule proovisõidule!

KOLM TRAKTORIT, GATOR, ÜLEÜLE 4000 KILOMEETRI KOLM KOLM TRAKTORIT, TRAKTORIT, GATOR, GATOR, ÜLE 4000 4000 KILOMEETRI KILOMEETRI 27.-30.

27.-30.

27.-30. jaanuar jaanuar jaanuar LõunaLõunaLõunaja Kesk-Eestis ja Kesk-Eestis ja Kesk-Eestis 10.-14.

10.-14.

10.-14. veebruar veebruar veebruar KeskKeskKeskja Ida-Eestis ja Ida-Eestis ja Ida-Eestis 17.-21.

17.-21.

17.-21. veebruar veebruar veebruar LääneLääneLääneEestis Eestis Eestis ja saartel ja saartel ja saartel Registreeru Registreeru proovisõidule proovisõidule meie kodulehel. kodulehel.

Registreeru proovisõidule meiemeie kodulehel.

Korraldaja Korraldaja kehtestab kehtestab proovisõidule proovisõidule vastavalt vastavalt oludele oludele omaoma reeglid. reeglid.

Korraldaja kehtestab proovisõidule vastavalt oludele oma reeglid.

Jälgi JDLink-i JDLink-i vahendusel vahendusel meie liikumist liikumist reaalajas reaalajas JälgiJälgi JDLink-i vahendusel meiemeie liikumist reaalajas www.stokkeragri.ee/JDtraktoritetuur www.stokkeragri.ee/JDtraktoritetuur www.stokkeragri.ee/JDtraktoritetuur

Kuusalu Kuusalu Kuusalu Tallinn Tallinn Tallinn Sõmeru Sõmeru Sõmeru Keila KeilaKeila Juuru Juuru Juuru

Simuna Simuna Simuna Nigula Nigula Nigula Märjamaa Märjamaa Koeru Koeru Koeru Märjamaa Paide PaidePaide Käina Käina Käina Koigi KoigiKoigi Jõgeva Jõgeva Jõgeva Lihula Lihula Vändra Lihula Vändra Vändra Pärnu-Jaagupi Pärnu-Jaagupi Pärnu-Jaagupi Tartu TartuTartu Viljandi Viljandi Viljandi Kaali KaaliKaali Halliste Halliste Halliste

Räpina Räpina Räpina Põlva TõrvaPõlvaPõlva TõrvaTõrva Osula OsulaOsula Antsla Antsla Antsla

JOHN JOHN DEERE DEERE AMS’I AMS’I ÕPPEPÄEV ÕPPEPÄEV JOHN DEERE AMS’I ÕPPEPÄEV 6. veebruaril 6. veebruaril olete oodatud oodatud Oisu rahvamajja. rahvamajja.

6. veebruaril oleteolete oodatud OisuOisu rahvamajja.

Räägime Räägime kuidas kuidas John John Deere’i Deere’i täppisviljeluse täppisviljeluse lahendused lahendused - JD- Link JD Link AMS AMS komponendid komponendid - aitavad - aitavad Räägime kuidas John Deere’i täppisviljeluse lahendused - JD Link AMS komponendid - aitavad masinapargi masinapargi tööd optimeerida optimeerida ja kulusid ja kulusid kokku kokku hoida. hoida. masinapargi töödtööd optimeerida ja kulusid kokku hoida.

Küsi täpsemalt täpsemalt oma müügimehelt, müügimehelt, www.stokkeragri.ee/kontakt www.stokkeragri.ee/kontakt KüsiKüsi täpsemalt omaoma müügimehelt, www.stokkeragri.ee/kontakt

www.stokkeragri.ee www.stokkeragri.ee www.stokkeragri.ee