Maamajandus (märts 2018)

PRIIT TAMMEORG

Suure-Jaani ettevõtja

KERLI SOSI

ANNI KESKÜLLA:

valmistame seda, mis meeldib – ühel päeval villapalle, teisel mööblit...

Miks

KAHJUSTAJAD

tõrjumisel ei hävi?

BIOSÜSI

kinnitab Põhjamaades kanda

15. märts 2018 Nr 3 (66)

2 M A A M A J A N D U S l P E R S O O N JUHTKIRI

SILJA LÄTTEMÄE silja.lattemae@maaleht.ee

Võrdsus ida ja lääne vahel

Ü

hise põllumajanduspoliika (ÜPP) tulevikuarutelud käivad täie hooga, kõne all on olnud ka mõningad muutused Euroopa Liidu (EL) otsetoetuste jaotamisel põllumajandustootjate vahel.

Oluline on Euroopa Komisjoni teatis (29.11.2017. a), kus märgitakse järgmist: “Põllumajandustootjate sissetuleku õiglase ja sihipärasema toetamise huvides tuleb põhjalikumalt analüüsida järgmisi võimalusi: n otsetoetustele kohustusliku piirmäära kehtestamine; n täiendav kahanevate toetuste kasutuselevõtt, et vähendada toetust suurematele põllumajandustootjatele; n tõhusam keskendumine ümberjaotatavale toetusele, et võimaldada näiteks väikeste ja keskmise suurusega põllumajandustootjate sihipärast toetamist; n selle tagamine, et toetus on suunatud tegelikele põllumajandustootjatele.

Oma 2017. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus tuletas president Juncker meelde, et ÜPP raames tuleb tagada “võrdsus liikmete vahel, olgu nad suured või väikesed, võrdsus ida- ja lääne-, põhjaja lõunapoolsemate riikide vahel”. Sellest lähtuvalt tuleks vähendada liikmesriikide­ vahelisi erinevusi seoses ÜPP raames antava toetusega.”

Eelmisel neljapäeval kiitis meie valitsus heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu ÜPP tulevikuteatise kohta. Eesti seisukohtades tuuakse esile ka järgmist: “...on oluline jätkata otsetoetuste tasemete ühtlustamisega liikmesriikide vahel, et tagada Euroopa Liidu siseturu tõrgeteta toimimine ning võrdsed konkurentsitingimused kõikidele liidu põllumajandustootjatele.”

Nii nõuame jätkuvalt võrdsemaid konkurentsitingimusi kõigile ELi põllumeestele – uue ÜPP raames alates 2021. aastast. Aga kui seda võrdsust täies mahus ei tule?

Nii peab põllumehel-talumehel alati olema varuks oma riskijuhtimise plaan, kui tulevikupoliitika ei kujune päris selliseks, nagu loodetakse.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (66) 15. märts 2018

Riina Kaldaru:

SVEN ARBET

algul ei uskunud keegi, et eestlane laseb võõra tallu Maaeluministeeriumi hõbedase teenete­märgi pälvis kauaaegne Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) asendusteenistuse direktor Riina Kaldaru, kes ehitas üles talupidajate asendusteenistuse.

SILJA LÄTTEMÄE silja.lattemae@maaleht.ee

Meenutage algusaastaid, kui abilised saadeti tallu appi. Kas oli raske veenda talupidajaid, et nad töörügamise kõrval pisut puhkaksid ja asendustaluniku oma majapidamisse toimetama laseksid?

Need kasvuraskused olid ikka päris värvikad. Algul mitte keegi ei uskunud, et eestlane laseb võõra inimese oma majapidamisse.

Aga kui inimene töötab puhkuseta 20 aastat järjest, siis ta lõpuks on ikkagi sunnitud oma tallu kedagi laskma. Ja kui esimesed olid neile tundmatu inimese tallu tööle võtnud ja teda usaldama hakanud, siis nii see süsteem käima läkski. Tänavu oktoobris täitub asendusteenistusel 10 tegevus­ aastat – nii et tuleb juubeliaasta.

Kuidas asendusteenistus käivitus? Millistest välisriikidest võtsite eeskuju?

Mõtte algataja ma ei ole, sest mind kutsuti Eestimaa Talupidajate Keskliitu taas tööle just selle projekti juhiks. Moodustasin meeskonna, kellega tegime põhjaliku uuringu, koostasime küsimustiku, et veenduda, kas sellist teenust on üldse vaja, millisel kujul ja mis hinnaga.

Talupidajate vastustest ja kohapealsete oludega tutvumisel saime suurt tuge teadmisest, et abilisi tallu on väga vaja. Tutvusime ka asendusteenistusega nii Soomes kui Taanis, kus sellist teenust on pakutud enam kui 50 aastat. Meie erinevus võrreldes Soomega on näiteks see, et asendustaluniku palkamisel on talunikele kohustuslik ka omaosaluse maksmine, mis oli siiani olenevalt käibest 2–7 eurot tunnist.

Olen üheksa aastat juhtinud talupidajate asendusteenistust, enne seda tuli aga teenistus luua Euroopa kolm aastat kestnud projekti abiga. Kokku olen ETKLis töötanud 17 aastat, tänavu ma enam seal ei tööta.

Kuidas rahastatakse talupidajate asendusteenistust?

Igal aastal riigieelarvest ja talupidajate maksetest. Mullu võeti projektist 50 000 eurot vähemaks, tänavu on see summa tagasi pandud ja riik eraldab 550 000 eurot. Asendusteenistuses on stabiilselt tööl olnud üle 30 asendustaluniku, kõige rohkem on olnud 48.

Kuna rahastamine käib PRIA kaudu, siis kontrollitakse kõike väga põhjalikult. Rahastamine käib tagantjärele, juba tehtud töö eest, umbes kolmekuuse nihkega. Seetõttu on omafinantseering väga vajalik jooksevkulude katteks. Kui oleme teenust andnud tootjale, kes määruse nõuetele ei vasta, siis nende töötundide eest meile raha ei eraldata.

Võib juhtuda, et talupidamisega alustavad noored ei teagi, et saavad puhkust võttes kasutada asendustalunike abi. Aga kui inimene saab puhkamise maitse suhu, siis järjest enam talupidajaid lähevad kuhugi reisile ja meie asendaja toimetab sel ajal talus.

Kuidas on aidatud taluperenaisi, näiteks rasedaid ja pärast sünnitust väikelapsega emasid?

Lauta lüpsma niimoodi ei pääse.

“Muusikal on minu elus päris suur osa olnud,” teatab Riina Kaldaru, kes talunikele puhkust pakkudes teab ka ise suurepäraselt, kuidas töödest-tegemistest kõige paremini puhata.

Meil oli väga hea koostöö põllumajandusministeeriumiga. Tegime järjest ettepanekuid, et muuta ministeeriumi määrust vastavalt tegelikule elule. Tänu sellele pikenes talupidajate ja nende laste toetatavate haiguspäevade arv ning näiteks rasedad talupidajad saavad võtta endale nüüd pikemaks ajaks asendaja, makstes üksnes omaosaluse.

Kui oluline on teile olnud asendusteenistus, selle rajamine?

See on olnud suur, sageli karmi enesekindlust nõudev töö.

Kõige vahetum tänu on tulnud talupidajatelt. Käisin aeg-ajalt taludes tagasisidet küsimas, sealt sain alati nii palju energiat ja jõudu juurde – et me teeme väga olulist tööd, aitame inimesi, kes oma talutööde kõrvalt pole üldse puhata saanud ja ka haigena lähevad loomi talitama.

Mis on olnud raskemad juhtumid teie töös?

Raskeid juhtumeid pole olnud, aga on olnud kurbust. Oma töö kaudu sain pildi sellest, kui haiged on Eesti talunikud, kes kunagi alustasid.

Kui talunik on raskelt haige, siis sa pead talle asendaja leid-

M A A E L U M I N I S T E E R I U M T U N N U S TA B

Teenetemärgid maaelu edendajatele

KULDNE TEENETEMÄRK nnJaan Kallas – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektor nnOlev Peetsu – Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi direktor HÕBEDANE TEENETEMÄRK nnLinda Brandt – Põllumajadusuuringute Keskuse taimetervise ja mikrobioloogia laboratooriumi peaspetsialist-mükoloog nnMargus Friedenthal – Põllumajadusuuringute Keskuse asedirektor nnUrmas Jõgeva – ASi Värska juhatuse esimees nnRiina Kaldaru – Eestimaa Talupidajate Keskliidu asendusteenistuse direktor 2017. aasta oktoobrini nnAve Kikas – Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonna­ instituudi vanemteadur nnOlav Kreen – Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees nnAnne Liiker – ASi Tartu Agro agronoom nnEnn Tiitus – Maaelu Edendamise Sihtasutuse analüütik nnKalmer Visnapuu – Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse liige

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee, 661 3356 Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Taavi Lätti, taavi.latti@ekspressmeedia.ee, 5344 4863

Talupidaja ei ole kingsepp, kes paneb töökoja kinni, kui on haige.

Tema töötab läbi häda edasi.

Muusikal on minu elus päris suur osa, Saku mandoliiniansamblis mängin kuuendat aastat. Meil on väga tore seltskond ja esineme palju. Kord nädalas käin akordioni mängimas Nõmmel klubis Amulett, see on nii-öelda külapillimeeste ansambel.

ma. On juhtunud ka, et asendajat ei olegi anda. Töödejuhatajad on siis need, kes alustavad talupidajatega läbirääkimisi, et keegi oma puhkuse edasi lükkaks, et hädalist aidata saaks. Inimesed tulevad vastu ja leitaksegi lahendus.

Need, kes kunagi talupidamisega alustasid, seisavad praegu liiga sageli silmitsi raskete kutsehaigustega. On olukordi, kus inimesed on kas operatsioonile minemas või sealt tulemas. Neil on avastatud rasked haigused või on juhtunud õnnetus. Vaja on kuu aega või rohkem ennast ravida.

Talupidaja ei ole kingsepp, kes paneb töökoja kinni, kui on haige. Tema töötab läbi häda edasi.

Minnakse palavikuga ja läksid ka naised vahetult enne sünnitust suurte loomade vahele askeldama. Oleme mitme määrusemuudatuse ja ettepanekuga talupidajate olukorda parandanud.

Mida varem olete teinud, kus töötanud?

Mul on päris huvitav tööelu olnud. Olen töötanud Eesti Maaviljeluse Instituudis, õppinud aspirantuuris, käinud palju välismaal praktiseerimas ja õppimas.

1990. aastatel töötasin Baltikumi–USA nõustamisfirmas ja hiljem mitme välisprojekti eksperdina nii Taani, Rootsi, Soome, Hollandi kui Iiri partneritega.

Väga põnev oli Eesti–Rootsi Liidrite Kooli juhtimine talupidajate keskliidus ja töö tõlgina.

Nüüd saate endale ka puhkust lubada. Millega tegelete?

Mul on lapselapsed ja kaks kodu – üks on Sakus ja suvekodu on Läänemaal. Kohe saabub kevad ja töid on Läänemaa talus väga-väga palju. Olen üles kasvatanud kolm last, kõik on juba oma elu peal, nii et praegu elame abikaasaga taas kahekesi.

Vanem tütar õppis neli aastat Indias joogateraapiat ja asutas Rakvere Joogakooli, kus hoolega tegutseb ja ravib, noorem tütar on logistik. Poeg on samuti ettevõtja, kuldsete kätega, tegutseb Pirital jahtidega, teeb mööblit ja projekteerib maju.

Kuulute juba aastaid orkestrisse Saku Mandoliinid. Küllap see on tore vaheldus igapäevatööle?

Kas plaanite veel tööle minna?

Ma ei tea, kas raha eest tahaksin enam tööle minna. Lõpetasin pärast keskkooli Räpinas aia- ja maastikukujunduse eriala ning EPA agronoomia erialala, aga omal ajal oli valikutes ka kultuurharidus. Nüüd läbi oma hobide olengi muusikani, rahvakultuurini jõudnud ja kirjutama hakanud.

Olete nii palju aastaid taluliikumisega seotud olnud. Millele tahaksite veel tähelepanu juhtida?

Me ei tohiks kaotada oma eripära rahva ja riigina. Miks me tahame Eestist Ameerikat teha?

Mõõdame mahte, suurusi; seda, mis on majanduslikult kasulik ja eeldame, et väike kindlasti ei ole.

Me pole ju raamatupidajate riik, kus mõõdetakse kasumit ja kahjumit. Olen käinud taludes, kus on 20–30 piimalehma ja seal öeldakse: “Ma elatan enda ise ära – ise saan tööd, mees saab tööd. Me kasvatame-koolitame oma lapsed. Nad töötavad ja õpivad vastutama. Mis mõttes ei ole kasulik?”

Need väärtused, mida kannab talu, on hoopis teised.

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

TAIME K A S VAT US

Nr 3 (66) 15. märts 2018

l

M A A M A J A N D U S 3

Viljelusvõistlus ootab ka tänavu julgeid põllumehi Neljateist aastaga on viljelusvõistlus tublisti arenenud. Kui 2005. aastal võis esikolmikusse saada ka 4–6tonniste saakidega, siis nüüd on numbrid hoopis teised.

MARGUS AMEERIKAS viljelusvõistluse eestvedaja

V

iljelusvõistluse suured saagid peegeldavad muutusi kogu Eesti teraviljakasvatuses.

2005. aastani tootsime teravilja vaid Eesti sisetarbeks – söödaks, toiduks, seemneks – ning kogusaagid olid 0,6–0,7 miljoni tonni vahel. Nüüdseks on kogusaagid kasvanud 1,5–1,8 miljoni tonnini. Seega, kogusaak on kasvanud üle kahe korra, samas väetiste ja muude sisendite mahud on kasvanud vaid 50 protsendi ringis. See näitab efektiivsuse kasvu, energia väiksemat kulutamist ja kasvuhoonegaaside väiksemat atmosfääri paiskamist.

SVEN ARBET

Viljelusvõistluse ajalugu ja teraviljakasvatuse arenguid vaadates võib naljaga pooleks öelda, et pruukis meil vaid viljelusvõistlus käivitada ning kohe hakkas oma tarbest vilja üle jääma ja kogutoodang järgmise kümne aastaga kahekordistus.

Kohe võistluse alguses hakkasime hindama ka tulukust. Mõni aasta tagasi lisandus kvaliteedi hindamine ning nüüd ongi parimad välja selgitatud nn kolmikvõistluse tulemusel: saagikus + kvaliteet + tulukus.

Väga hea on näha, et ka teiste maade viljelusvõistlustel minnakse sama teed.

Soome SatoKisa oli meile eeskujuks ning seda oli organiseeritud juba kümme aastat enne, kui meie oma mõõduvõtu käivitasime. Seal oli algusest peale ka ökonoomika pool hindamisel.

Ka mujal maailmas toimuvatel viljelusvõistlustel on olnud pearõhk saagikusel, kuid tasapisi hakatakse arvestama teisigi näitajaid. Hea on näha, et ka ühel

Võistlejatel on alati olnud võimsad rapsipõllud.

tõsisemalt ja teaduslikumalt korraldataval võistlusel Inglismaal on plaanitud kvaliteeti hindama hakata. Sama ka USA nisuvõistlustel.

Inglismaa viljelusvõistlusel YEN (Yield Enchangement Network) arvestatakse lisaks maksimaalsele saagikusele ka kliima- ja mullastikuolusid. Vaa-

Võib naljaga pooleks öelda, et pruukis meil vaid viljelusvõistlus käivitada, kui kohe hakkas oma tarbest vilja üle jääma ja kogutoodang järgmise kümne aastaga kahekordistus.

datakse, kui lähedal protsentuaalselt on kellegi saak teoreetilisele võimalikule. Nisuvõistlusega alustasid nad kuue aasta eest, kaks aastat tagasi lisandus raps ja tänavu on võistluses ka rohumaad.

Lätis on viljelusvõistlus nimetusega Zelta Lauks (“kuldne põld”), USAs aga mitmeid nisuvõistlusi, maisivõistlusi, sorgovõistlus jne. Sealjuures maisi Guinnessi rekord-terasaak on 35 t/ha, nisul 16,5 t/ha.

Eesti viljelusvõistlusel püüame korraldajatega igal aastal midagi uut välja pakkuda. Mullu lisandusid võistluspõldude mullaproovid. Seda selleks, et anda paremat tagasisidet võistlejatele, määrata ära täpsem taimetoitainete bilanss ning näidata rekordsaakide toimet looduskeskkonnale – kas need mõjutavad meie ümbruskonda positiivselt või negatiivselt.

Väga hea on näha, et aastate jooksul on korraldajatega liitunud suur hulk firmasid, kaasa­ aitajaid ja toetajaid. Lisaks oleme suutnud kaasata ka teadusasutused – Eesti Taimekasvatuse Instituudi ja Eesti Maaülikooli. Tublisti on viimastel aastel tulnud toetust ka maaeluministeeriumist.

Suur tänu kõigile ja head uut võistlusaastat!

TORUSTIK • TERAVILJA TRANSPORTÖÖRID • GRAINTEK TORNADO KUIVATID • PUNKRID PUHASTID • PUHTIJAD

VILJAKASVATAJAD TAAS VÕISTLEMA! Maaleht, Baltic Agro, Scandagra, Oilseeds ja MESi nõuandeteenistus kuulutavad välja 2018. aasta viljelusvõistluse, mis toimub juba 14. korda.

VÕISTLUSE EESMÄRK on leida ja jagada uusi teadmisi, ideid ja kogemusi. Võitjad selgitatakse saagikuse, kvaliteedi ja tulukuse alusel.

SELLEKS, ET OSALEDA • Valige välja oma parim põld, mille pindala on vähemalt 10 hektarit.

• Registreeruge 1. juuniks võistlusele kodulehel www.viljelusvoistlus. ee, meiliaadressil lii.sammler@maaleht.ee või oma konsulentide ja müügiesindajate kaudu.

• Registreerimisel andke teada põllumassiivi katastrinumber.

• Analüüsimiseks esitage põlluraamatu väljavõte ja kellel võimalus, ka kombaini saagikaart.

• Deklareerige kasvuperioodi lõpuks võistluspõllul tehtud kulutused.

• Võistluspõlde külastatakse juulis-augustis.

• Kohtunikeks ja ekspertideks on MESi nõuandeteenistuse konsu­ lendid, tulemusi aitavad analüüsida maaülikooli ja ETKI teadurid.

• Kohtunikud mõõdavad saagikuse ja võtavad mullaproovid koristuspäeval.

• Uuendusena tehakse võistluspõldude toiduviljast küpsetuspätsid.

• Tulemusi ja kogemusi tutvustatakse lõpuseminaril 28. novembril Eesti Maaülikoolis.

Võistlust ja lõpuseminari toetavad maaeluministeerium ja PRIA.

RV OÜ Tel: +372 5562 3006 E-post: info@rv.pri.ee http://rv.pri.ee/

4 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (66) 15. märts 2018

FIRMAD TEEVAD KATSEID: uued kultuurid, sordid, omadused, väetised, taimekaitsevahendid ja

Toiteelement, mis kindlustab talvitumist

rumisel. Alates septembri keskpaigast külvatud talinisude külvisenormi tuleks tõsta 400–550 seemnele ruutmeetril.

Sügisene umbrohutõrje tõstis saagikust 300 kg/ha. Kahe viimase kevade (2016 ja 2017) näitel annab see kindla eelise, kuna sügisel tärganud umbrohud on tõrjutud ja seetõttu saab kevadel umbrohutõrjet paremini planeerida.

Tuleb meeles pidada ka seda, et paljud kevadel kasutatavad

VÕRDLUS

6 295

8 174

8 453

9 550

n Eesti n Saksa n Taani

10 630

11 400

Nisu saagikus (kg/ha)

7 925

2017 Rannu Seeme

1 616

kasutati ühtset külvisenormi 300 idanevat seemet/m2.

Eesti katses kasutati leheväetisena sügisel YaraVita Gramitreli 1,5 kahe-kolme lehe faasis ning kevadel YaraVita Gramitreli võrsumisel koos Krista K 2,0 kg/ha lipulehe faasis. Lämmastikuga väetati kokku tegevaines 175 kg/ha.

Saksa katses kasutati leheväetisena sügisel kõrge fosforiga leheväetist kahe-kolme lehe faasis ning kevadel kasutati leheväetisena NU-PHOS 38 üks liiter hektari kohta lipulehe faasis ja sama palju õitsemisel. Lämmastikuga väetati tegevaines 225 kg/ha.

Taani katses kasutati leheväetisena sügisel mangaani 500 g/ha kahe-kolme lehe faasis ning kevadel mangaan + KristaU võrsumisel ja mangaan + KristaU – lipulehe faasis. Lämmastikku anti tegevaines 175 kg/ha.

Katsetulemused näitasid, et kõige suurema kogusaagi andis Saksa variant, saak oli keskmi-

Katse näitab, et mangaani kasutamine Taani katseskeemis sügisel ja kevadel on tõstnud saagikust Eesti katseskeemiga võrreldes, kui mõlemal oli sama lämmastikufoon. Suuremat saaki andis küll Saksa tehnoloogia, kuid sealne lämmastikufoon oli 50 kg/ha (tegevaines) võrra suurem. See tuleneb sellest, et Saksamaa lubatud väetise kasutusnormid on Eesti ja Taani omaga võrreldes suuremad.

Selgus, et mangaan tõstab talinisu talvitumist ka madalama külvisenormi puhul. Kevadel antav karbamiidlämmastik koos mangaaniga suurendab ensüümide tööd ja klorofülli tootmist.

Taim on rohelisem, mis suurendab päikeseenergia tarbimise võimet. Kui anda kultuurile kasvuajal eri kasvufaasides kokku 1000 g mangaani hektarile, suurendab see saagikust ning aitab ensüümide koostises tõsta kvaliteedinäitajaid. Teraviljade mangaanivajadus on 500–1000 g/ha sõltuvalt saagist. Kuna meie kliima on külmem, talved raskemad ja külviaeg hiline, peame

1 802

Katsekeskustes rajati katse kolmes variandis – Eesti, Saksa, Taani – ja kahes korduses, kus ühes korduses kasutati sügisest umbrohutõrjet, teises mitte. Umbrohutõrje ja leheväetamine teostati kahe-kolme lehe faasis.

Kasutati järgmisi külvisenorme: Taani 250 idanevat seemet/m2; Saksa 350 idanevat seemet/m2; Eesti 500 idanevat seemet/m2. 2017. aasta põldkatses

Scandagra Eesti agronoom-nõustaja

Mangaani tähtis roll

looma kultuurile väga head talvitumistingimused. Mangaan on tähtis element juurtesse suhkru kogumisel, ning mida suurem on suhkrusisaldus juurtes, seda väiksem on võimalus nende läbikülmumiseks.

Samuti näitas katse, et kui külviaeg hilineb ja külve tehakse pärast 15. septembrit, tuleb tõsta külvisenormi. Muidu suureneb hõreda taimiku tõttu umbrohtumus, kuna tihedal taimikul on suur roll umbrohtude allasu-

4 017

Eesti, Taani ja Saksa variant

KAAREL KALLION

Nisusaaki soovitakse tõsta.

8 020

K

atse põhineb Eesti, Saksa ja Taani enam levinud talinisu viljelustehnoloogiate võrdlemisel. Kuna Saksamaa ja Taani talved on pehmemad, on seal kasutusel väiksemad külvisenormid kui Eestis. Lisaks kasutatakse nii Taanis kui Saksamaal palju lehekaudset väetamist, et tõsta külmakindlust ning saagikust.

Taanis pannakse sügisel ja kevadel põhirõhk mangaanile, Saksa tehnoloogiale on iseloomulik kõrge fosforiga leheväetiste kasutamine.

Katse eesmärk oli uurida, kas need tehnoloogiad sobivad ka meie kliimasse ning annavad samaväärseid tulemusi Eestis; kas leheväetiste sügisene kasutamine tagab parema talve- ja külmakindluse; kuidas mõjutavad leheväetised saagikust ja kvaliteeti.

selt 579 kg/ha suurem võrreldes Eesti ja Taani tehnoloogiaga.

Kui võrrelda Eesti ja Taani kasvatustehnoloogiaid, kus lämmastiku kasutuskogus on sama, aga antud eri kasvufaaside ajal, andis Taani tehnoloogia saaki keskmiselt 275 kg/ha rohkem võrreldes Eesti tehnoloogiaga, kuigi külvisenorm Taani variandis oli poole väiksem.

Sügisene umbrohutõrje tehti Eesti, Saksa ja Taani variandis ühtemoodi. See tõstis talinisu saagikust 300 kg hektari kohta.

Taani variant andis aastate lõikes kõige suurema mahukaalu.

7 715

Scandagra üks pikaajalisem katsetus on riikidevaheline viljelustehnoloo­ giate katse, mida oleme läbi viinud alates 2014. aastast Jõgeval, Rõhul ning Viljandis. Mullune toimus esma­kordselt tootmiskatsena Rannu Seemnes.

KARIN KALJULÄTE

2016 Viljandi KK

2015 Rõhu KK

2014 Jõgeva KK

herbitsiidid vajavad toimimiseks kõrgemaid temperatuure. Soojemate ilmade puudumisel võivad sügisel tärganud umbrohud kasvada suureks ja kevadiste herbitsiidide mõju umbrohtudele pole piisav.

Saksa tehnoloogia andis kõige suurema saagi, mis oli mõjutatud suuremast lämmastikunormist. Talvitumist ja külvisenormi jälgides andis positiivse mõju ka fosforiga leheväetamine sügisel, kuna fosfor soodustab juurte varajasemat ja paremat arengut.

Siis kasvab sügisel suur ja tugev juurestik, kuhu on võimalik varuained talletada.

Rohkem varuaineid juurtes annab talve jooksul parema vastupanuvõime. Samuti on kultuuril varajase kevade puhul, kui väetamine pole veel võimalik, n-ö oma sahvrist toitained võtta.

Kevadel võrsumise ajal on teraviljade uute juurte loomise aeg, kus on samuti väga tähtis, et kultuur kasvataks võimalikult suure juurestiku, et toitainete kättesaamine mullast oleks maksimaalne.

Kokkuvõtvalt saab järeldada, et mangaani kasutamine sügisel ning kevadine leheväetamine koos karbamiidlämmastikuga tõstab kultuuri saagikust ja kvaliteeti. Täielikult Taani tehnoloogiat Eesti kasutada ei saa, kuna sealsed külvisenormid on Eesti oludes külvamiseks madalad, sest külviaeg jääb Eestis pigem septembri teise kolmandikku. Kultuuride saagikuse tõstmiseks saame antud viljelustehnoloogiatest üle võtta mangaani kasutamise, et kindlustada talvitumist.

TAIME K A S VAT US

Nr 3 (66) 15. märts 2018

l

M A A M A J A N D U S 5

tehnoloogiad tuleb põllul üle kontrollida

Millised sordid annavad parima talirapsisaagi?

Taliraps on viimasel aastakümnel vaieldamatult kõige tulukam kultuur Eesti põldudel.

Ka viljelusvõistluse tulukuse arvestuses on kõrgeimad kohad alati kuulunud talirapsidele.

M

öödunud sügisel jõuti meie rahakultuuri – talirapsi – külve vähem teha kui tavaliselt, kuna eelkultuurid ei saanud jaheda suve tõttu õigeaegselt koristatud.

Selliste probleemide vältimiseks tuleks juba praegu mõelda oma talirapsi külvamise plaanidele. Neil, kes plaanisid selle teha põldheina järgi, ei ole probleeme. Kuid selleks, et rahakultuur järgmisel aastal tõeliselt tulu annaks, on üks võimalus juba nüüd see maa ette planeerida – seal kevadsuvel vahekultuurina midagi haljasväetiseks kasvatada ning siis korrektselt juulikuus talirapsi külviks kesapõld ette valmistada.

Otsiti paremaid sorte Sordiaretajad on talirapsiga tublit tööd teinud ja järjest tuleb tootmisesse uusi ning paremaid sorte. Samade kulutustega kui suvirapsil on võimalik talirapsil kuni kaks korda kõrgemaid tulemusi saada.

HELINA MÄRTMANN Baltic Agro agronoon

Suure sordivaliku hulgast parimate väljavalimiseks tegi Baltic Agro eelmisel aastal Kuusiku Katsekeskuse tootmspõllul üheksa perspektiivse uue talirapsisordi võrdluskatse. Seal olid hübriidsortidest ‘Minerva’, ‘Fencer’, ‘Sherpa’, kõrgekasvulised ‘Atora’ ja DK ‘Exalte’, poolkääbus DK ‘Seax’, Clearfield-tehonoloogia sordid DK ‘Impression’ ja DK ‘Imistar’ ning liinsort ‘Aixer’.

Selleks et väärt sordid oma tõelisi häid omadusi näitaksid, sai katseala sügisel põhiväetiseks külvieelselt YaraMilat 7-1225 ning lisaks boori 70 g/ha. Sügisene pritsimine booriga parandab talvekindlust. Talirapsi boorivajadus vegetatsiooniperioodil kokku on 700 g/ha, millest sügisel võiks anda 250–300 g/ha.

Sügisel sobib koos kasvuregulaatoriga (Caryx) paagisegusse Tradebor või Tradebor Mo 2,0 l/ha.

Kokku oli mineraalse N tase sügisel 76 kg/ha, millele lisandus eelkultuurilt ristikult pärinev.

Kevadine pritsimine booriga soodustab rapsi õiepunga-

de moodustumist ja õitsemist ning suurendab rapsiseemnete õlisust. Kõikidel sortidel esines kevadel booripuuduse tunnuseid.

Tugevama juurestiku arengu, parema toitainete omastamise ja talvitumise kindlustamiseks pritsisime rapsi sügisel mullaherbitsiidiga. Selle koostises on Ruter AA 2,0 l/ha, Humistar 2,0 l/ha, Final K 1,0 l/ha.

Ruter on vabasid aminohappeid ja mikroelemente sisaldav vedelväetis. Aminohapete, arginiini ja metioniini ning orgaaniliste ainete toimel imenduvad toiteelemendid kiiresti läbi rakuseinte, soodustades kiiret juurestiku arengut. Taimed omastavad paremini vett ja toitaineid ning muutuvad stressi- ja haiguskindlamaks.

Humistar ühtlustab ja kiirendab tärkamist ning ergutab narmasjuurte moodustumist. Humistar kui mulla huumusseisundi parandaja elavdab mikroorga-

Kevadine pritsimine booriga soodustab rapsi õiepungade moodustumist ja õitsemist ning suurendab rapsi­ seemnete õlisust.

VÕRDLUS

Talirapsi sortide saagikused (t/ha), kasum (eur/ha) ja õlisaak (t/ha) t/ha 7,2 7,0 6,0 5,0

1586

7,0 1596

6,8

6,4

3,0 3,2

3,3

1,0 0

5,9

5,8

5,5

1314

1382 1196

2,9

DK ‘ImpDK ression‘ CL ‘Imistar‘ CL 48,2% 45,5%

nismide tegevust ja muudab mullas olevad toitained paremini lahustuvaks.

Final K mõjul tõuseb taimes suhkrute ja süsivesikute sisaldus, see aitab vähendada temperatuuri kõikumistest tingitud talvekahjustusi.

Taimede varakevadise kasvu alguse kiirendamiseks pritsisime Ruter AA 2 l/ha. Kevadise kasvuregulaatori ja insektitsiidiga paagisegus kasutati vabade aminohapete konsentraati Delfan Plus, mis leevendab keemiliste taimekaitsevahendite ebasoovitavat kõrvalmõju ja aitab kaasa toitainete imendumisele mullast. Pealtväetamisel kasutasime kevadel kolmel korral NS-i. Kevadiseks lämmastiku tasemeks kokku tuli 147 kg/ha ja väävlit 42 kg/ha.

Niisiis said katsed kokku lämmastikku 223 kg/ha, millele li-

1500 1300

2,9

3,0

2,7

1200 2,7

2,6

1151

‘Atora‘

‘Aixer‘

‘Fencer‘

‘Minerva‘

‘Sherpa‘

47,9%

50,3%

46,3%

46,0%

47,1%

sandus eelviljast ristikust mulda jäänu. Rusikareegel on, et kahetonnise rapsisaagi saamiseks vajab taim ca 100 kg lämmastikku.

Etteruttavalt võib öelda, et katsesortide saagikus kujunes isegi paremaks.

Katsete tulemused Üheksast sordist suurima saagikusega oli kõrgekasvuline sort DK ‘Exalte’ (7,2 t/ha). Saagikuselt teine tulemus saadi poolkääbushübriidilt DK ‘Seax’ (7,0 t/ha) ning kolmas koht Clearfieldi hübriidsordilt DK ‘Impression’ (6,8 t/ha). Ühtlasi andis see sort ka parima õlisaagi 3,3 t/ha.

DK ‘Imistar’, mis ühtlasi on nii poolkääbus kui ka Clearfieldi hübriidsort, oli saagikuselt (6,4 t/ha) neljandal kohal.

Nii saagikuselt kui ka tulukuselt n-ö poodiumikohtadele tul-

1100 1000

1082 DK DK ‘Exalte‘ ‘Seax‘ 44,5% 45,9% TALIRAPSI SORDID

€/ha 1600 1400

1357

3,2

5,9

1562

4,0 2,0

6,1

Kasum, eur/ha Õlisaak, t/ha

900

nud kolm parimat talirapsisorti annavad põhjust ümber lükata seni laialt levinud valearvamused, et Clearfieldi talirapsisordid ja poolkääbussordid on madalama saagikusega kui tavahübriidsordid.

Saagikuselt kolme parimat sorti DK ‘Exalte’, DK ‘Seax’ ja DK ‘Impression’ CL iseloomustab suurem kõtrade avanemiskindlus. See annab võimaluse olla koristamiskonveieri organiseerimisel paindlikum, sest ei ole karta väga kerget kõtrade avanemist ja seemnete varisemist.

Oluline näitaja rapside juures on nende õlisisaldus, kuna sellest oleneb ka lõplik kokkuostuhind. Kõrgeima õlisusega sort oli liinsort ‘Aixer’, kus õli oli 50,3 protsenti. Sellest tingituna andis ‘Aixer’ ka kõrgema tulukuse kui saagikuselt samaväärne sort ‘Fencer’ (õlisus 46,3%).

Oilseeds otsib säästlikumaid lahendusi ALLAN ILLAK Oilseeds Trade´i taimekaitse ja külviseemnete tootejuht

Eri skeemide ja toodete katsetamine aitab valida paremaid lahendusi ning katsete tulemused kujundavad oluliselt müügiotsuseid.

N

ii katsekeskustes kui põldkatsetes oleme võrrelnud sortide kasvuaega, kvaliteeti ja saagikust. See on suurel mää-

ral aidanud kujundada meie praegust seemneportfelli ja annab kindluse, et meie pakutavad sordid käituvad klientide põldudel just selliselt, nagu oleme lubanud.

Taimekaitse osas oleme palju tähelepanu pööranud turul aina laiemalt levivate analoogtoodete katsetamisele. Selliste toodete kasutamise poole suuna võtnud Oilseedsi jaoks on oluline teada, kas analoogtoodete toi-

me on vähemalt sama tõhus kui turul olevate sama toimeainega tuntumate, aga märksa kallimate toodete oma. Sellisest teadmisest on farmeritel palju võita.

Samuti on Oilseeds Trade pidanud oluliseks leheväetiste katsetamist. Kuna müüme juba üle seitsme aasta aina kasvavas mahus Ekolisti leheväetisi, oleme saanud nende toimet ja mõju saakidele palju katsetada.

2017. aastal viisime ühe leheväetiste katse läbi koostöös Viljandi katsekeskusega. Eesmärk oli näidata, et leheväetiste kasutamine koos tavapäraste taimekaitsetöödega tasub ennast kindlasti ära. Tegime kaks katset, ühe suvinisul KWS ’Buran’ ja teise varasel odral ’Wolmari’.

Kontroll oli ilma leheväetisteta, võrdluseks pritsiti katselappe esimeses ringis Ekolist Standard+K-Leaf kaaliumsul-

faadi ning teises ringis samuti koos taimekaitsega Ekolist Mikro+ K-Leaf + magneesiumsulfaadiga.

Tulemused tõestasid, et leheväetiste ja sulfaatide lisamine segusse koos taimekaitsevahenditega parandab kvaliteeti ning tõstab saagikust. Suvi­ nisule oli mõju natuke suurem kui varasele odrale. Kulu oli suhteliselt väike võrreldes saadava saagilisaga.

6 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (66) 15. märts 2018

Miks kahjustajad tõrjumisel ei hävi?

Pestitsiidiresistentsus – vastupidavus tõrjevahenditele – on organismide võime ellu jääda olukorras, kus nad normaalsetes tingimustes oleksid hukkunud.

TIIU ANNUK

PILLE SOOVÄLI

Scandagra Eesti agronoom-nõustaja

ETKI taimekaitse osakonna vanemteadur

T

aimekaitsevahendite mõju on määratud sellest, kuidas pestitsiid ja organism vastastikku reageerivad. Tõrjevahend peab tungima sihtorganismi, liikuma kahjustatud kohta, katkestama või muutma sihtorganismi elutähtsad funktsioonid.

Üldhävitavad ja valivad tõrjevahendid Kuna pestitsiidid on mingil tasemel kahjulikud paljudele organismitüüpidele, on uue põlvkonna pestitsiidid rohkem liigi- või perekonnaspetsiifilised, loodud kahjustama ainult kindlat kahjuri tüüpi.

RESISTENTSUS

Kuidas vältida

Spetsiifiline (valiv) pestitsiid on nii mürgine, et piirab kahjustaja arvukust, samas pole ta kõrvalorganismidele mürgine. Spetsiifiline tõrjevahend vähendab saastumist ning väldib teisejärguliste kahjustajate puhangut tänu looduslike vaenlaste piiramisele.

Igas populatsioonis, näiteks seenhaiguste, putukate ja umbrohtude hulgas on sageli väike arv isendeid, kes on madalama pestitsiiditundlikkusega. Kui tõrjuda kahjustajaid keskmiste tõrjenormidega, suureneb madalama tundlikkusega isendite osakaal. Kui need liigid on hea konkurentsivõimega ja vastupidavad, kasvab nende arvukus jät-

nnKasutage erinevaid viljelustehnikaid, näiteks kõrrekoorimine ja kündmine. nnPidage kinni külvikorrast ja viljavaheldusest. nnVähendage kasvutingimustega nakatumise riski seenhaigustesse. nnVäetage optimaalselt. nnVältige haigustele vastuvõtlike sortide kasvatamist suurtel aladel. nnKasutage tõrjevahendit optimaalsetes tingimustes ning vastavalt vajadusele. nnÄrge ületage tõrjevahendi lubatud kulunorme. nnKasutage haigussituatsioonile vastavat fungitsiidinormi. nnKorduvpritsimisel kasutage erineva toimemehhanismiga tooteid. nnÄrge kasutage sama toimemehhanismiga tooteid mitu aastat järjest. nnKasutage parimaid pritsimistehnoloogiaid. nnHoolitsege kahjurite looduslike vaenlaste eest. nnJätke teatud kohad põllul pritsimata – see loob varjupaiga üksikutele isenditele, kes on preparaadi suhtes tundlikud. nnKasutage alternatiivseid tõrjemeetodeid (biotõrjevahendid).

kuvalt. See põhjustab tundlike liikide ja isendite arvukuse vähenemise ning halvimal juhul võib tekkida täielik resistentsus.

Eriti suur risk pestitsiidiresistentsusele on taimekahjuritel, kellel on mitu põlvkonda aastas ning tõrjumiseks kasutatakse sama toimemehhanismiga tooteid. Seega kiiresti sigivatel liikidel võib pestitsiidiresistentsus tekkida väga lühikese ajaga.

Taimekaitsevahendid võivad kahjustajal mõjutada mi-

tut protsessi (mitme toimeainega tooted) või konkreetselt üht funktsiooni (ühe toimeainega tooted).

Kaasaegsed preparaadid on sageli ühetoimelised oma parema mõju tõttu, olles sel moel rohkem kahjustaja vastu suunatud. Pestitsiidiresistentsuse tekkimise risk on paraku palju suurem just taolise preparaadi tüübiga, sest geeni resistentsuse kujunemiseks on vajalik ainult üht geeni muuta.

Pestitsiide saab jagada rühmadesse vastavalt nende toimemehhanismile, näiteks püretroidid, kus kõikidel toodetel on sama toimemehhanism. See tähendab, et kui tekib pestitsiidiresistentsus ühe preparaadi vastu, on olemas oht selle tekkeks ka teiste toodetega, millel on sama toimemehhanism.

Taoline olukord võib tekkida isegi siis, kui putukas ei ole kokku puutunud teise tootega. Seda olukorda tuntakse ristresistentsusena.

Putukad elavad mürgitamise üle Insektiidiresistentsus tekitab muret paljude põllumajanduslike kahjurputukate tõrjel. Sisuliselt tähendab see toimeaine suhtes resistentsust, mis võib toimuda organismis füsioloogilis-biokeemiliste muutuste kaudu, mille tagajärjel toimeaine mõju kahaneb.

Resistentsus toimeainetele võib tuleneda biokeemilistest mehhanismidest, mis kujundavad toimeaine tundlikkuse muutusi.

Eristatakse mitmeid resistentsuse tüüpe. Putukatel on teada neli peamist insektitsiidiresistentsuse kujunemise mehhanismi: toimekoha tundetuks muutumine, ainevahetuslik resistentsus, kutiikuli läbilaskvuse vähenemine ja käitumuslik

Kapsakoi (pildil) ning hiilamardikas

resistentsus. Toimekoha tundetus ning metaboolne resistentsus on neist tähtsaimad.

Vahend ei ravi taimehaigusi Fungitsiidiresistentsus ei ole uus nähtus. Euroopas on teada juhtumeid, kus haigusetekitajad

Müüa täistsükliline sigalakompleks!

• Renoveeritud, Weda vedelsöödasüsteem, robotid, Egebjergi sulud.

• Tootmismaht u 7000 nuumikut aastas.

• Asub Tartumaal Sudaste külas.

Tamme Kuivatid OÜ Info tel 521 8108

TAIME K A S VAT US

Nr 3 (66) 15. märts 2018

ROMAN ŠARIN

Teistes Balti riikides on taimekahjustajate pestitsiidi­resis­ tentsus tunduvalt kõrgem kui Eestis ja selge kasvu­ trendiga. haigusetekitaja ühel põlvkonnal aastas.

Fungitsiidiresistentsuse tagajärjel suureneb kulunorm ja pritsimiskordade arv ning väheneb fungitsiidi tõrjeväärtus, kuna ellu jäävad esialgu mõned ja igal järgneval sama grupi toimeaine kasutamisel järjest rohkem haigusetekitajaid. Seepärast tuleb resistentsete populatsioonide esinemisel valida teise toimeainega preparaat.

Umbrohi peab järjest paremini vastu

muutuvad mürgitamisele järjest vastupidavamaks.

seened on muutunud resistentseks fungitsiididele. Resistentsuse vähendamise aluseks on patogeeni kokkupuute vähendamine sihtfungitsiidiga. Rakendades erinevaid tehnikaid haigusetõrjel ning kasutades teatud keemilisi rühmi, saab vähendada fungitsiidiresistentsuse tekkimise riski. Ühe toimeaine-

ga toote kasutamine võib kiirendada resistentsuse teket.

Haiguskindlamatel sortidel on nakatumine aeglasem, kuigi haigusetekitajatel on võime kasvukeskkonnaga kohastuda ja algul resistentne sort muutub ajapikku vastuvõtlikuks. Sellepärast on vaja sorte aeg-ajalt vahetada.

Kasvuaegseks haigusetõrjeks tuleb kasutada puhisest erineva toimeainega fungitsiidi ja efektiivset kulunormi.

Resistentsuse tekkimise oht väheneb, kui kasutatakse selektiivse toimega fungitsiidi haigusele kõige vastuvõtlikumas arengufaasis ja kasutatakse ühe keemilise rühma toodet

Herbitsiidiresistentsus on taime pärilik võime ellu jääda ja paljuneda pärast herbitsiidiga kokkupuutumist, mis tavaliselt selle kulunormi korral oleks surmav. Taimes võib resistentsus olla looduslik, aretusvõtetega (geenitehnoloogia) loodud või mutatsioonide tõttu tekkinud.

Sageli esineb see herbitsiidide korduval kasutamisel samal kasvuperioodil või mitmel aastal samal põllul.

Euroopas on levinuimad resistentsusele kalduvad umbrohud põld-rebasesaba ja vesihein, kuid resistentsust on leitud ka tuule-

l

M A A M A J A N D U S 7

kaeral, valgel hanemaltsal, ohakal, rukkilillel, kõrvikutel jm liikidel. Kogu maailmas on täheldatud kõige enam ALS-inhibiitorite mõju vähenemist umbrohule, näiteks kaheiduleheliste ja lühiealiste kõrreliste umbrohtude ning tuulekaera tõrje toimeained tritosulfuroon ja florasulaam. Eestis ei ole veel resistentseid umbrohuliike leitud.

Kuidas resistentsust ära tunda ja vältida Kehv tulemus umbrohutõrjel võib olla põhjustatud halbadest pritsimistingimustest, suurest umbrohtumisest ja valesti valitud umbrohutõrjepreparaadist. Resistentsust tasub kahtlustada siis, kui elava taime kõrval on surnud sama liiki taimed, ning liikide rühmal, mida tavaliselt preparaadiga tõrjutakse, väheneb efektiivsus, samas kui teine liik sellest rühmast saadakse kergesti kontrolli alla. Tavaliselt me ei avasta herbitsiidiresistentsust alal, kus umbes kolmandik umbrohupopulatsioonidest on juba resistentsed.

Kõige olulisem resistentsuse ennetamisel on tõrjemeetme-

te ehk integreeritud taimekaitse rakendamine. Olulisimad on siin eri viljelustehnikate kasutamine, külvikorrad ja viljavaheldus, taimekaitsevahendite vahetamine, õigete kulunormide kasutamine jms.

Eesti Taimekasvatuse Instituut on viimasel kümnendil osalenud üleeuroopalistes resistentsuse uuringutes teraviljahaigustega nagu helelaiksus, võrklaiksus, äärislaiksus ja ramulaaria. Nende uuringute tulemusena esineb Eestis teraviljade haigusetekitajate populatsioonides vaid väga vähesel määral resistentsust fungitsiidide suhtes. Vähene resistentsus leiti helelaiksusel asool-rühma ja võrklaiksusel strobiluriin-rühma fungitsiidide suhtes.

Naeri-hiilamardika resistentsuse uuringud näitasid, et Eestis on juba välja kujunemas püretroidi- ja neonikotinoidiresistentsed naeri-hiilamardika populatsioonid Jõgeva-, Ida- ja Lääne-Virumaal. Teistes Balti riikides on taimekahjustajate pestitsiidiresistentsus tunduvalt kõrgem kui Eestis ja selge kasvutrendiga. Seega on Eestis suur oht pestitsiidiresistentsete taimekahjustajate populatsioonide väljakujunemiseks.

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858 info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI • PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

8 M A A M A J A N D U S l T E H N I K A

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (66) 15. märts 2018

Agrofirmas kasutatav haagis pole ammu enam pelgalt käru Põllumajandusettevõtte tehnika­ pargis on haagistel tähtis roll, ent veelgi olulisem on teha õige valik haagiste seast, mida soetada.

H

aagise ost, selle tüübi valik ja komplekteerimine kujutab endast spetsiifilist projekti, mis tasub endale kõigepealt paberil n-ö lahti joonistada, et agrofirma vajaduste jaoks parim lahendus leida. Kõige selle juures tuleb meeles pidada, et kõiki töid ühe haagisega niikuinii teha ei saa ning alati ei tohigi.

Kandevõimest tasub kinni pidada Päris kõige jaoks sobivat universaalset veovahendit olemas ei ole. Seega tuleb arvestada, et on töid, mille jaoks peaks olema täiesti eraldi vastavat spetsiifikat arvestav haagis ning on töid, mille jaoks saab kasutada universaalseid lahendusi.

ASi Stokker müügijuht Andres Suitso selgitab, et kõige universaalsemaks haagiselahenduseks võiks pidada ühe raami peal vahetatavate eriotstarbeliste kastide varianti.

Nimelt on olemas lahendused, et ühele standardsele raamile saab asetada näiteks kolm erinevat konteinerit või kasti – näiteks silo-, vilja- ja pinnaseveoks.

AIN ALVELA ml@maaleht.ee

“See on iseenesest arvestatav variant, aga praktikas ikkagi veidi küsitava väärtusega, alati ei pruugi kaheks-kolmeks eraldi tööks mõeldud haagisekastide lahendus kujuneda soodsamaks ja mugavamaks kui iga töö jaoks eraldi haagise soetamine,” ütleb Suitso. “Sel põhjusel ei ole need nn cargo-lift-lahendused Eesti põllumeeste seas ka eriti populaarsed. Pigem eelistatakse spetsiifilisi haagiseid.”

Iga haagise kasutamist piirab kandevõime. Veetavate materjalide erikaalud on erinevad ja iseäranis tuleb kaalu jälgida just kombineerimisvõimalusi pakkuvate haagiselahenduste puhul. Üks asi on kasutada seda silo kogumiseks ja veoks – saab paigaldada kastile lisakõrgendused ja kõik on korras. Kui aga laadida sellisesse haagisesse täiskoorem vilja, läheb koorem liialt raskeks.

VA L I K H A AG I S E I D

Eestis müügil nnHumuse haagised – tootja OÜ PMT (Paide Masinatehas), edasimüüjad Eestis OÜ Oilseeds Tehnika, AS Taure. nnJoskini haagised – toodetud Belgias, edasimüüja AS Stokker. nnFliegli haagised – toodetud Saksamaal, edasimüüja AS A. Tammel. nnPalmse Traileri haagised – tootja OÜ Palmse Metall, edasimüüja AS Dotnuva Baltic. nnJunkkari haagised – toodetud Soomes, edasimüüja OÜ Leho Kaubandus. nnHorschi haagised – toodetud Saksamaal, edasimüüja AS Tatoli. nnUmega haagised – toodetud Leedus, edasimüüja AS Konekesko Eesti. nnStrautmanni haagised – toodetud Soomes ja Saksamaal, edasimüüja OÜ Agriproff. nnAnnaburgeri haagised – toodetud Saksamaal, edasimüüja OÜ Agriland.

“Elu on näidanud, et viljahaagisega veetakse ka näiteks pinnast, mis on raskem kui sellele haagisele ette nähtud. Sel moel saavad kõige rohkem muidugi kannatada haagise sillad,” kirjeldab Suitso. “Halvemal juhul rikutakse ära haagise kanderaam.”

Silohaagise lintpõhi annab mugavuse Ühed vajalikumad ongi silo- ja viljaveohaagised, sõnniku- ja muu puistmaterjali laoturid ning haagised pinnase transportimiseks.

Moodne silohaagis on tõukava esiseina ja lintpõhjaga, sellele

saab paigaldada kastikõrgendused. On saadaval ka kogurhaagised, millega võib rohu otse vaalust konteinerisse koguda, kusjuures haagise ees on ka hekseldi, mis rohumassi ühtlaselt peeneks hekseldab. Kui kogurit pole, tuleb haagisega silokombaini või niidukkoguri kõrval sõita.

Lintpõhi võimaldab silomassi tranšeesse maha laadida kiiresti ja ühtlaselt just sinna kuhu vaja.

Lisaks ei pääse kallurhaagisega igale poole ligigi.

Säärasele haagisele on olemas ka kombineeritud lahendus, mis võimaldab ühe ja sama haagisega vedada viljagi. Selleks saab konteinerile lisada viljateo kasti kii-

Annaburgeri usaldusväärsed transpordilahendused!

Küsige masinat demoks oma müügiesindajalt ja veenduge tootlikkuses!

reks tühjendamiseks. Tõhusaimad viljateod võimaldavad laadida koorma maha paari minutiga (jõudlus näiteks 500 t/tunnis).

Viljahaagise juures on oluline kate, mille variante on mitu – on selliseid, mis tuleb käsitsi peale-maha tõmmata, on hüdrauliliselt liigutatavaid, on paneelidest kokkuklapitavaid süsteeme.

Pinnasehaagis on mõeldud kruusa, liiva, killustiku, kivide jms veoks. Selle korpus on valmistatud tugevdatud eriterasest ning selle põhi on nõgus, et materjal ei jääks kasti nurkadesse.

Andres Suitso soovitab iseäranis pinnasehaagiste, aga ka teiste kallurhaagiste puhul jälgida, kus asub kasti tõstev hüdrosilinder.

“Näiteks Joskini kallurhaagistel on hüdrosilinder toodud haagise esimestest ratastest üks-

jagu ettepoole. See annab suurema tõstejõu, koormus jaotub kasti põhja suhtes ühtlasemalt ja võimalik on opereerida suurema tõstenurgaga. Samuti on kogu haagis kallutamise ajal stabiilsem, võrreldes sellisega, millel tõstesilinder asub teljega kohakuti,” räägib ta.

“Oluline on ka tõstesilindri materjal. See võib olla lihtsalt poleeritud roostevabast terasest, aga võib olla ka kroomitud. Viimane variant on vastupidavam ja pikaealisem abrasiivsete materjalide sattumisel silindrile.”

Lisasid palju, rehvid tähtsamad Andres Suitso märgib, et haagistel on tohutult lisavarustust, ehk rohkemgi kui traktoritel, mis-

TEHNIKA

Nr 3 (66) 15. märts 2018

l

M A A M A J A N D U S 9

JOSKIN

Kallurhaagise puhul on oluline, et kasti tõstesilinder asuks võimalikult ees – nõnda on tõstejõud suurem ja kallutav haagis püsib stabiilsemalt paigal.

MIS ON MIS

Põllumajandushaagis Drakkar 8600/37T180 nnTootja Belgia, Joskin. nnLiikuva esiseina ja põhjakonveieriga haagis. nnNäiteks teravilja, kartuli, silo, hakkpuidu jms materjali veoks. nnKoonusekujuline kere eriterasest konstruktsioonipostidega ja UV-kindlate tugevast klaasplastist külgpaneelidega. nnLiikuv teraspostidega esisein. nnLiikuv põhjakonveier, juhitav kahe hüdromootoriga 70–100 l/min 180 baari juures. nnPõhjakonveieri ja tagaluugi elektro-hüdrauliline juhtimine terminalist. nnHüdrauliline tugijalg, õhkpidurid, hüdrauliliselt juhitav tiisel, tühjakslaadimise kontrollsüsteem värvimonitoriga, esimene ja tagumine sild roolitavad, esimene sild ülestõstetav. nnMaht kõrgendusteta 37 m3. nnKandevõime 28 tonni.

Allikas: Stokker Agri, Joskin

Maamessile tuleb üha enam Läti ettevõtteid Nagu igal kevadel, toimub Maamess ka tänavu.

Tartu Messikeskus ootab maaeluhuvilisi 19.–21. aprillini.

JOSKIN

tõttu võib ühe standardvarustuses haagise hinna lisasid kombineerides kolm korda suuremaks ajada.

Tootjad panustavad palju mugavusvarustusse, millest osa on tõesti igapäevatööd lihtsustav, kiirendav, tõhusamaks muutev, osa jääb aga muidugi ka maitse asjaks. Suitso räägib, et ühe ajakohase põllumajandushaagisega käib kaasas kümmekond A4 paberilehetäit kõikvõimalikke lisasid, mida komplekteerimisel saab kasutada. On erisuguseid tulesid, on lisaks paigaldatavaid redeleid, saab valida hüdraulika ja pneumaatika vahel, mõne haagise valikus on koormustundlikud pidurid jne.

“Haagise puhul on kõige olulisem komponent rattad. Õige ratta- ja rehvivalik on terve teadus

ja sellepärast on tootjatel neid ainuüksi ühele haagisele pakutavas valikus oma poolsada. Rehvidest muidugi rääkimata, rehvid on haagise puhul absoluutselt prioriteetne teema,” kinnitab Suitso. “Nii sõltub haagise kasutuskohast, milline peaks olema rehviprofiil – maanteel sobib peenem, rohkem täidetud profiiliga (klots)muster ja kõvem rehvisegu, põllul seevastu peaks jääma truuks kalasabamustrile, et pinnas rehviprofiili ära ei ummistaks.” Samuti on põllul kasutamiseks ideaalsed viimasel ajal üha rohkem levinud madalsurve­ rehvid.

Rehvid on haagise puhul niivõrd olulised, et seda näitab ka nende hind – rehvid võivad moodustada keskeltläbi kolmandiku terve haagise hinnast.

Mitmeks otstarbeks mõeldud haagis annab kokkuhoiu Põllumees peab olema kokkuhoidlik, ja eks tegelikult kulub majapidamisse ikka ära ka selline haagis, mis on alati ja peaaegu iga veo tegemiseks võtta. Üks selline võiks olla Saksamaal toodetud haagis Fliegl Gigant, mille omapära seisneb liikuvas tagaseinas. Selline mahalaadimise süsteem annab võrreldes tavalise kallutava haagisega parema seisukindluse kasti tühjendamisel.

Ja kuna sel moel saab liikuva seinaga kasti laaditud materjali tihendada, võib olenevalt materjalist saavutada kuni 60% rohkem laadimisruumi.

Fliegl ametlik esindaja ja müüja Eestis

Kuna ei pea kallutama, saab koorma probleemideta maha laadida ka madalates hoonetes. Et teleskoopsilinder puudub, on ka õlikulu väiksem, sest kuigi tagaluugi liigutamine toimub samuti hüdrauliliselt, tarbib see süsteem õli kallutussüsteemist vähem.

Fliegli haagiseid on mahuga kuni 70 m3, haagisele lisab universaalsust asjaolu, et selle tagaluuk on asendatav näiteks sõnnikulaotamise seadmega, samuti saab haagisele paigaldada vilja mahalaadimise teo.

AIN ALVELA

HENRIK URBEL Maamessi kommunikatsioonijuht

M

aamessi projektijuht Margus Kikkul rääkis, et vastavalt ekspositsioonipindade suurusele on mess viimastel aastatel võõrustanud 450–500 ettevõtet, kes tegutsevad põllumajanduse, metsanduse, aianduse või toidutööstuse sektoris.

Kuivõrd Tartu Näituste messikeskuse seitsme hektari suurune messiala ei võimalda laienemist, jääb ka tänavu osale-

vate firmade arv samasse suurusjärku. Küll aga on korraldaja sõnul üha enam osalejaid piiri tagant.

Paaril viimasel aastal on välisfirmad moodustanud eksponentide koguarvust umbes kümnendiku. Nüüd kui messipindade paikapanek on lõpusirgel, nentis korraldaja, et tänavu on välisriikide ettevõtteid protsentuaalselt rohkem.

“Soomlaste seas oleme juba aastaid hästi tuntud. Tänavu oleme rohkem silma hakanud ka lätlastele ning lõunanaabreid näeb seekord messil pisut rohkemgi kui soomlasi,” rääkis Margus Kikkul.

Lätlaste suurenenud huvi Maamessi vastu põhjendas projektijuht eelkõige lätisuunaliste reklaamikampaaniatega, kuid ka statistikaga, mis näitab lõunanaabrite üha kasvavat Eesti-huvi.

Soomlaste seas oleme juba aastaid hästi tuntud. Tänavu oleme rohkem silma hakanud ka lätlastele.

Margus Kikkul

10 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (66) 15. märts 2018

Tõuloomakasvatajate ühistu veerandsada edukat aastat LII SAMMLER

ETKÜ varub oma liikmetele tipp-pullide spermat.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu on Eestis tegutsevatest põllumajandustootjate ühendustest suurim.

1993. aastal loodud ühistusse kuulub ligi tuhat tegev-veisekasvatajat, kellele kuulub üle 90% meie veiste populatsioonist.

TANEL BULITKO ETKÜ juhatuse esimees

T

änu järjepidevale tõu­ aretustööle on Eesti veisekasvatajad saavu­ tanud piimatoodangult lehma kohta Euroopas teise koha. Eesti tõuveised on nõutud nii Euroopas kui väljaspool. Ühistule kuulub seemendusjaam, mis on omanäoline kogu Baltikumis. Toodetakse ligi pool

miljonit doosi sügavkülmutatud spermat aastas. Ühistut tuntakse ka Eestist kaugemal. Osaletakse aktiivselt Euroopa ja maailma erialaorganisatsioonide töös.

Meile endalegi on oluline jälgida kogu maailma aretustöö trende ning pakkuda farmeritele uusi valikuid aretusotsuste tegemisel.

Viimastel aastatel on Eestis jõudsalt suurenenud ka lihaveiste arvukus, mis moodustab kogu veiste arvust kolmandiku.

Ühistu on oma tegevusvaldkondi laiendanud vastavalt veisekasvatajate vajaduste muutumisele. Nii on viimaste aastate üks suurimaid investeeringuobjekte põllumajandusloomade kogumise keskus, mis on kujunemas elusveiste ekspordikeskuseks.

Soovime kõikidele ühistu liikmetele ja koostööpartneritele head käekäiku järgnevaks veerandsajandiks. Aitäh, et olete meiega!

Loomade heaolu eest vastutab ikka peremees, mitte riik Enne kui loomapidaja võtab looma, on enesestmõistetav, et ta teeb endale selgeks ühe või teise loomaliigi pidamise nõuded.

L

oomapidaja ei tohiks hakata enne tegutsema, kui ta on lisaks piisavalt suurele ruumile laudas, söödale ja joogile võimeline tagama ka veterinaarabi.

Loomaarstivalik on vaba Seda, kas ja kellega loomapidaja sõlmib lepingu oma loomade ravimiseks, riik ette ei kirjuta. Loomi võivad Eestis ravida kõik kutsetegevuse luba omavad veterinaarid. Veterinaar- ja toiduamet (VTA) teeb loomaarstide tegevuse üle järelevalvet – kas nende töö tagab loomade tervise ja heaolu. Samuti menetleb veterinaarja toiduamet juhtumeid, kus loomaomanik ei ole veterinaararsti teenusega mingil põhjusel rahul olnud.

Samuti jälgib VTA veterinaarsetele menetlustele kehtestatud nõuetest kinnipidamist. Näiteks pole lubatud jäärade kastreerimine kummirõngaid kasutades, loomade saba lühendamine lüpsihügieeni huvides jms. Ka on

Veterinaare on Eestis ka praegu üle 750, nende hulgas alates 1. jaanuarist ligi 30 volitatud veterinaari. Tõsi, kariloomadele spetsialiseerunud veterinaare napib, aga see on juba koolitustellimuse, huvisuuna ja ameti mainega seotud teema.

Karju kontrollib ametnik

HARLES KAUP veterinaar- ja toiduameti loomatervise osakonna juhataja

kehtestatud piirangud isikutele, kes veterinaarseid toiminguid võivad läbi viia ja kohustus nende kohta arvestust pidada.

Volitatud veterinaarid olid ja on kutsetegevusloaga loomaarstid, kes pakkusid riigi tellitud teenuste kõrval ka oma soovi kohaselt raviteenuseid. Nad said sedakaudu taludega kontakti ja võisid vajadusel tagada ka majapidamistes veterinaar­ ravi teenust.

Varem tellis riik volitatud veterinaararstidelt teenusena ka kontrolltoiminguid – karjade kontrolle, järelevalvet tapamajades ning veterinaartõendite väljastamist.

Selle aasta 1. jaanuarist läksid need kontrollid täies mahus üle kohalike veterinaarkeskuste järelevalveametnikele. Kõik karjakontrollid ja vajalikud tõendamised loomapartiidele teeb nüüd maakondliku veterinaarkeskuse järelevalve­ametnik.

See tähendab, et enam ei pea loomapidaja oma karja tervishoiualase staatuse kinnitamise dokumendi saamiseks pöörduma mitte volitatud veterinaar­ arsti, vaid maakondliku veterinaarkeskuse poole. Selle töö on

Karjakontrolle läbi viies on tulevikus kindlasti üks küsimus järelevalveametnikult loomapidajale: kes on teie loomade “perearst”?

järelevalveametnikud täies mahus üle võtnud.

Samuti tellis ja tellib riik volitatud veterinaaridelt riiklike loomatauditõrje programmide põhiseid karjade monitooringuid ja diagnostilisi uuringuid. Kariloomi uuritakse haiguste suhtes selle eesmärgiga, et saaksime Euroopa Liidu piires kaubelda või kolmandatesse riikidesse eksportida. Siia alla kuuluvad tuberkuloosiuuringud, vere- ja piimaproovi võtmised haiguste seireks jms. Diagnostilisi uuringuid tegevad volitatud tohtrid tegutsevad ja hakkavad tegutsema igas maakonnas.

Nüüd võtab volitatud veterinaararst ise ühendust talupidajatega, kelle karja on vaja uurima minna, mitte vastupidi. Muid riigi tellitud toiminguid volitatud veterinaarid enam ei tee. Seega on neil rohkem aega ravitööd teha, ehk teisisõnu – loomaarstide tööturul tegutseb volitatud veterinaar ikka edasi kui arst.

Kes on teie pere loomaarst?

Tõendimajandus ehk bürokraatia on muudatuse läbi vähenenud.

Pärast sellekohast analüüsi leidis veterinaar- ja toiduamet, et mitmeid seni nõutud tõendeid pole enam vaja. Näiteks ei väljastata

RAIVO TASSO

Loomaarst Anneli Ärmpalu-Idvand teab lammastest kõike.

loomapidajale enam toorpiima veterinaartõendit 8P piimatööstusele esitamiseks.

Toorpiima turustamisel otse tarbijale või jaekaubandusettevõtjale jäävad kehtima senised nõuded ja tõendi väljastab edaspidi vastava maakonna järelevalveametnik. Samuti ei väljastata enam kogumiskeskusesse saadetavatele loomadele ega hukkunud looma saatmisel käitlemis­ ettevõttesse veterinaartõendeid.

Kokkuvõtvalt – esialgu tasub loomade raviinfot küsida kõigepealt oma vanade tuttavate tohtrite käest, kes ravivad loomi edasi.

Samas eeldab VTA, et igal loomapidajal on lähitulevikus sõlmitud leping või kokkulepe mõne veterinaararstiga, sest teisiti pole ju ravi korraldamine mõeldav. Karjakontrolle läbi viies on tulevikus kindlasti üks küsimus järelevalveametnikult loomapidajale: kes on teie loomade “perearst”?

Sama oluline kui ravi, on haiguste ennetamine ja profülaktika. Mõnigi loomapidaja mõtleb, et kui häda majas pole, siis miks veterinaari loomi üle vaatama kutsuda. Arukas ennetustöö hoiab aga ära üksjagu halbu tagajärgi.

L O OM AK A S VAT US

Nr 3 (66) 15. märts 2018

l

M A A M A J A N D U S 11

Mida tõuloomi müües silmas pidada SVEN ARBET

Piimatootjatel on lisaks oma toodangu müügile võimalus täiendavat tulu teenida ka tõuveiste müügist.

E

estist on tõuveiseid müü­ dud Euroopase ning väljapoole Euroopa Liidu riike Venemaale, Valgevenesse, Usbekistani, Gruusiasse, Moldovasse, Ukrainasse ja Türki. Huvi meie tõuveiste vastu on tuntud ka mujalt.

Uutele turgudele ligipääsemiseks on vaja eeltööd. Kolmandatesse riikidesse kauplemiseks tuleb alustada poliitilisel tasemel vastastikuse koostöö memorandumi allkirjastamisest. Seejärel saavad veterinaarteenistused ekspordisertifikaadid koos­ kõlastada.

Zootehnilised puudused farmides Ostja on tõuveistele välja töötanud nii zootehnilised kui veterinaarsed nõuded, mida tuleb müügil järgida. See kirjeldab tõumullikate vanust müügi hetkel, tiinestamise vanust, esmapoegimise iga, ema piimatoodangu nõudeid, seemenduspullide järglaste järgi hindamisandmeid, nõutav on müügilooma puhtatõulisus ning kolme eellaste rea olemasolu.

Kõik see informatsioon sisaldub looma müümisel tema põlvnemistunnistusel. Põlvnemistunnistus on originaaldokument, mida aretusorganisatsioon annab välja ning mis on varustatud tõuraamatupidaja pitsati ja vastutava isiku allkirjaga.

Kuigi on teada Eesti lehmade kõrge toodangutase, siis ikkagi on ostjatel nõudmised, et esimese laktatsiooni toodang emal ei oleks väiksem kui 8000 kg ja hilisematel laktatsioonidel 8500 kg.

Siin arvestatakse kõrgemat laktatsiooni piimatoodangut. Punasele tõule võivad kehtida pisut väiksemad toodangunumbrid.

Sageli jälgivad ostja esindajad piima kuivainenäitajaid. Peame arvestama ka seda, et sageli on ostjatel suured unistused saada veelgi kõrgemate piimatoodangunäitajatega eellaste järglasi.

Etteantud toodangunäitajad on

TANEL BULITKO ETKÜ juhatuse esimees

siiski väiksemad meie riigi keskmisest piimatoodangust. Probleem võib olla esimesel laktatsioonil praagitud emade järglaste müümisel, kuna vajalikku toodangunõuet ei saavutatud. Vahel aktsepteeritakse ka mullika vanaema piimatoodangut.

Teine suurem probleem on mullikate tiinestumise vanus. Kui varem oli mureks, et mullikas jäi tiineks liiga vanalt, siis praegu, korraliku noorkarjakasvatamise juures saavutavad mullikad seemenduseks vajaliku eluskaalu pigem liiga vara, mistõttu farmerid ei jälgi alati ka looma vanust.

Müügiks kasvatatud mullikatel ei tohiks olla seemendusvanus vähem kui 14 kuud. See annab võimaluse looma korralikuks arenguks. Paratamatult jäävad väga noorelt tiinestatud mullikad väiksemaks kui vanemad mullikad.

Vabapaaritus müüki ei soodusta Suur potentsiaal jääb meie karjades kasutamata mullikate vabapaarituse pärast. Paljude riikide nõuetes on keelatud vabapaarituse teel tiinestatud mullikate ostmine, kuna puudub täpne teadmine looma tegeliku oodatava poegimise kohta. Loomapidajal koostöös veterinaari või seemendustehnikuga jääb siis kohustuseks tiinestumise võimalikult täpse kuupäeva väljaselgi-

Tõumullikate müük on Eesti farmeritele hea võimalus lisatulu saada.

tamine. Tõudokumentidele tuleb märkida tiinestava seemenduse kuupäev, mitte paaritusperioodi vahemik.

Samas jääb farmeritel kontrollimata noorpullide kasutamisel väga oluline osa noore lehma geneetilisest potentsiaalist kasutamata ka juhul, kui loomad jäävad oma karja täienduseks. Seega tuleks ka mullikatel kasutada kunstlikku seemendust. Selleks tasuks kasutada suguselekteeritud spermat, suurendamaks tulevikus müügiloomade hulka.

Loomapidaja peaks juba algul planeerima, milliseid mullikaid soovitakse müüa ning kes jätta karja täienduseks. Ostjad üldjuhul ei ole suguselekteeritud spermaga tiinestud mullikate eest suuremat hinda nõus pakkuma.

Ka väga hiline tiinestamise vanus ei sobi paljudele ostjatele, kui looma vanus esmapoegimisel ületab 28 elukuud. Samuti on takistuseks liiga heas toitumuses loomade müük. Müügimullika eluskaal sõltub looma

Ostjad üldjuhul ei ole suguselekteeritud spermaga tiinestud mullikate eest suuremat hinda nõus pakkuma.

vanusest ja tiinusest, ent pakkumise hetkel peaks see ületama 500 kg.

Oluline on loomade esitlemine Loomi peaks olema võimalik fikseerida, pakkumise ala peab olema varustatud kuiva aluspanuga, vabapidamisel olevad loomad peaksid olema eraldatud või märgistatud. Eri vanuse või suurusega loomad peaksid olema fikseerimisel paigutatud eraldi.

Kindlasti on oluline, et loomad oleksid puhtad.

Loomad peavad olema nudistatud, ei tohi olla liignisasid, nahakahjustusi või -haigusi (papilloom, pügajaraig). Üle peaks vaatama ka tagajalgade kannaliigeste ning esirandmete olukorra, et pakutavatel loomadel ei esineks turseid.

Vajalike tegevuste nimekiri näib pikk, kuid meie karjakasvatajad on olnud väga tublid. Enamikule veisekasvatajatest, kelle tegevuste hulka kuulub ka tõuloomade müümine, on see igapäevane rutiinne toiming.

Edukaks tõuveiste müügiks on hea, kui seda saaks planeerida. Oleks suureks abiks, kui oma kavatsustest loomi müüa antakse

varakult teada ning müügiloomi hakatakse pakkuma ka varem, et hiljem ei tekiks probleemi suure tiinusega loomade (üle seitsme kuu) transportimisel.

Pingutada tuleb selle nimel, et 30% lehmvasikatest, kes meie karjades sünnivad, jõuaksid põhikarja või tõuveiste müügipakkumistesse, mitte ei hukkuks kahe esimese eluaasta jooksul, nagu praegu toimub. Saame parandada oma karjades loomade pidamist ja vähendada põhikarjast välja langemist.

Seni oleme suutnud haigustest, mis kaubandust piiravad, end säästa, kuid tõsist arutelu vajame veiste nakkusliku rinotrahheiidi ning veiste viirusdiarröa osas. Neist esimest on mitmed riigid asunud tõrjuma nii vaktsineerimiste kui loomade karjast välja viimise teel. Üha rohkem riike liigub selles suunas, et saada eespool mainitud haiguste osas haigusvaba staatus, mis võimaldab nii kulude kokkuhoidu tulevikus kui ka stabiilse turu olemasolu.

Taseme tagab kõigi asjaosaliste töö Eesti tõuaretust ja karjakasvatuse kõrget taset tuntakse hästi. Ka kriisiaegadel, kui valitsevad ma-

PÕLLUMAJANDUSLOOMADEGA KAUPLEMINE Euroopa Liidu sisene eksport import & Eesti siseturg sh tõuloomade vahendamine nuuma- ja tapaloomade ost

PÕLLUMAJANDUSLOOMADE TRANSPORDITEENUS BALTIC GRASSLAND BEEF Baltic Vianco OÜ 66710 Sänna küla, Rõuge vald, Võrumaa tel. +372 786 0228, info@balticvianco.ee www.balticvianco.ee

dalad piimahinnad, on saadud tõuveiseid müüa. Miks siis on Eesti tõuveised hinnatud?

Meil on hea karjastruktuur, mis võimaldab ka suuri partiisid komplekteerida, suurkarjade loomad on sotsiaalsemad, parema stressitaluvusega, mis võimaldab ka paremat kohanemist uues keskkonnas. Samuti on ühest farmist pärinev partii ühtlasem.

Toodangu tase on kõrge nii Eestis kui ka uues sihtkohas, mida tihti tuuakse võrdlusena välja samas farmis olevate Hollandi ja Saksamaa päritolu mullikate puhul.

Tõuaretuse ja jõudluskontrolli süsteem on usaldusväärsed ning tõuveiste põlvnemises on väga palju rahvusvaheliselt tunnustatud eellasi.

Müügitöö korraldamine on professionaalne, ette valmistatud on nimekirjad ning vajalikud dokumendid nii valikuks, karantiiniperioodiks kui loomade transportimiseks.

Paljudes valdkondades unistatakse, et saaks oma kauba eest vähemalt Euroopa keskmist hinda, kuid tõuloomade eest saavad meie farmerid oluliselt kõrgemat hinda, kui makstakse keskmisena Euroopas.

12 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (66) 15. märts 2018

Kas eesti punane veisetõug jääb Palju on räägitud piima kuivaine­ sisaldusest, lehmade produktiivse eluea pikkusest ja ökonoomsusest.

Nende omaduste poolest on hea eesti punane tõug, mis nimetati nõnda täpselt 90 aastat tagasi, ent mille populatsioon on kriisi äärel.

P

ealkirjale vastates võin öelda, et loomulikult jääb punane lehm meie piimakarja veel aastateks, kuid millise arvukusega – see on karjakasvatajate kätes. 2017. aasta lõpuks oli Eestis vaid 14 435 punast lehma.

Veidi ajaloost Eesti punase veisetõu aretamisega on tegeldud aastast 1862, mil akadeemik Middendorfi algatusel imporditi Eestisse suurel arvul angli tõugu veiseid, keda ristati kohaliku maakarjaga.

1885. aastast hakkas Balti Karjakasvatajate Ühing veiseid tõuraamatusse märkima ja pärast seda hakkas tõuaretus arenema palju aktiivsemalt.

Eesti talukarjades XIX sajandi lõpul punase veisetõu levik laienes. Eriti innukas propageerija oli Jaan Mägi. Tema eestvedamisel loodi 1919. aastal Eesti Angli Kasvatajate Selts ja aas-

Otsiti väljapääsu, et parandada lehmade jõudlusomadusi ning välimikku. Osteti sisse hulk tõumaterjali. Kaheksakümnendate algul hakati tegema katseid šviitsi ja punasekirju tõuga, 1990ndatel võeti kasutusele veel mitmeid punaseid tõuge. Uued suunad aretusse tõi Euroopa Punaste Karjade Ühenduse loomine aastal 1993.

Kaheksa eri tõugu

TÕNU PÕLLUÄÄR ETKÜ tõuraamatuja aretusosakonna juhataja

tal 1928 nimetas Mägi eesti angli ümber eesti punaseks tõuks.

Esimese maailmasõja ajal hävis palju väärtuslikku tõukarja. Kui 1916. aastal oli 269 000 punast lehma, siis 1920. aastal 225 000. Suur tagasilöök tuli ka Teise maailmasõjaga ning kolhooside loomisega. Ka nende likvideerimise ja vara tagastamisega viidi palju lehmi lihakombinaati ning katkestati jõudluskontroll. Toodang langes 1992. aastal 1970ndate tasemeni. Oli karju, kus piimatoodang oli koguni alla tonni lehma kohta.

Viimastel aastakümnetel on eesti punase karja aretuses olnud kasutusel kaheksa aretuskomponenti: angel, ameerika pruun ehk šviits, punasekirju holstein, rootsi punasekirju, norra punane, ääršir, taani punane ja prantsuse punasekirju.

Angli tõu kasutamisega on säilitatud klassikaline punane värvus. Rohkem on saadud lihaselisi loomi. Paranenud on valgutoodang. Taani punase kasutus on suurendanud piimatoodangut, parandanud jalgu, udara ehitust ning suurust. Šviitsi kasutamisega on punane lehm muutunud tugevamaks, para-

nenud on piimatoodang, udara ehitus, suurus.

Punasekirju holsteini kasutamisega on saadud väga suuri ja väga ilusa udaraga lehmi, märgatavalt on paranenud piimatoodang. Paraku on just RH-komponentsetel lehmadel piimas madalam rasva- ja valgusisaldus. Norra, rootsi ja äärširi kasutamisega on paranenud udaratervise näitajad ning somaatiliste rakkude arv piimas.

Nüüdseks on põhjamaade tõud ühinenud suureks aretusfirmaks Viking Genetics ja neid tõuge võetakse üheselt, nimetades seda viikingi punaseks.

Punase karja kasvatajad, kelle hulgas enne artikli kirjutamist küsitluse tegin, märkisid aretuskomponentide rohkust. Seda nimetati positiivse näitajana, kuna tänu komponentide mitmekesisusele on lehmad tervemad. Positiivsena mainiti sedagi, et kuigi punased lehmad on holsteinidest väiksemad, kulub tänu väiksemale kehamassile vähem elatussööta, mistõttu on piimatoodang kehamassi arvestades ehk holsteinide omast suuremgi.

Loodan väga, et kuivaine vajalikkusest ja karjaspüsivuse parandamisest ainult ei räägitaks, vaid neil juttudel oleks ka praktilised väljundid – parem piimahind, majanduslikud analüüsid jne.

E E S T I P U N A N E K A R I (E P K )

Aretuskomponendid nnAngli tõu kasutamisega on säilitatud klassikaline punane värvus. Rohkem on saadud lihaselisi loomi.

Paranenud on valgutoodang. nnTaani punase kasutus on suurendanud piimatoodangut, parandanud jalgu, udara ehitust ning suurust. nnŠviitsi kasutamisega on punane lehm muutunud tugevamaks, paranenud on piimatoodang, udara ehitus, suurus. nnPunasekirju holsteini kasutamisega on saadud väga suuri ja ilusa udaraga lehmi, märgatavalt on paranenud piimatoodang. nnNorra, rootsi ja äärširi kasutamisega on paranenud udara­ tervise näitajad ning somaatiliste rakkude arv piimas.

Negatiivsena nimetati eri komponentide kasutamisega lehmade tüübi ebaühtlikkust.

Igaühel oma head Sageli näeme eelkõige piimatoodangu numbreid ega mõtle, milliste vahenditega toodangu maht saavutatakse ja palju selleks raha kulub. Tõugude majanduslikkuse tõestamiseks oleks vaja tõsisemat majandus­ analüüsi.

Fakt on see, et kahe suurema piimatõu piimakilode vahe on väga suur (2017. aastal 1314 kg) ega võrdsustu ilmselt kunagi.

Holsteinide intensiivset söötmist ei saa punaste puhul rakendada, kuna punane lehm ei

vaja nii palju sööta. Küsimustele vastajad tõid välja, et kui sööta võrdselt holsteini ja punaseid lehmi, siis rasvuvad viimased, mistõttu tuleks rakendada eri skeeme.

Kuigi lehmade arv väheneb, on piimajõudlusnäitajad pidevalt paranenud. Ei ole haruldus, kui punane lehm lüpsab enam kui 11 000 kg laktatsioonis (14,4% lehmadest), tõu rekord on koguni 18 189 kg.

Analüüsid näitavad, et EPK lehm püsib karjas kauem kui näiteks holsteini tõugu lehm, samas vähem kui maakarja oma.

Karjaspüsivuse oluline näitaja on produktiivne eluiga (määratakse väljaläinud lehmade põhjal). See näitaja on punasel tõul 167 päeva holsteini tõust pikem.

Mina valisin endale täiendava komplekti silmi

Kas sooviksid karja taastootmist täpsemaks muuta?

Et oma farmi tõeliselt juhtida, pead tuginema karja taastootmisele. Lehmade tiinestamiseks valige endale lisa silmapaar. Sel moel lisate täpsust taastootmisele ning näete, millal lehmad indlevad, et neid õigel hetkel seemendada. Eostumise määr tõuseb ja Teie hoiate sellega palju aega kokku.

Lisage taastootmisesse täpsust Lely Astronaut Repro’ga!

Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 www.lely.com • www.linery.ee

L O OM AK A S VAT US

Nr 3 (66) 15. märts 2018

l

M A A M A J A N D U S 13

püsima?

Ka piimatoodang elu jooksul on punasel lehmal kõrgem.

Samas on holsteini lehm piimakam kui punane. Produktiivse eluea päeva piimatoodang lehma kohta on holsteinil 2,7 kg punasest kõrgem.

Karjaspüsivusele on aretuskomponentidel oma mõju. RHkomponentsed (punane holstein) lehmad lähevad karjast kiiremini välja kui teised. Selleni jõudsin ise läbi oma magistritöö. Selgus, et kuigi RH-veresed lehmad lüpsid kõrgemaid päeva- ja laktatsioonitoodanguid, püsisid nad vähem karjas, kogutulu oli teistest komponentidest väiksem ja kõrgem toodang ei andnud parimat tasuvust.

Eelmise aasta maakonna infopäevade tarbeks uurisin nelja farmi lehmade väljaminekuid. Kõikides neis farmides püsisid EPK lehmad holsteini omadest kauem karjas ning andsid produktiivsel eluajal enam piima. Tootliku päeva piim oli aga holsteinidel kõrgem (0,8–2,5 kg). Ühes oli võimalik uurida RH-lehmade andmeid eraldi ja selgus, et selle grupi lehm oli karjas 267 päeva vähem kui teised punased.

Punasekirju holsteini komponent on eesti punases veisetõus üks valdavam. Ei ole punast lehma, kelles ei voolaks kas või 6,3% RH verd. Otsuse RH kasuks on teinud farmerid ise.

ETKÜ

Seda otsust oleme austanud ja tegutsenud vastavalt farmerite soovile.

Tõug vastavalt eesmärgile Kuivaine sisaldus piimas on punasel lehmal suhteliselt hea. Protsendid on kõrgemad kui holsteinil. Rasvaprotsent piimas on madalam kui maakarjal. Tõu keskmine piima rasvaprotsent oli mullu 4,07 ja valguprotsent 3,45, mis on vastavalt ja 0,08% kõrgem holsteini tõu lehmade omast.

Valgusisalduse poolest on EPK lehm üle kõikide tõugude (+0,08% võrreldes EHFga ja +0,04% EK). Samas holsteini kõrgem piimatoodang annab kokkuvõttes piima suurema rasva- ja valgukilode summa, 721 kg (+75 kg, võrreldes EPK ja +365 kg EK).

Juustutööstusesse on vaja rohkem kuivainet, eriti valku.

Oluline on saada kilogrammist piimast enam juustu. Punase lehma kõrgemat kuivainesisaldust piimas tõstsid esile kõik meie küsimustele vastajad ning pidasid seda tõu tugevuseks. Ka aretuses kasutatavatel pullidel on kuivaine parandamise võimekus paljudel.

Küsimustele vastajad tõid välja, et EPK tõule pakutavate pullide hulk võiks olla veelgi suurem, et valikuid teha. Aretus on jõudnud järku, kus pul-

Eesti punases tõus on palju piimakaid ja kauneid lehmi. Pildil EPK Viss 2017 Marga Tartu Agro Rahinge farmist ja Tiina Rodim.

le enam ei testita, mis tähendab et kodumaalt noorpulle ei osteta. Oleme genoomaretuse ajajärgus. Eestis olevaid pulle aga genoomselt testida ei saa, seega tuleb aretusmaterjal sisse osta.

Kuni meil on veel tütarde järgi hinnatud ja Eestis sündinud pullide spermat, soovitan seda kasutada. Kui me tulevikus hakkame ainult importspermat ostma, siis loomulikult tuleme võimalikult palju aretajate soovi-

dele vastu. Probleemiks kujuneb aga see, et aretusmaterjali ostmiseks on vaja raha. Seega ei saa me osta pidevalt suuri koguseid, mis lattu seisma jäävad ja mille alla raha kinni jääb.

Kõik kirjeldatu sunnib aretusstrateegiates olema väga täpne ning pidevalt leidma uusi ja tulemuslikke lahendusi. Eestis on loodud väga hea jõudluskontrolli süsteem, milles osaleb 96% Eesti lehmadest. Kõrgel ta-

semel on aretusväärtuste hindamine, kus pullid saavad kolm korda aastas hinde oma tütarde näitajate alusel. Teadlik aretustöö võimaldab säilitada eesti punast tõugu veist ka tulevaste põlvede jaoks ning tõust huvitatud farmeritel saavutada suuremat tulu.

Loodan väga, et kuivaine vajalikkusest ja karjaspüsivuse parandamisest ainult ei räägitaks, vaid neil juttudel oleks ka prak-

tilised väljundid – parem piimahind, majanduslikud analüüsid jne. Siis ehk väheneks ka see kurvastav trend, et mitmes edukas farmis seemendatakse punast karja holsteini spermaga ja eesti punase veisetõu arvukus väheneb veelgi.

Kuigi küsimustele vastajad avaldasid arvamust, et nende karjas punane tõug säilib, jääb ikkagi küsimus, kas punane veisetõug jääb püsima.

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA SBC220 liivapritsi kapp

NOVA SBC420 liivapritsi kapp

NOVA PL60 plasmalõikur

Tavahind: 278,2 € (km 0%)

Tavahind: 883,1 € (km 0%)

NB!

NB!

NB!

MÄRTSI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND

237,9 € (KM 0%).

Nova SBC220 liivapritsi kapp on kvaliteetne profimudel, mida müüakse enam kui 100 riigis.

Käsitsemine lihtne ja ohutu.

Keskkonnahoidlik. Kaasas kvaliteetsed kaitsekindad. Masina sees mahukas tööruum. Kvaliteetne ja vastupidav konstruktsioon.

802,4 € (KM 0%).

Rõhk: 3,45–8,6 bar (50–125 PSI) Pikkus: 900 mm

NOVA SBC 350 liivapritsi kapp

Laius: 1300 mm Kõrgus: 1700 mm Kaal: 125 kg

NOVA PL50 plasmalõikur Tavahind: 370,2 € (km 0%)

Tavahind: 641,1 € (km 0%)

NB!

MÄRTSI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND

560,5 € (KM 0%).

Nova SBC-350 liivapritsi kapp on tippkvaliteediga profimudel. Mudel on varustatud kahepoolsete ustega ja kahe püstoliga (üks on fikseeritud ja teine käsitsi juhitav). Töötab jalglülitiga. Käsitsemine lihtne ja ohutu. Keskkonnahoidlik. Kaasas kvaliteetsed kaitsekindad. Sees mahukas tööruum. Kahepoolsed uksed hõlbustavad puhastatavate seadmete paigutamist masinasse.

Rõhk: 4,14–8,2 bar Pikkus: 1000 mm Laius: 610 mm Kõrgus: 1630 mm

MÄRTSI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND

DeLuxe NOVA SBC420 liivapritsi kapp on tippkvaliteediga profimudel tööstuslikuks kasutuseks. Mudel on varustatud kahepoolsete ustega ja avatava ülakaanega. Uus, vastupidavam konstruktsioon.

Siseruumi valgustus. Töötab jalglülitiga. Käsitsemine lihtne ja ohutu. Keskkonnahoidlik. Kaasas kvaliteetsed kummist/vinüülist kaitsekindad. Sees mahukas tööruum. Kahepoolsed uksed ja avatav ülakaas hõlbustavad puhastatavate seadmete paigutamist masinasse. Siseruumi valgustus kahe luminofoorlambiga. Standardvarustuses klaasi kaitsekiled (5 tk) ja lampide kaitsekiled (5 tk).

Rõhk: 8,62 bar (125 PSI) Pikkus: 550 mm Laius: 860 mm Kõrgus: 1390 mm Kaal: 48 kg

NB!

Tavahind: 560,5 € (km 0%)

Kaal: 90 kg Tööruumi mõõtmed: 945 x 605 x 605 mm Liivamahuti: 18 kg

MÄRTSI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND

Seadet on väga lihtne käsitseda. Vajad vaid 4,5 bar väikest kompressorit. Lõikepaksus 15 mm. Kõik vajalik on kaasas. Toodetud uue V-MOSFET tehnoloogia baasil. Täpne lõikejälg, hea lõikekiirus ja kena lõikepind. Lihtne ja kindel süütesüsteem (kõrgepinge abil). Seadmega saab lõigata roostevaba terast, alumiiniumit, titaani, vaske, messingit jt elektrit juhtivaid metalle.

Pinge: 230 V Kaitse: 16 A Lõikevõimsus: 15 mm Koormatavus 60%: 50 A Õhu tootlikkus: 4,5/170 bar/l/min Põleti kaabel: 5000 mm Maanduskaabel: 5000 mm Kaal: 8,6 kg

KoneitaCom Estonia OÜ: Kontori ja esitlusruumi aadress Helgi tee 2, 75312 Peetri alevik Rae vald, Harjumaa

483,1 € (KM 0%).

Toodetud uue Jaapani IGTB tehnoloogia baasil. PL-60 on eriti lihtsasti käsitsetav. Vajad vaid 5 bar väikest kompressorit. Lõikepaksus on 25–30 mm sõltuvalt materjalist. Kõik vajalik kaasas. NOVA PL-60 plasmalõikuril on täpne lõikejälg, hea lõikekiirus ja kena lõikepind. Lihtne ja kindel süüde (kõrgepinge abil). Seadmega saab lõigata roostevaba terast, alumiiniumit, titaani, vaske, messingit jt elektrit juhtivaid metalle.

Pinge: 380 V Kaitse: 16 A Väljundvoolu vahemik: 20–60 A Lõikevõimsus: 20–25 mm Koormatavus 60%: 60 A Õhu tootlikkus: 5/250 bar/l/min Põleti kaabel: 4000 mm Maanduskaabel: 3000 mm Kaal: 19 kg

Tavahind: 160,5 € (km 0%)

NB!

MÄRTSI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND

104,0 € (KM 0%).

Sellega saab lihtsasti teostada keevitustöid erinevatel töökohtadel.

Kõrge kvaliteediga elektroonika tagab väga hea keevitustulemuse ja seadme pika eluea ka rasketes tingimustes kasutades. Seadme suurepärane võimsus säästab aega ja raha. Nova DC-140 on usaldusväärne ja kasutajasõbralik elektroodkeevitusseade.

Pinge: 230 V Kaitse: 16 A Väljundvoolu vahemik: 20–140 A Kaal: 6,4 kg Koormatavus 50%: 140 A

NOVA PL120 plasmalõikur

NOVA CJ-350 minitreipink

Tavahind: 1125,0 € (km 0%)

NB!

NB!

321,8 € (KM 0%).

MÄRTSI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND

NOVA DC-140 – DC-inverterkeevitus

Tavahind: 959,7 € (km 0%)

MÄRTSI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND

966,9 € (KM 0%).

Sobib iga liiki metallide lõikamiseks. Võid lõigata isegi värvitud ja puhastamata materjali. Kiire ja kindel süüde. Seadmel on kindlad kaitsmed ülekuumenemise ja ülepinge jaoks. Plasmalõikur tarnitakse komplektsena. Kogu vajalik varustus on kaasas. Vajad vaid õhukompressorit, mis annab 6 bar surve. Sobib nõudlikuks professionaalseks kasutamiseks. NOVA PL120 on varustatud tõhusa jahutusventilaatoriga. Toodetud uusima IGBT tehnoloogia baasil. Kaasas põleti külge kinnitatavad regulaatorrattad. Kasutatud Jaapani komponente, mis on mõeldud taluma suurt ja pidevat koormust.

Pinge: 380 V Kaitse: 16 A Väljundvoolu vahemik: 20–120 A Lõikevõimsus: 40 mm Koormatavus 60%: 120 A

Ladu asub meil Soomes Alanurmontie 128 62100 Lapua Soome

Õhu tootlikkus: 6/360 bar/l/min Maanduskaabel: 5000 mm Põleti kaabel: 5000 mm Kaal: 33 kg

KONTAKT: Ivo Ilustrumm Tel 53 066 059 Ivo.Ilustrumm@koneita.com

MÄRTSI LÕPUNI ON KAMPAANIAHIND

725,0 € (KM 0%).

350 mm tsentrite vahega minitreipink, millega sooritad täpseid treimistöid. 0,01 mm täpsus või veelgi parem. Vaikne mootor, 350 W / 230 V. Astmetult reguleeritav (100–3000 rpm). Vastupidav ja vibratsioonivaba korpus. Digitaalne kiirusenäidik.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 350 W Pöörlemiskiirus: 100–3000 rpm Tsentrite vahe: 350 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 180 mm Spindli läbiviik: 20 mm Teravarre max paksus: 8 mm Tagapuki tsentri koonus: MK2

Pikkus: 760 mm Laius: 240 mm Kõrgus: 280 mm Kaal: 45 kg

14 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (66) 15. märts 2018

Tunnustagem keskkonnasõbralikke põllumehi – aidakem kaasa mere kaitsele!

ILMAR SAABAS

Maailma Looduse Fondi Läänemere võrgustik korraldab pärast mõneaastast vahet taas Läänemere-sõbraliku farmi konkursi.

K

utsume üles märkama ja esile tõstma põllumeeste püüdlusi veekeskkonna kaitsel.

Siinkohal tasub meelde tuletada, et Läänemere-sõbralik võib olla ka Karulas või Pandiverel – kogu Eesti on Läänemere valg­ alal. Iga kilo kokku hoitud lämmastikku või fosforit aitab kaasa mere hea seisundi taastamisele.

Paljud peretalud ja suurettevõtjad on juba rakendanud meetmeid veekeskkonna kaitseks. Seda nõuab ka veeseadus, samuti on maaelu arengukavas selleks teatud raha. Märgakem ja tõstkem aga esile neid, kelle panus on olnud silmanähtavalt suur – eelkõige viimasel ajal ja eriti siis, kui tehakse seadusega nõutust enam.

Mere kaitsmine Üks samme, mis aitab lämmastiku ja fosfori veekeskkonda jõudmist vähendada, on üleminek mahetootmisele. Arvukad andmed nii meil kui mujal kinnitavad seda, et mahetootjatel on lämmastiku ja fosfori ülejääk väiksem. Nõnda siis väärivad kindlasti kiitust need, kes on hiljuti mahetootmisele üle läinud, aga ka need, kes kõige kiuste on edukalt jätkanud varem alustatud mahetootmisega.

Ent Läänemere-sõbralikud ei ole vaid mahetootjad. Ka tavatootjail on võimalusi vähendada lämmastiku ja fosfori kadu-

ALEKS LOTMAN Eestimaa Looduse Fondi ekspert

sid ning nende edukat rakendamist tasub kindlasti esile tõsta. Üks viise on toitainebilansi arvutamine ning selle alusel väetamise optimeerimine. Praegu on juba kohustuslik väetamisel arvestada eeldatavat saaki, kuid tegeliku saagi järgi bilansi arvutamise otsest kohustust pole – bilansi arvutamine ja väetamise korrigeerimisel kasutamine väärib seega esiletõstmist. Sellest järgmine samm on täppisväetamine, mis eeldab vastava riist- ja tarkvara kasutamist ning aitab veelgi tõhusamalt taimetoitaineid kasutada.

Sõnniku parem käitlemine on samuti tunnustamist vääriv.

Tahe- või sügavallapanusõnniku puhul on hea praktika näiteks hästi läbi viidav kompostimine, vedelsõnniku kiire muldaviimine ja koguste tavapärasest täpsem arvestamine. Kui sõnnikukäitluse osaks on ka biogaasi tootmine, väärib see seda enam esiletõstmist koos digestaadi hästi läbi mõeldud kasutamisega.

Talvise taimkatte ja kattekultuuride kasutamine on veel üks

KONKURSS

Tähtaeg 30. märts

4 Üks Läänemeresõbraliku farmi konkursi peavõit on juba Eestisse tulnud: 2013. aastal pälvis tiitli perekond Särgavale kuuluv Saidafarmi AS.

viis, kuidas toitainekadusid vähendada. Selliste abinõude kasutamine võiks olla mõistliku külvikorra loomulik osa. Samuti aitab kadusid vähendada kuivenduse reguleerimine ehk seadedrenaaž. Kes järjepidevalt taolisi meetmeid rakendab, väärib juba Läänemere-sõbraliku talunikuna kaalumist.

vad sellised puhvrid suurendada põllumajandusmaastiku mosaiiksust ja elurikkust.

Seadus nõuab veekaitsevööndit nagunii, kuid seaduses nõutavast laiemate ja keskkonnale väga kasulike vööndite vabatahtlikku rakendamist meil eraldi ei toetata, pigem võib see tähendada toetuste vähendamist “pindalaerinevuse” tõttu. Just

Vee puhastamine Kuigi alati tasub rakendada neid abinõusid, mis vähendavad lämmastiku ja fosfori kadusid põllult, on selliste kadude täielik vältimine pea võimatu. Seetõttu väärivad esiletõstmist ka vahendid, mis juba leostunud toitainete veekogudesse jõudmist takistavad. Näiteks puhverribad ja -vööndid, olgu siis rohukamara või puittaimedega. Lisaks veekaitselisele tähtsusele aita-

Märgakem ja tõstkem aga esile neid, kelle panus on olnud silmanähtavalt suur – eelkõige viimasel ajal ja eriti siis, kui tehakse seadusega nõutust enam.

Lattu saabumas Verti-Mix 1801 Double Tehnika müük: Kalev Kuusik / tel 521 1988

seetõttu väärivad kõik, kes veekogude servi vabatahtlikult kaitsevad, erilist tunnustamist.

Kord juba kraavi jõudnud lämmastikku ja fosforit sealt püüda on raske, kuid mitte päris võimatu. Tiigid, lodud ja muud märgalapõhised lahendused võivad siin olla üllatavalt tõhusad. Seetõttu tuleb selliste võimaluste kasutajaid samuti positiivse näitena esile tuua, liiati arvestades seda, et märgaladki on põllumajandusmaastikus olulised elurikkuse seisukohalt.

Põllumajandus on väga mitmekesine ja nõnda on mitmekesised meetmedki, mida tuleks keskkonna säästmiseks kasutada. Iga pingutus veekeskkonna kaitseks on kasuks meie mere tervisele. Eriti väärivad aga kiitust need, kelle tegevus lisaks veekeskkonnale ka õhku, mulda ja elustikku kaitseb.

nnLäänemere-sõbraliku farmeri nominendiks sobivad põllu­mehed, kes on võtnud kasutusele häid ja uuenduslikke praktikaid selleks, et vähendada taimetoit­ainete veekogu­ desse, sh Läänemerre kandumist. nnKonkursile sobivad nii suured kui ka väikesed, nii mahe- kui ka tava­ tootmisega tegelevad põllumajandustootjad, nii taime- kui ka looma­ kasvatajad üle Eesti. nnKandidaate võivad esitada põllumajandustootjate esindusorgani­ satsioonid, teised taluni­kud, konsulendid, riigiasutused jt. nnKandidaate saab esitada aadressil elf@elfond.ee või Lai 29, Tartu kuni 30. märtsini. nnKonkursil (Baltic Sea Farmer of the Year) on kaks vooru: kohalik ja rahvusvaheline. Rahvusvahelises voorus osalevad üheksa Läänemere riigi talunikud. nnIga riigi põllumajandusekspertidest koosnev žürii valib välja kohaliku võitja, kes saab auhinnaks 1000 eurot ning esindab riiki rahvusvahelisel konkursil. nnRahvusvahelise peaauhinna võitja saab 10 000 eurot auhinnaraha. nnLisateave: http://elfond. ee/laanemeretalunik.

Järelveetavad ja iseliikuvad söödamikserid (4–45 m³) Vaido Soosaar / tel 509 2247 Karmo Karrik / tel 506 0545

Varuosad / tel 527 3109 Hooldus / tel 529 9007

REKLAAM

Nr 3 (66) 15. märts 2018

l

M A A M A J A N D U S 15

LUPJAMINE VIIB KASVULE

Suurem saak Väiksemad fosforikaod Võimaldab kasvatada nõudlikke sorte Väiksem lisaväetamise vajadus Sobib mahepõllunduses kasutamiseks

Kontakt Maikel Jätsa, tel 5804 3839 sales.estonia@nordkalk.com

Konstrueerime

Toodame terase ja paigaldame

Betoonitööd

Lõppviimistlus

“Võtmed kätte” ehitus

Soojustamata hallid

Tenthallid

Soojustatud hooned/hallid

Teraviljahoidlad

Farmid

Laudad

M

TIFICAT CER I

SYST

SYST IS O 9 0 0 1

E

TIFICAT CER I

ON

M

Projekteerime

ON

E

www.nordkalk.ee

MANAGEMENT IS O 14001 SYSTEMS

MANAGEMENT SYSTEMS

012

012

www.proland.ee

|

tel 5556 6995

16 M A A M A J A N D U S l T E A D U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (66) 15. märts 2018

PRIIT TAMMEORG

Biosüsi kinn Aasta alguses valis Soome Aiandus­ ettevõtete Liit Soome aiandustooteks 2018 biosütt ja mükoriisat sisaldava Biolani istutusmulla. Huvitaval kombel on siin ka eestlaste käsi mängus, kuna Biolan Oy toodab oma biosöe Seljal paiknevas tehases.

T

Biosütt saab ka ise toota ja Soomes on rühm entusiaste, kes seda katsetavad.

egu on hapnikuvaeses keskkonnas kuumutatud kestlikult toodetud biomassiga. Biosöe kasutamine mullaparandusainena on hetkel teadaolevatest üks tõhusamaid viise süsiniku sidumiseks atmosfäärist, sest ühendid püsivad mullas aastatuhandeid.

Seda erinevalt näiteks mulda viidud põhust, mis mikrobiaalsete laguprotsesside toel laguneb seal juba kahe-kolme aastaga.

Biosöe süsinikusidumise potentsiaal hakkab tasapisi jõudma ka poliitikute lauale ning võimalik, et viie aasta pärast on biosöeturud suuremad kui energia- ja grillsöeturg.

Biosütt saab kasutada nii, et ei toimu süsiniku kiiret vabanemist tagasi atmosfääri. Mullaparandamiseks tõhusal biosöel on lisaks palju muid omadusi, mis on seotud nii süsiniku stabiilsuse, lupjamismõju, toitainete kandmise kui ka poorsuse ja eri-

PRIIT TAMMEORG Helsingi Ülikooli agroökoloogia dotsent, Soome Biosöe Seltsi president

pinnaga. Üldiselt on mullaparanduseks tõhusaimad kuumana aktiveeritud, 500–600° juures toodetud biosöed.

Unustatud vana Biosöe mullaparandusainena kasutamise näol on tegu juba äraproovitud lahendusega, mis umbes viisteist aastat tagasi taasavastati. Brasiilia vihmametsades leiti muistse indiaanikultuuri umbes 3000 aastat tagasi rajatud tsivilisatsioon, mis põhines paljuski just pidevale väike-

TEADUS

Nr 3 (66) 15. märts 2018

l

M A A M A J A N D U S 17

nnitab Põhjamaades kanda ses koguses toitainetega rikastatud (komposteerunud) biosöe lisamisele, see muutis mulla viljakamaks kui ümbritsevad süsinikuvaesed ja happelised mullad.

Nagu ütleb 2006. aasta BBC dokumentaalfilmi pealkiri, biosüsi võib olla saladus, mis võimaldas müütiliste linnade tekke viljatule pinnasele. Need on linnad, mida oma 1542. aasta rännaku järel kirjeldas konkistadoor Francisco de Orellana ja mis hiljem said tuntuks müütilise El Doradona.

Hilisemad uurijad lükkasid de Orellana versiooni ümber paljuski just väitega, et väheviljakad mullad poleks võimaldanud suuremate asumite tekkimist. Alles 1960ndatel avastati õhust süstemaatilised ruudustikud ja oaasidena kõrguvad viljakad metsasaared, neid lähemalt uurides leiti palju rändhõimude jaoks liiga raskete savinõude kilde, aga ka palju süsinikurikast musta mulda. Seda indiaanlaste musta maad (portugali k Terra Preta de Índio) peetaksegi El Dorado saladuseks.

Kullastki väärtuslikum on oskus muuta muld viljakandvaks.

Seda tuhandete aastate vanust musta mulda käiakse tänapäevalgi labidaga veokitele viskamas ja linnadesse edasi müümas, väidetavalt suudab selline muld end taastoota.

Eestiski pole söega mullaviljakuse parendamine ehk kütisetegu võõras. Erinevalt rohkem tuntud alepõllumajandusest ei segatud mulda mitte vaid lühiajalist väetusefekti andev toitaineterikast tuhka, vaid ka pikaajaliselt mulla veeneelamismahutavust ja mikroobe toitvat biosütt.

Rikas muld Biosöe teaduslik uurimine sai maailmas alguse kümmekond aastat tagasi, motivaatoriks kaks suurt inimkonna ees seisvat küsimust: kliima soojenemise peatamine ning jätkusuutlik mullaviljakuse parendamine.

Võttes arvesse jätkusuutlikku biomassi majandamist ning kasutades biosöe tootmiseks pilliroogu, võsa, oksi ja põhku, on arvestuste järgi võimalik biosöe pideva kasutamise läbi siduda 12% kasvuhoonegaasidest. Biosöemaailma ühe juhtteadlase, Cornelli Ülikooli professori Johannes Lehmanni ettekanne Maroko IPCC (valitsustevaheline kliimamuutuste ekspertrühm) koosolekul 2016. aasta lõpus kinnitas,

et tegu on ühe tõhusaima püsiva süsiniku sidumise vahendiga, mida inimkond tunneb.

Enne kui biosütt mulda viivatele talunikele kliimapäästmistoetusi maksma hakata, on siiski ülitähtis välja selgitada, mida aastatuhandeid mullas püsiv biosüsi toob kaasa füüsikalis-keemilistele omadustele ning mullaelustikule. Ära kord laotatud biosütt ju enam kuidagi ei korja. Mõjude kaardistamiseks ja uurimiseks on hädavajalikud pikaaegsed põldkatsed mulla-biosöe-taime eri kombinatsioonide juures.

Soomes alustasime Helsingi Ülikoolis esimeste pikaajaliste biosöe põldkatsetega Põhjamaade oludes, kus muld ka külmumistsükleid läbib, 2010. aastal.

2011. aastal alustati põldkatsetega ka Eestis. Hetkel jätkuvad Eestis vähemalt kahed biosöe põldkatsed – Ahjal ning Viljandis. Biosüsi on ühe variandina kaasatud ka põllukultuuride innovatsiooniklastrisse.

Põhjamaade ja Eesti põldkatsed on seni kinnitanud üldisi globaalseid trende: puidust toodetud biosöed on turvalised va-

Puidust toodetud biosöed on turvalised vahendid atmosfääri süsiniku sidumiseks ja muldade süsinikusisalduse tõstmiseks.

LOE LISAKS

Linke biosöest huvitatutele nnEuroopa Biosöe Sertifikaat (EBC) – http://www.european-biochar.org/biochar/media/doc/ebc-guidelines.pdf nnRahvusvaheline Biosöe Liikumine (IBI) – http://www. biochar-international.org/biochar/faqs#question1 nnSoome Biosöe Selts – https://www.suomenbiohiili.info/ nnSoome aiandusnäituse materjalid – https://www.biolan.fi/ artikkelit/biolan-istutusmulta-on-vuoden-puutarhatuote2018 nnBBC 2006. aasta dokumentaalfilm “El Dorado saladus” – http://www.bbc.co.uk/science/horizon/2002/eldorado. shtml ja https://www.youtube.com/watch?v=DMi94nILyeM nnMaalehe 2014. aasta artikkel – http://maaleht.delfi.ee/ news/maamajandus/uudised/biosoe-potentsiaal-pollu­ majanduses?id=68266931

hendid atmosfääri süsiniku sidumiseks ja muldade süsinikusisalduse tõstmiseks. Ka mullaelustik, nagu näiteks vihmaussid, ei pelga biosütt. Vihmaussid koguni maiustavad biosöega, sel on tihti mulla kaaliumija niiskusesisaldust suurendav mõju. Üldiselt pädeb aga rusikareegel: mida süsiniku- ja toitainetevaesem muld esialgu on, seda tõhusam efekt lisatud biosöel taimesaakidele on.

Kümnendi jooksul on teadus tublisti edasi arenenud ning hetkel valitseb arusaam, et parima mõju mullaviljakusele saame, kui lisame “õigesse kohta ja õigete omadustega biosütt”. See tähendab, et ühtlase kihina ton-

nide kaupa põldudele laotamine ei ole majanduslikult jätkusuutlik (näiteks maksab praeguste hindade juures kümme tonni hektarile laotatud biosütt enam kui seesama põlluhektar ise), pigem tuleks kuumalt aktiveeritud biosüsi täppislaotada taimejuurte juurde, näiteks peenardesse.

Saab ise teha Kvaliteetset biosütt võib üsna lihtsate vahenditega toota iga aia- või talupidaja. Selleks sobib 50–70kraadise kaldega kooniline nõu, kus tekib leegialune pürolüüs. Šveitsi teadlased algatasid 2014. aastal Nepali Biosöe pro-

jekti, kus käisid sadades külades esitlemas lihtsat meetodit, kuidas koolutatud metallkoonuse peal hagu söestada ning siis biosütt lehma uriiniga kuumalt aktiveerida. Selline suure poorsusega ja toitainetega rikastatud biosüsi vastab üllataval kombel ka rangetele Euroopa Biosöe Sertifikaadi nõudmistele. Samas saadi selliselt aktiveeritud biosütt kasutades näiteks neljakordne kõrvitsasaak.

Soome Aiandusettevõtete Liidu juhataja Katja Nikkari kinnitas, et biosüsi on viimastel aastatel Soome aiapidajate seas kuumaks teemaks kujunenud, ja seepärast oli kõikide “Soome aiandustoote 2018” finaali jõudnud toodete koostises rohkem või vähem biosütt sees. Võidu tõi Biolani istutusmullale juba turustatud ja ostjatele kergesti kättesaadav toode, aga ka see, et Biolani istutusmuld on mahepõllumajanduses kasutatavana sertifitseeritud.

2017. aastal asutati Soomes ka Soome Biosöe Selts, kuhu on oodatud liituma kõik teemast huvitatud. Selts korraldab ka töötubasid ja õppepäevi ning järgmine töötuba tuleb 28. märtsil. Kõik huvilised on oodatud registreeruma enne 20. märtsi, täpsem info aadressil https://www.suomenbiohiili.info/ fba-workshops.html.

18 M A A M A J A N D U S l E T T E V Õ T L U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (66) 15. märts 2018

Pinnase ja raskete materjalide haagis WF-DL Vastupidav ja tugev haagis kivide ning pinnase veoks, sobiv ka viljaveoks.

Lisavarustusena saadaval Hardox 450 terasest veokast, viljakõrgendused, hüdrauliline tagaluuk, jpm.

Kandejõud 10 – 20 tonni

Kalvi Krebsbach Tel: 523 4802

Marko Sahtel Tel: 5199 1274

www.sikeagri.ee

Mart Siiman Tel: 5332 1144

Suure-Jaani ettevõtj mis meeldib – ühel p teisel mööblit ja kolm Viljandi lähedal Suure-Jaani külje all on endale pesa teinud Kesküllade perekond, kus kahekümne kuue aastased Anni ja Tarvo kasvatavad kaht poega ja üht tütart ning teevad villapalle.

T

egu on aga sõna otseses mõttes ühe vahva karvase ja sulelise perekonnaga, sest sellesse kuuluvad lisaks kaks koera, kaks kassi, kaks siidikukke ja üks siidikana. Sellele krooniks teeb nende pereettevõte Furr Butiik OÜ lambavillast dekoratsioone nimega villapallid.

Seest villased ja pealt meriinovillased eri toonides pallikesed on sätitud nööri otsa ritta ning selliseid erivärvilisi vanikuid saab kasutada dekoratsioonina ükskõik kus. Villapallide vanikud tulid müüki 2017. aasta novembris, sest need sobivad ideaalselt kuuseehteks ja muidugi kingiks.

Villapallide valmistamine nõuab aega

Saare Talutehnika OÜ Tel. 5057936 www.stt.ee

Selline ajastus polnud juhuslik.

Anni on õppinud ettevõtlust ja töötanud turundusvaldkonnas ning naudib väga ka reklaamipoolt: “Jõuluhooajal käisime palju laatadel ning suhtlesime inimestega otse. Saime kajastust blogides ning tegime koostööd fotograafidega. Kokkuvõttes jõudsime väga kiiresti oma sihtgrupini.”

Sihtgrupiks on tema sõnul eelkõige noored lapsevanemad, kes otsivad lastetuppa efektseid ja omapäraseid de-

ELEENE SAMMLER ml@maaleht.ee

taile, aga ka inimesed, kes on maakoduliku, romantilise ja lapsemeelse stiili austajad.

Anni sõnul on Furr Butiigi toodete juures kõige olulisem materjal, mis peab olema looduslähedane ja naturaalne.

Selle õige ja lastele kõige sobilikuma materjali otsingud viisidki neid naturaalse lambavilla juurde. Vill on soetatud Eestis tegutsevalt ettevõttelt ning kõik muu vajalik kohalikelt väikekaupmeestelt.

Töö käiku kirjeldab meister nii: “Villapallide tegemisel nõelvildin esmalt kraasvillast pallid, seejärel katan toorikud meriinovillaga ning nõelvildin, kuni pallid on ühesuurused. Töö on mehaaniline ja

võtab seetõttu omajagu aega, kuid tulemus on seda väärt.”

Seega kasutab Anni villapallide tegemisel nii kodumaist lambavilla firmalt Aade Lõng kui ka sisse ostetud meriinovilla. Kui dekoratsioone vaadata, näeb, et eri värvi pallid on ühte vanikusse vilunud silma järgi kokku sobitatud ning toonid enamasti helged või pastelsed. Nende värv on saavutatud tänu meriinovillale, mis on läbi Saaremaa vahendajate ära toonituna toodud Suurbritanniast.

Furr Butiik pakub kahe suurusega komplekti villapalle: kuueteistkümnest pallist koosnevat komplekti ja kevadist 25 villapalliga vanikut. Ühe villapalli läbimõõt on 2,5–3 cm suurema vaniku puhul, 16 palliga komplekti puhul 4 cm. Müük toimub peamiselt läbi interneti, sotsiaalmeedias. Aga käiakse ka laatadel, mis on Anni sõnul omaette vahva pereüritus.

“Osa toodetest on saadaval ka hubastes kohvikutes Tartus, Pärnus ja Viljandis ning üsna pea ka lastele suunatud tuntud e-poes,” lubab Anni Keskülla.

Villapallide valmistamise ja müügiga rikkaks ei saa, arvab Anni: “Villapallid kindlasti ei ole selline toode, millega näiteks üle keskmise palga teeniks. See on pigem esimene toode, mis võiks viia suure-

Maal on ruumi ja vabadust rohkem, mõtted saavad omasoodu lennata ning tänu pakiautomaatidele saab kauba igal ajal kliendile saata.

Anni Keskülla

ETTEVÕTLUS

Nr 3 (66) 15. märts 2018

KERLI SOSI

3 Jonatan, Anni, Alissa, Jonas ja Tarvo Keskülla leiavad, et maal on hea rahulik ning ettevõtlu­ sega saab seal ka hästi tegelda.

ja: valmistame seda, päeval villapalle, lmandal makroone

Romantilised villapallidest vanikud sobivad kaunistama nii tuba, akent kui jõulupuud.

ma projektini.” Nende müügist teenitud raha panustavad Kesküllad edasiste plaanide elluviimisse. “Kindlat suunda pole me veel võtnud, valmistame seda, mis endale meeldib ja rõõmu pakub – ühel päeval villapalle, teisel mööblit ja kolmandal üldse makroone,” ütlevad nad.

Nii perefirma kui ka hobi Ühiseks nimetajaks toodete puhul on romantiline ja maalähedane stiil. Tegelikult ongi juba praegu lisaks villapallidele võimalik ettevõtte tootevalikust leida kevadtoonides linikuid, mida valmistab Anni ema, kellelt ilmselt Annigi oma käsitööpisiku saanud on.

Aeg-ajalt leiab ka redisainitud mööblit, sest restaureerimine on Anni ja Tarvo ühine hobi.

Algselt oligi hoopis plaanis võtta fookusesse mööbel ja nii valiti ettevõttele ka nimi: Furr nagu furniture (ingl k “mööbel”). Praegu on peamine rõhk siiski dekoratsioonidel, sest täpselt selliseid tooteid Eestis hetkel keegi teine ei paku ja välismaal müügil olevate kvaliteediga polnud Anni rahul. Nii tuli neid ise tootma hakata.

“Hetkel on põhirõhk villast valmistatud toodetel, kuid ma ei saa kindlalt väita, et see nii ka näiteks aasta pärast on,” ütleb Anni. Kui ta esimeste lastega, kes praegu kuue- ja viieaastane, koju jäi, tekkis tal küpsetamise huvi. See viis eduka koduköögi rajamiseni, aga pidevalt tuli eritellimusi ning Annil sai küpsetamisest küllalt. Seega oli see kolmanda lapsega, praegu kümnekuuse Jonasega koju jäädes, välistatud.

Anni sõnul tiirlevadki argipäevad laste ning loomade ümber ning Furr Butiik on praegu pigem hobi ja aeg iseendale, koht, kus ennast välja lülitada ja loomingulisema tööga tegelda.

Muide, Kesküllade majas on eraldi töötuba, sest olgugi et Tarvo Tartus tööl käib ja Anni enne vanemapuhkusele jäämist Viljandis Eesti ühes innovaatilisemas ettevõttes Cleveron ASis turundusspetsialistina töötas, on nad endi sõnul väga perekesksed inimesed ja naudivad ka selle väikese ettevõtmisega tegelemist.

“Oleme pidevas liikumises ja kodu peabki olema kõigest sellest mürast-kärast natuke eemal,” kommenteerib poolteist aastat tagasi Põhja-Sakala valda oma järveäärsesse majja kolinud Anni. Tema meelest elavad nad justkui Eestimaa südames, sest kõik on lähedal ja kõik liiguvad.

Kesküllad ei näe sagedases sõitmises mingit probleemi: “Laste trennid ja isegi koera vetelpäästetrenn on suvehooajal Elvas ja Tartus.” Nii elavadki nad lastega ühes rütmis ning katsuvad leida enda jaoks loomingulisi väljundeid, nagu seda on ka villapallid ja nende müümisega tegelev Furr Butiik.

Kesküllade arvates on maapiirkonnas ettevõtlusega tegelemine lihtsam kui linnas, sest kergem on end välja lülitada: “Maal on ruumi ja vabadust rohkem, mõtted saavad omasoodu lennata ning tänu pakiautomaatidele saab kauba igal ajal kliendile saata.”

l

M A A M A J A N D U S 19

20 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

(hind 2-2,60 €/kg) (rümba-, eluskaalu- või peahind)

Erinevad kiired makseviisid - ettemaks, 24 h.

Nr 3 (66) 15. märts 2018