Maamajandus (aprill 2018)

Taimekasvatust juhitakse

TAEVAST

ANNI ÕNNELEID

SEEMET KÜLVATA

SHUTTERSTOCK

Tasub kaaluda, millist

Miks ja kuidas toodetakse Belgias nii

HAISVAT JUUSTU?

CORNELIA SMET

19. aprill 2018 Nr 4 (67)

TULGE JA TUTVUGE AGRILANDI UUDISTOODETEGA MAAMESSIL!

Iseliikuv taimekaitseprits Fendt Rogator 655 • Maailma suurim standardtraktor Fendt 1050 Vario 8hõlmaline ader Pöttinger Servo 6.50 esmakordselt Eestis Elektriline minilaadur Weidemann 1160 E Hoftrac

Fendt 1050 Vario

Ruloonpress Pöttinger IMPRESS 125 F

Tartus: Mihkel Timmermann tel 552 8670 mihkel@agriland.ee

Märjamaal: Alo Vahtmäe tel 5886 6677 alo@agriland.ee

Tõnis Suits tel 5802 7240 tonis@agriland.ee

Timo Pärn tel 5566 1985 timo@agriland.ee

www.agriland.ee

2 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L JUHTKIRI

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Kiiret kevadet!

T

äna on kõik viljakasvatajad põllul, sest teavad – kevad on tänavu kiire.

Talve tulek venis umbes kaks kuud, see jõudis pärale alles märtsis ja tallinlased said parima jõululume 2. aprillil. See lükkas edasi ka kevade alguse.

Kolm päeva hiljem, 5. aprillil, oli 17 kraadi sooja.

Põllud muutusid iga päevaga. 5. aprilli hommikul olid need pruunikad ega näidanud veel harijale, kuidas talv mõjunud on. 48 tundi hiljem olid need omandanud roheka tooni ja andsid lootust, et enamik talivilju on talve üle elanud.

Eelmise nädala algul ererohetas kogu Eesti, nädala lõpul toimetasid põldudel adrad, väetisekülvikud ja randaalid.

Nüüd ongi käes see lühike ja tegus aeg aastas, mil muidu vaiksevõitu külades elu keeb.

Teedel vuravad hoogsalt põllumasinad ning põllumees ei vaata kella ega loe töötunde.

Kummatigi pole ma mitte kunagi sel pingelisel ajal kohanud vingus, muretsevat ega kriitilist põllumeest. Ka õhtul kell pool kümme vaatavad nad rõõmsa näoga oma tööd, ümbritsevaid inimesi ja maailma. Muidugi juhul, kui ilm on ilus ja kõik laabub.

Selleks, et kõik laabuks ja sügisel taas eestimaine toit laual oleks, tuleb end sarnaselt põllumeestega kokku võtta ka nn tugistruktuuridel. Kui natuke seemet puudu jääb, peavad seemnetootjad olema nõus ja võimelised seda väljastama ka pärast ametliku tööpäeva lõppu. Sama kehtib väetisemüüjate kohta.

Masinafirmad ja hooldemeeskonnad peavad olema samuti võimelised iga kell abi andma. Mitte nii, et kui randaalil või külvikul mingi jupp katki läheb, hakatakse seda alles kusagilt välismaalt tellima ning põllutööd jäävad mitmeks päevaks seisma.

Ja hoidku jumal selle eest, kui külvi- või lägateenuse tellinud põllumees seda päevade kaupa ootama peab, saamata kiirete kevadtöödega edasi minna.

Nii on kevad kiire mitte ainult põllumeestel, vaid kõigil, kellest nende töö tulemus sõltub. Kiire kevad on hea kevad.

Kiiret kevadet!

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 4 (67) 19. aprill 2018

ANN RIISENBERG:

LII SAMMLER

elamurajoone ei tulegi ehitada farmi kõrvale Põllumajandus-kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Ann Riisenberg ütleb, et põllumajanduse ja keskkonna suhetes pole asjad kaugeltki nii, nagu nad välja paistavad.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

S

elleks et põllumehed keskkonnanõuete keerises ellu jääksid, võttis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) kahe aasta eest tööle Ann Riisenbergi. Põllumeeste suguvõsast ja põllumajandusharidusega noore naise, kelle ülesanne on leida keskkonnaametnike ja põllumeeste vahel rahuldavaid kokkuleppeid. nnn Sul pole keskkonnaharidust.

Kuidas teemasid valdad?

Kui koja juht Roomet Sõrmus mulle seda kohta pakkus, oli mu endagi esimene mõte, et ma ei tea ju midagi. Roomet viskas mind ookeani, et hakka ujuma.

Minu hindamatud õpetajad on tegevpõllumehed – Meelis Värnik Kevilist, Margus Lepp Voore Farmist, Aare Mölder Valdereksist, loomakasvatuse poolelt isa Märt Riisenberg Kehtna Mõisast. Tihti räägin ka Alar Astoveriga. Ja muidugi Järvamaa põllumeeste liidu tegevjuht Mae Alviste, temaga oleme hea tandem.

Põllumajanduse ja keskkonna suhetes on kolm suurt teemat – vesi, õhk ja muld. Mis on kõige teravam?

Mul on laua peal eelnõudena veeseadus ja atmosfääriõhu kaitse seadus ning nende alamaktid.

Need on meil üksipulgi läbi töötatud ja oma ettepanekud tehtud.

Kas inimesed ikka lepivad sõnnikuhaisuga?

Välisõhu puhul on väga teravad teemad lõhnahäiring ning saasteainete piirnormid, mis tuleb tagada ettevõtte territooriumi piiril. Üsna tavapärane loomakasvatusettevõtete puhul on see, et erastamise ajal tõmmati ettevõtte piir hoone tagant. Selge, et lauda seina taga haiseb ja normide täitmine pole võimalik.

Suure võitluse tulemusena on hakatud aktsepteerima seda, et loomakasvatus haisebki. Me ei saa lauda korstna otsa filtreid panna nagu tööstushoones, et lõhna vähendada. Jõudsime keskkonnaministeeriumiga

konsensusele, et kui ettevõte kasutab parimat võimalikku tehnoloogiat, siis on ta teinud kõik, et lõhnahäiringut vähendada.

Põllumajandusest tuleb vesiniksulfiid, mis on mädamuna haisuga. EPKK palvel on ministeerium algatanud H2S mõõtmised kuues loomakasvatusettevõttes, et tegelikku olukorda hinnata. Nüüdseks on selge, et kõikides ettevõtetes ületavad kontsentratsioonid piirväärtusi. Selle saaste piiramiseks peale parima võimaliku tehnika kasutamise midagi teha ei anna. Tegeleme ühiselt lahenduse otsimisega.

Kuna hais on põllumajanduse osa, leian, et uusi detailplaneeringuid algatades peab arvestama, et elamurajoone ei ole mõtet loomakasvatusettevõtete kõrvale rajada. Aga praegu on teistpidi.

Elan Rae vallas, kus elumajad ja ühiskondlikud hooned ehitatakse sisuliselt taluniku hoovi.

Minu lapsed käivad lauda lähedusse 2016. aastal ehitatud koolis ning kevaditi ja sügiseti sõnnikulaotamise ajal on kuulda pahandamist. Ütleksin selle kohta, et teie kolisite laudale naabriks, mitte laut teile.

Täna hommikul tööle sõites pidin tõdema, et järjekordne põllulapp, mis alles eelmisel aastal oli rapsi all, on juba ette valmistatud ehituseks.

Kuidas haisu reguleeritakse?

Kõige suuremad tegutsejad vajavad kompleksluba, kus on reguleeritud vesi, õhk ja jäätmed. Keskmise suurusega ettevõtted vajavad üht või kaht lihtluba (vesi, õhk). Aasta algul saatis keskkonnaministeerium kooskõlastamiseks määruse eelnõu, mille kohaselt taheti panna registreeringu kohustus väiksematele loomakasvatusettevõtetele (alates 100 veisest) ja väikese võimsusega põletusseadmetele, sh kuivati.

Esialgse eelnõu kohaselt oleks registreeringu kohustus endaga kaasa toonud keeruliste aruan-

nete esitamise. Väikestes majapidamistes pole tööl keskkonnaeksperti ja talunik ise ei oska neid välja arvutada. Tegelikult saavad keskkonnaametnikud PRIA loomade registris olevate andmete alusel need ise välja rehkendada.

Määrusest jäetakse välja ka kuivatite registreerimise kohustus, mis ei olnudki keskkonnaministeeriumi eesmärk, nad lihtsalt ei tunne meie valdkonda.

Järgmine suur väljakutse Eesti põllumajandusele on Euroopa NEC direktiiv, kus kõikidel riikidel tuleb aastaks 2030 vähendada ammoniaagi koguseid võrreldes 2005. aastaga. Eesti vähendamise kohustus on 1%.

Ammoniaaki lendub peamiselt sõnnikuhoidlatest, lahtistest loomakasvatushoonetest ja sõnniku laotamisel. Asja teeb raskeks see, et prognoositav loomade arv aastaks 2030 on oluliselt suurem, kui see oli võrdlusaastal 2005. Isegi kui kõik sõnnikuhoidlad katame, lauda avaused sulgeme ja viime sõnniku mulda nelja tunni jooksul, ei suuda me kohustust täita.

Veeseadus? See on sul peas?

See on mul jah nagu piibel laua peal ja hakkab tasapisi pähe jääma. Peamised muudatused on olnud väetamisplaani kohustuse sisseviimine, veekaitsevööndis karjatamine, sõnnikulaotuse aegade muutmine.

Väetamisplaani nõudega saime üleminekuaja. Esialgu soovis keskkonnaministeerium seada väetamisplaani kohustuse isikule, kellel on üle 30 ha maad ja kes kasutab lämmastikku sisaldavaid väetisi. Kompromissvariant on nii, et esialgu kehtib nõue 100 ha maale ja 2019. aastast 50 hale. Veekaitsevööndis karjatamise loa saime tänu lihaveisekasvatajate abile.

Euroopa Komisjon, kes kontrollis, kas riigid on nitraadidirektiivi piisavalt üle võtnud, algatas Eesti kohta rikkumismenetluse sõnnikulaotamise tähtaegade osas. EK ettepanekul peaks sõnnikulaotuse lõpetama juba 1. oktoobril.

Selleks et rahuldav lahendus saada, käisime keskkonnaministeeriumis variante pakkumas.

Algul tahtsime sõnnikulaotamise tähtaegade lühendamise üleminekuajaks viis aastat, et põl-

2016. aastal müüdi glüfosaati palju, sest oli pikk soe sügis ja sai palju taliviljapõlde ette valmistada. 2017. aastal oli müük poole väiksem lihtsalt sellepärast, et sügisel ei saanud põlde harida.

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee, 661 3356 Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Taavi Lätti, taavi.latti@ekspressmeedia.ee, 5344 4863

Ann Riisenberg võitleb põllumajandus-kaubanduskojas selle eest, et leida keskkonda ja põllumehi säästvad lahendused.

lumees jõuaks teha vajalikud investeeringud ja ümberkorraldused. EK nii pika üleminekuajaga ei nõustunud. Lõpptulemused on sellised, et tänavu, 2018. aastal, on lõputärmin 15. november ja 2019. aastal 1. november.

Oleme teinud ka ettepaneku lubada sõnnikuga anda nendele kultuuridele, mis on suure lämmastikutarbega – nagu mais ja silokultuurid –, rohkem kui 170 kg/ha lämmastikku. Seda ettepanekut oleme juba aastaid esitanud ja nüüd on keskkonnaministeerium sellega nõus edasi minema.

Samuti oleme teinud ettepaneku muuta fosforipiirangut.

Seaduse kohaselt ei tohi viie aasta keskmine ületada 25 kg/ha.

Meie ettepanekul võiks lubada sõnnikuga anda rohkem fosforit, kui mullaanalüüs näitab fosforipuudust.

Läinud sügisel oli probleemiks vedelsõnniku laotamine.

Põllumehed ei saanud seda tähtajaks tehtud, kuna maa ei kandnud ning talivilja ei olnud võimalik külvata. Lätlased lahendasid teema nii, et nende põllumajandusminister ütles: see kuupäev ei kehti, laotage edasi. Meie ministeerium ütles, et neil sellist volitust pole. See õigus tuleb sätestada hädaolukorra seadusse.

Hiljuti ilmusid uued väetiste ja pestitsiidide uuringud, mis näitasid põllumeeste peale näpuga...

Kõik pole nii nagu neis kirjas. Näiteks taimekaitsevahendite uuringust selgus, et kahes kolmandikus piirväärtusi ületavates proovides olid kloridasooni jäägid. See on peedi herbitsiid, mis kustutati Eesti taimekaitsevahendite registrist 2013. aastal. Viimati kasvatati peeti massiliselt kolhoosiajal. Kas tegu on jääkreostusega või leidub sellele mõni muu põhjendus?

Nitraaditundlikul alal on 120 proovivõtu kohta. Proovid võe-

takse nelja aasta kestel, umbes 38 proovi aastas. Sellise metoodika alusel on õige võrrelda kaht nelja-aastast perioodi omavahel, aga ei saa võrrelda ühest kohast võetud proovi tulemust teisest kohast võetud prooviga.

Ja veel üks asi: alles aastal 2015 soetati Eestis pestitsiidide analüüsiks vajalikud aparaadid.

Enne seda lasti kallid proovid teha Saksamaal, kus analüüsiti 14 pestitsiidi jääki. Meie laboris uuritakse 120 pestitsiidi jääki. Kui ma võtan 14 proovi pestitsiidijääkide summa ja 120 proovi summa, siis kogusumma tuleb 120 proovi puhul väga palju suurem.

Tihti võib lugeda, et glüfosaadi kasutamine tõuseb aasta-aastalt. Aga kas on teada, kui palju on suurenenud haritava maa hulk? Pärast 2013. aastat on see suurenenud, kuna pindalatoetuse jaoks deklareeritavat maad on juurde tulnud ning piimanduskriisi tõttu läksid paljud üle viljakasvatusele.

Ka ei küsi statistikaamet enam põllumeestelt igal aastal taimekaitsevahendite kasutamist.

Seda tehakse kord viie aasta kohta. Samas korjatakse igal aastal andmeid taimekaitsevahendite turustamise kohta.

Müügifirmad selgitasid, et 2016. aastal müüdi glüfosaati meeletult palju, sest oli pikk soe sügis ja sai palju taliviljapõlde ette valmistada. 2017. aastal oli müük poole väiksem lihtsalt sellepärast, et sügisel ei saanud põlde harida. Ei saa teha järeldusi ainult arvude põhjal, alati peab tausta teadma.

Kui leiame mingi ebanormaalsuse, ei saa piirduda fakti konstateerimisega ja selle põhjal teha otsust, et hakkame kasutamist piirama. Kui hakata piirama, peame teadma, et sel piiramisel on ka mõju. Praegu võime teha põllumajandusele kui tahes ranged piirangud, aga see ei pruugi grammigi vähendada saasteainete sisaldust.

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

UUDISED

Nr 4 (67) 19. aprill 2018

l

M A A M A J A N D U S 3

Maamess ehitas Tartu külje alla uue linna ANNI ÕNNELEID

Tänavusel Maamessil on laiem nii osalejatering, näitusepind kui ka parklad.

T

äna Tartu messikeskuses algav Maamess toob kokku 470 eksponenti. Mess koondab põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse valdkonna ettevõtteid, kelle jaoks see on üks regiooni tähtsamaid sündmusi.

Messi tarvis on kasutusel enam kui kuus hektarit maad.

“Tänu headele naabritele oleme ka tänavu messi laiendanud üle Tartu Näituste krundipiiri,” sõnas Maamessi korraldaja, ASi Tartu Näitused juhataja Alo Pettai. “Lisaks on parklana kasutusel ka raudteeäärne Vaksali tänava pikendus, mis on messist kõigest paariminutise jalutuskäigu kaugusel.”

Peatähelepanu lätlastel Enim on uute väliseksponentide seas Läti firmasid. Toimuvad ka mitmed Eesti ja Läti ettevõtjate kohtumised. Nii on Läti puiduettevõtted väljas ühise ekspositsiooniga ning korraldatakse kahe riigi toiduettevõtjate kontaktpäev, kus osaleb 20 ettevõtet.

Läti ettevõtjad osalevad Maa­messil Eesti ja Läti kaubandus-tööstuskodade piiriäärse et-

HENRIK URBEL Maamessi kommunikatsioonijuht

tevõtluse arendamise ühisprojekti raames. Läti ja Leedu kolleegid on messi uudistama kutsunud ka Eesti lihaveisekasvatajad ning paljud teised eksponendid, seega on messile oodata varasemast enam valdkonna spetsialiste välismaalt. Suurenenud rahvusvaheline huvi peegeldub ka välismaa reisigruppides, kes on messipääsmed ette tellinud.

Paljud kaubamärgid, mida on messil varem tutvustanud välisfirmad, leiab tänavu juba kohalike edasimüüjate tootevalikust või on loodud Eestisse tütarettevõte. On aru saadud, et Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Euroopa et-

Suured võimsad masinad on Maamessi tõmbenumbriks.

tevõtetele annab Maamessil osalemine paremad võimalused tulla Baltikumi turule.

Külastajatele mugavam Maamessi tarvis püstitati terve linnak. Lisaks 1200ruutmeetrisele D-hallile, kuhu koonduvad toidu- ja taluturismi ettevõtted, 800ruutmeetrisele loomade hallile ning 600ruutmeetrisele turupaviljonile püstitati esmakordselt messi ajaloos keskuse A-halli esisele alale toidupromenaad, kus asuvad söögikohad, vaateplatvormid ning pressikeskus.

Nii suur ajutine juurdeehitus sai Maamessi projektijuhi Margus

Kikkuli sõnul ette võetud, et pakkuda külastajatele rohkem kohti puhkamiseks ja einestamiseks. “Suure osa messi külastajatest moodustavad spetsialistid, kes tulevad siia eelkõige tööd tegema ning veedavad messil üldjuhul kaks või isegi kolm päeva,” ütles ta.

Messile annab vürtsi Eesti maa­ eluministrite diskussioon Eesti maaelu mineviku, oleviku ja tuleviku teemadel. Maamessi foorumil osalevad Eesti maaeluminister Tarmo Tamm ning eelmised ministrid Urmas Kruuse, Ivari Padar ja Helir-Valdor Seeder.

Messil asub ka suur loomade ala, kus saab näha lihavei-

seid, kitsi, lambaid, alpakasid ja teisi loomi. Ka need, kes tulevad Maamessile otsima istikuid või talutooteid, ei pea tühjade kätega lahkuma.

Tegevusi jagub igasse päeva.

Osa saab võtta seminaridest, vaadata näitusi, kaasa lüüa mitmesugustes võistlustes.

Rohkem kui kaks aastakümmet on messi raames toimunud ka publikut naelutavad rahvusvahelised raievõistlused Kevadkarikas. Kuna suvel toimuvad Norras 33. raie maailmameistrivõistlused, on korraldajate sõnutsi osalema oodata lähiriikide koondisi nende kõige paremas vormis ja koosseisus.

MAAMESS

Põllumeeste kohtumispunkt nnToimub 19.–21. aprillini Tartu Näituste messikeskuses. nn470 eksponenti seitsmest riigist. nn70 000 m2 messipinda. nn6500 m2 hallipinda. nn800 m2 hall loomade väljapanekuks. nnxCUT CUP rahvusvahelised raievõistlused.

4 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 4 (67) 19. aprill 2018

Eesti põldudel katsetati uut taimekaitsevahendit Uusi toimeaineid tuleb taimekaitse­ turule vähe. Mullu registreeriti haigustõrjevahend, mis sisaldab üht sellist ja nüüd on olemas ka selle katsetulemused Eestis.

U

us taimekaitsevahend sai nime ElatusTM Era. Selles sisaldub protiokonasool koos Syngenta täiesti uue toimeainega SolatenolTM. Syngenta katsetas seda eelmisel hooajal Eesti põldudel.

Katse eesmärk oli saada võrdlevaid saagiandmeid ning tagasisidet mõjust haigustele.

Kuna ElatusTM Era üheks omaduseks on hoida taime lehed võimalikult kaua rohelised kasvuaega pikendamata (rohelised lehed aitavad kaasa terade täitumisele), soovisime ka selles veenduda.

Mis on Elatus Era? ElatusTM Era on kaitsva ja raviva toimega fungitsiid teraviljahaiguste kasvuaegseks tõrjeks nisul, odral, tritikul ning rukkil.

Sobib kasutada nii teises kui kolmandas pritseringis, kuid hinna

riinidest see kasvuaega ei pikenda ning saagi valmimist edasi ei lükka.

JAANIKA MIRKA Syngenta Eesti turundusjuht

Terade paremaks täitumiseks on oluline, et taimedel oleks sel ajal piisavalt fotosünteesivat rohelist lehepinda. SolatenolTM eripäraks on ühtlane jaotumine lehtedes – paljud vanema põlvkonna fungitsiidid liiguvad lehe tippudesse. Selle omaduse tõttu püsivad uue preperaadiga töödeldud taimede lehed kauem rohelised, kuid erinevalt strobilu-

VÕRDLUS

Eesti katse Talinisu sordid ‘Ada’, ‘Edvins’ ja ‘Emil’, andmed kolme katse keskmised.

Niiskus, Proteiin, Mahukaal, Kleep- Langemis% % kg/hl valk arv

Syngenta, Elatus Era Konkureeriv lahendus 1 Konkureeriv lahendus 2 Konkureeriv lahendus 3 Konkureeriv lahendus 4

Hektarisaak, t/ha

9,8–10,97 (4,22 ha) 8,07–9,8 (10,03 ha) 6,59–8,07 (8,7 ha) 5,95–6,59 (13,22 ha) 5,19–5,95 (8,33 ha) 0,34 –5,19 (5,39 ha)

ElatusTM Era põldkatse Tartumaal Rannus. Kombaini saagikaardi järgi andis kõrgeimad saagid piirkond, kus kasutati uut fungitsiidi. Põllu keskmine saak oli 6,9 t/ha, Elatus Era põlluosa keskmine 9,5 t/ha.

JAANIKA MIRKA

Tootmiskatsed üle Eesti

ja pika kaitsva toime tõttu soovitatakse kasutada eelkõige teises pritseringis.

Haigustõrjevahend sisaldab täiesti uut toimeainet SolatenolTM. Toimeaine väljatöötamine sai alguse Lõuna-Ameerikast, kus otsiti lahendust sojaoa roostete resistentsusprobleemile. Ühtlasi avastati, et SolatenolTM sobib hästi resistentse kõrreliste helelaiksuse tõrjumiseks.

MADIS AJAOTS

18,7 19,5 20,2 19,6 18,8

13,8 14,1 14,2 13,7 14

76,9 74,0 74,6 76,0 75,7

28,4 27,8 27,9 29,0 28,6

Puide Talu OÜ pakub müügiks sertifitseeritud herneseemneid Roheline hernes “Karita” C2 Idanevus 85% , 1000 seemne mass 275 g Keskmise valmimisajaga, suureteraline, suure proteiinisisaldusega, madalakasvuline, väga hea seisukindlusega sort.

Kollane hernes “Starter” C2 Idanevus 80% , 1000 seemne mass 230 g Varajase valmimisajaga, hea saagipotentsiaali ja seisukindlusega kollane hernes.

Info tel 5647 2901

www.puidetalu.ee

234,3 154,3 214,7 191,7 206,0

Et teada saada, kuidas uus fungitsiid meie oludes toimib, valisime neli põllumajandusettevõtet Eesti eri piirkondades: Voore Farmi OÜ Lääne-Virumaal, Rannu Seemne OÜ Tartumaal, Naeri OÜ Harjumaal ning Oidermaa Talu Seemnekeskus Põlvamaal.

Arvestades, et registreerimiseelsetes katsetes on taimekaitsevahend silma paistnud tugeva toime poolest kõrreliste helelaiksusele ja roostetele, katsetati toodet nii odral kui nisul.

Aivar Treiberg Harjumaalt Naeri OÜst rääkis, et kasutas põllul kolme fungitsiidi kõrvuti, kuid koristada sai kogu põllu samal ajal. “Silmaga polnud näha, et üks või teine põllu osa oleks koristamise ajal rohelisem olnud. Seega Elatus Era kasvuaega ei pikendanud. Kui varem kasutasin mitme toote segu, siis nüüd selleks vajadust polnud. Sügis oli kibe koristusaeg ja saagivõrdluse tegemiseks aega ei jäänud,” ütles ta.

Kiire koristusaja tõttu ei jäänud saagivõrdluse tegemiseks

ElatusTM Era Oidermaa Talu Seemnekeskuse tootmiskatses, võrdluses teiste uuemate fungitsiididega. Kontrollvariandi puhul oli tegu metsaäärse, rohkem varjus oleva põlluosaga.

aega ka Oidermaa talus, kuid eelnevalt sai tehtud taimede visuaalne võrdlemine.

Voore Farmi taimekasvatusjuht Margus Lepp kasutas Elatus Erat odral. Kui teiste vahenditega pritsiti kaks korda, siis Elatus Era puhul piisas ühest.

Madis Ajaots kasutas preparaati nisupõllust umbes 20 hektaril. “Koristamise ajal oli näha, et sellelt alalt tuleb suurem saak.

Silmaga vaadates tundusid taimed püstisemad. Kogu põllu sai-

me koristada samal ajal, saak valmis olenemata kasutatud fungitsiidist ühtlaselt,” ütles Lõuna-Eesti põllumees.

Scandagra Eesti katses Tartumaal Rannus üllatas Elatus Eraga pritsitud katselapp suurema mahukaalu ja langemisarvuga.

Uut taimekaitsevahendit katsetati ka Leedus, et võrrelda seda teiste uuemate fungitsiididega, eelkõige võrreldi saaki ja rohelist lehepinda, mis näitab toimeaine jaotumise ühtlikkust lehes.

TAIME K A S VAT US

Nr 4 (67) 19. aprill 2018

VÕRDLUS

Leedu katse ElatusTM Era ja ElatusTM Plus Mix mõju rohelisele lehepinnale ja saagile, talinisud ‘Creator’ ja ‘Artist’ Hinnatud 41–49 päeva pärast teist pritsimist, BBCH 83

Saak koristatud 75 ja 85 päeva pärast teist pritsimist Saak, t/ha

Rohelise lehepinna % Kontroll (pritsimata)

l

M A A M A J A N D U S 5

Tasub kaaluda, millist seemet külvata ANNI ÕNNELEID

Sertifitseeritud seemne osakaalu suurendamine kas või paarkümmend protsenti võib osutuda soodsamaks kui madalama idanevuse ja kontrollimata kvaliteediga oma tarbeks kasvatatud seemne kasutamine.

T2-Elatus Plus, 0,6 + Taspa, 0,4 T2-Elatus Plus, 0,6 + Taspa, 0,4 T2-Elatus Plus, 0,6 + Folicur, 0,75 T2-Elatus Plus, 0,75 + Taspa, 0,4 T2-Elatus Plus, 0,6 + Epoxion, 0,75 T2-Elatus Plus, 0,6 + Juventus 90, 0,75 T2-Elatus Plus, 0,6 + Amistar X, 0,75 T2-Elatus Era, 1,0 T2-Variano XPRO, 1,25

KAREN RÄTSEP

T2-Fandango, 1,0

MTÜ Eesti Seemneliit juhataja Pritsimata variant

Saagi tõus, t/ha

ElatusTM Era ja ElatusTM Plus Mix mõju saagile, suvinisud ‘Propino’ ja ‘Azit’ Terasaak, t/ha Kontroll (pritsimata) Elatus Era, 1,0 Elatus Plus, 0,6 + Bravo Premium, 1,5 Elatus Plus, 0,6 + Amistar XTRA, 0,75 Elatus Plus, 0,6 + Epoxion, 0,75 Adexar, 1,0 Priaxor, 1,0 Viverda, 1,0 Siltra XPRO, 1,0 Fandango, 1,0 Variano XPRO, 1,25 Pritsimata variant

Saagi tõus, t/ha

V

iljakasvatusele on iseloomulik, et üsna täpselt planeeritakse ette terve aasta. Saagist müüakse osa juba enne selle valmimist, väetisi hakatakse uueks aastaks ostma eelmisel sügisel.

Sama skeem võiks kehtida ka seemnete puhul. Miks mitte teha kasvatajaga või müügifirmaga seemne tarnimiseks kokkulepe varem, et kindlustada selle õigeaegne kohalejõudmine kevadel. Muidugi, kuna seemnekasvataja planeerib enda toimetusi vähemalt aasta ette, oleks tulevikuvisiooniks see, et usaldusväärse kasvatajaga lepitakse juba kaks hooaega varem kokku, millist seemet ta kliendile kasvatama hakkab.

Oma tarbeks toodetud seeme

EESTI TAIMEKASVATUSE INSTITUUT MÜÜB SEEMNEKARTULIT KESKVALMIVAD SORDID 'TEELE', 'REET' ja 'PIRET' HILISED SORDID 'ANTS' ja 'ANTI' Info ja hinnad www.etki.ee Tel 513 4723 Merike Harjo Müügil ka toidukartul. Tel 534 68618 Katrin Kalm

Lisaks seemnekasvatajate endi pingutustele tagavad seemnete kvaliteeti riiklikud ja rahvusvahelised reglemendid. Sordikaitse reeglid on loodud eesmärgiga, et seemet ostev põllumees võiks 100% kindel olla, et võrsuv taim on just nende omadustega, mida sordilt oodata võib.

See ei piirdu sugugi vaid suuremahulise tootmisega, vaid mõjutab igaühe toidulauda – näiteks toiduks kartulit valides oleme juba teadlikud, milline sort sobib hästi pudruks, milline aga pannil praadides kõige maitsvam on.

Sordikaitse reeglid tagavad sordiomanike seaduslike õiguste kaitse. Tänapäeval käsitletakse taimesorte intellektuaalse omandina. See põhimõte sai rangemad piirid Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu (UPOV) konventsiooniga 1961. aastal, millega Eesti ühines aastal 2000. Konventsiooni vastu võtnud 75 riiki (ELi riigid, USA, Hiina, Venemaa jt) on võtnud kohustuse tagada riigis kaitse sordiomanike õigustele.

Omanik saab ise otsustada, kas annab loodud sordi kõigile vabalt kasutusse või kannab selle kaitsealuste sortide registrisse, misjuhul on temal ainuõigus selle sordi seemet toota ja müüa. See reegel kehtib ka oma tarbeks seemne tootmisel – kaitsealuste sortide kasutamisel on siin kitsendused.

Oma toodetud seeme on seda sõna otseses mõttes – ta ei ole kasvatajalt ostetud ega sertifitseeritud seeme, vaid põllumehe enda kasvatatud ja järgmise

Paali seemnekeskuses kontrollib seemnevilja noorperemees Erik Paalman.

perioodi seemneks kõrvale pandud saak.

Kaitsealusest sordist endale seemne tootmisel tuleb sellest sordiomanikule aru anda ning maksta õiglast tasu. Eestis on kõnekeeles kasutusel lühendid OTS-seeme (oma tarbeks toodetud seeme) ja OTS-tasu (tasu oma tarbeks toodetud seemne eest). Kuna suuremad sordi­ omanikud (Baltic Agro, Scand­ agra, ETKI, Erki Oidermaa jt) on seemneliidu liiikmed, on otsustatud infot ja tasusid koguda liidu kaudu. See tähendab, et palve sordiomanikele kaitsealuste sortide kasutamisest aru anda saab põllumees seemneliidu kaudu, mitte igalt sordiomanikult eraldi.

iseendale (enamasti C2st ja järgmistest põlvkondadest), on sordi omanike haldusala.

Samas ei saa järjepidevalt eirata sordiomanike seaduslikke õigusi, neilt oodatakse jätkuvalt uusi investeeringuid ja innovaatilisi lahendusi, mis lõpptulemusena viiks paremate sortideni.

Sortide valik on tänapäeval lai, selle nimel töötavad iga päev nii ETKI kui välismaiste sortide esindajad. Sordiomanikud jälgivad oma toodetud seemne kasutamise seisu, ja tänu sellele, et süsteem Eestis on juurutatud, julgetakse siia uusi sorte turustamiseks suunata.

OTS-tasu määrasid ei saa kõrgeks pidada – sordi esindajale on ette nähtud 2,60 eurot/ha eest teravilja pindadelt ja 5,60 eurot/ha rapsilt. HetOTS-seeme tekitab kel saab seemneliidu kodulehel põllumeestes trotsi www.seemneliit.ee anda veel inMTÜ Eesti Seemneliit on fot mullu kasvanud viljade kohOTS-seemne teemaga tegelnud ta. Juba mõne aja pärast, kui juba kümme aastat. Arusaada- lõppenud on käesoleva aasta valt tekitas algul küsimusi, mis kevadkülvid, hakkame koguma pistmist on seemneliidul seem- andmeid 2018. aasta kohta.

Oma toodetud seemne kasunega, millega põllumees omaenda ettevõttes oma kuludega tamises iseenesest pole midaon toimetanud. Selle määratleb gi halba. Soovitus on uuendada seaduslik raamistik. seemet iga kolme aasta tagant.

On öeldud, et Eesti Taime- Kindlasti aga tuleks OTS-seemkasvatusinstituuti (ETKI) ja ne kasutamisel iga kord kontrolEesti seemnekasvatajaid toeta- lida selle idanevust. taks hea meelega, aga välismaa Põllumeestel soovitaks teha sordiomanike taskusse panusta- kalkulatsioonid, mille aluda ei soovi. seks lisaks idanevusele võtta Seemne kasvatajaid OTS-­ OTS-seemne kasutamisega seoseemne teema tegelikult ei puu- tud kulud, alternatiivne tulu, duta. Kasvatajate töö, kelle põl- mille saaks selle (sööda)viljaks dudelt saame korralikku sertifit- müües ning kehtiv sertifitseeriseeritud seemet, lõpeb C2 müü- tud seemne hind. Seeläbi võib misega. Oma toodetud seeme, jõuda üllatava tulemuseni – C2 mida paljundab iga põllumees osakaalu suurendamine kas või paarkümmend protsenti võib osutuda soodsamaks kui madaEi saa järje­ lama idanevuse ja kontrollimapidevalt eirata ta kvaliteediga OTS-seemne kasutamine. sordiomanike sea­ Põhjalikult sellest, mida oma duslikke õigusi, neilt tarbeks seemne kasvatamisel ja oodatakse jätkuvalt kasutamisel tähele panna, selvõrdlusest sertifitseeritud uusi investeeringuid le seemnega ning sertifitseeritud ja innovaatilisi seemne tootmisest Eestis üldiselt räägitakse seemnetootmise lahendusi, mis infopäevadel. Järgmised toimulõpptulemusena vad juuni algul. Info: www.pikk. viiks paremate ee või seemneliidu Facebookisortideni. lehelt.

6 M A A M A J A N D U S l T E H N I K A

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 4 (67) 19. aprill 2018

SHUTTERSTOCK

Taimekasvatust juhitakse taevast.

Igas mõttes Droonipilt näitab kohe ära, millisel põlluosal on toitaineid vähe ja kus üleliia.

Viljakasvatajad ütlevad taevasse vaadates, et nende ülemus on seal, mõeldes ilma. Tegelikult on teisigi taevaseid jõude, millega põllul toimuvat jälgida: satelliidid, lennukid ja droonid.

I

nimesed on alati unistanud sellest, et kõigest toimuvast oleks võimalikult täpne ülevaade. Nii ka põllumehed.

Mis siis ikkagi põldudel toimub ning kuidas oleks seda võimalik operatiivselt reguleerida, juhtida ja kasvuajal veel tulemusi mõjutada?

Traditsiooniliselt tuleb ikka ise põllul ära käia või vähemalt autoga mööda sõita ja olukorda hinnata. Nii aga suurtootmises väga palju ei näe ega jõua. Ülevaatlikum ja mugavam oleks vaadata arvutiekraanilt oma kõiki põlde, ja mis veelgi parem, näha seal ka soovitusi iga põllu kohta.

Teoreetiliselt on see tänapäevaste teadmiste ja tehnika tasemel juba täiesti võimalik ning praktiliselt ka sinnapoole pidevalt liigutakse. Asjal on aga mõtet vaid siis, kui näeksime olemasolevat seisu kogu aeg või väga väikese nihkega. Nädalane viivitus on juba liiast, sest siis ei jõua enam reageerida. Taeva kaudu põldudest ülevaate saamiseks on kolm tasandit: satelliidid, lennukid ja droonid.

Drooni esiisad Teatud määral alustati põldude monitooringuga juba kohe pärast seda, kui sai võimalikuks neid ülevaltpoolt regulaarselt

MARGUS AMEERIKAS Baltic Agro ASi arendusdirektor

jälgida. Satelliidid, mis alates kuuekümnendatest olid eelkõige mõeldud sõjaliste objektide jälgimiseks, sobisid väga hästi ka muu looduse, sealhulgas põldude hindamiseks.

Legendina räägitakse, kuidas NASA teadis seitsmekümnendatel-kaheksakümnendatel aastatel juba pool aastat varem ja täpsemalt, kui palju mingil aastal Nõukogudemaal teravilja imporditakse.

Vähem tuntud on fakt, et teoreetilisteks alusepanijateks taimiku satelliitjälgimisele olid Tõravere teadlased, kelle eesotsas oli atmosfäärifüüsik Juhan Ross (1925–2002). Taolist suunda nimetati tollel ajal saakide programmeerimiseks, mis oli taimekasvatuse juhtideeks seitsmekümnendate teisel poolel ning kaheksakümnendate alguses kui üleliiduline taimekasvatuse ideoloogia.

Satelliitide eeliseks on maapinnal toimuva pidev jälgimine ja regulaarselt pildi edastamine.

Neid saame kasutada analoogselt GPS-süsteemiga. Teatud täpsuse tasemel on pildid kõigile soovijatele tasuta kasutada.

Taimiku biomassi hindamine peegelduva infrapunase kiirguse abil on piisav täpsus, et näha suuremaid muudatusi. Näiteks kontrollida rohumaade niitmist. Lisaks saab selle meetodiga suurtel pindadel väga edukalt hinnata ka mulla veevaru, üldist biomassi ja prognoosida ligikaudset saagikust.

Puuduseks on see, et pildid, mida praegu edastatakse, ei ole mõeldud spetsiifiliselt põllukultuuride hindamiseks. Meie igapäevase agronoomitöö juhtimiseks on vaja täpsemat eelinfot ehk kalibreerimist. See tähendab, et iga üksiku põllu tasandil võivad eri faktorid – sordid, mullastik, taimehaigused, kahjurid, umbrohud, taimede toitumine jne – anda erinevaid ja vahel ka soovimatult sarnaseid näite, ning neid tuleb usutava tulemuse saamiseks ja otsuste tegemiseks enne põhjalikult hinnata.

Teine kaugseire kasutajate grupp lisaks agronoomile on firma omanikud ja rahastajad, kes ei pruugi tänapäeval olla ise seal läheduses, kuid saavad selle abil olla kindlad oma investeeringute edukuses.

Kolmas ja seni kõige enam kasutatav põlluseire ala on kontrollifunktsioon. Seda nii põllumajanduse kui keskkonna alal, kus ametnikud peavad jälgima nõuetest kinnipidamist.

Sajandivahetusel tuli käibele termin “täppisviljelus”, kus paljud firmad püüdsid pakkuda põllumeestele seiramise ning andmete kogumise teenust, et

nad saaksid paremini otsustada, kuidas senisest kvaliteetsemalt põllul tegutseda.

Lennukitelt tehtud aerofotod ja nende järgi tööde planeerimine on üks võimalusi. Taoline oli ka Kemira “Loris project”, mis sajandi algusaastatel Skandinaavia maades müüs põldude jälgimise süsteemi. Meil Eestis müügini ei jõutud, kuid tootmiskatsed ja põllukaardid tehti näiteks Kehtnas, Haagel ja Jõgeval.

Positiivne külg väikelennukite kasutamisel on väga täpsed aerofotod just nendest põldudest, millest vaja ja millal vaja.

Puuduseks oli tollel ajal suhteliselt kallis lennu omahind. Sellest oleks veel üle saanud, kui kasutajaid oleks tulnud tuhandete hektaritega, aga peamine miinus oli liialt pikk aeg ülelennust vastuse saamiseni ning suur sõltuvus ilmastikust, eelkõige pilvedest.

Droonid on samm edasi Droonid on tulnud kasutusse järjest enam ja nendega on võimalik teha seiret paindlikumalt.

Erinevalt lennukitest ei sõltu need ka pilvedest, sest võimalik on lennata piisavalt madalalt.

Eeliseks on kindlasti ka suhte-

liselt madal omahind ning pea igaüks võib oma põldude seire ise korraldada, arvestades teatud lennureegleid.

Puuduseks droonidega tehtud seire juures on see, et tihti jäävad need vaid piltideks ja neid ei osata kasutada.

Alternatiiviks on võimalus osta teenus sisse asjatundjalt.

Paljudest põlluseiret pakkuvatest firmadest on praegu turul vaid Airinov, kes lisaks pildile pakub ka elektroonilist tegutsemissoovitust ning seda nõnda, et ka väetisekülv vastavalt saadud pildile põllul varieeruvalt töötab.

Teoreetilise tarkvara ja kalibreerimise on teinud Prantsusmaa Taimekasvatuse Instituut ning iga ülelennu analüüsi tulemused jõuavad põllumeheni maksimaalselt kahe ööpäeva jooksul. Tulemused on kasutatavad kõigis väljakülvi varieeruvust võimaldavates väetisekülvikutes. Tulemuseks on kogu põllumassiivi ühtlasem taimekasv, saagi valmimine ja ka kvaliteet.

Lisaks muidugi väetisekasutuse efektiivsuse tõus.

Airinovi droonil kasutatakse kaamerat nelja erineva objektiiviga, mis mõõdavad taimikult peegelduvat eri lainepikkustega.

Traditsiooniliselt tuleb ikka ise põllul ära käia või vähemalt autoga mööda sõita ja olukorda hinnata.

Nii aga suurtootmises väga palju ei näe ega jõua. Ülevaatlikum ja mugavam oleks vaadata arvutiekraanilt oma kõiki põlde, ja mis veelgi parem, näha seal ka soovitusi iga põllu kohta.

Sellega saadakse ülevaade mitte ainult biomassist, vaid näiteks ka taimede poolt juba omastatud lämmastikukogusest.

Esmane põllupiltide eesmärk on see, et hinnata ära põllu ühtlikkus ning leida murekohad ja nende põhjused: liigniiskus, dreenide probleemid, reljeef, turvasmulla laigud, happesus jne. Juba see on suur efekt, kui neid võimaluse piires minimeerida ning alles siis minna edasi varieeruvale väetamisele või taimekaitsele.

Põldudel kasvavat biomassi, mullaniiskust ja kasutatud lämmastiku kogust on praeguste teadmiste tasemel samuti täiesti võimalik jälgida. Soovitatavad tegevused on lähituleviku teema, sest kalibreerimised nõuavad palju täpsemaid võrdlusi.

Täieti usutav on see, et lisaks praegusele kaugseire kontrolli funktsioonile saab kümmekonna aasta jooksul täiesti tavaliseks, et agronoom alustab oma kevadsuvist tööpäeva põllupiltide ülevaatamise ja analüüsimisega, nii nagu praegu vaadatakse ilmaprognoosi kaarti. Sõltumata siis sellest, kas pildid saadakse satelliidilt või lendab droon põllud teatud regulaarsusega üle.

Ideaalne oleks muidugi ka see, kui igal pildil oleks lisaks olukorra hinnangule ka esmased soovitused täiendväetamiseks, kasvu reguleerimiseks, taimekaitseks jne. Agronoomil jääks siis vaid soovituste alusel otsustamise vaev ja tööde organiseerimine. Loodetavasti selleks ajaks siis ka autonoomsete robottraktoritega.

SISUTURUNDUS

Nr 4 (67) 19. aprill 2018

l

M A A M A J A N D U S 7

E-põlluraamat VitalFields – rohkem võimalusi põldude kasumlikumaks majandamiseks E-põlluraamat VitalFields aitab sadade põllumeeste tööd iga päev lihtsamaks muuta. 2011. aastal Eestis asutatud e-põlluraamatut kasutavad mitmed suured Euroopa põllumajandusettevõtted. Tänu pidevalt täiustuvale ja tõhusale tarkvarale on VitalFields pälvinud nii kasutajate kui ka investorite tunnustuse ka mujal maailmas.

Millise probleemi VitalFields põllumehe jaoks lahendab?

VitalFieldsi e-põlluraamatu esindaja Tanel Tangi sõnul kogub ja salvestab enamik Eesti põllumehi olulisi andmeid põldude hooldamise, kulude ja saagikuse kohta endiselt kas paberkaustadesse või veebipõhistesse tabelitesse. „Kõige olulisem osa – analüüs – jääb seetõttu tagaplaanile, sest suuri andmetabeleid on käsitsi peaaegu võimatu põhjalikult analüüsida,” rääkis Tang.

VitalFieldsi programmis on aga olemas suur osa tööriistadest, mida on igal põllumehel vaja. See aitab töid paremini plaanida, salvestada, jälgida andmeid ning analüüsida ja võrrelda tulemusi. E-põlluraamatut saab otse nutiseadmest mugavalt täita ka põllul olles.

Kuidas teha üleminek paberilt digitaalsesse põllumajandusprogrammi?

Kõik oma põllud saab põllumees kiirelt ja mugavalt VitalFieldsi importida otse ePRIAst, kuhu iga põllumees on oma valdused nõuete järgi üles märkinud, seega puudub vajadus põlde ise kaardile joonistama hakata.

Kõik vajalikud taimekaitsevahendid, väetised ja kultuurid on juba samuti programmi lisatud. Põllumehel ei jää üle muud, kui asuda põlluraamatut täitma.

Laadides nutiseadmesse VitalFieldsi mobiilirakenduse, saab programmi täita ja vaadata igal pool ning igal ajal.

SANDER HIIRE FOTOD

et põllumehel oleks lihtsam seda olulist protsessi hallata, on VitalFields välja töötanud lihtsa väetustarbe kalkulaatori, mis võimaldab taimetoitainete bilansi kätte saada automaatselt. „Sisestades kalkulaatorisse põllult oodatava saadi hektari kohta, arvutab programm automaatselt kogu

Inspektorite külastuse korral saab neid huvitava informatsiooni lihtsalt paari klikiga kätte ühest raportist.

taimetoitainete vajaduse. Seejärel võib lisada põldude mullaproovide andmed, mille sisestamisel saab veelgi täpsema ülevaate vajalikest väetistest. Lisaks annab programm ülevaate lämmastiku ja fosfori kogusest väetamisel põlluraamatu kande juures. See annab agronoomile või põlluraamatu täitjale alati ülevaate, kui palju on valitud põllule juba taimetoiteelemente antud, et vältida ala- või üleväetamist,” kirjeldas Tang.

Mida VitalFields põllumehele pakub?

Programm annab ülevaate põldude nimekirjast ja põldude kaardist, mis aitavad silma peal hoida kõikidel põldudel ja sellel, millised kultuurid sinna on planeeritud. „Põlluraamatu abil on võimalik jagada töökäske kõigile töötajatele ja salvestada juba tehtud tööd. Töökäskudel on nii mobiilis kui ka arvutis näha alati põldude kaart, mis näitab, millistel põldudel on vaja tööd ära teha. Samuti näeb, millise põllu peal sa parasjagu asud,” rääkis Tang.

Programm aitab mugavalt silma peal hoida ka näiteks vajalike materjalide laoseisul ja põllupõhisel ilmateatel.

Seda kõike on vaja, et töid paremini plaanida.

Hiljuti lisandusid mitmed põnevad uuendused, mis aitavad põllumehel veelgi enam erinevate andmete analüüsilt aega kokku hoida ja järgmisteks hooaegadeks järjepidevalt paremaid agronoomilisi otsuseid teha.

Mullaproovide andmetabelitest sünnib lihtne ja ülevaatlik mullakaart Põldude mulla olukorra jälgimiseks ja õigete väeta-

misotsuste tegemiseks peab põllumees laskma vähemalt iga viie aasta tagant võtta oma põldudelt teaduspõhiseid mullaproove, mis kirjeldavad põllu makro- ja mikrotoitainete ning pH-tasakaalu.

„Mullaproovide andmete tavapärane analüüsimine ja võrdlemine on põllumehele väga aeganõudev. VitalFields võimaldab aga mullaproovide andmed otse mullaproovide võtjalt SHP-failina oma kontole importida ja kõigi oma põldude mulla olukorda korraga vaadelda ja analüüsida,” rääkis Tang.

Imporditud mullaproovide andmetest loob programm visuaalselt ülevaatliku mullaproovide kaardi, kus on näha iga põllu piirid ja mulla toita i n e te n i n g p H - t a s e m e andmed – märgitud hõlpsasti eristuvate värviliste aladena põllu peal.

Kindel kontroll taimekaitsevahendite kasutamise üle VitalFieldsi uus taimekaitsevahendite kasutamise kontrolli funktsioon ütleb kasutajale automaatselt, kas põllul

olevale kultuurile plaanitav taimekaitsevahend on Eestis registreeritud ja mil määral võib seda kasutada, et hoida ära nõuetele mittevastamist.

Tanel Tangi sõnul on taimekaitsevahendite kasutamine põldudel vajalik, et vähendada erinevate taimehaiguste ja -kahjurite mõju põllukultuuride kasvatamisele ning toiduvarude tagamisele. Kuid soovitud tulemuse põllul tagab ainult kvaliteetne ja kontrollitud taimekaitsevahend, mida kasutatakse õigel kultuuril ja lubatud määral ning mis ei ohusta keskkonda. „Funktsioon annab põllumehele kindluse, et tema laos olev taimekaitsevahend on kehtiv ja planeeritud kasutada õige kultuuri puhul.

Registris olevad preparaadid on pidevas muutuses, kuid meie andmebaasi uuendatakse vähemalt kord kuus, et tagada täpne info,” kinnitas Tang.

Koosta väetusplaan ainult põhiandmete sisestamise ja nupuvajutusega Just praegu planeerivad põllumehed ka erinevate kultuuride ja põldude väetise vajadusi, et otsustada, kui palju taimetoitaineid endale lattu tellida. Selleks,

Põllumees: VitalFields aitab mul paremaid agronoomilisi otsuseid vastu võtta Põllumees Sander Hiire sõnul on otsusteni jõudmise rägastik, mille agronoom või ettevõtte juht peab läbima, suure vastutusega, mitmetasandiline, keeruline ja ajamahukas. „Kõik tööriistad ja mudelid, mis aitavad põllul tehtut ning mit me aasta kasvatuspraktikat analüüsida, viivad suure sammu lähemale õigete otsuste tegemisele. Kuigi praegu ei saa programm veel kõike ette öelda, siis usun, et mida täpsemini ja järjepidevamalt me andmeid kogume, seda paremaks saab seda arendada.”

Ka agronoom Anneli Tihu nõustub, et aja jooksul salvestatud põlluandmete väärtus aina tõuseb. Tema sõnul on külvikorra koostamiseks vaja vähemalt kümne aasta teavet põldude kohta. „Seetõttu võib öelda, et otsene kasu VitalFieldsi tarkvarast aasta-aastalt aina kasvab. Kui teaksin 100 aasta jooksul põllul kasvanud kultuure, kasutatud agrotehnikat ning väetisi ja saake – sellise teabe väärtust hindaks iga agronoom,” lisab Tihu.

8 M A A M A J A N D U S l L O O M A K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 4 (67) 19. aprill 2018

Loomi ei tohi müüa ükskõik kuidas Eesti üks edukamaid ekspordiartikleid on elusloomad. Nii juhul, kui loomad liiguvad ekspordiks väljapoole Euroopa Liitu kui kauplemisel ELi piirides on oluline teada veterinaarnõudeid.

N

eed nõuded on kehtestatud riikide ja loomaliikide kaupa.

Euroopa Liidu piires loomi müües kehtivad kõikidele riikidele täpselt samad veterinaarnõuded. Euroopa Liidu väliste riikide puhul on Eestil ja Euroopa Liidul paljude riikidega kooskõlastatud sertifikaadid, milles sisalduvaid tingimusi peame loomade eksportimisel lisaks Euroopa Liidu nõuetele täitma.

Kõigepealt peavad loomapidajad tagama, et müüdavad loomad on terved. See tähendab, et loomadel ei tohi välisel vaatlusel esineda haigustunnuseid.

Loomad peavad olema nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud. Samuti peavad nad olema läbinud riiklikus loomatauditõrje programmis ette

HARLES KAUP veterinaar- ja toiduameti loomatervise osakonna juhataja

nähtud kohustuslikud uuringud, kontrollid, vaktsineerimised ja muud menetlused.

Kõikide Eestis põllumajandusloomade hulgas aasta jooksul läbi viidavate uuringute loetelu on kehtestatud riikliku loomatauditõrje programmiga (www.vet.agri.ee/static/body/ files/2877.RLTP%202018.pdf).

Samuti ei tohi müüa loomi, kellele on antud ravimeid või ra-

vimsöötasid, millel on kasutamise järel kehtestatud keeluaeg, ja see pole veel lõppenud.

Paberid olgu korras Ühine nõue nii kauplemisel kui ekspordil on saadetisega kuni sihtkohani kaasas olev veterinaarsertifikaat, muidu loomi Eestist välja vedada ei lubata. Sertifikaadi saamiseks peab loomapidaja 48 tundi enne loomade kavandatavat väljavedu esitama oma asukohajärgsele maakondlikule veterinaarkeskusele selle kohta taotluse.

Taotluses peab olema kirjas loomade väljaveo eesmärk, vedaja, transpordivahendi liik, veterinaarkontrolli teostamise koht ja aeg, transiitriigid ja loomade saaja ning sihtkoht. Lisaks

tuleb taotlusesse kirja panna ka väljaviidavate loomade arv, nende tõug, sugu, vanus, kaal ja veistel loomapassi number.

Enne veterinaarsertifikaadi saamist peavad olema tehtud kõik vajalikud kontrolliprotseduurid, sealhulgas uuringud ja vaktsineerimised. Need peab tegema kutsetegevuse loaga veterinaararst või veterinaarjärelevalve ametnik. Kuna aga uuringud võivad võtta aega ning mõned vaktsineerimised tuleb teha korduvalt kindlate ajavahemike järel, peaks nendega alustama juba varakult ning loomapidaja ei tohi jätta neid viimasele minutile.

Selleks et kõik vajalikud uuringud saaksid õigeaegselt tehtud, peab loomapidaja aegsasti pöörduma asukohajärgsesse ve-

LOOMADE EKSPORT

Nõuded müügiloomale nnTerve. nnIdentifitseeritav ja registreeritud. nnNõutavad veterinaaruuringud tehtud. nnRavitud loomade puhul peab ravimite keeluaeg olema läbi.

Loomade veoks peab kasutama selleks ette nähtud veovahendeid.

terinaarkeskusse, et teada saada, millised on selle riigi impordinõuded, kuhu loomi kavatsetakse saata.

Sertifikaat väljastatakse pärast seda, kui järelevalveametnik on kontrolli teinud. Veterinaarjärelevalve ametnik väljastab sertifikaadi päeval, mil kontroll on teostatud, ja sertifikaat kehtib kümme päeva.

Kontrolli võib teha ka kogumiskeskuses. Kogumiskeskus on koht, kus väljaveoks moodustatakse eri farmidest pärit põllumajandusloomadest uus partii.

Kogumiskeskuse kaudu väljaveetavat looma võib seal pidada kuni kuus päeva.

Veterinaarjärelevalve dokument – veterinaarsertifikaat –

väljastatakse loomade ekspordil Euroopa Liidu välistesse riikidesse paberkandjal ning väljaveol teistesse Euroopa Liidu riikidesse ühtse elektroonilise infosüsteemi TRACES kaudu. See on süsteem, mille kaudu loomade liikumine on jälgitav kõikide liikmesriikide järelevalveteenistustele.

Loomaveol on omad reeglid Põllumajandusloomade transpordil tuleb nende vedu sihtkoha ettevõttesse korraldada nii, et nad ei puutuks kokku sama liiki haigete loomadega. Kõik põllumajandusloomad peavad olema märgistatud ja veistele peab olema lisaks väljastatud veisepass.

L O OM AK A S VAT US

Nr 4 (67) 19. aprill 2018

l

M A A M A J A N D U S 9

SVEN ARBET

Sõltumata sellest, millisesse riiki loomi veetakse, on oluline silmas pidada loomade heaolu transpordi käigus. Selleks on kehtestatud hulk nõudeid, mida veo korraldaja peab jälgima.

Loomi võib vedada üksnes sellise veokiga, mis vastab loomakaitse nõuetele. Seda tuleb pärast iga loomade vedu ja vajaduse korral ka vahetult enne järgmist vedu puhastada ning desinfitseerida. Loomadele peab transpordi ajal olema pidevalt kättesaadav joogivesi ning pikaajalise transpordi korral ka liigiomane sööt.

Samuti nõutakse, et pikematel reisidel tuleb iga kaheksa tunni tagant teha tunniajali-

ne peatus. Iga 24 tunni järel tuleb teha pikem peatus ja selle ajal peab loomad veovahendist maha laadima.

Igale loomaliigile on kehtestatud oma spetsiifilised loomatervise nõuded nii kauplemisel kui ekspordil. Nii näiteks kehtib veiste ekspordil Türki nõue, et loomi on enne veokile laadimist peetud päritoluettevõttes eraldi hoituna vähemalt viimased kuuskümmend päeva või sellest nooremaid loomi sünnist saadik ja on tehtud uuringud lisaks Euroopa Liidus nõutavatele ka veiste viirusdiarröa, Schmallenbergi haiguse ja veiste katarraalse palaviku suhtes.

Põllumajandusloomade viimisel teistesse Euroopa Liidu

liikmesriikidesse tuleb arvestada loomaliikidega seotud lisanõuetega.

Näiteks veiste puhul on selleks veiste nakkav rinotrahheiit, sigadel Aujezky haigus ja sigade Aafrika katk, lindudel Newcastle’i haigus ja linnu­ gripp ning lammastel Maedi– Visna haigus ja lammaste katarraalne palavik.

Selleks, et teada saada, kas loomad vastavad konkreetse sihtriigi nõuetele ning tagamaks, et neile oleks õigeaegselt tehtud kõik vajalikud uuringud, peaks veo korraldaja kindlasti juba väljaveo kavandamisel pöörduma asukohajärgse veterinaarkeskuse poole info saamiseks.

Lely paigaldas 500. automaatse söötmissüsteemi Vector Maassluis, 15. veebruar 2018. Lely paigaldas 1. veebruaril 500. automaatse söötmissüsteemi Vector. See on erakordne saavutus, arvestades et Lely on tegutsenud sellel turul alates 2012. aastast. 500. Lely Vectori ja söödaköögi paigaldamine Rosi Chris Holsteins Inc. farmis Québecis Kanadas kinnitab Lely tugevat positsiooni automaatse söötmise valdkonnas.

500 Vector süsteemi töötavad nüüd enam kui 20 riigi piima- ja veisefarmides. Lely Vector oli põllumees Christine Hoyle’i sõnul loogiline valik: „Me oleme alates 2010. aastast kasutanud lüpsmiseks Lely automaatset lüpsmissüsteemi. Me alustasime A2-ga ja nüüd on meil A4.

Me tahtsime Vectori lisada, et saavutada suurem kontroll söötmise üle ning tagada lehmadele värske sööt kogu päeva vältel.”

Automaatne söötmine muutub üha populaarsemaks Jelmer Ham, Lely Internationali selgsöötmistoodete juht, oskab selg

itada, miks põllumehed valivad Vectori. „See on revolutsiooniline süsteem, mis lisaks energiakulu ja töökoormuse vähendamisele omab positiivset mõju lehmade tervisele ja söötmistõhususele. Tihedama ja täpsema söötmisega kasutatakse söödas sisalduvaid toiteaineid optimaalselt. Nutikas tarkvara võimaldab samuti juhtimist kasumlikkuse, mitte ainult piimaanni ja kaalu juurdekasvu, alusel. Nii piimakarja- kui ka veisekasvatajad saavad arvutada söödaratsioonide muutmise mõju kasumimarginaalile.”

Christine Hoyle ja Rose Volpe ettevõttest Rosi Chris Holsteins Inc. oma uue Lely Vectori ees.

Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 www.lely.com • www.linery.ee

Teave Lely kontserni kohta 1948. aastal asutatud Lely töötab pikaajalise, nauditava ja kasumliku tuleviku nimel põllumajandussektoris.

Ettevõte arendab kvaliteetseid roboteid ja andmesüsteeme, mis seavad lehma esikohale ning mis on loodud loomade heaolu ning piimafarmide paindlikkuse ja tootlikkuse suurendamiseks.

Lely on juba üle 25 aasta olnud juhtivaks automatiseeritud süsteemide müüjaks ja hooldajaks piimafarmerite erinevate põlvkondade jaoks. Lely inspireerib iga päev oma töötajaid klientidele innovatiivseid lahendusi pakkuma ning neile pikaajalisteks usaldusväärseteks partneriteks olema, kes pakuvad nõuandeid ja tuge. Lely kontsern, mille peakontor asub Maasluisis ning mis omab sihtotstarbeliste Lely Center rajatiste ülemaailmset võrgustikku kohandatud müügi- ja hooldusteenuste osutamiseks, tegutseb enam kui neljakümnes riigis ja annab tööd ligikaudu 1 200 inimesele.

Lisateavet vaadake aadressilt: www.lely.com

10 M A A M A J A N D U S l K Ü L A S K Ä I K

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 4 (67) 19. aprill 2018

MADIS MUST

Miks ja kuidas too Belglaste seas austatud Herve juust võiks sobida algajale eestlasele, kes on pikant­ sematest piimatoodetest varem hoidunud, kuid tahaks mõne sellisega tutvust teha.

Kui tootmist oma silmaga näed, võib haisev toit lausa meeldima hakata.

I

da-Belgias Valloonia küngaste vahel on Herve-nimeline vald, kus juba XII sajandist saadik käivat omalaadse juustu, fromage de herve tootmine. XVI sajandil keelas suuremat osa Euroopat valitsev Karl V sealsetel talupidajatel nisuekspordi ära ning seepeale hakkasid pea kõik kohalikud hoopis piimakarja pidama. Viljapõldudest said heinamaad ning talunike uus väljund oli või ning kvaliteetne juust, mis sajandeid oli omaette valuuta.

Sajandi eest tehti seda punaka kirmega juustu pea igas talus, kuid nüüd on juustutegu jäänud hügieeninõuete ning niisketes keldrites käinud töömahuka juustupesemise tõttu vaid ühe suurettevõtte ja kahe väiksema pärusmaaks.

Piima eest 45 senti

Madeleine Hansseni jalge all olevad punakaspruunid kivid kasvatavad baktereid, mis annavad Herve juustule tema erilise tooni ja maitse.

Võluva Madeleine Hansseni talu nimega Fromagerie du Vieux Moulin oli perefarm, kus isa tegeles lehmadega ning ema val-

MADIS MUST madis.must@maaleht.ee

mistas juustu. Nii käis see paljudes peredes. Kolmekümne aasta eest võttis Madeleine farmi vanematelt üle ning kujundas väiketootmise ümber nii, et hoidis jalad minevikus, aga pea tulevikus.

Pundis on abikaasa, vend vaatab, et juust müüdud saaks ning lisaks toimetab tootmisruumides neli töötajat. Piim tuleb paarisaja meetri kaugusel elavalt naabrilt, kelle künklikel heinamaadel elab 70 montbéliarde ja holsteini tõugu lehma. Madeleine maksab naabrile piimaliitri eest 45 senti, kuid ei tasu arvata, et teised tootjad Belgias sama helded oleksid – üldiselt on piima hind Belgiaski tootjale pigem liiga väike.

“Kui piim on hea, siis on juust ka hea,” teatab perenaine veendunult. Selle raha eest saavad naabrid hästi ära elada ning lehmad kõige mahedama kohtlemise ja hulga heinamaad, kus suviti mäletseda.

Peamine juust, mida meierei toodab, on eripärane Herve. Nemad on viimased, kes põikpäiselt valmistavad juustu pastöriseerimata piimast. Pastöriseeritud piima suhtes on perenaisel küllaltki jahedad tunded. See olla surnud ning piimas polevat häid ega ka halbu baktereid, mida keha ja juust ühtemoodi vajavad. Juustu maitse olla tugevam (kahtlen, kas tugev maitse on just parem) ning iseloomulikum.

Kui eelmisel kümnendil läks suuremaks ümberehitamiseks, laskis naine oma tootmisruumi mitme meetri sügavusele künkanõlva sisse kaevata, nii et juust saab käärida loomulikult jahedas 12kraadises temperatuuris.

Ettevõte on pälvinud Slow Foodi märgise, mis väärtustab kiirtoidule vastanduvat traditsioone hoidvat toitu.

Võigas hakkab meeldima 1996. aastal omistati Herve juustule Euroopa kaitstud geograafiline tähis PDO, mis tähendab, et sellenimelist juustu võib toota ainult traditsioonilise retsepti järgi kohalikust piimast.

“Ma ei osanud arvatagi, et sagedasem sööda lükkamine võiks sellist mõju avaldada.”

Wim Wijnhout, Holland

Sööda targalt Lely Junoga Sagedasem sööda lükkamine nii päeval, kui öösel, stimuleerib lehmade sööda tarbivust. See mõjutab positiivselt loomade tervist, viljakust, tootlikkust ja lõpptulemusi. Automatiseerides sööda lükkamise Junoga, saate vaba aega muude tähtsate asjade jaoks.

Tark karjakasvatus on sinu valik. Leidke rohkem infot Wim Wijnhouti kogemuse kohta www.lely.com/juno

www.lely.com/juno

KÜLASKÄIK

Nr 4 (67) 19. aprill 2018

l

M A A M A J A N D U S 11

odetakse Belgias nii haisvat juustu?

CORNELIA SMET/EUROOPA LIIT 2018

CORNELIA SMET/EUROOPA LIIT 2018

3 “Kui sööt ja piim on hea, siis on juust ka hea,” kinnitab Madeleine Hanssen.

TA S U B T E A DA

Kuidas juust haisema hakkab?

4 Peamine juust, mida meierei toodab, on eripärane Herve. Nemad on viimased, kes valmistavad juustu pastö­ riseerimata piimast.

Kuna juustu jaoks ükski muu kandi tootja piima tuua ei tohi, on kohalik karjakasvatus elujõuliseks jäänud.

Need, kes üritavad sama juustu mujal toota, ei tohi seda Herveks kutsuda ning tõenäoliselt ei maitseks nende juust nõnda, nagu juust kohapealsete eripärade tõttu maitseb. Peamiselt süüakse kogu kraam Belgias ära, aga osa leiab tee ka Saksaja Prantsusmaale.

Kui tootmine on suhteliselt lõhnavaba, siis juustu lähemalt nuhutades ja suurt suutäit haugates on kogu bukett esiti liig.

Tekstuurgi peletab – väljast kõva ja pisut rasvane ning seest ebaloomulikult vedel.

Kui esimene ehmatus möödub ning nii ahnet suutäit ei hammusta, muutub maitse päris huvitavaks. Tugev maitse peidab endas lihtsalt liiga palju head korraga. Kolmandal haukamisel, kui krõbe sai seltsis, maitseb juust rikkalik ning mitu korda

Suuremaid tootjaid läheb samamoodi tarvis kui väikesi, sest mina ei jõua üksi kogu Belgiale juustu vorpida.

Madeleine Hanssen

erilisem kui üks hariliku juustu viilakas. Vanem põlvkond hammustavat juustu koos kohaliku puuviljasiirupiga kohvi kõrvale.

Saab ka tööstuslikult Madeleine’ist paarikümne kilomeetri kaugusel tegutseb suur piimatööstus Herve Société, kes toodab muude rohkem või vähem lõhnavate juustude kõrval samuti Hervet. Kuigi eripärase juustu tootmisprotsessid on kõik täpselt esivanemate traditsioonide hoidmiseks ette kirjutatud, on nemad tootmise suuremal määral mehhaniseerinud kui Madeleine. Siiski ei pääse nemadki paarisajagrammiste

juustukuubikute pidevast käsitsi pesemisest, ilma milleta sellest juustust õige juust ei saaks.

Piimatööstuses töötab 65 inimest ja see on samuti perekonna juhtida. Viimased kolm aastat ollakse osa söödatootjaid, karjapidajaid ning juustutööstusi ühendavast tootmisahelast, kes kogub piima 25 farmist ning tagab kvaliteetse piima ja enda sõnul ka parema tasu karjapidajatele.

Kui küsida turundusjuht Francis Bebronne’i käest, kas töötajaid on pealinnast saja kilomeetri kaugusel lihtne leida, siis vastab ta, et pole sugugi, ent need, kes tulevad, pidavat jääma. Kohale sõidetakse kuni 20 kilomeetri kauguselt.

Värskele piimale, sõltuvalt tootjast kas pastöriseeritud või pastöriseerimata, lisatakse laapi (Madeleine kasutab traditsioonilist laapi, mis saadakse vasika mao limaskestast), misjärel piim pakseneb. Mass lõigutakse pisikesteks tükkideks ning teraline segu valatakse paariks päevaks piklikesse vormidesse, seda pressitakse kergelt ning pööratakse mitu korda päevas ümber, et kogu vadak välja nõrguks.

Seejärel lõigatakse noor juust paraja suurusega kuubikuteks, kastetakse need natukeseks soolvette ning jäetakse niiskesse ja jahedasse keldrisse seisma.

Sealsetes keldrites ning soolvees, milles juustutükke iga paari päeva tagant käsitsi loputatakse, saab areneda eriline mikrofloora ning elutseda bakter Brevibacterium linens. See bakter annab Herve juustule ning ka mitmetele teistele tuntud juustudele jalalõhna ning moodustab pinnale punaka kihi.

Pidev juustude pesemine on vajalik selleks, et hallitusbakterid ühtlaselt mööda juustu pinda laiali ajada. Nelja kuni kuue nädalaga valmib harilik Herve juust, kahe kuuga pikantsem ja seest kõvem variant.

Punakat värvust ja haisu andev bakter elutseb sealkandi kriidises, kivises ja rauases pinnases, millest vihmavesi läbi imbub ning bakter allikavette jõuab. Lehm joob kohalikku vett, milles juuste ka pestakse ning sööb sealsetel väljadel kasvanud heina.

Nõnda jõuabki eriline bakter iseenesest juustu sisse.

Mõlemad tootjad teavad hästi, et peamine müügiargument on hind. Kui kodusema tootmise 200grammise produkti saab poest kätte 4–6 euroga, siis tööstuse kraam maksab 3–4 eurot.

Madeleine arvab, et tehas on hea, sest hoiab oma suurte mahtude ning reklaamiga eripärase juustu vastu huvi üleval, nii et

inimesed teavad ka tema head kraami osta.

“Suuremaid tootjaid läheb samamoodi tarvis kui väikesi, sest mina ei jõua üksi kogu Belgiale juustu vorpida,” ütleb Madeleine Hanssen, kelle meierei annab ligi kümnendiku aastasest pikantse juustu 400tonnisest toodangust.

Mina valisin endale täiendava komplekti silmi

Kas sooviksid karja taastootmist täpsemaks muuta?

Et oma farmi tõeliselt juhtida, pead tuginema karja taastootmisele. Lehmade tiinestamiseks valige endale lisa silmapaar. Sel moel lisate täpsust taastootmisele ning näete, millal lehmad indlevad, et neid õigel hetkel seemendada. Eostumise määr tõuseb ja Teie hoiate sellega palju aega kokku.

Lisage taastootmisesse täpsust Lely Astronaut Repro’ga!

Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 www.lely.com • www.linery.ee

12 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

Nr 4 (67) 19. aprill 2018

PICK-UP AWARD

PICK-UP AWARD