MAAMAJANDUS (märts 2015)

Uuendused seemneäris / Mis teeb silo ohtlikuks? / Kahjurid stardivad

Ökoaladel võtab maad

UBA 19. märts

2015

NR 3 (33)

Acontank Aconsilo

™

™

Foto SHUTTERSTOCK

2 uudis

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee Foto LII SAMMLER

Piim andis tagasilöögi MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

Nagu kliima­ soojenemine

K

eskkonnaametnikud tunnevad muret ja kavandavad meetmeid: põllumajanduse mõju veekeskkonnale on Eestis kasvanud ja tõenäoliselt kasvab ka tulevikus. Vaja on uusi nõudeid, et edaspidi veekogudesse sattuvaid põllumajanduslikku päritolu saasteaineid vähendada.

Juba 2012 kevadel tuli Riigikontrolli auditist välja, et Peipsi järve reostavad kõige rohkem Vene asulate heitvesi ja Eesti põldude üleväetamine. Aga suurem osa fosfori ja lämmastiku reostusest pärineb Peipsi Eesti-poolse valgla põllumajanduslikust hajureostusest!

Tegelikult satuvad fosfor ja lämmastik vette ka mujalt kui põllumajandusest: tööstusettevõtetest, reoveepuhastitest ja metsandusest. Miskipärast süüdistatakse kõige rohkem põllumajandust, olgugi et näiteks hiljuti tuli päevavalgele ehmatav tõde: Kaliningradi oblast on saanud küll lääneriikidelt suurt abiraha puhastusseadmete ehitamiseks, aga oblasti reovesi lastakse ikkagi puhastamata kujul otse veekogudesse. Tekib ka küsimus: kuivõrd ollakse siinpool järve kursis Peipsi idakaldal toimuvaga?

Väide, nagu reostaks Eesti põllumajandus halastamatult merd ja järvi, vajab veenvamat tõestust, sest Eesti põldudel on viimased 20 aastat olnud taimekasvatuse toitainete bilanss negatiivne, mis tähendab, et saakidega on viidud põllult ära rohkem taimetoitaineid kui väetistega tagastatud.

Mineraalväetiste kasutamine on kallis, rakendatud on keskkonnasõbralikku majandamist, suurem osa lautadest on renoveeritud ja kasutusele võetud vedelsõnniku käitlemine.

Hajureostusest on lihtne rääkida, selge on aga see, et uued keskkonnanõuded toovad kaasa kohustuslikud investeeringud, mille kaudu jõuab raha betooni, rauda ja “innovaatilistesse” masinatesse. Seni, kuni puuduvad konkreetsed näited reostuskolletest ja nende tagajärgedest, mõjub põllumeeste süüdistamine samasuguse kommertskaalutlustel blufina nagu inimtekkelise kliimasoojenemise kuulutamine.

Raps on talvitunud hästi ja ootab tõuget edasiseks arenguks.

Mehed kibelevad põllule

K

alendrist ette tõtanud kevad viis põldudelt lume ja tõi päevavalgele orase, mis taimekasvatuse instituudi vanemteaduri Peeter Viili hinnangul on talvitunud seekord päris hästi. Kahjustused on minimaalsed (ka rapsil ja rüpsil), nii et saagipotentsiaal on tänavu hea.

Vegetatsioon on alanud ja põllumehed soovivad minna põllul virguvaid taimi väetama, aga keskkonnanõuded lubavad väetamisega alustada 1. aprillist.

Viil selgitas, et teravili, millel oli eelvili samuti teravili, vajab kohe väetamist, aga need, millel oli eelvili raps ja mis said sügisel orgaanilist väetist, kannatavad oodata lubatud tähtajani.

Viili arvates on väetamise piirangud kehtestatud, tuginedes tavalisele intensiivsele mullaharimisele, aga tänapäeval haritakse juba pea pool maad minimeeritult, mille puhul taimede toitainete kasutus on teistsugune.

Kahjustustest rääkides tõdes Viil, et neid esineb kohtades, kus on veeloigud jäänud põllule. Aga seda nähtust esineb tema selgitusel ka ennekõike adraga ehk nn tavaviljeluse puhul. Nimelt tekib künnisügavuse alla tihes, mis takistab vee alla ja üles liikumist mullakihtides. Selle vältimiseks tuleks Viili soovitusel muuta künnisügavust. Nii et väikeste kulutustega saaks tema sõnul olukorda parandada.

Eelmisel aastal kukkus Eesti piima ja piimatoodete eksport Venemaale pea viis korda: augustis kehtestatud sanktsioonide tõttu vähenes juustu ja kohupiima vedu Venemaale 25,3 miljoni euro võrra. Kokku eksporditi piimatooteid Venemaale 33,1 miljoni euro võrra vähem kui eelmisel aastal.

Vene turu äralangemine on pannud piimatootjad suure löögi alla, ehkki näiteks toorpiima pole Eesti aastate jooksul Venemaale eksportinud.

Suurimad kogused toorpiima lähevad Leetu, mille tööstused on omakorda mõjutatud Venemaa kui peamise sihtturu kadumisest. Toorpiima eksport Lätti vähenes võrreldes 2013. aastaga 9,3 miljoni euro võrra.

Kontsentreerimata piim oli põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis läinud aastal teisel kohal (6,5%), selle osa vähenes aastases võrdluses 8,8%. Kuna kontsentreerimata piima väljaveost moodustas 81,5% toorpiima eksport, siis ka suurim kukkumine toimus toorpiima väljaveos.

Tipphetkel, 2014. aasta maikuus, oli toorpiima eksport 20 700 tonni ning just seetõttu ei ole aastases võrdluses tohutut langust näha: väärtuseliselt – 6,2%, koguseliselt – 9500 tonni.

Allikas: põllumajandus­ministeerium

Heiki Raudla 4 Seemnekasvatus

on läinud kallimaks

sisukord

heiki raudla

6 SERT-seeme – mis ja milleks?

7 KSMi nõue: vähemalt 15%

14 10

sertifitseeritud teraviljaseemet 8 Tippteaduse vili

10 Sordivalik aina laieneb 12 Ettevaatust:

12

riknenud silo on ohtlik

14 Eesti Kongress

ja head kolhoosionud

15 Puiduhinnad

8

16

kukkusid langusesse

16 Kaevur sametkasukas

Toimetus Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380 Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356 Keeletoimetaja Ene Leivak ene.leivak@maaleht.ee, 661 3311 Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson mari.peterson@maaleht.ee

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138 Väljaandja AS Eesti Ajalehed Trükk Printall

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee. www.maaleht.ee

uudis 3

Maamajandus Nr 3 (33) 19. märts 2015

Kaupmehed

Enim probleeme ebaausate kauplemistavadega on olnud eelkõige liha- ja piimatööstustel.

Foto ANDRES PUTTING

teevad Eesti toidutööstustele ülekohut Eesti Konjunktuuriinstituudi värskest uuringust selgub, et 80 protsenti Eesti toidutööstuse ettevõtetest on kokku puutunud ebaausate kauplemistavadega.

N

äiteks olid ebaausate kauplemistavadega kokku puutunud kõik küsitlusele vastanud suured lihatööstused ja piimatööstused. Selline ebaõiglus peegeldub ka tarneahela nõrgima lüli – põllumehe – sissetulekutes.

Raskem piimaja lihatööstustel Sagedamini esinenud ebaausate kauplemistavadena mainivad Eesti toidutööstused lepingutingimuste pealesurumist kaubanduspartneri poolt, ähvardust tooted nimekirjast välja arvata, et peale suruda tööstusele ebasoodsamaid kaubandustingimusi, lepingutest mitte kinnipidamist ja maksmist

teenuse eest, mida ei ole tegelikult kasutatud. Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhi Sirje Potisepa sõnul pole lepingud tasakaalus ja kaubandus on jõupositsioonil.

Ebaausate kauplemistavade vastu võitlemisel on Eesti ettevõtjate jaoks küllaltki suur probleem nn hirmufaktor: ebaausate kauplemistavade vastu ei taheta midagi ette võtta, sest kardetakse kaubanduspartneri sanktsioone.

Ettevõtjad ei usu, et kehtiv seadusandlus või konkurentsiamet suudaks probleemi lahendada.

Samuti pole piisavalt tõhusalt toiminud iseregulatsioon toidutootjate ja kaupmeeste vahel ning tarnelepingud on tasakaalust väljas.

Teisipäevasel kohtumisel soovisid nii kaupleja kui tarnija nendevahelisi suhteid käsitleva hea kaubandustava väljatöötamist.

“Ootame, et osapooled jõuavad kokkuleppele ilma konkurentsiameti sekkumiseta,” ütles uuringut tutvustanud konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. “Kui rääkimine ei aita, tuleb abi otsida seadusloomest.”

Vastustest tuleb välja, et kõige enam on ebaausate kauplemistavadega kokku puutunud ettevõtted, kelle toodangu säilivusaeg on suhteliselt lühike, teisisõnu piima- ja lihatööstus. Samuti on ebaausate kauplemistavadega enam kokkupuudet neil ettevõtetel, kelle valdkonnas on tihe konkurents ja kus eri ettevõtete toodang on konkurendi omaga lihtsalt asendatav.

Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Marika Merilai selgitas, et Eesti toidukaubanduses on kuni

600 tarnijat ja igal aastal pakutakse Eesti turule ligi 20 000 uut toodet, seetõttu on vaja tüüplepinguid ja kõikide tarnijate soove ei olegi võimalik täita. Üks kõiki harusid läbiv joon on see, et ebaausate kauplemistavadega on vähem kokku puutunud väikeettevõtted, kellel on oma kindel nišš, või on ettevõte välja töötanud toote, mis on ainulaadne ja mille järele on turul pakkumisest suurem nõudlus.

Tootjad on nurka surutud Eesti Põllumajandus-Kauban­dus­koja (EPKK) juhataja Roomet Sõrmuse hinnangul toob uuring selgelt välja, et Eesti toidutootjad on suhetes kaubanduskettidega jätkuvalt ebavõrdses seisus ja toidutootjate positsioon pole viimase paari aasta jooksul paranenud.

Samas on toidukaupade tarne­

ahela hea toimimine oluline, et toidutootjad suudaksid ka edaspidi pakkuda laias sortimendis värsket kvaliteetset kodumaist toitu.

“Kahtlemata on vajalik hea koostöö põllumajandustootjate, toidutööstuste ja kaubandusettevõtete vahel, et koos otsida lahendusi tarneahela paremaks ja terviklikuks toimimiseks. Oleme selleks valmis liituma toidutootjate ja kaupmeeste vahelise hea tava väljatöötamise algatusega, kuid ELi taseme ja teiste riikide kogemused on näidanud, et vabatahtlikud kokkulepped ei suuda tuua oodatud muutust senistes praktikates,” ütles Sõrmus.

Eesti kuulub Sõrmuse sõnul nende väheste Euroopa Liidu liikmesriikide hulka, kus pole ühtki toiduainete jaekaubanduses esinevat ebaausat kauplemistava seadusandluses käsitletud.

HEIKI RAUDLA

4 taimekasvatus LII SAMMLER ajakirjanik lii.sammler@maaleht.ee

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Seemnekasvatus on läinud kallimaks Foto RAIVO TASSO

Eestis tegeleb viljaseemne kasvatamisega üle poolesaja põllumehe. Selle aasta algul tabas neid ootamatult otsus: riigilõivu nende tegevuse eest tõsteti kolm korda.

S

eemnekasvatuse ning seemnete kvaliteedi eest vastutab põllumajandusameti seemnete osakond. Selle põhitöö on seemnete sertifitseerimine rahvusvaheliste nõuete kohaselt ning järelevalve korraldamine seemnete turustamise üle.

Seaduse järgi peab sordilehte võetud sordi seeme olema sertifitseeritud vastavalt rahvusvaheliselt kehtestatud nõuetele.

Sertifitseerimise käigus tunnustatakse põld, analüüsitakse proovid ning tehakse järelkontrolli põldkatsed.

Põllumajandusameti seemneosakonna juhataja Piia Puusepp selgitab, et seemnekasvataja sõlmib lepingu sordi omanikuga paljundamiseks. Seemnekasvataja saab lepingu alusel sordi omaniku või säilitaja käest eliit- või supereliitseemet ja kasvatab seda oma põllul. Ta peab esitama põllumajandusametile põllu andmed ning tellima seemneproovi võtmise.

Puusepa andmetel on sertifitseeritud seemne koguselt Eesti suurimad teraviljaseemne kasvatajad Eesti Taimekasvatuse Instituut, Puide talu, Kookla Seemnekeskus, Sadala Agro, Orgita Põld, Rannu Seeme ja Erki Oidermaa.

Sertifikaat üle Euroopa Paarikümneaastase kogemusega Erki Oidermaa kinnitab, et seemnekasvataja saab seemne omanikult või sordiaretajalt eliit- või supereliitseemne litsentsilepinguga. Selle järgi on tal õigus seemet paljundada ja müüa. Kuni pool tulust võib minna seemne omanikule, ülejäänu jääb kasvatajale.

Kui söödavilja keskmine hind on 145 eurot tonn, siis seemnevili on laias laastus kaks korda kallim, tonni hind 290–300 eurot. Ent see nõuab ka märksa suuremaid kulutusi kui söödavilja kasvatamine.

Põllumajandusameti töötaja käib kasvuajal põldu tunnustamas, ning selleks, et põld seemnepõllu mõõdu välja annaks, tuleb teha suuremaid kulutusi. Seemnepõllule on palju nõudeid, näiteks on soovitatav künda ning kindlasti peab olema tehtud korralik taimekaitse. Talvel

tehakse Saku laboris igast seemnepartiist proovid. Kontrollitakse puhtust, idanevust, tuhande seemne massi jm näitajaid.

“Kui see kõik on korras, saan sertifikaadi ja selle alusel on mul õigus müüa seemet kogu Euroopa Liidus,” märgib Oidermaa.

Oidermaa müüb aastas ligi 4000 tonni seemneid. Ta on Soome firma Boreal esindaja Eestis. Peamiselt müüb odra-, nisu- ja kaeraseemet nii otse põllumeestele kui ka läbi seemnekaubandusega tegelevate firmade Baltic Agro ja Scandagra.

Teine tuntud seemnekasvataja Mati Nurm Valgamaalt Puide talust pani esimese seemnepõllu maha juba 1992. aastal. Tema saab sordimaterjali Eesti Taimekasvatuse Instituudilt, samuti teeb koostööd firmaga Asat OÜ, Rootsi seemnete esindaja Agrotrade OÜ ja mitme teisega. Nurm müüb kõige enam rapsi- ja herneseemet.

“Hernes on üks mu lemmikkultuure, mida olen üle 20 aasta kasvatanud,” ütleb Nurm. “Minu käest on läbi käinud 23 hernesorti, nüüd olen jäänud Rootsi rohelise ja hästi säiliva ‘Karita’ juurde.” Lisaks pakub ta paljusid tali- ja suvivilju.

Riigilõiv kolmekordseks Seemnekasvatajaid häirib, et tänavu otsustas riik neile rahalisi kohustusi juurde panna: seemne tootmisega seotud tasud tõusid, näiteks riigilõiv ja proovide võtmine.

“Enne maksis proovi võtmine koos analüüsiga mulle 31,95.

Praegu maksab kohaletulek pluss proov pluss analüüs kokku esimesel

Seemnekasvataja Mati Nurme sõnul on rapsi osastähtsus seemnemüügis kaduvväike, herne osatähtsus aga 10–15%.

korral sada, järgmistel 90 eurot,” toob Oidermaa välja konkreetsed arvud. Ta lisab, et see tähendab kulu tõusu keskmiselt 3,30 eurot tonni kohta.

“Meiega ei arutatud, ükskord oli otsus tehtud, ja kõik!” pahandab Mati Nurm. “Protestisime, siis läks natuke paremaks. Algul tundus, et igale proovile pannakse transpordi hind otsa, ükskõik kas võetakse siis üks või kümme proovi, aga nii palju muudeti, et transpordikulu tuleb siiski reaalse sõidu pealt,” selgitab ta.

Nurme sõnul on ka litsentsitasu suur. “Firmad hindavad oma in-

nõuded seemnekasvatajale Seemnepõllu nõuded on sätestatud OECD seemneskeemide ja ELi direktiividega.

Nõuded on seatud põllul kasvatatavatele eelkultuuridele, vahekaugustele, mittesordiehtsate taimede, raskesti eralduvate taimede, taimekahjustajate ja umbrohtude esinemisele.

Umbrohtudest ei tohi teraviljaseemne põllul olla tuulekaera.

Põldtunnustaja hindab põllul sordi ehtsust ja puhtust.

Seemnepõlluga samaaegselt on rajatud sama sordi standardlapp ning paljundatava sordi seemnepartii katselapp Põllumajandusuuringute Keskuse Viljandi katsekeskuse põldudele, kus hinnatakse paljundatava seemnepartii vastavust sordi standardile.

Rohkem infot: www.pma.agri.ee

tellektuaalset omandit ikka väga erinevalt,” selgitab ta. “Eriti jõhker on see rapside puhul.”

Seemneid osteti hiljem “Mullu hakati seemet ostma palju varem kui tänavu, iImselt oodati tänavu eurotoetuste tingimusi – kui palju tuleb kasutada sertifitseeritud seemet, millised on nõuded talvisele taimkattele ja nii edasi,” viitab Erki Oidermaa samale probleemile.

Järjest suurenev trend on tema meelest see, et kui varem müüs ta enamiku seemneviljast firmade kaudu, siis nüüd tullakse ostma tema käest otse ning tema kaupa läheb järjest rohkem otse talumehe õuele.

Lisaks sellele kasvab Oidermaa tähelepanekute järgi iga aastaga huvi varase odra sortide vastu. See on tema sõnul seotud asjaoluga, et üha enam kasvatatakse talirapsi ning varane oder on sellele hea eelvili – jõuab kiiresti juba juulis ära koristada, et raps õigel ajal maha saaks. Tema müüdavatest sortidest ongi populaarseim varane oder ‘Jyvä’, ka tänavu on ta seda müünud juba 1100 tonni.

Sel aastal on olemas ka täiesti konkreetne trendivili, ja see on

põlduba. Oidermaal endal ühtki oasorti veel pakkuda pole, kuid järgmiseks aastaks lubab ta selle kindlasti muretseda.

Mati Nurm, kes müüd palju just taliviljade seemet, on märganud, et iga aastaga suureneb külvikordades talivilja osatähtsus.

“Usun, et see tõuseb veel, põllumeeste suutlikkus seda kasvatada on tõusnud. Võrreldes näiteks suvi- ja talinisu, siis talinisu saak on 1–2 tonni suurem.”

Nurm, kes pakub üle kümne sordi, ütleb, et ostetakse kõike.

Ostuhooaeg algas tema sõnul juba detsembris, praegu käib seemne laialivedu.

Põllumajandusameti andmetel moodustas 2014. aastal suvioder 26 protsenti kogu külvatud seemnetootmise pinnast, suvinisu osakaal oli 21 protsenti.

Suviodra sorte oli kokku 25, nendest kõige suurema osakaaluga sort ‘Anni’ (13% suviodra sortide pinnast), järgnesid ‘Propino’ (10%) ‘Elmeri’ (10%) ja ‘Jyvä’ (8%).

Suvinisu sortidest oli seemnetootmises kõige suurema pinnaga sort ‘Mooni’ (17% suvinisu sortide pinnast), järgnes ‘Zebra’ (15%).

loomakasvatus 5

Maamajandus Nr 3 (33) 19. märts 2015

SAUMET

Saumet Service: kindel partner nii loomakasvatajale kui ka tööstusele Põllumajandus- ja teiste metallkonstruktsioonide tootja Saumet Service OÜ eelistab kiirele kasvule mõõdukat arenemist, et mõista paremini turuolukorda ja tarbijate soove. Juhatuse liikme Tanel Tammekandi sõnul ei ole nende eesmärk valmistada palju ja odavalt, vaid luua vastupidavaid ja tarbija ootustele vastavaid tooteid.

„Meie tugevuseks on kliendikeskne lähenemine: disainime ja toodame kõik tooted Eestis konkreetset objekti silmas pidades. Sellega on minimeeritud vigade tekkimine, mis tavaliselt venitab toodete paigaldust ja objekti käikuvõtmist. Põllumajanduses ei tehta üldiselt investeeringuid lühiajaliseks kasutamiseks, pigem on ettevõtjatel soov uut farmi 20–30 aastat ekspluateerida,” ütleb Tammekand.

Saumet Service’i veel üheks tugevuseks on nende töötajad – viie aasta jooksul ei ole ettevõttest inimesi lahkunud, mis tähendab, et lojaalsed spetsialistid teavad kõikide toodete eripärasid. Eelkõige just see ongi põhjus, mis tagab kvaliteedi püsivuse.

Saumet Service OÜ alustas tegevust 2009. aasta lõpus kahel põhisuunal: tootmisettevõtete seadmete korrashoid ning metallkonstruktsioonide valmistamine ja paigaldus. „Meie tegevus ei ole oma olemuselt esimese

viie aasta jooksul palju muutunud. Esimesel tegevusaastal alustasime põllumajanduslike konstruktsioonide tootmisega ja nüüdseks oleme omas sektoris koha välja võidelnud,” ütleb juhatuse liige, täpsustades, et põhiliselt toodetakse veise- ja teistele loomakasvatajatele vajalike kogumisaedade süsteeme ja farmisisustust.

Koostöös loomakasvatajatega on välja töötatud sobilikud lahendused, mida toodetakse Eestis ja müüakse Saumeti nime all.

Peale põllumajanduskonstruktsioonide tootmise ja paigaldamise teeb Saumet metallitöid ka teistele tootmis- ja ehitusvaldkonna firmadele. Samuti jätkatakse tootmisseadmete, eelkõige toiduainetööstuse seadmete korrashoiu alal.

Lihaveisekasvatuse sektoris on Saumet kindlalt paigas, olles klientide ja paigalduste arvult Eestis ilmselt esimeste seas. Ettevõtte projekteeritud ja valmistatud

tooteid leiab Hiiu- ja Saaremaast kuni Peipsi äärde ja Läti piirini välja, lisaks on Saumet müünud oma tooteid näiteks Taani. „Meie lähiajaplaanidesse mahub oma tootmishoone rajamine. Rendipinnad Keilas on väikeseks jäänud ja ilma kolimiseta hakkame arengus toppama. Tootmismaa Sauel on juba ostetud ning lähiajal alustame ehitust. Oma tootmishoone ja suurem pind annab võimaluse laiendada seadmete valikut ja toota efektiivsemalt,” avaldab Tammekand tulevikuplaane ning lisab, et ettevõte soovib veel laieneda muude farmitarvikute tootmise ja müügi valdkonda. Eesmärk on anda kliendile võimalus saada enamik tehnoloogiast ühelt partnerilt. See tagab nii mugavama ehitusprotsessi kui ka hilisema muretu hoolduse. Oma tegevusega püütakse jõuda tulemuseni, kus Saumet on loomakasvataja esimene valik.

www.saumet.ee

6 taimekasvatus

SERT-seeme

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

2007�2013 Sordiseemne osakaal

– mis ja milleks?

Selgub, et kui õlikultuuride puhul kasutavad Eesti põllumehed valdavalt sertifitseeritud seemet, siis teraviljaseemet ostetakse tihtilugu nii palju, kui on vaja MAKi keskkonnasõbraliku majandamise toetuse nõude täitmiseks.

S

eemnete sertifitseerimine on nende põlvnemise, liigi- ja sordiehtsuse ning -puhtuse ja kvaliteedi, aga ka taimetervisenõuetele vastavuse kontrollimine rahvusvaheliselt kehtestatud reeglite järgi.

Seemnepakendite sulgemine ja märgistamine on põllumajandusameti (PMA) järelevalve all.

Seadusandlusega on kehtestatud sertifitseeritavate põllukultuuride liigid ja seemnete sertifitseerimise nõuded, mida kontrollitakse seemnepõldude tunnustamisel, seemnepartii kvaliteedi labora-

toorse analüüsimisega ning järelkontrollikatsetega.

Sertifitseeritud seemne (SERTseemne) tootmist korraldab ja selle eest vastutab sordi omanik või säilitaja. Seemnetootjatel on sordi omaniku või säilitaja luba, pakendajal on PMA väljastatud seemnete pakendamise luba.

Tegelikkus ja potentsiaal Statistikaameti 2009. ja 2011. aasta andmetel kasutati teraviljakultuuride puhul keskmiselt vaid 10% sertifitseeritud seemet, kuigi see näitaja erines liigiti oluliselt. Kui 2009. a külvati 13% tali- ja suvinisust sertifitseeritud seemnega,

siis 2011. aastal kasutati sertifitseeritud seemet üle 10% tali- ja suviodra ning kaera külviks. Teiste teraviljakultuuride puhul jäi sertifitseeritud seemne kasutamise protsent alla 10%.

Turu-uuringute ASi 2011. aastal tehtud uuringust selgus, et valdavalt ostetakse õlikultuuride (rapsi) puhul sertifitseeritud seemet, teiste põllumajanduskultuuride (eeskätt teravilja) puhul lähtutakse põhi­ mõttest, et sertifitseeritud seemet ostetakse nii palju, kui on vaja MAKi keskkonnasõbraliku majandamise toetuse nõude täitmiseks.

Põllumajandusameti andmetel sai Eestis toodetud sertifitseeri-

SAME on 1992.a. asutatud masinatööstusettevõte, mis tegeleb Jõgevamaal Tabiveres masinate ja seadmete tootmisega.

Saagi­ aasta

SERT-seemne osakaal teravilja kasvupinnast (%)

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

20 14 23 23 27 35 40 Allikas: statistikaamet

tud teraviljaseemnega, kasutades külvinormi 180 kg/ha, 2011. aastal arvestuslikult külvata 27%, 2012. aastal 35% ja 2013. aastal 40% teravilja kasvupinnast. Samas tegelevad mitmed ettevõtted ka väljaspool Eestit sertifitseeritud seeme turustamisega ning omakorda osa Eestis toodetud sertifitseeritud seemnest viiakse siit välja. Täpsed andmed Eestis turustatud sertifitseeritud seemne koguste osas puuduvad.

OTS-seeme ja sordikaitse Suur osa turustatavaid sorte on võetud kas Euroopa Liidu või Eesti sordikaitse alla. Sordikaitse on

intellektuaalomandi tööstusomandiõiguse liik, mis annab sordi omanikule oma leiutise (uue sordi) kättesaadavaks tegemise eest vastutasuks ainuõiguse teatud aja jooksul kaitsealuse sordi paljundusmaterjali ainsana oma äranägemisel kasutada ning sellest tulu saada.

Kaitsealust sorti võib kasutada üksnes sordi omaniku loal ja litsentsi alusel. Erandina on teatud liikide puhul lubatud tingimusel, et sordi omanikule tasutakse õiglast tasu, oma ettevõttes koristatud kaitsealuse sordi seemet (oma toodetud seemet ehk OTS) külviks kasutada oma ettevõttes

Hooldusniidukid töölaiusega 1,58; 1,9; 2,75 ja 3,65 m

Toodangu hulka kuuluvad kultivaatorid, lumepuhurid, liivapuisturid, V-tüüpi lumesahad,hooldusniidukid, kett-võsaniidukid ja metsaveohaagised.

Toodangust ca 20 % realiseeritakse Eestis ja 80% välisturgudel.

Kett-võsaniidukid kraavinõlvade ning tee- ja põlluäärte niitmiseks

OÜ SAME Tabivere, Tabivere vald 49127, Jõgevamaa Tel.7766950 info@same.ee www.same.ee

taimekasvatus 7

Maamajandus Nr 3 (33) 19. märts 2015

Puide Talu tegeleb Valgamaal seemnekasvatusega 1992. aastast.

Foto SVEN ARBET

põllumajandussaaduste kasvatamiseks.

Teavet OTS-seemne kasutamise tingimuste ja sordi omanikule tasutava õiglase tasu kohta saab sordi omanikult ja MTÜ Eesti Seemneliidult.

PMA ei ole tuvastanud teravilja, heintaimede ja rapsisortide piraatlust ehk selliste sortide müümist, mida ei tohiks Eestis müüa.

Kasutage uusi sorte Põllumajandusministeeriumi tellimusel analüüsis MTÜ Seemneliit 2014. aastal PMK Viljandi katsekeskuses ja PMK Võru katsejaamas tehtud majanduslike viljelus-

väärtuste katsete andmete alusel Eesti sordilehte võetud teravilja (talinisu, suvioder) ja õlikultuuride (taliraps, suviraps) üldtendentse.

Analüüsis leiti, et vaadeldaval perioodil (1998–2013) on sordilehte võetud uute sortide keskmine saagikus talinisul tõusnud aastas ca 2,5%, suviodral ca 5% ja talirapsil ca 3%. Suvirapsi keskmine saak oli vaadeldud perioodil ühtlane.

Analüüsist ilmnes, et aretustöö tulemusena on uute sortide saagikus kõrgem ja paranenud on kvaliteedinäitajad. Näiteks on sordiaretuse tulemusel uutel suviodra sortidel suurem tuhan-

tasub teada Riigilõivud sertifitseeritud seemne tootmisel Teraviljakultuuri ja kaunvilja liikide põldtunnustamise puhul 3 eurot/ha kohta ning õlikultuuri, heintaime ja lina liikide puhul 3,50 eurot/ha.

Seemnete sertifitseerimise eesmärgil seemneproovi võtmise eest teraviljakultuuri-, õli- ja kiukultuuri liikide, liblikõieliste heintaimede liikide ning kaunviljade puhul 40 eurot ühe proovi kohta ja lisaks 10 eurot iga järgmise seemneproovi võtmise eest samas ettevõttes sama proovivõtmise korra ajal. Kõrreliste heintaimede puhul 16 eurot ühe proovi kohta ja lisaks 10 eurot iga järgmise seemneproovi võtmise eest samas ettevõttes sama proovivõtmise korra ajal.

Seemnepartiist sertifitseerimise eesmärgil võetud seemneproovi analüüsimise eest teravilja- ja õli­ kultuuri, liblikõieliste heintaimede liikide ning kaunviljade puhul 60 eurot. Kõrreliste heintaimede liikide puhul 24 eurot.

Kaitsealuse sordi korral on sertifitseeritud seemne tootmise eeltingimuseks sordi omaniku luba.

de tera mass ning saavutatud on mahukaalu ühtlikkus ja püsivus.

Samuti on nii tali- kui ka suvirapsil keskmine toorrasva sisaldus 15 aastaga tõusnud ca 10%, mis on seletatav uute rasvarikkamate sortide aretusega.

Seega soovitus põllumehele on kasutada sertifitseeritud seemet ja võtta kasutusele uusi sorte.

Põllumajandusministeeriumi taimse materjali büroo peaspetsialisti Renata Tsaturjani vastuste põhjal pani jutu kokku Heiki Raudla

KSMi nõue: vähemalt 15% sertifitseeritud teraviljaseemet

K

eskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuse ühe nõudena tuleb 15%-l teraviljade külvipinnast kasutada sertifitseeritud teraviljaseemet. Mais ja tatar ning teravilja segu muude põllumajanduskultuuridega (v.a teraviljade segu) ei lähe selle nõude täitmisel arvesse. Arvestatakse vaid n-ö traditsioonilisi teravilju, mitte teraks kasvatatavat rapsi ja kaunvilja.

Sertifitseeritud seeme on sordiehtne, kontrollitud umbrohuseemnete (sh tuulekaer), taimehaiguste jm seemne kvaliteedi näitajate osas.

Sertifitseeritud seemne kasutamisega umbrohtumus ja taimekahjustajate levik põldudel vähenevad, minimeerides taimekaitsevahendite kasutamise vajadust. Ühtlasi loob sertifitseeritud seemne kasutamine eeldused suurema ja kvaliteetsema saagi saamiseks, suurendamata keemilist koormust külvipinnale.

Keemilise koormuse vähendamine põllumajanduses on üks tegureid, mis aitab säilitada mullaja veeseisundit ning suurendada elurikkust.

Katrin Rannik

põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo juhataja

8 taimekasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Tippteaduse

vili

Sertifitseeritud seemne tootjaid ja müüjaid koondava MTÜ Eesti Seemneliit tegevjuht Krista Nurk möönab, et kindlasti ei jää sertifitseeritud seemne kasutamine Eestis vähese pakkumise taha.

Sertifitseeritud seemne kasvupind…

Kahjuks puudub selles osas adekvaatne statistika, kuna me ei tea, palju tuuakse seda seemet sisse või viiakse välja. Ent kui arvestada Eesti teraviljakultuuride kogupinda, siis 2014. aastal oli see ligi 333 000 ha ja arvestuslikult oli kasutusel ca 13 000 tonni sertifitseeritud teravilja seemet. Olenevalt

külvisenormist oli sertifitseeritud teravilja seemne osakaal 17–19% kogu Eestis kasutatud külviseemnest eelmisel aastal.

Milleks sertifitseeritud seeme?

Kui seemnetootjaid tuli juurde, tekkis turul konkurents ja müümiseks pidi tõestama selle seemne väärtust. XIX sajandi alguses hakati seemneid selle tarvis ana-

lüüsima laboris, hiljem lisandus põldtunnustamine ja järelkontrolli katsete osa. Sertifitseerimise süsteem arenes välja tingituna konkurentsist seemneturul ja tootjate endi algatusel.

Laborist saadava analüüsi tulemuste põhjal saab iga tootja näidata oma müüdava seemne headust ja küsida väärilist hinda.

Seemnekaubanduse edenedes

hakkasid koos seemnega levima soovimatud haigused ja kahjurid.

Siis tekkis vajadus ka taimetervise poole lisamine sertifitseerimise süsteemi.

mulda ei viida külvisega umbrohtude seemneid, samuti vähendab see oluliselt taimehaiguste riski, seega vähenevad kulutused keemilisele tõrjele.

Sertifitseeritud seeme ja KSM… Sertifitseeritud seeme on kontrollitud ja sellel on kindel kvaliteet.

Sertifitseeritud seeme tagab, et

Põllumehe seisukohalt…

Põllumees teab täpselt, mida külvab. Hea meel on tõdeda, et Eesti põllumehed on muutunud järjest teadlikumaks ning pal-

PUIDE TALU SEEMNEKESKUS

pakub sertifitseeritud seemneid: Varajane suvinisu ’Mooni’ C2 Väga hea toidunisu. Hind 295 €/t Keskvalmivad odrad ’Anni’ C2 ja ’Beatrix’ C2 Hind 285 €/t Suure saagivõimega kaer ’Espresso’ C2 Hind 265 €/t Roheline poolraaghernes ’Karita’ C2 Hind 495 €/t Väga varajane suviraps ’Proximo’ C Hind 7,30 €/kg

Hind sisaldab transporti ostjani.

Hindadele lisandub käibemaks 20%.

Pika makseaja võimalus.

Vaata ka: www.puidetalu.ee Täpsem info: Mati Nurm, tel 5647 2786

taimekasvatus 9

Maamajandus Nr 3 (33) 19. märts 2015

Kui suure pinna saaks Eestis katta sertifitseeritud seemnega?

Viimasel perioodil sertifitseeritud teraviljaseemne kogusega saaks külvata 100 000 ha. Kuid siinkohal võib öelda, et kui on nõudlust, siis on võimalik sertifitseeritud seemet rohkem toota, kuna meil on väga tublid seemnetootjad ja head kontaktid sortide omanikega. Kindlasti ei jää kasutamine vähese pakkumise taha.

Foto SHUTTERSTOCK

jud juba lähtuvad põhimõttest, et igal aastal peaks külviseseemnest 25–30% asendama uue ja värske seemnematerjaliga. Põllumeeste oma praktiline kogemus näitab, et sertifitseeritud seemne kasutamisel on võimalik saada suuremat ja kvaliteetsemat saaki.

Samas väheneb ka kulu ja aeg omatoodetud seemnematerjali ettevalmistamiseks.

OTS-seeme…

Oma toodetud seeme (OTS) on ettevõtja enda kasvatatud seeme või paljundusmaterjal, mida tootja kasutab oma ettevõttes põllumajandussaaduste kasvatamiseks – tegu ei ole sertifitseeritud seemnega.

Sellise seemne kasutamise eest tuleb tootjal maksta OTSi tasu.

Oma toodetud seemne infot ja tasu kogub MTÜ Eesti Seemneliit sordiomanike ja -esindajate (Scandagra Eesti AS, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Erki Oidermaa FIE, ASAT OÜ, Baltic Agro AS, Agrotrade OÜ) volitusel, kogu info ja tasud antakse üle neile. Sordi omanikud on ühinenud sellepärast, et tootjal oleks mugavam ja lihtsam OTSi infot deklareerida ning teha seda kõikide firmade sortide kohta korraga, suheldes ühe kogujaga.

Kogutud OTSi tasud lähevad sordi omanikele. Sordi omanik

sort ei tunne riigipiire Suur osa seemneviljast pärineb välismaalt Kultuur Kaer Suvinisu Suvioder Talinisu Talirukis

Välismaal aretatud (%) 93% 82% 80% 99% 16% Allikas: seemneliit, põllumajandusamet

suunab selle raha tagasi aretusse, et toota järjest paremaid sorte, ja põllumehel on võimalus neid häid sorte oma põllule külvata.

Illegaalne seemnekaubandus…

Võib arvata, et mingil määral toimub piraatlust, kuid tuvastatud seda pole. Müüa tohib üksnes sertifitseeritud seemet. Kui müüakse sertifitseerimata seemet, on tegu nn musta seemne müügiga ning sellega rikutakse kaitsealuste sortide puhul nii omandiõigusi kui turustamise nõudeid, kaitse all mitte oleva sordi puhul ainult turustamise nõudeid.

Kui vaadata kogu külvipinda – palju sellest on külvatud sertifitseeritud seemnega, palju oma tarbeks toodetud seemnega –, siis need arvud ei jookse kokku ja umbes 60% jääb n-ö halli ala.

Võib arvata, et sellel alal kasutataksegi seda nn musta seemet.

Tasu sordi aretajale…

Sordi puhul on tegu intellektuaalse omandiga, piltlikult öeldes on sort nagu arvuti tarkvara, millel on kindel autor.

Selle materjali edasipaljundamisel tasutakse sordiomanikule litsentsitasu, mis peaks osaliselt katma tehnilised, riiklikud ja turunduslikult tehtud kulutused sordi edasiseks levikuks.

Igal sordiaretajal on selleks konfidentsiaalsed lepingud sordi esindajatega eri maades, ja litsentsitasu suuruses lepitakse kokku vastavalt selle piirkonna turuolukorda silmas pidades.

Järelevalve…

Sordi omanik teeb ise järelevalvet. Kuid asjakohast teavet võivad edastada põllumajandustootmise järelevalves osalevad ametiasutused.

Litsentsitasu ja välismaa aretajad…

Meie liikmete töö on toota seemet ja neile on tähtis, et sort oleks hea ja sobiv, siinjuures pole oluline, kas tegu on Eesti või välismaise sordiga, peaasi et sort täidaks oma eesmärki, andes head saaki ja olles samal ajal ka kvaliteetne.

Teame, et sordiaretus on tänapäeval kõrgtehnoloogiline, kallis ja ajakulukas protsess, mis hõlmab geneetika, bioloogia ja paljude teiste teadusharude elemente.

Majanduslikult on ebamõistlik igal riigil seda süsteemi 100% hallata ja kulusid katta. Nüüdseks on sordiaretuslik tegevus rahvusvaheline suhete ja koostöö võrgustik, mis lõppkokkuvõttes muudab selle protsessi kiiremaks ja märksa innovaatilisemaks tegevuseks.

Teatavasti on Eestis ainuke aretaja Eesti Taimekasvatuse Instituut, seega on loogiline, et tuuakse sisse välissorte, kuna liigiti on spekter lai ja instituut ei areta kõiki liike.

Seega on oluline, et meil säiliksid head suhted välismaiste sortide omanikega, et head sordid ikka ka meie turule jõuaks.

Lühidalt öeldes ei tunne sort ega sordiaretus riigipiire ja eesmärk on koostöös saavutada paremaid tulemusi ka kohaliku sordiaretuse arengus.

Küsitlenud

Heiki Raudla

Kriisi mõjud kajastuvad põllumeeste halvenevas finantsolukorras Mitmed põllumajandusvaldkonnad on juba lühemat või pikemat aega olnud sügavas kriisis. Järsem kukkumine toimus pärast Venemaa toiduainete impordikeelu kehtestamist. Eesti Põllumeeste Keskliit on nii avalikkusele kui ka poliitikutele püüdnud selgitada põllumeeste keerulist olukorda ning taotlenud sektorile kriisi üleelamiseks riigi toetust, nii nagu seda on tehtud teistes impordikeelu tõttu enim kannatanud Euroopa Liidu riikides.

Selleks et saada tegelikust olukorrast ja kriisi mõjudest ülevaadet, oleme korraldanud põllumajandusettevõtjate hulgas kaks küsitlust – esimese novembris ja teise veebruaris. Kuna küsitlused olid anonüümsed ning neis osales erinev arv tootjaid (esimeses 52 ja teises 69 vastajat), ei saa me tagada üldistuste ning järelduste sajaprotsendilist täpsust ja võrreldavust. Samuti moonutab pilti see, et vastajate hulgas oli ka põllumehi, kelle valdkond kriisis ei ole.

Kuid üldist olukorda ja tendentse saab siiski selgelt välja lugeda. Kui juba novembriks olid

paljud põllumehed sattunud tõsistesse raskustesse palkade ja arvete maksmise ning teiste kohustuste täitmisega, siis kahe küsitluse võrdlus näitab selgelt raskuste süvenemist veebruariks.

Diagramm näitab kolme kuuga toimunud muutusi. Nende põllumajandustootjate osakaal, kellele pole arveid tähtajaks tasutud, on mõnevõrra vähenenud. Vähenenud on ka laekumata summad. Nende põllumeeste hulk, kellel on tähtajaks tasumata arveid, on jäänud peaaegu samaks. Samas on oluliselt kasvanud tähtajaks tasumata arvete kogusumma. Kui novembris oli see küsitletute peale kokku 2,8 miljonit eurot, siis veebruaris 4,1 miljonit eurot.

Küsitlusele vastanud toodavad alla 10% kriisis olevate sektorite toodangust. Korrutades ta-

sumata arvete summa sama proportsiooniga, võiks hinnata, et kõigi Eesti põllumajandustootjate tähtajaks täitmata kohustuste summa kokku oli veebruariks ligikaudu 50 miljonit eurot.

Mida saavad põllumehed teha nende kohustuste täitmiseks praeguses olukorras, kus toodangu hinnad on pikemat aega olnud tunduvalt alla omahinna ning erilist paranemist lähiajal näha pole? Vähendada kulusid, müüa tootmisvahendeid, koondada töötajaid, paluda lisalaene ja laenupuhkusi jms? Nagu diagrammilt näha, on seda kõike ka järjest kasvavas mahus tehtud.

Küsitletutest 36% on koondanud töötajaid, kokku 86 inimest. Tulles tagasi eespool kasutatud proportsionaalse võrdluse juurde, võiks küsida, kas siis kõigi tootjate peale kokku on koondatud ligi 900 töötajat? Loodetavasti see arv veel nii suur ei ole, sest enamik ettevõtjaid püüab oma töötajaid viimase võimaluseni hoida. Kui aga kriis ei leevendu, on koondamisotsused kiired tulema.

Tunduvalt on suurenenud maa ja põhivahendite müük kohustuste täitmiseks vajamineva raha saamiseks. Veebruariks olid seda teinud juba ligi pooled küsitletutest. Selliseid samme astutakse tavaliselt viimases hädas, sest ka olukorra paranedes on tootmisvahendite taastamine põllumajanduses väga raske või võimatu. Just sellepärast on 48%-lt 64%-le kasvanud nende tootjate hulk, kes peavad vajalikuks meedet, mis võimaldaks Maaelu Edendamise Sihtasutusel osta põllumeestelt maad ja põhivahendeid tagasimüügi kohustusega.

Kriisi tõsidust iseloomustab ka tendents, et küsitlustevahelisel ajal ehk talvel, mil käibe-

vahendite vajadus on kõige väiksem, on suurenenud põllumeeste pöördumine pankade poole.

Seda nii uute lühiajaliste laenude taotlemiseks kui ka pikaajaliste laenude maksegraafikute ümbertegemiseks ja maksepuhkuste saamiseks. Kuigi viimasel ajal tuuakse näiteid pankade suurenenud jäikusest, selgus küsitlusest, et probleemidele on leitud (ajutisi?) lahendusi rohkem kui kolm kuud tagasi.

Vastustest nähtub, et mõnevõrra rohkem on ka hilinemisi liisingumaksete ja riigimaksude tasumisega.

Mis on nende küsitluste eesmärk?

Küsitluste eesmärk on anda neile, kes põllumeeste murede lahendamisele või leevendamisele saavad kaasa aidata, infot tegelikust olukorrast ja selle tõsidusest. Täname kõiki vastajaid, sest mida rohkem vastuseid, seda täpsemaks kujuneb üldistus. Ja muidugi täname kõiki, kes on meie probleemidele lahendusi otsinud. Kindlasti jätkame küsitlusi ka edaspidi, et pilt meie põllumajanduse käekäigust oleks võimalikult selge.

KALEV KREEGIPUU, EPK juhatuse esimees

10 taimekasvatus

Sordivalik Uued trendid seemneäris: keskkonna­ nõuded suurendavad vajadust sertifit­ seeritud seemnete järele, põldoa kasvu­pind laieneb märgatavalt ja pea kõik uued odrasordid on õlleodra potentsiaaliga.

S

candagra Eesti on toonud tänavu siinsele turule juba piisavalt tuntud ja tunnustatud sortide ‘Conchita’ ja ‘Quench’ kõrvale kaks uut õlle- ja söödaodra sorti: ‘KWS Irina’ (aretaja KWS, Saksamaa) ja ‘Carambole’ (aretaja Sejet, Taani).

Scandagra Eesti seemnete ja väetiste tootejuhi Mikk Tageli sõnul on uus õlleodratüübiline odrasort ‘KWS Irina’ selle aasta üks kiiremini läbi müüdud artikkel.

Uuemate sortide seas tõstab ta esile ka väga kõrge saagikusega odrasorti ‘Carambole’. Endiselt on saadaval juba tuntud ja tunnusta-

tud sordid ‘Conchita’ ja ‘Quench’, millest viimase kohta võib öelda, et see on üks nõutumaid ja tuntumaid õlleotrasid turul.

Varastest otradest läheb endiselt väga hästi hea ja järeleproovitud sort ‘Jyvä’. See, kes tahab selle kõrval midagi muud proovida, võib valida Soome viljelusvõistluste võitjasordi ‘Vilde’, mis ei lamandu kergesti ka suuremate lämmastikukoguste korral.

Nii ‘KWS Irina’ kui ‘Carambole’ on saanud õlletootjate heakskiidu.

Nendest kahest on ‘KWS Irina’ pälvinud laiema tootjate soosingu ning sordiaretaja ootused ja lootused on sordi puhul suured.

Arvestades õlletootjate tunnustust

ja seemnepaljunduse koguselist suurust Euroopas, on sellel sordil potentsiaali saada enimkasutatavaks õlleodra sordiks Euroopas.

Kui võrrelda ‘Carambole’ ja ‘KWS Irina’ keskmisi saagikusi katseandmete põhjal, on ‘Carambole’ olnud viimase kahe aasta saagikaim sort. ‘KWS Irina’ on samuti väga kõrge saagikusega, aga tema peamine pluss on see, et ta on väga tugeva kõrrega ja viljapead ei murdu valmides kergesti.

Viimane on enamiku odrasortide peamine probleem ja saagikadude põhjus. Haiguskindluselt on nad üsna sarnased, vastuvõtlikumad pruun- ja võrklaiksusele ning vähem vastuvõtlikud äärislaiksusele, jahukastele ja triiptõvele.

Huvitav on seegi, et pea kõik uued kaherealised odrasordid on aretatud õlleodraks või vähemalt selle potentsiaaliga, sest esmalt peavad suured õlletööstused sordi heaks kiitma. See, et enamik uusi odrasorte on aretatud õlleodraks, ei tähenda üldse seda, et nad oleks kehvad söödaodrad. “Õlleoder” on

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

aina laieneb n-ö boonus, mis annab põllumehele võimaluse valida – kas minna agrotehnoloogiaga seda teed, et panna põhirõhk kvaliteedile, eeldusega, et pärast koristust kvalifitseerub saak õlleodraks, või juhinduda tavapärasest söödaodraks kasvatamise agrotehnoloogiast. Õlleodra kasvatamine meie kliimas on seotud riskidega, kuna talle seatavad kvaliteeditingimused on väga kindlalt reglementeeritud.

Näiteks minimaalne idanevuse nõue on 95%, mis on isegi kõrgem kui sertifitseeritud seemnel. Lisaks nõutakse madalat proteiinitaset – kuivadel aastatel võib juhtuda, et lämmastikust suur osa läheb proteiini tootmiseks, kuna kuivades tingimustes ei suuda taimed lämmastikku saagi formeerimiseks täielikult ära kasutada. Samas on uutel õlleodra sortidel viidud juba geneetiliselt sisse madalam proteiinisisaldus, ehk ka suurema lämmastikufooni puhul ei lähe proteiinisisaldus liiga kõrgeks. Kuid praktikas mõjutab selle kõikumist paljuski ikkagi ilmastik.

Nn rohestamine on toonud kaasa ökoalade kohustuse. Ökoaladel võib kasvatada ka lämmastikku siduvaid kultuure, näiteks põlduba ja hernest.

Võrreldes teiste kultuuridega, tundub, et suviotrade aretus toimub praegu kõige kiiremini – uusi sorte tuleb juurde suhteliselt palju ning sordivõrdluskatsete tulemuste põhjal on nad kõik väga kõrge saagipotentsiaaliga. Seetõttu on väga raske teha valikut, kuid üldjuhul on kahe katseaasta jooksul Eesti katsekeskustes võimalik saada piisavalt infot eri sortide omaduste kohta, ehk mida võtta, mida jätta.

Peale otrade pakub Scandagra Eesti ka kõiki teisi teraviljaseem-

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA 330 paksusmasin

NOVA PL50 ja PL60 plasmalõikurid

NOVA115S metallilintsaag

NOVA BS-315 puidulintsaag

Hind:

383 €

Hind:

Soodushind:

(km 0%)

278 €

399/722 €

Lõikevõimsus: 15 mm / 25 mm Kaal: 8,6 kg / 19 kg

Lihtsalt teisaldatav mudel juhuslike tööotste jaoks või kasutamiseks väiksemates garaažides jms ruumides. See on kodumeistrimehe või juhutöötegija unelmate masin! CE heakskiidetud mudel. Nova 330 on ise sissevedav mudel. Töökindel ja usaldatav.

Pinge: 230 V Mootor: 6500 p/min Mootori võimsus: 1500 W Max höövelduse laius: 330 mm Etteandekiirus: 7,8/9 m/min Max kõrgus: 153 mm Max hööveldamine: 0,8–2,8 mm Kaal: 36

Uudistoode!

Saad pöörduva teraga metallilintsae peaaegu tavalise sae hinnaga. Saagides pole vaja detaili pöörata. Ideaalne saag väikestesse ruumidesse. Mugav transportida. Suurepärane saag tööobjektile kaasa viimiseks. Rattad ka aluse küljes. Tera automaatne seiskamine.

Kvaliteetsed ja tugevad terajuhikud.

Mootori võimsus: 550 W Tera kiirus: 20/30/50 m/min Tera suurus: 1638 x 12, 7 x 0,64 mm Saagimisnurk: 90–45° Max lõikevõimsus nelikantmaterjalil: 90°/ 100 x 150 mm Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90°/ 115 mm Kaal: 62 kg

NOVA 170G metallilintsaag

NOVA PC116BH pinnasetihendaja

NOVA PT-310 rihthöövelpaksusmasin

(km 0%)

(km 0%) NÜÜD ON KÕIKIDEL NOVA KEEVITUSSEADMETEL KAHEAASTANE GARANTII! Parim kvaliteet ja pakkumine. Täieliku varustusega ja kasutusvalmis. Kasutamiseks on vajalikud ainult suruõhk ja elekter. Ülipopulaarne! Soomes müüdud üle 1500 seadme. Kvaliteetne ja usaldusväärne.

Hind:

Hind:

790 €

1202 €

(km 0%)

(km 0%)

UUDISTOODE,, mis on saavutanud tohutu populaarsuse kogu maailmas. Väga konkurentsivõimelise hinnaga. Kvaliteet vaieldamatult maailma tippklassist. Mõeldud nõudlikuks professionaalseks kasutamiseks. Saetava detaili kinnituse kiirvabastus, jahutuspump. Tera hüdrauliline langetamine. Pöörduv tera. Soodne hind!

Kvaliteet vaieldamatult maailma tippklassist.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 750 / 1100 W Tera kiirus: 40 / 80 m/min Tera suurus: 2085 x 20 x 0,9 mm Saagimisnurk: 90–45 ° Kaal: 170 kg

Nova PC tootesari on valmistatud koostöös ühe maailma suurima ehitusmasinate tootjaga. Suurepärane abivahend näiteks põrandate tasandamisel, aluspinnase tihendamisel ja teede ehitamisel või kraavide täitmisel.

Mootor: Honda GX160 Võimsus: 5,5 hp Kütuse mahuti: 3,6 l Kiirus: 20 m/min Tagasikäik puudub Tsentrifugaaljõud: 20 kN Plaat: 500 x 490 mm Sagedus: 92 Hz Kaal: 110 kg

Hind:

1444 € (km 0%)

Kvaliteetne valatud laud. Töötab vibratsioonivabalt. Lihtne ja kiire rihthöövelpingi vahetamine paksusmasinaks.

Höövelduslaius on 310 mm. Võib lisada pika soone freesimise seadme. Tolmukogurile on standardsuurusega 100 mm liides, mida saab kasutada nii rihthööveldamisel kui ka paksusmasinal. Kvaliteetne juhttugi, mida saab kallutada 45 kraadi.

Mootori võimsus: 3 kW / 380 V / 4800 rpm Höövelduslaius: 310 mm / 12’’ Laud: 1380 x 310 mm Lõiketerad: 3 tk Kaal: 272 kg

Hind:

464 € (km 0%)

Sama tippkvaliteet kui juba aastaid müügil olnud mudelitel BS-400 ja BS-600. Tugev konstruktsioon. Kvaliteetsed piirikud, mis hoiavad seadistused paigas intensiivsel ja pideval töötamisel. Kõrge kvaliteediga mootorid ja tugev mittevibreeriv korpus. Alus standardvarustuses kaasas.

NOVA FM-300S5 puruimur Hind:

561 € (km 0%)

Kui vajad tõhusat purueemaldust rohkemate masinate jaoks, siis selleks pakume mudelit Nova FM-300S5. Eriti võimas 3750 W / 380 V kolmefaasiline mootor tagab tipptulemuse kõikides tingimustes. Sisendvool on 150 mm, 100 mm liideseid 3 tk (82 m3/min). Turul saadaolevaist kvaliteetseim imur selles suurusklassis.

Mootori võimsus: 800 W Tera kiirus: 360 / 720 m/min Tera suurus: 2240 x 8–15 mm Max saagimisvõimsus: 175 mm Lõikevõimsus/-sügavus: 300 mm Kaal: 78 kg

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 3750 W Õhu imemisvõimsus: 83 m3/min Imuri labade läbimõõt: 305 mm Koti suurus: 780 x 1270 mm Portatiivse aluse suurus: 1150 x 540 mm Kaal: 85 kg

NOVA X16 freespink (nailon ratastega)

NOVA 45HCL puur/ freespink (ettenihkega)

Soodushind:

641 € (km 0%)

Nova X16 on varustatud süsiharjadega mootoriga 350 W, MK3 koonusega ja tugevast malmist raamiga, mis tagab vibratsioonivaba töö. Kallutav freesipea tagab mitmekesise töö. Pildil on Nova X16A. Etteandemootor on lisavarustus.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 350 W Mootor: 100–1100 / 100–2500 p/min Puurimisvõimsus: 13 mm Freesimisvõimsus: 30/16 mm Freesipea kalle: 45/45° Kaal: 60 kg

Hind:

3218 € (km 0%)

Varustatud ristliikumislaua ja (730 x 210 mm) automaatse ettenihkega, millel on 3 kiirust: 0,12; 0,19 ja 0,26 mmp. Jahutussüsteem ja kahe kiirusega mootor 1,1 kW / 380 V. Eriti kvaliteetne konstruktsioon. Mudel, mida müüakse kõikjal maailmas. Tehtud suure koormusega professionaalseks kasutuseks.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1100 W Pöörlemiskiirus: 50–2520 rpm (12 kiirust) Puurimisvõimsus: 45 (31,5) mm Freesipea kalle: 180° Kaal: 350 kg

UTEC OY Alanurmontie 128, 62100 Lapua, Finland; tel +372 514 8326, ivo.ilustrumm@koneita.com; www.koneita.com

NOVA 632B metallitreipink Hind:

5202 € (km 0%)

Varustatud 51 mm läbiva avaga padruniga.

Standardvarustuses on suure Sino diginäidik. Kaks 200 mm padrunit, 3- ja 4pakilised.

Treipingi lisavarustuses ka jalgpidur. Sellise klassi varustusega ja spindli nii suure läbiva avaga treipinkide eest on seni tulnud maksta topelthinda. Ülisuur täpsus.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 1500 W Pöörlemiskiirus: 70–1900 rpm (8 kiirust) Tsentrite vahe: 1000 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 360 mm Spindli läbiviik: 51 mm Kaal: 650 kg

NOVA 4132A puurpink Hind:

722 € (km 0%)

Uuendatud versioon mudel Nova 4132-st, mis on olnud üks populaarsemaid puurpinke viimastel aastatel! A-mudel on varustatud võimsa 1,5 kW mootori, vesijahutuse ja suunavahetusega. Kaasas on ka palju lisavarustust.

Mootori võimsus: 1500 W Pöörlemiskiirus: 120–3480 rpm Puurimisvõimsus: 32 mm Spindli kaugus sambast: 250 mm Spindlikäik: 120 mm Laua suurus: 425 x 475 mm Kõrgus: 1670 mm Kaal: 148 kg

taimekasvatus 11

Maamajandus Nr 3 (33) 19. märts 2015

Foto RAIVO TASSO

neid, samuti rapsi-, põldherne-, põldoa-, maisi- ja heinaseemet ning heinaseemnesegusid.

Alates aasta algusest Baltic Agros sai teravilja- ja rapsiseemnete müügi hooaeg alguse kohe uue aasta esimestel päevadel.

Viimastel aastatel on kujunenud reegliks, et teatud hulk põllumehi tellib endale vajaliku sertifitseeritud seemne juba varakult – põllumehed, kes lähtuvad põhimõttest, et vähemalt kolmandik külviseseem-

nest tuleb igal aastal asendada uue seemnematerjaliga.

Suviteraviljadest tellitakse varakult kõige rohkem suvinisu seemet, nii ka sellel varakevadel. Suvinisu seemne varusid on mitmel möödunud aastal külviajal tõsiselt nappinud, seda eriti juhul, kui eelmisel sügisel on suvinisu koristus jäänud vihma kätte. Vihmaseks kujunes suviteraviljade koristamise periood ka mullu sügisel, seega tasub nüüd varakult teha omavarutud seemne idanevuse analüüs.

Juhul kui seemne idanevus on liiga madal, on võimalik aegsasti varuda uut külvisematerjali, et vältida ebameeldivat defitsiidiüllatust vahetult enne külvi. Analüüsida oleks vaja omatarbeks kasutatava seemne 1000 tera massi, millest oluliselt sõltub külvisenorm.

Näiteks suvinisu seemne 1000 tera massi 7g erinevuse puhul saame alljärgneva külvisenormid: 490 tera m2 × 40 g (1000 seemne mass) = 206 kg/ha 95 (idanevus %) 2 490 tera m × 47 g (1000 seemne mass) = 242 kg/ha 95 (idanevus %)

Seega on 1000 seemne massi külvisemäära erinevuseks ligi 20%, mis tähendab praktikas põllul, et suurema normi puhul on ruutmeetri kohta ca 120 produktiivvõrset rohkem. See mängib kindlasti rolli nii suurema haigustesse nakatumise kui ka lamandumise juures.

Baltic Agro seemnete tootejuhi Elo Tuubeli sõnul eelista-

takse suvinisu valikul eelkõige toidukvaliteedi eeldustega sorte nagu ‘Hamlet’, ‘Triso’, samuti sorte ‘Arabella’ ja ‘Granny’. ‘Granny’ omapäraks on pähiku ohtelisus, mistõttu seda sorti kasvatatakse piirkondades, kus on metssigade kahjustuse oht.

Hoogsalt on alanud ka suviodra seemne tellimine. Uue sordina on tõusuteel kuuerealine varajane oder ‘Elmeri’. Varajase odra kasvatus on muutunud Eestis üha aktuaalsemaks, sest talirapsi suureneva pinna tõttu on kasvuajalt sobivaid eelvilju vähe.

Eesti tingimustesse sobiva sordi ‘Elmeri’ valis Baltic Agro 2013. aastal koostöös Soome sordiaretusfirmaga Boreal.

Suurenenud nõudlus AS Dotnuvos Projektai pakub tänavu mitmeid uusi sorte ja heinaseemnesegusid. Uued KSMi ja rohestamise nõuded on suurendanud nõudlust sertifitseeritud seemnete järele.

Suvirapsidest on jõudnud turule ‘Lennon’, mis on Rootsi Lantmännen SW Seedi aretis. Sort on saagikas (Eesti katsekeskustes on andnud keskmiseks saagiks kuni 4,5 t/ha), kõrge õlisisaldusega, seisukindel, vastupidav kõtrade avanemisele, keskvalmiv kuni hiline ning keskmiselt parema haiguskindlusega.

Teraviljadest pakub Dotnuvos Projektai uusi suviodra sorte

‘Milford’ ja ‘Kangoo’, millest esimene on söödatüüpi, hea haiguskindlusega, suureteraline sort, ja teine väga perspektiivikas õlleoder, millest saadud linnased on heaks kiitnud mitmed õlletootjad, näiteks Heineken, Boormalt, InBev jne. ‘Kangoo’ on ka nende sortide nimekirjas, mida ostab Leedu firma UAB Wiking Malt.

Suvinisudest on saadaval ‘Quintus’, mis on kõrge saagipotentsiaaliga, ohteline suvinisu sort, aretatud toidunisuks Hollandi aretaja Wiersum Plantbreeding B.V. poolt.

Ka maisisortide hulgas on uusi tulijaid – varased (FAO 190) sordid ‘Agiraxx’ ja ‘Zarlixx’. ‘Agiraxx’ on neljanda põlvkonna hübriidmais, mis on hea stressitaluvusega ja suure tõlvikute osakaaluga silomais. ‘Zarlixx’ on vastupidav vähemsoodsates kasvutingimustes, pika õitsemisperioodiga ja kõrge energiasisaldusega silomais.

Heinaseemnete valdkonnas on uudiseks Eesti ja Leedu sortide suurenenud valik.

Suviteraviljadest tellitakse varakult kõige rohkem suvinisu seemet, nii ka sellel varakevadel.

Heinaseemnesegude seas on uuendusteks kolm niidusegu, mille koostamisel on arvestatud uute teadussaavutustega Taani ja Leedu sordiaretuses ning loomade sööda omastamises. Uus on ka põllumajandusdoktor Are Selge retsepti järgi koostatud tüüpiline põldheina segu kohalikest sortidest ‘Specmax EE’.

Keskkond kohustab Tõenäoliselt on rohestamise nõue üks põhjus, miks põldoa seemne järele tänavu nõudlus suur ja pigem on seemet puudu kui üle. Samas on põldoa populaarsus siiani olnud tõusuteel, kuna võrreldes põldhernega on selle koristus lihtsam (ei lamandu), kuid hilisem.

Kindlasti tuleb ka põldoa kasvatamisel arvestada teatud riskidega – kuna läinud sügisel jäi koristusaeg vihmaperioodi, on tal niisamuti nagu teistel kultuuridel teatud ohud haigustena, mis säilivad seemnetel. Eelkõige on selleks Fusarium’i liigid, samuti põldoa laikpõletiku tekitajad.

MIKK TAGEL Scandagra Eesti AS

ELO TUUBEL Baltic Agro Eesti AS

AIVAR JALAKAS AS Dotnuvos Projektai

Sertifitseeritud

seemnekartul TALUKARTULIST Põllumajandus- ja tööstushoonete projekteerimine ja ehitus. Laudad, hoidlad, kuivatid, laohooned, tootmishooned.

Heinzbau OÜ ehitab põllumajanduses ja tööstuses tegutsevatele klientidele.

Kontakt:

www.talukartul.ee priit@talukartul.ee tel 5309 0277

OÜ Heinzbau Õpetaja 9a, 51003 Tartu tel 511 1080

www.heinzbau.ee

12 loomakasvatus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Ettevaatust:

riknenud silo on ohtlik!

PILLERIIN PUSKAR loomaarst, Alltech Eesti OÜ juht

S

öötmisel lähtutakse ratsiooni koostamisel liiga palju arvutiprogrammidest, mis tegelikkuses on toitumismudelid, tulenedes ühe konkreetse lehma alusel määratletud vajadustest, mitte aga suurema grupi lehmade vajadustest.

Lehm on mäletseja, kellele on iga päev vaja piisavalt kvaliteetset koresööta. Oluline ei ole vaid ratsiooni toitainete sisaldus, vaid ka päevane kuivaine söömus.

Mineraalide lisamisel on aga oluline mitte kogus, vaid mineraalide lisamine orgaanilises vormis, et tagada piisav imendumine organismis. Pidamistehnoloogiad, mis esmalt arvestavad inimeste vajadusi ja mugavusi, tihti lehmade arvelt, ei ole enam jätkusuutlikud.

Farmerid üle kogu Euroopa ning ka Eestis teavad, et kvaliteetse silo tootmine mõjutab märkimisväärselt farmi kasumit. Mida kvaliteetsem silo, seda vähem on vaja teha kulutusi ostusöötadele, loomad on tervemad ja püsivad karjas kauem.

Need otsesed mõjutegurid on hästi teada, kuid kuidas hinnata peidetud kulusid ja saamata jäänud tulu?

Ettevõttes toodetud silo kvaliteet ei mõjuta ainult söötmist,

Kõrge piimatoodangu säilitamine säästutingimustes ei peaks olema eesmärk omaette. Just praegu on eriti tähtis jälgida lehma tervist, seda nii pidamises kui ka söötmises. vaid ka looma tervist ja seeläbi farmi kasumlikkust. Selle tõsiasja mõistmine aitab loomakasvatajatel enam panustada tehnoloogiatesse, mis võimaldavad silo kvaliteeti parandada.

Hallituse ja mükotoksiinide kahjulik mõju silo kvaliteedile on tänapäeva farmides hästi teada, ent kuidas on lood teiste mikrobioloogiliste probleemidega?

Tuleb hoiduda bakteritest Üks probleem, millega kõik veisekasvatajad silmitsi seisavad, on subakuutne vatsa atsidoos (Sub Acute Rumen Acidosis, lühendatult SARA).

SARA esinemine on väga harva seotud silo piimhappe sisaldusega – seda põhjustab hoopis liigne

propioon-, äädik- ja võihappe tootmine vatsas ja vatsa piiratud võime neid happeid piisavalt kiiresti ümber töötada. Selline olukord viib vatsa pH-taseme languseni.

See on sageli seotud sööda madala seeduva kiudaine sisaldusega ja teravilja kõrge osakaaluga.

SARA tekkimise põhjused peituvad tihti sööda tootmise ja söötmise kehvapoolses korralduses.

Silos võib valkude lagunemisel tekkida biogeenseid amiine (neid toodab ka vatsa mikrofloora).

Biogeensete amiinide negatiivset toimet seostatakse mitme veiste tervise probleemiga, näiteks ketoneemia, vähenenud mittevalgulise lämmastiku omastatavus jm.

Biogeensete amiinide (histidiin, putrestsiin, kadaveriin, spermi-

söötmise tagajärg Silo kvaliteet mõjutab kogu piimatootmise protsessi

Vatsa stabiilsus

Looma tervis SILO KVALITEET

Farmeri stress Toksiinid

Veterinaari kulu

Ostusööda hind

Viljakus

diin, türamiin jne) tekkimise potentsiaalne risk on suurem just n-ö kõrge proteiinisisaldusega silokultuurides nagu lutsern ja ristikhein, kuid neid võib tekkida ka maisisilos bakterite toimel aminohapete lagundamisel.

Silo kõrgema kuivaine sisalduse (selle tagab närvutamine), kiirema fermentatsiooni ja biogeensete amiinide vähenemise vahel on tõestatud positiivne seos. pH-taseme kiire langus sileerimise esimestel etappidel vähendab haljasmassis enterobakterite sisaldust. Kuid kui silos on kas aeglane või ebapiisav kääritumine, võib tagajärjeks olla pH-taseme tõus ning enterobakterite arvu kasv looma tervisele ohtlikule tasemele.

Puuduliku sileerimise käigus, nagu näiteks vähene tallamine, lisanduvate ebasoovitavate bakterite hulgas esialgu põhiliselt Erwinia herbicola ja Rahnella aquitilis.

Need asenduvad hilisemal silo säilitamise perioodil teiste bakteriliikidega nagu Escherichia coli, Hafnia alvei ja Serratia fonticola, millest E. coli on tervisele kahtlemata üks ohtlikumaid.

Hapnik tekitab haljasmassi sileerimisel mitmeid probleeme.

Ebapiisavast tallamisest tingitud õhu juurdepääs aeglustab ja isegi peatab fermentatsiooni, mille tagajärjeks on ebastabiilne ning riknemistunnustega silo.

Bakter Clostridium tyrobuty­ ricum on ka happelises keskkonnas võrdlemisi vastupidav ning muundab piimhappe võihappeks ja vesinikuks, mis omakorda tõstab silo pH-taset ja võimaldab teiste soovimatute mikroobide kasvu.

Clostridium botulinum on silos üsna haruldane, kuna see ei ole happelisele keskkonnale nii vastupidav. Kuid eoseid tekita-

Piimafarm on tundlik ettevõte, mis võib toimida täielikus kooskõlas või kannatada probleemide all, mistõttu on kogu tootmine häälest ära.

va organismina on ta võimeline kasvama pH-taseme vahemikus 5,3 kuni 6,5, mis on tüüpiline riknevale silole. Üldiselt on Clostridium botuli­ nium’i teke seotud siiski silosse sattunud korjusega, olgu see kas või surnud pisinäriline. Teoreetiliselt piisab vaid ühest grammist botuliintoksiinist, et tappa kümme miljonit inimest, ning kuna tänapäeva farmides on segasöötmine, võib väike saastunud silokogus saada saatuslikuks tervele karjale.

Probleemid silohügieeniga Tallamisrullide kasutuselevõtt Eesti silotootmises on toonud kaasa silode tallamistiheduse paranemise, kiirema fermentatsiooniprotsessi ja aeroobselt stabiilsemad silod. On mõnevõrra

GP Baltic OÜ • www.agros.ee • gpbaltics@gmail.com Meie kontor asub Tartumaa Põllumeeste Liidu majas, Jalaka 48 • tel 504 0615, Tõnis • tel 5328 4928, Kaarel

Kombainid kohe saadaval!

79 500

+ 20%

Kombain GS05 Mootori võimsus 210 hj; heeder 5,2 m; peksutrumli laius 1200 mm, läbimõõt 800 mm; konditsioneer; heedrikäru; rapsivarustus; garantii 2 aastat

83 500

Laos olemas!

+ 20%

Kombain GS812 Mootori võimsus 280 hj; heeder 5,2 m või 6,0 m; peksutrumli laius 1200 mm, läbimõõt 800 mm; konditsioneer; heedrikäru; rapsivarustus; garantii 2 aastat

23 780 + 20%

Randaalid Töölaius 2,5–7,5 m Lihtne ja väga töökindel ehitus Garantii 2 aastat

Põhukatlad Erineva suurusega põhukatlad kuivatitele, tööstusele ja mujale

Sõnnikulaotur Kandejõud 18 t Universaalne, võimalik kasutada ka siloveoks hasplite eemaldamisel

loomakasvatus 13

Maamajandus Nr 3 (33) 19. märts 2015

Foto HEIKI RAUDLA

irooniline, et soovitud tallamistiheduse paranemine võib aga põhjustada võihappeliste kihtide suurenemist silos.

Läbi aegade on teatud, et alla 25% kuivainesisaldusega silod kipuvad tootma hulgaliselt silomahla, kuid tallamisrullidega saavutatav tallamistihedus on tinginud selle, et silost eraldub silomahla juba kõrgema kuivainesisalduse korral.

Silomahla hulk sõltub söödatüübist ja hekslipikkusest. Sööda sileerimine on läbi aja toimunud eri põldude lõikes kuivainesisalduse kõikumisega ning mõnel juhul on madala kuivainesisaldusega söödad (20–25%) nii tihedaks tallatud, et toodavad silomahla, mis täidab eri kuivainega kihtide üleminekud ja tekitab võihappeliseks fermen-

tatsiooniks ideaalse keskkonna.

See oht on sageli seotud väiksema kuivainesisaldusega söötadega ning esineb kõige sagedamini kolmanda niite silo puhul.

Paljud silohügieeni probleemid saab taandada sileerimisel sööta jäänud õhule ja õhu jätkuvale ligipääsule silo fermentatsiooni ja säilitamise ajal. Sõltuvalt silo tihedusest ning avade suurusest kiles ja seinapaneelide vahel tungib õhk silomassi eri sügavustesse.

Kirjeldatud aeroobsed tingimused võimaldavad ka ohtliku bakteri Listeria spp. kasvu, mis on loomatervisele suureks ohuks.

Anaeroobne keskkond ja madal pH-tase üldjuhul pärsivad listeeria­ bakteri kasvu, kuid aeroobsetes tingimustes võib see ellu jääda

ka kuni 4,2 pH-taseme korral.

Bakter võib loomadel põhjustada aborti, samuti piima võimalikku saastumist.

Silo kokkupuutel õhuga toimub silo pinnal silmaga nähtav bakterite levik, kuid see leiab aset ainult siis, kui aeroobne kokkupuude toimub silo pinnal. Kui õhk tungib läbi küljeseinte, ei pruugi bakterite kasv söötmisel nähtav olla, kuid loomade jaoks võivad sellel olla dramaatilised tagajärjed.

Aga mükotoksiinid?

Mükotoksiinid ehk hallituste ainevahetuse metaboliidid on paljudes artiklites hästi lahti kirjutatud.

Mükotoksiinidega saaste toimub kas põllul, mille korral satuvad need hoidlasse saastunud söö-

da sileerimisel, või säilitamisel hallitusseente paljunemisel silos.

Tekkivad mükotoksiinid on keemilised ühendid, mis avaldavad piimaloomale mõju juba madala taseme korral. Tänapäevaks on teada üle 400 mükotoksiini, mis võivad tekkida kas põllul või silo säilitamisel.

Paljud mükotoksiinid moodustuvad põllul kasvuperioodil ja seejärel need sileeritakse. Silo säilitamise käigus tekkivad mükotoksiinid moodustuvad üldjuhul siis, kui hallitusseentele avaldub stress (näiteks keskkonna happesuse muutus, õhu sissepääsul silomassi jne). Õnneks on vats tähelepanuväärne organ, mis vatsabakterite abil muudab mükotoksiinid osaliselt vähem mürgiseks, enne

kui toksiin jõuab looma organismi kahjustada. Kuid see detoksifitseerimisvõime on lehmadel väga erinev, olenedes mükotoksiini tüübist, kontsentratsioonist, vatsa pH-tasemest ning sööda läbimise kiirusest.

Piimafarm on tundlik ettevõte, mis võib toimida täielikus kooskõlas või kannatada probleemide all, mistõttu kogu tootmine on häälest ära. Paljud neist murekohtadest on omavahel seotud, ning kui need edukalt lahendada, võib see märkimisväärselt parandada karja jõudlust ja piimatootmise kasumlikkust. Kui püüame rakendada lehmade geneetilist potentsiaali, kahjustamata sealjuures nende tervist, tagame jätkusuutlikuma ja konkurentsivõimelisema tootmise.

14 mets

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

KVALITEETSED JA VASTUPIDAVAD METSAVEOHAAGISED JA PALGITÕSTUKID

9600€ + km www.bmf.ee

Küsi pakkumist: info@bmf.ee, 516 5036

1990 Eesti Kongress oli eesti rahva poolt rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, mis moodustati 24. veebruaril 1990. Algkoosseisu kuulus 499 hääleõiguslikku liiget ja 43 Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlejate seast valitud sõnaõiguslikku liiget. Eesti Kongress moodustas täidesaatva organi Eesti Komitee.

11.–12. märtsil peetud Eesti Kongressi esimesel istungjärgul Estonia kontserdisaalis otsustati taastada Eesti Vabariik õigusliku järjepidevuse alusel.

Põllu- ja metsamees Ants Aaman on äksi täis ka 25 aastat pärast Eesti Kongressi.

Foto SVEN ARBET

Eesti Kongress ja head kolhoosionud

Eesti Kongressi saadik, Rätsepa talu peremees Ants Aaman meenutab veerandsaja aasta taguseid ärevaid sündmusi oma talumetsas.

K

ahekümne viie aasta tagune Eesti Kongressi pidulik, ärev ja muutusi tõotav, ent samas ka mõneti kõhe tundmus pole ununenud, nii nagu palju muudki selle päevaga seonduvat.

Mäletan bravuurikat noormeest, mõlemad käed sügavalt püksitaskuisse uputatud, kes võis olla eksmatrikuleeritud tudeng.

Ilmselt kütsid tema protestimeelt Eesti Kongressi tiiva alt varju lootvad mõningad endised punameelsed.

Olin jahmunud, et väga viisakatel ja kultuursetel vanematel võib selline järeltulija olla, kuid minuga juhtunud järgnenud sündmuste käigus mõistsin, et meie rahvale omase tagasihoidlikkuse ja viisakuse kammitsaist köidetult oleme endiseid kommareid lausa siidkinnastes kohelnud. Õhtul, kongressilt ülendatud meeleolus koju jõudnud, ootas mind ees vapustus. Minu vana emakese (kelle põlvnemisliini pidi meie põlistalu meile kuulub) põski mööda veeresid pisarad – kolhoos ootas Eesti Kongressi päeva, mil ma kodunt ära olen, ja alustas talumetsa mahalõikamist, lootuses, et kui juba töö käib, kes seda siis ikka enam peatab. Arvas emake sedagi, et kui ma sinna kongressile po-

leks läinud, oleks kolhoos ehk halastanud…

Veetsin unetu öö. Hommikul, kui õues valgeks läks ja metsast mootorsae hääl kostma hakkas, võtsin jahipüssi selga ning seadsin sammud metsa. Metsalõikaja seisis seljaga minu poole ning piidles suunda, kuhu järgmine jäme männipalk kukutada, saag tema käes töötas tühikäigul. Enne kui saag puutüve hammustada jõudis, raksatasid kaks laengut vahetult lõikaja kukla taga taevasse. Saag kukkus käest ja saagija oli näost lubivalge.

Arvatavasti võis ka minu olek kurjakuulutav näida, sest hetke pärast kiirustas mees tiheda “kuusesabi” poole, endal kibeda häda nägu peas. Palusin tal ringi pöörata ja üle tee Pavlovski metsamajandi põõsaste taha ennast ventileerima minna, mitte minu metsa reostada.

Mõistagi polnud töömees, vaeseke, milleski süüdi, tema täitis käsku. Aga mina otsustasin seepärast jõuliselt käituda, et kolhoosisaksad ei leiaks enam lihtsat töömeest, keda metsa saata. Kolhoosi osakonna kontoris ütlesin metsatehnikule, et kui mehi uuesti metsa lõikama saadad, hakkab juhtuma erakordselt tõsist.

Meie jutt oli lühike, ametnikust noorhärra tundus jäärapäiselt kolhoosimeelne, mida võis

põhjustada geneetiline kommunismiviirus. Kolhoosi õiguseks oli raieplaani täitmine ja minu õiguseks meie talu tagastamise otsus, mille menetlemist esmane maakasutaja, kolhoos, nimme venitas, et enne viis hektarit vana palgimetsa meilt röövida.

Vast töötas aeg minu kasuks, oli ju teadmata, kes keda Siberisse saadab või seina äärde paneb.

Kongressi teisel päeval palusin proua Sirje Endrelt, kes töötas siis peaminister Tiit Vähi erasekretärina, mulle võimalikult kiiresti audientsi põllumajandusminister Vello Linnu juurde, mida proua Endre esimesel võimalusel tegigi. Minister Lind väljendas end toimuva ülekohtu suhtes lausa raevukalt, kuid hiljem olen mõelnud, kas tal samasugust valjuhäälset raevu jätkunuks ka kolhoosiesimees Oskar Kuuliga silm silma vastu seistes – ei tea.

Edasine teekond viis Harju maavanema Antti Oidsalu jutule, talu tagastamise otsus oli ju tulnud maavalitsusest.

Oidsalu tegutses kohe, veel samal päeval jõudis Kirovi kalurikolhoosi peakontorisse maavanema korralduslik telefonogramm, millel võis olla ka minister Vello Linnu toetus, peatada metsalõikus tagastatud talumaal – ja see korraldus pidas.

Ma võisin oma heale emale jälle silma vaadata ja teda kallistades öelda, et küllap oli Eesti Kongress see, mis meid toetas.

Seda, et ma usuks muinasjuttu headest, talude taastamist toetavatest rahvuslikest kolhoosi­ onudest, oleks minult liiga palju oodata. Kuigi, nende seas oli kindlasti ka häid onusid.

mets 15

Maamajandus Nr 3 (33) 19. märts 2015

Puiduhinnad kukkusid langusesse

Harjumaa 514 8238 Ida-Virumaa 557 9936 Jõgevamaa 505 8369

2015. aasta algus ei ole metsaomanikele olnud hea: nõudlus küttepuidu järele on selgelt väiksem kui pakkumine, aga ka paberipuidu hinnatõusust ei paista erilisi märke.

Aasta arenedes toimusid puiduturul muutused. Männipalkide hinnad püsisid kuni aasta lõpuni stabiilselt heal tasemel ja detsembris oli see aasta algusega võrreldes 1% võrra kõrgem.

Kuusepalkide hinnad hakkasid aasta teises pooles kahanema ja aasta lõpuks olid aastataguse ajaga võrreldes 5% madalamad. Lehtpuupalkide hindades toimusid suuremad muutused aasta viimases kvartalis. Kasepakk odavnes protsendi jagu, kui jätta arvestamata ühe valimist välja langenud ettevõtte mõju. Kasepalk kallines paari protsendi jagu ning lepaja haavapalk odavnesid ca 3,5% võrra.

Hoopis suuremad hinnamuutused toimusid paberipuiduturul. Okaspuupuidu hind, mis aasta alguses oli selgelt kõrgem kui lehtpuupuidu hind, hakkas kuust kuusse langema ning hinnalangus jätkus aasta lõpuni. Samal ajal kasepuidu hind tõusis tuntavalt esimese kvartali lõpus, ja teise poolaasta alguseks oli kasepuit kalleim paberipuidu sort Eesti turul.

Siis hind stabiliseerus ning aasta lõpp tõi kaasa ka kasepuidu hinna languse.

Haavapuidu hind jäi kuude lõikes valdavalt 32 ja 33 euro vahele ning erilisest hinnalangusest siin rääkida ei saa.

Tähelepanuväärne on kuusepuidu erakordselt madal hind aasta lõpus.

Ka männipuit on langenud haavapuidu hinnatasemele – okaspuupuidu nii madal hind oli viimati majanduskriisi keskmes 2009. aastal. Haavapaberipuidu stabiilse hinna üks põhjus on kindlasti haavapuitu vajava puidutööstuse olemasolu (AS Estonian Cell). Teisi paberipuidu sorte kasutatakse Eestis märgatavalt vähem ja seepärast on ka nende hind märksa volatiilsem.

Sooja talve mõju Küttepuidu tihumeetri hind püsis läbi aasta madalal, olles valdavalt 24,50 euro ümber. Aasta lõpuks langes hind 24,06 eurole. 23–24 €/tm tasemel on küttepuidu hind püsinud alates 2012. aastast, mil poliitilise otsusena lõpetati Narva elektrijaamades küttepuidu kasutamine.

Viimastel aastatel on ilmselgelt tegu ostja turuga. Vaatamata sellele, et ridamisi on lisandunud puidukütusel töötavaid

Paberipuidu hinnadünaamika

Detsember

Oktoober

November

September

Juuli

August

Mai

Männipaberipuit Kasepaberipuit

Juuni

Aprill

Märts

39 € 38 € 37 € 36 € 35 € 34 € 33 € 32 € 31 € 30 € 29 € Jaanuar

Suured muutused

2014

Veebruar

M

etsaomanikule oli 2014. aasta algus puiduturul positiivne. Erametsast müüdavate okaspuupalkide hinnad olid tõusnud mitmendat kvartalit järjest ja jõudnud Keskühistu Eramets (KEM) hinnastatistikas uute rekorditeni.

Kuusepalgi keskmine hind oli 74,50 €/tm ja männipalgil 73,31 €/tm.

Ka kuusepeenpalgi hind ületas 70 euro piiri ning männipeenpalgi hind jäi vähem kui paari euroga sellest joonest allapoole.

Lehtpuu jämesortimentide hinnad püsisid stabiilsel heal tasemel. Okaspuupaberipuidu hind oli hea, kase- ja haavapaberipuidu hind rahuldav. Ainsana võis liialt madalaks lugeda küttepuidu hinda (24,41 €/tm).

Järvamaa 503 8777 514 8238

HEA METSAOMANIK! OSTAME: kasvavat metsa, metsamaad, palki ja paberipuitu, küttepuitu ja võsa-raiejäätmeid raidmeid Tel 622 1460 eesti@metsagroup.com Metsä Forest Eesti AS

Kuusepaberipuit Haavapaberipuit

katlamaju ja graanulitehaseid, ületab pakkumine jätkuvalt märgatavalt nõudlust.

Madalamale nõudlusele on kaasa aidanud ka kaks väga sooja talve.

Kuidas paistab 2014. aasta teistega võrreldes, kui vaadata aasta keskmisi hindu? Kallimate sortide (palgid) osas olid hinnad head või väga head. Erametsas, kus hinnastatistikat koostatakse alates 2008. aastast, olid aasta keskmised hinnad parimad. Riigimetsas olid palkide hinnad paremad üksnes 2007. ja 2008. aastal. Paberi- ja küttepuidu aasta keskmised hinnad on aastate lõikes kõikunud üles ja alla ning selgelt ühtlast pikaajalist kasvu, nagu see on toimunud palgihindadega, aset leidnud ei ole.

Kui võrrelda Eesti ja Soome puiduhindade trende, on näha, et Soomes ei ületanud hinnad 2014. aastal majanduskriisi eelset taset. Kui palgihinnad ületavad masu kõige kriitilisema 2009. aasta hinnataset selgelt, siis paberipuiduhinnad jäävad üsna selle taseme lähedale.

See viitab pikaajalistele lepingulistele suhetele metsaomanike ja metsatööstuse vahel, mis tähendab suhteliselt lauget hinnatrendi.

2015. aasta algus ei ole metsaomanikele olnud plusspoolel. Pehmele külmumata maapinnale on lisandunud madal nõudlus puiduturul. Saeveskitel on ladudes piisavalt palki, paberipuiduturul on huvi okaspuupuidu vastu väga väike ja vähenenud on ka kasepuidu hind.

Nõudlus küttepuidu järele on selgelt väiksem kui pakkumine. Soe talv ja madalad paberipuidu hinnad lubavad eeldada, et küttepuidu hind jääb lähikuudel sama madalaks. Ka paberipuidu hinnakasvuks ei paista hetkel erilisi märke olevat. Kas olematu talv, pehmed langid ja madal paberipuidu hind vähendab ka okaspuupalgi raiet ning seega pakkumist, mis sunniks saeveskitel kõrgemat hinda maksma, näitab aeg.

HEIKI HEPNER metsandusekspert

Läänemaa 523 7944 Lääne-Virumaa 557 9936 Põlvamaa 508 3405 Pärnumaa 509 0200 Raplamaa 523 7944 Tartumaa 5342 4232 Valgamaa 517 2829 Viljandimaa 511 8671 509 0200

www.metsaforest.ee

Võrumaa 5342 4232

Esitage tellimus hiljemalt 26.03 ja saate iga istutustoruga kaasa paari töökindaid.

Suuremate ostudega suuremad kingitused.

KÜSIGE PAKKUMIST!

Metsatööriist OÜ pakub kõike vajalikku metsa istutamiseks.

tel 5551 7125

mihkel@metsatooriist.ee

www.metsatooriist.ee

16 kahjur

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Kaevur

Fotod TIIT KOHA

Populaarsete lastelaulude “Mutionu pidu” ja “Muti metroo” kangelane on päriselus tige ja eraklik tegelane, kes teeb aiapidajatele tõsist tüli.

sametkasukas

Lumisel talvel lähevad mutid meelest, kuid lume sulades kerkivad pinnale hunnikud, mille tasandamine on aiapidajatele lõputu töö.

Ei aita ussi- ega püssirohi.

T

avaline ehk euroopa mutt on putuktoiduline ja eraklik loom, kes liigikaaslaste vastu päris tõre ning rajab maa alla oma territooriumi, kuhu ehitab jahikäikude süsteemi. Kui maapinnale on kerkinud mitukümmend mutimullahunnikut, tegutseb maa all tõenäoliselt siiski ainult üks loom.

Mutimullahunnikud on tunnelivõrgustiku õhutuskanalid, mille kaudu mutt lükkab maa peale mulla, mis on kaevamise käigus üle jäänud. Hunnikute järgi võib ennustada muti jahilkäigu suundi.

Nii kütt kui saak Iga päev tarbib mutt umbes poole oma kehakaalu jagu toitu. Peale vihmausside sööb ta traatusse, putukaid, vastseid, tigusid, nälkjaid, sipelgaid, vahel ka hiiri, kui jõud neist üle käib. Kui nälg päris suur, võib mutt nahka panna ka teise muti või raipe, aga lillesibulaid, porgandeid ja muud taimset toitu ta ei puutu. Taimi hävitavad mügrid, kes kasutavad muti käike.

Eriti ahvatlevad mutte üleminekualad, kohad, kus näiteks mets

lõpeb ja algab aed või niit – sellistes paikades on tema toidulaud kõige rikkalikum ja mitmekesisem.

Vihmausse meelitab muti jahikäikudesse muti muskuselõhn ja see, et käigud on natuke soojemad kui muld nende ümbruses.

Maa peale tulnud mutid langevad rebaste, tuhkrute, nugiste, nirkide, kasside, koerte ja röövlindude ohvriks.

Peletavad taimed Aiapidaja maajagamine mutiga on lõputu töö – kui üks loom saab kinni püütud, tuleb varsti uus asemele. Kindlat abinõu muttidest lahtisaamiseks pole veel leiutatud, küll aga on nippe nende eemalepeletamiseks.

Muttide peletamiseks saab ära kasutada asjaolu, et neil on tundlik kuulmis- ja haistmismeel. Vahel on abi isegi mutimullahunnikusse löödud metallist või puust teibast, mille vastu saab haamriga koputada.

Muttide peletamiseks on kasutatud taimi, millega nendest loomadest päris lahti küll ei saa, kuid taimest leviv ebameeldiv lehk peletab hea haistmisega looma mõneks ajaks eemale. Vana soovitus on näiteks õitsvate toominga-,

leedri- ja ebajasmiiniokste toppimine mutikäikudesse. Toomingal lõhnab üsna tugevalt ka puit. Kui okste koor enne nende käikudesse pistmist katki teha, peaks muttki seda kauem ja paremini tundma.

Muti meelest lehkavad liiga tugevalt või lausa vastikult ka õitsev valge mesikas, leeskputk, elupuu- ja koirohuoksad, koriander, piparmünt, sidrunmeliss, tükeldatud küüslauk, märg kõdunev adru, männiokka- jmt eeterlikud õlid, kange tubaka-, nõgese- ja tomatileheleotis.

Kardab haisu Soomest on meieni jõudnud komme toppida värskesse mutimullahunnikusse kalarappeid ja terveid räimi või valada sinna rapitud kala loputusvett. Roiskuva kala võib auguliseks torgitud-lõigatud kilekotti pista, siis kestvat haisurünnak kauem. Laguneva kala hais mutile tõesti ei meeldi, kuid ta võib haisutekitaja oma valdustest järgmiseks hommikuks ka välja visata.

Haisvate mutipeletajatena pruugitud keevitamisel kasutatud karbiiditükke, hapnevat piima ja halvaksläinud piimatooteid, roiskuvat liha, eetri, kampriõli ja

euroopa mutt ehk tavamutt Mutlaste sugukonda muti perekonda kuuluv imetaja.

Elab ja toitub maa-alustes käikudes.

Kere pikkus 110–160 mm, saba 20–40 mm, kaal 65–130 g.

Eluiga võib küündida 7 aastani.

Tige ja seltsimatu, paljud kiskjad ei söö mutte.

Sööb peamiselt vihmausse, suvel sööb ka kahepaikseid, hulkharjasusse, nälkjaid ning mullaputukate valmikuid ja vastseid, mõnikord koguni teisi mutte. Korraga sööb 20 g vihmausse.

NSV Liidus oli mutt karusnahavarumises massilisuse poolest loomaliikidest 6. kohal.

Mutt on evolutsioonilises liikumises silmade kadumise poole.

Allikas: internet

nuuskpiiritusega immutatud salvrätte, pipart, kõrvetatud juukseid ja muid karvu, koerasitta ja kassi liivakasti sisu, virtsa, oma uriini ja fekaale, veega lahjendatud bensiini, vees leotatud suitsukonisid, valgendit, äädikat, marinaade ja hapendusvedelikke. Osa sellest loendist on aga küll üürikese või väga kaheldava mõjuga.

Aiapidajatel on häid kogemusi ka peti ja vadaku seguga. Hoidke seda neli päeva soojas kohas ja valage siis käiguavadesse, üks tass kuhila kohta.

Suure näljaga võib mutt ära süüa isegi oma liigikaaslase, kuid

käigust hoovav surnud muti lõhn pidavat teda peletama. Üllatav, kuid ilmselt tulutu soovitus on kaevata mutikäik noore kuu ajal lahti ja see siis lahti jättagi.

Aga mutt on ka kasulik loom, taimi ta ei puutu, selle asemel sööb hea meelega tigusid ja kahjurputukate vastseid. Muti ilmumine tähendab, et aia mulla seisund on nii hea, et see kihab muti toiduks sobilikest väikestest olenditest.

Mutimullahunnikutes on väärtuslik puhas muld, mis sobib väga hästi taimepottidesse.

Allikas: Targu Talita, Maakodu ja “Kuidas peletada mutte” (Maalehe Raamat).

Mutimullahunnikud on tunnelivõrgustiku õhutuskanalid, mille järgi võib ennustada muti jahilkäigu suundi.