MAAMAJANDUS (september 2013)

Kalakasvatus Eestis/Mineraalv채etise laotamine/

19. september

NR 9 (15)

2013

Taliviljasaagid salves

Kitsed

rikastavad Eesti piimatoodangut Foto Sven Arbet

2 uudis

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Foto Raivo tasso

Tõuaretuse elutööpreemia pälvis

Lea Puur

heiki raudla MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

Kalakasvatus kui raketiteadus

�R

E

esti Põllumajandusmuuseumis peetud tõuloomanäitusel tunnustati tavakohaselt parimaid aretajaid. Kuna Eesti Tõuloomakasvatajate Liidul täitus tänavu 20 aastat, valiti ka aastate parimad tõuaretajad.

Aastate 1993–2013 parimaks piimakarja aretajaks tunnistati Õunapuu talu perenaine Lea Puur Viljandimaalt. Ta on olnud oma tõukarjaga Eesti parimate hulgas kogu selle aja vältel.

Lea Puuri Õunapuu talu lehmad on olnud aastaid väljalüpsi poolest Eesti tipus. Nende keskmine toodang on olnud üle 10–11 tonni juba rohkem kui kümmekond aastat. Õunapuu talu tähistas tänavu 1. aprillil 25. sünnipäeva, ent lehmi on loomakasvatusharidusega Lea Puur pidanud pea kogu elu.

“Kõige suurem töö on tehtud aretusega,” ütleb Puur. “Kogu aeg olen kasutanud parimaid importpulle.”

4

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel Bulitko kiidab Lea Puuri pikalt. “Ta on kogu selle aja tipus olnud, talu tublilt majandanud. Lea on alati näitustel käinud ja väga sageli on tema lehmad võitnud. Ta on müünud välismaale palju tõumullikaid ning aretusühistule pulle.”

Bulitko lisab, et Lea Puuri sugustest karjaaretajatest on ka ühistul suur abi – ta on alati aktiivne

ning mõtleb aretusotsuste tegemisel kaasa.

“Kui arutasime, kellele Eesti piimakarja aretajatest võiks “aastate aretaja” nimetuse anda, siis suurt kahtlust polnud,” lisab Bulitko. “Õunapuu talu on olnud selles sektoris juhtiv kõik need 20 aastat. Lisaks on see oma suurusgrupis – alla 50 lehma – üks väheseid, kes üldse tegutsema jäänud.”

4 Kalakasvandused tuleb tootma panna 6 Kodumaine kalakaup otse kaubandusse 7 Tubri talu töötleb kitsepiima 8 Mineraalväetise laotamine nõuab oskusi 10 Masinademo viljeluspäevadel

7

12 Setra Mõis osaleb lausa kolme põlluga 10

13 Männiku Piima raps talvitus hästi 13 Kõljala POÜ sai loomadele hea sööda 14 Kaido Kirst jättis sõelale rapsi

6

15 Oidermaa panustab võistlustel otradele

Toimetus Vastutav toimetaja Heiki Raudla heiki.raudla@maaleht.ee, 661 3380 Toimetaja Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee, 661 3356 Keeletoimetaja Ene Leivak, 661 3311 Korrektor Merike Järvlepp merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Merike Arbet merike.arbet@maaleht.ee

LII SAMMLER

sisukord

aketid on valmis ehitatud, nüüd on aeg nendega lendama õppida,” ütleb Saaremaa Pihtla kalakasvanduse osanik Peeter Põldaru Eesti kalakasvanduse olukorda hinnates.

PRIA on määranud käimasoleva toetusperioodi vältel 44 projekti põhjal vesiviljelustoetusteks 13,8 mln eurot, millest üle 5,2 mln on ka välja makstud.

Kalakasvanduse rajamisest toodangu saamiseni kulub aga aastaid ja siiani laiutab Eesti lettidel välismaa, peamiselt Norra punane kala.

Kui Eesti rahvas sööb aastas umbes 5000 tonni vääriskala, aga kasvatame ametlikel andmetel 500 tonni, siis see on 10%, ülejäänu tuleb järelikult sisse. Kala Eestis ei ole, seetõttu toovad kaubandusketid seda palju välismaalt.

Eesti kalakasvatussektor on noor, väike ja killustunud. Nii kalakasvatajad kui ametnikud tunnistavad, et kaubandusse ja välisturgudele aitavad suurem koostöö ning senisest efektiivsem tootearendus ja turundus. Tõsine müügiargument on värskus – see kajastub ka maitses.

Kuna Eesti kalakasvandused on eraldi pisikesed ega suuda Eestis tegutsevate suurte kaubanduskettide nõudlusega igaüks eraldi sammu pidada, tuleb tegutseda ühiselt. Seega on ühistegevus tähtis, et koonduks hulk kalakasvatusettevõtjaid, kes suudavad tagada tarneahelas stabiilsuse. Ega see kerge ole, sest impordisurve on suur.

Osa Eesti kalakasvatajaid rajab ühist töötlemisüksust – et hoida sisseostuhind vähemalt ühe töötlemisettevõtte raames stabiilne ja konkureerida lõpptoodangu hinnaga kaubanduskettides.

Kui eelmised seitse aastat olid investeeringute aeg tootmisse, siis nüüd on ees kvaliteedi tõstmise ja turu otsimise aeg. Eks tarbija teeb valiku, mis kala ta süüa tahab, ning meie oma kasvatajad teevad tööd selle nimel, et eelistatud kala oleks hea ja värske kodumaine toodang.

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Reklaami projektijuht Kaja Prügi kaja.prygi@lehed.ee, 661 3337, 5665 4138 Väljaandja AS Eesti Ajalehed Trükk AS Kroonpress

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel.

Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee. www.maaleht.ee

fookuses 3

Maamajandus Nr 9 (15) 19. september 2013

kala

PRIA on maksnud vesiviljelustoetustena välja 5,2 mln eurot ja rajatud on hulk uusi kalakasvandusi, kuid Eesti kasvandustest pärit kala osakaal on siinses tele ning vee- gustrakaubanduses veel taimede kasvatajatele teegia valmis võimaluse saada toetust inves- põllumajandusminisväike. teeringuteks, millega suurendada teeriumi tellimusel Tallinna “Euroopas on vähe neid toidukaupu, mida toodetakse vähem, kui ise tarbitakse,“ teatas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder pärast “Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014–2020“ tutvustamist. “Maailmas kasvab nõudlus kala järele pidevalt, viimase 50 aasta jooksul on see kahekordistunud, ning sellega tuleb arvestada ka Eesti kalanduse arendamisel.“ Samas tunnistas Seeder, et kasvandustest pärit kala osakaal on Eestis väike – põhiline kala tuleb ikka veel püügist.

Euroopa Kalandusfondi meede “Vesiviljeluse investeeringutoetus“ pakub kalaja vähikasvataja-

tootmismahtusid kaasaegsete ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate abil. Toetust võib taotleda nii uue vesiviljeluskasvanduse püstitamiseks kui ka olemasoleva rekonstrueerimiseks, laiendamiseks ja tehnosüsteemide muutmiseks.

Toetuse maksimaalne lubatud suurus sõltub kasvatatavast kalaliigist ja planeeritavast toodangumahust. Vähemalt 50% projekti abikõlblikust kulust tuleb ettevõtjal katta omaosalusega.

Tänavune vesiviljelustoetuse taotlusvoor oli Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 programmiperioodil kolmas ja viimane.

Seni on PRIA määranud 44 projekti põhjal vesiviljelustoetusteks 13,8 mln eurot, millest üle 5,2 mln on ka välja makstud.

Vesiviljelus tähendab veeorganismide pidamist või kasvatamist tehnoloogia abil, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. Vesiviljeluse aren-

Ülikooli Eesti tuleviku-uuringute instituudi ning Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kalakasvatuse osakonna koostöös tänavu augustis.

Ministri sõnul on strateegia peamine eesmärk panna vesiviljelusse investeeritud raha kala tootma. “Sellel eelarveperioodil on planeeritud investeerida vesiviljelusse 15 miljonit eurot, kalakasvatuse võimsused on kasvanud, nüüd on väljakutse need võimsused tööle rakendada,“ rõhutas Seeder ja lisas, et Eestis on kalakasvatuseks võimsust 10 korda rohkem, kui müügikala kasvatatakse.

“Kasvatusvõimsust on, küsimus on selles, kuidas toodangut turustada,“ ütles põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron. Tema sõnul on strateegia välja töötatud koostöös vesiviljelussektoriga ja selle üldine visioon on saada liidriks Eesti vesiviljelustoodete siseturul ning edukaks eksportööriks. “Saavutada

Eesti

perioodil on P e t ro n i kinnitusel vesiviljelussektori arendamisel põhirõhk suunatud konkurentsivõime tõstmisele, ehk teisisõnu, kala kvaliteedi tõstmisele, edukamale turustamisele ning koostööle ja organisatsioonide loomisele.

Saaremaal asuva Pihtla kalafarmi osanik ja kalakaupmees Henry Ots tunnistas, et Eesti toodangu puhul on konkurentsieelised massiliselt sisse toodava punase kala ees värskus ja stabiilne tarne Eesti kasvandustest. “Koduturul on eelis kasutada värsket toodangut,“ möönis ta. “Forelli puhul võiks olla müügiargument “Eile püütud“.“ Ja loomulikult tuleb leida toodangule lisandväärtus.

Aga selle hoiab mees saladuses…

otsib turgu

enam kui 50% turuosa Eesti vesiviljelustoodete siseturul,“ täpsustas Petron, kelle sõnul tarbivad Eesti inimesed praegu aastas 4500 tonni kasvandustest pärit kala, millest Eesti toodang moodustab kõigest 10%.

Teine eesmärk on Petroni sõnutsi saavutada Eesti ekspordikäibeks üle 5 miljoni euro. “Potentsiaali on nii teistel kaladel kui vikerforellil, mille puhul on konkurents nii Euroopas kui mujal maailmas väga tihe,“ tõdes asekantsler. “Eesti puhul võib tuua näiteks angerja, tuurlased, siia, jõevähi, aga ka ahvena ja koha. Tuleb leida võimalus uute liikide kasvatamiseks.“ Järgmisel eelarve-

Loe ka lk 4–6

heiki raudla

kutsub: 26. septembril kell 11.00 – 16.00 Viljandimaal

SUUR DEUTZ-FAHR TRAKTORITE JA AMAZONE MULLAHARIMISSEADMETE DEMOPÄEV! Suurepärane võimalus ise järele proovida ja testida uusimaid mudeleid!

• Kohal spetsialistid, kes tutvustavad Deutz-Fahr ja Amazone põllumajandusmasinate erinevaid töövõtteid ja -võimalusi, anname nõu ning jagame näpunäiteid.

• Kohapeal palju atraktiivseid kampaaniapakkumisi!

Osalejate vahel loosime välja paketi Hannoveri Agritechnika 2013 messile, tasuta kasutamisõiguse omal valikul Amazone Catrosele või Amazone Ceniusele.

Lõunapausi ajal pakume kosutavat kehakinnitust.

KOHTUME SAVIKOTIS, Viljandi – Suure-Jaani 3 km!

Võivaku

Auksi Kookla Vanamõisa

Savikoti

Pärsti

Võistre

Tobraselja

Aindu Karula Jämejala Mustivere

VILJANDI

Oma osalemisest palume teavitada 23. septembriks e-posti aadressil: jatiina@jatiina.ee või helistada telefonil 657 7850

4 fookuses

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Kalakasvandu LII SAMMLER ajakirjanik lii.sammler@maaleht.ee

E

Kuigi viimasel ajal on toetuste abil rajatud hulk uusi kalakasvandusi, on Eestis nende müüginäitajad languses.

Teisisõnu: kasvandusi on, aga kala letil napib.

uroopa Kalandusfondi toel on alates 2007. aastast rajatud või rekonstrueeritud 44 kalakasvatamisega tegelevat ettevõtet. Samas on kalakasvanduste müüginäitajad alates 2009. aastast langenud.

Eesti kalakasvandused müüsid statistikaameti andmetel 2009. aastal kokku 654,8 tonni kala, mullu aga 370,8 tonni. Näiteks forelli müüdi 2009. aastal 550 tonni, mullune näitaja on 245,3.

Kindlasti on sellel vastuolul olemas objektiivsed, kalakasvatajatest vähe sõltuvad põhjused. Näiteks aastate 2009–2010 majanduskriisi ajal ei jõudnud inimesed forelli osta; 2010. aasta kuum suvi oli kalakasvatusele äärmiselt ebasoodne ning kalad surid mitmes kalakasvanduses massiliselt ülekuumenemisse; ka tarbijaeelistused on muutunud. Kuid lahendamist vajavaid probleeme on ka sektoris endas.

Puuduvad tugistruktuurid “Uusi kalakasvandusi rajatakse tempokalt, aga tugistruktuurid ei tule sellele järele,” toob üks Eesti pikaajalisemaid kalakasvatajaid, Härjanurme kalakasvanduse omanik Aarne Liiv välja peamise põhjuse.

Tugistruktuuridena peab ta silmas veterinaariat ja nõu saamise võimalust, aga ka töötlemist. Lisaks viitab ta kogenud kalakasvatajate vähesusele uute tulijate hulgas.

Eelkõige napib tema sõnul Eestis kalakasvatusteadmistega veterinaare ning kalakasvataja peab olema ise arst. Diagnostika on aeglane, haigus võib aga pooled noorkalad tappa mõne päevaga. Kuna kalade haigused on loomade haigustest erinevad, pole Eestis ka vajalikke ravimeid.

“Selleks et mõnd ravimit teisest riigist tuua, tuleb teha taotlus ravimiametile,” selgitab Liiv. “Seal seda siis menetletakse ja aega võib minna päris pikalt. Haigus aga kogu selle aja jooksul levib või kalad surevad.”

Tänavu oli probleem kalatäi ravimiga. See läbipaistev parasiit elab kala seljas ja imeb tema verd, nii et astlatorkest jäävad kala nahale haa-

vad, mille kaudu infektsioonid hästi organismi pääsevad.

Noorkalu kahjustab ka bakter Aeromonas, mis annab eri tüvesid ja nõrgendab immuunsüsteemi. Bakterite vastu aitab vaid antibiootikumravi.

Peale veterinaaria kummitab kalakasvatust spetsialistide puudus. Kalakasvatust õpetatakse küll maaülikoolis ja Järvamaa kutsehariduskeskuses, ent paljudel kasvatajatel puudub vajalik haridus. Kalanduse asjatundjaid on vähe ka nõustajate seas.

“Kui piima või vilja tootmisel on meil ajalooline traditsioon ja suur hulk oskajaid, siis kalakasvatajal pole kahjuks ka “oskajat naabrimeest”, kellelt nõu küsida,” nendib Liiv.

Lisaks levinuimale, vikerforellile, kasvatatakse karpkala, tuura, säga, koha, angerjat ja ka vähki. Härjanurmes on eksootilisemaidki olendeid, näiteks valge amuur. See on taimtoiduline kala, kes vajab toiduks tohutut hulka taimi ning võib kasvada 35kiloseks.

Iga kalaliik vajab aga isesugust lähenemist – erinevat kliimat, sööta, vett. Selleks kõigeks on vaja teadmisi.

Internetist leiab Liivi sõnul palju vajalikku, ent ka seda ei saa üks ühele üle võtta. Eestis on näiteks külmem talv kui enamikus teistes kalakasvatusmaades, samuti karedam vesi.

Kui varem olid kalakasvatajad ühtsed, siis uute võimaluste ja tehnoloogiate Eestisse jõudes ja investeeringutoetuste uut moodi jagamise tõttu on tekkinud uus leer “usu” ja isikute põhjal. Ühed, n.ö vanad, on koondunud vanasse Eesti Kala- ja Väihkasvatajate Liitu, alustajad on aga moodustanud Eesti Vesiviljelejate Liidu.

“Usu” küsimus seisneb peamiselt selles, kas kahekilost kaubaforelli on majanduslikult võimalik kasvatada hoones asuvas retsirkulatsioonisüsteemis, ja kas ainuüksi retsirkulatsioonisüsteem tagab vee oluliselt parema puhtuse kui kaasaegne läbivoolukasvandus.

Kogemustega kalakasvatajad peavad Eesti oludes otstarbekaks kalade kasvatamist väljas looduses, siis uuemad kalakasvandused on peamiselt sisekasvandused. Väljas kasvatada on looduslähedasem ja odavam, sisekasvanduses on kulud ehi-

Fotod RAIVO TASSO

Eesti turg soovib Aarne Liivi hinnangul peamiselt poolteisekahekiloseid forelle ja nii suureks kasvab see kala kolme aastaga.

tusele ja energiale suuremad. Samas on sisekasvandused paremini kaitstud ilmastikumõjude eest.

“Sisekasvandus sobib nii-öelda portsjonkala kasvatamiseks,” arutleb Liiv. See tähendab, et forell kasvatatakse umbes 300–400grammiseks, mis on üks paras portsjon, ja müüakse siis toitlustusasutustele. Selleks kulub tema sõnul 1–1,5 aastat.

Eesti turg aga soovib Liivi hinnangul enim poolteise- kuni kahekiloseid forelle ja nii suureks kasvab see kalakolme aastaga. Suure kala kasvatamisel muutub kallis hoone koos keeruliste seadmetega kalakasvandusest kalahoidlaks. Kahekordse kaalu juurdekasvu saavutamiseks kulub heades tingimustes 200grammisel forellil 35 päeva, kilosel aga juba 70 päeva.

Vaidlusteemaks on ka aereerimine ning vee säästmine ja puhtus. Klassikalistes kalakasvandustes toimub see Liivi selgitusel looduslikult, settebasseinide ja biotiikide abil, sisekasvanduses kasutatakse aga filtrite süsteeme ja suletud veeringlust.

Kuigi oma eelised on mõlemal, on praegune toetussüsteem Aarne Liivi hinnangul uuemate-suuremate poole kaldu. Nii on vesiviljeluse investeeringutoetuse saamisel eelis neil, kes lubavad kasvatada aastas üle 50 tonni kala, eelistatud on suurem omafinantseering.

müüginäitajad Eesti kalakasvanduste müüginäitajad 2007–2012 (tonnides) 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Angerjas 29,0 46,0 30,0 20,3 2,0 Jõevähk 1,3 0,7 2,0 0,4 0,6 0,1 Karpkala 27,5 52,3 45,4 39,4 37,5 38,2 Vikerforell 413,5 333,8 549,0 487,5 333,8 245,3 Muu kala 16,1 50,9 28,4 50,9 18,7 87,2 Kala kokku 487,4 483,7 654,8 598,5 392,6 370,8 Allikas: Eesti Statistikaamet

fookuses 5

Maamajandus Nr 9 (15) 19. september 2013

sed

“Raha puudus investeeringuteks vähendab oluliselt meie konkurentsivõimet maailmaturul. Samas raha külvamine ebapädevatesse ulmeprojektidesse tekitab segadusi, mõistmatust ja annab kordades vähem, kui on prognoosid. Seda näitab juba ka statistika.

Selliseid projekte, mida pole kusagil edukalt rakendatud on ka ekspertidel hinnata pea võimatu. Aga lollina end näidata ekspert ka ei taha.

Viimases investeeringutoetuste taotlusvoorus ei antud sentigi ühelegi juba ennast tõestanud kalakasvatajale,” räägib Aarne Liiv.

Kuigi liidud on paljudes küsimustes eri meelt, siis ühes asjas on nad ühel nõul: Eesti vajab oma kalatööstust, kus kasvandusekala väärindada. “Me teeme selle kindlasti ära,” teatab Aarne Liiv veendunult.

“See ei ole veel väärindatud kala, kui me ta ära roogime ja natuke maitseaineid peale viskame,” ütleb ta. Ka Eesti kala tuleks müüa soolaja suitsufileena, viilutatult või väikepakendis.

Müük nõuab energiat Kogenud kalakasvataja sõnul on välismaise pakendatud kala kvaliteet kehvem kui kodumaise oma eelkõige sellepärast, et enamik meil müüdavast pakitud kaubast on tehtud külmutatud kalast. “Meie võtame kala basseinist välja selleks kellaajaks kui vaja,” ütleb ta.

Lisaks kvaliteedile aitaks oma tööstus kaasa ka stabiilsemale töökorraldusele.

tuleb tootma panna

18V

Lithium-ion

Makita suvekampaania raames kahe z-seeria tööriista ostjale

TASUTA AKU JA LAADIJA! Aku ja laadija

“Kui Selveris on kampaania, töötavad kalakasvanduste inimesed nõrkemiseni – püüavad, roogivad, pakivad. Aga vahepeal pole üldse tööd,” ütleb ta.

Kuna ka tänavune suvi oli soe, kasvas näiteks forell aeglaselt ja selle kala müük on hetkel väiksem.

Karpkalale aga oli just tänavune suvi soodne.

Nii aitaks tööstus tagada ka stabiilse pakkumise. Lisaks võimaldaks kalatööstuskeskuse olemasolu vähendada kulusid transpordile. Ühe-kahe tootja juurest ei saa autot kindlasti täis, koorem on poolik, aga sõit maksab ikka sama palju.

Liivi sõnul ei jää Eesti kala välismaise pealetungi tõttu veel letile seisma, kuna seda ei toodeta üleliia palju. Samas tuleb aga välismaalt sisse suures koguses külmutatud või odavalt oksjonilt ostetud kala, mistõttu ka Eesti kala tuleb müüa madalama hinnaga. Tootmise ja töötlemise suurendamine aitaks luua ühisrinde petukauba vastu.

Härjanurme kalatalu omanik Aarne Liiv on Eesti üks pikaajalisemaid kalakasvatajaid.

väärtus

178€

5 6 Üle neva ri

e dme! sea

Kiirlaadija

22minn 3.0Ah BL1830

DC18RC

Küsi kampaaniatooteid oma lähima MAKITA edasimüüja käest!

Kampaania kestab kuni 30.11.2013. Z-seeria tooted ilma laadija ja akuta. Tööriistad peavad olema ostetud üheaegselt! Pildid on illustreeriva tähendusega. Lisainfo www.makita.ee

KAARHALLID

   

Laius: 10 – 25m, pikkus piiramata Seina kõrgus: 3–8m Lumekoormus: 0,75–2,5 kN/m2 Raam: tsingitud teras või alumiinium

 Materjal teraskaared kaetud alutsingiga (25/75)  Materjali paksus 0,75 mm; 1,00 mm ja 1,20 mm sõltuvalt mudelist ja soovitud lumekoormusest  Lumekoormus 80–300 ja mudelist Laius 5–25 m Pikkus piiramatu Kaarte ühendamine poltühendused Paigaldamine vundamendile või siledale ja loodis platsile  Korrosioonigarantii 20 aastat    

PVC HALLID



Sandwichpaneelid  Katus: PVC või sandwichpaneelid 

Tentest Trade OÜ | www.kaarhall.ee | info@kaarhall.ee | tel 669 1828

6 fookuses

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

kalakaup Kodumaine

heiki raudla MM vastutav toimetaja heiki.raudla@maaleht.ee

S

Saaremaa kalakasvataja Peeter Põldaru hinnangul tuleb kalakasvatajatel jõuda tarbijatele võimalikult lähedale ja kalasöömine inimestele mugavaks teha.

aaremaal Pihtlas tegutseb kalakasvandus, mida võib julgelt nimetada farmiks ja mille puhul ei oska võhik väljastpoolt vaadates arvatagi, et 3600 ruutmeetrit katusealust pinda mahutab 20 basseini, 3000 kuupmeetrit vett ning kümnete tonnide viisi forelli ja siiga.

Jääb mulje, et siin tegutseks justkui kaks koolkonda – ühed peavad esmatähtsaks oskust kasvatada, teised arvavad, et lisaks kalakasvatamisele on suuremat rõhku vaja panna ka kalatöötlemisele ja -turustamisele. Kuhu teie kuulute?

Kuulume selgelt teise leeri. Meie nägemus on see, et kalale tuleb anda töötlemisega lisandväärtus ja seda tuleb turustada võimalikult lähedale lõpptarbijale. Ehk siis kaubanduskettides.

Olen kogenud, et maailmas käib konsolideerumine – kasvandused muutuvad suuremaks, kasvatajad ostavad endale tootmisahelas järgmisi tsükleid ehk siis töötlemist – kõik läheb selles suunas, et üritatakse jõuda ise ja otse kaubandusketini.

Foto IRINA MÄGI

otse kaubandusse

Tootjaorganisatsioon on teil loodud – kalakasvatajate ühistu Ecofarm.

Nüüd on rajamisel töötlemiskeskus. Miks ja millal see valmib?

Rajame Pärnumaale Audrusse töötlemiskeskust, mis peaks saama valmis kas selle aasta detsembris või järgmise aasta jaanuaris. See võimaldab meil tulla oma eristuvate ja värskete toodetega turule.

Näeme selles ainsat võimalust, kuidas praegusel ajal n-ö vee peale jääda.

Saame anda farmist välja täpselt nii palju toodangut, kui suur on parasjagu nõudlus. Kala puhul on värskus A ja O. Kuidas tekkis teil idee kasvandus rajada?

Kalatöötleja seisukohalt on oluline, et toorainet oleks õigel ajal piisavas koguses ja mõistliku hinnaga.

On olnud aegu, kui kalast on puudus ja hind väga kõrge. Samal ajal on välja töötatud uusi kasvatustehnoloogiaid. Näiteks Taanis hakati propageerima sisekasvandusi – et on võimalik mitte ainult meres kala kasvatada, vaid luua täiesti turvaline keskkond, kus saab riskivabalt ja efektiivselt kala kasvatada.

Nüüd on meil tootmistsükkel poolteist aastat käinud. Väike maja –

Saaremaal Pihtla kalakasvanduses on 3600 ruutmeetrit katusealust pinda, mis mahutab 20 basseini, 3000 kuupmeetrit vett ning kümnete tonnide viisi forelli ja siiga. Farmis on automaatsöötmine, automaatika reguleerib vee temperatuuri, hapnikusisaldust ja pH-taset. Aasta läbi on kaladel stabiilne keskkond.

maimumaja – sai valmis 2009. aastal. Ostame viljastatud marja Taanist, kasvatame maimud väikeses majas 20–30 grammini ja siis transpordime suurde majja, kus nad kasvatatakse kaubakalaks.

Olete saanud ka euroraha?

Tõsi, oleme kasutanud toetusraha, aga me projekteerisime selle farmi algul kohe nii suure, et PRIA finantseering ei moodusta meie investeeringust poolt, nagu tavaliselt praktiseeritakse, toetus moodustab kogu selle objekti põhivara investeeringust umbes 20% või isegi vähem.

Kalavaru veel lisaks.

Siinkohal tahaks mainida, et tublit tööd on viimasel ajal teinud põllumajandusministeerium koostöös MESiga ja loonud kalakasvatajatele võimaluse taotleda väga konkurentsivõimeliste tingimustega investeerimislaenu. Meie plaanime selle võimalusega kaasa minna ning farmi veelgi täiustada ja laiendada.

Mis on ikkagi Eestis kasvatatud kala puhul lisandväärtus ja müügiargument?

On inimesi, kes armastavad kala, kes oskavad seda rookida, fileerida ja küpsetada, aga palju on ka neid,

kellel pole kodus nugagi, millega kala fileerida, või vahendeid, kuidas seda küpsetamiseks ette valmistada.

Teisisõnu, kalasöömine tuleb inimesele mugavaks teha.

Kaubanduskeskustes on importkala tihti odavam kui kohalik.

Punane kala on sageli reklaamartikkel, millega inimesi kaubanduskettidesse meelitatakse. Maailma suurimad kalakasvatajad küsivad investoritelt raha, uusi investeeringuid tehakse just selleks, et kasvatada maime maismaal – et vähendada haiguste riski.

Suuremad riskid on siis haigused ja odav import … Mis veel?

Riske on palju, sest investeeringud on suured – oodatust pikem kasvuperiood, suuremad sisendikulud jne. Tunnistan, et oleme teinud vigu ja maksnud selle eest n-ö kooliraha.

Me pole alla andnud ja oleme lähedal maailma hinnatasemele.

Kui suudame lisandväärtusega turustada, on ettevõtmine perspektiivikas.

Täispikka intervjuud Peeter Põldaruga lugege Maalehe veebist www.maaleht.ee

Tule Tööriistamarketi sünnipäevale!

19.–21. septembril

kõik kaubad Sün nip eva soo dus tus

too detele ei laie ne kam paa nia

Tallinn

TarTu

Pärnu mnt 238

Ringtee 78 Lõõtspilli 2

Järve keskuses

rakvere Vaala keskuses

Paide Tööstuse 26

w w w.t o o r i i s t a m a r ke t .e e

loomakasvatus 7

Maamajandus Nr 9 (15) 19. september 2013

Ülo kalm

�E

ajakirjanik

lu ise sundis peale lammaste hakkama Tubri talus ka kitsi kasvatama, kuna laps ei talunud lehmapiima,“ põhjendab Neeme Koorem oma valikut.

1991. aastal võeti tallu kaks kitse, ja piimamure oli murtud.

Sealt tekkis mehel mõte, et võiks karja suurendada ja hakata kitsepiimaga varustama teisigi lapsi, kes lehmapiima ei talu. Talu kitsekari kasvas ning tarbijaid lisandus nii oma, Ridala vallas, aga ka Haapsalu linnas ja kaugemalgi.

Talu peremees Neeme Koorem on hariduselt EPA mehaanikainsener. Olles silmitsi lapse toitmisel tekkivate probleemidega, tekkiski mõte ehitada väike kitsepiimatööstus, kus oleks võimalik valmistada piimast ka kohupiima, juustu, võid, jogurtit – seega kõike, mida tehakse ka lehmapiimast.

“Eesmärk oli, et valmistatavad tooted erineksid lehmapii-

Läänemaa Ridala valla ettevõtja Neeme Koorem ehitas esimese kitsepiimatööstuse, kus valmivad kohupiim, jogurt ja või.

Fotod sven arbet

matoodetest võimalikult vähe, oleksid kvaliteetsed ning hästi söödavad,“ selgitab peremees.

“Käies koos Eesti teiste kitsepiimatootjate ja piimakäitlejatega muudes riikides, võis näha, et tervislikust kitsepiimast tehakse üsnagi suures valikus tooteid.“

Tubri talu töötleb

kitsepiima

Unistusest teostumiseni “Kui sul on laudas mõnikümmend kitse ja sa ütled, et ehitad meierei, siis oled väga julge ja riskivalmis mees,“ arvab ta.

Neeme Kooremi unistuse teostumine algas 2006. aastal amortiseerunud kolhoosiaegse loomapidamishoone rekonstrueerimisprojekti koostamisega. Alustavatele ettevõtjatele oli abiks PRIA kaudu makstav MAKi investeeringutoetus. PRIA tunnistaski sel aastal toetuskõlblikuks vaid rekonstrueerimist, uusehitisi ei toetatud. Toetuse määraks oli 50% teostatud investeeringu suurusest, mis laekus ehitaja arvele pärast järjekordse etapi valmimist ning tehtud tööde akteerimist.

kommentaar

Neeme Kooremi kitsepiim on küll mahepiim, aga veel tunnustamata.

Probleem tekkis omafinantseeringuga, ilma milleta polnud ka pangalt laenu loota. Neeme Kooremit aitas vanaisa pärandvara võõrandamisest laekunud raha.

Meierei juurde on ehitatud ka katlamaja. Keedukatlad kuumutatakse üles aurukatla toodetud auruga. Küttematerjaliks kasutatakse kohapealset puitu. Kuna

Andrus Laaniste restorani Nero peakokk, Eesti Peakokkade Ühenduse liige Kitsepiimatooted on sobilikud eelkõige neile, kel laktoositalumatus, kuid sobilikud nendelegi, kes peavad oluliseks tervislikku toitumist.

Kitsepiimast valmistatud toodete puhul on tihtipeale tunda spetsiifilist maitset. Neeme Kooremil on õnnestunud oma meiereis teha kitsepiimajogurtit, kus selline maitse ei ole domineeriv. Juuretisega lisatud bakterid aitavad jogurtit sobivamaks töödelda. Seepärast peaks see olema nauditav ka neile, kellele eriomane maitse ei meeldi.

Kitsepiimajogurt on kokkamisel tänuväärne toiduaine. Sellest võib ürtide lisamisega teha meeldivaid kastmeid. Samas saab sellest moosi lisamisega suupärase magustoidu.

Oleme proovinud kitsepiimajogurtist teha ka jäätist, mis koos metsmaasikatega on samuti omapärane magustoit.

esialgsesse projekti oli vaja teha muudatusi, kooskõlastusi ja täiendavaid töid, nihkus ehitise valmimine üle aasta edasi. Tänavu jaanuaris anti Tubri talu kitsepiimameiereile kasutusluba.

Kitsepiima jahutamiseks ja töötlemiseks vajalikud seadmed on ostetud nii kohapealsetelt edasimüüjatelt kui ka otse Prantsusmaalt.

Olemas on kõik tarvilikud ruumid piima töötlemiseks, toodete jahutamiseks, laagerdamiseks, pakkimiseks ja säilitamiseks. Lisaks veel mitu abiruumi. Ainuüksi uksi on meiereis kokku 22. Projekteerimisel arvestati sooviga, et tootmise laiendamisel pole edaspidi vaja uusi ruume juurde ehitada.

Kolm kitsepiimatoodet Kitsi on karjas 160 ümber ja rohkem kui sadakond on lüpsil. 2011. aasta mais läks käiku De Lavali 24kohaline kitsede lüpsmise plats ja see oli peremehe sõnul Eestis esimene.

Müügiluba on praegu kolmel tootel – kohupiimal, jogurtil

ja võil. Tubri meierei inkubeeritud ehk küpsetatud kitsepiimajogurt on praegu meie piimatoodete turul esimene omanäoline.

Tehnoloogia ja juuretis pärinevad Prantsusmaalt.

Uudse koostise ja maitsega jogurt on pälvinud tarbijate seas juba tunnustuse, sobides eriti kaalujälgijatele, kes kasutavad seda vähese rasvasuse (vaid 3,2%) tõttu.

“Kuna jogurt sisaldab vaid kitsepiima ja juuretist, on see maitselt suhteliselt neutraalne, andes tarbijale võimaluse valmistada moosi lisades magustoitu, aga ka lisada hapukoore asemel salatisse,“ selgitab peremees.

Ka kitsepiimast tehtud kergelt magusamaitseline või on omalaadne. Hinnalt küll lehmapiimast valmistatud võist kallim, sobib see leivale määrida neil, kes lehmapiimatooteid ei talu.

Praegu viib Neeme Koorem kord nädalas ise oma tooteid Tallinna Kaubamaja Toidumaailma, NOPi ökopoodi-kohvikusse Kadriorus, Mahemarketisse ning Rimi Haabersti, Ülemiste ning Mustakivi “Talu toidab“ osakonda. “Kitsepiimatoodete tarbijate teadlikkus vähehaaval kasvab, eelarvamus kahaneb,“ teab kitsekasvataja.

Neeme Koorem ütleb, et mõte on kitsepiimast valmistada kõike, mida teha saab. Lõpuks otsustab tarbija, mis talle sobib. Lisaks olemasolevatele tulevad pärast veterinaar- ja toiduameti kinnitust sügisel müügile veel kaks juustu, sealhulgas norrapärane pruun vadakujuust – vadakuvalgu kontsentraat.

Tubri talu meierei ei kasuta praegu veel kogu projektvõimsust ära. Laienemisvõimalus on olemas.

KNZ® MULTI

KNZ® BIOTIN

KNZ® LAMMAS

KNZ® METSLOOM

Tagab igapäevase tasakaalustatud toitumise – rauaga, kuid ilma vaseta.

Aitab ennetada sõrahaigusi. Tõstab piimatootlikkust.

Sisaldab lisaks tsinki ja magneesiumi, mis on oluline looma naha ja luustiku arenemisel.

Tsink ja seleen on vajalikud optimaalse sarvesuuruse väljakujunemisel hirvedel ja põtradel.

Võib kasutada mahepõllumajanduses. Vihma- ja lumekindel.

Eesti Soolakaubandus OÜ • Tel 609 0713, sool@sool.ee

8 tehnika

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Mineraalväetise

laotamine nõuab oskusi

Kulu ja tulu hea vahekorra saavutamisele aitab palju kaasa kultuuride õigeaegne mineraalväetistega pealtväetamine tsentrifugaallaoturitega. Kui laotur on seadistatud kvaliteetset väetist soovitud viisil laotama, on loodud eeldus kvaliteetse tulemuse saamiseks.

T

aimed vajavad kasvamiseks sobivas koguses ning vajalikul ajal toitaineid, vett ja õhku. See lihtne tõde kipub ununema, kui räägitakse saake piiravatest teguritest ning otsitakse suurte saakide saamise imevahendit.

Kas just imevahendiks, kuid maksumuse ja saadava tulu suhtelt üks tõhusamaid on kultuuride õigeaegne mineraalväetistega pealtväetamine tsentrifugaallaoturitega. Julgemad põllumehed on pruukinud jõudsat masinat edukalt ka seemnete hajuskülviks.

Käesolevas kirjatükis ei käsitleta väetamise agronoomilisi aspekte, vaid piirdutakse tahkete mineraalväetiste laotamist mõjutavate tegurite analüüsiga ja esitatakse viljeluspäevadel 2013 esitletud mineraalväetiselaoturite töödemol saadud ristsuunalise laotamisühtlikkuse mõõtmistulemusi.

Ühtlane varustamine Mineraalväetiste laotamise eesmärk on taimede ühtlane varustamine toitainetega, selle eelduseks on põllu pinnale ühtlaselt laotatud väetis.

Agregaadi liikumissuuna järgi eristatakse põiksuunalist ja pikisuunalist laotamisühtlikkust.

Selleks peavad ühelt poolt masina töökäigud liituma ettenähtud viisil

ehk siis paraja ülekattega, ning teiselt poolt peavad nii masina edasiliikumiskiirus kui väetise etteanne laotamisseadmele olema ühtlane.

Kõrvalekalded tekitavad ebaühtlikkust ja see realiseerub taimede kasvutingimuste ebavõrdsusena, võimaldades nii lööbida puudushaigustel kui ka mõjutades saagi hulka ja kvaliteeti.

Eriti oluline on laotamisühtlikkuse tagamine kõrgekvaliteedilist ja rohket saaki plaanivates ettevõtetes, kus muud vajalikud toimingud on tehtud nõuetekohaselt ja õigel ajal.

Eestis on enim müüdud kahekettalisi tsentrifugaallaotureid, millel on arvutijuhtimine ja väetise gravitatsiooniline etteanne (väetis langeb laotamiskettale raskusjõu mõjul) läbi muudetava ristlõikega ava. Masinad on lihtsad ja töökindlad, suure tööjõudlusega, kuid vajavad kvaliteetse töö tagamiseks kvaliteetset väetist ja hoolikat juhti.

Masina õige seadistamine on kvaliteetse töö eeldus. Laotamisnormile seadmisel on lisaks trükitud seadetabelitele tänapäeval abiks ka arvutustehnika ja tarkvara. Mitu masinatootjat pakuvad võimalust väetise omaduste ja soovitud töölaiuse alusel juhtarvuti programmist saada laoturi seadeväärtused – teatud põhiseadistusi on vaja ka juhtarvutitega masinatel teha siiski käsitsi.

Seetõttu saab määravaks inimese oskus ja tahtmine näha vaeva hea tulemuse saamiseks. Siinkohal tuleb märkida, et kuigi masinate maaletoojad ja edasimüüjad on märkimisväärselt panustanud nii juhendite kui märgiste eestindamisse, esineb materjalides ikka väärtõlkeid või mitmetimõistetavusi.

Viga tõlkimisel võib põhjustada tõsiseid probleeme. Seetõttu on soovitatav kasutajal kahtluse tekkimisel kontrollida valmistaja algjuhendist tõlke paikapidavust.

Väetise omadused Kõige enam määrab laotamisühtlikkust väetise omaduste (mahukaal, niiskus, graanulite suurus) ühtlikkus. Mida ühtlasem see on, seda paremini saavad rakenduda masinaloojate eesmärgid.

Eestisse jõuab väetist mitmest kohast. Paraku ei taga kõik valmistajad lubatud omaduste ja tegelikult tarnitud materjali vastavust. Enim on kuulda probleemidest graanulite ebaühtlase suuruse ja peene fraktsiooni (tolmu) esinemisega. Mõlemad suurendavad laotamise ebaühtlikkust.

Ettenähtust suuremad tükid lendavad kaugemale kui vaja, luues nii lokaalseid toitainekogumeid, ka on võimalikud taimiku ja kõrvalseisjate

Vältida paakumist Füüsikaliste näitajate ühtlikkuse tähtsust ei ole vähendanud ka programmjuhtimisega laoturite levik. Nendel masinatel muudab laotamisketastele langeva väetise kogust juhtarvuti vastavalt programmis määratule. Süsteemi ettenähtud viisil töö-

mõjutegurid Mineraalväetise laotamise ühtlikkust mõjutavad: laoturite tehnilised ja tehnoloogilised omadused – tüüp, etteandeja laotamisseadiste tehnilised lahendused, lisaseadiste võimalused jne; laoturi õige seadistus – juhendmaterjalide olemasolu ja ajakohasus, seadmise hõlpsus; väetiste ühtlased omadused; töökultuur – eeskätt masinajuhi kvalifikatsioon ja hoolikus; põllupinna tasasus.

„Kui teie saate saagi koristatud, saame meie selle kuivatatud!”

KLIENDIPÄE V Saadaval teraviljatransportteod, -torud, -kraabid, -elevaatorid.

vigastused. Tolmja aine lennuomadused on halvad ning neid mõjutab olulisel määral tuul. Tekkinud tuulekanne ehk triiv võib põhjustada mitte ainult ebaühtlust taimikus, vaid viia ka väetise kandumiseni põllu piiridest välja.

Probleeme tekitab ka niiskus. Niiskunud väetis on kleepuv ja raskesti annustatav ning võib seismisel paakuda tükki või isegi pankadeks. Tekkinud tükke ei ole võimalik ühtlaselt laotada ilma neid enne purustamata, need võivad ka ummistada väetiselaoturi etteandeseadme.

Eestis tohib müüa vaid põllumajandusameti väetiseregistris registreeritud väetisi. 2013. aasta 4. juuli seisuga oli selles neid 53 liiki, kokku 624 väetist. Väetiseregistrist selgub küll keemiline koostis (SO3, B, Co, Cu, Fe, Mn, Mo, Zn, I, Cl, Cr, Se, N eri vormide sisaldus), kuid tabelis ei ole tehnoloogilisi näitajaid (voolavus, granulomeetriline koostis, mahukaal).

Starfeld OÜ Aretuse 7, Märja Tähtvere vald, Tartumaa

1. oktoobril kell 11 Tartumaal Puhjas

Priit Värnomasing 5657 2227 priit@starfeld.ee

Lisainfo ja registreerumine kuni 25.09 aadressil info@starfeld.ee

www.starfeld.ee

tehnika 9

Maamajandus Nr 9 (15) 19. september 2013 Foto Taavi Võsa

väljas, peaks need isoleerima maapinnast puitrestide või kaubaalustega ning katma ilmastiku mõjude eest koormakattega.

Töökultuuri tulemus

Laadimise hõlbustamiseks on võimalik külviku ja traktori vahele haakida teleskoopnoolega kotitõstuk. Nii kaob vajadus eraldi laadimistehnika järele.

tamiseks peab juhtarvuti “teadma” materjali omadusi.

Eri masinatel on laotatava väetise andmete sisestamine lahendatud erinevalt. Enamasti vajatakse mahukaalu, voolavuse või peenfraktsiooni osakaalu väärtusi. Need peavad selguma väetisepartii andmelehelt. Kui seda ei ole, võib laotamisühtlikkus oluliselt kannatada, sest juhtarvuti ei pruugi suuta masina tööparameetreid vajalikus ulatuses muuta.

Kellel on plaan kasutada vähemlevinud väetisi, sel tasub kasutada laoturi valmistaja pakutavaid võimalusi – väetisenäidise saatmine tehasesse, mahukaalu ja granulomeetrilise koostise määramise komplekt vms – materjali omaduste täpsustamiseks.

Enamasti on väetis pakendatud 600- või 1000kilostesse suurkottidesse. Väikepakendeid (40 ja 50 kg) kasutatakse vähem. Väetisetootjad teevad pingutusi, et pakendid olek-

sid võimalikult ilmastiku- ja logistikakindlad, kuid hoolikas käsitlemine laadimisel ja transpordil vähendab tunduvalt materjali riknemise ohtu.

Väetiste laadimisel ja transpordil on vaja jälgida, et kotid ei puruneks. Siinkohal tasub rõhutada just väikeste, esmapilgul märkamata jäävate vigastuste (kõrretüü või puutüügaste torked, transpordil tekkinud hõõrded või rebendid jms) kahjulikku mõju. Ka väikese kahjustuse saanud kotti võib pääseda niiskus, ja kuna paljud väetised on hügroskoopsed, algab paakumine.

Paakunud väetis aga tekitab probleeme: ei läbi kastivõresid, ummistab etteandeavasid, lendab ettenähtust kaugemale.

Soovitatav on väetis, ka kottidesse pakendatuna, säilitada kuivas ja piiratud ligipääsuga kohas. Üsna sobivad on selleks betoneeritud põrandaga viljahoidlad ja masinakuurid.

Kui väetisekotte ladustatakse siiski

Kui laotur on seadistatud kvaliteetset väetist soovitud viisil laotama, on loodud eeldus kvaliteetse tulemuse saamiseks. Siiski on märgatav osa tulemuse kujunemisel masinajuhil. Viisist, kui hästi töö tegija oskab kinni pidada nõuetest ja kui mõistlikul viisil lahendab ettetulevad ootamatused, sõltub plaanitu elluviimine.

Töökultuur on oskus kasutada oma teadmisi ja kogemusi kvaliteetse tulemuse saamiseks jätkusuutlikul viisil.

Juhendmaterjalidesse on seda keerukas kirja panna, samas tunneme hästi tehtud töö juba kaugelt ära.

Paraku kohtab veel palju ükskõikset suhtumist, mille tagajärjed ei lase end kaua oodata, ilmnedes tülikate probleemidena – lamandumine pöörderibadel ja töökäikude puutealal, puudushaiguste lööbimine. Masinajuhi tahtmine, oskused ja kogemused on ka väetamistöödel määravad, sest kehv töötaja ei saa ka täiusliku masinaga nii head tulemust kui asine inimene keskpärase masinaga.

Kui põllul ise töötav ettevõtte juht on otseselt huvitatud heast tulemusest, siis põllumajandusettevõtete juhid peavad tõsiselt panustama oma töötajate väljaõppesse – vaid haritud ja motiveeritud töötaja on võimeline tagama head tulemust.

Masina valik Masina omadused määravad töö sujuvuse ja mugavuse ning võimaldavad (või takistavad) tavakasutusest erinevat tarvitamist. Paljuski on siin sobivus määratud mitte konkreetse parameetri (näiteks töölaius, väetisekasti maht) väärtusega, vaid hoopis sobivusega kasutaja vajadustele.

Näitena võib tuua väetiselaoturi kasti mõõtmed: lahtist väetist laadurikopaga laadivas ettevõttes peavad kopa laius ja maht olema kooskõlas laoturi kasti mõõtmetega, kuid kottidest väetist laadides pole täpne laius oluline. Pigem nõuab laia, kuid madala kasti täitmine suurkotist viimase liigutamist külje suunas.

Kui laoturi kasti mõõdud on logistika küsimus, siis väetise laotamisketastele langemise koht mõjutab otse-

selt väetisegraanuleid purustava jõu suurust – graanulid saavad laotamisketta labale sattudes tõsise löögi.

Graanuleid kohtlevad leebemalt väetist laotamisketta tsentrisse annustavad seadmed. Kasutatakse väetisele juba etteande käigus pöörlevat liikumist andvaid eriprofiiliga etteandekanaleid, vähendamaks nii graanuli ja heitelaba kiiruste vahet.

Samas muudab säärane etteanne masina keerukamaks ja esitab kõrgemaid nõudmisi laotatavale materjalile: niiske või tükke sisaldav väetis võib põhjustada ummistusi.

Seetõttu tuleb masina valikul arvestada ettevõtte valikutega: kõikuvama kvaliteediga väetise laotamiseks on kindlam valida avarama etteandesüsteemiga laotur.

Labade arv laotamiskettal on masina loojate valik, millega tuleb arvestada masinat soetades. Tasub meeles pidada, et väikeste normide ja töölaiuste puhul võib vähemate labadega masinatel laotamine muutuda ebaühtlaseks, mistõttu eriti väikeste normide külvamiseks on sobivamad enamate labadega laoturid.

Väetiselaoturitele on võimalik lisada mitmeid lisaseadiseid. Levinuimad neist on servalaotamisseadised, mis piiravad vajadusel laotamislehviku ulatust ühelt küljelt, võimaldades nii tööd alustada põllu või takistuse servalt. Lihtsamal juhul on tegu vajalike juhikutega kaitseekraaniga, kuid on ka vastava poole ketta pöörlemist muutvaid (ka reverseerivaid) lahendusi.

Laadimise hõlbustamiseks on võimalik külviku ja traktori vahele haakida teleskoopnoolega kotitõstuk.

Nii kaob vajadus eraldi laadimistehnika järele. Samal ajal lisab laadimisseade niigi koormatud tagateljele täiendavat raskust. Seda tuleb arvestada nii masina komplekteerimisel kui laadimisel.

Oluline on tagada stabiilsus ja hoida kontrolli all mulla tihendamine. Kuigi madal rehvirõhk on mullasõbralik, tuleb siiski silmas pidada ka rehvi lubatud kandevõimet soovitud kiirusel ja vajadusel muuta rehvirõhku.

Taavi Võsa Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehnoloogia osakonna juhataja kt

Kalvi Tamm, Raivo Vettik ETKI teadurid

müük hooldus varuosad kogemused

10 tehnika

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

Masinademo

viljeluspäevadel

Masinate valmistajad on teinud kõik endast oleneva, et laotamistulemus oleks plaanipärane ja ühtlane. Eelduste realiseerumine sõltub aga palju laotatavast materjalist ja kasutaja oskusest muutuvate oludega kohaneda.

V

iljandimaal Matapera külas 10.–11. juulil toimunud viljeluspäevadel oli traditsiooniliselt kavas ka masinademo, mille teemaks sel korral mineraalväetiste laotamise masinad. Demole saabus seitse tsentrifugaallaoturit kuuelt firmalt.

Kõik masinad tegid kolm 24m laiusega töökäiku kummalgi päe-

Foto Taavi Võsa

val minimaalse vajaliku väetisekogusega (200 kg) kastis.

Demol näidatud väetiselaoturid olid kõik rippmasinad, kahe laotamiskettaga ja kaetud väetisekastiga. Vaid Kuhn MDS19.1 Q oli ilma kaalusüsteemi ja juhtarvutita, ülejäänute tööd juhtis arvuti kaalusüsteemi alusel.

Juhtarvutiga laoturid on üldjuhul täppisviljelusvalmidusega (navi-

müük hooldus varuosad kogemused

tehnika 11

Maamajandus Nr 9 (15) 19. september 2013

Laotamisühtlikkus Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehnoloogia osakonna töötajad Jaanus Siim, Kalvi Tamm, Raivo Vettik ja Aadu Pannal määrasid demo ajal ristsuunalist laotamisühtlikkust, seda küll lihtsustatud metoodika järgi.

Selleks olid keskmise töökäigu ulatuses risti sõidusuunaga kolmemeetrise sammuga paigutatud põrkevastase võrestikuga veerandruutmeetrised väetisekogumise pannid. Neisse kogutud väetis kaaluti ja tulemustest arvutati ebaühtlikkustegur W protsentides ja hektarinorm A kg/ha. Demol seati eesmärgiks külvata 150 kg/ha granuleeritud lämmastikväetist AXAN 27+4S. Ebaühtlikkustegur W on näitaja, mis arvutatakse standardhälbe ja keskmise mõõtepannile langenud väetise koguse suhtena protsentides. Vastuvõetavaks tulemuseks loetakse W väärtust alla 10.

Demoalaks oli kevadel rajatud rohumaale välja mõõdetud 0,4 ha suurune kolme töökäiguga esitlusrada. Mõõtmine tehti keskmisel töökäigul, pann nr 5 jäi töökäigu teljele).

Tulemused Tulemuste hindamisel tuleb arvestada, et töökäikude lühidus (50 m) ja paiknemine risti põllulolevate jäl-

gedega (ebatasasused!) on valitud masinate esitlemist ja mitte ühtlikkuse mõõtmise nõudeid silmas pidades. Muu hulgas seetõttu võivad tulemused olla oodatust suurema hälbega.

Näidisena esitatud Sulky X35 Vision WPB 2. päeva tulemus on hea (W<10), kuid ka siin on parandamise ruumi, sest soovitud laotamisnorm ületati pea kahekordselt.

Siinkohal ongi paslik juhtida tähelepanu paarile seigale, mida arvutijuhtimisega laoturite kasutajad peavad arvestama.

Kaalusüsteemiga laoturitel on valmistaja määranud vähima koguse, mis peab töö alustamisel süsteemi täpsuse huvides olema laoturi kastis. Demol kasutatud kogus oli miinimum, mistõttu väljakülviseadise kalibreerimine ei toiminud ootuspäraselt.

Väetise füüsikalised ja tehnoloogilised omadused, sh voolavus määravad etteantava koguse. Voolavus ei ole püsiv suurus, vaid muutub veidi partiide lõikes ja laotamistingimuste muutudes. Juhtarvutite tarkvara suudab väetise tegeliku kulu alusel kompenseerida kõrvalekallet, kuid selleks tuleb töötada pikema aja vältel. Demol kulus masinal töötee läbimiseks keskmiselt 38 sekundit, millest ei piisanud automaatika edukaks tööks.

Põllu tasasus mõjutab laotamise ühtlikkust. Ebatasasused põhjustavad ebasoovitavat muutust nii väetise etteandel kui lennutrajektooris.

Seetõttu on soovitatav valida töösuund piki teadaolevaid ebatasasusi. Demopõllul oli näitlikustamise huvides töösuund valitud risti harimisega ja töökäigule sattus mitu laotamisühtlikkust mõjutavat vagu, mis omakorda mõjutas tulemusi. Ülaltoodut ei tohi kindlasti võtta kui masinate võrdlust, vaid pigem tähelepanu juhtimisena esmapilgul lihtsa masina tööd mõjutavate tegurite paljususele. Tööd planeerides ja tehes saab mitmeid neist vältida või nende mõju tunduvalt vähendada.

Taavi Võsa Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehnoloogia osakonna juhataja kt

Kalvi Tamm, Raivo Vettik ETKI teadurid

demol esinenud masinad Järjekord Mineraalväetiselaotur demol Mark Mudel 1.

Kuhn Axis 50.1W 2.

Amazone ZA-M4200 3.

Kuhn MDS 19.1 Q 4.

Sulky X35 Vision WPB 5.

Bogballe M2W ** 6.

Kverneland Exacta TL3900 GEO 7.

Agrex DDI3000KYLO

Esitleja

Kasti Orienteeruv hind, € maht, l

Stokker Agri OÜ Jatiina OÜ Stokker Agri OÜ A.Tammel AS Konekesko Eesti AS Dotnuvos Projektai AS Tatoli AS

4000* 4100 1500 2500 2800 3900 3000

21 000 24 000 6 000 15 000 21 000 17 500 14 000

* Laotur on haagitud 9000-liitrise kastimahuga ümberlaadurhaagisele Perrein Jumbo. ** Laoturi ja traktori vahel on kotitõstuk BXL 1300.

tulemused Laotamisühtlikkuse määramise tulemused (hektarinormi 150 kg puhul peab pannil olema 3,75 g väetist) Nr

Väetise mass, g (pannidel 1–9) 3

4

5

7

8

9

St. hälve

2

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

2,26 1,20 1,54 1,30 2,10 0,94 10,11

2,13 2,58 1,60 1,24 2,14 1,15 11,14

1,92 3,51 1,13 1,56 2,48 1,50 6,14

2,39 2,61 1,60 3,01 3,43 3,47 2,32 1,87 1,87 2,5 1,88 2,42 2,89 2,28 2,23 1,96 1,82 1,69 4,79 15,11 13,58

1,00 2,63 1,96 1,65 2,75 1,84 6,92

1,88 2,81 1,68 1,68 2,46 1,52 9,67

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7.

2,88 2,95 3,02 5,85 5,37 4,98 5,81

3,04 1,71 3,43 5,61 6,42 6,12 5,63

3,48 2,98 2,97 5,75 5,52 5,81 5,72

3,23 3,42 2,41 5,35 6,26 4,93 6,59

2,47 3,82 3,41 6,54 5,47 6,03 5,70

2,88 2,91 2,80 5,98 5,65 5,51 6,06

2,50 3,07 3,35 6,59 5,54 5,65 7,70

6

Keskmine

1

1. päev 1,60 1,40 2,76 2,68 1,67 1,12 1,33 1,27 2,88 2,39 1,37 1,42 8,46 10,79 2. päev 2,43 3,59 2,31 3,22 2,65 2,41 2,39 1,65 2,57 6,53 5,89 5,73 5,13 5,34 5,81 6,01 5,13 4,95 6,30 5,61 5,50

W, %

A, kg/ha

0,52 0,71 0,39 0,49 0,31 0,34 3,42

27,68 25,33 23,14 28,98 12,60 22,31 35,40

75,16 112,31 67,02 67,33 98,40 60,84 386,84

0,48 0,61 0,60 0,46 0,43 0,51 0,71

16,70 20,92 21,30 7,62 7,65 9,24 11,72

115,24 116,58 112,00 239,29 226,04 220,49 242,49

näidis Sulky X35 Vision WPB laotamisühtlikkuse diagramm 2. päeva demol (laotamisühtlikkuse tegur W=7,62)

7 6

Väetisemass kogumispannil, g

geerimissisend, kaardilugerid andmevahetuseks, toitainedefitsiidiandurite sisendid).

Kuhn Axis 50.1W oli riputatud ümberlaadurhaagisele Perrein Jumbo. Ümberlaadimiseks kasutatakse konveierit, millega vastavalt vajadusele täidetakse laoturi väetisekasti. Selline tehnoloogiline lahendus võimaldab oluliselt suurendada ühe täitmisega väetatavat ala.

Bogballe M2W ja traktori vahel oli 1300kilogrammise tõstevõimega kotitõstuk BXL 1300, mille noole pikkus 2,72 m ja tõste kõrgus maapinnalt 4,65 m. Kotitõstukit võib vajadusel kasutada ka teiste rippseadmete ja traktori vahel.

Laoturitel oli kasti kiirtühjendamise võimalus, redel või tasapind laadimise hõlbustamiseks ja võrk suuremate tükkide etteandesüsteemi pääsemise tõkestamiseks.

Kõik laoturid olid varustatud märgutuledega teeliikluse tarvis.

5 4 3 2 1 0

1

2

3

4

5

Kogumispanni number

6

7

8

9

Haagistele garantii 24 kuud.

12 viljelusvõistlus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee

kommentaar

Foto RAIVO TASSO

Setra Mõis osaleb lausa kolme põlluga

Tiiu Annuk nõustaja Setra Mõisa talirapsi põld oli kevadel super ilus, hästi talvitunud, ühtlane, juurekael maapinna lähedal ja väga kompaktne. Tegime kohe ettepaneku, et võiks viljelusvõistlustele panna. Samuti olid talirukis ja -nisu nii hästi talvitunud, et arvestades tänavusi üle-eestilisi talvitumisprobleeme, ei saanud neid põlde viljelusvõistlusele panemata jätta. Samuti on Setra mõisal varasemalt üks viljelusvõistlusel osalemise kogemus olemas. Eks see on selline pisut uhkuse asi ka, et tahad teistele näidata, kui hästi välja tuleb.

Viis aastat tagasi viljelusvõistluselt kõrge taliodrasaagi eest tunnustuse pälvinud Tartumaa tootja on tänavu võistlustules nisu-, rukki- ja talirapsipõlluga.

�F

arm Planti konsultandid käisid kevadel kaemas ja neile meeldisid põllud väga, nii et tegid ettepaneku, et võiks esitada,” põhjendab ASi Setra Mõis agronoom Kalle Kivirüüt viljelusvõistlusel osalemist, lisades eestlasliku tagasihoidlikkusega: “Meil ei ole suuri ambitsioone. Jõuaks kõik töödki õigel ajal ära teha!”

Sigadele läbipaistev pekk Samas on ettevõttel viie aasta tagusest võistlusel osalemisest ette näidata aukiri, kust selgub, et nende taliodra saagikus oli 7,4 tonni hektari kohta.

“Võistlusmoment on hea, see on nagu maratonil – läksid läbi jooksma, aga pärast saab võistelda ka,” toob võrdluse ettevõtte juht Andrus Reila.

Setra Mõis harib 940 hektarit, kasvatades seal rukist, nisu, talirapsi, tritikut, suviviljadest otra,

kaera, suvinisu ja liblikõielistest hernest. Taliviljade all on 30%, rapsi all 20%, liblikõieliste all 15%, ülejäänud maa on suviviljade all.

Tütarfirmas Kärss-Jorss OÜ kasvab 2000 siga ja kogu läga läheb põldudele. Põldudel kasvanud vili läheb aga kärssninadele toiduks ja ülejääk müüki.

Igal aastal on vähemalt 500 tonni vilja müüdud, lisaks rapsi.

Tänavu kasvatatakse üle mitme aasta jälle rukist. “Rukkil ei olnud varemalt hinda ja sügiseste vihmadega langeb kvaliteet väga kiiresti,” selgitab Andrus Reila tagamaid. Kui rukist aga sigadele sööta, kasvab neile sellest selga läbipaistev pekk.

Sügisel külvatud enam kui sajast hektarist tritikust tuli tänavu kevadel üle 90 hektari ümber külvata, asendades selle odraga. Põhjuseks karm talv ja vihmane sügis, mille tõttu külv jäi hiliseks. Rukis seevastu talvitus hästi, aga keva-

Kalle Kivirüüt ja Andrus Reila Setra Mõisast kasvatavad tänavu üle pika aja rukist.

del tuli kallale lumiseen ja suured vettimisloigud. Põllud päästis see, et lume äraminek oli väga kiire.

Künd puhastab Võistluspõldudele sai taliraps külvatud mullu augusti keskel, rukis septembri keskpaiku ja nisu oktoobri teisel dekaadil. Ettevõte kasutab minimeeritud harimist, vaid rapsi puhul on harimine künnipõhine.

“Künd teeb põllu puhtamaks,” tõdeb Reila. Suviviljade puhul mängib jällegi rolli kiirus ja ökonoomsus. Minimeeritud harimine

on küll ökonoomsem, aga siin on ka omad ohud – umbrohud, mille puhul tuleb herbitsiidi vahetada.

Setra Mõisa kontoriaknast saab aga jälgida, kuidas kasvab rukis ‘Elvi’ kontori juurest algaval võistluspõllul. Põhiväetisena sai põld sügisel 200 kg madala lämmastikuga taliviljaväetist, ja kevadel, aprilli lõpus 200 kg ammooniumnitraati lisaks, avalikustab agronoom põlluraamatut vaadates. “Võistluspõllud ei saanud läga,” lisab ta.

Sügisel tehti ka umbrohutõrjet, kuna sealkandis on probleemiks rukki-kastehein. Kevadel

tehti taimekaitset Trimmeri ja Tomiganiga ning põld sai mai keskel ühe kilo hektari kohta ka mikroväetist Kristalon. Nädal hiljem tehti haiguste ja putukate tõrjet ning anti põllule kõrretugevdajat. Juuni keskel tehti viimane taimehaiguste tõrje.

Mehed tunnistavad, et saak oleneb siiski kõige rohkem konkreetsest aastast. Näiteks talinisu andis mullu keskmiselt 5,5 tonni kuivas kaalus. Tänavused tulemused lasevad ennast veel oodata.

INTRAC Eesti AS TAllINN Tartu mnt 167 75301 Harjumaa Tel 603 5700 TARTu Tiksoja, Tähtvere vald 61401 Tartu maakond Tel 730 1850 PäRNu Riia mnt 233A, 80042 Tel 445 7345 JõhvI Pargi 25, 41537 Tel 337 1350 SAAREmAA Niidupõllu tee 4 Sikassaare küla Kaarma vald 93876 Saare maakond Tel 452 8214

www.intrac.ee

Teie Tegemisi ToeTades

HELI RAAMETS

viljelusvõistlus 13

Maamajandus Nr 9 (15) 19. september 2013

Karm talv tegi taliviljadele liiga, kuid taliraps talvitus Männiku Piima põldudel nii hästi, et sellega julgeti minna ka viljelusvõistlusele.

�S

amas näiteks tritiku võttis talv nii ära, et see tuli 100 protsenti ümber külvata,” ütleb ettevõtte juht Avo Samarüütel. Lisaks külmale talvele saatis ilmataat suvel põldudele põua, mis mõjutas kõikide põldude olukorda.

Põua tõttu loobus ettevõte ühest kevadel võistlusele esitatud rapsipõllust. Kui mullu näitas head tulemust sort 'Secure', siis tänavu ei elanud see põuda nii hästi üle ja võistlema jäi hoopis 'Visby'.

“Saagiga võib rahule jääda,” ütleb Samarüütel. Augusti lõpuks oli taliraps koristatud, kuivatatud ja juba mahagi müüdud. Täpset saagikust ta öelda ei oska, aga arvab, et see võib jääda 4,3 tonni kanti hektari kohta.

Männiku Piim majandab 1300 hektaril, sellest 300 on rohumaad

Foto RAIVO TASSO

Avo Samarüütlil tuli tänavuse võistluspõllu valik lihtsalt.

ja ülejäänu teravilja ning rapsi all.

Võistluspõllu valik tuli lihtsalt – nii suurel pinnal on erineva lõimisega põlde ja valik tuleb teha kõrgema viljakusega põldude seast. Enne rapsi külvamist oli samal kohal kolm aastat järjest rohumaa, mis sai mullu sügisel enne kündmist oma laudast pärit läga.

Mullu oli tali- ja suvivilja proportsioon 45/55, tänavu tahetakse see vastupidi pöörata. “Reeglina annavad taliviljad parema saagi,” põhjendab Samarüütel. Kui võrrelda rapsi, siis tema sõnul oli sel aastal suvirapsiga maadlemist palju – hiilamardikas, kapsauss ja põud võtsid oma osa. Talirapsiga oli tunduvalt lihtsam.

Männiku Piima raps talvitus hästi

HELI RAAMETS Foto IRINA MÄGI

Tõnu Post peab tänavust sügist viljakasvatajale soodsaks.

Olgugi et Saaremaa ettevõte Kõljala OÜ osaleb viljelusvõistlusel rukkiga, peab selle juht tänavust aastat ennekõike odra-aastaks.

S Kõljala POÜ sai loomadele hea sööda

eptembri algul käis Saaremaal Pihtla vallas Kõljala POÜ põllul tritikukülv.

Tänavu koristati sellelt põllult otra, mille saak oli ettevõtte juhi Tõnu Posti sõnul hea. “Sel aastal kasvas oder väga hästi,” tunnistab Post. Seekordsel viljelusvõistlusel osaleb ettevõte aga hoopis Eestis aretatud rukkisordiga ‘Elvi’,

mille põllu suurus oli 7,2 ha ja mille eelvili oli rüps.

Rukkiga osaleb Kõljala POÜ viljelusvõistlusel teist korda.

Tänavuse saagi kohta ütleb Tõnu Post nii: “Rukis oli ilus, talvitus suhteliselt hästi, 95% ulatuses ja saak oli ka normaalne, võib rahule jääda – keskmine tuli üle 5 t/ha.”

Eestlaste põline leivavili rukis on teiste kultuuridega võrreldes küll vähenõudlikum, kuid selle koristamise ja turustamisega kaasnevad suuremad riskid. Kõljala POÜ ei müü rukist toiduviljaks, see jääb oma farmi loomadele söödaks. Piimakarjakasvatus ongi ettevõtte põhisuund – karjas on 521 lüpsilehma, lisaks

sellele noorkari. Teravilja kasvatatakse ligi 500 ha-l.

“Sügiskülv kestab veel nädala jagu või natuke rohkem, üle poole taliviljast on juba külvatud,” ütles Post 5. septembril. Tema sõnul on tänavune sügis olnud põllukultuuridele soodne – pidanud mitu nädalat kuiva ja siis lühidalt kastnud. “Võikski selline olla, et kuiva rohkem kui vihma, et ei uputaks,” selgitab ta. “Saaremaal on olnud kuus sügist järjest ääretult märjad. Nüüd on hea ja leebe aasta, tööd on sujunud ja kõik on järje peal, see näib suisa uskumatu.”

Eks kevadel näe, millised Post järgmisel aastal viljelusvõistlusele üles annab. 2011. aasta võistlustel osales Kõljala POÜ talirapsipõlluga ja sai saagikuselt kolmanda koha.

HEIKI RAUDLA

14 viljelusvõistlus

Toimetaja Heiki Raudla. Tel 661 3380. heiki.raudla@maaleht.ee Foto IRINA MÄGI

Saaremaa põllumees Kaido Kirst tõmbas nisu tänavusest võistlusnimekirjast maha, aga rapsisaagiga jääb ta rahule.

Kaido Kirst jättis sõelale rapsi Saarlase põlde räsisid tänavu kõige rohkem põud ja kapsakoi. Üldiselt võib ta aga saakidega rahule jääda.

S

aaremaa Valjala valla Nuudi talu peremees Kaido Kirst osales viljelusvõistlusel esimest korda 2008. aastal ja sai juba aasta hiljem võistluse parima suvirapsisaagi (3,7 t/ha).

2010 sai Kirst saagikuse arvestuses esikoha nii oma suvirapsi (3,2 t/ha) kui ka talinisu saagiga (6,8 t/ha). Mandril olid siis tema sõnul rapsiga lood kehvemad.

Tänavu kevadel andis ta võistluskultuuridena üles talinisu ‘Olvin’ ja suvirapsi ‘Larissa’. Viljelusvõistluse ajalugu on näidanud, et tema leivanumbrid ongi olnud suviraps ja talinisu.

“Aga talinisu sai seekord nimekirjast maha kantud,“ nentis Kaido Kirst septembri algul kuivati juures rapsisaaki kogudes. “Sest talv tegi oma töö ja põud oma, nisupõllult ei tulnud midagi.“ Samas lisas ta, et kevadel külvas põlde ümber vähe, sest suvivili võib põuaga veelgi kehvem tulla.

Saaremaa on tema sõnul küll väike, aga põllud on saanud erinevalt vihma.

Põldude vahe on 10 km, kuid osa põlde on vihma saanud, osa mitte. Rapsi kasvatab ta künnipõhiselt, teravilja minimeeritud harimisega. Enamik rapsist läheb kohe kevadiste tarvikute tasaarvelduseks Baltic Agrole. Nisu läheb

OÜ ALVORO

suuresti söödaks Kärdla põllumajandusühistule. “Olen ka rukist kasvatanud, aga praegu on rukki hind olematu ja olen loobunud, kuna seda ei taheta isegi söödaks enam,“ nentis ta.

Septembri esimesel neljapäeval ei osanud Kaido Kirst veel öelda, milline võib tulla tänavune rapsisaak arvulistes näitajates. “Kevadel oli kapsakoi kahjustus suur, lehed olid väga auklikuks söödud ja see tõmbas saaki alla,“ kirjeldas ta olukorda. Üldiselt võib Kirstu sõnul tänavuste saakidega rahule jääda, aga kokkuostuhinnad on võrreldes eelmise aastaga kõvasti langenud. “Kui vilja hind kukub, peab ka väetise hind langema, sest keegi ei saa seda siis osta,“ arvas Kirst. “Või pannakse ainult lämmastikväetist, mitte kompleksväetist, mis kindlasti saaki vähendab.“ Sel sügisel on Kirst külvanud 30 ha talirapsi ja umbes 70 ha jagu läheb talinisu alla. “Saaremaal on talirapsi kasvatamine riskantne, sest vaenlasi on palju – lagled, hirved…“ tõdeb talupidaja. “Aga see-eest on Saaremaa talv pehmem kui mandril.“

HEIKI RAUDLA

Pärnu mnt 386, TALLINN, tel 504 6286 Tallinna mnt 1b, ADAVERE, tel 5552 4066

www.traktor.ee

TEAGLE TOMAHAWK RULLIPURUSTAJAD

Loomaveohaagis PRONAR KURIER 10 Topeltsild, lehtvedrud, vaheaed, present.

Hind 7950 € + km

Universaalhaagis PRONAR T679

... JA PÕHUVESKID

Kandejõud 12 t, lehtvedrud, hüdrojalg, hüdroluuk, laiad rehvid, tugev raam.

(VÕIMALDAVAD ÜHTLAST LÜHIKEST HAKET VASTAVALT VALITUD SÕELALE)

Hind 11 950 € + km

Traktor LANDINI POWERFARM 100 koos esilaaduriga PTO sujuv lülitus (traktoril 2 sidurit).

Hind 36 450 € + km

MCHALE KOMBI, MUUTUV JA FIKSEERITUD KAMBRIGA RULLIPRESSID. Küsi laoseisu!

OVLACI MADALKÜNNI PÖÖRDADRAD (6–10 hõlma) Küsi demovõimalust!

Saare Talutehnika

... NING TÖÖ SAAB TEHTUD!

TANCO PALLILÕIKUR eemaldab ka kile ja võrgu ühe töökäiguga!

Laukna, Raplamaa • tel 505 7936 info@stt.ee • www.stt.ee

viljelusvõistlus 15

Maamajandus Nr 9 (15) 19. september 2013 Foto: RAIVO TASSO

Oidermaa panustab võistlustel otradele Odrasaagiga häid tulemusi saanud Erki Oidermaa peab õigeks, et edaspidi võiks ka kaeraga viljelusvõistlusel osaleda.

E

rki Oidermaa esitas viljelusvõistlusele Põlvamaal Veriora vallas asuva 14,2 ha suuruse odrapõllu, kus kasvas hiline sort ‘Harbinger’.

“See Soomes aretatud uus sort oli Eestis üleüldse teist kevadet maas, kuid järgmisel aastal saavad selle seemet nüüd ka kõik teised osta ja külvata,” selgitas seemnevilja kasvatuse ja müügiga tegelev FIE Erki Oidermaa.

Kuigi hiline sort, kasvas see tänavuse kuiva ja sooja suvega kiires tempos ning augusti keskpaigaks oli saak salves.

“Lõplikud andmed küll veel puuduvad, kuid 7,5–7,7 tonni kanti hektarilt peaks küll jääma,”

rääkis Oidermaa septembri alguses.

Mehe sõnul ei olnud see kindlasti selle sordi lagi. Olnuks sademeid rohkem, tulnuks saak veelgi kopsakam. Seega on ta tolle sordiga igati rahul.

Eelviljaks võistluspõllul oli läinud aastal punase ristiku seemnepõld, mille mees sügisel üles kündis. Harimine ongi tal künnipõhine, samuti ei tunnista ta läga oma maadel.

“Tegelikult oleks huvi läga kasutada küll, kuid sellega kaasnevad riskid, mida ma seemnekasvatajana ei saa lubada – lägaga võib sisse tulla tuulekaera ja muid umbrohtusid,”

Kui 2009. aastal esitas Eesti suuremate seemnekasvatajate hulka kuuluv Erki Oidermaa viljelusvõistlusele talitritiku ja varase suviodra, siis seekord hilise odrasordi.

põhjendas üksnes taimekasvatusega tegelev Oidermaa. Äsjasel lõikusajal ootas tal kombaine nisu 74-l, oder 145-l, raps 76-l, kaer 66-l, tritik 34-l ja hernes 7 hektaril ning ristik ja timut seemneks vastavalt 8-l ja 34 hektaril.

Viljelusvõistlusel on Oidermaa osalenud seni korra, aastal 2009, mil oder ‘Jyvä’ tõi talle parima odrasaagiga – 7,4 tonni hektarilt – ka võidu. “Sealt edasi on ‘Jyvä’ kasvupind Eestis mitu korda kasvanud, kas nii ka ‘Harbingeril’ läheb, näitab aeg.”

Ta peab õigeks, et edaspidi saaks ka kaeraga viljelusvõistlusel osaleda. “Nõudlus toidukaera järele on kasvanud ja kaera kasvataminegi vajaks promomist,” lisas Oidermaa.

REIN RAUDVERE

PARIM KOHT PÕLLU- JA METSAMAA MÜÜGIKS www.kinnistu.ee, tel 501 7886