Maamajandus (märts 2017)

ANNI ÕNNELEID

REPRO

saadab veneaegsed sõnnikulaoturid romulasse

METSARESTORANIS

küpseb lõkkel gurmeetoit

SHUTTERSTOCK

MOODNE TEHNIKA

HERNES JA UBA

tuleb varsti maha külvata

16. märts 2017 Nr 3 (55)

Kevadkülviks valmis?

Parimad Eesti põllumehed kasutavad Pöttingeri tehnikat.

Masinad laos kohe saadaval soodushindadega!

Tartus: Mihkel Timmermann tel 552 8670 mihkel@agriland.ee

Tõnis Suits tel 5802 7240 tonis@agriland.ee

Märjamaal: Alo Vahtmäe tel 5886 6677 alo@agriland.ee

Timo Pärn tel 5566 1985 timo@agriland.ee

www.agriland.ee

2 M A A M A J A N D U S l P Ä E V A K O R R A L JUHTKIRI

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Talunik toetuste pantvangis

J

älle on käes aeg, mil loomapidaja peab muutumatu arvu loomi kolm kuud karjas pidama, kuna seda sätestavad toetuse saamise nõuded.

Nimelt võib piimalehma kasvatamise toetust saada loomapidaja, kes põllumajandusloomade registri andmete kohaselt kasvatab taotluse esitamise aasta 2. märtsi seisuga kuni 400 piimatõugu lehma.

Taotlusele märgitud arvule loomadele kehtib pidamisperiood, mis kestab taotluse esitamise päevast kuni 8. maini ja selle aja jooksul peab taotleja seda arvu toetusõiguslikke loomi oma karjas hoidma.

Iga loomapidaja teab, et õnnetuse eest pole keegi kaitstud. Libastumine, kukkumine, poegimisjärgsed traumad, mastiit… Samas ei pruugi väiksemas karjas täpselt sel ajal või 24 tunni jooksul uut mullikat lüpsma tulla. Küll aga võib see juhtuda näiteks nädal või paar hiljem, ja pidamisperioodi lõpus on karjas juba jälle õige arv loomi.

Haigete või muidu erivajadustega loomade karjas pidamine aga, selleks et ikka taotlusel märgitud loomade arv iga päev säiliks, võib ohustada tervet karja. Näiteks udarapõletik on väga leviv haigus, kevadise vahelduva ilmastikuga eriti. Rääkimata tööjõu- ja närvikulust, mille erivajadustega loomade käitlemine kaasa toob.

See on koht, kus nõuded võiksid kindlasti leebemad olla ning rohkem tegelike olukordadega arvestada.

Kolme kuu jooksul petta pole nii kerge, et seda paaniliselt kartma peaks.

Eesti loomapidajad on väga targad ja tahavad teha oma karja seisukohalt parimaid otsuseid. Ega me muidu oleks oma piimatoodanguga teisel kohal Euroopas.

Selline olukord ei lase toimida normaalse mõistuse päraselt, vaid alandab talumehe kerjuseks, kes jookseb iga eurosendi järele. Jooksmata jätta aga ka ei saa, sest kaks aastat hiljaks jäänud abi tõttu tekkinud sügavad augud tuleb kinni lappida.

Narva mnt 13, 10151 Tallinn Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (55) 16. märts 2017

Loodetavasti toob pääsuke päevasooja, mitte linnugripi

PRIIT SIMSON

Kohe-kohe algab lindude kevadränne ning seetõttu suureneb linnugripi Eestisse jõudmise oht.

V

iimased kuud on Euroopast toonud teateid linnugripijuhtumite lisandumisest, enim Saksamaalt, Austriast, Taanist ja Ungarist. Lisaks on linnugrippi diagnoositud Soomes, Rootsis, Poolas, Hollandis, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis, Iirimaal, Šveitsis, Tšehhis, Slovakkias, Sloveenias, Itaalias, Bulgaarias, Rumeenias, Horvaatias, Kreekas, Serbias, Hispaanias, Portugalis, Venemaal ja Ukrainas.

Veebruari lõpus lisandus linnugripiriikide hulka ka Leedu, kus haigus tuvastati kuuel surnud kühmnokk-luigel Kaunase linnas.

Viirust kannavad eeskätt veelinnud Linnugripp on väga nakkav ja ägedalt kulgev lindude viirushaigus. Praegu Euroopas leviv viirusetüvi H5N8 inimestele ohtlik ei ole. Seni pole Euroopa haiguste ennetamise ja kontrolli keskuse andmetel inimeste seas ühtegi haigusjuhtu registreeritud.

VTA peaspetsialist

Surnud lindudest tuleb kohe teada anda veterinaar- ja toiduametile, et nad saaksid kontrollida, kas surma põhjus oli linnugripp või midagi muud.

Linnugripi nakkuse kandjaks on nakatunud või nakkuse läbi põdenud veelinnud, kes võivad nakatada kodulinde kas oma roojaga või hingamisteede nõrega. Vees säilib viirus nakkusvõimelisena väga pikka aega. Viirus võib hakata nakatunud linnu organismist erituma juba esimestel päevadel ning näiteks pardid võivad viirust levitada 30 päeva.

Nakkuse allikaks võivad olla ka surnud lindude korjused ja suled. Rohkem kui viiest surnud veelinnust või enam kui kümnest surnud metslinnust tuleks inimestel viivitamatult informeerida kohalikku veterinaarkeskust, veterinaararsti või veterinaarja toiduametit (VTA). Haigus võib levida ka inimese tegevu-

se tagajärjel, samuti linnuliha ja munadega.

Kuna linnugripp on väga nakkav ja levib kiiresti, on tähtis kohe abinõud tarvitusele võtta.

Rändlindude Eestisse jõudmisele me kätt ette panna ei saa, seega peame tegema kõik, et viirus ei jõuaks kodulindudeni.

Reisides ära too endaga kaasa lindude sulgi, mune, eluslinde ega linnulihatooteid. Väldi reisil olles otseseid kontakte lindudega ning ära puutu surnud linde.

Ettevaatusabinõuna tuleb kodulinde hoida suletud hoonetes. Juhul kui linde peetakse väljas, tuleb välistada nende mis tahes kontakt metslindudega. Selleks sobib aiaga piiratud ja võrguga kaetud ala, kusjuures lindu-

HARLES KAUP

de söötmis- ja jootmiskoht peab asuma katuse all. Kodus peetavad haned ja pardid peavad olema teistest kodulindudest eraldatud.

Majanduslik kahju võib olla suur Iga farmiomanik saab oma linde kaitsta, kui piirab ka kõrvaliste isikute pääsu lindlasse. Väga oluline on lindlates korrapäraselt teha närilise- ja putukatõrjet. Linnukasvataja peab olema kindel, et kõik, mis lindlasse viiakse, olgu selleks sööt, allapanu või muu materjal, poleks haigusetekitajaga kokku puutunud.

Lindlasse sisenedes peab kindlasti olema võimalus desinfitseerida

jalanõud (desomatt) ning seal kasutatavaid jalanõusid ja üleriideid ei tohi kasutada mujal.

Kui haigus jõuab farmi, siis kõik seal elavad linnud hukatakse, et tõkestada nakkuse levikut.

Ka sööt, nõud, jäätmed ja muu materjal, mis võib olla viirusega saastunud, töödeldakse või hävitatakse.

Praegu peetakse meil kodulinde ligikaudu 3000 majapidamises. Üle tuhande linnuga farmikomplekse on alla viiekümne.

Oht puudutab neid kõiki ning linnugripi ärahoidmisel on kõige suurem vastutus farmeritel-omanikel endil.

Haigusel on silmaga nähtavad ning hõlpsasti märgatavad tunnused. Need varieeruvad sõltuvalt linnuliigist ja vanusest. Kanadel esinevat linnugrippi iseloomustavad loidus, isu vähenemine, munatoodangu järsk langus, kõhulahtisus, hingamisraskused, eritis silmadest, närvinähud ning peapiirkonna, peamiselt harja ja lokutite turse ning sinakus.

Seoses nakkusohuga palume kohe teavitada maakonna veterinaarkeskusi, kui leiate veelindude värskeid korjuseid või hulganisti surnud metsalinde. VTA korraldab proovide võtmise ja laboratooriumi saatmise, et võimalikku haigust diagnoosida.

Euroopa põllumajanduspoliitikat peaks kahe aasta võrra pikendama Ettevalmistused Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uuendamiseks pärast 2020. aastat on juba alanud.

E

uroopa Komisjon on kor­raldanud mitmeid põllumajanduse tulevikupoliitika üritusi ja tänavu tuleb ka eelolevat põllumajanduspoliitikat puudutav avalik konsultatsioon, mis algas juba veebruarist. Selle aasta teisel poolel on komisjonist oodata konsultatsiooni kokkuvõtteid ja ettepanekuid, mis on edasise arutelu aluseks.

Mis saab pärast aastat 2020 ELi valitsusväliseid organisatsioone esindav Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee võttis eelmise aasta lõpus vastu omaalgatusliku arvamuse põllumajanduspoliitika kohta pärast 2020. aastat. Komitee arvamuses käsitletakse 2020. aasta järgset põllumajanduspoliitikat mõjutavaid põhitegureid ja

SIMO TIAINEN Soome Põllumeeste ja Metsaomanike Keskliidu direktor, Euroopa Majandusja Sotsiaalkomitee liige

põllumajandusega seotud probleeme ning esitatakse asjakohased järeldused ja soovitused.

Komitee on järjepidevalt märkinud, et ühine põllumajanduspoliitika peab kaitsma Euroopa põllumajandusmudelit, mis peaks kindlustama toiduainetega varustamise, järgima säästlikkuse põhimõtteid ning vastama põllumajandustootjate ja tarbijate tegelikele vajadustele. Põl-

lumajandus on tulevaste strateegiliste, majanduslike, keskkonna­ alaste ja sotsiaalsete probleemide seisukohalt keskse tähtsusega. Juba pool sajandit on ühine põllumajanduspoliitika aidanud ELi üles ehitada.

Oma arvamuses märgib komitee, et ELi institutsioonid peaksid kiiresti kokku leppima praeguse ühise põllumajanduspoliitika pikendamises vähemalt kahe aasta võrra. Kõnealune ettepanek põhineb äratundmisel, et eelseisvate mitmete oluliste valimiste, ELi otsustusprotsessi aegluse ja muude ebakindlust tekitavate asjaolude tõttu ei ole uus põllumajanduspoliitika 2021. aastaks veel valmis. Ebakindluse vältimiseks peaksid põllumajandustootjad juba aegsasti teadma, et praegune poliitikaraamistik jätkub vähemalt 2022. aasta lõpuni.

Prioriteedid: noored ja lihtsustamine Komitee tõstab oma soovitustes esile noorte põllumajandustootjate olukorda ja põllumajandus-

poliitika lihtsustamise vajadust. Ühise põllumajanduspoliitikaga tuleks aidata rohkem kaasa noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamisele mitte ainult sihipäraste toetustega, vaid stabiilse poliitikaga. Stabiilsus on vajalik selleks, et ettevõtjad oleksid võimelised tegema pikaajalisi investeeringuid. Ühise põllumajanduspoliitika järgmise reformi keskne prioriteet peaks olema ka lihtsustamine. Ühise põllumajanduspoliitika rakendamine peab olema sujuvam ning praegused kontrollija karistussüsteemid tuleb muuta mõistlikumaks. Äärmiselt oluline on tagada põllumajandustootjatele õigeaegsete maksete tegemine.

Komitee rõhutab samuti, et ühelt poolt tuleks tulevases ühises põllumajanduspoliitikas arvesse võtta põllumajandusmudelite mitmekesisust ja piirkondlikke iseärasusi ning teiselt poolt selle poliitika majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide mitmekesisust. Oma toiduainete tootmine ja kohalik põl-

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee, 661 3356 Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht Kirk-Marius Kukumägi, kirkmarius.kukumagi@ekspressmeedia.ee, 661 3337, 511 7629

lumajandus on tähtis osa maailma iga rahvuse kultuurist. Ühise põllumajanduspoliitika üks peamisi põhimõtteid peab olema, et põllumajandustootmine oleks elujõuline ja jätkusuutlik kõikides ELi piirkondades.

Põllumajandus seisab tulevikus silmitsi tõsiste väljakutsetega. Tulevane ühine põllumajanduspoliitika peab suutma vastata ülesannetele, mis on seotud selliste valdkondadega nagu toiduga kindlustatus, keskkond, energia, kliimamuutusega kohanemine ja selle mõjude leevendamine, kestlik areng, maaelu tasakaalustatud areng, hindade ja sissetuleku volatiilsus, ebakindlus rahvusvahelises kaubanduses, toidutarneahela toimimine ja turgude ebastabiilsus. Meie ees seisvate probleemidega tegelemiseks vajab põllumajanduspoliitika piisavalt raha Euroopa tasandil.

Arvamus 2020. aasta järgse põllumajanduspoliitika kohta on kättesaadav komitee veebi­ lehel www.eesc.europa.eu/?i= portal.en.nat-opinions.38857.

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

PÄE VAKO R R AL

Nr 3 (55) 16. märts 2017

l

M A A M A J A N D U S 3 ANNI ÕNNELEID

Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel loodab, et katsepõllud jäävad ka edaspidi nende kasutusse.

Taimekasvatuse instituudi maamure leidis lahenduse Vald soovis Jõgeval asuva ETKI põllu müüa, riik lubas selle maa vallalt välja osta.

V

eebruaris kirjutasime sellest, et Eesti Taimekasvatuse Instituuti (ETKI) ähvardab Jõgeva vallas ligemale 120 hektarist põllumaast ilma jäämine, mis muudab küsitavaks teadustöö jätkamise tulevikus (“Jõgeval on sordiaretus ohus, sest vald müüb katsepõllud maha”).

Nimelt otsustas Jõgeva vallavolikogu enampakkumise korras müüa 240 ha vallale kuuluvat maad. Neljast maatükist üht, 117,8 ha suurust Sirgu kinnistut on seni vallalt teadustööks rentinud ETKI ja see moodustab kümnendiku nende kasutuses olevatest maadest.

Sirgu põllumaast Kuremaa lähedal ilma jäämisel väheneksid ETKI võimalused kat-

seid teha ja seemneid kasvatada. Kuigi praegune rendileping kehtib 2023. aastani ja ka oksjonil Sirgu maatüki tulevane ostja peab seda täitma, ei oleks see instituudile lahendus, kuna uue omaniku puhul poleks neil mingit kindlust, et nendega rendilepingut pikendataks.

Jõgeva vallavanema Enn Kure kinnitusel kasutavad nad põllumaade müügist saadavat raha valla tänavuste investeeringute katteks.

ETKI on pidanud läbirääkimisi Jõgeva vallavalitsusega lahenduse leidmiseks alates probleemi tekkimisest eelmise aasta lõpus. Ka maaeluministeerium tegi kantsler Illar Lemetti sõnul omalt poolt 22. veebruaril Jõgeva vallavalitsusele ettepaneku asuda läbirääkimistesse, kaasates kõiki osapooli, et leida parim lahendus ETKI kasutuses oleva Sirgu kinnistu osas.

Paraku otsustas 23. veebruaril toimunud Jõgeva vallavolikogu oma istungil jätta vastu võtmata otsuse eelnõu maaüksuste võõrandamise tühistamisest.

REIN RAUDVERE rein.raudvere@maaleht.ee

“Meile teadaolevalt on Jõgeva vallavalitsus tellinud Sirgu kinnistu väärtuse teadasaamiseks eksperthinnangu,” lisas kantsler.

27. veebruaril saatis maa­ eluminister Tarmo Tamm kirja keskkonnaministeeriumisse, kus tegi minister Marko Pomerantsile ettepaneku asuda läbirääkimistesse Sirgu kinnistule asendusmaa leidmiseks. Samuti kinnitas Tamm, et on pöördunud ses küsimuses ka maa-ameti poole.

“Palume keskkonnaministeeriumil leida ja pakkuda välja Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas asuvad haritava maaga kinnistud, mida oleks võimalik Sirgu kinnistu asendusmaana Jõge-

va vallavalitsusele üle anda või mida saaks ETKI sobivuse korral oma ülesannete täitmiseks kasutada,” seisis kirjas.

Tõenäoliselt leidis instituudi maamure läinud reedel aga juba oma lahenduse, kui maaeluminister Tamm kohtus sel teemal kohapeal Jõgeva vallavolikogu esimehe Tiit Lääne, vallavanem Enn Kure ning ETKI direktori Mati Kopliga.

“Jõudsime variandini, et riik ostab otsustuskorras selle Sirgu kinnistu vallalt ära ja volikogu saab enda varasemat otsust muuta oma 31. märtsi istungil,” selgitas Koppel.

Päriselt võib maamure lahendusele joone alla tõmmata muidugi alles pärast ostu-müügitehingu toimumist, märkis ta.

ETKI juhi sõnul oli palju tuge ka Maalehe artiklist, mis tõi rohkesti tagasisidet ja paljud valutasid instituudi tuleviku pärast südant.

“Põllumehed ja põllumajandusorganisatsioonid on meid ses osas toetanud ja ministriga suhelnud,” lisas Koppel.

4 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (55) 16. märts 2017

Kui ilm lubab, võib juba mõne nädala pärast hernest ning uba külvama hakata.

Herne ja oa H kasvatamine

erne- ja oakasvatus on viimastel aastatel tõusuteed läinud. Eelmisel saagihooajal aga kerkis probleemiks nende viljade kvaliteet.

Kuidas alustada?

Põldhernes.

Põlduba.

RAIVO TASSO

LII SAMMLER

7

Hernest võib kasvatada kõikidel muldadel. Raskematel muldadel on juurestiku areng keerulisem ja selle tõttu langeb saak. Ei sobi liigniisked ja õhuvaesed mullad.

Hästi sobivad hernele neutraalsed liivsavi- või saviliivmullad. Happelistel muldadel on pärsitud juurte mügarbakterite areng ning lämmastiku sidumine. Suur hernejuurestik koos mügarbakterite jäänustega jätab pärast saagi koristamist mulda hektari kohta kuni 100 kg lämmastikku.

Herne juured on suure kohanemisvõimega, tänu sellele omastab hernetaim hästi toit­ aineid raskestilahustuvatest ühenditest. Omadus siduda lämmastikku ning juurte hea lagunevus tõstavad mullaviljakust.

Oluline on sügav sügiskünd ning kevadine 6–8 cm kultiveerimine. Ühtlase külvialuse saamiseks tuleb põld enne külvi kindlasti rullida. Külvisenorm on põldhernel 80–100 idanevat seemet/m2, külviridade vahekaugus 12–25 cm. Hernes hakkab idanema juba +5° juures.

TIIU ANNUK Scandagra Eesti nõustaja

Hernes tärkab olenevalt mulla temperatuurist ja sordist 6–16 päeva jooksul. Optimaalne temperatuur seemnete idanemiseks on 10–20°. Idanemiseks vajab hernes palju niiskust, seetõttu on oluline külvata võimalikult vara. Kui on aga liiga märg ja külm, võib hernes jääda kiratsema ning nakatuda haigustesse.

Taimede kasvuks on optimaalne temperatuur 16–20°.

Mügarbakterite areng algab +5° juures ja õhulämmastiku sidumine alles +10° juures, optimaalne temperatuur mügarbakterite elutegevuseks on +24...+26°. Herne tõusmed taluvad lühiajalist –5...–6° külma.

Kõige külmaõrnem on hernes õitsemise ajal, õied ja noored kaunad taluvad –2...–3°. Külmakahjustuse korral arenevad välja tühjad kaunad. Põuaga võib katkeda õite moodustumine ning õied ja kaunad variseda. Liigniiskusega nii õitsemise aeg kui ka valmimine pikeneb, see omakorda võib põhjustada kvaliteedi langust.

TAIME K A S VAT US

Nr 3 (55) 16. märts 2017

Põlduba on niiskusnõudlik kultuur ja vajab viljakat mulda. Kasvab hästi huumusrikkal, keskmise lõimisega, nõrgalt happelisel ja neutraalsel mullal. Sügav sügiskünd, kevadel 6–8 cm kultiveerimine, kasvuks ja arenguks vajalik temperatuur on 15–20°.

Pika kasvuaja tõttu külvatakse seemned vara. Külvisenorm on 50–70, võimalik ka 35–50 idanevat seemet/m2. Külvisügavus 5–8 cm. Sõltuvalt sordist on seemnete vahekaugus 20–45 cm.

Põhiliselt on põlduba isetolmlev, kuid teda tolmutavad ka putukad. Tõusmetest saagini kulub 100–120 päeva. Põlduba on koristusküps, kui 70–80% kauntest on mustad. Koristusega ei tohi viivitada, sest seemned võivad kaunas idanema minna. Külvikorras sobib uba kõige paremini teraviljadele järelkultuuriks.

Taaskülvata võib teda nelja aasta pärast.

Väetamine ja taimekaitse Orgaanilise väetise kasutamine pikendab nii herne kui oa kasvuaega, seega on otstarbekam anda see eelkultuurile. Herne ja põldoa kasvatamine võimaldab kasutada looduslikke lämmasti-

Orgaanilise väetise kasu­ tamine pikendab nii herne kui oa kasvuaega, seega on otstarbekam anda see eelkultuurile.

ku ressursse ja jätta seotud lämmastik järgnevale kultuurile kasutamiseks.

Väetisteks sobivad madala lämmastikuga fosforit, kaaliumi ja mikroelemente sisaldavad väetised, nt NPK 9-12-25 pluss mikrod, NPK 6-18-30 jne. Keskmiselt vajab hernes ühe tonni saagi moodustamiseks N – 5 kg/ha, P – 7 kg/ha, K – 21 kg/ha ja S – 8 kg/ha. Põlduba vastavalt N – 10 kg/ha, P – 4 kg/ha, K – 21 kg/ ha ja S – 12 kg/ha.

Liblikõielistel loetakse võtmeelementideks magneesiumi (Mg), mangaani (Mn), boori (B) ja molübdeeni (Mo). Magnee­ sium suurendab saagikust ja parandab kvaliteeti. Mangaan parandab vastupanuvõimet haigustele ning külmadele. Lisaks suurendab saagikust ja parandab kvaliteeti. Boor soodustab õitsemist ning kaunade arengut ja täitumist. Molübdeen on oluline juuremügarate arengul, kuna suurendab nende arvu ja soodustab lämmastiku fikseerimist.

Mikroelementide keskmine vajadus hernel ja põldoal on magneesium (MgO) – 30–50 kg/ha, boor (B) – 80–150 g/ha, mangaan (Mn) – 200–300 g/ha, vask (Cu) – 40–100 g/ha, tsink (Zn) – 150–350 g/ha ja molübdeen (Mo) – 5–15 g/ha.

Umbrohutõrje peale tuleks mõelda juba sügisel. Sügisene glüfosaatide kasutamine võimaldab lahti saada mitmeaastastest raskesti tõrjutavatest umbrohtudest, lisaks kasutada mehaanilist tõrjet – künda või randaalida.

Kevadel saab kasutada mitmeid mullapreparaate pärast

Põlduba on hernest tundlikum kultuur ning kemikaalidega tuleb hoolikalt ümber käia. külvi ja enne tärkamist (Fenix, Boxer, Stomp CS). Kindlasti tuleb arvestada, et põlduba on hernest tundlikum kultuur ning kemikaalidega tuleb hoolikalt ümber käia.

Tärkamisjärgselt võib kasutada märksa vähem preparaate.

Hernel on nendeks Stomp CS, Basagran, MCPA, Butoxone.

Põldoal saab pärast tärkamist kasutada vaid Stomp CSi ning Basagrani.

MCPAd ei tohi kindlasti põld­ oal kasutada, kuna see hävitab külvid. Kõrreliste umbrohtude tõrjeks saab kasutada nt tooteid Leopard, Agil 100 EC ja Targa Super.

Peamisteks kahjuriteks on viimastel aastatel nii põldoal kui hernel kujunenud hernekärsakad. Kuna kasvupinnad on suurenenud, on ka kahjurite arvukus tõusnud. Majanduslikku kahju teevad kärsakad, kes närivad liblikõieliste leheservadesse väikesi kaarjaid täkkeid. Kahjustus on eriti ohtlik tõusmete faasis põuaste ilmade korral. Kärsakad munevad mulda ning nende vastsed toituvad kaunviljade juuremügaratest.

Hernel on teiseks oluliseks kahjuriks hernemähkur. Liblikate väljalend langeb kokku herne õitsemisega. Liblikad munevad

ülemistele lehtedele, õievarrele, kauna algmetele. Igas kaunas toimetab kuni kolm röövikut.

Liblikate lendluse kindlaksmääramiseks kasutatakse feromoonpüüniseid. Tõrjekriteeriumiks loetakse, kui feromoonpüünisesse tuleb ööpäevas vähemalt 5–10 liblikat.

Lisaks kahjustavad hernest herneripslased, herne-lehetäi, herne-teramardikas. Põlduba aga oa-lehetäi ja oa-teramardikas. Nii herne- kui oa-teramardikad avastame alles hoidlas.

Kahjuritõrjeks on lubatud kasutada Decis Megat, Proteuti, Fastac 50, Mavrik Vitat.

Levinumad haigused Haigustest on olulisimad laikpõletikud, mida tekitavad seened.

Herne ja oa lehtedele, vartele, kaunadele ja seemnetele tekivad ümmargused või piklikud, algul pruunid ja hiljem keskelt heledad laigud. Haigusetekitajad säilivad seemnetes 5–10 aastat, taimejäänustel kuni aasta. Nakatumist soodustavad suur õhuniiskus ja temperatuur 16–20°. Nakkus on ohtlik tõusmejärgus, kui see võib levida varrelt kasvukuhikule ja põhjustada taime hukkumist. Laikpõletikku nakatumise riski vähendab õigeaegne külv.

Vältida tasub väga varajast külvi külma mulda ning suurt külvisenormi, kuna see suurendab taimede kokkupuudet.

Juuremädanik võib välja kujuneda juba õhutemperatuuril 6–8° ja siin on peamised kahjustajad samuti seened. Seemnete puhtimine on üks võimalus

l

M A A M A J A N D U S 5

hoida haigust kontrolli all. Kuna meil keemilisi vahendeid puhtimiseks registreeritud pole, on soovitatav puhtida bakterpreparaatidega (Bactomix-5) ning teiste toodetega, mis kiirendavad taime algkasvu. Soovitatakse kasutada resistentseid sorte ning varajase nakkuse korral pritsida kasvu ajal fungitsiididega (Dithane). Oluline on taimejäänuste hävitamine ning varise tõrje sügisel pärast koristust. Külvikorras hoida vahet vähemalt 4–5 aastat.

Põldoa-šokolaadilaiksus on põldoa levinumaid haigusi. Seen talvitub nii seemnetel kui taimejäänustel. Lehtedele tekivad algul väikesed šokolaadpruunid korrapäratu kujuga teravalt piiritletud laigud, mis hiljem muutuvad keskelt heledamaks. Vartel ja kaunadel esinevad punakad triibud. Niiske ilmaga kattuvad laikude ääred halli eoskandjate kirmega. Hiljem tekivad haigetel lehtedel seenemügarad.

Põldoa-šokolaadilaiksuse levimine ja taimede nakatumine toimub õhutemperatuuril 15–20° ning üle 80% õhuniiskuse juures.

Haigus levib lehetäide, tuule ja veepiiskade abil. Keemiline pritsimine on vajalik. Sõltuvalt temperatuurist ja niiskusest on sobiv aeg alates õiepungade moodustumisest kuni viljumise lõpuni.

Desikandid ei küpseta kultuuri valmis, vaid kuivatavad toored seemned koos kaunaga.

Herne väga levinud haigus on afanomükoos, mis ilmneb õienuppude moodustumise ajal. Nakatuvad juured ja varrealus, õienuppude kujunemise ajal hakkavad taimed kuivama alates alumistest lehtedest. Taime vars muutub mullapinnast natuke kõrgemal pruuniks ja mustaks, vesiseks, hiljem taim hukkub. Lisaks võivad hernest ja põlduba kahjustada roostehaigused, närbumistõbi, ebajahukaste, kuivlaiksus, hahkhallitus, valgemädanik, herne-jahukaste, kaunakõrbus.

Haigusetõrjeks võib hernele ja põldoale kasutada Amistari, Switch 62,5 WGd, Signumit, Dithane NTd, Prosarot, Propulset.

Koristuseelne töötlemine võib osutuda vajalikuks, kui põld on umbrohtunud. Suured umbrohud rohelise massina ummistavad kombaini ning koristusjõudlus on väike. Teine oluline põhjus on see, kui hernes või põlduba on ebaühtlaselt valminud. Närvutamine aitab vähendada kuivatuskulusid ja koristustööd ladusamaks muuta. Põldhernel kasutatakse Diquat, kui herne niiskusesisaldus on 45% või vähem. Põld­ oal on lubatud kasutada lisaks Reglone Superit.

Tähelepanu tuleb pöörata, et desikantidega töötlemine ei toimuks väga vara, kuna see võib ülemistes kaunades põhjustada kortsunud terade liiga suure osakaalu, mis tähendab saagikadu. Vilja kuivamine võtab kauem aega ja eelnenud kuivatamise efekt läheb kaduma. Arvestada tuleb, et desikandid ei küpseta kultuuri valmis, vaid kuivatavad toored seemned koos kaunaga.

6 M A A M A J A N D U S l T E H N O L O O G I A

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (55) 16. märts 2017

Kuidas tahesõnnik kõige paremini p Pärast 20. märtsi algab sõnnikuvedu ja laotada tuleb ka tahesõnnikut.

Selle laotamisel on veneaegset “sitalaotajat” hakanud asendama kaasaegne tehnika.

KALVI TAMM RAIVO VETTIK TAAVI VÕSA PEETER VIIL ETKI teadurid

S

õnnik on Eestis liigitatud selles sisalduva kuivaine protsendi järgi järgmiselt: vedelsõnnik, milles on kuivainet kuni 7,9 massiprotsenti; poolvedel sõnnik, milles on kuivainet 8,0–19,9 massiprotsenti; tahesõnnik, milles on kuiv­ ainet 20,0–24,9 massiprotsenti; sügavallapanusõnnik, milles on kuivainet vähemalt 25 massiprotsenti.

Sõnniku edasisel käitlemisel on tehnoloogiliselt oluline, kas see on pumbatav (kuivainesisaldus alla 12%) või laaditav (kuiv­ ainesisaldus üle 12%) ja vastavalt sellele valitakse sobiv tehnoloogia. Ülevaade Eestis toodetava tahesõnniku kuivaine ja toiteelementide sisaldusest põllumajandusuuringute keskuses aastatel 2009–2015 analüüsitud sõnnikuproovides on esitatud tabelis 1.

Tahesõnniku laotamise järel on oluline selle kiiresti mulda viimine, eriti juhul, kui selle ammooniumlämmastiku sisaldus on suhteliselt kõrge. Ammooniumlämmastik (NH4) läheb sõnniku kõrge pH korral kergesti üle ammoniaaklämmastikuks (NH3), mis on kergesti lenduv ja samas taimedele hästi omastatav. Lendunud ammoniaak tekitab ühelt poolt õhust tulenevat eutrofeerumist ja teisalt väheneb sõnniku väetusväärtus.

Ammoniaagi lendumisest tingitud keskmine lämmastikukadu sõltuvalt tahesõnniku muldaviimise ajast on esitatud tabelis 2 ning temperatuuri ja niiskuse mõju sõnnikus sisalduva ammooniumlämmastiku kaole ammoniaagi lendumisena tabelis 3.

Sõnniku toitainete sisaldus on võrreldes mineraalväetistega suhteliselt madal ja seetõttu on selle vajadus pinnaühikule suurem. Samas on keskkonnanõuetega lubatud hektarikogused piiratud ja sageli tuleb sõnnikut vedada ka hoidlast kaugel asuvatele põldudele. See tingib suuremad hoiustamis-, laadimis- ja veomahud kui mineraalväetiste käitlemisel.

Tahesõnniku laotamise tehnoloogiad Tahesõnnikut võib laotada otse või etteveoga. Otseveoga tehnoloogiat kasutatakse juhul, kui põllud ei ole hoidlast väga kaugel. Arvutuslikult on selleks piiriks kolm kilomeetrit.

Tahesõnniku otseveoga laotamise käitlusetapid on hoiustamine hoidlas, laadimine hoidlast laoturisse, vedu laoturiga hoidlast põllule ning laotamine.

Kui põld asub hoidlast kaugemal ja ettevõttes ei ole piisavalt sõnnikulaotureid, on otstarbekas kasutada etteveoga tehnoloogiat. Kuna taheda materjali veokilt laoturisse laadimine on tülikas, kallutatakse see põllule auna. Sageli veetakse tahe orgaaniline väetis põllule aunadesse valmis siis, kui on vedamiseks sobivam aeg, ja laotamine toimub teisel, laotamiseks sobivaimal ajal.

Tahesõnniku etteveoga laotamise käitlusetapid on laadimine hoidlast veokisse; vedu veokiga hoidlast põllule; aunastamine; hoidmine aunas; laadimine aunast laoturisse; laotamine.

Taheda orgaanilise väetise laadimiseks sobivad ratas-, teleskoop-, ekskavaator- ja traktori esilaadurid. Piidega haaratsid ja hargid sobivad paremini pikka põhku sisaldava sõnniku laadimiseks. Ülejäänud tahedate orgaaniliste väetiste laadimiseks sobivad paremini kopplaa-

TA B E L 1

Sõnniku kuivaine, NPK ja ammooniumlämmastiku (NH4+) sisaldused (2009–2015 analüüsitud tahesõnnikuproovid) Sõnniku liik

Proovide arv

KA %

N kg t–1

NH4+ P K kg t–1 kg t–1 kg t–1

Veise tahesõnnik 140 21,9 5,4 0,7 1,2 4,1 Veise sügavallapanusõnnik 76 30,2 5,9 0,5 1,4 4,8 Sea tahesõnnik 8 22,5 7,6 1,8 3,4 4,6 Sea sügavallapanusõnnik 13 28,9 7,7 2,0 2,8 4,8 Kana tahesõnnik 2 23,5 10,2 4,9 1,9 2,6 Kana sügavallapanusõnnik 36 44,3 21,4 5,5 7,4 9,8 Lamba tahesõnnik 6 21,6 6,8 0,3 1,5 6,3 Lamba sügavallapanusõnnik 11 38,4 8,2 0,7 1,8 8,7

TA B E L 2

Keskmine ammooniumlämmastiku kadu tahesõnnikust sõltuvalt ajavahemikust laotamise ja muldaviimise aja vahel Laotamistehnoloogia NH kadu, % -N 4

Paisklaotamine, kohe viiakse mulda Paisklaotamine, 4 tunni pärast viiakse mulda Paisklaotamine, 24 tunni pärast viiakse mulda Paisklaotamine, mulda ei viida

15 30 50 60

Rõhtbiitritega laotur sobib hästi tahesõnniku laotamiseks, kuid sellega saab laotada ka komposti. Seade talub laotatava materjali hulgas olevaid võõrkehi (nt kivid).

TA B E L 3

Ammooniumlämmastiku kadu (%) õhu erinevate temperatuuride ja niiskuste korral Laotamise ja mulda- Keskmine viimise ajaline vahe 1 päev 2 päeva 3 päeva 4 päeva 5 päeva Ei viida mulda

25 30 35 40 45 65

durid. Laadimisjõudlus on suurem piisulguriga kopplaaduriga laadimisel.

Tahesõnniku hoidlast põllule vedu toimub sageli tahesõnnikulaoturiga. Mõnel laoturil saab laotusseadme tühjendamise ajaks hüdrosilindrite abil üles pöörata, et sõnnik oleks võimalik kiiremini kastist välja valada. Tahe­sõnniku veoks hoidlast põllule kasutatakse ka veoutosid, need sobivad paremini juhul, kui sõnnikut veetakse teedel, kus on võimalik sõita traktorist kiiremini. Samas tuleb silmas pidada, et veoauto läbivus peaks olema piisavalt hea põllul liikumiseks. Arvestada tuleb ka täiendava ajakuluga sõnniku veoautost laoturile laadimisel. Osa

Jahe (< 10 °C) Niiske Kuiv 10 13 15 17 20 40

15 19 22 26 30 50

Palav (>25 °C) Niiske Kuiv 25 31 38 44 50 75

50 57 65 73 80 95

tahesõnniku laoturite tootjaid on paigaldanud tahesõnniku laoturi veoautole, et saavutada korraga väiksem ajakulu nii transpordile kui laadimistele.

Aunastamise piirangud Arvestada tuleb ka, et aunastamisel on mitmed piirangud ja toitainete kadu võib olla märkimisväärne.

Punkermahutiga külglaotamisega laotur suudab laotada kõiki sõnnikutüüpe, kuid laotamiskvaliteet on otseses sõltuvuses sõnniku ühtlikkusest. Koreserikast tahesõnnikut saab laotada, kui laoturil on materjali rebiv etteande- või laotamistrummel.

Sõnnikuaunana käsitatakse veeseaduse tähenduses maapinnal hoitavat sõnnikut. Sõnnikuaun peab olema kaetud vettpidava materjaliga või vähemalt 20 cm paksuse turba-, põhu-, mulla-, saepuru- või puitlaastukihiga.

Sõnnikuauna ei tohi kahel teineteisele järgneval aastal paigutada samasse kohta. Haritaval maal on aunas lubatud hoida tahesõnnikut mahus, mis ei ületa

Sõnniku ladustamine põllul aunades on hädaabinõu, millega kaasneb põhja- ja pinnavee reostumise risk. Ilma aluseta sõnniku põlluaunast võib kaitsmata põhjaveega alal virts imbuda põhjavette.

ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. Nitraaditundlikul alal on kuni 50 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtri servast aunastamine keelatud.

Sõnniku ladustamine põllul aunades on hädaabinõu, millega kaasneb põhja- ja pinnavee reostumise risk. Ilma aluseta sõnniku põlluaunast võib kaitsmata põhjaveega alal virts imbuda põhjavette. Põhjavee reostumise risk on eriti suur karstialadel.

Katmata sõnnikuaunast võib sademevee ja väljanõrguva virtsa tõttu sõnnikust kuni 45% kaaliumist ning 10% fosforist leostuda. Katmata sõnnikuaunast võib lenduda 25–30% lämmastikust, kaetud aunast kuni 20%.

TEHNOLOOGIA

Nr 3 (55) 16. märts 2017

l

M A A M A J A N D U S 7

põllule saab

REPRO

5 Püstbiitrite ja ketastega laotur sobib väga hästi tahe­ sõnniku laotamiseks ja hästi komposti laotamiseks. Kinnise põhja ning piisavalt tiheda vootõkke korral saab sellega laotada ka poolvedelat sõnnikut.

3 Püstbiitritega laotur sobib hästi tahesõnniku laotamiseks, kuid sellega saab laotada ka komposti.

Rõhtbiitrite ja laotamisketastega laotur sobib komposti ja tahesõnniku laotamiseks. Kinnise põhja ja piisavalt tiheda vootõkke korral saab sellega laotada ka poolvedelat sõnnikut.

Sõnniku hoidmisel põlluaunas on põhja- ja pinnavee saastumise vältimiseks soovitatav sõnnikuvedelike sidumiseks rajada sõnnikuauna alus vett imavast materjalist (turvas, põhk jms). Sõnnikuauna asukohaks ei sobi karstialad ja kaitsmata põhjaveega alad, seda eriti, kui läheduses (500 m) paikneb maapinnalähedasest veekihist toituv ühisveehaare.

Kui sõnnikuauna rajamine kaitsmata põhjaveega alale on vältimatu, tuleb veereostuse vältimiseks sõnnikuauna alus muuta veekindlaks kile või geotekstiiliga või rajada muust materjalist vettpidav alus.

Parim laotamistehnoloogia Sõnniku parima laotamistehnoloogia valik peab tagama välis­ õhu, pinna- ja põhjavee kvaliteedi säilimise keskkonnanormatiividele vastavana, samuti selle, et

sõnnikust reoainete emissioonid õhku ja vette oleks võimalikult väikesed. Nende eesmärkide saavutamiseks on sõnniku laotamisel oluline õige laotusnorm, laotamise ühtlikkus ja sõnniku kiire muldaviimine.

Peamised agronõuded sõnnikulaotamisele on järgmised: sõnnikuga koos ei tohi laotada võõrkehi; sõnnik tuleb laotada võimalikult ühtlaselt: hälve pikiühtlikkusel ei tohiks ületada 15% ja põikühtlikkusel 25%.

Kultuurideta põllul tuleb tahesõnnik laotamise järel mulda viia 12 tunni jooksul. Põllule laotatud, kuid sissekündmata tahesõnniku kergesti omastatavast lämmastikust lendub suhteliselt kiiresti ammoniaagina atmosfääri 50–60%. Tahesõnnikulaoturiga laotatava sõnniku kuivainesisaldus peab olema üle 15%.

Tulenevalt tahesõnniku ebaühtlasest konsistentsist on selle ühtlane annustamine keerukas.

Laotamise vastavust kavandatud

annusele ja laotamise ühtlikkust tuleb aeg-ajalt kontrollida.

Tahesõnnikulaotureid võib liigitada mitme tunnuse alusel: n haakeviisi järgi: haake-, rippja poolripplaoturid; n laotamissuuna järgi: taha- ja külglaotamisega; n etteandeseadme tüübi järgi: konveier- ja tõukekilpseadmega; n laotamisseadme tüübi järgi: biiter-, ketas-, koot- ja rootorseade; n biitrite asetuse järgi: püst-, rõht- ja pikibiitri(te)ga; n biitrite konstruktsiooni järgi: hammas-, tigu-, laba- ja kootbiitriga; n biitrite arvu järgi: 1, 2, 3, 4 jne biitriga; n mahuti järgi: kastiga või punkriga; n haakelaoturid jagunevad telgede arvu järgi kahe- ja kolmeteljelisteks; n poolripplaoturid jagunevad ühe- või tandemteljelisteks.

Enamasti on tahesõnnikulaoturid poolripplaoturid. Mahuti on laoturitel üldjuhul risttahukakujuline kast. Punkermahuti alaosa ristlõige on tagantvaates trapetsikujuline.

Tahalaotamisega biiterlaoturid on kõige enam levinud. Biitrid pannakse pöörlema enamasti kettülekande abil, mis on ülekoormuse vältimiseks varustatud kaitsesiduriga. Kettülekanne saab ajami kas hüdromootorilt või jõuvõtuvõllilt.

Tahesõnnikulaoturite võimsustarve sõltub enam mulla seisundist kui laotatavast materjalist. Heades oludes, kus rataste veeremine pole oluliselt takistatud, võib laotamisel võimsustarbeks arvestada alates 10 kW kandevõime tonni kohta. Kui põllul on märkimisväärseid kallakuid, võib võimsustarbest olulisemaks saada veduki haardevõime.

Tahesõnniku laotamisnorm (tonni/ha-1) sõltub laoturi liikumiskiirusest, väljalaadimis-

jõudlusest ja töölaiusest. Etteantud laotamisnormile vajaliku liikumiskiiruse saab leida valemiga v=36Q:bp. (Q on laoturi väljalaadimisjõudlus (kg/sek-1), p – laotamisnorm (t/ha-1) ja b – laoturi töölaius meetrites.)

Väljalaadimisjõudluse leidmiseks mõõdetakse laoturi kastist teadaoleva koguse sõnniku väljalaadimiseks kulunud aega.

Lihtsaim viis on kaaluda laotur koos sõnnikuga, seejärel kindla ajavahemiku vältel sõnnik laoturist laotamisseadme abil välja laadida ja kaaluda laotur uuesti.

Kaalumise tulemuste vahe (kg) jagatud väljalaadimisajaga (s) ongi väljalaadimisjõudlus.

Kui laotamisnorm on näiteks 25 tonni/ha-1, töölaius 4 m ja väljalaadimisjõudlus 27 kg/s-1, siis vajalik liikumiskiirus on (36×27):(4×25)=9,7 km/h-1.

Liikumiskiirus tuleb arvutada iga kulunormi ja sõnnikuliigi korral. Kui liikumiskiiruse valikuga ei ole võimalik soovitud

kulunormi saada, tuleb muuta etteandeseadme (kett-liist-konveieri või tõukekilbi) liikumiskiirust.

Tegelikku kulunormi võib kontrollida ka nii, et laotamislaiuse ja ühe koorma laotamisel läbitud teepikkuse järgi arvutada täislaotatud pindala. Kulunormi saab koorma massi jagamisel pindalaga.

Laotamisaegne ilm (vt tabel 3) ning laotamise ja muldaviimise ajaline vahe mõjutavad oluliselt ammoniaagi emissiooni sõnnikust. Tabelis 2 olid esitatud ammoniaagi emissiooni keskmised väärtused tahesõnniku laotamisel.

Niiske, tuulevaikne, pilvine ja jahe ilm on sõnniku laotamiseks soodsaim. Kuid maapind ei tohi olla külmunud, kaetud lumega ega veega üle ujutatud. Samuti tuleks vältida sõnniku laotamist tugeva vihma ajal, sest siis on suurem oht sõnniku ärakandumiseks.

8 M A A M A J A N D U S l T A I M E K A S V A T U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (55) 16. märts 2017

JAANIKA MIRKA

Viljelusvõistlus tuleb 13. korda LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

T

änavu tuleb 13. viljelusvõistlus. Mitmevõistlus jätkub ning plaanis on analüüsida ka võistluspõldude mulda. Korraldajad – Maaleht, MESi nõuandeteenistus, Baltic Agro, Scandagra ja Oilseeds – pidasid plaane sel nädalal.

Eelmisel aastal katsetasime saagivõistluse asemel esimest korda nn mitmevõistlust, kus võit saavutati kolme näitaja – saagikuse, kvaliteedi ja tulukuse liitmisel. Kuna aasta oli erakordne ning süsteem uus, üllatasid tulemused kõiki. Kolm peavõitu läks Saaremaale ja üks mandrile, kuid ebatavalisse kanti – Pärnumaa mereäärsetele põldudele.

Tänavu mitmevõistlus jätkub, ehk siis ka sel aastal selgub võitja kolme näitaja tulemusel. See peaks andma motivatsiooni taas osaleda ka nendel viljakasvatajatel, kellel võidud varasema kõrge saagikuse eest juba taskus.

Põldudelt mõõdetakse saak nagu tavaliselt, kvaliteedinäitajad arvutatakse Saku labori andmete baasil ning tulukusnumbrite kokkulöömisel on abi lubanud Eesti Taimekasvatuse Instituut. Novembri alguses Türil toimuv lõpukonverents korraldatakse sarnaselt eelmise aastaga taimekasvatuse pikaajalise programmi toel.

Mullaproovide ja labori­ analüüside alusel on plaanis kaasata mullateadlased, et teha võistluspõldude kohta põhjalik mullaanalüüs. Rahaliselt nõustus seda toetama maaeluministeerium.

Põllumeeste silmaringi laiendamiseks loodame kaasata Tõravere observatooriumi, et leida täpsemaid seoseid vegetatsiooniperioodi temperatuuri, sademete ja päikesekiirgusega.

Lumi on põldudelt läinud ja aeg need üle vaadata. Viljelusvõistluse korraldajad ootavad tänavugi rohket osavõttu ning huvitavaid ja tarku võistlejaid.

Hästi toidetud taimel on tugev ja arenenud juurestik.

Põllumees peab aitama taimel mullast toitained kätte saada Käes on aeg hakata üle vaatama tali­ viljade seisu ning tegema väetamis­ otsuseid. Ka külviaeg pole kaugel.

V

aadates viimasel ajal makro- ning mikroväetiste ja aminohapete valiku kirjusust, jääb vägisi mulje, et majanduslikult optimaalset saaki polegi ilma väetiste ja bioaktiivsete preparaatideta võimalik kasvatada.

Tegelikult on nii, et kui taimedel avalduvad mineraalse toitumise häired, ei pruugi vajalikud elemendid mullas puududa, vaid teatud tingimustel ei saa taim neid pinnasest kätte.

Saagi esmaseks aluseks on meie enda mullastik – seal võib olla olulise elemendi puudujääk, ülejääk, orgaanilise aine vaegus, liigne happesus. Nendele põhilistele küsimustele annab vastuse laboratoorne analüüs, mida on viimaste aastate jooksul üha rohkem kasutama hakatud. Kahjuks peab tõdema, et mullaanalüüse tehakse enamasti PRIA tarvis, saamata aru, et maafondi analüüs on ettevõtte majanduslike otsuste vundament.

Taimede normaalset arengut takistab raske või liialt kerge lõimis, savimuldadel ioonide keemiline ja füüsikaline fiksatsioon, põllumulla pH alla 6,0 või üle 7,0.

müük hooldus varuosad

TEET LIIV Oilseeds Trade’i piirkondlik esindaja

Toitesoolade omastamise probleemid esinevad ka siis, kui mulla lasuvustihedus on liiga suur, näiteks põlluotste kinni tallamisest tulenevalt, põhuheksel on ebaühtlaselt laotatud, ettevõttes toimub üleminek künnipõhiselt harimiselt minimeeritud harimisele.

Teada tuleks ka mulla veerežiimi – kui vett on vähe, ei saa taim vajalikke elemente kätte.

Samuti on elementide omastamiseks oluline temperatuur ja päikesekiirguse hulk.

Millistele elementidele tähelepanu pöörata?

Optimaalse ning kvaliteetse saagi tagamiseks tuleb taimi tasakaalukalt väetada. Vähene väetamine ei lase intensiivsortide

saagipotentsiaalil avalduda ning liigne väetamine vähendab majanduslikku efektiivsust. Ekstreemsel juhul taimik lamandub ning tagajärjeks on soovitud saagilisa asemel hoopis saagi ja kvaliteedi langus.

Tasub üle korrata väetamise ABC ehk kolm peamist toite­ elementi, mis vastutavad suures osas ka kõikide teiste mullalahuses olevate elementide omastamise eest.

Kaalium suurendab rakumembraani läbilaskvust, osaleb sahhariidide (ka ligniini, rakukestade puitumisel) ja valkude sünteesis, reguleerib õhulõhede tööd ning vee tungimist juurtesse. Lisaks korrastab kaalium taimerakkude siserõhku ning aktiveerib fermente.

Magneesium osaleb fosfori ja lämmastiku liikumises ning toimes, on klorofülli koostises kesksel kohal, osaleb fotosünteesis ja taime hingamises. Magneesium reguleerib vee liikumist taimes ja juurestiku arengut.

Väävel on valkude (aminohapete) ja vitamiinide koostises, osaleb õlide ja klorofülli sünteesis.

Kui nende elementidega varustatus on mullas kriitilistes kasvufaasides piisav, suudab taim ennast ise ka teiste toiteelementidega varustada. Seda mõistagi siis, kui mullaproovide analüüside tulemused näitavad, et põllu-

mullas ei ole mõni element kriitiliselt madala sisaldusega.

Jälgida tuleb ka toitainete antagonismi – ühe toitaine liigsisaldus takistab teise omastamist.

Näiteks on fosfor suur blokaator.

Kui on kasutatud DAP või MAP fosforväetist, tuleb leheväetiste programmis tähelepanu pöörata kaltsiumile, magneesiumile ja rauale.

Samuti blokeerivad teineteist magneesium ja kaalium. Kui on kasutatud kõrgeid kaaliumi norme või KCl väetist, tuleb kindlasti arvestada magneesiumi kasutamisega leheväetisena. Ka pärast lupjamist on vaja erilist tähelepanu pöörata just mikro- ja makroelementidega leheväetiste kasutamisele.

Mis on teraviljade kriitilised kasvufaasid?

Kriitilisi kasvufaase on mitu ning igaühele neist kehtivad omad väetamise reeglid.

Väetamisega tuleb taliviljade puhul alustada juba sügisel, kui vajalik lehemass on moodustunud. Kasvufaasis 21–29 saab magneesiumi ja kaaliumiga parandada juurestiku arengut, suhkrute sisaldust ning talvekindlust.

Kevadel, võrsumise lõpus, esimese kõrresõlme moodustumisel, kasvufaasis 31 on taimel vaja samuti magneesiumi ja kaaliumi,

et lisaks juurestiku arengule parandada ka pähiku arengut, taimede haiguskindlust ning põuakindlust.

Kõrsumisel vajab taim kaaliumi ja väävlit (K,S), kuna selles kasvustaadiumis kujuneb terade hulk pähikus.

Loomise alguses, lipulehe faasis, kasvufaasis 49 toetavad kaalium ja väävel tuhande tera massi ja terade kvaliteeti. Kuna teraviljade õitsemisel on kaaliumi kontsentratsioon taimes vegetatsiooniperioodi suurim, peab enne õitsemist olema aplikatsioon tehtud, et toitained jõuaksid vajalikul ajal õigesse kohta, sest kaaliumil on kriitiliselt tähtis roll terade täitumisel, kasvufaasis 71–75.

Põuaperioodid, vähene orgaanilise väetise kasutamine, külvikorra negatiivne süsinikubilanss on põhjused, miks leheväetamine järjest enam kasutust leiab ja ka postitiivset tulemust annab.

Parimate tulemuste saavutamiseks tehke oma põhipõldudelt mulla täisanalüüs, et lisaks pH-le, fosforile ning kaaliumile oleks teada ka kaltsiumi, magneesiumi, vase, boori ja mangaani sisaldus. Nii saate teha parima põhiväetise ja leheväetise valiku, planeerida saagitaset, määrata lämmastiku koguvajaduse, ning seda lähtudes ökoloogilisest ja ökonoomilisest vaatenurgast.

L O OM AK A S VAT US

Nr 3 (55) 16. märts 2017

l

M A A M A J A N D U S 9

Talu, kus on viis perenaist ning lehmad saadavad SMSe

LII SAMMLER

2016. aasta tulemuste eest parimaks lihaveisekasvatajaks tunnistatud Küüniniidu talus Valgamaal on neli tütart – nii et just paras koht naistepäeval külla minna.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

O

“

len sellega väga rahul, et meil Suleviga on neli tütart. Minu meelest on tänapäeval nii, et poisid lähevad kodust ära, aga tütred toovad mehed majja!” ütleb tütarde ema Silja Trahv.

Youtube’i järgi ratsutama Kui pesamuna Stella-Nataly põhitegevus on õppimine Lüllemäe põhikooli lõpuklassis, siis teised tütred toimetavad koos oma elukaaslastega jõudumööda Küüniniidu OÜs.

Stellast järgmine, 25aastane Liisi, on just tulnud hobuste juurest. Kõõlub oma kohvitassiga rõõmsalt trepimademel ja meenutab mõne nädala eest Järvamaa kutsehariduskeskuses sooritatud eksamit, mis andis talle veisekasvatuse spetsialisti kutsetunnistuse.

Kõigepealt õppis Liisi loomakasvatust maaülikoolis. “Seal oli palju teooriat, sellepärast läksin pärast Säreveresse, et saaks täishariduse kätte!” Liisi elukaaslane, maaülikooli ehitusharidusega Joosep, läks koos Liisiga Säreverre ja õppis taimekasvatust.

Teismeliste tüdrukute tõbi – hobusehullus – tabas Liisit nii tugevasti, et ühe hobuse õpetas videote ja raamatute järgi ratsutama. “Nüüd on väga hea ratsahobune,” on Liisi enda üle uhke.

Liisi moodi väike ja energiline 30aastane Kerttu on ema-isa kõrval üks talu põhijõude. Tema päevad mööduvad kodutalu neljas lihaveiselaudas. Kolmest laudast igaühes on eri tõugu loo-

mad, neljandas kosuvad nuumal olevad ristandveised.

“Kiireks läheb, lehm saatis juba SMSi, et hakkab poegima,” on Kerttu esimesed sõnad tuppa jõudes. Lehm sai SMSi saata seetõttu, et talle on saba juurde paigaldatud poegimisandur. Andur registreerib ära hetke, kui lehm jõuab poegimisstaadiumisse ning seejärel ka konkreetse sünnitegevuse alguse. Andurilt tuleb signaal Kerttu mobiiltelefoni ja nii ta teabki lauta minna.

Nii poegimisanduri, teisaldatavate kergaedade süsteemi, lautade jälgimiskaamerad kui muud tehnilised ja IT-lahendused on sisse toonud Kerttu kaaslane Aleksander, kes töötab samuti talus.

Vanim sõsaratest, 1983. aastal sündinud Sirli, on Tartus raamatupidaja, kuid veedab kõik puhkused ja puhkepäevad samuti kodus. Kui vaja, jõuab appi ka nädala sees. Ja vähe sellest – koos elukaaslase Feliksiga ostsid nad kodu lähedale omalegi maja, milles arendavad turismi.

Kolmekesi lehma all Küüniniidu talu rajamine algas 1983. aastal, kui Silja ja Sulev Karulasse maja ostsid. Silja vanaema andis neile lehma, sea ja lamba. Sellest seemnest kasvas välja nii talu sea-, lamba- kui lehmakari. Esialgu tegeldi loomadega palgatöö kõrvalt, 1991. aastal vormistati talu, millel 26 ha põldu ja 24 metsa.

“Vene aja lõpul olin Rootsis tööl, sealt sain tahtmise ja eeskuju talu rajada,” räägib Sulev.

Nii ehitati Karula mägede vahele Rootsi stiilis torusselüpsiga laut – lehmad olid all ja hein veeti üles laka peale. Sealt oli hea see loo-

Silja, Kerttu, Aleksander, Liisi ja Sulev iiri hundikoera Otto ja simmentalidega.

madele söödakäiku ette visata.

Lauta toodi tookord 20pealine lüpsikari.

Tüdrukud olid maast madalast laudas abiks. Liisi sõnul oli väga põnev hommikul kell neli üles tõusta ja lauta joosta: “Kui lüpsimasin hakkas undama, siis pats pingule ja voodist välja!”

Asemete puhastamine, lehmade ajamine ja karjatamine said väga ruttu tüdrukute osaks.

Kui jõud üle käis, hakkasid ka lüpsma. “Ükskord olime kodunt ära, kui tõuloomakasvatajate ühistu inimesed tulid,” meenutab Silja Trahv. “Nad olid väga üllatunud, et kolm tüdrukut olid ühe lehma all, igaüks tiris eri tissi.”

Kui tüdrukud juba lüpsjat asendada suutsid, hakkasid vanemad reisil käima. Esialgu õppereisidel tõuloomakasvatajate ühistu jt koostööpartneritega, nüüd ka puhkamas. Viimastel aastatel on lapsed uusaastaööks maja pidama jäetud ja

ema-isa tervitavad seda kusagil välismaal.

“Puhata saabki ainult välismaal,” põhjendab Silja. “Eestis on nii, et süda hakkab ikka valutama ja kolme tunniga jõuad koju appi. Kui oled kaugel, siis on see puhtfüüsiliselt võimatu.”

Bermuda kolmnurk Alates 2013. aastast talus enam piimakarja pole. “Oleme nagu Bermuda kolmnurgas, kõikidest piimaauto ringidest jääme kõrvale,” selgitab Silja. Piirkonnas pole enam ühtki suuremat piimakarjatalu ning piimaautodel Karulasse asja ei ole.

Piimakarja kõrvale hakkas lihakari tekkima 2000. aastate algul, kui lehmi, kes ei jäänud tiineks või kellelt ei tahetud järglast, seemendati lihapulli spermaga. Praeguseks on lihaveiste arv üle neljasaja.

Esimese valikuna osteti lihakarja suurendamiseks Ungarist

viis puhtatõulist herefordi mullikat. Tegelikult meeldisid pererahvale rohkem limusiinid, ent neid polnud eriti palju leida – kõik tahtsid oma karja suurendada. Lisaks näitasid esimesed kogemused, et see tõug on närviline. “Ühel hetkel avastasin, et asi pole tõus, vaid loomas,” räägib Silja edasi. “Kui karjast rahutumad loomad välja praakida, kes ka teisi närvi ajavad, on limusiin tegelikult mõnus rahulik loom.”

Limusiini lehmikud on jäetud oma karja, lisaks on ostetud juurde puhtatõulisi vasikaid. “Eelmisel sügisel tõime kuus mullikat sellestsamast farmist, kust Leino Vessart tõi Eestisse 1995. aastal kõige esimesed limusiinid,” viitab Kerttu kokkusattumusele.

Herefordi tõu jaoks osteti simmentali pull, sest nüüd tahavad Trahvid edasi minna intensiivsete, kiirekasvuliste tõugudega.

Simmental sarnaneb väliselt herefordiga, on aga suurem, lihakam ja piimakam.

Kolmas tõug, kes perele meeldib, on akviteeni hele ehk blonde. See on suur kõrge ja ilus loom. Pika kere ja väikese pea tõttu on poegimised kerged, lisaks talub Püreneedest pärit valget värvi veis hästi päikest.

Tulevikuplaanides ongi neli karja. Kolm neist on puhtatõulised – limusiini, simmentali ja akviteeni hele kari. Igaüks neist asub juba praegu oma laudas koos puhtatõulise pulliga – kõik poisid on pärit Taanist – ja lautades ruumi veel jagub. Neljas laut oleks tootmislaut, kus elavad ja kosuvad ristandlehmad.

“Sageli on just esimese põlvkonna ristanditel mõlema algtõu head omadused ning hea juurdekasv,” teab Silja Trahv.

Aretus on huvitav ning kümmekonna aastaga on ka tulemused näha. “Kui varem oli ööpäevane juurdekasv 1 kg hea, siis nüüd vaatan, et juba 1,7 tundub vähe,” kinnitab ta.

Vaata lisa ja küsi pakkumist!

KULTIVAATORID o Tüükullvaatorid, sügavkobesld, põimagregaadid o 20 erinevat mudelit laiusega 2,1-15 m

Masin, mis kestab!

RANDAALID o Koorelid ja raskerandaalid o Töölaius 3-11 m o Lai valik tagarulle

Madalad hooldekulud!

KÜLVIKUD o Pneumo- ja põimkülvikud o Tööorganid vastavalt vajadusele o Otsekülv

Kvaliteet mõistliku hinnaga!

o FARMET masinate raamid ja tööorganid on valmistatud Rootsi eriterasest eXtra STEEL line® o FARMET lao- ja demomasinad saadaval eril hea hinnaga!

www.agrofort.ee info@agrofort.ee tel: 527 9827

10 M A A M A J A N D U S l S I S U T U R U N D U S

Nr 3 (55) 16. märts 2017

Põldoa haigustõrje katsetest saadud

Virge Vasar, Bayer OÜ

Põlduba on kultuur, millest viimasel ajal räägivad kõik. Kel teadmised, need jagavad raamatutarkust, kel kogemused, need jagavad praktilisi nõuandeid.

Neid, kel kogemused, on järjest rohkem. Nii ei pea kõiki eksimisi omal põllul kogema, saab õppida teistelt.

Bayeri katsekeskuses Lätis tegeleme juba aastaid preparaatide võrdlemisega. Viimasel paaril aastal on meie katsetesse lisan­ dunud põldoa taimekaitselahendused. Kuna põldoa kasvu­ pind oli eelmisel aastal Eestis juba üle 16 000 ha, mis on näi­ teks suurem kui rukki pind, siis on selle kultuuri kasvatamis­ nippide kogumine meile väga tähtis.

Bayeril on põldoa (aga ka põldherne) haigustõrjeks pakku­ da alates sellest aastast juba kaks preparaati. Teraviljade ja rap­ si haigustõrjepreparaadina tuntud fungitsiidi Prosaro kasutus­ ala laiendati põldoal kasutamiseks juba mõni aasta tagasi ning see on leidnud põllumeeste hulgas väga head vastuvõttu.

Lisaks Prosarole tohib sellest aastast põldoa haiguste tõr­ jeks kasutada algselt rapsi fugitsiidina registreeritud prepa­ raati Propulse. Kui Prosaro koostises sisaldub kaks triasool­ tüüpi toimeainet (tebukonasool ja protiokonasool), siis Pro­ pulse on triasooli ja karboksiin­tüüpi toimeaine segu (proti­ okonasool + fluopüraam). Eri toimeainete sisaldusega ja see­ ga toimeviisiga preparaatide kasutamine hoiab ära resistent­ suse tekkimise võimaluse taime haigustekitajatel.

Leedu kolleegid rääkisid juba paar aastat tagasi, et ühest haigustõrjest põldoal ei piisa. Selle taime kasvuaeg on nii pikk, et ainult kaks pritsimiskorda võimaldavad haigused hoida all­ pool saaki majanduslikult oluliselt vähendavat kahjustuspiiri.

Põldoa haigustõrjet planeerides on vaja arvestada kahe peamise kahjustajaga: laikpõletiku (Ascochyta pisi) ning põldoa­šokolaadilaiksusega (Botrytis fabae). Lisaks leidsi­ me kahe katseaasta jooksul oma katsepõldudel palju hahk­ hallitust (Bortytis cinerea) ning veidi liblikõieliste kuivlaiksust (Alternaria spp.).

Laikpõletik kahjustab põldoal nii lehti, varsi kui ka seem­ neid. Haigustunnusena ilmuvad lehtedele hallikaspruunid pu­ naka äärisega laigud. Hiljem tekivad haiguslaikudel väikesed punktikujulised mustjad seene viljakehad. Haigus ilmub tava­ liselt üle 30 cm kõrgustel taimedel ning talle meeldib veidi ja­ hedam niiske ilm. Haiguse intensiivse arengu korral lehed kui­ vavad ja varred lamanduvad. Ka seemned kahjustuvad laik­ põletikust ning haigustekitaja säilib seemnetel 5–10 aastat.

Kuna tõhusaid puhtimisvahendeid liblikõielistele kultuuri­ dele Eestis kasutamiseks registreeritud pole, on oht seemne­ materjaliga haigust edasi kanda väga suur. Oluline on seega kasutada tunnustamise läbinud sertifitseeritud seemet või omatoodetud seemne kasvatamisel põllule korralik haigus­ tõrje planeerida.

Meie katsetes esines laikpõletik mõlemal, nii 2015. aastal kui ka 2016. aastal Kui 2015. aastal oli kahjustus üsna väike (ainult 2–3% lehtede ja kaunte pinnast), siis 2016. aastal oli laik­ põletik väga agressiivne – keskmiselt 42% kauntest oli nakatu­ nud ja 13% seemnete pinnast haigustekitaja poolt hävitatud.

Testisime mitut tõrjeaega, sealhulgas kahekordset jagatud kulunormiga pritsimist. Laikpõletiku vastu oli tõhusam pritsi­ da pigem veidi hiljem, õitsemise lõpufaasis Prosaro 1,0 l/ha või siis kaks korda poole normiga – esmalt õitsemise alguses Pro­ saro 0,5 l/ha ning õitsemise lõpul veel Prosaro 0,5 l/ha. Need

kaks pritsimist tehti umbes kolmenädalase vahega: 9. juu­ nil ja 1. juulil.

Eesmärk oli kaitsta ka kaunu. Esimene pritsimine kaitses alu­ misi, teine juba ülemisi kaunu. Kusjuures Propulse oli Prosaro­ ga võrreldes veidi parema raviva mõjuga. Toimeaine fluopü­ raam, mis sisaldub Propulses, on väga kiire toimega ning suu­ dab hilisema pritsimise korral juba lööbinud haigustekitaja arengu lehtedel kiiresti peatada.

Põldoa-šokolaadilaiksus vajab levikuks üsna sooja ja niis­ ket ilma, seega ilmub ta meie tingimustest veidi hiljem kui laikpõletik. Šokolaadilaiksus on üsna lihtsasti äratuntav, sest lehtedele ilmuvad teravalt piiritletud punakaspruuni serva­ ga pruunid laigud. Hiljem valguvad laigud kokku ja muutu­ vad keskelt heledamaks, kuid punakaspruun serv jääb. Vartel ja kauntel esinevad pruunid joonekesed ja triibud.

Haigustekitaja säilib mullas ning kasvuajal levib lülieoste ja seeneniidistiku tükikestena lehetäide, tuule ja veepiiskade abil. Rohkem nakatuvad tipmised lehed, kus lehetäide arvukus on suurem. Seega aitab šokolaadilaiksuse kahjustust kaudselt vähendada ka putukkahjurite, sh lehetäide õigeaegne tõrje.

Meil oli Lätis 2015. aastal põldoa­šokolaadilaiksust üsna tagasihoidlikult. Haigus ilmus juuni keskpaigas, kuid selle in­ tensiivsus jäi alla 10% lehestiku pinnast. Pritsisime õitsemise keskel mõlemat preparaati Propulse ja Prosaro suurima luba­ tud kulunormiga (1,0 l/ha). Mõlemad preparaadid olid üht­

viisi tõhusad lehestiku kaitsmisel haigustekitaja rünnakute eest ning suutsid haiguse eemal hoida enam kui kuu aja väl­ tel pärast pritsimist. Propulse puhul tundus toime püsivat pi­ sut kauem ning tänu sellele püsisid ka kaunad kuni koristus­ ajani tervetena.

Pritsimise juures peab silmas pidama, et põldoa lehestik on üsna suur ja tihe. Seetõttu ei tohiks töölahusega liialt kok­ ku hoida. Soovituslik on pritsida vähemalt 200 l/ha vee nor­ miga, et tagada pritsimislahuse tungimine ka alumiste lehte­ deni ning preparaadi toime ulatumine varteni. Üks Propulse toimeaine fluopüraam on kiire mõjuga juba taimedele kinni­ tunud haigustekitaja leviku pidurdamisel – tänu sellele ei saa­ nud šokolaadilaiksus lehtedelt edasi vartele ja kauntele levida.

Hahkhallitus oli 2016. aastal Lätis meie põldoakatsetes domineeriv haigus. Juuli alguseks oli 75% alumisest lehesti­ kust ja 38% tipulehtede pinnast kahjustunud. Haiguslaigud lehtedel olid hallikat tooni, kontsentriliste ringidena. Pritsi­ mata alal liitusid laigud lõpuks suuremaks, ka kauntel tekki­ sid hallid laigud.

Mida tihedam taimik ja mida halvem on tuultele avatus, seda intensiivsemalt haigus lööbib. Rohkem nakatuvad ka metsaäärsed alad, kus paikesevalgust vähem ja õhuniiskus suurem. Nakatunud seemnete idanevus langeb tunduvalt.

Oluline on seega haigustõrjet ajastada nii, et saaks kaitset pakkuda ka kauntele.

Võrdlesime oma katses varase ja hilise pritsimise mõju, aga ka jaotatud kulunormi kahekordset pritsimist. Esimene pritsi­ mine fungitsiidiga Prosaro tehti õitsemise keskel 9. juunil kas kulunormiga 1,0 l/ha või 0,5 l/ha. See hoidis alumised lehed ja esimesed kaunad tervetena kuni kolm nädalat. Teine pritsimi­ ne õitsemise lõpul ei suutnud muidugi välja ravida seni pritsi­ mata alal levima hakanud hahkhallitust, kuid haigustekitaja hävis ning haigus ülemistele lehtedele edasi ei levinud. Vara­ sem pritsimine kaitses seega esmast lehestikku ja arenevaid kaunu, hilisem pritsimine ülemist lehestikku ja hiljem moo­ dustuma hakanud kaunu.

Kõige tõhusam oli kahekordne pritsimine poole liitri Pro­ saroga, mis hoidis terve nii alumise kui ka ülemise lehestiku

Nr 3 (55) 16. märts 2017

SISUTURUNDUS

l

M A A M A J A N D U S 11

soovitused soovitusedBayeri Bayeri kogemuste kogemustepõhjal põhjal

SISUTURUNDUS SISUTURUNDUS

ning kaitses kaunukaunu nakatumise eest. See onSee igationloogiline, sest sest ning kaitses nakatumise eest. igati loogiline, pika kasvuajaga põldoapõldoa puhul puhul ei saa preparaatide süsteemse­ pika kasvuajaga ei saa preparaatide süsteemse­ tele omadustele ja pikale mõjuajale palju loota tele omadustele ja pikale mõjuajale paljuning lootahaigus­ ning haigus­ tõrjet tuleb teha mitu et kõiketjuurde kasvanud tõrjet pigem tuleb pigem tehakorda, mitu korda, kõik juurde kasvanud taimeosad, sh kaunad, oleksidoleksid kindlalt kaitstud. taimeosad, sh kaunad, kindlalt kaitstud.

Kuivlaiksus põldoal ilmub ilmub üsna kasvuaja lõpus ning Kuivlaiksus põldoal üsna kasvuaja lõpuskah­ ning kah­ justabjustab peamiselt teistest taimehaigustest nõrgestatud tai­ tai­ peamiselt teistest taimehaigustest nõrgestatud mi. Sümptomeid võib kergesti segi ajada mi. Sümptomeid võib kergesti segi põldoa­šokolaadi­ ajada põldoa­šokolaadi­ laiksusega, sest haiguslaike ümbritseb selge pruun ääris, või laiksusega, sest haiguslaike ümbritseb selge pruun ääris, või laikpõletikuga, sest haiguslaikudes eristuvad kontsentrilised laikpõletikuga, sest haiguslaikudes eristuvad kontsentrilised ringid.ringid.

Erinevus laikpõletikust on see,on etsee, haiguse hiliseshilises aren­ aren­ Erinevus laikpõletikust et haiguse gus ei gus moodustu laikudel mustjaid punktikesi meenutavaid ei moodustu laikudel mustjaid punktikesi meenutavaid seene seene viljakehi. viljakehi.

Meie 2015. esinesesines kuivlaiksust üsna vähe, Meie aasta 2015.katses aasta katses kuivlaiksust üsnaleh­ vähe, leh­ Prosaro 1,0 l/ha; päeva pärastpärast pritsimist.

Prosaro 1,0 l/ha; nädalat pärastpärast pritsimist.

Prosaro 1,050 l/ha; 50 päeva pritsimist.

Prosaro 1,03l/ha; 3 nädalat pritsimist. tedel oli kahjustus kuni 8% ja kauntel ainult ainult kuni 2%.

Propul­ tedel oli kahjustus kuni 8% ja kauntel kuni 2%. Propul­ A – pritsitud õitsemise algul. algul.

Alumine lehestik terve. terve.

Kuid Kuid B – pritsitud õitsemise lõpul. lõpul.

Enne pritsimist haigestunud A – pritsitud õitsemise Alumine lehestik B – pritsitud õitsemise Enne pritsimist haigestunud sega pritsitud lappidel olid taimed üsna terved.

IlmseltIlmselt aitas aitas sega pritsitud lappidel olid taimed üsna terved. kaitseaeg ei kesta lõpuni.

Haigestunud on üle-on üle-alumistel lehtedel on pärast pritsimist haiguse edasine kaitseaeg ei kasvuaja kesta kasvuaja lõpuni.

Haigestunud alumistel lehtedel on pärast pritsimist haiguse edasine kaasa kaasa toimeainega fluopüraam kaasnev füsioloogiline posi­ posi­ toimeainega fluopüraam kaasnev füsioloogiline mised,mised, pärastpärast pritsimist kasvanud lehed.lehed. arengareng peatunud. Ülemised lehed lehed on terved. pritsimist kasvanud peatunud. Ülemised on terved. tiivne tiivne mõju, mõju, mis tegi taimed tugevamaks ja haigustekitajale mis tegi taimed tugevamaks ja haigustekitajale vähemvähem vastuvõtlikumaks.

2016. aastal me kuivlaiksust oma oma vastuvõtlikumaks.

2016. aastal me kuivlaiksust katsealal ei täheldanudki. katsealal ei täheldanudki.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et nii Prosaro kui ka kui Propulse pa­ pa­ Kokkuvõtvalt võib öelda, et nii Prosaro ka Propulse kuvadkuvad põldoale head kaitset kõikide oluliste taimehaiguste põldoale head kaitset kõikide oluliste taimehaiguste eest. Tähtsam preparaadi valikust on pritsimise ajastamine. eest. Tähtsam preparaadi valikust on pritsimise ajastamine.

Kaks pritsimist on kindlasti paremparem kui üks, on on Kaks pritsimist on kindlasti kuisest üks,põlduba sest põlduba pika kasvuajaga ning hea onhea kaitsta nii alumisi kui ka kui ülemisi pika kasvuajaga ning on kaitsta nii alumisi ka ülemisi lehti. Hilisem pritsimine kaitsebkaitseb rohkem kaunukaunu ja seemneid, lehti. Hilisem pritsimine rohkem ja seemneid, mida on vajaonmeeles pidadapidada just laikpõletiku tõrjel. tõrjel. mida vaja meeles just laikpõletiku

Lõpetuseks anname veel Propulse kui põldoa jaoks uue Lõpetuseks anname veel Propulse kui põldoa jaoks uue preparaadi kasutamise juhised: kulunorm on 0,8–1,0 l/ha, prit­ preparaadi kasutamise juhised: kulunorm on 0,8–1,0 l/ha, prit­ sida võib põldoa­ ja põldhernevarre pikkuskasvu al­ al­ sidaalates võib alates põldoa­ ja põldhernevarre pikkuskasvu gusestgusest kuni õitsemise lõpuni.lõpuni.

Soovituslik töölahuse kulu on kuni õitsemise Soovituslik töölahuse kulu on 200–400 l/ha sõltuvalt taimiku suurusest ja kasvufaasist.

Lu­ Lu­ 200–400 l/ha sõltuvalt taimiku suurusest ja kasvufaasist. batudbatud on kasutada põldoal ja põldhernel kaks korda hooajahooaja on kasutada põldoal ja põldhernel kaks korda Laikpõletik põldoal pritsimata alal 29.alal juuli Laikpõletik põldoal pritsimata 29.2016. juuli 2016. jooksul.

Kahe pritsimise vahelevahele peab jääma 14 päeva, oote­ oote­ jooksul.

Kahe pritsimise peab jääma 14 päeva, aeg onaeg 35 päeva. on 35 päeva.

Prosaro 0,5 l/ha õitsemise ajal: ajal: Prosaro 0,5kaks l/hakorda kaks korda õitsemise A – 9. juunil, B – 1. juulil.

A – 9. juunil, B – 1. juulil.

12 M A A M A J A N D U S l T E H N I K A

Võtame vastu

eelkobestite

ja nende

tööorganite tellimusi.

Aasta ringi võtame vastu põllumajandushaagiste tellimusi.

Ferrel AS | Põllu 3a, Sõmeru, 44201 Lääne-Virumaa tel 513 2419 | kaupo@ferrel.ee

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (55) 16. märts 2017

SAKSA TRAKTORID: Eestisse võimas Fen Maamessil esitletakse Fendti 1000. seeria traktorit, mille kuni 517 hobujõudu teeb sellest maailma võimsaima standardse traktori, mis on võimeline sõitma kiirusega 60 km/h.

E

simesed Vario 1000 masinad tulid Fendti tehasest juba eelmisel aastal, müüdud oli neid veebruari seisuga 113.

Kolm on ka Eestis Fendti diileri Agrilandi juures letihinnaga umbes 300 000 eurot saadaval.

Fendti traktoreid Eestis müüva OÜ Agriland projektijuht Indrek Lindsaar kinnitab, et kolm Vario 1000 traktorit on eellepingutega kaubaks läinud. Peagi peaks siia jõudma ka neist kõige võimsam, Vario 1050, mis jääb mõneks ajaks demomasinaks.

Eestis müüdi 2016. aastal kokku veidi alla poolesaja Fendti traktori, Lindsaare sõnul algab siinne turg 300. seeria masinatest, aga kõige populaarsem on praeguseni olnud 700 Vario kui kõige universaalsem ja võimekam omataoliste seas. Sama trend kehtib ka Fendti üleilmse müügi kohta – 30% sellest moodustavad 700. seeria traktorid, mida müüdi mullu 4062.

Stressivaba töö välistab praagi

Alari Sukamägi

5664 0889

alari@agriland.ee

Fendti eelkäija, 6 hj traktor nimetusega Dieselross väljus tehasest 1930. aastal. Olgu kohe öeldud, et kui varem oli Fendt tuntud kui ainult traktoritootja, siis pärast AGCO grupiga ühinemist kakskümmend aastat tagasi on järjest suurenenud nii teraviljakui silokombainide ning heinatehnika tootmise osakaal.

AGCO GmbH kontserni kuuluva Fendti traktoreid pannakse algusest lõpuni kokku Lõuna-Saksamaa linnakeses Markt­ oberdorfis asuvas tehases, mis on üks neljast Fendti tehasest maailmas. Üks tootmisüksus on veel Saksamaal Hohenmölsenis (toodetakse Fendt Kantana silokombaine), üks Itaalias Breganzes (toodetakse teraviljakombaine) ja üks Ameerikas (toodetakse nelikantpresse ja rootorkombaine).

Marktoberdorfi traktoritehases töötab ühtekokku 3000 inimest, nende seas on palju türklasi ja venelasi. Isegi ringkäik korraldatakse külalistele lisaks inglise keelele ka vene keelt rääkiva grupijuhi saatel. Pildistada ei tohi.

Keskmiselt 2300 eurot kuus teenivad töölised kiidavad tööandjat, kes lähtub töökeskkonna kujundamisel filosoofiast – mida vähem stressi, seda vähem vigu. Tõepoolest – kuigi iga järgmist operatsiooni teostava meeskonna pea kohal tiksub kell sekundeid vähemaks ajast, mil koostamisel olev traktor automaatselt edasi liigub ja

AIN ALVELA ain.alvela@maaleht.ee

käimasolev tegevus lõpetatud peab olema, askeldavad mehed süsteemselt, rabistamata ning tagatipuks jõutakse uudistajatele veel lehvitadagi.

Konveieri moodustavad robotkärud Fendti tehases käib traktorite komplekteerime kolmes etapis. Kogu tootmine – nullist kuni valmis traktorini – on mahutatud ühte hoonesse, kus kokku umbes kolme kilomeetri pikkune liin kulgeb S-tähe kujuliselt siksakitades. Ainuüksi eelmisel aastal investeeris AGCO Fendti tehasesse 63 miljonit eurot.

Päevas valmib 64 traktorit, kusjuures kõik tehasest väljuvad traktorid on müüdud – iga masina komplekteerimisel arvestatakse konkreetse tellimusega. Platsil seisab n-ö igaks juhuks mõnikümmend eri marki Fendti mudelit, ja see on ka kogu laovaru.

Lisaks on tootmisprotsess üles ehitatud nii, et iga uue koos­te­punkti meeskonna töö­ ülesannete hulka kuulub ka eelmises punktis tehtu ülekontrollimine enne, kui oma ülesande juurde asutakse.

Esimeses etapis, kus ainsana toimub töö kolmes vahetuses 24/7, treitakse ja freesitakse valmis näiteks jõuülekande detailid. Masinad pannakse seal tehniliseks hoolduseks seisma ainult suvel ja talvel jõu-

lude ajal. Valmis detailid läbivad enne, kui need liinile komplekteerimisele lähevad, testlabori ja spetsiifilise kontrolli.

Teine etapp algab poolraami või transmissiooni komponentide paigutamisega iseliikuvale konveierrobotile. Omal ajal töötas Fendt selle süsteemi välja koos elektroonikafirmaga Siemens. Need on programmeer itavad juhita masinad, sisuliselt lafetid, millel monteer itakse edaspidi kogu traktor kokku. Kui poolraam ja mootor on juba kord alusel, ei lahku need sealt enne, kui valmis traktor sealt ise maha sõidab.

Mootorid tarnitakse AGCO gruppi kuuluvast Sisu tehasest või kasutatakse Saksamaa Deutzi mootoreid. Kõige uuema, 1000. seeria traktoritel kasutatakse MANi mootoreid.

Traktoril on need esmakordselt, aga veoautode jõuallikana on nad levinud.

Fendti esisillad tulevad Itaaliast, poolraamid ja ka mujal kasutatav kvaliteetteras Hol­ landist.

Robot teab, mida teeb Robotraamil algab üksikute sõlmede komplekteerimine. Kõigepealt poolraam, mootor, sillad, siis käigukast jne. Kõik tehase liinid üksikuna ja kogu nelja tehase tootmisahelad tervikuna on pidevas online-võrgus, mistõttu iga liini algusest startiv robotalus juba teab, millist marki traktor millise varustusega peab tema turjal valmima. Kõik see kokku ei sunni tootma järjepanu üht kindlat marki või mudelit, vaid võimaldab neid koostada

K O M M E N TA A R

Kalli hinna kompenseerib hea jääkväärtus Oleme ühe 1000. seeria Fendti endale tellinud, sest meil on Estonias Fendtidega pikk ja hea kogemus.

Kallis on see traktor küll, aga kallidus on suhteline. Ostes on Fendt tõepoolest kõrge hinnaga, aga ka selle jääkväärtus pärast seda, kui ta meie jaoks oma tsükli täis töötanud, on küllaltki kõrge. Oleme neid kolm või neli teisele ringile müünud ja umbes teame, milliseks Fendti hind järelturul kujuneb.

Arvestame, et traktori eluiga Estonias võiks olla 10 000 töötundi, aga meil on traktor vastu pidanud ka üle 20 000 töötunni ja üks Fendt on praegugi 18 000 töötunni peal.

Meie kogemusel säilitab Fendt, mis intensiivselt oma aja töötab, ka järelturul parema hinna ning kokkuvõttes tuleb selle töötunni hind odavamalt kätte.

AIN AASA OÜ Estonia juhatuse liige

TEHNIKA

Nr 3 (55) 16. märts 2017

D: Kevadel jõuab ndt 1000 Vario Fendt 1000 Vario tootja: AGCO Grupp, Saksamaa. Mootor: kuuesilindriline 12,4-liitrine turbodiisel. Maksimaalne võimsus 380 kW/517 hj. Jõuülekanne: astmevaba VarioDrive eralditöötavate sildadega. Maksimaalne kiirus 60 km/h, tühimass 14 000 kg, lubatud täismass 21 000 kg.

FENDT

l

M A A M A J A N D U S 13

Otsid farmi abilist?

Sinu lahendus on loomade SMARTBOW jälgimissüsteem!

LEHMA ASUKOHT FARMIS • Kiire ja lihtne loomade leidmine • Väga kiire lokaliseerimine • Tõeline töökoormuse vähendamine KINDEL INNA AVASTAMINE • Automaatne jälgimine • Parimad seemendustulemused • Seemenduskulutuste vähendamine • Lühem poegimisvahemik MÄLETSEMISE JA TERVISE JÄLGIMINE • Varajane haigestumiste ja seedehäirete avastamine • Ravimite ja prakeerimise kulutuste vähendamine • Parem loomade tervis • Kõrge piimatoodangu kindlustamine AUTOMATISEERITUD JÄLGIMISISSÜSTEEM ÖÖPÄEV LÄBI • Käitumise muutumise varajane avastamine • Stressi või haiguse sümptomite kiire äratundmine • Vajalike toimingutega alustamise kiirendamine • Jõudluse languse vältimine

SMARTBOW teeb kindlaks Sinu looma asukoha farmis, avastab varakult erinevad muutused ning teavitab Sind sellest vahetult lauaarvuti, tahvelarvuti või nutitelefoni teel. Sinu töö loomadega on palju lihtsam ja efektiivsem. vaheldumisi.

Liini lõpuosas seisavadki läbisegi Fendt 1050, Fendt 210 ja Fendt 514.

Vanker peatub iga paari-kolme meetri järel järgmise kolmest-neljast töötajast koosneva meeskonna juures, kellel igaühel mingi konkreetne koosteülesanne. Iga operatsiooni jaoks on seitse minutit. Masin teab ise, millal peatuda, millal edasi liikuda ja kuhu keerata.

Kui alusvanker komplekteeritud, suundub kogu kupatus pesulasse, siis kuivatisse ja seejärel saab ka vastse värvikorra.

Need kolm operatsiooni on sisuliselt käsitsitööst priid, nendes etappides toimetavad valmiva traktori kallal vaid robotid.

Kolmas etapp on n-ö pealisehituse kokkupanek – traktor saab täiskomplektse kabiini, ühendatakse juhtmed, hoovastik ja hüdroühendused. Masin pannakse esimest korda käima ja kontrollitakse kõik veel kord üle. Kui tellijal oli mingeid stan-

dardtootmise väliseid erisoove, siis need tööd tehakse pärast traktori konveierilt maha sõitmist eraldi tsehhis.

Tootmisel võimsust veel kuhjaga Tehas on projekteeritud nii, et teoreetiliselt ollakse kahe vahetusega töö korral võimelised aastas välja laskma 25 000 traktorit.

Kõige lähemal oldi sellele 2013. aastal, mil valmis 17 837 traktorit. Mullu lasi Marktoberdorfi tehas välja 13 667 uut Fendti, viimase kümne aasta keskmine aastatoodang on 12 500.

Fendti traktoritoodangust 20% jääb Saksamaale, 6,7% müüakse Prantsusmaale, 6% läheb Itaaliasse, Skandinaavia maadesse 4,5 protsenti ja ülejäänu mujale.

Kuivõrd Saksamaale müüakse aastas stabiilselt 5000–6000 Fendti, näeb juhtkond ekspordil arengupotentsiaali eelkõige teistes riikides. Saksamaal müüakse aastas keskeltläbi 28 000 uut põllumajandustraktorit, suurima müügi poolest eristub selgelt kolmik – Fendt, John Deere, Deutz-Fahr.

Konkurentidest kallima hinna kohta ütleb Lindsaar, et selle traktori soetajale ei ole tähtis mitte esialgne letihind, vaid see, milliseks kujuneb traktori elukaare lõpuks töötunni hind. Eestis Fendti kasutavad põllumehed kinnitavad, et see tuleb tänu töökindlusele, efektiivsusele, lisavarustusele, varuosade heale kättesaadavusele ja hooldemeeskonna kiirele tööle küllalt soodne.

“Oma osa töö tulemuslikkuse ja kvaliteedi hüvanguks annab ka asjaolu, et traktoriga on emotsionaalselt hea töötada,” märgib Lindsaar.

Kas Claas on Saksa Renault?

Claas on perefirma, mis asutati 1913. aastal ning on üks maailma juhtivaid põllumasinate tootjaid.

Traktoriturul on Claas edukalt kaasa löönud kümme aastat, alates sellest, kui ostis osaluse ettevõttes Renault Agriculture. Nüüdseks kuulub Prantsusmaal asuv traktoritehas Claasile. Suur osa traktoriarendustööst tehakse aga Saksamaal – Padebornis asuvas Claas Industrietechnik GmbHs. Claasi traktorid on ennast tõestanud ka Eesti turul, kus neid müüb Konekesko. Praegu on masinaid töös üle 150. “Ees-

tis läks meil eelmisel aastal hästi, uute Claasi traktorite registreerimised kasvasid võrreldes 2015. aastaga 21-lt masinalt 39-le,” kinnitas Konekesko Eesti ASi esindaja Tiit Kihulane.

Kuu aja eest müüs Kesko tütarfirma Konekesko Ltd. 45% osaluse Baltimaade tütarfirmades Danish Agro gruppi kuuluvale ettevõttele DAVA Agravis Machinery Holding. Sama tehingu raames sõlmiti leping Baltikumi rasketehnikat müüvate tütarfirmade osaluse ja Soome Konekesko põllumajandustehnika äri omandamiseks Danish Agro grupi poolt.

Ühtlasi on Konekeskol jaanuaris 2019 õigus müüa ülejäänud aktsiad DAVA Agravisile.

Kuna Danish Agro tütarfirma Eestis on Baltic Agro koos oma tehnikafirmaga Baltic Agro Machinery, siis kas Baltic Agro hakkab edaspidi ka Claasi müüma?

“Praeguse seisuga jätkavad kõik endiselt. Nagu öeldi, saab meie omanik Kesko masinate müügis praegu vaid vähemusosaluse. Kui juhtub, et 2019. aastal ülejäänud osa ära ostetakse, siis võib midagi muutuda,” ütles Baltic Agro tegevdirektor Ants Puusta infopäeval.

Informatsioon ja müük: TeknEst OÜ, Luige baas, Luige küla, Kiili vald, 75404 Harjumaa tel 604 6224, 506 1500 teknest@teknest.ee www.teknest.ee

WERNECO Raptor SD Lõikelaius 122 cm Mootor 22 hj

Raptor Flip - Up Lõikelaius 122 cm Mootor 22 hj

FasTrak SDX Lõikelaius 122 cm Mootor 22 hj

X-ONE Lõikelaius 137 cm Mootor 23,5 hj

5801 3334

Priit Värnomasing priit@werneco.ee werneco.ee

14 M A A M A J A N D U S l T E H N I K A

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (55) 16. märts 2017

SAKSA TRAKTORID: Deutz-Fahr on kui peremehe traktor sulasele kasutamiseks

JATIINA OÜ

SDF Groupile kuuluva Deutz-Fahri kaubamärgi all toodetakse nii traktoreid, teraviljakombaine, teles­ kooplaadureid kui ka haakeriistu.

D

eutz-Fahri juured ulatuvad XIX sajandisse. 1864. aastal rajas Saksa insener Nicolaus August Otto mootorite tööstuslikuks tootmiseks tehase, mis tänapäeval kannab nime Klockner-Humboldt-Deutz AG. Sellest “sakslasest” tuli tehnikamaailma termin Otto-mootor, mis viitab neljataktilisele sisepõlemismootorile, ning iga tehnikahuviline teab, mida suudab diiselmootor Deutz AG tänapäeval.

Innovatsioon, säästlikkus ja vastupidavus on nende jõuallikate märksõnad.

1927. aastal veeres Saksamaal tehasest välja esimene diiselmootoriga ratastraktor Deutz MTH 222. Selle 14hobujõulise traktoriga pandi alus standardtraktorite masstootmisele ja enne suurt ilmasõda suutis Reichi üks suurimaid tööstusettevõtteid varustada mootoritega nii autosid kui ka ronge, lennukeid ja laevu.

Tänapäeval on keskklassi ja suurtraktorite tootmine koondatud Lauingeni linnakesse Baierimaal, kuhu eelmisel sügisel püstitati uus tehas. Sellest Euroopa ühest uuemast ja moodsamast traktoritehasest saavad Deutz-Fahri traktoreid ka Eesti põllumehed.

Mullu müüdi Saksamaal 2743 Deutz-Fahri traktorit, millega oldi traktorite müügitabelis kolmandal kohal.

Hundid söönud, lambad alles Tänapäevane elu traktoritega on paljuski sarnane endiste aegadega, kui peremees sättis kirikusse sõiduks vankri ette uhkemad hobused ning sulasele jäeti kehvemad setukad. Nii saab iga müügimees ka nüüd öelda, kas ostetava traktoriga hakkab tööle peremees ise või on see soetatud töö-

ERGO VIIL Jatiina OÜ tootejuht

mehe tarbeks. Arvatavasti muutuvad viimasel juhul vähetähtsaks traktori kasutamismugavus ehk ergonoomika ning määravaks saab lihtsus ja odavus.

Eesti tingimustes on see piir kuskil peretalu ja põllumajandusühistu vahel ning seotud traktori kasutuseaga. Pereettevõte jätkab traktori kasutamist ka pärast liisinguperioodi lõppu, ühistu aga vahetab neid.

Tänapäeval teevad järjest rohkem otsuseid investorid oma Exceli tabelitega. Nende seisukohast on parim traktor kõige odavam ja vähimate hoolduskuludega. Paraku on siiamaani veel nii, et ilma traktoristita me läbi ei saa. Mida vähem töömees traktoriroolis väsib, seda pikemaid tööpäevi ta teha suudab ja seda kvaliteetsem on töö.

Giugiaro disain Deutz-Fahril aga valmivad traktorid, kus soodsa hinna saamiseks ei maksta lõivu kasutusmugavuse ja ekspluatatsioonikuludega. Deutz-Fahri traktorite disain on loodud koos maailmakuulsa Giugiaro disainifirmaga.

Pereettevõte jätkab traktori kasutamist ka pärast liisinguperioodi lõppu, ühistu aga vahetab neid.

Deutz-Fahri traktorite üheks parimaks omaduseks on universaalsus, nad sobivad nii lauta, põllule kui ka metsaveotöid tegema.

Nii annavad väikesed töötuled-laternad traktorile 360kraadise valgustuse. Mootorikate on eraldatud kabiinist – sellega vähendatakse vibratsiooni ja müra ülekandumist ning tulemusena on kabiinis vaikne. Mootorikattega suunatakse mootorist vabanev soe õhk oskuslikult traktoristi vaateväljast eemale ja ei teki nähtavust häirivat õhu­ virvendust.

MaxiVision2 kabiin on avar ja valgusküllane ning saanud tunnustust pea kõikides võrdlustestides. Juhiiste on õhkvedrustuse ja reguleeritavate elementidega. Parimal juhul võib iste olla ka soojenduse ja ventilatsiooniga. Juhi paremale käele jää-

vat juhtimiskonsooli on kujundatud värvikodeeringuga. Sarnast toimingut võimaldavad nupud on tähistatud ühtse värviga.

Näiteks traktori liikumist määravad nupud-hoovad on oranžid, rippsüsteemide käsitlemine roheline ja hüdraulikaga seonduv sinine.

Deutz-Fahril on tehtud nii, et paralleelselt elektroonilise juhtimisega toodetakse ka paljude toimingute mehaanilise juhtimisega mudeleid.

Sõidab ka juhita Deutz-Fahri traktorite kabiinis on suur ekraan, mis tarvilik nii traktori kui ka haakeriista juh-

timiseks. iMonitor2-ga pannakse traktor ilma juhi sekkumiseta sõitma õigel kursil põllu ühest otsast teise ja selle monitori kaudu käib ka suhtlus haakeriistaga. Deutz-Fahri automaatroolimine on võimalik eri täpsusega ja eri viisidel, kuid kõige krooniks on väga suurt täpsust (+/–1 cm) ja sõidujälgede korratavust võimaldav mobiilse RTK-signaali kasutamine.

Kui traktor on WiFi levialas saab iMonitor2 ka internetti lülitada ja nii on võimalik kuvada kõik traktorimonitoril nähtav mis tahes arvuti ekraanile teisel pool netti. See on väga hea võimalus traktoristile infotehnoloogilise abi andmiseks ilma

traktori juures viibimiseta. Seesama iMonitor2 juhib ka nutikaid haakeriistu. Võimalik on näiteks taimekaitsepritsidel pihustite üksiklülitus standardse traktorimonitoriga. See kõik on Deutz-Fahril n-ö standardvarustuses ning hiljem ei küsita lisaraha mingite aktiveerimiste ega kasutamiste eest.

Mis karul kõhus on?

Sellega, mis traktoritel mootorikatte ja kabiini varju jääb, saab tutvuda Tõrvandis Deutz-Fahri esinduses, kus spetsialistid teevad asja üksipulgi selgeks. Uued demotraktorid on märtsi lõpuks kohal ja tasub tulla proovima.

REKLAAM

Nr 3 (55) 16. märts 2017

G

ZETOR CRYSTAL 160

l

M A A M A J A N D U S 15

171 hj

ANTII AR

69 900 €

Finantseerige ost Swedbanki kaudu COSME programmiga

Finantsteenuseid pakub Swedbank AS. Tutvuge tingimustega www.swedbank.ee/business ja vajadusel konsulteerige pangatöötajaga.

Rahastamist toetab Euroopa Liit laenutagamisrahastu raames, mis on ellu kutsutud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020)

COSME käendusel sissemaks 9% intress: euribor + 1,79% lepingutasu –50%, minimaalselt 100 eurot

Urmas Pungar, tel 526 6103

Ragnar Rosenberg, tel 510 2331 Sander Kikas, tel 568 4878

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA WJ-150D rihthöövelpink Hind:

637 € (km 0%)

Kõrgetasemeline rihthöövelpink nõudlikule harrastajale ja professionaalile. Sobib ka juhutööde tegijale, sest selle 120 kg kaal võimaldab töömaale transportimist.

Tugeva ehitusega, töötab vibratsioonivabalt.

Täppisreguleering seaderattaga. HSS-terad kannatavad suurt kasutuskoormust. Pikk malmlaud.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 750 W Mootor: 4600 p/min Terade arv: 3 Max höövelduslaius: 152 mm Kaal: 120 kg

NOVA SBC220 liivapritsikapp

NOVA BDS-9 lihvpink

NOVA lintsaeterade terituspink

Hind:

Hind:

351 €

480 €

(km 0%)

Suurepärane abiseade kõigile, kes töötavad puidu või metalliga. Ühes ja samas seadmes on nii lint- kui ka ketaslihvimise võimalus. Lindil on kiirvabastus, lindi vahetamine on eriti kiire ja lihtne. Valatud korpus - tugev ja vastupidav konstruktsioon. Standardvarustusega on kaasas ka alus ning vastupidav ja stiilne töölaud ketaslihvimiseks, mida saab eri nurkade alla seada.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 550 W Mootor: 1400 p/min Lihvlindi suurus: 150 x 1220 mm Lihvketta suurus: 230 mm Kaal: 60 kg

NOVA 76 toru ja profiili lihvpink

Hind:

161 €

(km 0%)

(km 0%)

399 €

1282 €

(km 0%)

Nova SBC220 liivapritsikapp on kvaliteetne profimudel, mida müüakse enam kui 100 riigis. Väga suur puhumisvõimsus: 8,62 bar – 125 PSI. Käsitsemine on lihtne ja ohutu. Keskkonnahoidlik. Kaasas kvaliteetsed kaitsekindad. Masina sees on mahukas tööruum. Kõrge kvaliteediga vastupidav konstruktsioon.

Rõhk: 8,62 bar (125PSI) Pikkus: 550 mm Laius: 860 mm Kõrgus: 1390 mm Kaal: 48 mm

Hind:

Hind:

1125 €

(km 0%)

Kvaliteetne väike tolmuimur hobikasutuseks ja mitmesuguste projektide puhul nii puhuriks kui ka imuriks. Mahub väikesesse ruumi, näiteks laua alla.

Kerge ja lihtne manööverdada. Soovitatav kasutada laastu mitteeralduvate pinkidega.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 370 W Mootor: 2800 p/min Kaal: 35 kg

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 750 W Mootor: 2950 p/min Õhu imemisvõimsus: 14–15 m3/min Kaal: 22 kg

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 3,67 kW Mootor: 5000 p/min Terade arv: 4 Max höövelduslaius: 508 mm Etteandekiirus: 4,96 / 6,33 m/min Max kõrgus: 204 mm Masina kaal: 350 kg

NOVA 500 giljotiin

NOVA valtspink 1300 mm

NOVA R2 ristliikumislaud

Profimudel suurel koormusel kasutamiseks. Üks meie vastupidavaim mudel. Vibratsioonivaba kasutus, vastupidav konstruktsioon. Tegu on tippklassi paksushöövliga töökodadele.

Töötlemissügavus: 1040 mm Max paksus: 1,2 / 1,9 mm Kaal: 133 kg

NOVA 601 õhupuhasti

802 €

Hind:

(km 0%)

Max töölaius: 500 mm Max paksus: 1,5 mm Kaal: 37 kg

Hind: (km 0%)

617 €

(km 0%)

Alus standardvarustuses. Eriti kvaliteetne mudel.

Terade vahetamine ja teritamine on hõlpsasti teostatav.

Metalli kujundamine on selle masinaga mugav.

Ideaalne abimees autode ja mootorrataste ehitajaile või remontijaile, suurepärane tööriist metallikujundajaile. Vastupidav ja jäik korpus, mis ei anna järele. Rullide kõvadus on 45–50 HRC. Palju reguleerimisvõimalusi. Parim profikvaliteet professionaalsele ja nõudlikule kasutajale.

319 € (km 0%)

(km 0%)

Eriti kõrge kvaliteediga profiillihvpink professionaalidele.

NOVA 76 tagab täpse ja kiire lihvi nii torudele kui ka profiilidele. Sobib kõikide metallide lihvimiseks.

Peenreguleeritav kinnitusrakis kaasas. Lihtsad ja täpsed sätted nurkadele. Lindivahetus kiire ja lihtne. Kaasas 26 mm rulltugi. Lisavarustusena saadaval 20, 26, 32, 42, 48, 60, 76 mm rulltoed.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 3000 W Lihvimisnurk: 30°–90° Lihvlindi suurus: 100 x 2000 mm Lihvlindi kiirus: 1800 m/s Töödeldava detaili max läbimõõt: 20–76 mm Kaal: 200 kg

(km 0%)

Hind:

283 €

Hind:

NOVA 810 Inglise ratas

2008 €

Automaatse ettenihkega toimiv lintsaelintide terituspink.

Eriti lihtsalt käsitsetav ja käepärane tippklassi terituspink saelintide teritajatele või ettevõtetele, kellel on palju teritatavaid saelinte. Automaatne ettenihe. Astmetu kiiruse reguleerimine. Teritatava lindi laius 6–75 mm, hammastus 2–30 mm, kiirus 0–63 hammast/min, lõikeketta suurus 150 x 32 x 10 mm.

Hind: Hind:

NOVA MB-105 paksusmasin

NOVA FM200 tolmuimur

Suurepärane mudel pleki töötlemiseks, mh autoehitajatele, metallitöökodadele, plekitööfirmadele, kutsekoolidele ja muu metallitöö tegijaile. Selle masinaga valmistad hõlpsasti ka koonuseid. Kvaliteetne valtspink soodsalt. Vastupidav ja tugev konstruktsioon.

Max töölaius: 1300 mm Max paksus: 1,0–1,5 mm Rullide läbimõõt: 75 mm Max painutusnurk: 360° Pikkus: 1700 mm Laius: 400 mm Kõrgus: 350 mm Kaal: 200 kg

Külgliikumine 360 mm, pikiliikumine 240 mm. Laua mõõdud 205 x 640 mm, aluse mõõdud 335 x 270 mm.

Kinnituskruvide vahe 300 mm, (kõver kinnituspilu) T-pilud 15 / 10 mm.

Kaal: 66,5 kg

Koneita.com; aadress Eestis (kontor ja esitlusruum): Helgi tee 2, Peetri alevik, Rae vald, Harjumaa ja Soomes (ladu): Alanurmontie 128, FI-62100 Lapua; tel +372 5306 6059, ivo.ilustrumm@koneita.com

Puhastab tööruumid kiiresti ja müravabalt. Mugava kaugjuhtimispuldiga saab muuta töökiirust, olemas on ka taimer ja käivitus-väljalülitusnupp. Filtreid on hõlbus puhastada ja vahetada. Vajaduse korral lihtne teisaldada. Filterseadmel on käepidemed mõlemal pool. Õhupuhasti saab kaasas olevate konksude abil paigaldada lakke, kuid selle võib asetada ka töölauale. Mudel on varustatud kahe filtriga, mis tagab eriti täpse ja tõhusa filtreerimise kõikides tingimustes. Võid ka seadistada õhupuhasti automaatselt välja lülituma, kuid alles 1, 2, või 4 tunni möödudes töö lõpetamisest.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 150 W Filter: 5 μm Õhu imemisvõimsus: 30,5 m3/min

16 M A A M A J A N D U S l E T T E V Õ T L U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (55) 16. märts 2017

Tühjast kolhoosimajast sai asjalik majutu LII SAMMLER

“Seni kuni on ehitust ja teeremonte, tuleme ots otsaga kokku,” kinnitab Epp Säga – energiline daam, kelle dirigeerimisel sai lagunenud kolhoosi­ majast nägus majutusettevõte.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

E

pp Säga on hinnatud põllumajandusnõustaja, kel õnnestuvad hästi projektid. Lisaks annab ta nõu ja abi toetusetaotluste koostamisel. Suurim tema osavõtul tehtud investeeringuprojekt on Kevili Rõngu viljaterminal.

Viljakasvatusega on Epp Säga hästi tuttav, sest tema mehele, Scandagra ja Kevili kogemusega Tarmo Sägale kuulub muu hulgas teraviljakasvatuse ettevõte Vao Põldur Kesk-Eestis. Vao Põlduril on üle tuhande hektari maad, kaks kuivatit, traktoripark ja töölised.

sustatigi, et ühest lagunenud kolhoosimajast saab hostel.

Tol ajal oli Järvamaal majutuskohti vähe ning turismi arendamine hea argument. Kogenud nõustaja, kellele ka turismimaailm varasemast tööst tuttav, sellele projekti suunaski.

Korda tehti üheksa majutuskorterit ehk sisuliselt apartementi. Igas neist eluruum või -ruumid, köök ja vannituba. Korteritel on ka oma stiil, nii et igaüks neist on veidi erinev. Sellele vastab ruumi nimigi. On vallavane-

Ehitasid tondilossi üles Just selle ettevõttega on seotud ka Vao külalistemaja teke. Nimelt nägid põllumajandusettevõtte omanikud – lisaks Tarmo Sägale ka Urmas Jalakas –, et Vao külas laguneb mitu maja. Kui mõni neist korda teha, saaks pakkuda majutust nii oma hooajatöölistele kui teistelegi. 2009. aastal ot-

Vao külalistemaja perenaine Epp Säga.

ma korter, nostalgiaapartement, jahikorter, spordikorter jne. Lisaks on majas puhkeruum, seminariruum ja selle kõrval suur köök, mida saab hästi kasutada ürituste toitlustamiseks.

Epp Säga sõnul oli investeeringu maksumus 300 000 eurot.

Toetust saadi nii ehitusele kui sisustusele, üldse kujunes toetuste osaks 45% kogumaksumusest.

Ehitus sai valmis 2012. aasta jaanuaris, sisustamine-korrastamine võttis aega ning ametlik avamispäev oli 1. juuni. Aga siis ei avatud mitte hostelit, nagu plaaniti, vaid külalistemaja.

Ja turistid tulidki!

Apartementidel on nimed, mis kirjas ka võtmetel.

“Kui maja valmis saime, kutsusime kohalikud turismiedendajad vaatama,” räägib Epp Säga. “Nemad ütlesid, et kõik on nii hästi tehtud, et annab külalistema-

Vao külalistemaja on kenasti korda tehtud.

ja nõuded välja, nõnda saigi külalistemaja.”

Epp Säga imestab oma külalistemaja viie aasta tagust menu isegi: “Kui seda kohta, väikest kõrvalist kolhoosiküla vaadata, siis keegi ei uskunud, et siia turiste tuleb. Aga tegelikult tulidki turistid ja külalised majja!”

Külalised ei leidnud paika siiski kohe ise. “Kui maja val-

mis, tegin hästi kõvasti reklaami maakonna messidel, kodukandi liikumise üritustel, maaturismi liinis,” räägib Epp. “Lisaks tegin kodulehe, liitusin portaalide ja booking’uga.” Üks nõks oli see, et kodulehele pandi kirja: lemmikloomad on lubatud. On ju ikkagi tegu väikese külaga, mille ümber lemmikloomadega liikumi-

seks palju vaba maad. Kuna paljudes suuremates kohtades seda pole, tõi see info Vaosse mitme lemmikloomanäituse osavõtjad ning külastajad.

Kuna magamiskohti on üle 30, saab sinna majutada ka suuremaid gruppe. Näiteks kasutavad seda LEADERi tegevusgrupid, kui neil on vaja majutada oma külalisi.

Kohtume Maamessil!

APV peenseemne ja starterväetise külvikud Agri Partneri tootevalikus

www.agripartner.ee RISTO MASSUR, tehnika müük tel 505 3046; risto@agripartner.ee

KRISTJAN KUKK, väiketanklad tel 505 6214; info@tankler.ee

AIVE JÄNES, mineraalid ja aktivaatorid tel 507 7145; aive@agripartner.ee

AGRI PARTNER OÜ, Välja 3, Soinaste, 61709 Ülenurme vald, Tartumaa

ETTEVÕTLUS

Nr 3 (55) 16. märts 2017

uskoht Üks öö ühes nelja voodikohaga korteris maksab 70 eurot.

Kui on vaja hommikusööki või seminari toitlustamist, pakutakse seda koostöös Koeru pubiga Janune Kägu.

Epp Säga sõnul on külalistemaja üles leidnud firmad, kes peavad oma töölistele öömaja pakkuma. “Kui mullu Imavere saeveskile laiendust tehti, oli kogu maja mehi täis,” sõnab ta.

Vaja oleks arendajat Kuna nii Epp kui Tarmo Säga kodu on Tartumaal, sooviks ettevõtja nüüd leida majale uue omaniku, investori, mänedžeri, turundaja või rentniku, kes asja edasi viiks. Ise ta oma pere ja järjest mahukamaks muutuva konsulenditöö kõrvalt seda enam teha ei jõua.

Kolme aastaga jõuti kasumisse ning nüüd tullakse ots otsaga kokku. Samas näeb omanik, et kohta võiks heade ideedega arendada. Mõni aasta tehti koostööd vibuentusiastidega, ent nende ettevõtmine vaibus.

Maja võiksid kasutada sportlased, loodusturistid, kooliekskursioonid jmt.

Kesk-Eesti on hea koht ka selle poolest, et ükskõik kuhu sõita, pole maad eriti üle saja kilomeetri. See sobiks nii töölkäimiseks kui turismiks. Nii et tegelikult perspektiivi asjaga jätkata ning arendada oleks.

l

M A A M A J A N D U S 17

K O M M E N TA A R

Maamajutuse pidajal ei ole lihtne Vao külalistemaja puhul on kõik eeldused eduks olemas – lähedalasuv Endla looduskaitseala annab võimaluse matkadeks, Väinjärv ujumiseks on mõne kilomeetri kaugusel, majutus on väga kvaliteetne, maja hubane, seminarisaal üks suuremaid ja hea tehnikaga. Kõik see vääriks arendamist ja turundamist.

Turism on elamusi pakkuv ettevõtlus. Kui inimene võtab plaani maal turistina puhata, siis ta ei mõtle, et tahaks maal magada. Ikka tahetakse lisaks midagi teha, näha ja kogeda.

Seetõttu on majutus sageli vaat et kõige väiksema osakaaluga. Tähtis on kindlasti majutuse kvaliteet, aga see pole esimesel kohal. Kohta puhkamiseks valitakse lisateenuste järgi.

Edukas on teenusepakkuja, kel on ägedad aktiivset tegevust pakkuvad lisaväärtused. See seab ettevõtjale ülesande 100% kohal olla. Paraku ei saa paljud jätta enda põhitööd, mis annab kindla sissetuleku, ja teevad turismi oma töö kõrvalt. Samas on toodete arendus ja turundus väga paljus just omaniku õlul ning tema genereerida.

Tähtis on ka majutuse asukoht. Kui see õnnestub panna kaasa mängima äri eduks, on lootust pikemale kestmajäämisele. Neid näited on palju, kus ühe aktiivset tegevust pakkuva keskuse ümber on aastate jooksul tekkinud majutusasutusi, kes külastajate vähesuse üle ei kurda. Võtame kas või tugeva talvepuhkusebrändi Otepää.

Isegi seminariklient on hakanud valima kohti, kus lisaks seminarisaalile pakutakse midagi ergutavat ja meeskonna vaimu turgutavat ettevõtmist, on see siis viburada või metsamatk tõukekelgul. Üle ega ümber ei saa toidust. Kui pakkumisel on vaimustavad kohalikud maitsed, on jällegi asjal hoopis teine minek.

Viimane aspekt on hind. Siin seatakse ettevõtja kõige raskemasse olukorda, sest klient võrdleb hindu linnade hotellide hindadega. Maal, kus on pikad vahemaad, ongi kogu asi kallim.

Pesumaja on kaugemal, kaubalaod linnas ja transport jätab igale hinnale oma pitseri. Maaettevõtjalt oodatakse tohutult paindlikku hinnapoliitikat, aga tihti pole võimalik enam peale maksta. Esimesed teenuse n-ö sissejooksu aastad tehakse omahinna piiril nagunii, aga lõpmatult seda teha ei saa.

PIRET SIHVER Järvamaa Turismiinfokeskuse infokonsultant

www.sine.ee Tel 505 9755 info@sine.ee

SINE-1 OÜ Aiandi 6 Lähte alevik 60502 Tartumaa

SÄÄSTA EESTIS TOODETUD ÄKETEGA (laiustega 3 m - 9 m)

18 M A A M A J A N D U S l K Ü L A S K Ä I K

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 3 (55) 16. märts 2017

Metsarestoranis küpseb lõkkel gurm ANNI ÕNNELEID

Kui Maalehe kollane auto Põlvamaal asuva Palojärve juurde jõuab, on Oliver Tohval lõke juba üles tehtud ja kuuseokste ning samblikega kaunistatud laud kaetud.

G

“

Oliver Tohva valmistab lõkkel igasugu huvitavaid toite ja pakub neid puidust nõudest.

Oksapurustid haagisel diiselmootoriga (oksa läbimõõt kuni 25 cm)

ruusiapärane leib metsaseentega praegu küpseb ja peaks varsti valmis saama,” viipab mees lõkke poole, kus on juba ootamas kannutäis taimeteed.

RMK lõkkekohas on olemas nii metallist grillahi koos restiga kui ka katusealune laua ja pinkidega. See teeb talvises metsas toidu valmistamise ja einestamise lihtsamaks. Metsarestoranile kohaselt on lauanõud puidust – jookide jaoks on väike ja supi jaoks suur kuksa. Kuksa on saamide välja mõeldud puunõu, mis pärit Soomest. Meil valmistab selliseid Valdur Tilk Raplamaalt.

Pearoa tarvis on aga kaheosaline puunõu. Eesmärk on pakkuda looduslähedast elamust ja plastnõud ei sobi seks puhuks mitte.

Metsarestorani mõte sai alguse kümme aastat tagasi, kui Tartu KHKs kokaks õppinud ja seejärel aasta jagu Iirimaal kokana töötanud Oliver tuli tagasi Eestisse.

Tema isa oli just asutanud matkafirma. Ühel õhtul sattusid nad omavahel rääkima, et matkade-

Oksapurustid traktori jõuvõtuvõllilt (oksa läbimõõt kuni 25 cm)

HELI RAAMETS heli.raamets@maaleht.ee

ga läheb hästi, aga ei ole toitlustajat, kes pakuks toitu looduslähedaselt, ilma plastnõudeta.

“Seejärel hakkasime vaikselt uurima, mis võimalused on, mis nõudest ja mida pakkuda,” meenutab OÜ Maitsemaa omanik.

“Arendusprotsess on nende aastate jooksul olnud üpris vaevaline, kuna tegu on ikka väljas söögi valmistamisega. Hästi palju sõltub aastaajast – vihm, tuul, lumi ja ka nõud panevad piirid sellele, mis toitu saab ja mida mitte pakkuda.”

Näiteks ei saa puunõudest pakkuda mustikaid või punast veini, mis kipuvad puitu määrima. Mingi aeg katsetati puidust kahvleid, kuid mõnda toitu on vaja ka lõigata, aga puidust nuga

ei ole eriti terav. Seetõttu on kasutusel puitpeadega metallist noad-kahvlid.

Restorani saab igal pool püsti panna Vahepeal on grillitud leib seentega valmis saanud ja maitseb koos kuuma taimeteega imehästi isegi muidu metsaseeni mitte söövale ajakirjanikule. Tulele läheb teine käik ehk madalal kuumusel hautatud vasikapõsk ja karamellistatud köögiviljad.

“Enamjaolt kasutame RMK lõkkekohti, kus on olemas katusealused,” räägib Oliver lõkkel panni peal või ja fariinsuhkruga küpsevaid köögiviljakuubikuid segades. Kui katusealust ei ole, on neil endil olemas varjutelgid, mille saab vajadusel kaasa võtta ja kiiresti üles panna. Kui aga klient tahab nautida söömaaega sellises kohas, kus ei ole neid võimalusi, siis selleks on kogu vajalik inventar olemas – transporditavad puupliidid, grillid, suitsuahjud. “Oleme mobiilsed, saame kõik vajaliku kaasa võtta,” märgib ta.

Alguses oli isa matkafirma Matkajuht nende esimene klient ja on siiani suurim koostööpartner. Koostöös on võimalik pakkuda matka, majutust ja toitlustust. Oliveri ettevõtte Maitsemaa klientideks on nii ettevõtted kui eraisikud, kes soovivad toitlus-

Puidujäägi purustajad

Kütusetanklad Kingspan Lintkonveierid (horisontaalsed või kallakuga)

OÜ ALVORO

Kauplused:

Vibrolauad TALLINNAS: Pärnu mnt 386 • info@alvoro.ee • tel 504 6286 ADAVERES: Tallinna mnt 1b • toomas@alvoro.ee • tel 5552 4066

1200–9000 liitrit Topeltseinaga FM 2500 1745 € + km 200–900 liitrit TM 300 595 € + km

WWW.TRAKTOR.EE

KÜLASKÄIK

Nr 3 (55) 16. märts 2017

l

M A A M A J A N D U S 19

rmeetoit I G A I L M AG A

Ekstreemsed kogemused Metsarestoraniga on käidud süüa tegemas üle Eesti, kõige kaugemaks kohaks Naissaar, kuhu veeti kogu varustus purjekaga kohale.

Iga koht siiski ei sobi, näiteks liivarannas kipub tuul liivateri nii toidu sisse kui ka hammaste vahele puistama ja pärast katsetust Peipsi rannas loobuti sellistest kohtadest.

Kõige külmem kogemus oli mõni talv tagasi –25 kraadi juures, kui ühe panga töötajatele pakuti pärast tõukekelgumatka sooja sööki. Sellises külmas kippus toit küll enne sööja suuni jõudmist ära jahtuma. Kuni 15 külmakraadi on veel täitsa normaalne.

tust sünnipäevadel, suvepäevadel või talvepäevadel. Pakutakse toitlustust gruppidele kümnest kuni viiekümne inimeseni.

Lisaks metsarestoranile hallatakse ka maanteemuuseumis ja Varbuse muusikamõisas asuvaid kohvikuid. “Oleme Lõuna-Eestis ja seetõttu peame tegema mitmesuguseid asju – tavatoitlustust, peolaudu, matkatoitlustust ja metsarestorani, et tegevus oleks võimalikult hajutatud,” selgitab Oliver Tohva.

“Hooaeg on ikka maist septembrini, siis on väga kiire ja töine aeg.” Talvisel perioodil on neil tööl kolm ja suvel 10 inimest.

Menüü koostamisel on esmatähtis pakkuda midagi uut ja huvitavat, mida ei saa poest või kaubandusvõrgust. Näiteks on väga hästi vastu võetud küü-

likuliha ja klientide lemmikuks on vürtsikas seenesupp. Hetkel on pakkuda kaheksa kolmekäigulist menüüd alates veiselihast ja kalast ning lõpetades taimetoiduga.

Kohalik tuurakala ja kitsejuust Selle koha peal on paras maitsta karamellistatud köögivilju, mis on mõnusalt krõpsud ja magusad, kõrvale pakutud vasikapõsk aga ülipehme ja lausa sulab suus. Oliver ütleb, et osa toite ei saa otsast lõpuni kohapeal teha ja siis need eelküpsetatakse köögis ning hautatakse lõplikult valmis lõkke peal. Ka vasikapõsk on enne mitu tundi ahjus madalal temperatuuril küpsenud.

Lõkkel tehtud taimetee maitseb teistmoodi.

Seevastu tuurakala puhul, mis on ühtlasi koka enda lemmik, tehakse kõik metsas ja see võtab aega pea kaks tundi. Tuura küpsetatakse malmpannil soola ja teepuru peal, sellest tekib teistmoodi suits, mis annab roale mõnusa meki.

“Tooraine on võimalikult kohalik, aga Eesti on nii väike, et kõik ongi kohalik,” ütleb kokk.

Kõige lähemalt saadakse kala, näiteks sedasamust tuura, sest Karilatsi kalakasvandus on sealsamas. Põlvamaalt on pärit ka kanepi- ja linajahu, mida kasutatakse leibade küpsetamisel, ning Üvasi kitsetalu grilljuust.

Plaan on hakata ise ka köögivilju kasvatama, kuna Oliveri abikaasa on lõpetanud Räpina aianduskooli. Siis on täpselt teada, kus ja kuidas kasvatatud toitu klientidele pakutakse.

Söömaaja metsarestoranis lõpetab šokolaadikook šokolaadikastme ja pistaatsiapähklitega. See tekitab koos lõkkesuitsu, männikohina ning päikesepaistega eufoorilise tunde terveks päevaks.

OSTAME

OSTAME

• METSAKINNISTUID

• METSAKINNISTUID

• KASVAVA METSA • KASVAVA METSA RAIEÕIGUSI RAIEÕIGUSI

FOREST OÜ FOREST RESERVES RESERVES OÜ tel 6858 tel+372 +372 515 515 6858

• PÕLLUMAAD KOOS • PÕLLUMAAD KOOS METSAGA METSAGA

info@forestreserves.ee info@forestreserves.ee www.forestreserves.ee www.forestreserves.ee

kvaliteetne silo- ja heinatehnika tel 434 2330, 5345 6499 e-post apmets@apmets.ee

Tõsised metsamasinad kaaruti Athos 6606 DN töölaius 6,6 m

7750 € + km

nii talunikule kui ka metsamehele

Loe

Maamajandust ka veebist

www.bmf.ee

BMF 112PRO/745

PRO mudelil uued liigutatavad koormatalad

Allahindlus kuni 10% vaaluti Juras 1502 töölaius 6,3 m

12 900 € + km 509 2247, 521 1988

Info:

Kandevõime .................11 t Kraana ...................... ......................7,45 m Koormatalad ................. 3-4 Haarats kuni.......... 0,24 m2

www.maamajandus.ee Haagised 1,5-16 t Tõstukid 3,25-9,05 m Haaratsid 0,08-0,24 m2

Küsi pakkumist: info@bmf.ee tel 516 5036

20 M A A M A J A N D U S l R E K L A A M

LHV liising

Kõik masinad - üks liising.

Sinu äri partner lhv.ee/liising

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank.

Tutvu tingimustega lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt.

Nr 3 (55) 16. märts 2017