MAAMAJANDUS (november 2015)

SHUTTERSTOCK

AASTA PÕLLUMEES REPRO

n Tiitli võitis Romet Rässa n Rahvapõllumeheks valiti Avo Kruusla n Elutöö preemia sai Kalju Paalman n Eripreemia läks Avo Leokile

Viljelusvõistlus SHUTTERSTOCK

Mesilased leidsid ise mesiniku

Tänavu andsid kõik põllud rekordsaagi

19. november 2015 Nr 9 (39)

Kaks on kaalukam Tule ja kindlusta kaalutletud rahapaigutuse abil oma tulevik – saad preemiaks hoiuseintressi 2%.

Küsi ka 1%-lise tähtajalise hoiuse kohta.

Koos loome uusi võimalusi Nordea Bank AB Eesti filiaal on finantsteenuste pakkuja. Enne iga lepingu sõlmimist tutvuge tingimuste ja pakkumise reeglitega www.nordea.ee ning vajadusel konsulteerige asjatundjaga telefonil 628 3300.

2 M A A M A J A N D U S l A A S T A JUHTKIRI

Andres Eilart

Omade tähtsusest

ks hea tuttav pidi sel aastal piimakarja pidamisest loobuma. Ramm ei käinud enam turuoludest üle, järeltulijad ka hoopis teisi radu pidi liikumas. Ent mees ise oli pühendunud.

Kurb oli nüüd ta silmadesse vaadata. Arvan, et poleks kosutavamat tunnet kui teadmine, et lapsed ja lapselapsed jätkavad su elutööd samasuguse kire ning hoolimisega.

Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on aasta põllumeest valinud juba 15 aastal ja mulle jäi žürii suvistest hindamiskäikudest meelde üks oluline detail.

Pea kõigi kolmeteist väärika nominendiga tuli jutuks, et nad ise või keegi nende järeltulijatest on jätkanud tehtud tööd. See on pööraselt rõõmustav, kui noored võtavad edasi viia vanemate ja vanavanemate tegemised.

Sama toimub viljelusvõistlusel, kuhu isade asemel on kõrgeid saake püüdma tulnud nende pojad või tütred – Mihkel Mändla, Piibe Post jt.

Põllumehed on tagasihoidlik seltskond. Üks varasemaid aasta põllumehi lööb seltskonnas silmad maha, kui peab saavutustest kõnelema, ja ütleb viisaka naeratuse saatel vaid, et “midagi peab ju tegema”. Ometi on temasugustel tegelikult sisu, mida mujal kohtab harva. Nad ei tegutse ainult enda nimel, nad kujundavad pildi kogu Eestimaast, nad hoiavad majanduslikult, sotsiaalselt ja kultuuriliselt terveid maakondi.

Põllumees tõstab häält vaid siis, kui keegi süsteemselt liiga teeb. Sügisel kees katel üle.

Piimahind on kukkunud alla tasuvuspiiri, sigalate uksed kinni. Keerulised ajad sunnivad uuele nutikusele, paindlikkusele. Mulle meeldib, et põllumeestes jagub seda sümpaatset positiivset jonni.

Värske aasta põllumees Romet Rässa ütleb, et väiksemat tootmist ehk on võimalik ka praegu alustada, suuremas mahus vaevalt. Nii on olemasoleva edasiarendamisel, pereliinidel eriline roll ja koht.

Tänavu on taas ilmunud ka põhjalik raamat, mis liidab läbi persoonilugude meie põllumajanduses viimastel aastatel toimunu terviklikuks looks.

Narva mnt 13 10151 Tallinn

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 9 (39) 19. november 2015

Intervjuu tänavuse võitjaga

Maalehe peatoimetaja

Ü

PÕLLUMEES

Romet Rässa:

Kui maa oli odav, ostsin iga killukese, mida suutsin Kolme­teistkümnest väärikast kandidaadist, kelle hulgas oli nii viljakasvatajaid, piimatootjaid, liha­ veisekasvatajaid, lamba­kasvatajaid, aednikke kui ka vesiviljeleja, valis žürii aunimetuse vääriliseks Tartu­maa viljakasvataja Romet Rässa.

SILJA LÄTTEMÄE silja.lattemae@maaleht.ee

H

abemiku talu peremees Romet Rässa Võnnu vallast peab üheks oma edu pandiks õigeid investeerimisotsuseid, sealhulgas investeerimine maasse.

Kas võit tuli teile üllatusena?

Aasta põllumehe tiitel on väga suur tunnustus, ega põllumehe jaoks Eestis suuremat tunnustust olegi. Kõik kandidaadid olid väga väärikad ja tublid. Ei osanud tõesti seda arvata, et mina selle tiitli pälvin.

Ometi pole see ainult minu töövõit, oma osa selles on meeskonnal, kes meil aitab seda tööd teha, samuti vanaisa pärandusel, et sain ettevõttena alustada.

Ja väga suur osa selles on minu pereliikmetel. Sest ilma toetava pereta ei oleks ma küll selle tiitlini jõudnud.

Viimaste päevade jooksul olen saanud väga palju õnnitlusi. Inimesi ja ettevõtteid, kes häid soove saatnud, on üllatavalt palju.

Soovin enda ja abikaasa nimel tänada kõiki õnnitlejaid.

Ehk avaldate oma edu saladuse, kuidas olete suutnud Habemiku talu hästi toimivaks ettevõtteks arendada?

Eks see edu on vähehaaval kogunenud. Arvan, et olen teinud õigeid investeerimisotsuseid. Sel ajal, kui maa oli odav, ostsin iga võimaliku killukese, mida ma suutsin.

Mul võib-olla ei olnud sellel ajal nii palju ja nii häid masinaid, kui ma oleksin tahtnud, aga olen kogu aeg valikuid teinud. Mõne põlluriista ostule eelistasin algusaegadel investeeringuid maasse.

Tänu sellele, et olen maasse õigel ajal investeerinud, on mul võimalik ka oma teisi mõtteid nüüd panga abiga lahendada. Sest mul

Vastutav toimetaja Lii Sammler, lii.sammler@maaleht.ee, 661 3380 Keeletoimetaja Ene Leivak, ene.leivak@maaleht.ee, 661 3356 Korrektor Merike Järvlepp, merike.jarvlepp@maaleht.ee, 661 3372 Kujundaja Mari Peterson, mari.peterson@maaleht.ee

Romet Rässa valimine aasta põllumeheks oli žürii üksmeelne otsus.

Sven Arbet

on tagatisi. Kindlasti on olnud oma osa ka PRIAst saadud investeeringutoetustel.

Aga esimese seemne arenguks sain vanaisa talu pärimisest, vanaisal oli kolm last, nii et minu pärida oli kolmandik. Seal oli ka veidi küpsemat metsa, mille müügist sain investeerida esimese kuivati rajamiseks. Maale kolides müüsime oma kolmetoalise korteri Põlvas, sellest jätkus täpselt selleks, et tõin Soomest vähekasutatud Belarusi traktori ja 2,5meetrise külviku. Praegu aga tegelen rohkem tootmise efektiivsuse küsimustega.

Kui kaua te olete Habemiku talus tegutsenud?

Vanaisal oli Tartumaal Võnnu kandis kaks talu – kokku üle saja hektari koos metsadega. Tal oli selles talupidamises tuuleveski, rehepeksumasin, traktorid, ja laudas juba toona veevärk sees.

Nii et tolle aja kohta enne Teist maailmasõda oli tal päris kaasaegne talupidamine. Aga nagu sel ajal juhtus – kõik ärksamad mehed viidi ära külmale maale, ka minu vanaisa koos abikaasa ja kolme väikese lapsega, tagasi ta sealt ei tulnudki.

1997. aasta sügisel külvasin maha esimesed seitse hekta-

rit rukist. Põhiliselt tegeleme taimekasvatusega. Kasvatame praegu nisu, otra, tritikut ja rapsi.

Millised on edasised plaanid?

Soovime jätkata samal tegevusalal, mida oskame, selleks on teraviljakasvatus. Väga suurelt laieneda küll ei plaani. Sel aastal oli meil külvide all 1100 hektarit, lisaks on haritavat maad veel 250 hektarit – väiksemad heinamaad ja päris suurel pinnal ristik haljasväetisena mullaviljakuse parandamiseks. Kuulun Kevili ühistusse ja vilja müün nii Kevili kaudu kui mujale, aga üha rohkem ikka Kevili kaudu, sest nende professionaalsus järjest kasvab ja positsioon turul tugevneb.

Kuidas olete oma teadmisi täiendanud?

Teraviljakasvataja enesetäiendamine toimub pidevalt. Olen läbinud koolitusi ja käinud mujal maailmas vaatamas, kuidas seal asjad toimivad. Oma mõtteid ja võtteid tutvustavad nii taimekaitsevahendite kui tehnika müüjad.

Nõnda et võimalusi uusi teadmisi omandada on küll ja küll.

Mida soovitate põllumeestele, et nad ka keerukamates oludes suudaksid vastu pidada?

Eesti põllumajanduse suurimaks kohalikuks probleemiks pean seda, et poliitikud küll kuulavad põllumehe mured ära, kuid ei reageeri neile.

Aasta põllumees 2015 Romet Rässa

Reklaami projektijuht Kaja Prügi, kaja.prygi@ekspressmeedia.ee, 661 3337, 5665 4138 Väljaandja AS Ekspress Meedia Trükk AS Printall

Kõik põllumajandusettevõtted on mingis mõttes unikaalsed, erinevad, neil on erisugune varustatus tootmisvahendite ja maaga. Nii et ühest retsepti või soovitust ei ole. Pole universaalset lahendust, mis võiks sobida kõigile. Igaüks on oma ettevõttes peremees, kes ise otsustab, mis õigem on. Kõrvalt nõu anda ei ole võimalik.

Me ise keskendume põhitegevusele – teraviljakasvatusele, lisaks teeme ka muid asju: küll küttepuid, maaparandust, talvel lükkame lund, pakume transporti ja teeme võimalusel mitmesuguseid teenustöid. Kõik need tegevused on põhilisele toeks ning annavad tööd meestele ja masinatele aasta ringi.

Milliseid kitsaskohti näete praeguses põllumajanduspoliitikas?

Eesti põllumajanduse suurimaks kohalikuks probleemiks pean seda, et poliitikud küll kuulavad põllumehe mured ära, kuid ei reageeri neile.

Millisena näete Eesti põllumajanduse tulevikku?

Põllumehed kindlasti välja ei sure, põllumajandus jätkub.

Aga milline see on, ma ei hakkaks ennustama. Me sõltume ju väga palju ilmastikust, maailmaturu hindadest ja ka Euroopa Liidu tulevikust. Neid muuta pole meil võimalik, küll aga saame oma tootmist efektiivsemaks muuta ja püüda toodangut Eestis rohkem väärtustada.

Maamajandus ilmub iga kuu kolmandal nädalal Maalehe vahel Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@ekspressmeedia.ee www.maaleht.ee, www.maamajandus.ee

A A S TA P Õ L LUME E S

Nr 9 (39) 19. november 2015

l

M A A M A J A N D U S 3 Sven Arbet

Rahvapõllumees muretseb Eesti eliitkarja pärast

Avo Kruusla: Meie tulevik sõltub piimahinnast Avo Kruusla annab praegu Kaska-Luiga talus tööd 36 inimesele ja tema sõnul sõltub nende talu tulevik eelkõige piimahinnast.

Silja Lättemäe silja.lattemae@maaleht.ee

P

“

raegu toimub totaalne karjade müük välismaale – see on sajandi aretustöö, mis läheb Eestist välja! Riik ei hooli oma põllumajandusest,” kritiseerib Avo Kruusla.

“Piimakarjad vähenevad praegu iseenesest, sest meie tõumullikad saadetakse nüüd juba Usbekistani, lisaks Türki, Valgevenesse ja Poolassse,” selgitab Kruusla. Selle asemel et leida piimatoodetele uusi turge, leitakse hoopis tõuloomadele uusi turge. Eesti karjad vanane-

vad, kuna piimatootjad on sunnitud oma tõuloomad rahapuudusel maha müüma. Sest nadi piimahinna tõttu muud väljapääsu pole.

Piimahinnaga on Kruusla sõnul tööstused juba alustanud kartellikokkulepet.

“Täna olen elus, homme ka, aga me ei tea, mida hakkab tegema piimahind, sest nüüd on tööstused alustanud kartellikokulepet, lasevad oma väljamüügihinna ka alla. Näiteks Valio

teeb müügikampaaniat 37 senti piimaliiter,” kritiseerib Kruusla.

Ta toob esile, et nüüd ei räägita enam Eesti keskmisest piimahinnast, vaid Baltimaade keskmisest piimahinnast. Eestis on see 23,5, Lätis umbes 18, Leedus 21.

“See jagatakse proportsionaalselt piimakoguse peale ja Baltimaade keskmine piimahind tulebki umbes 20 senti,” avab lähitulevikku rahvapõllumees.

“Samas Läti ja Leedu põllumehi toetatakse, nii et see raha, mis me saame üldse loomakasvatusest, on ikka tunduvalt väiksem, kui saab Läti ja Leedu põllumees,” toob Eesti põllumehe ebavõrdse seisu esile Kruusla.

Kaska-Luiga talu peremees Avo Kruusla Põlvamaalt on koos

Praegu toimub totaalne karjade müük välismaale – see on sajandi aretustöö, mis läheb Eestist välja!

Avo Kruusla

Maalehe lugejate lemmik Avo Kruusla sai peatoimetaja Andres Eilartilt sooja käepigistuse.

abikaasa Galinaga rajanud Kanepi valda piirkonna suurima põllumajandusettevõtte. Koos poeg Mareki ja tütar Angeelika osaühingu loomadega lüpsab enam kui 900pealine piimakari mitmes laudas, osa robotlüpsil, osa karussellil.

Kaska-Luiga talu väljaarendamine on Avo Kruusla elutöö.

Tema pere on ehitanud mitu uut lauta, viimati valmis (eelmisel talvel) igati kaasaegne noorkarjalaut. Siiamaani pole Kruusla ise loomi müünud, pigem neid juurde ostnud.

Iga päev läheb siit talust välja 25 tonni piima. Lehmade aastalüps on üle 11 000 kg lehma kohta. Talumaid on rohkem kui

1000 ha, seal kasvatatakse teravilja ja rapsi.

Maalehe veebihääletusel valisid lugejad Avo Kruusla nn rahvapõllumeheks, andes talle ligi tuhat häält. Mees ise näeb selles austust ja tunnustust oma tööle.

Lisaks on Kruusla hinnatud ka sirgeselgsuse ning julge probleemide väljaütlemise poolest.

Uued Fendt 700-900 S4-seeria traktorid sügisel tellides uskumatute tingimustega!

Garantii 5 aastat või 6000 töötundi käigukastile ja mootorile (ei sisalda väliseid osi).

Soodusintress 0,99% + 3 kuu euribor 3aastase liisinguperioodi korral

Finantseerimine koostöös Nordea Finance Estonia ASiga. Tutvu finantseerimise tingimustega ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga!

Tartus: Mihkel Timmermann tel 552 8670 mihkel@agriland.ee

Tõnis Suits tel 5802 7240 tõnis@agriland.ee

Märjamaal: Alo Vahtmäe tel 5886 6677 alo@agriland.ee

Timo Pärn tel 5566 1985 timo@agriland.ee

www.agriland.ee

4 M A A M A J A N D U S l A A S T A

PÕLLUMEES

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 9 (39) 19. november 2015

Sven Arbet

Elutööpreemia andsid linakasvataja Kalju Paalmanile üle president Toomas Hendrik Ilves ja põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Elutööpreemia laureaat on säilitanud Eesti linakasvatuse

Kalju Paalman:

On tuntud tõde, et linas on väge

Kalju Paalmanil jagub raugematut jaksu toota meie rahvale tervislikku linaõli ja -jahu. Aastakümneid on ta ka ise tarvitanud supilusikatäie linaõli päevas.

Silja Lättemäe silja.lattemae@maaleht.ee

O

“

www.oilseeds.ee

len viiendat põlve põllumees ja minu põhitööks ongi jäänud linakasvatus,” teatab Mooste tuntud linakasvataja Kalju Paalman. Ta selgitab, et kunagi tegeles teadustööga ja lina agrotehnikaga, aga kui riiklikult kadus linauurimise vajadus ära, jätkas kogu perega linakasvatust ja -katseid.

Omatoodetud linaõli ja linajahu kiituseks toob elutööpreemia laureaat esile, et need tooted tugevdavad immuunsüsteemi. “On tuntud tõde, et linas on väge. 70 protsenti immuunsüs-

teemist sõltub seedimisest, aga linatooted aitavad seedimist korras hoida,” teatab linakasvataja.

Nii inimese kui ka loomade kõhuprobleemide esimene abimees on tema sõnul linaseemned ja linaõli, samuti on linaseemned head antioksüdandid.

Ta tarvitab linaõli iga päev ka ise. “Kui üles tõused, siis liigesed lausa nõuavad seda,” ütleb väärikas eas põllumees.

Elutööpreemia laureaat räägib, et tema üksinda ei tee firmas enam midagi. Tulevik on poegade päralt. “Praegu hakkan juba tagasi tõmbuma, aga pojad töötavad edasi,” avab Kalju Paalman tulevikuplaane.

Juba Hippokrates ütles, et kui tahate seedetegevust parandada, kasutage linasaadusi.

Kalju Paalman

Nii edendab põllumajandusteadlasest talupidaja Kalju Paalman jätkuvalt missioonitundega kodumaist linakasvatust, tootes perefirmas OÜ Linaagro tervislikku linaõli ja -jahu.

Pere tegutseb Mooste vallas Põlvamaal, majandatakse läbi kolme firma enam kui 1100 hektaril. Kasvatatakse teravilja, rapsi ja hernest, õlilina kasvab 30–90 hektaril. Säkna külla on rajatud masinakeskus, kus paikneb renoveeritud teraviljakompleks.

Soetatud on uus kuivati, ehitatud neli säilituspunkrit ning teravilja puhastamise liin. Kalju Paalman on rajanud ka oma väikese õlilinatööstuse, kus linaseemnetest pressitakse õli ja koogist on võimalik jahu saada. Enamik linaõlist ja koogist läheb loomasöödaks, osa jõuab apteekidesse.

Paalman rõhutab: linaõli tarvitamine tugevdab immuunsüsteemi, ennetab vähkkasvajaid, mõjub hästi veresoonkonnale ja seedetegevusele. “Juba Hippokrates ütles, et kui tahate seedetegevust parandada, kasutage linasaadusi,” tsiteerib tuntud teadlane ja linakasvataja arstiteaduse esiisa.

A A S TA P Õ L LUME E S

Nr 9 (39) 19. november 2015

l

M A A M A J A N D U S 5

Eripreemia saanu on leidnud haruldase turuniši

Avo Leok: Tööl peab olema kvaliteeti “Küttesüsteemid on vaja välja vahetada, oma angersägade kasvanduse katusele tahan panna päikesepaneelid, et saaks küttearved natuke väiksemaks,” plaanib aasta põllumehe nominent Avo Leok oma kalatööstuse kaasajastamist.

Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee

E

riti oluline on see sellepärast, et angersäga vajab eluks ja kasvamiseks suurel hulgal sooja vett. Mees on alternatiivküttega tõsiselt ametis – talvel kavatseb võtta pakkumisi, ja kevadel, kui päikest juba rohkem, peaks ka päikeseküte tööle hakkama.

Suuremaid investeeringuid esialgu plaanis pole, mees toimetab tasa ja targu. Ta ütleb, et on nii väike kalakasvataja, et suuri plaane ei tee.

Samas leiab Leok, et praeguses mahus angersäga kasvatades tuleb ots otsaga kokku, sest nelja-viie aastaga on ta turgu tundma õppinud.

“Algus oli raske, siis hakkas minema, seejärel oli jälle keerulisem aeg, kui palju väliskala sisse tuli.

Nüüd juba tean, palju toodan,” selgitab ta.

“Eesti kalakasvatus on nii väike, et ise me oma turgu nagunii ära katta ei jõua.

Kuulus krossisõitja Avo Leok rajas oma tsikligaraaži Võrumaale kalafarmi, kus kasvatab haruldast aafrika angersäga. Paadi talu kalakasvandust on ta arendanud sportliku visaduse ja töökusega, tegutsedes koos abikaasa Gerli ja paari töötajaga. Tootmishoones on u 90 m3 köeta-

vaid basseine, aastas kosub seal kuni 15 000 angersäga.

Aastatega on ka üha rohkem tarbijaid uue kala maitse omaks võtnud. See valge kondita kala on angerja kõrval gurmaanide maiuspalaks saanud.

Kalakasvatusele pani Leok alguse Hollandis, kus käis seda õppimas. Maitsmise järel polnud kõhklustki, et just angersäga kasvatuseks rajab ta oma ettevõtte. Aafrika angersäga ei kasvata Eestis teadaolevalt mitte keegi teine.

“Ma ei saanud väljas ja tiikides kasvatusele mõelda – ratastoolis ei pääsenuks neile ligi, rääkimata seal toimetamisest,” tunnistas Leok. “Sisekalakasva-

Sven Arbet

Osa Avo Leoki kasvatatud kaladest läheb tööstusse, osast valmistab ta ise maitsvaid tooteid.

Minu põhimõte on teha pigem vähem, aga tulemus olgu hea. Tööl peab olema kvaliteet, mida teised inimesed hindavad.

Avo Leok tuse ja sinna sobivate angersägadega saan hakkama.”

Esimesed maimud kasvatas Leok oma saunas üles 2011. aastal, neist said kalafarmile marjakalad. Nüüd kosub tema Paadi talus kuni 15 000 angersäga aastas.

Laatadel müümise jaoks suitsutab Avo Leok kalad ise. Enamik toodangust müüakse ASi M.V.Wool kaudu, kes marineerib ja suitsutab angersäga, müües seda üle Eesti.

M.V.Wool on marineeritud angersäga eest pälvinud toiduainete konkursil parima kalatoote märgi.

“Minu põhimõte on teha pigem vähem, aga tulemus olgu hea. Tööl peab olema kvaliteet, mida teised inimesed hindavad,” selgitab Avo Leok.

Võtame vastu

eelkobestite

ja nende

tööorganite eeltellimusi 2016. aastaks.

Aasta ringi võtame vastu põllumajandushaagiste tellimusi.

Ferrel AS | sales@ferrel.ee Põllu 3a, Sõmeru | 44201 Lääne-Virumaa | tel 513 2419

6 M A A M A J A N D U S l A A S T A

PÕLLUMEES

UUS! Moodulsüsteemiga portsjon- ja läbivoolukuivatid (15-105 m3) Lai valik diisel-, gaasi- ja BIO katlaid

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 9 (39) 19. november 2015

Valdis Kaskema: Edu võti on ühistegevus

RAIVO TASSO

Valdis Kaskema kasvatab Tartumaal Unipiha külas maasikaid 20 hektaril. Tema tegevus on tõestanud, et ka ilma toetusteta on võimalik Eestis edukas olla.

Heli Raamets heli.raamets@maaleht.ee

J

“

www.sikeagri.ee

Urmo Sõer tel. 53 322 064 urmo@sikeagri.ee

ätkame samal kursil nagu siiani, märksõnadeks on ehitus, põld ja ühistegevus,” vaatab maasikakasvataja, OÜ Kindel Käsi juht Valdis Kaskema kindlalt tulevikku. “Üks ehitis sai tänavu valmis ja aasta lõpus või uue alguses alustame järgmisega, sinna tuleb ladu ja kontor.”

Tuleval aastal on plaanis teha 11 hektarit põldu juurde – rohkem eriti ei saagi, sest maad ei ole.

Kaskema kinnitab, et paljuräägitud ühistegevus pole maasikakasvatajate jaoks kaugeltki paljas sõnakõlks.

“Tahaks teha rohkem koostööd,” sõnab ta. “Tänavu tegime maasikakasvatajatele õppepäeva, kus oli üle saja osaleja. Järgmisel aastal tahaks teha mitte ainult maasikakas-

Valdis Kaskema on Eesti suurim maasika­ kasvataja.

vatajatele, vaid kõigile marjakasvatajatele ühe õppepäeva.”

Kaskema kasvatab Tartumaal Unipiha külas maasikaid 20 hektaril. Igal aastal istutatakse 10 ha juurde ja ligi 10 ha vana istandust küntakse üles.

Oma töökuse ja sihikindlusega on Kaskema tõusnud suurimaks maasikakasvatajaks Eestis. Tema juhitav ettevõte OÜ Kindel Käsi on tõestanud, et ka ilma toetusteta on võimalik Eestis edukas olla. PRIA toetusteta ehitas Kaskema kaasaegse

külmhoone, põldudel kasutab ta moodsat tehnoloogiat kilemasinast maasikakombainini.

Lisaks pakub ka kile panemise teenust, müüb kilesid ning taimi teistele kasvatajatele.

OÜ Kindel Käsi maasikad jõuavad Soome, Tallinna Nõmme turule, Tartu Lõunakeskusesse ja mujale. Tööjõudu palgatakse hooajaks nii kohapealt kui Ukrainast. Aktiivse maasikakasvatajana arendab Kaskema ühistegevust ning jagab oma teadmisi kolleegidega.

Ants ja Sirje Schmidt peavad lambaid ning müüvad neid välismaale.

LOODUSEST INIMESE HEAKS! Hoolitsetud ase tallis tagab harmoonia Sinu ja Sinu lemmiku vahel!

AS Tootsi Turvas pakub Teile

ALLAPANUFREESTURVAST •

puistes (lahtiselt)

•

pakendatult 280 l kotis (alusel ladustatud 21 kotti)

•

suurpallis (vabas olekus 6 m3)

Et tuba oleks soe Sinul ja Su lemmikul!

Pakume odavat eestimaist kütust

TÜKKTURVAST lahtiselt ja pakendatult 15 kottides, mida sobib kasutada koos teiste tahkekütustega.

Rohkem informatsiooni meie toodetest: www.tootsiturvas.ee tel 5383 5045, krista.toomiste@tootsiturvas.ee

Sven Arbet

Ants ja Sirje Schmidt: Müüme lambad Saksamaale Tuuma talu peremehe Ants Schmidti sõnul on nende talust vaja veel sel aastal paarsada lambatalle maha müüa.

Silja Lättemäe silja.lattemae@maaleht.ee

E

“

ga siin lambakasvatuses tulevikuski midagi oluliselt muutu, põhikarja uttesid on meil jätkuvalt 400 ja maad ka pole juurde ostnud,” avab hetkeseisu Ants Schmidt.

Peremehe sõnul on enamik tallesid juba müüdud, veel on vaja müüa paarsada talle – need lähevad vahendajate kau-

du Kesk-Euroopasse. Samas on ka kohalikud kasvatajad ostnud Tuuma talust tallesid.

Võrumaa kandi lamba- ja lihaveisekasvatajad on koondunud Võrumaa masinaühistusse Nursi külas ja plaanivad avada kogumiskeskuse, et saata omal jõul mõni koorem lammastega välismaale. “Tahame veel sel aastal läbi oma kogumiskeskuse saata ühe koorma lammastega Saksamaale, näis, kas õnnestub,” ütleb Ants Schmidt.

Sirje ja Ants Schmidt on Võrumaal Tuuma talus mahelambaid pidanud juba paarkümmend aastat. Neil on mustapealine lambakari, põhikarjas kuni 400 lammast, koos talledega on kari tõusnud tuhande-

pealiseks. Enamiku karjast ekspordib talupere kokkuostjate abiga Hollandisse, Saksamaale ja Prantsusmaale, osa müüakse teistele kasvatajatele.

Karjas on põhiline suffolki lihatõug, osa lammaste paaritamiseks on kasutatud texeli jäära. Karja poegimine on hajutatud, nii et esimesed talled saab pere müüa juba kevadel. Põhiline karjamüük käib neli kuud, kuni septembrini.

Karjamaadeks kasutatakse 170 hektarit maid. Ants ja Sirje Schmidt on väga kogenud talupidajad, kes oma tegemistega kasvanud suurtootjateks. Eelmisel aastal tunnistati Tuuma talu aasta taluks 2014 ja ühtaegu ka parimaks toomistaluks.

A A S TA P Õ L LUME E S

Nr 9 (39) 19. november 2015

l

M A A M A J A N D U S 7

Birgit Aasmäe: Head tulemused on tänu koostööle maaülikooliga

Sven Arbet

Eesti Maaülikooli katse­ farm Märjal on tõsine väljakutse: siin tuleb õpetada tudengeist loomakasvatajaid ja veterinaare, kuid samas ka majandada. Farmi juhatab noor loomaarst Birgit Aasmäe.

F A R M I S E A D M E D E E S T I T O O T J A LT

Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee

O

“

leme maaülikooli katsefarm, baasiks teadusuuringute läbiviimisel, ja loomulikult on siin ka üliõpilaste õppebaas, loomaarstitudengid külastavad meid iga päev,” teatab Birgit Aasmäe.

Kogu seda teadus- ja tootmistegevust juhib hakkaja farmijuhataja, kellel on magistrikraad veterinaaria alal ja seljataga aastatepikkune teaduritöö maaülikoolis. Aasmäe huvialaks on juba aastaid olnud ravimite sihtotstarbeline kasutamine loomadel.

Praeguse farmijuhtimise töö kõrvalt kuulub ta ravimiametis ravimite registreerimise komisjoni ning põllumajandusministeeriumi antibiootikumide resistentsuse töögruppi. Antibiootikumide kasutamine on ka tema teadustööde põhiteema.

Aasmäel on kõvasti tegemist – ühelt poolt tuleb kureerida

Birgit Aasmäe on teadlane, kes tugev ka praktikas – ta juhatab maaülikooli Eerika katsefarmi.

Vaba- ja lõaspidamise vahepiirded

Vasikaboksid, ämbrid, heinakorvid

õppe- ja teadustegevust laudas, lasta tudengitel loomi põhjalikult uurida, söötmis- jm katseid teha, samas aga on vaja ka piima toota nagu tavafarmis ning tootmistulemustega pinnal püsida. Energiline naine tuleb kõigega oskuslikult toime.

Birgit Aasmäe juhtimisel on Eesti Maaülikooli katsefarm Tähtvere vallas Märjal mitmel korral tõusnud vabariigi parimaks vähese somaatiliste rakkude arvuga karjaks, see on üks lehmade hea tervise näitajaid.

Eerika katsefarmis on 140 lehma: holstein, punane kari ja

Söödapiirded

Kergaiad, -väravad ja - moodulid

Väravad, aiad, tõkkepuud

Farmiseadmete kinnitusvahendid

Hooldusboksid, kaalupuurid

Farmiprojektide nõustamine ja juhtimine

maakari. Kari lüpsab 9200 kg lehma kohta aastas. Samas hoitakse ja lüpstakse Eerika katsefarmis lehmi nii oskuslikult, et somaatiliste rakkude arv on lehmadel juba aastaid alla 150 000 ühes milliliitris piimas.

Eesti keskmine näitaja on umbes on 300 000.

“Oleme häid tulemusi saavutanud tänu sellele, et meid teenindavad maaülikooli looma­ kliiniku loomaarstid ja oleme ise samuti loomatervisele väga suurt rõhku pannud,” tunnustab Birgit Aasmäe ka oma kolleegide tööd.

Meelis Mändla: Eesti on piimatootmiseks üks parimaid kohti

Kindel ja usaldusväärne koostööpartner!

Lao 4, Alu alevik, 79601 Raplamaa telefon +372 511 4487 mardo@fesma.ee

Sven Arbet

Kuigi Meelis Mändlal on uus robotlaut ja lehmad talle meeldivad, maksab ta praegu viljakasvatusega piimale peale.

Võib kasutada ka mahepõllumajanduses!

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

L

“

ehmad on küll toredad, aga viissada lemmiklooma on liiga palju,” sõnab Järvamaa piimatootja Meelis Mändla irooniliselt, viidates sellele, et lehmapidamine ei tasu praegu end kuidagi ära. Ometi ei plaani mees piimatootmist lõpetada, sest siis jääksid külad veel tühjemaks, kui need juba niigi on. Nõnda ta siis maksab teravilja ja rapsiga piimale peale ning ootab paremaid aegu.

“Kes see nii tark mees on, kes ütleb, millal lehmad ära müüa?” küsib mees. “Praegu mul selleks veel julgust ja kindlust pole.”

Eelkõige sellepärast, et Meelis Mändla on veendunud: Eesti on piimatootmiseks Euroopa üks sobivamaid kohti hea rohukasvu ja mõõduka kliima poolest, ning rumalus oleks siin n-ö pillid kotti panna.

Paistevälja osaühingu esimees Meelis Mändla ehitas

KNZ Noorkari Meelis Mändla Järvamaalt peab jäärapäiselt piimakarja edasi, kuigi maksab sellele teraviljaga peale.

2011. aastal Jalgsema külla uue robotlauda ja ettevõte läks üle robotlüpsile, nüüd on plaanis rekonstrueerida ka noorkarjalaut. 300pealine piimakari lüpsab ligi 9400 kg lehma kohta aastas, ja ehkki piimaraha saab vähe, pole Mändla tõsiselt mõelnud piimakarjast loobuda.

Osaühingu kasutada on 1500 ha maad, teravilja kasvatatakse 1000 ha-l ja saadakse ka

rekordsaake. Mändla majandab koos poegadega, annab tööd 25 inimesele ja arendab võrdväärselt nii piimatootmist kui teraviljakasvatust.

“Loomakasvatus on hoopis keskkonnasõbralikum, rohumaade pidamine loodust säästvam kui intensiivne teraviljakasvatus,” toob Meelis Mändla esile, miks piimatootmisest ei tohi loobuda.

KNZ Metsloom

KNZ Multi

KNZ Biotin

+ vask

+ raud

+ H-vitamiin

UUS!

+ vitamiinid

tel 609 0713, 5669 7597; sool@sool.ee

8 M A A M A J A N D U S l A A S T A Sven Arbet

PÕLLUMEES

Reet ja Targo Pikkmets: Veised kasvavad kasvuhoones hästi Parimad liha­ veisekasva­ta­ jad Reet ja Targo Pikk­mets kavatsevad ka tulevikus jääda oma nišši: tõsta järjest uue tõumaterjali kasutamisega oma puhtatõulise šarolee aretuskarja taset.

LII SAMMLER lii.sammler@maaleht.ee

Reet ja Targo Pikkmets üritavad jõuda tipptasemel aretusloomadeni.

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 9 (39) 19. november 2015

T

argo Pikkmetsa sõnul on nende pere edu võti kunstlik seemendus. Seda kasutatakse

lihaveisekasvatuses veel võrdlemisi vähe, samas annab kunstlik seemendus võimaluse valida parimat aretusmaterjali üle kogu maailma. Nad on kasutanud Kanada, USA jt riikide parimate šarolee pullide spermat, järgmine partii on plaanis osta Inglismaalt.

“Kui meil on karjas palju pulliliine, on lihtsam tõupulli müüa, sest keegi ei soovi oma karja sugulusaretust. Siis läheb loomadel pea suureks, keha väikeseks ning tervis nõrgaks,” kirjeldab Targo Pikkmets värvikalt, miks karjapidajail on vaja vähemalt iga paari aasta järel uut pulli. Kõrge aretusväärtusega tõupulle nende pere pakkuda soovibki.

Pikkmetsad on viis aastat aretanud Saare talus šarolee tõugu lihaveiseid ja loodavad tulevikus hakata pakkuma ka lihaveistest roogasid. Šarolee tõu valimisele eelnes põhjalik uurimine, milline tõug sobib nende maade peale. Kuna Targo Pikkmets on ka konsulent, siis seda enam oskab ta oma ettevõtmistes kõik täpselt läbi arvutada.

Karja peetakse talvel ebatavalises innovaatilises laudas – plastist kaarhallis, kuhu tuul sisse ei pääse, päike aga alati mõnusasti peale paistab.

Varjualune pärineb Inglismaalt ja seda kasutatakse seal kõige rohkem lammaste pidami-

seks, aga ka veised tunnevad end niiviisi hästi. Kui halvasti tunneksid, läheksid nad sealt minema, sest uksed on lahti.

Igale loomale on varju all umbes viis ruutmeetrit pehmet põrandapinda, kilehoonesse mahub 30 looma ümber. Loomadele meeldib õhuvahetus ja valgus.

Seal nad ka söövad. “Meil on kasvuhooneefekt,” muigab perenaine. “Veised kasvavad hästi.”

Tänavu pälvisid Reet ja Targo Pikkmets Maaelu Edendamise Sihtasutuselt parima lihaveisekasvataja tiitli, kuna arendavad ettevõtet väga teadlikult, edumeelselt ja panevad rõhku tõuaretusele.

Tarmo Eller: Pull on pool karjast Tarmo Eller on kasvatanud Eesti kõige võimsamad lihaveised, ja ainukese Eesti lihaveisekasvatajana saanud nad Euroopa kõrgeimasse, S-kvaliteediklassi.

Lii Sammler

lii.sammler@maaleht.ee

P

“

ull on pool karjast ja sai korralikud ammed alla, nii see rekord sündiski,” võtab Tarmo Eller oma saavutusi rahulikult.

Eller kasvatab Virumaal Vinni vallas parima lihakusega lihaveiseid ja väärindab loomade liha oma vorsti­tööstuses Roelas.

OÜ Elmi nuumalaudas on ligi 300 lihaveist: limusiinid ning ristandid belgia sinise tõu ja sim-

SB2602HD

mentaliga. Eller on põhjalikult välja töötanud loomade nuumamise ja ristamise süsteemi, tema töö oskuslikul karjaaretusel ning õige söödaratsiooni väljatöötamisel on silmapaistev.

“Põhikari on limusiini tõugu, paaritanud olen neid belgia sinise tõu pulliga,” selgitab mees oma aretusskeemi. “Ühel oli rümbakaal koguni 529 kilo, liha väljatulek ligi 70 protsenti.” Nii on Tarmo Eller ainuke lihaveise-

kasvataja, kelle kasvatatud lihaveised on jõudnud Euroopa kvaliteedistandardi SEUROP kõrgeimasse S- ehk superklassi. Teised Eesti parima kvaliteediga lihaveised on jõudnud E-klassi.

Eller realiseerib lihaveised siis, kui need on umbes 20kuused, ja kõik on kaalunud üle 400 kilo. Peremehe sõnul on vasikad pool aastat amme all, seejärel nad võõrutatakse ning lähevad lauta nuumale. Eller ütleb,

SB2650HD

Sven Arbet

et söödab veiseid kogu nuumaperioodi intensiivselt, andes neile silo, heina, isetehtud jõusööta, rapsikooki ja mineraal­aineid.

Lisaks toodab Eller oma lihatööstuses umbes 36 tonni suitsuvorste aastas. Maad kasutab OÜ Elmi 1500 ha, tegeldakse teraviljakasvatusega, osa on rohumaad.

“Hea on, kui käsil mitu valdkonda – kui ühes on kehvad ajad, siis teine veab välja,” ütleb Eller, lisades siiski ka annuse spordi-

Tarmo Elleri laudas kasvavad hiigelsuured lihaveised.

mehe jonni: “Lihaveistega on kõrgeim tulemus S-klass käes, nüüd peaks rohkem põldu panustama hakkama.”

Kett-võsaniidukid kraavinõlvade ning tee-ja põlluäärte niitmiseks

Valts- ja ketaspuisturid punkrimahuga 250–2500 l

VPT 280/320/360/400

VP150/180/210/240/280/320

SP250

OÜ SAME Tabivere, Tabivere vald 49127, Jõgevamaa Tel.7766950 info@same.ee www.same.ee

DS1500

A A S TA P Õ L LUME E S

Nr 9 (39) 19. november 2015

RAIVO TASSO

l

M A A M A J A N D U S 9

Liia Sooäär: Soetame juustuvalmistamise seadmed Sven Arbet

Peri POÜ looma­kasva tusjuht Heli Sadam laudas.

Heli Sadam: Meie lehmi ei vähenda Aasta parim piimakarja­ kasvataja Heli Sadam kinnitab, et tema juhitavates farmides loomade arvu ei vähendata.

Silja Lättemäe silja.lattemae@maaleht.ee

P

“

raegu küll mingit piimakarja vähendamist pole, aga mida me teeme poole aasta pärast, seda tänase päeva seisuga öelda ei oska,” räägib Heli Sadam, kes juhib farmitööd Peri POÜ, Põlva Agro, Miiaste POÜ ja Hummuli lautades. Plaanitud on küll, et ehk lähitulevikus saab mõnda farmi veel laiendada, aga hetkel on kõik veel lahtine. Taotlus investeeringutoetuse saamiseks on esitatud, samas pole PRIA oma otsust veel teinud.

Aasta parimaks piimakarjakasvatajaks valitud Heli Sadama hoole all on Peri POÜ, Põlva Agro, ja Hummuli farmide loomad. Viimasena lisandus veel ka Miiaste POÜ lüpsirobotitega laut, mis endiselt omanikult koos loomadega ära osteti. Ühtekokku on 5500 pead, neist piimaandjaid 2700 ringis. Piimatoodang mitmes tema juhitavas farmis on üle 11 000 kg lehma kohta aastas.

Sadam kinnitab, et tema töö ei käi võimalikult kõrge toodangu nimel, eesmärk on toota võimalikult odavalt, efektiivselt,

Laudatöö on nagu kellasüsteem – kui üks ratas ei tööta, ei toimi kogu süsteem.

Heli Sadam

ning karja tervist hoida. Peril on Sadama hoole all tuhat looma, Põlvas ja Hummulis kummaski 2000 ning Miiastes 500 ringis.

Nelja firma farme juhib Sadam ühtse meeskonnatööna, tema alluvuses on 70–80 inimest.

Kuigi Heli Sadam on sageli nõudlik ja otsekohene, on ta oskusliku juhtimise ja töökorraldusega suutnud hoida kõik oma farmid edukalt toimivana. Ta on kõikide farmide töökorralduse ja meeskonna tööülesanded sättinud ühesuguseks, mis teeb ka nende juhtimise lihtsamaks.

“Olen suutnud rattad pöörlema panna. Laudatöö on nagu kellasüsteem – kui üks ratas ei tööta, ei toimi kogu süsteem,” põhjendab ta.

Heli Sadama juhitavad loomakasvatusettevõtted on Eestis ühed edukamad ja suurema väljalüpsiga piimafarmid.

Parim maakarja kasvataja Liia Sooäär plaanib loomi juurde osta, samuti jätkub piimatöötlemishoone ehitus taluõues.

Silja Lättemäe silja.lattemae@maaleht.ee

V

“

ahendeid napib, piimahind on väike ja praegu on piimatoodang ka väike. Loomad jäävad kinni ja uued pole poeginud,” kirjeldab Uustla ökotalu perenaine Liia Sooäär Saaremaalt, et nende talu hetkeseis pole eriti roosiline. Samas on maakarjakasvatajal abiks juba poeg Siim oma perega.

“Poeg vaatab, et saaks rohumaid uuendada ja mandrilt maatõugu lehmi juurde osta.

Ostame ühe karjapidaja käest, kes hakkab tootmist lõpetama,” räägib perenaine. Eelkõige Siim Sooääre eestvõttel jätkub ka piimatöötlemishoone ehitus. Pere ehitab hoonet omal jõul, samas on kindel plaan soetada seadmed juustu valmistamiseks ja selleks taotleda PRIA-lt toetust.

Liia Sooäär on maakarja innustunud pooldaja, ta peab Saaremaal Uustla ökotalus 25pealist maakarja, siit saab ehedat maakarja piima ja suviti tehak-

Aasta põllumehe konkursi eestvedaja Silja Lättemäe käest saab tänukirja parim maakarja aretaja Liia Sooäär Saaremaalt.

se Uustla talu piimast mahejäätist. Liia Sooäär plaanib hakata oma karja mahepiimast ka juustu tootma. Tootearendus juustu, kohupiima ja või valmistamiseks käib siin juba mõnda aega.

Loomi peetakse Saare Maakarja OÜs mahetingimustes. Järjekindel tõuaretus, õige söödaratsioon ja perenaise hool oma karja üle on tõstnud maatõugu lehmade piimaandi, nii

Peame hoidma ja säilitama oma põlist maatõugu.

Liia Sooäär

lüpsavad selle karja 21 lehma keskmiselt kuni 6000 kg aastas lehma kohta. Kogu kari on väga ilus, hästi hooldatud, ühtlane ja harjumuspärasest punakaspruunist pisut heledamat beežikasvalget värvi. OÜ Saare Maakarja hoolealused osalevad igal aastal Saaremaa lehmakonkursil ning kümnel korral on nad võitnud Saarte Vissi tiitli.

Sooäär ütleb julgelt, et Eesti maakarja säilitamine on tema jaoks missioon. “Peame hoidma ja säilitama oma põlist maatõugu,” innustab parima maakarja kasvataja tiitli pälvinud Sooäär, et väljasuremisohus maakari Eestimaal edasi kestaks.

10 M A A M A J A N D U S l A A S T A

+

PÕLLUMEES

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 9 (39) 19. november 2015

i n u h T b a d l a Sis ! t i r d n e l a külvik Käes on viimane aeg tellida Maalehe aastaraamat!

5,99 € Hind sisaldab postikulu!

TELLI KOHE: tel 680 4444, maaleht.ee/aastaraamat, klienditugi@ekspressmeedia.ee

Millist tulevikku Eesti piimatoo Maailmaturul valitseb piima ülepakkumine, hinnad on aastaga teinud drastilise kukkumise ja kohalik põllumees võitleb ellujäämise eest. Euroopa Komisjon ja Eesti riik maksavad põllumeestele tänavu küll kriisiabi, kuid pikas plaanis peab keerulise olukorra lahendama turult saadav raha.

Urmas Kruuse maaeluminister

K PÕLLUMAJANDUSLOOMADEGA KAUPLEMINE JA TRANSPORDITEENUS Projektid BALTIC GRASSLAND - BEEF EESTI LIHAVEIS

telefon 786 0228

Sänna küla, Rõuge vald, Võrumaa

ogu maailma piimatootmises püsib piimapakkumise suurenemise, nõudluse vähenemise (eriti Hiinas) ja Venemaa impordipiirangute jätkumise mõjul keeruline olukord. Statistika näitab, et eriti suure hinnalanguse on läbi teinud need riigid, kes olid enim seotud Vene turuga. Viimastel kuudel on aga olukord halvenenud ka teistes liikmesriikides.

Teistest paremini on piimatootjatel läinud ühistulise töötlemisega riikides: kui ELi keskmine hind oli augustis 29,7

senti/kg, siis näiteks Soomes on suudetud hoida keskmisest 15–25 protsenti kõrgemat hinda. Eestis kukkus hind samas alla 23 senti/kg taset.

Hinnalangusele vaatamata on Euroopa piimatootmine, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, hakanud kasvama.

Tänavu esimese üheksa kuuga tarniti Euroopa Liidus tööstustele aastatagusest 1,3 protsenti rohkem piima. Eestis tarniti üheksa kuu lõikes küll 2,77 protsenti vähem piima kui mullu samal ajal, ent septembris nägime samuti piimatoodangu kasvu 1,73 protsenti.

Lehmade arv oli Eestis septembri lõpus aastatagusega võrreldes viis protsenti väiksem. Piimalehmade ja karjade arvu vähenemisest hoolimata on kasvanud toodangumaht ja jätkub tootmise kontsentreerumine. Eestis on heade tõuomadustega karjad kaasajastatud tehnoloogiaga farmides.

Noodsamad kaasajastatud farmid on aga ka need, mis paljudel piimatootjatel olukorra raskemaks teevad. Headel aegadel võetud laenud vajavad teenindamist, kuid piimakilo eest saadav hind ei hellita kedagi.

Paremas olukorras on tootjad, kes kogunud tagavarasid ja kellel ei ole suurt laenukoormust.

Toetused annavad ajutist leevendust Sellest olukorrast väljatulek võtab aega. Esimese sammuna on käivitunud leevendavad meetmed. Tänavu veebruaris maksti piimatootjatele 6,9 miljonit eurot Euroopa Liidu toetust. ELis on pikendatud piimatoodete sekkumiskokkuostu ning rakendatud või ja lõssipulbri eraladustamise meedet.

Eestis pole neid võimalusi tänavu kasutatud.

Selle aasta septembris kuulutas Euroopa Komisjon välja erakorraliste meetmete paketi, kus loomakasvatussektori tootjate otseseks rahaliseks abistamiseks ette nähtud 420 miljonist tuleb Eesti tootjatele 7,56 miljonit eurot, millele lisandub riigi panus.

Abisumma makstakse 10,56 miljoni euro ulatuses välja veel tänavu. Kolmveerand sellest läheb piimatootjatele ja veerand seakasvatajatele. Tuleval aastal makstakse piimatootjatele erakorralist abi täiendavalt veel ligi 4 miljonit eurot. Seda toetust makstakse piimalehma

A A S TA P Õ L LUME E S

Nr 9 (39) 19. november 2015

l

M A A M A J A N D U S 11

SHUTTERSTOCK

u soovime otmisele? kohta tootjaile, kes põllumajandusloomade registri 15. septembri seisuga kasvatasid vähemalt ühte piimatõugu lehma.

Nagu kinnitab PRIA, algab ka ühtse pindalatoetuse väljamaksmine, hoolimata käesoleval aastal oluliselt suurenenud kontrollide mahust, detsembri teises pooles.

Erakorralist abi saab käsitleda aga ajutise meetmena, mis annab põllumehele aega hingetõmbeks ja ümberkorraldusteks. Ka Euroopa Liidu tasandil on selge sõnum, et ületootmist väga pikalt ei jõuta kinni maksta ja põllumajandussektor peab hakkama uue turuolukorraga kohanema.

Väljakutseid tuleb vastu võtta mitmel rindel Toodame Eestis oluliselt üle isevarustatuse, meil on kõrgetoodanguline kari ning looduslikud ja klimaatilised tingimused sobivad piimatootmiseks hästi. Välisnõudluse ja uute turgudeta jääme me siiski hätta.

2015. aasta esimesel pool­ aastal lisandus 15 uut kauban-

duspartnerit, sealhulgas Jaapan, Aserbaidžaan, Korea Vabariik, Taiwan, Horvaatia, Pakistan, Nigeeria, Valgevene jt.

Välisturgude kõrval tuleb tegelda ka omahinna alandamisega ja ühistegevuse arendamisega. Seni on suurema osa hinnalangusest pidanud vastu võtma põllumees, kes saab toorpiima kilogrammi eest praegu piimatööstuselt keskmiselt 22–23 senti ja tootmise omahinnaks on ligikaudu 27 senti. Samas näitavad maaeluministeeriumis regulaarselt koostatavad piimatööstuste majandustulemuste ülevaated, et piimatööstused on saanud raskel ajal kasumit.

Muud pääseteed kui kohanemine turunõudlusega, nagu see toimub muudes majandusvaldkondades, pole. Eesti piimasektori tulevik on meie endi kätes. Kas sektor suudab võtta initsiatiivi ja ühiselt tegutsedes oma tulevikku kujundada? Ühistegevuse arendamiseks on järgmistel aastatel Eesti maa­ e lu arengukava 2014– 2020 vahenditest võimalik kasutada ligi 30 miljonit eurot,

Noodsamad kaasajastatud farmid on aga ka need, mis paljudel piimatootjatel olukorra raskemaks teevad.

Headel aegadel võetud laenud vajavad teenindamist, kuid piimakilo eest saadav hind ei hellita kedagi.

Urmas Kruuse

sellest 18 miljonit eurot ühistulise suurtööstuse loomiseks.

See tähendab, et ühinenud piimakarjakasvatajad võivad hakata oma toodangut ise ka töötlema ja seega jääb põllumehele rohkem raha kätte.

TÜ EHA Metalli- ja Puidutooted Väike-Laatsi 2, 68205 Valga • tel 5348 8772 • info@ert.ee

www.ert.ee

Kriisideks peab valmis olema Üle tuleb vaadata ka põllumajandusega seotud riskid ja võimalikeks tulevasteks kriisideks valmis olla. Praegu näeme, et paremini elavad need, kes tegutsevad ühistutena ja kellel on õnnestunud koguda tagavarasid. Elu näitab meile seega ette lahenduse, kuidas edaspidi tagalat kindlustada.

Uues maaelu arengukavas on olemas võimalused rakendada riskijuhtimisinstrumente nagu kindlustamine ja kriisifondid, mis võimaldaks aidata põllumajandustootjaid, kui nende sissetulek väheneb üle 30 protsendi, kompenseerides kuni 70 protsenti saamata jäänud tulust. Ühisfond eeldaks ka tootjatepoolseid sissemakseid.

Ma soovin, et Eesti põllumajandus oleks jätkusuutlik ning ka 50 aasta pärast saaks Eesti laps juua Eesti piima ja süüa Eesti piimatooteid. Selleks peab piimatootjate raha tulema turult.

Piimasektori eestvedamisel peame leidma sellise lahenduse, mis tagaks õiglase hinna ja maandaks riskid. Oma selge roll on siin ka tarbijatel.

Haagis E12 kõrgendusega, kandevõime 12 tonni

Haagis E16 kõrgendusega, kandevõime 16 tonni

Vahetuskast ustega, mahukast kahele poole avanevate ustega

Vahetuskast, kruusakast hüdroluugiga

Toodame: • karjäärihaagiseid, viljaveohaagiseid, silohaagiseid, ATV-haagiseid • veoauto kallurkaste • vahetuskaste

12 M A A M A J A N D U S l A A S T A

PÕLLUMEES

Eesti potentsiaal põllumajanduses on kasutamata Eesti on ühelt poolt uskumatult kiiresti arenev idufirmade kasvulava, mida juba praegu nimetatakse Euroopa Silicon Valleyks, teisalt aga hõredalt asustatud maa, kus on väga head eeldused põllumajanduseks.

Henriette Keuffel Stuttgarti ülikooli magistrant

E

esti – Euroopa idapiiril paiknev majandustiiger, kellest paljud ei ole kunagi midagi kuulnud – on koduks mulle, kuid ka kraavi kiskuvale esmassektorile.

Olen seotud piimakarjakasvatusega ja puutun otseselt kokku teguritega, mis mõjutavad toiduga kindlustatust, ning need tulenevad vältimatult inimeste asjatundmatusest. Soovin selles essees anda ülevaate tolle asjatundmatuse eri tahkudest ja seejärel tutvustada lähenemisviise, mis aitavad mul endal takistustega toime tulla.

Need põhinevad peamiselt personalihaldusel, ühtse meeskonnavaimu kasvatamisel, kvaliteedijuhtimisel (näiteks juhised parimate sertifitseeritud põllumajanduslike tootmisviiside kohta, mida võib põllumajanduse valdkonnas võrrelda ISO standarditega), samuti kavadel, mille koostamisel on arvestatud piirkondlike konkurentsieelistega.

Mainekriis Eesti on uskumatult kiiresti arenev idufirmade kasvulava, mida juba praegu nimetatakse Euroopa Silicon Valleyks. Kuid see pole kõik. Eesti on hõredalt asustatud ning siin on väga head eeldused põllumajanduse ja talupidamisega tegelemiseks, kusjuures nende tegevusalade

juured ulatuvad aastasadade taha.

Nõukogude okupatsiooni ajal Balti riikides (1944–1991) leidis see potentsiaal igati kasutust, riigimajandeid tekkis nagu seeni pärast vihma ning paljud eestlased olid tööalaselt mingil viisil nendega seotud.

Kuigi veerandsada aastat tagasi taasiseseisvunud Eesti on praegu ELi liige ja esmapilgul kujuneb temast mulje kui jõuliselt areneva majandusega riigist, jääb esmassektor kõrgtehnoloogilisest kuvandist kaugele maha ning riigi põllumajanduslikku potentsiaali ei rakendata.

Suur osa kunagiste riigimajandite töötajaist on praegu alles, ja erastatud põllumajandusettevõtetes endiselt ametis, ning neid võib teatud mõttes pidada üheks plaanimajanduse pärandi ilminguks. Kui mõelda sellele, kuidas õnnestuks eesootavate aastakümnete jooksul varustada inimesi Eesti toiduga, tõuseb esile hulk probleeme seoses põllumajandussektoriga, mis sõltub ikka veel samast tööjõust kui 25 aastat tagasi.

Noored aga ei ole põllumajandusest huvitatud, sest vanematelt inimestelt kuuldu ja praegu põllumajanduses paljudes kohtades nähtu põhjal peetakse seda tegevusvaldkonda vanamoodsaks, kolkalikuks ja ebasümpaatseks.

Eesti põllumajandus, kus on puudus võimekatest noortest

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 9 (39) 19. november 2015

Essee autor Henriette Keuffel on Eestis kasvanud sakslanna. Kevadel lõpetas ta bakalaureuseõppe Tartu Ülikooli majandus­teaduskonnas ning on nüüd magistrantuuris Stuttgartis.

põllumeestest, kes suudaksid järgmiste aastakümnete jooksul anda oma panuse maailma toiduga varustamisse, maadleb mainekriisiga.

Lisaks tallatakse harjumuspäraseid radu, ei kasutata nüüdisaegseid teadmisi ja väljaõpet, tänapäeva põllumajandustehnoloogiaga ollakse kursis vaid pinnapealselt, põllumajandusvarade suhtes puudub pea igasugune kohuse- ja vastutustunne ning vähesel määral mõistetakse seda, kuidas ollakse seotud maailma toitmisega ning seega osa võrgustikust, mis tagab, et maastik on mitmekesine ja haritud, kuid aitab esmajoones inimkonda elus hoida.

Nõiaringid Minu kogemustel tekib piimakarjakasvatuses nõiaring näiteks siis, kui vasikate üleminek ternespiimalt piimaasendajale ei toimu nii nagu peaks, nende kasvukeskkonna hügieenitingimused on puudulikud ja nad põevad kõhulahtisust, mille ravi on kallis ja mahukas. See on loomadele väga stressirikas ja negatiivse mikrokliimaga keskkond, seetõttu ei pruugi vasikad kasvada terveteks ja tugevateks lehmadeks, vaid vajavad tootlikkuse säilitamiseks järjepidevalt kallist ravi.

Ent alati on just nii tehtud.

Seetõttu ei tunta vajadust midagi paremaks muuta, sest kohaliku ülejäägi tõttu kaob silmist tõsiasi, et üleilmses mastaabis valitseb tarvitatavate ressursside puudus.

Tööülesannete täitmiseks on vaja suurt hulka lihttöölisi, kes on mõistagi madalalt tasustatud, töötavad ainult oma kitsas vastutusvaldkonnas silmaklappidega ja ilma igasuguse motivatsioonita, mis mõjub halvasti inimese käitumisele ja osutab vajadusele parema juhtimise järele.

Kui arvestada ka suuri toetusi, mida makstakse põllumeestele ELi ühise põllumajanduspoliitika raames nende tootmistegevuse eest, püsirohumaade säilitamist, ilma et toodetaks toitu, samuti uue põllumajandustehnika hankimist, seisame silmitsi pillamise ja ressursside väärkasutusega.

Suurt hulka toetusvõimalusi läheb selleks, et soetada tehnikat, mida ei kasutata tõhusalt.

Näiteks väikepõllumehed, kes soetavad võimsaid, kõrgtehnoloogilise varustusega traktoreid, mis on mõeldud suurte alade harimiseks ja mille potentsiaali täielikuks kasutamiseks puuduvad neil vajalikud oskused, raiskavad teiste põllumeeste arvelt subsiidiume ja diislikütust ning soodustavad pinnase tihenemist.

Kõik need kitsaskohad ja üldlevinud põllumajanduslikud tootmisviisid, millega olen kokku puutunud ka mujal kui piimakarjakasvatuses, loovad õhkkonna, kus inimestel on ebameeldiv töötada ja loomadel on paha elada ning mis on kliendi – inimkonna – jaoks vähe­ väärtuslik.

Vilunud ja kogenud tööjõu puudus viib kultuurilisel ja isiklikul pinnal tekkiva võõrandumiseni põllumajandusest, s.o prestiiži kadumiseni, produktiivsuse langemiseni, ebatõhusate kompromissideni ja suurema automatiseerituse vajaduseni, mis kõik mõjutavad tulevikus tööjõuturgu ja üleüldist eluga rahulolu.

Ka näiliselt rikkalikud varud ja tootmisülejääk, mis tekib Eestis piimakarjakasvatusele eelnevates ja järgnevates tööstusharudes, ei lase näha, et üleilmsel tasandil valitseb puudus ja varude raiskamine, ilma et toodetaks väljundit, mida saaks ju mujal maailmas näljaste suude toitmiseks kasutada.

Seetõttu toimib terve majandusharu ebatõhusalt, sest esmassektoris ei ole tootmine piisavalt efektiivne. Põllumajandustoodangu sisseveost tingituna tõusevad Eesti elanike jaoks toiduainete hinnad, mis tähendab, et majanduslikult kehvas olukorras inimesed ei saa endale lubada piisavalt mitmekesist ja tervislikku toitu, just nagu mujal maailmaski.

Peale selle põhjustab loomade heaolu tagamisel pidev ravimite kasutamine nende üleannustamise ja resistentsete patogeenide tekke, mis ebahügieenilise tegevuse tõttu kanduvad lõppkokkuvõttes loomadelt inimestele. Ühtlasi tingib toetuste sage ümbersuunamine rahaliste vahendite puuduse teistes valdkondades ja ebaausa konkurentsi.

Kindlad standardid Lahendused, mida olen nende probleemide puhul välja pakkunud, ei ole keerukad ega raskesti mõistetavad, sest nende aluseks on personalijuhtimine, suhtlemine ja vastastikune julgustamine ning pikas perspektiivis tõhususe ja tervikliku kvaliteedijuhtimise põhimõtetest lähtuvate standardsete põllumajanduslike tootmisviiside väärtustamine ja omaksvõtmine.

Lähtudes esile tõstetud kitsaskohtadest, olen kindlalt otsustanud hakata muutma üldlevinud arusaamu, õpetades selleks välja praegusi ja tulevasi töötajaid ning korraldades töökohal lisa-

Adavere, 48001 Jõgevamaa tel 510 1357, 5343 5221 faks 776 9109 e-post kiretec@kiretec.ee

UNIVERSAALHAAGISED

VILJAVEOHAAGISED

MULLAVEOHAAGISED

PILkEMAStER HALUMASINAD

A A S TA P Õ L LUME E S

Nr 9 (39) 19. november 2015

RAIVO TASSO

Triinu Laan veeb@maaleht.ee

A

va põllumajandusest ja mitmekesistest võimalustest, mida see noortele pakub. Eesmärk on kergitada teadmatuseloori ja lükata ümber stereotüüpe selle kohta, mida põllumeheks olemine tähendab, sest see valdkond vajab entusiastlikke noori, kes mõistavad põllumajanduse olulisust ja suudavad teisi mõjutada.

Muu hulgas püüan ma ametialases tegevuses inimeste töökohustusi teisiti kombineerida, et vähendada madalapalgaliste töötajate osakaalu ja luua võimekatele töötajatele parema palgaga ametikohti.

Mis puutub tõhususse ja terviklikku kvaliteedijuhtimisse, seda eriti piimakarjakasvatuses, tahaksin esile tuua Uus-Meremaa ettevõtte Synlait Milk LTD algatuse. Selle et-

Eesti põllumajandus, kus on puudus võimekatest noortest põllumeestest, kes suudaksid järgmiste aastakümnete jooksul anda oma panuse maailma toiduga varustamisse, maadleb mainekriisiga.

Henriette Keuffel

tevõtte eestvedamisel on käivitatud programm Lead With Pride, mida võib vähemalt Balti riikides võrrelda ISO standardiga piimakarjakasvatajate jaoks. Info on leitav aadressil http://www.synlait.com/ about/milk-supply/lead-withpride/.

Kahjuks ei valitse mitte kõikides maailma riikides poliitiline stabiilsus ja rahu, ent riigid, kus seda on, peaksid tihedamalt koostööd tegema, et saavutada eeliseid, mis aitaksid toita maailma peagi üheksamiljardilist elanikkonda.

Ma ei suuda panna teisi riike enda tahtmist tegema või muuta demograafilisi suundumusi ega tõika, et meie käsutuses on aina vähem põllumajandusmaad, kuid olen kindlalt otsustanud, et suudan muuta tingimusi enda ümber, edendades praktilist töösse suhtumist, kus suhtlemine ja usaldus parandavad tõhusust.

Töö on kirjutatud “Youth AG summit 2015” jaoks, mis peeti augustis Canberras.

M A A M A J A N D U S 13

Ilmar Teevet: Loodan, et uue tiitliomaniku aasta tuleb parem Tavakohaselt kaasneb uue aasta põllumehe valimisega ka n-ö troonilt lahkuva tiitliomaniku kokkuvõte teemal, kuidas möödus aasta põllumehe aasta.

väärtuse loomiseks koolitusi ja kursusi, mis aitavad töötajatel mõista, kui tähtis on nende osa ühiskonnas just seetõttu, et nad aitavad kaasa maailma elanikkonna toitmisele.

Olen kogenud, et kolleegide suhtumise muutmiseks piisab enamasti sellest, kui olla töötamisel neile hea eeskuju, luua usalduslik õhkkond, seada sisse süsteem töötajate premeerimiseks heade ideede eest ja tegutseda pidevalt selle nimel, et neid aina suuremal määral otsuste tegemisse kaasata.

Tegin seda kõike esmalt talumajapidamises, kus töötan.

Näiteks jagasin töökoormust töötajate vahel ja andsin parema töömeeleolu loomiseks nende ideid edasi.

Peale selle käisin kohalikus keskkoolis kõnelemas tänapäe-

l

asta põllumees 2014 Ilmar Teevet sai enda kanda väga raske aasta, kuid võib-olla just seepärast kujunes selle aasta jooksul temast valjuhäälne ja terav arvamusliider.

Teevet pidas aasta põllumehe väljakuulutamise tseremoonial emotsionaalse ja valusa kõne, millele lisandusid hilisemas usutluses öeldud julmad sõnad: maal on toimumas põllumeeste genotsiid.

Maamajandus refereerib väljaöeldud mõtteid.

Aasta põllumehe aasta Nagu paljudes teistes põllumajandusettevõtetes, olid ka Vändra osaühingus tegusad aastad 2010–2014. Uued farmid olid valmis, piimatootmine tõusis 50 protsenti, töötasu koos riigimaksudega 40 protsenti.

Kuna piim moodustab meie kogu käibest 90 protsenti, siis elame veel siiani varude arvelt, palku kärpimata. Aga nii rasket aega pole enne olnud, ka meie langeme miinusesse.

Kui Euroopas langes piimahind 20 protsenti, siis Eestis oli langus kohati 50 protsenti.

Kuidas piimatootmisega niimoodi pinnal püsida – see ei ole võimalik, ja põllumajanduses ongi toimumas täielik genotsiid. Õnneks on Eestis võrdne kohtlemine: need, kes toodavad ja riigimakse maksavad, annavad ka rohkem tööd, viimaseid ei koormata ka võrdsete investeeringutoetustega.

Kiviaiad saime eurotoetustega taastatud, seekord ja sellest toetusperioodist loodaks suuremat tähelepanu lagunevatele tondilossidele.

Eestimaa Looduse Fond süüdistab meid suurimate reostajatena, meie ise arvame, et reostame, võrreldes kahekümne aasta taguse ajaga, kordades-kordades vähem.

Meid põllumehi on tublisti karastatud – nagu poole ajast oleks hoitud külma duši all. See on hoidnud meid erksana.

Käesolev aasta on andnud sealiha- ja piimatootjatele pisutki puhkust, ei ole pidanud mõtlema, kuhu teenitud kasum inSven Arbet

Mullune aasta põllumees Ilmar Teevet vaatas oma valitsemisaastale tagasi väga kriitiliselt.

vesteerida või milline turismireis ette võtta.

Ka leheveergudel oleme saanud tasuta reklaami, sest kui harid suuremat pindala ja veel ühe firma all, oled alati pildil.

On hea, et teraviljakasvatajatel oli parim saagiaasta, ka peame viimaseid kiitma tubli ühistegevuse eest Kevili liinis. Loodan, et tuleva aasta algusest panevad ka piimatootjad piima ühte ämbrisse ja müüvad kõigile soovijatele nii Eestis kui ka välismaal.

Kui ettevõtja eksib, riskib ta kogu varaga. Kui riigimees eksib – edutatakse. Kummaline on, et kui enne parlamendivalimisi mõtleme kandidaatidega sarnaselt ja nad kõik tunduvad mõistlikud inimesed, siis hiljem seisukohad ununevad, lausa vastanduvad.

Loodan, et järgmisel aastal jagatakse pindalatoetused PRIAs vastavalt põllumaa väärtusele – boniteedile, siis tunnevad ka saarte ja Võrumaa põlluharijad end võrdsetena.

Kui meie ajakirjanikel on küll paber ja sulepea, ent viimane ei kirjuta – kas nad siis on teistega võrdsed?

Kui meie leivategijatel puudub vaid sool, kas nad on siis teistega võrdsed?

Kui Brüsselis vaid Eesti esindajatel puudub kemmergus paber, kas nad siis on teistega võrdsed?

Kas Eesti põllumehed on siis top-up’ita Euroopas võrdsed või oleme ikka veel baltisakslaste moonakad? Kas täname üheskoos valitsust ja parlamenti topup’i taastamise eest 2016. aasta eelarves? Ema ütles alati, kes ei täna pisku eest, ei täna suure asja eest ammugi. See summa, mis me praeguse pisku jaotamise järel saame, on Vändra OÜ-le 70 protsenti ühe kuu palgast.

Kokkuvõtteks: iga vale otsus kustutab külas ka hulga tulesid, mis enam ei sütti.

Tänan usalduse eest ning soovin südamest tervist, jõudu ja õnne uuele aasta põllumehele. Loodan, et tema aasta tuleb parem.

14 M A A M A J A N D U S l V I L J E L U S V Õ I S T L U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 9 (39) 19. november 2015

Lii Sammler

Tänavuste põldude agr Viljelusvõistlus on näidanud, et ka Eesti mulla- ja kliimaoludes on võimalik saada nii teraviljade kui ka õlikultuuride kõrgeid saake.

Seda üritust võib pidada taimekasvatuse kõrgkooliks.

Peeter Viil Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur

V

iljelusvõistlusel on väga kaalukas osa taimekasvatuse edendamisel. Viljelusvõistluse võitjaid teatakse ja tuntakse. Nende juures käiakse teavet saamas. Siin põllumees õpib põllumehelt. Seetõttu on viljelusvõistlus aidanud kaasa ka uute toodete (väetised, taimekaitsevahendid), masinate ja tehnoloogiate evitamisele ning agrotehnika uurimistulemuste levitamisele.

Tänavu registreeriti viljelusvõistlustele 90 põldu. Lõppvõistlustele pääses 46. Nendest oli 16 talirapsi ja 1 talirüps; 11 talinisu, 6 talirukist, 6 taliotra, 3 suviotra ja 3 suvinisu.

Võistlus oli väga tulemuslik.

Rekordsaagid saadi kõikide viljaliikidega.

Kokku oli viljelusvõistluse põldude pind 1030,5 hektarit.

Kõige suurem oli talirapsi ja talinisu kasvupind.

Ilm paneb saagile aluse 2014. aasta külvid said maha optimaalsel ajal, taliraps augusti esimesel poolel ja taliteraviljad septembri esimesel-teisel dekaadil. Sügis oli pikk ja suhteliselt soe ning parajate sadeViljelusvõistluse ekspert Peeter Viil võttis analüüsimiseks proove igalt võistluspõllult.

Näiteks Rapid 400C hinnavõit kuni

4887.tellides masina novembris 2015

metega. Taimed jõudsid talveks valmistuda.

Talv tuli alles jaanuaris ja kestis ligi kaks kuud, oli suhteliselt soe ja vähese lumega.

Põllud vabanesid lumikattest märtsi alguseks. Esimene väetamise aeg saabuski märtsi algul. Põllumees seda võimalust keskkonnakaitseliste piirangute tõttu kasutada aga ei saanud.

Võimalus tekkis alles 1. aprillil. Seda kasutati ka ära taliviljade pealtväetamiseks ja kasvu reguleerimiseks. Edasine kasvuperiood kujunes samuti soodsaks. Mai ja juuni olid tavapärasest jahedamad ning keskmiste sademetga, juuli mõnevõrra soojem. Seetõttu said taimed läbida oma kasvu­ tsüklid normaalselt. Koristusega sai alustada augustis.

Muld on taimekasvatuse vundament Selle seisundist sõltub saagikus.

Viljelusvõistluse põldude mulla huumuskiht oli valdavalt 25– 30 cm, lõimis saviliiv või kerge kuni keskmine liivsavi. Pindmine (0–15 cm) mullakiht oli parajalt kobe, lasuvustihedus 1,10–1,23 Mg/m3. Kõigil küntud põldudel oli aga künnialune muld tihenenud – lasuvustihedus 1,45–1,51 Mg/m3. Tihes pärsib taimejuurte kasvu ja vee liikumist mullas.

Võistluspõldude mullad olid suhteliselt viljakad. Makroelementide (P, K, Mg) sisaldus valdavalt keskmine, mikroelementide oma (Cu, Mn, B) aga madal.

Teraviljadele (nii tali- kui ka suviteraviljadele) peetakse pa-

-8% novembris -6% detsembris -4% jaanuaris Võta meiega ühendust ja küsi lisainfot!

Kampaania kestab 01.10.2015-31.01.2016

Väderstad OÜ, Välja 3, Soinaste, Ülenurme vald, Tartumaa. Tel: +372 5343 2772, +372 5855 7473

Vaata lisaks: www.vaderstad.com

VILJELUSVÕISTLUS

Nr 9 (39) 19. november 2015

l

M A A M A J A N D U S 15

viljelusvõistluse rotehnika Esimene väetamise aeg saabuski märtsi algul.

Põllumees seda võimalust keskkonnakaitseliste piirangute tõttu kasutada aga ei saanud.

Peeter Viil

V i l j elusvõ i stlus 20 15

Rekordid Kultuur

Saak, t/ha

Talinisu Talioder Talirukis Taliraps Talirüps Suvioder Suvinisu

10,73 12,03 10,29 6,86 3,64 7,72 8,36

Külvitihedus ja väetamine Valdavalt kasutati põimkülvikuid. Nendega viidi mulda nii seemned kui põhiväetised. Kahel võistluspõllul kasutati ka otsekülvikuid (külvati talirapsi ja talinisu).

Külvide taimiku tiheduse analüüs näitas, et 2015. aasta teraviljapõldudel oli produktiivvõrseid rohkem kui aasta varem, talirapsipõldudel aga vähem. Mida tihedam oli taimik, seda vähem oli teri peades ja seda väiksemad nad olid, samuti olid peenemad kõrred.

Viljelusvõistluse põllud said põhiväetised (kompleksväetised) mulda koos seemnete külviga. Oluline osa saagi kujunemisel oli integreeritud väetamisel, s.o orgaaniliste ja mine-

Margus Lepp, Voore Farm Aivar Treiberg, Naeris OÜ Tanel Tõrvand, Vitsjärve Põldur Margus Lepp, Voore Farm Alar Mutli, Suure-Jüri Seemnekeskus Toomas Tänav, Mäe talu Tõnis Riisk, Saimre Viljakeskus

Keskmised saagid viljelusvõistluse põldudel Kultuur

remateks eelviljadeks rohumaid. Need on kas söödipõllud, liblikõielisterohked heinapõllud või liblikõieliste puhaskultuurid. Samad eelviljad on head ka õlikultuuridele.

2015. aasta võistluspõldudel kasvatati teravilju valdavalt pärast õlikultuure ja õlikultuure pärast rohumaid.

Viljelusvõistluse käigus on toimunud olulised muutused viljavahelduses. Kui aastaid oli kasutuses viljavaheldus: rohumaa–taliteravili–õlikultuurid, siis viimastel aastatel on viljavaheldus olnud järgmine: rohumaa–õlikultuurid–taliteravili. Kokkuvõttes on selline viljavaheldus andnud ligi viiendiku võrra suurema kogusaagi.

Mullaharimise eesmärk on kultuurtaimedele soodsate kasvutingimuste loomine.

Kuna mullaharimine on töömahukas, tuleb püüda seda teha hoolikalt ja ratsionaalselt. Mullaharimisest on otseselt mõjutatavad mulla veeja õhurežiim, samuti soojusja toiterežiim. Viljelusvõistluse põldudest hariti pindmiselt 59%, künnipõhiselt 37% ja otsekülvil 4%.

Mullaharimise intensiivsuse mõju põllukultuuride saagile ei olnud eriti oluline.

Võistleja

Põldude arv

Pind, ha

Keskmine saak, t/ha

Talinisu 11 325,3 Talioder 6 109,0 Talirukis 6 126,2 Suvinisu 3 26,3 Suvioder 3 36,2 Taliraps 16 381,5 Talirüps 1 26,0

8,99 9,57 8,98 6,86 7,43 5,60 3,64

Saagid erineval mullaharimisel Kultuur

Saak kündmise korral, t/ha

Saak pindmise mullaharimise korral, t/ha

Talinisu 8,80 Talirukis 10,29 Talioder 7,66 Suvinisu 4,87 Suvioder 7,24 Taliraps 5,57 Talirüps –

9,15 8,72 8,69 7,85 7,52 5,63 3,64

Produktiivvõrsed viljelusvõistluse põldudel Kultuur

2014. a, tk/m2

2015. a, tk/m2

Talinisu 605 Talirukis 560 Talioder – Taliraps 40

raalväetiste kooskasutamisel.

Rekordsaagid koguti nendelt põldudelt, mis said vedel- või tahesõnnikut.

Taimede talvekindluse tõstmiseks anti taliviljadele juba sügisel lämmastikku 20–35 kg/ ha. Eriti oluline on see siis, kui eelkultuuri põhk tagastatakse mulda. Oluline on ka väävli kasutamine sügisel. Esiteks vajavad taimed väävlit kui toiteelementi ja teiseks soodustab väävel ka teiste toitainete, näiteks lämmastiku omastamist.

Kevadel anti pealtväetist esimesel lubatud võimalusel.

Terve ja kahjustamata lehestikuga taimi väetati esmalt lämmastiku ja väävli kompleksväetisega. Neid põlde, kus taimik oli kahjustatud, aga kiirelt mõjuva lämmastikväetisega.

Mikroelementide vajadust tuleks katta taimede noores kasvufaasis, kindlasti enne pea loomist. Sobiv on seda teha koos taimekaitsetöödega, lisades pritside paagisegusse mikroelemente.

Viljelusvõistluse põldudel on see agrotehniline võte aas-

Võrreldes 2014. a

616 +11 580 +20 598 – 36 –4

ta-aastalt rohkem kasutusel.

Juurduma hakkab ka kevadine vedelväetiste (Ruter AA) ja mulla huumuseseisundi parandajate (Humistar) kasutamine. Boor ja väävel manustatakse koos põhiväetistega, vajadusel antakse lisa ka lehtede kaudu.

Taimekaitse tehke juba sügisel Nii herbitsiidide kui ka fungitsiidide kasutamine viljelusvõistluse põldudel oli tõhus.

Taliteraviljapõldudel tuleb umbrohtudest lahti saada juba sügisel, kevadel on see märksa tülikam.

Taliteraviljade lehestiku ja juurestiku kaitseks pritsitakse taimi hilissügisel, võimalusel enne külmade tulekut, preparaatidega, mis sisaldavad protiokonasooli, spiroksamiini või tebukonasooli. Talirapsi pritsiti sügisel 6–8 lehe staadiumis kasvuregulaatoritega Juventus või Tilmor. Aasta-aastalt on tõhustunud ka insektitsiidide kasutamine.

AASTALÕPU PAKKUMISED Randaal Bednar SWIFTERDISC XN 3000 3 m kergrandaal pindmiseks mullaharimiseks ja põllu külvieelseks ettevalmistuseks töösügavus 2 ... 12 cm võimsustarve 85 ... 115 hj

Hind 9900

€ +km

Randaal Bednar SWIFTERDISC XN 4000 R 4 m kergrandaal pindmiseks mullaharimiseks ja põllu külvieelseks ettevalmistuseks töösügavus 2 ... 12 cm võimsustarve 130 ... 150 hj

Hind 14200

€ +km

Maiko Teller 51 70 965

Küsi lisa ja telli oma piirkonna müügispetsialistilt:

Kain Kivissaar 511 8555

Andres Suitso 59 182 990 Andres Oja 55 624 067

Pakkumine kehtib kuni 31.12.2015 või kuni kaupa jätkub.

www.stokkeragri.ee

16 M A A M A J A N D U S l V I L J E L U S V Õ I S T L U S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 9 (39) 19. november 2015

Sven Arbet

Margus Lepp oskab kasvatada talivilja. Sellegi sügise külvid tegi ta varakult.

Talinisu ja talirapsi rekordsaagi kasvatas Margus Lepp Virumaa taimekasvataja Margus Lepp püstitas oma tänavuse talirapsisaagiga mitteametliku maailmarekordi.

Eesti rekord läks Voore Farmi talinisu osas.

Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee

T

alirapsi ‘Sherpa’ saagiks sai Lepp pea 6,9 tonni, talisinu ‘Olivin’ andis tulemuse 10,7 tonni hektarilt.

“See põld oli algusest peale paljutõotav,” ütles Margus Lepp Maalehele.

“Juba talve alla läks ta tugevana ning oli ka kevadel väga ilus. Siis nägin ära, et nii heas seisukorras taimi tasub toita, sest nad suudavad neile antud toitained ära kasutada.”

Lepp lisas, et võidupõld pole maa poolest sugugi Voore Farmi kõige parem. Tänavu see aga sobis. Seal oli piisavalt soojust ning külm kevad teda ei kahjustanud; samuti niiskust, mistõttu kevadsuvine põuahooaeg jättis taimed puutumata. Õnneks pääses see raps ka hiilamardika kahjustusest.

Margus Lepp on suurte saakidega järjest tuntust kogunud.

Ta on saanud Voore Farmi põldudel rekordsaake ning on viljelusvõistluse võitja talinisuga nüüd juba kolm aastat järjest.

Mullu, kui Maaelu Edendamise Sihtasutus esimest korda valis parima taimekasvataja, läks tiitel talle.

Margus Lepp on läbi ja lõhki maainimene. Suur osa tema

elust on möödunud Ida-Virumaal Oonurmes. Seal elab ta praegugi, ainult et vanaisa talu asemel on uus maja.

“Vanaisa oli metsamees, aga põlluvärk sobis talle paremini,” meenutas Margus Lepp mullu Maalehes inimest, kes teda kõige rohkem mõjutanud on.

“Tal oli enne sõda oma rehepeksumasin ja traktor, millega ta käis mööda talusid vilja masindamas.”

Enda kohta ütles Lepp, et oli juba väikesest peast hobuste ja traktorite järele haige ning esimesed traktorisõidud tegi kolmeaastasena.

Pärast Laekvere põhikooli läks ta Jäneda tehnikumi agronoomiks õppima, sellele järgnes maaülikool. Sel ajal hakkas ta põhjalikumalt uurima, kuidas väetised mõjutavad taime kasvu ning tegi peamiselt nisu väetuskatseid.

Kuigi Voore Farm on üks Eesti tipp-põllumajandusfirmasid, leiab Margus Lepp, et põllumajanduses on õppida ja katsetada veel küll. “Teema on tootlikkuse kasv ja efektiivsus, samuti kompame piire ning arvutame, kuhu saakide ja suurusega mõistlik minna oleks,” ütles ta mullu.

Nagu seekordse viljelusvõistluse tulemused näitavad, tegi ta seda ka tänavu.

Uustulnukas Alar ise rüpsirekordist Raplamaal asuva Suure-Jüri talu peremees Alar Mutli märkas küll, et tema talirüpsipõld näeb tänavu eriti ilus välja, kuid rekordsaagist või viljelusvõistlusest ta isegi ei mõelnud.

Vivika Veski ml@maaleht.ee

“ HINNANG

Tegevpõllumees Margus Lepp on meile nagu mentor Koostöö Voore Farmi ja Margus Lepaga sai alguse juba mitu aastat tagasi, kui Margus nõustus Voore Farmi põldudel korraldama Baltic Agro põldkatseid.

Pean Margusest väga lugu tema professionaalsuse, pühendumuse ja entusiasmi poolest. Leppides kokku eri kultuuride põldkatseid, mis katse läbiviijale hõlmab endas hulga lisatööd ja pinget, on Margus alati olnud positiivselt meelestatud ning valmis kaasa lööma, kuna ta hindab kõrgelt neid teadmisi ja kogemusi, mida selline koostöö annab.

Nende aastate jooksul on temast minu jaoks saanud ka omamoodi mentor, kelle poole võin alati pöörduda ja kes aitab mul aru saada põllumajanduse eri tahkudest.

Praegune koostöö BASFi ja Voore Farmi ning Margus Lepa vahel oli asjade loomulik jätk pärast minu liitumist BASFiga.

Mullu leppisime Margusega kokku, et ühendame jõud talinisu viljelusvõistluse võistluspõllul, kus palusin tal kasutada ka BASFi taimekaitsevahendeid Biathlon 4D, Medax Top, Capalo ja Ceriax.

Koos muude toodete ja Marguse aastatepikkuse suurepärase kogemusega läga ning mineraalväetiste kasutamisel õnnestus Voore Farmil jagada toona esimest kohta talinisu arvestuses.

Innustatuna sellest ja Marguse valmisolekust veelgi enam pingutada, leppisime samal sügisel kokku, et Voore Farm osaleb koostöös BASFiga uuesti viljelusvõistlusel talinisu ja talirapsi põldudega. Ja Margus tegi seda jälle, saavutades esikoha nii talinisuga kui ka tegelikku maailmarekordit vääriva esikoha talirapsiga.

Talinisu puhul oli taimekaitse skeem eelmise aasta omaga pea sama. Talirapsis aga kasutas Margus BASFi põhilist soovitust: korraga pigem vähem, aga kvaliteetselt ja tihedamini. Ta kasutas nii sügisel kui kevadel rapsi kasvu reguleerimiseks ja taime tugevdamiseks Caryxit ning õitsemise ajal Cantus Goldi.

Arvestades neid tipptulemusi ja Marguse kogemustepagasit, olen veendumusel, et temas peidus olev suur sportlik tahe veelgi vingemat ja paremat tulemust saavutada aitab teda nii igapäevatöös kui on ka võtmeks aasta-aastalt paremate viljelusvõistluse tulemuste saavutamisel.

Margus Saviste BASFi Eesti müügiesindaja

V

õtsin seda kui ilusat rüpsipõldu,” tunnistab Alar Mutli. Viljelusvõistlusel ta varem osalenud ei olnud ega oleks läinud ennast nüüdki pakkuma, aga Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) vanemteadur Peeter Viil ütles, et väga ilus saak on peal, ja tema selle rüpsipõllu võistlusele üles andiski.

Koristades selgus, et saaki tuli Mutli talirüpsipõllult 3,6 tonni hektarilt. Eelmine rekord pärineb 2011. aastast Urmas Uustalu põllult ja oli 2,9 tonni hektarilt.

Kuigi Alar Mutli oli talirüpsiga ainus osaleja, ei vähenda see tema võidu tähtsust – seda tänu silmapaistvale rekordile.

Talvekindel ja varane Mutli kasvatab sorti ‘Largo’, mis on levinuim talirüpsi sort Eestis.

Oma seemne saab Mutli Baltic Agrost, samuti väetise ja taimekaitsevahendid ning saagi müüb ka sinna.

Talirüpsi kasvatab Mutli viiendat aastat, alustas kohe koos rapsiga – umbes kolmandik kahe õliAlar Mutli sai talirüpsiga enneolematu saagi, 3,6 tonni hektarilt.

kultuuri maast on alati rüpsi all olnud. Eelmisel aastal oli seda 26 hektarit, tänavu 31.

Rüpsi eelis on talvekindlus.

Lisaks on rüps teistest viljadest märksa varajasem, saak koristatakse enamasti juba juuli lõpus.

“Saab kombainid ja kuivati proovile panna,” nimetab Mutli varajase saagi plussi.

Talupidamise kahekümne aasta jooksul on maaülikooli agronoomiharidusega Alar Mutli pühendunud üksnes põllukultuuride kasvatusele. Alustas kaheksal hektaril, nüüd harib sada korda suuremat maad. Kasvatab lisaks rapsile-rüpsile nisu ja otra ning ka oa võttis sel aastal juurde.

Lisaks tavapõllundusele tegeleb Mutli umbes veerandil maast ka mahepõllundusega – kasvatab kaera, rukist, hernest ning tänavu proovis kanepi õlikultuuri. Ka maheviljad kasvasid kenasti.

Põllumehena meeldib Alar Mutlile katsetada, ja mitte ainult seda, kuidas mõni vili või selle uus sort põllul kasvab, vaid ka, kuidas see meie põllumajandusmudelis ennast ära tasub. Nõnda on tal huvitav võrrelda põllundusviise. Näiteks on ta kogenud, et mahepõllundus sõltub ilmaoludest rohkem, intensiivpõl-

VILJELUSVÕISTLUS

Nr 9 (39) 19. november 2015

l

M A A M A J A N D U S 17 Lii Sammler

Mutli ei osanud mõeldagi

Tõnis Riisk oskab suvinisu kasvatada

Tõnis Riisk kasvatas suvinisu rekord­ saagi 8,36 tonni hektarilt.

HINNANG

Eelkultuuridel on suur mõju Ainukese talirüpsipõllu esitas sel aastal viljelusvõistlusele Alar Mutli. Suure-Jüri Seemnekeskuse 26,4 ha suurune põld asus Kuusikul Tõrma külas. Rekordsaak 3,6 t/ha saadi talirüpsiga ’Largo’.

Alar kasvatab talirüpsi ja -rapsi mitmendat aastat ning on nende kultuuride saagiga olnud rahul ka siin, Kuusikul, mis on üks külmemaid paiku Eestis.

Viimased talved on talirapsi- ja -rüpsikasvatajaid hoidnud, külm pole põldudele liiga teinud. Õpitud on õigel ajal kasutama kasvuregulaatoreid ja taimekaitsevahendeid. Võistluspõllu talirüps kasvas tavapõllul ning sai sama taimekaitse ja väetamise programmi mis taliraps, ainult väetist anti vähem, N 92 kg/ha.

Lisaks sai põld mikroväetisi Ruter AA 2 l/ha ja Trafos Mg Mn Fe B 2 l/ha. Insektitsiidina kasutati esimesel pritsimisel Proteus ODd 0,7 l/ha koos fungitsiidiga Tilmor 0,8 l/ha ja kasvuregulaatoriga Deflan Plus 0,7 l/ha. Teisel pritsimisel kasutati insektitsiidina Wizard 500ECd 0,05 l/ha koos fungitsiidiga Propulse 1 l/ha. Peremees arvab, et teise pritsimise oleks võinud ära jätta.

Mutlil on harida 600 ha tavatootmismaad ja 200 ha mahemaad. Üle poole pinnast on alati talivilja all. Talirüpsi külvab Alar põldheina või ristiku järel, kasutab pindmist harimisviisi. Ta rõhutab, et heade tingimuste kokkulangemine võib tuua hea saaginumbri, kuid põllumehele ei tule ühe aastaga midagi niisama kätte. Eelkultuuride mõju ulatub mitme aasta taha, ja külvikorras õige koha leidnud põldheina, punase või valge ristiku ning herne külvid on rüpsisaagiks kindlasti oma panuse andnud.

Alar Mutli on erialale truuks jäänud agronoom. Hooajatöödel on tal abiks isa ja vend, lisaks mõned töötajad. Tootmiseks kasutatav kaasaegne tehnika on endal olemas ning võimaldab teha põllutööd õigeaegselt ja korrektselt.

Tänavusel suvinisu võitjal Tõnis Riiskil on taskus ka 2009. aasta nisu ja 2014. aasta rapsi võit.

Võidupõllul kasvas suvinisu ‘Granny’ ning saak oli 8,36 tonni hektarilt, mis on uus suvinisu rekord.

Silja Lättemäe silja.lattemae@maaleht.ee

S

Pille Ardel ETKI teadur

lunduses leevendavad väetised ja taimekaitsevahendid ebasoodsa ilma mõju.

Raskeid aegu olnud ennegi Tänavu on räägitud katastroofist põllumajanduses, eelkõige loomakasvatuses. Mutli sõnul ei mäleta paljud seda, aga teraviljakasvatus elas raskeima aja läbi kaks aastat tagasi. Siis kukkus söödanisu tonnihind 200 eurolt 112-le.

“Teraviljakasvatajatel olid ka siis ju kombainid ja traktorid ostetud, laenud tuli maksta,” võrdleb Alar Mutli loomakasvata­ jatega.

“Meie elamegi juba uues reaalsuses. Uus hind ongi uus reaalsus, me oleme sellega harjunud. Piimakarjakasvatajad saavad uue reaalsuse kätte ja korraldavad ennast ümber. Ükskord turg niikuinii taastub ja hind hakkab jälle tõusma.”

Lii Sammler

aimre Agro Grupi juhatuse liige Tõnis Riisk juhib viljakasvatust mitmes vallas ja mitmel tuhandel hekatril. “Meil on 2000 ha jagu maid teravilja ja rapsi all, kasvatame ka maisi,” selgitab Riisk.

“Viljelusvõistlusel tunnustati mind mullu seetõttu, et sain parima talirapsisaagi – ühelt põllult 5,2 t/ha,” meenutab Tõnis Riisk. Tänavu tuli siis suvinisu võit.

Suvinisu saagikus on tal varem olnud kuni 7 t/ha, aga tänavuse jaheda kevade tõttu ei saanud suvinisu kiiresti õiget kasvuhoogu kätte. “Üldiselt pole ma suvinisuga kunagi suuri saake saanud, aga kiusu pärast osalen tänavu viljelusvõistlusel just sellega. Midagi ekstra ei ole ma selle põlluga ette võtnud,” rääkis võidumees suvel.

Ettevõtlik ja energiline noor mees ongi pühendunud eelkõige viljakasvatusele. Tõnis Riisk on pärast maaülikooli lõpetamist töötanud mitmes ettevõttes agronoomina või taimekasvatuse juhina. Saimre Agro Grupis töötab ta viiendat aas-

HINNANG

Kahe jalaga maa peal

tat, juhtides firma tütarettevõtet Saimre Viljakasvatuse OÜd.

Kaaslaste sõnul on Tõnis positiivsusest pakatav, silmapaistvalt energiline ja laia silma­ ringiga. Ega muidu jakskas ta Saimre Agro Grupis pidada töökohta, kus vastutab mitme tuhande hektari maa eest ja saab põldudelt rekordsaake. Lisaks on noor mees koos vennaga rajanud oma tallu Kõo vallas osaühingu Essi Agro, kus harib ligi tuhandet hektarit maad.

“Maatükid on kõik laiali, põldude suurim vahemaa 35 kilomeetrit, nii et logistika on meie töös samuti oluline,” lisab Riisk.

Saimre Agro Grupil on ka neli seafarmi. Neist kolm on Ekseko kontraktorfarmid, neljas täistsükliga seafarm. Kokku on lautades 13 000 siga, nii et Aafrika seakatku oht teeb meele mõruks ka Saimre rahval.

“Siiani on meil kõige suurema käibega olnud seakasvatus, seejärel on võrdse käibega viljakasvatus ja piimatootmine, aga olukord on praegu katku­ ohu tõttu tõesti päris ränk,” räägib Riisk. Ta selgitab, et sigadele nad ise sööta ei tooda, see tuleb Scandagrast. Sealne söödavili kuumutatakse enne läbi, et viia riskid miinimumini. Oma vilja on Saimre Taimekasvatu-

Meie autasustatu Tõnis Riisk on Eesti põllumajanduses kindlasti üks eripärane ja silmapaistev noore põlvkonna tegija. Tema edulugu põllumajanduses algas juba väga noores eas ning Tõnis sai enesekehtestamise raske ülesandega kiiresti hästi hakkama.

See on lisanud tema tugevustesse paraja koguse enesekindlust ja ka ambitsioonikust. Samas on ta väga realistlik ja suudab jääda kahe jalaga maa peale. Tõnis julgeb võtta riske, hindab olukordi ratsionaalselt ning oskab teadmisi ja kogemusi silmapaistvate tulemuste saavutamiseks kombineerida.

Tõnis on hea karmaga, mõnus suhtleja ja aktiivne. Tema paraja irooniaga vürtsitatud teravmeelne naljasoon ning ellusuhtumine tagavad talle kindlasti läbilöögivõime ja potentsiaali igast olukorrast võitjana välja tulla.

Bayeri meeskond hoiab Tõnise käekäigule kõiki pöidlaid ja tänab teda, et meil on põllumeeste seas temasugune hea sõber!

Janne Ehte-Tammiste Bayer Eesti esindaja

se OÜ müünud Eksekole ja Baltic Agrole.

Riisk vastutab viljasaakide eest rohkem kui 2000 hektaril ja jõuab pea kõikidel põldudel silma peal hoida, et planeerida õigeaegset väetamist ja haiguste tõrjet. Muidu korralikku saaki ei saa.

Et vili kvaliteetsena kätte saada, on ettevõttes kaks Claas Lexioni ning hädapärast saab appi võtta ka vana Doni.

“Sõidan aeg-ajalt autoga põldudel mööda tehnorada, et hinnata, milline taimik välja näeb ja kas on sinna mõtet kulutada taimekaitsevahendeid,” sel-

gitab Tõnis Riisk. Laias laastus on ta oma põllud jaotanud kolmeks: kõige parema taimekasvuga, keskpärase ja kõige kehvemaga, viimastel hoitakse kulusid tagasi.

Osa maad on Riiski sõnul üsna savised ja vaesed, kust polegi väga head saaki loota. “Tänavu oli erakordne aasta, viljad valmisid hilinemisega. Varem oleme juba juuli lõpul põllule läinud, aga tänavune koristusperiood nihkus kaks nädalat edasi.”

Tõnis Riisk oli tänavu ka parima taimekasvataja ning aasta põllumehe tiitli nominent.

GP Baltic OÜ • www.agros.ee • gpbaltics@gmail.com Meie kontor asub Tartumaa Põllumeeste Liidu majas, Jalaka 48 • tel 504 0615, Tõnis • tel 5328 4928, Kaarel Kivikaitsmega tööorgan

9680 €

Hea põllumees, osta väga soodne ja vastupidav kultivaator!

15 840 + 20%

töölaius 4 m veojõutarve 80–110 hj

€ + 20%

töölaius 6 m veojõutarve 120–140 hj

19 890

€ + 20%

töölaius 8 m veojõutarve 150–200 hj

25 250

€ + 20%

töölaius 11 m veojõutarve 270–300 hj

Varbrull koos äketega

36 850

€ + 20%

töölaius 14 m veojõutarve 330–380 hj

18 M A A M A J A N D U S l V I L J E L U S V Õ I S T L U S

Rukkirekord üllatas Tanel Tõrvandit ennastki “Oli hea kasvuaasta ja õnne oli ka, saak tuli endalegi ootamatult vägev,” on Põltsamaa vallas tegutseva Vitsjärve Põlduri OÜ juhataja Tanel Tõrvand uue rukkirekordi (10,3 t/ha) püstitamisest üllatunud.

Rein Raudvere rein.raudvere@maaleht.ee

P

igem oli ootus 8 t/ha kanti, tunnistab ta. Samas ütleb, et rekord võinuks ehk veelgi suurem tulla, kui väetist rohkem pannuks. Aga paraku polnud võimalik väetisele rohkem ka panustada, kuna põld asub nitraaditundlikul alal, mis tingib väetiste piiratud kasutamist.

Samal põhjusel ei saa ta viljelusvõistlusel osaleda ka nisu ja rapsiga, kuna väheste väetistega ei ole võimalik nende kultuuridega kõrgeid saake koguda.

“Rukist oli tänavu kasvamas 66 ha, ja ega kogusaagilgi viga olnud, keskmiselt 7,4 t/ha,” on Tõrvand igati rahul, lisades, et sügisel külvas ta samuti 66 ha.

950 ha suuruse haritava üld­ pinna juures ei mängi rukis, mida kasvatati alles kolmandat aastat, ettevõttes seega suurt rolli. Nüüdki on talvitumas 300 ha nisu ja 200 ha rapsi.

“Nisu iga maa peal hästi ei kasva, rukis on kehvemate muldade kultuur, leplikum halbadel maadel ja kasvab palju väiksema väetisekogusega,” selgitab ta.

Võidupõllule külvas Tõrvand rukki 4. septembril külvisenormiga 75 kg/ha. Külvi alla läks 200 kg/ha NPK mineraalväetist, vedelsõnnikut ei tarvitanud.

“Külvasin hübriidsorti ‘Palazzo’ – kasutan hübriidsorte seepärast, et nood on saagipotentsiaalilt ülejäänutest vähemalt veerandi võrra suuremad,” märgib ta.

Lii Sammler

Tanel Tõrvand kasvatas Põltsamaa külje all rukist ja sai saagiks 10,3 tonni hektarilt.

Tõrvandi sõnul mängis hea saagi juures oma rolli kindlasti seegi, et võidupõllu maa oli sügisel küntud. Nii oli ka umbrohuga võitlemist vähem. Sügisel tuli umbrohutõrje teha, kuid kevadel polnud seda enam tarviski. Kaks korda tegi haigustõrjet Falcon Fortega ja ripslase vastu kasutas Danadimi.

“Kui on ikka näha, et põld on ilus ja suur saak taga, siis ripslase tõrje on tingimata vajalik, muidu võib kolmandik saagist tuksi minna,” teab ta. Et rukis püsti seisaks ja koristus lihtsam oleks, on Tõrvandi sõnul ülioluline kõrrekõvendajat kasutada.

Tänavuse lõikusaja kuivad ilmad aitasid rukki saagirekordi sünnile üksjagu kaasa. Rekordist tähtsam oli aga saagi kvaliteet.

“Rukki saime põllult kätte praktiliselt aidakuivusega, 14–15%, ja kogu rukis läks toiduviljaks Tartu Milli,” rõõmustab ta.

Kui vaid hinnad rukkil nii man­netud ei oleks! Need võiksid 120 euro asemel tonnist vähemalt paarkümmend eurot kõrgemad olla, arutleb ta. “Hinnapoliitika ei soosi rukki kasvatamist, eks seepärast teda ka nii vähe kasvatatakse,” märgib Tõrvand.

Teisalt: rukkipõld on ilus vaadata, kui ta lainetab tuules, ja see maksab ka midagi, kui ettevõttel on sellised põllud, ütleb ta.

Korra on maaülikooli mehhaniseerimise eriala lõpetanud Tõrvand oma ettevõttega viljelusvõistlusel osalenud, odraga. Ent sellest on möödas juba kümme aastat.

“Kevadel nägin, kui korralik taimik sel põllul oli. Siis tuli ka otsus, et võiks üle pika aja taas viljelusvõistlusel osaleda,” räägib Tõrvand ega välista, et järgmisel kevadel läheb samamoodi.

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 9 (39) 19. november 2015

HINNANG

Tegutseda tuleb tasa ja targu Osaühing Vitsjärve Põldur on keskmise suurusega ettevõte, kes järjepideva arenguga on suutnud oma tegevust mitmekesistada ja tulemuslikuks muuta. Selline lähenemine on eriliselt sobilik rukkikasvatuses.

Tänavune rukki võitja Tanel Tõrvand oskas kooskõlla viia sordi saagipotentsiaali, põllu viljakuse ja agrotehnika. Selle tulemusena ületas Vitsjärve Põldur Eesti rukkikasvataja jaoks ühe maagilise piiri – saavutas saagiks 10,29 tonni rukist hektari kohta.

Kasvatatud sort ‘Palazzo’ on nõudlik intensiivtüüpi hübriidsort. Viljelusvõistlusel osaledes läks Vitsjärve Põldur konservatiivset teed – sügisel anti kompleksväetist 10 kgN/ha. Külvati septembri alguses külvisenormiga 75 kg/ha.

Varase külvi ja pika sügise tõttu arenesid umbrohud ning seetõttu tehti sügisel ka umbrohutõrjet. Kevadel oli taimik ühtlaselt tihe ning umbrohutõrjeks puudus vajadus.

Suvisel kasvuperioodil tehti kaks korda haigustõrjet ning ühe korra ka taimekahjurite tõrjet.

Vitsjärve Põlduri rukkipõllul tegi Tanel Tõrvand kõike täpselt nii, nagu soovitatakse agronoomiõpikutes, õigeaegselt ja ratsionaalselt.

Vahur Kukk Eesti Rukki Seltsi president

Taliodra võit tuli Aivar Treibergile juba esi­me­sel võistlusel Harjumaal Kostivere kandis tegutseva osaühingu Naeris omanik Aivar Treiberg on taliodra entusiast. Võistluspõllult suutis ta välja võluda rekordilise, tolle põllu teoreetilisele ligilähedase saagi – 12,2 tonni hektarilt.

Aive Mõttus aive.mottus@maaleht.ee

T

ooreks saagiks mõõtsid kohtunikud sügise hakul 12,9 tonni hektari kohta. “Põllul näitas niiskusemõõtja vilja niiskusesisalduseks 19,4 protsenti,” selgitas Treiberg toona Maalehele ning ütles, et tema valemi järgi võiks kuiva vilja tulla 11,4 tonni kanti hektarilt. Tuli aga 1,2 tonni enam. Taliotra kasvatas mees tänavu kolmandat aastat ja alati on saak olnud üle 8 tonni hektarilt.

Sort, mis võidu tõi, oli ’Meridian’ ning põllu suurus 21,5 ha.

Külv oli tehtud 31. augustil 2014.

Mullu sügisel tegi Treiberg haigustõrje, et taim talve üle elaks.

“Kõik oleneb taimedest,” teab Treiberg rääkida. “Nõrkadele taliodra taimedele saab tavaliselt saatuslikuks kõikuvate temperatuuridega märtsikuu.”

Tänavu sügisel tehtud taliodrakülv näeb praegu väga hea välja.

“Kartsin, et põud võib liiga teha, aga õnneks pole seda juhtunud.”

Põld, millest jutt käib, on mulla lõimise ja kalde poolest sama-

sugune nagu too, mis tänavu võidu tõi. Rähkne paepealne muld endise fosforiidikaevanduse kõrval on kõrge fosfori- ja kaaliumisisaldusega ning agrotehniliseltki on kõik eelmise aastaga sarnaselt tehtud. “Sõnnikut panin ka täpselt sama palju,” ütleb teraviljakasvataja.

Seda, kas taliodrapõlluga järgmisel aastal võistlustulle minnakse, Treiberg veel ei ütle.

Sest kõik sõltub taimedest, sellest, milline talv tuleb ja kuidas nad vastu peavad. “Võistlema on mõtet minna võidu peale. Olen teinud kõik, et võit võiks tulla, aga kunagi ei tea ju ette.”

Taliviljade osakaal osaühingu Naeris põldudel on 80 protsendi ümber.

Arvestades teadlikkuse kasvu, uusi tehnoloogiaid ja sorte ning kliimasoojenemist, pakub Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur ja viljelusvõistluse ekspert Peeter Viil, et tulevikus on talioder Eestis laialt levinud ja hea saagikusega kultuur. Eriti hea on teadlase sõnul taliodra olukord ning saagipotentsiaal Põhja-Eestis, Läänemaal ja saartel.

VILJELUSVÕISTLUS

Nr 9 (39) 19. november 2015

erakogu

Talioder on Eestis uus kultuur, kuid Aivar Treibergil selle kasvatamine õnnestus.

Lii Sammler lii.sammler@maaleht.ee

Talioder andis maailmatasemel saagi Naeris OÜ ja Aivar Treibergi tulemus – taliodra saak 12,03 t/ha – väärib märkimist seda enam, et ei jää oluliselt alla maailmarekorditele – 1989. aastal saadi taliodra rekordsaak 12,2 t/ha, mis purustati tänavu 13,8 t/ha saagiga Uus-Meremaal.

Syngenta Hyvido ühisnime all tuntud hübriidodra sordid on levinud nii maailmas kui Põhja-Euroopas, püsinud maailma soovitusliku listi tipus ja näidanud väga häid saagitulemusi.

Kuigi taliodrakasvatus Eestis on küllalt suure riskiga – karm talv võib taimedele palju kahju teha –, on viimased talved seda siiski soosinud ja tundub, et suur saagikus kutsub üha rohkemaid põllumehi taliotra kasvatama. Suvi- ja taliodra saagivahe võib olla kahekordne. Viimase eeliseks on, et saak saab varakult koristatud ja ei teki saagikadusid sügiseste vihmade tõttu. Küllap on julgustuseks olnud ka Põhjamaade positiivsed kogemused.

Kuna talioder annab suuri saake, on vajalik kahekordne kasvu reguleerimine – ikka selleks, et taimed suure saagi juures püsti püsiks ja saak põllult kätte saadaks. Hea lahendus on esimene pritsering kasvuregulaatoriga Moddus Start (soodustab võrsumist ja tugeva juurestiku arengut, parandab toitainete omastamist ja sellega taimede talvekindlust, tugevdab kõrre alumist osa) puhmiku kujunemisest kuni kõrsumise alguseni, ja teine ring juba tuntud Moddus 250ga, mida on kasutatud ka võistluspõllul.

Kuna taliotra saab varakult koristada, on haigustõrjel sobivaks lahenduseks ka strobiluriine sisaldavad fungitsiidid. Need hoiavad lipulehe kauem rohelisena, pikendades selle võrra küll saagi valmimise aega, kuid suurendavad ka saagikust. Alternatiiv võistluspõllul kasutatule oleks olnud ka näiteks Amistar Xtra, katsed Inglismaal näitavad Amistar Xtra kasutamisel keskmiselt kümme protsenti suuremat saagikust. Amistar Xtra kaitsev toime kestab kuni neli nädalat.

Jaanika Mirka Syngenta Eesti esindaja

M A A M A J A N D U S 19

Saarlase Toomas Tänava suvioder andis välja 7,7 tonni Saaremaad on viljelus­ võistlusel aastaid esindanud Tõnu Post ja Kaido Kirst. Nüüd on neile lisandunud ka Toomas Tänav.

HINNANG

l

V

aljala valla talunik Toomas Tänav on viljelusvõistlusel osalenud alates 2012. aastast. Ta on võistelnud talirapsi, talinisu ja odraga.

Noorepoolne mees hakkas pärast sõjaväest tulemist majandama oma isa tagasi saadud talumaadel. Upa põllutöökoolis oli ta omandanud põlduri kutse. Ajapikku osteti vabu maid juurde ning nüüd majandatakse 200 hektaril.

“Kui oleks vabu maid, laieneks veelgi,” ütleb Tänav, lisades, et praegu see siiski mõttekas poleks – piiri paneb ette kuivatusvõimsus. Ka neljameetrise heedriga Claasi kombain vajaks sel juhul väljavahetamist.

Korraliku saagi saamiseks on oluline viljavaheldus ja taimede stabiilne väetamine “Saaremaal läheb talivilja ka välja, kuid kui sügisel korralikult väetist paned, siis ikka talvitub ka,” sõnab ta.

Võistluspõllul tegi Tänav varase külvi ning kohe ka umbrohutõrje, peaaegu samal ajal, kui vili võrsuma hakkas. Sellele järgnes haigustõrje. “Tahtsin veel taimekaitset teha, kuid oder viskas nii äkitselt pea välja, et see jäi tegemata,” tunnistab mees.

Toomas Tänav kasvatab kõiki vilju. Praegu on suviviljad

Lii Sammler

väikeses ülekaalus, kuid mees tahaks suvi- ja taliviljade vahekorra võrdseks ajada. Tänav on kogenud ka seda, et saagikad viljasordid ei talu kehva maad, ja mitte alati ei anna taim sellist saaki, mida lubab saagikirjeldus. Pettumusi tuleb viljakasvatuses aeg-ajalt ikka ette ning palju sõltub ka sellest, kui riskialdis keegi parasjagu on.

Enam kui kümme aastat vilja kasvatanud mees tõdeb, et selle ajaga on põlluharimises tehnoloogia palju muutunud. “Kooliaegsest tarkusest pole kuigi palju abi, kogu aeg tuleb õppida ja kõik lollused tuleb omal nahal ära kogeda,” ütleb ta.

Toomas Tänav kasvatas Saaremaal hea suviodra.

HINNANG

Saarlased oskavad maad hoida ja hinnata Toomas Tänav on mees, kes oma tööd ja tegemised alati hoolega läbi mõtleb ja planeerib. Tänav on alati osa võtnud meie talvistest infoseminaridest ja suvistest Saaremaa põllupäevadest. Ta ei ole häbenenud oma põlde põllupäevadel ka teistele näidata, ja põllud on Toomasel ikka korras olnud. Nii olid ka tööd tänavusel võistluspõllul korrektselt ja õigeaegselt tehtud.

Seeme puhiti Celest Trio nimelise puhtimisvahendiga. Puhisele lisas ta biopreparaate, mis aitavad kaasa taime kiirele algarengule. Kasvuajal pritsis põldu veel kahel korral haiguste vastu, kusjuures esimene haigustõrje Bell Superiga oli ajastatud odra kõige õrnemasse, võrsumise kasvufaasi, kui tuleb võidelda võrklaiksusega.

Umbrohutõrjeks valis Toomas kahe herbitsiidi – Granstari ja Primuse segu, mis oli tänavu jällegi õnnestunud valik, kuna ei põhjustanud sellel hooajal muidu sageli esinenud pritsimiskahjustusi. Paagisegudes oli oma koht ka leheväetisel, mida anti kahel korral. Toomase ettevõttes ei ole

loomapidamist ning seepärast peab hakkama saama ilma orgaanilise väetiseta. Seda hoolikam ja täpsem tuleb olla granuleeritud mineraalväetiste ning leheväetiste kasutamisel. Toomas kasutab kombikülvikut, et kõik väetises sisalduvad toitained saaksid ikka õige koha peale.

Natuke peab õnne ka olema, sest kasvuregulaatori pritsimise otsustas Toomas sellel korral tegemata jätta. Odral olid juba ohted väljas ja selles faasis võib kasvuregulaator saaki kahjustada.

Mullad on Saaremaal õhukesed ja kevadel niiskus mullast kiire kaduma. Lisaks on põllud enamasti väiksemad ja kivisemad kui mandril.

Seda enam väärib tunnustust Saaremaa meeste oskus põllumaad hinnata ja korras hoida, ning kerge see ei ole.

Mart Toomsalu Scandagra Eesti Saaremaa müügiesindaja

Sooduspakkumised GPS-lülitusega väetisekülvikutele

Alari Sukamägi 5664 0889 alari@agriland.ee 509 2247, 521 1988

Info:

20 M A A M A J A N D U S l I N I M E N E

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 9 (39) 19. november 2015

Maaülikool valis aasta vilistlaseks cum laude-mehe Roomet Sõrmuse 6. novembril sai maaülikooli vilistlaskogult kõrge tunnustuse Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus – ta nimetati maaülikooli aasta vilistlaseks.

Malle Lind EPKK avalike suhete juht

K

ui Roomet Sõrmus 1997. aastal Põlvamaa noormehena maaülikooli põllumajanduse ökonoomikat ja ettevõtlust õppima läks, siis teadis ta, et tahab majandust õppida. Tol ajal oli põllumajandus väga kehvas seisus, see polnud noorte seas popp ega ligitõmbav, aga selle eriala õppijaid ootas ees lai tööpõld.

Kiire reaktsiooniga ja põhjalik juht Mida aasta edasi, seda põnevamaks põllumajanduse valdkond muutus. Hea saksa keele oskusega noormees käis vaheaegadel Austria ja Saksamaa taludes, kus sai ka käed mullaseks ning traktoritöö selgeks. Ülikooliõpingute kõrvalt osales ta aktiivselt ka üliõpilasesinduse töös ja lõpetas 2001. aastal

maaülikooli bakalaureuseõppe cum laude.

Samal aastal õnnestus tal saada Saksa riigi stipendium Berliini Humboldti ülikooli magistriõpinguteks rahvusvahelise põllumajandusteaduse alal. Magistriõpingute lõppedes oli Roomet Saksa Bundestagis pool aastat ka praktikal, nii et nägi suure Euroopa riigi poliitikat päris lähedalt. 2004. aastal, kui Eesti astus Euroopa Liidu liikmeks, sai tema esimeseks töökohaks Riigikantselei ELi sekretariaadi konsultant/nõunik põllumajanduse valdkonnas.

Praegune amet nõuab tegijalt teravat mõistust ja kiiret reageerimist, lisaks põhjalikkust ja süvenemist põllumajanduse eri valdkondadesse nii Eesti kui Euroopa Liidu tasandil. Roomet on hea läbirääkija, valdab vabalt nii saksa kui inglise keelt, ja kui vaja, küsib kolleegidelt nõu.

Nii nagu üks tänapäevane mittetulundusühing kipub olema, on ka põllumajandus-kau-

Tänu kõikidele nendele igal aastal kirjutatavatele kümnetele projektidele suudab põllumajandus-kaubanduskoda olla aktiivne põllumeeste ja toidutootjate huvide kaitsja.

Roomet Sõrmus

Tiit Blaat

banduskoda suures osas n-ö projektipõhine organisatsioon.

Igal aastal tuleb kirjutada hulgaliselt projekte, et oma mõtted ellu viia. Ühe esimese asjana kirjutas Roomet projekti Euroopa Komisjonile, et tutvustada Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) Eestis. Kuigi Eesti oli tolleks ajaks juba mõni aasta Euroopa Liidu liige olnud ja meile kehtis ÜPP, siis inimesed sellest peale makstavate toetuste suurt midagi ei teadnud. Nii selle kui järgmiste kampaaniate eesmärk on olnud, et teaksime ÜPPst lisaks kohaldatavatele põllumeeste toetustele hulga rohkem.

“Tänu kõikidele nendele igal aastal kirjutatavatele kümnetele projektidele suudab põllumajandus-kaubanduskoda olla aktiivne põllumeeste ja toidutootjate huvide kaitsja,” kinnitab Roomet Sõrmus.

Põllumeeste eestkõneleja nii Eestis kui Euroopas Tuleva aasta jaanuaris saab Roometil koda juhtida kaheksa aastat. Selle ajaga on ta end tõestanud põllumajandusvaldkonna eestkõnelejana nii Eestis kui ka Euroopas.

Suureks töövõiduks peab ta koos teiste Balti riikide põllumeestega tehtud edukaid läbirääkimisi nii tänaval kui otsustajate kabinettides Euroopa Liidu praeguse põllumajanduse eelarve kujundamisel, mis tõi Eesti põllumajandusele algselt pakutust märkimisväärselt parema tulemuse.

Loomulikult osales ta aktiivselt 2014.–2020. aasta maaelu arengukava väljatöötamises.

KODUMAINE mesi ja MESINDUSTEHNOLOOGIA

Põllumeeste eest seisab nii põllumajandus-kaubanduskoda tervikuna kui ka selle juht Roomet Sõrmus isiklikult.

Sõrmus on Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA presiidiumi liige ning kuulub sellest sügisest Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse. Ka Eestis lööb ta kaasa pea kümne nõukogu või muu põllumajandusega seotud organisatsiooni töös.

Roomet Sõrmus on poliitikate kujundaja, kuulumata ühessegi poliitilisse parteisse. Kojas on lisaks koja igapäevasele juhtimisele tema vastutusvaldkonnad ka piimandus ja ühistegevus, mõlemad just Eesti põllumeeste jaoks väga oluli-

sed ja aktuaalsed tegevusalad.

Nii et maaülikoolist saadud hea haridus on eeldus läbilöömiseks päriselus, kuid mitte ainult. Ka endal peab olema tahtejõud, kriitiline meel ja kõik muud omadused, mis juhist juhi teevad.

www.asten.ee

KÜLASKÄIK

Nr 9 (39) 19. november 2015

l

M A A M A J A N D U S 21

Maire Valtin: Meetootmine pole meelakkumine Pealkirjas öeldud kalambuur kuulub Lääne-Virumaa mesinikule Maire Valtinile. Mullune aasta mesinik on olnud ka aasta põllumehe kandidaat, kuid napilt tiitlist ilma jäänud.

Liisi Kanna ml@maaleht.ee

M

aire ja Igor Valtin olid ühed esimesed Eestis, kes hakkasid tootma meesegusid. Nüüdseks on Valtinite perefirma Artocarpus välja töötanud palju ravimtaimede ja mesindussaadustega meesegusid.

Pidevalt on kaubavalikus umbes 15 toodet.

Lääne-Virumaal Inju külas asuva Kuuse talu pere on mesindusega tegelnud ligi 20 aastat.

Mesindus kui elatusallikas avastati enda jaoks juhuslikult. Pererahva sõnul tulid mesilased ise nende juurde, mitte vastupidi.

Maire Valtin on hariduselt agronoom ning proovinud oma elus väga erinevaid ameteid mõisa perenaisest külapoe pidajani.

Veel aasta enne mesinikuks hakkamist pidasid Valtinid loomi ning olid kindlaks sihiks võtnud suure karjalauda rajamise.

Sellest plaanist siiski loobuti ja ühel hetkel ei teatudki enam, millega maal edasi tegelda. “Ühel ilusal hommikul, 1996. aastal, tuli meie aeda mesilassülem,” kirjeldab Maire. Sülemeid tuli nende aeda kokku neli. Meeaasta oli hea, igalt perelt saadi pea 30 kilogrammi mett. “Siis taipasimegi, et see on ju ka elukutse. Oleme sellised hurraa-inimesed, ja ostsimegi kohe veel 25 mesilasperet,” räägib perenaine.

Tänavu pandi talvituma 136 mesilasperet. Maire leiab aga, et oluline ei ole mitte perede arv, vaid igaühe pealt maksimaalse tootlikkuse saavutamine. “Peresid tuleb hästi hooldada. Kui neid on nii palju, et jõud üle ei käi, siis on see lihtsalt suure vaeva nägemine. Samas jääb tulu väikeseks, sest püsikulu on suur,” tõdeb ta.

Meesaaki mõjutab suuresti ka ilm. Heade ja õnnestunud meeaastate kõrval tuleb ikka ette selliseidki, kus kasum üleüldse saamata jääb. Kohutav ikaldus leidis aset 1998. aastal, mis oli Valtinitel alles teine tegutsemisaasta.

“Olime siis just alustanud.

Aga noh, elus on nii, et kes kohe alla annab, see ei saavuta midagi. Järjekindlus on see, mis peab mesinikul olema,” räägib Maire.

Lisaks järjekindlusele võib Valtinite peres näha ka mesindusalast järjepidavust. Nüüdseks on ettevõtte üle võtnud perepoeg Martin Valtin.

“Kunagi ma ikka kõigest hingest vihkasin mesilasi. Nad olid hirmus kurjad ja ma sain palju nõelata. Lubasin kõik tarud põlema panna ja ümber lükata,” tõdeb Martin muiates.

Kliendid inspireerivad Meesegude tootmist alustati juba 1999. a. “Algusaastatel öeldi sageli, et me oleme mee solkijad. Nüüd on paljud teisedki mesinikud hakanud meesegusid tegema,” räägib Maire.

Konkurentsi ning klientide nõudlikkuse tõttu püüavad Valtinid aina uusi ja põnevamaid tooteid välja töötada. Mitme segu loomisel on idee ja inspiratsioon saadud just ostjatelt.

“Näiteks sai segu nimega Maiasmokkade Unistus algselt valmistatud ühe kliendi eritellimusel.

Astelpajuõliga mett soovitas jällegi teha lastearst,” toob Maire näiteid.

Maire Valtini enda lemmikuks on maitseainetega mesi lihatoitudele, see on maitseainete, sinepiseemnete ja mee segu, mis sobilik nii ahjulihale määrimiseks kui salatisse segamiseks.

Eriliselt tõstab Maire Valtin kaubavalikus esile toodet nimega Tõms. See on kokku segatud taruvaigust, õietolmust, meest ning suirast. Sellist segu soovitas teha südamearst Enn Lõuk, kelle sõnul tugevdab see segu immuunsüsteemi ning on abiks mitme tervisehäda puhul.

lausa, taru kaenlas, jalga lasevad,” räägib Maire. Lisaks mesikäppadele teevad kahju ka nugised. “Nad võivad liikuda lumme mattunud tarude all, käivad mitu taru järjest läbi. Ja mesinik avastab alles kevadel, kui lumi sulanud, et pered on hävitatud,” kirjeldab ta.

Mesinikud ootavad mesilaspere toetust Valtinid leiavad, et mesinike ja mesilaste aitamiseks saaks riik nii mõndagi ära teha. “Nii nagu põllumajandusloomade ja lindude haigused on veterinaarsüsteemi rida, peaksid ka mesilashaigused olema veterinaarkontrolli üks töövaldkondi.

Mesilased on ju samuti põllumajandusloomade nimekirjas,” ütleb Maire.

Mesinikud ootavad juba palju aastaid riigi abi mesilasperede toetuse näol. “Soomes ja Lätis on see juba mitmeid aastaid.

Tänavune meeaasta oli kehv ja peretoetus oleks mesinikele andnud tunda riigi toetavat õlga. Sõltub ju meie saak siiski ennekõike ilmast ja siis alles mesinikust,” räägib Maire.

Martin Valtin leiab, et oluline murekoht on ka seadusandlus.

“Taimekaitse seaduste regulatsioonid on ebaselged. Kindlasti tuleks hoolikamalt läbi mõelda pritsimiskavad ja mürkide kasutamine põllumajanduses,” rõhutab ka noorperemeees Martin. “Mesindusele tulevad kasuks võimalikult mitmekesised agrotehnilised põlluharimise võtted. Integreeritud taimekaitse aitaks kaasa mesilaste ja teiste kasulike putukate ellujäämisele,” lisab ta.

Tähtis on ka teavitustöö. “Tuleks tõsta teadlikkust mee tervislikkusest. Soomlaste ees-

kujul peaks kodumaist mett propageerima ja meeturgu kaitsma.

Näiteks võiks luua riigi finantseeritavad teavitusprogrammid,” sõnab Martin.

Meel on väga palju kasulikke omadusi, millest inimesed sageli teadlikud ei ole. “Mees on palju ensüüme, mis reguleerivad ainevahetust. Mesi on antibakteriaalne, hävitab pisikuid ja bakterid. Mees on ka palju vitamiine, mineraalaineid ja mikroelemente,” loetleb Maire.

Turgudel on konkurents suur Eesti inimesed söövad mett üsna palju, kuid jaapanlaste meetarvitamise koguseni ei jõua me ilmselt niipea. Isegi sissetoodav, tunduvalt odavam importmesi ei meelita rahvast rohkem maiustama.

“Tihti küsitakse, miks Eesti mesi on kallim. Vastan, et hea mesi peabki kallim olema. Ja Eesti mesi on hea, sest meil on säilinud veel palju eri taimeliike ning rohkesti ravimtaimi, mille nektariga antakse kaasa ka taimede head raviomadused,” nendib Maire.

Karud on teada-tuntud meevargad, kes vahel lausa, taru kaenlas, jalga lasevad.

Maire Valtin Valtinid pakuvad oma toodangut laatadel ning peavad ka paari müügipunkti Tallinnas Lasnamäe Prismas ja Kadaka Selveris. Lisaks toimub kauplemine e-poe kaudu. Korra aastas, enne jõule, käiakse ka Soomes oma tooteid pakkumas. Mõned saadetised on jõudnud kaugematessegi riikidesse.

Praegu kasutusel olevasse meemajja koliti 2011. aastal.

Nüüdseks hakkab see aga kitsaks jääma. “Hästi majandamiseks peaks meemaja olema umbes 500 ruutu. Siis oleks endal mugavam töötada ja veterinaar­ ameti nõudeid lihtsam täita,” räägib Martin. “Praeguse meemaja suurus on kõigest 168 ruutmeetrit.”

Maire Valtin nendib, et mesinik peab väga hästi läbi mõtlema, kuhu investeerida ja kuidas raha kulutada. “Ega meetootmine ole meelakkumine,” sõnab ta.

Samas on see väga tänuväärne töö. Esiteks on mesi kui saadus inimestele väga tervislik.

Teiseks on mesilinnud ise tervele ökosüsteemile mitte üksnes kasulikud, vaid lausa vajalikud, kuna tolmlemine on suure osa taimede ainuke paljunemisviis ning meemesilased on ühed peamised tolmeldajad.

Mesilased toovad kasu, mida esmapilgul silmaga ei näe ja käega ei tunne.

“Iga kolmas suutäis meie toidulaual on kasvanud tänu mesilaste tegevusele,” leiab Maire Valtin.

Mesilinde kimbutab varroalest Palju kajastust leidnud pestitsiidide probleemi kõrval kimbutab Eesti mesinikke teinegi suur häda – varroalest. See on linaseemne suurune putukas, kes elab mesilase seljas ning imeb tema lümfi. Kui varroalest jääb mesilase peale kauaks, muudab ta mesilase väga nõrgaks. “Absoluutselt varroalestast puhtaid peresid ei olegi. Aga mesinik peab olema ikka väga hoolas ja olukorda jälgima. Varroalesta levikut peres tuleb hakata jälgima juba kevadel. Sügisene tõrje võib pere jaoks olla juba hiljaks jäänud,” tõdeb Maire Valtin.

Probleeme põhjustavad ka metsloomad. “Karud on teadatuntud meevargad, kes vahel

Mullune aasta mesinik Maire Valtin on esimesi, kes hakkas Eestis tootma meesegusid.

Kunagi ma ikka kõigest hingest vihkasin mesilasi.

Nad olid hirmus kurjad ja ma sain palju nõelata.

Lubasin kõik tarud põlema panna ja ümber lükata.

Martin Valtin

Liisi Kanna

22 M A A M A J A N D U S l M E T S

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 9 (39) 19. november 2015

Eesti Metsaselts

Eesti metsand Eestimaal leidub hakkajaid noori mehi, kes võtnud oma südameasjaks ning miks mitte ka elu eesmärgiks kodumaa maaelu ja metsamajanduse kestvuse kindlustamise.

AIN ALVELA ain.alvela@maaleht.ee

J

ärelkasv praegustele metsameestele peab sirguma kutsekoolides eriala omandavate noorte seast. Üks selline tõsine noormees on Pärnumaa Kutsehariduskeskuse (PKHK) Tihemetsas asuvas Voltvelti koolituskeskuses neljandal kursusel metsamajandust õppiv Kaspar Semm.

Tema edasipüüdlikkuse ning kindla veendumuse tõttu tudeeritaval erialal head teadmised ja kindel kutse omandada esitas kool Kaspar Semmi hiljuti Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) korraldatavale konkursile kandideerima aasta pa-

rima maamajanduseriala õpilase tiitlile.

PKHK õppekorralduse spetsialist Marina Jaani peab Kasparit kindlameelseks, väljakujunenud maailmavaatega noormeheks, kes vääriks kindlasti ka avalikku tunnustust. Sest tõele au andes – ega meil selliseid noori just üleliia palju ole. Sedapuhku Kaspar Semm auhinda küll ei pälvinud, aga kurb ta selle üle pole.

Meelistegevus metsataimede istutamine Praeguseks on Kaspar saavutanud metsa valdkonnas tegelikult juba kaugelt rohkem kui mõni teine terve eluaja jooksul.

Ainuüksi noori metsataimi on ta viinud raiesmikele tuhandete kaupa.

Alguses toimus kevadine taimede istutamine kooli praktiliste tööde raames, nii, nagu ka raied ja muud metsatööd.

Nüüd aga plaanib Kaspar järgmise metsaistutamise ajaks juba ka abilise palgata, sest ütleb, et pole ühegi teise tööga nii hästi teeninud kui taimede istutamisega.

Kaspar Semm sattus metsanduseriala õppima täiesti juhuslikult. Ja veel suurem juhus oli just Tihemetsa kooli minek. Alguses oli mõte siduda end põllumajandusega. Ent kui põllumehe aasta on suuresti hooajaline, talvel näiteks polegi suuremat teha, siis metsamehe käed on aasta ringi tööd täis. Säärane mõttekäik saigi metsaeriala valikul otsustavaks.

“Pean tunnistama, et ei teadnud enne sellest valdkonnast suuremat midagi,” nendib Kaspar. “Pärast põhikooli oli alguses plaan Luuale paberid sisse viia, aga siis selgus, et minu elupaigast Kabalast on Luuale väga kehv bussiliiklus. Ja edasi uurides selgus, et Tihemetsa saab siit bussidega palju paremini. Nii jäigi, ja praegu on mul selle valiku üle väga hea meel.”

Kaspar märgib, et oma loomult ei ole ta mingi kontorirott, mistõttu kõige laiemas mõistes metsamajandusega tegelemine on just see, mida ta elult ootab ja millega ennast ka edaspidi siduda kavatseb. Hakkab ta ju tulevikus tegelema kõige sellega,

Kaspar Semm on kõige muu kõrval ka lootustandev raie­sportlane, tänavu on tema auhinnakappi lisandunud juunioride arvestuses neli kolmanda ja üks teise koha diplom. Peagi loodab ta võistlema asuda ka täiskasvanute seas. Pildid pärinevad tänavu 6. juunil Viljandis peetud Eesti meistrivõistlustelt.

Zeigo Service oÜ Tartumaa / müük, hooldus, varuosad tel 504 4964 Jl Hooldus oÜ Pärnumaa / hooldus tel 510 9120

www.komatsuforest.ee

Just Forest AMJ Jõgevamaa / hooldus tel 518 3620

METS

Nr 9 (39) 19. november 2015

l

M A A M A J A N D U S 23

duse elujõud on noorte käes mis jääb metsataimede istutamise ja küpses metsas lageraie tegemise vahele.

Maatöö paelub väheseid noori “Mulle sobib olla looduses ja töötada üksi. Näiteks metsa hindamine seda kõike just pakubki,” selgitab Kaspar. “Olen neid töid Tihemetsas õppimise ajal juba kõiki ka teinud ja selline asjade korraldus meeldib mulle.”

Viimati oli ta õppimisaja kõige tõsisemal praktilisel tööl – ettevõttepraktikal – terve möödunud oktoobrikuu jooksul ühes Viljandimaal Võhmas asuvas metsamasinate remondi ja müügi, aga ka RMK-le raieteenuse osutamisega tegelevas firmas.

Järgmise aasta alguses on ta nende kolme tublima väljavalitu hulgas, kel on Tihemetsast võimalik kolmeks nädalaks siirduda praktikale Norrasse.

Kaspari sõnul oli sobiva praktikakoha leidmine parasjagu keeruline. Ta helistas ja kirjutas mitmesse ettevõttesse, aga keegi ei võtnud vedu. Ju siis väldivad ettevõtjad praktikantide saabumisega kaasnevat lisatööd või pelgavad juurdetekkivaid kohustusi.

Samas tunnistab Kaspar Semm, et noori on kas või sinnasamasse Tihemetsagi üsna

raske õppima meelitada. Sest kes see tahab minna kusagile maale, kust varem pole ehk läbigi sõidetud, ning hakata mingiks saemeheks, samas kui linnaelu ja kontoritöö on palju ahvatlevamad.

Kaspar leiab aga just nendest asjaoludest veel ühe plussi ja kinnituse sellele, et valis õige ala. Nimelt – Eestimaal ei saa metsatöö kunagi otsa, oleks vaid neid, kes viitsivad ja tõesti ka tahavad seda teha.

Aktiivne mitmel alal Edaspidi, kui kaitseväes käidud, plaanib Kaspar endale püsiva töö leida, et veelgi põhjalikumalt metsamajandamise nüanssidest aimu saada. Ja kindel plaan on seda kõike veel ka koolipingis istudes juurde ammutada. Seejärel võib hakata tegelema eluunistusega – oma ettevõtte loomisega.

“Sellega seoses on palju mõtteid. Võiks teha kombineeritud tegevustega maa­ ettevõtte, kus kõrvuti olemas näiteks lihaveisekasvatus ja metsamajandus,” kirjeldab ta oma tulevikunägemust. “Pigem võiks oma ettevõtlus olla metsamajanduslike teenustööde pakkumine, mitte niivõrd tohutu hulga metsamaa

endale kokku ostmine. Alustuseks võiks kas või käestlastud võserikke hooldada.”

Kaspar vaatab elu realistlikult: “Selleks et üldse jõuda väärt metsa osta, tulebki alguses teenuse pakkumisega oma ärile korralik aluspõhi laduda.”

Nii nagu mujalgi, ei saa ka metsanduses huupi tegutseda, on ta veendunud.

Lisaks õpingutele on Kaspar kõva käsi ka raievõistlustel osalema, esialgu veel juunioride klassis. Tu-

lemused aga torkavad juba silma – tänavu on ta saavutanud neli kolmandat kohta ja viimati Järvseljal peetud raietööde suvemängudel maaülikooli, Tihemetsa ja Luua õppurite vahelises arvestuses jõudis juba teisele kohale. Praegu peab ta enda põhiliseks ülesandeks juunioride seas olevad liidrid kätte saada,

seejärel tasub ehk hakata mõtlema ka täiskasvanute võistlustele. Eesti kuulub sel alal teatavasti maailma tippu, ning kahtlemata vajavad traditsioonid jätkajaid ja praegused tipptegijad järeltulijate pealekasvu.

Metsandus peab olema elujõuline Kaspar Semmil on kindel vaade ka Eesti metsanduse tulevikule üldisemalt.

Ta peab oluliseks ka avalikku-

ses nii- ja naapidist arutelu tekitavat jätkusuutliku metsamajanduse arendamist, mis Kaspari sõnul tähendab seda, et tegelda tuleb ikkagi eri kooslusega metsadega, mitte keskenduda vaid saepalgiks sobilike puude raiumisega.

“Palju väärtuslikku, oma küpsusastme kätte saanud metsa on meil maha raiutud, ja eks seda kasvatatakse ka pidevalt peale, aga eriti just erametsades tasuks ikka ka omanikul endal metsa taastumisele tõhusamalt kaasa aidata,” leiab ta. “Muide – ka mina olen seda meelt, et nii RMK kui erametsaomanikud võiksid raiemahtu suurendada, aga seda igasuguse kooslusega metsa arvelt.”

Mis RMK võimalikku riigi äriühinguks muutmisse puutub, siis Kaspari arvates võiks RMK jääda tegutsema samadele alustele, nagu see organisatsioon siiani on toiminud. Töötab tema hinnangul hästi, on elujõuline ja täidab seatud eesmärke.

Ka Kaspar Semm ise kuulub tüüpiliste Eesti erametsaomanike sekka, omades kaheksa kilomeetri kaugusel Kabalast 2,3 hektarit metsamaad. “Küttepuud saab kätte, aga mingit erilist majandustegevust nii vähese metsaga ei arenda,” nendib ta.

Pigem võiks oma ettevõtlus olla metsamajanduslike teenustööde pakkumine, mitte niivõrd tohutu hulga metsamaa endale kokku ostmine. Alustuseks võiks kas või käestlastud võserikke hooldada.

Kaspar Semm

COUNTRY metsahaagised 24 M A A Mväiketraktorile A J A N D U S R E K L A A M ja ATV-le. l

Toimetaja LII SAMMLER. Tel 661 3380. e-post lii.sammler@maaleht.ee l Nr 9 (39) 19. november 2015

Tee metsa väljavedu väiketehnikaga ja säästa oma metsa!

Country 390 + T50

• nooleulatus 3,9 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 380 + T30

• nooleulatus 3,8 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

C Country 330 + T15

• nooleulatus l l t 3 3,3 3m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Country 480 + T50

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 5000 kg • sobiv väiketraktor 35-60 hj

Country 470 + T30

• nooleulatus 4,7 m • kandevõime 3000 kg • sobiv väiketraktor 20-40 hj

Country 410 + T15

• nooleulatus 4,1 m • kandevõime 1500 kg • sobiv ATV või väiketraktor kuni 20 hj

Tule tutvuma maamessile!

Mini-Forwarder Kinetic 8x8 www.kinetic.ee

Saadaval lisaseadmed: teisaldatav kallurkast, maakopp, raadiovints, 2WD, 4WD, lindid, tuled, pidurid jpm.

Koneita.com – teie personaalne partner masinate ja tööpinkide alal.

Nova kaubamärgi all on üle 500 masina ja seadme. 95% Nova toodetest on saadaval kohe laost!

NOVA BY-82 rihthöövelpaksusmasin

NOVA115S metallilintsaag

NOVA FM-300 puruimur

NOVA J19 magnetpuurpink

Hind:

(km 0%)

278 €

319 € (km 0%)

Hind:

480 € (km 0%)

Uudistoode! Saad pöörduva teraga metallilintsae peaaegu tavalise sae hinnaga.

Saagides pole vaja detaili pöörata. Ideaalne saag väikestesse ruumidesse. Mugav transportida. Hõlbus transportimise ajaks aluse küljest lahti võtta. Suurepärane saag tööobjektile kaasa viimiseks. Rattad ka aluse küljes. Tera automaatne seiskamine.

Kvaliteetsed ja tugevad terajuhikud.

Mootori võimsus: 550 W Tera kiirus: 20/30/50 m/min Tera suurus: 1638 x 12,7 x 0,64 mm Saagimisnurk: 90–45° Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90° / 115 mm Kaal: 62 kg

Tõhus puruimur kahe 100 mm avaga. Kõikidel meie mudelitel on metallist labad. Koti Nova BY82 on kõrge kvaliteediga rihthöövelvahetamine on kiire ja hõlbus. Varustatud paksusmasin väikestes töökohtades ratastega. Võimas 1,5 kW / 230 V mootor. kasutamiseks. Ei vaja spetsiaalset alust. Äärmiselt usaldusväärsed ja töökindlad imurid.

Võib asetada lauale või muudele vastavatele See mudel on olnud ülekaalukalt meie enim kohtadele. Lisaks on need lihtsalt pärast müüdud imur juba aastaid. kasutamist kõrvale liigutatavad.

Mootori võimsus: 1,25 kW / 230 V / 8000 rpm Mootori võimsus: 1500 W Mootor: 2850 p/min Höövelduslaius: 204 mm Õhu imemisvõimsus: 42,15 m3/min Paksusmasina max kõrgus: 210 mm Imuri labade läbimõõt: 300 mm Lõiketerad: 2 tk Kaal: 46 kg Kaal: 32 kg

NOVA BS-250 puidulintsaag

NOVA 16R radiaalpuurpink

(km 0%)

NOVA MCF-1000 puidutreipink

Nova J19 on kvaliteetne uudismudel! Tugev magnet kinnitub kindlalt ja teeb puurimise lihtsaks. Ava puurimisvõimsus kuni 35 mm!

Standardvarustuses jahutussüsteem, samuti 19 mm Weldoni padrun. Kerge kaal, ainult 10,5 kg. Kaasas mugav tööriistakast.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 1100 W Mootor: 700 p/min Magneti võimsus: 1000 kg Kaal: 10,5 kg

(km 0%)

Hind:

456 € (km 0%)

Sama tippkvaliteet, mis juba aastaid müügil olnud mudelitel BS-315 ja BS-350. Tugev konstruktsioon. Kvaliteetsed piirikud, mis hoiavad seadistused paigas intensiivsel ja pideval töötamisel. Kõrge kvaliteediga mootorid ja tugev mittevibreeriv korpus. Alus standardvarustuses kaasas.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 370 W Tera kiirus: 780 m/min Tera suurus: 1750 x 6-13 mm Maks. saagimisvõimsus: 100 mm Lõikevõimsus/ sügavus: 245 mm Kaal: 35 kg

Viie kiirusega stiilne ja töökindel radiaalpuurpink, varustatud kallutusvahendiga, mis võimaldab ka horisontaalset asendit.

Kõik siiski tavalise radiaalpuurpingi hinnaga!

16 mm padrun standardvarustuses. Kõrgus 930 mm. Tõeliselt käepärane mudel, mida saad kasutada palju mitmekülgsemal moel kui tavalist radiaalpuurpinki. Eriti soositud mudel üle maailma.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 550 W Pöörlemiskiirus: 460–2480 rpm (5 kiirust) Spindel: MK2 / 16 mm Kaal: 35 kg

201 €

See on tõeline treiali unelmate tööpink. Vastupidav konstruktsioon. Võimas ja töökindel.

Tugev alus standardvarustuses kaasas.

Hinnaklassilt liider. Standardvarustuses kopeerseade ja ketaslihvpink. Ainulaadne kolme masina kombinatsioon.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 550 W Pöörlemiskiirus: 750–2600 rpm (3 kiirust) Tsentrite vahe: 1000 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 350 mm Kaal: 77 kg

Masinaga tuleb kaasa 6 paari lainestusvõi kantimisrulle. Maksimaalselt 1,2 mm materjalile. Suue 381 mm. Kaal 24 kg. Lihtne kinnitada töölauale. Tugev ja vastupidav konstruktsioon. NB! Alus ja lisatugi on lisavarustus.

Töötlemissügavus: 381 mm Max paksus: 1,2 mm Kaal: 24 kg

NOVA PL40 plasmalõikur NOVA FM200 tolmuimur

359 €

Hind:

319 €

(km 0%)

Hind: (km 0%)

Hind:

(km 0%)

1270 €

Hind:

480 €

319 €

NOVA 170G metallilintsaag Hind:

Soodushind:

Hind:

NOVA RM12 sikemasin

(km 0%)

Uudismudel NOVA PL40 plasmalõikur. Lihtsalt käsitsetav ja soodne väike plasmalõikur, mis tarnitakse täielikult varustatuna.

Kasutusvalmis, vajalik ainult suruõhk (kompressor) ja elekter. Kasutatud on MOSFETi tehnoloogiat, mis on usaldusväärne ja läbiproovitud. Võid lõigata kõiki elektrit juhtivaid metalle, nagu teras, roostevaba teras, vask, alumiinium jne.

Pinge: 230 V Kaitse: 16 A Väljundvoolu vahemik: 20–40 A Lõikevõimsus: 12 mm Koormatavus: 60% 40 A Õhu tootlikkus: 4,5 / 150 bar/l/min Kaal: 8 kg

Hind:

161 € (km 0%)

Kvaliteetne väike tolmukogur hobikasutamiseks ja erinevate projektide puhul nii puhuriks kui ka imuriks. Mahub väikesesse ruumi, näiteks laua alla. Kerge ja lihtne manööverdada. Soovitatav kasutada laastu-, mitte eralduvate pinkidega.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 750 W Mootor: 2950 p/min Õhu imemisvõimsus: 14,15 m3/min Imuri labade läbimõõt: 230 mm Sisseimemine: 100 mm Koti suurus: 57 l Kaal: 10 kg

UTEC OY Alanurmontie 128, 62100 Lapua, Finland; tel +372 514 8326, ivo.ilustrumm@koneita.com; www.koneita.com

Osaleme messil „Instrutec 2015” stendis C-57. NB! Messitellimused tarnime 0 € transpordikuluga!

Uudistoode, mis on saavutanud tohutu populaarsuse kogu maailmas. Väga konkurentsivõimelise hinnaga. Kvaliteet vaieldamatult maailma tippklassist. Mõeldud nõudlikuks professionaalseks kasutamiseks.

Pinge: 380 V Mootori võimsus: 750 / 1100 Tera kiirus: 40/80 m/min Tera suurus: 2085 x 20 x 0,9 mm Saagimisnurk: 90–45° Max lõikevõimsus nelikantmaterjalil: 90° / 170 x 200 mm, 60° / 60 x 60 mm, 45° / 110 x 110 mm Max lõikevõimsus ümarmaterjalil: 90° / 170 mm, 60° / 70 mm, 45° / 120 mm Kaal: 170 kg

NOVA CJ-350 minitreipink Hind:

879 € (km 0%)

Suurepärane treipink väikemudelite ehitajatele, peenmehaanikutele, auto- ja mootorrattaharrastajaile jt. Sobib ka suuremate esemete treimiseks. Kaasas on pleksiklaasist kaitsed padruni ja tera kohale, kolmepakiline padrun (85 mm), tsenter ja hammasrattakomplekt keermestamiseks.

Vastupidav ja vibratsioonivaba korpus.

Pinge: 230 V Mootori võimsus: 350 W Pöörlemiskiirus: 50–2500 rpm Tsentrite vahe: 350 mm Töödeldava detaili max läbimõõt: 180 mm Spindli läbiviik: 20 mm Kaal: 45 kg