Kes on kes? Tööstus 2011 (märts 2011)

Kes on kes?

Tööstus 2011

KOMMERTSVÄLJAANNE

www.HaasCNC.com

Kevadised uudised meilt Alates märtsikuust 2011 on saadaval

treikeskused Y-teljega

Eestis juba 62 HAAS töötlemiskeskust

Treikeskuse sisemine ilu

Tootlikkuse suurendamine

TEIE ABPLANALP Estee OÜ

jaan@abplanalp.ee; telefon 510 3725; www.abplanalp.ee

Sisukord 4

Kindel kvaliteet Eestis ja kaugemal

T-Tammer OÜ

6

Töösturite kindel partner

Duroc Machine Tool OÜ

8

Ohtlikest jäätmetest saab kasulik toore. Keskkonnahoidlikult AS Ecometal

10

Eluks vajalikud torud Pipelife’ilt

Pipelife Eesti

12

Ehitamisel eelista eestimaist!

Uninaks AS

14

Puust saab maja, suvila või saun

Sallendor OÜ

Hea lugeja Anname välja juba üheksanda numbri sarjast „Kes on kes?”. Seekordne väljaanne kannab nime „Kes on kes? Tööstus 2011”.

Sari „Kes on kes?” on loodud, tutvustamaks Ees­ tis tegutsevaid ettevõtteid ja nende pakutavat kõi­ gi olulisimate valdkondade lõikes. Teeme positiiv­ seid väljaandeid, mis süstivad lugejatesse uut usku ja energiat. Näitame, et tublid ettevõtjad pole Ees­ tist kuskile kadunud ja et oleme praegu tegelikult uue tõusu alguses.

Erinumbri „Kes on kes? Tööstus 2011” eesmärk on anda silmapaistvatele tööstusettevõtetele või­ malus rääkida oma ajaloost, hetkeseisust (teenus­ test, töötajatest, programmidest jm) ning tuleviku­ plaanidest. Toome need firmad tublide esindajate kaudu lugejale pisut lähemale ning võrdleme teis­ te sama ala tegijatega.

Mida rohkem me tööstusettevõtetest teame, seda lähedasemaks see teema meile saab. Tööstus – kõlab uhkelt ja on suurejooneline.

Edu ettevõtjatele!

KOMMERTSVÄLJAANNE Väljaandja AS Eesti Ajalehed Projektijuht Timmo Lilium timmo.lilium@lehed.ee; 669 8309

ToimetajaD Piret Tamm piret.tamm@lehed.ee Külli Värnik kylli.varnik@ekspress.ee

Anne-Mari Alver annemari@ekspress.ee Kujundus Tatjana Virulaine Korrektuur Marilin Look

3

Kindel kvaliteet Eestis ja kaugemal Kuueteist aastaga on T-Tammer OÜ kasvanud üheks Eesti suurimaks terasest avatäidete tootjaks. Sortimenti on lisandunud pidevalt uusi tooteid ja viimati käivitati lehtmetallist tuletõkkeuste tootmine.

„Firma T-Tammer OÜ on loodud aastal 1995,” meenutab pereettevõtte sündi tegevjuht ja ju­ hatuse liige Anti Tammo.

Toekas ja turvaline pere- ja ettevõtlusmudel kõlab nagu edulugu mõnest heast klassikalisest filmist. Firma juhatuse esimees on pereisa, juha­ tuses on veel kaks venda ja õemees ning õde töö­ tab samas ettevõttes joonestajana. Kokku on pe­ res kuus täiskasvanud õde-venda, samale pere­ le kuulub ka tööstuslike vedelike ja gaaside säili­ tamise ning suunamise professionaalseid lahen­ dusi pakkuv firma Estanc AS.

deks on haiglad, koolimajad, lasteaiad, büroohoo­ ned jmt ehitised. Üks viimaseid suurprojekte oli Põhja-Eesti regionaalhaigla X korpuse avatäide­ te valmistamine ja paigaldamine, mille käigus sai haigla 250 uut roostevabast terasest profiilust.

Eratarbijani jõuavad T-Tammeri uksed-aknad ja muu toodang edasimüüjate kaudu.

T-Tammeri tegevuse võib jagada kaheks suu­ naks: tootmine ja teenused. Vastavalt vajaduse­ le saab klient uksed-aknad osta või tellida „võt­ med kätte” täislahendusega tooted koos paigal­ dusega. Kõik Tammeri tooted on nõuetekoha­ selt testitud ning sertifitseeritud erinevate siht­ riikide jaoks.

T-Tammer OÜ

Eesmärgiks kvaliteet ja usaldusväärsus T-Tammer OÜ eesmärk on pakkuda klientidele paindlikku ja professionaalset teenindust, taga­ des kvaliteetse toodangu koos paigaldusega. Kõi­ gile toodetele antakse kaheaastane garantiiaeg.

T-Tammeri klientideks on peamiselt suured ehitusfirmad, kes kaasavad T-Tammeri oma ob­ jektidele avatäiteid projekteerima, valmistama ja paigaldama. Usaldusväärsus, kvaliteet ja kii­ red tarneajad on taganud kestva koostöö näiteks Merko Ehituse, Fund Ehituse, NCC ja Skanskaga.

Peamiselt jõuavad Tammeri terasest avatäited Eestimaa ühiskondlikesse hoonetesse – klienti­

Terasprofiilidest avatäited • Loodud: 1995 • Töötajaid: 50 • Käive (2010): 4,8 mln eurot • Eksport: Rootsi, Soome, Norra, Taani, Läti, Leedu, Venemaa • Asukoht: Peterburi mnt 47b, Tallinn • Veebikodu: www.tammer.ee

Tammeri edu taga on olnud terasprofiilidest ava­ täited: siseuksed ja -aknad, välisuksed ning tule­ tõkkeuksed ja -aknad. Terasprofiiltooted valmis­ tatakse Rootsi ettevõttes Stalprofil AB toodetud terasprofiilidest. See võimaldab leida kliendile so­ bivaima lahenduse.

Isoleerimata, soojus- ja tulekindlalt isoleeritud terasprofiilide süsteemid valmistatakse töötlema­ ta, kuumtsingitud või roostevabast terasest. Te­ rasprofiilidest avatäited on mõeldud uste, aken­

de ja seinasektsioonide valmistamiseks erineva­ te nõuetega projektide jaoks.

Läbi aastate on Tammer pidanud tähtsaks, et tooted vastaksid nõutud tuletõkkeomadus­ tele. Tammeri toodetel on sertifikaate Inspec­ talt, SITACilt (SP Technical Research Institute of Sweden), VTT-lt (Technical Research Centre of Finland) ja Bureua Veritaselt. Sel aastal pöörab ette­võte tähelepanu profiilisüsteemide vasta­ vusse viimisele välisuste uute standardite nõue­ tega, et toota energiatõhusamaid uksi-aknaid.

on tutvustada Eesti firmat otsustavatele isikute­ le. Suurim probleem on psühholoogiline – eelar­ vamused nn arenevate riikide suhtes. Kui klien­ did näevad korralikke ja moodsaid tootmisruu­ me ja bürood, kaob hirm „idariigi” ees ning te­ kib usaldus esimeseks tellimuseks. Edasise koos­

töö sujuvuse ja edukuse määrab juba eksporti­ ja kvaliteet ning tarneaegadest kinnipidamine.

T-Tammeri ekspordiplaanid ulatuvad Põhja­ maadest ja Baltikumist kaugemale – täna vaa­ datakse tõsiselt Suurbritannia ja Iirimaa ning Lä­ his-Ida võimalusi.

Lehtmetalluksed Alates 2010. aastast on Tammeri tootevalikus leht­ metallist valmistatavad avatäited. Uue tooterüh­ ma tootmisse võtmise taga oli võimalus kolida suuremale ja modernsele tootmispinnale Peter­ buri teel. Ettevõte on viimase kaheksa kuu jook­ sul teinud suuri investeeringuid lehtmetalli tööt­ lemise tehnoloogiasse ja lehtmetallist valmista­ tud avatäidete tootearendusse. Lühikese ajaga on teostatud toodete tuletõkkeomaduste edukaid katsetusi, testitud heli-, õhu- ja veepidavust ning vastupidavust tuulekoormusele TÜV laborites.

Iga kuu laiendame tootesortimenti lehtme­ tall-avatäidete modifikatsioonidega. Uue tulija­ na lehtmetalluste turul loeme oma eelisteks mit­ mesuguste tootelahenduste ja suluste kasutus­ võimaluste ning viimistluse pakkumist. Viimist­ lusena pakub Tammer nii vedel- kui ka pulber­ värviga uksi, aga ka PVC-kattega ja roostevabast terasest uksi. Soovime oma lehtmetall-avatäide­ tega saavutada klientide hulgas sama edu nagu profiilavatäidetega.

Ekspordi edu võti on psühholoogia Eestimaa turg on paratamatult piiratud ja seetõt­ tu tegutseb T-Tammer alates aastast 2000 edu­ ka eksportijana.

Praegu toimub eksport peamiselt Skandinaa­ viasse, pearõhuga Rootsi ja Soome turule. Kuna kasutame Rootsis toodetud terasprofiili, on Root­ si ekspordi põhiturg – sealsed arhitektid eelista­ vad terasest avatäiteid. Tammeri kvaliteetseid ava­ täiteid müüakse peale Rootsi ka Norras ja Taa­ nis, vähemal määral Lätis, Leedus ja Venemaal.

Anti Tammo meenutab, et väljaveo edu võti

Põhja-Eesti regionaalhaigla X korpuse siseuksed.

Panoraam T-Tammeri tootmistsehhist.

terasprofiilidest uksed 4

● silemetalluksed

● tuletõkkeuksed vaheseinad

●

piirded

● täisklaas-avatäited 5

Töösturite kindel partner „Meie eesmärk on muuta tootmine efektiivsemaks,” ütleb ettevõtte Duroc Machine Tool tegevjuht Peter Sekavin ning rõhutab, et peab silmas oma klientide tootmist.

Duroc Machine Tool on Rootsi kontserni Duroc AB tütarettevõte. Duroc AB on rahvus­ vaheline kontsern tootmisüksuste ja müügiesin­ dustega Hispaaniast Põhja-Rootsini. Kaup saabub peamiselt Kaug-Ida nn tiigerriikidest – LõunaKoreast ja Taiwanist.

Firma juhtimisest ja finantsmajandusest rää­ kides ei saa emafirma Duroc AB puhul märki­ mata jätta, et ettevõte on noteeritud Stockhol­ mi börsil ning selle käive oli 2008. aastal 70 mil­ jonit eurot. Kriisiaastal 2009 käive langes, ent aas­ tal 2010 suudeti käibegraafik taas ülespoole suu­ nata. Tänavu näitavad kõik märgid, et kriisieelne käive suudetakse taastada.

Skandinaavia turul on Durocil kaks tegevus­ suunda: tootmine ja tööstusseadmete müük.

Tootmispool tegeleb masinaehitus-, terase-, ener­ gia- ja puidutööstusega, müügi- ja teeninduspool aga hoolitseb tööstusliku tootmisega ettevõtete seadmepargi eest. Mõlemad tegevussuunad toe­ tavad teineteist, sest müüdavaid seadmeid saab kasutada tootmises ning tootmises omandatud kogemused aitavad müüa seadmeid. Balti­maades tegutsevad Duroc Machine Tool AB tütarfirmad tegelevad vaid tööstusseadmete müügiga.

Eestis juba seitsmendat aastat Eestis tegutsetakse alates aastast 2004, mil Rootsi firma Swedish Tool siia tütarfirma rajas. Tegu oli ettevõtte esimese tütarfirmaga väljaspool Rootsi­ maad, aasta hiljem rajati tütarfirma ka Lätti (Läti tütarfirma töötab ka Leedu turul). 2007. aastal os­ tis Swedish Tool firma Toolcenter AB, mis omas tütarfirmat Norras, 2008. aastal laieneti Taanisse firma Madsen & Hansen ostuga. Seega tegutseb Duroc Machine Tool praegu kuuel maal.

Kui Duroc AB aastal 2007 Swedish Tooli ära ostis, jäi Eestis asuv tütarfirma esialgu endise ni­ mega. Nimevahetus toimus alles aastal 2010 ning sealtmaalt on põhjust rääkida firmast Duroc Machine Tool. Praegu asub Duroc Machine Tooli kontor Tartus, plaanis on avada kontor ja ladu ka Tallinnas.

Duroc Machine Tooli puhul äratab tähele­ panu firma rahvusvahelisus. Ettevõte esindab 60 kaubamärki, mis ületab konkurentide paku­ tava märgatavalt. Tuntuimad kaubamärgid on 6

Lõuna-Korea vanim ettevõte Doosan ja Taiwa­ ni firma Hartford.

Doosani kaubamärki kannavad mitmed teh­ noloogiliselt keerukad ja kallid tooted, näiteks ülimalt moodsad trei- ja töötlemiskeskused ning sisetreipingid. Kõik Doosan Infracore’i toodetud tööpingid on arvprogrammeerimisjuhtimisega.

Hartford on Taiwani suurim töötlemiskeskuste tootja. Tuntumatest kaubamärkidest võiks veel mainida Po Ly Gim’i – Šveitsi tüüpi treikeskuseid väikeste detailide tootmiseks, BIG Daishowat (töö­ riistahoidikud ja lõiketööriistad) ja Šveitsi firmat Li­ stat (maailma suurimaid tööstusmööblitootjaid).

Duroc Machine Toolil on aktiivne ning hästi dokumenteeritud kvaliteetsüsteem, mis vastab ISO 9001-le. Paljud tarnijatest omavad ISO 9001 ja ISO 14001 sertifitseeringut.

Duroc Machine Tool OÜ Emafirma: Duroc Machine Tool AB, Rootsi (Duroc Machine Tool AB kuulub firmale Duroc AB) Tegevus: tööstus- ja keskkonnaseadmete, tööstusmööbli ja tarvikute müük, hooldus, paigaldamine ning töötajate väljaõpe, seadmete edasine hooldus ja remont Pakutavaid kaubamärke: 60 Tuntumad kliendid Eestis: Same, Hanza Tarkon, Outokumpu Stainless Tubular Products, Viljandi Metall, Metalliset Estonia Koostööpartnerid: Tartumaa kutsehariduskeskus, Võrumaa kutsehariduskeskus Asukoht: Võru 47e, Tartu Veeb: www.duroc.ee Emafirma veeb: www.duroc.com

Lai spekter teenuseid Duroc Machine Tooli äriidee on aidata Põhjamaa­ de ettevõtteid masinate, seadmete, lisaseadme­ te, tarvikute, tööstusmööbli, tootmise optimee­ rimise, finantseerimise, hoolduse, tugiteenuste ja välja­õppega. Kokkuvõtvalt kõigega, mida on kon­ kurentsivõime saavutamiseks vaja. Kuna toode­ te ja teenuste valik on lai, suudetakse klientidele tagada paindlikkus ja stabiilsus.

Duroc Machine Tool pakub töösturitele tur­ valist ja mugavat koostööd, kus esmalt aidatakse muretseda tootmiseks vajalikud seadmed, seejä­ rel tagatakse nende paigaldus ning kliendi töö­ tajate väljaõpe. Kuna seadmed on üks tootjate suuremaid investeeringuid, oleneb paigaldusest, seadmete kasutamisest ja hooldusest see, et nad tulevikus võimalikult hästi töötaksid. Kui sead­ med vajavad remonti ennetavat hooldust või re­ monti, on Duroc Machine Tool taas abiks, pak­ kudes ka tarvilikke varuosi. Koostöös oma tarni­ jatega on välja töötatud hooldusrutiinid, et välti­ da masina seisuaega. Seetõttu suudetakse pak­ kuda kliendi jaoks väga mugavat teenuslepin­ gut, mis sisaldab nii preventiivset hooldust kui ka tarkvarauuendusi. Teenusleping tagab klien­ di jaoks töökorras masina.

Kui seadmed on end kasumisse teeninud ning tootjafirma soovib masinapargi ajakohastamis­ se investeerida, aitab Duroc Machine Tool leida

Suurte masinate tegemiseks on vaja suuri masinaid. Peeter Sekavin klientidega Taichungis, Taiwanis Hartfordi tehases, taustal suurim Taiwanis valmistatud töötlemiskeskus 17 m pika töölauaga.

kasutatud seadmetele järelturu ning muretseda uued ja veelgi võimsamad seadmed.

Järelturu haldamine tähendab aga võimalust ka nende jaoks, kes kohe uutesse seadmetes­ se investeerida ei soovi – kasutatud kvaliteet­ sed masinad saab samuti osta Duroc Machine Toolilt. Duroc Machine Toolil on Rootsis sõsar­ firma Vislanda Maskin AB, mis tegeleb kasuta­ tud seadmete müügiga ja omab Lõuna-Rootsis 4000 m2 laopinda.

Rõhk puhtal keskkonnal Üks Duroc Machine Tooli tegevussuund on ka keskkonnatoodete tutvustamine ja müük. Ma­ sinasisene ja seda ümbritsev tootmiskeskkond on tähtis osa ettevõtte keskkonnaprogrammist.

Head, nahale kahjutud ja pika eluajaga jahu­ tusvedelikud, moodne ning jahutusvedelikku pu­ hastav ja selle eluiga pikendav separatsiooniteh­ nika, saastunud õhku õliaurust ja osakestest pu­ hastav õliaurufilter – kõik need tagavad puhta­ ma tsehhikeskkonna ja madalama energia­kulu.

Lisaks asjaolule, et keskkonnatooteid õigesti ka­ sutav ettevõte säästab oma töötajate tervist, eeldavad keskkonnanõuete täitmist Euroopa Liidu seadused.

Olenemata sellest, kas klient soovib osta vaid masina või terviklahenduse koos installeerimi­ se, väljaõppe, tööriistade, kinnitusvahendite ja keskkonnatoodetega, pakub Duroc Machine Tool kindlat ja stabiilset partnerlust.

Doosan: üle 10 000 tööpingi aastas Üks suuremaid Lõuna-Korea konglomeraate Doosan Corporation on rahvusvaheline suur­ ettevõte ja vanim Korea firma, mis asutati 114 aastat tagasi. Doosani areng viimasel küm­ nendil on olnud väga kiire nagu kogu LõunaKorea majanduslik areng.

Doosani käive on võrreldes aastaga 2000 kasvanud üle kuue korra (23% aastas) ja oli 2009. aastal 13,9 miljardit eurot. 50% müügist tuleb väljastpoolt Lõuna-Koread.

Doosani tugevuseks on lai valik tooteid ja teenuseid elektrienergia tootmise, põllu­ majanduse, autotööstuse, ehituse ja mootori­ te konstrueerimise valdkonnas. Doosani pea­ mine arengumootor on infrastruktuuri toeta­ mine (ISB, infrastructure support business), mis moodustas 2009. aastal 89% käibest, võrreldes 26%ga 1996. aastal. See hõlmab elektrijaama­

de ehitamist, ehitus- ja tööstusmasinate toot­ mist, militaartooteid, tsiviilehitust.

Doosani laienemise käigus on omandatud firmasid üle maailma, viimaste ostude hulgas on ka ehitusmasinate tootja Bobcat ja Tšehhi energiatootmisseadmete tootja Škoda Power. Üle 30aastase tööpinkide tootmise koge­ musega Doosan Infracore Machine Tools on maailma juhtivaid metalli lõiketöötlemispinki­ de tootjaid. Peamisteks toodeteks on treimis­ keskused, töötlemiskeskused, sisetreipingid, elektroerosioontöötlemisega EDM-tööpin­ gid ja tööstuse automatiseerimise seadmed.

Aastatoodang on üle 10 000 arvprogramm­ juhtimisega pingi. Aastaks 2015 on eesmärk toota 20 000 pinki aastas ja saavutada käive 1,4 miljardit eurot.

Allikas: Inseneeria

Doosani uus lipulaev Puma 2100/2600/3100 seeriast, treikeskus Puma 2600SY. Uus seeria on Eesti töösturite hulgas väga populaarne, lühikese ajaga on juba tellitud neli pinki.

7

Ohtlikest jäätmetest saab kasulik toore.

Keskkonnahoidlikult Ecometali „süda” on 20 tonni akujäätmeid mahutav pöördahi.

Nii näeb välja Ecometali toodang, mis läheb valdavalt Euroopa ja Lähis-Ida tehastesse uute akude tootmiseks.

AS Ecometal on asutatud 1999. aastal eesmärgiga rajada Eestisse tänapäevane Euroopa Liidu patareidirektiivi nõuetele vastav vanade pliiakude ümbertöötamistehas.

baasil tootma pulbrilist naatriumsulfaati – toor­ ainet paberi- ja tselluloositööstusele. Spetsialisee­ ritud prügilasse läheb vaid šlakk, mille kasutami­ se võimalusi praegu otsitakse.

Nimetatud keskkonnaobjekti ehitamist nägi ette ka riiklik keskkonnategevuskava aastateks 2001– 2004. Tehase asukohaks sai Sillamäe kui arenenud infrastruktuuriga tööstuspiirkond, kus võib üsnagi kergesti leida metallitöökogemusega tööjõudu.

ASi Ecometal nõukogu esimees Tõnis Kaasik tutvustab firma tegevust ja eesmärke.

Kas analoogseid tehaseid on ka Lätis, Leedus?

Mismoodi toimub pliiakude töötlemine?

Vanade akude ümbertöötamistehased annavad üle 60 protsendi maailma pliitoodangust. Taas­ kasutuse ulatuselt on plii metallide seas esi­kohal.

Tänu Euroopa Liidu karmidele keskkonnanõuete­ le, mis kohustavad riike koguma ja ümber tööta­ ma pea sada protsenti kasutusest välja­langenud pliiakudest, on suudetud tunduvalt parandada varasemat olukorda, kus keskkonnaohtlikud pliia­ kud kõikjal looduses vedelesid.

Ka enne spetsialiseeritud tehase rajamist Silla­ mäele utiliseeriti Eestis akusid. Veelgi enam. Tal­ linna sadama kaudu liikusid ka Leedu ja Läti akud Inglismaa, Hispaania ja Rootsi tehastesse. Tõsi küll, mitte tervetena, vaid akuplaatide kujul. Eestis lõ­ petati selline loodusvaenulik akude lõhkumine juba kümmekond aastat tagasi. Erinevalt Lee­ dust, kus taoline tegevus jätkub tänase päevani.

Värskelt jõustunud ELi akudirektiiv kohustab taaskasutusse võtma vähemalt 65 protsenti aku­ de massist. Olgu öeldud, et Sillamäel kasutatava tehnoloogia puhul on taaskasutuse määraks üle 90 protsendi. Pärast akude läbikäimist haamer­ veskite alt leiavad kõik selle koostisosad (metallili­ ne plii, pliid sisaldav akupasta, separaatorid, polü­ propüleen) eraldi käitlemist. Plii läheb kas puhta metallina (puhtusaste 99,985 protsenti) või sula­ mitena tagasi akutööstustele Euroopas ja LähisIdas, separaatorid põletatakse alternatiivkütu­ sena Kunda tsemenditehases, polüpropüleenist toodetakse uusi akukaste või muid plasttooteid.

Poolteist aastat tagasi hakkas tehas akuhappe 8

AS Ecometal

Skandinaavias ja Baltikumis on kaks akude ümber­ töötamistehast: Rootsis Landskronas ja Sillamäel, võimsused vastavalt 70 000 ja 20 000 tonni vanu akusid aastas. Valdavalt nende vahel jagunevad regioonis kogutavad akud, kuigi osa siinseid aku­ sid saadetakse ümbertöötamiseks ka Saksamaa ja Inglismaa tehastesse. Bolideni kontserni kuu­ luv Landskrona tehas kasutab mõnevõrra vane­ mat tehnoloogiat, kus akud põletatakse ahjudes ja kätte saadakse vaid plii.

Kas see kõik on keskkonnale ohutu?

tel 392 9121

Ecometalis toimub tootmine range keskkonna­ kaitselise ja tervishoiualase kontrolli all. Sellel on kaks põhjust. Ühelt poolt on plii nii keskkonnale kui ka inimesele ohtlik aine. Teisalt on tegu aku­ de kui ohtlike jäätmete ümbertöötamisega ka­ sulikuks tooraineks. Eriti palju tähelepanu ja res­ sursse on need tootmise aspektid pälvinud paaril viimasel aastal ELi uue kemikaalidirektiivi „Reach” rakendamisega. Tänaseks on kõik Ecometali too­ ted edukalt läbinud vastavad uuringud ja saanud vajalikud akrediteeringud.

faks 392 9265

Kuidas jõuavad akud teie tehasesse?

• Asutatud: 1999 • Ettevõte põhineb Eesti erakapitalil • Töötajaid: 53 • Käive (2010): 287 352 517 krooni • Tootmise tehnoloogia: Engitec Technologies S.p.A. Kesk 2/26, 40231 Sillamäe

ecometal@ecometal.ee www.ecometal.ee

Täisvõimsusel töötamiseks on tehasel vaja toor­ ainena iga päev 60–65 tonni akusid. See on suur väljakutse, sest metallide üsna kõrgete maailma­ turuhindade tõttu on tooraine muutunud defit­ siitseks ja hinnad hüpanud lakke.

Tehase kavandamisel arvestasime Balti turu suurusega, mille maht vastab enam-vähem Eco­ metali vajadusele. Kuna Leedus jätkub laiaulatus­ lik akude lammutamine ning akuplaatide müük regioonist väljapoole, kompenseerivad selle puu­

Pöördahju suu, mis avaneb iga 8 tunni tagant, laseb välja järjekordse partii 600–800kraadist punaselt hõõguvat sulametalli. dujäägi Soomest, vähemal määral Rootsist ja Norrast ostetavad akud. Üldiselt valitseb vanade akude turul karm kon­ kurents. Sellega kaasneb mitmeid ebasoovitavaid nähtusi. Tekkinud on mustalt kokkuostjad, sala­ ja veetakse akusid üle riigipiiride, akusid käidel­ dakse keskkonnanõudeid eirates jne.

Millised on Ecometali tulevikuplaanid?

Viimasel paaril aastal on võtnud palju energiat ja vahendeid naatriumsulfaadi tootmistehnoloo­ gia juurutamine ja ELi „Reachi” direktiivi raken­ damine. Perspektiivis oleme arutanud toodan­ gu nomenklatuuri suurendamist. Oleme näiteks juba aastaid tootnud eritellimusel jahtide kiilu­ sid. Nende tootmist võiks laiendada. Kõne all on olnud kava alustada koos mõne kliendiga lihtsa­ mate pliist toodete või pooltoodete valmistamist.

Esialgu on need vaid plaanid. Põhitähelepanu lä­ heb ka lähitulevikus tehase varustamisele toor­ ainega ning täisvõimsusel tootmise tagamisele.

Sellelt lindilt tuleb iga päev üle 30 tonni Ecometali logo kandvaid pliikange.

9

Eluks vajalikud torud Pipelife’ilt Tartust Tallinnasse sõites jääb kümme kilomeetrit enne linnapiiri paljudele silma tootmishoone suure kirjaga „Pipelife”. Mida selles tehases valmistatakse? Nimest võib aru saada, et tegu on torudega. Millistega, käisime uurimas firma juhilt Toomas Koobaselt.

Rae vallas asuv tehas on üks Pipelife’i üle Euroopa asuvatest tehastest, kokku on neid 26. 1993 aastal loodud Pipelife Eesti ülesanne on olla Baltikumi tootmiskeskus. Võrreldes teiste tehastega ollak­ se kogumahult üks väiksemaid (see sõltub turu suurusest), kuid tootmisefektiivsuse näitajatelt on Eesti tehas Pipelife’i esimese viie hulgas. „Selle saavutuse üle oleme väga uhked, sest väikesed peavad selleks rohkem pingutama. Sa­ muti oleme viimase viie aasta jooksul saavuta­ nud püsivalt parima käibekapitali efektiivsuse Pipelife’i Kesk- ja Ida-Euroopa ettevõtete hul­ gas,” tõdeb Toomas Koobas, kes on Pipelife’is töötanud 14 aastat, nendest 11 ettevõtte juhina.

Pipelife on kõige laiema tootevalikuga plast­ torusüsteemide tarnija Eestis ja ka kogu Baltiku­ mis. Tootevalik on terviklik: torud igaks otstar­ beks, liitmikud, ühenduskaevud, kanalisatsiooni­ pumplad, tuletõrjehüdrandid, sulgeseadmed, ko­ gumismahutid jne. „Meie tooted on nähtaval torusüsteemide ehi­ tamise ajal, hiljem neid näha pole. Küll aga tuuak­ se nende kaudu joogivesi majja ja juhitakse ka­ sutatud vesi välja. Samuti on meie tooted abiks pinnase kuivendamisel drenaažisüsteemidena, kaablite kaitsmisel, gaasisurvesüsteemide raja­ misel, hoonesiseste veevarustus- ja küttesüstee­ mide ehitamisel,” püüab Toomas Koobas tava­ tarbijale Pipelife’i toodangut selgitada. „Huvita­ va vahemärkusena: meie suurema läbimõõdu­ ga torud on leidnud kasutust ka muul otstar­ bel, näiteks lumelaua- ja lohesurfarid kasutavad neid oma trikkide harjutamisel nii Kuutsemäel, Nõmmel kui ka Pärnu lahel.”

Milliseid tooteid toodetakse Eesti tehases? Kuhu neid eksporditakse?

Meie tootmiskoha kontseptsiooni aluseks on majanduslik mõttekus: Eestis toodame laia va­ likut enim müüdavaid tooteid (torusid, ühen­ duskaevusid). Nende toodete transport muu­ dest riikidest ei ole majanduslikult mõttekas. Li­ saks Eestis toodetavale tarnime teistest Pipelife’i tehastest neid tooteid, mis on vajalikud kliendile 10

Pipelife on Eestis olnud tegev 18 aastat.

Mis on suurimad muutused võrreldes algusaastatega?

Tõepoolest, meie tootmine on asunud Eestis juba 18 aastat. Selle ajaga on arenenud ette­võte nullist kuni müügikäibeni 350 miljonit krooni (2008. aastal).

Suurim muutus toimus 2004. aastal, kui kolisi­ me uuele tootmispinnale Rae vallas Jüris Põrgu­ välja teel. Eesti turuosa on meil orienteeruvalt 45 protsenti ehk oleme oma valdkonna klienti­ de eelistatuim tarnija.

Loomulikult on muutunud ka meeskond.

Meil on hea „segu” kogenud võitlejatest ja värs­ ketest kolleegidest. Oleme suutnud hoida tiimi toimimiseks vajalikku „verevahetust”, mis tagab nii mõtte- kui ka tegevusvärskuse.

Majandussurutis jättis firmale jälje, kuid pää­ sesime lihtsamalt tänu ELi rahalise abiga ehita­ tud infrastruktuuriobjektidele. 2010. aasta käi­ ve oli 18,6 miljonit eurot (290 miljonit krooni), mis on 18 protsenti suurem kui 2009. aastal. Kõik märgid näitavad, et tõus jätkub. Tänased teha­ se tootmisvõimsused ja timmitud töökorraldus võimaldavad järgnevate aastate jooksul 2007.– 2008. aastate tootmismahte ja müüginumbreid selgelt ületada.

Mis oli enne Pipelife’i? Või ehitati tehas n-ö tühjale kohale?

Tehas ehitati tühjale kohale Rae vallas, kuid Pipelife’i torutootmine oli Eestis ka varem – siis küll veel Kadrinas. Uus tehas rajati vajadusest pü­ henduda ainult põhitegevusele ehk plasttorude tootmisele ning vajadusest kasvatada tunduvalt tootmisvõimsusi ning ajakohastada -ruume.

Kiidusõnad tuleb öelda tootmishoone ehitaja­ le Skanska EMV-le, kes kõigest kuue kuuga tööga valmis sai. Nii lühikest ehitusaega pole Pipelife’i ajaloos teised riigid suutnud korrata. komplektse süsteemi tarnimiseks. Aga enamik, orienteeruvalt 75 protsenti meie pakutavast on toodetud Eestis.

Ekspordime Eestis toodetut ka teistesse meie lähinaabruses asuvatesse Pipelife’i ettevõtetesse: Lätti, Leetu, Soome, Rootsi ja Venemaale.

Toodangu mahust annab hea ülevaate ehk selline võrdlus: kui taandada kogu meie aasta­ toodang ühele enim müüdavale veesurvetoru­ le (diameetriga 110 mm), oleks selle toru pik­ kuseks 6000 km ehk Tallinnast Rooma ja tagasi.

Pipelife Eesti Põrguvälja tee 4, Lehmja, Rae vald, 75306 Harjumaa tel 605 5100 pipelife@pipelife.ee www.pipelife.ee www.pipelife.com

Kellele on toodang suunatud?

Meie klientideks on spetsialiseerunud ehitus­ ettevõtted ehk taristute ehitajad, munitsipaal­ sed vee-ettevõtted, sanitaartehnika ja elektri­ seadmete hulgimüüjad ning ehitusmaterjali­ kauplused. Viimastest saab meie tooteid soeta­ da ka eratarbija. Eramajatoodetega oleme esin­ datud ka 6.–9. aprillil messil „Eesti ehitab”. Nen­ dest tooksin esile reovee-pinnaspuhastussüstee­ mi Septik, kanalisatsiooni-kogumismahutid, era­ maja kanalisatsioonipumpla, pinnase kuivendus­ süsteemi Stormbox (sobib ka katuselt sademe­ vee immutamiseks pinnasesse).

Toomas Koobas (paremalt teine) ja tema lähimad võitluskaaslased (vasakult): tootmisjuht Tiit Veskus, projektimüügijuht Margus Aiaots ja edasimüügijuht Margus Maasing.

Pipelife’i tootmine: • Toru valmistatakse ekstrusioonimeetodil, st tigupressis sulatatud plastmaterjal (polümeer) pres­ sitakse kuju andmiseks läbi valupea (suulise), tõmmatakse läbi kalibreerimistööriista õigesse mõõtu ning jahutatakse.

• Kasutatakse kolme polümeerset toorainet: polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP) ning polü­ vinüülkloriid (PVC).

• Tootmine on korraldatud ressurssi säästvalt ehk ära kasutatakse kõik tootmises tekkivad toor­ ainejäägid.

• Tehasehoone on kavandatud säästlikult: tootmisprotsessis tekkivat soojust kasutatakse lao­ hoone kütteks.

Pipelife Eesti juhtimissüsteem on vastavuses ISO 9001 nõuetega.

Senini on Pipelife Eesti võitnud mitmesuguseid Pipelife’i kontserni siseseid auhindu: • käibekapitali efektiivsuse eest Pipelife International 2003 • käibekapitali efektiivsuse eest Pipelife International / CEE regioon (ehk Kesk- ja Ida Euroopa ette­ võtete hulgas) 2009 ja 2010 • Management Excellence 2005 (Pipelife Internationali poolt).

Pipelife’i toodang Hoonevälised süsteemid: • veevarustussüsteemide rajamiseks • kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks • gaasivarustussüsteemide rajamiseks • drenaažisüsteemide rajamiseks ehk pinnase kuivendamiseks • elektri- ja andmesidekaablite kaitsetorud Hoonesisesed süsteemid: • veevarustuse ja põrandakütte torud ja liitmikud • sisekanalisatsiooni torud ja liitmikud • elektrikaablite installatsioonitorud

Tuntumad objektid Eestis, kus on kasutatud Pipelife’i toodangut: Koidula piiripunkt

Mustamäe haigla

Läänesaarte alamvesikond

Männiku tee, Nõmme tee rekonstrueerimine, Tartu mnt läbimurre

Jõelähtme prügila

Emajõe alamvesikond

Tartu vangla

Kunda haavpuidumassitehas ehk Estonian Cell

Vabaduse väljak Paldiski põhja- ja lõunasadam Muuga sadam Sillamäe sadam

Tartu Lõunakeskus Kristiine kaubanduskeskus Eesti kunstimuuseum Saku suurhall Matsalu alamvesikond

EstWin nn kiire interneti pro­ jekt, kuhu tarnitakse uudseid Microducti torusid, millega kaitstakse peeneid fiiber­optilisi andmesidekaableid 11

MÜÜ

Ehitamisel eelista eestimaist!

Meil kõigil on oma kodu ja peaaegu kõik oleme kord elus seal remonti teinud. Seetõttu pole kuivsegudena ostetud pahtlid, plaatimissegud, põrandatasandussegud, krohvid jmt kellegi jaoks sugugi võõrad. Eestis tegutseb kodumaine tootja nimega Uninaks, kes juba 20 aastat on tootnud ja müünud Eesti kuivsegusid.

„Tore on tõdeda, et oleme 20 aastat ilma ületa­ matute probleemideta siinsel turul hakkama saa­ nud. Areng on olnud pidev ning suuremate hü­ pete ja langusteta. Just võetud äririskide hinda­ mine ja kaalutlemine on andnud võimaluse ka rasked masuaastad üle elada. Väga tähtis on ol­ nud side tarbijaga ja ka tootmise vigadeta kor­ raldus. Oleme tegutsenud ISO kvaliteedijuhti­ missüsteemi juurutamise ning tootmisprotses­ side ohjamisega. Kõik see on andnud meile kind­ lust ja tuge edasi pürgida ning oma tootmist ja müüki laiendada.

Välja on kujunenud kindel tootmisstruktuur ja tööd anname u 30 Eesti inimesele. Enamik neist elab Läänemaal Lihulas, kus asub ka Uni­ naksi tehas. Siinjuures tahangi tänada meie ini­ mesi, kellest mitmed on kogu selle pika aja meie vankrit vedanud ning Uninaksi arengusse panus­ tanud,” teeb esmase tutvustuse Uninaksi juha­ taja Guido Piksar. „Meie toodang on kindlasti tasemel ja võr­ reldav siinse turu teiste tuntud kaubamärkide­ ga. Toodete käepärasus ning hinna ja kvaliteedi hea suhe on lubanud tormiliselt arenenud Ees­ tis hakkama saada,” ütleb Uninaksi juhataja uh­ kusega. „Täitematerjaliks kasutatakse kohalik­ ku liiva ja paekivikillustikku ning muud vajalik­ ku, mida Eesti maapind pakub. Ehituskeemia ja ülejäänu tarvilik tuleb sisse vedada kaugemalt.

Uninaksi koostööpartneriteks on mitmed nime­ kad ehitus­keemiat tootvad Euroopa firmad, kel­ lega koostöös on valminud ka paljud meie too­ dete retseptid.”

Konkurents suurte tegijatega Uninaksi toodangust jääb põhiosa Eestisse. „Ole­ me meie toodete tänastele kasutajatele tänuli­ kud ning ootame ka uusi ehitajaid ja remontijaid, kes eelistaksid eestimaist,” kutsub Piksar eestlasi üles kodumaist tootmist aitama.

Eesti turule toodab Uninaks pakendatud kuiv­ segusid iga päev 70–100 tonni, tõsi talvekuudel, mil ehitustöid vähem, on ka toodang väiksem. Sa­ 12

UNINAKS AS Asutatud: 1991, baseerub Eesti kapitalil Töötajaid: 30 Põhitegevus on ehituslike kuivsegude tootmine. Toodangus on üle 50 nimetusega toote.

Uninaksi tootmine vastab kvaliteedisüsteemi standardi ISO 9001:2008 nõuetele.

Tootmisohjed on sertifitseeritud Tallinna tehnikaülikooli sertifitseerimisasutuses ja ASis Metrosert.

Aastal 2008 omistati Uninaksile Läänemaa parima piirkonna edendaja tiitel.

Kasutades Uninaksi kuivsegusid, saad hea hinnaga kvaliteetse kodumaise toote.

mas on Uninaksil tootmises mitmed külmakind­ luslisandiga segud talvel kasutamiseks. „Meie rehkenduste alusel moodustavad Uni­ naksi toodetud kuivsegud üle 10 protsendi Eesti turust, tootmisbaas aga lubaks palju rohkemat.

Kahjuks on firma tooteväljapanekud kaupluse lettidel tihti väikese sortimendiga ja ehitaja ei leia meie toodangut lihtsalt üles. Ehituskauplu­ sed on orienteeritud suuremale marginaalile ja tihti ei jätku neil ka raha, et rohkema sortimen­ diga kaupa kohapeal pakkuda,” toob Piksar väl­ ja peamise põhjuse. „Väiksemal tootjal on toote turustamiseks ka väiksemad võimalused. Meie tagasihoidlikumad turunduskampaaniad ei paista suuremate tegi­ jate kõrvalt välja. Kui teha küsitlus kuiv­segude tootjate kohta, siis esimesena mainitakse ikka palju reklaamitud maailmanimesid. Uninaksi kaubamärk on siinsel turul olemas, kuid võiks olla kodumaise tootjana tugevamas positsioo­ nis,” unistab Piksar.

Uninaksi tehas Lihulas on üks viimaseid ehitus­ materjale tootvaid tehaseid, mis põhineb puhtalt eestimaisel kapitalil. „Eks meilgi ole juba aastaid kosilasi käinud, aga siiani oleme kõigile ei öelnud. Ühelt poolt ei raatsi nii lihtsalt oma lapsest loo­ buda. Teisalt on tore, et midagi on ehitusmater­ jaliturul kodumaist ja otsuseid saame teha ise,” ütleb Uninaksi looja Guido Piksar. „Eelis­tan ise kliendina alati eestimaist toodangut ja loodan sama ka meie eestimaalastest klientidelt.”

Transport on ekspordi komistuskivi Ehitusmaterjalid on raske ja üsna odav kaup. Väga suure osa selle hinnast moodustab transport. Ees­ ti inimesed on kindlasti näinud teedel vuramas Uninaksi reklaamidega veoautosid. Neid on iga päev Eestis ringi liikumas 2–3 ja kaup viiakse tel­ lijale kätte paari päeva jooksul. Kuivsegusid on veel rentaabel vedada maksimaalselt 200–300 km kaugusele. Transport on kallis. „Seetõttu ei saa me väga palju loota ja panuseid kaugemale ekspor­ dile teha. Välja tasub vedada vaid kallimat kau­

pa või seda, mida lähiturgudel napib,” tõdeb Uni­ naksi juhataja Guido Piksar. „Meie tänased põhilised eksporditurud on Soome, Rootsi ja Läti. Viimastel rasketel aastatel ongi firma tootmist toetanud eksport. Kindlasti oleme hakkama saanud just tänu paindlikkuse­ le müügis ja tootmises. Kui maailmas on leiuta­ tud midagi uut ehituskeemias või võetud kasu­ tusele uued meetodid ja ehitusmaterjalid, oleme kohe reageerinud. Uninaks on valmis siinsel tu­ rul kiiremini reageerima kui suured kontsernid, kus tootearenduseks kulub vahel isegi aastaid ja täpselt ei teatagi, mida siinne väike turg vajab.”

Piksar nendib, et madalseisu ajal oli firmal aega tootearendusega tegeleda. „Vaatasime masu si­ tuatsioonis turul ringi. Leidsime mõned nišid ja kasutasime need ära. Tegime olemasolevaid ret­ septe ehitajatele käepärasemaks ja tõime turule päris uusi tooteid.”

Uninaksi viimase aja hitid on mitmed eri­ betoonid, samuti värvilised müürisegud ja loo­ duslikud krohvid-pahtlid (lubjakrohv, savikrohv).

Firma toodetavast ahjusegust on ehitatud pal­ jud Eesti ahjud-pliidid-kaminad. „Väikeses teha­ ses saame teha ka väga spetsiifilisi tooteid väike­ partiidena ja tänu heale logistikale on neile tur­ gu ka naaberriikides. Ekspordi osa on suurene­ nud ka tänu Eesti ehitajatele, kes piiri taga meie materjalidega tööd teevad.” „Kes kord Uninaksi toodangut kasutanud on, valib Uninaksi ka järgmisel korral,” on Guido Pik­ sar oma toodangu kvaliteedis kindel.

MÜÜRISEGU KVALITEETM Survetug Kulu ca 0 Põhitoon Pakend: Igasuguste eh tingimustes. F Normaalne se Talveperioodi

MÜÜRISEGU LISANDITEGA KANDVATELE Survetug Kulu ca 0 Põhitoon Pakend: Igasuguste eh või kandvate Vuuk jääb tug segukihi paks toonitud müü Talveperioodi välja arvatud SILER-3 TSE TUGEVA PIN Kasutam KIVILIIM –M Tera suu Survetug Kivinen Tera suu Kulu ca Kivinenu Kuivam Kulu ole Pakend Põhitoon krohv Käsitsi Pakend: välistingimu Kvartsliival, ts tugevadpeen kroh põhinev mikropragud dekoratiivmü paksus on 4ladumiseks ja Uninaksi vär paigaldamise

KRO

PAHTLID PÕRANDATASANDUSSEGUD KROHVISEGUD

NIISKUSKINDLAD PAHTLID

PÕRANDANAKS ISETASANDUV PÕRANDATE TASANDUSSEGU SILER-1 „HINGAV“ NIISKUSKINDEL ALUSPAHTEL ● Ehituslubjal ja liival põhinev krohvisegu. Omadustelt lähedane Kasutamiseks sisetingimustes siseja välistingimustes jubaEHITUSTÖÖDEKS sadu aastaid Eesti aladel kasutatud lubimördile, millega laotud Isetasanduv põrandatasandussegu Töötamiseks KROHVISEGU käsiti või pumbaga Tera suurus kuni 0,6 mm ja krohvitud Kasutamiseks sise- enamik ja välistingimustes ● Kasutamiseks sisetingimustes. Valatava kihi pak­ Valatava kihi paksus mmvanu paekivi- ja tellisseinu. Paekivist ja dolomiit­ Kivinenenult kuuma-3-30 ja külmakindel 2 setest kivimitest müüride ladumiseks. Vanade müüritiste ja krohvi­ Tera suurus kuni 1,5 mm

sus 3–30 mm. Kulu 1 mm kihi korral 1,7 kg/m , 2 1,7 kg/m2, 5 mm kihi korral 8,5 kg/m2 Kulu: kihikg/m korral Kulu ca1 mm 1,3-1,5 2 , kihi paksusel 5 mm Kulu ca 6-7 kg/m

pindade tasandamiseks.

5 mm kihi korral 8,5 kg/m2.

Valatud põrandale Kuivamisaeg: 2-6 hvõib astuda 1-3 ööpäeva möödudes Kuivamisaeg: 24 25 h ja 1000 kg ● Pakend: mm. Kivinenu ● Betoonist, kivist, plaatidest ja teistest tugeva­ Põrandakatet Pakend: 5 ja 20saab kg paigaldada 1-3 nädala möödudes

Pakend: 7,5; 25 ja 1000 kg valmistatakse test materjalidest põrandate tasandamiseks. Pa­

Pakend: 5 ja 25 kg Aluspinnaks sobivad betoon, kergbetoon, Kasutatav ka pritspahtlina.

SAVIKROHV Portlandtsemendil, liival ja polümeeridel põhinev krohvisegu. rim segu põrandaküttele. Aluspinda peab enne SAVIKROHV Betoonist, kivist, plaatidest materjalidest kivi, niiskuskindlad krohvid ja teistest pahtlid.tugevatest Pahtlikihi paksus 1-3

Kasutam Aluspinnaks sobivad betoon, kivi, tugevad krohvid ja pahtlid. tasandamist töötlema nakkedispersiooniga. ●tasandamiseks.

Kasutamiseks kuivades siseruumides.

Tera suu­ põrandate Parim segu põrandaküttele.

Valmissegatud mm ühekordsel pealekandmisel.

Pahtlit saab värvida kõikidele Tera suu Krohvikihi paksus ca 4-35 mm.

PLOKILIIM K ● Pakend: 5 ja 25 kg rus kuni mm. segu kasutamise aeg2kuni 45 min. Aluspinda mineraalsetele pindadele sobivate värvidega.peab enne tasandamist Survetug Max üh

● Max ühe kihi paksus 1 cm. Kulu 1 cm kihi kor­ töötlema NAKKEDISPERSIOONIGA. Kuluole ca Kulu ral ca 20 NIISKUSKINDEL kg/m2.

SILER-2 „HINGAV“ VIIMISTLUSPAHTEL Pakendh Värvus: HELE KROHVISEGU VALGE TSEMENDI BAASIL KROHVISEGU

● Toonid: valge, hall, punane, beež, roheline.

SILER 2 Kasutamiseks siseja välistingimustes

Toonid: EHITUSTÖÖDEKS Pakend: NAKS+P ISEVALGUV KIIRKIVINEV TASANDUSSEGU ● Looduslikul savil, ja armeerival kiul põhinev „Hingav” niiskuskindel viimistluspahtel Tera suurus kuni 0,25 mm liivalPÕRANDATE

Looduslikul Kasutamiseks siseja välistingimustes Kasutatakse As PROBLEEMSETELE ALUSPINDADELE. KASUTAMISEKS PUIDUL. krohvisegu.

Omadustelt lähedane juba sadu aastaid ● Kasutamiseks sise- ja välistingimustes. Tera suu­ Kivinenenult kuumaja külmakindel

OmadusteltS

Tera suurus kuni 1,5 mm ladumiseks.

2 Kasutamiseks sisetingimustes aladel Kulu Eesti ca 0,8-1,2 kg/m rus kuni 0,25 mm.

2 kasutatud savikrohvile. Kasutatakse erinevate mineraal­ savikrohvile. , kihi paksusel 5 mm

Kulu ca 6-7 kg/m Keskmine kih Töötamiseks käsiti pumbaga sete, puidust, jms pindade krohvimiseks.

Kuivamisaeg: 2-6 hvõipilliroomatist ● Kivinenenult kuuma- ja külmakindel. Kulu pilliroomatis Kuivamisaeg: 24 h

segu külmum 2 Valatava paksus ● Pakend: kg mm Pakend: 5kihi ja 20 kg25 3-30 ca 0,8–1,2 kg/m .

Kulu: Pakend: 25 kg

1 mm kihi betoon, korral 1,7kergbetoon, kg/m2, 5 mm korral 8,5 kg/m2 Aluspinnaks sobivad kivi,kihi niiskuskindlad ● Aluspinnaks sobivad betoon, kergbetoon, kivi, niis­ PealeValatud valge tsemendi sisaldab liiva ja2-3 polümeere.

Aluspinnaks

põrandale võib astuda h möödudes krohvid ja pahtlid. Ühe pahtlikihi paksus 0,5-1 mm.

Valmissegu on kuskindlad krohvid ja pahtlid. Ühe pahtlikihi paksus 0,5–1 mm. Pahtlit sobivad betoon, AHJUSEGU SAVIKROHVI VÄRVIP kivi, tugevad krohvid ja pahtlid.

Krohvikihi paksus AHJUSEGU K Põrandakatetkasutatav saab paigaldada 7Pahtlit ööpäeva möödudes toatemperatuuril 6 tundi. saab värvida kõikidele saab värvida kõikidele mineraalsetele pindadele sobivate värvidega.

Kuumakindlate lisanditega kvaliteetahjusegu ca 4-35 mm.

PUUKÜTTEG

Pakend: 25 kg mineraalsetele pindadelekollete, sobivate värvidega. ● Pakend: 5 ja 20 kg puuküttega lõõride, ahjude ja kamiLADUMISEKS Betoonist, kivist, puidust, veekindlast vineerist, kipsplaadist ja nate ladumiseks

Kulu ca 1 teistest tugevatest materjalidest põrandate tasandamiseks.

Sobib KIUDPAHTEL KIUDARMATUURIGA POLÜMEERNE ● Keskmine segu paksus kahe ALUSPAHTEL kivi vahel LUBIKROHV RENOVEERIMISTÖÖDEKS

Pakend: põrandakütte kinnivalamiseks.Ei sobi kestvasse märga keskkonda. välistingimustes

ca 8–10 sisemm.jajaKulu ca 1 kg kivile.

LUBIKROHV Kasutamiseks Kasutamiseks sisevälistingimustes Kasutatakse p Aluspinda peab enne tasandamist töötlema NAKKEDISPERSIOONIGA. suurus kuni 0,6 mm

Kasutatakse puuküttega tulekollete ladumiseks, Tera Tera ● suurus kuni 1,5 mm renoveerimistöödeks paigaldamise Kivinenenult kuumaja külmakindel kaminate, dekora­

2 paigaldamiseks, ahjupottide , kihi paksusel 5 mm Kulu ca 6-7 kg/m ● Kasutamiseks sise- ja välistingimustes. Tera suu­ ladumiseks. K 2 ca 1,3-1,5 kg/m korstnate jne ladumiseks.

tiivmüüritiste, Kulu Kuivamisaeg: 24 h KIIRKIVINEV PÕRANDATE rus kuni 1,5 mm.

NOBENAKS ISEVALGUV, 3-8 h

● Pakend: 5 ja Kuivamisaeg: Pakend: 25 ja 1000 kg25 kg ● Krohvikihi paksus 5–30 mm. Kulu 5 mm kihi TASANDUSSEGU Pakend: 25 kg

2 Ehituslubjal ja liival põhinev krohvisegu. Omadustelt lähedane korral ca 6–7 kg/m .

Kasutamiseks Sisaldab sünteetilistsisetingimustes kiudu. Välja töötatud spetsiaalselt juba Töötamiseks sadu aastaid käsiti Eesti aladel kasutatud lubimördile, millega

või pumbaga poorbetoontoodete (Aeroc, Silbet plokkide) pahteldamiseks. laotud ja krohvitud enamus vanu paekivi ja tellisseinu. Paekivist ja 13

Valatava kihisobivad paksuska3-30 Pahteldamiseks kõikmm teised mineraalsed pinnad. Ühe dolomiitsetest kivimitest müüride ladumiseks.

2

Kulu:paksus 1 mm kihi 1,7 kg/m , 5 mmsaab kihiVanade korral müüritiste 8,5 kg/m2 ja pahtlikihi 2-8 korral mm. Kuivanud pahtlit värvida kõikidele krohvipindade tasandamiseks. Krohvikihi paksus 5-30 mm.

PÕRANDANAKS

Puust saab maja, suvila või saun Viljandimaal Suure-Jaani vallas Lõhavere külas tehakse freesprussist saunu, suvilaid ning aia- ja elumaju. Kuidas, mida, kellele ja mismoodi konkreetselt prussist hoone saab, uurisime juhataja Villu Taburilt.

Kasutada saab palkmaja püstitamiseks kõiki üld­ levinud vundamenditüüpe: lint-, post- ja plaat­ vundamenti.

Kuidas maja soojustada? Millist soojustust kasutada?

Soojustuseks kasutatakse tavaliselt mineraal­ villa, mille paigaldamiseks pakume lisana puit­ karkassi, ning voodrilauda, mis imiteerib täp­ selt seinaprussi. Samuti võib kasutada erine­ vaid plaatmaterjale.

Kui kaua võtab tellitava maja tootmine aega?

Tootmine iseenesest ei võta väga kaua, aga ar­ vestada tuleb tööde järjekorraga, tavaliselt on see 4–6 nädalat.

Kuidas kõik algas?

Kuidas maja minu hoovi peale saab?

Sallendor alustas aiamajade tootmisega aastal 1999, endise Suure-Jaani metsamajandi direktori Avo Soosalu soovitusel. Rakvere metsamajand ja nende järel Suure-Jaani metsamajand olid esime­ sed freesprussist majade tootjad Eestis. Nõuko­ gude aja kuulus suvila Simo on just Rakvere met­ samajandis toodetud. Avo oli oma suure koge­ musega meile abiks tööpinkide seadistamisel, esi­ meste aiamajade tegemisel ja ka Saksamaalt ost­ ja leidmisel. Edasi tuli koostöö Rakvere metsama­ jandiga, kellele tegime alltöövõttu seitse aastat.

Nüüdseks oleme iseseisvalt eksportinud oma toodangut kaheksasse Euroopa riiki. Eesti klien­ tidele toodame lihtsalt entusiasmist ja põhili­ selt saunasid, sest ainult meie väikese turuga fir­ ma ellu ei jääks.

Majad pakitakse tehases 6 m pikkustele puidust alustele. Meie palkmaja-arvutiprogramm koos­ tab paki skeemi täpselt maja ülesladumise järje­ korras. Nii on ehitajal mugavam töötada, sest ta avab ainult vajaliku paki ja ülejäänu on halva ilma eest kaitstud. Valmis pakid majade detai­ lidega tõstetakse tehases kraanaga varustatud auto peale ja see omakorda tõstab need vajali­ kus kohas maha.

Millised on hindade suurusjärgud?

Väiksemate standardmudelite hinnad algavad 1100 eurost, suured ja keerukamad mudelid võivad maksta ka 25 000 eurot, elumajad veel­ gi rohkem.

Klientide soovid ja võimalused on väga erine­ vad, seetõttu on peaaegu kõik tööd unikaalsed ning hind kujuneb välja kliendi ja projekteerija koostöös, otsides kliendile sobilikke lahendusi.

Tootmismahtudest rääkides, mitu maja/ sauna aastas valmis teete?

Suurema osa toodangust moodustavad eri­ projektidega aiamajad ja suvilad – aastas um­ bes nelisada. Saunad jäävad kõik Eestisse, neid toodame ja ehitame ka „võtmed kätte” variandi­ na, kokku paarkümmend tükki aastas. Meie kõi­ ge väiksemad tooted on koerakuut ja välikäim­ la, mis on suvekodude juures üsna populaarsed.

Kuidas teie valdkonnas tundub, kas majandus on tõusuteel? Mida ootate lähiajalt? fot kogudes valmib koostöös kliendiga esialgne hoone eskiis, mille järgi teeme hinna­pakkumise ja sõlmime lepingu. Seejärel teeb meie projektee­ rija spetsiaalse arvutiprogrammiga esialgse hoo­ ne plaani ja vaated, mis lähevad kliendile võima­ like muudatuste tegemiseks. Pärast viimast koos­ kõlastust valmivad lõplikud tööjoonised ja võib alustada tootmist.

Kas valmistate maju ka eriprojektide järgi?

Umbes 80 protsenti toodangust valmib eri­ projektina. Saunu, suvilaid ja aiamaju on võima­ lik tellida ka meie standardlahenduste hulgast.

Standardlahendus on kõige odavam variant, sest projekteerimiskulud jäävad ära.

14

Maja tellin teilt, aga milline peab olema vundament?

Seinad on puidust, aga millist katust pakute?

Kui tahaksin teilt maja või sauna tellida, millest peaksin alustama?

Sallendor OÜ

Esmalt tuleb selgeks teha, kas planeeritav hoone leiab kasutust elamu, suvila või saunana ja mil­ lisel aastaajal. Väiksema ja ainult suvel kasutata­ va hoone puhul võib piirduda õhema seinaprus­ siga 44 või 50 mm.

Kui plaanite kasutada puitmaja ka talvel, tuleks valida 70 või 92 mm seinapruss ja mõelda põran­ da, katuse ja seinte lisasoojustusele. Niimoodi in­

Lõhavere, 71209 Viljandimaa

Kasutada saab nii kivi-, plekk- kui ka bituumen­ sindlitest katust.

tel/faks 435 8766, 5093756

Mis tüüpi on uksed-aknad?

C:88 M:43 Y:90 K:8 info@sallendor.eu

www.sallendor.eu Pantone 349 R:25 G:100 B:65

Aiamajade ja saunade uksed-aknad valmistame oma tehases. Kõik välisuksed on varustatud ti­ Pantone 136 henditega, aknad klaaspakettide ja tihenditega.

Suuremate suvemajade ja elumajade uksed-­aknad R:248 G:195 B:0 tellime mõne suurema ukse-aknatootja käest.

C:0 M:20 Y:100 K:0

Tundub, et majandus on kergelt tõusuteel, sest meie välispartnerite tellimused hakkavad tasa­ pisi taastuma. Nüüd, kevadest alates võtame taas juurde uusi töölisi. Aga selle teema puhul ei saa ma kuidagi jätta kivi viskamata meie riigi kapsaaeda. Tublid ministrid küll räägivad vaja­ dusest ja tähtsusest toetada eksporti ja väike­ ettevõtlust, aga tegelikkuses on uppuja pääst­ mine ikkagi uppuja enda asi. Pigem lisandub rii­ gi poolt iga aastaga rohkem ettevõtlust takis­ tavaid asjaolusid. Aina suuremaks lähevad riigi palgatud ametnike hordid, kes meie enda maks­ tud maksude eest head palka saades püüavad iga hinna eest üles leida reeglid või direktiivid, mis meil on täitmata. Täitmata jätmisel on ette nähtud suured trahvid või halvimal juhul toot­ mise lõpetamine. Kedagi justkui ei huvitaks, kas üks maksumaksja on rohkem või vähem. Olen siiski optimist ja usun, et valitsus leiab lahendu­ si enne, kui meie väike- ja pereettevõtted viim­ seni välja surevad.

15

www.hansapakend.ee www.hansapakend.ee

666 0444 teltel 666 0444

Markeerimis- PakkePakkeMarkeerimisseadmed seadmed seadmed seadmed

LiimimisLiimimisseadmed seadmed

Mittekontaktsed Alusekiletajad Kuumliimiseadmed • •Mittekontaktsed • •Alusekiletajad • •Kuumliimiseadmed jugaprinterid jugaprinterid Lindisulgejad Külmliimiseadmed • •Lindisulgejad • •Külmliimiseadmed Karbiprinterid • •Karbiprinterid Lintimisseadmed • •Liimipüstolid Liimipüstolid • •Lintimisseadmed Etiketeerijad Mosca • •Etiketeerijad Mosca Käsi-jajaautomaatautomaat• •KäsiTermosiirdeprinterid • •Panderollimasinad Panderollimasinad süsteemid süsteemid • •Termosiirdeprinterid Termostampprinterid • •Termokahaneva Termokahaneva • •Liimid Liimidtööstustele tööstustele • •Termostampprinterid kileseadmed seadmed kile Laserprinterid Liimipuhastusained puhastusained • •Laserprinterid • •Liimi Kilekotikeevitajad • •Kilekotikeevitajad Karbiformeerijad • •Karbiformeerijad Jäätmepressid • •Jäätmepressid Palletiseerijad • •Palletiseerijad Täisautomaatliinid • •Täisautomaatliinid

MÜÜK• •HOOLDUS HOOLDUS• •REMONT REMONT• •TÄISLAHENDUSED TÄISLAHENDUSED MÜÜK