MEHE TERVIS (september 2015)

VĂ„ L J A A N D E K O O S TA S A S E K S P R E S S M E E D I A T E E M A- J A E R I L E H T E D E O S A K O N D

Ilmub Maalehe vahel

Väljaandja AS Ekspress Meedia Tallinn, Narva mnt 13

EM eride juht Piret Tamm piret.tamm@ekspressmeedia.ee, tel 668 8191

1 0 . S E P T E M B E R 20 15

Toimetaja Vilve Torn vilve.torn@ekspressmeedia.ee, tel 680 4518

Reklaam Kathy Kilusk kathy.kilusk@ekspressmeedia.ee, tel 680 4521

Kujundaja Mari Peterson mari.peterson@ekspressmeedia.ee

2 M E H E

TERVIS

MAALEHT Nr 37 (1457) 10. september 2015

Kui mehe meel on must...

Depressiooni on raske avastada.

Selle äratundmiseks on vaja teadmisi ning julgust.

Mees jõuab koju ja vaikib. Kisub lipsu lõdvaks, lennutab telefoni kauge kaarega lauale, prantsatab diivanile ja näpib nüril pilgul telekapulti. Siis tõuseb, tõmbab käega läbi juuste ning jälgib aknast, kuidas naaber autot tema maasturi kõrvale pargib.

Mitte et see teda huvitaks. Viimasel ajal on akna all seismised pikemaks muutunud. Õllepudeli kork maandub kusagile kapi alla ja mees vajub uuesti diivanisse.

Poole tühjemaks saab varsti ka viskipudel, mis üleeile ärikohtumisel kingiti.

Mees püüab mitte mõelda sellele, et varsti astub uksest sisse naine koos lastega ja vaikus kaob. Et homme algab kõik otsast. Ja ülehomme. Nii neetult vilets on olla. Väsimus halvab liikmed, aga ööd on unetud. nnn Mees astub bussist märjale maanteele ja sammub kodu poole, nii paar kilomeetrit on veel minna. Jälle pole palka üle kantud, tuleb poest igapäevane “sarvik”, leib, vorst ja – mida naine tahtiski – hapukoor võlaraama-

tule võtta. Pole lugu, ennegi võetud, jätab ükskõikseks.

Peaasi kui poiss oma aipäädi jutuga jälle tüütama ei tuleks – kust mees selle võtab? Sai tema oma kooli ehtsast nahast Tšehhi diplomaatkohvrita lõpetatud, saab ka poeg vidinateta hakkama, kuni ise teenima hakkab.

Põuest poeb välja poolik, mees rüüpab mehise lonksu. Teeb seda teadmise kiuste, et tegelikult ta tinutada ei tohiks. Keda üldse huvitab, kas ta jõuab homme ja ülehomme ja üldse sel nädalal veel tööle?

Kõik tundub nii mõttetu. nnn

Läbipõlemise, stressi ja depres­ siooni eest pole keegi kaitstud.

Need võivad tabada igaüht, va­ nusest, staatusest, tervislikust seisundist ja soost sõltumata. Ai­ nult et naiste puhul on seda ker­ gem märgata, sest neil on tarvi­ dus oma enesetundest ja tuju­ dest rääkida. Meestel asjad nii ei käi. Miks muidu näitab nukker statistika, et naistel esineb roh­ kem depressiooni, kuid meeste seas on ligi neli korda rohkem depressioonist tingitud enese­ tappe.

Mees vaikib ja lepib. Halve­ mal juhul ei oska arvatagi, et sellist seisundit ei pea kanna­ tama, et sellele on abi. Ta peab seda kas mustaks tujuks, näru­

seks iseloomuks, nöökivaks saa­ tuseks või kõigeks kokku, ja lee­ vendab ängi viinaga. Nõrk on see, kes kurdab – mäletate Tony Sopranot, mafioosost psühhote­ rapeudi klienti?

Kuid kas oma haiguse tunnis­ tamine on nõrkus?

Läbipõlemisest saab haigus Ajutine masendustunne luhta läinud lähisuhtest, tööraskus­ test või üldse nadist Eesti elust ei ole sama mis depressiivne häire. Ka stress ning läbipõlemi­ ne ei ole sama mis depressioon, küll on aga pikka aega kuhjunud ülemäärane stress ja läbipõle­ mine süüdi depressiooni kuju­ nemises.

Meie elu on väga stressiroh­ ke ja kiire, tööd on palju, lõõgas­ tumise ja taastumise aega jääb väheks, ütleb Tallinna Nõmme perearstikeskuse perearst Eero Merilind. “Kui räägin patsiendi­ le, et nüüd on hädavajalik võt­ ta kolm-neli nädalat puhkust, et lõplikku läbipõlemist ära hoida ja taastuda, saan vastuseks: nal­ ja teete või, kust see aeg võetak­ se, nii kaua pole võimalik töölt ära olla! Lisaks ühiskondlik sur­ ve iga hinna eest edukas olla või vähemalt hakkama saada. Me­ hed püüavad viimast võtta ja töötavad palju. Tekib läbipõle­ missündroom, mängu tulevad

ergutid (nagu kohv), sigaretid, riskikäitumine, ekstreemsport, alkohol. Aga kui alkohol hakkab mõjuma lõõgastavalt, on asi tõ­ siselt halb.”

Dr Merilind lisab, et meestel on selles suhtes raskem, et eri­ nevalt naistest ei oska nad nn multitasking’ut ehk korraga mit­ me asja tegemist-ajamist. Me­ hed süvenevad põhjalikult pa­ rasjagu käsil olevasse. Kui üles­ andeks, ükskõik kas tööl, kodus või suusamäel, pole võimalik panustada piisavalt, tekitab see pinget ja stressi.

“Laias laastus on kolme sor­ ti mehi: ühed ei suuda ka vabal ajal end tööst välja lülitada. Tei­

sed töötavad palju, kuid elavad täpselt õpetuse järgi ja lülitavad end jõuga ja teadlikult välja.

Kolmandad ei tee midagi ja teki­ tavad sellega perele pinget, mu­ ret ja stressi.” Neist igaüks võib jääda depressiooni, kuid põhju­ sed on erinevad.

Kahe otsaga haigus “Depressioon pole nõrkuse väl­ jendus või seisund, mida saaks ületada lihtsalt sooviga see nüüd lõpetada või tugeva tahte­ jõuga,” kirjutab Tõstamaa pere­ arst Madis Veskimägi patsienti­ dele mõeldud ettekandes. “Dep­ ressiivse haigusega inimesed ei

TA S U B T E A DA

Depressioon n Depressiivne häire on haigus, mis tabab kogu keha, meeleolu ja mõtlemist. See mõjutab söögiisu, unerežiimi ja enesetunnet. n Depressioonis inimesele on enamasti iseloomulikud mitmesugused negatiivse meeleolu seisundid, nagu lootusetuse, pessimismi, sisemise tühjuse, väärtusetuse ja abituse tunne, mis võivad viia surmamõtete või enesetapuni. n Kergemate vormide puhul aitab osa inimeste raviks ainult psühhoteraapiast. Keskmise või raske depressiooniga inimesed saavad enamasti abi depressioonvastastest ravimitest. n Enamiku puhul toimib kõige paremini kombineeritud ravi: ravimitega saavutatakse sümptomite leevendumine suhteliselt kiiresti ja kõrvale pakutakse psühhoteraapiat.

Allikas: Depressioon. Madis Veskimägi, Tõstamaa tervisekool 2005

saa ennast lihtsalt “kokku võt­ ta” ja terveneda. Ilma ravita või­ vad sümptomid püsida näda­ laid, kuid või koguni aastaid.

Asjakohase raviga saab aga suu­ remat osa depressioonihaigetest aidata.”

Mida inimene tunneb või ko­ geb, kui tal on depressioon, tea­ vad kõige paremini need, kes seda ise põdenud või põevad.

Kogu asja juures on aga kurb see, et paljudel juhtudel inime­ sed ei teagi, et nad depressioo­ ni põevad. “Õnneks” käib dep­ ressiooniga kaasas hulk kurna­ vaid vaevusi ja nii satub suurem osa haigeid perearsti vastuvõ­ tule just nende teiste kehaliste vaevuste tõttu.

Veskimägi ütleb, et umbes 81% tema esmastest depressioo­ ni patsientidest tuleb vastuvõtu­ le hoopis muu murega – une­ tus, suur väsimus, energiapuu­ dus, peavalud, tasakaaluhäired, kroonilised valud kehas, sh liha­ se-, rindkere- ja kõhuvalu; impo­ tentsus jne.

Psüühiliste vaevuste märka­ mine on raske. Need on varja­ tud, patsient ei taha sellest rää­ kida ja arst ei oska küsida. See­ ga on kehalised vaevused oma­ moodi trepiastmeks põhjuseni jõudmisel.

Depressioonis Eesti meestel on veel üks oluline märk – lähe­ dased suhted alkoholiga. Sage­

M E H E

MAALEHT Nr 37 (1457) 10. september 2015

TERVIS

3 Shutterstock

“Õnneks” käib depressiooniga kaasas hulk kurnavaid vaevusi ja nii satub suurem osa haigeid perearsti vastuvõtule just nende teiste kehaliste vaevuste tõttu.

Agne Narusk

daseks muutunud napsitamine, vajadus enne magama jäämist vähemalt pudel õlutki ära juua, rääkimata “lõõgastavatest” nä­ dalalõppudest, pikad päevad pudeli seltsis pärast negatiivset sündmust jms on selged depres­ siooni sümptomid. Väga sageli ei aita pudelite peitmisest või si­ sendusest, et nüüd ma enam ei joo, põhjus – depressioon – sü­ veneb ravita veelgi.

Tänavu valminud Eesti meeste käitumise ja hoiakute uuring* näitab alkoholi ja dep­ ressiooni selget seost: meestel, kes viimase aasta jooksul tarvi­ tasid alkoholi väga sageli (kas peaaegu iga päev või 2–3 korda nädalas), esineb tõsiseid dep­ ressiooni sümptomeid sageda­ mini (29%) kui neil, kes tarvi­ tasid alkoholi harvem (kord nä­ dalas, 2–3 korda kuus, ainult

mõned korrad, 18%) või üldse mitte (19%). Tõsiseid või oluli­ si depressiooni sümptomeid esi­ nes aga viiendikul meestest, va­ nuserühmade vahel olulisi eri­ nevusi pole.

Hea on see, et arsti juur­ de abi järele jõuab ka üha roh­ kem mehi: TAI andmetel pöör­ dus 2013. aastal Eestis konsul­ tatsiooniks meeleoluhäirete pärast psühhiaatri poole 5530 meest. Stressiga seotud häireid on aasta aastalt üha enam diag­ noositud nii naiste kui ka mees­ te seas. Meeste jaoks kõige kur­ vem on seni olnud 2011. aas­ ta, mil stressiga seotud häireid diagnoositi kõige rohkem. Sage­ duselt teine diagnooside rühm meeste seas oli psühhoaktiivsete ainete (alkohol, narkootikumid) tarvitamisest tingitud häired ja kolmas meeleoluhäired (sh eri­ nevad depressioonivormid).

Agne Narusk * Themas, A., Ainsaar, M., Soo, K., Sammul, M., Uusküla, A., Tarum, H., Hendrikson, R., Arak, T., Espen­berg, K., & Varblane, U. (2015).

Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: tervis, haridus, tööhõive, ränne ja pereloome. Tartu: Tartu Ülikool

Väga sageli peitub liigse napsitamise taga depressioon.

4 M E H E

TERVIS

MAALEHT Nr 37 (1457) 10. september 2015

Shutterstock

Maks Tugevas ülekaalus napsulembene mees teeb oma elustiili juures maksale suure karuteene.

“Enamik maksahaigusi algab ja kulgeb sümptomiteta, kui sel­ leks mitte lugeda süvenevat nõr­ kust ja jõuetust, mis on väga ül­ dine kaebus,” ütleb Ida-Tallinna keskhaigla gastroenteroloogia­ keskuse juht Triin Remmel.

Maks on inimese suurim ja tähtsaim elund, mis osaleb süsi­ vesikute, rasvade ja valkude, vi­ tamiinide ning hormoonide ai­ nevahetuses. Maks teeb kahju­ tuks ka paljud kehas toodetud ning väljastpoolt organismi sat­ tunud toksilised ained. Samuti toodab maks sappi, mis on va­ jalik toidu seedimisel. Seega on väga oluline teada oma maksa olukorda.

Alkohol – maksa suurim vaenlane Dr Triin Remmeli sõnul on kaa­ sasündinud maksahaigusi õn­ neks vähe. Raskemaks on neist kindlasti sapiteede kaasasün­ dinud atreesia, mis teatud eta­ pil vajab maksasiirdamist. Ka geneetilised haigused, näiteks vaseladestushaigus (Wilsoni tõbi) on haruldane. Harvematel

Soovitused meestele: maksa kaitsmiseks tarbi võimalikult vähe alkoholi, ole normkaalus, sportlik ja hoidu riskikäitumistest.

Mehed nagu muiste 59 € ühele – majutus spaahotellis*** 69 € ühele – majutus talassohotellis Paketti kuulub: * majutus spaahotelli*** või talassohotelli kahekohalises toas, 1 öö (ühese toa lisamaks 20 €) * üldmassaa 45 min * hommiku- ja õhtusöök restorani Rootsi lauas * hommikuujumine Thalasso Day SPA mereveebasseinis kl 6–9 * piiramatu Thalasso Day SPA basseini- ja saunapargi külastus kl 15–22

ž

Pakett algab saabumispäeval kl 15 ja lõpeb järgmisel päeval kl 12.

Mehed nagu muiste vikateid ihusid vastu luiske ja ei heina nemad kangutand üldse ilma hanguta.

Naabrist paremad ka juba siis nad olid, kui käskimised Brüsselist tulid, ja spaas nad käisid alatihti ära kangutamas stressikihti.

mõtted Ikke kõige paremad aal, ja võtted saad meie selt rahulikult kodumai spaamaalt!

Lisainfo ja broneerimine: 472 4600 või framare@framare.ee Fra Mare Thalasso SPA Ranna tee 2, Haapsalu www.framare.ee

M E H E

MAALEHT Nr 37 (1457) 10. september 2015

TERVIS

5

s kannatab kaua ilma valuta TA S U B T E A DA

Maksahaigused n Maksa rasvumine ehk steatoos, rasvhepatoos: triglütseriidide ladestus maksas, millest võib areneda organi fibroos või tsirroos. Põhjusteks alkoholi liigtarvitamine, rasvtõbi, suhkruhaigus. n Hepatogestoos: sagedamini seotud mitmikraseduse või varempõetud maksahaigustega. n Hepatomegaalia ehk maksasuurenemus: seotud alati haigustega, nagu näiteks verevoolu häired (tromb) või verehaigused (sirprakuline aneemia), samuti sapi tootmise ja ringluse häired. n Maksalutikad ehk lamblioos: nakatumine mustuse ja saastunud toiduainete kaudu lamblia tsüstide sissesöömisel, mõnikord ka joogiveega. Võimalik ka otsene nakatumine inimeselt inimesele. n Kollatõbi ehk viirushepatiit A: nakatutakse saastunud vee või toiduga, ka otsesel kontaktil nakatunud inimesega. n Viirushepatiit B ja C: nakatutakse vere ja teiste kehavedelikega kaudu. Umbes 10%-l nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks. n Maksatsirroos: maksarakkude kärbumine ning sidekoelise asendumine, sagedasemaks põhjuseks on alkohoolne maksahaigus. n Maksavähk: riskiteguriks on alkoholi või B-hepatiidi tagajärjel tekkinud maksatsirroos.

Allikas: www.inimene.ee

juhtudel tulevad kõne alla vii­ ruslikud (C-hepatiit) ja autoim­ muunsed maksahaigused.

Tohtri sõnul mõõdetakse maksa tervist nn maksaanalüü­ side alusel, mida määratakse veeniverest. Sagedasemad ana­

lüüsid on aspartaataminotrans­ feraas (ASAT), alaniinaminot­ ransferaas (ALAT), gamma-glu­ tamüültransferaas (GGT), aluse­ line fosfataas (ALP) ja bili­rubiin.

“Kui maksarakk on katki, siis tõusevad seerumis esimese kahe

analüüsi väärtused. Sageli on vaja aga teha mitmeid analüü­ se, et leida maksahaiguse põh­ juslik faktor (hepatiidiviirused, ainevahetuslikud markerid, au­ toantikehad jpm),” selgitab dr Remmel.

Arst soovitab meestele, kes tahavad kaitsta oma maksa, tar­ bida võimalikult vähe alkoholi (mitte üle 20 grammi absoluut­ se alkoholi päevas), olla norm­ kaaluline, sportlik ning hoiduda riskikäitumistest.

Maks tahab tervislikku toitu Paljudel juhtudel ei pruugi olla mingeid sümptomeid maksahai­ gusest, kuid vahel võivad mak­ sahaigusele viidata isutus, sil­ mavalgete kollakus, heledavär­ viline väljaheide või valu pare­ mal küljel.

“Kahjuks ei anna maks ise va­ luga või mingil muul viisil oma algavatest probleemidest mär­ ku. Seetõttu võib kuluda üsna pikk aeg enne, kui selgub, et maksale on liiga tehtud,” üt­ leb toitumisnõustaja Egle Kop­ pel. Seetõttu peavad tihti nahk, soolestik, neerud, kopsud ja tei­ sed organid hätta jäänud maksa töö üle võtma. See koormab ka nende tööd ning mitmesugused sümptomid võivad ilmneda üle kogu keha.

RETSEPT

Maksa puhastav tee n 2 tl võilillejuurt n 2 tl läiklehise mahoonia juurt n 1 tl ingverijuurt n 1 tl lagritsajuurt n 3 kl vett Pane taimed ja vesi kaanega nõusse, kuumuta keemiseni.

Hauta seejärel tasasel tulel 15 minutit. Kurna. Joo 3–4 klaasi päevas.

Allikas: kunksmoor.com

Ülekoormatud maksa tun­ nusteks võivad olla nahaprob­ leemid, allergiad, migreen, ref­ luks, sapi- või neerukivid, pide­ vad külmetushaigused ehk ma­ dal immuunsus, unehäired, üle­ kaal.

See on vaid osa pikast loete­ lust, mille ilmnemisel võib mõel­

Pikalt kestev maksa ülekoormus võib soodustada maksahaiguste teket.

da maksa tervislikule seisundi­ le. Ka kõrgenenud vererõhk ja kolesteroolitase ning problee­ mid veresuhkruga võivad anda märku sellest, et maksa kui or­ ganismi kaitseliin vere kaudu levivate infektsioonide eest on nõrgenenud või hoopiski alla andmas.

Egle Koppel lisab, et pikka aega kestev maksa ülekoormus võib soodustada maksahaigus­ te teket. Inimestel tuntakse ligi sada maksa haiguslikku seisun­ dit, mille täpseid tekkepõhjusi pole teada. Osa neist on ravita­ vad ja ennetatavad, kuid osa pa­ raku mitte.

“Mõningaid maksahaigusi seostatakse pikka aega kestnud ebatervisliku eluviisi ja kehva­ de toitumisharjumustega. Pika­ ajaline narkootikumide, alkoho­ li, mõnede ravimite ja muude toksiliste ainete tarbimine kah­ justab maksarakke,” ütleb Kop­ pel. Seetõttu võivad alkoholist hoidumine, tervislik toitumine, piisav liikumine ja normaalse kehakaalu säilitamine tugevda­ da immuunsust ja vähemalt osa maksahaigusi ennetada või va­ rajases staadiumis ka ravile kaa­ sa aidata.

Signe Kalberg

6 M E H E

TERVIS

MAALEHT Nr 37 (1457) 10. september 2015

Seksuaalelu probleemid tuleb teki alt välja tuua Enamikule erektsioonihäiretele leidub ravi ja tõhusaid ravimeid.

Tuleb vaid abi otsida.

Kui OÜ At Front viis Eestis mees­ te-naiste seas läbi veebiküsitlust eesmärgiga analüüsida rahulolu partnerlussuhete ja seksuaalelu­ ga ning nende seost võimalike ra­ vitavate seksuaalhäiretega, tun­ nistas kolmandik Eesti meestest seksuaalhäiret. Samast küsitlu­ sest selgus ka, et 79% püsipart­ neriga meestest ja 74% naistest uskus, et nende partner on nen­ devahelise seksuaaleluga rahul.

43% meestest tunnistas aga, et pole vahetevahel suutnud oma partnerile seksuaalsuhtes rahul­ dust pakkuda. Naistest tunnistas 32%, et nende partner ei suuda neile rahuldust pakkuda.

Kokkuvõttes oli uuringus osa­ lejatest oma seksuaaleluga rahul ca 70% – kuigi, mida kõrgemaks hinnatakse rahulolu seksuaal­ eluga, seda enam ollakse rahul ka oma pere, tervise ja eluga ter­ vikuna. Mõtlema paneb aga see, et viiendik küsitletutest ei julge­ nud seksuaalelu probleemidest

partneri või arstiga rääkida. Te­ gelikult peab.

Medita kliiniku meestearst Kristo Ausmees ütleb, et kogu maailmas arvatakse erektsioo­ niprobleeme olevat rohkem kui 150 miljonil mehel. Kurb on see­ juures, et ainult väike osa nen­ dest julgeb ja tahab tulla arsti juurde abi otsima. Eks siin män­ givad oma osa ka erektsioonihäi­ rega kaasnevad müüdid, mis te­ gelikkuses tõele ei vasta.

Esimene müüt: Erektsioonihäire on harvaesinev haigus – see esineb enamasti vanematel meestel, kel pole kindlat partnerit. Noori mehi see üldse ei mõjuta või ei ohusta.

Tegelikult on erektsioonihäire väga laia kandepinnaga ja väga laia levikuga haigus ning sellel on väga palju põhjuseid. Dr Aus­ mees ütleb, et USA-s tehtud suu­ rima maailma-uuringu tulemu­ sed näitavad, et üle 40aastaste meeste hulgas esineb seksuaal­ häireid ligi pooltel. Loomulikult tõuseb see protsent vanuse suu­ renedes, lisab dr Ausmees.

Erektsioonihäiretest Eesti näi­ tel rääkides on ka meil see prot­

sent üsna suur ja väiksemas ma­ hus tehtud uuringud näitavad, et 40–49aastaste meeste hulgas esi­ neb erektsioonihäiret kuni 13%-l meestest. See number tõuseb oluliselt pärast 50. eluaastat.

Kuuen­ das kümnendis on see protsent juba 40 juures. Veel kümnend hiljem aga lausa juba üle poole. Üsna sarnased numb­ rid muu maailmaga.

Teine müüt: Enamik erektsioonihäireid on psühhogeense tagapõhjaga.

Ehk siis stress, kodutülid, üle­ üldine väsimus ja ületöötamine on põhilised põhjused, mis mõ­ jutavad erektsiooni langust ja erektsioonihäireid.

See ei ole dr Ausmehe kinni­ tusel sugugi nii. Kui mõnda aega tagasi räägiti, et on psühhogeen­ ne pool ja teine organismi muu­ tustega seotud pool, siis täna võib öelda, et kõige olulisem sek­ suaalhäireid puudutav põhjus on segu erinevatest psühhogeense­ test ja orgaanilistest teguritest.

Ehk mitte ainult stress ja psühho­ geensed tegurid ei mõjuta erekt­ sioonihäirete teket, vaid kindlas­ ti on siin oma osa ka tervise- ja

riskikäitumisel ning organismi muutustel, selgitab dr Ausmees.

Kolmas müüt: Erektsioonihäire on peamiselt vanade meeste probleem.

Kuigi vananemine on üks olu­ lisemaid erektsioonihäire põh­ juseid, esineb dr Ausmehe sõ­ nul seda üsna palju ka noorema­ tel meestel. Ja kui rääkida sek­ suaalsusest veel laiemas mõttes, siis näiteks ejakulatsiooniga seo­ tud häired on meeste hulgas, ja just nooremate meeste hulgas üha kasvav trend. Mis on selle põhjus?

Kui rääkida eelkõige ejakulat­ sioonihäiretest, siis ilmselt män­ gib oma osa krooniliste sugutee­ de põletike laialdasem levik.

Kui erektsioonihäirete põhjus­ tel aga pikemalt peatuda, siis li­ saks vanusele on oma osa suit­ setamisel, alkoholil, kaasuvatel haigustel (diabeet, hüpertoonia, südame- ja endokriinhaigused), mees ja naissuguhormoonide omavahelisel düsbalansil ja üle­ üldiselt suguhormoonidega seo­ tud muutustel.

Dr Ausmehe sõnul mängib suurt rolli ka ülekaal – suur pols­

ter vöökohal mõjutab tervist olu­ liselt ning selle rolli tähtsustatak­ se õnneks üha enam.

Tihti põhjustavad erektsioo­ nihäireid ka neuroloogilised hai­ gused ja eesnäärmehaigused, kuid need pole üksnes vanema­ te meeste haigused, vaid mõjuta­ vad ka nooremaid.

Neljas müüt: Erektsioonihäire on raskesti ravitav.

Dr Ausmees kinnitab, et erekt­ sioonihäiret on üsna kerge ravi­ da, ent kõige tähtsam on muidu­ gi diagnostika, et teha kindlaks riskitegurid. Näiteks patsiendid, kellel esinevad psühholoogilised probleemid, saavad parimat abi psühhiaatri või seksuoloogi poo­ le pöördumisel.

Väga sageli juhtub ka nii, et mees suudab ise oma igapäevase käitumisega (vähem suitsetades, tööstressi vähendades, toiduse­ delit korrastades) oma seksuaal­ sust oluliselt parandada.

Oluliselt tähtsam on aga see, et mehed, kes tunnetavad, et neil on aastaid seksuaalhäirete­ ga probleeme või on need prob­ leemid tekkimas, tuleksid arsti juurde.

Kahjuks näitavad Eesti uurin­ gud, et arstile julgevad oma sek­ suaalmurest rääkida ikkagi vähe­ sed. Dr Ausmees usub, et siin pei­ tuvad kindlasti põhjused nõuko­ gude ajast pärit mentaliteedis, kuid ka selles, et paljud perears­ tid on naisterahvad. Ja kui see naisterahvast perearst on veel üle keskmise eluea või vanem­ gi, tundub tõepoolest ebameel­ div oma muredest rääkida. Seda enam veel väikeses kogukonnas, kus kardetakse delikaatse info lekkimist ja näpuga näitamist.

“Tegelikult ma ei usu, et sellist info lekitamist juhtub, aga vane­ ma põlvkonna hoiakuid ja hir­ me delikaatsete isikuandmete osas on väga keeruline muuta,” lisab Ausmees ja soovitab: “Tul­ ge meestearsti juurde, sest sek­ suaalhäired on ravitavad ning mitte mingil põhjusel pole mõ­ tet aastaid kestnud probleemi teki alla peita. Kõige olulisem on põhjused välja selgitada ja vahel elustiili muuta. Ka tõhusad ravi­ mid on olemas ja kindlasti saame mehi aidata,” kinnitab dr Kristo Ausmees.

Vilve Torn

rEKLAAMArTiKKEL

„Sul oleks nagu kinga sees kivike, millest kuidagi lahti ei saa...”

Nii räägib Rootsis Stockholmi lähedal elav 72aastane erusõdur Jörgen Pihl, kellele tehti kuus aastat tagasi eesnäärmevähi tõttu operatsioon. Nagu paljudel teistel, tekkisid ka temal pärast operatsiooni probleemid uriinipidamatuse ehk inkontinentsiga. „Arvan, et psühholoogiline hoiak põiepidamatuse suhtes oleneb väga palju inimese taustast,” arutleb Jörgen Pihl naeratades. „Olen vana sõdur ja mind on tugevasti mõjutanud mehelik keskkond. See ei ole asja minu jaoks lihtsamaks teinud. Ehk olen just sellepärast muutunud tagasihoidlikumaks ega ole enam niisugune lobamokk nagu varem.”

Jörgen lisab, et uriinipidamatus ei takista teda otseselt midagi tege­ mast, aga kõiki asju peab hoolikamalt plaanima. „Kui lähen mõnda uude kohta, uurin alati järele, kas ja kus on seal tualettruum. Kohe, kui seda näen, käin ära. Niimoodi olen suutnud väljas olles äpardusi vältida.”

Teine tähtis asi on mitte liiga palju juua. Kui Jörgen läheb pubisse, tellib ta õlle asemel kohvi või veini – ja kasutab alati pidamatus­ kaitset. Mees toob lagedale tagavarasideme, mida ta harilikult jaki­ taskus kannab, ja paneb selle lauale. „Mulle meeldivad väikesed si­ demed. Arvan, et suuremad paistaksid välja. Ma ei tea, kas tegelikult ka paistaks, aga tavaliselt sellest piisab. Nagunii on mul igaks juhuks varuside kaasas. Ja nüüd kannan alati teksapükse,” kõneleb mees.

Kuus aastat tagasi tehtud eesnäärmeoperatsiooni tagajärjel tekki­ nud pidamatus tabas meest nagu välk selgest taevast. „Mul polnud õrna aimugi,” ütleb Jörgen. „Keegi polnud mulle rääkinud, et pä­ rast eesnäärmevähi operatsiooni tekivad sageli uriinipidamatus ja

impotentsus. Alguses oli mul väga raske olukorraga leppida ja ma häbenesin,” meenutab Jörgen ning lisab, et täiskasvanud mees peab suutma oma põit kontrollida. „Ma ei ole ennast saanud nii kauge­ le, et läheksin ise apteeki pidamatuskaitsmeid ostma. Praegu tellin neid internetist.”

Seniajani on Jörgeni pidamatusprobleem olnud hästi hoitud sala­ dus, millest teavad vaid lähimad pereliikmed. Hea on olnud rääkida sama probleemi all kannatava sõbraga. Suureks toeks on ka abikaa­ sa ja kaks last.

Kuigi Jörgen on aktiivne paljudel elualadel, mõjutab pidamatus­ probleem mõnikord siiski ka seltskondlikku elu. „Eks tõmbun ala­ teadlikult vähem või rohkem eemale. Seltskonnas viibimine ei ole enam nii lõbus. Ega siiski täpselt tea, kas see tuleb kõnealusest prob­ leemist või hoopis vanusest. Põiepidamatus on nagu kivike kingas, millest kuidagi lahti ei saa. Alateadlikult mõtlen sellele kogu aeg,” arvab mees.

Teisalt on olukorraga leppimine ajapikku kergemaks muutunud ja ka häbitunne on kadunud. „Loodan, et oma lugu teistega jagades saan aidata kaasa avatuma arutelu tekkimisele põiepidamatuse üle,” ütleb Jörgen. „Kui peaksin teistele, sama probleemi all kannatajatele nõu andma, soovitan püüda olukorraga leppida ja sellest hoolimata täiel rinnal elada.”

Oma lugu teistega jagades loodab Jörgen Pihl aidata kaasa avatuma arutelu tekkimisele põiepidamatuse üle.

M E H E

MAALEHT Nr 37 (1457) 10. september 2015

TERVIS

7

Kristjan Teedema

KOLM KÜSIMUST Medita kliiniku meestearst Kristo Ausmees ütleb, et erektsioonihäire on väga laia kandepinnaga ja väga laia levikuga haigus.

Mis vahe on erektsioonihäirel ja impotentsusel?

Vanasti nimetati kõiki mehi, kellel esines probleeme erektsiooniga, impotentideks – see pole nii.

Oluline on teha vahet püsival erektsioonihäirel ehk impotentsusel ja ajutisel erektsioonihäirel.

Impotentsus on püsiv seisund, erektsioonihäire võib olla ka lühiaegne erektsiooni tekke probleem.

Kas partnerit peaks probleemidest teavitama?

Jah. Probleemi tõttu on häiritud mõlema seksuaalelu. Usaldades oma partnerit, on kergem üle saada ka psühholoogilisest pingest, mis ebaõnnestumisega paratamatult kaasneb.

Kas ise saab ära hoida erektsioonihäire teket?

Keegi ei saa anda täit garantiid ühegi haiguse või häire vastu.

Ela elu täisväärtuslikult, hoidu ohtlikest mõnuainetest, ole füüsiliselt aktiivne ja tervislike probleemide tekkimisel lahenda need võimalikult kiiresti.

Lisainfo: erektsioon.ee, medita.ee

Nüüd saan jälle oma

seksuaalelust rõõmu tunda Manuel Martins on avastanud nutika mooduse, kuidas oma seksuaalsele võimekusele uus elu sisse puhuda. “Lõpuks saan oma seksuaalelust rõõmu tunda nagu vanasti,” räägib 60-aastane mees.

Ka 60 aasta vanuselt soovivad mehed nautida seksuaalelu. Kuid Manuel Martinsi jaoks oli see muutunud võimatuks. Kõik läks paremaks, kui ta sai teada preparaadist, mis taastab hea verevarustuse suguelundite piirkonnas.

erektsioone,” räägib ta kergendustundega. Manuel on õnnelik, et on leidnud mooduse seksuaalse naudingu taastamiseks. See, et tänu nendele “meeste tablettide-

Mu sisemine tuli on alles

Preparaat, mille kohta Manuel luges ühest terviseajakirjast, toetab funktsioone, mis on tähtsad organismi seksuaalreaktsioonide toimimiseks, ning seda täiesti looduslikul moel. Tänu sellele on võimalik erektsioone säilitada ning seks on taas naudingu allikaks.

Elukvaliteet

Manueli puhul hakkas preparaat toimima kuu-kahe jooksul. Alates sellest ajast on ta elanud aktiivset seksuaalelu. Võime täielikult nautida seda elu loomulikku osa on ta elukvaliteeti suuresti parandanud.

Paremad erektsioonid loomulikul moel Mis on veel loomulikum kui terve seksuaalelu? Kahjuks on suurel hulgal keskealistel ja vanematel meestel probleeme erektsiooni saavutamise ja säilitamisega.

Preloxi, Pycnogenoli (Prantsuse merimänni koore kuivekstrakti) ja loodusliku aminohappe L-arginiini abiga muutuvad asjad palju lihtsamaks. Teadlased on leidnud, et see populaarne preparaat suurendab enamikel meestel üldist rahulolu oma seksuaaleluga ning parandab võimet saada erektsioone.

Looduslik seksuaalsuse tõstja

“Kõige olulisem on muidugi see, et saan jälle

Avaldatud uuringute tulemused näitavad, et Preloxit kasutanud meestel EE_Prelox_AD_Maaleht_290x182_0515

“Lõpuks saan täielikult nautida seksuaalset rahuldust,” räägib 60-aastane Manuel Martins. Ta kasutab preparaati, mis toetab seksuaalset võimekust.

le” tekib erektsioon kiiremini, teeb asja tema jaoks veelgi paremaks.

• oli kergem erektsiooni saavutada • oli kergem erektsiooni säilitada • paranes hommikune erektsioon.

Normaalne erektsioon (% patsientidest) 100%

80%

80% 60% 40% 20% 0%

Allikas: J Sex Marital Ther.2003 May-June; 29(3):207-13. Märkus: Pycnogenoli lisaefekt annuse suurendamisel 40 mg-lt 120 mg-ni oli vähene.

Preloxi soovituslik päevaannus on 2-4 tbl (40-80 mg) ning see põhineb uuringutes häid tulemusi andnud annustel.

92.5%

0% Platseebo

5% 2.kuu 3.kuu 1.kuu (L-arginiin) (L-arginiin+40mg (L-arginiin+120mg Pycnogenoli) Pycnogenoli)

J Sex Marital Ther.2003 May-June;29(3):207-13.Märkus: OtsiAllikas: parimat hinda: www.raviminfo.ee Pycnogenoli lisaefekt annuse suurendamisel 40 mg-st 120mg-ni oli ja www.apteegiinfo.ee vähene. Preloxi soovituslik päevaannus on 2-4 tbl (40-80mg) ning see põhineb uuringutes häid tulemusi andnud annustel.

Vaata ka www.prelox.ee

8 M E H E

TERVIS

MAALEHT Nr 37 (1457) 10. september 2015

Südametervist ohustavaid riske saab ise maandada Mehed ei paista ikka veel väga uskuvat, et nende tervis on suuresti nende enda kätes.

“Kui meile ometi kohale jõuaks, et suitsetamine üksi on sama kahjulik kui teised tegurid kok­ ku,” vastab regionaalhaigla kar­ dioloog Margus Viigimaa küsi­ musele, millega mehed (seal­ juures naised) oma südamele kõige rohkem liiga teevad. Suit­ setaja risk haigestuda südameveresoonkonnahaigustesse on 2–4 korda kõrgem kui mitte­ suitsetajal.

Suitsetamise kahjulikkuse­ le rõhudes toetub prof Viigimaa 1990ndate lõpus Stockholmi ja Tartu meeste seas läbi viidud terviseteemalisele võrdlusuu­ ringule. Kui siis 15 aastat pärast uuringut püüti välja selgitada, kuidas nende meeste käsi käib (küsitluse ajal olid nad 55aas­ tased), selgus, et Eestis suri 15 aasta jooksul 43 meest valda­ valt südamehaigusse. Rootsis kõigest kolm.

“Selgitasime välja surma­ põhjuse. Algul arvasime, et see on kõrge kolesterool, aga ei. Sa­ muti mitte kõrge vererõhk,” üt­ leb dr Viigimaa. Selgus, et kõi­

ge suurem erinevus Stockholmis ja Tartus uuritavate meeste va­ hel seisneski suitsetamises ning seda sai pidada ka Eesti meeste peamiseks surma põhjustajaks.

Kuigi meeste suitsetamine näi­ tab langustendentsi, ei ole põh­ just rõõmustamiseks. Eesti täis­ kasvanud rahvastiku tervisekäitu­ mise uuringu andmetel suitsetas möödunud aastal iga päev 31,4% meestest ja 15,8% naistest.

“Kui võrrelda aga 2010. ja 1994. aastat, siis selle ajaga on meeste suitsetamine 14% lange­ nud,” toob arst halva asja juures ka positiivset esile.

Elustiil muutub visalt Ega mehed ise ei paista väga us­ kuvat, et nende tervis on suures­ ti nende enda kätes. “See häm­ mastas mind väga, kui võrdle­ sime Tartu ja Stockholmi mehi.

Küsimusele, kas usute, et elustii­ li muutus aitab tervist paranda­ da, vastas väga vähe Eesti mehi jaatavalt, kuid Stockholmi me­ hed uskusid sellesse.”

Ehk seetõttu ongi muutused südame-veresoonkonnahaigus­ te riski tõstvate tegurite (suits, vähene liikumine, ebatervislik toitumine, alkohol, stress) pu­ hul üsna visad edenema.

“Sageli arvatakse, et kui olen 30 aastat suitsetanud, pole ma­ hajätmisest suurt kasu. Tegeli­ kult läheb viie-seitsme-kümne aastaga suitsetamisest loobunu risk südame-veresoonkonna­ haigusse haigestuda samale ta­ semele mittesuitsetaja omaga,” julgustab doktor mehi halvast harjumusest loobuma.

“Meeste tervis, meie tervis sõltub suuresti meie käitumi­ sest ja selle osakaal on vähemalt 50%,” viitab dr Viigimaa.

Oluline näitaja südametervi­ sest rääkides on suremus süda­ me-veresoonkonnahaigustesse.

Möödunud aastal registreeriti 15 467 surmajuhtu ning üle poo­ le nendest ehk 8258 oli põhjus­ tatud vereringeelundite haigus­ test, mis viis hauda 3349 meest ja 4909 naist. Sealjuures 798 meest suri enne 65. eluaastat, 1994. aastal koguni 2019 meest.

“Varajane suremus südameveresoonkonnahaigustesse oli sotsiaalmajanduslike ümberkor­ ralduste ajal tipptasemel ja see tõusis kõikides Balti riikides. Kes rabeles end tööga haigeks, kes, vastupidi, jäi tööturult kõrvale.

Mõlemal juhul tekivad negatiiv­ sed emotsioonid, mis kordades suurendavad südamehaigustes­ se haigestumise riski. Täna ei

Shutterstock

sure iga teine Eesti mees enam nii noorelt, kes oleks 1990nda­ te algul enne 65. eluaastat süda­ mehaigusega meie seast lahku­ nud,” selgitab arst.

Söö köögivilju ja oled terve Elu pole enam nii murranguline kui toona ja mehed on end tasa­ pisi kokku võtma hakanud, näi­ tab tervisekäitumise uuring.

Nii on nelja aastaga võrreldes nende meeste hulk tublisti vähe­ nenud, kes nädala jooksul ühel­ gi päeval köögivilju ei söönud – 21,7 protsendilt 11,2 protsen­ dini. Rohkem kui 300 g päevas (päevane soovituslik miinimum ongi 300 g) köögivilju sõi mullu 22,5% mehi.

“Ega mehed köögivilju eriti ei armasta,” tõdeb doktor. “Mina soovitan alati – oranžid köögi­ viljad on mehe tervise pant.”

Südametervist ohustavate te­ gurite seas, millest kuidagi üle ja ümber ei saa, on aga alkoho­ litarbimine – aastal 2013 tarbi­ ti iga Eesti elaniku, sh raugad ja imikud, kohta 10,6 liitrit puhast alkoholi. Maailma tervishoiuor­ ganisatsiooni hinnangul põhjus­ tab aga juba üle kuue liitri abso­ luutse alkoholi tarbimine rah­ vastikule tõsist kahju.

Mehed, sööge köögivilju. Just oranžid köögiviljad on mehe tervise pant.

“Valdava osa sellest joovad ära mehed,” nendib dr Viigi­ maa ja lisab, et meeste hulgas on palju alkoholist põhjustatud äkksurmasid ja vigastusi. Süda­ metervises toob liigne alkoholi­

lembus endaga kaasa kõrgene­ nud vererõhu, südamerütmihäi­ red, südamelihase kahjustuse, insuldi...

TELLI MEIE E-POEST! WWW.BIOLEVISHOP.EE

Kristiina Viiron